Asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe kohta

Pikk 61 / 15065 Tallinn / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Hr Lauri Hussar

Riigikogu

Teie: 06.05.2026 nr 2-3/15-539

Meie: 15.05.2026 nr 1-9/1879-2

Vastus Riigikogu liikme kirjalikule küsimusele

Austatud Riigikogu esimees

Edastasite vastamiseks Riigikogu liikme Raimond Kaljulaidi kirjaliku küsimuse

asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe kohta.

Tänan Teid kirja eest. Jälitustegevus ning kontroll selle üle on kahtlemata tõsine ja oluline

teema, kuna puudutab Eesti inimeste põhiõigusi ja -vabadusi. Seetõttu on igati tänuväärne, et

sellele küsimusele tähelepanu pööratakse ja selle üle avalikku arutelu peetakse.

Kõigepealt taust. Olen ka varem öelnud, et kuna kuritegevus meie ümber muutub aina

tehnoloogilisemaks ja keerukamaks, siis on mõistetav, et õiguskaitseasutused küsivad endale

uusi tööriistu. Ent siin on oluline, et sõna „küsivad“ ei asenduks sõnaga „võtavad“. Nii ongi

oluline, millistel tingimused seab nende tööriistade kasutamisele raamid meie seadusruum ehk

seadusandja, milline on parlamentaarne ja kohtulik kontroll ning kas inimestel on kindlustunne,

et politsei- ja julgeolekuasutused ei lähe oma tööriistade kasutamisel kaugemale, kui Eesti

põhiseadusega meie inimestele antud vabadused lubavad.

Nimetan murettekitavaks kasvavat usaldamatust, mis vaatab avalikus ruumis vastu julgeoleku-

ja politseiasutuste, aga ka prokuratuuri tegevusele. Saan aru: usaldust ei taasta üldsõnaline

kinnitus, et „muretsemiseks pole põhjust“. Usaldust taastavad selged reeglid, politseinike

tööriistade läbipaistev kasutamine ja teadmine, et igale rikkumisele reageeritakse kiiresti ja

üheselt. Nii on küsimus selles, kuidas hoolitseda, et politsei tõhusus ja kodanike vabadused

püsiksid tasakaalus.

Üks vahend selleks on ka võimalikult paljude jälitustegevust puudutavate andmete

avalikustamine. Siinkohal tänan Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni sisuliste

arutelude eest, mis puudutavad ka jälitustegevuse erinevaid tahke.

Olen varasemalt selgitanud, et asutusesiseseks kasutamiseks olid materjalid, mille andsin

komisjoni liikmetele turvaalal paberkandjal, mitte jälitustegevuse kokkuvõtvad andmed. Need

on olnud avalikud ja on seda ka käesoleval juhul ning need on leitavad Justiits- ja

Digiministeeriumi kodulehel.

2 (2)

Kinnitan veel kord üle, et komisjoni liikmetele jagatud paberkandjal materjalid –

jälitustegevuse andmete kõrval ka teistel Siseministeeriumi tegevust käsitlevatel teemadel – on

mõeldud asutusesiseseks kasutamiseks.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Igor Taro

siseminister

Pikk 61 / 15065 Tallinn / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Hr Lauri Hussar

Riigikogu

Teie: 06.05.2026 nr 2-3/15-539

Meie: 15.05.2026 nr 1-9/1879-2

Vastus Riigikogu liikme kirjalikule küsimusele

Austatud Riigikogu esimees

Edastasite vastamiseks Riigikogu liikme Raimond Kaljulaidi kirjaliku küsimuse

asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe kohta.

Tänan Teid kirja eest. Jälitustegevus ning kontroll selle üle on kahtlemata tõsine ja oluline

teema, kuna puudutab Eesti inimeste põhiõigusi ja -vabadusi. Seetõttu on igati tänuväärne, et

sellele küsimusele tähelepanu pööratakse ja selle üle avalikku arutelu peetakse.

Kõigepealt taust. Olen ka varem öelnud, et kuna kuritegevus meie ümber muutub aina

tehnoloogilisemaks ja keerukamaks, siis on mõistetav, et õiguskaitseasutused küsivad endale

uusi tööriistu. Ent siin on oluline, et sõna „küsivad“ ei asenduks sõnaga „võtavad“. Nii ongi

oluline, millistel tingimused seab nende tööriistade kasutamisele raamid meie seadusruum ehk

seadusandja, milline on parlamentaarne ja kohtulik kontroll ning kas inimestel on kindlustunne,

et politsei- ja julgeolekuasutused ei lähe oma tööriistade kasutamisel kaugemale, kui Eesti

põhiseadusega meie inimestele antud vabadused lubavad.

Nimetan murettekitavaks kasvavat usaldamatust, mis vaatab avalikus ruumis vastu julgeoleku-

ja politseiasutuste, aga ka prokuratuuri tegevusele. Saan aru: usaldust ei taasta üldsõnaline

kinnitus, et „muretsemiseks pole põhjust“. Usaldust taastavad selged reeglid, politseinike

tööriistade läbipaistev kasutamine ja teadmine, et igale rikkumisele reageeritakse kiiresti ja

üheselt. Nii on küsimus selles, kuidas hoolitseda, et politsei tõhusus ja kodanike vabadused

püsiksid tasakaalus.

Üks vahend selleks on ka võimalikult paljude jälitustegevust puudutavate andmete

avalikustamine. Siinkohal tänan Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni sisuliste

arutelude eest, mis puudutavad ka jälitustegevuse erinevaid tahke.

Olen varasemalt selgitanud, et asutusesiseseks kasutamiseks olid materjalid, mille andsin

komisjoni liikmetele turvaalal paberkandjal, mitte jälitustegevuse kokkuvõtvad andmed. Need

on olnud avalikud ja on seda ka käesoleval juhul ning need on leitavad Justiits- ja

Digiministeeriumi kodulehel.

2 (2)

Kinnitan veel kord üle, et komisjoni liikmetele jagatud paberkandjal materjalid –

jälitustegevuse andmete kõrval ka teistel Siseministeeriumi tegevust käsitlevatel teemadel – on

mõeldud asutusesiseseks kasutamiseks.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Igor Taro

siseminister