Riigi raha kasutamise ja energiapoliitika prioriteetide kohta

Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/

Registrikood 70001231

Riigikogu esimees Lauri Hussar [email protected]

Teie 04.05.2026 nr 2-3/15-535

Meie 13.05.2026 nr 1-14/26/1745-2

Riigikogu liikme Aleksandr Tšaplõgini kirjalik

küsimus energeetika- ja keskkonnaministrile (KK 535) (Riigi raha kasutamise ja energiapoliitika prioriteetide kohta)

Austatud Riigikogu esimees Lauri Hussar Kliimaministeeriumi vastused Teie küsimustele seoses elektrisüsteemi süsteemihaldur Elering

AS-i turukonsulatsiooniga on esitatud alljärgnevalt:

1. Kuidas põhjendab valitsus investeeringut mahus üks miljard eurot lahendusse, mis ei taga ei

madalat elektrihinda ega energiasõltumatust?

Eesti elektrisüsteemi süsteemihaldur, Elering AS, mis vastutab elektrisüsteemi töö- ja

kriisikindluse tagamise eest, on algatanud turukonsulatsiooni1 taaskäivitamise teenuse hanke kavandamiseks. Hangitava teenuse maht, detailid ja maksumused selguvad turukonsulatsiooni ja

hanke järel.

Tegemist on ennekõike kriisikindluse meetmega, mis samal ajal aitab Eestisse ka uusi kiirelt juhitavaid jaamu rajatud saada. Näiteks võimaldab elektrisüsteemi hajutatud taaskäivitamise

võimekus kriisi korral tagada elektrivarustuse Eestis piirkonniti.

Elering hindab praeguse teadmise kohaselt, et elektritarbijate jaoks kulud pikemas vaates samasse

suurusjärku, sest praegu hangitava saartalitlusvõime tagamise teenuse maht väheneb hajutatud taaskäivitamise teenuse mahu võrra2.

2. Kas valitsus võtab poliitilise vastutuse olukorra eest, kus maksumaksja raha suunatakse

projektidesse, mille kasu Eesti tarbijale on küsitav?

Eesti elektrisüsteem peab toimima igal ajal. Olulise sammu varustuskindluse tugevdamiseks

astusime Balti riikide Mandri-Euroopa sagedusalaga sünkroniseerimisega. Meil on varustuskindluse tagamiseks olemas plaanid, varuplaanid ja varuplaanide varuplaanid. Samuti peab meil olemas olema varuplaan juhuks kui elektrisüsteemiga peaks juhtuma kõige

vähemtõenäolisem, aga keerulisem stsenaarium - laialdane elektrikatkestus ehk süsteemi kustumine.

1 https://elering.ee/artikkel/elering-loob-hajutatud-taaskaivitamise-voimekuse-ulatuslike-elektrikatkestuste-puhuks 2 Elering loob hajutatud taaskäivitamise võimekuse ulatuslike elektrikatkestuste puhuks | Elering

Selle lahendamiseks on vaja võimekust käivitada elektrisüsteem piirkondade kaupa, hajutatult ja kiiresti. Just selle vajaduse lahenduse ümber käib ka Eleringi praegune konsultatsioon. See vajadus

ei tekkinud üleöö. Valitsuse tänavu kinnitatud energiamajanduse arengukava ehk ENMAK seab selge eesmärgi tugevdada Eesti energiajulgeolekut, tagada riigisisene taaskäivitamise võimekus ning hoida süsteemis piisavalt juhitavat tootmisvõimsust.

3. Miks ei ole nii suuremahuline investeerimisotsus toodud Riigikogu arutelule, arvestades, et

Enefit Green on riigiettevõte ning tegemist on sisuliselt avaliku rahaga?

Tegemist on turukonsultatsiooniga, mille raames küsib Elering AS turuosalistelt tagasisidet kavandatava taaskäivitamise teenuse hanke kohta (detailsem selgitus küsimuse nr 1 vastuses).

Kavandataval hankel osalejad (sealhulgas, võimalik hankel osalemine Eesti Energia AS grupi ettevõtete poolt) pole teada ning selguvad tulevikus.

Ühtlasi märgime, et ettevõte Enefit Green AS ja Enefit AS on liidetud alates 2026. aastast üheks Enefiti nime kandvaks äriühinguks Enefit OÜ3.

4. Kas valitsus on teadlikult välistanud võimaluse leevendada CO₂ tasude mõju, et säilitada ja

kasutada olemasolevat põlevkivienergeetikat taskukohase hinnaga elektri tootmiseks? Kui

jah, siis millistel põhjustel?

Selgitame, et Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteemi ehk ETS-i direktiiv ei luba liikmesriigil CO₂ ühikuhinda tootjate eest kinni maksta ega seda riiklikult kompenseerida viisil, mis moonutaks turupõhist hinnasignaali. Uute põlevkivielektri tootmisvõimsuste rajamine ei ole

majanduslikult tasuv ega pankade poolt rahastatav. Põlevkivist elektritootmine on üks kulukamaid elektritootmise lahendusi, kuid olemasolevate tootmisvõimsuste hoidmine on varustuskindluse vaatest vajalik seni, kuni turule lisanduvad uued juhitavad ja madalama kuluga tootmis- ning

salvestuslahendused.

5. Kas valitsus on hinnanud, milline oleks elektri hind Eesti tarbijale erinevate stsenaariumite

korral (gaasijaamad vs põlevkivi koos CO₂ poliitika muutmisega)?

Eesti jaoks parimate lahenduste leidmiseks erinevate elektrituru modelleerimisi tellitakse regulaarselt – seda ka nii energiamajanduse arengukava aastani 2035 koostamisel kui ka selle

elluviimisel. Viimatine analüüs (teostatud rahvusvahelise analüüsimaja EA Energy Analyses poolt) valmis veebruaris 2026, kus kokku modelleeriti Eestit ja regionaalset turgu 19

stsenaariumit: 6 põhistsenaariumit, 8 eritundlikkusega stsenaariumit ja 5 suurema tarbimisega stsenaariumit.4. Tulemused annavad mitu selget signaali. Esiteks: ENMAK 2035 põhisuund – kavandatud maismaatuule vähempakkumiste lõpuleviimine, akusalvestite ja juhitavate

gaasijaamade rajamine – on Eesti jaoks süsteemikulu mõttes ratsionaalseim. Teiseks: Eesti vajab uut juhitavat võimsust kiiresti, sest vanade põlevkiviplokkide eluiga on ammendunud ja nende

töös hoidmise kulud kasvavad.

6. Kas valitsus suudab anda selge garantii, et kavandatavad investeeringud ei too kaasa

elektrihinna edasist kasvu?

Eleringi turukonsultatsiooni eesmärgiks on leida koos turuosalistega parim lahendus hankimaks teenust, mis on vajalik Eesti elektrisüsteemi kriisikindlamaks muutmiseks.

Tegemist on ennekõike kriisikindluse meetmega, mis samal ajal aitab Eestisse ka uusi kiirelt juhitavaid jaamu rajada. Näiteks võimaldab elektrisüsteemi hajutatud taaskäivitamise võimekus kriisi korral tagada elektrivarustus Eestis piirkonniti.

3 Eesti Energia ühendab kogu elektriäri tütarettevõttesse Enefit - Enefit 4 Modelling the Electricity Exchange Price 2026 - 2050.pdf

Elering hindab praeguse teadmise kohaselt, et elektritarbijate jaoks jäävad kulud pikemas vaates

samasse suurusjärku, sest praegu hangitava saartalitlusvõime tagamise teenuse maht väheneb hajutatud taaskäivitamise teenuse mahu võrra.

Hangitav teenus aitab Eesti elektrisüsteemi kustumisest taastamist saavutada senisest oluliselt kiiremini ja väiksemate kuludega ühiskonnale. Meede on kavandatud viisil, mis võimaldab rajatavatel jaamadel osaleda elektriturul, mis omakorda aitab elektrituru tipuhindasid vähendada.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Andres Sutt energeetika- ja keskkonnaminister

Irje Möldre, 625 6497

[email protected]

Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/

Registrikood 70001231

Riigikogu esimees Lauri Hussar [email protected]

Teie 04.05.2026 nr 2-3/15-535

Meie 13.05.2026 nr 1-14/26/1745-2

Riigikogu liikme Aleksandr Tšaplõgini kirjalik

küsimus energeetika- ja keskkonnaministrile (KK 535) (Riigi raha kasutamise ja energiapoliitika prioriteetide kohta)

Austatud Riigikogu esimees Lauri Hussar Kliimaministeeriumi vastused Teie küsimustele seoses elektrisüsteemi süsteemihaldur Elering

AS-i turukonsulatsiooniga on esitatud alljärgnevalt:

1. Kuidas põhjendab valitsus investeeringut mahus üks miljard eurot lahendusse, mis ei taga ei

madalat elektrihinda ega energiasõltumatust?

Eesti elektrisüsteemi süsteemihaldur, Elering AS, mis vastutab elektrisüsteemi töö- ja

kriisikindluse tagamise eest, on algatanud turukonsulatsiooni1 taaskäivitamise teenuse hanke kavandamiseks. Hangitava teenuse maht, detailid ja maksumused selguvad turukonsulatsiooni ja

hanke järel.

Tegemist on ennekõike kriisikindluse meetmega, mis samal ajal aitab Eestisse ka uusi kiirelt juhitavaid jaamu rajatud saada. Näiteks võimaldab elektrisüsteemi hajutatud taaskäivitamise

võimekus kriisi korral tagada elektrivarustuse Eestis piirkonniti.

Elering hindab praeguse teadmise kohaselt, et elektritarbijate jaoks kulud pikemas vaates samasse

suurusjärku, sest praegu hangitava saartalitlusvõime tagamise teenuse maht väheneb hajutatud taaskäivitamise teenuse mahu võrra2.

2. Kas valitsus võtab poliitilise vastutuse olukorra eest, kus maksumaksja raha suunatakse

projektidesse, mille kasu Eesti tarbijale on küsitav?

Eesti elektrisüsteem peab toimima igal ajal. Olulise sammu varustuskindluse tugevdamiseks

astusime Balti riikide Mandri-Euroopa sagedusalaga sünkroniseerimisega. Meil on varustuskindluse tagamiseks olemas plaanid, varuplaanid ja varuplaanide varuplaanid. Samuti peab meil olemas olema varuplaan juhuks kui elektrisüsteemiga peaks juhtuma kõige

vähemtõenäolisem, aga keerulisem stsenaarium - laialdane elektrikatkestus ehk süsteemi kustumine.

1 https://elering.ee/artikkel/elering-loob-hajutatud-taaskaivitamise-voimekuse-ulatuslike-elektrikatkestuste-puhuks 2 Elering loob hajutatud taaskäivitamise võimekuse ulatuslike elektrikatkestuste puhuks | Elering

Selle lahendamiseks on vaja võimekust käivitada elektrisüsteem piirkondade kaupa, hajutatult ja kiiresti. Just selle vajaduse lahenduse ümber käib ka Eleringi praegune konsultatsioon. See vajadus

ei tekkinud üleöö. Valitsuse tänavu kinnitatud energiamajanduse arengukava ehk ENMAK seab selge eesmärgi tugevdada Eesti energiajulgeolekut, tagada riigisisene taaskäivitamise võimekus ning hoida süsteemis piisavalt juhitavat tootmisvõimsust.

3. Miks ei ole nii suuremahuline investeerimisotsus toodud Riigikogu arutelule, arvestades, et

Enefit Green on riigiettevõte ning tegemist on sisuliselt avaliku rahaga?

Tegemist on turukonsultatsiooniga, mille raames küsib Elering AS turuosalistelt tagasisidet kavandatava taaskäivitamise teenuse hanke kohta (detailsem selgitus küsimuse nr 1 vastuses).

Kavandataval hankel osalejad (sealhulgas, võimalik hankel osalemine Eesti Energia AS grupi ettevõtete poolt) pole teada ning selguvad tulevikus.

Ühtlasi märgime, et ettevõte Enefit Green AS ja Enefit AS on liidetud alates 2026. aastast üheks Enefiti nime kandvaks äriühinguks Enefit OÜ3.

4. Kas valitsus on teadlikult välistanud võimaluse leevendada CO₂ tasude mõju, et säilitada ja

kasutada olemasolevat põlevkivienergeetikat taskukohase hinnaga elektri tootmiseks? Kui

jah, siis millistel põhjustel?

Selgitame, et Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteemi ehk ETS-i direktiiv ei luba liikmesriigil CO₂ ühikuhinda tootjate eest kinni maksta ega seda riiklikult kompenseerida viisil, mis moonutaks turupõhist hinnasignaali. Uute põlevkivielektri tootmisvõimsuste rajamine ei ole

majanduslikult tasuv ega pankade poolt rahastatav. Põlevkivist elektritootmine on üks kulukamaid elektritootmise lahendusi, kuid olemasolevate tootmisvõimsuste hoidmine on varustuskindluse vaatest vajalik seni, kuni turule lisanduvad uued juhitavad ja madalama kuluga tootmis- ning

salvestuslahendused.

5. Kas valitsus on hinnanud, milline oleks elektri hind Eesti tarbijale erinevate stsenaariumite

korral (gaasijaamad vs põlevkivi koos CO₂ poliitika muutmisega)?

Eesti jaoks parimate lahenduste leidmiseks erinevate elektrituru modelleerimisi tellitakse regulaarselt – seda ka nii energiamajanduse arengukava aastani 2035 koostamisel kui ka selle

elluviimisel. Viimatine analüüs (teostatud rahvusvahelise analüüsimaja EA Energy Analyses poolt) valmis veebruaris 2026, kus kokku modelleeriti Eestit ja regionaalset turgu 19

stsenaariumit: 6 põhistsenaariumit, 8 eritundlikkusega stsenaariumit ja 5 suurema tarbimisega stsenaariumit.4. Tulemused annavad mitu selget signaali. Esiteks: ENMAK 2035 põhisuund – kavandatud maismaatuule vähempakkumiste lõpuleviimine, akusalvestite ja juhitavate

gaasijaamade rajamine – on Eesti jaoks süsteemikulu mõttes ratsionaalseim. Teiseks: Eesti vajab uut juhitavat võimsust kiiresti, sest vanade põlevkiviplokkide eluiga on ammendunud ja nende

töös hoidmise kulud kasvavad.

6. Kas valitsus suudab anda selge garantii, et kavandatavad investeeringud ei too kaasa

elektrihinna edasist kasvu?

Eleringi turukonsultatsiooni eesmärgiks on leida koos turuosalistega parim lahendus hankimaks teenust, mis on vajalik Eesti elektrisüsteemi kriisikindlamaks muutmiseks.

Tegemist on ennekõike kriisikindluse meetmega, mis samal ajal aitab Eestisse ka uusi kiirelt juhitavaid jaamu rajada. Näiteks võimaldab elektrisüsteemi hajutatud taaskäivitamise võimekus kriisi korral tagada elektrivarustus Eestis piirkonniti.

3 Eesti Energia ühendab kogu elektriäri tütarettevõttesse Enefit - Enefit 4 Modelling the Electricity Exchange Price 2026 - 2050.pdf

Elering hindab praeguse teadmise kohaselt, et elektritarbijate jaoks jäävad kulud pikemas vaates

samasse suurusjärku, sest praegu hangitava saartalitlusvõime tagamise teenuse maht väheneb hajutatud taaskäivitamise teenuse mahu võrra.

Hangitav teenus aitab Eesti elektrisüsteemi kustumisest taastamist saavutada senisest oluliselt kiiremini ja väiksemate kuludega ühiskonnale. Meede on kavandatud viisil, mis võimaldab rajatavatel jaamadel osaleda elektriturul, mis omakorda aitab elektrituru tipuhindasid vähendada.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Andres Sutt energeetika- ja keskkonnaminister

Irje Möldre, 625 6497

[email protected]