RIKK 11.05.2026 istungi protokoll

Riigikogu riigikaitsekomisjoni

istungi protokoll nr 219

Tallinn, Toompea Esmaspäev, 11. mai 2026

Algus 11.10, lõpp 13.02

Juhataja: Kalev Stoicescu (esimees)

Protokollija: Irene Kiil (konsultant)

Võtsid osa:

Komisjoni liikmed: Vladimir Arhipov, Enn Eesmaa, Raimond Kaljulaid, Meelis Kiili, Leo

Kunnas, Alar Laneman, Anti Poolamets, Mati Raidma, Priit Sibul, Peeter Tali

Komisjoni ametnikud: Aivar Engel (nõunik-sekretariaadijuhataja), Külli Jõgeda (nõunik)

Puudus: Kristo Enn Vaga

Kutsutud: kaitseminister Hanno Pevkur, Kaitseministeeriumi õiguse ja halduse asekantsler

Margit Gross (2.-4 päevakorrapunkt); Kaitseministeeriumi kaitsevõime asekantsler Kadri

Peeters, kaitse-eelarve osakonnajuhataja Marika Tuusis ja siseauditi juht Pille Pärnpuu, Riigi

Kaitseinvesteeringute Keskuse projektijuht Armin Siilivask ja Kaitseväe Peastaabi

pioneeriinspektor kolonelleitnant Ainar Afanasjev (2. päevakorrapunkt); Kaitseministeeriumi

õigusosakonna juhataja Kristel Urke ja õigusosakonna ametnik (3.-4. päevakorrapunkt);

Päevakord:

1. Nädala töökava kinnitamine

2. Ülevaade Kaitseministeeriumi valitsemisala 2025. aasta eelarve täitmisest, Balti

kaitsevööndist ja kaitsetööstusest

3. Vabariigi Valitsuse algatatud Kaitseväe korralduse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt

teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (898 SE) esimese lugemise ettevalmistamine

4. Vabariigi Valitsuse algatatud Kaitseväe korralduse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt

teiste seaduste muutmise seaduse (lahinguvalve) eelnõu (907 SE) esimese lugemise

ettevalmistamine

5. Info ja muud küsimused

1. Nädala töökava kinnitamine

Riigikogu riigikaitsekomisjoni nädala (11.05.2026-17.05.2026) töökava

Komisjoni istung esmaspäeval, 11.05.2026 kell 11.10

1. Nädala töökava kinnitamine

2

2. Ülevaade Kaitseministeeriumi valitsemisala 2025. aasta eelarve täitmisest, Balti

kaitsevööndist ja kaitsetööstusest

3. Vabariigi Valitsuse algatatud Kaitseväe korralduse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt

teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (898 SE) esimese lugemise ettevalmistamine

4. Vabariigi Valitsuse algatatud Kaitseväe korralduse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt

teiste seaduste muutmise seaduse (lahinguvalve) eelnõu (907 SE) esimese lugemise

ettevalmistamine

5. Info ja muud küsimused

Riigikaitsekomisjoni ja väliskomisjoni ühine istung teisipäeval, 12.05.2026 kell 09.00

1. Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Eesti julgeolekupoliitika alused“

heakskiitmine“ eelnõu (908 OE) esimese lugemise ettevalmistamine

Kohtumine teisipäeval, 12.05.2026 kell 10.30

1. Riigikaitsekomisjoni esimees Kalev Stoicescu kohtub Belgia Kuningriigi suursaadiku Karel

Tousseyniga

Komisjoni istung teisipäeval, 12.05.2026 kell 14.00

1. Riigikaitsekomisjoni algatatud küberturvalisuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (897 SE)

esimese lugemise ettevalmistamine

2. Vabariigi Valitsuse algatatud tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu (668 SE) teise

lugemise ettevalmistamine

3. Info ja muud küsimused

Komisjoni istung neljapäeval, 14.05.2026 kell 13.45

1. Riigikontrolli "Riigi 2024. aasta raamatupidamise aastaaruande õigsus ja tehingute

seaduslikkus“ auditi Kaitseministeeriumi valitsemisala

Kohtumised reedel, 15.05.2026 kell 10.30 ja 15.00

1. Riigikaitsekomisjoni esimees Kalev Stoicescu kohtub Ühendkuningriigi Kaitseuuringute

Kuningliku Kaitsekolledži kursuslastega

2. Riigikaitsekomisjoni esimees Kalev Stoicescu kohtub NATO poliitikaküsimuste ja

julgeolekupoliitika abipeasekretäri Boris Rugega

Otsustati:

1.1. Kinnitada nädala töökava (konsensus: Vladimir Arhipov, Enn Eesmaa, Raimond

Kaljulaid, Meelis Kiili, Leo Kunnas, Alar Laneman, Anti Poolamets, Mati Raidma, Priit

Sibul, Kalev Stoicescu, Peeter Tali).

2. Ülevaade Kaitseministeeriumi valitsemisala 2025. aasta eelarve täitmisest, Balti

kaitsevööndist ja kaitsetööstusest

Hanno Pevkur tegi ettekande (lisa 1) Kaitseministeeriumi valitsemisala 2025. a eelarve

täitmisest ja kaitsekulude kasvust ning vastas komisjoni liikmete küsimustele. Kaitseministri

sõnul oli eelmise aasta eelarve täitmine väga hea. Eesti kaitsekulud ulatusid 3,92%-ni SKP-st,

ületades algset prognoosi (~3,4%). Aastatel 2028–2030 on kaitsekulusid plaanitud hoida

vähemalt 5% tasemel, kuid võttes arvesse välisvahendite võimalikke lisandusi, võivad

kaitsekulud tõusta kuni 6%-ni. Kaitseinvesteeringud hõlmasid olulisi projekte nii õhuseire,

3

maaväe kui mereväe võimekuse tõstmisel. Eesti kaitsetööstuse käive kasvas viie aastaga

viiekordselt, ulatudes viimastel aastatel üle 760 miljoni euroni. Kaitsetööstusparkide

rajamiseks koostatakse eriplaneeringuid ja arendatakse vajalikku taristut. Ukraina ja Eesti

valitsuste vahel käivad läbirääkimised kaitsetööstusalase koostöö edendamiseks. Türgi

ettevõte ARCA plaanib rajada Põhja-Kiviõli kaitsetööstusparki kuni tuhande töökohaga 155

mm suurtükimoona tehase, mis suurendab Eesti ja liitlaste laskemoona tarnekindlust. Ukraina

abistamise maht oli eelmisel aastal 0,35% SKP-st, sealhulgas õhukaitsemoon ning toiduabi.

Leo Kunnas kommenteeris, et Ukraina kiiresti arenenud kaitsetööstus ei vaja enam üksnes

abi, vaid on muutunud ka Eestile ja liitlastele väärtuslikuks partneriks, kellelt võiks hankida

lahingutes tõestatud relvasüsteeme, et tugevdada oma kaitsevõimekust.

Kalev Stoicescu palus komisjonile edastada ka meedias kajastatud infot seoses võimaliku

Ukraina õhujulgeoleku ekspertide saatmise kohta Balti riikidesse.

Anti Poolamets küsis, kas Kaitseliidu tegevustoetuse kasv võimaldab saavutada kvalitatiivset

arenguhüpet.

Hanno Pevkur vastas, et Kaitseliidul on Eesti sõjaplaanis selge roll ja koht.

Meelis Kiili arvates ei tohiks arutelud piirduda üksnes ressursside ja investeeringute

numbritega, vaid peavad liikuma sisulisema käsitluseni.

Hanno Pevkur vastas, et päevakorrapunkti eesmärk oli anda ülevaade eelarve täitmisest.

Meelis Kiili sõnas, et riigi kaitsetegevuse kava on oluliselt paranenud ja kooskõlas

seadusemuudatustega, kuid sõjalise kaitsetegevuse kavas on Kaitseministeeriumi osas

puudujääke.

Kadri Peeters sõnas, et ta oleks tänulik täpsustuse eest, mis puudutab Kaitseministeeriumi

alamkava.

Meelis Kiili vastas, et teeb seda.

Priit Sibul küsis kaitsetööstusalade ja lepingute seisu kohta. Kui paljud kaitsetööstus-

ettevõtted reaalselt toodavad ning milline osa toodangust läheb Eesti vajadusteks?

Hanno Pevkur vastas, et kaitsetööstusparkide põhialade (Pärnu, Põhja-Kiviõli, Aidu ja

Piirsalu) projektid on eri etappides alates planeerimisest kuni ehitushangete ja taristu

rajamiseni, kuid tootmine pole veel alanud. Suurim kitsaskoht on elektri- ja energiataristu

valmimine. Ettevõtete tootmine sõltub lepingutest ja tarneahelatest, töökohtade loomine on

kavandatud etapiviisiliselt ning suurem osa arendustest liigub siiski pikaajalise valmimise

suunas.

Raimond Kaljulaidi arvates on kaitsetööstuse viiekordne kasv tinglik, sest algtase oli väga

madal ning sektori kiire kasv tulenes Ukraina sõja mõjust ja turu ajutisest laienemisest.

Tegelikku kasvu vähendab inflatsioon, mistõttu reaalne kasv on oluliselt väiksem kui

4

nominaalne näitaja.

Hanno Pevkur ütles, et kaitsetööstus on valdavas enamuses suunatud ekspordile ning

ekspordimahud annavad hinna ette.

Raimond Kaljulaid küsis, miks riigi loodud kaitsefondi SmartCapi investeeringud liiguvad

kaitsetööstusesse oodatust aeglasemalt ning miks vaid väike osa kapitalist on jõudnud

kasutusse.

Hanno Pevkur tõdes, et kaitsefondi investeeringute jõudmine kaitsetööstusesse on olnud

oodatust aeglasem. Huvi on olnud, kuid konkreetseid investeerimisotsuseid on vähe. Ta

soovitas olukorra täpsemaks selgitamiseks kutsuda SmartCapi esindajad komisjoni.

Raimond Kaljulaid küsis Eesti kaitsetööstuselt ostetud suuremate hangete kohta.

Hanno Pevkur selgitas, et üksiklepingud on 5–10 miljoni euro suurused, kuid moodustavad

märkimisväärse mahu ning Eesti riik kasutab järjest enam kodumaist kaitsetööstuse

toodangut.

Alar Lanemani hinnangul oli SmartCapi fondi loomine õige otsus, kuid selle tegevus vajab

selgemaid raamtingimusi ja vastutusmehhanismi, et kapital liiguks kiiremini kaitsetööstuse

arendamisse.

Hanno Pevkuri sõnul on SmartCapile investeerimisraamid ette antud ning märkis, et

SmartCap on tema teada püüdnud suunata investeeringuid võimalikult kiiresti Eesti

ettevõtetesse.

Armin Siilivask tegi ettekande (lisa 2 - asutusesiseseks kasutamiseks) Balti kaitsevööndi

rajamisega seonduvast ning vastas komisjoni liikmete küsimustele. Komisjoni liikmete

küsimused käsitlesid kaitsevööndi rajamise tempot ja ehitustööde ajagraafikut, punkrite

asukohti ning kokkuleppeid eramaa omanikega.

Kalev Stoicescu küsis jalaväemiinide kasutamise kohta.

Ainar Afanasjevi sõnul Kaitsevägi hetkel jalaväemiine kasutama ei hakka.

3. Vabariigi Valitsuse algatatud Kaitseväe korralduse seaduse muutmise ja sellega

seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (898 SE) esimese lugemise

ettevalmistamine

Hanno Pevkur sõnas, et kui komisjon peab vajalikuks, siis võiks kaaluda Kaitseväe

korralduse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu

(898 SE) ja Kaitseväe korralduse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste

muutmise seaduse (lahinguvalve) eelnõu (907 SE) ühendamist menetluse käigus.

Kaitseminister tegi ettekande (lisa 3) eelnõu kohta, mille eesmärk on parandada

mereolukorrateadlikkust Eesti merealal, tõhustada Kaitseväe julgeolekualade kaitset,

täpsustada välisriigi relvajõudude kaasamist riigipiiri valvamisse ja muude korrakaitseliste

ülesannete täitmisesse ning luua Kaitseliidule julgeolekuala regulatsioon. Eelnõuga antakse

5

Kaitseväele õigus põhiseaduslikku korda või riigi julgeolekut ähvardava kõrgendatud ohu

korral korraldada meresõiduohutuse tagamiseks laevaliiklust, kehtestada piiranguid või

kohustada Transpordiametit seda tegema. Samuti luuakse Kaitseväe juurde merelise ohutuse

komisjon, mille ülesanne on toetada mereolukorrateadlikkuse tagamist, piirirežiimi kaitset,

mereliste ohtude ennetamist ja neile reageerimist ning parandada asutustevahelist

infovahetust. Lisaks määratletakse Kaitseväe julgeolekuala vahetu läheduse ja Kaitseväe

laeva ohutusala mõisted ning sätestatakse nendel aladel rakendatavad piirangud, isikuandmete

töötlemise kord ja erimeetmed. Eelnõuga luuakse ka Kaitseliidu sõjalise väljaõppe, relvastuse

ning riigikaitselise taristu ja tehnika kaitseks julgeolekuala regulatsioon ning täpsustatakse

Kaitseliidu valve teostamise volitusi. Muudatustega lihtsustatakse laevalubade andmist

Euroopa Liidu ja Euroopa Majanduspiirkonna riikide piirivalvelaevadele ning jäämurdjatele,

kehtestatakse merealuse taristu omanikele kohustus taotleda luba ja teavitada Kaitseväge

hooldustöödest Eesti merealal ning nõutakse ankrualadel ja sadamate reididel laevade

teenindamisega tegelevatel laevadel AIS-seadme paigaldamist. Samuti reguleeritakse

Kaitseväe ja Kaitseliidu registrisse kantud veesõidukite üle järelevalve tegemist, sätestatakse

kaitselennunduse järelevalveteenistus seaduse tasandil ning luuakse võimalus kaasata

välisriigi relvajõude riigipiiri valvamisse ja muude korrakaitseliste ülesannete täitmisse.

Kalev Stoicescu palus selgitada Kaitseväe õigust korraldada laevaliiklust „suurenenud ohu“

korral ning Kaitseväe julgeolekuala „vahetu lähedusega“ seonduvat.

Kaitseministeeriumi õigusosakonna ametnik selgitas, et „suurenenud ohu“ olukordade

lahendamiseks luuakse ametkondadevaheline komisjon, mis koordineerib tegevusi. Kui

pädevad asutused, näiteks Politsei- ja Piirivalveamet, ei suuda olukorda lahendada, antakse

vajadusel Kaitseväele õigus korraldada laevaliiklust.

Margit Gross selgitas „vahetu läheduse” mõistet, mis on seotud ajakriitilise ja otsese ohuga

julgeolekualale ning nõuab viivitamatute meetmete rakendamist isiku või objekti kaitseks.

Aivar Engeli sõnul ei ole seaduse jõustumine k.a 1. juulil ajaliselt võimalik, sest Vabariigi

Presidendile peab jääma põhiseadusest tulenevalt kaks nädalat seaduse väljakulutamiseks ja

seadus tuleb Riigi Teatajas avaldada.

Margit Grossi arvates võiks seaduse põhitekst jõustuda üldises korras.

Leo Kunnas rõhutas, et rahuaja tingimustes põhiõiguste piirangutega seotud küsimused tuleb

põhjalikult läbi töötada vältimaks õiguslikke takistusi, mis võiksid segada kavandatud

tegevuste elluviimist.

Hanno Pevkur soovitas teemat arutada ka õiguskomisjoniga, kuna seal menetletav

korrakaitseseaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse

(mehitamata sõidukite seire ja tõrje rollijaotus) eelnõu (902 SE) puudutab samuti valve- ja

jälgimisõiguste laiendamist ning need arutelud on sisuliselt paralleelsed.

Alar Laneman küsis merelise ohutuse komisjoni käsuahela ja loogika kohta. Miks ülesandeid

ei ole antud otse mereväele ning kellele komisjon allub?

6

Margit Gross vastas, et komisjon moodustatakse Kaitseväe juurde. Eelnõus on kirjas, et

komisjoni kuuluvad Kaitseväe asjakohased struktuuriüksused ja merevägi on osa komisjoni

liikmeskonnast.

Raimond Kaljulaid küsis eelnõu lk 9 turvakontrolli ja isiku läbivaatuse kohta.

Margit Gross selgitas, et muutunud julgeolekuolukorra tõttu on tekkinud vajadus laiendada

volitusi ka vahetusse lähedusse, et tagada tõhusam reageerimine ning anda Kaitseväele ja

julgeolekuasutustele suuremad sekkumisvõimalused.

Otsustati:

3.1. Teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 20.05.2026 (konsensus: Vladimir

Arhipov, Enn Eesmaa, Raimond Kaljulaid, Meelis Kiili, Leo Kunnas, Alar Laneman, Anti

Poolamets, Mati Raidma, Priit Sibul, Kalev Stoicescu).

3.2. Teha ettepanek esimene lugemine lõpetada (konsensus: Vladimir Arhipov, Enn Eesmaa,

Raimond Kaljulaid, Meelis Kiili, Leo Kunnas, Alar Laneman, Anti Poolamets, Mati Raidma,

Priit Sibul, Kalev Stoicescu).

3.3. Teha ettepanek määrata muudatusettepanekute tähtajaks 01.06.2026 13:00 (konsensus:

Vladimir Arhipov, Enn Eesmaa, Raimond Kaljulaid, Meelis Kiili, Leo Kunnas, Alar

Laneman, Anti Poolamets, Mati Raidma, Priit Sibul, Kalev Stoicescu).

3.4. Määrata juhtivkomisjoni esindajaks Leo Kunnas (konsensus: Vladimir Arhipov, Enn

Eesmaa, Raimond Kaljulaid, Meelis Kiili, Leo Kunnas, Alar Laneman, Anti Poolamets, Mati

Raidma, Priit Sibul, Kalev Stoicescu).

3.5. Jätkata arutelu komisjonis (konsensus: Vladimir Arhipov, Enn Eesmaa, Raimond

Kaljulaid, Meelis Kiili, Leo Kunnas, Alar Laneman, Anti Poolamets, Mati Raidma, Priit

Sibul, Kalev Stoicescu).

4. Vabariigi Valitsuse algatatud Kaitseväe korralduse seaduse muutmise ja sellega

seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (lahinguvalve) eelnõu (907 SE) esimese

lugemise ettevalmistamine

Hanno Pevkur tegi ettekande (lisa 4) eelnõu kohta, millega muudetakse Kaitseväe korralduse

seadust, kaitseväeteenistuse seadust, Kaitseliidu seadust ja tulumaksuseadust. Muudatustega

luuakse lahinguvalve õiguslik raamistik, sealhulgas määratletakse lahinguvalve kui Kaitseväe

rahuaja tegevus, sätestatakse selle korraldamise alused ning täpsustatakse lahinguvalves

osalevate isikute jõu, vahetu sunni, erimeetmete ja erivahendite kasutamise tingimusi ja

korda. Samuti nähakse ette, et Kaitseväes avalikus teenistuses olevatele ametnikele ja

töölepingu alusel töötavatele isikutele tagatakse sõjaväelises väljaõppes osalemisel toitlustus

kaitseväelastega sarnastel alustel. Uus ajateenistuse mudel on 6+6 kuud, milles esimesed kuus

kuud hõlmavad baaskursust ja erialast väljaõpet ning järgnevad kuus kuud kollektiivset

väljaõpet ja teenistusülesannete täitmist. Pärast kuuekuulist väljaõpet võib ajateenija vajaduse

korral osaleda lahinguvalves ning rakendada teenistusülesannete täitmisel ettenähtud

meetmeid üksnes vahetu ülema loal ja selgelt määratletud piirides. Ajateenijate üldarv jääb

samasse suurusjärku ning muudatused täpsustavad õigusi, vastutust ja menetluskorraldust, sh

vähendavad halduskoormust.

Alar Laneman juhtis tähelepanu, et eelnõu sõnastus keskendub peamiselt reageerimisele,

kuid peaks selgemalt väljendama ka ohu tõrjumist ja kõrvaldamist.

7

Hanno Pevkur vastas, et vaatavad selle õigusselguse huvides üle.

Otsustati:

4.1. Teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 20.05.2026 (konsensus: Vladimir

Arhipov, Enn Eesmaa, Raimond Kaljulaid, Meelis Kiili, Leo Kunnas, Alar Laneman, Anti

Poolamets, Mati Raidma, Priit Sibul, Kalev Stoicescu).

4.2. Teha ettepanek esimene lugemine lõpetada (konsensus: Vladimir Arhipov, Enn Eesmaa,

Raimond Kaljulaid, Meelis Kiili, Leo Kunnas, Alar Laneman, Anti Poolamets, Mati Raidma,

Priit Sibul, Kalev Stoicescu).

4.3. Teha ettepanek määrata muudatusettepanekute tähtajaks 01.06.2026 kell 13:00

(konsensus: Vladimir Arhipov, Enn Eesmaa, Raimond Kaljulaid, Meelis Kiili, Leo Kunnas,

Alar Laneman, Anti Poolamets, Mati Raidma, Priit Sibul, Kalev Stoicescu).

4.4. Määrata juhtivkomisjoni esindajaks Meelis Kiili (konsensus: Vladimir Arhipov, Enn

Eesmaa, Raimond Kaljulaid, Meelis Kiili, Leo Kunnas, Alar Laneman, Anti Poolamets, Mati

Raidma, Priit Sibul, Kalev Stoicescu).

4.5. Jätkata arutelu komisjonis (konsensus: Vladimir Arhipov, Enn Eesmaa, Raimond

Kaljulaid, Meelis Kiili, Leo Kunnas, Alar Laneman, Anti Poolamets, Mati Raidma, Priit

Sibul, Kalev Stoicescu).

5. Info ja muud küsimused

Päevakorrapunkti ei arutatud.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kalev Stoicescu

juhataja

(allkirjastatud digitaalselt)

Irene Kiil

protokollija

Riigikogu riigikaitsekomisjoni

istungi protokoll nr 219

Tallinn, Toompea Esmaspäev, 11. mai 2026

Algus 11.10, lõpp 13.02

Juhataja: Kalev Stoicescu (esimees)

Protokollija: Irene Kiil (konsultant)

Võtsid osa:

Komisjoni liikmed: Vladimir Arhipov, Enn Eesmaa, Raimond Kaljulaid, Meelis Kiili, Leo

Kunnas, Alar Laneman, Anti Poolamets, Mati Raidma, Priit Sibul, Peeter Tali

Komisjoni ametnikud: Aivar Engel (nõunik-sekretariaadijuhataja), Külli Jõgeda (nõunik)

Puudus: Kristo Enn Vaga

Kutsutud: kaitseminister Hanno Pevkur, Kaitseministeeriumi õiguse ja halduse asekantsler

Margit Gross (2.-4 päevakorrapunkt); Kaitseministeeriumi kaitsevõime asekantsler Kadri

Peeters, kaitse-eelarve osakonnajuhataja Marika Tuusis ja siseauditi juht Pille Pärnpuu, Riigi

Kaitseinvesteeringute Keskuse projektijuht Armin Siilivask ja Kaitseväe Peastaabi

pioneeriinspektor kolonelleitnant Ainar Afanasjev (2. päevakorrapunkt); Kaitseministeeriumi

õigusosakonna juhataja Kristel Urke ja õigusosakonna ametnik (3.-4. päevakorrapunkt);

Päevakord:

1. Nädala töökava kinnitamine

2. Ülevaade Kaitseministeeriumi valitsemisala 2025. aasta eelarve täitmisest, Balti

kaitsevööndist ja kaitsetööstusest

3. Vabariigi Valitsuse algatatud Kaitseväe korralduse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt

teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (898 SE) esimese lugemise ettevalmistamine

4. Vabariigi Valitsuse algatatud Kaitseväe korralduse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt

teiste seaduste muutmise seaduse (lahinguvalve) eelnõu (907 SE) esimese lugemise

ettevalmistamine

5. Info ja muud küsimused

1. Nädala töökava kinnitamine

Riigikogu riigikaitsekomisjoni nädala (11.05.2026-17.05.2026) töökava

Komisjoni istung esmaspäeval, 11.05.2026 kell 11.10

1. Nädala töökava kinnitamine

2

2. Ülevaade Kaitseministeeriumi valitsemisala 2025. aasta eelarve täitmisest, Balti

kaitsevööndist ja kaitsetööstusest

3. Vabariigi Valitsuse algatatud Kaitseväe korralduse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt

teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (898 SE) esimese lugemise ettevalmistamine

4. Vabariigi Valitsuse algatatud Kaitseväe korralduse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt

teiste seaduste muutmise seaduse (lahinguvalve) eelnõu (907 SE) esimese lugemise

ettevalmistamine

5. Info ja muud küsimused

Riigikaitsekomisjoni ja väliskomisjoni ühine istung teisipäeval, 12.05.2026 kell 09.00

1. Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Eesti julgeolekupoliitika alused“

heakskiitmine“ eelnõu (908 OE) esimese lugemise ettevalmistamine

Kohtumine teisipäeval, 12.05.2026 kell 10.30

1. Riigikaitsekomisjoni esimees Kalev Stoicescu kohtub Belgia Kuningriigi suursaadiku Karel

Tousseyniga

Komisjoni istung teisipäeval, 12.05.2026 kell 14.00

1. Riigikaitsekomisjoni algatatud küberturvalisuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (897 SE)

esimese lugemise ettevalmistamine

2. Vabariigi Valitsuse algatatud tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu (668 SE) teise

lugemise ettevalmistamine

3. Info ja muud küsimused

Komisjoni istung neljapäeval, 14.05.2026 kell 13.45

1. Riigikontrolli "Riigi 2024. aasta raamatupidamise aastaaruande õigsus ja tehingute

seaduslikkus“ auditi Kaitseministeeriumi valitsemisala

Kohtumised reedel, 15.05.2026 kell 10.30 ja 15.00

1. Riigikaitsekomisjoni esimees Kalev Stoicescu kohtub Ühendkuningriigi Kaitseuuringute

Kuningliku Kaitsekolledži kursuslastega

2. Riigikaitsekomisjoni esimees Kalev Stoicescu kohtub NATO poliitikaküsimuste ja

julgeolekupoliitika abipeasekretäri Boris Rugega

Otsustati:

1.1. Kinnitada nädala töökava (konsensus: Vladimir Arhipov, Enn Eesmaa, Raimond

Kaljulaid, Meelis Kiili, Leo Kunnas, Alar Laneman, Anti Poolamets, Mati Raidma, Priit

Sibul, Kalev Stoicescu, Peeter Tali).

2. Ülevaade Kaitseministeeriumi valitsemisala 2025. aasta eelarve täitmisest, Balti

kaitsevööndist ja kaitsetööstusest

Hanno Pevkur tegi ettekande (lisa 1) Kaitseministeeriumi valitsemisala 2025. a eelarve

täitmisest ja kaitsekulude kasvust ning vastas komisjoni liikmete küsimustele. Kaitseministri

sõnul oli eelmise aasta eelarve täitmine väga hea. Eesti kaitsekulud ulatusid 3,92%-ni SKP-st,

ületades algset prognoosi (~3,4%). Aastatel 2028–2030 on kaitsekulusid plaanitud hoida

vähemalt 5% tasemel, kuid võttes arvesse välisvahendite võimalikke lisandusi, võivad

kaitsekulud tõusta kuni 6%-ni. Kaitseinvesteeringud hõlmasid olulisi projekte nii õhuseire,

3

maaväe kui mereväe võimekuse tõstmisel. Eesti kaitsetööstuse käive kasvas viie aastaga

viiekordselt, ulatudes viimastel aastatel üle 760 miljoni euroni. Kaitsetööstusparkide

rajamiseks koostatakse eriplaneeringuid ja arendatakse vajalikku taristut. Ukraina ja Eesti

valitsuste vahel käivad läbirääkimised kaitsetööstusalase koostöö edendamiseks. Türgi

ettevõte ARCA plaanib rajada Põhja-Kiviõli kaitsetööstusparki kuni tuhande töökohaga 155

mm suurtükimoona tehase, mis suurendab Eesti ja liitlaste laskemoona tarnekindlust. Ukraina

abistamise maht oli eelmisel aastal 0,35% SKP-st, sealhulgas õhukaitsemoon ning toiduabi.

Leo Kunnas kommenteeris, et Ukraina kiiresti arenenud kaitsetööstus ei vaja enam üksnes

abi, vaid on muutunud ka Eestile ja liitlastele väärtuslikuks partneriks, kellelt võiks hankida

lahingutes tõestatud relvasüsteeme, et tugevdada oma kaitsevõimekust.

Kalev Stoicescu palus komisjonile edastada ka meedias kajastatud infot seoses võimaliku

Ukraina õhujulgeoleku ekspertide saatmise kohta Balti riikidesse.

Anti Poolamets küsis, kas Kaitseliidu tegevustoetuse kasv võimaldab saavutada kvalitatiivset

arenguhüpet.

Hanno Pevkur vastas, et Kaitseliidul on Eesti sõjaplaanis selge roll ja koht.

Meelis Kiili arvates ei tohiks arutelud piirduda üksnes ressursside ja investeeringute

numbritega, vaid peavad liikuma sisulisema käsitluseni.

Hanno Pevkur vastas, et päevakorrapunkti eesmärk oli anda ülevaade eelarve täitmisest.

Meelis Kiili sõnas, et riigi kaitsetegevuse kava on oluliselt paranenud ja kooskõlas

seadusemuudatustega, kuid sõjalise kaitsetegevuse kavas on Kaitseministeeriumi osas

puudujääke.

Kadri Peeters sõnas, et ta oleks tänulik täpsustuse eest, mis puudutab Kaitseministeeriumi

alamkava.

Meelis Kiili vastas, et teeb seda.

Priit Sibul küsis kaitsetööstusalade ja lepingute seisu kohta. Kui paljud kaitsetööstus-

ettevõtted reaalselt toodavad ning milline osa toodangust läheb Eesti vajadusteks?

Hanno Pevkur vastas, et kaitsetööstusparkide põhialade (Pärnu, Põhja-Kiviõli, Aidu ja

Piirsalu) projektid on eri etappides alates planeerimisest kuni ehitushangete ja taristu

rajamiseni, kuid tootmine pole veel alanud. Suurim kitsaskoht on elektri- ja energiataristu

valmimine. Ettevõtete tootmine sõltub lepingutest ja tarneahelatest, töökohtade loomine on

kavandatud etapiviisiliselt ning suurem osa arendustest liigub siiski pikaajalise valmimise

suunas.

Raimond Kaljulaidi arvates on kaitsetööstuse viiekordne kasv tinglik, sest algtase oli väga

madal ning sektori kiire kasv tulenes Ukraina sõja mõjust ja turu ajutisest laienemisest.

Tegelikku kasvu vähendab inflatsioon, mistõttu reaalne kasv on oluliselt väiksem kui

4

nominaalne näitaja.

Hanno Pevkur ütles, et kaitsetööstus on valdavas enamuses suunatud ekspordile ning

ekspordimahud annavad hinna ette.

Raimond Kaljulaid küsis, miks riigi loodud kaitsefondi SmartCapi investeeringud liiguvad

kaitsetööstusesse oodatust aeglasemalt ning miks vaid väike osa kapitalist on jõudnud

kasutusse.

Hanno Pevkur tõdes, et kaitsefondi investeeringute jõudmine kaitsetööstusesse on olnud

oodatust aeglasem. Huvi on olnud, kuid konkreetseid investeerimisotsuseid on vähe. Ta

soovitas olukorra täpsemaks selgitamiseks kutsuda SmartCapi esindajad komisjoni.

Raimond Kaljulaid küsis Eesti kaitsetööstuselt ostetud suuremate hangete kohta.

Hanno Pevkur selgitas, et üksiklepingud on 5–10 miljoni euro suurused, kuid moodustavad

märkimisväärse mahu ning Eesti riik kasutab järjest enam kodumaist kaitsetööstuse

toodangut.

Alar Lanemani hinnangul oli SmartCapi fondi loomine õige otsus, kuid selle tegevus vajab

selgemaid raamtingimusi ja vastutusmehhanismi, et kapital liiguks kiiremini kaitsetööstuse

arendamisse.

Hanno Pevkuri sõnul on SmartCapile investeerimisraamid ette antud ning märkis, et

SmartCap on tema teada püüdnud suunata investeeringuid võimalikult kiiresti Eesti

ettevõtetesse.

Armin Siilivask tegi ettekande (lisa 2 - asutusesiseseks kasutamiseks) Balti kaitsevööndi

rajamisega seonduvast ning vastas komisjoni liikmete küsimustele. Komisjoni liikmete

küsimused käsitlesid kaitsevööndi rajamise tempot ja ehitustööde ajagraafikut, punkrite

asukohti ning kokkuleppeid eramaa omanikega.

Kalev Stoicescu küsis jalaväemiinide kasutamise kohta.

Ainar Afanasjevi sõnul Kaitsevägi hetkel jalaväemiine kasutama ei hakka.

3. Vabariigi Valitsuse algatatud Kaitseväe korralduse seaduse muutmise ja sellega

seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (898 SE) esimese lugemise

ettevalmistamine

Hanno Pevkur sõnas, et kui komisjon peab vajalikuks, siis võiks kaaluda Kaitseväe

korralduse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu

(898 SE) ja Kaitseväe korralduse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste

muutmise seaduse (lahinguvalve) eelnõu (907 SE) ühendamist menetluse käigus.

Kaitseminister tegi ettekande (lisa 3) eelnõu kohta, mille eesmärk on parandada

mereolukorrateadlikkust Eesti merealal, tõhustada Kaitseväe julgeolekualade kaitset,

täpsustada välisriigi relvajõudude kaasamist riigipiiri valvamisse ja muude korrakaitseliste

ülesannete täitmisesse ning luua Kaitseliidule julgeolekuala regulatsioon. Eelnõuga antakse

5

Kaitseväele õigus põhiseaduslikku korda või riigi julgeolekut ähvardava kõrgendatud ohu

korral korraldada meresõiduohutuse tagamiseks laevaliiklust, kehtestada piiranguid või

kohustada Transpordiametit seda tegema. Samuti luuakse Kaitseväe juurde merelise ohutuse

komisjon, mille ülesanne on toetada mereolukorrateadlikkuse tagamist, piirirežiimi kaitset,

mereliste ohtude ennetamist ja neile reageerimist ning parandada asutustevahelist

infovahetust. Lisaks määratletakse Kaitseväe julgeolekuala vahetu läheduse ja Kaitseväe

laeva ohutusala mõisted ning sätestatakse nendel aladel rakendatavad piirangud, isikuandmete

töötlemise kord ja erimeetmed. Eelnõuga luuakse ka Kaitseliidu sõjalise väljaõppe, relvastuse

ning riigikaitselise taristu ja tehnika kaitseks julgeolekuala regulatsioon ning täpsustatakse

Kaitseliidu valve teostamise volitusi. Muudatustega lihtsustatakse laevalubade andmist

Euroopa Liidu ja Euroopa Majanduspiirkonna riikide piirivalvelaevadele ning jäämurdjatele,

kehtestatakse merealuse taristu omanikele kohustus taotleda luba ja teavitada Kaitseväge

hooldustöödest Eesti merealal ning nõutakse ankrualadel ja sadamate reididel laevade

teenindamisega tegelevatel laevadel AIS-seadme paigaldamist. Samuti reguleeritakse

Kaitseväe ja Kaitseliidu registrisse kantud veesõidukite üle järelevalve tegemist, sätestatakse

kaitselennunduse järelevalveteenistus seaduse tasandil ning luuakse võimalus kaasata

välisriigi relvajõude riigipiiri valvamisse ja muude korrakaitseliste ülesannete täitmisse.

Kalev Stoicescu palus selgitada Kaitseväe õigust korraldada laevaliiklust „suurenenud ohu“

korral ning Kaitseväe julgeolekuala „vahetu lähedusega“ seonduvat.

Kaitseministeeriumi õigusosakonna ametnik selgitas, et „suurenenud ohu“ olukordade

lahendamiseks luuakse ametkondadevaheline komisjon, mis koordineerib tegevusi. Kui

pädevad asutused, näiteks Politsei- ja Piirivalveamet, ei suuda olukorda lahendada, antakse

vajadusel Kaitseväele õigus korraldada laevaliiklust.

Margit Gross selgitas „vahetu läheduse” mõistet, mis on seotud ajakriitilise ja otsese ohuga

julgeolekualale ning nõuab viivitamatute meetmete rakendamist isiku või objekti kaitseks.

Aivar Engeli sõnul ei ole seaduse jõustumine k.a 1. juulil ajaliselt võimalik, sest Vabariigi

Presidendile peab jääma põhiseadusest tulenevalt kaks nädalat seaduse väljakulutamiseks ja

seadus tuleb Riigi Teatajas avaldada.

Margit Grossi arvates võiks seaduse põhitekst jõustuda üldises korras.

Leo Kunnas rõhutas, et rahuaja tingimustes põhiõiguste piirangutega seotud küsimused tuleb

põhjalikult läbi töötada vältimaks õiguslikke takistusi, mis võiksid segada kavandatud

tegevuste elluviimist.

Hanno Pevkur soovitas teemat arutada ka õiguskomisjoniga, kuna seal menetletav

korrakaitseseaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse

(mehitamata sõidukite seire ja tõrje rollijaotus) eelnõu (902 SE) puudutab samuti valve- ja

jälgimisõiguste laiendamist ning need arutelud on sisuliselt paralleelsed.

Alar Laneman küsis merelise ohutuse komisjoni käsuahela ja loogika kohta. Miks ülesandeid

ei ole antud otse mereväele ning kellele komisjon allub?

6

Margit Gross vastas, et komisjon moodustatakse Kaitseväe juurde. Eelnõus on kirjas, et

komisjoni kuuluvad Kaitseväe asjakohased struktuuriüksused ja merevägi on osa komisjoni

liikmeskonnast.

Raimond Kaljulaid küsis eelnõu lk 9 turvakontrolli ja isiku läbivaatuse kohta.

Margit Gross selgitas, et muutunud julgeolekuolukorra tõttu on tekkinud vajadus laiendada

volitusi ka vahetusse lähedusse, et tagada tõhusam reageerimine ning anda Kaitseväele ja

julgeolekuasutustele suuremad sekkumisvõimalused.

Otsustati:

3.1. Teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 20.05.2026 (konsensus: Vladimir

Arhipov, Enn Eesmaa, Raimond Kaljulaid, Meelis Kiili, Leo Kunnas, Alar Laneman, Anti

Poolamets, Mati Raidma, Priit Sibul, Kalev Stoicescu).

3.2. Teha ettepanek esimene lugemine lõpetada (konsensus: Vladimir Arhipov, Enn Eesmaa,

Raimond Kaljulaid, Meelis Kiili, Leo Kunnas, Alar Laneman, Anti Poolamets, Mati Raidma,

Priit Sibul, Kalev Stoicescu).

3.3. Teha ettepanek määrata muudatusettepanekute tähtajaks 01.06.2026 13:00 (konsensus:

Vladimir Arhipov, Enn Eesmaa, Raimond Kaljulaid, Meelis Kiili, Leo Kunnas, Alar

Laneman, Anti Poolamets, Mati Raidma, Priit Sibul, Kalev Stoicescu).

3.4. Määrata juhtivkomisjoni esindajaks Leo Kunnas (konsensus: Vladimir Arhipov, Enn

Eesmaa, Raimond Kaljulaid, Meelis Kiili, Leo Kunnas, Alar Laneman, Anti Poolamets, Mati

Raidma, Priit Sibul, Kalev Stoicescu).

3.5. Jätkata arutelu komisjonis (konsensus: Vladimir Arhipov, Enn Eesmaa, Raimond

Kaljulaid, Meelis Kiili, Leo Kunnas, Alar Laneman, Anti Poolamets, Mati Raidma, Priit

Sibul, Kalev Stoicescu).

4. Vabariigi Valitsuse algatatud Kaitseväe korralduse seaduse muutmise ja sellega

seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (lahinguvalve) eelnõu (907 SE) esimese

lugemise ettevalmistamine

Hanno Pevkur tegi ettekande (lisa 4) eelnõu kohta, millega muudetakse Kaitseväe korralduse

seadust, kaitseväeteenistuse seadust, Kaitseliidu seadust ja tulumaksuseadust. Muudatustega

luuakse lahinguvalve õiguslik raamistik, sealhulgas määratletakse lahinguvalve kui Kaitseväe

rahuaja tegevus, sätestatakse selle korraldamise alused ning täpsustatakse lahinguvalves

osalevate isikute jõu, vahetu sunni, erimeetmete ja erivahendite kasutamise tingimusi ja

korda. Samuti nähakse ette, et Kaitseväes avalikus teenistuses olevatele ametnikele ja

töölepingu alusel töötavatele isikutele tagatakse sõjaväelises väljaõppes osalemisel toitlustus

kaitseväelastega sarnastel alustel. Uus ajateenistuse mudel on 6+6 kuud, milles esimesed kuus

kuud hõlmavad baaskursust ja erialast väljaõpet ning järgnevad kuus kuud kollektiivset

väljaõpet ja teenistusülesannete täitmist. Pärast kuuekuulist väljaõpet võib ajateenija vajaduse

korral osaleda lahinguvalves ning rakendada teenistusülesannete täitmisel ettenähtud

meetmeid üksnes vahetu ülema loal ja selgelt määratletud piirides. Ajateenijate üldarv jääb

samasse suurusjärku ning muudatused täpsustavad õigusi, vastutust ja menetluskorraldust, sh

vähendavad halduskoormust.

Alar Laneman juhtis tähelepanu, et eelnõu sõnastus keskendub peamiselt reageerimisele,

kuid peaks selgemalt väljendama ka ohu tõrjumist ja kõrvaldamist.

7

Hanno Pevkur vastas, et vaatavad selle õigusselguse huvides üle.

Otsustati:

4.1. Teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 20.05.2026 (konsensus: Vladimir

Arhipov, Enn Eesmaa, Raimond Kaljulaid, Meelis Kiili, Leo Kunnas, Alar Laneman, Anti

Poolamets, Mati Raidma, Priit Sibul, Kalev Stoicescu).

4.2. Teha ettepanek esimene lugemine lõpetada (konsensus: Vladimir Arhipov, Enn Eesmaa,

Raimond Kaljulaid, Meelis Kiili, Leo Kunnas, Alar Laneman, Anti Poolamets, Mati Raidma,

Priit Sibul, Kalev Stoicescu).

4.3. Teha ettepanek määrata muudatusettepanekute tähtajaks 01.06.2026 kell 13:00

(konsensus: Vladimir Arhipov, Enn Eesmaa, Raimond Kaljulaid, Meelis Kiili, Leo Kunnas,

Alar Laneman, Anti Poolamets, Mati Raidma, Priit Sibul, Kalev Stoicescu).

4.4. Määrata juhtivkomisjoni esindajaks Meelis Kiili (konsensus: Vladimir Arhipov, Enn

Eesmaa, Raimond Kaljulaid, Meelis Kiili, Leo Kunnas, Alar Laneman, Anti Poolamets, Mati

Raidma, Priit Sibul, Kalev Stoicescu).

4.5. Jätkata arutelu komisjonis (konsensus: Vladimir Arhipov, Enn Eesmaa, Raimond

Kaljulaid, Meelis Kiili, Leo Kunnas, Alar Laneman, Anti Poolamets, Mati Raidma, Priit

Sibul, Kalev Stoicescu).

5. Info ja muud küsimused

Päevakorrapunkti ei arutatud.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kalev Stoicescu

juhataja

(allkirjastatud digitaalselt)

Irene Kiil

protokollija