Lisa 1. LÜ OBJ 2640 Pärnu jõe kaisla eemaldamine

Keskkonnaamet

[email protected] (digitaalallkirja kuupäev) nr 3-6.1/2026/2150

Arvamuse küsimine Keskkonnaametilt (Pärnu jõe kalade sigimis- ja elupaikade

parandamine)

Riigimetsa Majandamise Keskus (edaspidi RMK) viib Euroopa Merendus-, Kalandus- ja

Vesiviljelusfondi (EMKVF) 2021 – 2027 toel läbi kalade kudetingimuste ja jõeliste elupaikade

parandamist Eesti jõgedel.

RMK alustab koelmualade ja jõeliste elupaikade taastamise eeluuringuid Pärnu alamvesikonda

kuuluval Pärnu jõel (VEE1123500).

Eeluuringute lähteülesanne on täpsemalt kirjeldatud lisas 1. ’’LÜ OBJ 2640 Pärnu jõe kaisla

eemaldamine.pdf’’

RMK soovib Keskkonnaametilt Pärnu jõe kalade sigimis- ja elupaikade parandamise

ihtüoloogilise eeluuringu lähteülesande dokumendi kohta arvamust ja vajadusel tingimusi, mida

eeluuringu täitmisel silmas pidada.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Lagle Matetski

veeökoloog

looduskaitseosakond

Lisad:

Lisa 1. LÜ OBJ 2640 Pärnu jõe kaisla eemaldamine.pdf

56370569 [email protected]

Looduskaitsetööd lähteülesanne

Tööobjekti ID: 2640

Lähteülesande ID: 4463

Tööobjekti nimi: Pärnu jõe kaisla eemaldamine

Töögrupp: Veekogude taastamisprojektide koostamine

Eeluuringu nimi: Pärnu jõe kalade sigimis- ja elupaikade parandamine kaislamattide osalise

eemaldamise ja koelmualade taastamise teel

Väärtuse seisund:

Pärnu jõgi (VEE1123500) kuulub Pärnu alamvesikonda ning voolab läbi Järvamaa ning

Pärnumaa. Jõe lähe on Allikajärv (Roosna-Alliku Allikajärv) ning jõgi suubu Pärnu linna kohal

Pärnu lahte. Jõe pikkus on Eesti looduse infosüsteemi andmetel 145.1 km. Pärnu jõel on kokku

55 lisajõge, millest tähtsamad on Navesti jõgi, Sauga jõgi ning Reiu jõgi. Pärnu jõgi läbi kahte

seisuveekogu, Jändja paisjärve ning Tarbja järve. Pärnu jõgi kuulub Tarbja veehoidla paisust

suubumiseni Pärnu lahte lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade

nimistusse 1.

Viimaste aastakümnete vältel on Pärnu jõe kärestikel aset leidnud jõesängi katvate

kaislamattide teke. Kaisel katab juuremattidena jõesängis ulatuslikke alasid, eriti madalvee

perioodil, ulatudes kohati kuni kolme neljandikuni jõe laiusest. See võib olla seotud veekogu

soojenemise, jääkatte vähenemise ning toitainete sisalduse suurenemisega. Kaisla laialdane

levik vähendab kruusase põhjaga ritraalsete alade osakaalu, mis on sobilikud lõheliste kudemis-

ja elupaikadeks.

Käesoleva eeluuringu eesmärgiks on kiirevooluliste jõelõikude parandamine ning lõheliste

kudemis- ja elupaikade pindala ja kvaliteedi parandamine. Arvestada tuleb asjaoluga, et Pärnu

jõgi kuulub Natura 2000 kaitsealade hulka ning seal leidub kaitstavaid liike, näiteks

paksukojaline karp, mistõttu on vajalik väga ettevaatlik ja kaalutletud sekkumine.

Tööde detailne kirjeldus:

Eeluuringu eesmärk on välja selgitada kaislamattide mõju lõheliste sigimis- ja elupaikadele

ning hinnata, millises ulatuses ja millistel tingimustel on nende eemaldamine võimalik nii, et

see toetaks lõheliste koelmualade taastamist. Samuti selgitatakse välja võimalused koelmualade

taastamiseks ka teistes kiirevoolulistes jõelõikudes, säilitades samas Natura ja kaitstavate

liikide (nt paksukojaline karp) elupaigad.

1 https://www.riigiteataja.ee/akt/772691

Eeluuringute käigus tuleb:

- viia läbi katsepüügid eesmärgiga kirjeldada Pärnu jõe kalastiku liigilist koosseisu ja

arvukust, hinnata jõe elupaigalist väärtust enne tööde teostamist;

- läbi käia asendiplaanil märgitud kaisla levikualad ning välja selgitada ja kaardistada

jõelõigud, kus kaislamattide eemaldamine omab kõige suuremat mõju lõheliste kudemis- ja

elupaikade kvaliteedi tõstmisele;

- tellijaga kooskõlastada, kui töövõtja soovib ette antud alasid muuta (Tabel 1) või neid juurde

lisada;

- välja selgitada ja kaardistada detailsed tööde teostamise asukohad ja ulatus, võttes arvesse

jõelõikude hüdromorfoloogiat, ummistumise ulatust, tehnika ligipääsuvõimalusi, lõheliste

kudemisaktiivsust, Natura elupaiku ja kaitstavate liikide esinemist;

- välja selgitada kaardistatud jõelõikudes eemaldatava kaisla juuremattide pindala, paksus

ning kogus (m3);

- välja selgitada vajadus olemasolevate kudealade kvaliteedi parandamiseks või uute

koelmute rajamiseks nii kaislamattide levikualal kui ka sellest väljaspool;

- kirjeldada tööde täpset järjekorda ja tehnilist teostamist: asukohad, ligipääsud, eemaldatava

materjali mahud, eemaldatava materjali ladustamine, meetmed setete alla kandumise

vältimiseks, kudepadjandite rajamiseks vajamineva materjali mahud, kasutatav tehnika,

tööde ajastus;

- analüüsida võimalikke muudatusi voolurežiimis, setete liikumises jm seoses kaislamattide

eemaldustöödega ja kudepadjandite rajamisega;

- hinnata planeeritavate tööde võimalikku mõju kaladele ja teistele vooluveekogus

inventeeritud liikidele (sh kaitsealustele liikidele);

- esitada ortofotodel põhinevad kaardikihid taastatavate lõikude kaupa .shp formaadis;

- katsepüükide tulemusena leitud kaitsealuste kalaliikide leiukohad vormistatakse EELIS

andmebaasi esitamiseks vastava tabeliformaadi kohaselt, mis on alla laetav interneti

andmebaasilt: https://keskkonnaamet.ee/media/1250/download;

- hinnata Tarbja järvest u 1.5km allavoolu jääva Pärnu jõe vana voolusängi (Joonis 11)

ökoloogilise toimimise taastamise põhjendatust ja otstarbekust

- anda soovitused järelseireks peale võimalike taastamistööde lõppemist.

Kaislamattide eemaldamist tuleks kaaluda konkreetsetel jõelõikudel (vt Tabel 1, Joonis 1-10).

Lõplik taastatavate alade loetelu sõltub maaomanike kooskõlastustest.

Tabel 1. Kaislamattidest mõjutatud jõelõigud.

Jrk Ala nimi Alguskoordinaat Lõpukoordinaat

Lõigu ligikaudne

pikkus

Pärnu jõe

kärestikud 1 Parnu_001 6476816.24,542268.77 6477111.80,542387.98 300 m

2 Parnu_002 6480317.77,544715.57 6482315.42,546741.13 3500 m

3 Parnu_003 6483445.11,548548.27 6483722.99,548605.39 300 m

4 Parnu_004 6485263.85,548889.52 6485659.778,549624.847 1200 m

5 Parnu_005 6484571.45,551116.77 6485369.398,552896.981 2800m

6 Parnu_006 6487885.98,554219.24 6488366.77,554513.49 600m

7 Parnu_007 6490581.71,555375.60 6492409.57,557673.18 3400 m

8 Parnu_008 6493880.25,558527.33 6494594.73,559318.29 1300m

9 Parnu_009 6495891.317,562337.709 6500401.69,569153.09 10000 m

Ühte lõiku on koondatud kärestikud, mis asuvad teineteisele lähemal kui 2 km piki jõge

mõõtes.

Koelmualade taastamine

Eeluuringu käigus tuleb välja pakkuda soovitused koelmualade taastamiseks teistes

kiirevoolulistes jõelõikudes, mis asuvad kaislamattidest mõjutatud aladest väljapool. Selleks

tuleb:

• Esmalt teostada analüüs olemasolevate uuringute, seireandmete, kaardiandmete põhjal;

• Kaardistada 10 potentsiaalselt sobivat alad kudealade taastamiseks, sealjuures arvestama

sellega, et alad oleksid kaislavabad;

• Esialgsete alade seast valida välitööde tulemusel välja kõige sobivamad alad, kus

taastamine oleks nii tehniliselt teostatav (sh ligipääsu seisukohast) kui ka ökoloogiliselt

põhjendatud;

• Kirjeldada igas välja valitud ala elupaigatüüpi – sealhulgas voolukiirus, sügavust,

põhjasubstraati;

• Teostada igas välja valitud alas katsepüügid, et hinnata kalade liigilist koosseisu ja

arvukust;

• Andma konkreetsed soovitused koelmualade taastamiseks (koelmute paigutus, lisatava

materjali struktuur, maht, kivide paigutud jne)

• Esitama konkreetsed taastamisettepanekud kaardikihina (.shp failid koos kõigi vajalike

lisafailide ja atribuuttabeliga, mis sisaldab koelmuala algus- ja lõppkoordinaate, pindala

hektarites (ha), lühiiseloomustust)

Eeluuringute läbiviimisest teavitatakse kõiki asjassepuutuvaid osapooli, kellelt küsitakse

vajadusel kooskõlastusi ja arvamusi, et olulised seisukohad ja kaalutlused oleksid arvesse

võetud.

Juhul kui eeluuringute raames püütakse kala keelatud ajal või kohas, püütakse alamõõdulisi

kalu või kasutatakse püüniseid, millega püük konkreetsel veekogul või ajal on keelatud

(väikesesilmalised nakkevõrgud, elektripüügivahend jne), tuleb taotleda eripüügiluba vastavalt

kehtestatud õigusaktidele.

Katsepüügid

Katsepüükide eesmärk on kirjeldada jõe kalastiku liigilist ja vanuselist koosseisu, arvukust,

asustustihedust (isendit/100m2) ja levikut.

• Kalastiku katsepüügid tuleb läbi viia tellija poolt etteantud ja/või töövõtja poolt

soovitatud ning tellijaga kooskõlastatud kaislamattidega kaetud kärestikel, kudealade

rajamise/taastamise asukohtades, samuti Pärnu jõe vana voolusängi ning olemasoleva

voolusängi mõlema ühinemiskoha läheduses.

• Katsepüügil tabatud kalad tuleb koguda suuremasse veeanumasse (kasti, paaki). Ca pool

tundi pärast esimese püügi lõppu tuleb teha korduspüük, mille käigus saadud kalad tuleb

koguda teise veeanumasse.

• Katsepüükide käigus tuleb registreerida kõik tabatud kalaliigid.

• Pärast püükide läbiviimist tuleb kõik püütud lõhilased mõõta 1mm ja kaaluda 0.1g

täpsusega ning lasta veekogusse tagasi. Teiste liikide esinemine tuleb fikseerida

arvuliselt.

• Seirelõik püütakse läbi ühekordselt. Kõikides püügipunktides, kus tabatakse lõhelisi,

tuleb lõik püüda kaks korda läbi.

• Asustustihedus arvutatakse vastavalt Zippini metoodikale 2

• Püügialade kohta tuleb esitada nende pikkus ja pindala ning algus- ja lõppkoordinaadid,

anda hinnang püügiala kvaliteedile ja teha püügilõigust fotod.

• Katsepüükide asukohad ja arv tuleb kooskõlastada Tellijaga. Asukohtade valikul peab

silmad pidama võimalust teostada järelseiret (eesmärgiga hinnata taastamistööde

tulemuslikkust, sh kalastiku arvukuse/liigilise koosseisu muutuseid ning lõhilaste

taastootmise muutust).

• Katsepüügid kaislamattide eemaldamise ning koelmualade taastamislõikudel tuleks läbi

viia suve lõpus kuni varasügisel, eelistatult augustis-septembris, madalvee ajal. Püügid

Pärnu jõe vanas voolusängis võib läbi viia varem.

2 Kesler, M., Svirgsden, R., Taal, I., Eesti kalandussektori riikliku töökava täitmine 2022-2024. aastal (riigihange viitenumbriga 240365). 2025. Tartu. Tartu Ülikool.

Pärnu jõe vana voolusäng

Tarbja järvest u 1.5km allavoolu jääb praeguse õgvendatud jõesängi kõrvale vana looduslik

voolusäng (Tabel 2, Joonis 11). Töövõtja ülesandeks on :

• analüüsida vana voolusängi taastamise üldist teostatavust;

• hinnata vana voolusängi langu olemasolu;

• anda hinnang, millised ökoloogilised tegevused (elupaikade taastamine, koelmualade

taastamine) oleksid põhjendatud;

• analüüsida vana jõesängi potentsiaali kalade elupaigana (sh kudemis- ja toitumisalana)

ning vanas voolusängis veevoolu taastamise võimalikku mõju kalastikule ja muule vee-

elustikule;

• hinnata olemasoleva ning vana voolusängi ühendava truupi seisukorda;

• teostada vähemalt kaks katsepüüki kirjeldamaks kalastiku liigilist koosseisu ja arvukust;

• esitada põhjendatud seisukoht selle kohta, kas vana jõesängi ühendamine olemasoleva

jõesängiga ning veevoolu taastamine vanas sängis on ökoloogiliselt mõistlik ja soovitatav

meede;

• Juhul kui avamine on teostatav ja otstarbekas, hinnata, kas vana voolusängi avamine peaks

toimuma täielikult või osaliselt;

• teha vajadusel ettepanekuid täiendavateks meetmeteks.

Tabel 2. Pärnu vana voolusängi algus ning lõpp koordinaadid

Lähteülesande koostaja: RMK looduskaitseosakonna veeökoloogid Tuuli Teppo ja Lagle

Matetski

Koordinaadid X,Y Vana voolusängi

ligikaudne pikkus (m)

Algus Lõpp 1300 6531529.58, 590415.17 6530751.54, 590442.78

Asukohakaardid

Joonis 1. Pärnu jõe olulisemate kaislamattide asukohad.

Joonis 2. Uuringuala ´´Pärnu 001´´ paiknemine.

Joonis 3. Uuringuala ´´Pärnu 002´´ paiknemine.

Joonis 4. Uuringuala ´´Pärnu 003´´ paiknemine.

Joonis 5. Uuringuala ´´Pärnu 004´´ paiknemine.

Joonis 6. Uuringuala ´´Pärnu 005´´ paiknemine.

Joonis 7. Uuringuala ´´Pärnu 006´´ paiknemine.

Joonis 8. Uuringuala ´´Pärnu 007´´ paiknemine.

Joonis 9. Uuringuala ´´Pärnu 008´´ paiknemine.

Joonis 10. Uuringuala ´´Pärnu 009´´ paiknemine.

Joonis 11. Pärnu jõe vana voolusäng Tarbja paisjärvest allavoolu.

Looduskaitsetööd lähteülesanne

Tööobjekti ID: 2640

Lähteülesande ID: 4463

Tööobjekti nimi: Pärnu jõe kaisla eemaldamine

Töögrupp: Veekogude taastamisprojektide koostamine

Eeluuringu nimi: Pärnu jõe kalade sigimis- ja elupaikade parandamine kaislamattide osalise

eemaldamise ja koelmualade taastamise teel

Väärtuse seisund:

Pärnu jõgi (VEE1123500) kuulub Pärnu alamvesikonda ning voolab läbi Järvamaa ning

Pärnumaa. Jõe lähe on Allikajärv (Roosna-Alliku Allikajärv) ning jõgi suubu Pärnu linna kohal

Pärnu lahte. Jõe pikkus on Eesti looduse infosüsteemi andmetel 145.1 km. Pärnu jõel on kokku

55 lisajõge, millest tähtsamad on Navesti jõgi, Sauga jõgi ning Reiu jõgi. Pärnu jõgi läbi kahte

seisuveekogu, Jändja paisjärve ning Tarbja järve. Pärnu jõgi kuulub Tarbja veehoidla paisust

suubumiseni Pärnu lahte lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade

nimistusse 1.

Viimaste aastakümnete vältel on Pärnu jõe kärestikel aset leidnud jõesängi katvate

kaislamattide teke. Kaisel katab juuremattidena jõesängis ulatuslikke alasid, eriti madalvee

perioodil, ulatudes kohati kuni kolme neljandikuni jõe laiusest. See võib olla seotud veekogu

soojenemise, jääkatte vähenemise ning toitainete sisalduse suurenemisega. Kaisla laialdane

levik vähendab kruusase põhjaga ritraalsete alade osakaalu, mis on sobilikud lõheliste kudemis-

ja elupaikadeks.

Käesoleva eeluuringu eesmärgiks on kiirevooluliste jõelõikude parandamine ning lõheliste

kudemis- ja elupaikade pindala ja kvaliteedi parandamine. Arvestada tuleb asjaoluga, et Pärnu

jõgi kuulub Natura 2000 kaitsealade hulka ning seal leidub kaitstavaid liike, näiteks

paksukojaline karp, mistõttu on vajalik väga ettevaatlik ja kaalutletud sekkumine.

Tööde detailne kirjeldus:

Eeluuringu eesmärk on välja selgitada kaislamattide mõju lõheliste sigimis- ja elupaikadele

ning hinnata, millises ulatuses ja millistel tingimustel on nende eemaldamine võimalik nii, et

see toetaks lõheliste koelmualade taastamist. Samuti selgitatakse välja võimalused koelmualade

taastamiseks ka teistes kiirevoolulistes jõelõikudes, säilitades samas Natura ja kaitstavate

liikide (nt paksukojaline karp) elupaigad.

1 https://www.riigiteataja.ee/akt/772691

Eeluuringute käigus tuleb:

- viia läbi katsepüügid eesmärgiga kirjeldada Pärnu jõe kalastiku liigilist koosseisu ja

arvukust, hinnata jõe elupaigalist väärtust enne tööde teostamist;

- läbi käia asendiplaanil märgitud kaisla levikualad ning välja selgitada ja kaardistada

jõelõigud, kus kaislamattide eemaldamine omab kõige suuremat mõju lõheliste kudemis- ja

elupaikade kvaliteedi tõstmisele;

- tellijaga kooskõlastada, kui töövõtja soovib ette antud alasid muuta (Tabel 1) või neid juurde

lisada;

- välja selgitada ja kaardistada detailsed tööde teostamise asukohad ja ulatus, võttes arvesse

jõelõikude hüdromorfoloogiat, ummistumise ulatust, tehnika ligipääsuvõimalusi, lõheliste

kudemisaktiivsust, Natura elupaiku ja kaitstavate liikide esinemist;

- välja selgitada kaardistatud jõelõikudes eemaldatava kaisla juuremattide pindala, paksus

ning kogus (m3);

- välja selgitada vajadus olemasolevate kudealade kvaliteedi parandamiseks või uute

koelmute rajamiseks nii kaislamattide levikualal kui ka sellest väljaspool;

- kirjeldada tööde täpset järjekorda ja tehnilist teostamist: asukohad, ligipääsud, eemaldatava

materjali mahud, eemaldatava materjali ladustamine, meetmed setete alla kandumise

vältimiseks, kudepadjandite rajamiseks vajamineva materjali mahud, kasutatav tehnika,

tööde ajastus;

- analüüsida võimalikke muudatusi voolurežiimis, setete liikumises jm seoses kaislamattide

eemaldustöödega ja kudepadjandite rajamisega;

- hinnata planeeritavate tööde võimalikku mõju kaladele ja teistele vooluveekogus

inventeeritud liikidele (sh kaitsealustele liikidele);

- esitada ortofotodel põhinevad kaardikihid taastatavate lõikude kaupa .shp formaadis;

- katsepüükide tulemusena leitud kaitsealuste kalaliikide leiukohad vormistatakse EELIS

andmebaasi esitamiseks vastava tabeliformaadi kohaselt, mis on alla laetav interneti

andmebaasilt: https://keskkonnaamet.ee/media/1250/download;

- hinnata Tarbja järvest u 1.5km allavoolu jääva Pärnu jõe vana voolusängi (Joonis 11)

ökoloogilise toimimise taastamise põhjendatust ja otstarbekust

- anda soovitused järelseireks peale võimalike taastamistööde lõppemist.

Kaislamattide eemaldamist tuleks kaaluda konkreetsetel jõelõikudel (vt Tabel 1, Joonis 1-10).

Lõplik taastatavate alade loetelu sõltub maaomanike kooskõlastustest.

Tabel 1. Kaislamattidest mõjutatud jõelõigud.

Jrk Ala nimi Alguskoordinaat Lõpukoordinaat

Lõigu ligikaudne

pikkus

Pärnu jõe

kärestikud 1 Parnu_001 6476816.24,542268.77 6477111.80,542387.98 300 m

2 Parnu_002 6480317.77,544715.57 6482315.42,546741.13 3500 m

3 Parnu_003 6483445.11,548548.27 6483722.99,548605.39 300 m

4 Parnu_004 6485263.85,548889.52 6485659.778,549624.847 1200 m

5 Parnu_005 6484571.45,551116.77 6485369.398,552896.981 2800m

6 Parnu_006 6487885.98,554219.24 6488366.77,554513.49 600m

7 Parnu_007 6490581.71,555375.60 6492409.57,557673.18 3400 m

8 Parnu_008 6493880.25,558527.33 6494594.73,559318.29 1300m

9 Parnu_009 6495891.317,562337.709 6500401.69,569153.09 10000 m

Ühte lõiku on koondatud kärestikud, mis asuvad teineteisele lähemal kui 2 km piki jõge

mõõtes.

Koelmualade taastamine

Eeluuringu käigus tuleb välja pakkuda soovitused koelmualade taastamiseks teistes

kiirevoolulistes jõelõikudes, mis asuvad kaislamattidest mõjutatud aladest väljapool. Selleks

tuleb:

• Esmalt teostada analüüs olemasolevate uuringute, seireandmete, kaardiandmete põhjal;

• Kaardistada 10 potentsiaalselt sobivat alad kudealade taastamiseks, sealjuures arvestama

sellega, et alad oleksid kaislavabad;

• Esialgsete alade seast valida välitööde tulemusel välja kõige sobivamad alad, kus

taastamine oleks nii tehniliselt teostatav (sh ligipääsu seisukohast) kui ka ökoloogiliselt

põhjendatud;

• Kirjeldada igas välja valitud ala elupaigatüüpi – sealhulgas voolukiirus, sügavust,

põhjasubstraati;

• Teostada igas välja valitud alas katsepüügid, et hinnata kalade liigilist koosseisu ja

arvukust;

• Andma konkreetsed soovitused koelmualade taastamiseks (koelmute paigutus, lisatava

materjali struktuur, maht, kivide paigutud jne)

• Esitama konkreetsed taastamisettepanekud kaardikihina (.shp failid koos kõigi vajalike

lisafailide ja atribuuttabeliga, mis sisaldab koelmuala algus- ja lõppkoordinaate, pindala

hektarites (ha), lühiiseloomustust)

Eeluuringute läbiviimisest teavitatakse kõiki asjassepuutuvaid osapooli, kellelt küsitakse

vajadusel kooskõlastusi ja arvamusi, et olulised seisukohad ja kaalutlused oleksid arvesse

võetud.

Juhul kui eeluuringute raames püütakse kala keelatud ajal või kohas, püütakse alamõõdulisi

kalu või kasutatakse püüniseid, millega püük konkreetsel veekogul või ajal on keelatud

(väikesesilmalised nakkevõrgud, elektripüügivahend jne), tuleb taotleda eripüügiluba vastavalt

kehtestatud õigusaktidele.

Katsepüügid

Katsepüükide eesmärk on kirjeldada jõe kalastiku liigilist ja vanuselist koosseisu, arvukust,

asustustihedust (isendit/100m2) ja levikut.

• Kalastiku katsepüügid tuleb läbi viia tellija poolt etteantud ja/või töövõtja poolt

soovitatud ning tellijaga kooskõlastatud kaislamattidega kaetud kärestikel, kudealade

rajamise/taastamise asukohtades, samuti Pärnu jõe vana voolusängi ning olemasoleva

voolusängi mõlema ühinemiskoha läheduses.

• Katsepüügil tabatud kalad tuleb koguda suuremasse veeanumasse (kasti, paaki). Ca pool

tundi pärast esimese püügi lõppu tuleb teha korduspüük, mille käigus saadud kalad tuleb

koguda teise veeanumasse.

• Katsepüükide käigus tuleb registreerida kõik tabatud kalaliigid.

• Pärast püükide läbiviimist tuleb kõik püütud lõhilased mõõta 1mm ja kaaluda 0.1g

täpsusega ning lasta veekogusse tagasi. Teiste liikide esinemine tuleb fikseerida

arvuliselt.

• Seirelõik püütakse läbi ühekordselt. Kõikides püügipunktides, kus tabatakse lõhelisi,

tuleb lõik püüda kaks korda läbi.

• Asustustihedus arvutatakse vastavalt Zippini metoodikale 2

• Püügialade kohta tuleb esitada nende pikkus ja pindala ning algus- ja lõppkoordinaadid,

anda hinnang püügiala kvaliteedile ja teha püügilõigust fotod.

• Katsepüükide asukohad ja arv tuleb kooskõlastada Tellijaga. Asukohtade valikul peab

silmad pidama võimalust teostada järelseiret (eesmärgiga hinnata taastamistööde

tulemuslikkust, sh kalastiku arvukuse/liigilise koosseisu muutuseid ning lõhilaste

taastootmise muutust).

• Katsepüügid kaislamattide eemaldamise ning koelmualade taastamislõikudel tuleks läbi

viia suve lõpus kuni varasügisel, eelistatult augustis-septembris, madalvee ajal. Püügid

Pärnu jõe vanas voolusängis võib läbi viia varem.

2 Kesler, M., Svirgsden, R., Taal, I., Eesti kalandussektori riikliku töökava täitmine 2022-2024. aastal (riigihange viitenumbriga 240365). 2025. Tartu. Tartu Ülikool.

Pärnu jõe vana voolusäng

Tarbja järvest u 1.5km allavoolu jääb praeguse õgvendatud jõesängi kõrvale vana looduslik

voolusäng (Tabel 2, Joonis 11). Töövõtja ülesandeks on :

• analüüsida vana voolusängi taastamise üldist teostatavust;

• hinnata vana voolusängi langu olemasolu;

• anda hinnang, millised ökoloogilised tegevused (elupaikade taastamine, koelmualade

taastamine) oleksid põhjendatud;

• analüüsida vana jõesängi potentsiaali kalade elupaigana (sh kudemis- ja toitumisalana)

ning vanas voolusängis veevoolu taastamise võimalikku mõju kalastikule ja muule vee-

elustikule;

• hinnata olemasoleva ning vana voolusängi ühendava truupi seisukorda;

• teostada vähemalt kaks katsepüüki kirjeldamaks kalastiku liigilist koosseisu ja arvukust;

• esitada põhjendatud seisukoht selle kohta, kas vana jõesängi ühendamine olemasoleva

jõesängiga ning veevoolu taastamine vanas sängis on ökoloogiliselt mõistlik ja soovitatav

meede;

• Juhul kui avamine on teostatav ja otstarbekas, hinnata, kas vana voolusängi avamine peaks

toimuma täielikult või osaliselt;

• teha vajadusel ettepanekuid täiendavateks meetmeteks.

Tabel 2. Pärnu vana voolusängi algus ning lõpp koordinaadid

Lähteülesande koostaja: RMK looduskaitseosakonna veeökoloogid Tuuli Teppo ja Lagle

Matetski

Koordinaadid X,Y Vana voolusängi

ligikaudne pikkus (m)

Algus Lõpp 1300 6531529.58, 590415.17 6530751.54, 590442.78

Asukohakaardid

Joonis 1. Pärnu jõe olulisemate kaislamattide asukohad.

Joonis 2. Uuringuala ´´Pärnu 001´´ paiknemine.

Joonis 3. Uuringuala ´´Pärnu 002´´ paiknemine.

Joonis 4. Uuringuala ´´Pärnu 003´´ paiknemine.

Joonis 5. Uuringuala ´´Pärnu 004´´ paiknemine.

Joonis 6. Uuringuala ´´Pärnu 005´´ paiknemine.

Joonis 7. Uuringuala ´´Pärnu 006´´ paiknemine.

Joonis 8. Uuringuala ´´Pärnu 007´´ paiknemine.

Joonis 9. Uuringuala ´´Pärnu 008´´ paiknemine.

Joonis 10. Uuringuala ´´Pärnu 009´´ paiknemine.

Joonis 11. Pärnu jõe vana voolusäng Tarbja paisjärvest allavoolu.