SOTK protokoll 05.05.2026

Riigikogu sotsiaalkomisjoni

istungi protokoll nr 174

Tallinn, Toompea ja videosild Teisipäev, 05. mai 2026

Algus 14.00, lõpp 15.56

Juhataja: Signe Riisalo (esimees)

Protokollijad: Terle Kask (konsultant), Riin Lindpere (konsultant)

Võtsid osa:

Komisjoni liikmed: Toomas Järveoja, Tanel Kiik, Helmen Kütt, Mihkel Lees, Irja Lutsar,

Eero Merilind

Komisjoni ametnikud: Heidi Barot (nõunik-sekretariaadijuhataja), Kristi Reindla (nõunik),

Helgi Kundla (nõunik)

Puudusid: Kalle Grünthal, Jaanus Karilaid ja Aleksandr Tšaplõgin

Kutsutud: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi soolise võrdsuse poliitika juht Eva-

Liina Kliiman, töösuhete poliitika juht Maria-Helena Rahumets ning töösuhete nõunik Stella

Vogt, Sotsiaalministeeriumi laste ja perede osakonna nõunik Liisa Otsak, Eesti

Ametiühingute Keskliidu esimees Kaia Vask, Eesti Hotellide ja Restoranide Liidu juhatuse

liige Kristjan Peäske, Eesti Advokatuuri esindaja Pirkko-Liis Harkmaa, personaliühingu

PARE tööelu töörühma liige ja LEADELLi büroo vandeadvokaat Kaili Rätsepp, Eesti

Noorteühenduste Liidu esindaja Karmen Pikkmets (1. päevakorrapunkt);

Sotsiaalministeeriumi tervishoiukorralduse osakonna nõunik Timur Hurt ja tervishoiuteenuste

osakonna nõunik Jelizaveta Ter-Minasjan, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi

toiduohutuse osakonna peaspetsialist Airika Salumets ja valdkonnajuht Katrin Lõhmus,

Kliimaministeeriumi elurikkuse kaitse osakonna peaspetsialist Teele Jairus-Pähno (4.

päevakorrapunkt)

Päevakord:

1. Vabariigi Valitsuse algatatud töölepingu seaduse muutmise seaduse eelnõu (837 SE) teise

lugemise ettevalmistamine

2. Sotsiaalkomisjoni algatatud olulise tähtsusega riikliku küsimuse „Eesti vähitõrje hetkeseis

ja arenguperspektiivid“ arutelu

3. Sotsiaalkomisjoni poolt laste kehalist aktiivsust ning selle mõju vaimsele ja füüsilisele

tervisele puudutava olulise tähtsusega riikliku küsimuse algatamise arutelu

4. Euroopa Liidu asjade komisjonile arvamuse andmine: Eesti seisukohad

tervisebiotehnoloogia eelnõude paketi kohta - COM(2025) 1022, COM(2025) 1031

5. Info ja muud küsimused

1. Vabariigi Valitsuse algatatud töölepingu seaduse muutmise seaduse eelnõu (837 SE)

teise lugemise ettevalmistamine

Signe Riisalo selgitas, et Vabariigi Valitsuse algatatud töölepingu seaduse (TLS) muutmise

seaduse eelnõu esimene lugemine toimus 15. aprillil 2026. Muudatusettepanekute esitamise

tähtajaks, 29. aprilliks 2026, esitasid Reformierakonna ja Eesti 200 fraktsioonid kaks

2

ühist muudatusettepanekut. Enne eelnõu esimest lugemist avaldasid oma seisukohad ka Eesti

Hotellide ja Restoranide Liit (EHRL) ning Eesti Advokatuur. Eesti Advokatuuri arvamusele

on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM) esitanud kirjalikud kommentaarid.

Lisaks on eelnõu kohta kirjalikud arvamused edastanud Eesti Ametiühingute Keskliit

(EAKL), Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (EKTK) ja Eesti Personalijuhtimise Ühing PARE.

MKM tegi omakorda ettepaneku täiendada eelnõu soolise palgalõhe teemaga ning lisada

palkade läbipaistvuse direktiivi sätted.

S. Riisalo tutvustas esmalt Reformierakonna ja Eesti 200 fraktsioonide esitatud

muudatusettepanekuid. Tema sõnul tehti esiteks tehniline ettepanek muuta töölepingu seaduse

(TLS) pealkiri ning sõnastada see järgmiselt: „Töölepingu seaduse ja alkoholiseaduse

muutmise seadus“. S. Riisalo selgitas, et pealkirja muutmise vajadus tuleneb sisulistest

muudatustest, mis puudutavad ka alkoholiseadust (AS). Kõnealune sisuline muudatus

võimaldab alaealistel teatud tingimustel puutuda töötades kokku alkoholiga. See säte oli

eelnõu esialgses versioonis juba olemas, kuid kooskõlastusringide järel muudeti selle

sõnastust. S. Riisalo tõi välja, et ka EHRL rõhutas oma esialgses seisukohas vajadust

laiendada alaealiste õigusi selles valdkonnas. S. Riisalo selgitas, et sisulise

muudatusettepanekuga soovitakse täiendada eelnõu uue paragrahviga 2 sõnastades see

järgmiselt: „§ 2. Alkoholiseaduse § 47 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Alaealist ei tohi rakendada töödel, mis on seotud alkoholi käitlemisega, välja arvatud

juhul, kui töö toimub täisealise töötaja järelevalve all ning:

1) tegemist on alkoholi ladustamise või edasitoimetamisega kaubanduslikul eesmärgil ja on

tagatud, et alaealine puutub selle käigus kokku üksnes avamata pakendis alkoholiga;

2) töö on seotud alkohoolse joogi valmistamise, müügiks pakkumise või müügiga käesoleva

seaduse § 3 lõike 1 punktide 1 ja 5 tähenduses ning alaealine on vähemalt 16-aastane.“

S. Riisalo sõnul tähendab see, et näiteks kohvikus või baaris, kus alaealine töötab täisealise

töötaja järelevalve all, on tal lubatud selliseid töid teha. Alaealine võib alkoholi käitlemisega

kokku puutuda ka siis, kui tema ülesandeks on alkoholi ladustamine või edasitoimetamine

kaubanduslikul eesmärgil ning tagatud on, et ta tegeleb ainult avamata pakendis alkoholiga –

näiteks alkoholi transportimisel või jaekettides lettidele paigutamisel. Lisatava AS § 47 lg

5 punkti 2 selgituseks rõhutas S. Riisalo, et see muudatus loob võimaluse alaealistel töötada

ajutistel või hooajatöödel, kus nad võivad alkoholi käitlemisega kokku puutuda.

Muudatusettepanekute esitajad peavad seda ettepanekut mõistlikuks, kuna 2025. aasta

statistika näitab 15–24-aastaste noorte osalemise vähenemist tööelus. Positiivne esmakogemus

turvalises töökeskkonnas aitab noori paremini tööellu kaasata ja TLSis sätestatud kaitse on

tagatud. Liigsed keeldud võivad viia olukorrani, kus alaealiste kaitse tegelikult hoopis

väheneb.

Helmen Kütt soovis teada, kas on küsitud Lastekaitse Liidu arvamust muudatusettepaneku

mõju kohta.

Signe Riisalo vastas, et Lastekaitse Liidu arvamust ei ole küsitud, kuid Eesti Noorteühenduste

Liidu (ENL) arvamust on küsitud ja nende esindaja saab seisukohta tutvustada.

Karmen Pikkmets rääkis, et ta on ENLnõukogu liige. ENL on alates 2002. aastast tegutsev

noorteühenduste katusorganisatsioon, mille eesmärk on pakkuda noorteühendustele

eestkostet, kujundada noori toetavat ühiskondlikku arvamust ning esindada noorte poliitilisi

huve Eestis ja rahvusvaheliselt. ENL koondab üle saja noorteosalusega organisatsiooni,

sealhulgas noorteühendused ja osaluskogud, mis esindavad kokku enam kui 22 000 noort. Ta

rõhutas, et seisukoht kajastab ENLi vaadet ja ei pruugi peegeldada kõigi noorte

arvamust. ENL on noortega suheldes täheldanud paljude soovi, et töö, mida nad

teenindussektoris reaalselt juba teevad, oleks seadusega kooskõlas. Seetõttu

toetab ENL töölepingu seaduse muutmist ning leiab, et alates 16. eluaastast tuleks

lubada teenindussektoris alkoholi käitlemist.

Signe Riisalo palus ENL seisukohad saata komisjonile kirjalikult. Järgmiseks andis ta

sõna EHRLi esindajale.

Kristjan Peäske avaldas EHRLi nimel heameelt, et TLSi on plaanis muuta. Praegu on

olukord selline, et noored juba täna teevad töid, näiteks koristavad laudadelt klaase, mis

võivad olla seotud alkoholiga. Restoranid ei saa noori tööle võtta, sest tööülesanded on sageli

3

seotud alkoholiga. Sellisel juhul võiks noorte töötajate arv väheneda ligikaudu 20–30%

võrra.

Signe Riisalo rääkis, et EKTK esitas oma seisukoha kirjalikult ja esindaja istungil

ei osale.EKTK esitas sisuliselt samalaadse ettepaneku. Neil oli lisaks soov

laiendada töötamise võimalusi ka 13–15-aastastele. Sellesisulist muudatusettepanekut ei ole

aga esitatud.

Tanel Kiik tõi esile, et algses eelnõus olid samuti ettepanekud noortele alkoholi käitlemise

võimaluste laiendamiseks, kuid need said huvirühmadelt rohkelt kriitikat. Tema sõnul on

lisaks Lastekaitse Liidule võimalik arvamust küsida ka Eesti tubaka- ja alkoholikahjude

vähendamise kojalt ning mitmetelt teistel ühendustelt. Tööhõive on üks aspekt, ent sama

oluline on arvestada, et Eestis on alkoholi tarbimine väga suur ning mida varem noored

sellega kokku puutuvad, seda suurem on tõenäosus, et alkohol muutub nende jaoks

tavapäraseks.

Signe Riisalo nentis, et T. Kiige küsimus ei ole suunatud HRLile. Ta arvas, et laiemat arutelu

võiks pidada pärast huvigruppide seisukohtade kuulamist. Ta andis sõna EAKLi esindajale.

Kaia Vask avaldas arvamust noorte ja alkoholi teemal, kuna eelnõu osas seisukoha

kujundamisel selle kohta ei küsitud. Ta mõistab tööandjate ja erakondade soovi lubada noortel

alkoholi käidelda. Lapsevanemana tunneb aga muret alaealiste pärast, kes peaks müüma

alkoholi täiskasvanutele ning kontrollima nende isikut tõendavaid dokumente. Tema sõnul

pole see lihtsalt müügi lubamine, vaid tuleb arvestada ka praktiliste aspektidega ehk kuidas

tagada noorte ohutus, kui kliendid on näiteks alkoholijoobes.

Eelnõust üldisemalt rääkides tõdes ta, et noorte kaitse oluliselt väheneb, eriti

pereettevõtete osas. Pereettevõtte puhul on oluline nii selle mõiste definitsioon kui ka see,

kes kaitseb lapse õigusi. Kui tööleping on sõlmitud vanemaga, siis kes kontrollib, et

laps ei kaota seda vanema tegevuse tõttu, näiteks kui vanem võtab lapse

teadmata raha tema pangaarvelt? Kui laps on seitsmeaastane ega oma pangakaarti, siis kes

esindab tema huve, kui seaduslik esindaja ja tööandja langevad kokku? Kuidas tagada, et

alaealise töötaja õigused pereettevõttes oleksid kaitstud? EAKL toetab sotsiaalharta

põhimõtet, et suvevaheajal ning lühikestel koolivaheaegadel ei peaks alaealised töötama

rohkem kui poole vaheaja kestusest, et neile jääks piisavalt aega puhkamiseks. Kui lubada

nädalase koolivaheaja jooksul töötada viis päeva, on töökoormus võrreldav täiskasvanu

omaga. Varasemate TLSi muudatustega, mis pikendasid lubatud tööaega, suureneb alaealiste

töökoormus veelgi. Laste ja täiskasvanute võrdsustamine pole põhjendatud, eriti puhkuse

kestuse osas. Samuti tõi EAKL välja, et puhkuse pikendamise erisuse kaotamine on

majanduslik otsus. Noorte jaoks, kes töötavad täismahus gümnaasiumi ajal, on pikem puhkus

vajalik, et taastuda nii töö- kui õppekoormusest. Kui nõutakse Tööinspektsiooni nõusolekut,

kuid kontrolliressursse ei suurendata, väheneb kontrolli tõhusus.

Signe Riisalo märkis, et EAKLi seisukohana saab arvesse võtta kirjalikult esitatud seisukohta.

K. Vase isikliku seisukoha alaealiste poolt alkoholi käitlemist puudutavates küsimustes võtab

komisjon lihtsalt teadmiseks.

Kaia Vask kinnitas, et vastavaseisukoha saab EAKL esitada

ka kirjalikult, EAKLle arvamuse andmiseks saadetud eelnõus puudus vastav informatsioon.

Signe Riisalo vastas, et EAKL võib seisukoha saata kirjalikult. Organisatsiooni nimel

esinedes eeldatakse alati kollegiaalselt kujundatud seisukohta. Noorte töötamise mahu ja

koolivaheaegadel puhkamise kohta saatis EAKLile sügisel õiguskantsler selgituse, milles

käsitleti Euroopa Sotsiaalharta artikli 7 nõudeid alaealiste töötajate kohta. Õiguskantsler ei

tuvastatud konflikti regulatsioonis. Ta palus MKMi esindajal

kommenteerida EAKLi seisukohti ning täpsustada pereettevõtte temaatikat.

Stella Vogt vastas pereettevõttes töötamise erandi kohta, et eelnõu

koostamisel lähtuti põhimõttest, et selline töötamine pakub alaealisele enamasti turvalise

keskkonna, kus lapse heaolu ja kaitse on tagatud lähedaste poolt. Pereettevõttes töötamise

erandi eesmärk on võimaldada alaealistele täiendavaid töötamisvõimalusi väljaspool seaduses

nimetatud nelja tegevusvaldkonda, mis tulenevad noorte direktiivist. Praegu on 7–12-aastastel

lubatud töötada vaid kultuuri-, kunsti-, spordi- või reklaamitegevuses. Alaealise töötamise

puhul on oluline arvestada tema enda soovi ning seadusliku esindaja nõusolekut. Nüüd

4

soovitakse laiendada alaealiste võimalusi töötamiseks. Lõpliku otsuse töötamise kohta teeb

seaduslik esindaja, enamasti lapsevanem, kes peab alati andma nõusoleku. Tööinspektsioon

peab enne töötamiseks loa andmist kontrollima, et kõik seadusega nõutud tingimused oleksid

täidetud. Pereettevõtte termini osas on MKM seisukoht jätkuvalt, et kuna direktiivis noorte

kaitse kohta tööl ei ole pereettevõtte definitsiooni ning direktiiv ei anna liikmesriikidele õigust

seda ise määratleda, tuleb seda käsitleda Euroopa Liidu õiguse autonoomse mõistena. Seetõttu

ei saa pereettevõtte terminit TLSis sisustada. Euroopa Liidu õiguse kohaselt kuulub selle

mõiste täpne määratlemine Euroopa Kohtu pädevusse ning riigisisesed õigusmõisted ei ole

siin kohaldatavad. Euroopa Liidu õiguses kasutatakse autonoomseid mõisteid, et tagada

terminite ühetaoline tõlgendamine kõikides liikmesriikides. Kui direktiiv ei määra mõistet ega

anna liikmesriikidele õigust seda oma äranägemise järgi defineerida, ei ole korrektne seda

riigisisese õiguse kaudu sisustada. Pereettevõtte mõiste määratlemine kuulub seega Euroopa

Kohtu pädevusse ning Euroopa Kohtu väljakujunenud praktikast tuleneb, et sellistele

terminitele tuleb anda autonoomne ja ühtne tõlgendus, tagades võrdse kohtlemise põhimõtte.

Eelnõu seletuskirjas on toodud näiteid pereettevõttes töötamise kohta. Eelnõu seletuskiri on

oluline abivahend seaduse mõistmisel ja tõlgendamisel. Eelnõu sõnastus soovitakse

jätta paindlikuks, et arvestada erinevate eluliste olukordade ja kaasaegsete peremudelitega.

EAKL on väljendanud, et nemad ei näe vajadust laste töö reguleerimiseks, kuid MKM arvates

on see vajalik. Näiteks on Tööinspektsioonile teada juhtumeid, kus lapsevanem soovib võtta

oma alaealise lapse tööle, kuid tegevus ei kuulu kultuuri, kunsti, spordi või reklaami

valdkonda. Sellistel puhkudel on vanemad pidanud sõlmima käsundus- või töövõtulepingu,

mis ei paku alaealisele piisavat kaitset. Koolivaheaegadel pikema töötamise võimaldamise

eesmärk on luua paindlikumaid võimalusi noorte töölevõtmiseks, arvestades, et noorte

tööpuudus Eestis on endiselt aktuaalne ning meie näitajad jäävad Euroopa Liidu keskmisele

alla. Eelnõuga nähakse ette maksimaalne töötamise periood koolivaheaegadel, mille põhjal

sõlmitakse tööleping. Alaealise töötamiseks on vajalik nii lapse enda soov kui ka tema

seadusliku esindaja nõusolek. Praegune TLSi sõnastus tugineb varasemale Euroopa

Sotsiaalharta tõlgendusele, mille kohaselt ei tohi alaealine töötada üle poole koolivaheaja

kestusest. Vabariigi Valitsus on aga andnud suunised üle vaadata koolivaheaegadel töötamise

piiranguid ning soovitanud lähtuda direktiivides kehtestatud noorte kaitse

miinimumnõuetest. MKM nõustub, et alaealise põhitegevus peaks olema õppimine ja koolis

käimine. Samas liiga range piirang, mille kohaselt võib töötada ainult kuni poole koolivaheaja

ulatuses, ei arvesta nende noorte soovide ja võimekusega, kes tahaksid töötada kauem.

Aastase põhipuhkuse lühendamine 35 kalendripäevalt 28 kalendripäevani põhineb

varasematel uuringutel. 2025. aasta Praxise uuringust selgub, et tööandjad peavad kõige

keerukamaks alaealiste palkamist just seetõttu, et seadus seab liigsed piirangud. Mida vähem

piiranguid, seda motiveeritumad oleks tööandjad alaealisi tööle võtma. Kui tööandjad on

motiveeritud alaealisi tööle võtma, suureneb noorte võimalus omandada töökogemust, mis

aitab kaasa nende konkurentsivõimele tulevikus tööturul. S. Vogti sõnul ei vasta

tõele EAKL väide, et paljud 16–17-aastased töötavad kogu kalendriaasta

vältel. Sotsiaalministeeriumi analüüsi järgi on alaealiste töötamine enamasti hooajaline ning

toimub eelkõige suvekuudel, kus juuni ja juuli on töötamise haripunktid. Praxise 2025. aasta

uuringust selgub, et alaealisi võetakse tööle peamiselt ajutiselt ja suveperioodiks. Õpingute

ajal kooli kõrvalt töötamine on harv nähtus. Ta tõi välja, et põhipuhkuse lühendamine 35

kalendripäevalt 28 kalendripäevale on kooskõlas Euroopa Liidu ja rahvusvahelise õigusega.

Euroopa Sotsiaalharta kohustab tagama, et alla 18-aastased saaksid igal aastal vähemalt neli

nädalat järjestikust puhkust, mis vastab 28 kalendripäevale. Tööandjal on võimalus

kokkuleppel alaealisega määrata pikem põhipuhkus kui 28 kalendripäeva.

Signe Riisalo luges ette lõigu õiguskantsleri kirjast EAKLile seoses 13.02.2026

jõustunud TLSi muudatustega ja õppimiskohustuse ea muutusega. Õiguskantsler on öelnud

järgmist: „Tööaja normid ei kohusta ühtki noort suurima lubatud koormusega töötama. Võib

eeldada, et üldjuhul teeb noor koos oma vanematega töötamise kohta sellise otsuse, millega ta

ei kahjusta oma tervist, heaolu, arengut ja hariduse omandamist. Ilma seadusliku esindaja

(lapsevanema või eestkostja) eelneva nõusolekuta või hilisema heakskiiduta noor töötada ei

saa.“ S. Riisalo osutas, et seega puudub selles

5

küsimuses konflikt õiguskantsleri seisukohaga. Ta andis sõna Eesti Advokatuuri esindajale.

Pirkko-Liis Harkmaa rääkis, et ta esindab Eesti Advokatuuri tööõiguse komisjoni. Eesti

Advokatuur esitas kirjalikult põhjaliku seisukoha, milles toodi välja kolm olulist

märkust. Tööõiguse komisjoni poole pöördutakse sageli selgituste saamiseks, kuid ilma

seaduse selge vastuseta ei ole ühest lahendust. Üks välja toodud teemadest puudutab

pereettevõtte erandit ja teine seadusliku esindaja nõusoleku andmise keelu rikkumise

tagajärge. Tema teada ei ole Euroopa Kohus pereettevõtte mõistet noorte kaitset

tööl puudutava direktiivi kontekstis sisustanud. Samuti ei ole Eesti kohtud pereettevõtte

mõistet sisustanud ning praegu puudub selgus, mida see tähendab. Kui klient küsib,

kuidas sellest mõistest aru saada, ei ole võimalik talle selget vastust

anda. Tööõiguse komisjoni seisukoht on, et TLS peab olema arusaadav kõigile ilma juristi või

advokaadi abita. Tema sõnul enamik tööandjaid ei tutvu seaduse seletuskirjaga ega tea,

et MKMi kodulehel on ka TLSi käsiraamat. Tööõiguse komisjon toetab õigusselgust: kui

seaduses kasutatakse mõisteid või sätestatakse keelde, peavad mõistete tähendus ja keelu

rikkumise tagajärjed arusaadavad olema. Eestis ei teki kohtupraktika kiiresti ning praegu pole

pereettevõtte erandiga praktikas probleeme olnud, sest seda pole seaduses rakendatud. Kui

tekib vaidlus, tuleb Euroopa Kohtust lõplikku tõlgendust küsida. Ta tõdes, et lõppastmes on

see õigusteoreetiline probleem. Võib-olla oleks siiski vajalik pereettevõtte mõiste selgemalt

defineerida, et õigused oleksid paremini arusaadavad ning ei peaks otsima vastuseid

seletuskirjadest. TLS sisaldab mitmeid sätteid, mille mõistmine võib ilma õigusalaste

teadmisteta olla keeruline. Ta rõhutas, et TLS ei tohiks olla nii raskesti

mõistetav. Kolmandaks rääkis ta koolivaheaja töötamise piirangu leevendamisest. Ta tõdes,

et praktikas paraku kasutatakse seaduses lubatud maksimaalset töökoormust sageli ikkagi täiel

määral.

Stella Vogt kommenteeris Eesti Advokatuuri märkust seoses TLS § 8 lõikega 2. Advokatuur

on teinud ettepaneku täiendada nimetatud sätte sõnastust selliselt, et juhul kui seaduslik

esindaja annab alaealisele töötamiseks nõusoleku pikemaks perioodiks, kui seaduses lubatud,

loetakse selline nõusolek tühiseks. S. Vogt märkis, et MKM mõistab Advokatuuri soovi

suurendada õigusselgust, kuid selline muudatus võib tuua kaasa alaealisele töötajale

kahjulikke tagajärgi. Näiteks, kui hiljem selgub, et seadusliku esindaja nõusolek alaealise

töötamiseks koolivaheajal on tühine, võib tekkida olukord, kus alaealine ei oleks tohtinud

töötada ning omakorda küsimus, kas juba välja makstud töötasu tuleks tagasi nõuda. Kehtiva

TLSi § 8 lõige 2 sätestab, et alaealine võib töötada kuni pool iga koolivaheaja kestusest, kuid

ei näe ette seadusliku esindaja nõusoleku tühisust, kui nõusolek antakse pikemaks perioodiks.

Sätte eesmärk on eelkõige informeerida alaealiste seaduslikke esindajaid nõusoleku andmise

tingimustest ja kestusest. S. Vogt lisas, et MKM on selles küsimuses konsulteerinud ka

Tööinspektsiooniga, kelle kinnitusel selliseid rikkumisi praktiliselt ei esine (2015. aastal

tuvastati vaid kaks juhtumit). Seetõttu, arvestades, et praktikas sätte järgimisega probleeme ei

esine, ei toeta MKM nimetatud muudatusettepanekut.

Pirkko-Liis Harkmaa osutas, et seadusesse keelu lisamisel peaks olema selgelt määratletud,

millised tagajärjed rikkumisega kaasnevad.

Signe Riisalo palus täpsustada, millised õiguslikud tagajärjed võivad tekkida olukorras, kus

alaealise seaduslik esindaja on rikkunud seaduses sätestatud piiranguid ning andnud

nõusoleku töötamiseks pikemaks perioodiks, kui seadus ette näeb. Arvestades, et tööleping

sõlmitakse alaealise ja tööandja vahel, siis kuidas selline olukord praktikas lahendatakse?

Stella Vogt täpsustas, et see tähendab seda, et leping ikkagi kehtib. Probleemid tekiksid siis,

kui ütleksime, et see leping on tühine. Sellisel juhul tekib küsimus, kas leping üldse

eksisteeris ja kas töötasu maksmine oli õigustatud. Ta rõhutas, et selliseid alaealiste vaates

ebasoodsaid olukordi on püütud vältida ning kuna praktikas rikkumisi ei esine, siis ei näe

MKM vajadust selle sätte muutmiseks.

Kaili Rätsepp märkis, et Eesti Personalijuhtimise Ühing (PARE) on esitanud eelnõu kohta

kirjaliku arvamuse. Ta rõhutas, et PARE peab oluliseks noorte kaitse tagamist ning selleks

peavad kõik alaealiste töötamist puudutavad erisused olema selgelt reguleeritud ja

läbipaistvad. PARE hinnangul on praegune pereettevõtte mõiste vastuolus alaealiste kaitse

huvidega. K. Rätsepp lisas, et seadusesse ei tohiks lisada ebaselget mõistet, mille sisustamine

6

jäetaks kohtupraktika ülesandeks. Arvestades kohtute töökoormust, ei ole selline lähenemine

õige. K. Rätsepp jätkas, et PARE teine märkus puudutab noorte õigust töötada

koolivaheaegadel rohkem kui poole koolivaheaja kestusest. PARE leiab sarnaselt Eesti

Advokatuuriga, et see ei ole kooskõlas Euroopa sotsiaalharta artikli 7 lõikega 3. MKM on

oma tagasisides põhjendanud, et nimetatud säte võimaldab alaealisel teenida sissetulekut ning

omandada sisukamat töökogemust. Samas tõstatub küsimus, kuidas on tagatud alaealiste

kaitse, arvestades, et mõnel juhul ei pruugi töötamine vastata alaealise enda huvidele, vaid

võib tuleneda perekonna survest.

Liisa Otsak märkis, etSotsiaalministeerium ei toeta tervikuna alkoholi käitlemise

regulatsiooni muudatusettepanekut, kuna uuringud näitavad, et alaealiste viibimine alkoholi

tarvitamist normaliseerivates keskkondades suurendab riski alkoholi tarvitamise alustamiseks

varases eas. Ministeerium peab esmatähtsaks noorte turvalisuse, tervise ja heaolu tagamist.

Samas nähakse kompromissina ette muudatusettepanekus sisalduvat järelevalve aspekti, mille

kohaselt on alkoholi käitlemine lubatud ainult täisealise töötaja järelevalve all ning

kontrollitud tingimustes. Ministeerium peab oluliseks tagada, et järelevalve kohustus

rakenduks praktikas ega piirduks üksnes formaalse nõudega. Samuti peetakse

oluliseks järjepidevat jälgimist, milline on regulatsiooni mõju alaealiste heaolule ning

vajaduse korral täiendavate juhiste koostamist tööandjatele.

Signe Riisalo küsis, millistele uuringutele Sotsiaalministeerium oma seisukohtade

põhjendamisel tugines.

Liisa Otsak vastas, et saab täpsema info uuringute kohta saata komisjonile hiljem

kirjalikult, aga üks uuringutest on WHO raport, mis toob välja riski, et alkoholi tarvitamist

normaliseerivas keskkonnas võib see mõjutada ka last varasemalt alkoholi tarbima.

Signe Riisalo andis teada, et MKM on teinud sotsiaalkomisjonile ettepaneku lisada eelnõu

juurde täiendavad TLSi ja ELTTSi muudatused, mis on seotud ELi direktiivi üle võtmisega

ning täpsustavad töötajate teavitamist töösuhtega seotud andmetest. Ta palus MKMi esindajal

tutvustada nimetatud ettepanekuid.

Eva-Liina Kliiman andis komisjonile ülevaate MKMi ettepanekutest. Ta selgitas, et TLSi

kavandatav muudatus näeb ette tööandja kohustuse esitada tööle kandideerijale teave töötasu

või selle vahemiku kohta hiljemalt enne töövestluse toimumist. Muudatuse eesmärk on

suurendada läbipaistvust palga läbirääkimiste protsessis ning võimaldada töötajale paremat

positsiooni läbirääkimisteks. Lisaks lisatakse TLSi soolise võrdõiguslikkuse seaduses juba

olemasolev tööandja kohustus tagada naiste ja meeste sama või võrdväärse töö eest võrdne

tasustamine. See tähendab, et keelatud on meeste ja naiste, kes teevad sama või võrdväärset

tööd, erinev tasustamine, välja arvatud juhul, kui selleks on objektiivne ja sooneutraalne

põhjus. Samuti täiendatakse TLSi punktiga, mille kohaselt tööandjal ei ole õigust takistada

töötajal oma töötasu suuruse avalikustamist. Keelatud on ka töölepingu tingimused, mis

piiravad töötaja õigust oma töötasust rääkida, viidates ärisaladuse hoidmise kohustusele.

Töötajal on soovi korral igal juhul õigus ja vabadus jagada informatsiooni enda töötasu

suuruse kohta. Lisaks täpsustatakse, et töötasu läbirääkimistel või töövestlusel ei ole lubatud

esitada küsimusi kandidaadi senise sissetuleku kohta. See ei välista võimalust uurida

palgaootuse kohta. E.-L. Kliiman jätkas, et ka avaliku teenistuse seadust täiendatakse selliselt,

et tööandja on kohustatud kandidaadile esitama teabe pakutava ametikoha põhipalga või selle

vahemiku kohta, eelkõige konkursikuulutuses või muul viisil enne töövestluse

toimumist. Soolise võrdõiguslikkuse seadusesse planeeritud muudatustes seadustatakse

palgapeegel, mis on tööandjatele vabatahtlikuks kasutamiseks mõeldud ja ainult tööandjale

ligipääsetav tööriist. Palgapeegli kasutamisel siseneb tööandja Tööinspektsiooni

iseteeninduskeskkonda, kus teeb päringu palgapeeglisse. Seejärel edastatakse päring

Statistikaametile, kes olemasolevate statistiliste andmete põhjal koostab analüüsi ning

võimaldab tööandjal tutvuda oma organisatsiooni soolise palgalõhe seire tulemustega.

Andmeid uuendatakse kord kvartalis ning andmeid ei salvestata. Käesolevad muudatused ei

too kaasa täiendavaid kohustusi tööandjatele ega töötajatele.

Signe Riisalo andis komisjoni liikmetele sõna küsimuste ja arvamuste esitamiseks.

Tanel Kiik avaldas arvamust, et riik ei peaks soodustama alaealiste kokkupuudet alkoholiga.

Ta rõhutas, et uuringute kohaselt võib alkoholi tarvitamist normaliseerivas keskkonnas

7

viibimine suurendada alaealiste huvi alkoholi tarbimise vastu, ning lisas, et Eestis on alkoholi

tarbimise tase juba praegu liiga kõrge. Samuti viitas ta Euroopa sotsiaalharta artikli 7 punktile

10, mis rõhutab vajadust kaitsta lapsi selliste ohtude eest. Seetõttu ei pea ta esitatud

ettepanekut asjakohaseks ning ei toeta selle vastuvõtmist. T. Kiik palus selgitada, miks

nimetatud muudatusettepanek algsest eelnõu tekstist välja jäi.

Stella Vogt selgitas, et kooskõlastusringile saadeti sisuliselt sama sisuga ettepanek, millele on

nüüd lisatud täisealise töötaja järelevalve nõue. Antud muudatusettepaneku on esitanud

Reformierakond ja Eesti 200. MKM toetab nimetatud ettepanekut.

Tanel Kiik palus selgitada, mida tähendab täisealise töötaja järelevalve nõue.

Stella Vogt selgitas, et täisealise töötaja järelevalve nõue tähendab, et alaealine ei tööta

üksinda ning tal peab alati olema võimalus saada abi või pöörduda küsimustega täisealise

töötaja poole. Tingimus on lisatud eelnõusse alaealiste kaitse eesmärgil.

Signe Riisalo lisas, et ettepaneku eesmärk on tagada, et alaealine ei oleks tööülesannete

täitmisel üksinda ning tema kõrval oleks alati täisealine töötaja. S. Riisalo tegi

ettepaneku liita MKMi kirjast tulenevad ettepanekud eelnõuga.

Tanel Kiik märkis, et ei toeta Reformierakonna fraktsiooni ja Eesti 200

fraktsiooni esitatud ühist muudatusettepanekut, kuid tõi välja, et palkade läbipaistvuse

suurendamine on tema hinnangul samm õiges suunas.

Signe Riisalo pani muudatusettepanekud hääletusele.

1. Muuta eelnõu pealkirja ja sõnastada see järgmiselt:

„ Töölepingu seaduse ja alkoholiseaduse muutmise seadus“

Selgitus: Täpsustatakse eelnõu pealkirja.

Reformierakonna fraktsioon

Eesti 200 fraktsioon

Juhtivkomisjon: ARVESTADA SISULISELT (muudatusettepaneku poolt 5: Toomas

Järveoja, Mihkel Lees, Irja Lutsar, Eero Merilind,Signe Riisalo; vastu 1: Tanel

Kiik; erapooletuid 0).

2. Muuta eelnõu pealkirja ja sõnastada see järgmiselt:

„Töölepingu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus“

Selgitus: kuna eelnõusse lisandus mitme uue seaduse muutmine, tuleb muuta ka eelnõu

pealkirja.

Sotsiaalkomisjon

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Toomas Järveoja, Tanel Kiik,

Mihkel Lees, Irja Lutsar, Eero Merilind,Signe Riisalo).

3. Teha eelnõus järgmised muudatused:

3.1 Täiendada eelnõu § 1 uute punktidega 1 ja 2 (muutes järgmiste punktide numeratsiooni)

järgmises sõnastuses:

1) Töölepingu seaduse § 5 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Kui töötajale ei ole andmeid enne tööle asumist esitatud, on tööandjal kohustus esitada

andmed seitsme kalendripäeva jooksul pärast tööle asumist.“

2) Töölepingu seaduse § 6 täiendatakse lõikega 81 järgmises sõnastuses:

„(81) Kui töötaja on lähetatud töötaja, kellele kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu

direktiivi 96/71/EÜ töötajate lähetamise kohta seoses teenuste osutamisega (ELT L 018,

21.01.1997, lk 1–6) ning tema lähetus kestab kauem kui ühe kuu, peab tööandja lisaks

käesoleva seaduse §-s 5 ja käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud andmetele teatama

töötajale enne tema ärasõitu järgmised andmed:

8

1) tasu, millele töötajal on õigus vastavalt vastuvõtvas riigis kohaldatavale õigusele;

2) reisi-, söögi- ja majutuskulude hüvitamise kord;

3) link vastuvõtva riigi ametlikule veebileheküljele, kus on teave vastuvõtvas liikmesriigis

lähetatud töötaja töötingimuste, kohaldatava õiguse, kohaldatavate kollektiivlepingute ja muu

olulise kohta.

Selgitus: Kehtivas õiguses (TLS § 5 lõige 3) on tööandjal kohustus teavitada töötajat

töösuhtega seotud andmetest enne tööle asumist. Kui tööandja ei ole seda teinud, on töötajal

õigus igal ajal andmeid nõuda ning tööandjal on kohustus töötajale andmed esitada kahe

nädala jooksul nõude saamisest arvates. Direktiivi artikkel 5(1) näeb aga ette, et kui tööandja

ei ole andmeid esitanud tööle asumise ajaks, siis tuleb need esitada hiljemalt seitsme

kalendripäeva jooksul alates esimesest tööpäevast. Seega tuleb muuta TLS § 5 lõiget 3, et

tagada Eesti õiguse kooskõla direktiiviga. Tööandjale ei lisandu muudatusega täiendavaid

kohustusi, vaid olemasolev kohustus tuleb edaspidi täita lühemas ajaraamis. Eestis on

tavapärane praktika, et vajalikud andmed esitatakse enne tööle asumist (nt töölepingus ja/või

töökorraldusreeglites). Muudatusega ei kaasne seega olulisi mõjusid.

Lisatava punktiga 2 tõstetakse lähetatud töötajate teavitamist puudutav regulatsioon TLS-i.

Kehtivas õiguses on sama regulatsioon ELTTS-is. Direktiivi artikkel 7(2) näeb ette töötaja,

kes on lähetatud töötaja direktiivi 96/71/EÜ mõttes, teavitamist täiendavatest andmetest, mis

on seotud tema lähetamisega. Direktiivi eesmärk on olnud reguleerida olukorda, kus Eestist

lähetatakse töötaja välisriiki tööle ning teavitamiskohustus on tema Eesti tööandjal. Direktiivi

ülevõtmisel lisati artiklis 7(2) sisalduv kohustus ekslikult ELTTS-i, mis reguleerib Eestisse

lähetatud töötajate töötingimusi ning teavitamiskohustus on välisriigi tööandjal välisriigist

tulnud lähetatud töötaja osas. Euroopa Komisjon juhtis tähelepanu, et Eesti ei ole direktiivi

korrektselt üle võtnud, kuivõrd puudub teavitamiskohustus Eestist lähetatud töötajate osas.

Direktiivi nõuete täimiseks on vajalik teavitamiskohustuse lisamine TLS-i. Seega edaspidi on

teavitamiskohustus tööandjal, kelle töötaja on lähetatud töötaja direktiivi 96/71/EÜ mõttes.

Andmed tuleb töötajale edastada enne tema ärasõitu.

TLS § 6 lg 8 ja käesolevas muudatusettepanekus toodud lg 81 reguleerivad erinevat laadi

lähetusi ja on teineteist täiendavad. TLS § 6 lg 8 kohaldub kõigile üle ühe kuu pikkustele

lähetustele olenemata lähetuse sihtriigist (st kas tegemist on EL liikmesriigi või EL-välise

riigiga). TLS § 6 lg 81 teavitamiskohustus puudutab üksnes olukordi, kus töötaja on lähetatud

töötaja lähetatud töötajate direktiivi kontekstis ehk tegemist on EL-sisese lähetusega. Seetõttu

lisatakse §-i 6 uus lõige, mitte ei lisata andmeid lõike 8 loetelusse.

3.2 Täiendada eelnõu uue paragrahviga 4 (muutes järgmiste paragrahvide numeratsiooni):

§ 4. Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduse § 5 lõigete 14 ja 15 kehtetuks

tunnistamine.

Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduse § 5 lõiked 14 ja 15 tunnistatakse kehtetuks.

Selgitus: Muudatustega tõstetakse ELTTS § 5 lõikes 14 sisalduv teavitamiskohustus TLS § 6

lõikesse 81. Paragrahvi 5 lõige 15 on seotud lõikega 14. Seega ei ole need sätted enam ELTTS-

s vajalikud ning need tuleb kehtetuks tunnistada. ELTTS-is (§ 5 lõige 15) kehtetuks tunnistatav

põhimõte, et andmete muudatusest teatatakse lähetatud töötajale kirjalikult hiljemalt

muudatuse jõustumise päeval, tuleneb edaspidi kehtivast TLS § 5 lg-st 4.

Sotsiaalkomisjon

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Toomas Järveoja, Tanel Kiik,

Mihkel Lees, Irja Lutsar, Eero Merilind,Signe Riisalo)

4. Teha eelnõus järgmised muudatused:

4.1 Täiendada eelnõu § 1 uute punktidega 7-10 (muutes järgmiste punktide numeratsiooni)

järgmises sõnastuses:

7) paragrahvi 11 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

9

„(21) Tööandja esitab töölesoovijale teabe pakutava töökoha eeldatava töötasu või selle

vahemiku kohta, eelkõige töökuulutuses või muul viisil enne töövestlust. Kui täiendavad

töötasu tingimused tulenevad kollektiivlepingust, esitab tööandja töölesoovijale teabe ka

nende tingimuste kohta.“;

8) paragrahvi 11 lõiget 2 täiendatakse pärast tekstiosa „eraelu“ tekstiosaga „sissetulekut“;

9) paragrahvi 28 lõiget 2 täiendatakse punktiga 14 järgmises sõnastuses:

„14) mitte takistama töötajal avalikustada oma töötasu suurust.“;

10) paragrahvi 29 täiendatakse lõikega 61 järgmises sõnastuses:

„(61) Töötasu suurust määrates peab tööandja tagama naiste ja meeste sama või võrdväärse

töö eest võrdse tasustamise.“;

Selgitus: Eelnõu § 1 punktiga 7 täiendatakse TLS-i § 11 lõikega 21, sätestades, et tööandja

esitab töölesoovijale teabe pakutava töökoha eeldatava töötasu või selle vahemiku kohta

eelkõige töökuulutuses või muul viisil enne töövestlust. Lisaks, kui asjakohasele töökohale

kohaldatakse kollektiivlepingust tulenevaid töötasu tingimusi, peab tööandja esitama

töölesoovijale vastava teabe nende tingimuste kohta. Muudatus on vajalik, et tagada vastavus

direktiivi artikli 5 lõikele 1 eesmärgiga tagada läbipaistvad läbirääkimised töötasu üle.

Direktiivis ettenähtud eesmärgi saavutamiseks tuleb eeldatav töötasu või töötasuvahemiku

info avaldada viisil ja vormis, mis tagab kandidaadile võimaluse osaleda töötasu

läbirääkimistel teadlikult ja ette valmistatult. Eeldatava töötasu või töötasuvahemiku peab

avaldama piisavalt varakult enne töövestlust, et kandidaadil oleks võimalik pidada

läbipaistval ja informeeritud viisil töötasu üle läbirääkimisi. Nõue kehtib kõigi värbamiste

puhul, sh sihtotsingute puhul, et tagada sisuline palgaläbirääkimise võimalus.

Eeldatav töötasu on töökoha põhitöötasu. Eeldatav töötasu või töötasuvahemik ei pea

sisaldama lisatasusid (kui need ei tulene kollektiivlepingust). Avaldatav eeldatav töötasu või

vahemik ei ole siduv. See tähendab, et näiteks värbamise protsessis võib selguda, et on

objektiivseid ja sooneutraalseid asjaolusid, miks töötasu peaks algselt antud numbrist

erinema. Siiski on oluline, et samale tööle kandideerijatele antakse sama infot, et tagada

läbipaistvad läbirääkimised töötasu üle.

Töötasu info jagamine on ühelt poolt tarvilik, et anda kandideerijatele adekvaatset infot ja

leida sobilikud kandidaadid ning säästa nii tööandja kui ka tööle kandideerijate aega. Teisalt

on see oluline, et ühtlustada töötasu läbirääkimise positsioonid potentsiaalse tööandja ja

töölesoovija vahel. Kui tööle kandideerija teab, mis on antud töökohal tavaline töötasu või

selle vahemik, siis on tal parem võimalus end läbirääkimisteks ette valmistada. Samuti

võimaldab töötasuvahemiku osas varakult info saamine kandidaadil soovi korral loobuda

töövestlusel osalemisest, hoides kokku nii enda kui tööandja aega. Läbipaistval töötasu infol

põhinevad läbirääkimised aitavad jõustada ennetada diskrimineerimist töötasudes, kus

töötasu määratakse objektiivsete kriteeriumite alusel, mitte kandidaadi läbirääkimisvõime

järgi. See aitab vähendada ka soolist palgalõhet, kuna uuringud näitavad, et naised küsivad

samaväärse kvalifikatsiooni korral keskmiselt meestest madalamat tasu. Lisaks aitab see tööle

kandideerijaid, kelle läbirääkimispositsioon on nõrk, sealhulgas mõnel objektiivsel põhjusel,

näiteks seetõttu, et piirkonnas on vähe töövõimalusi või kuna kandideerija sissetulekust sõltub

terve leibkond.

Töökohale kohalduvad kollektiivlepingutingimused, mis tasustamist puudutavad, on näiteks

öötöö, ületunnitöö või riigipühal töötamise seaduses paika pandud määrast kõrgemalt

tasustamine või kollektiivlepingus kehtestatud lisatasud.

Eelnõu § 1 punktiga 8 täiendatakse TLS § 11 lõiget 2 pärast tekstiosa „eraelu“ tekstiosaga

„sissetulekut“, millega keelatakse selgesõnaliselt läbirääkimistel tööandja poolt praeguse või

varasema töötasu küsimine. Ka varasemalt ei ole tööandja tohtinud sellist infot küsida, sest

see puudutab töölesoovija eraelu ja ei ole seotud sobivusega pakutavale töökohale. Kindluse

huvides kehtestatakse keeld nüüd ühemõtteliselt. Sellega tagatakse ühtlasi vastavus direktiivi

10

artikkel 5 lõikele 2. Muudatus keelab info küsimise tööandjale. Töölesoovija võib soovi korral

oma sissetulekust rääkida.

Eelnõu § 1 punktiga 9 täiendatakse TLS § 28 lõiget 2 punktiga 14, millega nähakse ette, et

tööandja ei tohi takistada töötajal avalikustamast oma töötasu suurust. Ka kehtiva seaduse

järgi on töötajal õigus oma isiklikku tasuinfot avaldada. Teisalt on praktikas teada juhtumeid,

kus töötajal keelatakse tasuinfot avaldamast viidates, et tegemist on ärisaladusega. Seetõttu

täiendatakse seadust, et tagada õigusselgus ja võtta sõnaselgelt kehtivasse õigusesse üle

direktiivi artikli 7 lõige 5, mille kohaselt töötajaid ei tohi takistada avaldamast oma töötasu

võrdse tasustamise põhimõtte järgimise tagamise eesmärgil. Muudatuse kohaselt ei või

tööandja takistada töötajal avaldada oma töötasu suurust. Sellega keelatakse ühemõtteliselt

ka töölepingu tingimused, mis keelavad töötajal oma töötasust rääkimise, viidates ärisaladuse

hoidmise kohustusele. Seega on töötajal igal juhul õigus ja vabadus jagada informatsiooni

enda töötasu suuruse kohta, kui ta seda soovib.

Eelnõu § 1 punktiga 10 täiendatakse TLS § 29 lõikega 61, sätestades, et töötasu suurust

määrates peab tööandja tagama naiste ja meeste sama või võrdväärse töö eest võrdse

tasustamise. See ei ole uus regulatsioon – ka SoVS § 6 lõige 2 punkt 3 keelustab olukorra, kus

tööandja kehtestab ühest soost töötajale või töötajatele ebasoodsamad töö tasustamise või

töösuhtega seotud hüvede andmise ja saamise tingimused kui sama või sellega võrdväärset

tööd tegevale teisest soost töötajale või töötajatele.

Säte kirjeldab tööandja kohustust tagada naiste ja meeste sama või võrdväärse töö eest

võrdne tasustamine – see tähendab, et keelatud on meestele ja naistele, kes teevad sama või

võrdväärset tööd erinev tasustamine, välja arvatud juhul, kui selleks on objektiivne ja

sooneutraalne põhjus. Tööde sama või võrdväärsust peaks hindama tööde väärtuse

seisukohast võttes arvesse tööks vajalikud oskusi, pingutust, vastutust ja töötingimusi ning

vajaduse korral teised kriteeriumid. Selle sättega võetakse osaliselt üle direktiivi artikkel 4

lõige 1.

4.2 Täiendada eelnõu § 1 uute punktidega 14 ja 15 järgmises sõnastuses:

14) paragrahvi 115 lõiget 1 täiendatakse pärast tekstiosa „§ 8 lõigetes 1–3, 8 ja 9,“ tekstiosaga

„§ 11 lõikes 21,“;

15) seaduse normitehnilist märkust täiendatakse tekstiosaga „Euroopa Parlamendi ja nõukogu

direktiiv (EL) 2023/970, millega tasustamise läbipaistvuse ja õiguskaitsemehhanismide kaudu

tugevdatakse meeste ja naiste võrdse või võrdväärse töö eest võrdse tasu maksmise põhimõtte

kohaldamist (ELT L 132, 17.05.2023, lk 21–44)“.

Selgitus: Eelnõu § 1 punktiga 14 täiendatakse TLS § 115 lõiget 1, lisades Tööinspektsiooni

teostatava riikliku ja haldusjärelevalve alla kuuluvate sätete hulka ka § 11 lõikes 21 sätestatud

tööandja kohustuse esitada töölesoovijale töökuulutuses või muul viisil enne töövestlust teave

eeldatava töötasu või selle vahemiku kohta ning vajadusel teave kollektiivlepingu tasustamist

puudutavate tingimuste kohta. Muudatus on vajalik, et tagada vastavus direktiivi artikli 17

lõigetele 1 ja 2.

4.3 Täiendada eelnõu uute paragrahvidega 3, 5 ja 6 järgmises sõnastuses:

§ 3. Avaliku teenistuse seaduse muutmine

Avaliku teenistuse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 18 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Ametiasutus esitab kandidaadile teabe pakutava ametikoha põhipalga või selle vahemiku

kohta, eelkõige konkursikuulutuses või muul viisil enne värbamisvestlust.“;

2) seaduse normitehnilist märkust täiendatakse tekstiosaga „Euroopa Parlamendi ja nõukogu

direktiiv (EL) 2023/970, millega tasustamise läbipaistvuse ja õiguskaitsemehhanismide kaudu

11

tugevdatakse meeste ja naiste võrdse või võrdväärse töö eest võrdse tasu maksmise põhimõtte

kohaldamist (ELT L 132, 17.05.2023, lk 21–44)“;

§ 5. Soolise võrdõiguslikkuse seaduse muutmine

1) seadust täiendatakse §-ga 111 järgmises sõnastuses:

㤠111. Palgapeegel

(1) Statistikaamet töötleb tööandja taotlusel tööandja poolt talle või teisele riigiasutusele, kelle

andmekogus kogutavaid andmeid Statistikaamet kasutab, esitatud töösuhte, töötasu ja ajutiselt

töölt eemalviibimisega seotud andmeid eesmärgiga võimaldada tööandjal seirata soolise

palgalõhe näitajaid.

(2) Tööandja saab tutvuda Statistikaameti koostatud organisatsiooni soolise palgalõhe

näitajatega töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 241 alusel loodud töökeskkonna andmekogu

kaudu.

(3) Soolise palgalõhe näitajaid töökeskkonna andmekogusse ei salvestata.”.

§ 6. Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmine

Töötervishoiu ja tööohutuse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 241 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Töökeskkonna andmekogu eesmärk on edendada tööohutust ja palkade

läbipaistvust, võimaldades Tööinspektsioonil töödelda töötervishoiu ja tööohutusega seotud

andmeid ettevõtete töökeskkonna hindamiseks, ennetus- ja järelevalvetegevuse

planeerimiseks ja teostamiseks ning töövaidluste ja lepituste menetlemiseks. Tööandjatel ja

töötajatel võimaldab andmekogu töötervishoiu ja tööohutusega seotud õigusi kasutada ja

kohustusi täita.“;

2) paragrahvi 241 lõiget 3 täiendatakse punktiga 7 järgmises sõnastuses:

„7) andmed palkade läbipaistvuse kohta.“.

Selgitus: Eelnõu §-ga 3 täiendatakse avaliku teenistuse seaduse § 18 lõikega 11sätestades, et

kandidaadile esitatakse teave pakutava ametikoha põhipalga või selle vahemiku kohta

eelkõige konkursikuulutuses või muul viisil enne töövestlust. Muudatus on vajalik, et tagada

vastavus direktiivi artikli 5 lõikele 1 sarnaselt TLS-i täiendusega (§ 11 lõige 21).

Soolise võrdõiguslikkuse seaduse muudatusega täiendatakse seadust uue paragrahviga 111 ,

sätestades õigusliku alus palgapeegli teenusele[1] ehk tööandja juurdepääsule soolise

palgalõhe näitajatele. Palgapeegel on digilahendus organisatsioonide palgalõhede

seiramiseks, pakkudes tööandjatele tema enda poolt riigile esitatud või kinnitatud andmetele

tuginevat agregeeritud analüüsi, suurendades seeläbi tööandjate teadlikkust ning toetades

õiglaste palgasüsteemide arendamist ja rakendamist. Palgapeegli algatus tuleneb oma

olemuselt soolise võrdõiguslikkuse edendamise kohustusest vastavalt soolise võrdõiguslikkuse

seadusele. SoVS § 11 lõige 2 järgi on tööandjal kohustus koguda soopõhiseid tööalaseid

statistilisi andmeid, mis vajadusel võimaldavad asjaomastel institutsioonidel jälgida ja

hinnata võrdse kohtlemise põhimõtte järgimist töösuhetes. Tööandjatel on loomulikult

ülevaade enda töötajatest, palkadest ja muudest tasudest, kuid soopõhine analüüs eeldab

eraldi ressurssi (näiteks metoodika selgeks tegemist või võrreldavate andmete koondamist).

Kuna riik kogub muude ülesannete tarbeks töötasuga seotud andmeid, siis loodi palgapeegli

teenus, et läbi automaatanalüüsi pakkuda tööandjale sooliste palgalõhede seiramise

võimalust.

Riikliku statistika seaduse (edaspidi RStS) alusel võib riikliku statistika tegija ehk

Statistikaamet avaldada isiku otsest või kaudset tuvastamist võimaldavaid andmeid tema

nõusolekul. Sellest lähtuvalt on statistilise teabe avaldamine läbi Tööinspektsiooni keskkonna

lubatud, kui tööandja seda võimalust kasutab (RStS § 35 lg 2). Kavandatav seaduse norm

loob seadusliku aluse isikuandmete töötlemiseks. Selline läbipaistvus tagab võrdsed

võimalused igale tööandjale, selge arusaama töötlemise eesmärgist ja lubatud töötluse

ulatusest ka töötajale ja Statistikaametile (IKÜM art 5 lg 1 p a).

12

Seega on palgapeegel teenus, mis on suunatud tööandjatele ja mille kasutamine on

vabatahtlik, kuid kus avalik sektor võimaldab päringu tegemist, mis tähendab, et tuvastatakse

ettevõtte esindaja (seda tehakse läbi töökeskkonna andmekogu) ning tagatakse andmetöötluse

toimimine (Statistikaameti poolt), et ettevõttele soovitud näitajad sel ajahetkel kuvada (läbi

töökeskkonna andmekogu). Palgapeegli kaudu on võimalik tööandjal pärida soolise

palgalõhe näitajaid, mis põhinevad andmetel, mille ta on ise riigile esitanud. Seejuures tuleb

rõhutada, et riik ei võta kohustust statistilisi andmeid koguda, vaid eesmärk on tööandjat

palgalõhede seiramisel toetada ja tõsta tööandjate teadlikkust palgalõhe olemasolu ning

seiramise vajalikkusest. Tööandja toetamiseks on palgapeegel sobivaim lahendus, millega riik

on loonud tööandjate endi poolt esitatavate andmete põhjal tööandjatele tööriista ning

töötanud välja analüüsimudelid. Näiteks on suur osa andmeid olemas Statistikaametil või

maksukohustuslase registris, millele on juurdepääs ametil riikliku statistika tegemiseks juba

täna. Edaspidiseks luuakse selge alus, kus Statistikaametil on ülesanne ja õigus andmetöötlust

SoVSis sätestatud eesmärkidel teostada, sh töödelda isikuandmeid, kuid teenuse käivitamine

ehk päring, toimub vaid juhul, kui tööandja seda võimalust kasutab. Statistiline tulemus

kustutatakse teabega tutvumise lõppedes. Korduval kasutamisel tehakse uus päring, toimub

uus automatiseeritud andmete töötlus ning andmed kustutatakse uuesti teenuse sulgemisel.

Lisatava paragrahvi lõikes 1 sätestatakse, et Statistikaamet töötleb tööandja taotlusel

tööandja poolt talle või teisele riigiasutusele, kelle andmekogus kogutavaid andmeid

Statistikaamet kasutab, esitatud töösuhte, töötasu ja ajutiselt töölt eemalviibimisega seotud

andmeid eesmärgiga võimaldada tööandjal seirata soolise palgalõhe

näitajaid. Andmekogudest saab vaadelda vaid neid, millele on Statistikaametil juurdepääs

RStS-i § 16 sätestatud riikliku statistika programmi raames. Andmeallikad on eelkõige

maksukohustuslase register, aga ka sotsiaalkaitse infosüsteem ja Tervisekassa andmekogu.

Kõik kasutatavad andmed on seotud töösuhtega – tasutud maksud, tasud ja liik aga ka ajutise

töövõimetuse algus ja lõpp, samuti lapsepuhkuse algus ja lõpp. Kõiki neid andmeid esitab või

kinnitab tööandja ja need andmed on tööandjale teada. Ajutise töövõimetuse algust ja lõppu,

samuti lapsepuhkuse algust ja lõppu kasutatakse, et arvestada töötaja reaalset töökoormust –

neid arvestamata ei ole võimalik tegelikku töökoormust, mis töötasu mõjutab, arvestada.

Statistikaametil on nendele andmetele juurdepääs riikliku statistika raames, ning ettevõtet

soovitakse säästa samade andmete uuesti esitamisest. Kuna andmete töötluse tulemus on

statistiline, siis andmeid endid Statistikaamet kuhugi ei edasta. Seega võib pidada seaduse

sõnastust piisavalt raamituks.

Täpsemad andmed, mida näitajate arvutamiseks kasutatakse, on kättesaadavad palgapeegli

metoodikas[2], mis on avalik. Metoodikas lähtutakse rangelt põhimõttest, et kasutatakse ainult

andmeid, mis tööandjale on teadaja mille on tööandja esitatud või tööandja kinnitatud. Kuna

andmed on piiritletud töösuhte ja töötasuga ning nende töötlemise õigus on tööandjal nagunii

olemas, on seaduses sätestatud andmete üldraamistik piisav. Seadus määratleb raamid ning

teave väljastatakse vaid samale tööandjale, kellel on õigus samu andmeid soolise

võrdõiguslikkuse edendamiseks töödelda. Selline lahendus valiti seetõttu, et eesmärgiks oli

toetada tööandjaid soolise palgalõhe seiramisel leides võimaluse tänaste andmete

taaskasutamiseks ja tehes seda nii, et tulemus oleks kasutatav ja korrastatud analüüs, mille

tegemise pädevus on Statistikaametil.

Andmetetulemus on statistiline, st andmeid otseselt isikute kohta ei esitata. Kui

organisatsioonis töötab vähem kui kolm meest ja kolm naist, siis teenust ei pakuta. Niisamuti

ei kuvata tulemusi juhul, kui mõnes grupis on vähem kui kolm meest ja kolm naist (näiteks ei

kuvata ametikohapõhiseid andmeid juhul, kui seal on vähem kui kolm meest ja kolm naist).

Palgapeegli jaoks ei esitata ega koguta andmeid. Seega kui andmete kogumisel peaks midagi

muutuma, võib see eeldada metoodika muutust tulevikus. Näiteks juhul, kui tööandjad

hakkavad Statistikaametile esitama masin-masin liidese kaudu palga- ja tööjõukulude

andmeid, on võimalik kasutada ka tunnipalga andmeid, millega on võimalik saavutada

13

näitajate suurem standardiseeritus.

Lõikes 2 sätestatakse, et tööandja saab tutvuda Statistikaameti

koostatud organisatsiooni soolise palgalõhe näitajatega töötervishoiu ja tööohutuse seaduse

§ 241 alusel loodud töökeskkonna andmekogu kaudu. Töökeskkonna andmekogus on võimalik

tööandjal end identifitseerida, sisse logida ja esitada soolise palgalõhe näitajate päring

Statistikaametile. Päring liigub läbi X-tee. Statistikaametis viiakse läbi automaattöötlus ja

näitajad edastatakse X-tee kaudu tööandjale. Juurdepääs näitajatele on ainult tööandjal

(tema määratud esindajal) ja ühelgi kolmandal isikul näitajatele juurdepääsu pole. Soovi

korral võib tööandja tulemust ise töötajatega jagada. X-tee turvaserverisse jäävad logid küll

päringute fakti kohta, mis üle X-tee liiguvad, kuid need ei sisalda saadud vastuse sisu. Logisse

jääb vaid päringu tegemise fakt.

Lõikes 3 sätestatakse, et töökeskkonna andmekogusse soolise palgalõhe näitajaid ei

salvestata. Näitajad on tööandjale andmekogus kättesaadavad kuni akna sulgemiseni ning

seejärel näitajad kustutatakse. Juhul, kui tööandja esitab uue päringu viiakse läbi uus

automaatanalüüs. Töökeskkonna andmekogu süsteemilogis säilivad vaid päringu tegemise

faktid, mitte vastus ise. Töökeskkonna andmekogus säilitatakse logisid kaks aastat.

Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmine muudetakse seaduse § 241 lõiget 1,

täiendades töökeskkonna andmekogu eesmärki palkade läbipaistvuse edendamisega.

Täpsustus on vajalik, kuna tööandjad saavad töökeskkonna andmekogu kaudu tutvuda soovi

korral soolise palgalõhe näitajatega ehk kasutada palgapeeglit.

Eelnõu § 6 punktiga 2 täiendatakse§ 241 lõike 3 punkti 2, lisades töökeskkonna andmekogus

töödeldavate andmete hulka andmed palkade läbipaistvuse kohta. Töödeldavate andmete

hulka kuuluvad soolise palgalõhe näitajad (palgapeegli teenus). Oluline on, et nende

statistiliste näitajate töötlemine toimub väga piiratud viisil – näitajad tuuakse tööandja soovil

üle X-tee töökeskkonna andmekogu kasutajaliidesesse, kuvatakse tööandjale kuni akna

sulgemiseni ning ei salvestata andmekogusse.

Sotsiaalkomisjon

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Toomas Järveoja, Tanel Kiik,

Mihkel Lees, Irja Lutsar, Eero Merilind,Signe Riisalo)

5. Täiendada eelnõu uue paragrahviga 2 (muutes järgmise paragrahvi numeratsiooni) ja

sõnastada see järgmiselt:

§ 2. Alkoholiseaduse § 47 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Alaealist ei tohi rakendada töödel, mis on seotud alkoholi käitlemisega, välja arvatud

juhul, kui töö toimub täisealise töötaja järelevalve all ning:

1) tegemist on alkoholi ladustamise või edasitoimetamisega kaubanduslikul eesmärgil ja on

tagatud, et alaealine puutub selle käigus kokku üksnes avamata pakendis alkoholiga;

2) töö on seotud alkohoolse joogi valmistamise, müügiks pakkumise või müügiga käesoleva

seaduse § 3 lõike 1 punktide 1 ja 5 tähenduses ning alaealine on vähemalt 16-aastane.“

Selgitus: Eelnõu §-ga 2 muudetakse AS-i § 47 lõiget 5.

Paragrahv 47 käsitleb meetmeid, millega tagatakse alaealisel alkohoolse joogi tarbimise

keeld. AS-i § 47 lõige 5 sätestab, et alaealist ei tohi rakendada töödel, mis on seotud alkoholi

käitlemisega, välja arvatud ladustamisel või edasitoimetamisel kaubanduslikul eesmärgil, kui

on tagatud, et alaealine puutub selle käigus kokku üksnes avamata pakendis alkoholiga.

Eelnõu §-ga 2 luuakse AS-i § 47 lõikesse 5 loetelu eranditest, mil alaealist tohib rakendada

töödel, mis on seotud alkoholi käitlemisega. Nimetatud sätte punkti 1 tõstetakse AS-i § 47

lõige 5. Seejuures tehakse tehniline muudatus, muutes punkti 1 lause algust ja lisades

14

tekstiosa „ladustamisel või edasitoimetamisel“ asemele tekstiosa „tegu on alkoholi

ladustamise või edasitoimetamisega“ ning tekstiosale „kaubanduslikul eesmärgil,“ järgnev

sõna „kui“ asendatakse sõnaga „ja“. Kõnealuse sätte punkti 2 lisatakse erand, millega

nähakse ette võimalus rakendada alaealist alates 16. eluaastast töödel, mis on seotud

alkohoolse joogi valmistamise, müügiks pakkumise ja müügiga AS-i § 3 lõike 1 punktide 1 ja

5 tähenduses.

Seega on AS-i § 47 lõike 5 uus sõnastus järgmine: „Alaealist ei tohi rakendada töödel, mis on

seotud alkoholi käitlemisega, välja arvatud juhul, kui: 1) tegu on alkoholi ladustamise või

edasitoimetamisega kaubanduslikul eesmärgil ja on tagatud, et alaealine puutub selle käigus

kokku üksnes avamata pakendis alkoholiga; 2) töö on seotud alkohoolse joogi valmistamise,

müügiks pakkumise ja müügiga käesoleva seaduse § 3 lõike 1 punktide 1 ja 5 tähenduses ning

alaealine on vähemalt 16-aastane.“

Eelnõuga kavandatav uus alkoholi käitlemise erand alaealistele puudutab üksnes alkoholi

valmistamist ning mitte selle töötlemist ja villimist ehk mitte kogu tootmist AS-i § 3 lõike 1

punkti 1 tähenduses, kuna muudatuse eesmärk on, et alaealine saaks teenindusettevõttes

klienditeenindajana töötades täita muuhulgas tööülesandeid, mis puudutavad alkoholi

sisaldavate jookide valmistamist, et motiveerida tööandjad alaealisi klienditeenindajatena

tööle võtma. Alkohoolse joogi valmistamise all peetakse silmas alkoholi sisaldavate kokteilide

valmistamist klientidele toitlustus-, majutus- ja muudes teenindusettevõtetes.

Praegu kehtiv AS-i § 47 lõikest 5 tulenev piirang on toonud kaasa olukorra, mis muudab

alaealise töölevõtmise tööandja jaoks mitteatraktiivseks ja ebaotstarbekaks. Kehtiv piirang

tähendab seda, et näiteks toitlustusettevõttes töötades peab igas töövahetuses koos alaealise

teenindajaga töötama ka täisealine teenindaja, kes saab kliente täiel määral teenindada,

kuivõrd alaealist ei ole mõistlik kaasata teenindustöösse näiteks kohvikutes, baarides ja

restoranides, kus alkohoolsete jookide valmistamine, müügiks pakkumine ja müük on osa

nende ettevõtete tavapärasest teenindusest. Teisalt on teenindussektoris, eriti hooajaliselt,

suur nõudlus lisatööjõu järele ning paljud alaealised on valmis ja huvitatud suvisest või

lühiajalisest töövõimalusest. Lisaks töötab suur osa alaealisi praegu teenindusettevõtetes

mitteametlikult, täites tööülesandeid, mis on seotud alkoholi käitlemisega, mis seab nii

tööandja kui ka alaealise õiguslikult ebakindlasse olukorda, sest kehtiva õiguse kohaselt ei

ole see lubatud.

Reformierakonna fraktsioon

Eesti 200 fraktsioon

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (muudatusettepaneku poolt 5: Toomas

Järveoja, Mihkel Lees, Irja Lutsar, Eero Merilind,Signe Riisalo; vastu 1: Tanel

Kiik; erapooletuid 0)

6. Muuta eelnõu § 2 (uus § 7) ja sõnastada see järgmiselt:

„Käesoleva seaduse § 1 punktid 11-13 jõustuvad 2027. aasta 1. jaanuaril.“

Selgitus: Tegemist on tehnilise korrastusega. Kuna eelnõusse lisandusid uued sätted, siis on

korrastatud ka jõustumise paragrahvi.

Sotsiaalkomisjon

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Toomas Järveoja, Tanel Kiik,

Mihkel Lees, Irja Lutsar, Eero Merilind,Signe Riisalo)

Komisjon otsustas küsida arvamust Riigikogu õiguskomisjonilt.

Otsustati:

1.1. Teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 13.05.2026 (konsensus: Toomas

Järveoja, Tanel Kiik, Mihkel Lees, Irja Lutsar, Eero Merilind, Signe Riisalo).

1.2. Teha ettepanek eelnõu teine lugemine katkestada (konsensus: Toomas Järveoja, Tanel

Kiik, Mihkel Lees, Irja Lutsar, Eero Merilind, Signe Riisalo).

15

Signe Riisalo andis teada, et vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorraseadusele on

muudatusettepanekute tähtaeg 10 tööpäeva.

2. Sotsiaalkomisjoni algatatud olulise tähtsusega riikliku küsimuse „Eesti vähitõrje

hetkeseis ja arenguperspektiivid“ arutelu

Signe Riisalo rääkis, et komisjon on olulise tähtsusega riikliku küsimuse (OTRK) arutelu

korraldamist arutanud mitmel korral, tehes seda viimati 21. aprilli 2026 istungil, mil otsustati

kokku kutsuda ka komisjoni töörühm. S. Riisalo tutvustas komisjoni liikmetele töörühma

ettepanekuid OTRK arutelu läbiviimise kava kohta. OTRK arutelul saab esmalt sõna

sotsiaalkomisjoni liige Eero Merilind, seejärel Eesti Vähiliidu president Vahur Valvere, Eesti

Vähitõrje Võrgustiku (ESTCAN) kliiniline juht Rille Pihlak ja MTÜ Onkoloogika esindaja

Kristel Leif.

3. Sotsiaalkomisjoni poolt laste kehalist aktiivsust ning selle mõju vaimsele ja füüsilisele

tervisele puudutava olulise tähtsusega riikliku küsimuse algatamise arutelu

Signe Riisalo tegi ettepaneku algatada Riigikogu täiskogus olulise tähtsusega riikliku

küsimuse (OTRK) arutelu teemal „Laste kehaline aktiivsus ning selle mõju vaimsele ja

füüsilisele tervisele“, mis toimuks 4. juunil 2026. OTRK ettevalmistamiseks soovis ta

moodustada komisjoni töörühma, milles lisaks komisjoni esimehele nõustusid osalema Eero

Merilind ja Mihkel Lees.

Signe Riisalo pani hääletusele menetlusliku otsuse.

Otsustati:

1.1. Algatada Riigikogu täiskogus olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelu (konsensus:

Toomas Järveoja, Mihkel Lees, Irja Lutsar, Eero Merilind, Signe Riisalo).

4. Euroopa Liidu asjade komisjonile arvamuse andmine: Eesti seisukohad

tervisebiotehnoloogia eelnõude paketi kohta - COM(2025) 1022, COM(2025) 1031

Timur Hurt andis komisjonile ülevaate Eesti seisukohtadest tervisebiotehnoloogia eelnõude

paketi kohta. Ta selgitas, et paketti kuulub määruse eelnõu, millega luuakse meetmete

raamistik biotehnoloogia ja biotootmise tugevdamiseks tervisevaldkonnas

(biotehnoloogiamäärus), ning eelnõu direktiivide muutmiseks, mis käsitlevad geneetiliselt

muundatud organismide tahtlikku keskkonda viimist ja siirdamiseks ettenähtud inimelundite

kvaliteedi- ja ohutusstandardeid. T. Hurt lisas, et biotehnoloogia määruse eelnõu eesmärk on

luua soodsad tingimused biotehnoloogiliste toodete ja teenuste arendamiseks ning kiirendada

nende turule jõudmist, tagades samal ajal inimeste ja loomade tervise ning keskkonna kaitse.

Ta tõi välja, et Eesti toetab eelnõu eesmärke, milleks on tervisebiotehnoloogia sektori

konkurentsivõime tugevdamine, innovatsiooni edendamine, uuenduste ja toodete turule

jõudmise kiirendamine ning regulatiivse killustatuse vähendamine. T. Hurt selgitas, et

tegemist on ulatusliku algatusega, mis hõlmab endas mitut olulist aspekti. Esiteks luuakse

õigusraamistik strateegiliste projektide tunnustamiseks ja toetamiseks. Teiseks edendatakse

tervisebiotehnoloogia klastrite vahelist koostööd ning läbi selle suurendatakse ettevõtete

vahelisi võrgustikke. Kolmandaks lihtsustatakse ettevõtjate juurdepääsu EL rahastusele ning

võetakse kasutusele regulatiivliivakastid. Lisaks soodustatakse tehisintellekti ja digitaalsete

andmete kasutamist ning peetakse oluliseks erinevate valdkondlike testkeskkondade ja

andmeruumide ühilduvuse ja ristkasutuse tagamist, et vältida dubleerimist. T. Hurt märkis, et

Eesti toetab eelnõu eesmärke, kuid on esitanud ka mõned ettepanekud. Innovatsiooni

soodustamiseks nähakse eelnõus ette võimalus anda uudsetele biotehnoloogiliste protsesside

abil arendatud ravimitele täiendav kaitsetunnistus. T. Hurt selgitas, et eelmise aasta statistika

kohaselt on ligikaudu pooled ravimitest bioloogilised ning eelnõus sätestatud tingimustega

16

nõustumine tähendaks selliste ravimite turukaitse pikenemist. Eesti seda lahendust ei toeta,

kuna selle tulemusel jõuaksid biosimilarid turule hiljem ning patsiendid jääksid seeläbi

soodsamast ravivõimalusest ilma. Samuti toob see Tervisekassale täiendavaid kulusid.

Seetõttu on tehtud ettepanek siduda kaitseperioodi pikendamine tingimusega, et ravim vastab

katmata ravivajadusele või toob patsientidele olulist lisakasu (nt vähendab märkimisväärselt

haigestumust või suremust). Samuti ollakse eriarvamusel eelnõus sätestatud nõude suhtes luua

ühine kontaktpunkt lubade andmise protsessi koordineerimiseks. T. Hurt selgitas, et

projektide ulatus ja iseloom on väga erinev ning kõik projektid ei eelda keskkonnaloa

menetlust. Seetõttu peaks ühise kontaktpunkti loomine olema liikmesriikidele vabatahtlik. Kui

selline kontaktpunkt siiski määratakse, peaks selle roll olema koordineeriv ning selle

ülesanded tuleks ühtlustada keskkonnamõju hindamise kiirendamise määruse eelnõus ette

nähtud kontaktpunkti ülesannetega, vältides loamenetlusele eelnevate täiendavate

menetlusetappide kehtestamist. Ta lisas, et Eesti toetab eelnõu eesmärki tugevdada Euroopa

Liidu biokaitsevõimet, sealhulgas bioohutust suurendavate strateegiliste projektide elluviimist

ning biotehnoloogiaga seotud riskitoodete väärkasutamise ennetamiseks

järelevalvemehhanismi loomist. Lõpetuseks märkis ta, et kavandatavad muudatused võivad

parandada ravimite (sh biosimilaride) kättesaadavust, toetada innovaatiliste ravimite jõudmist

patsientideni, suurendada kulutõhusust ning parandada Eesti ettevõtjate ligipääsu Euroopa

Liidu rahastusele.

Teele Jairus-Pähno selgitas, et Kliimaministeeriumi seisukohad puudutavad eelkõige viimast

punkti, millega tehakse direktiivis muudatused geneetiliselt muundatud mikroorganismide

keskkonda viimise kohta. Ta märkis, et tegemist on direktiivi ajakohastamisega, kuna see on

25 aastat vana ning biotehnoloogia areng on selle aja jooksul olnud märkimisväärne.

Muudatused käsitlevad geneetiliselt muundatud mikroorganisme, mida ei kasutata toiduks ega

söödaks ehk siis väetised või biotõrje. Nende puhul nähakse ette lubade kehtivusaja

pikendamine. Esialgses tekstis pakuti välja tähtajatu kasutusloa võimalus, kuid Eesti

seisukoha kohaselt tuleks lubasid vähemalt ühel korral uuesti hinnata. Lisaks peetakse

vajalikuks selgete juhiste kehtestamist, et tagada liikmesriikides ühtne arusaam ja

rakendamispraktika. T. Jairus-Pähno märkis, et suurema haldusvõimekusega liikmesriikidel ei

pruugi rakendamisel probleeme tekkida, kuid ühtse turu toimimiseks on oluline tagada kõigi

liikmesriikide võrreldav tase. Samuti leiti, et direktiivi ülevõtmiseks ettenähtud aeg peaks

olema pikem kui esialgses ettepanekus, kuna direktiiv annab Euroopa Komisjonile õiguse

võtta vastu delegeeritud akte, mis tuleb samuti siseriiklikku õigusesse üle võtta. Pikem

ülevõtmisaeg võimaldaks vajalikud muudatused teha koordineeritult ja terviklikult, vältides

vajadust muuta geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise seadust lühikese aja

jooksul korduvalt.

Airika Salumets selgitas, et Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi puudutavad kaks

teemat. Üks muudatus puudutab Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) tegevust, kes teeb

Euroopa Liidu tasandil riskihindamisi. EFSA hindab nende toodete ohutust, mis vajavad

eelnevat luba. A. Salumets märkis, et üheks innovatsiooni pidurdavaks teguriks on olnud

riskihindamise protsessi pikkus. Seetõttu nähakse ette muudatused EFSA töökorralduses.

Peamise muudatusena laiendatakse EFSA võimalusi anda enne taotluse esitamist sisulist nõu.

Muudatuse eesmärk on parandada taotluste kvaliteeti ja kiirendada riskihindamise protsessi, et

tooted jõuaksid Euroopa Liidu turule kiiremini. A. Salumets lisas, et teine muudatus puudutab

regulatiivliivakaste, mida võimaldatakse kasutada ka teatavate toitude ja söötade puhul.

Üheks regulatiivliivakastist välja jäetud toidugrupiks on uuendtoidud. Eesti ei toeta

uuendtoitude regulatiivliivakastist välja jätmist, kuna selline lähenemine ei ole kooskõlas

määruse eesmärkidega ega ole proportsionaalne.

Signe Riisalo andis sõna Sotsiaalministeeriumi esindajale.

Jelizaveta Ter-Minasjan rääkis, et peamine uuendus on mõiste „organi töötlemine“

kasutuselevõtt. Ta selgitas, et enne siirdamist võib organeid töödelda ohutuse tagamiseks,

näiteks metaboolse aktiivsuse mõjutamiseks farmakoloogiliste või immunoloogiliste ainete

abil. Pärast eelnõu vastuvõtmist hakatakse seda mõistet juurutama ka Eesti

seadusandluses. Eesti tegi ettepaneku, et kasu-riski hindamise põhimõtted ja vajaduse korral

vastavad juhised töötataks välja ELi tasandil.

17

Timur Hurt rääkis, et suure mõjuga strateegiliste projektide hindamist tuleks läbi viia

Euroopa Komisjoni tasandil. Eesti jaoks on oluline, et projektide hindamiseks kehtestataks

ühised nõuded ja läbipaistvad põhimõtted, sest siis saavad ka liikmesriikide ettevõtted

toetusmeetmetest kasu võrdsetel alustel.

Irja Lutsar rääkis, et tema on osalenud mitmetes hindamiskomiteedes. Regionaalsed

konsortsiumid saaksid tema sõnul projekte hinnata märksa kiiremini. Ta märkis, et kui ravimit

toodetakse Eestis, siis see ei tähenda tingimata, et ravim on kohalikele paremini kättesaadav ja

odavam. Ravimite kättesaadavuse vaates on oluline soodustada innovatsiooni ja tagada

võimalikult kiire ravimite turule jõudmine.

Signe Riisalo küsis, kas iga riik peab oma pädevuse iseseisvalt üles ehitama või on võimalik

teha regionaalset või euroopaülest koostööd. S. Riisalo soovis teada, kas see aspekt kajastub

VV seisukohtades.

Timur Hurt nõustus, et protsessi lihtsustamise mõttes võiks hindamise koondada ühe

konsortsiumi või regionaalse kompetentsikeskuse pädevusse. Samas on võimalik, et

kohalikud asutused tunnevad riigi eripära paremini. Eelkõige soovitakse kasutada juba

olemasolevaid ressursse ja asutusi ning vajadusel ülesandeid delegeerida. Uute asutuste

loomine oleks kulukas ning spetsialiste ei ole selleks piisavalt. Suure mõjuga projektide puhul

tegi Eesti ettepaneku, et nende hindamine toimuks Euroopa Komisjoni tasandil. Ta selgitas, et

liikmesriigina ei ole alati mõistlik hinnata projekte, mis ulatuvad regionaalsetest piiridest

välja.

Irja Lutsar nentis, et nii jõutakse taas kahekiiruselise Euroopani: kui otsustamine viiakse

liiga kõrgele tasandile, kipub tempo aeglustuma. I. Lutsar toetab selles küsimuses pigem

regionaalse koostöö põhimõtet. Tema sõnul ei vaja Prantsusmaa ega Saksamaa tõenäoliselt

regionaalset kompetentsikeskust, sest neil on endal tugev võimekus. Väiksematel Põhja-

Euroopa riikidel aitaks see aga innovatsiooni oluliselt kiirendada.

Signe Riisalo tõdes, et see põhimõte ei kajastu VV seisukohtades otsesõnu. Samas kinnitavad

ministeeriumide esindajad, et tulevikuvaates on meil nende regulatsioonide elluviimiseks

olemas võimekus nii inimeste kui ka rahastuse osas. S. Riisalo nõustus I. Lutsariga, et kõiki

pädevusi ei ole mõistlik Eestis eraldi üles ehitada, vaid tuleks teha koostööd teiste riikidega.

Ta küsis, kas riigil on kohustus kõik ise ära teha või on lubatud ka koostöö riikide vahel ja

erasektoriga. Kui koostööks takistusi siiski on, tuleks VV seisukohti täpsustada ning selgelt

rõhutada, et selliseid koostöövorme tuleb võimaldada või soodustada. Näiteks saaksid Balti

riigid kaasata ka Soome ja Rootsi ning tegevused ühiselt korraldada.

Timur Hurda sõnul lähtutiseisukohtades põhimõttest, et võimalikult suurel määral

kasutatakse olemasolevaid struktuure ja koostööformaate ning välditakse lisakulusid. Tema

hinnangul ei keelata koostöövorme, vaid pigem jäetakse need paindlikuks. Samas tõstatas ta

küsimuse asutuste ja kontaktpunktide rolli kohta, mis aitavad ettevõtetel Eesti maastikul

orienteeruda. Ta kahtles, kas Eesti ettevõtteid aitaks see, kui nad peaksid pöörduma otse

Euroopa tasandile, või on mõistlikum kui tugi jääks riigisiseselt korraldatuks.

Signe Riisalo küsis, kes oleks see kontaktpunkt, kelle poole ettevõtted pöörduma peaksid.

Timur Hurt vastas, et praegu tegeleb ettevõtete nõustamisega Ettevõtluse ja Innovatsiooni

Sihtasutus (EIS). EISil on jätkuvalt suhteliselt suured toetusmehhanismid.

Irja Lutsar märkis, et rõhuasetused on erinevad. T. Hurda arvates tundub innovatsioonis

kõige olulisem olevat Eesti „maastikul“ orienteerumine. I. Lutsari hinnangul on aga määrav

eelkõige hea teadusidee – ükskõik millises keskkonnas seda rakendada. Eestis suudetakse

ideid küll kiiresti ellu viia, kuid mõnikord ei pruugi olla piisavalt eksperte, kes oskaks õigel

ajal öelda, et liigutakse täiesti vales suunas. Ta rõhutas, et see ei ole ainult Eesti probleem,

vaid sarnane olukord esineb ka teistes väikeriikides. I. Lutsari arvates võiksid kõige

innovatiivsemad projektid jõuda Eestisse sõltumata sellest, milline „maastik“ meil on.

Signe Riisalo küsis, kas VV kujundatud seisukohad toetavad innovatsiooni Eestisse jõudmist

või on takistavaid tegureid. Ta soovis teada, kas ühise regulatsiooni tasandil oleks võimalik

veel midagi teha väikeriikide toetamiseks.

Timur Hurt vastas, et ettepanek hõlmab kõiki väärtusahela osi. See ei puuduta ainult

tootmist ega tootmise laiendamist – väga suur rõhk on ka arendusel ja teadusel. Kui

kehtestatakse ühised hindamiskriteeriumid ja suureneb läbipaistvus, saavad ettevõtted ELi

18

rahastust taotleda võrdsematel alustel, olenemata sellest, kas nad asuvad Eestis, Lätis, Soomes

või Hispaanias. Kui liikmesriikide tasandil kohalikud asutused toetavad ja

juhendavad ettevõtjaid taotluste esitamisel, on see igati positiivne.

Signe Riisalo tegi ettepaneku toetada VV esitatud Eesti seisukohti tervisebiotehnoloogia

eelnõude paketi kohta

Otsustati:

4.1. Toetada Vabariigi Valitsuse esitatud seisukohti (konsensus: Toomas Järveoja, Mihkel

Lees, Irja Lutsar, Eero Merilind, Signe Riisalo).

5. Info ja muud küsimused

Täiendavat infot ei olnud ja muid küsimusi ei arutatud.

(allkirjastatud digitaalselt)

Signe Riisalo

juhataja

(allkirjastatud digitaalselt)

Terle Kask

protokollija

(allkirjastatud digitaalselt)

Riin Lindpere

protokollija

Riigikogu sotsiaalkomisjoni

istungi protokoll nr 174

Tallinn, Toompea ja videosild Teisipäev, 05. mai 2026

Algus 14.00, lõpp 15.56

Juhataja: Signe Riisalo (esimees)

Protokollijad: Terle Kask (konsultant), Riin Lindpere (konsultant)

Võtsid osa:

Komisjoni liikmed: Toomas Järveoja, Tanel Kiik, Helmen Kütt, Mihkel Lees, Irja Lutsar,

Eero Merilind

Komisjoni ametnikud: Heidi Barot (nõunik-sekretariaadijuhataja), Kristi Reindla (nõunik),

Helgi Kundla (nõunik)

Puudusid: Kalle Grünthal, Jaanus Karilaid ja Aleksandr Tšaplõgin

Kutsutud: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi soolise võrdsuse poliitika juht Eva-

Liina Kliiman, töösuhete poliitika juht Maria-Helena Rahumets ning töösuhete nõunik Stella

Vogt, Sotsiaalministeeriumi laste ja perede osakonna nõunik Liisa Otsak, Eesti

Ametiühingute Keskliidu esimees Kaia Vask, Eesti Hotellide ja Restoranide Liidu juhatuse

liige Kristjan Peäske, Eesti Advokatuuri esindaja Pirkko-Liis Harkmaa, personaliühingu

PARE tööelu töörühma liige ja LEADELLi büroo vandeadvokaat Kaili Rätsepp, Eesti

Noorteühenduste Liidu esindaja Karmen Pikkmets (1. päevakorrapunkt);

Sotsiaalministeeriumi tervishoiukorralduse osakonna nõunik Timur Hurt ja tervishoiuteenuste

osakonna nõunik Jelizaveta Ter-Minasjan, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi

toiduohutuse osakonna peaspetsialist Airika Salumets ja valdkonnajuht Katrin Lõhmus,

Kliimaministeeriumi elurikkuse kaitse osakonna peaspetsialist Teele Jairus-Pähno (4.

päevakorrapunkt)

Päevakord:

1. Vabariigi Valitsuse algatatud töölepingu seaduse muutmise seaduse eelnõu (837 SE) teise

lugemise ettevalmistamine

2. Sotsiaalkomisjoni algatatud olulise tähtsusega riikliku küsimuse „Eesti vähitõrje hetkeseis

ja arenguperspektiivid“ arutelu

3. Sotsiaalkomisjoni poolt laste kehalist aktiivsust ning selle mõju vaimsele ja füüsilisele

tervisele puudutava olulise tähtsusega riikliku küsimuse algatamise arutelu

4. Euroopa Liidu asjade komisjonile arvamuse andmine: Eesti seisukohad

tervisebiotehnoloogia eelnõude paketi kohta - COM(2025) 1022, COM(2025) 1031

5. Info ja muud küsimused

1. Vabariigi Valitsuse algatatud töölepingu seaduse muutmise seaduse eelnõu (837 SE)

teise lugemise ettevalmistamine

Signe Riisalo selgitas, et Vabariigi Valitsuse algatatud töölepingu seaduse (TLS) muutmise

seaduse eelnõu esimene lugemine toimus 15. aprillil 2026. Muudatusettepanekute esitamise

tähtajaks, 29. aprilliks 2026, esitasid Reformierakonna ja Eesti 200 fraktsioonid kaks

2

ühist muudatusettepanekut. Enne eelnõu esimest lugemist avaldasid oma seisukohad ka Eesti

Hotellide ja Restoranide Liit (EHRL) ning Eesti Advokatuur. Eesti Advokatuuri arvamusele

on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM) esitanud kirjalikud kommentaarid.

Lisaks on eelnõu kohta kirjalikud arvamused edastanud Eesti Ametiühingute Keskliit

(EAKL), Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (EKTK) ja Eesti Personalijuhtimise Ühing PARE.

MKM tegi omakorda ettepaneku täiendada eelnõu soolise palgalõhe teemaga ning lisada

palkade läbipaistvuse direktiivi sätted.

S. Riisalo tutvustas esmalt Reformierakonna ja Eesti 200 fraktsioonide esitatud

muudatusettepanekuid. Tema sõnul tehti esiteks tehniline ettepanek muuta töölepingu seaduse

(TLS) pealkiri ning sõnastada see järgmiselt: „Töölepingu seaduse ja alkoholiseaduse

muutmise seadus“. S. Riisalo selgitas, et pealkirja muutmise vajadus tuleneb sisulistest

muudatustest, mis puudutavad ka alkoholiseadust (AS). Kõnealune sisuline muudatus

võimaldab alaealistel teatud tingimustel puutuda töötades kokku alkoholiga. See säte oli

eelnõu esialgses versioonis juba olemas, kuid kooskõlastusringide järel muudeti selle

sõnastust. S. Riisalo tõi välja, et ka EHRL rõhutas oma esialgses seisukohas vajadust

laiendada alaealiste õigusi selles valdkonnas. S. Riisalo selgitas, et sisulise

muudatusettepanekuga soovitakse täiendada eelnõu uue paragrahviga 2 sõnastades see

järgmiselt: „§ 2. Alkoholiseaduse § 47 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Alaealist ei tohi rakendada töödel, mis on seotud alkoholi käitlemisega, välja arvatud

juhul, kui töö toimub täisealise töötaja järelevalve all ning:

1) tegemist on alkoholi ladustamise või edasitoimetamisega kaubanduslikul eesmärgil ja on

tagatud, et alaealine puutub selle käigus kokku üksnes avamata pakendis alkoholiga;

2) töö on seotud alkohoolse joogi valmistamise, müügiks pakkumise või müügiga käesoleva

seaduse § 3 lõike 1 punktide 1 ja 5 tähenduses ning alaealine on vähemalt 16-aastane.“

S. Riisalo sõnul tähendab see, et näiteks kohvikus või baaris, kus alaealine töötab täisealise

töötaja järelevalve all, on tal lubatud selliseid töid teha. Alaealine võib alkoholi käitlemisega

kokku puutuda ka siis, kui tema ülesandeks on alkoholi ladustamine või edasitoimetamine

kaubanduslikul eesmärgil ning tagatud on, et ta tegeleb ainult avamata pakendis alkoholiga –

näiteks alkoholi transportimisel või jaekettides lettidele paigutamisel. Lisatava AS § 47 lg

5 punkti 2 selgituseks rõhutas S. Riisalo, et see muudatus loob võimaluse alaealistel töötada

ajutistel või hooajatöödel, kus nad võivad alkoholi käitlemisega kokku puutuda.

Muudatusettepanekute esitajad peavad seda ettepanekut mõistlikuks, kuna 2025. aasta

statistika näitab 15–24-aastaste noorte osalemise vähenemist tööelus. Positiivne esmakogemus

turvalises töökeskkonnas aitab noori paremini tööellu kaasata ja TLSis sätestatud kaitse on

tagatud. Liigsed keeldud võivad viia olukorrani, kus alaealiste kaitse tegelikult hoopis

väheneb.

Helmen Kütt soovis teada, kas on küsitud Lastekaitse Liidu arvamust muudatusettepaneku

mõju kohta.

Signe Riisalo vastas, et Lastekaitse Liidu arvamust ei ole küsitud, kuid Eesti Noorteühenduste

Liidu (ENL) arvamust on küsitud ja nende esindaja saab seisukohta tutvustada.

Karmen Pikkmets rääkis, et ta on ENLnõukogu liige. ENL on alates 2002. aastast tegutsev

noorteühenduste katusorganisatsioon, mille eesmärk on pakkuda noorteühendustele

eestkostet, kujundada noori toetavat ühiskondlikku arvamust ning esindada noorte poliitilisi

huve Eestis ja rahvusvaheliselt. ENL koondab üle saja noorteosalusega organisatsiooni,

sealhulgas noorteühendused ja osaluskogud, mis esindavad kokku enam kui 22 000 noort. Ta

rõhutas, et seisukoht kajastab ENLi vaadet ja ei pruugi peegeldada kõigi noorte

arvamust. ENL on noortega suheldes täheldanud paljude soovi, et töö, mida nad

teenindussektoris reaalselt juba teevad, oleks seadusega kooskõlas. Seetõttu

toetab ENL töölepingu seaduse muutmist ning leiab, et alates 16. eluaastast tuleks

lubada teenindussektoris alkoholi käitlemist.

Signe Riisalo palus ENL seisukohad saata komisjonile kirjalikult. Järgmiseks andis ta

sõna EHRLi esindajale.

Kristjan Peäske avaldas EHRLi nimel heameelt, et TLSi on plaanis muuta. Praegu on

olukord selline, et noored juba täna teevad töid, näiteks koristavad laudadelt klaase, mis

võivad olla seotud alkoholiga. Restoranid ei saa noori tööle võtta, sest tööülesanded on sageli

3

seotud alkoholiga. Sellisel juhul võiks noorte töötajate arv väheneda ligikaudu 20–30%

võrra.

Signe Riisalo rääkis, et EKTK esitas oma seisukoha kirjalikult ja esindaja istungil

ei osale.EKTK esitas sisuliselt samalaadse ettepaneku. Neil oli lisaks soov

laiendada töötamise võimalusi ka 13–15-aastastele. Sellesisulist muudatusettepanekut ei ole

aga esitatud.

Tanel Kiik tõi esile, et algses eelnõus olid samuti ettepanekud noortele alkoholi käitlemise

võimaluste laiendamiseks, kuid need said huvirühmadelt rohkelt kriitikat. Tema sõnul on

lisaks Lastekaitse Liidule võimalik arvamust küsida ka Eesti tubaka- ja alkoholikahjude

vähendamise kojalt ning mitmetelt teistel ühendustelt. Tööhõive on üks aspekt, ent sama

oluline on arvestada, et Eestis on alkoholi tarbimine väga suur ning mida varem noored

sellega kokku puutuvad, seda suurem on tõenäosus, et alkohol muutub nende jaoks

tavapäraseks.

Signe Riisalo nentis, et T. Kiige küsimus ei ole suunatud HRLile. Ta arvas, et laiemat arutelu

võiks pidada pärast huvigruppide seisukohtade kuulamist. Ta andis sõna EAKLi esindajale.

Kaia Vask avaldas arvamust noorte ja alkoholi teemal, kuna eelnõu osas seisukoha

kujundamisel selle kohta ei küsitud. Ta mõistab tööandjate ja erakondade soovi lubada noortel

alkoholi käidelda. Lapsevanemana tunneb aga muret alaealiste pärast, kes peaks müüma

alkoholi täiskasvanutele ning kontrollima nende isikut tõendavaid dokumente. Tema sõnul

pole see lihtsalt müügi lubamine, vaid tuleb arvestada ka praktiliste aspektidega ehk kuidas

tagada noorte ohutus, kui kliendid on näiteks alkoholijoobes.

Eelnõust üldisemalt rääkides tõdes ta, et noorte kaitse oluliselt väheneb, eriti

pereettevõtete osas. Pereettevõtte puhul on oluline nii selle mõiste definitsioon kui ka see,

kes kaitseb lapse õigusi. Kui tööleping on sõlmitud vanemaga, siis kes kontrollib, et

laps ei kaota seda vanema tegevuse tõttu, näiteks kui vanem võtab lapse

teadmata raha tema pangaarvelt? Kui laps on seitsmeaastane ega oma pangakaarti, siis kes

esindab tema huve, kui seaduslik esindaja ja tööandja langevad kokku? Kuidas tagada, et

alaealise töötaja õigused pereettevõttes oleksid kaitstud? EAKL toetab sotsiaalharta

põhimõtet, et suvevaheajal ning lühikestel koolivaheaegadel ei peaks alaealised töötama

rohkem kui poole vaheaja kestusest, et neile jääks piisavalt aega puhkamiseks. Kui lubada

nädalase koolivaheaja jooksul töötada viis päeva, on töökoormus võrreldav täiskasvanu

omaga. Varasemate TLSi muudatustega, mis pikendasid lubatud tööaega, suureneb alaealiste

töökoormus veelgi. Laste ja täiskasvanute võrdsustamine pole põhjendatud, eriti puhkuse

kestuse osas. Samuti tõi EAKL välja, et puhkuse pikendamise erisuse kaotamine on

majanduslik otsus. Noorte jaoks, kes töötavad täismahus gümnaasiumi ajal, on pikem puhkus

vajalik, et taastuda nii töö- kui õppekoormusest. Kui nõutakse Tööinspektsiooni nõusolekut,

kuid kontrolliressursse ei suurendata, väheneb kontrolli tõhusus.

Signe Riisalo märkis, et EAKLi seisukohana saab arvesse võtta kirjalikult esitatud seisukohta.

K. Vase isikliku seisukoha alaealiste poolt alkoholi käitlemist puudutavates küsimustes võtab

komisjon lihtsalt teadmiseks.

Kaia Vask kinnitas, et vastavaseisukoha saab EAKL esitada

ka kirjalikult, EAKLle arvamuse andmiseks saadetud eelnõus puudus vastav informatsioon.

Signe Riisalo vastas, et EAKL võib seisukoha saata kirjalikult. Organisatsiooni nimel

esinedes eeldatakse alati kollegiaalselt kujundatud seisukohta. Noorte töötamise mahu ja

koolivaheaegadel puhkamise kohta saatis EAKLile sügisel õiguskantsler selgituse, milles

käsitleti Euroopa Sotsiaalharta artikli 7 nõudeid alaealiste töötajate kohta. Õiguskantsler ei

tuvastatud konflikti regulatsioonis. Ta palus MKMi esindajal

kommenteerida EAKLi seisukohti ning täpsustada pereettevõtte temaatikat.

Stella Vogt vastas pereettevõttes töötamise erandi kohta, et eelnõu

koostamisel lähtuti põhimõttest, et selline töötamine pakub alaealisele enamasti turvalise

keskkonna, kus lapse heaolu ja kaitse on tagatud lähedaste poolt. Pereettevõttes töötamise

erandi eesmärk on võimaldada alaealistele täiendavaid töötamisvõimalusi väljaspool seaduses

nimetatud nelja tegevusvaldkonda, mis tulenevad noorte direktiivist. Praegu on 7–12-aastastel

lubatud töötada vaid kultuuri-, kunsti-, spordi- või reklaamitegevuses. Alaealise töötamise

puhul on oluline arvestada tema enda soovi ning seadusliku esindaja nõusolekut. Nüüd

4

soovitakse laiendada alaealiste võimalusi töötamiseks. Lõpliku otsuse töötamise kohta teeb

seaduslik esindaja, enamasti lapsevanem, kes peab alati andma nõusoleku. Tööinspektsioon

peab enne töötamiseks loa andmist kontrollima, et kõik seadusega nõutud tingimused oleksid

täidetud. Pereettevõtte termini osas on MKM seisukoht jätkuvalt, et kuna direktiivis noorte

kaitse kohta tööl ei ole pereettevõtte definitsiooni ning direktiiv ei anna liikmesriikidele õigust

seda ise määratleda, tuleb seda käsitleda Euroopa Liidu õiguse autonoomse mõistena. Seetõttu

ei saa pereettevõtte terminit TLSis sisustada. Euroopa Liidu õiguse kohaselt kuulub selle

mõiste täpne määratlemine Euroopa Kohtu pädevusse ning riigisisesed õigusmõisted ei ole

siin kohaldatavad. Euroopa Liidu õiguses kasutatakse autonoomseid mõisteid, et tagada

terminite ühetaoline tõlgendamine kõikides liikmesriikides. Kui direktiiv ei määra mõistet ega

anna liikmesriikidele õigust seda oma äranägemise järgi defineerida, ei ole korrektne seda

riigisisese õiguse kaudu sisustada. Pereettevõtte mõiste määratlemine kuulub seega Euroopa

Kohtu pädevusse ning Euroopa Kohtu väljakujunenud praktikast tuleneb, et sellistele

terminitele tuleb anda autonoomne ja ühtne tõlgendus, tagades võrdse kohtlemise põhimõtte.

Eelnõu seletuskirjas on toodud näiteid pereettevõttes töötamise kohta. Eelnõu seletuskiri on

oluline abivahend seaduse mõistmisel ja tõlgendamisel. Eelnõu sõnastus soovitakse

jätta paindlikuks, et arvestada erinevate eluliste olukordade ja kaasaegsete peremudelitega.

EAKL on väljendanud, et nemad ei näe vajadust laste töö reguleerimiseks, kuid MKM arvates

on see vajalik. Näiteks on Tööinspektsioonile teada juhtumeid, kus lapsevanem soovib võtta

oma alaealise lapse tööle, kuid tegevus ei kuulu kultuuri, kunsti, spordi või reklaami

valdkonda. Sellistel puhkudel on vanemad pidanud sõlmima käsundus- või töövõtulepingu,

mis ei paku alaealisele piisavat kaitset. Koolivaheaegadel pikema töötamise võimaldamise

eesmärk on luua paindlikumaid võimalusi noorte töölevõtmiseks, arvestades, et noorte

tööpuudus Eestis on endiselt aktuaalne ning meie näitajad jäävad Euroopa Liidu keskmisele

alla. Eelnõuga nähakse ette maksimaalne töötamise periood koolivaheaegadel, mille põhjal

sõlmitakse tööleping. Alaealise töötamiseks on vajalik nii lapse enda soov kui ka tema

seadusliku esindaja nõusolek. Praegune TLSi sõnastus tugineb varasemale Euroopa

Sotsiaalharta tõlgendusele, mille kohaselt ei tohi alaealine töötada üle poole koolivaheaja

kestusest. Vabariigi Valitsus on aga andnud suunised üle vaadata koolivaheaegadel töötamise

piiranguid ning soovitanud lähtuda direktiivides kehtestatud noorte kaitse

miinimumnõuetest. MKM nõustub, et alaealise põhitegevus peaks olema õppimine ja koolis

käimine. Samas liiga range piirang, mille kohaselt võib töötada ainult kuni poole koolivaheaja

ulatuses, ei arvesta nende noorte soovide ja võimekusega, kes tahaksid töötada kauem.

Aastase põhipuhkuse lühendamine 35 kalendripäevalt 28 kalendripäevani põhineb

varasematel uuringutel. 2025. aasta Praxise uuringust selgub, et tööandjad peavad kõige

keerukamaks alaealiste palkamist just seetõttu, et seadus seab liigsed piirangud. Mida vähem

piiranguid, seda motiveeritumad oleks tööandjad alaealisi tööle võtma. Kui tööandjad on

motiveeritud alaealisi tööle võtma, suureneb noorte võimalus omandada töökogemust, mis

aitab kaasa nende konkurentsivõimele tulevikus tööturul. S. Vogti sõnul ei vasta

tõele EAKL väide, et paljud 16–17-aastased töötavad kogu kalendriaasta

vältel. Sotsiaalministeeriumi analüüsi järgi on alaealiste töötamine enamasti hooajaline ning

toimub eelkõige suvekuudel, kus juuni ja juuli on töötamise haripunktid. Praxise 2025. aasta

uuringust selgub, et alaealisi võetakse tööle peamiselt ajutiselt ja suveperioodiks. Õpingute

ajal kooli kõrvalt töötamine on harv nähtus. Ta tõi välja, et põhipuhkuse lühendamine 35

kalendripäevalt 28 kalendripäevale on kooskõlas Euroopa Liidu ja rahvusvahelise õigusega.

Euroopa Sotsiaalharta kohustab tagama, et alla 18-aastased saaksid igal aastal vähemalt neli

nädalat järjestikust puhkust, mis vastab 28 kalendripäevale. Tööandjal on võimalus

kokkuleppel alaealisega määrata pikem põhipuhkus kui 28 kalendripäeva.

Signe Riisalo luges ette lõigu õiguskantsleri kirjast EAKLile seoses 13.02.2026

jõustunud TLSi muudatustega ja õppimiskohustuse ea muutusega. Õiguskantsler on öelnud

järgmist: „Tööaja normid ei kohusta ühtki noort suurima lubatud koormusega töötama. Võib

eeldada, et üldjuhul teeb noor koos oma vanematega töötamise kohta sellise otsuse, millega ta

ei kahjusta oma tervist, heaolu, arengut ja hariduse omandamist. Ilma seadusliku esindaja

(lapsevanema või eestkostja) eelneva nõusolekuta või hilisema heakskiiduta noor töötada ei

saa.“ S. Riisalo osutas, et seega puudub selles

5

küsimuses konflikt õiguskantsleri seisukohaga. Ta andis sõna Eesti Advokatuuri esindajale.

Pirkko-Liis Harkmaa rääkis, et ta esindab Eesti Advokatuuri tööõiguse komisjoni. Eesti

Advokatuur esitas kirjalikult põhjaliku seisukoha, milles toodi välja kolm olulist

märkust. Tööõiguse komisjoni poole pöördutakse sageli selgituste saamiseks, kuid ilma

seaduse selge vastuseta ei ole ühest lahendust. Üks välja toodud teemadest puudutab

pereettevõtte erandit ja teine seadusliku esindaja nõusoleku andmise keelu rikkumise

tagajärge. Tema teada ei ole Euroopa Kohus pereettevõtte mõistet noorte kaitset

tööl puudutava direktiivi kontekstis sisustanud. Samuti ei ole Eesti kohtud pereettevõtte

mõistet sisustanud ning praegu puudub selgus, mida see tähendab. Kui klient küsib,

kuidas sellest mõistest aru saada, ei ole võimalik talle selget vastust

anda. Tööõiguse komisjoni seisukoht on, et TLS peab olema arusaadav kõigile ilma juristi või

advokaadi abita. Tema sõnul enamik tööandjaid ei tutvu seaduse seletuskirjaga ega tea,

et MKMi kodulehel on ka TLSi käsiraamat. Tööõiguse komisjon toetab õigusselgust: kui

seaduses kasutatakse mõisteid või sätestatakse keelde, peavad mõistete tähendus ja keelu

rikkumise tagajärjed arusaadavad olema. Eestis ei teki kohtupraktika kiiresti ning praegu pole

pereettevõtte erandiga praktikas probleeme olnud, sest seda pole seaduses rakendatud. Kui

tekib vaidlus, tuleb Euroopa Kohtust lõplikku tõlgendust küsida. Ta tõdes, et lõppastmes on

see õigusteoreetiline probleem. Võib-olla oleks siiski vajalik pereettevõtte mõiste selgemalt

defineerida, et õigused oleksid paremini arusaadavad ning ei peaks otsima vastuseid

seletuskirjadest. TLS sisaldab mitmeid sätteid, mille mõistmine võib ilma õigusalaste

teadmisteta olla keeruline. Ta rõhutas, et TLS ei tohiks olla nii raskesti

mõistetav. Kolmandaks rääkis ta koolivaheaja töötamise piirangu leevendamisest. Ta tõdes,

et praktikas paraku kasutatakse seaduses lubatud maksimaalset töökoormust sageli ikkagi täiel

määral.

Stella Vogt kommenteeris Eesti Advokatuuri märkust seoses TLS § 8 lõikega 2. Advokatuur

on teinud ettepaneku täiendada nimetatud sätte sõnastust selliselt, et juhul kui seaduslik

esindaja annab alaealisele töötamiseks nõusoleku pikemaks perioodiks, kui seaduses lubatud,

loetakse selline nõusolek tühiseks. S. Vogt märkis, et MKM mõistab Advokatuuri soovi

suurendada õigusselgust, kuid selline muudatus võib tuua kaasa alaealisele töötajale

kahjulikke tagajärgi. Näiteks, kui hiljem selgub, et seadusliku esindaja nõusolek alaealise

töötamiseks koolivaheajal on tühine, võib tekkida olukord, kus alaealine ei oleks tohtinud

töötada ning omakorda küsimus, kas juba välja makstud töötasu tuleks tagasi nõuda. Kehtiva

TLSi § 8 lõige 2 sätestab, et alaealine võib töötada kuni pool iga koolivaheaja kestusest, kuid

ei näe ette seadusliku esindaja nõusoleku tühisust, kui nõusolek antakse pikemaks perioodiks.

Sätte eesmärk on eelkõige informeerida alaealiste seaduslikke esindajaid nõusoleku andmise

tingimustest ja kestusest. S. Vogt lisas, et MKM on selles küsimuses konsulteerinud ka

Tööinspektsiooniga, kelle kinnitusel selliseid rikkumisi praktiliselt ei esine (2015. aastal

tuvastati vaid kaks juhtumit). Seetõttu, arvestades, et praktikas sätte järgimisega probleeme ei

esine, ei toeta MKM nimetatud muudatusettepanekut.

Pirkko-Liis Harkmaa osutas, et seadusesse keelu lisamisel peaks olema selgelt määratletud,

millised tagajärjed rikkumisega kaasnevad.

Signe Riisalo palus täpsustada, millised õiguslikud tagajärjed võivad tekkida olukorras, kus

alaealise seaduslik esindaja on rikkunud seaduses sätestatud piiranguid ning andnud

nõusoleku töötamiseks pikemaks perioodiks, kui seadus ette näeb. Arvestades, et tööleping

sõlmitakse alaealise ja tööandja vahel, siis kuidas selline olukord praktikas lahendatakse?

Stella Vogt täpsustas, et see tähendab seda, et leping ikkagi kehtib. Probleemid tekiksid siis,

kui ütleksime, et see leping on tühine. Sellisel juhul tekib küsimus, kas leping üldse

eksisteeris ja kas töötasu maksmine oli õigustatud. Ta rõhutas, et selliseid alaealiste vaates

ebasoodsaid olukordi on püütud vältida ning kuna praktikas rikkumisi ei esine, siis ei näe

MKM vajadust selle sätte muutmiseks.

Kaili Rätsepp märkis, et Eesti Personalijuhtimise Ühing (PARE) on esitanud eelnõu kohta

kirjaliku arvamuse. Ta rõhutas, et PARE peab oluliseks noorte kaitse tagamist ning selleks

peavad kõik alaealiste töötamist puudutavad erisused olema selgelt reguleeritud ja

läbipaistvad. PARE hinnangul on praegune pereettevõtte mõiste vastuolus alaealiste kaitse

huvidega. K. Rätsepp lisas, et seadusesse ei tohiks lisada ebaselget mõistet, mille sisustamine

6

jäetaks kohtupraktika ülesandeks. Arvestades kohtute töökoormust, ei ole selline lähenemine

õige. K. Rätsepp jätkas, et PARE teine märkus puudutab noorte õigust töötada

koolivaheaegadel rohkem kui poole koolivaheaja kestusest. PARE leiab sarnaselt Eesti

Advokatuuriga, et see ei ole kooskõlas Euroopa sotsiaalharta artikli 7 lõikega 3. MKM on

oma tagasisides põhjendanud, et nimetatud säte võimaldab alaealisel teenida sissetulekut ning

omandada sisukamat töökogemust. Samas tõstatub küsimus, kuidas on tagatud alaealiste

kaitse, arvestades, et mõnel juhul ei pruugi töötamine vastata alaealise enda huvidele, vaid

võib tuleneda perekonna survest.

Liisa Otsak märkis, etSotsiaalministeerium ei toeta tervikuna alkoholi käitlemise

regulatsiooni muudatusettepanekut, kuna uuringud näitavad, et alaealiste viibimine alkoholi

tarvitamist normaliseerivates keskkondades suurendab riski alkoholi tarvitamise alustamiseks

varases eas. Ministeerium peab esmatähtsaks noorte turvalisuse, tervise ja heaolu tagamist.

Samas nähakse kompromissina ette muudatusettepanekus sisalduvat järelevalve aspekti, mille

kohaselt on alkoholi käitlemine lubatud ainult täisealise töötaja järelevalve all ning

kontrollitud tingimustes. Ministeerium peab oluliseks tagada, et järelevalve kohustus

rakenduks praktikas ega piirduks üksnes formaalse nõudega. Samuti peetakse

oluliseks järjepidevat jälgimist, milline on regulatsiooni mõju alaealiste heaolule ning

vajaduse korral täiendavate juhiste koostamist tööandjatele.

Signe Riisalo küsis, millistele uuringutele Sotsiaalministeerium oma seisukohtade

põhjendamisel tugines.

Liisa Otsak vastas, et saab täpsema info uuringute kohta saata komisjonile hiljem

kirjalikult, aga üks uuringutest on WHO raport, mis toob välja riski, et alkoholi tarvitamist

normaliseerivas keskkonnas võib see mõjutada ka last varasemalt alkoholi tarbima.

Signe Riisalo andis teada, et MKM on teinud sotsiaalkomisjonile ettepaneku lisada eelnõu

juurde täiendavad TLSi ja ELTTSi muudatused, mis on seotud ELi direktiivi üle võtmisega

ning täpsustavad töötajate teavitamist töösuhtega seotud andmetest. Ta palus MKMi esindajal

tutvustada nimetatud ettepanekuid.

Eva-Liina Kliiman andis komisjonile ülevaate MKMi ettepanekutest. Ta selgitas, et TLSi

kavandatav muudatus näeb ette tööandja kohustuse esitada tööle kandideerijale teave töötasu

või selle vahemiku kohta hiljemalt enne töövestluse toimumist. Muudatuse eesmärk on

suurendada läbipaistvust palga läbirääkimiste protsessis ning võimaldada töötajale paremat

positsiooni läbirääkimisteks. Lisaks lisatakse TLSi soolise võrdõiguslikkuse seaduses juba

olemasolev tööandja kohustus tagada naiste ja meeste sama või võrdväärse töö eest võrdne

tasustamine. See tähendab, et keelatud on meeste ja naiste, kes teevad sama või võrdväärset

tööd, erinev tasustamine, välja arvatud juhul, kui selleks on objektiivne ja sooneutraalne

põhjus. Samuti täiendatakse TLSi punktiga, mille kohaselt tööandjal ei ole õigust takistada

töötajal oma töötasu suuruse avalikustamist. Keelatud on ka töölepingu tingimused, mis

piiravad töötaja õigust oma töötasust rääkida, viidates ärisaladuse hoidmise kohustusele.

Töötajal on soovi korral igal juhul õigus ja vabadus jagada informatsiooni enda töötasu

suuruse kohta. Lisaks täpsustatakse, et töötasu läbirääkimistel või töövestlusel ei ole lubatud

esitada küsimusi kandidaadi senise sissetuleku kohta. See ei välista võimalust uurida

palgaootuse kohta. E.-L. Kliiman jätkas, et ka avaliku teenistuse seadust täiendatakse selliselt,

et tööandja on kohustatud kandidaadile esitama teabe pakutava ametikoha põhipalga või selle

vahemiku kohta, eelkõige konkursikuulutuses või muul viisil enne töövestluse

toimumist. Soolise võrdõiguslikkuse seadusesse planeeritud muudatustes seadustatakse

palgapeegel, mis on tööandjatele vabatahtlikuks kasutamiseks mõeldud ja ainult tööandjale

ligipääsetav tööriist. Palgapeegli kasutamisel siseneb tööandja Tööinspektsiooni

iseteeninduskeskkonda, kus teeb päringu palgapeeglisse. Seejärel edastatakse päring

Statistikaametile, kes olemasolevate statistiliste andmete põhjal koostab analüüsi ning

võimaldab tööandjal tutvuda oma organisatsiooni soolise palgalõhe seire tulemustega.

Andmeid uuendatakse kord kvartalis ning andmeid ei salvestata. Käesolevad muudatused ei

too kaasa täiendavaid kohustusi tööandjatele ega töötajatele.

Signe Riisalo andis komisjoni liikmetele sõna küsimuste ja arvamuste esitamiseks.

Tanel Kiik avaldas arvamust, et riik ei peaks soodustama alaealiste kokkupuudet alkoholiga.

Ta rõhutas, et uuringute kohaselt võib alkoholi tarvitamist normaliseerivas keskkonnas

7

viibimine suurendada alaealiste huvi alkoholi tarbimise vastu, ning lisas, et Eestis on alkoholi

tarbimise tase juba praegu liiga kõrge. Samuti viitas ta Euroopa sotsiaalharta artikli 7 punktile

10, mis rõhutab vajadust kaitsta lapsi selliste ohtude eest. Seetõttu ei pea ta esitatud

ettepanekut asjakohaseks ning ei toeta selle vastuvõtmist. T. Kiik palus selgitada, miks

nimetatud muudatusettepanek algsest eelnõu tekstist välja jäi.

Stella Vogt selgitas, et kooskõlastusringile saadeti sisuliselt sama sisuga ettepanek, millele on

nüüd lisatud täisealise töötaja järelevalve nõue. Antud muudatusettepaneku on esitanud

Reformierakond ja Eesti 200. MKM toetab nimetatud ettepanekut.

Tanel Kiik palus selgitada, mida tähendab täisealise töötaja järelevalve nõue.

Stella Vogt selgitas, et täisealise töötaja järelevalve nõue tähendab, et alaealine ei tööta

üksinda ning tal peab alati olema võimalus saada abi või pöörduda küsimustega täisealise

töötaja poole. Tingimus on lisatud eelnõusse alaealiste kaitse eesmärgil.

Signe Riisalo lisas, et ettepaneku eesmärk on tagada, et alaealine ei oleks tööülesannete

täitmisel üksinda ning tema kõrval oleks alati täisealine töötaja. S. Riisalo tegi

ettepaneku liita MKMi kirjast tulenevad ettepanekud eelnõuga.

Tanel Kiik märkis, et ei toeta Reformierakonna fraktsiooni ja Eesti 200

fraktsiooni esitatud ühist muudatusettepanekut, kuid tõi välja, et palkade läbipaistvuse

suurendamine on tema hinnangul samm õiges suunas.

Signe Riisalo pani muudatusettepanekud hääletusele.

1. Muuta eelnõu pealkirja ja sõnastada see järgmiselt:

„ Töölepingu seaduse ja alkoholiseaduse muutmise seadus“

Selgitus: Täpsustatakse eelnõu pealkirja.

Reformierakonna fraktsioon

Eesti 200 fraktsioon

Juhtivkomisjon: ARVESTADA SISULISELT (muudatusettepaneku poolt 5: Toomas

Järveoja, Mihkel Lees, Irja Lutsar, Eero Merilind,Signe Riisalo; vastu 1: Tanel

Kiik; erapooletuid 0).

2. Muuta eelnõu pealkirja ja sõnastada see järgmiselt:

„Töölepingu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus“

Selgitus: kuna eelnõusse lisandus mitme uue seaduse muutmine, tuleb muuta ka eelnõu

pealkirja.

Sotsiaalkomisjon

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Toomas Järveoja, Tanel Kiik,

Mihkel Lees, Irja Lutsar, Eero Merilind,Signe Riisalo).

3. Teha eelnõus järgmised muudatused:

3.1 Täiendada eelnõu § 1 uute punktidega 1 ja 2 (muutes järgmiste punktide numeratsiooni)

järgmises sõnastuses:

1) Töölepingu seaduse § 5 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Kui töötajale ei ole andmeid enne tööle asumist esitatud, on tööandjal kohustus esitada

andmed seitsme kalendripäeva jooksul pärast tööle asumist.“

2) Töölepingu seaduse § 6 täiendatakse lõikega 81 järgmises sõnastuses:

„(81) Kui töötaja on lähetatud töötaja, kellele kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu

direktiivi 96/71/EÜ töötajate lähetamise kohta seoses teenuste osutamisega (ELT L 018,

21.01.1997, lk 1–6) ning tema lähetus kestab kauem kui ühe kuu, peab tööandja lisaks

käesoleva seaduse §-s 5 ja käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud andmetele teatama

töötajale enne tema ärasõitu järgmised andmed:

8

1) tasu, millele töötajal on õigus vastavalt vastuvõtvas riigis kohaldatavale õigusele;

2) reisi-, söögi- ja majutuskulude hüvitamise kord;

3) link vastuvõtva riigi ametlikule veebileheküljele, kus on teave vastuvõtvas liikmesriigis

lähetatud töötaja töötingimuste, kohaldatava õiguse, kohaldatavate kollektiivlepingute ja muu

olulise kohta.

Selgitus: Kehtivas õiguses (TLS § 5 lõige 3) on tööandjal kohustus teavitada töötajat

töösuhtega seotud andmetest enne tööle asumist. Kui tööandja ei ole seda teinud, on töötajal

õigus igal ajal andmeid nõuda ning tööandjal on kohustus töötajale andmed esitada kahe

nädala jooksul nõude saamisest arvates. Direktiivi artikkel 5(1) näeb aga ette, et kui tööandja

ei ole andmeid esitanud tööle asumise ajaks, siis tuleb need esitada hiljemalt seitsme

kalendripäeva jooksul alates esimesest tööpäevast. Seega tuleb muuta TLS § 5 lõiget 3, et

tagada Eesti õiguse kooskõla direktiiviga. Tööandjale ei lisandu muudatusega täiendavaid

kohustusi, vaid olemasolev kohustus tuleb edaspidi täita lühemas ajaraamis. Eestis on

tavapärane praktika, et vajalikud andmed esitatakse enne tööle asumist (nt töölepingus ja/või

töökorraldusreeglites). Muudatusega ei kaasne seega olulisi mõjusid.

Lisatava punktiga 2 tõstetakse lähetatud töötajate teavitamist puudutav regulatsioon TLS-i.

Kehtivas õiguses on sama regulatsioon ELTTS-is. Direktiivi artikkel 7(2) näeb ette töötaja,

kes on lähetatud töötaja direktiivi 96/71/EÜ mõttes, teavitamist täiendavatest andmetest, mis

on seotud tema lähetamisega. Direktiivi eesmärk on olnud reguleerida olukorda, kus Eestist

lähetatakse töötaja välisriiki tööle ning teavitamiskohustus on tema Eesti tööandjal. Direktiivi

ülevõtmisel lisati artiklis 7(2) sisalduv kohustus ekslikult ELTTS-i, mis reguleerib Eestisse

lähetatud töötajate töötingimusi ning teavitamiskohustus on välisriigi tööandjal välisriigist

tulnud lähetatud töötaja osas. Euroopa Komisjon juhtis tähelepanu, et Eesti ei ole direktiivi

korrektselt üle võtnud, kuivõrd puudub teavitamiskohustus Eestist lähetatud töötajate osas.

Direktiivi nõuete täimiseks on vajalik teavitamiskohustuse lisamine TLS-i. Seega edaspidi on

teavitamiskohustus tööandjal, kelle töötaja on lähetatud töötaja direktiivi 96/71/EÜ mõttes.

Andmed tuleb töötajale edastada enne tema ärasõitu.

TLS § 6 lg 8 ja käesolevas muudatusettepanekus toodud lg 81 reguleerivad erinevat laadi

lähetusi ja on teineteist täiendavad. TLS § 6 lg 8 kohaldub kõigile üle ühe kuu pikkustele

lähetustele olenemata lähetuse sihtriigist (st kas tegemist on EL liikmesriigi või EL-välise

riigiga). TLS § 6 lg 81 teavitamiskohustus puudutab üksnes olukordi, kus töötaja on lähetatud

töötaja lähetatud töötajate direktiivi kontekstis ehk tegemist on EL-sisese lähetusega. Seetõttu

lisatakse §-i 6 uus lõige, mitte ei lisata andmeid lõike 8 loetelusse.

3.2 Täiendada eelnõu uue paragrahviga 4 (muutes järgmiste paragrahvide numeratsiooni):

§ 4. Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduse § 5 lõigete 14 ja 15 kehtetuks

tunnistamine.

Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduse § 5 lõiked 14 ja 15 tunnistatakse kehtetuks.

Selgitus: Muudatustega tõstetakse ELTTS § 5 lõikes 14 sisalduv teavitamiskohustus TLS § 6

lõikesse 81. Paragrahvi 5 lõige 15 on seotud lõikega 14. Seega ei ole need sätted enam ELTTS-

s vajalikud ning need tuleb kehtetuks tunnistada. ELTTS-is (§ 5 lõige 15) kehtetuks tunnistatav

põhimõte, et andmete muudatusest teatatakse lähetatud töötajale kirjalikult hiljemalt

muudatuse jõustumise päeval, tuleneb edaspidi kehtivast TLS § 5 lg-st 4.

Sotsiaalkomisjon

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Toomas Järveoja, Tanel Kiik,

Mihkel Lees, Irja Lutsar, Eero Merilind,Signe Riisalo)

4. Teha eelnõus järgmised muudatused:

4.1 Täiendada eelnõu § 1 uute punktidega 7-10 (muutes järgmiste punktide numeratsiooni)

järgmises sõnastuses:

7) paragrahvi 11 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

9

„(21) Tööandja esitab töölesoovijale teabe pakutava töökoha eeldatava töötasu või selle

vahemiku kohta, eelkõige töökuulutuses või muul viisil enne töövestlust. Kui täiendavad

töötasu tingimused tulenevad kollektiivlepingust, esitab tööandja töölesoovijale teabe ka

nende tingimuste kohta.“;

8) paragrahvi 11 lõiget 2 täiendatakse pärast tekstiosa „eraelu“ tekstiosaga „sissetulekut“;

9) paragrahvi 28 lõiget 2 täiendatakse punktiga 14 järgmises sõnastuses:

„14) mitte takistama töötajal avalikustada oma töötasu suurust.“;

10) paragrahvi 29 täiendatakse lõikega 61 järgmises sõnastuses:

„(61) Töötasu suurust määrates peab tööandja tagama naiste ja meeste sama või võrdväärse

töö eest võrdse tasustamise.“;

Selgitus: Eelnõu § 1 punktiga 7 täiendatakse TLS-i § 11 lõikega 21, sätestades, et tööandja

esitab töölesoovijale teabe pakutava töökoha eeldatava töötasu või selle vahemiku kohta

eelkõige töökuulutuses või muul viisil enne töövestlust. Lisaks, kui asjakohasele töökohale

kohaldatakse kollektiivlepingust tulenevaid töötasu tingimusi, peab tööandja esitama

töölesoovijale vastava teabe nende tingimuste kohta. Muudatus on vajalik, et tagada vastavus

direktiivi artikli 5 lõikele 1 eesmärgiga tagada läbipaistvad läbirääkimised töötasu üle.

Direktiivis ettenähtud eesmärgi saavutamiseks tuleb eeldatav töötasu või töötasuvahemiku

info avaldada viisil ja vormis, mis tagab kandidaadile võimaluse osaleda töötasu

läbirääkimistel teadlikult ja ette valmistatult. Eeldatava töötasu või töötasuvahemiku peab

avaldama piisavalt varakult enne töövestlust, et kandidaadil oleks võimalik pidada

läbipaistval ja informeeritud viisil töötasu üle läbirääkimisi. Nõue kehtib kõigi värbamiste

puhul, sh sihtotsingute puhul, et tagada sisuline palgaläbirääkimise võimalus.

Eeldatav töötasu on töökoha põhitöötasu. Eeldatav töötasu või töötasuvahemik ei pea

sisaldama lisatasusid (kui need ei tulene kollektiivlepingust). Avaldatav eeldatav töötasu või

vahemik ei ole siduv. See tähendab, et näiteks värbamise protsessis võib selguda, et on

objektiivseid ja sooneutraalseid asjaolusid, miks töötasu peaks algselt antud numbrist

erinema. Siiski on oluline, et samale tööle kandideerijatele antakse sama infot, et tagada

läbipaistvad läbirääkimised töötasu üle.

Töötasu info jagamine on ühelt poolt tarvilik, et anda kandideerijatele adekvaatset infot ja

leida sobilikud kandidaadid ning säästa nii tööandja kui ka tööle kandideerijate aega. Teisalt

on see oluline, et ühtlustada töötasu läbirääkimise positsioonid potentsiaalse tööandja ja

töölesoovija vahel. Kui tööle kandideerija teab, mis on antud töökohal tavaline töötasu või

selle vahemik, siis on tal parem võimalus end läbirääkimisteks ette valmistada. Samuti

võimaldab töötasuvahemiku osas varakult info saamine kandidaadil soovi korral loobuda

töövestlusel osalemisest, hoides kokku nii enda kui tööandja aega. Läbipaistval töötasu infol

põhinevad läbirääkimised aitavad jõustada ennetada diskrimineerimist töötasudes, kus

töötasu määratakse objektiivsete kriteeriumite alusel, mitte kandidaadi läbirääkimisvõime

järgi. See aitab vähendada ka soolist palgalõhet, kuna uuringud näitavad, et naised küsivad

samaväärse kvalifikatsiooni korral keskmiselt meestest madalamat tasu. Lisaks aitab see tööle

kandideerijaid, kelle läbirääkimispositsioon on nõrk, sealhulgas mõnel objektiivsel põhjusel,

näiteks seetõttu, et piirkonnas on vähe töövõimalusi või kuna kandideerija sissetulekust sõltub

terve leibkond.

Töökohale kohalduvad kollektiivlepingutingimused, mis tasustamist puudutavad, on näiteks

öötöö, ületunnitöö või riigipühal töötamise seaduses paika pandud määrast kõrgemalt

tasustamine või kollektiivlepingus kehtestatud lisatasud.

Eelnõu § 1 punktiga 8 täiendatakse TLS § 11 lõiget 2 pärast tekstiosa „eraelu“ tekstiosaga

„sissetulekut“, millega keelatakse selgesõnaliselt läbirääkimistel tööandja poolt praeguse või

varasema töötasu küsimine. Ka varasemalt ei ole tööandja tohtinud sellist infot küsida, sest

see puudutab töölesoovija eraelu ja ei ole seotud sobivusega pakutavale töökohale. Kindluse

huvides kehtestatakse keeld nüüd ühemõtteliselt. Sellega tagatakse ühtlasi vastavus direktiivi

10

artikkel 5 lõikele 2. Muudatus keelab info küsimise tööandjale. Töölesoovija võib soovi korral

oma sissetulekust rääkida.

Eelnõu § 1 punktiga 9 täiendatakse TLS § 28 lõiget 2 punktiga 14, millega nähakse ette, et

tööandja ei tohi takistada töötajal avalikustamast oma töötasu suurust. Ka kehtiva seaduse

järgi on töötajal õigus oma isiklikku tasuinfot avaldada. Teisalt on praktikas teada juhtumeid,

kus töötajal keelatakse tasuinfot avaldamast viidates, et tegemist on ärisaladusega. Seetõttu

täiendatakse seadust, et tagada õigusselgus ja võtta sõnaselgelt kehtivasse õigusesse üle

direktiivi artikli 7 lõige 5, mille kohaselt töötajaid ei tohi takistada avaldamast oma töötasu

võrdse tasustamise põhimõtte järgimise tagamise eesmärgil. Muudatuse kohaselt ei või

tööandja takistada töötajal avaldada oma töötasu suurust. Sellega keelatakse ühemõtteliselt

ka töölepingu tingimused, mis keelavad töötajal oma töötasust rääkimise, viidates ärisaladuse

hoidmise kohustusele. Seega on töötajal igal juhul õigus ja vabadus jagada informatsiooni

enda töötasu suuruse kohta, kui ta seda soovib.

Eelnõu § 1 punktiga 10 täiendatakse TLS § 29 lõikega 61, sätestades, et töötasu suurust

määrates peab tööandja tagama naiste ja meeste sama või võrdväärse töö eest võrdse

tasustamise. See ei ole uus regulatsioon – ka SoVS § 6 lõige 2 punkt 3 keelustab olukorra, kus

tööandja kehtestab ühest soost töötajale või töötajatele ebasoodsamad töö tasustamise või

töösuhtega seotud hüvede andmise ja saamise tingimused kui sama või sellega võrdväärset

tööd tegevale teisest soost töötajale või töötajatele.

Säte kirjeldab tööandja kohustust tagada naiste ja meeste sama või võrdväärse töö eest

võrdne tasustamine – see tähendab, et keelatud on meestele ja naistele, kes teevad sama või

võrdväärset tööd erinev tasustamine, välja arvatud juhul, kui selleks on objektiivne ja

sooneutraalne põhjus. Tööde sama või võrdväärsust peaks hindama tööde väärtuse

seisukohast võttes arvesse tööks vajalikud oskusi, pingutust, vastutust ja töötingimusi ning

vajaduse korral teised kriteeriumid. Selle sättega võetakse osaliselt üle direktiivi artikkel 4

lõige 1.

4.2 Täiendada eelnõu § 1 uute punktidega 14 ja 15 järgmises sõnastuses:

14) paragrahvi 115 lõiget 1 täiendatakse pärast tekstiosa „§ 8 lõigetes 1–3, 8 ja 9,“ tekstiosaga

„§ 11 lõikes 21,“;

15) seaduse normitehnilist märkust täiendatakse tekstiosaga „Euroopa Parlamendi ja nõukogu

direktiiv (EL) 2023/970, millega tasustamise läbipaistvuse ja õiguskaitsemehhanismide kaudu

tugevdatakse meeste ja naiste võrdse või võrdväärse töö eest võrdse tasu maksmise põhimõtte

kohaldamist (ELT L 132, 17.05.2023, lk 21–44)“.

Selgitus: Eelnõu § 1 punktiga 14 täiendatakse TLS § 115 lõiget 1, lisades Tööinspektsiooni

teostatava riikliku ja haldusjärelevalve alla kuuluvate sätete hulka ka § 11 lõikes 21 sätestatud

tööandja kohustuse esitada töölesoovijale töökuulutuses või muul viisil enne töövestlust teave

eeldatava töötasu või selle vahemiku kohta ning vajadusel teave kollektiivlepingu tasustamist

puudutavate tingimuste kohta. Muudatus on vajalik, et tagada vastavus direktiivi artikli 17

lõigetele 1 ja 2.

4.3 Täiendada eelnõu uute paragrahvidega 3, 5 ja 6 järgmises sõnastuses:

§ 3. Avaliku teenistuse seaduse muutmine

Avaliku teenistuse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 18 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Ametiasutus esitab kandidaadile teabe pakutava ametikoha põhipalga või selle vahemiku

kohta, eelkõige konkursikuulutuses või muul viisil enne värbamisvestlust.“;

2) seaduse normitehnilist märkust täiendatakse tekstiosaga „Euroopa Parlamendi ja nõukogu

direktiiv (EL) 2023/970, millega tasustamise läbipaistvuse ja õiguskaitsemehhanismide kaudu

11

tugevdatakse meeste ja naiste võrdse või võrdväärse töö eest võrdse tasu maksmise põhimõtte

kohaldamist (ELT L 132, 17.05.2023, lk 21–44)“;

§ 5. Soolise võrdõiguslikkuse seaduse muutmine

1) seadust täiendatakse §-ga 111 järgmises sõnastuses:

㤠111. Palgapeegel

(1) Statistikaamet töötleb tööandja taotlusel tööandja poolt talle või teisele riigiasutusele, kelle

andmekogus kogutavaid andmeid Statistikaamet kasutab, esitatud töösuhte, töötasu ja ajutiselt

töölt eemalviibimisega seotud andmeid eesmärgiga võimaldada tööandjal seirata soolise

palgalõhe näitajaid.

(2) Tööandja saab tutvuda Statistikaameti koostatud organisatsiooni soolise palgalõhe

näitajatega töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 241 alusel loodud töökeskkonna andmekogu

kaudu.

(3) Soolise palgalõhe näitajaid töökeskkonna andmekogusse ei salvestata.”.

§ 6. Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmine

Töötervishoiu ja tööohutuse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 241 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Töökeskkonna andmekogu eesmärk on edendada tööohutust ja palkade

läbipaistvust, võimaldades Tööinspektsioonil töödelda töötervishoiu ja tööohutusega seotud

andmeid ettevõtete töökeskkonna hindamiseks, ennetus- ja järelevalvetegevuse

planeerimiseks ja teostamiseks ning töövaidluste ja lepituste menetlemiseks. Tööandjatel ja

töötajatel võimaldab andmekogu töötervishoiu ja tööohutusega seotud õigusi kasutada ja

kohustusi täita.“;

2) paragrahvi 241 lõiget 3 täiendatakse punktiga 7 järgmises sõnastuses:

„7) andmed palkade läbipaistvuse kohta.“.

Selgitus: Eelnõu §-ga 3 täiendatakse avaliku teenistuse seaduse § 18 lõikega 11sätestades, et

kandidaadile esitatakse teave pakutava ametikoha põhipalga või selle vahemiku kohta

eelkõige konkursikuulutuses või muul viisil enne töövestlust. Muudatus on vajalik, et tagada

vastavus direktiivi artikli 5 lõikele 1 sarnaselt TLS-i täiendusega (§ 11 lõige 21).

Soolise võrdõiguslikkuse seaduse muudatusega täiendatakse seadust uue paragrahviga 111 ,

sätestades õigusliku alus palgapeegli teenusele[1] ehk tööandja juurdepääsule soolise

palgalõhe näitajatele. Palgapeegel on digilahendus organisatsioonide palgalõhede

seiramiseks, pakkudes tööandjatele tema enda poolt riigile esitatud või kinnitatud andmetele

tuginevat agregeeritud analüüsi, suurendades seeläbi tööandjate teadlikkust ning toetades

õiglaste palgasüsteemide arendamist ja rakendamist. Palgapeegli algatus tuleneb oma

olemuselt soolise võrdõiguslikkuse edendamise kohustusest vastavalt soolise võrdõiguslikkuse

seadusele. SoVS § 11 lõige 2 järgi on tööandjal kohustus koguda soopõhiseid tööalaseid

statistilisi andmeid, mis vajadusel võimaldavad asjaomastel institutsioonidel jälgida ja

hinnata võrdse kohtlemise põhimõtte järgimist töösuhetes. Tööandjatel on loomulikult

ülevaade enda töötajatest, palkadest ja muudest tasudest, kuid soopõhine analüüs eeldab

eraldi ressurssi (näiteks metoodika selgeks tegemist või võrreldavate andmete koondamist).

Kuna riik kogub muude ülesannete tarbeks töötasuga seotud andmeid, siis loodi palgapeegli

teenus, et läbi automaatanalüüsi pakkuda tööandjale sooliste palgalõhede seiramise

võimalust.

Riikliku statistika seaduse (edaspidi RStS) alusel võib riikliku statistika tegija ehk

Statistikaamet avaldada isiku otsest või kaudset tuvastamist võimaldavaid andmeid tema

nõusolekul. Sellest lähtuvalt on statistilise teabe avaldamine läbi Tööinspektsiooni keskkonna

lubatud, kui tööandja seda võimalust kasutab (RStS § 35 lg 2). Kavandatav seaduse norm

loob seadusliku aluse isikuandmete töötlemiseks. Selline läbipaistvus tagab võrdsed

võimalused igale tööandjale, selge arusaama töötlemise eesmärgist ja lubatud töötluse

ulatusest ka töötajale ja Statistikaametile (IKÜM art 5 lg 1 p a).

12

Seega on palgapeegel teenus, mis on suunatud tööandjatele ja mille kasutamine on

vabatahtlik, kuid kus avalik sektor võimaldab päringu tegemist, mis tähendab, et tuvastatakse

ettevõtte esindaja (seda tehakse läbi töökeskkonna andmekogu) ning tagatakse andmetöötluse

toimimine (Statistikaameti poolt), et ettevõttele soovitud näitajad sel ajahetkel kuvada (läbi

töökeskkonna andmekogu). Palgapeegli kaudu on võimalik tööandjal pärida soolise

palgalõhe näitajaid, mis põhinevad andmetel, mille ta on ise riigile esitanud. Seejuures tuleb

rõhutada, et riik ei võta kohustust statistilisi andmeid koguda, vaid eesmärk on tööandjat

palgalõhede seiramisel toetada ja tõsta tööandjate teadlikkust palgalõhe olemasolu ning

seiramise vajalikkusest. Tööandja toetamiseks on palgapeegel sobivaim lahendus, millega riik

on loonud tööandjate endi poolt esitatavate andmete põhjal tööandjatele tööriista ning

töötanud välja analüüsimudelid. Näiteks on suur osa andmeid olemas Statistikaametil või

maksukohustuslase registris, millele on juurdepääs ametil riikliku statistika tegemiseks juba

täna. Edaspidiseks luuakse selge alus, kus Statistikaametil on ülesanne ja õigus andmetöötlust

SoVSis sätestatud eesmärkidel teostada, sh töödelda isikuandmeid, kuid teenuse käivitamine

ehk päring, toimub vaid juhul, kui tööandja seda võimalust kasutab. Statistiline tulemus

kustutatakse teabega tutvumise lõppedes. Korduval kasutamisel tehakse uus päring, toimub

uus automatiseeritud andmete töötlus ning andmed kustutatakse uuesti teenuse sulgemisel.

Lisatava paragrahvi lõikes 1 sätestatakse, et Statistikaamet töötleb tööandja taotlusel

tööandja poolt talle või teisele riigiasutusele, kelle andmekogus kogutavaid andmeid

Statistikaamet kasutab, esitatud töösuhte, töötasu ja ajutiselt töölt eemalviibimisega seotud

andmeid eesmärgiga võimaldada tööandjal seirata soolise palgalõhe

näitajaid. Andmekogudest saab vaadelda vaid neid, millele on Statistikaametil juurdepääs

RStS-i § 16 sätestatud riikliku statistika programmi raames. Andmeallikad on eelkõige

maksukohustuslase register, aga ka sotsiaalkaitse infosüsteem ja Tervisekassa andmekogu.

Kõik kasutatavad andmed on seotud töösuhtega – tasutud maksud, tasud ja liik aga ka ajutise

töövõimetuse algus ja lõpp, samuti lapsepuhkuse algus ja lõpp. Kõiki neid andmeid esitab või

kinnitab tööandja ja need andmed on tööandjale teada. Ajutise töövõimetuse algust ja lõppu,

samuti lapsepuhkuse algust ja lõppu kasutatakse, et arvestada töötaja reaalset töökoormust –

neid arvestamata ei ole võimalik tegelikku töökoormust, mis töötasu mõjutab, arvestada.

Statistikaametil on nendele andmetele juurdepääs riikliku statistika raames, ning ettevõtet

soovitakse säästa samade andmete uuesti esitamisest. Kuna andmete töötluse tulemus on

statistiline, siis andmeid endid Statistikaamet kuhugi ei edasta. Seega võib pidada seaduse

sõnastust piisavalt raamituks.

Täpsemad andmed, mida näitajate arvutamiseks kasutatakse, on kättesaadavad palgapeegli

metoodikas[2], mis on avalik. Metoodikas lähtutakse rangelt põhimõttest, et kasutatakse ainult

andmeid, mis tööandjale on teadaja mille on tööandja esitatud või tööandja kinnitatud. Kuna

andmed on piiritletud töösuhte ja töötasuga ning nende töötlemise õigus on tööandjal nagunii

olemas, on seaduses sätestatud andmete üldraamistik piisav. Seadus määratleb raamid ning

teave väljastatakse vaid samale tööandjale, kellel on õigus samu andmeid soolise

võrdõiguslikkuse edendamiseks töödelda. Selline lahendus valiti seetõttu, et eesmärgiks oli

toetada tööandjaid soolise palgalõhe seiramisel leides võimaluse tänaste andmete

taaskasutamiseks ja tehes seda nii, et tulemus oleks kasutatav ja korrastatud analüüs, mille

tegemise pädevus on Statistikaametil.

Andmetetulemus on statistiline, st andmeid otseselt isikute kohta ei esitata. Kui

organisatsioonis töötab vähem kui kolm meest ja kolm naist, siis teenust ei pakuta. Niisamuti

ei kuvata tulemusi juhul, kui mõnes grupis on vähem kui kolm meest ja kolm naist (näiteks ei

kuvata ametikohapõhiseid andmeid juhul, kui seal on vähem kui kolm meest ja kolm naist).

Palgapeegli jaoks ei esitata ega koguta andmeid. Seega kui andmete kogumisel peaks midagi

muutuma, võib see eeldada metoodika muutust tulevikus. Näiteks juhul, kui tööandjad

hakkavad Statistikaametile esitama masin-masin liidese kaudu palga- ja tööjõukulude

andmeid, on võimalik kasutada ka tunnipalga andmeid, millega on võimalik saavutada

13

näitajate suurem standardiseeritus.

Lõikes 2 sätestatakse, et tööandja saab tutvuda Statistikaameti

koostatud organisatsiooni soolise palgalõhe näitajatega töötervishoiu ja tööohutuse seaduse

§ 241 alusel loodud töökeskkonna andmekogu kaudu. Töökeskkonna andmekogus on võimalik

tööandjal end identifitseerida, sisse logida ja esitada soolise palgalõhe näitajate päring

Statistikaametile. Päring liigub läbi X-tee. Statistikaametis viiakse läbi automaattöötlus ja

näitajad edastatakse X-tee kaudu tööandjale. Juurdepääs näitajatele on ainult tööandjal

(tema määratud esindajal) ja ühelgi kolmandal isikul näitajatele juurdepääsu pole. Soovi

korral võib tööandja tulemust ise töötajatega jagada. X-tee turvaserverisse jäävad logid küll

päringute fakti kohta, mis üle X-tee liiguvad, kuid need ei sisalda saadud vastuse sisu. Logisse

jääb vaid päringu tegemise fakt.

Lõikes 3 sätestatakse, et töökeskkonna andmekogusse soolise palgalõhe näitajaid ei

salvestata. Näitajad on tööandjale andmekogus kättesaadavad kuni akna sulgemiseni ning

seejärel näitajad kustutatakse. Juhul, kui tööandja esitab uue päringu viiakse läbi uus

automaatanalüüs. Töökeskkonna andmekogu süsteemilogis säilivad vaid päringu tegemise

faktid, mitte vastus ise. Töökeskkonna andmekogus säilitatakse logisid kaks aastat.

Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmine muudetakse seaduse § 241 lõiget 1,

täiendades töökeskkonna andmekogu eesmärki palkade läbipaistvuse edendamisega.

Täpsustus on vajalik, kuna tööandjad saavad töökeskkonna andmekogu kaudu tutvuda soovi

korral soolise palgalõhe näitajatega ehk kasutada palgapeeglit.

Eelnõu § 6 punktiga 2 täiendatakse§ 241 lõike 3 punkti 2, lisades töökeskkonna andmekogus

töödeldavate andmete hulka andmed palkade läbipaistvuse kohta. Töödeldavate andmete

hulka kuuluvad soolise palgalõhe näitajad (palgapeegli teenus). Oluline on, et nende

statistiliste näitajate töötlemine toimub väga piiratud viisil – näitajad tuuakse tööandja soovil

üle X-tee töökeskkonna andmekogu kasutajaliidesesse, kuvatakse tööandjale kuni akna

sulgemiseni ning ei salvestata andmekogusse.

Sotsiaalkomisjon

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Toomas Järveoja, Tanel Kiik,

Mihkel Lees, Irja Lutsar, Eero Merilind,Signe Riisalo)

5. Täiendada eelnõu uue paragrahviga 2 (muutes järgmise paragrahvi numeratsiooni) ja

sõnastada see järgmiselt:

§ 2. Alkoholiseaduse § 47 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Alaealist ei tohi rakendada töödel, mis on seotud alkoholi käitlemisega, välja arvatud

juhul, kui töö toimub täisealise töötaja järelevalve all ning:

1) tegemist on alkoholi ladustamise või edasitoimetamisega kaubanduslikul eesmärgil ja on

tagatud, et alaealine puutub selle käigus kokku üksnes avamata pakendis alkoholiga;

2) töö on seotud alkohoolse joogi valmistamise, müügiks pakkumise või müügiga käesoleva

seaduse § 3 lõike 1 punktide 1 ja 5 tähenduses ning alaealine on vähemalt 16-aastane.“

Selgitus: Eelnõu §-ga 2 muudetakse AS-i § 47 lõiget 5.

Paragrahv 47 käsitleb meetmeid, millega tagatakse alaealisel alkohoolse joogi tarbimise

keeld. AS-i § 47 lõige 5 sätestab, et alaealist ei tohi rakendada töödel, mis on seotud alkoholi

käitlemisega, välja arvatud ladustamisel või edasitoimetamisel kaubanduslikul eesmärgil, kui

on tagatud, et alaealine puutub selle käigus kokku üksnes avamata pakendis alkoholiga.

Eelnõu §-ga 2 luuakse AS-i § 47 lõikesse 5 loetelu eranditest, mil alaealist tohib rakendada

töödel, mis on seotud alkoholi käitlemisega. Nimetatud sätte punkti 1 tõstetakse AS-i § 47

lõige 5. Seejuures tehakse tehniline muudatus, muutes punkti 1 lause algust ja lisades

14

tekstiosa „ladustamisel või edasitoimetamisel“ asemele tekstiosa „tegu on alkoholi

ladustamise või edasitoimetamisega“ ning tekstiosale „kaubanduslikul eesmärgil,“ järgnev

sõna „kui“ asendatakse sõnaga „ja“. Kõnealuse sätte punkti 2 lisatakse erand, millega

nähakse ette võimalus rakendada alaealist alates 16. eluaastast töödel, mis on seotud

alkohoolse joogi valmistamise, müügiks pakkumise ja müügiga AS-i § 3 lõike 1 punktide 1 ja

5 tähenduses.

Seega on AS-i § 47 lõike 5 uus sõnastus järgmine: „Alaealist ei tohi rakendada töödel, mis on

seotud alkoholi käitlemisega, välja arvatud juhul, kui: 1) tegu on alkoholi ladustamise või

edasitoimetamisega kaubanduslikul eesmärgil ja on tagatud, et alaealine puutub selle käigus

kokku üksnes avamata pakendis alkoholiga; 2) töö on seotud alkohoolse joogi valmistamise,

müügiks pakkumise ja müügiga käesoleva seaduse § 3 lõike 1 punktide 1 ja 5 tähenduses ning

alaealine on vähemalt 16-aastane.“

Eelnõuga kavandatav uus alkoholi käitlemise erand alaealistele puudutab üksnes alkoholi

valmistamist ning mitte selle töötlemist ja villimist ehk mitte kogu tootmist AS-i § 3 lõike 1

punkti 1 tähenduses, kuna muudatuse eesmärk on, et alaealine saaks teenindusettevõttes

klienditeenindajana töötades täita muuhulgas tööülesandeid, mis puudutavad alkoholi

sisaldavate jookide valmistamist, et motiveerida tööandjad alaealisi klienditeenindajatena

tööle võtma. Alkohoolse joogi valmistamise all peetakse silmas alkoholi sisaldavate kokteilide

valmistamist klientidele toitlustus-, majutus- ja muudes teenindusettevõtetes.

Praegu kehtiv AS-i § 47 lõikest 5 tulenev piirang on toonud kaasa olukorra, mis muudab

alaealise töölevõtmise tööandja jaoks mitteatraktiivseks ja ebaotstarbekaks. Kehtiv piirang

tähendab seda, et näiteks toitlustusettevõttes töötades peab igas töövahetuses koos alaealise

teenindajaga töötama ka täisealine teenindaja, kes saab kliente täiel määral teenindada,

kuivõrd alaealist ei ole mõistlik kaasata teenindustöösse näiteks kohvikutes, baarides ja

restoranides, kus alkohoolsete jookide valmistamine, müügiks pakkumine ja müük on osa

nende ettevõtete tavapärasest teenindusest. Teisalt on teenindussektoris, eriti hooajaliselt,

suur nõudlus lisatööjõu järele ning paljud alaealised on valmis ja huvitatud suvisest või

lühiajalisest töövõimalusest. Lisaks töötab suur osa alaealisi praegu teenindusettevõtetes

mitteametlikult, täites tööülesandeid, mis on seotud alkoholi käitlemisega, mis seab nii

tööandja kui ka alaealise õiguslikult ebakindlasse olukorda, sest kehtiva õiguse kohaselt ei

ole see lubatud.

Reformierakonna fraktsioon

Eesti 200 fraktsioon

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (muudatusettepaneku poolt 5: Toomas

Järveoja, Mihkel Lees, Irja Lutsar, Eero Merilind,Signe Riisalo; vastu 1: Tanel

Kiik; erapooletuid 0)

6. Muuta eelnõu § 2 (uus § 7) ja sõnastada see järgmiselt:

„Käesoleva seaduse § 1 punktid 11-13 jõustuvad 2027. aasta 1. jaanuaril.“

Selgitus: Tegemist on tehnilise korrastusega. Kuna eelnõusse lisandusid uued sätted, siis on

korrastatud ka jõustumise paragrahvi.

Sotsiaalkomisjon

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Toomas Järveoja, Tanel Kiik,

Mihkel Lees, Irja Lutsar, Eero Merilind,Signe Riisalo)

Komisjon otsustas küsida arvamust Riigikogu õiguskomisjonilt.

Otsustati:

1.1. Teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 13.05.2026 (konsensus: Toomas

Järveoja, Tanel Kiik, Mihkel Lees, Irja Lutsar, Eero Merilind, Signe Riisalo).

1.2. Teha ettepanek eelnõu teine lugemine katkestada (konsensus: Toomas Järveoja, Tanel

Kiik, Mihkel Lees, Irja Lutsar, Eero Merilind, Signe Riisalo).

15

Signe Riisalo andis teada, et vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorraseadusele on

muudatusettepanekute tähtaeg 10 tööpäeva.

2. Sotsiaalkomisjoni algatatud olulise tähtsusega riikliku küsimuse „Eesti vähitõrje

hetkeseis ja arenguperspektiivid“ arutelu

Signe Riisalo rääkis, et komisjon on olulise tähtsusega riikliku küsimuse (OTRK) arutelu

korraldamist arutanud mitmel korral, tehes seda viimati 21. aprilli 2026 istungil, mil otsustati

kokku kutsuda ka komisjoni töörühm. S. Riisalo tutvustas komisjoni liikmetele töörühma

ettepanekuid OTRK arutelu läbiviimise kava kohta. OTRK arutelul saab esmalt sõna

sotsiaalkomisjoni liige Eero Merilind, seejärel Eesti Vähiliidu president Vahur Valvere, Eesti

Vähitõrje Võrgustiku (ESTCAN) kliiniline juht Rille Pihlak ja MTÜ Onkoloogika esindaja

Kristel Leif.

3. Sotsiaalkomisjoni poolt laste kehalist aktiivsust ning selle mõju vaimsele ja füüsilisele

tervisele puudutava olulise tähtsusega riikliku küsimuse algatamise arutelu

Signe Riisalo tegi ettepaneku algatada Riigikogu täiskogus olulise tähtsusega riikliku

küsimuse (OTRK) arutelu teemal „Laste kehaline aktiivsus ning selle mõju vaimsele ja

füüsilisele tervisele“, mis toimuks 4. juunil 2026. OTRK ettevalmistamiseks soovis ta

moodustada komisjoni töörühma, milles lisaks komisjoni esimehele nõustusid osalema Eero

Merilind ja Mihkel Lees.

Signe Riisalo pani hääletusele menetlusliku otsuse.

Otsustati:

1.1. Algatada Riigikogu täiskogus olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelu (konsensus:

Toomas Järveoja, Mihkel Lees, Irja Lutsar, Eero Merilind, Signe Riisalo).

4. Euroopa Liidu asjade komisjonile arvamuse andmine: Eesti seisukohad

tervisebiotehnoloogia eelnõude paketi kohta - COM(2025) 1022, COM(2025) 1031

Timur Hurt andis komisjonile ülevaate Eesti seisukohtadest tervisebiotehnoloogia eelnõude

paketi kohta. Ta selgitas, et paketti kuulub määruse eelnõu, millega luuakse meetmete

raamistik biotehnoloogia ja biotootmise tugevdamiseks tervisevaldkonnas

(biotehnoloogiamäärus), ning eelnõu direktiivide muutmiseks, mis käsitlevad geneetiliselt

muundatud organismide tahtlikku keskkonda viimist ja siirdamiseks ettenähtud inimelundite

kvaliteedi- ja ohutusstandardeid. T. Hurt lisas, et biotehnoloogia määruse eelnõu eesmärk on

luua soodsad tingimused biotehnoloogiliste toodete ja teenuste arendamiseks ning kiirendada

nende turule jõudmist, tagades samal ajal inimeste ja loomade tervise ning keskkonna kaitse.

Ta tõi välja, et Eesti toetab eelnõu eesmärke, milleks on tervisebiotehnoloogia sektori

konkurentsivõime tugevdamine, innovatsiooni edendamine, uuenduste ja toodete turule

jõudmise kiirendamine ning regulatiivse killustatuse vähendamine. T. Hurt selgitas, et

tegemist on ulatusliku algatusega, mis hõlmab endas mitut olulist aspekti. Esiteks luuakse

õigusraamistik strateegiliste projektide tunnustamiseks ja toetamiseks. Teiseks edendatakse

tervisebiotehnoloogia klastrite vahelist koostööd ning läbi selle suurendatakse ettevõtete

vahelisi võrgustikke. Kolmandaks lihtsustatakse ettevõtjate juurdepääsu EL rahastusele ning

võetakse kasutusele regulatiivliivakastid. Lisaks soodustatakse tehisintellekti ja digitaalsete

andmete kasutamist ning peetakse oluliseks erinevate valdkondlike testkeskkondade ja

andmeruumide ühilduvuse ja ristkasutuse tagamist, et vältida dubleerimist. T. Hurt märkis, et

Eesti toetab eelnõu eesmärke, kuid on esitanud ka mõned ettepanekud. Innovatsiooni

soodustamiseks nähakse eelnõus ette võimalus anda uudsetele biotehnoloogiliste protsesside

abil arendatud ravimitele täiendav kaitsetunnistus. T. Hurt selgitas, et eelmise aasta statistika

kohaselt on ligikaudu pooled ravimitest bioloogilised ning eelnõus sätestatud tingimustega

16

nõustumine tähendaks selliste ravimite turukaitse pikenemist. Eesti seda lahendust ei toeta,

kuna selle tulemusel jõuaksid biosimilarid turule hiljem ning patsiendid jääksid seeläbi

soodsamast ravivõimalusest ilma. Samuti toob see Tervisekassale täiendavaid kulusid.

Seetõttu on tehtud ettepanek siduda kaitseperioodi pikendamine tingimusega, et ravim vastab

katmata ravivajadusele või toob patsientidele olulist lisakasu (nt vähendab märkimisväärselt

haigestumust või suremust). Samuti ollakse eriarvamusel eelnõus sätestatud nõude suhtes luua

ühine kontaktpunkt lubade andmise protsessi koordineerimiseks. T. Hurt selgitas, et

projektide ulatus ja iseloom on väga erinev ning kõik projektid ei eelda keskkonnaloa

menetlust. Seetõttu peaks ühise kontaktpunkti loomine olema liikmesriikidele vabatahtlik. Kui

selline kontaktpunkt siiski määratakse, peaks selle roll olema koordineeriv ning selle

ülesanded tuleks ühtlustada keskkonnamõju hindamise kiirendamise määruse eelnõus ette

nähtud kontaktpunkti ülesannetega, vältides loamenetlusele eelnevate täiendavate

menetlusetappide kehtestamist. Ta lisas, et Eesti toetab eelnõu eesmärki tugevdada Euroopa

Liidu biokaitsevõimet, sealhulgas bioohutust suurendavate strateegiliste projektide elluviimist

ning biotehnoloogiaga seotud riskitoodete väärkasutamise ennetamiseks

järelevalvemehhanismi loomist. Lõpetuseks märkis ta, et kavandatavad muudatused võivad

parandada ravimite (sh biosimilaride) kättesaadavust, toetada innovaatiliste ravimite jõudmist

patsientideni, suurendada kulutõhusust ning parandada Eesti ettevõtjate ligipääsu Euroopa

Liidu rahastusele.

Teele Jairus-Pähno selgitas, et Kliimaministeeriumi seisukohad puudutavad eelkõige viimast

punkti, millega tehakse direktiivis muudatused geneetiliselt muundatud mikroorganismide

keskkonda viimise kohta. Ta märkis, et tegemist on direktiivi ajakohastamisega, kuna see on

25 aastat vana ning biotehnoloogia areng on selle aja jooksul olnud märkimisväärne.

Muudatused käsitlevad geneetiliselt muundatud mikroorganisme, mida ei kasutata toiduks ega

söödaks ehk siis väetised või biotõrje. Nende puhul nähakse ette lubade kehtivusaja

pikendamine. Esialgses tekstis pakuti välja tähtajatu kasutusloa võimalus, kuid Eesti

seisukoha kohaselt tuleks lubasid vähemalt ühel korral uuesti hinnata. Lisaks peetakse

vajalikuks selgete juhiste kehtestamist, et tagada liikmesriikides ühtne arusaam ja

rakendamispraktika. T. Jairus-Pähno märkis, et suurema haldusvõimekusega liikmesriikidel ei

pruugi rakendamisel probleeme tekkida, kuid ühtse turu toimimiseks on oluline tagada kõigi

liikmesriikide võrreldav tase. Samuti leiti, et direktiivi ülevõtmiseks ettenähtud aeg peaks

olema pikem kui esialgses ettepanekus, kuna direktiiv annab Euroopa Komisjonile õiguse

võtta vastu delegeeritud akte, mis tuleb samuti siseriiklikku õigusesse üle võtta. Pikem

ülevõtmisaeg võimaldaks vajalikud muudatused teha koordineeritult ja terviklikult, vältides

vajadust muuta geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise seadust lühikese aja

jooksul korduvalt.

Airika Salumets selgitas, et Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi puudutavad kaks

teemat. Üks muudatus puudutab Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) tegevust, kes teeb

Euroopa Liidu tasandil riskihindamisi. EFSA hindab nende toodete ohutust, mis vajavad

eelnevat luba. A. Salumets märkis, et üheks innovatsiooni pidurdavaks teguriks on olnud

riskihindamise protsessi pikkus. Seetõttu nähakse ette muudatused EFSA töökorralduses.

Peamise muudatusena laiendatakse EFSA võimalusi anda enne taotluse esitamist sisulist nõu.

Muudatuse eesmärk on parandada taotluste kvaliteeti ja kiirendada riskihindamise protsessi, et

tooted jõuaksid Euroopa Liidu turule kiiremini. A. Salumets lisas, et teine muudatus puudutab

regulatiivliivakaste, mida võimaldatakse kasutada ka teatavate toitude ja söötade puhul.

Üheks regulatiivliivakastist välja jäetud toidugrupiks on uuendtoidud. Eesti ei toeta

uuendtoitude regulatiivliivakastist välja jätmist, kuna selline lähenemine ei ole kooskõlas

määruse eesmärkidega ega ole proportsionaalne.

Signe Riisalo andis sõna Sotsiaalministeeriumi esindajale.

Jelizaveta Ter-Minasjan rääkis, et peamine uuendus on mõiste „organi töötlemine“

kasutuselevõtt. Ta selgitas, et enne siirdamist võib organeid töödelda ohutuse tagamiseks,

näiteks metaboolse aktiivsuse mõjutamiseks farmakoloogiliste või immunoloogiliste ainete

abil. Pärast eelnõu vastuvõtmist hakatakse seda mõistet juurutama ka Eesti

seadusandluses. Eesti tegi ettepaneku, et kasu-riski hindamise põhimõtted ja vajaduse korral

vastavad juhised töötataks välja ELi tasandil.

17

Timur Hurt rääkis, et suure mõjuga strateegiliste projektide hindamist tuleks läbi viia

Euroopa Komisjoni tasandil. Eesti jaoks on oluline, et projektide hindamiseks kehtestataks

ühised nõuded ja läbipaistvad põhimõtted, sest siis saavad ka liikmesriikide ettevõtted

toetusmeetmetest kasu võrdsetel alustel.

Irja Lutsar rääkis, et tema on osalenud mitmetes hindamiskomiteedes. Regionaalsed

konsortsiumid saaksid tema sõnul projekte hinnata märksa kiiremini. Ta märkis, et kui ravimit

toodetakse Eestis, siis see ei tähenda tingimata, et ravim on kohalikele paremini kättesaadav ja

odavam. Ravimite kättesaadavuse vaates on oluline soodustada innovatsiooni ja tagada

võimalikult kiire ravimite turule jõudmine.

Signe Riisalo küsis, kas iga riik peab oma pädevuse iseseisvalt üles ehitama või on võimalik

teha regionaalset või euroopaülest koostööd. S. Riisalo soovis teada, kas see aspekt kajastub

VV seisukohtades.

Timur Hurt nõustus, et protsessi lihtsustamise mõttes võiks hindamise koondada ühe

konsortsiumi või regionaalse kompetentsikeskuse pädevusse. Samas on võimalik, et

kohalikud asutused tunnevad riigi eripära paremini. Eelkõige soovitakse kasutada juba

olemasolevaid ressursse ja asutusi ning vajadusel ülesandeid delegeerida. Uute asutuste

loomine oleks kulukas ning spetsialiste ei ole selleks piisavalt. Suure mõjuga projektide puhul

tegi Eesti ettepaneku, et nende hindamine toimuks Euroopa Komisjoni tasandil. Ta selgitas, et

liikmesriigina ei ole alati mõistlik hinnata projekte, mis ulatuvad regionaalsetest piiridest

välja.

Irja Lutsar nentis, et nii jõutakse taas kahekiiruselise Euroopani: kui otsustamine viiakse

liiga kõrgele tasandile, kipub tempo aeglustuma. I. Lutsar toetab selles küsimuses pigem

regionaalse koostöö põhimõtet. Tema sõnul ei vaja Prantsusmaa ega Saksamaa tõenäoliselt

regionaalset kompetentsikeskust, sest neil on endal tugev võimekus. Väiksematel Põhja-

Euroopa riikidel aitaks see aga innovatsiooni oluliselt kiirendada.

Signe Riisalo tõdes, et see põhimõte ei kajastu VV seisukohtades otsesõnu. Samas kinnitavad

ministeeriumide esindajad, et tulevikuvaates on meil nende regulatsioonide elluviimiseks

olemas võimekus nii inimeste kui ka rahastuse osas. S. Riisalo nõustus I. Lutsariga, et kõiki

pädevusi ei ole mõistlik Eestis eraldi üles ehitada, vaid tuleks teha koostööd teiste riikidega.

Ta küsis, kas riigil on kohustus kõik ise ära teha või on lubatud ka koostöö riikide vahel ja

erasektoriga. Kui koostööks takistusi siiski on, tuleks VV seisukohti täpsustada ning selgelt

rõhutada, et selliseid koostöövorme tuleb võimaldada või soodustada. Näiteks saaksid Balti

riigid kaasata ka Soome ja Rootsi ning tegevused ühiselt korraldada.

Timur Hurda sõnul lähtutiseisukohtades põhimõttest, et võimalikult suurel määral

kasutatakse olemasolevaid struktuure ja koostööformaate ning välditakse lisakulusid. Tema

hinnangul ei keelata koostöövorme, vaid pigem jäetakse need paindlikuks. Samas tõstatas ta

küsimuse asutuste ja kontaktpunktide rolli kohta, mis aitavad ettevõtetel Eesti maastikul

orienteeruda. Ta kahtles, kas Eesti ettevõtteid aitaks see, kui nad peaksid pöörduma otse

Euroopa tasandile, või on mõistlikum kui tugi jääks riigisiseselt korraldatuks.

Signe Riisalo küsis, kes oleks see kontaktpunkt, kelle poole ettevõtted pöörduma peaksid.

Timur Hurt vastas, et praegu tegeleb ettevõtete nõustamisega Ettevõtluse ja Innovatsiooni

Sihtasutus (EIS). EISil on jätkuvalt suhteliselt suured toetusmehhanismid.

Irja Lutsar märkis, et rõhuasetused on erinevad. T. Hurda arvates tundub innovatsioonis

kõige olulisem olevat Eesti „maastikul“ orienteerumine. I. Lutsari hinnangul on aga määrav

eelkõige hea teadusidee – ükskõik millises keskkonnas seda rakendada. Eestis suudetakse

ideid küll kiiresti ellu viia, kuid mõnikord ei pruugi olla piisavalt eksperte, kes oskaks õigel

ajal öelda, et liigutakse täiesti vales suunas. Ta rõhutas, et see ei ole ainult Eesti probleem,

vaid sarnane olukord esineb ka teistes väikeriikides. I. Lutsari arvates võiksid kõige

innovatiivsemad projektid jõuda Eestisse sõltumata sellest, milline „maastik“ meil on.

Signe Riisalo küsis, kas VV kujundatud seisukohad toetavad innovatsiooni Eestisse jõudmist

või on takistavaid tegureid. Ta soovis teada, kas ühise regulatsiooni tasandil oleks võimalik

veel midagi teha väikeriikide toetamiseks.

Timur Hurt vastas, et ettepanek hõlmab kõiki väärtusahela osi. See ei puuduta ainult

tootmist ega tootmise laiendamist – väga suur rõhk on ka arendusel ja teadusel. Kui

kehtestatakse ühised hindamiskriteeriumid ja suureneb läbipaistvus, saavad ettevõtted ELi

18

rahastust taotleda võrdsematel alustel, olenemata sellest, kas nad asuvad Eestis, Lätis, Soomes

või Hispaanias. Kui liikmesriikide tasandil kohalikud asutused toetavad ja

juhendavad ettevõtjaid taotluste esitamisel, on see igati positiivne.

Signe Riisalo tegi ettepaneku toetada VV esitatud Eesti seisukohti tervisebiotehnoloogia

eelnõude paketi kohta

Otsustati:

4.1. Toetada Vabariigi Valitsuse esitatud seisukohti (konsensus: Toomas Järveoja, Mihkel

Lees, Irja Lutsar, Eero Merilind, Signe Riisalo).

5. Info ja muud küsimused

Täiendavat infot ei olnud ja muid küsimusi ei arutatud.

(allkirjastatud digitaalselt)

Signe Riisalo

juhataja

(allkirjastatud digitaalselt)

Terle Kask

protokollija

(allkirjastatud digitaalselt)

Riin Lindpere

protokollija