Majanduskomisjoni arvamus Euroopa võrgupaketi kohta - COM(2025) 1006, COM(2025) 1007

.05.2026 nr 1-2/26-253/2

ARVAMUS

Kellele: Euroopa Liidu asjade komisjon

Istungi kuupäev: 11.05.2026

Võtsid osa: Komisjoni liikmed: Marek Reinaas, Jaak Aab, Mario Kadastik, Mait Klaassen

(Õnne Pillaku asendusliige), Rene Kokk, Mart Maastik, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi

Komisjoni ametnikud: Eve-Ly Kübard (nõunik-sekretariaadijuhataja), Mari Tänav (nõunik),

Kiia Väli (konsultant), Maria Haas (konsultant)

Puudusid: Aleksei Jevgrafov, Tõnis Mölder ja Reili Rand

Kutsutud: Kliimaministeeriumi energeetikaosakonna juhataja Rein Vaks, taastuvenergia

valdkonna juht Tauno Hilimon, energiavõrkude ekspert Thérèse Liis Kilk, välissuhete

osakonna nõunik Brett Bartholomew Sooniste

Teema: Arvamuse andmine Euroopa võrgupaketi kohta - COM(2025) 1006, COM(2025)

1007

Ülevaade arutelust

Rein Vaks lausus, et võrgupakett avaldati 2025. aasta detsembris. Võrgupaketil on kaks

põhimõttelist eesmärki. Esiteks, võimaldada energiataristul kiiremini valmis saada ehk seda

kiiremini planeerida ja rahastada ning teiseks, adresseerida loamenetlusi, mis on alati olnud

suurte projektide probleemkohaks. Vaadates Eesti huvisid, siis menetlus on läinud Eestile

soodsas suunas. Esialgseid lähenemisi on muudetud selliselt, et need oleksid Eesti jaoks

proportsionaalsemad. Sisse on toodud ka kriitilise energiataristu tugevdamise põhimõtted, mis

on Eesti jaoks eksistentsiaalselt olulised. Paketi raames on kaks põhilist õigusakti:

üleeuroopalise energiataristu suuniseid käsitlev määrus (TEN-E määrus) ja loamenetluste

direktiiv. Rääkides Eesti seisukohtadest, siis võrgupaketi seisukohad on Eestile sobivad ja

võrgupaketi muudatusi toetatakse. Eesti jaoks on oluline, et lõplik lahendus säilitaks

liikmesriikidele piisava paindlikkuse, arvestaks väikeste ja perifeersete energiasüsteemide

eripära ning tugevdaks samal ajal Euroopa piiriüleste energiaühenduste turvalisust,

vastupidavust ja rahastamisvõimalusi. Eesti toetab määruse ajakohastamist. Samas peab Eesti

oluliseks, et keskse varustuskindluse stsenaariumi kujundamisel oleks põhivõrguettevõtjatel

suur sisuline roll keskse stsenaariumi kõrval ja et nendega arvestatakse. Eesti peab oluliseks,

et määruse raamistik toetaks lisaks uue taristu rajamisele ka olemasoleva kriitilise

energiataristu vastupidavust ja taastevõimet. Samuti leiab Eesti, et määruse kriteeriumid

peavad arvestama väiksemate liikmesriikide turu suuruse ja arenguetapiga. See on Eesti

suuruse turu jaoks äärmiselt oluline. Näiteks saab tuua elektrolüüserite 500+ MW-ise

võimsuse lävendi, mis ilmselgelt on Eesti turu jaoks väga kõrge. Eesti eelistab väiksemat

lähenemist ehk u 100–300 MW-i. Määruse raames on oluline tagada, et liikmesriigid, kes

saavad energiaprojektidest kasu, peaksid panustama proportsionaalselt kasuelementidesse.

Seega, kui liikmesriik kasu ei saa, ei ole ka mõtet küsida liikmesriigi käest väga suurt

ebaproportsionaalset kulu katmist selle projekti jaoks. Rääkides loamenetluse direktiivist, siis

toetatakse eesmärki muuta menetlused kiiremaks, selgemaks ja paremini koordineerituks.

Eesti jaoks on oluline, et taastuvenergia salvestus- ja võrguprojektide menetlusraamistik oleks

võimalikult sidus ega looks olemasolevatele süsteemidele tarbetut koormust. Toetatakse ka

2

paketis välja toodud digiportaali loomist. Eesti jaoks tähendab see enda süsteemide täpsemat

integreerimist ja maksimaalset kasutamist, kuid nähakse, et selle jaoks on vaja veidi aega. Üks

oluline element loamenetluse direktiivi puhul on n-ö vaikimisi heakskiit, mille Euroopa

Komisjon (Komisjon) on välja pakkunud. Eesti leiab, et põhimõtteliselt on vaikimisi heakskiit

sobiv instrument, aga lõppotsus peab jääma igal juhul liikmesriigi pädeva asutuse kontrolli

alla. Eesti toetab alla 100 kW-iste päikeseenergia seadmete, salvestite ja laadimisjaamade

menetluste lihtsustamist ainult tingimusel, et liikmesriikidele jääb vajalik paindlikkus ja riigil

säilib võimalus koguda ohutuse, ehitusnõuete ja registriandmete jaoks vajalikku

informatsiooni.

Mart Maastik lausus, et eelkõneleja tõi välja, et kui liikmesriik ei saa projektist kasu, siis ei

peaks ta ka panustama ja palus selles osas selgitust.

Rein Vaks sõnas, et protsess on selline, et kui TEN-E määruse kriteeriumitele vastab

üleeuroopaline energiataristu, nt vesisalvesti, siis selle vesisalvesti jaoks on võimalik taotleda

Euroopa Liidust (EL) rahalist toetust, aga ülejäänu peab ise leidma. Toetust saadakse

konkreetsele projektile, aga puudujääva osa peavad projekti elluviijad ja liikmesriigid

erinevate tasude kaudu ise katma. Eesti mõte on, et kulu katmine peab olema võimalikult

proportsionaalne tegelikule tulule, mida liikmesriik projektist saab. Nt kui projektist saadakse

tulu 100 ühikut, aga projekti eluea peale peab panustama 200 ühikut, siis see on Eesti jaoks

ebaproportsionaalne.

Mart Maastik palus täpsustada, kas soovitakse muuta EL-i rahastusmudelit ehk kui palju

makstakse toetust ja kui palju ise peab projekti panustama.

Rein Vaks vastas, et soovitakse lähtuda põhimõttest, et liikmesriikides ei oleks olukorda, kus

liikmesriik projektist oluliselt kasu ei saa, aga peab metoodika järgi oluliselt panustama. Eesti

soovib, et metoodika oleks aus ja õiglane.

Mario Kadastik tõi näitena välja vesinikutoru, mida plaanitakse Põhjamaadest kuni

Saksamaani. Seda plaanitakse ehitada ka läbi Eesti. Küsimus on, kas ka Eesti peaks projekti

rahaliselt panustama või tuleb rahastus keskselt ja riik lisab rahastuse, kui ta ka ise projektist

kasu saab.

Mart Maastik palus täpsustada ettekandes välja toodud alla 100 kW-iste päikeseenergia

seadmete temaatikat.

Tauno Hilimon lausus, et Komisjoni algne ettepanek direktiivile oli, et kõigil kuni 100 kW-

istel päikesepaneelidel ja salvestitel ei oleks loakohustust. Eesti seisukoht on, et see läheb

liiga kaugele ja teatud sorti loakohustus peab olema just seetõttu, et Päästeametil oleks

informatsioon, kus ja kui suure võimsusega seadmed asuvad ning probleemi korral ei satuks

ohtu nt tulekahju kustutamine. Eesti soovib, et saaks vähemalt teatud minimaalset nõuet

rakendada.

Urve Tiidus uuris seoses taristute turvalisuse ja julgeolekuga, et kuidas määrusega

mõjutatakse olukorda, et nt Eesti ja Soome vahel olevaid kaableid edaspidi pahalased lihtsalt

katki ei teeks.

Rein Vaks sõnas, et muudatuse mõte on, et kui kurjategijad teevad kaablid katki, siis on

võimalik ka EL-i ühisest fondist nende parandamiseks rahastust küsida.

3

Mario Kadastik küsis, kas seal on sees ka element, et uute kaablite paigaldamisel peaks

koheselt kaaluma sellise riski maandamist. Nt EstLink 1 puhul pandi sellele betoonkest peale.

Rein Vaks vastas, et taristute kaitsmiseks on erinevaid lahendusi, alustades

eelhoiatussüsteemist kuni betooni paigaldamiseni. Need saaks üldiste reeglitena juurde võtta.

Urve Tiidus lausus, et mere- ja ookeanipõhjades on suurel hulgal erinevaid ühendusi.

Kõneleja uuris, kas EL-il on universaalset lahendust vee all toimuvale.

Rein Vaks sõnas, et Kliimaministeerium tegeleb gaasi, elektri jms kaablitega. EL-i üleselt on

erinevad tegevused teatud viisidel koordineeritud. Olemas on töörühmad, kus toimuvad

arutelud. Tagatakse, et taristute kaitsmine toimuks võimalikult optimaalselt ja üheskoos ehk et

ei vaadataks eraldi nt gaasi, elektrit, fiiberoptikat jne. Püütakse leida nii suurt ühisosa kui

võimalik. Nt Eestil on Läänemere regioonis sõlmitud ühiste kavatsuste protokoll Läänemere

riikidega, kus jagatakse parimaid praktikaid ja tagatakse, et üheskoos kaitstakse taristut ning

vajadusel ka koos parandatakse.

Otsus

Komisjon otsustas Vabariigi Valitsuse seisukohti toetada.

Komisjoni otsus tehti hääletades (poolt 6: Jaak Aab, Mario Kadastik, Mait Klaassen, Marek

Reinaas, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi; vastu 0; erapooletuid 0; ei hääletanud 2: Rene

Kokk, Mart Maastik).

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Reinaas

majanduskomisjoni esimees

Koostaja: Maria Haas

631 6436 [email protected]

.05.2026 nr 1-2/26-253/2

ARVAMUS

Kellele: Euroopa Liidu asjade komisjon

Istungi kuupäev: 11.05.2026

Võtsid osa: Komisjoni liikmed: Marek Reinaas, Jaak Aab, Mario Kadastik, Mait Klaassen

(Õnne Pillaku asendusliige), Rene Kokk, Mart Maastik, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi

Komisjoni ametnikud: Eve-Ly Kübard (nõunik-sekretariaadijuhataja), Mari Tänav (nõunik),

Kiia Väli (konsultant), Maria Haas (konsultant)

Puudusid: Aleksei Jevgrafov, Tõnis Mölder ja Reili Rand

Kutsutud: Kliimaministeeriumi energeetikaosakonna juhataja Rein Vaks, taastuvenergia

valdkonna juht Tauno Hilimon, energiavõrkude ekspert Thérèse Liis Kilk, välissuhete

osakonna nõunik Brett Bartholomew Sooniste

Teema: Arvamuse andmine Euroopa võrgupaketi kohta - COM(2025) 1006, COM(2025)

1007

Ülevaade arutelust

Rein Vaks lausus, et võrgupakett avaldati 2025. aasta detsembris. Võrgupaketil on kaks

põhimõttelist eesmärki. Esiteks, võimaldada energiataristul kiiremini valmis saada ehk seda

kiiremini planeerida ja rahastada ning teiseks, adresseerida loamenetlusi, mis on alati olnud

suurte projektide probleemkohaks. Vaadates Eesti huvisid, siis menetlus on läinud Eestile

soodsas suunas. Esialgseid lähenemisi on muudetud selliselt, et need oleksid Eesti jaoks

proportsionaalsemad. Sisse on toodud ka kriitilise energiataristu tugevdamise põhimõtted, mis

on Eesti jaoks eksistentsiaalselt olulised. Paketi raames on kaks põhilist õigusakti:

üleeuroopalise energiataristu suuniseid käsitlev määrus (TEN-E määrus) ja loamenetluste

direktiiv. Rääkides Eesti seisukohtadest, siis võrgupaketi seisukohad on Eestile sobivad ja

võrgupaketi muudatusi toetatakse. Eesti jaoks on oluline, et lõplik lahendus säilitaks

liikmesriikidele piisava paindlikkuse, arvestaks väikeste ja perifeersete energiasüsteemide

eripära ning tugevdaks samal ajal Euroopa piiriüleste energiaühenduste turvalisust,

vastupidavust ja rahastamisvõimalusi. Eesti toetab määruse ajakohastamist. Samas peab Eesti

oluliseks, et keskse varustuskindluse stsenaariumi kujundamisel oleks põhivõrguettevõtjatel

suur sisuline roll keskse stsenaariumi kõrval ja et nendega arvestatakse. Eesti peab oluliseks,

et määruse raamistik toetaks lisaks uue taristu rajamisele ka olemasoleva kriitilise

energiataristu vastupidavust ja taastevõimet. Samuti leiab Eesti, et määruse kriteeriumid

peavad arvestama väiksemate liikmesriikide turu suuruse ja arenguetapiga. See on Eesti

suuruse turu jaoks äärmiselt oluline. Näiteks saab tuua elektrolüüserite 500+ MW-ise

võimsuse lävendi, mis ilmselgelt on Eesti turu jaoks väga kõrge. Eesti eelistab väiksemat

lähenemist ehk u 100–300 MW-i. Määruse raames on oluline tagada, et liikmesriigid, kes

saavad energiaprojektidest kasu, peaksid panustama proportsionaalselt kasuelementidesse.

Seega, kui liikmesriik kasu ei saa, ei ole ka mõtet küsida liikmesriigi käest väga suurt

ebaproportsionaalset kulu katmist selle projekti jaoks. Rääkides loamenetluse direktiivist, siis

toetatakse eesmärki muuta menetlused kiiremaks, selgemaks ja paremini koordineerituks.

Eesti jaoks on oluline, et taastuvenergia salvestus- ja võrguprojektide menetlusraamistik oleks

võimalikult sidus ega looks olemasolevatele süsteemidele tarbetut koormust. Toetatakse ka

2

paketis välja toodud digiportaali loomist. Eesti jaoks tähendab see enda süsteemide täpsemat

integreerimist ja maksimaalset kasutamist, kuid nähakse, et selle jaoks on vaja veidi aega. Üks

oluline element loamenetluse direktiivi puhul on n-ö vaikimisi heakskiit, mille Euroopa

Komisjon (Komisjon) on välja pakkunud. Eesti leiab, et põhimõtteliselt on vaikimisi heakskiit

sobiv instrument, aga lõppotsus peab jääma igal juhul liikmesriigi pädeva asutuse kontrolli

alla. Eesti toetab alla 100 kW-iste päikeseenergia seadmete, salvestite ja laadimisjaamade

menetluste lihtsustamist ainult tingimusel, et liikmesriikidele jääb vajalik paindlikkus ja riigil

säilib võimalus koguda ohutuse, ehitusnõuete ja registriandmete jaoks vajalikku

informatsiooni.

Mart Maastik lausus, et eelkõneleja tõi välja, et kui liikmesriik ei saa projektist kasu, siis ei

peaks ta ka panustama ja palus selles osas selgitust.

Rein Vaks sõnas, et protsess on selline, et kui TEN-E määruse kriteeriumitele vastab

üleeuroopaline energiataristu, nt vesisalvesti, siis selle vesisalvesti jaoks on võimalik taotleda

Euroopa Liidust (EL) rahalist toetust, aga ülejäänu peab ise leidma. Toetust saadakse

konkreetsele projektile, aga puudujääva osa peavad projekti elluviijad ja liikmesriigid

erinevate tasude kaudu ise katma. Eesti mõte on, et kulu katmine peab olema võimalikult

proportsionaalne tegelikule tulule, mida liikmesriik projektist saab. Nt kui projektist saadakse

tulu 100 ühikut, aga projekti eluea peale peab panustama 200 ühikut, siis see on Eesti jaoks

ebaproportsionaalne.

Mart Maastik palus täpsustada, kas soovitakse muuta EL-i rahastusmudelit ehk kui palju

makstakse toetust ja kui palju ise peab projekti panustama.

Rein Vaks vastas, et soovitakse lähtuda põhimõttest, et liikmesriikides ei oleks olukorda, kus

liikmesriik projektist oluliselt kasu ei saa, aga peab metoodika järgi oluliselt panustama. Eesti

soovib, et metoodika oleks aus ja õiglane.

Mario Kadastik tõi näitena välja vesinikutoru, mida plaanitakse Põhjamaadest kuni

Saksamaani. Seda plaanitakse ehitada ka läbi Eesti. Küsimus on, kas ka Eesti peaks projekti

rahaliselt panustama või tuleb rahastus keskselt ja riik lisab rahastuse, kui ta ka ise projektist

kasu saab.

Mart Maastik palus täpsustada ettekandes välja toodud alla 100 kW-iste päikeseenergia

seadmete temaatikat.

Tauno Hilimon lausus, et Komisjoni algne ettepanek direktiivile oli, et kõigil kuni 100 kW-

istel päikesepaneelidel ja salvestitel ei oleks loakohustust. Eesti seisukoht on, et see läheb

liiga kaugele ja teatud sorti loakohustus peab olema just seetõttu, et Päästeametil oleks

informatsioon, kus ja kui suure võimsusega seadmed asuvad ning probleemi korral ei satuks

ohtu nt tulekahju kustutamine. Eesti soovib, et saaks vähemalt teatud minimaalset nõuet

rakendada.

Urve Tiidus uuris seoses taristute turvalisuse ja julgeolekuga, et kuidas määrusega

mõjutatakse olukorda, et nt Eesti ja Soome vahel olevaid kaableid edaspidi pahalased lihtsalt

katki ei teeks.

Rein Vaks sõnas, et muudatuse mõte on, et kui kurjategijad teevad kaablid katki, siis on

võimalik ka EL-i ühisest fondist nende parandamiseks rahastust küsida.

3

Mario Kadastik küsis, kas seal on sees ka element, et uute kaablite paigaldamisel peaks

koheselt kaaluma sellise riski maandamist. Nt EstLink 1 puhul pandi sellele betoonkest peale.

Rein Vaks vastas, et taristute kaitsmiseks on erinevaid lahendusi, alustades

eelhoiatussüsteemist kuni betooni paigaldamiseni. Need saaks üldiste reeglitena juurde võtta.

Urve Tiidus lausus, et mere- ja ookeanipõhjades on suurel hulgal erinevaid ühendusi.

Kõneleja uuris, kas EL-il on universaalset lahendust vee all toimuvale.

Rein Vaks sõnas, et Kliimaministeerium tegeleb gaasi, elektri jms kaablitega. EL-i üleselt on

erinevad tegevused teatud viisidel koordineeritud. Olemas on töörühmad, kus toimuvad

arutelud. Tagatakse, et taristute kaitsmine toimuks võimalikult optimaalselt ja üheskoos ehk et

ei vaadataks eraldi nt gaasi, elektrit, fiiberoptikat jne. Püütakse leida nii suurt ühisosa kui

võimalik. Nt Eestil on Läänemere regioonis sõlmitud ühiste kavatsuste protokoll Läänemere

riikidega, kus jagatakse parimaid praktikaid ja tagatakse, et üheskoos kaitstakse taristut ning

vajadusel ka koos parandatakse.

Otsus

Komisjon otsustas Vabariigi Valitsuse seisukohti toetada.

Komisjoni otsus tehti hääletades (poolt 6: Jaak Aab, Mario Kadastik, Mait Klaassen, Marek

Reinaas, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi; vastu 0; erapooletuid 0; ei hääletanud 2: Rene

Kokk, Mart Maastik).

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Reinaas

majanduskomisjoni esimees

Koostaja: Maria Haas

631 6436 [email protected]