VÄLK protokoll 9.02.2026

Riigikogu väliskomisjoni

istungi protokoll nr 174

Tallinn, Toompea ja videosild Esmaspäev, 09. veebruar 2026

Algus 11.15, lõpp 12.54

Juhataja: Marko Mihkelson (esimees)

Protokollija: Kristiina Reinfeldt (konsultant)

Võtsid osa:

Komisjoni liikmed: Ester Karuse, Eerik-Niiles Kross, Henn Põlluaas, Urmas Reinsalu

Komisjoni ametnik: Birgit Keerd-Leppik (nõunik-sekretariaadijuhataja)

Puudusid: Mart Helme, Juku-Kalle Raid ja Luisa Rõivas

Kutsutud: kaitseminister Hanno Pevkur (videosild) (2.-3. päevakorrapunkt);

Kaitseministeeriumi kaitsepoliitika asekantsler Tuuli Duneton (2.-4. päevakorrapunkt); Marko

Mihkelsoni praktikant Anna Maria Treifeldt ja Luisa Rõivase praktikant Raimond Vladimirov

Päevakord:

1. Nädala töökava kinnitamine

2. Eesti seisukohad 11. veebruaril 2026 toimuval Euroopa Liidu välisasjade nõukogu

kaitseministrite kohtumisel

3. Eesti seisukohad 12. veebruaril 2026 toimuval NATO kaitseministrite kohtumisel

4. Aktuaalsed julgeolekupoliitilised küsimused

5. Info ja muud küsimused

1. Nädala töökava kinnitamine

Väliskomisjoni nädala (09.02-15.02.2026) töökava

Komisjoni istung esmaspäev, 9. veebruar 2026 kell 11.15

1. Väliskomisjoni nädala töökava kinnitamine

2. Eesti seisukohad 11. veebruaril 2026 toimuval Euroopa Liidu välisasjade nõukogu

kaitseministrite kohtumisel

3. Eesti seisukohad 12. veebruaril 2026 toimuval NATO kaitseministrite kohtumisel

4. Aktuaalsed julgeolekupoliitilised küsimused

5. Info ja muud küsimused

Lähetused:

10.-12. veebruaril 2026 osaleb väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson Riigikogu esimehe

visiidil Ühendkuningriiki, Londonisse

13.-15. veebruaril 2026 osaleb väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson Müncheni

julgeolekukonverentsil Münchenis, Saksamaal

2

Urmas Reinsalu sõnas, etpraegusest olukorrast Eesti välispoliitikas ei ole võimalik mööda

vaadata, sest president, peaminister ja välisminister on esitanud avalikkuses erinevaid

seisukohti, eriti Venemaa ja Euroopa Liidu poliitika küsimustes. Ta rõhutas, et kuigi

väidetakse, et välispoliitika on üks ja suhted on head, siis tegelikkuses omavahelist sisulist

arutelu ei toimu, mis tekitab segadust nii Eestis kui ka välismaal. Reinsalu leidis, et see

kahjustab Eesti usaldusväärsust ja huve ning pakkus välja, et väliskomisjon peaks kiiresti

korraldama ühise arutelu, kuhu oleksid kaasatud president, peaminister ja välisminister ning

vajadusel ka erakondade juhid, et selgitada välja ühisosa ja taastada selge ühine liim.

Marko Mihkelson sõnas, et probleem ei ole tegelikult kommunikatsiooni puudumises

ametkondade vahel, sest praktilisel tasandil toimub pidev koordineerimine ja infovahetus ning

president on kogu vajaliku infoga kursis. Mihkelson rõhutas, et see ei ole valitsuse ja

presidendi vaheline poliitiline tüli, vaid küsimus Eesti rahvusvaheliste huvide kahjustamises

segaste sõnumite kaudu. Ta märkis, et järgmisel nädalal on niikuinii plaanis välispoliitika

arutelu ning enne seda loodab ta presidendiga isiklikult kohtuda.

Komisjoni liikmed leppisid kokku, et arutavad teemat hiljem edasi ning liiguti järgmise

päevakorrapunkti juurde.

Otsustati:

1.1. Kinnitada nädala töökava (konsensus: Ester Karuse, Eerik-Niiles Kross, Marko

Mihkelson, Henn Põlluaas, Urmas Reinsalu).

2. Eesti seisukohad 11. veebruaril 2026 toimuval Euroopa Liidu välisasjade nõukogu

kaitseministrite kohtumisel

Hanno Pevkur sõnas, et 11. veebruaril 2026 toimub Euroopa Liidu (edaspidi ka EL)

välisasjade nõukogu kohtumine kaitseministrite formaadis, mille peateemad on Ukraina

jätkuv sõjaline abistamine ning ELi ja Ukraina kaitsetööstuste koostöö. Samuti on ministritel

arutelu kiiresti muutuva globaalse strateegilise keskkonna ning selle mõjude osas ELi

julgeolekule ja kaitsele. Plaanis on kohtumised Euroopa Komisjoni kaitsevoliniku Andrius

Kubiliuse ning ELi välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Kaja Kallasega. Ta

tutvustas Eesti seisukohti ja vastas komisjoni liikmete küsimustele.

Tuuli Duneton täiendas kaitseministri öeldut ja vastas komisjoni liikmete küsimustele.

Otsustati:

2.1. Toetada Vabariigi Valitsuse esitatud seisukohti varem (konsensus: Ester Karuse, Eerik-

Niiles Kross, Marko Mihkelson, Henn Põlluaas, Urmas Reinsalu).

3. Eesti seisukohad 12. veebruaril 2026 toimuval NATO kaitseministrite kohtumisel

Hanno Pevkur sõnas, et plaanis on nii Põhja-Atlandi Nõukogu kui ka Ukraina-NATO

Nõukogu kohtumised. Samuti on kavas kahepoolsed kohtumised NATO peasekretäri ja

SACEUR-iga, kus fookuses on koormajagamine, 5% kaitsekulude eesmärk ning NATO ja

USA suhted. USA-d esindab seekord aseminister Elbridge Colby. Ta tutvustas Eesti

põhisõnumeid ja vastas komisjoni liikmete küsimustele.

Henn Põlluaas märkis, et arvestades teema tundlikkust Ameerika Ühendriikide jaoks ning

selle mõju liitlassuhetele, tuleks välistada võimalus minna Gröönimaale ilma NATO

raamistikuta. Tema hinnangul peaks Eesti sellistes küsimustes tegutsema üksnes koos NATO-

ga.

Hanno Pevkur vastas, et Eesti ei lähe kindlasti Gröönimaale üksinda ning ka varasemalt on

piirkonnas toimunud erinevaid sõjalisi õppusi. Ta lisas, et hetkeinfo põhjal liigub areng selgelt

3

sinna, et kujuneb NATO ühine valvsustegevus.

Eerik-Niiles Kross küsis, kas Põhja-Balti või muudes Põhja-Euroopa koostööformaatides on

Gröönimaa teemat kollektiivselt arutatud või selle kohta mingit ühist seisukohta kujundatud

ning milline on selles küsimuses Suurbritannia positsioon.

Hanno Pevkur sõnas, et ministrid on seda küsimust arutanud omavahel mitteametlikes

vestlustes.

4. Aktuaalsed julgeolekupoliitilised küsimused

Tuuli Duneton andis ülevaate aktuaalsetest julgeolekupoliitilistest küsimustest ja vastas

komisjoni liikmete küsimustele. Räägiti sh kaitsetööstusest, kaitsekuludest ning Ukraina

abistamisest.

Marko Mihkelson uuris, milline on ameeriklaste vaade siin paiknevale kohalolekule. Lisaks

küsis ta, kui kauaks on kavandatud praegune rotatsioon ning millised on edasised plaanid.

Tuuli Duneton vastas, et ameeriklaste vaade Balti riikidele ja Eestile on üldiselt väga

positiivne. Duneton selgitas, et jätkuvalt on taotletud USA kohaloleku jätkumist ning praegu

riikidesse jätkub ja lõpptähtajale ei ole viidatud . Duneton rõhutas, et Balti julgeoleku

initsiatiiv on saanud USA Kongressis laialdase toetuse ning nüüd on see USA seadusesse

sisse kirjutatud, mida ta pidas väga positiivseks sammuks.

Marko Mihkelson märkis, et oleks otstarbekas kutsuda kaitseminister pärast ELi ja NATO

kaitseministrite kohtumisi komisjoni, et saada ülevaade seal arutatust ja toimunust.

5. Info ja muud küsimused

Marko Mihkelson sõnas, et komisjon arutas uuringu tellimise teema istungjärgu alguses ning

rahvusvahelise olukorra kiirete ja sügavate muutuste taustal on see muutunud veelgi

aktuaalsemaks. Mihkelsoni hinnangul oleks otstarbekas tellida komisjoni kuulamiste kõrvale

täiendav sõltumatu analüüs, mis aitaks süsteemsemalt hinnata Eesti välispoliitilisi ja

julgeolekupoliitilisi valikuid muutuvas maailmakorras. Ta selgitas, et uuring võiks

keskenduda väikeriikide huvide kaitsele rahvusvahelise korra muutumise tingimustes ning

analüüsida, millised senise maailmakorra elemendid on Eesti jaoks jätkuvalt kriitilise

tähtsusega, millised senised eeldused ja praktikad ei pruugi uues keskkonnas enam olla

jätkusuutlikud ning milliste mehhanismide kaudu saab Eesti säilitada endale olulisi norme,

institutsioone ja põhimõtteid olukorras, kus nende universaalne kehtivus ei ole enam

iseenesestmõistetav. Mihkelson lisas, et uuringu eesmärk oleks pakkuda komisjonile selge

analüütiline raamistik edasiste arutelude ja poliitikavalikute tegemiseks ning toetada laiemat

ja sisukamat välispoliitilist debatti. Lisaks arutas komisjon aktuaalseid välispoliitilisi

küsimusi.

(allkirjastatud digitaalselt)

Marko Mihkelson

juhataja

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristiina Reinfeldt

protokollija

Riigikogu väliskomisjoni

istungi protokoll nr 174

Tallinn, Toompea ja videosild Esmaspäev, 09. veebruar 2026

Algus 11.15, lõpp 12.54

Juhataja: Marko Mihkelson (esimees)

Protokollija: Kristiina Reinfeldt (konsultant)

Võtsid osa:

Komisjoni liikmed: Ester Karuse, Eerik-Niiles Kross, Henn Põlluaas, Urmas Reinsalu

Komisjoni ametnik: Birgit Keerd-Leppik (nõunik-sekretariaadijuhataja)

Puudusid: Mart Helme, Juku-Kalle Raid ja Luisa Rõivas

Kutsutud: kaitseminister Hanno Pevkur (videosild) (2.-3. päevakorrapunkt);

Kaitseministeeriumi kaitsepoliitika asekantsler Tuuli Duneton (2.-4. päevakorrapunkt); Marko

Mihkelsoni praktikant Anna Maria Treifeldt ja Luisa Rõivase praktikant Raimond Vladimirov

Päevakord:

1. Nädala töökava kinnitamine

2. Eesti seisukohad 11. veebruaril 2026 toimuval Euroopa Liidu välisasjade nõukogu

kaitseministrite kohtumisel

3. Eesti seisukohad 12. veebruaril 2026 toimuval NATO kaitseministrite kohtumisel

4. Aktuaalsed julgeolekupoliitilised küsimused

5. Info ja muud küsimused

1. Nädala töökava kinnitamine

Väliskomisjoni nädala (09.02-15.02.2026) töökava

Komisjoni istung esmaspäev, 9. veebruar 2026 kell 11.15

1. Väliskomisjoni nädala töökava kinnitamine

2. Eesti seisukohad 11. veebruaril 2026 toimuval Euroopa Liidu välisasjade nõukogu

kaitseministrite kohtumisel

3. Eesti seisukohad 12. veebruaril 2026 toimuval NATO kaitseministrite kohtumisel

4. Aktuaalsed julgeolekupoliitilised küsimused

5. Info ja muud küsimused

Lähetused:

10.-12. veebruaril 2026 osaleb väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson Riigikogu esimehe

visiidil Ühendkuningriiki, Londonisse

13.-15. veebruaril 2026 osaleb väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson Müncheni

julgeolekukonverentsil Münchenis, Saksamaal

2

Urmas Reinsalu sõnas, etpraegusest olukorrast Eesti välispoliitikas ei ole võimalik mööda

vaadata, sest president, peaminister ja välisminister on esitanud avalikkuses erinevaid

seisukohti, eriti Venemaa ja Euroopa Liidu poliitika küsimustes. Ta rõhutas, et kuigi

väidetakse, et välispoliitika on üks ja suhted on head, siis tegelikkuses omavahelist sisulist

arutelu ei toimu, mis tekitab segadust nii Eestis kui ka välismaal. Reinsalu leidis, et see

kahjustab Eesti usaldusväärsust ja huve ning pakkus välja, et väliskomisjon peaks kiiresti

korraldama ühise arutelu, kuhu oleksid kaasatud president, peaminister ja välisminister ning

vajadusel ka erakondade juhid, et selgitada välja ühisosa ja taastada selge ühine liim.

Marko Mihkelson sõnas, et probleem ei ole tegelikult kommunikatsiooni puudumises

ametkondade vahel, sest praktilisel tasandil toimub pidev koordineerimine ja infovahetus ning

president on kogu vajaliku infoga kursis. Mihkelson rõhutas, et see ei ole valitsuse ja

presidendi vaheline poliitiline tüli, vaid küsimus Eesti rahvusvaheliste huvide kahjustamises

segaste sõnumite kaudu. Ta märkis, et järgmisel nädalal on niikuinii plaanis välispoliitika

arutelu ning enne seda loodab ta presidendiga isiklikult kohtuda.

Komisjoni liikmed leppisid kokku, et arutavad teemat hiljem edasi ning liiguti järgmise

päevakorrapunkti juurde.

Otsustati:

1.1. Kinnitada nädala töökava (konsensus: Ester Karuse, Eerik-Niiles Kross, Marko

Mihkelson, Henn Põlluaas, Urmas Reinsalu).

2. Eesti seisukohad 11. veebruaril 2026 toimuval Euroopa Liidu välisasjade nõukogu

kaitseministrite kohtumisel

Hanno Pevkur sõnas, et 11. veebruaril 2026 toimub Euroopa Liidu (edaspidi ka EL)

välisasjade nõukogu kohtumine kaitseministrite formaadis, mille peateemad on Ukraina

jätkuv sõjaline abistamine ning ELi ja Ukraina kaitsetööstuste koostöö. Samuti on ministritel

arutelu kiiresti muutuva globaalse strateegilise keskkonna ning selle mõjude osas ELi

julgeolekule ja kaitsele. Plaanis on kohtumised Euroopa Komisjoni kaitsevoliniku Andrius

Kubiliuse ning ELi välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Kaja Kallasega. Ta

tutvustas Eesti seisukohti ja vastas komisjoni liikmete küsimustele.

Tuuli Duneton täiendas kaitseministri öeldut ja vastas komisjoni liikmete küsimustele.

Otsustati:

2.1. Toetada Vabariigi Valitsuse esitatud seisukohti varem (konsensus: Ester Karuse, Eerik-

Niiles Kross, Marko Mihkelson, Henn Põlluaas, Urmas Reinsalu).

3. Eesti seisukohad 12. veebruaril 2026 toimuval NATO kaitseministrite kohtumisel

Hanno Pevkur sõnas, et plaanis on nii Põhja-Atlandi Nõukogu kui ka Ukraina-NATO

Nõukogu kohtumised. Samuti on kavas kahepoolsed kohtumised NATO peasekretäri ja

SACEUR-iga, kus fookuses on koormajagamine, 5% kaitsekulude eesmärk ning NATO ja

USA suhted. USA-d esindab seekord aseminister Elbridge Colby. Ta tutvustas Eesti

põhisõnumeid ja vastas komisjoni liikmete küsimustele.

Henn Põlluaas märkis, et arvestades teema tundlikkust Ameerika Ühendriikide jaoks ning

selle mõju liitlassuhetele, tuleks välistada võimalus minna Gröönimaale ilma NATO

raamistikuta. Tema hinnangul peaks Eesti sellistes küsimustes tegutsema üksnes koos NATO-

ga.

Hanno Pevkur vastas, et Eesti ei lähe kindlasti Gröönimaale üksinda ning ka varasemalt on

piirkonnas toimunud erinevaid sõjalisi õppusi. Ta lisas, et hetkeinfo põhjal liigub areng selgelt

3

sinna, et kujuneb NATO ühine valvsustegevus.

Eerik-Niiles Kross küsis, kas Põhja-Balti või muudes Põhja-Euroopa koostööformaatides on

Gröönimaa teemat kollektiivselt arutatud või selle kohta mingit ühist seisukohta kujundatud

ning milline on selles küsimuses Suurbritannia positsioon.

Hanno Pevkur sõnas, et ministrid on seda küsimust arutanud omavahel mitteametlikes

vestlustes.

4. Aktuaalsed julgeolekupoliitilised küsimused

Tuuli Duneton andis ülevaate aktuaalsetest julgeolekupoliitilistest küsimustest ja vastas

komisjoni liikmete küsimustele. Räägiti sh kaitsetööstusest, kaitsekuludest ning Ukraina

abistamisest.

Marko Mihkelson uuris, milline on ameeriklaste vaade siin paiknevale kohalolekule. Lisaks

küsis ta, kui kauaks on kavandatud praegune rotatsioon ning millised on edasised plaanid.

Tuuli Duneton vastas, et ameeriklaste vaade Balti riikidele ja Eestile on üldiselt väga

positiivne. Duneton selgitas, et jätkuvalt on taotletud USA kohaloleku jätkumist ning praegu

riikidesse jätkub ja lõpptähtajale ei ole viidatud . Duneton rõhutas, et Balti julgeoleku

initsiatiiv on saanud USA Kongressis laialdase toetuse ning nüüd on see USA seadusesse

sisse kirjutatud, mida ta pidas väga positiivseks sammuks.

Marko Mihkelson märkis, et oleks otstarbekas kutsuda kaitseminister pärast ELi ja NATO

kaitseministrite kohtumisi komisjoni, et saada ülevaade seal arutatust ja toimunust.

5. Info ja muud küsimused

Marko Mihkelson sõnas, et komisjon arutas uuringu tellimise teema istungjärgu alguses ning

rahvusvahelise olukorra kiirete ja sügavate muutuste taustal on see muutunud veelgi

aktuaalsemaks. Mihkelsoni hinnangul oleks otstarbekas tellida komisjoni kuulamiste kõrvale

täiendav sõltumatu analüüs, mis aitaks süsteemsemalt hinnata Eesti välispoliitilisi ja

julgeolekupoliitilisi valikuid muutuvas maailmakorras. Ta selgitas, et uuring võiks

keskenduda väikeriikide huvide kaitsele rahvusvahelise korra muutumise tingimustes ning

analüüsida, millised senise maailmakorra elemendid on Eesti jaoks jätkuvalt kriitilise

tähtsusega, millised senised eeldused ja praktikad ei pruugi uues keskkonnas enam olla

jätkusuutlikud ning milliste mehhanismide kaudu saab Eesti säilitada endale olulisi norme,

institutsioone ja põhimõtteid olukorras, kus nende universaalne kehtivus ei ole enam

iseenesestmõistetav. Mihkelson lisas, et uuringu eesmärk oleks pakkuda komisjonile selge

analüütiline raamistik edasiste arutelude ja poliitikavalikute tegemiseks ning toetada laiemat

ja sisukamat välispoliitilist debatti. Lisaks arutas komisjon aktuaalseid välispoliitilisi

küsimusi.

(allkirjastatud digitaalselt)

Marko Mihkelson

juhataja

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristiina Reinfeldt

protokollija