KULK protokoll 150 (4.05.2026)

Riigikogu kultuurikomisjoni

istungi protokoll nr 150

Tallinn, Toompea Esmaspäev, 04. mai 2026

Algus 11.10, lõpp 12.30

Juhataja: Liina Kersna (esimees)

Protokollija: Merje Noorlind (konsultant)

Võtsid osa:

Komisjoni liikmed: Vadim Belobrovtsev, Helle-Moonika Helme, Madis Kallas, Signe Kivi,

Tõnis Lukas, Kadri Tali

Komisjoni ametnikud: Carina Rikart (nõunik-sekretariaadijuhataja), Helena Pihlakas (nõunik)

Puudus: Margit Sutrop

Kutsutud: Eesti Kultuurkapitali juhataja Margus Allikmaa, Kultuuriministeeriumi

kultuuriväärtuste asekantsler Eili Lepik, rahvusooper Estonia peadirektor Ott Maaten (2.

päevakorrapunkt)

Päevakord:

1. Nädala töökava kinnitamine

2. Ülevaade Kultuurkapitali aruandest riiklikult tähtsate kultuuriehitiste ehitamise ja

rahastamise kohta

3. Info ja muud küsimused

1. Nädala töökava kinnitamine

Riigikogu kultuurikomisjoni nädala (04.05.2026-08.05.2026) töökava

Komisjoni istung esmaspäev, 4.05.2026 kell 11.10

1. Nädala töökava kinnitamine

2. Ülevaade Kultuurkapitali aruandest riiklikult tähtsate kultuuriehitiste ehitamise ja

rahastamise kohta

3. Info ja muud küsimused

Komisjoni istung teisipäev, 5.05.2026 kell 14.00

1. Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse ning krediidiasutuste seaduse muutmise seaduse eelnõu

(767 SE) teise lugemise ettevalmistamine

2. Kutseõppeasutuse seaduse ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse

eelnõu (830 SE) teise lugemise ettevalmistamine

3. Info ja muud küsimused

2

Tõnis Lukas tegi ettepaneku kavandada kevadistungjärgu töökavasse laulu- ja

tantsupeoseaduse eelnõu 598 SEarutelu.

Madis Kallas edastas Eesti Kutseõppe Edendamise Ühingu soovi kohtuda

kultuurikomisjoniga.

Liina Kersna sõnas, et on info kultuurikomisjoni töökava koostamisel teadmiseks võtnud.

Otsustati:

1.1. Kinnitada nädala töökava (konsensus: Vadim Belobrovtsev, Madis Kallas, Liina Kersna,

Signe Kivi, Tõnis Lukas).

2. Ülevaade Eesti Kultuurkapitali aruandest riiklikult tähtsate kultuuriehitiste ehitamise

ja rahastamise kohta

Liina Kersna avas päevakorrapunkti arutelu ning andis aruande tutvustamiseks sõna Eesti

Kultuurkapitali juhatajale.

Margus Allikmaa tutvustas komisjoni liikmetele Eesti Kultuurkapitali aruannet riiklikult

tähtsate kultuuriehitiste ehitamisest ja rahastamisest.

M. Allikmaa lisas teadmiseks, et laekumise vähenemine võrreldes prognoosituga ei tulene

kaughasartmängumaksust. Põhjuseks on Eesti Loto oodatust 10% madalam tulemus. Lisaks

on võrreldes varasemate aastatega kahanenud ka traditsiooniliste hasartmängumaksude

osakaal.

Signe Kivi sõnul on kultuuriministri lubadusest, moodustada komisjon Rahvusooper Estonia

(rahvusooper) juurdeehituse arhitektuurikonkursi ettevalmistamiseks, möödunud aasta.

Ametliku komisjoni asemel on toimunud mitmeid kohtumisi huvigruppidega, kuhu on

kuulunud valdavalt muinsuskaitse valdkonna esindajad ning juurdeehituse avalikud vastased.

S. Kivi lisas, et on kultuurikomisjoni liikme ning Riigikogu toetusrühma „Rahvusooper

Estonia juurdeehituse edendamiseks“ juhina kohtunud nii toonaste Kultuuriministeeriumi

(ministeerium) kantsleri kui ka asekantsleriga. Kantsler Merilin Piipuu seisukoht on, et

rahvusooperil on õigus moodustada komisjon ning kutsuda sinna vajalikud liikmed,

sealhulgas ministeeriumi kantsler.

S. Kivi sõnul on ministeeriumil olemas ajakava, mille kohaselt pidanuks hanke

väljakuulutamine ja ruumiprogrammi analüüs algama novembris 2025, arhitektuurikonkursi

tingimused valmima kevadeks 2026 ning arhitektuurikonkursi väljakuulutamine augustis

2026. Tänaseks ei ole neid tegevusi ellu viidud. Ministeerimi põhjendus on, et rahvusooper

pole esitanud infot komisjoni moodustamise kohta, mistõttu ministeerium ei saa pakkuda ka

õiguslikku tuge.

S. Kivi avaldas kahetsust, et ministeeriumi allasutused ei ole senini toetanud Riigikogu poolt

kahekordselt heakskiidetud otsuseid, mis on muutnud protsessi jätkamise keeruliseks.

S. Kivi küsis, kas Eesti Kultuurkapitali (kultuurkapital) ülesanne riiklikult tähtsate

kultuuriehitiste protsessis on vastu võtta vaid juriidiliselt korrektseid dokumente ning

finantseerida ehitusetappe või saab kultuurkapital mõjutada ka seotud protsesse.

Margus Allikmaa selgitas, etnii kultuurkapital kui ka rahvusooper on iseseisvad

avalik-õiguslikud asutused ning ei allu riigiõiguslikult ministeeriumile. Kultuurkapitali roll on

jääda seaduses määratud ülesannete piiresse, mistõttu puudub õigus luua uut raamistikku või

regulatsioone.

Kui Riigikogu on nimetanud konkreetsed ehitusobjektid, mida kultuurkapital peab rahastama,

siis on kultuurkapitalil kohustus tagada vastavalt seadusele ka nende objektide rahastamine.

3

M. Allikmaa lisas, et kultuurkapital, nagu ka rahvusooper, võib avalik-õigusliku asutusena

tellida erinevaid ekspertiise. Juriidilist analüüsi vajaks küsimus, kas kultuurkapital võib ise

algatada komisjoni kokkukutsumise.

Ott Maaten selgitas, et kultuuriministri aastataguse pressiteate sisu oli kutsuda kokku

rahvusooperi juurdeehituse arhitektuurivõistlust ettevalmistav komisjon. Komisjonist sai

töörühm, mis hetkel keskendub ruumiprogrammi koostamisele. Selle tegevuse põhjuseks on

asjaolu, et töörühma liikmed ei usalda aastatel 2022–2023 Tallinna linna ühiskomisjonis välja

töötatud ruumiprogrammi.

Tänane vastuolu on tekkinud põhjusel, et kultuuriministri poolt jäi vormistamata ametlik

komisjon ning pool aastat hiljem anti see ülesanne hoopis rahvusooperile. O. Maateni sõnul

oli algselt plaanis moodustada komisjon, kuhu kuuluvad Muinsuskaitseameti, Tallinna linna,

Eesti Arhitektide Liidu (EAL), rahvusooperi ning ministeeriumi esindajad. Kokku on seni

toimunud aruteludes osalenud ligi 20 erinevat isikut, kelle juriidilist liikmelisust on keeruline

määratleda. Kõigi osapoolte esindajad on istungitel sageli vahetunud, va rahvusooperi

esindajad.

O. Maaten lisas, et tekkinud olukorra tõttu andis rahvusooperi nõukogu peadirektorile

ülesande moodustada komisjon ning kaasata sinna institutsioonide esindajad selgelt

kokkuleppelisel alusel, et hankida ruumiprogramm töörühma poolt väljatöötatud alustel ning

tagada hankeprotsessis juriidiline pädevus. O. Maaten kinnitas, et on sellega tegelnud, kuid

protsessi käigus on kaotsi läinud kolm kuud. Peamiseks takistuseks on olnud keerulised

kooskõlastused. Tänaseks on komisjon moodustatud ning vajalikud isikud on määratud nii

Tallinna linna, ministeeriumi kui ka rahvusooperi poolt. Lisaks on komisjoni kutsutud Eesti

Arhitektide Liidu (EAL) esindajad ning kaks eksperti, sealhulgas muinsuskaitseekspert. EAL

ei ole kolme kuu jooksul oma esindajat määranud, tuues ettekäändeks vajaduse vormistada

ametlikult eelmine töörühm, mis pole enam võimalik. O. Maaten avaldas kahetsust, et EAL

omab kolmanda sektori organisatsioonina nii olulist mõju riikliku objekti edasiliikumise

protsessis, mis näitab nende selget oponeerivat hoiakut.

Liina Kersna küsis, mille taha jäi rahvusooperi juurdeehituse arhitektuurivõistlust

ettevalmistava komisjoni moodustamine.

Eili Lepik selgitas, et aasta tagasi moodustas ministeerium valitud osapooltega nõuandva

töörühma, mille eesmärk oli lahendada esilekerkinud küsimusi, hinnata erinevaid

lahendusvariante jne. E. Lepik kinnitas, et käesoleval hetkel toimub aktiivne töö. Töörühm

kohtus eelmisel nädalal ning järgmine koosolek on kavandatud selleks reedeks (08.05.26).

Töö käib vaatamata sellele, et tegemist ei ole ametliku käskkirjaga kinnitatud komisjoniga.

Välja on töötatud kolm alternatiivset lahendust ning ruumiprogrammi hankedokument on

koostamise lõppjärgus. Arhitektuurikonkursiga pole veel alustatud, kuna oluline on mõista

ruumilisi mahte ning uue ja vana osa integratsiooni vajadusi. Samuti on vaja üle vaadata

muinsuskaitse eritingimuste vajadus. Töörühma laual on kolm erinevat lahendust, mis

võimaldavad valida kõige optimaalsema teatri- ja kontserdimaja nõuetele vastava lahenduse,

mis vastab ka muinsuskaitse tingimustele, kuna tegemist on UNESCO maailmapärandi alaga.

Liina Kersna sõnul on Riigikogu võtnud vastu otsuse, kuhu juurdeehitus tulema peaks.

Selleks alaks ei ole kindlasti Solarise kõrval olev maa. L. Kersna sõnul ei ole otstarbekas

kulutada maksumaksja raha selleks, et küsida hanke korras väga täpseid tingimusi variandile,

mille puhul ollakse võrdlemisi kindlad, et see ei realiseeru.

L. Kersna lisas, et kultuurikomisjon onkorduvalt käsitlenud Estonia taguse platsi teemat,

arutades põhjalikult nii muinsuskaitse nõudeid kui ka UNESCO-ga seotud küsimusi.

4

Kultuurikomisjon on saanud kindluse ning jõudnud selge veendumuseni, et olemasolevaid

reegleid ja pärandikaitse tingimusi järgides on selles asukohas ehitamine võimalik.

L. Kersna sõnul on oluline astuda järgmisi samme Estoniaga seotud projekti elluviimise

suunas.

Tõnis Lukase sõnul jääb mulje, et rahvusooperi puhul toimub süsteemne venitamine. Sageli

eelistatakse visuaalselt atraktiivseid projekte, mille autorid pole põhjalikult järginud

ruumiprogrammi, mis võib pikendada kogu protsessi.

T. Lukas küsis, kuidas on välja kujunenud kultuurkapitali nõukogu rutiin kinnisvaralistes

küsimustes. Kas kultuurkapitali nõukogu töö on ainult vormiline või on võimalus sisuliselt

süveneda ning tulevikus ka suuremat vastutust kanda.

Margus Allikmaa sõnas, etneli objekti on edukalt valminud ning olulisi riske ja probleeme

esinenud ei ole. Kõik lepingud on juristide poolt kontrollitud ning vajadusel ka muudetud.

Rahandusministeeriumi järelevalve tagab lepingute nõuetele vastavuse. M. Allikmaa lisas, et

kultuurkapitali nõukogu tegeleb sisulise kontrolliga. Lisaks, kultuurkapitalil on plaanis luua

täiendav juristikoht, et vähendada välise advokaaditeenuse vajadust.

Kadri Tali sõnas, et kuigi Riigikogu on ideed korduvalt toetanud, on ooperimaja rajamine

endiselt lahenduseta. Ooperi eripärad nõuavad spetsiaalset hoonet ning praegused võimalused

piiravad sektori arengut ja rahvusvahelist osalust. K. Tali avaldas kahetsust, et on olemas nii

Riigikogu otsus kui ka raha, aga ei ehitata.

K. Tali küsis, kas räägitakse kolmest ruumiprogrammist, milles vaid üks vastab ooperimaja

spetsiifilistele tingimustele.

Ott Maaten vastas, et hankedokumendi visand on jõudmas lõpule ning selles käsitletakse

kolme alternatiivset lahendust. Esimene variant (Uue turu asukoht) on rahvusooperi poolt

eelistatud lahendus.

Kadri Tali küsis, kui suur roll on Tallinna linnal rahvusooperi rahastamisel ning kas Tallinna

linn on ka kasusaaja rollis.

Ott Maateni sõnul onEesti teatrite, sealhulgas rahvusooperi, probleemiks kohaliku

omavalitsuse vähene toetus. Tallinna linn ei eralda rahvusooperile toetust, välja arvatud

üksikud äritehingud. Samas toob ooperiteatri olemasolu linnale kasu, nö meelitades kohale

haritud välisturiste ning olles oluline linna maamärk, nagu ka teistes Euroopa suurlinnades.

O. Maaten lisas, et juurdeehituse planeerimisprotsessides on surve vähendada teatrihoone

mahtu või viia see sootuks maa alla vaatamata sellele, et teatri funktsioneerimiseks on vajalik

piisava kõrgusega lavatorn, mida tuleb arvestada linnaruumi planeerimisel.

Liina Kersna sõnul toetab näiteks Tartu linn Vanemuise teatrit. See näitab, et kohalike

omavalitsuste hulgas on neid, kes panustavad kõrgkultuuri.

L. Kersna küsis, kellele kuulub Estonia esine maa-ala, mis on kolmanda alternatiivse

lahenduse osa rahvusooperi juurdeehituse asukoha valikus.

Ott Maaten vastas, et temale teadaolevalt kuuluvad nii Uue turu kinnistu kui ka rahvusooperi

ja Solarise kõrval asuv Aleksander Niine park Tallinna linnale.

Signe Kivi sõnul tegeleb rahvusooperi juurdeehitusega töörühm, mille tegevusel puuduvad

protokollid ja ametlik koosseis. Kahjuks on töörühmas tehtud palju selleks, et protsess edasi ei

liiguks. Töörühma koostöö rahvusooperiga on olnud keeruline dokumenteeritud aluse

puudumise tõttu ning oluliseks on osutunud hoopis muinsuskaitsjate ja arhitektide panus.

S. Kivi lisas, et juurdeehitust puudutavad muinsuskaitselised eritingimused jäid esialgu

koostamata, mistõttu rahvusooper orienteerus ümber ning leidis töö teostamiseks uue arhitekti

(Karin Hallas-Murula). EAL on viidanud oma eestseisuse toele ning on valminud projektile

5

jätkuvalt vastu. S. Kivi sõnul ei ole paljud eestseisusesse kuuluvad arhitektid aga asjaga üldse

kursis.

Hetkel tegutseb rahvusooperi poolt moodustatud komisjon, mille töös osaleb pädev arhitekt,

kuid puudub EAL-i poolt nimetatud esindaja. S. Kivi kinnitas, et rahvusooperi nõukogu toetab

protsessiga edasi liikumist, rõhutades koostöö vajadust.

Liina Kersna viitas Riigikogu otsusele, millega kinnitati Tallinna filmilinnaku rajamine ning

paralleelsele otsustusprotsessile, kus sama valdkonna projekt filmilinnaku rajamiseks

Ida-Virumaale on juba käimas. L. Kersna küsis, millist mõju avaldab paralleelsete projektide

käivitamine riiklikult tähtsate kultuuriobjektide valikule ja rahastamisele.

Margus Allikmaa nõustus, et sarnaste objektide ehitamine on tekitanud küsimusi, sh turu

jätkusuutlikkuse kohta. Samas kinnitavad filmivaldkonna esindajad, et neil on võimekus

varustada filmitoodanguga mõlemad filmilinnakud.

Liina Kersna viitaskultuurkapitali seaduse muudatusele, mille alusel uute objektide

nimetamine riiklikult tähtsateks kultuuriobjektideks toimub edaspidi kultuuriministri

ettepaneku alusel, millele peab heakskiidu andma kultuurikomisjon. Seejärel kinnitab

kultuurkapitali nõukogu objekti lisamise tingimusel, et see ei mõjuta olemasolevate riiklikult

tähtsate kultuuriobjektide rahastamist. L. Kersna küsis, kas ministeeriumil on konkreetne

plaan või kavatsus Narva Kreenholmi kultuurikvartal „Manufaktuur“ asendamise osas.

Eili Lepik vastas, et edastab küsimuseministrile ning annab komisjonile tagasiside.

Margus Allikmaa täpsustas, et kultuuriminister saab esitada täiendava ettepaneku alles pärast

Eesti Rahvusringhäälingu telemaja rahastamise lõppu, mis praeguste plaanide kohaselt toimub

aastal 2031.

Helle-Moonika Helme sõnul on rahvusooperi juurdeehitus ning selle algne maksumus

kinnitatud Riigikogu otsusega. H-M. Helme küsis, kuidas tagatakse kultuuriehitiste projektide

puhul vastutus ning läbipaistvus olukorras, kus hinnatõus või protsessi venimine võivad viia

kultuurkapitali rahaliste ressursside ammendumiseni.

Margus Allikmaa selgitas, et kultuurkapitali vastutus seondub eelkõige Riigikogu

kultuurikomisjoni poolt valitud ning Riigikogu poolt kinnitatud objektidega. Kultuurkapitalile

esitatakse konkreetsed ettepanekud koos ruutmeetrite, mahtude ja hindadega. Kultuurkapitali

kohustus on tagada, et Riigikogu poolt eelnevalt kinnitatud projektid viiakse ellu, arvestades

ehitushinnaindeksi ajas toimuvate muutustega. Näiteks Tartu Siuru objekti puhul tõusis

määratud hind ehitushinnaindeksi muutumise tõttu. Sellistel juhtudel tuleb hinnamuutusi

põhjendada ning kaaluda asjakohasust.

M. Allikmaa lisas, et rahvusooperi projekti puhul puudus algses kultuurikomisjoni poolt

heakskiidetud idees konkreetne summa, mistõttu ei ole kultuurkapitali rahastamise graafikus

lõpphinda. Praegune graafik ulatub aastani 2036 ning sisaldab summat 88 miljonit eurot.

Lõplik summa võib muutuda sõltuvalt tulevastest kultuurikomisjoni otsustest ja lisanduvatest

objektidest, mis võib lõppsummat piirama hakata.

Liina Kersna küsis, kas rahvusooperile määratud summad, 200 000 eurot nelja aasta jooksul,

on ette nähtud arhitektuurikonkursi läbiviimiseks.

Margus Allikmaa kinnitas väidet.

Kadri Tali sõnas, etrahvusooperi ümbruses asuv plats on hetkel tühi ning see ala vajab

tulevikus sobivat lahendust. Ooperimaja kõrval võiks planeeritav tegevus haakuda sama

valdkonna või hoonega. K. Tali lisas, et mingil põhjusel näib ooper olevat väheoluline, mis

võib tuleneda teadmiste puudusest valdkonna olulisuse kohta ning vähesest usaldusest oma

6

kultuuri vastu. K. Tali küsis, milliseid konkreetseid samme plaanib kultuurikomisjon astuda

kultuuriehitiste planeerimise ja uute algatuste arendamise osas pärast 2031. aastat, kui

ministril avaneb võimalus teha uusi ettepanekuid.

Liina Kersna vastas, et antud Riigikogu koosseisu kultuurikomisjoni peamine ülesanne on

tagada, et juba vastu võetud otsused saaksid rakendatud. Uute ettepanekute lisamise võimalus

avaneb alles aastal 2031.

Kadri Tali küsis, kas kultuurikomisjonil on võimalus anda rahvusooperile mandaat ja

rakendada Riigikogu otsust vastavalt kehtivatele menetlusreeglitele.

Liina Kersna vastas, et see otsus ei kuulu kultuurikomisjonitasandil langetatavate küsimuste

hulka. Parlament on oma soovi ja seisukoha väljendanud kõige kõrgemal otsustustasandil

ning andnud valitsusele selge ülesande olukorra lahendamiseks. Seetõttu kuulub lõpliku

lahenduse leidmine täitevvõimu pädevusse.

L. Kersna küsis, kas hasartmängumaksu laekumise vähenemine 2,6 miljoni euro võrra võib

mõjutada riiklikult tähtsate kultuuriobjektide seniseid rahastamisplaane.

Margus Allikmaa vastas, et laekumise vähenemine ei ohusta kultuuriobjektide valmimist.

Liina Kersna sõnas, et parlamendi otsuse elluviimisele rahvusooperi juurdeehituse ehitamisel

aitaks kaasa, kui selleks planeeritav maa kuulub riigile. L. Kersna küsis, kas on toimunud

ametlikke arutelusid ettepaneku osas, vahetada riigile kuuluv laululuväljakul olev maa-ala

Tallinna linnale kuuluva rahvusooperi taguse maa-alaga.

Eili Lepik sõnas, et jääb hetkel vastuse võlgu, kuid saadab komisjonile vastuse kirjalikult.

Kadri Tali sõnul onTallinna linn üks suurimaid kasusaajaid rahvusooperi tegevusest. Fakt, et

Tallinna linn ei panusta rahvusooperi rahastamisse, on täiesti ebaproportsionaalne ja vastuolus

ooperi olulisusega linna jaoks. K. Tali lisas, et kultuurikomisjonil on moraalne vastutus astuda

konkreetseid samme, et tagada Riigikogu otsuste elluviimine.

Signe Kivi tegi ettepaneku kohtuda Tallinna linna esindajatega, et arutada rahvusooperi

juurdeehituse, maa-alade vahetamise ning kultuuriasutuste rahastamise küsimusi.

Liina Kersna toetas kõlanud mõtet ning tegi komisjonile ettepaneku kohtuda ka Eesti

Kultuurkapitali nõukoguga.

3. Info ja muud küsimused

Infot ei esitatud ja muid küsimusi ei arutatud.

(allkirjastatud digitaalselt)

Liina Kersna

juhataja

(allkirjastatud digitaalselt)

Merje Noorlind

protokollija

Riigikogu kultuurikomisjoni

istungi protokoll nr 150

Tallinn, Toompea Esmaspäev, 04. mai 2026

Algus 11.10, lõpp 12.30

Juhataja: Liina Kersna (esimees)

Protokollija: Merje Noorlind (konsultant)

Võtsid osa:

Komisjoni liikmed: Vadim Belobrovtsev, Helle-Moonika Helme, Madis Kallas, Signe Kivi,

Tõnis Lukas, Kadri Tali

Komisjoni ametnikud: Carina Rikart (nõunik-sekretariaadijuhataja), Helena Pihlakas (nõunik)

Puudus: Margit Sutrop

Kutsutud: Eesti Kultuurkapitali juhataja Margus Allikmaa, Kultuuriministeeriumi

kultuuriväärtuste asekantsler Eili Lepik, rahvusooper Estonia peadirektor Ott Maaten (2.

päevakorrapunkt)

Päevakord:

1. Nädala töökava kinnitamine

2. Ülevaade Kultuurkapitali aruandest riiklikult tähtsate kultuuriehitiste ehitamise ja

rahastamise kohta

3. Info ja muud küsimused

1. Nädala töökava kinnitamine

Riigikogu kultuurikomisjoni nädala (04.05.2026-08.05.2026) töökava

Komisjoni istung esmaspäev, 4.05.2026 kell 11.10

1. Nädala töökava kinnitamine

2. Ülevaade Kultuurkapitali aruandest riiklikult tähtsate kultuuriehitiste ehitamise ja

rahastamise kohta

3. Info ja muud küsimused

Komisjoni istung teisipäev, 5.05.2026 kell 14.00

1. Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse ning krediidiasutuste seaduse muutmise seaduse eelnõu

(767 SE) teise lugemise ettevalmistamine

2. Kutseõppeasutuse seaduse ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse

eelnõu (830 SE) teise lugemise ettevalmistamine

3. Info ja muud küsimused

2

Tõnis Lukas tegi ettepaneku kavandada kevadistungjärgu töökavasse laulu- ja

tantsupeoseaduse eelnõu 598 SEarutelu.

Madis Kallas edastas Eesti Kutseõppe Edendamise Ühingu soovi kohtuda

kultuurikomisjoniga.

Liina Kersna sõnas, et on info kultuurikomisjoni töökava koostamisel teadmiseks võtnud.

Otsustati:

1.1. Kinnitada nädala töökava (konsensus: Vadim Belobrovtsev, Madis Kallas, Liina Kersna,

Signe Kivi, Tõnis Lukas).

2. Ülevaade Eesti Kultuurkapitali aruandest riiklikult tähtsate kultuuriehitiste ehitamise

ja rahastamise kohta

Liina Kersna avas päevakorrapunkti arutelu ning andis aruande tutvustamiseks sõna Eesti

Kultuurkapitali juhatajale.

Margus Allikmaa tutvustas komisjoni liikmetele Eesti Kultuurkapitali aruannet riiklikult

tähtsate kultuuriehitiste ehitamisest ja rahastamisest.

M. Allikmaa lisas teadmiseks, et laekumise vähenemine võrreldes prognoosituga ei tulene

kaughasartmängumaksust. Põhjuseks on Eesti Loto oodatust 10% madalam tulemus. Lisaks

on võrreldes varasemate aastatega kahanenud ka traditsiooniliste hasartmängumaksude

osakaal.

Signe Kivi sõnul on kultuuriministri lubadusest, moodustada komisjon Rahvusooper Estonia

(rahvusooper) juurdeehituse arhitektuurikonkursi ettevalmistamiseks, möödunud aasta.

Ametliku komisjoni asemel on toimunud mitmeid kohtumisi huvigruppidega, kuhu on

kuulunud valdavalt muinsuskaitse valdkonna esindajad ning juurdeehituse avalikud vastased.

S. Kivi lisas, et on kultuurikomisjoni liikme ning Riigikogu toetusrühma „Rahvusooper

Estonia juurdeehituse edendamiseks“ juhina kohtunud nii toonaste Kultuuriministeeriumi

(ministeerium) kantsleri kui ka asekantsleriga. Kantsler Merilin Piipuu seisukoht on, et

rahvusooperil on õigus moodustada komisjon ning kutsuda sinna vajalikud liikmed,

sealhulgas ministeeriumi kantsler.

S. Kivi sõnul on ministeeriumil olemas ajakava, mille kohaselt pidanuks hanke

väljakuulutamine ja ruumiprogrammi analüüs algama novembris 2025, arhitektuurikonkursi

tingimused valmima kevadeks 2026 ning arhitektuurikonkursi väljakuulutamine augustis

2026. Tänaseks ei ole neid tegevusi ellu viidud. Ministeerimi põhjendus on, et rahvusooper

pole esitanud infot komisjoni moodustamise kohta, mistõttu ministeerium ei saa pakkuda ka

õiguslikku tuge.

S. Kivi avaldas kahetsust, et ministeeriumi allasutused ei ole senini toetanud Riigikogu poolt

kahekordselt heakskiidetud otsuseid, mis on muutnud protsessi jätkamise keeruliseks.

S. Kivi küsis, kas Eesti Kultuurkapitali (kultuurkapital) ülesanne riiklikult tähtsate

kultuuriehitiste protsessis on vastu võtta vaid juriidiliselt korrektseid dokumente ning

finantseerida ehitusetappe või saab kultuurkapital mõjutada ka seotud protsesse.

Margus Allikmaa selgitas, etnii kultuurkapital kui ka rahvusooper on iseseisvad

avalik-õiguslikud asutused ning ei allu riigiõiguslikult ministeeriumile. Kultuurkapitali roll on

jääda seaduses määratud ülesannete piiresse, mistõttu puudub õigus luua uut raamistikku või

regulatsioone.

Kui Riigikogu on nimetanud konkreetsed ehitusobjektid, mida kultuurkapital peab rahastama,

siis on kultuurkapitalil kohustus tagada vastavalt seadusele ka nende objektide rahastamine.

3

M. Allikmaa lisas, et kultuurkapital, nagu ka rahvusooper, võib avalik-õigusliku asutusena

tellida erinevaid ekspertiise. Juriidilist analüüsi vajaks küsimus, kas kultuurkapital võib ise

algatada komisjoni kokkukutsumise.

Ott Maaten selgitas, et kultuuriministri aastataguse pressiteate sisu oli kutsuda kokku

rahvusooperi juurdeehituse arhitektuurivõistlust ettevalmistav komisjon. Komisjonist sai

töörühm, mis hetkel keskendub ruumiprogrammi koostamisele. Selle tegevuse põhjuseks on

asjaolu, et töörühma liikmed ei usalda aastatel 2022–2023 Tallinna linna ühiskomisjonis välja

töötatud ruumiprogrammi.

Tänane vastuolu on tekkinud põhjusel, et kultuuriministri poolt jäi vormistamata ametlik

komisjon ning pool aastat hiljem anti see ülesanne hoopis rahvusooperile. O. Maateni sõnul

oli algselt plaanis moodustada komisjon, kuhu kuuluvad Muinsuskaitseameti, Tallinna linna,

Eesti Arhitektide Liidu (EAL), rahvusooperi ning ministeeriumi esindajad. Kokku on seni

toimunud aruteludes osalenud ligi 20 erinevat isikut, kelle juriidilist liikmelisust on keeruline

määratleda. Kõigi osapoolte esindajad on istungitel sageli vahetunud, va rahvusooperi

esindajad.

O. Maaten lisas, et tekkinud olukorra tõttu andis rahvusooperi nõukogu peadirektorile

ülesande moodustada komisjon ning kaasata sinna institutsioonide esindajad selgelt

kokkuleppelisel alusel, et hankida ruumiprogramm töörühma poolt väljatöötatud alustel ning

tagada hankeprotsessis juriidiline pädevus. O. Maaten kinnitas, et on sellega tegelnud, kuid

protsessi käigus on kaotsi läinud kolm kuud. Peamiseks takistuseks on olnud keerulised

kooskõlastused. Tänaseks on komisjon moodustatud ning vajalikud isikud on määratud nii

Tallinna linna, ministeeriumi kui ka rahvusooperi poolt. Lisaks on komisjoni kutsutud Eesti

Arhitektide Liidu (EAL) esindajad ning kaks eksperti, sealhulgas muinsuskaitseekspert. EAL

ei ole kolme kuu jooksul oma esindajat määranud, tuues ettekäändeks vajaduse vormistada

ametlikult eelmine töörühm, mis pole enam võimalik. O. Maaten avaldas kahetsust, et EAL

omab kolmanda sektori organisatsioonina nii olulist mõju riikliku objekti edasiliikumise

protsessis, mis näitab nende selget oponeerivat hoiakut.

Liina Kersna küsis, mille taha jäi rahvusooperi juurdeehituse arhitektuurivõistlust

ettevalmistava komisjoni moodustamine.

Eili Lepik selgitas, et aasta tagasi moodustas ministeerium valitud osapooltega nõuandva

töörühma, mille eesmärk oli lahendada esilekerkinud küsimusi, hinnata erinevaid

lahendusvariante jne. E. Lepik kinnitas, et käesoleval hetkel toimub aktiivne töö. Töörühm

kohtus eelmisel nädalal ning järgmine koosolek on kavandatud selleks reedeks (08.05.26).

Töö käib vaatamata sellele, et tegemist ei ole ametliku käskkirjaga kinnitatud komisjoniga.

Välja on töötatud kolm alternatiivset lahendust ning ruumiprogrammi hankedokument on

koostamise lõppjärgus. Arhitektuurikonkursiga pole veel alustatud, kuna oluline on mõista

ruumilisi mahte ning uue ja vana osa integratsiooni vajadusi. Samuti on vaja üle vaadata

muinsuskaitse eritingimuste vajadus. Töörühma laual on kolm erinevat lahendust, mis

võimaldavad valida kõige optimaalsema teatri- ja kontserdimaja nõuetele vastava lahenduse,

mis vastab ka muinsuskaitse tingimustele, kuna tegemist on UNESCO maailmapärandi alaga.

Liina Kersna sõnul on Riigikogu võtnud vastu otsuse, kuhu juurdeehitus tulema peaks.

Selleks alaks ei ole kindlasti Solarise kõrval olev maa. L. Kersna sõnul ei ole otstarbekas

kulutada maksumaksja raha selleks, et küsida hanke korras väga täpseid tingimusi variandile,

mille puhul ollakse võrdlemisi kindlad, et see ei realiseeru.

L. Kersna lisas, et kultuurikomisjon onkorduvalt käsitlenud Estonia taguse platsi teemat,

arutades põhjalikult nii muinsuskaitse nõudeid kui ka UNESCO-ga seotud küsimusi.

4

Kultuurikomisjon on saanud kindluse ning jõudnud selge veendumuseni, et olemasolevaid

reegleid ja pärandikaitse tingimusi järgides on selles asukohas ehitamine võimalik.

L. Kersna sõnul on oluline astuda järgmisi samme Estoniaga seotud projekti elluviimise

suunas.

Tõnis Lukase sõnul jääb mulje, et rahvusooperi puhul toimub süsteemne venitamine. Sageli

eelistatakse visuaalselt atraktiivseid projekte, mille autorid pole põhjalikult järginud

ruumiprogrammi, mis võib pikendada kogu protsessi.

T. Lukas küsis, kuidas on välja kujunenud kultuurkapitali nõukogu rutiin kinnisvaralistes

küsimustes. Kas kultuurkapitali nõukogu töö on ainult vormiline või on võimalus sisuliselt

süveneda ning tulevikus ka suuremat vastutust kanda.

Margus Allikmaa sõnas, etneli objekti on edukalt valminud ning olulisi riske ja probleeme

esinenud ei ole. Kõik lepingud on juristide poolt kontrollitud ning vajadusel ka muudetud.

Rahandusministeeriumi järelevalve tagab lepingute nõuetele vastavuse. M. Allikmaa lisas, et

kultuurkapitali nõukogu tegeleb sisulise kontrolliga. Lisaks, kultuurkapitalil on plaanis luua

täiendav juristikoht, et vähendada välise advokaaditeenuse vajadust.

Kadri Tali sõnas, et kuigi Riigikogu on ideed korduvalt toetanud, on ooperimaja rajamine

endiselt lahenduseta. Ooperi eripärad nõuavad spetsiaalset hoonet ning praegused võimalused

piiravad sektori arengut ja rahvusvahelist osalust. K. Tali avaldas kahetsust, et on olemas nii

Riigikogu otsus kui ka raha, aga ei ehitata.

K. Tali küsis, kas räägitakse kolmest ruumiprogrammist, milles vaid üks vastab ooperimaja

spetsiifilistele tingimustele.

Ott Maaten vastas, et hankedokumendi visand on jõudmas lõpule ning selles käsitletakse

kolme alternatiivset lahendust. Esimene variant (Uue turu asukoht) on rahvusooperi poolt

eelistatud lahendus.

Kadri Tali küsis, kui suur roll on Tallinna linnal rahvusooperi rahastamisel ning kas Tallinna

linn on ka kasusaaja rollis.

Ott Maateni sõnul onEesti teatrite, sealhulgas rahvusooperi, probleemiks kohaliku

omavalitsuse vähene toetus. Tallinna linn ei eralda rahvusooperile toetust, välja arvatud

üksikud äritehingud. Samas toob ooperiteatri olemasolu linnale kasu, nö meelitades kohale

haritud välisturiste ning olles oluline linna maamärk, nagu ka teistes Euroopa suurlinnades.

O. Maaten lisas, et juurdeehituse planeerimisprotsessides on surve vähendada teatrihoone

mahtu või viia see sootuks maa alla vaatamata sellele, et teatri funktsioneerimiseks on vajalik

piisava kõrgusega lavatorn, mida tuleb arvestada linnaruumi planeerimisel.

Liina Kersna sõnul toetab näiteks Tartu linn Vanemuise teatrit. See näitab, et kohalike

omavalitsuste hulgas on neid, kes panustavad kõrgkultuuri.

L. Kersna küsis, kellele kuulub Estonia esine maa-ala, mis on kolmanda alternatiivse

lahenduse osa rahvusooperi juurdeehituse asukoha valikus.

Ott Maaten vastas, et temale teadaolevalt kuuluvad nii Uue turu kinnistu kui ka rahvusooperi

ja Solarise kõrval asuv Aleksander Niine park Tallinna linnale.

Signe Kivi sõnul tegeleb rahvusooperi juurdeehitusega töörühm, mille tegevusel puuduvad

protokollid ja ametlik koosseis. Kahjuks on töörühmas tehtud palju selleks, et protsess edasi ei

liiguks. Töörühma koostöö rahvusooperiga on olnud keeruline dokumenteeritud aluse

puudumise tõttu ning oluliseks on osutunud hoopis muinsuskaitsjate ja arhitektide panus.

S. Kivi lisas, et juurdeehitust puudutavad muinsuskaitselised eritingimused jäid esialgu

koostamata, mistõttu rahvusooper orienteerus ümber ning leidis töö teostamiseks uue arhitekti

(Karin Hallas-Murula). EAL on viidanud oma eestseisuse toele ning on valminud projektile

5

jätkuvalt vastu. S. Kivi sõnul ei ole paljud eestseisusesse kuuluvad arhitektid aga asjaga üldse

kursis.

Hetkel tegutseb rahvusooperi poolt moodustatud komisjon, mille töös osaleb pädev arhitekt,

kuid puudub EAL-i poolt nimetatud esindaja. S. Kivi kinnitas, et rahvusooperi nõukogu toetab

protsessiga edasi liikumist, rõhutades koostöö vajadust.

Liina Kersna viitas Riigikogu otsusele, millega kinnitati Tallinna filmilinnaku rajamine ning

paralleelsele otsustusprotsessile, kus sama valdkonna projekt filmilinnaku rajamiseks

Ida-Virumaale on juba käimas. L. Kersna küsis, millist mõju avaldab paralleelsete projektide

käivitamine riiklikult tähtsate kultuuriobjektide valikule ja rahastamisele.

Margus Allikmaa nõustus, et sarnaste objektide ehitamine on tekitanud küsimusi, sh turu

jätkusuutlikkuse kohta. Samas kinnitavad filmivaldkonna esindajad, et neil on võimekus

varustada filmitoodanguga mõlemad filmilinnakud.

Liina Kersna viitaskultuurkapitali seaduse muudatusele, mille alusel uute objektide

nimetamine riiklikult tähtsateks kultuuriobjektideks toimub edaspidi kultuuriministri

ettepaneku alusel, millele peab heakskiidu andma kultuurikomisjon. Seejärel kinnitab

kultuurkapitali nõukogu objekti lisamise tingimusel, et see ei mõjuta olemasolevate riiklikult

tähtsate kultuuriobjektide rahastamist. L. Kersna küsis, kas ministeeriumil on konkreetne

plaan või kavatsus Narva Kreenholmi kultuurikvartal „Manufaktuur“ asendamise osas.

Eili Lepik vastas, et edastab küsimuseministrile ning annab komisjonile tagasiside.

Margus Allikmaa täpsustas, et kultuuriminister saab esitada täiendava ettepaneku alles pärast

Eesti Rahvusringhäälingu telemaja rahastamise lõppu, mis praeguste plaanide kohaselt toimub

aastal 2031.

Helle-Moonika Helme sõnul on rahvusooperi juurdeehitus ning selle algne maksumus

kinnitatud Riigikogu otsusega. H-M. Helme küsis, kuidas tagatakse kultuuriehitiste projektide

puhul vastutus ning läbipaistvus olukorras, kus hinnatõus või protsessi venimine võivad viia

kultuurkapitali rahaliste ressursside ammendumiseni.

Margus Allikmaa selgitas, et kultuurkapitali vastutus seondub eelkõige Riigikogu

kultuurikomisjoni poolt valitud ning Riigikogu poolt kinnitatud objektidega. Kultuurkapitalile

esitatakse konkreetsed ettepanekud koos ruutmeetrite, mahtude ja hindadega. Kultuurkapitali

kohustus on tagada, et Riigikogu poolt eelnevalt kinnitatud projektid viiakse ellu, arvestades

ehitushinnaindeksi ajas toimuvate muutustega. Näiteks Tartu Siuru objekti puhul tõusis

määratud hind ehitushinnaindeksi muutumise tõttu. Sellistel juhtudel tuleb hinnamuutusi

põhjendada ning kaaluda asjakohasust.

M. Allikmaa lisas, et rahvusooperi projekti puhul puudus algses kultuurikomisjoni poolt

heakskiidetud idees konkreetne summa, mistõttu ei ole kultuurkapitali rahastamise graafikus

lõpphinda. Praegune graafik ulatub aastani 2036 ning sisaldab summat 88 miljonit eurot.

Lõplik summa võib muutuda sõltuvalt tulevastest kultuurikomisjoni otsustest ja lisanduvatest

objektidest, mis võib lõppsummat piirama hakata.

Liina Kersna küsis, kas rahvusooperile määratud summad, 200 000 eurot nelja aasta jooksul,

on ette nähtud arhitektuurikonkursi läbiviimiseks.

Margus Allikmaa kinnitas väidet.

Kadri Tali sõnas, etrahvusooperi ümbruses asuv plats on hetkel tühi ning see ala vajab

tulevikus sobivat lahendust. Ooperimaja kõrval võiks planeeritav tegevus haakuda sama

valdkonna või hoonega. K. Tali lisas, et mingil põhjusel näib ooper olevat väheoluline, mis

võib tuleneda teadmiste puudusest valdkonna olulisuse kohta ning vähesest usaldusest oma

6

kultuuri vastu. K. Tali küsis, milliseid konkreetseid samme plaanib kultuurikomisjon astuda

kultuuriehitiste planeerimise ja uute algatuste arendamise osas pärast 2031. aastat, kui

ministril avaneb võimalus teha uusi ettepanekuid.

Liina Kersna vastas, et antud Riigikogu koosseisu kultuurikomisjoni peamine ülesanne on

tagada, et juba vastu võetud otsused saaksid rakendatud. Uute ettepanekute lisamise võimalus

avaneb alles aastal 2031.

Kadri Tali küsis, kas kultuurikomisjonil on võimalus anda rahvusooperile mandaat ja

rakendada Riigikogu otsust vastavalt kehtivatele menetlusreeglitele.

Liina Kersna vastas, et see otsus ei kuulu kultuurikomisjonitasandil langetatavate küsimuste

hulka. Parlament on oma soovi ja seisukoha väljendanud kõige kõrgemal otsustustasandil

ning andnud valitsusele selge ülesande olukorra lahendamiseks. Seetõttu kuulub lõpliku

lahenduse leidmine täitevvõimu pädevusse.

L. Kersna küsis, kas hasartmängumaksu laekumise vähenemine 2,6 miljoni euro võrra võib

mõjutada riiklikult tähtsate kultuuriobjektide seniseid rahastamisplaane.

Margus Allikmaa vastas, et laekumise vähenemine ei ohusta kultuuriobjektide valmimist.

Liina Kersna sõnas, et parlamendi otsuse elluviimisele rahvusooperi juurdeehituse ehitamisel

aitaks kaasa, kui selleks planeeritav maa kuulub riigile. L. Kersna küsis, kas on toimunud

ametlikke arutelusid ettepaneku osas, vahetada riigile kuuluv laululuväljakul olev maa-ala

Tallinna linnale kuuluva rahvusooperi taguse maa-alaga.

Eili Lepik sõnas, et jääb hetkel vastuse võlgu, kuid saadab komisjonile vastuse kirjalikult.

Kadri Tali sõnul onTallinna linn üks suurimaid kasusaajaid rahvusooperi tegevusest. Fakt, et

Tallinna linn ei panusta rahvusooperi rahastamisse, on täiesti ebaproportsionaalne ja vastuolus

ooperi olulisusega linna jaoks. K. Tali lisas, et kultuurikomisjonil on moraalne vastutus astuda

konkreetseid samme, et tagada Riigikogu otsuste elluviimine.

Signe Kivi tegi ettepaneku kohtuda Tallinna linna esindajatega, et arutada rahvusooperi

juurdeehituse, maa-alade vahetamise ning kultuuriasutuste rahastamise küsimusi.

Liina Kersna toetas kõlanud mõtet ning tegi komisjonile ettepaneku kohtuda ka Eesti

Kultuurkapitali nõukoguga.

3. Info ja muud küsimused

Infot ei esitatud ja muid küsimusi ei arutatud.

(allkirjastatud digitaalselt)

Liina Kersna

juhataja

(allkirjastatud digitaalselt)

Merje Noorlind

protokollija