RIKKVÄLK protokoll nr 103 12.05.2026

Riigikogu riigikaitsekomisjoni ja väliskomisjoni ühise

istungi protokoll nr 102

Tallinn, Toompea ja videosild Teisipäev, 12. mai 2026

Algus 9.01, lõpp 9.36

Juhatajad: Kalev Stoicescu (esimees), Marko Mihkelson (esimees)

Protokollija: Kristiina Reinfeldt (konsultant)

Võtsid osa:

Riigikaitsekomisjon

Komisjoni liikmed: Vladimir Arhipov, Enn Eesmaa, Raimond Kaljulaid, Meelis Kiili, Leo

Kunnas, Alar Laneman, Mati Raidma, Priit Sibul, Peeter Tali, Kristo Enn Vaga

Komisjoni ametnikud: Aivar Engel (nõunik-sekretariaadijuhataja), Külli Jõgeda (nõunik),

Irene Kiil (konsultant)

Väliskomisjon

Komisjoni liikmed: Henn Põlluaas, Urmas Reinsalu, Luisa Värk

Komisjoni ametnikud: Birgit Keerd-Leppik (nõunik-sekretariaadijuhataja), Ivar Mölder

(nõunik)

Puudusid:

Riigikaitsekomisjon: Anti Poolamets.

Väliskomisjon: Mart Helme, Ester Karuse, Eerik-Niiles Kross, Juku-Kalle Raid.

Kutsutud: peaminister Kristen Michal ja peaministri nõunik Kätlin Atonen, Riigikantselei

julgeoleku ja riigikaitse koordinatsioonidirektor Erkki Tori, julgeoleku ja riigikaitse

koordinatsioonidirektori asetäitja Regina Palandi-Paju ja nõunik Eve Vungo, Riigikogu

kommunikatsioonijuht Karin Kangro (1. päevakorrapunkt)

Päevakord:

1. Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „„Eesti julgeolekupoliitika alused“

heakskiitmine“ eelnõu (908 OE) esimese lugemise ettevalmistamine

1. Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „„Eesti julgeolekupoliitika alused“

heakskiitmine“ eelnõu (908 OE) esimese lugemise ettevalmistamine

Kristen Michal tänas sissejuhatuseks kahe komisjoni liikmeid hea koostöö eest

julgeolekupoliitika alusdokumendi koostamisel. Peaminister alustas tutvustamist sõnades, et

dokument koosneb kolmest osast: julgeolekupoliitika põhimõtetest, julgeolekukeskkonna

kirjeldusest ning eesmärkidest julgeoleku tugevdamiseks ja laiapindse riigikaitse

arendamiseks viies omavahel seotud tegevusvaldkonnas. Ta tõi esile, et dokumendis on

kajastatud Riigikogu liikmete jaoks olulised põhimõtted sh põhimõte, et Eesti ei alistu kunagi

2

ning rõhutatud julgeoleku tagamise tähtsust ka infoväljas ja küberruumis, sealhulgas

psühholoogilise kaitse olulisust. K. Michali sõnul on julgeolekuolukord maailmas jätkuvalt

selline, et Venemaa kujutab jätkuvalt Eesti ja Euroopa jaoks eksistentsiaalset ohtu. Ta rõhutas

vajadust tugevdada Euroopa kaitsevõimet, arendada kaitsetööstust ning tihendada koostööd

Läänemere piirkonnas. Samuti märkis ta, et Euroopa peab võtma suurema vastutuse oma

kaitse eest ja panustama sellesse senisest enam. Ukraina vaates tõi ta esile Euroopa Liidu

laienemise olulisuse ning rõhutas, et Ukraina peab jätkama reforme ja liikuma edasi Euroopa

Liiduga lõimumise suunas. Ta lisas, et julgeolekupoliitika alused käsitlevad kaitsetööstust

riigi kaitsevõime osana. Edasi käsitles K. Michal uusi ja kasvavaid ohte, sealhulgas sõjas

osalenud isikute võimalikku liikumist Euroopasse ning drooniohtu. Ta märkis, et Eesti on

algatanud tegevuse selliste isikute kandmiseks Schengeni musta nimekirja ning valmistub

mitmekihilise droonikaitse loomiseks. Lõpetuseks ütles peaminister, et julgeolekupoliitika

alused kinnitavad eesmärki tõsta sõjalise kaitse rahastus vähemalt 5 protsendini SKPst.

Samuti sätestatakse põhimõte, et igal inimesel peaks olema vähemalt seitsme päeva varu ning

asutused peavad arendama varustuskindlust vähemalt 30 päevaks, rõhutades sealjuures elektri

ja side tähtsust elutähtsate teenuste toimimisel.

Marko Mihkelson oli seisukohal, et täpsustamist vajab dokumendi sissejuhatuses sätestatud

peaministri regulaarse ülevaate esitamine Riigikogule julgeolekupoliitika aluste elluviimise ja

julgeolekupoliitilise olukorra kohta. M. Mihkelson märkis, et peaministri ülevaade

julgeolekupoliitika aluste elluviimisest võiks toimuda vähemalt kord aastas. Samuti rõhutas ta

rahvusvahelise tegevuse olulisust Eesti julgeoleku tugevdamisel ning leidis, et selle osa

tähtsust tuleks dokumendi tutvustamisel avalikkusele selgemalt esile tõsta. Ta lisas, et tuleb

tugevdada võidunarratiivi liitlaste seas, sest üksnes Vene imperialismi otsustav tagasilöömine

Ukrainas loob eeldusi kestliku rahu taastamiseks Euroopas ja ühes sellega ka Eesti julgeoleku

tugevdamiseks.

Kalev Stoicescu märkis, et julgeolekupoliitika aluste dokumenti ei saa enam teha muudatusi,

küll aga on võimalik teha täiendusi Riigikogu otsuse eelnõusse.

Kristen Michal nõustus, et peaministri ülevaade julgeolekupoliitika aluste elluviimisest võiks

toimuda vähemalt kord aastas, kui komisjonid peavad seda mõistlikuks. Samuti nõustus ta, et

rahvusvahelise tegevuse ja liitlassuhete olulisust Eesti julgeoleku tugevdamisel tuleb

dokumendi tutvustamisel selgemalt rõhutada.

Urmas Reinsalu leidis, et võrreldes varasema dokumendiga on vähendatud tähelepanu

Hiinale kui väljakutsele, samuti Ameerika Ühendriikidega tehtavale koostööle. Lisaks tõi ta

esile, et kuigi demograafilise kriisi käsitlemine julgeolekuriskina on põhjendatud, on

varasemaga võrreldes välja jäetud perepoliitika meetmete rõhutamine. U. Reinsalu sõnul ei

ole Ukraina võidu toetamise eesmärk sama selgelt esile toodud kui varasemates

julgeolekupoliitika alustes.

Lisaks pidas ta küsitavaks riigikantselei rolli nii ulatuslikku käsitlemist selles dokumendis. Ta

leidis, et rohkem tähelepanu võiks pöörata uutele võimearendustele ja asutustevahelist

koostööd nõudvatele prioriteetidele, sealhulgas Balti kaitseliinile ja droonitõrjele. Samuti

pidas ta oluliseks, et Eesti seaks eesmärgiks Euroopa Liidu vahendite kasutamise

võimaldamise ka sõjalise kaitse projektides Euroopa Liidu sees.

Kalev Stoicescu tõi esile, et mitut Urmas Reinsalu tõstatatud punkti ei olnud tema poolt

3

varasematel aruteludel esitatud.

Erkki Tori selgitas, et demograafiline väljakutse on esitatud sarnaselt varasematele alustele

ning riigikantselei roll on dokumendis sõnastatud kooskõlas kehtiva korralduse ja

riigikaitsekomisjoni raporti ettepanekutega. Lisaks tõi ta esile, et ka Euroopa Liidu vahendite

laiem kasutamine kaitsevalmiduse suurendamiseks on dokumendis eesmärgina kajastatud.

Marko Mihkelson rõhutas, et tegemist on väga olulise dokumendi aruteluga. Ta märkis, et

julgeolekupoliitika alused on valminud erakondade üleses koostöös ega ole üksnes valitsuse

koostatud dokument. Kõikidel erakondadel on olnud võimalik julgeolekupoliitika aluste

ettevalmistamisse panustada. Samuti leidis ta, et eelnõu sõnastus, mille kohaselt peaminister

teavitab Riigikogu eesmärkide saavutamisest vähemalt ühel korral nelja aasta jooksul, vajab

muutmist.

Meelis Kiili märkis, et kuigi komisjon on dokumendiga tutvunud, tuleks edaspidi tagada

parem ülevaade sellest, kuidas tehtud muudatusettepanekud ja antud tagasiside uues tekstis

kajastuvad. Ta viitas varasemale arutelule, kus julgeolekupoliitika aluste kohta esitati mitmeid

ettepanekuid, kuid tagasiside nende arvestamise kohta jäi tema sõnul ebapiisavaks. Samuti

pidas ta oluliseks hinnata, milline on julgeolekupoliitika aluste tegelik mõju edasistele

tegevustele. Ta tõi positiivsena esile dokumendis väljendatud eesmärgi tihendada koostööd

Põhja- ja Läänemere riikidega, eriti kaitsetööstuse valdkonnas, kuid märkis, et viimased

arengud ei näita tema hinnangul selles koostöös lähenemist. Seetõttu rõhutas ta vajadust leida

mehhanismid, mis aitaksid julgeolekupoliitika alustel senisest enam mõjutada riigi tegelikku

poliitikat ja praktilisi tegevusi.

Kristen Michal märkis, et riigikantselei saadab eraldi tagasiside komisjoni ettepanekute

kohta.

Kalev Stoicescu märkis, et peaminister oli Marko Mihkelsoni ettepanekuga nõustunud.

Seejärel tegi ta ettepaneku teha menetluslikud otsused.

Otsustati:

1.1. Teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 19.05.2026

Riigikaitsekomisjon (konsensus: Vladimir Arhipov, Enn Eesmaa, Raimond Kaljulaid, Meelis

Kiili, Leo Kunnas, Alar Laneman, Mati Raidma, Priit Sibul, Kalev Stoicescu, Peeter Tali,

Kristo Enn Vaga).

1.2. Teha ettepanek esimene lugemine lõpetada

Riigikaitsekomisjon (konsensus: Vladimir Arhipov, Enn Eesmaa, Raimond Kaljulaid, Meelis

Kiili, Leo Kunnas, Alar Laneman, Mati Raidma, Priit Sibul, Kalev Stoicescu, Peeter Tali,

Kristo Enn Vaga).

1.3. Teha ettepanek määrata muudatusettepanekute tähtajaks 01.06.2026 kell 10:30

Riigikaitsekomisjon (konsensus: Vladimir Arhipov, Enn Eesmaa, Raimond Kaljulaid, Meelis

Kiili, Leo Kunnas, Alar Laneman, Mati Raidma, Priit Sibul, Kalev Stoicescu, Peeter Tali,

Kristo Enn Vaga).

1.4. Kui esimene lugemine lõpetatakse, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda

10.06.2026

Riigikaitsekomisjon (konsensus: Vladimir Arhipov, Enn Eesmaa, Raimond Kaljulaid, Meelis

Kiili, Leo Kunnas, Alar Laneman, Mati Raidma, Priit Sibul, Kalev Stoicescu, Peeter Tali,

Kristo Enn Vaga).

4

1.5. Teha ettepanek viia läbi eelnõu lõpphääletus

Riigikaitsekomisjon (konsensus: Vladimir Arhipov, Enn Eesmaa, Raimond Kaljulaid, Meelis

Kiili, Leo Kunnas, Alar Laneman, Mati Raidma, Priit Sibul, Kalev Stoicescu, Peeter Tali,

Kristo Enn Vaga).

1.6. Määrata juhtivkomisjoni esindajaks Kalev Stoicescu

Riigikaitsekomisjon (konsensus: Vladimir Arhipov, Enn Eesmaa, Raimond Kaljulaid, Meelis

Kiili, Leo Kunnas, Alar Laneman, Mati Raidma, Priit Sibul, Kalev Stoicescu, Peeter Tali,

Kristo Enn Vaga).

(allkirjastatud digitaalselt)

Kalev Stoicescu

juhataja

(allkirjastatud digitaalselt)

Marko Mihkelson

juhataja

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristiina Reinfeldt

protokollija

Riigikogu riigikaitsekomisjoni ja väliskomisjoni ühise

istungi protokoll nr 102

Tallinn, Toompea ja videosild Teisipäev, 12. mai 2026

Algus 9.01, lõpp 9.36

Juhatajad: Kalev Stoicescu (esimees), Marko Mihkelson (esimees)

Protokollija: Kristiina Reinfeldt (konsultant)

Võtsid osa:

Riigikaitsekomisjon

Komisjoni liikmed: Vladimir Arhipov, Enn Eesmaa, Raimond Kaljulaid, Meelis Kiili, Leo

Kunnas, Alar Laneman, Mati Raidma, Priit Sibul, Peeter Tali, Kristo Enn Vaga

Komisjoni ametnikud: Aivar Engel (nõunik-sekretariaadijuhataja), Külli Jõgeda (nõunik),

Irene Kiil (konsultant)

Väliskomisjon

Komisjoni liikmed: Henn Põlluaas, Urmas Reinsalu, Luisa Värk

Komisjoni ametnikud: Birgit Keerd-Leppik (nõunik-sekretariaadijuhataja), Ivar Mölder

(nõunik)

Puudusid:

Riigikaitsekomisjon: Anti Poolamets.

Väliskomisjon: Mart Helme, Ester Karuse, Eerik-Niiles Kross, Juku-Kalle Raid.

Kutsutud: peaminister Kristen Michal ja peaministri nõunik Kätlin Atonen, Riigikantselei

julgeoleku ja riigikaitse koordinatsioonidirektor Erkki Tori, julgeoleku ja riigikaitse

koordinatsioonidirektori asetäitja Regina Palandi-Paju ja nõunik Eve Vungo, Riigikogu

kommunikatsioonijuht Karin Kangro (1. päevakorrapunkt)

Päevakord:

1. Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „„Eesti julgeolekupoliitika alused“

heakskiitmine“ eelnõu (908 OE) esimese lugemise ettevalmistamine

1. Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „„Eesti julgeolekupoliitika alused“

heakskiitmine“ eelnõu (908 OE) esimese lugemise ettevalmistamine

Kristen Michal tänas sissejuhatuseks kahe komisjoni liikmeid hea koostöö eest

julgeolekupoliitika alusdokumendi koostamisel. Peaminister alustas tutvustamist sõnades, et

dokument koosneb kolmest osast: julgeolekupoliitika põhimõtetest, julgeolekukeskkonna

kirjeldusest ning eesmärkidest julgeoleku tugevdamiseks ja laiapindse riigikaitse

arendamiseks viies omavahel seotud tegevusvaldkonnas. Ta tõi esile, et dokumendis on

kajastatud Riigikogu liikmete jaoks olulised põhimõtted sh põhimõte, et Eesti ei alistu kunagi

2

ning rõhutatud julgeoleku tagamise tähtsust ka infoväljas ja küberruumis, sealhulgas

psühholoogilise kaitse olulisust. K. Michali sõnul on julgeolekuolukord maailmas jätkuvalt

selline, et Venemaa kujutab jätkuvalt Eesti ja Euroopa jaoks eksistentsiaalset ohtu. Ta rõhutas

vajadust tugevdada Euroopa kaitsevõimet, arendada kaitsetööstust ning tihendada koostööd

Läänemere piirkonnas. Samuti märkis ta, et Euroopa peab võtma suurema vastutuse oma

kaitse eest ja panustama sellesse senisest enam. Ukraina vaates tõi ta esile Euroopa Liidu

laienemise olulisuse ning rõhutas, et Ukraina peab jätkama reforme ja liikuma edasi Euroopa

Liiduga lõimumise suunas. Ta lisas, et julgeolekupoliitika alused käsitlevad kaitsetööstust

riigi kaitsevõime osana. Edasi käsitles K. Michal uusi ja kasvavaid ohte, sealhulgas sõjas

osalenud isikute võimalikku liikumist Euroopasse ning drooniohtu. Ta märkis, et Eesti on

algatanud tegevuse selliste isikute kandmiseks Schengeni musta nimekirja ning valmistub

mitmekihilise droonikaitse loomiseks. Lõpetuseks ütles peaminister, et julgeolekupoliitika

alused kinnitavad eesmärki tõsta sõjalise kaitse rahastus vähemalt 5 protsendini SKPst.

Samuti sätestatakse põhimõte, et igal inimesel peaks olema vähemalt seitsme päeva varu ning

asutused peavad arendama varustuskindlust vähemalt 30 päevaks, rõhutades sealjuures elektri

ja side tähtsust elutähtsate teenuste toimimisel.

Marko Mihkelson oli seisukohal, et täpsustamist vajab dokumendi sissejuhatuses sätestatud

peaministri regulaarse ülevaate esitamine Riigikogule julgeolekupoliitika aluste elluviimise ja

julgeolekupoliitilise olukorra kohta. M. Mihkelson märkis, et peaministri ülevaade

julgeolekupoliitika aluste elluviimisest võiks toimuda vähemalt kord aastas. Samuti rõhutas ta

rahvusvahelise tegevuse olulisust Eesti julgeoleku tugevdamisel ning leidis, et selle osa

tähtsust tuleks dokumendi tutvustamisel avalikkusele selgemalt esile tõsta. Ta lisas, et tuleb

tugevdada võidunarratiivi liitlaste seas, sest üksnes Vene imperialismi otsustav tagasilöömine

Ukrainas loob eeldusi kestliku rahu taastamiseks Euroopas ja ühes sellega ka Eesti julgeoleku

tugevdamiseks.

Kalev Stoicescu märkis, et julgeolekupoliitika aluste dokumenti ei saa enam teha muudatusi,

küll aga on võimalik teha täiendusi Riigikogu otsuse eelnõusse.

Kristen Michal nõustus, et peaministri ülevaade julgeolekupoliitika aluste elluviimisest võiks

toimuda vähemalt kord aastas, kui komisjonid peavad seda mõistlikuks. Samuti nõustus ta, et

rahvusvahelise tegevuse ja liitlassuhete olulisust Eesti julgeoleku tugevdamisel tuleb

dokumendi tutvustamisel selgemalt rõhutada.

Urmas Reinsalu leidis, et võrreldes varasema dokumendiga on vähendatud tähelepanu

Hiinale kui väljakutsele, samuti Ameerika Ühendriikidega tehtavale koostööle. Lisaks tõi ta

esile, et kuigi demograafilise kriisi käsitlemine julgeolekuriskina on põhjendatud, on

varasemaga võrreldes välja jäetud perepoliitika meetmete rõhutamine. U. Reinsalu sõnul ei

ole Ukraina võidu toetamise eesmärk sama selgelt esile toodud kui varasemates

julgeolekupoliitika alustes.

Lisaks pidas ta küsitavaks riigikantselei rolli nii ulatuslikku käsitlemist selles dokumendis. Ta

leidis, et rohkem tähelepanu võiks pöörata uutele võimearendustele ja asutustevahelist

koostööd nõudvatele prioriteetidele, sealhulgas Balti kaitseliinile ja droonitõrjele. Samuti

pidas ta oluliseks, et Eesti seaks eesmärgiks Euroopa Liidu vahendite kasutamise

võimaldamise ka sõjalise kaitse projektides Euroopa Liidu sees.

Kalev Stoicescu tõi esile, et mitut Urmas Reinsalu tõstatatud punkti ei olnud tema poolt

3

varasematel aruteludel esitatud.

Erkki Tori selgitas, et demograafiline väljakutse on esitatud sarnaselt varasematele alustele

ning riigikantselei roll on dokumendis sõnastatud kooskõlas kehtiva korralduse ja

riigikaitsekomisjoni raporti ettepanekutega. Lisaks tõi ta esile, et ka Euroopa Liidu vahendite

laiem kasutamine kaitsevalmiduse suurendamiseks on dokumendis eesmärgina kajastatud.

Marko Mihkelson rõhutas, et tegemist on väga olulise dokumendi aruteluga. Ta märkis, et

julgeolekupoliitika alused on valminud erakondade üleses koostöös ega ole üksnes valitsuse

koostatud dokument. Kõikidel erakondadel on olnud võimalik julgeolekupoliitika aluste

ettevalmistamisse panustada. Samuti leidis ta, et eelnõu sõnastus, mille kohaselt peaminister

teavitab Riigikogu eesmärkide saavutamisest vähemalt ühel korral nelja aasta jooksul, vajab

muutmist.

Meelis Kiili märkis, et kuigi komisjon on dokumendiga tutvunud, tuleks edaspidi tagada

parem ülevaade sellest, kuidas tehtud muudatusettepanekud ja antud tagasiside uues tekstis

kajastuvad. Ta viitas varasemale arutelule, kus julgeolekupoliitika aluste kohta esitati mitmeid

ettepanekuid, kuid tagasiside nende arvestamise kohta jäi tema sõnul ebapiisavaks. Samuti

pidas ta oluliseks hinnata, milline on julgeolekupoliitika aluste tegelik mõju edasistele

tegevustele. Ta tõi positiivsena esile dokumendis väljendatud eesmärgi tihendada koostööd

Põhja- ja Läänemere riikidega, eriti kaitsetööstuse valdkonnas, kuid märkis, et viimased

arengud ei näita tema hinnangul selles koostöös lähenemist. Seetõttu rõhutas ta vajadust leida

mehhanismid, mis aitaksid julgeolekupoliitika alustel senisest enam mõjutada riigi tegelikku

poliitikat ja praktilisi tegevusi.

Kristen Michal märkis, et riigikantselei saadab eraldi tagasiside komisjoni ettepanekute

kohta.

Kalev Stoicescu märkis, et peaminister oli Marko Mihkelsoni ettepanekuga nõustunud.

Seejärel tegi ta ettepaneku teha menetluslikud otsused.

Otsustati:

1.1. Teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 19.05.2026

Riigikaitsekomisjon (konsensus: Vladimir Arhipov, Enn Eesmaa, Raimond Kaljulaid, Meelis

Kiili, Leo Kunnas, Alar Laneman, Mati Raidma, Priit Sibul, Kalev Stoicescu, Peeter Tali,

Kristo Enn Vaga).

1.2. Teha ettepanek esimene lugemine lõpetada

Riigikaitsekomisjon (konsensus: Vladimir Arhipov, Enn Eesmaa, Raimond Kaljulaid, Meelis

Kiili, Leo Kunnas, Alar Laneman, Mati Raidma, Priit Sibul, Kalev Stoicescu, Peeter Tali,

Kristo Enn Vaga).

1.3. Teha ettepanek määrata muudatusettepanekute tähtajaks 01.06.2026 kell 10:30

Riigikaitsekomisjon (konsensus: Vladimir Arhipov, Enn Eesmaa, Raimond Kaljulaid, Meelis

Kiili, Leo Kunnas, Alar Laneman, Mati Raidma, Priit Sibul, Kalev Stoicescu, Peeter Tali,

Kristo Enn Vaga).

1.4. Kui esimene lugemine lõpetatakse, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda

10.06.2026

Riigikaitsekomisjon (konsensus: Vladimir Arhipov, Enn Eesmaa, Raimond Kaljulaid, Meelis

Kiili, Leo Kunnas, Alar Laneman, Mati Raidma, Priit Sibul, Kalev Stoicescu, Peeter Tali,

Kristo Enn Vaga).

4

1.5. Teha ettepanek viia läbi eelnõu lõpphääletus

Riigikaitsekomisjon (konsensus: Vladimir Arhipov, Enn Eesmaa, Raimond Kaljulaid, Meelis

Kiili, Leo Kunnas, Alar Laneman, Mati Raidma, Priit Sibul, Kalev Stoicescu, Peeter Tali,

Kristo Enn Vaga).

1.6. Määrata juhtivkomisjoni esindajaks Kalev Stoicescu

Riigikaitsekomisjon (konsensus: Vladimir Arhipov, Enn Eesmaa, Raimond Kaljulaid, Meelis

Kiili, Leo Kunnas, Alar Laneman, Mati Raidma, Priit Sibul, Kalev Stoicescu, Peeter Tali,

Kristo Enn Vaga).

(allkirjastatud digitaalselt)

Kalev Stoicescu

juhataja

(allkirjastatud digitaalselt)

Marko Mihkelson

juhataja

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristiina Reinfeldt

protokollija