VÄLK protokoll 20.04.2026

Riigikogu väliskomisjoni

istungi protokoll nr 190

Tallinn, Toompea Esmaspäev, 20. aprill 2026

Algus 11.24, lõpp 12.35

Juhataja: Marko Mihkelson (esimees)

Protokollija: Kristiina Reinfeldt (konsultant)

Võtsid osa:

Komisjoni liikmed: Henn Põlluaas, Luisa Värk, Ester Karuse, Eerik-Niiles Kross

Komisjoni ametnikud: Ivar Mölder (nõunik)

Puudusid: Mart Helme, Juku-Kalle Raid ja Urmas Reinsalu

Kutsutud: välisminister Margus Tsahkna (2.-3. päevakorrapunkt); välisministeeriumi

kantsler Jonatan Vseviov ja suursaadikukandidaadid (4. päevakorrapunkt)

Päevakord:

1. Nädala töökava kinnitamine

2. Eesti seisukohad 21. aprillil 2026 toimuval Euroopa Liidu välisasjade nõukogu istungil

3. Informatsioon Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Mehhiko

Ühendriikide vahelise poliitilise, majandusliku ja koostööalase strateegilise partnerluse

lepingu eelnõu heakskiitmise kohta

4. Eesti Vabariigi erakorralise ja täievolilise suursaadiku kandidaadid

5. Info ja muud küsimused

1. Nädala töökava kinnitamine

Väliskomisjoni nädala (20.04-26.04.2026) töökava

Komisjoni istung esmaspäeval, 20. aprill 2026 kell 11.15

1. Väliskomisjoni nädala töökava kinnitamine

2. Eesti seisukohad 21. aprillil 2026 toimuval Euroopa Liidu välisasjade nõukogu istungil

3. Informatsioon Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Mehhiko

Ühendriikide vahelise poliitilise, majandusliku ja koostööalase strateegilise partnerluse

lepingu eelnõu heakskiitmise kohta

4. Eesti Vabariigi erakorralise ja täievolilise suursaadiku kandidaadid

5. Info ja muud küsimused

Väliskomisjoni ja Euroopa Liidu asjade komisjoniga ühine istung esmaspäeval, 20. aprill

2026 kell 14.30

1. Euroopa Liidu asjade komisjoni nädala töökava kinnitamine

2. Eesti seisukohad 23.-24. aprillil 2026 toimuval Euroopa Liidu riigipeade ja valitsusjuhtide

mitteametlikul kohtumisel

2

3. Info ja muud küsimused

Otsustati:

1.1. Kinnitada nädala töökava (konsensus: Marko Mihkelson, Henn Põlluaas, Luisa Värk,

Ester Karuse, Eerik-Niiles Kross).

2. Eesti seisukohad 21. aprillil 2026 toimuval Euroopa Liidu välisasjade nõukogu

istungil

Margus Tsahkna andis ülevaate välisasjade nõukogu päevakorrast, kus arutatakse Venemaa

agressiooni Ukraina vastu, Lähis-Ida, Liibanoni, Lõuna-Kaukaasiat, Sudaani ning kohapeal

algatatud küsimusi. Ukraina küsimuses rõhutas minister vajadust jätkata kiiret ja tugevat

toetust Ukrainale. Samuti käsitletakse Venemaa kombatantide kandmist Schengeni musta

nimekirja ning Euroopa Liidu julgeolekutagatiste nn neljandat sammast Ukraina sõjajärgse

stabiilsuse toetamiseks. Lähis-Ida arutelus keskendub Eesti eelkõige Iraanile ja Liibanonile.

Eesti ei toeta Euroopa Liidu ja Iisraeli assotsiatsioonilepingu lõpetamist, kuid peab vajalikuks

käsitleda Iisraeli tegevust piirkonnas ning jätkata dialoogi. Liibanoni peaministriga toimuva

arutelu eesmärk on saada ülevaade olukorrast ja relvarahu seisust. Lõuna-Kaukaasia puhul

hindas minister Armeenia ja Aserbaidžaani suunalisi arenguid pigem positiivseks, kuid

väljendas muret Gruusia suhtes, kellega osa liikmesriike soovib liikuda dialoogi ja suhete

normaliseerimise suunas. Eesti jätkab Gruusia küsimuses kriitiliste seisukohtade väljendamist.

Sudaani osas arutatakse Euroopa Liidu edasisi võimalusi olukorra leevendamiseks ning

valmistutakse Berliinis toimuvaks Sudaani-teemaliseks konverentsiks.

Marko Mihkelson palus anda ülevaate Armeenia hetke olukorrast, sealhulgas ministri

hiljutise visiidi muljetest, Eesti saatkonna avamisest ning Armeenia juunikuiste valimiste

perspektiivist. Samuti tõstatas ta küsimuse Venemaa võimalikust sekkumisest valimiste

kontekstis.

Margus Tsahkna andis ülevaate oma Armeenia visiidi tulemustest ning märkis, et Eesti

saatkonna avamine pälvis Armeenias suurt tähelepanu. Eesti kohalolu peetakse nähtavaks ja

oluliseks ning Armeenia pool on valmis koostööd igakülgselt toetama. Armeenia valimiste

osas märkis minister, et valitsus on enesekindel ning peab tõenäoliseks valimiste võitmist.

Eesti ja Euroopa Liit toetavad Armeeniat mõjutustegevuse vastases tegevuses.

Otsustati:

2.1. Toetada Vabariigi Valitsuse varem esitatud seisukohti (konsensus: Marko Mihkelson,

Henn Põlluaas, Luisa Värk).

3. Informatsioon Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Mehhiko

Ühendriikide vahelise poliitilise, majandusliku ja koostööalase strateegilise partnerluse

lepingu eelnõu heakskiitmise kohta

Margus Tsahkna tutvustas Euroopa Liidu ja Mehhiko vahelise poliitilise, majandusliku,

koostööalase ja strateegilise partnerluse lepingu heakskiitmist ning allkirjastamiseks volituse

andmist. Ta märkis, et sarnaselt teiste Euroopa Liidu vabakaubandus- ja koostöölepingutega

on ka see protsess viimasel ajal hoogustunud. Minister selgitas, et valitsus on andnud Eesti

volituse lepingu allkirjastamiseks Euroopa Liidu nimel. Pärast allkirjastamist liigub leping

liikmesriikidesse ratifitseerimiseks ning jõuab ka Riigikokku. Lepingu tulemusel avaneks

Euroopa Liidule ligipääs ligikaudu 132 miljoni elanikuga Mehhiko turule, väheneksid tariifid

ning kaoksid mitmed kaubandustõkked, sealhulgas Mehhiko tollimaksud Euroopa Liidu

põllumajandustoodetele. Eesti toetab lepingu sõlmimist, kuna see võib pakkuda võimalusi ka

Eesti ettevõtjatele ja põllumajandussektorile.

4. Eesti Vabariigi erakorralise ja täievolilise suursaadiku kandidaadid

3

4.1. Eesti Vabariigi suursaadik Kosovo Vabariigis

Jonatan Vseviov tutvustas suursaadikut ja tema senist töökogemust. J. Vseviov rõhutas, et

Kosovo on Eestile oluline eelkõige julgeolekumõõtmes.

Karin Anna Maandi märkis, et ta on Eesti mitte-resideeriv suursaadik Kosovos ja resideerib

Tallinnas. Volikirjad andis ta üle jaanuaris ning kohtumised Kosovo juhtkonnaga olid

konstruktiivsed ja soojad. Ta tõi esile, et Eesti ja Kosovo poliitiline suhtlus on viimastel

aastatel tihenenud, kuid Kosovo sisepoliitiline ebastabiilsus, sealhulgas raskused presidendi

valimisel, on piiranud kõrgetasemelisi visiite. K. A. Maandi sõnul hindab Kosovo Eesti

pikaajalist toetust ja reformikogemust. Eesti saab Kosovot toetada eelkõige reformide,

digikoostöö ja rahvusvahelise nõustamise kaudu. Majandussuhted on seni tagasihoidlikud,

kuid võimalusi nähakse digi- ja kaitsetööstuse koostöös.

Otsustati:

4.1. Võtta esitatud informatsioon teadmiseks (konsensus: Marko Mihkelson, Henn Põlluaas,

Luisa Värk, Ester Karuse, Eerik-Niiles Kross).

4.2. Eesti Vabariigi suursaadik Püha Tooli juures

Jonatan Vseviov tutvustas suursaadikukandidaati Püha Tooli juures. Ta rõhutas Püha Tooli ja

paavsti poliitilist mõju. Samuti märkis ta, et suursaadikukandidaadil on varasem kokkupuude

usuvabaduse ja globaalküsimustega ning ta saab anda ülevaate Eesti plaanidest suhetes Püha

Tooliga.

Suursaadikukandidaat märkis, et Eesti suhtlus Püha Tooliga on viimasel ajal olnud visiitide

rohke, sealhulgas on toimunud presidendi ja välisministri visiidid. Suursaadikukandidaat

rõhutas, et tal on varasemast kokkupuude usuvabaduse ja inimõiguste teemadega ning Püha

Tooliga tehtud koostööga ÜRO tasandil. Eesti jaoks on oluline kasutada Püha Tooli kui

globaalset partnerit ning jätkata suhtlust ka NB8 formaadis. Lähiaja praktilise ülesandena

nimetas ta Eesti Vabariigi ja Püha Tooli vahelise katoliku kiriku õiguslikku staatust

puudutava kokkuleppe ülevaatamist ja võimalikku uuendamist.

Otsustati:

4.2. Võtta esitatud informatsioon teadmiseks (konsensus: Marko Mihkelson, Henn Põlluaas,

Luisa Värk, Ester Karuse, Eerik-Niiles Kross).

4.3. Eesti Vabariigi suursaadik Aserbaidžaani Vabariigis ja Türkmenistanis

Jonatan Vseviov tutvustas suursaadikukandidaati ja tema senist töökogemust. J. Vseviov

märkis, et Eesti senine esindus Aserbaidžaanis muudetakse saatkonnaks ning esimest korda

lähetatakse sinna kohapeal resideeruv suursaadik, eesmärgiga tihendada Eesti ja

Aserbaidžaani suhteid.

Suursaadikukandidaat märkis, et Eesti saatkond Aserbaidžaanis on ametlikult avatud alates

1. märtsist ning kohapeal resideeruva suursaadiku lähetamine loob võimaluse tõsta

kahepoolsed suhted uuele tasandile. Ta tõi esile, et Eesti huvid on eelkõige majandus- ja

kaubandussuhete arendamine sh logistika, rohetehnoloogia ja e-lahenduste valdkonnas. Eesti

ettevõtjatel on Aserbaidžaani vastu huvi ning varasematel visiitidel on osalenud ka

äridelegatsioonid. Samuti märkis suursaadikukandidaat Aserbaidžaani huvi NB8 koostöö ja

parlamendidiplomaatia vastu. Lisaks on oluline toetada väikest Eesti kogukonda

Aserbaidžaanis ning arendada edasi e-residentsuse ja ettevõtlusega seotud koostööd.

Suursaadikukandidaat märkis, et Türkmenistan on seni olnud kaetud Astanast, kuid edaspidi

kaetakse seda Bakuust. Ta rõhutas, et tegemist on väga suletud riigiga, kuigi viimasel ajal on

Türkmenistan püüdnud end rahvusvaheliste seminaride ja foorumite kaudu rohkem Euroopa

Liidule ja maailmale avada. Suursaadikukandidaadi sõnul tuleb kohapeal hinnata, millised

võimalused võiksid Eesti ettevõtjatel Türkmenistanis olla.

4

Otsustati:

4.3. Võtta esitatud informatsioon teadmiseks (konsensus: Marko Mihkelson, Henn Põlluaas,

Luisa Värk, Ester Karuse, Eerik-Niiles Kross).

4.4. Eesti Vabariigi suursaadik Kreeka Vabariigis, Albaania Vabariigis ja Küprose

Vabariigis

Jonatan Vseviov tutvustas suursaadikukandidaati ja tema senist töökogemust. J. Vseviov

märkis, et Kreeka on Eesti jaoks oluline NATO ja Euroopa Liidu liikmesriik. Eesti suhted

Kreekaga on viimasel ajal tihenenud. Samas tõi ta esile, et Kreeka on olnud traditsiooniliselt

Venemaa suhtes leebemate hoiakutega, kuid Venemaa agressioonisõja jooksul on Kreeka

positsioonid Eesti vaates liikunud õiges suunas.

Suursaadikukandidaat märkis, et Eesti ja Kreeka suhted on praegu väga head ning Kreeka

positsioonid on Venemaa agressioonisõja jooksul Eesti vaates paranenud. Kreeka

sisepoliitikas on ees valimised ja seejärel Euroopa Liidu eesistumine. Suursaadikukandidaadi

vastutusalasse kuuluvad ka Küpros ja Albaania. Küprosega on suhted head ning Albaania

puhul on oluline Euroopa Liidu laienemisprotsessi toetamine.

Otsustati:

4.4. Võtta esitatud informatsioon teadmiseks (konsensus: Marko Mihkelson, Henn Põlluaas,

Luisa Värk, Ester Karuse, Eerik-Niiles Kross).

5. Info ja muud küsimused

Muid küsimusi ei arutatud.

(allkirjastatud digitaalselt)

Marko Mihkelson

juhataja

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristiina Reinfeldt

protokollija

Riigikogu väliskomisjoni

istungi protokoll nr 190

Tallinn, Toompea Esmaspäev, 20. aprill 2026

Algus 11.24, lõpp 12.35

Juhataja: Marko Mihkelson (esimees)

Protokollija: Kristiina Reinfeldt (konsultant)

Võtsid osa:

Komisjoni liikmed: Henn Põlluaas, Luisa Värk, Ester Karuse, Eerik-Niiles Kross

Komisjoni ametnikud: Ivar Mölder (nõunik)

Puudusid: Mart Helme, Juku-Kalle Raid ja Urmas Reinsalu

Kutsutud: välisminister Margus Tsahkna (2.-3. päevakorrapunkt); välisministeeriumi

kantsler Jonatan Vseviov ja suursaadikukandidaadid (4. päevakorrapunkt)

Päevakord:

1. Nädala töökava kinnitamine

2. Eesti seisukohad 21. aprillil 2026 toimuval Euroopa Liidu välisasjade nõukogu istungil

3. Informatsioon Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Mehhiko

Ühendriikide vahelise poliitilise, majandusliku ja koostööalase strateegilise partnerluse

lepingu eelnõu heakskiitmise kohta

4. Eesti Vabariigi erakorralise ja täievolilise suursaadiku kandidaadid

5. Info ja muud küsimused

1. Nädala töökava kinnitamine

Väliskomisjoni nädala (20.04-26.04.2026) töökava

Komisjoni istung esmaspäeval, 20. aprill 2026 kell 11.15

1. Väliskomisjoni nädala töökava kinnitamine

2. Eesti seisukohad 21. aprillil 2026 toimuval Euroopa Liidu välisasjade nõukogu istungil

3. Informatsioon Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Mehhiko

Ühendriikide vahelise poliitilise, majandusliku ja koostööalase strateegilise partnerluse

lepingu eelnõu heakskiitmise kohta

4. Eesti Vabariigi erakorralise ja täievolilise suursaadiku kandidaadid

5. Info ja muud küsimused

Väliskomisjoni ja Euroopa Liidu asjade komisjoniga ühine istung esmaspäeval, 20. aprill

2026 kell 14.30

1. Euroopa Liidu asjade komisjoni nädala töökava kinnitamine

2. Eesti seisukohad 23.-24. aprillil 2026 toimuval Euroopa Liidu riigipeade ja valitsusjuhtide

mitteametlikul kohtumisel

2

3. Info ja muud küsimused

Otsustati:

1.1. Kinnitada nädala töökava (konsensus: Marko Mihkelson, Henn Põlluaas, Luisa Värk,

Ester Karuse, Eerik-Niiles Kross).

2. Eesti seisukohad 21. aprillil 2026 toimuval Euroopa Liidu välisasjade nõukogu

istungil

Margus Tsahkna andis ülevaate välisasjade nõukogu päevakorrast, kus arutatakse Venemaa

agressiooni Ukraina vastu, Lähis-Ida, Liibanoni, Lõuna-Kaukaasiat, Sudaani ning kohapeal

algatatud küsimusi. Ukraina küsimuses rõhutas minister vajadust jätkata kiiret ja tugevat

toetust Ukrainale. Samuti käsitletakse Venemaa kombatantide kandmist Schengeni musta

nimekirja ning Euroopa Liidu julgeolekutagatiste nn neljandat sammast Ukraina sõjajärgse

stabiilsuse toetamiseks. Lähis-Ida arutelus keskendub Eesti eelkõige Iraanile ja Liibanonile.

Eesti ei toeta Euroopa Liidu ja Iisraeli assotsiatsioonilepingu lõpetamist, kuid peab vajalikuks

käsitleda Iisraeli tegevust piirkonnas ning jätkata dialoogi. Liibanoni peaministriga toimuva

arutelu eesmärk on saada ülevaade olukorrast ja relvarahu seisust. Lõuna-Kaukaasia puhul

hindas minister Armeenia ja Aserbaidžaani suunalisi arenguid pigem positiivseks, kuid

väljendas muret Gruusia suhtes, kellega osa liikmesriike soovib liikuda dialoogi ja suhete

normaliseerimise suunas. Eesti jätkab Gruusia küsimuses kriitiliste seisukohtade väljendamist.

Sudaani osas arutatakse Euroopa Liidu edasisi võimalusi olukorra leevendamiseks ning

valmistutakse Berliinis toimuvaks Sudaani-teemaliseks konverentsiks.

Marko Mihkelson palus anda ülevaate Armeenia hetke olukorrast, sealhulgas ministri

hiljutise visiidi muljetest, Eesti saatkonna avamisest ning Armeenia juunikuiste valimiste

perspektiivist. Samuti tõstatas ta küsimuse Venemaa võimalikust sekkumisest valimiste

kontekstis.

Margus Tsahkna andis ülevaate oma Armeenia visiidi tulemustest ning märkis, et Eesti

saatkonna avamine pälvis Armeenias suurt tähelepanu. Eesti kohalolu peetakse nähtavaks ja

oluliseks ning Armeenia pool on valmis koostööd igakülgselt toetama. Armeenia valimiste

osas märkis minister, et valitsus on enesekindel ning peab tõenäoliseks valimiste võitmist.

Eesti ja Euroopa Liit toetavad Armeeniat mõjutustegevuse vastases tegevuses.

Otsustati:

2.1. Toetada Vabariigi Valitsuse varem esitatud seisukohti (konsensus: Marko Mihkelson,

Henn Põlluaas, Luisa Värk).

3. Informatsioon Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Mehhiko

Ühendriikide vahelise poliitilise, majandusliku ja koostööalase strateegilise partnerluse

lepingu eelnõu heakskiitmise kohta

Margus Tsahkna tutvustas Euroopa Liidu ja Mehhiko vahelise poliitilise, majandusliku,

koostööalase ja strateegilise partnerluse lepingu heakskiitmist ning allkirjastamiseks volituse

andmist. Ta märkis, et sarnaselt teiste Euroopa Liidu vabakaubandus- ja koostöölepingutega

on ka see protsess viimasel ajal hoogustunud. Minister selgitas, et valitsus on andnud Eesti

volituse lepingu allkirjastamiseks Euroopa Liidu nimel. Pärast allkirjastamist liigub leping

liikmesriikidesse ratifitseerimiseks ning jõuab ka Riigikokku. Lepingu tulemusel avaneks

Euroopa Liidule ligipääs ligikaudu 132 miljoni elanikuga Mehhiko turule, väheneksid tariifid

ning kaoksid mitmed kaubandustõkked, sealhulgas Mehhiko tollimaksud Euroopa Liidu

põllumajandustoodetele. Eesti toetab lepingu sõlmimist, kuna see võib pakkuda võimalusi ka

Eesti ettevõtjatele ja põllumajandussektorile.

4. Eesti Vabariigi erakorralise ja täievolilise suursaadiku kandidaadid

3

4.1. Eesti Vabariigi suursaadik Kosovo Vabariigis

Jonatan Vseviov tutvustas suursaadikut ja tema senist töökogemust. J. Vseviov rõhutas, et

Kosovo on Eestile oluline eelkõige julgeolekumõõtmes.

Karin Anna Maandi märkis, et ta on Eesti mitte-resideeriv suursaadik Kosovos ja resideerib

Tallinnas. Volikirjad andis ta üle jaanuaris ning kohtumised Kosovo juhtkonnaga olid

konstruktiivsed ja soojad. Ta tõi esile, et Eesti ja Kosovo poliitiline suhtlus on viimastel

aastatel tihenenud, kuid Kosovo sisepoliitiline ebastabiilsus, sealhulgas raskused presidendi

valimisel, on piiranud kõrgetasemelisi visiite. K. A. Maandi sõnul hindab Kosovo Eesti

pikaajalist toetust ja reformikogemust. Eesti saab Kosovot toetada eelkõige reformide,

digikoostöö ja rahvusvahelise nõustamise kaudu. Majandussuhted on seni tagasihoidlikud,

kuid võimalusi nähakse digi- ja kaitsetööstuse koostöös.

Otsustati:

4.1. Võtta esitatud informatsioon teadmiseks (konsensus: Marko Mihkelson, Henn Põlluaas,

Luisa Värk, Ester Karuse, Eerik-Niiles Kross).

4.2. Eesti Vabariigi suursaadik Püha Tooli juures

Jonatan Vseviov tutvustas suursaadikukandidaati Püha Tooli juures. Ta rõhutas Püha Tooli ja

paavsti poliitilist mõju. Samuti märkis ta, et suursaadikukandidaadil on varasem kokkupuude

usuvabaduse ja globaalküsimustega ning ta saab anda ülevaate Eesti plaanidest suhetes Püha

Tooliga.

Suursaadikukandidaat märkis, et Eesti suhtlus Püha Tooliga on viimasel ajal olnud visiitide

rohke, sealhulgas on toimunud presidendi ja välisministri visiidid. Suursaadikukandidaat

rõhutas, et tal on varasemast kokkupuude usuvabaduse ja inimõiguste teemadega ning Püha

Tooliga tehtud koostööga ÜRO tasandil. Eesti jaoks on oluline kasutada Püha Tooli kui

globaalset partnerit ning jätkata suhtlust ka NB8 formaadis. Lähiaja praktilise ülesandena

nimetas ta Eesti Vabariigi ja Püha Tooli vahelise katoliku kiriku õiguslikku staatust

puudutava kokkuleppe ülevaatamist ja võimalikku uuendamist.

Otsustati:

4.2. Võtta esitatud informatsioon teadmiseks (konsensus: Marko Mihkelson, Henn Põlluaas,

Luisa Värk, Ester Karuse, Eerik-Niiles Kross).

4.3. Eesti Vabariigi suursaadik Aserbaidžaani Vabariigis ja Türkmenistanis

Jonatan Vseviov tutvustas suursaadikukandidaati ja tema senist töökogemust. J. Vseviov

märkis, et Eesti senine esindus Aserbaidžaanis muudetakse saatkonnaks ning esimest korda

lähetatakse sinna kohapeal resideeruv suursaadik, eesmärgiga tihendada Eesti ja

Aserbaidžaani suhteid.

Suursaadikukandidaat märkis, et Eesti saatkond Aserbaidžaanis on ametlikult avatud alates

1. märtsist ning kohapeal resideeruva suursaadiku lähetamine loob võimaluse tõsta

kahepoolsed suhted uuele tasandile. Ta tõi esile, et Eesti huvid on eelkõige majandus- ja

kaubandussuhete arendamine sh logistika, rohetehnoloogia ja e-lahenduste valdkonnas. Eesti

ettevõtjatel on Aserbaidžaani vastu huvi ning varasematel visiitidel on osalenud ka

äridelegatsioonid. Samuti märkis suursaadikukandidaat Aserbaidžaani huvi NB8 koostöö ja

parlamendidiplomaatia vastu. Lisaks on oluline toetada väikest Eesti kogukonda

Aserbaidžaanis ning arendada edasi e-residentsuse ja ettevõtlusega seotud koostööd.

Suursaadikukandidaat märkis, et Türkmenistan on seni olnud kaetud Astanast, kuid edaspidi

kaetakse seda Bakuust. Ta rõhutas, et tegemist on väga suletud riigiga, kuigi viimasel ajal on

Türkmenistan püüdnud end rahvusvaheliste seminaride ja foorumite kaudu rohkem Euroopa

Liidule ja maailmale avada. Suursaadikukandidaadi sõnul tuleb kohapeal hinnata, millised

võimalused võiksid Eesti ettevõtjatel Türkmenistanis olla.

4

Otsustati:

4.3. Võtta esitatud informatsioon teadmiseks (konsensus: Marko Mihkelson, Henn Põlluaas,

Luisa Värk, Ester Karuse, Eerik-Niiles Kross).

4.4. Eesti Vabariigi suursaadik Kreeka Vabariigis, Albaania Vabariigis ja Küprose

Vabariigis

Jonatan Vseviov tutvustas suursaadikukandidaati ja tema senist töökogemust. J. Vseviov

märkis, et Kreeka on Eesti jaoks oluline NATO ja Euroopa Liidu liikmesriik. Eesti suhted

Kreekaga on viimasel ajal tihenenud. Samas tõi ta esile, et Kreeka on olnud traditsiooniliselt

Venemaa suhtes leebemate hoiakutega, kuid Venemaa agressioonisõja jooksul on Kreeka

positsioonid Eesti vaates liikunud õiges suunas.

Suursaadikukandidaat märkis, et Eesti ja Kreeka suhted on praegu väga head ning Kreeka

positsioonid on Venemaa agressioonisõja jooksul Eesti vaates paranenud. Kreeka

sisepoliitikas on ees valimised ja seejärel Euroopa Liidu eesistumine. Suursaadikukandidaadi

vastutusalasse kuuluvad ka Küpros ja Albaania. Küprosega on suhted head ning Albaania

puhul on oluline Euroopa Liidu laienemisprotsessi toetamine.

Otsustati:

4.4. Võtta esitatud informatsioon teadmiseks (konsensus: Marko Mihkelson, Henn Põlluaas,

Luisa Värk, Ester Karuse, Eerik-Niiles Kross).

5. Info ja muud küsimused

Muid küsimusi ei arutatud.

(allkirjastatud digitaalselt)

Marko Mihkelson

juhataja

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristiina Reinfeldt

protokollija