ELAK protokoll nr 162 08.05.2026

Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni

istungi protokoll nr 162

Eesti, videosild Reede, 8. mai 2026

Algus 9.00, lõpp 10.00

Juhataja: Peeter Tali (esimees)

Protokollija: Roosmarii Kukk (konsultant)

Võtsid osa:

Komisjoni liikmed: Vladimir Arhipov, Lea Danilson-Järg, Katrin Kuusemäe, Maido

Ruusmann, Aivar Sõerd, Tarmo Tamm, Urve Tiidus, Luisa Värk

Komisjoni ametnikud: Getter Kristen Treumuth (nõunik)

Puudusid: Arvo Aller, Enn Eesmaa, Rain Epler, Tiit Maran, Anti Poolamets, Kadri Tali ja

Kristo Enn Vaga

Kutsutud: haridus- ja teadusminister Kristina Kallas, Haridus- ja Teadusministeeriumi EL ja

rahvusvahelise koostöö osakonna vanemnõunik Katrin Siider, ministri nõunik Gea Kangilaski

(1. päevakorrapunkt); Kliimaministeeriumi asekantsler Kristi Klaas, kliimaosakonna nõunik

Mariann Leps ning välissuhete osakonna EL teemade valdkonnajuht Eliise Merila (2.

päevakorrapunkt); Justiis- ja Digiministeeriumi digitaristu ja küberturvalisuse asekantsler

Tõnu Grünberg, Justiis- ja Digiministeeriumi sideturgude talituse juhataja asetäitja Mart Laas

ning Euroopa Liidu asjade ja väliskoostöö juht Kristiina Krause (3. päevakorrapunkt); Justiis-

ja Digiministeeriumi digitaristu ja küberturvalisuse asekantsler Tõnu Grünberg, Justiis- ja

Digiministeeriumi sideturgude talituse juhataja asetäitja Mart Laas ning Euroopa Liidu asjade

ja väliskoostöö juht Kristiina Krause (4. päevakorrapunkt); Riigikogu Kantselei avalike suhete

osakonna pressinõunik Merilin Kruuse (1.–5. päevakorrapunkt); Riigikantselei Euroopa Liidu

sekretariaadi nõunikud Karin Zereen ja Tairi Täht (2. päevakorrapunkt); Riigikantselei

Euroopa Liidu sekretariaadi nõunik Age Inkinen (3. päevakorrapunkt)

Päevakord:

1. Eesti seisukohad 11.-12. mail 2026 toimuval Euroopa Liidu haridus-, noorte, kultuuri- ja

spordinõukogu istungil

2. Seisukoha andmine: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust

(EL) 2019/631 seoses uute kergsõidukite CO2-heite normide ja sõidukite märgistamisega

ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 1999/94/EÜ – COM(2025) 995

3. Seisukoha andmine: Euroopa Liidu andmeliidu strateegia ja tehisaru rakendamise strateegia

- COM(2025) 723 COM(2025) 835

4. Seisukoha andmine: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus digivõrkude kohta ning

millega muudetakse määrust (EL) 2015/2120, direktiivi 2002/58/EÜ ja otsust nr 676/2002/EÜ

ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) 2018/1971, direktiiv (EL) 2018/1972 ja otsus nr

243/2012/EL (digivõrkude määrus) - COM(2026) 16

5. Info ja muud küsimused

2

1. Eesti seisukohad 11.-12. mail 2026 toimuval Euroopa Liidu haridus-, noorte, kultuuri-

ja spordinõukogu istungil

Kristina Kallas andis ülevaate Eesti seisukohtadest 11.–12. mail 2026 toimuval Euroopa

Liidu haridus-, noorte, kultuuri- ja spordinõukogu istungil. Haridus- ja teadusminister sõnas,

et noorteministrite nõukogus kiidetakse heaks kaks resolutsiooni: resolutsioon Euroopa Liidu

noortestrateegia töökava (2025–2027) läbivaatamise kohta ja Euroopa Liidu noortedialoogi

11. tsükli tulemusi kokku võttev resolutsioon. Haridusministrite nõukogus kiidetakse heaks

järeldused õpetajate rolli kohta tehisintellekti ajastul ning Erasmus+ programmi 2028–2034

määruse osaline üldine lähenemisviis. Noortestrateegia töökava puudutav resolutsioon

ajakohastab 2025. aastal Poola ja Taani eesistumise ajal käivitunud töökava, mida jätkavad

tänavu Küpros ning seejärel Iirimaa ja Leedu. Tegemist on tavapärase ajakohastamisega,

millele noorte töörühmas avaldati toetust ja mille ka Eesti heaks kiidab. Noorte dialoogi 11.

tsükli resolutsioon võtab kokku peamised tulemused, järeldused ja soovitused edasiseks tööks.

See koondab kolme eesistujariigi noortekonverentside sõnumid, rõhutades noorte jaoks olulisi

teemasid kaasava ühiskonna kujundamisel. Noored tõid esile vajaduse tugevdada usaldust

demokraatlike institutsioonide vastu ja tagada neile mõjus osalus poliitikakujundamises, mida

Eesti on järjekindlalt toetanud, sealhulgas noortele valimisõiguse andmist. Samuti rõhutati, et

Erasmuse uues programmis peab säilima noortepeatükk koos sihtotstarbelise 15%-lise

eelarvega. Eesti lähtub resolutsiooni heakskiitmisel ka oma noortevaldkonna arengukava

eesmärkidest. Lisaks toimub poliitiline mõttevahetus noortele sobiva poliitika kujundamise

üle Euroopa Liidu ja riikide tasandil. Eesti rõhutab, et noori tuleb kaasata varakult ning peab

oluliseks noorsootöö keskset rolli. Eesti võtab neil teemadel sõna ka poliitilises arutelus. K.

Kallas jätkas, et haridusministrite nõukogu esimene teema käsitleb järeldusi õpetajate rolli

kohta tehisintellekti ajastul. Järeldustega suunatakse liikmesriike toetama õpetajaid

tehisintellekti rakendama viisil, mis lisab õppetööle kvaliteeti, kuid ei asenda õpetajat.

Rõhutatakse õpetajate koolitamise, eetiliste tehisintellektilahenduste kasutamise, võrdse

ligipääsu tagamise ning töökoormuse ja õpetajate heaolu arvestamise olulisust. Eesti jaoks ei

too need järeldused kaasa sisulisi suunamuutusi, kuna Eesti TI-Hüpe on loodud tehisintellekti

sihipäraseks kasutuselevõtuks hariduses, hõlmates õpetajate koolitamist ning eetiliste

küsimuste käsitlemist. Eesti toetab järeldusi ja rõhutab, et tehisintellekti kasutuselevõtt

hariduses peab olema teadlik ja süsteemne. Haridusministrite nõukogus kiidetakse heaks ka

Erasmus+ programmi uue perioodi määruse osalise üldise lähenemisviis. Eesti täpsustab oma

seisukohti valitsuse tasandil, kuid üldiselt toetab määruses tehtud muudatusi, millest mitmed

lähtuvad ka Eesti varasematest ettepanekutest. Samuti toimub poliitiline mõttevahetus

põhioskuste teemal, mille ajendiks on Euroopa õpilaste põhioskuste langus PISA-testi

tulemustes, sealhulgas matemaatikas, lugemisoskuses ja loodusteadustes. Langustrend

puudutab ka Eestit ning viitab vajadusele põhjalikuma analüüsi järele. Seniste arutelude

põhjal ei ole veenvalt tõendatud, et põhioskuste languse peamine põhjus oleks digivahendite

kasutamine koolis, kuna mitmete kõrgete tulemustega riikide (Singapur, Korea, Jaapan)

kogemused näitavad, et digivahendite kasutamine ei välista häid õpitulemusi. Aruteludes on

esile kerkinud ka küsimus, kas hariduses on viimastel aastatel liigselt rõhutatud üldpädevusi

ainealaste põhioskuste arvelt. Ministrite tasandi arutelu keskendub sellele, kuidas taastada

tasakaal põhioskuste, üldpädevuste ja kvaliteetse aineõppe vahel. Eesti peab oluliseks

Euroopa Liidu koostööd, heade praktikate jagamist ning nende riikide kogemuste

analüüsimist, kus põhioskuste areng on olnud positiivne.

Urve Tiidus küsis, kas on plaanis käivitada analüüs või uurimistöö teemal, et õpitulemuste

langus tõukub üldpädevuste õpetamises ainealaste põhioskuste arvelt.

3

Kristina Kallas vastas, et hetkel ei ole haridus- ja teadusministeerium sellekohast analüüsi

algatanud. Seni on jälgitud teiste riikide, eeskätt Soome ja Rootsi arutelusid, kus põhioskuste

langus on olnud kiire. Arvestades, et ka Eesti 2022. aasta PISA-testi tulemused olid languses,

pidas K. Kallas põhjendatuks selle küsimuse põhjalikumat käsitlemist ka Eestis.

Rahvusvahelises arutelus seostatakse põhioskuste langust sageli digivahendite ja

mobiiltelefonide kasutamisega, mis haridus- ja teadusministri hinnangul ei ole põhjendatud.

K. Kallas lisas, et uuringud näitavad, et koolides kehtestatud mobiiltelefonide kasutamise

keeld parandab küll distsipliini ja käitumist, kuid ei mõjuta õpitulemusi ning seetõttu on

küsimus eeskätt õpetamismetoodikas. Näiteks Uus-Meremaa on matemaatikatulemuste

languse järel tugevdanud matemaatika didaktikat, suurendanud matemaatikatundide arvu ja

pöördunud tagasi erialase ettevalmistusega matemaatikaõpetajate värbamise juurde. Ka

Soome suurendas matemaatikaõppe mahtu. Suundumus näitab, et baasteadmiste laialdasem

õpetamine ainevaldkonnas tagab baasoskused.

Lea Danilson-Järg küsis, kas sisserändetaustaga õpilaste suures osas lisandumine koolidesse

(Soome ja Rootsi näitel) võib olla üks põhjustest, mistõttu PISA-testi keskmised tulemused on

langenud.

Kristina Kallas vastas, et PISA-testi tulemuste jaotus viitab sellele, et Soomes ja Rootsis

mõjutavad nõrgemaid tulemusi eeskätt sisserändetaustaga õpilased, kuid seejuures on

langenud ka kohalike õpilaste tulemused. K. Kallas sõnas, et Eestis langevad kõige kiiremini

tüdrukute lugemisoskuse näitajad, mida ei saa seostada sisserändega.

Peeter Tali võttis arutelu kokku ning tegi ettepaneku toetada haridus- ja teadusministri

esitatud Eesti põhisõnumeid.

Otsustati:

1.1. Toetada haridus- ja teadusministri esitatud Eesti põhisõnumeid (konsensus: Vladimir

Arhipov, Lea Danilson-Järg, Katrin Kuusemäe, Maido Ruusmann, Aivar Sõerd, Peeter Tali,

Tarmo Tamm, Urve Tiidus, Luisa Värk).

2. Seisukoha andmine: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse

määrust (EL) 2019/631 seoses uute kergsõidukite CO2-heite normide ja sõidukite

märgistamisega ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 1999/94/EÜ – COM(2025) 995

Kristi Klaas andis ülevaate Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest, millega muudetakse

määrust (EL) 2019/631 seoses uute kergsõidukite CO2-heite normide ja sõidukite

märgistamisega ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 1999/94/EÜ – COM(2025) 995.

Kõneleja märkis, et määruse muutmise taustal on soov laiemalt Euroopa Liidu

konkurentsivõimet toetada. Kui nõue 2035. aastaks toota heitevabasid autosid asendati 100%

asemel 90%-ga, siis loodi paindlikkused heitenormi täitmiseks, mis laiendab ka puhta tööstuse

konkurentsipositsiooni. Sellega soodustatakse, et lisaks puhaste kütuste tootmisele, toodetakse

ka puhast terast. Eesti toetab määruse ülevaatamist ja paindlikkuse suurendamist, et üleminek

oleks sujuvam, kuid rõhutame seejuures, et vältida tuleb halduskoormuse kasvu ning toetada

elektrisõidukite kättesaadavust Euroopa Liidus. Rõhutame, et sõidumärgistuse süsteemi

uuendamine ja laiendamine peab olema lihtne, tuginema digitaliseeritud andmete

kasutamisele, tagama piisava üleminekuperioodi ning sõidumärgistuse andmebaasi kulud

tuleb katta Euroopa Liidu eelarvest.

Urve Tiidus andis ülevaate majanduskomisjoni arvamusest ja arutelust ning märkis, et

komisjon otsustas Vabariigi Valitsuse seisukohti toetada (poolt 7: Jaak Aab, Õnne Pillak,

Reili Rand, Marek Reinaas, Timo Suslov, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi; vastu 3:

4

Aleksei Jevgrafov, Rene Kokk, Mart Maastik; erapooletuid 0; ei hääletanud 1: Tõnis Mölder).

Peeter Tali andis ülevaate keskkonnakomisjoni arvamusest ja arutelust ning märkis, et

komisjon otsustas Vabariigi Valitsuse seisukohti toetada (poolt 5: Yoko Alender, Jüri

Jaanson, Mait Klaassen, Irja Lutsar, Tiit Maran; vastu 1: Züleyxa Izmailova; erapooletuid 0).

Lea Danilson-Järg sõnas, et tema hinnangul on kavandatud muudatus 2035. aastaks minna

üle 100%-lt elektriautodelt 90%-le ebapiisav ning seetõttu tuleks juba praegu kaaluda

saavutatavamat eesmärki. Arvestades, et majanduskomisjonis käsitleti ka 60% varianti, tegi L.

Danilson-Järg ettepaneku täiendada Eesti seisukohti eesmärgiga vähendada kergsõidukite

heidet 2035. aastaks 60%-le.

Peeter Tali küsis, kui palju on Eestis elektriautosid ning mida arvab ministeeriumi esindaja

eesmärgi toomisest 60%-ni.

Kristi Klaas vastas, et heite vähendamise eesmärgi muutmine 100%-lt 90%-le puudutab

eeskätt autotootjate suutlikkust kohandada oma tootmist vähese heitega sõidukite suunas.

Läbirääkimistel ei ole autotootjariigid pidanud põhjendatuks eesmärgi täiendavat alandamist,

kuna heitevabade sõidukite tootmisse on juba tehtud märkimisväärseid investeeringuid.

Kavandatav 10%-line paindlikkus võimaldab üldeesmärgi täitmisele kaasa aidata ka teistel

Euroopa tööstusharudel, sealhulgas puhta terase tootmise ning vähese heitega kütuste, nagu

biometaani ja rohediisli (HVO), laiema kasutuselevõtu kaudu. K. Klaas sõnas, et ei pea

eesmärgi langetamist 60%-le mõistlikuks, kuna Eestis puudub oma autotööstus ning teised

liikmesriigid ei ole nii ulatuslikku muudatust toetanud. Samuti oleks mitteautotootja riigi

selline ettepanek Euroopa Liidu tasandil tõenäoliselt vähese toetusega. Elektrisõidukite

osakaal Eestis moodustab uutest registreeritud sõidukitest ligikaudu 5%, aprillis 9% ning

Euroopa Liidu keskmine oli eelmisel aastal 27%.

Lea Danilson-Järg lisas, et heitevabade sõidukite osakaal läheneb 90%-lt vastupidi 10%-le.

Seetõttu ei pea ta veenvaks väidet, et Eestis puudub autotööstus, vaid Eesti peab arvestama ka

tarbijate huvidega ning Euroopa Liidu majanduse ja konkurentsivõimega tervikuna. Kui

Euroopa Liidus piiratakse tootmine üksnes heitevabade sõidukitega, samal ajal kui mujal

toodetakse jätkuvalt ka muid sõidukeid, võib see vähendada konkurentsivõimet ja piirata

tarbijate valikuid, eriti arvestades elektrisõidukite kõrgemat hinda. Kuigi tootjad ei ole

eesmärgi edasist vähendamist ise aktiivselt nõudnud, võib seda mõjutada teema kõrge

politiseeritus. Seetõttu pidas L. Danilson-Järg põhjendatuks ettepanekut täiendada seisukohti

eesmärgiga vähendada kergsõidukite heidet 2035. aastaks 60%-le ning panna see ettepanek

hääletusele.

Kristi Klaas vastas, et Euroopa Liidu läbirääkimisi on mõjutanud Hormuzi väina kriis, kuna

Euroopa Liidu konkurentsivõime sõltub sellest, kui kiiresti suudetakse puhtaid tehnoloogiaid

kasutusele võtta, et vähendada sõltuvust kolmandatest riikidest pärit kütustest. Autotööstuses

on liikumine heitevabade autode tootmise suunas juba alanud ning lisapaindlikkusena antakse

autotootjatele ka superkrediidid, et suurendada Euroopa Liidus toodetud taskukohaste

mudelite pakkumist turul. K. Klaas sõnas, et Euroopa Liidu keskmine elektrisõidukite osakaal

on 27%, kuid mitmes riigis on see oluliselt kõrgem, näiteks Rootsis ja Taanis 60% ning

Norras 90%. Bruegeli analüüsi põhjal oli eelmisel aastal Euroopa Liidus elektriautode

tootmise võimekus 4,6 miljonit autot aastas ja kasvab jätkuvalt. K. Klaas rõhutas, et

õigusaktis seatud eesmärk puudutab üksnes uusi turule tulevaid sõidukeid, mitte juba

kasutuses olevaid.

Peeter Tali täpsustas, et kuna elektriautosid toodetakse sageli Hiinas, siis on oluline kaitsta

Euroopa tootjaid odavate Hiina elektrisõidukite konkurentsisurve eest siseturul.

5

Lea Danilson-Järg vastas, et Euroopa Liidus piiraks konkurentsi olukord, kus teised riigid

toodavad jätkuvalt eri tüüpi sõidukeid, kuid Euroopa Liidus keskendutakse üksnes

elektrisõidukite tootmisele.

Peeter Tali sõnas, et tema hinnangul seisneb Euroopa Liidu peamine probleem kasvavas

sõltuvuses Hiinast ning Hiina elektrisõidukite konkurentsisurves, mis ohustab Euroopa

tööhõivet ja tootmisvõimekust ning tegemist on tõsise majandusliku väljakutsega. P. Tali

küsis, millisesse Vabariigi Valitsuse esitatud seisukohtade punkti Lea Danilson-Järg soovib

muudatusettepaneku lisada.

Lea Danilson-Järg vastas, et see võiks sobituda esimesse punkti, kuid küsis kuidas Kristi

Klaasilt, kuidas käsitleti seda majanduskomisjoni arutelul.

Kristi Klaas vastas, et majanduskomisjonis toimus hääletus põhimõtte mitte konkreetse

sõnastuse osas.

Peeter Tali sõnas, et pooldab konkreetse ettepaneku sõnastamist, kuid see eeldab, et on teada

kuhu muudatus seisukohtades paigutuks.

Lea Danilson-Järg märkis, et täpse sõnastuse kujundamine ministeeriumi esindaja osalusel

oleks otstarbekas, arvestades tema varasemat tööd antud dokumendiga ja ülevaadet

muudatuse sobivaimast paigutusest.

Urve Tiidus tegi ettepaneku hääletada põhimõtte üle vähendada kergsõidukite heidet 2035.

aastaks mitte 100%-lt 90%-le, vaid 60%-le ning mitte selle konkreetse sõnastuse osas.

Peeter Tali sõnas, et muudatusettepaneku esitamisel tuleb määratleda, millist seisukohta ja

kuidas muudetakse, et ministeerium saaks oma seisukoha anda.

Lea Danilson-Järg märkis, et muudatusettepanekute koostamisel on tavapärane konsulteerida

ministeeriumi ja komisjoni ametnikega.

Kristi Klaas sõnas, et majanduskomisjonis toimus hääletus põhimõtte üle vähendada

kergsõidukite heidet 2035. aastaks mitte 100%-lt 90%-le, vaid 60%-le ning mitte konkreetse

sõnastuse osas. Hääletuse tulemusel muudatusettepanek toetust ei leidnud.

Peeter Tali pani eelneva arutelu põhjal esmalt hääletusele ettepaneku vähendada

kergsõidukite heidet 2035. aastaks mitte 100%-lt 90%-le, vaid 60%-le (poolt 2: Vladimir

Arhipov, Lea Danilson-Järg; vastu 5: Maido Ruusmann, Aivar Sõerd, Peeter Tali, Urve

Tiidus, Luisa Värk; erapooletuid 0; ei hääletanud 2: Katrin Kuusemäe, Tarmo Tamm).

Ettepanek ei leidnud toetust.

Peeter Tali pani seejärel hääletusele ettepaneku toetada Vabariigi Valitsuse esitatud

seisukohti kookõlas majanduskomisjoni ja keskkonnakomisjoni arvamusega (poolt 5: Maido

Ruusmann, Aivar Sõerd, Peeter Tali, Urve Tiidus, Luisa Värk; vastu 2: Vladimir Arhipov,

Lea Danilson-Järg; erapooletuid 0; ei hääletanud 2: Katrin Kuusemäe, Tarmo Tamm).

Otsustati:

2.1. Toetada Vabariigi Valitsuse esitatud seisukohti kookõlas majanduskomisjoni ja

keskkonnakomisjoni arvamusega (poolt 5: Maido Ruusmann, Aivar Sõerd, Peeter Tali, Urve

Tiidus, Luisa Värk; vastu 2: Vladimir Arhipov, Lea Danilson-Järg; erapooletuid 0; ei

hääletanud 2: Katrin Kuusemäe, Tarmo Tamm).

3. Seisukoha andmine: Euroopa Liidu andmeliidu strateegia ja tehisaru rakendamise

strateegia - COM(2025) 723 COM(2025) 835

Tõnu Grünberg andis ülevaate Euroopa Liidu andmeliidu strateegiast ja tehisaru

rakendamise strateegiast - COM(2025) 723 COM(2025) 835. Ta sõnas, et Euroopa Komisjon

avaldas eelmise aasta lõpus andmeliidu strateegia ja tehisaru rakendamise strateegia

6

ajakohastatud versiooni osana laiemast digipaketist. Strateegia eesmärk on luua Euroopa

Liidu ülesed tingimused kvaliteetsete, turvaliste ja kättesaadavate andmete vabaks liikumiseks

ning nende kasutamiseks tehisaru arendamisel ja rakendamisel. Sellega soovitakse kiirendada

tehisaru kasutuselevõttu, vähendada turu killustatust ja tugevdada Euroopa konkurentsivõimet

võrreldes Ameerika Ühendriikide ja Hiinaga. Euroopa Liidu eesmärk on kujundada ühtne

andmeruum, soodustada tehisaru laialdasemat kasutust, eelkõige väikestes ja keskmise

suurusega ettevõtetes, tagada selle kooskõla põhiõiguste, privaatsuse, turvalisuse ja

usaldusväärsuse nõuetega ning tugevdada Euroopa tehnoloogilist võimekust. Eesti jaoks on

see oluline, kuna ettevõtted ja avalik sektor vajavad ligipääsu andmetele, et tegutseda ja

kasvada kogu Euroopa Liidu turul. Liigne regulatsioon ja turu killustatus kahjustavad Eesti

konkurentsivõimet. Samuti on riigi julgeoleku ja toimepidevuse seisukohalt oluline

vähendada sõltuvust välistest kriitilistest tarneahelatest. T. Grünberg tõi esile, et Eesti

põhisõnum on, et andmete vaba liikumist tuleb käsitleda Euroopa Liidu viienda

põhivabadusena ning vältida lokaliseerimisnõudeid, kui need ei ole riskipõhiselt põhjendatud.

Tehisaru peab olema turvaline ja usaldusväärne ning Euroopa Liidu digisuveräänsuse

tugevdamine ei tohi viia protektsionismini. Regulatsioon peab jääma tehnoloogianeutraalseks

ning võimaldama riskipõhist sekkumist juhtudel, kus see on vajalik tarnija või päritoluriigiga

seotud riskide tõttu. Liikmesriikidel peab säilima otsustusruum tehnoloogiate kasutamisel.

Konkurentsivõime huvides on oluline tagada jätkuv ligipääs globaalsetele pilveteenustele ja

samal ajal toetada Euroopa tehnoloogiaettevõtete arengut. Euroopa Liit peab tugevdama oma

tehnoloogilist võimekust, jäädes seejuures avatuks usaldusväärsetele partneritele ka väljaspool

Euroopa Liitu.

Urve Tiidus andis ülevaate majanduskomisjoni arvamusest ja arutelust ning märkis, et

komisjon otsustas Vabariigi Valitsuse seisukohti toetada. Komisjoni otsus oli konsensuslik.

Peeter Tali tegi ettepaneku toetada Vabariigi Valitsuse seisukohti kooskõlas

majanduskomisjoni arvamusega.

Otsustati:

3.1. Toetada Vabariigi Valitsuse seisukohti kooskõlas majanduskomisjoni arvamusega

(konsensus: Vladimir Arhipov, Lea Danilson-Järg, Katrin Kuusemäe, Maido Ruusmann,

Aivar Sõerd, Peeter Tali, Tarmo Tamm, Urve Tiidus, Luisa Värk).

4. Seisukoha andmine: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus digivõrkude kohta ning

millega muudetakse määrust (EL) 2015/2120, direktiivi 2002/58/EÜ ja otsust nr

676/2002/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) 2018/1971, direktiiv (EL)

2018/1972 ja otsus nr 243/2012/EL (digivõrkude määrus) - COM(2026) 16

Tõnu Grünberg andis ülevaate Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest digivõrkude kohta

ning millega muudetakse määrust (EL) 2015/2120, direktiivi 2002/58/EÜ ja otsust nr

676/2002/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) 2018/1971, direktiiv (EL) 2018/1972

ja otsus nr 243/2012/EL (digivõrkude määrus) - COM(2026) 16. Kõneleja märkis, et Euroopa

Liidu digivõrkude õigusakti eelnõu peamine eesmärk on luua lihtsam, ühtsem ja kaasaegsam

Euroopa Liidu sidealane õigusraamistik, mis soodustab investeeringuid 5G ja 6G võrkudesse,

fiiberoptikasse ja satelliitsidesse. See vähendaks liikmesriikide vahelist sideturu killustatust

ning tugevdaks digivõrkude turvalisust ja vastupidavust. Eelnõuga asendab kehtiva Euroopa

Liidu sidedirektiivi otsekohalduva määrusega. T. Grünberg sõnas, et eelnõu aitab parandada

sideturu konkurentsi, seejuures muutub lihtsamaks sideteenuste turule sisenemine ja

sideettevõtjad saavad ilma täiendava tegevusloa taotlemiseta hakata sama sideteenust

7

pakkuma ka teistes liikmesriikides. Eelnõu toetab ka satelliitsideteenuste arengut, eeskätt

sageduskonkursside osas, mis võiksid olla Euroopa Liidu ülesed. Eelnõu stimuleerib

sideettevõtteid välja vahetama tehnoloogilisi piiranguid seadvad vanad vaskvõrgud, mida

näiteks Telial on Eestis umbes 14%. Kuigi eelnõu eesmärk on luua lihtsam, ühtsem ja

kaasaegsem Euroopa Liidu sidealane õigusraamistik, tuleb vältida halduskoormuse kasvu. T.

Grünbergi hinnangul soovib Euroopa Komisjon mahukamat kooskõlastust mobiilside

sageduslubade väljastamiseks ning sageduste andmebaasi, millega kaasneks liigne bürokraatia

ning mida tuleks vältida.

Urve Tiidus andis ülevaate majanduskomisjoni arvamusest ja arutelust ning märkis, et

komisjon otsustas Vabariigi Valitsuse seisukohti toetada. Komisjoni otsus oli konsensuslik.

Peeter Tali tegi ettepaneku toetada Vabariigi Valitsuse seisukohti kooskõlas

majanduskomisjoni arvamusega.

Otsustati:

4.1. Toetada Vabariigi Valitsuse seisukohti kooskõlas majanduskomisjoni arvamusega

(konsensus: Vladimir Arhipov, Lea Danilson-Järg, Katrin Kuusemäe, Maido Ruusmann,

Aivar Sõerd, Peeter Tali, Tarmo Tamm, Urve Tiidus, Luisa Värk).

5. Info ja muud küsimused

Peeter Tali andis teada, et järgmine ELAKi istung toimub ühise istungina koos

väliskomisjoniga neljapäeval, 14. mail kell 15.00 ELAKi ruumis P280.

Otsustati:

5.1. Lähetada Peeter Tali 15.-16. juunil Gdanskisse, Läänemere äärsete riikide EL asjade

komisjonide esimeeste kohtumisele. Välislähetusega kaasnevad kulud katta EL asjade

komisjoni välislähetuste eelarvest (konsensus: Vladimir Arhipov, Lea Danilson-Järg, Katrin

Kuusemäe, Maido Ruusmann, Aivar Sõerd, Peeter Tali, Tarmo Tamm, Urve Tiidus, Luisa

Värk).

(allkirjastatud digitaalselt)

Peeter Tali

juhataja

(allkirjastatud digitaalselt)

Roosmarii Kukk

protokollija

Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni

istungi protokoll nr 162

Eesti, videosild Reede, 8. mai 2026

Algus 9.00, lõpp 10.00

Juhataja: Peeter Tali (esimees)

Protokollija: Roosmarii Kukk (konsultant)

Võtsid osa:

Komisjoni liikmed: Vladimir Arhipov, Lea Danilson-Järg, Katrin Kuusemäe, Maido

Ruusmann, Aivar Sõerd, Tarmo Tamm, Urve Tiidus, Luisa Värk

Komisjoni ametnikud: Getter Kristen Treumuth (nõunik)

Puudusid: Arvo Aller, Enn Eesmaa, Rain Epler, Tiit Maran, Anti Poolamets, Kadri Tali ja

Kristo Enn Vaga

Kutsutud: haridus- ja teadusminister Kristina Kallas, Haridus- ja Teadusministeeriumi EL ja

rahvusvahelise koostöö osakonna vanemnõunik Katrin Siider, ministri nõunik Gea Kangilaski

(1. päevakorrapunkt); Kliimaministeeriumi asekantsler Kristi Klaas, kliimaosakonna nõunik

Mariann Leps ning välissuhete osakonna EL teemade valdkonnajuht Eliise Merila (2.

päevakorrapunkt); Justiis- ja Digiministeeriumi digitaristu ja küberturvalisuse asekantsler

Tõnu Grünberg, Justiis- ja Digiministeeriumi sideturgude talituse juhataja asetäitja Mart Laas

ning Euroopa Liidu asjade ja väliskoostöö juht Kristiina Krause (3. päevakorrapunkt); Justiis-

ja Digiministeeriumi digitaristu ja küberturvalisuse asekantsler Tõnu Grünberg, Justiis- ja

Digiministeeriumi sideturgude talituse juhataja asetäitja Mart Laas ning Euroopa Liidu asjade

ja väliskoostöö juht Kristiina Krause (4. päevakorrapunkt); Riigikogu Kantselei avalike suhete

osakonna pressinõunik Merilin Kruuse (1.–5. päevakorrapunkt); Riigikantselei Euroopa Liidu

sekretariaadi nõunikud Karin Zereen ja Tairi Täht (2. päevakorrapunkt); Riigikantselei

Euroopa Liidu sekretariaadi nõunik Age Inkinen (3. päevakorrapunkt)

Päevakord:

1. Eesti seisukohad 11.-12. mail 2026 toimuval Euroopa Liidu haridus-, noorte, kultuuri- ja

spordinõukogu istungil

2. Seisukoha andmine: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust

(EL) 2019/631 seoses uute kergsõidukite CO2-heite normide ja sõidukite märgistamisega

ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 1999/94/EÜ – COM(2025) 995

3. Seisukoha andmine: Euroopa Liidu andmeliidu strateegia ja tehisaru rakendamise strateegia

- COM(2025) 723 COM(2025) 835

4. Seisukoha andmine: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus digivõrkude kohta ning

millega muudetakse määrust (EL) 2015/2120, direktiivi 2002/58/EÜ ja otsust nr 676/2002/EÜ

ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) 2018/1971, direktiiv (EL) 2018/1972 ja otsus nr

243/2012/EL (digivõrkude määrus) - COM(2026) 16

5. Info ja muud küsimused

2

1. Eesti seisukohad 11.-12. mail 2026 toimuval Euroopa Liidu haridus-, noorte, kultuuri-

ja spordinõukogu istungil

Kristina Kallas andis ülevaate Eesti seisukohtadest 11.–12. mail 2026 toimuval Euroopa

Liidu haridus-, noorte, kultuuri- ja spordinõukogu istungil. Haridus- ja teadusminister sõnas,

et noorteministrite nõukogus kiidetakse heaks kaks resolutsiooni: resolutsioon Euroopa Liidu

noortestrateegia töökava (2025–2027) läbivaatamise kohta ja Euroopa Liidu noortedialoogi

11. tsükli tulemusi kokku võttev resolutsioon. Haridusministrite nõukogus kiidetakse heaks

järeldused õpetajate rolli kohta tehisintellekti ajastul ning Erasmus+ programmi 2028–2034

määruse osaline üldine lähenemisviis. Noortestrateegia töökava puudutav resolutsioon

ajakohastab 2025. aastal Poola ja Taani eesistumise ajal käivitunud töökava, mida jätkavad

tänavu Küpros ning seejärel Iirimaa ja Leedu. Tegemist on tavapärase ajakohastamisega,

millele noorte töörühmas avaldati toetust ja mille ka Eesti heaks kiidab. Noorte dialoogi 11.

tsükli resolutsioon võtab kokku peamised tulemused, järeldused ja soovitused edasiseks tööks.

See koondab kolme eesistujariigi noortekonverentside sõnumid, rõhutades noorte jaoks olulisi

teemasid kaasava ühiskonna kujundamisel. Noored tõid esile vajaduse tugevdada usaldust

demokraatlike institutsioonide vastu ja tagada neile mõjus osalus poliitikakujundamises, mida

Eesti on järjekindlalt toetanud, sealhulgas noortele valimisõiguse andmist. Samuti rõhutati, et

Erasmuse uues programmis peab säilima noortepeatükk koos sihtotstarbelise 15%-lise

eelarvega. Eesti lähtub resolutsiooni heakskiitmisel ka oma noortevaldkonna arengukava

eesmärkidest. Lisaks toimub poliitiline mõttevahetus noortele sobiva poliitika kujundamise

üle Euroopa Liidu ja riikide tasandil. Eesti rõhutab, et noori tuleb kaasata varakult ning peab

oluliseks noorsootöö keskset rolli. Eesti võtab neil teemadel sõna ka poliitilises arutelus. K.

Kallas jätkas, et haridusministrite nõukogu esimene teema käsitleb järeldusi õpetajate rolli

kohta tehisintellekti ajastul. Järeldustega suunatakse liikmesriike toetama õpetajaid

tehisintellekti rakendama viisil, mis lisab õppetööle kvaliteeti, kuid ei asenda õpetajat.

Rõhutatakse õpetajate koolitamise, eetiliste tehisintellektilahenduste kasutamise, võrdse

ligipääsu tagamise ning töökoormuse ja õpetajate heaolu arvestamise olulisust. Eesti jaoks ei

too need järeldused kaasa sisulisi suunamuutusi, kuna Eesti TI-Hüpe on loodud tehisintellekti

sihipäraseks kasutuselevõtuks hariduses, hõlmates õpetajate koolitamist ning eetiliste

küsimuste käsitlemist. Eesti toetab järeldusi ja rõhutab, et tehisintellekti kasutuselevõtt

hariduses peab olema teadlik ja süsteemne. Haridusministrite nõukogus kiidetakse heaks ka

Erasmus+ programmi uue perioodi määruse osalise üldise lähenemisviis. Eesti täpsustab oma

seisukohti valitsuse tasandil, kuid üldiselt toetab määruses tehtud muudatusi, millest mitmed

lähtuvad ka Eesti varasematest ettepanekutest. Samuti toimub poliitiline mõttevahetus

põhioskuste teemal, mille ajendiks on Euroopa õpilaste põhioskuste langus PISA-testi

tulemustes, sealhulgas matemaatikas, lugemisoskuses ja loodusteadustes. Langustrend

puudutab ka Eestit ning viitab vajadusele põhjalikuma analüüsi järele. Seniste arutelude

põhjal ei ole veenvalt tõendatud, et põhioskuste languse peamine põhjus oleks digivahendite

kasutamine koolis, kuna mitmete kõrgete tulemustega riikide (Singapur, Korea, Jaapan)

kogemused näitavad, et digivahendite kasutamine ei välista häid õpitulemusi. Aruteludes on

esile kerkinud ka küsimus, kas hariduses on viimastel aastatel liigselt rõhutatud üldpädevusi

ainealaste põhioskuste arvelt. Ministrite tasandi arutelu keskendub sellele, kuidas taastada

tasakaal põhioskuste, üldpädevuste ja kvaliteetse aineõppe vahel. Eesti peab oluliseks

Euroopa Liidu koostööd, heade praktikate jagamist ning nende riikide kogemuste

analüüsimist, kus põhioskuste areng on olnud positiivne.

Urve Tiidus küsis, kas on plaanis käivitada analüüs või uurimistöö teemal, et õpitulemuste

langus tõukub üldpädevuste õpetamises ainealaste põhioskuste arvelt.

3

Kristina Kallas vastas, et hetkel ei ole haridus- ja teadusministeerium sellekohast analüüsi

algatanud. Seni on jälgitud teiste riikide, eeskätt Soome ja Rootsi arutelusid, kus põhioskuste

langus on olnud kiire. Arvestades, et ka Eesti 2022. aasta PISA-testi tulemused olid languses,

pidas K. Kallas põhjendatuks selle küsimuse põhjalikumat käsitlemist ka Eestis.

Rahvusvahelises arutelus seostatakse põhioskuste langust sageli digivahendite ja

mobiiltelefonide kasutamisega, mis haridus- ja teadusministri hinnangul ei ole põhjendatud.

K. Kallas lisas, et uuringud näitavad, et koolides kehtestatud mobiiltelefonide kasutamise

keeld parandab küll distsipliini ja käitumist, kuid ei mõjuta õpitulemusi ning seetõttu on

küsimus eeskätt õpetamismetoodikas. Näiteks Uus-Meremaa on matemaatikatulemuste

languse järel tugevdanud matemaatika didaktikat, suurendanud matemaatikatundide arvu ja

pöördunud tagasi erialase ettevalmistusega matemaatikaõpetajate värbamise juurde. Ka

Soome suurendas matemaatikaõppe mahtu. Suundumus näitab, et baasteadmiste laialdasem

õpetamine ainevaldkonnas tagab baasoskused.

Lea Danilson-Järg küsis, kas sisserändetaustaga õpilaste suures osas lisandumine koolidesse

(Soome ja Rootsi näitel) võib olla üks põhjustest, mistõttu PISA-testi keskmised tulemused on

langenud.

Kristina Kallas vastas, et PISA-testi tulemuste jaotus viitab sellele, et Soomes ja Rootsis

mõjutavad nõrgemaid tulemusi eeskätt sisserändetaustaga õpilased, kuid seejuures on

langenud ka kohalike õpilaste tulemused. K. Kallas sõnas, et Eestis langevad kõige kiiremini

tüdrukute lugemisoskuse näitajad, mida ei saa seostada sisserändega.

Peeter Tali võttis arutelu kokku ning tegi ettepaneku toetada haridus- ja teadusministri

esitatud Eesti põhisõnumeid.

Otsustati:

1.1. Toetada haridus- ja teadusministri esitatud Eesti põhisõnumeid (konsensus: Vladimir

Arhipov, Lea Danilson-Järg, Katrin Kuusemäe, Maido Ruusmann, Aivar Sõerd, Peeter Tali,

Tarmo Tamm, Urve Tiidus, Luisa Värk).

2. Seisukoha andmine: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse

määrust (EL) 2019/631 seoses uute kergsõidukite CO2-heite normide ja sõidukite

märgistamisega ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 1999/94/EÜ – COM(2025) 995

Kristi Klaas andis ülevaate Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest, millega muudetakse

määrust (EL) 2019/631 seoses uute kergsõidukite CO2-heite normide ja sõidukite

märgistamisega ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 1999/94/EÜ – COM(2025) 995.

Kõneleja märkis, et määruse muutmise taustal on soov laiemalt Euroopa Liidu

konkurentsivõimet toetada. Kui nõue 2035. aastaks toota heitevabasid autosid asendati 100%

asemel 90%-ga, siis loodi paindlikkused heitenormi täitmiseks, mis laiendab ka puhta tööstuse

konkurentsipositsiooni. Sellega soodustatakse, et lisaks puhaste kütuste tootmisele, toodetakse

ka puhast terast. Eesti toetab määruse ülevaatamist ja paindlikkuse suurendamist, et üleminek

oleks sujuvam, kuid rõhutame seejuures, et vältida tuleb halduskoormuse kasvu ning toetada

elektrisõidukite kättesaadavust Euroopa Liidus. Rõhutame, et sõidumärgistuse süsteemi

uuendamine ja laiendamine peab olema lihtne, tuginema digitaliseeritud andmete

kasutamisele, tagama piisava üleminekuperioodi ning sõidumärgistuse andmebaasi kulud

tuleb katta Euroopa Liidu eelarvest.

Urve Tiidus andis ülevaate majanduskomisjoni arvamusest ja arutelust ning märkis, et

komisjon otsustas Vabariigi Valitsuse seisukohti toetada (poolt 7: Jaak Aab, Õnne Pillak,

Reili Rand, Marek Reinaas, Timo Suslov, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi; vastu 3:

4

Aleksei Jevgrafov, Rene Kokk, Mart Maastik; erapooletuid 0; ei hääletanud 1: Tõnis Mölder).

Peeter Tali andis ülevaate keskkonnakomisjoni arvamusest ja arutelust ning märkis, et

komisjon otsustas Vabariigi Valitsuse seisukohti toetada (poolt 5: Yoko Alender, Jüri

Jaanson, Mait Klaassen, Irja Lutsar, Tiit Maran; vastu 1: Züleyxa Izmailova; erapooletuid 0).

Lea Danilson-Järg sõnas, et tema hinnangul on kavandatud muudatus 2035. aastaks minna

üle 100%-lt elektriautodelt 90%-le ebapiisav ning seetõttu tuleks juba praegu kaaluda

saavutatavamat eesmärki. Arvestades, et majanduskomisjonis käsitleti ka 60% varianti, tegi L.

Danilson-Järg ettepaneku täiendada Eesti seisukohti eesmärgiga vähendada kergsõidukite

heidet 2035. aastaks 60%-le.

Peeter Tali küsis, kui palju on Eestis elektriautosid ning mida arvab ministeeriumi esindaja

eesmärgi toomisest 60%-ni.

Kristi Klaas vastas, et heite vähendamise eesmärgi muutmine 100%-lt 90%-le puudutab

eeskätt autotootjate suutlikkust kohandada oma tootmist vähese heitega sõidukite suunas.

Läbirääkimistel ei ole autotootjariigid pidanud põhjendatuks eesmärgi täiendavat alandamist,

kuna heitevabade sõidukite tootmisse on juba tehtud märkimisväärseid investeeringuid.

Kavandatav 10%-line paindlikkus võimaldab üldeesmärgi täitmisele kaasa aidata ka teistel

Euroopa tööstusharudel, sealhulgas puhta terase tootmise ning vähese heitega kütuste, nagu

biometaani ja rohediisli (HVO), laiema kasutuselevõtu kaudu. K. Klaas sõnas, et ei pea

eesmärgi langetamist 60%-le mõistlikuks, kuna Eestis puudub oma autotööstus ning teised

liikmesriigid ei ole nii ulatuslikku muudatust toetanud. Samuti oleks mitteautotootja riigi

selline ettepanek Euroopa Liidu tasandil tõenäoliselt vähese toetusega. Elektrisõidukite

osakaal Eestis moodustab uutest registreeritud sõidukitest ligikaudu 5%, aprillis 9% ning

Euroopa Liidu keskmine oli eelmisel aastal 27%.

Lea Danilson-Järg lisas, et heitevabade sõidukite osakaal läheneb 90%-lt vastupidi 10%-le.

Seetõttu ei pea ta veenvaks väidet, et Eestis puudub autotööstus, vaid Eesti peab arvestama ka

tarbijate huvidega ning Euroopa Liidu majanduse ja konkurentsivõimega tervikuna. Kui

Euroopa Liidus piiratakse tootmine üksnes heitevabade sõidukitega, samal ajal kui mujal

toodetakse jätkuvalt ka muid sõidukeid, võib see vähendada konkurentsivõimet ja piirata

tarbijate valikuid, eriti arvestades elektrisõidukite kõrgemat hinda. Kuigi tootjad ei ole

eesmärgi edasist vähendamist ise aktiivselt nõudnud, võib seda mõjutada teema kõrge

politiseeritus. Seetõttu pidas L. Danilson-Järg põhjendatuks ettepanekut täiendada seisukohti

eesmärgiga vähendada kergsõidukite heidet 2035. aastaks 60%-le ning panna see ettepanek

hääletusele.

Kristi Klaas vastas, et Euroopa Liidu läbirääkimisi on mõjutanud Hormuzi väina kriis, kuna

Euroopa Liidu konkurentsivõime sõltub sellest, kui kiiresti suudetakse puhtaid tehnoloogiaid

kasutusele võtta, et vähendada sõltuvust kolmandatest riikidest pärit kütustest. Autotööstuses

on liikumine heitevabade autode tootmise suunas juba alanud ning lisapaindlikkusena antakse

autotootjatele ka superkrediidid, et suurendada Euroopa Liidus toodetud taskukohaste

mudelite pakkumist turul. K. Klaas sõnas, et Euroopa Liidu keskmine elektrisõidukite osakaal

on 27%, kuid mitmes riigis on see oluliselt kõrgem, näiteks Rootsis ja Taanis 60% ning

Norras 90%. Bruegeli analüüsi põhjal oli eelmisel aastal Euroopa Liidus elektriautode

tootmise võimekus 4,6 miljonit autot aastas ja kasvab jätkuvalt. K. Klaas rõhutas, et

õigusaktis seatud eesmärk puudutab üksnes uusi turule tulevaid sõidukeid, mitte juba

kasutuses olevaid.

Peeter Tali täpsustas, et kuna elektriautosid toodetakse sageli Hiinas, siis on oluline kaitsta

Euroopa tootjaid odavate Hiina elektrisõidukite konkurentsisurve eest siseturul.

5

Lea Danilson-Järg vastas, et Euroopa Liidus piiraks konkurentsi olukord, kus teised riigid

toodavad jätkuvalt eri tüüpi sõidukeid, kuid Euroopa Liidus keskendutakse üksnes

elektrisõidukite tootmisele.

Peeter Tali sõnas, et tema hinnangul seisneb Euroopa Liidu peamine probleem kasvavas

sõltuvuses Hiinast ning Hiina elektrisõidukite konkurentsisurves, mis ohustab Euroopa

tööhõivet ja tootmisvõimekust ning tegemist on tõsise majandusliku väljakutsega. P. Tali

küsis, millisesse Vabariigi Valitsuse esitatud seisukohtade punkti Lea Danilson-Järg soovib

muudatusettepaneku lisada.

Lea Danilson-Järg vastas, et see võiks sobituda esimesse punkti, kuid küsis kuidas Kristi

Klaasilt, kuidas käsitleti seda majanduskomisjoni arutelul.

Kristi Klaas vastas, et majanduskomisjonis toimus hääletus põhimõtte mitte konkreetse

sõnastuse osas.

Peeter Tali sõnas, et pooldab konkreetse ettepaneku sõnastamist, kuid see eeldab, et on teada

kuhu muudatus seisukohtades paigutuks.

Lea Danilson-Järg märkis, et täpse sõnastuse kujundamine ministeeriumi esindaja osalusel

oleks otstarbekas, arvestades tema varasemat tööd antud dokumendiga ja ülevaadet

muudatuse sobivaimast paigutusest.

Urve Tiidus tegi ettepaneku hääletada põhimõtte üle vähendada kergsõidukite heidet 2035.

aastaks mitte 100%-lt 90%-le, vaid 60%-le ning mitte selle konkreetse sõnastuse osas.

Peeter Tali sõnas, et muudatusettepaneku esitamisel tuleb määratleda, millist seisukohta ja

kuidas muudetakse, et ministeerium saaks oma seisukoha anda.

Lea Danilson-Järg märkis, et muudatusettepanekute koostamisel on tavapärane konsulteerida

ministeeriumi ja komisjoni ametnikega.

Kristi Klaas sõnas, et majanduskomisjonis toimus hääletus põhimõtte üle vähendada

kergsõidukite heidet 2035. aastaks mitte 100%-lt 90%-le, vaid 60%-le ning mitte konkreetse

sõnastuse osas. Hääletuse tulemusel muudatusettepanek toetust ei leidnud.

Peeter Tali pani eelneva arutelu põhjal esmalt hääletusele ettepaneku vähendada

kergsõidukite heidet 2035. aastaks mitte 100%-lt 90%-le, vaid 60%-le (poolt 2: Vladimir

Arhipov, Lea Danilson-Järg; vastu 5: Maido Ruusmann, Aivar Sõerd, Peeter Tali, Urve

Tiidus, Luisa Värk; erapooletuid 0; ei hääletanud 2: Katrin Kuusemäe, Tarmo Tamm).

Ettepanek ei leidnud toetust.

Peeter Tali pani seejärel hääletusele ettepaneku toetada Vabariigi Valitsuse esitatud

seisukohti kookõlas majanduskomisjoni ja keskkonnakomisjoni arvamusega (poolt 5: Maido

Ruusmann, Aivar Sõerd, Peeter Tali, Urve Tiidus, Luisa Värk; vastu 2: Vladimir Arhipov,

Lea Danilson-Järg; erapooletuid 0; ei hääletanud 2: Katrin Kuusemäe, Tarmo Tamm).

Otsustati:

2.1. Toetada Vabariigi Valitsuse esitatud seisukohti kookõlas majanduskomisjoni ja

keskkonnakomisjoni arvamusega (poolt 5: Maido Ruusmann, Aivar Sõerd, Peeter Tali, Urve

Tiidus, Luisa Värk; vastu 2: Vladimir Arhipov, Lea Danilson-Järg; erapooletuid 0; ei

hääletanud 2: Katrin Kuusemäe, Tarmo Tamm).

3. Seisukoha andmine: Euroopa Liidu andmeliidu strateegia ja tehisaru rakendamise

strateegia - COM(2025) 723 COM(2025) 835

Tõnu Grünberg andis ülevaate Euroopa Liidu andmeliidu strateegiast ja tehisaru

rakendamise strateegiast - COM(2025) 723 COM(2025) 835. Ta sõnas, et Euroopa Komisjon

avaldas eelmise aasta lõpus andmeliidu strateegia ja tehisaru rakendamise strateegia

6

ajakohastatud versiooni osana laiemast digipaketist. Strateegia eesmärk on luua Euroopa

Liidu ülesed tingimused kvaliteetsete, turvaliste ja kättesaadavate andmete vabaks liikumiseks

ning nende kasutamiseks tehisaru arendamisel ja rakendamisel. Sellega soovitakse kiirendada

tehisaru kasutuselevõttu, vähendada turu killustatust ja tugevdada Euroopa konkurentsivõimet

võrreldes Ameerika Ühendriikide ja Hiinaga. Euroopa Liidu eesmärk on kujundada ühtne

andmeruum, soodustada tehisaru laialdasemat kasutust, eelkõige väikestes ja keskmise

suurusega ettevõtetes, tagada selle kooskõla põhiõiguste, privaatsuse, turvalisuse ja

usaldusväärsuse nõuetega ning tugevdada Euroopa tehnoloogilist võimekust. Eesti jaoks on

see oluline, kuna ettevõtted ja avalik sektor vajavad ligipääsu andmetele, et tegutseda ja

kasvada kogu Euroopa Liidu turul. Liigne regulatsioon ja turu killustatus kahjustavad Eesti

konkurentsivõimet. Samuti on riigi julgeoleku ja toimepidevuse seisukohalt oluline

vähendada sõltuvust välistest kriitilistest tarneahelatest. T. Grünberg tõi esile, et Eesti

põhisõnum on, et andmete vaba liikumist tuleb käsitleda Euroopa Liidu viienda

põhivabadusena ning vältida lokaliseerimisnõudeid, kui need ei ole riskipõhiselt põhjendatud.

Tehisaru peab olema turvaline ja usaldusväärne ning Euroopa Liidu digisuveräänsuse

tugevdamine ei tohi viia protektsionismini. Regulatsioon peab jääma tehnoloogianeutraalseks

ning võimaldama riskipõhist sekkumist juhtudel, kus see on vajalik tarnija või päritoluriigiga

seotud riskide tõttu. Liikmesriikidel peab säilima otsustusruum tehnoloogiate kasutamisel.

Konkurentsivõime huvides on oluline tagada jätkuv ligipääs globaalsetele pilveteenustele ja

samal ajal toetada Euroopa tehnoloogiaettevõtete arengut. Euroopa Liit peab tugevdama oma

tehnoloogilist võimekust, jäädes seejuures avatuks usaldusväärsetele partneritele ka väljaspool

Euroopa Liitu.

Urve Tiidus andis ülevaate majanduskomisjoni arvamusest ja arutelust ning märkis, et

komisjon otsustas Vabariigi Valitsuse seisukohti toetada. Komisjoni otsus oli konsensuslik.

Peeter Tali tegi ettepaneku toetada Vabariigi Valitsuse seisukohti kooskõlas

majanduskomisjoni arvamusega.

Otsustati:

3.1. Toetada Vabariigi Valitsuse seisukohti kooskõlas majanduskomisjoni arvamusega

(konsensus: Vladimir Arhipov, Lea Danilson-Järg, Katrin Kuusemäe, Maido Ruusmann,

Aivar Sõerd, Peeter Tali, Tarmo Tamm, Urve Tiidus, Luisa Värk).

4. Seisukoha andmine: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus digivõrkude kohta ning

millega muudetakse määrust (EL) 2015/2120, direktiivi 2002/58/EÜ ja otsust nr

676/2002/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) 2018/1971, direktiiv (EL)

2018/1972 ja otsus nr 243/2012/EL (digivõrkude määrus) - COM(2026) 16

Tõnu Grünberg andis ülevaate Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest digivõrkude kohta

ning millega muudetakse määrust (EL) 2015/2120, direktiivi 2002/58/EÜ ja otsust nr

676/2002/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) 2018/1971, direktiiv (EL) 2018/1972

ja otsus nr 243/2012/EL (digivõrkude määrus) - COM(2026) 16. Kõneleja märkis, et Euroopa

Liidu digivõrkude õigusakti eelnõu peamine eesmärk on luua lihtsam, ühtsem ja kaasaegsam

Euroopa Liidu sidealane õigusraamistik, mis soodustab investeeringuid 5G ja 6G võrkudesse,

fiiberoptikasse ja satelliitsidesse. See vähendaks liikmesriikide vahelist sideturu killustatust

ning tugevdaks digivõrkude turvalisust ja vastupidavust. Eelnõuga asendab kehtiva Euroopa

Liidu sidedirektiivi otsekohalduva määrusega. T. Grünberg sõnas, et eelnõu aitab parandada

sideturu konkurentsi, seejuures muutub lihtsamaks sideteenuste turule sisenemine ja

sideettevõtjad saavad ilma täiendava tegevusloa taotlemiseta hakata sama sideteenust

7

pakkuma ka teistes liikmesriikides. Eelnõu toetab ka satelliitsideteenuste arengut, eeskätt

sageduskonkursside osas, mis võiksid olla Euroopa Liidu ülesed. Eelnõu stimuleerib

sideettevõtteid välja vahetama tehnoloogilisi piiranguid seadvad vanad vaskvõrgud, mida

näiteks Telial on Eestis umbes 14%. Kuigi eelnõu eesmärk on luua lihtsam, ühtsem ja

kaasaegsem Euroopa Liidu sidealane õigusraamistik, tuleb vältida halduskoormuse kasvu. T.

Grünbergi hinnangul soovib Euroopa Komisjon mahukamat kooskõlastust mobiilside

sageduslubade väljastamiseks ning sageduste andmebaasi, millega kaasneks liigne bürokraatia

ning mida tuleks vältida.

Urve Tiidus andis ülevaate majanduskomisjoni arvamusest ja arutelust ning märkis, et

komisjon otsustas Vabariigi Valitsuse seisukohti toetada. Komisjoni otsus oli konsensuslik.

Peeter Tali tegi ettepaneku toetada Vabariigi Valitsuse seisukohti kooskõlas

majanduskomisjoni arvamusega.

Otsustati:

4.1. Toetada Vabariigi Valitsuse seisukohti kooskõlas majanduskomisjoni arvamusega

(konsensus: Vladimir Arhipov, Lea Danilson-Järg, Katrin Kuusemäe, Maido Ruusmann,

Aivar Sõerd, Peeter Tali, Tarmo Tamm, Urve Tiidus, Luisa Värk).

5. Info ja muud küsimused

Peeter Tali andis teada, et järgmine ELAKi istung toimub ühise istungina koos

väliskomisjoniga neljapäeval, 14. mail kell 15.00 ELAKi ruumis P280.

Otsustati:

5.1. Lähetada Peeter Tali 15.-16. juunil Gdanskisse, Läänemere äärsete riikide EL asjade

komisjonide esimeeste kohtumisele. Välislähetusega kaasnevad kulud katta EL asjade

komisjoni välislähetuste eelarvest (konsensus: Vladimir Arhipov, Lea Danilson-Järg, Katrin

Kuusemäe, Maido Ruusmann, Aivar Sõerd, Peeter Tali, Tarmo Tamm, Urve Tiidus, Luisa

Värk).

(allkirjastatud digitaalselt)

Peeter Tali

juhataja

(allkirjastatud digitaalselt)

Roosmarii Kukk

protokollija