Ettepanek: NÕUKOGU OTSUS, millega kehtestatakse kriteeriumid ja menetlus, et määrata kindlaks Euroopa Liidu nimel Euroopa Nõukogus võetav seisukoht seoses kolmandate poolte taotlustega ühineda Euroopa Nõukogu küberkuritegevuse konventsiooniga („Budapesti konventsioon“) - COM(2026) 186

EN EN

EUROPEAN COMMISSION

Brussels, 8.5.2026

COM(2026) 186 final

2026/0101 (NLE)

Proposal for a

COUNCIL DECISION

determining the criteria and the procedure for establishing the position to be taken on

behalf of the European Union within the Council of Europe as regards the requests for

accession of third parties to the Council of Europe Convention on Cybercrime

(‘Budapest Convention’)

EN 1 EN

EXPLANATORY MEMORANDUM

1. SUBJECT MATTER OF THE PROPOSAL

The present proposal concerns the position to be taken on behalf of the European Union, with

regard to requests for accessions to the Council of Europe Convention on Cybercrime (‘the

Budapest Convention’) by States which are not members of the Council of Europe and which

have not participated in its elaboration to accede to the Budapest Convention, pursuant Article

37 of that convention.

2. CONTEXT OF THE PROPOSAL

2.1. The Budapest Convention

The Budapest Convention (CETS 185) was signed on 23 November 2001 in Budapest,

Hungary and entered into force on 1 July2004. All Member States of the European Union are

contracting parties to that convention except Ireland, which has signed but not yet ratified the

Convention. The relations between the Union and the Council of Europe are based on the

2007 Memorandum of Understanding between the Council of Europe and the European

Union1; the Union has an observer status in the Cybercrime Convention Committee (T-CY).

The Budapest Convention contains 48 articles providing for (i) the criminalisation of relevant

conducts – ranging from illegal access, data and systems interference to computer-related

fraud and child sexual abuse material; (ii) procedural powers to investigate cybercrime and

secure electronic evidence in relation to any crime, and (iii) for efficient international

cooperation. The Budapest Convention is supplemented by a First Additional Protocol

covering the criminalisation of acts of a racist and xenophobic nature committed through

computer systems (CETS 189) and a Second Additional Protocol on enhanced international

co-operation and disclosure of electronic evidence (CETS 224).

2.2. The Committee of Ministers of the Council of Europe and its preparatory

bodies and the Cybercrime Convention Committee

The Committee of Ministers of the Council of Europe is the statutory decision-making body

of the Council of Europe. Its role and functions are defined in detail in Chapter IV of the

Statute of the Council of Europe. It is composed of the Ministers for Foreign Affairs of the

Member States. The Committee of Ministers of the Council of Europe meets once a year at

ministerial level and weekly at the level of deputies (the Permanent Representatives of the

member states to the Council of Europe).

The Committee of Ministers of the Council of Europe is assisted by a bureau and by

subsidiary groups which meet regularly to consider certain issues in depth before decisions

are taken. These subsidiary groups are informal working structures of the deputies and have

no decision-making power. They prepare decisions for the Committee of Ministers of the

Council of Europe for adoption, ideally without debate. Decisions regarding invitations to

accede to the Budapest Convention are prepared by the GR-J (Rapporteur Group on Legal

Cooperation).

The Cybercrime Convention Committee (T-CY) represents the Parties to the Budapest

Convention. Based on Article 46 of the Budapest Convention, the consultation of that

committee aims at facilitating the effective use and implementation of the Budapest

Convention, the exchange of information and consideration of any future amendments.

1 https://www.eeas.europa.eu/sites/default/files/mou_2007_en.pdf

EN 2 EN

2.3. The envisaged act by the Committee of the Ministers of the Council of Europe

and the Cybercrime Convention Committee (T-CY) having legal effects in the

Union

According to Article 37(1) of the Budapest Convention, the Committee of Ministers of the

Council of Europe, after consulting with and obtaining the unanimous consent of the

Contracting States to the Convention – via the Cybercrime Convention Committee (T-CY) –,

may invite any State which is not a member of the Council, and which has not participated in

its elaboration, to accede to the Budapest Convention.

3. POSITION TO BE TAKEN ON BEHALF OF THE UNION

It is proposed that the position to be adopted on behalf of the Union at the Committee of

Ministers of the Council of Europe and in its preparatory bodies as well as the Cybercrime

Convention Committee (T-CY) as regards the accession by States to the Budapest Convention

be established according to a two-tier approach. First, by this Decision, which sets out in its

Annex the guiding principles and criteria to be applied when proposing, in a second step, the

Union’s position regarding specific accession requests made by third States. In that second

step, the Commission will propose a detailed position on each request for accession of States

that are not Parties to the Budapest Convention in accordance with the guiding principles and

criteria laid out in the Annex to this Decision. The Commission will transmit such detailed

position to the Council, in the form of a written document, for discussion and approval.

The Union is currently applying such an approach in the context of the internal decision-

making procedures of certain other international organisations, notably in the transport sector

within the Port State Control Committee of the Paris Memorandum of Understanding on Port

State Control2 and the Council of the International Civil Aviation Organization3.

The Commission proposes the above-described procedure due to the characteristics of the

process in the Council of Europe as regards requests to accede to the Budapest Convention by

States which are not members of the Council of Europe and which have not participated in its

elaboration to accede to the Budapest Convention, pursuant Article 37 of that convention.

In particular, the internal rules of Council of Europe allow the States Parties to the Budapest

Convention typically two months to express their objections to a request to accede to that

convention, after the T-CY Secretariat has circulated the request to all States Parties. The very

short timeframe between the moment States Parties receive a request for accession to the

Budapest Convention and the moment they are required to take a decision on the matter can

put at risk the timely preparation and adoption by the Council of a Decision on the Union’s

position pursuant to Article 218(9) of the Treaty.

To ensure coherence of the Union position throughout the process, the proposed two-tier

process should apply to decisions regarding requests for accession to the Budapest

Convention, pursuant to Article 37 of that convention.

2 Council Decision (EU) 2016/381 of 14 March 2016 on the position to be adopted, on behalf of the

European Union, within the Port State Control Committee of the Paris Memorandum of Understanding

on Port State Control (OJ L 72, 17.3.2016, p. 53). 3 Council Decision (EU) 2023/746 of 28 March 2023 establishing the criteria and the procedure for

establishing the position to be taken on the European Union’s behalf within the International Civil

Aviation Organization as regards the adoption of, or amendments to, international standards and

recommended practices, and the notification of differences with respect to adopted international

standards.

EN 3 EN

It is therefore hereby proposed to adopt a Council Decision on the basis of Article 218(9)

TFEU, establishing the position to be taken on behalf of the European Union for the adoption

of such decisions.

4. LEGAL BASIS

4.1. Procedural legal basis

4.1.1. Principles

Article 218(9) TFEU provides for Decisions establishing ‘the positions to be adopted on the

Union’s behalf in a body set up by an agreement, when that body is called upon to adopt acts

having legal effects, with the exception of acts supplementing or amending the institutional

framework of the agreement.’

Article 218(9) TFEU applies regardless of whether the Union is a member of the body or a

party to the agreement at issue4.

The notion of ‘acts having legal effects’ includes acts that have legal effects by virtue of the

rules of international law governing the body in question.

4.1.2. Application to the present case

The acts which the Committee of Ministers of the Council of Europe in conjunction with its

preparatory bodies and the Committee of the Parties to the Budapest convention are called

upon to adopt, i.e. a decision on the invitation of a State which is not a member of the Council

of Europe and which has not participated in the elaboration of the Budapest Convention to

accede to this convention, constitute acts having legal effects. Moreover, and without

prejudice to Union competence in other areas covered by the Budapest Convention such as

the criminalisation of certain types of conduct, in accordance with the provisions of Article 23

of Chapter III (‘International co-operation’) of the Budapest Convention, the Parties shall co-

operate with each other, in accordance with the provisions to the widest extent possible for the

purposes of investigations or proceedings concerning criminal offences related to computer

systems and data, or for the collection of evidence in electronic form of a criminal offence.

This implies an obligation imposed on Member States in areas falling within the Union’s

competence.

The envisaged act does not supplement or amend the institutional framework of the Budapest

Convention.

The procedural legal basis for the proposed Decision, therefore, is Article 218(9) TFEU.

4.2. Substantive legal basis

4.2.1. Principles

The substantive legal basis for a Decision under Article 218(9) TFEU depends primarily on

the objective and content of the envisaged act in respect of which a position is adopted on

behalf of the Union. If the envisaged act pursues two aims or has two components and if one

of those aims or components is identifiable as the main one, whereas the other is merely

incidental, the Decision under Article 218(9) TFEU must be founded on a single substantive

legal basis, namely that required by the main or predominant aim or component.

4 Judgment of the Court of Justice of 7 October 2014, Germany v Council, C-399/12,

ECLI:EU:C:2014:2258, paragraphs 61 to 64

EN 4 EN

4.2.2. Application to the present case

The envisaged act pursues objectives and has components in the area of judicial cooperation

in criminal matters and the establishment of minimum rules concerning the definition of

criminal offences and sanctions in the area of cybercrime.

The substantive legal basis of the proposed Decision, therefore, is Articles 82(1) and 83 (1)

TFEU.

4.3. Conclusion

The legal basis of the proposed decision should be Articles 82(1) and 83(1) TFEU, in

conjunction with Article 218(9) TFEU.

EN 5 EN

2026/0101 (NLE)

Proposal for a

COUNCIL DECISION

determining the criteria and the procedure for establishing the position to be taken on

behalf of the European Union within the Council of Europe as regards the requests for

accession of third parties to the Council of Europe Convention on Cybercrime

(‘Budapest Convention’)

THE COUNCIL OF THE EUROPEAN UNION,

Having regard to the Treaty on the Functioning of the European Union, and in particular

Articles 82(1) and 83(1) in conjunction with Article 218(9) thereof,

Having regard to the proposal from the European Commission,

Whereas:

(1) The Council of Europe Convention on Cybercrime (‘the Budapest Convention’)

entered into force on 1 July 2004.

(2) The Member States are Members of the Council of Europe; all Member States except

Ireland are Parties to the Budapest Convention. The Budapest Convention does not

provide for the possibility for the Union to become a Party to that convention.

(3) According to Article 37(1) of the Budapest Convention, the Committee of Ministers of

the Council of Europe, after consulting with and obtaining the unanimous consent of

the Contracting States to the Convention, may invite any State which is not a member

of the Council of Europe, and which has not participated in its elaboration, to accede

to the Budapest Convention.

(4) The procedure followed in the Council of Europe sets out a consultation of the Parties

to the Budapest Convention on decisions concerning requests for accession to that

convention. The Parties’ unanimous consent is to be obtained, via the Cybercrime

Convention Committee (T-CY), before the Committee of Ministers of the Council of

Europe decides on these matters. The decisions of the Committee of Ministers of the

Council of Europe are prepared by a preparatory body referred to as the GR-J

(Rapporteur Group on Legal Cooperation). In order to fully involve Parties that are not

members of the Council of Europe in the procedure concerning the accession of other

States to the Budapest Convention, it is usual practice that the Parties to the Budapest

Convention are invited to raise any objection or question related to decisions

concerning requests for accession at the stage of consultation of the Parties. The

Committee of Ministers of the Council of Europe subsequently approves such

decisions without debate in case of consensus.

(5) Pursuant to that procedure, any State that is Party to the Budapest Convention can

express an objection against a request for accession to that convention, thus effectively

preventing a requesting State to join the Budapest Convention. The reasons for

expressing an objection do not need to be explained.

(6) Internal rules established informally in the Council of Europe typically allow the

Parties to the Budapest Convention two months to express their objections to a request

EN 6 EN

to accede to that convention, after the Secretariat of the Cybercrime Convention

Committee (T-CY) has circulated the request to all Parties. The very short timeframe

between the moment State Parties receive a request for accession to the Budapest

Convention and the moment they are required to take a decision on the matter can put

at risk the timely preparation and adoption by the Council of a Decision on the

Union’s position pursuant to Article 218(9) of the Treaty.

(7) It is appropriate to establish the position to be taken on the Union's behalf in the

Committee of Ministers of the Council of Europe and the Cybercrime Convention

Committee (T-CY) regarding requests for accession to the Budapest Convention as

that convention covers matters of Union competence.

(8) In the light of the short period of time that is available between receiving an accession

request and the decision to be taken on that request by the Committee of Ministers of

the Council of Europe and the Cybercrime Convention Committee (T-CY), an

efficient procedure and the objectives and criteria to be applied should be put in place

in order to establish the position to be taken on the Union’s behalf with regard to

requests for accession to the Budapest Convention, without prejudice to the rights and

obligations of Member States as Parties to the Budapest Convention.

(9) The position to be taken on the Union’s behalf should be based on a document

submitted by the Commission to the Council in due time to allow for discussion and

approval. The Commission should prepare this document based on the objectives and

criteria set out in the Annex and should take into account the materials provided by the

Council of Europe, as well as the information provided by the European Union

Agency for Law Enforcement Cooperation (Europol) and the European Union Agency

for Criminal Justice Cooperation (Eurojust), where applicable.

(10) The Commission should endeavour to start preparing such document as soon as it

receives confirmation from the Secretariat of the Cybercrime Convention Committee

(T-CY) that a request for accession has been received to allow also for any appropriate

consultations in the Council. The Commission’s document should indicate if the

Member States, on behalf of the Union, are invited to support or to object against a

request for accession from a State that is not a Party to the Budapest Convention, thus

expressing a position on whether the Council of Europe may send an invitation to

accede to the Budapest Convention to that State, and should be submitted in due time

so as to allow for discussion and approval. Based on that Commission document, the

Council should establish the Union’s position as regards requests for accession to the

Budapest Convention.

(11) The position to be taken on the Union’s behalf as regards requests for accession to the

Budapest Convention is to be expressed by the Member States of the Union that are

Parties to the Budapest Convention in the Cybercrime Convention Committee (T-CY),

acting jointly in the interest of the Union, and by the Member States of the Union that

are members of the Council of Europe in the Committee of Ministers of the Council of

Europe and its preparatory bodies, acting jointly in the interest of the Union.

(12) In accordance with Articles 1 and 2 of Protocol No 22 on the position of Denmark,

annexed to the Treaty on European Union and to the Treaty on the Functioning of the

European Union, Denmark is not taking part in the adoption of this Decision and is not

bound by it or subject to its application.

(13) [In accordance with Article 3 of Protocol No 21 on the position of the United

Kingdom and Ireland in respect of the area of freedom, security and justice, annexed

EN 7 EN

to the Treaty on European Union and to the Treaty on the Functioning of the European

Union, Ireland has notified [, by letter of …,] its wish to take part in the adoption and

application of this Decision]. OR

[In accordance with Articles 1 and 2 of Protocol No 21 on the position of the United

Kingdom and Ireland in respect of the area of freedom, security and justice, annexed

to the Treaty on European Union and to the Treaty on the Functioning of the European

Union, and without prejudice to Article 4 of that Protocol, Ireland is not taking part in

the adoption of this Decision and is not bound by it or subject to its application.]

(14) This Decision is without prejudice to the possibility for the Council to adopt, upon a

Commission proposal, decisions based on Article 218(9) of TFEU establishing the

position to be taken on the Union’s behalf within the Council of Europe, in particular

in areas falling outside the scope of this Decision, including where the shared

competence of the Union has not yet been exercised.

(15) For the purposes of the implementation of this Decision, Member States and the

Commission act in close cooperation in accordance with their duty of sincere

cooperation,

HAS ADOPTED THIS DECISION:

Article 1

The position to be taken on behalf of the Union in the Cybercrime Convention Committee (T-

CY) and in the Committee of Ministers of the Council of Europe and its preparatory bodies,

when those bodies are called upon to adopt decisions with regard to requests for accession to

the Budapest Convention by States that are not yet Party to that convention shall be

established in accordance with the procedure set out in Article 2 of this Decision and the

objectives and criteria set out in the Annex attached to this Decision.

Article 2

1. Where the Cybercrime Convention Committee (T-CY) is consulted, in accordance

with Article 37 of the Budapest Convention, in conjunction with the adoption by the

Committee of Ministers of the Council of Europe of a decision with regard to requests for

accession to the Budapest Convention by States as referred to in Article 1, the Commission

shall, in due time before the end of that consultation, submit to the Council, for discussion and

approval, a document setting out the draft position to be taken on the Union’s behalf as

referred to in Article 1.

2. The documents submitted by the Commission pursuant to paragraph 1 shall be based

on the objectives and criteria set out in the Annex to this Decision and take into account all

relevant information and materials provided by the Council of Europe ahead of any

deliberations and, as appropriate, any information provided by the European Union Agency

for Law Enforcement Cooperation (Europol) and the European Union Agency for Criminal

Justice Cooperation (Eurojust).

3. The position to be taken on the Union’s behalf as referred to in Article 1 shall be

expressed by the Member States of the Union that are Parties to the Budapest Convention in

the Cybercrime Convention Committee (T-CY), acting jointly in the interest of the Union, and

by the Member States of the Union that are members of the Council of Europe in the

Committee of Ministers of the Council of Europe and its preparatory bodies, acting jointly in

the interest of the Union.

EN 8 EN

Article 3

This Decision is addressed to the Member States in accordance with the Treaties.

Done at Brussels,

For the Council

The President

EN EN

EUROPEAN COMMISSION

Brussels, 8.5.2026

COM(2026) 186 final

ANNEX

ANNEX

to the proposal for a

Council Decision

determining the criteria and the procedure for establishing the position to be taken on

behalf of the European Union within the Council of Europe as regards the requests for

accession of third parties to the Council of Europe Convention on Cybercrime

('Budapest Convention')

EN 1 EN

ANNEX

Objectives and criteria for the establishment of the positions to be taken on the Union’s

behalf within the Council of Europe with regard to invitations to accede to the Council

of Europe Convention on Cybercrime (‘Budapest Convention’)

Objectives

1. To promote a stronger international cooperation to fight cybercrime and to exchange

digital evidence.

3. To promote the respect of fundamental rights and the institution of safeguards related

to procedural powers and international cooperation.

2. To pursue the alignment of legislative and strategic frameworks.

4. To enable effective capacity building actions.

Criteria

When assessing a request to accede to the Budapest Convention by a State that is not a Party

to it, the Commission shall address the following aspects:

1. Cybercrime legislation: assess the extent to which the domestic legislation in force in

the State requesting accession covers the offences and procedural powers of the

Budapest Convention and if ongoing reforms are meant to bring a closer alignment

with it.

2. Rule of law and fundamental rights: assess that the State that is not a Party is a

signatory of international frameworks for the protection of fundamental rights and

have implemented measures at national level to protect these rights, including the right

not to be subject to inhuman and degrading punishment nor to the death penalty, and

assess the extent to which the States’ exercise of procedural powers is subject to

sufficient conditions and safeguards.

3. Alignment with the Union’s position on cybercrime: assess the extent to which the

State requesting accession supports positions that are compatible with those taken by

the Union in international fora (e.g. United Nations), in particular regarding the

criminalisation of conducts, the respect of fundamental rights, and the conditions and

safeguards applicable to procedural powers and international cooperation measures.

4. Current level of cooperation: assess the extent to which the level of cooperation

between Union competent authorities and the authorities of the State requesting

accession is relevant and if the accession of the requesting State can contribute to

enabling future cooperation, both with Union Member States and other Parties to the

Budapest Convention.

5. Cooperation with the Council of Europe: assess the extent to which the authorities of

the State requesting accession have cooperated with the Council of Europe and have

participated in relevant activities.

ET ET

EUROOPA KOMISJON

Brüssel, 8.5.2026

COM(2026) 186 final

2026/0101 (NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS,

millega kehtestatakse kriteeriumid ja menetlus, et määrata kindlaks Euroopa Liidu

nimel Euroopa Nõukogus võetav seisukoht seoses kolmandate poolte taotlustega ühineda

Euroopa Nõukogu küberkuritegevuse konventsiooniga („Budapesti konventsioon“)

ET 1 ET

SELETUSKIRI

1. KAVANDATAV REGULEERIMISESE

Käesolev ettepanek käsitleb Euroopa Liidu nimel võetavat seisukohta seoses nende riikide,

kes ei ole Euroopa Nõukogu liikmed ega ole osalenud konventsiooni koostamises, taotlustega

ühineda Euroopa Nõukogu küberkuritegevuse konventsiooniga (edaspidi „Budapesti

konventsioon“), et ühineda Budapesti konventsiooniga vastavalt selle konventsiooni artiklile

37.

2. ETTEPANEKU TAUST

2.1. Budapesti konventsioon

Budapesti konventsioon (CETS 185) allkirjastati 23. novembril 2001 Ungaris Budapestis ja

see jõustus 1. juulil 2004. Kõik Euroopa Liidu liikmesriigid on selle konventsiooni osalised,

välja arvatud Iirimaa, kes on konventsioonile alla kirjutanud, kuid ei ole seda veel

ratifitseerinud. Liidu ja Euroopa Nõukogu vahelised suhted põhinevad Euroopa Nõukogu ja

Euroopa Liidu vahelisel 2007. aasta vastastikuse mõistmise memorandumil1; liidul on

küberkuritegevuse konventsiooni komitees (T-CY) vaatleja staatus.

Budapesti konventsioon sisaldab 48 artiklit, milles on sätestatud i) asjaomase tegevuse

kriminaliseerimine – alates ebaseaduslikust juurdepääsust, andmetesse ja süsteemidesse

sekkumisest kuni arvutipettuste ja laste seksuaalset kuritarvitamist kujutava materjalini; ii)

menetlusõigused küberkuritegevuse uurimiseks ja mis tahes kuriteoga seotud elektrooniliste

tõendite säilitamiseks ning iii) tõhus rahvusvaheline koostöö. Budapesti konventsiooni

täiendab esimene lisaprotokoll, mis käsitleb arvutisüsteemide abil toimepandud rassistliku ja

ksenofoobilise iseloomuga tegude eest vastutusele võtmist (CETS 189), ning teine

lisaprotokoll tõhustatud rahvusvahelise koostöö ja elektrooniliste tõendite avaldamise kohta

(CETS 224).

2.2. Euroopa Nõukogu ministrite komitee ja selle ettevalmistavad organid ning

küberkuritegevuse konventsiooni komitee

Euroopa Nõukogu ministrite komitee on Euroopa Nõukogu otsuseid tegev tööorgan. Selle roll

ja ülesanded on üksikasjalikult määratletud Euroopa Nõukogu statuudi IV peatükis. Komitee

koosneb liikmesriikide välisministritest. Euroopa Nõukogu ministrite komitee kohtub kord

aastas ministrite tasandil ja kord nädalas asetäitjate tasandil (Euroopa Nõukogu liikmesriikide

alalised esindajad).

Euroopa Nõukogu ministrite komiteed abistavad juhatus ja allrühmad, kes kohtuvad

korrapäraselt, et arutada teatavaid küsimusi põhjalikult enne otsuste tegemist. Need allrühmad

on asetäitjate mitteametlikud tööstruktuurid ja neil ei ole otsustusõigust. Nad valmistavad

Euroopa Nõukogu ministrite komiteele vastuvõtmiseks ette otsuseid, ideaaljuhul ilma

aruteluta. Budapesti konventsiooniga ühinemise kutseid käsitlevad otsused valmistab ette

õiguskoostöö töörühm (GR-J).

Budapesti konventsiooni osalisi esindab küberkuritegevuse konventsiooni komitee (T-CY).

Budapesti konventsiooni artikli 46 kohaselt on selle komiteega konsulteerimise eesmärk

hõlbustada Budapesti konventsiooni tõhusat kasutamist ja rakendamist, teabevahetust ja

võimalike tulevaste muudatuste arutamist.

1 https://www.eeas.europa.eu/sites/default/files/mou_2007_en.pdf

ET 2 ET

2.3. Euroopa Nõukogu ministrite komitee ja küberkuritegevuse konventsiooni

komitee (T-CY) kavandatav akt, millel on liidus õiguslik toime

Budapesti konventsiooni artikli 37 lõike 1 kohaselt võib Euroopa Nõukogu ministrite komitee

pärast küberkuritegevuse konventsiooni komitee (T-CY) kaudu konventsiooni osalisriikidega

nõupidamist ja neilt ühehäälse nõusoleku saamist kutsuda Budapesti konventsiooniga

ühinema riiki, kes ei ole nõukogu liige ega ole osalenud konventsiooni koostamises.

3. LIIDU NIMEL VÕETAV SEISUKOHT

Tehakse ettepanek, et seisukoht, mis võetakse liidu nimel Euroopa Nõukogu ministrite

komitees ja selle ettevalmistavates organites ning küberkuritegevuse konventsiooni komitees

(T-CY) seoses riikide ühinemisega Budapesti konventsiooniga, määratakse kindlaks

kaheastmelise lähenemisviisi alusel. Esiteks käesoleva otsusega, mille lisas sätestatakse

juhtpõhimõtted ja kriteeriumid, mida tuleb kohaldada, kui teises etapis esitatakse liidu

seisukoht seoses kolmandate riikide esitatud konkreetsete ühinemistaotlustega. Teises etapis

esitab komisjon vastavalt käesoleva otsuse lisas sätestatud juhtpõhimõtetele ja kriteeriumidele

üksikasjaliku seisukoha iga sellise riigi ühinemistaotluse kohta, kes ei ole Budapesti

konventsiooni osaline. Komisjon edastab sellise üksikasjaliku seisukoha kirjaliku dokumendi

vormis nõukogule arutamiseks ja heakskiitmiseks.

Liit kohaldab praegu sellist lähenemisviisi teatavate muude rahvusvaheliste organisatsioonide

sisemiste otsustamismenetluste kontekstis, eelkõige transpordisektoris sadamariigi kontrolli

käsitleva vastastikuse mõistmise Pariisi memorandumi sadamariigi kontrollikomitees2 ja

Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni nõukogus3.

Komisjon teeb ettepaneku eespool kirjeldatud menetluse kohta Euroopa Nõukogu protsessi

eripära tõttu seoses nende riikide, kes ei ole Euroopa Nõukogu liikmed ega ole osalenud

konventsiooni koostamises, taotlustega ühineda Budapesti konventsiooniga vastavalt selle

konventsiooni artiklile 37.

Eelkõige võimaldavad Euroopa Nõukogu sise-eeskirjad Budapesti konventsiooni

osalisriikidel tavaliselt kahe kuu jooksul esitada vastuväiteid kõnealuse konventsiooniga

ühinemise taotlusele pärast seda, kui Budapesti konventsiooni osaliste komitee sekretariaat on

saatnud taotluse kõigile osalisriikidele. Väga lühike ajavahemik alates hetkest, mil osalisriigid

saavad Budapesti konventsiooniga ühinemise taotluse, kuni hetkeni, mil nad peavad selles

küsimuses otsuse tegema, võib seada ohtu liidu seisukohta käsitleva otsuse õigeaegse

ettevalmistamise ja vastuvõtmise nõukogu poolt vastavalt aluslepingu artikli 218 lõikele 9.

Selleks et tagada liidu seisukoha sidusus kogu protsessi vältel, tuleks kavandatavat

kaheastmelist protsessi kohaldada otsuste suhtes, mis käsitlevad Budapesti konventsiooniga

ühinemise taotlusi vastavalt kõnealuse konventsiooni artiklile 37.

Seepärast tehakse ettepanek võtta ELi toimimise lepingu artikli 218 lõike 9 alusel vastu

nõukogu otsus, millega määratakse kindlaks Euroopa Liidu nimel selliste otsuste

vastuvõtmiseks võetav seisukoht.

2 Nõukogu 14. märtsi 2016. aasta otsus (EL) 2016/381 seisukoha kohta, mis võetakse Euroopa Liidu

nimel sadamariigi kontrolli käsitleva vastastikuse mõistmise Pariisi memorandumi sadamariigi

kontrollikomitees (ELT L 72, 17.3.2016, lk 53). 3 Nõukogu 28. märtsi 2023. aasta otsus (EL) 2023/746, millega kehtestatakse kriteeriumid ja menetlus, et

määrata kindlaks Rahvusvahelises Tsiviillennunduse Organisatsioonis Euroopa Liidu nimel võetav

seisukoht seoses rahvusvaheliste standardite ja soovituslike tavade või nende muudatuste vastuvõtmise

ning vastu võetud rahvusvaheliste standarditega seotud erinevustest teatamisega.

ET 3 ET

4. ÕIGUSLIK ALUS

4.1. Menetlusõiguslik alus

4.1.1. Põhimõtted

ELi toimimise lepingu artikli 218 lõikega 9 on ette nähtud võtta vastu otsused, „millega

kehtestatakse lepingus sätestatud organis liidu nimel võetavad seisukohad, kui asjaomasel

organil tuleb vastu võtta õigusliku toimega akte, välja arvatud õigusaktid, millega

täiendatakse või muudetakse lepingu institutsioonilist raamistikku“.

ELi toimimise lepingu artikli 218 lõiget 9 kohaldatakse olenemata sellest, kas liit on

asjaomase organi liige või asjaomase lepingu osaline4.

Mõiste „õigusliku toimega aktid“ hõlmab akte, millel on õiguslik toime asjaomase organi

suhtes kehtiva rahvusvahelise õiguse normide alusel.

4.1.2. Kohaldamine käesoleval juhul

Aktid, mille Euroopa Nõukogu ministrite komitee peab koos oma ettevalmistavate organite ja

Budapesti konventsiooni osaliste komiteega vastu võtma, st otsus, millega kutsutakse riiki,

kes ei ole Euroopa Nõukogu liige ega ole osalenud Budapesti konventsiooni koostamises,

kõnealuse konventsiooniga ühinema, on õigusliku toimega aktid. Lisaks sellele ning ilma et

see piiraks liidu pädevust muudes Budapesti konventsiooniga hõlmatud valdkondades, nagu

teatavat liiki tegevuste kriminaliseerimine, teevad lepinguosalised vastavalt Budapesti

konventsiooni III peatüki („Rahvusvaheline koostöö“) artiklil 23 sätetele üksteisega

võimalikult ulatuslikult koostööd arvutisüsteemide ja -andmetega seotud kuritegude uurimisel

või menetlemisel, või kuriteo kohta elektrooniliste tõendite kogumisel. See tähendab, et

liikmesriikidel on kohustus, mis hõlmab liidu pädevusse kuuluvaid valdkondi.

Kavandatava õigusaktiga ei täiendata ega muudeta Budapesti konventsiooni institutsioonilist

raamistikku.

Seega on esildatud otsuse menetlusõiguslik alus ELi toimimise lepingu artikli 218 lõige 9.

4.2. Materiaalõiguslik alus

4.2.1. Põhimõtted

ELi toimimise lepingu artikli 218 lõike 9 kohase otsuse materiaalõiguslik alus sõltub eelkõige

selle kavandatava akti eesmärgist ja sisust, mille kohta liidu nimel seisukoht võetakse. Kui

kavandatava õigusaktiga taotletakse kahte eesmärki või reguleeritakse kahte valdkonda ning

üht neist võib pidada peamiseks või ülekaalukaks, samas kui teine on kõrvalise tähtsusega,

peab ELi toimimise lepingu artikli 218 lõike 9 kohasel otsusel olema üksainus

materiaalõiguslik alus, st peamise või ülekaaluka eesmärgi või valdkonna tõttu nõutav

õiguslik alus.

4.2.2. Kohaldamine käesoleval juhul

Kavandatavate aktidega taotletakse eesmärke kriminaalasjades tehtava õigusalase koostöö

valdkonnas ning selliste miinimumeeskirjade kehtestamist, mis käsitlevad kuritegude ja

karistuste määratlemist küberkuritegevuse valdkonnas.

Seega on esildatud otsuse materiaalõiguslik alus ELi toimimise lepingu artikli 82 lõige 1 ja

artikli 83 lõige 1.

4 Kohtuotsus, Euroopa Kohus, 7. oktoober 2014, Saksamaa vs. nõukogu, C-399/12,

ECLI:EU:C:2014:2258, punktid 61–64.

ET 4 ET

4.3. Järeldus

Esildatud otsuse õiguslik alus peaks olema ELi toimimise lepingu artikli 82 lõige 1 ja artikli

83 lõige 1 koostoimes ELi toimimise lepingu artikli 218 lõikega 9.

ET 5 ET

2026/0101 (NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS,

millega kehtestatakse kriteeriumid ja menetlus, et määrata kindlaks Euroopa Liidu

nimel Euroopa Nõukogus võetav seisukoht seoses kolmandate poolte taotlustega ühineda

Euroopa Nõukogu küberkuritegevuse konventsiooniga („Budapesti konventsioon“)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 82 lõiget 1 ja artikli 83

lõiget 1 koostoimes artikli 218 lõikega 9,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1) Euroopa Nõukogu küberkuritegevuse konventsioon (edaspidi „Budapesti

konventsioon“) jõustus 1. juulil 2004.

(2) Liikmesriigid on Euroopa Nõukogu liikmed; kõik liikmesriigid peale Iirimaa on

Budapesti konventsiooni osalised. Budapesti konventsioon ei näe liidule ette võimalust

saada selle konventsiooni osaliseks.

(3) Budapesti konventsiooni artikli 37 lõike 1 kohaselt võib Euroopa Nõukogu ministrite

komitee pärast konventsiooni osalisriikidega nõupidamist ja neilt ühehäälse nõusoleku

saamist kutsuda Budapesti konventsiooniga ühinema riiki, kes ei ole Euroopa

Nõukogu liige ega ole osalenud konventsiooni koostamises.

(4) Euroopa Nõukogus järgitav menetlus näeb ette Budapesti konventsiooni osalistega

nõupidamise otsuste üle, mis käsitlevad kõnealuse konventsiooniga ühinemise taotlusi.

Enne kui Euroopa Nõukogu ministrite komitee nendes küsimustes otsuse teeb, tuleb

saada küberkuritegevuse konventsiooni komitee (T-CY) kaudu osaliste ühehäälne

nõusolek. Euroopa Nõukogu ministrite komitee otsused valmistab ette ettevalmistav

organ, mida nimetatakse õiguskoostöö töörühmaks (GR-J). Selleks et täielikult kaasata

osalised, kes ei ole Euroopa Nõukogu liikmed, menetlusse, mis käsitleb muude riikide

ühinemist Budapesti konventsiooniga, on tavaks, et Budapesti konventsiooni osalistel

palutakse esitada ühinemistaotlusi käsitlevate otsustega seotud vastuväiteid või

küsimusi konventsiooniosalistega konsulteerimise etapis. Seejärel kiidab Euroopa

Nõukogu ministrite komitee sellised otsused konsensuse korral ilma aruteluta heaks.

(5) Selle menetluse kohaselt võib iga Budapesti konventsiooni osalisriik esitada kõnealuse

konventsiooniga ühinemise taotluse suhtes vastuväite, takistades seega sisuliselt

taotleval riigil Budapesti konventsiooniga ühineda. Vastuväite esitamise põhjuseid ei

ole vaja selgitada.

(6) Euroopa Nõukogus mitteametlikult kehtestatud sise-eeskirjad võimaldavad Budapesti

konventsiooni osalistel tavaliselt kahe kuu jooksul esitada vastuväiteid kõnealuse

konventsiooniga ühinemise taotlusele pärast seda, kui küberkuritegevuse

konventsiooni komitee (T-CY) sekretariaat on saatnud taotluse kõigile osalistele. Väga

lühike ajavahemik alates hetkest, mil osalisriigid saavad Budapesti konventsiooniga

ühinemise taotluse, kuni hetkeni, mil nad peavad selles küsimuses otsuse tegema, võib

ET 6 ET

seada ohtu liidu seisukohta käsitleva otsuse õigeaegse ettevalmistamise ja

vastuvõtmise nõukogu poolt vastavalt aluslepingu artikli 218 lõikele 9.

(7) On asjakohane määrata kindlaks liidu nimel Euroopa Nõukogu ministrite komitees ja

küberkuritegevuse konventsiooni komitees (T-CY) võetav seisukoht seoses Budapesti

konventsiooniga ühinemise taotlustega, kuna kõnealune konventsioon hõlmab liidu

pädevusse kuuluvaid küsimusi.

(8) Võttes arvesse lühikest ajavahemikku, mis jääb ühinemistaotluse saamise ning

Euroopa Nõukogu ministrite komitee ja küberkuritegevuse konventsiooni komitee (T-

CY) poolt selle taotluse kohta tehtava otsuse vahele, tuleks kehtestada tõhus menetlus

ning kohaldatavad eesmärgid ja kriteeriumid, et määrata kindlaks liidu nimel võetav

seisukoht seoses Budapesti konventsiooniga ühinemise taotlustega, ilma et see piiraks

liikmesriikide kui Budapesti konventsiooni osaliste õigusi ja kohustusi.

(9) Liidu nimel võetav seisukoht peaks põhinema dokumendil, mille komisjon esitab

nõukogule aegsasti, et võimaldada arutelu ja heakskiitmist. Komisjon peaks koostama

sellise dokumendi lisas esitatud eesmärkide ja kriteeriumide alusel ning võtma

vajaduse korral arvesse Euroopa Nõukogu esitatud materjale ning Euroopa Liidu

Õiguskaitsekoostöö Ameti (Europol) ja Euroopa Liidu Kriminaalõigusalase Koostöö

Ameti (Eurojust) esitatud teavet.

(10) Komisjon peaks püüdma alustada sellise dokumendi koostamist niipea, kui ta on

saanud küberkuritegevuse konventsiooni komitee (T-CY) sekretariaadilt kinnituse

ühinemistaotluse saamise kohta, et võimaldada ka asjakohaseid konsultatsioone

nõukogus. Komisjoni dokumendis tuleks märkida, kas liikmesriikidel palutakse liidu

nimel toetada sellise riigi ühinemistaotlust, kes ei ole Budapesti konventsiooni osaline,

või esitada selle suhtes vastuväiteid, väljendades seega seisukohta, kas Euroopa

Nõukogu võib saata asjaomasele riigile Budapesti konventsiooniga ühinemise kutse,

ning dokument tuleks esitada aegsasti, et võimaldada arutelu ja heakskiitmist. Selle

komisjoni dokumendi põhjal peaks nõukogu määrama kindlaks liidu seisukoha seoses

Budapesti konventsiooniga ühinemise taotlustega.

(11) Liidu nimel võetavat seisukohta seoses Budapesti konventsiooniga ühinemise

taotlustega väljendavad ühiselt liidu huvides tegutsevad Budapesti konventsiooni

osalisteks olevad liidu liikmesriigid küberkuritegevuse konventsiooni komitees (T-

CY), ning ühiselt liidu huvides tegutsevad liidu liikmesriigid, kes on Euroopa

Nõukogu ministrite komitee ja selle ettevalmistavate organite liikmed.

(12) Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 22

(Taani seisukoha kohta) artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva otsuse

vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.

(13) [Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 21

(Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukoha kohta vabadusel, turvalisusel ja õigusel

rajaneva ala suhtes) artikli 3 kohaselt on Iirimaa teatanud [.... kirjaga] oma soovist

osaleda käesoleva otsuse vastuvõtmisel ja kohaldamisel]. VÕI

[Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 21

(Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukoha kohta vabadusel, turvalisusel ja õigusel

rajaneva ala suhtes) artiklite 1 ja 2 kohaselt ja ilma et see piiraks kõnealuse protokolli

artikli 4 kohaldamist, ei osale Iirimaa käesoleva otsuse vastuvõtmisel ning see ei ole

tema suhtes siduv ega kohaldatav.]

(14) Käesolev otsus ei piira nõukogu võimalust võtta komisjoni ettepaneku põhjal vastu

ELi toimimise lepingu artikli 218 lõikel 9 põhinevaid otsuseid, milles määratakse

ET 7 ET

kindlaks liidu nimel Euroopa Nõukogus võetav seisukoht, eelkõige valdkondades, mis

ei kuulu käesoleva otsuse kohaldamisalasse, sealhulgas valdkondades, kus liidu

jagatud pädevust ei ole veel teostatud.

(15) Käesoleva otsuse rakendamisel teevad liikmesriigid ja komisjon tihedat koostööd

vastavalt oma lojaalse koostöö kohustusele,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Seisukoht, mis võetakse liidu nimel küberkuritegevuse konventsiooni komitees (T-CY) ning

Euroopa Nõukogu ministrite komitees ja selle ettevalmistavates organites, kui neid organeid

kutsutakse üles võtma vastu otsuseid seoses Budapesti konventsiooniga ühinemise taotlustega

riikide poolt, kes ei ole veel kõnealuse konventsiooni osalised, määratakse kindlaks vastavalt

käesoleva otsuse artiklis 2 sätestatud menetlusele ning käesoleva otsuse lisas esitatud

eesmärkidele ja kriteeriumidele.

Artikkel 2

1. Küberkuritegevuse konventsiooni komiteega (T-CY) konsulteerimisel vastavalt

Budapesti konventsiooni artiklile 37 koostoimes otsuse vastuvõtmisega Euroopa Nõukogu

ministrite komitee poolt seoses artiklis 1 osutatud riikide taotlustega Budapesti

konventsiooniga ühinemiseks, esitab komisjon aegsasti enne konsulteerimise lõppu nõukogule

arutamiseks ja heakskiitmiseks dokumendi, milles esitatakse artiklis 1 osutatud liidu nimel

võetava seisukoha kavand.

2. Dokumendid, mille komisjon esitab vastavalt lõikele 1, põhinevad lisas esitatud

eesmärkidel ja kriteeriumidel ning neis võetakse arvesse Euroopa Nõukogu poolt enne

arutelusid esitatud kogu asjakohast teavet ja materjale ning vajaduse korral Euroopa Liidu

Õiguskaitsekoostöö Ameti (Europol) ja Euroopa Liidu Kriminaalõigusalase Koostöö Ameti

(Eurojust) esitatud teavet.

3. Artiklis 1 osutatud liidu nimel võetavat seisukohta väljendavad ühiselt liidu huvides

tegutsevad Budapesti konventsiooni osalisteks olevad liidu liikmesriigid küberkuritegevuse

konventsiooni komitees (T-CY), ning ühiselt liidu huvides tegutsevad liidu liikmesriigid, kes

on Euroopa Nõukogu ministrite komitee ja selle ettevalmistavate organite liikmed.

Artikkel 3

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele kooskõlas aluslepingutega.

Brüssel,

Nõukogu nimel

eesistuja

ET ET

EUROOPA KOMISJON

Brüssel, 8.5.2026

COM(2026) 186 final

ANNEX

LISA

järgmise dokumendi juurde:

Nõukogu otsus,

millega kehtestatakse kriteeriumid ja menetlus, et määrata kindlaks Euroopa Liidu

nimel Euroopa Nõukogus võetav seisukoht seoses kolmandate poolte taotlustega ühineda

Euroopa Nõukogu küberkuritegevuse konventsiooniga („Budapesti konventsioon“)

ET 1 ET

LISA

Eesmärgid ja kriteeriumid, mille alusel määratakse kindlaks liidu nimel Euroopa

Nõukogus võetavad seisukohad seoses kutsetega ühineda Euroopa Nõukogu

küberkuritegevuse konventsiooniga (Budapesti konventsioon)

Eesmärgid

1. Edendada tihedamat rahvusvahelist koostööd küberkuritegevuse vastu võitlemisel ja

digitaalsete tõendite vahetamisel.

3. Edendada põhiõiguste austamist ning menetlusvolituste ja rahvusvahelise koostööga

seotud kaitsemeetmete kehtestamist.

2. Jätkata õigus- ja strateegiliste raamistike ühtlustamist.

4. Võimaldada tõhusaid suutlikkuse suurendamise meetmeid.

Kriteeriumid

Hinnates Budapesti konventsiooniga ühinemise taotlust, mille on esitanud riik, kes ei ole selle

osaline, võtab komisjon arvesse järgmisi aspekte:

1. Küberkuritegevust käsitlevad õigusaktid: hinnatakse, mil määral hõlmavad ühinemist

taotlevas riigis kehtivad riigisisesed õigusaktid Budapesti konventsioonis sätestatud

süütegusid ja menetlusvolitusi ning kas käimasolevate reformide eesmärk on viia need

konventsiooniga paremini kooskõlla.

2. Õigusriigi põhimõte ja põhiõigused: hinnatakse, kas riik, kes ei ole

konventsiooniosaline, on allkirjastanud põhiõiguste kaitse rahvusvahelised

raamistikud ja on rakendanud riiklikul tasandil meetmeid nende õiguste kaitsmiseks,

sealhulgas õigus sellele, et isikute suhtes ei kohaldata ebainimlikku ja alandavat

karistust ega surmanuhtlust, samuti hinnatakse, mil määral kehtivad riikide

menetlusvolituste teostamise suhtes piisavad tingimused ja kaitsemeetmed.

3. Vastavusse viimine liidu seisukohaga seoses küberkuritegevusega: hinnatakse, mil

määral toetab ühinemist taotlev riik seisukohti, mis on kooskõlas liidu poolt

rahvusvahelistel foorumitel (nt ÜROs) võetud seisukohtadega, eelkõige seoses

tegevuste kriminaliseerimise, põhiõiguste austamise ning menetlusvolituste ja

rahvusvahelise koostöö meetmete suhtes kohaldatavate tingimuste ja

kaitsemeetmetega.

4. Praegune koostöötase: hinnatakse, mil määral on liidu pädevate asutuste ja ühinemist

taotleva riigi ametiasutuste koostöö asjakohane ning kas taotluse esitanud riigi

ühinemine võib aidata kaasa tulevase koostöö võimaldamisele nii liidu liikmesriikide

kui ka teiste Budapesti konventsiooni osalistega.

5. Koostöö Euroopa Nõukoguga: hinnatakse, mil määral on ühinemist taotleva riigi

ametiasutused teinud koostööd Euroopa Nõukoguga ja osalenud asjaomases tegevuses.