| Dokumendiregister | Riigikogu |
| Viit | 1-2/26-287/1 |
| Registreeritud | 15.05.2026 |
| Sünkroonitud | 17.05.2026 |
| Liik | EL dokument |
| Funktsioon | |
| Sari | |
| Toimik | KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1131 (rahaturufondide kohta) asjakohasuse kohta usaldatavusnõuete ja majanduslikust seisukohast - COM(2026) 350 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | |
| Saabumis/saatmisviis | |
| Vastutaja | |
| Originaal | Ava uues aknas |
EN EN
EUROPEAN COMMISSION
Brussels, 11.5.2026
COM(2026) 350 final
REPORT FROM THE COMMISSION TO THE EUROPEAN PARLIAMENT AND
THE COUNCIL
on the adequacy of Regulation (EU) 2017/1131 of the European Parliament and of the
Council on money market funds from a prudential and economic point of view
1
EXECUTIVE SUMMARY
The Money Market Funds Regulation (the MMF Regulation) entered into force in 2018 and set out a
comprehensive framework for EU money market funds (MMFs). It recognises their major role in
financing the economy, in particular short-term funding to public authorities and corporates, and
meeting investors’ need. EU MMFs offer a liquid, well-regulated investment tool that contributes to
meeting the objectives of the Savings and Investments Union.
The MMF Regulation includes safeguards that aim to strengthen MMF resilience, which is essential for
investors’ trust in the product. The Commission’s 2023 MMF Report1 found that the framework is
broadly effective in reducing liquidity risks and identified certain aspect of the liquidity risks requiring
further assessment. This report presents the results of the complementary analytical work carried out on
liquidity risks, and the conclusions on better MMF resilience.
MMFs are diverse and experience varying levels of liquidity shocks based on their type (variable, low
volatility or constant net asset value – VNAVs, LVNAVs and CNAVs, respectively), currency, investors
and uses. Due to these differences, MMFs keep liquidity reserves above the required minima,
considering the specific characteristics of each fund and their stress test outcomes. This cautious
approach by MMF managers can be explained by investor scrutiny (enabled by transparency rules in the
MMF Regulation), regulatory supervision and concern over reputational risks.
MMFs have demonstrated their capacity to reconstitute liquidity buffers even during periods of market
stress, reflecting active liquidity risk management and effective supervisory oversight. This suggests
that the different mechanisms set out in the MMF Regulation have been implemented consistently, under
the coordination of the European Securities and Markets Authority (ESMA).
This report has assessed the resilience of weekly liquid assets (WLAs), which is considered a useful
WLA benchmarks for liquidity risk management and supervision. Based on extensive data analysis, this
report concludes that the appropriate WLA benchmark levels (‘market resilience levels’) are 20% for
VNAV MMFs and 40% for CNAV and LVNAV MMFs.
The Commission therefore believes that these market resilience levels may serve as benchmarks for
MMF managers, in particular in risk management roles, and national competent authorities, to help
identify situations that may warrant closer monitoring and increased supervisory engagement.
1 Report from the Commission to the European Parliament and the Council on the adequacy of Regulation (EU)
2017/1131 of the European Parliament and of the Council on money market funds from a prudential and economic
point of view (COM(2023) 452): EUR-Lex - 52023DC0452 - EN - EUR-Lex
2
Contents
EXECUTIVE SUMMARY ................................................................................................................... 1
ABBREVIATIONS ............................................................................................................................... 3
1 INTRODUCTION ......................................................................................................................... 4
2 ASSESSMENT OF MMFs LIQUIDITY MANAGEMENT ...................................................... 5
2.1 Liquidity buffer levels .................................................................................................................. 5
2.2 How MMFs meet redemption requests ...................................................................................... 9
3 ASSESSMENT OF APPROPRIATE MMF MARKET RESILIENCE LEVELS ................ 11
4 CONCLUSION ............................................................................................................................ 12
5 ANNEX I: LIQUIDITY BUFFERS LEVELS .......................................................................... 13
5.1 Statistics on liquidity buffer levels ............................................................................................ 13
5.2 Examples of MMFs that experience high redemption shocks .................................................. 13
6 ANNEX II: BEHAVIOUR OF REDEMPTIONS IN STRESSED MARKET CONDITIONS
15
6.1 The market stress at the start of the COVID-19 pandemic ....................................................... 15
6.1.1 Overall market impact .......................................................................................... 15
6.1.2 Uneven effects and reactions across MMFs ......................................................... 15
6.2 The LDI related market event .................................................................................................... 16
7 ANNEX III: MARKET RESILIENCE LEVELS ..................................................................... 19
7.1 Calibration of redemption shocks ............................................................................................. 19
7.2 Calibration of the ‘market resilience thresholds’ ...................................................................... 19
3
ABBREVIATIONS
AIFMD Alternative Investment Fund Managers Directive
CNAV MMF Public debt constant net asset value MMF, as defined in Article 2(11) of the MMF
Regulation
DLA Daily liquid assets, in accordance with the requirements set out in Article
24(1)(c), (d) and Article 25(1)(c) of the MMF Regulation
ECB European Central Bank
ESMA European Securities and Markets Authority
ESRB European Systemic Risk Board
EUR Euro
FSB Financial Stability Board
GBP UK sterling
LMT Liquidity management tool
LVNAV MMF Low volatility net asset value MMF, as defined in Article 2(12) of the MMF
Regulation
LRM Liquidity risk management
MMF Money market fund. MMFs refer to EU-domiciled funds unless stated otherwise
(e.g. US MMFs).
MMF manager Manager of the MMF, as defined in Article 2(23) of the MMF Regulation
MMF Regulation Regulation (EU) 2017/1131 on money market funds
NAV Net Asset Value
NCAs National competent authorities, being the competent authority of the MMF, as
defined in Article 2(17) of the MMF Regulation
SIU Savings and Investments Union, a European Commission initiative aiming to
create better financial opportunities for people in the EU, while strengthening the
financial system’s capability to connect savings with productive investments
USD US dollar
UCITS Undertakings for Collective Investments in Transferable Securities
VNAV MMF Variable net asset value MMF, as defined in Article 2(13) of the MMF Regulation
WAL Weighted average life, as defined in Article 2(20) of the MMF Regulation
WAM Weighted average maturity, as defined in Article 2(19) of the MMF Regulation
WLA Weekly liquid assets, in accordance with the requirements set out in Article
24(1)(e), (f) and Article 25(1)(d) of the MMF Regulation
2023 MMF Report Report from the Commission to the European Parliament and the Council on the
adequacy of Regulation (EU) 2017/1131 of the European Parliament and of the
Council on money market funds from a prudential and economic point of view
(COM(2023) 452)
4
1 INTRODUCTION
MMFs play a key role in the financial system as cash management tools for corporates and an
opportunity for investors looking for low volatility investment with higher returns than bank deposits.
The increase in EU MMF assets in the last five years (+45% from 2019 to 2024) demonstrates the
success of the framework. In the EU, 455 MMFs held about EUR 1.95 trillion in total assets at the end
of 2024. EU MMFs are mainly established in Ireland, Luxembourg and France. As a result, EU MMFs
offer a regulated investment tool that contributes to diversify investment opportunities and risk
management, in line with the objectives of the Savings and Investments Union (SIU). They also provide
additional funding options for EU businesses, enabling them to grow, innovate and create jobs.
Source: ESMA, 2023 EU MMF market, and Q4 2024 data
In 2018, the MMF Regulation came into force and laid down a comprehensive regulatory and
supervisory framework for EU MMFs that “provide short-term finance to financial institutions,
corporations and governments [and] contribute to the financing of the economy of the Union” (recital
1 of the MMF Regulation).
The AIFMD and UCITS Directive have been revised to introduce a strengthened and more harmonised
framework for liquidity risk management, notably through the requirement for managers to select and
implement at least one liquidity management tool from a prescribed list. Applicable from 16 April 2026,
this framework enhances consistency across funds and reinforces overall financial stability.
The MMF Regulation provides a harmonised framework to strengthen the sector’s resilience and
mitigate systemic risk, with provisions covering, among other things, eligible assets, portfolio
composition, valuation, risk management, leverage prohibition, transparency and reporting. The
portfolio composition requirements are a central pillar of the MMF Regulation. These include provisions
aiming to ensure MMFs’ liquidity, such as provisions on liquidity buffers and provisions describing the
role and duties of the MMF manager (such as maturity limits and credit quality,2 see below). The
different types of EU MMFs and their key characteristics and regulatory requirements are set out in
Table 1. It shows the minimum regulatory thresholds for daily and weekly liquid assets (DLA and WLA)
that MMFs must hold. The minimum thresholds in the MMF Regulation are intended to ensure, together
with other safeguards, that MMFs can meet investor redemptions over time.
2 MMF managers are responsible for ensuring compliance with the MMF Regulation. They have specific duties,
such as assessing the credit quality of MMFs assets and conducting stress tests, asset valuation and investor
disclosure.
-Denominated in EUR (~45%), USD (~32%) and GBP (~23%).
-Established in Ireland (44%), Luxembourg (30%) and France (24%).
-Owned by professional investors (90%), including non-EU investors for
MMFs domiciled in Ireland (77%) and in Luxembourg (63%).
-LVNAVs (~46%), VNAVs (~43%) and CNAVs (~11% of NAV).
EU MMFs at a glance
5
Table 1: Key requirements and characteristics of EU MMFs
Short-term MMF Standard MMF
Stable NAV Variable NAV (VNAV)
Requirements CNAV LVNAV Short-term
VNAV Standard VNAV
WAM Max. 60 days Max. 6 months
WAL Max. 120 days Max. 12 Months
Maturity of
assets Max. 397 days
Max. 2 years with a 397-day
reset
DLA Min. 10% Min. 7,5%
WLA
Min. 30%
(incl. up to 17.5% in public debt
maturing within 190 days)
Min. 15%
Other No leverage, diversification, credit quality requirements, transparency and reporting
In 2023, the Commission published a report3 (the 2023 MMF Report) showing that “the MMF
Regulation successfully passed the test of liquidity stress experienced by MMFs during the COVID-19
related market turmoil of March 2020, the recent interest rate increases, and related financial asset re-
pricing”.4 Although the report concluded that the framework has been broadly able to ensure the sector’s
resilience, it highlighted certain aspects of liquidity risk management that needed further assessment to
ensure that MMFs are resilient.
As a follow-up to the 2023 MMF Report, this report assesses the functioning of MMFs based on
extensive analytical work and draws on multiple data sources5 and consultations6 to examine how
liquidity risks are managed. It assesses how MMFs respond to liquidity shocks and how managers
mitigate liquidity risk, particularly through liquidity buffers.
This report presents key findings on the assessment of MMF liquidity management (Section 2) and an
analysis of appropriate market resilience levels (Section 3). The annexes provide a more in-depth
technical analysis of these topics.
2 ASSESSMENT OF MMFs LIQUIDITY MANAGEMENT
2.1 Liquidity buffer levels
The Commission carried out an analysis of liquidity buffers at the level of the whole sector (macro
analysis) and at the level of individual MMFs (micro levels) to understand how the levels are
determined, and whether the market exhibits consistent behaviour.
3 Commission adopts report on the functioning of the Money Market Funds Regulation (MMF) - Finance 4 2023 MMF Report, page 21. 5 Data has been obtained from the following sources: Crane Data, Morningstar, ESMA, and NCAs. 6 Commission targeted consultation on the functioning of the Money Market Fund Regulation, 12 April 2022, and
Commission targeted consultation assessing the adequacy of the macroprudential policies for non-bank financial
intermediation (NBFI), 22 May 2024.
6
Key finding 1: Most EU MMFs hold liquidity buffers well above the minimum requirements set
out in the MMF Regulation
MMFs adopt a wide range of liquidity buffer levels linked to their specific situations, in particular their
propensity to incur redemption requests of variable size depending on their investor base. Between Q1
2020 and Q4 2025, VNAV MMFs hold an average of at least 19% in DLA and 29% in WLA, compared
with regulatory minima of 7.5% and 15% respectively, while CNAV and LVNAV MMFs maintain even
higher buffers, averaging 36% in DLA and 54% in WLA, compared with minimum regulatory
thresholds of 10% and 30% respectively.
Table 2 sets out the distribution of DLA and WLA by type of MMF over a six-year period. For instance,
as regards WLA distribution for LVNAVs, the average buffer was 50%, whereas LVNAVs had an
average buffer below 43% for the 25th percentile and had an average buffer of 54% for the 75th
percentile. This data shows that the vast majority of LVNAV MMFs (75%) had average WLA above
43%. Similar findings can be observed for the other categories of MMFs and for their respective DLA.
Table 2: Distribution of DLA and WLA by MMF type over a six-year period (in % of MMF NAV)
MMF Type
CNAV LVNAV Short-term VNAV Standard VNAV
DLA
25th percentile 24% 25% 11% 8%
Average 40% 33% 22% 15%
75th percentile 53% 38% 28% 18%
WLA
25th percentile 41% 43% 22% 16%
Average 59% 50% 35% 24%
75th percentile 76% 54% 43% 28%
Sources: European Commission based on ESMA data from Q1 2020 to Q4 2025
The fact that most EU MMFs hold liquidity buffers well above the minimum requirements set out in the
MMF Regulation is explained by the generally prudent approach adopted by EU MMFs, driven by
strong supervision, investor scrutiny (facilitated by the MMF Regulation’s transparency requirements)
and heightened sensitivity to reputational risks. This behaviour remains relatively stable over time, with
some variations (see Chart 1 on LVNAV and Annex I). Chart 1 shows that the lowest level observed
between 2020 and 2025 was an average liquidity buffer of 45% with the 25th percentile never falling
below an average of 40% (Q2 2025).
7
Chart 1: Trends in the distribution of WLA for LVNAV MMFs
Source: European Commission, based on ESMA data from Q1 2020 to Q4 2025
Note: Trends in the average WLA and 25th and 75th percentiles of WLA (as a percentage of the NAV) across
LVNAV.
Similar patterns are observed for other quantitative requirements under the MMF Regulation, which
indicates a prudent approach across the MMFs sector. For example, WAL levels remained well below
the applicable regulatory maxima. For CNAV, LVNAV and short-term VNAV MMFs, average mean
and median WAL levels generally ranged between 40 and 65 days, compared with a regulatory
maximum of 120 days. This indicates that asset maturities are, on average, shorter than the regulatory
limit by a factor or two to three, enabling faster reimbursement and contributing to the
replenishment of liquidity buffers. Standard VNAV MMFs exhibited higher WAL levels, with mean
and median levels around 110–125 days, well below the regulatory ceiling of 360 days.7
Key finding 2: MMFs hold different levels of liquidity buffers due to their differing characteristics
due to varying degrees of potential liquidity shocks
MMFs generally operate with buffers above the regulatory minima although these can vary. This is
because MMFs have differing characteristics, including category (VNAV, LVNAV or CNAV),
currency denomination, investor base composition and use cases (see Annex II). They are therefore
subject to varying degrees of potential liquidity shocks. Even MMFs of a similar type and currency do
not have the same vulnerability to liquidity shocks.
In this regard, on average, MMFs experienced redemption shocks during the COVID-19 market event
(see Chart 2) manageable by their liquidity buffers. Chart 2 shows that, over one month, VNAV
MMFs experienced withdrawals of around 13%, compared with a minimum weekly liquidity buffer of
15%. LVNAV MMFs recorded outflows of about 12%, rising to 27% for USD-denominated funds,
against a weekly liquidity buffer of 30%. By contrast, CNAV MMFs saw significant inflows during the
initial phase of the COVID-19 pandemic.
7 ESMA report on MMF (2023) and Crane Data
8
Chart 2: Net cumulative flows in MMFs at the onset of the COVID-19 market event
Sources: ESRB report, July 2021, Issues note on systemic vulnerabilities of and preliminary policy considerations to reform
money market funds
Note: Net cumulative daily flows of broken down by MMF type and expressed in billions euros (y-axis). Positive values
indicate net subscriptions, while negative values indicate net redemptions. The percentages show fund flows relative to the net
asset value of each fund type.
As regards USD LVNAV MMFs, they did experience a significant redemption shock during the
COVID-19 market event. However, the impact was extremely uneven across that MMF cohort, with 6%
experiencing cumulative net outflows exceeding 30%, while 10% did not experience any redemption.
Between these two extremes, various intermediate levels of inflows or outflows were observed, as shown
in Chart 3. The lines represent the cumulative net flows of individual USD LVNAV MMFs over
approximately five weeks of the COVID-19 market event.
Chart 3: Cumulative flows of individual USD LVNAV MMFs during the COVID-19 market event
Sources: Crane Data and NCAs. Note: Each line represents the net cumulative flows as a percentage of NAV (y-axis) of a USD LVNAV MMFs with a NAV
superior to EUR 1 billion. Positive values indicate net subscriptions, while negative values indicate net redemptions. These
examples show that while USD LVNAV MMFs experienced significant redemptions during the COVID-19 market event, the
impact on them was uneven across that MMF type.
9
2.2 How MMFs meet redemption requests
Stressed market conditions, for example during the COVID-19 and the liability-driven (LDI) funds
market events, provide valuable insights into the dynamics of liquidity management in such conditions.
The Commission analysed the capacity of MMFs to replenish liquidity buffers, including in stressed
market conditions. Building on extensive datasets, this analysis focused on two levels: (1) the overall
market; and (2) a closer review of MMFs that faced the most severe liquidity shocks.
Key finding 3: MMFs are able to refill their liquidity buffers under strong redemption pressure,
including in stressed market conditions
In normal market conditions, MMFs typically maintain and refill their liquidity buffers through
‘mechanical operations’. This is achieved not only through revolving cycles of roll-down of high
quality short-term maturing assets (CP/CD/T-bills8), reinvestment of the cash into new short-term
maturing assets, but also through transactions on the secondary market and the use of overnight secured
funding (e.g., reverse repo) that can be sized up or down daily. This process is regulated and supervised
on the basis of tight maturity requirements in the MMF Regulation, in particular the WAL which limits
the average maturity of MMFs assets overall, and limits maturity for each asset individually (see Table
1).
In stressed market conditions, MMFs “refill” moves from mechanical to ‘defensive operations’.
As redemptions accelerate and secondary-market liquidity deteriorates, MMF managers actively
accelerate cash generation by liquidating holdings and reduce exposure to market prices (see Chart 4).
To achieve this, they adjust the portfolio composition to reduce the WAM (sensitivity to market price)
and WAL (average maturity)9 by concentrating reinvestments in the most liquid bonds with the shortest
duration. This enables MMFs to increase the pace at which liquidity buffers are restored. Chart 3 shows
the development of MMFs’ bond portfolios before and at the start of the COVID-19 pandemic. It shows
that, across the sector, the proportion of bonds with shorter maturity (3-6 months) in the portfolio almost
doubled between December 2019 to June 2020.
Chart 4: MMFs debt composition development
Source: EFAMA, European MMFs in the Covid-19 market
turmoilovid-19, November 2020
Note: Maturity breakdown of debts in MMF portfolio,
expressed as a percentage of total MMF assets
Chart 5: Trade-off between WLA and NAV
deviation
Source: ESMA report, Vulnerabilities in money
market funds, 2021
Note: 7-day net flows, WLA as a percentage of NAV
and NAV deviation (in basis points), as of 25 March
2020
8 MMFs invest in short-term instruments likecommercial paper (CP), certificates of deposit (CDs), and Treasury
bills (T-bills) to provide investors with low-risk, liquid returns. 9 Market risk is proportionate to the duration of bonds. By shortening the maturity of bonds held by MMF
portfolios, these portfolios are less exposed to market risk when converting bonds to cash into a shorter timeframe.
10
At the level of individual MMFs, an analysis of funds that experienced large redemption requests
showed a similar pattern: these funds prioritised maintaining liquidity and, after drawing down their
liquidity buffers, were able to rebuild them quickly (see Chart 6 for illustration and Annex I). Overall,
redemption shocks experienced by individual MMFs were smaller than the amount of liquidity buffers
maintained, enabling funds to meet redemption requests swiftly. Chart 6 shows the example of one
LVNAV MMF that experienced an extreme redemption scenario and how it maintained weekly liquidity
buffers above the regulatory minima over the reference period. Despite a 45% outflow during the period,
WLA did not go below 30%.10
It should be noted that LVNAV MMFs have kept their WLA buffers either through portfolio
amortisation or assets sales, in a context of wider bid-ask spreads. This may have triggered NAV
deviations, particularly where less liquid assets such as CP and CDs were sold. These NAV deviations
are illustrated in Chart 5. Maintaining WLA buffers may therefore have required the sale of less liquid
assets, contributing to NAV deviations.
Chart 6: Example of worst-case scenario of a LVNAV MMF under strong liquidity shock
Sources: Crane Data and NCAs.
Note: Example of a LVNAV MMF experiencing very significant outflows, illustrating the impact on WLA and the subsequent
rebuilding of liquidity. See other examples in Annex I.
10 It should be noted that central bank intervention in commercial paper markets also supported the sector, helping
to prevent further repercussions for MMFs under pressure.
Minimum WLA
11
3 ASSESSMENT OF APPROPRIATE MMF MARKET RESILIENCE LEVELS
This section examines the resilience of the EU MMF sector to significant increases in redemption
requests. As discussed in the previous sections, liquidity buffers play a crucial role in meeting
redemption requests, particularly in periods when short-term markets may be illiquid. To conduct this
analysis, the Commission calculated the minimum level of WLA (‘WLA resilience level’) which, if
maintained by MMFs, would allow them to serve strong redemption requests, while keeping DLA above
the regulatory minimum.
The methodology is summarised below and corresponding data is presented in Annex III.
Key steps of the methodology used to calibrate the WLA resilience level
Key finding 4: To withstand stressed market conditions, WLA resilience levels of 40% for stable
NAV MMFs and 20% for VNAV MMFs are generally sufficient.
This analysis shows that WLA resilience levels of 40% for stable NAV MMFs and 20% for VNAV
MMFs are generally sufficient to withstand stressed market conditions (see also Annex III). More
specifically, holding WLAs at or above these resilience levels would allow EU MMFs to withstand
severe redemption shocks without fire asset sales while still maintaining DLAs above the regulatory
minima. Maintaining DLAs above the minimum helps ensure immediate liquidity for redemptions,
especially in periods of stress when MMFs may experience redemptions over several consecutive days.
This means that, from a market-wide perspective, applying these resilience levels uniformly will
strengthen the ability of EU MMFs to withstand stressed market conditions and to mitigate the
propagation of shocks to the rest of the financial system and the economy.
The Commission therefore believes that these WLA resilience levels could serve as practical reference
points for liquidity risk management. From a supervisory perspective, they could also function as early
warning indicators, prompting closer monitoring or enhanced supervisory engagement by NCAs, when
MMFs operate persistently below the identified resilience levels. Therefore, these WLA resilience
levels could be used to identify situations that warrant further attention from MMF managers,
particularly their risk management teams, and enhanced supervisory engagement by the relevant
NCAs with MMF managers.
It should be emphasized that many MMFs are unlikely to experience redemption shocks of the
magnitude used to calibrate the WLA resilience levels. As this report shows, MMFs are not
homogeneous; their propensity to face liquidity shocks depends on their specific characteristics and
investor base. In addition, the calibration of WLA resilience levels relies on conservative assumptions,
particularly the assumption that DLA is not used once it reaches the regulatory minimum.
1) Calibration of severe but plausible redemption scenarios
•1st percentile of returns, calibrated on COVID-19 market stress
2) Estimate, for different level of WLAs, how much redemption MMFs can absorb
•Under conservative assumptions (e.g. no asset sales, DLA remains above its regulatory limit)
Calibrate the WLA resilience levels: Min level of WLA (2) that
allow MMFs to withstand the
liquidity shock (1)
12
Therefore, setting the identified WLA resilience levels as new binding regulatory minima is not
proportionate, given the heterogeneity in the MMF sector and fund types (Key finding 2). Instead,
the Commission considers that these WLA resilience levels can serve as supervisory and risk-
management benchmarks, supporting MMF managers and NCAs to identify situations that may require
closer monitoring and enhanced supervisory engagement.
4 CONCLUSION
The findings of this report are intended to serve as a basis for improving liquidity management by MMF
managers and supervision of MMFs by NCAs. The findings in section 2 show that sector-wide liquidity
levels are diverse although generally well above the minimum regulatory thresholds in the MMF
Regulation. Moreover, the MMF sector overall has managed liquidity risks in a responsible manner,
both on an ongoing basis and in times of stressed market conditions.
The findings in section 3 indicate that identified WLA resilience levels are capable of serving as
supervisory and liquidity risk-management benchmarks, below which the intensity of scrutiny within
the risk management functions of MMFs and their managers should be usefully increased and the
supervisory scrutiny and engagements by NCAs enhanced, in order to ensure market wide resilience.
13
5 ANNEX I: LIQUIDITY BUFFERS LEVELS
5.1 Statistics on liquidity buffer levels
Chart I.1 presents statistics on liquidity buffer levels, illustrating that MMFs maintain liquidity above
regulatory minima and how these levels change over time.
Chart I.1: WLA and DLA levels
Source: European Commission, based on ESMA data from Q1-2020 to Q4-2025 Note: Trends in the average WLA and 25th and 75th percentiles of WLA (as a percentage of the NAV) across LVNAV.
5.2 Examples of MMFs that experience high redemption shocks
Liquidity buffer replenishment was analysed by focusing on the bottom 10% of funds that experienced
the largest outflows. The analysis drew on supervisory data from NCAs, other data sources, fund
communications on liquidity management under stressed market conditions, and changes in portfolio
composition. A consistent pattern emerged: even among the most affected funds, MMFs were able to
rebuild their liquidity buffers within a relatively short period following the stress episode.
14
Chart I.2: Examples of replenishment of liquidity buffers of two VNAVs under large redemption
requests
Sources: Crane Data and NCAs. Note: Example of two VNAVs MMF experiencing significant outflows, illustrating the impact on WLA and the subsequent rebuilding of
liquidity buffers. The 15% minimum level is shown as a dashed line. .
Chart I.3: Replenishment of liquidity buffers under large redemption requests
Sources: Crane Data and NCAs. Note: Example of two LVNAV MMF experiencing significant outflows, illustrating the impact on WLA and the subsequent rebuilding of
liquidity buffers. The 30% minimum level is shown as a dashed line.
15
6 ANNEX II: BEHAVIOUR OF REDEMPTIONS IN STRESSED MARKET CONDITIONS
6.1 The market stress at the start of the COVID-19 pandemic
6.1.1 Overall market impact
The market events brought on by the COVID-19-pandemic began to unfold in February 2020 as
concerns about the global spread of the virus intensified and financial markets started to reprice risk.
However, its impact on MMFs materialised mainly in mid-March 2020 and continued until June 2020,
when stressed market conditions were observed.
During a 15-day period starting in mid-March, investors in some MMFs increased their demand for
liquidity, in particular from USD-denominated LVNAV MMFs, which experienced substantial
redemption pressures (around 18% and 30% of those market segments).
USD-denominated LVNAV MMFs saw the largest and most prolonged outflows of all European short-
term MMFs in the early weeks of March 2020. This was because, in addition to redemptions linked to
cash needs, investors shifted to public debt CNAV in the EU.
Chart II.1: Cumulative MMFs flows in 2020
Source: FSB, Policy proposals to enhance MMF resilience, October 2021
6.1.2 Uneven effects and reactions across MMFs
The size of redemption requests and investor behaviour in normal and stressed conditions varies greatly
across MMFs. Reactions and behaviours are driven by different factors, mainly by the investor base and
within the investor base and by the use case of their investments (see below), the size of key investors
and the investor mix. Other determining factors are the type of MMF (VNAV, LVNAV, CNAV).
While fund classification and currency are clearly major determinants, even very similar categories
experienced highly diverse shocks during and beyond the COVID-19 crisis period. These differences
are shown in Chart 3.
Charts 2 and 3 illustrate that, overall, USD LVNAV MMFs experienced a significant redemption shock
at the beginning of the COVID-19 pandemic. However, the impact was highly uneven across funds.
Fewer than 6% of LVNAV MMFs experienced cumulative outflows exceeding 30% of their NAV.
16
One reason for this heterogeneity is the investors’ use cases. Three stylised ‘extreme’ examples illustrate
how the same MMF can experience very different redemption patterns depending on the investor base
and their behaviour in various market situations.
1) Use of MMFs as cash-management / “payments” vehicle (predictable cycle): Some
institutional investors use VNAV MMFs as transactional cash buckets, e.g., cash is invested
as contributions/premiums are collected and then redeemed in a predictable cadence (for
instance, around pension-payment cycles). In this situation, outflows are often scheduled and
can be forecast, so any liquidity decrease is rather a planned fluctuation than a run. Similar
examples are pension systems that have regular inflows (contributions) and periodical outflows
(benefit payments), which create predictable cash-flow patterns.
2) Use of MMFs as a collateral / margin liquidity vehicle (potentially cliff-like pattern): When
MMFs are used as collateral liquidity reserves (directly or indirectly) for derivatives, repo
transactions or LDI-related margin needs, the redemption driver can be market movements
and related margin calls. In leveraged LDI funds, collateral needs can rise quickly when yields
increase (reflecting marked-to-market losses), triggering a scramble for cash from many market
players at once. In these circumstances, investors may redeem MMF shares/units to meet
collateral calls, or they may use MMF holdings within collateral-management workflows—
creating more pro-cyclical and correlated liquidity demand than ‘pure’ cash-management
usage.
3) Use of MMFs to pool the cash of other funds managed by the same MMF asset manager.
Here the manager has visibility of redemption flows.
6.2 The LDI related market event
In late September 2022, a sharp rise in UK gilt yields and severe stress in liability-driven (LDI)
investment strategies used by pension funds were observed. This generated heavy mark-to-market losses
for LDI funds which, in turn, induced variation margin calls. These margin calls created a sudden and
important demand for cash, which spilled over to GBP-denominated MMFs, even though MMFs were
not the source of the sudden extreme liquidity demand. Some MMFs experienced rapid outflows,
particularly from institutional investors, and responded by increasing liquidity buffers and shortening
portfolio maturities.
17
Chart II.2: Impact of the LDI crisis on MMFs flows
Sources: Crane Data and NCAs, MMFs with NAV superior to EUR 100 Mios
Note: Net cumulative flows by type of MMFs, expressed as a percentage of NAV
MMF responses to the sudden investor liquidity demand in the LDI market event were even more
pronounced than the response during the COVID-19 pandemic. While some MMFs experienced
inflows, others faced strong redemption pressures at times. The LDI-related market event had a highly
diverse impact on GBP-denominated LVNAV MMFs, affecting only a handful of funds rather than the
whole sector.
This diverse impact is reflected in the distribution of outflows: although the median fund experienced a
–9% weekly outflow (–10% cumulatively), the lower tail faced more severe stress, with the 10th
percentile seeing –21% weekly outflows and the most affected 1% of funds losing nearly –37% in a
single week (–42% cumulatively). This pronounced skew indicates that stress was concentrated in funds
heavily used by LDI strategies as liquidity buffers to meet margin and collateral calls. By contrast, GBP-
denominated LVNAVs that served broader cash-management purposes, with more diversified investor
bases and less direct linkage to collateral transformation or gilt-repo activity, recorded inflows over the
same period.
18
Chart II.3: Trends in NAV, GBP LVNAVs during the LDI related market event
Sources: Crane Data and NCAs.
Note: Each line represents the net cumulative flows as percentage of NAV (y-axis) of a GBP LVNAV with a NAV
superior to EUR 1 billion. Positive values indicate net subscriptions, while negative values indicate net redemptions.
Those examples show that while GBP LVNAV MMFs experienced significant redemptions during the LDI crisis
market event period, the impact was uneven across that MMF type.
19
7 ANNEX III: MARKET RESILIENCE LEVELS
7.1 Calibration of redemption shocks
In assessing redemption shocks, several models were tested using different data sources (Crane Data,
NCAs, Morningstar) and methodological approaches, with a particular focus on addressing data quality
issues and ensuring robustness.
The first percentile of the redemptions (in % of the NAV) was ultimately selected as it captures severe
but plausible stress conditions, while limiting the influence of potential data errors or outliers.
This percentile is calibrated based on the COVID-19 pandemic related market event and therefore
reflects a highly adverse scenario. It should be noted that such scenarios may not be realistic for many
MMFs that benefit from a predictable investor base. Nevertheless, this severe approach is deemed
appropriate in the context of potential contagion risks, particularly reputational contagion.
The relevance of contagion may also be assessed in the context of know-your-customer practices and
the fact that MMFs are subject to regular regulatory disclosures to their investors. In addition, many
investors require more frequent and detailed information, which may further mitigate contagion risks.
Table III.1: Range of first percentile redemption scenario distribution, across data sources [min
1st percentile, max 1st percentile]
Daily Weekly Monthly
VNAV [-4% ;-8%] [-6% ;-19%] [-16% ;-45%]
- Standard VNAV [-4% ;-8%] [-4% ;-21%] [-9% ;-45%]
- Short-term VNAV [-3% ;-10%] [-6% ;-15%] [-17% ;-26%]
LVNAV [-6% ;-11%] [-7% ;-28%] [-28% ;-45%]
- LVNAV USD [-9% ;-12%] [-16% ;-26%] [-30% ;-44%]
- LVNAV GBP [-8% ;-11%] [-16% ;-30%] [-26% ;-47%]
CNAV [-5% ;-14%] [-4% ;-22%] [--1% ;-34%]
Global [-6% ;-11%] [-7% ;-26%] [-21% ;-45%]
Sources: Crane Data, Morningstar, NCAs data
7.2 Calibration of the ‘market resilience thresholds’
EU MMFs are generally able to withstand the redemption shocks identified in Section 7.1, reflecting the
dispersion of WLA levels across the sector. However, it is still crucial that robust supervision and
effective risk management systems are in place to ensure that liquidity levels are tailored to each fund’s
specific situation.
In this context, this section calibrates WLA resilience levels that, if applied uniformly as minimum
benchmarks, would enable MMFs to withstand the redemption scenarios calibrated in Section 7.1.
20
The methodology set out below has been used:
1. The analysis estimates the volume of redemptions that MMFs can absorb before their daily
liquid assets fall below the regulatory minimum level. To do this, different levels of minimum
WLA are considered, using real data on the portfolio composition and amortisation.
2. To calibrate the WLA resilience thresholds, the results are compared with the redemption
scenarios applied to the MMFs identified in Section 7.1 (see Table III.1). The analysis takes
into account the portfolio amortisation. The following conservative set of assumptions is
applied:
- redemptions are met exclusively through existing DLA and WLA, with no asset sales
apart from the ones qualifying for the DLA and WLA;
- the DLA is maintained above the minimum regulatory requirements11.
Table III.2: Scenario retained for the calibration exercise:
MMF type Daily Weekly Monthly
Standard VNAV -8%-17%-34%
Stable NAV -15% -30% -47%
Sources: Crane Data, Morningstar, NCAs data
This analysis shows that WLA resilience levels of between 35% to 40% for stable NAV MMFs
and 20% for VNAV MMFs are sufficient to withstand stressed market conditions. In particular,
holding WLAs at or above these resilience level would enable EU MMFs to withstand (i.e. to maintain
DLAs above the regulatory minima) severe redemption shocks as calibrated in section 7.1.
11 This is a conservative hypothesis, as in practice, MMFs may allow DLA to temporarily fall below the regulatory
minimum to meet redemption requests, and may also sell assets or rely on cash inflows.
ET ET
EUROOPA KOMISJON
Brüssel, 11.5.2026
COM(2026) 350 final
KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1131 (rahaturufondide kohta)
asjakohasuse kohta usaldatavusnõuete ja majanduslikust seisukohast
1
KOKKUVÕTE
2018. aastal jõustus rahaturufondide määrus, millega kehtestati ELi rahaturufondide terviklik raamistik.
Selles tunnistatakse kõnealuste fondide olulist rolli majanduse rahastamisel, eelkõige avaliku sektori
asutuste ja äriühingute lühiajalisel rahastamisel, ning investorite vajaduste rahuldamisel. ELi
rahaturufondid pakuvad likviidset ja hästi reguleeritud investeerimisvahendit, mis aitab saavutada
Euroopa hoiuste ja investeeringute liidu eesmärke.
Rahaturufondide määruses on sätestatud kaitsemeetmed, mille eesmärk on tugevdada rahaturufondide
vastupanuvõimet, mis on oluline, et investorid toodet usaldaksid. Komisjoni 2023. aasta
rahaturufondide aruandes1 leiti, et raamistik on likviidsusriski vähendamisel üldiselt tulemuslik, ning
tehti kindlaks likviidsusriski teatavad aspektid, mida tuleb täiendavalt hinnata. Käesolevas aruandes
esitatakse likviidsusriski käsitleva täiendava analüüsi tulemused ning järeldused rahaturufondide
parema vastupanuvõime kohta.
Rahaturufondid on erinevad ja nende likviidsusšoki tase on erinev sõltuvalt nende liigist (muutuva
puhasväärtusega rahaturufondid, vähevolatiilse puhasväärtusega rahaturufondid ja püsiva
puhasväärtusega rahaturufondid), valuutast, investoritest ja kasutusaladest. Nende erinevuste tõttu
hoiavad rahaturufondid nõutavatest miinimumtasemetest suuremaid likviidsusreserve, võttes arvesse
iga fondi eripära ja stressitesti tulemusi. Rahaturufondide valitsejate sellist ettevaatlikku lähenemisviisi
saab seletada investorite kontrolliga (mida võimaldavad rahaturufondide määruses sätestatud
läbipaistvusnormid), regulatiivse järelevalvega ja murega maineriskide pärast.
Rahaturufondid on tõendanud oma suutlikkust taastada likviidsuspuhvrid isegi halvenenud
turutingimuste perioodidel, mis peegeldab aktiivset likviidsusriski juhtimist ja tulemuslikku
järelevalvet. See näitab, et rahaturufondide määruses sätestatud eri mehhanisme on Euroopa
Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA) koordineerimisel järjepidevalt rakendatud.
Käesolevas aruandes on hinnatud ühenädalase tähtajaga likviidsete varade vastupanuvõimet, mida
peetakse likviidsusriski juhtimise ja järelevalve puhul kasulikuks ühenädalase tähtajaga likviidsete
varade võrdlusaluseks. Ulatusliku andmeanalüüsi põhjal järeldatakse käesolevas aruandes, et
asjakohased ühenädalase tähtajaga likviidsete varade võrdlustasemed (edaspidi „turu vastupanuvõime
tasemed“) on muutuva puhasväärtusega rahaturufondide puhul 20 % ning püsiva puhasväärtusega
rahaturufondide ja vähevolatiilse puhasväärtusega rahaturufondide puhul 40 %.
Komisjon leiab seetõttu, et need turu vastupanuvõime tasemed võivad olla rahaturufondide valitsejatele
(eelkõige riskijuhtimisega seotud rollides) ja riiklikele pädevatele asutustele võrdlusalusteks, mis
aitavad kindlaks teha olukorrad, mis võivad vajada hoolikamat jälgimist ja põhjalikumat järelevalvet.
1 Komisjoni aruanne Euroopa Parlamendile ja nõukogule Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse
(EL) 2017/1131 (rahaturufondide kohta) asjakohasuse kohta usaldatavusnõuete täitmise ja majanduslikust
seisukohast (COM(2023) 452): EUR-Lex – 52023DC0452 – ET – EUR-Lex.
2
Sisukord
KOKKUVÕTE ...................................................................................................................................... 1
LÜHENDID ........................................................................................................................................... 3
1 SISSEJUHATUS ....................................................................................................................... 5
2 RAHATURUFONDIDE LIKVIIDSUSE JUHTIMISE HINDAMINE ................................ 7
2.1 Likviidsuspuhvrite tasemed ..................................................................................................... 7
2.2 Kuidas rahaturufondid tagasivõtmistaotlusi rahuldavad? .................................................... 10
3 RAHATURUFONDIDE ASJAKOHASTE TURU VASTUPANUVÕIME TASEMETE
HINDAMINE ....................................................................................................................................... 12
4 KOKKUVÕTE ........................................................................................................................ 14
5 I LISA. LIKVIIDSUSPUHVRITE TASEMED .................................................................... 15
5.1 Likviidsuspuhvrite tasemete statistika .................................................................................. 15
5.2 Suuri tagasivõtmise šokke kogevate rahaturufondide näited ............................................... 15
6 II LISA. TAGASIVÕTMISTE MUUTUMINE HALVENENUD TURUTINGIMUSTES
17
6.1 Turutingimuste halvenemine COVID-19 pandeemia alguses ................................................ 17
6.1.1 Üldine mõju turule ........................................................................................... 17
6.1.2 Ebaühtlane mõju ja reageerimine rahaturufondide lõikes .......................... 17
6.2 Kohustustepõhiste investeeringutega seotud turusündmus ................................................ 18
7 III LISA. TURU VASTUPANUVÕIME TASEMED .......................................................... 21
7.1 Tagasivõtmise šokkide kalibreerimine .................................................................................. 21
7.2 Turu vastupanuvõime künniste kalibreerimine .................................................................... 21
3
LÜHENDID
AIFMD alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate direktiiv
CNAV MMF valitsemissektori võlakohustustesse investeerimiseks mõeldud püsiva
puhasväärtusega rahaturufond, nagu on määratletud rahaturufondide määruse
artikli 2 punktis 11
DLA ühepäevase tähtajaga likviidsed varad vastavalt rahaturufondide määruse
artikli 24 lõike 1 punktides c ja d ning artikli 25 lõike 1 punktis c sätestatud
nõuetele
EKP Euroopa Keskpank
ESMA Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve
ESRN Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu
EUR euro
FSB finantsstabiilsuse nõukogu
GBP Ühendkuningriigi naelsterling
LMT likviidsuse juhtimise vahend
LVNAV MMF vähevolatiilse puhasväärtusega rahaturufond, nagu on määratletud
rahaturufondide määruse artikli 2 punktis 12
LRM likviidsusriski juhtimine
MMF rahaturufond. Rahaturufondid on ELis asuvad fondid, kui ei ole märgitud teisiti
(nt USA rahaturufondid).
MMFi valitseja rahaturufondi valitseja, nagu on määratletud rahaturufondide määruse artikli 2
punktis 23
Rahaturufondide määrus määrus (EL) 2017/1131 rahaturufondide kohta
NAV vara puhasväärtus
NCAd riiklikud pädevad asutused, mis tegutsevad rahaturufondi pädeva asutusena, nagu
on määratletud rahaturufondide määruse artikli 2 punktis 17
SIU Euroopa hoiuste ja investeeringute liit, s.o Euroopa Komisjoni algatus, mille
eesmärk on luua ELi elanikele paremad finantsvõimalused ja tugevdada samal
ajal finantssüsteemi suutlikkust ühendada säästud tootlike investeeringutega
USD USA dollar
Eurofond vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeerimiseks loodud
ettevõtja
VNAV MMF muutuva puhasväärtusega rahaturufond, nagu on määratletud rahaturufondide
määruse artikli 2 punktis 13
WAL kaalutud keskmine kestus, nagu on määratletud rahaturufondide määruse artikli 2
punktis 20
WAM kaalutud keskmine tähtaeg, nagu on määratletud rahaturufondide määruse
artikli 2 punktis 19
WLA ühenädalase tähtajaga likviidsed varad vastavalt rahaturufondide määruse
artikli 24 lõike 1 punktides e ja f ning artikli 25 lõike 1 punktis d sätestatud
nõuetele
2023. aasta rahaturufondide aruanne Komisjoni aruanne Euroopa Parlamendile ja nõukogule
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1131 (rahaturufondide
4
kohta) asjakohasuse kohta usaldatavusnõuete täitmise ja majanduslikust
seisukohast (COM(2023) 452)
5
1 SISSEJUHATUS
Rahaturufondidel on finantssüsteemis keskne roll äriühingute likviidsuse juhtimise vahendina ja ühe
võimalusena investoritele, kes otsivad vähese volatiilsusega investeeringuid, mille tootlus on suurem
kui pangahoiustel. Raamistiku edukust tõendab ELi rahaturufondide varade kasv viimase viie aasta
jooksul (2019.–2024. aastal kasv 45 %). 2024. aasta lõpus oli 455 rahaturufondi varade kogumaht ELis
ligikaudu 1,95 triljonit eurot. ELi rahaturufondid on asutatud peamiselt Iirimaal, Luksemburgis ja
Prantsusmaal. Selle tulemusena pakuvad ELi rahaturufondid reguleeritud investeerimisvahendit, mis
aitab mitmekesistada investeerimisvõimalusi ja toetab riskijuhtimist kooskõlas Euroopa hoiuste ja
investeeringute liidu eesmärkidega. Samuti pakuvad need ELi ettevõtjatele täiendavaid
rahastamisvõimalusi, mis võimaldab neil ettevõtjatel kasvada, tegeleda innovatsiooniga ja luua töökohti.
Allikas: ESMA, aruanne „EU MMF market 2023“ ja 2024. aasta IV kvartali andmed
2018. aastal jõustus rahaturufondide määrus, millega kehtestati terviklik õigus- ja järelevalveraamistik
selliste ELi rahaturufondide jaoks, mis „paku[vad] lühiajalist rahastamist finantseerimisasutustele,
äriühingutele ja valitsustele [ning] toeta[vad] […] liidu majanduse rahastamist“ (rahaturufondide
määruse põhjendus 1).
Alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate direktiiv ja eurofondide direktiiv on läbi vaadatud, et
kehtestada tugevdatud ja ühtlustatum likviidsusriski juhtimise raamistik, eelkõige nõudes, et valitsejad
valiksid ja rakendaksid ettenähtud loetelust vähemalt ühe likviidsuse juhtimise vahendi. See raamistik,
mida kohaldatakse alates 16. aprillist 2026, suurendab fondide seas kooskõla ja tugevdab üldist
finantsstabiilsust.
Rahaturufondide määruses on sätestatud ühtlustatud raamistik, et parandada sektori vastupanuvõimet ja
maandada süsteemset riski, ning see sisaldab muu hulgas kõlblikke varasid, portfellide koosseisu,
hindamist, riskijuhtimist, finantsvõimenduse keeldu, läbipaistvust ja aruandlust käsitlevaid sätteid.
Rahaturufondide määruse keskse alustala moodustavad portfellide koosseisule esitatavad nõuded. Need
hõlmavad sätteid, mille eesmärk on tagada rahaturufondide likviidsus, näiteks likviidsuspuhvreid
käsitlevaid sätteid, ning sätteid, milles kirjeldatakse rahaturufondi valitseja ülesandeid ja kohustusi (nt
ajalised piirangud ja krediidikvaliteet,2 vt allpool). Tabelis 1 on esitatud ELi rahaturufondide eri liigid
ning nende põhiomadused ja regulatiivsed nõuded. Selles on näidatud ühepäevase tähtajaga ja
ühenädalase tähtajaga likviidsete varade regulatiivsed miinimumkünnised, mida rahaturufondid peavad
järgima. Rahaturufondide määruses sätestatud miinimumkünniste eesmärk on koos muude
kaitsemeetmetega tagada, et rahaturufondid suudavad aja jooksul investorite tagasivõtmistaotlused
rahuldada.
2 Rahaturufondide valitsejad vastutavad rahaturufondide määruse järgimise tagamise eest. Neil on konkreetsed
ülesanded, nagu rahaturufondide varade krediidikvaliteedi hindamine ning stressitestide tegemine, varade
hindamine ja investoritele teabe avalikustamine.
-Nomineeritud eurodes (~45 %), USA dollarites (~32 %) ja naelsterlingites
(~23 %)
-Asutatud Iirimaal (44 %), Luksemburgis (30 %) ja Prantsusmaal (24 %)
-Kuuluvad kutselistele investoritele (90 %), sealhulgas kolmandate riikide
investoritele Iirimaal (77 %) ja Luksemburgis (63 %) asuvate
rahaturufondide puhul
-Vähevolatiilse puhasväärtusega rahaturufondid (~46 %), muutuva
puhasväärtusega rahaturufondid (~43 %) ja püsiva puhasväärtusega
rahaturufondid (~11 %)
ELi rahaturufondide lühitutvustus
6
Tabel 1. ELi rahaturufondide põhinõuded ja omadused
Lühiajaline rahaturufond Standardne
rahaturufond
Stabiilse puhasväärtusega
rahaturufond Muutuva puhasväärtusega rahaturufond
Nõuded
Püsiva
puhasväärtusega
rahaturufond
Vähevolatiilse
puhasväärtusega
rahaturufond
Lühiajaline
muutuva
puhasväärtusega
rahaturufond
Standardne muutuva
puhasväärtusega
rahaturufond
Kaalutud
keskmine
tähtaeg
Kuni 60 päeva Kuni 6 kuud
Kaalutud
keskmine
kestus
Kuni 120 päeva Kuni 12 kuud
Vara tähtaeg Kuni 397 päeva
Kuni 2 aastat 397-
päevase intressimäära
korrigeerimise
tähtajaga
Ühepäevase
tähtajaga
likviidsed
varad
Vähemalt 10 % Vähemalt 7,5 %
Ühenädalase
tähtajaga
likviidsed
varad
Vähemalt 30 %
(sellest kuni 17,5 % valitsemissektori
võlakohustused, mille tähtaeg saabub
190 päeva jooksul)
Vähemalt 15 %
Muu Finantsvõimenduse puudumine, hajutamine, krediidikvaliteedi nõuded, läbipaistvus ja
aruandlus
2023. aastal avaldas komisjon aruande3 (edaspidi „2023. aasta rahaturufondide aruanne“), millest
nähtub, et „rahaturufondide määrus sai edukalt hakkama likviidsusprobleemidega, mida rahaturufondid
kogesid 2020. aasta märtsis COVID-19st tingitud turutõrgete, hiljutise intressimäärade tõusu ja sellega
seotud finantsvarade ümberhindamise ajal“4. Kuigi aruandes leiti, et raamistik on üldiselt suutnud
sektori vastupanuvõime tagada, toodi selles esile likviidsusriski juhtimise teatavad aspektid, mida tuleb
rahaturufondide vastupanuvõime tagamiseks täiendavalt hinnata.
2023. aasta rahaturufondide aruande järelmeetmena hinnatakse käesolevas aruandes ulatusliku
analüütilise töö põhjal rahaturufondide toimimist, tuginedes mitmele andmeallikale5 ja
konsultatsioonile,6 et uurida, kuidas likviidsusriski juhitakse. Selles hinnatakse, kuidas rahaturufondid
reageerivad likviidsusšokkidele ja kuidas fondivalitsejad maandavad likviidsusriski, eelkõige
likviidsuspuhvrite abil.
Käesolevas aruandes esitatakse rahaturufondide likviidsuse juhtimise hindamise peamised järeldused
(2. jagu) ja asjakohaste turu vastupanuvõime tasemete analüüs (3. jagu). Nende teemade põhjalikum
tehniline analüüs on esitatud lisades.
3 Commission adopts report on the functioning of the Money Market Funds Regulation (MMF) – Finance. 4 2023. aasta rahaturufondide aruanne, lk 21. 5 Andmed on saadud järgmistest allikatest: Crane Data, Morningstar, ESMA ja riiklikud pädevad asutused. 6 Komisjoni sihtkonsultatsioon rahaturufondide määruse toimimise kohta (12. aprill 2022) ja komisjoni
sihtkonsultatsioon, milles hinnatakse makrotasandi usaldatavuspoliitika piisavust pangandusvälise
finantsvahenduse puhul (22. mai 2024).
7
2 RAHATURUFONDIDE LIKVIIDSUSE JUHTIMISE HINDAMINE
2.1 Likviidsuspuhvrite tasemed
Komisjon analüüsis likviidsuspuhvreid kogu sektori tasandil (makroanalüüs) ja üksikute
rahaturufondide tasandil (mikrotasandid), et mõista, kuidas tasemed kindlaks määratakse ja kas
turukäitumine on järjepidev.
Peamine järeldus 1: enamikul ELi rahaturufondidel on likviidsuspuhvrid, mis ületavad oluliselt
rahaturufondide määruses sätestatud miinimumnõudeid
Rahaturufondid kasutavad väga mitmesuguseid likviidsuspuhvrite tasemeid – see on seotud nende
konkreetse olukorraga, eelkõige nende kalduvusega saada nende investoritebaasist sõltuvalt erineva
suurusega tagasivõtmistaotlusi. Ajavahemikus 2020. aasta esimesest kvartalist kuni 2025. aasta
neljanda kvartalini hoidsid muutuva puhasväärtusega rahaturufondid keskmiselt vähemalt 19 %
ühepäevase tähtajaga likviidsetes varades ja 29 % ühenädalase tähtajaga likviidsetes varades, samas kui
regulatiivsed miinimumtasemed on vastavalt 7,5 % ja 15 %; püsiva puhasväärtusega rahaturufondide ja
vähevolatiilse puhasväärtusega rahaturufondide puhvrid on veelgi suuremad – keskmiselt 36 %
ühepäevase tähtajaga likviidsetes varades ja 54 % ühenädalase tähtajaga likviidsetes varades, samas kui
regulatiivsed miinimumtasemed on vastavalt 10 % ja 30 %.
Tabelis 2 on esitatud rahaturufondide liikide kaupa ühepäevase tähtajaga likviidsete varade ja
ühenädalase tähtajaga likviidsete varade jaotus kuue aasta jooksul. Näiteks mis puudutab ühenädalase
tähtajaga likviidsete varade jaotust, siis vähevolatiilse puhasväärtusega rahaturufondide keskmine
puhver oli 50 %, samas kui 25-protsentiili puhul oli keskmine puhver alla 43 % ja 75-protsentiili puhul
54 %. Need andmed näitavad, et valdava enamiku vähevolatiilse puhasväärtusega rahaturufondide
(75 %) puhul moodustasid ühenädalase tähtajaga likviidsed varad keskmiselt üle 43 %. Muude
rahaturufondide kategooriate ja nende vastavate ühepäevase tähtajaga likviidsete varade kohta saab teha
sarnased järeldused.
Tabel 2. Ühepäevase tähtajaga likviidsete varade ja ühenädalase tähtajaga likviidsete varade jaotus
rahaturufondide liikide kaupa kuue aasta jooksul (% rahaturufondi vara puhasväärtusest)
Rahaturufondi liik
Püsiva
puhasväärtusega
rahaturufond
Vähevolatiilse
puhasväärtusega
rahaturufond
Lühiajaline
muutuva
puhasväärtusega
rahaturufond
Standardne
muutuva
puhasväärtusega
rahaturufond
Ühepäevase
tähtajaga
likviidsed
varad
25-potsentiil 24 % 25 % 11 % 8 %
Keskmine 40 % 33 % 22 % 15 %
75-protsentiil 53 % 38 % 28 % 18 %
Ühenädalase
tähtajaga
likviidsed
varad
25-potsentiil 41 % 43 % 22 % 16 %
Keskmine 59 % 50 % 35 % 24 %
75-protsentiil 76 % 54 % 43 % 28 %
Allikas: Euroopa Komisjon ESMA 2020. aasta esimese kvartali kuni 2025. aasta neljanda kvartali andmete põhjal
Asjaolu, et enamikul ELi rahaturufondidel on likviidsuspuhvrid, mis ületavad olulisel määral
rahaturufondide määruses sätestatud miinimumnõudeid, on seletatav ELi rahaturufondide üldiselt
ettevaatliku lähenemisviisiga, mis põhineb tugeval järelevalvel, investorite kontrollil (mida hõlbustavad
8
rahaturufondide määruse läbipaistvusnõuded) ja suuremal tundlikkusel maineriskide suhtes. See
käitumine püsib aja jooksul suhteliselt stabiilsena, ent esineb ka mõningaid erinevusi (vt joonis 1
vähevolatiilse puhasväärtusega rahaturufondide kohta ja I lisa). Jooniselt 1 nähtub, et aastatel 2020–
2025 täheldatud madalaim keskmine likviidsuspuhver oli 45 %, kusjuures 25-protsentiili puhul ei
vähenenud keskmine puhver kunagi alla keskmiselt 40 % (2025. aasta II kvartal).
Joonis 1. Vähevolatiilse puhasväärtusega rahaturufondide ühenädalase tähtajaga likviidsete
varade jaotuse suundumused
Allikas: Euroopa Komisjon ESMA 2020. aasta esimese kvartali kuni 2025. aasta neljanda kvartali andmete põhjal
Märkus. Ühenädalase tähtajaga likviidsete varade keskmise väärtuse ning 25- ja 75-protsentiili suundumused
(protsendina vara puhasväärtusest) vähevolatiilse puhasväärtusega rahaturufondide lõikes.
Sarnased suundumused esinevad ka muude rahaturufondide määruse kohaste koguseliste nõuete puhul,
mis viitab ettevaatlikule lähenemisviisile kogu rahaturufondide sektoris. Näiteks jäid kaalutud keskmise
kestuse näitajad tunduvalt allapoole kohaldatavaid regulatiivseid ülempiire. Püsiva puhasväärtusega
rahaturufondide, vähevolatiilse puhasväärtusega rahaturufondide ja lühiajaliste muutuva
puhasväärtusega rahaturufondide puhul olid kaalutud keskmise kestuse keskmised ja mediaannäitajad
üldiselt vahemikus 40–65 päeva, samal ajal kui regulatiivne ülempiir on 120 päeva. See näitab, et varade
tähtajad on regulatiivsest ülempiirist keskmiselt kaks kuni kolm korda lühemad, mis võimaldab
kiiremat lunastamist ja aitab kaasa likviidsuspuhvrite täiendamisele. Standardsete muutuva
puhasväärtusega rahaturufondide kaalutud keskmise kestuse näitajad olid suuremad, kusjuures
keskmised ja mediaannäitajad olid ligikaudu 110–125 päeva, st tunduvalt allpool regulatiivset ülempiiri,
mis on 360 päeva7.
Peamine järeldus 2: rahaturufondidel on erineval tasemel likviidsuspuhvrid tulenevalt nende
erinevatest omadustest, mis on tingitud võimalike likviidsusšokkide erinevast ulatusest
Rahaturufondidel on üldiselt regulatiivseid miinimumtasemeid ületavad puhvrid, mis võivad siiski
erineda. Selle põhjuseks on asjaolu, et rahaturufondidel on erinevad omadused, sealhulgas kategooria
(volatiilse puhasväärtusega rahaturufondid, vähevolatiilse puhasväärtusega rahaturufondid või püsiva
puhasväärtusega rahaturufondid), valuuta, investoritebaasi koosseis ja kasutusjuhud (vt II lisa). Seetõttu
mõjutavad võimalikud likviidsusšokid neid erineval määral. Isegi sarnast liiki ja sarnase valuutaga
rahaturufondid ei ole likviidsusšokkide suhtes samavõrra haavatavad.
Sellega seoses kogesid rahaturufondid keskmiselt võetuna COVID-19ga seotud turusündmuse ajal
tagasivõtmise šokke (vt joonis 2), mis olid nende likviidsuspuhvrite abil hallatavad. Jooniselt 2 on
näha, et muutuva puhasväärtusega rahaturufondidest võeti ühe kuu jooksul raha välja ligikaudu 13 %,
samas kui minimaalne nädalane likviidsuspuhver on 15 %. Vähevolatiilse puhasväärtusega
7 ESMA rahaturufondide aruanne (2023) ja Crane Data andmed.
9
rahaturufondide vahendite väljavool oli ligikaudu 12 %, kusjuures USA dollarites nomineeritud fondide
puhul oli see kuni 27 %, samas kui nädalane likviidsuspuhver on 30 %. Seevastu püsiva puhasväärtusega
rahaturufondide puhul toimus COVID-19 pandeemia algetapis märkimisväärne vahendite sissevool.
Joonis 2. Rahaturufondide kumulatiivsed netovood COVID-19ga seotud turusündmuse alguses
Allikas: ESRNi aruanne, „Issues note on systemic vulnerabilities of and preliminary policy considerations to reform
money market funds“, juuli 2021. Märkus. Kumulatiivsed päevased netovood rahaturufondide liikide kaupa, miljardites eurodes (y-telg). Positiivsed
väärtused näitavad netomärkimist, negatiivsed väärtused aga netotagasivõtmist. Protsendimäärad näitavad vahendite
voogusid võrreldes iga fondiliigi vara puhasväärtusega.
USA dollarites nomineeritud vähevolatiilse puhasväärtusega rahaturufondid kogesid COVID-19ga
seotud turusündmuse ajal märkimisväärset tagasivõtmise šokki. Selle rahaturufondide rühma lõikes oli
mõju siiski äärmiselt ebaühtlane: 6 % puhul oli kumulatiivne netoväljavool üle 30 %, ent 10 % puhul
tagasivõtmisi ei toimunud. Nagu on näidatud joonisel 3, olid nende kahe äärmuse vahel sissevool või
väljavool erineval vahepealsel tasemel. Need jooned kajastavad üksikute USA dollarites nomineeritud
vähevolatiilse puhasväärtusega rahaturufondide kumulatiivseid netovooge ligikaudu viie nädala jooksul
pärast COVID-19ga seotud turusündmuse toimumist.
10
Joonis 3. Üksikute USA dollarites nomineeritud vähevolatiilse puhasväärtusega rahaturufondide
kumulatiivsed vood COVID-19ga seotud turusündmuse ajal
Allikad: Crane Data ja riiklikud pädevad asutused. Märkus. Iga joon kajastab kumulatiivseid netovoogusid protsendina selliste USA dollarites nomineeritud
vähevolatiilse puhasväärtusega rahaturufondide vara puhasväärtusest (y-teljel), mille vara puhasväärtus on üle
1 miljardi euro. Positiivsed väärtused näitavad netomärkimist, negatiivsed väärtused aga netotagasivõtmist. Neist
näidetest ilmneb, et USA dollarites nomineeritud vähevolatiilse puhasväärtusega rahaturufondidest toimusid COVID-
19ga seotud turusündmuse ajal märkimisväärses ulatuses tagasivõtmised ja et neile avaldunud mõju oli seda liiki
rahaturufondide lõikes ebaühtlane.
2.2 Kuidas rahaturufondid tagasivõtmistaotlusi rahuldavad?
Halvenenud turutingimused, näiteks COVID-19ga ja kohustustepõhiste investeeringute fondidega
seotud turusündmuste ajal, annavad väärtuslikku teavet likviidsuse juhtimise dünaamika kohta sellistes
tingimustes. Komisjon analüüsis rahaturufondide suutlikkust täiendada likviidsuspuhvreid, sealhulgas
halvenenud turutingimustes. Ulatuslikele andmekogumitele tuginedes keskenduti analüüsis kahele
tasandile: 1) kogu turg ja 2) kõige tõsisemaid likviidsusšokke kogenud rahaturufondide põhjalikum
analüüs.
Peamine järeldus 3: rahaturufondid on võimelised taastama oma likviidsuspuhvreid tugeva
tagasivõtmissurve all, sealhulgas halvenenud turutingimustes
Tavapärastes turutingimustes säilitavad ja taastavad rahaturufondid oma likviidsuspuhvreid
tavaliselt „mehaaniliste toimingute“ abil. See saavutatakse mitte ainult kvaliteetsete lühikese
tähtajaga varade (kommertsväärtpaberid / hoiusesertifikaadid / lühiajalised riigikassa võlakirjad8) mahu
vähendamise ja raha uutesse lühikese tähtajaga varadesse reinvesteerimise korduvate tsüklite kaudu,
vaid ka järelturul tehtavate tehingute ja üleöö tagatud rahastamise (nt pöördrepolepingud) abil, mille
mahtu saab iga päev suurendada või vähendada. Seda protsessi reguleeritakse ja selle üle tehakse
järelevalvet rahaturufondide määruses sätestatud rangete tähtaegu käsitlevate nõuete alusel, eelkõige
kaalutud keskmise kestuse alusel, mis piirab üldiselt rahaturufondide varade keskmist tähtaega ja eraldi
iga vara tähtaega (vt tabel 1).
Halvenenud turutingimustes kasutavad rahaturufondid puhvrite taastamiseks mehaaniliste
toimingute asemel kaitsetoiminguid. Tagasivõtmiste tempo kiirenedes ja järelturu likviidsuse
vähenedes kiirendavad rahaturufondide valitsejad aktiivselt raha juurdehankimist, likvideerides osakuid
ja vähendades turuhindadega seotud riske (vt joonis 4). Selle saavutamiseks kohandavad nad portfelli
koosseisu, koondades reinvesteeringud kõige likviidsematesse ja kõige lühema kestusega
võlakirjadesse, et vähendada kaalutud keskmist tähtaega (tundlikkus turuhinna suhtes) ja kaalutud
8 Rahaturufondid investeerivad lühiajalistesse instrumentidesse, nagu kommertsväärtpaberid, hoiusesertifikaadid
ja lühiajalised riigikassa võlakirjad, et pakkuda investoritele väikese riskiga likviidset tulu.
11
keskmist kestust (keskmine tähtaeg)9. See võimaldab rahaturufondidel kiirendada likviidsuspuhvrite
taastamise tempot. Joonisel 3 on kujutatud rahaturufondide võlakirjaportfellide arengut enne COVID-
19 pandeemiat ja selle alguses. See näitab, et lühema kestusega (3–6 kuud) võlakirjade osakaal portfellis
peaaegu kahekordistus ajavahemikul 2019. aasta detsembrist kuni 2020. aasta juunini.
Joonis 4. Rahaturufondide võlainstrumentide
koosseisu muutumine
Allikas: EFAMA, „European MMFs in the Covid-19 market
turmoil“, november 2020
Märkus. Rahaturufondide portfellides olevate
võlainstrumentide jaotus tähtaegade kaupa, väljendatuna
protsendina rahaturufondide koguvaradest.
Joonis 5. Ühenädalase tähtajaga likviidsete
varade ja vara puhasväärtusest
kõrvalekaldumise vaheline kompromiss
Allikas: ESMA aruanne, „Vulnerabilities in money
market funds“, 2021
Märkus. Seitsme päeva netovood, ühenädalase
tähtajaga likviidsed varad protsendina vara
puhasväärtusest ja vara puhasväärtusest
kõrvalekaldumine (baaspunktides) 25. märtsi
2020. aasta seisuga.
Üksikute rahaturufondide tasandil näitas suure hulga tagasivõtmistaotlusi saanud fondide analüüs
sarnast mustrit: need fondid seadsid esikohale likviidsuse säilitamise ja suutsid pärast likviidsuspuhvrite
vähendamist need kiiresti taastada (vt joonis 6 ja I lisa). Üldiselt oli üksikute rahaturufondide kogetud
tagasivõtmise šokk väiksem kui hoitavate likviidsuspuhvrite maht ja see võimaldas fondidel
tagasivõtmistaotlusi kiiresti rahuldada. Joonisel 6 on esitatud ühte äärmusliku tagasivõtmise
stsenaariumi kogenud vähevolatiilse puhasväärtusega rahaturufondi puudutav näide selle kohta, kuidas
ta hoidis vaatlusperioodil regulatiivsetest miinimumtasemetest suuremaid ühenädalase tähtajaga
likviidsuspuhvreid. Hoolimata 45 % väljavoolust selle perioodi jooksul, ei vähenenud ühenädalase
tähtajaga likviidsete varade osakaal alla 30 %10.
Tuleb märkida, et vähevolatiilse puhasväärtusega rahaturufondid on säilitanud oma ühenädalase
tähtajaga likviidsete varade puhvrid, kasutades kas portfelli amortiseerimist või varade müüki laiema
ostu-müügi noteeringute vahe kontekstis. See võis põhjustada vara puhasväärtusest kõrvalekaldumist,
eriti juhul, kui müüdi vähem likviidseid varasid, nagu kommertsväärtpaberid ja hoiusesertifikaadid.
Need vara puhasväärtusest kõrvalekaldumised on esitatud joonisel 5. Seega võis ühenädalase tähtajaga
likviidsete varade puhvrite säilitamiseks olla nõutav vähem likviidsete varade müük, mis aitas kaasa
vara puhasväärtusest kõrvalekaldumisele.
9 Tururisk on proportsionaalne võlakirjade kestusega. Rahaturufondide portfellides hoitavate võlakirjade tähtaja
lühendamisel on need portfellid tururiskile vähem avatud, kui võlakirjad lühema aja jooksul sularahaks
konverteeritakse. 10 Tuleb märkida, et sektorit toetas ka keskpanga sekkumine kommertsväärtpaberite turgudel, mis aitas hoida ära
edasisi tagajärgi surve all olevatele rahaturufondidele.
12
Joonis 6. Halvima stsenaariumi näide tugevat likviidsusšokki kogenud vähevolatiilse puhasväärtusega
rahaturufondi puhul
Allikad: Crane Data ja riiklikud pädevad asutused.
Märkus. Märkimisväärset väljavoolu kogenud vähevolatiilse puhasväärtusega rahaturufondi näide, mis kajastab ühenädalase
tähtajaga likviidsetele varadele avaldunud mõju ja sellele järgnenud likviidsuse taastamist. Vt teised näited I lisas.
3 RAHATURUFONDIDE ASJAKOHASTE TURU VASTUPANUVÕIME TASEMETE
HINDAMINE
Selles jaos uuritakse ELi rahaturufondide sektori vastupanuvõimet tagasivõtmistaotluste arvu
märkimisväärsele kasvule. Nagu eelmistes jagudes märgitud, on likviidsuspuhvritel oluline roll
tagasivõtmistaotluste rahuldamisel, eelkõige perioodidel, mil lühiajalised turud võivad olla
mittelikviidsed. Selle analüüsi tegemiseks arvutas komisjon välja ühenädalase tähtajaga likviidsete
varade miinimumtaseme (ühenädalase tähtajaga likviidsete varade vastupanuvõime tase), mille
säilitamisel oleksid rahaturufondid võimelised täitma suuri tagasivõtmistaotlusi, hoides samal ajal
ühepäevase tähtajaga likviidseid varasid regulatiivsest miinimumtasemest kõrgemal tasemel.
Metoodika on kokku võetud allpool ja asjaomased andmed on esitatud III lisas.
Ühenädalase
tähtajaga likviidsete
varade
miinimumtase
13
Ühenädalase tähtajaga likviidsete varade vastupanuvõime taseme kalibreerimiseks kasutatava
metoodika põhietapid
Peamine järeldus 4: halvenenud turutingimustes toimetulekuks piisab üldiselt sellest, kui
ühenädalase tähtajaga likviidsete varade vastupanuvõime tase on stabiilse puhasväärtusega
rahaturufondide puhul 40 % ja muutuva puhasväärtusega rahaturufondide puhul 20 %
See analüüs näitab, et stabiilse puhasväärtusega rahaturufondide puhul on 40 % ühenädalase
tähtajaga likviidsete varade vastupanuvõime tase ja muutuva puhasväärtusega rahaturufondide
puhul 20 % ühenädalase tähtajaga likviidsete varade vastupanuvõime tase üldiselt piisav, et
halvenenud turutingimustes toime tulla (vt ka III lisa). Täpsemalt võimaldaks ühenädalase tähtajaga
likviidsete varade hoidmine sellisel vastupanuvõime tasemel või sellest kõrgemal tasemel ELi
rahaturufondidel tulla toime tõsiste tagasivõtmise šokkidega ilma varade kiireloomulise müügita,
säilitades samal ajal ühepäevase tähtajaga likviidsed varad regulatiivsetest miinimumtasemetest
kõrgemal tasemel. Ühepäevase tähtajaga likviidsete varade hoidmine miinimumtasemest kõrgemal aitab
tagada kohese likviidsuse tagasivõtmistaotluste täitmiseks, eriti halvenenud turutingimuste perioodidel,
mil rahaturufondid võivad kogeda tagasivõtmisi mitme järjestikuse päeva jooksul.
See tähendab, et kogu turgu hõlmavast perspektiivist suurendab nende vastupanuvõime tasemete
ühetaoline kohaldamine ELi rahaturufondide suutlikkust pidada vastu halvenenud turutingimustele ning
vähendada šokkide levikut ülejäänud finantssüsteemile ja majandusele.
Komisjon leiab seetõttu, et need ühenädalase tähtajaga likviidsete varade vastupanuvõime tasemed
võivad toimida praktiliste võrdlusalustena likviidsusriski juhtimisel. Järelevalve seisukohast võiksid
need toimida ka varajase hoiatamise näitajatena, mis ajendaksid riiklikke pädevaid asutusi tegema
tihedamat seiret või tõhusamat järelevalvealast koostööd, kui rahaturufondid tegutsevad püsivalt alla
kindlaksmääratud vastupanuvõime tasemete. Seega võiks neid ühenädalase tähtajaga likviidsete
varade vastupanuvõime tasemeid kasutada selleks, et teha kindlaks olukorrad, mis nõuavad
rahaturufondide valitsejatelt, eelkõige nende riskijuhtimise meeskondadelt, täiendavat
tähelepanu ning asjaomaste riiklike pädevate asutuste tõhusamat järelevalvealast koostööd
rahaturufondide valitsejatega.
Tuleb rõhutada, et paljud rahaturufondid ei koge tõenäoliselt tagasivõtmise šokki ühenädalase tähtajaga
likviidsete varade vastupanuvõime tasemete kalibreerimiseks kasutatud ulatuses. Nagu käesolevast
aruandest nähtub, ei ole rahaturufondid ühetaolised; nende kalduvus likviidsusšokkidega toime tulla
sõltub nende konkreetsetest omadustest ja investoritebaasist. Lisaks tugineb ühenädalase tähtajaga
1) Raskete, kuid usutavate tagasivõtmisstse naariumide kalibreerimine
•Tootluse 1- protsentiil, mis on kalibreeritud vastavalt COVID- 19 põhjustatud halvenenud turutingimustele
2) Hinnang selle kohta, kui suurte summade tagasivõtmist suudavad rahaturufondid ühenädalase tähtajaga likviidsete varade eri tasemetel katta
•Konservatiivsete eelduste alusel (nt vara ei müüda, ühepäevase tähtajaga likviidsed varad ületavad jätkuvalt regulatiivset piirmäära)
Ühenädalase tähtajaga likviidsete varade vastupanuvõime
tasemete kalibreerimine:
ühenädalase tähtajaga likviidsete varade
minimaalne tase (2), mis võimaldab
rahaturufondidel likviidsusšokile vastu
pidada (1)
14
likviidsete varade vastupanuvõime tasemete kalibreerimine konservatiivsetele eeldustele, eelkõige
eeldusele, et ühepäevase tähtajaga likviidseid varasid ei kasutata, kui need on saavutanud regulatiivse
miinimumtaseme.
Seetõttu ei ole kindlakstehtud ühenädalase tähtajaga likviidsete varade vastupanuvõime tasemete
kehtestamine uute siduvate regulatiivsete miinimumtasemetena proportsionaalne, võttes arvesse
rahaturufondide sektori ja fondiliikide mitmekesisust (peamine järeldus 2). Komisjon leiab selle
asemel, et need ühenädalase tähtajaga likviidsete varade vastupanuvõime tasemed võivad toimida
järelevalve ja riskijuhtimise võrdlusalustena, mis aitavad rahaturufondide valitsejatel ja riiklikel
pädevatel asutustel teha kindlaks olukorrad, mis võivad vajada tihedamat seiret ja tõhusamat
järelevalvealast koostööd.
4 KOKKUVÕTE
Käesolevas aruandes esitatud järeldused peaksid olema aluseks, et parandada rahaturufondide valitsejate
poolset likviidsuse juhtimist ja riiklike pädevate asutuste järelevalvet rahaturufondide üle. 2. jaos
esitatud järeldused näitavad, et kogu sektori lõikes on likviidsustasemed erinevad, kuigi üldiselt ületavad
need tunduvalt rahaturufondide määruses sätestatud regulatiivseid miinimumtasemeid. Lisaks sellele on
rahaturufondide sektor üldiselt juhtinud likviidsusriski vastutustundlikult nii jooksvalt kui ka
halvenenud turutingimuste ajal.
3. jaos esitatud järeldused näitavad, et kindlakstehtud ühenädalase tähtajaga likviidsete varade
vastupanuvõime tasemed võivad toimida järelevalve ja likviidsusriski juhtimise võrdlusalustena, millest
madalamate tasemete korral tuleks rahaturufondide ja nende valitsejate riskijuhtimisfunktsioonide
kontrolli intensiivsust kasulikult suurendada ning riiklike pädevate asutuste järelevalvealast kontrolli ja
koostööd tõhustada, et tagada kogu turu vastupanuvõime.
15
5 I LISA. LIKVIIDSUSPUHVRITE TASEMED
5.1 Likviidsuspuhvrite tasemete statistika
Joonisel I.1 on esitatud statistilised andmed likviidsuspuhvrite tasemete kohta, mis näitavad, et
rahaturufondid hoiavad likviidsust regulatiivsetest miinimumtasemetest kõrgemal tasemel ja kuidas
need tasemed aja jooksul muutuvad.
Joonis I.1. Ühenädalase tähtajaga likviidsete varade ja ühepäevase tähtajaga likviidsete varade
tasemed
Allikas: Euroopa Komisjon ESMA 2020. aasta esimese kvartali kuni 2025. aasta neljanda kvartali andmete põhjal. Märkus. Ühenädalase tähtajaga likviidsete varade keskmise väärtuse ning 25- ja 75-protsentiili suundumused (protsendina
vara puhasväärtusest) vähevolatiilse puhasväärtusega rahaturufondide lõikes.
5.2 Suuri tagasivõtmise šokke kogevate rahaturufondide näited
Likviidsuspuhvrite täiendamise analüüsimisel keskenduti fondidest neile 10 %-le, mis kogesid suurimat
vahendite väljavoolu. Analüüsis kasutati riiklike pädevate asutuste järelevalveandmeid, muid
andmeallikaid, fondide teatisi likviidsuse juhtimise kohta halvenenud turutingimustes ja portfelli
koosseisu muutuste andmeid. Ilmnes järjepidev muster: rahaturufondid suutsid isegi kõige enam
mõjutatud fondidena taastada oma likviidsuspuhvrid suhteliselt lühikese aja jooksul pärast halvenenud
turutingimuste juhtumit.
16
Joonis I.2. Näited kahe muutuva puhasväärtusega rahaturufondi likviidsuspuhvrite
täiendamisest suure hulga tagasivõtmistaotluste saamisel
Allikad: Crane Data ja riiklikud pädevad asutused. Märkus. Kahe märkimisväärset vahendite väljavoolu kogenud muutuva puhasväärtusega rahaturufondi näide, mis kajastab
ühenädalase tähtajaga likviidsetele varadele avaldunud mõju ja sellele järgnenud likviidsuspuhvrite taastamist. 15 %
miinimumtase on näidatud katkendjoonena.
Joonis I.3. Likviidsuspuhvrite täiendamine suure hulga tagasivõtmistaotluste saamisel
Allikad: Crane Data ja riiklikud pädevad asutused. Märkus. Kahe märkimisväärset vahendite väljavoolu kogenud vähevolatiilse puhasväärtusega rahaturufondi näide, mis kajastab ühenädalase
tähtajaga likviidsetele varadele avaldunud mõju ja sellele järgnenud likviidsuspuhvrite taastamist. 30 % miinimumtase on näidatud katkendjoonena.
17
6 II LISA. TAGASIVÕTMISTE MUUTUMINE HALVENENUD TURUTINGIMUSTES
6.1 Turutingimuste halvenemine COVID-19 pandeemia alguses
6.1.1 Üldine mõju turule
COVID-19 pandeemia põhjustatud turusündmused hakkasid ilmnema 2020. aasta veebruaris, kui mure
viiruse ülemaailmse leviku pärast süvenes ja finantsturud hakkasid riski ümber hindama. Selle mõju
rahaturufondidele avaldus aga peamiselt 2020. aasta märtsi keskel ja jätkus kuni 2020. aasta juunini, mil
täheldati halvenenud turutingimusi.
Märtsi keskpaigast alanud 15-päevase ajavahemiku jooksul suurendasid mõnede rahaturufondide
investorid oma likviidsusnõudlust, eelkõige USA dollarites nomineeritud vähevolatiilse
puhasväärtusega rahaturufondide puhul, mis kogesid märkimisväärset tagasivõtmissurvet (umbes 18 %
ja 30 % nendest turusegmentidest).
2020. aasta märtsi esimestel nädalatel kogesid USA dollarites nomineeritud vähevolatiilse
puhasväärtusega rahaturufondid kõigist Euroopa lühiajalistest rahaturufondidest kõige suuremat ja
pikaajalisemat vahendite väljavoolu. Selle põhjuseks oli asjaolu, et lisaks rahavajadusega seotud
tagasivõtmistele läksid investorid ELis üle valitsemissektori võlakohustustesse investeerimiseks
mõeldud püsiva puhasväärtusega rahaturufondidele.
Joonis II.1. Rahaturufondide kumulatiivsed vood 2020. aastal
Allikas: FSB, „Policy proposals to enhance MMF resilience“, oktoober 2021
6.1.2 Ebaühtlane mõju ja reageerimine rahaturufondide lõikes
Tagasivõtmistaotluste hulk ja investorite käitumine tavapärastes ja halvenenud tingimustes on
rahaturufondide lõikes väga erinev. Reageerimine ja käitumine sõltuvad mitmesugustest teguritest,
peamiselt investoritebaasist ja selle sisemistest teguritest ning nende investeeringute kasutamisest (vt
allpool), põhiinvestorite suurusest ja investorite struktuurist. Määrav tegur on ka rahaturufondi liik
(muutuva puhasväärtusega rahaturufond, vähevolatiilse puhasväärtusega rahaturufond, püsiva
puhasväärtusega rahaturufond).
Kuigi fondi liik ja valuuta on selgelt peamised määravad tegurid, kogesid isegi väga sarnased
kategooriad COVID-19 kriisi ajal ja pärast seda väga erinevaid šokke. Need erinevused on esitatud
joonisel 3.
18
Joonistelt 2 ja 3 ilmneb, et üldiselt kogesid USA dollarites nomineeritud vähevolatiilse puhasväärtusega
rahaturufondid COVID-19 pandeemia alguses märkimisväärset tagasivõtmise šokki. Mõju oli fondide
lõikes aga väga ebaühtlane. Vähem kui 6 % vähevolatiilse puhasväärtusega rahaturufondidest koges
kumulatiivset vahendite väljavoolu, mis ületas 30 % nende vara puhasväärtusest.
Sellise mitmekesisuse üks põhjus on investorite kasutusjuhud. Kolm stiliseeritud „äärmuslikku“ näidet
illustreerivad seda, kuidas sama rahaturufond võib kogeda väga erinevaid tagasivõtmise mustreid
sõltuvalt investoritebaasist ja investorite käitumisest erinevates turuolukordades.
1) Rahaturufondide kasutamine likviidsuse juhtimise / maksete tegemise vahendina
(prognoositav tsükkel). Mõned institutsionaalsed investorid kasutavad muutuva
puhasväärtusega rahaturufonde tehingupõhiste raha eri varaklassidesse paigutamise
vahenditena, näiteks investeeritakse raha sissemaksete/kindlustusmaksete kogumisel ja
seejärel saadakse prognoositava ajakava järgi (nt pensionimaksete tsüklite ajal) väljamaksed.
Sellises olukorras on vahendite väljavool sageli kavandatud ja prognoositav, nii et likviidsuse
vähenemine on pigem kavandatud kõikumine kui investorijooks. Sarnased näited on
pensionisüsteemid, millel on korrapärased sissevoolud (sissemaksed) ja perioodilised
väljavoolud (pensionihüvitised), mis loovad prognoositavad rahavoogude mustrid.
2) Rahaturufondide kasutamine tagatise / lisatagatise likviidsusvahendina (potentsiaalselt
kaljuefektilaadne muster). Kui rahaturufonde kasutatakse tuletisinstrumentide, repotehingute
või kohustustepõhiste investeeringutega seotud tagatisvajaduste puhul (otseselt või kaudselt)
tagatise likviidsusreservina, võib tagasivõtmise ajendiks olla turu liikumine ja sellega seotud
lisatagatise nõuded. Finantsvõimendusega kohustustepõhiste investeeringute fondide puhul
võivad tagatisvajadused tootluse suurenedes kiiresti kasvada (kajastades turuhinnas hinnatud
kahjusid), mis toob kaasa selle, et paljudel turuosalistel on korraga rahanappus. Sellises
olukorras võivad investorid võtta tagatise nõuete rahuldamiseks rahaturufondide aktsiad/osakud
tagasi või nad võivad kasutada rahaturufondide osalusi tagatiste haldamise töövoogude raames,
mis tekitab protsüklilisema ja korreleeruvama likviidsusnõudluse kui „puhas“ likviidsuse
juhtimine.
3) Rahaturufondide kasutamine sama rahaturufondi varahalduri valitsetavate teiste fondide
raha koondamiseks. Sel juhul on halduril ülevaade tagasivõtmise voogudest.
6.2 Kohustustepõhiste investeeringutega seotud turusündmus
2022. aasta septembri lõpus täheldati Ühendkuningriigi riigivõlakirjade tootluse järsku tõusu ja tõsist
kriisi pensionifondide kasutatavate kohustuspõhiste investeerimisstrateegiate puhul. See tekitas
kohustustepõhiste investeeringute fondidele suuri turuhinnas hinnatud kahjusid, mis omakorda tõi kaasa
muutuvtagatise nõuded. Need lisatagatise nõuded tekitasid ootamatu ja olulise rahanõudluse, mis kandus
üle naelsterlingites nomineeritud rahaturufondidele, kuigi rahaturufondid ei olnud ootamatu äärmusliku
likviidsusnõudluse allikas. Mõned rahaturufondid kogesid kiiret vahendite väljavoolu, mille allikaks
olid eelkõige institutsionaalsed investorid, ning reageerisid sellele likviidsuspuhvrite suurendamise ja
portfelli tähtaegade lühendamisega.
19
Joonis II.2. Kohustustepõhiste investeeringutega seotud kriisi mõju rahaturufondide voogudele
Allikad: Crane Data ja riiklikud pädevad asutused, rahaturufondid, mille vara puhasväärtus on üle 100 miljoni
euro.
Märkus. Kumulatiivsed netovood rahaturufondide liikide kaupa, väljendatuna protsendina vara
puhasväärtusest.
Rahaturufondide reageerimine investorite ootamatule likviidsusnõudlusele kohustustepõhiste
investeeringutega seotud turusündmuse ajal oli veelgi jõulisem kui reageerimine COVID-19 pandeemia
ajal. Kuigi mõned rahaturufondid kogesid sissevoolu, seisid teised kohati silmitsi tugeva
tagasivõtmissurvega. Kohustustepõhiste investeeringutega seotud turusündmusel oli naelsterlingites
nomineeritud vähevolatiilse puhasväärtusega rahaturufondidele väga mitmekesine mõju, mõjutades
vaid üksikuid fonde, mitte kogu sektorit.
See mitmekesine mõju kajastub väljavoolude jaotuses: kuigi mediaanfondi nädalane väljavool oli –9 %
(kumulatiivselt –10 %), seisid alumise otsa fondid silmitsi tõsisema survega, kusjuures 10-protsentiili
fondid kogesid –21 % nädalast väljavoolu ja enim mõjutatud fondid (1 % fondidest) kaotasid ühe nädala
jooksul peaaegu –37 % (kumulatiivselt –42 %). See silmatorkav erinevus näitab, et surve oli koondunud
fondidele, mida kohustustepõhiste investeeringute strateegiates kasutati laialdaselt likviidsuspuhvritena,
et täita lisatagatise ja tagatise nõudeid. Seevastu naelsterlingites nomineeritud vähevolatiilse
puhasväärtusega rahaturufondid, mis täitsid laiemaid likviidsuse juhtimise eesmärke ning millel oli
mitmekesisem investoritebaas ja vähem otsest seost tagatise vahetustehingute või riigivõlakirjade
repotehingutega, kogesid samal perioodil vahendite sissevoolu.
20
Joonis II.3. Vara puhasväärtuse ja naelsterlingites nomineeritud vähevolatiilse puhasväärtusega
rahaturufondide suundumused kohustustepõhiste investeeringutega seotud turusündmuse ajal
Allikad: Crane Data ja riiklikud pädevad asutused.
Märkus. Iga joon kajastab kumulatiivseid netovoogusid protsendina naelsterlingites noteeritud vähevolatiilse
puhasväärtusega rahaturufondi (mille vara puhasväärtus on üle 1 miljardi euro) vara puhasväärtusest (y-telg). Positiivsed
väärtused näitavad netomärkimist, negatiivsed väärtused aga netotagasivõtmist. Neist näidetest ilmneb, et kuigi
naelsterlingites nomineeritud vähevolatiilse puhasväärtusega rahaturufondides toimusid kohustustepõhiste investeeringute
kriisiga seotud turusündmuse jooksul märkimisväärses ulatuses tagasivõtmised, oli mõju seda liiki rahaturufondide lõikes
ebaühtlane.
21
7 III LISA. TURU VASTUPANUVÕIME TASEMED
7.1 Tagasivõtmise šokkide kalibreerimine
Tagasivõtmise šokkide hindamisel katsetati erinevaid andmeallikaid (Crane Data, riiklikud pädevad
asutused, Morningstar) ja metoodilisi lähenemisviise kasutades mitut mudelit, pöörates erilist
tähelepanu andmekvaliteedi probleemide lahendamisele ja usaldusväärsuse tagamisele.
Tagasivõtmiste esimene protsentiil (% vara puhasväärtusest) valiti lõpuks seetõttu, et see kajastab
raskeid, kuid usutavaid halvenenud tingimusi, piirates samal ajal võimalike andmevigade või
võõrväärtuste mõju.
See protsentiil on kalibreeritud COVID-19 pandeemiaga seotud turusündmuse alusel ja kajastab seega
väga ebasoodsat stsenaariumi. Tuleb märkida, et sellised stsenaariumid ei pruugi olla realistlikud
paljude rahaturufondide puhul, millel on prognoositav investoritebaas. Sellegipoolest peetakse seda
ranget lähenemisviisi võimaliku ülekandumisohu, eriti mainekahju ülekandumise kontekstis sobivaks.
Mõju ülekandumise asjakohasust võib hinnata ka seoses põhimõtte „tunne oma klienti“ järgimise
tavadega ja asjaoluga, et rahaturufondid peavad oma investoritele korrapäraselt regulatiivset teavet
avalikustama. Lisaks nõuavad paljud investorid sagedasemat ja üksikasjalikumat teavet, mis võib mõju
edasikandumise riski veelgi vähendada.
Tabel III.1. Esimese protsentiili tagasivõtmisstsenaariumide jaotusvahemik andmeallikate lõikes
[minimaalne 1-protsentiil, maksimaalne 1-protsentiil]
Iga päev Iga nädal Iga kuu
Muutuva puhasväärtusega rahaturufond [–4 %; –8 %] [–6 %; –19 %] [–16 %; –45 %]
- Standardne muutuva
puhasväärtusega rahaturufond [–4 %; –8 %] [–4 %; –21 %] [–9 %; –45 %]
- Lühiajaline muutuva
puhasväärtusega rahaturufond [–3 %; –10 %] [–6 %; –15 %] [–17 %; –26 %]
Vähevolatiilse puhasväärtusega
rahaturufond [–6 %; –11 %] [–7 %; –28 %] [–28 %; –45 %]
- USA dollarites nomineeritud
vähevolatiilse puhasväärtusega
rahaturufond
[–9 %; –12 %] [–16 %; –26 %] [–30 %; –44 %]
- Naelsterlingites nomineeritud
vähevolatiilse puhasväärtusega
rahaturufond
[–8 %; –11 %] [–16 %; –30 %] [–26 %; –47 %]
Püsiva puhasväärtusega rahaturufond [–5 %; –14 %] [–4 %; –22 %] [–1 %; –34 %]
Üldine [–6 %; –11 %] [–7 %; –26 %] [–21 %; –45 %]
Allikad: Crane Data, Morningstar, riiklike pädevate asutuste andmed
7.2 Turu vastupanuvõime künniste kalibreerimine
ELi rahaturufondid on üldiselt võimelised punktis 7.1 kirjeldatud tagasivõtmise šokkidele vastu pidama,
mis peegeldab ühenädalase tähtajaga likviidsete varade tasemete hajuvust sektori lõikes. Siiski on
endiselt ülioluline, et oleks sisse seatud tugev järelevalve ja tõhusad riskijuhtimissüsteemid, et tagada
likviidsustasemete kohandamine iga fondi konkreetsele olukorrale.
22
Sellega seoses kalibreeritakse selles jaos ühenädalase tähtajaga likviidsete varade vastupanuvõime
tasemed, mis ühtse minimaalsete võrdlusalustena rakendamise korral võimaldaksid rahaturufondidel
vastu pidada punktis 7.1 kalibreeritud tagasivõtmisstsenaariumidele.
23
Kasutatud on allpool kirjeldatud metoodikat.
1. Analüüsis hinnatakse tagasivõtmiste mahtu, mida rahaturufondid suudavad katta, enne kui
nende päevased likviidsed varad langevad allapoole regulatiivset miinimumtaset. Selleks
kaalutakse minimaalsete ühenädalase tähtajaga likviidsete varade eri tasemeid, kasutades
portfelli koosseisu ja amortisatsiooni tegelikke andmeid.
2. Ühenädalase tähtajaga likviidsete varade vastupanuvõime künniste kalibreerimiseks
võrreldakse tulemusi punktis 7.1 kindlakstehtud tagasivõtmisstsenaariumidega, mis on
rahaturufondide suhtes kohaldatavad (vt tabel III.1). Analüüsis võetakse arvesse portfelli
amortisatsiooni. Rakendatakse järgmisi konservatiivseid eeldusi:
- tagasivõtmised toimuvad üksnes olemasolevate ühepäevase tähtajaga likviidsete varade
ja ühenädalase tähtajaga likviidsete varade kaudu, ilma et müüdaks muid varasid peale
nende, mis vastavad ühepäevase tähtajaga likviidsete varade ja ühenädalase tähtajaga
likviidsete varade tingimustele;
- ühepäevase tähtajaga likviidseid varasid hoitakse regulatiivsetest miinimumnõuetest
kõrgemal tasemel11.
Tabel III.2. Kalibreerimiseks valitud stsenaarium
Rahaturufondi liik Iga
päev
Iga
nädal
Iga
kuu
Standardne muutuva
puhasväärtusega rahaturufond –8 %–17 %–34 %
Stabiilse puhasväärtusega
rahaturufond –15 % –30 % –47 %
Allikad: Crane Data, Morningstar, riiklike pädevate asutuste andmed
See analüüs näitab, et stabiilse puhasväärtusega rahaturufondide puhul on 35–40 % ühenädalase
tähtajaga likviidsete varade vastupanuvõime tase ja muutuva puhasväärtusega rahaturufondide
puhul 20 % ühenädalase tähtajaga likviidsete varade vastupanuvõime tase üldiselt piisav, et
halvenenud turutingimustes toime tulla. Eelkõige võimaldaks ühenädalase tähtajaga likviidsete
varade hoidmine sellisel vastupanuvõime tasemel või sellest kõrgemal ELi rahaturufondidel vastu
pidada (st hoida ühepäevase tähtajaga likviidseid varasid regulatiivsetest miinimumtasemetest kõrgemal
tasemel) sellistele tõsistele tagasivõtmise šokkidele, nagu on kalibreeritud punktis 7.1.
11 See on konservatiivne hüpotees, kuna praktikas võivad rahaturufondid lubada ühepäevase tähtajaga likviidsetel
varadel langeda ajutiselt allapoole regulatiivset miinimumtaset, et rahuldada tagasivõtmistaotlusi, ning samuti
võivad nad varasid müüa või tugineda raha sissevoolule.