SOTK protokoll 4.05.2026

Lisa_1_(TÜ_slaidid).pdf

Merike Kull, Jarek Mäestu, Katrin Mägi

Tartu Ülikooli sporditeaduste ja füsioteraapia instituut, liikumislabor

Laste ja noorte tervis – hetkeseis, väljakutsed ja lahendused

Väljakutse: meie elukorraldus on muutunud … palju muutunud …

Foto:T.Huik

Kooliõpilaste tervisekäitumise uuring: iganädalased tervisekaebused 78 %-l

Depressiooniriskis 15-17-aastased: 54% tüdrukutest, 28 % poistest

Ülekaal ja rasvumine suureneb: esimeses klassis on juba iga neljas (28%) õpilane liigse kehakaaluga

Ligi 70% alustavatest ajateenijatest ei täida kehaliste võimete testi miinimumnõuded

Hetkeseis

Oja L jt. Eesti kooliõpilaste tervisekäitumine. 2021/2022.

õppeaasta uuringu raport. Tallinn: Tervise Arengu Instituut; 2023.

Eesti rahvastiku vaimse tervise uuring, 2022

Eesti õpilaste kasvu uuring 2021/2022. õppeaastal. Tervise Arengu

Instituut, 2022.

Liikumisaktiivsus vastavalt WHO soovitustele 1.-9.klassi õpilastel:

keskmiselt vähemalt 60 min tempokat liikumist päevas

(Liikumisuuring, 2022)

43% 57%

Vaid 43% Eesti lastest ja noortest liigub piisavalt

Riiklikus õppekavas tundide arv:

• algklassides 3 tundi,

• alates 6.klass 2 tundi,

• gümnaasiumis <1 tund nädalas.

Liikumisõpetus ei lahenda olukorda: tundide arv väheneb vanuse tõustes

Pilt: Türi Ühisgümnaasium

Organiseeritud sport: osaleb ca 50% õpilastest SUUR VÄLJAKUTSE: väljalangemine

Purge, P., Kurmiste, A. (2022). Gümnaasiuminoorte liikumisharjumused ja kehaline võimekus ning seda mõjutavad tegurid. Tallinn: Mõttekoda

Praxis. Tartu linna näide.

Lahendused?

SÜSTEEMSUS

KÄTTESAADAVUS

MÕJU

Kohesed lahendused?

Pikk vaade?

Tugev tõenduspõhisus

Liikumine ennetab ja vähendab depressiooni ja ärevust noortel.

Zhang et al., 2023

Euroopa Psühhiaatria Ühingu seisukoht

Kehaline aktiivsus võib vähendada depressiooni sümptomeid ning mõju on võrreldav antidepressantide ja psühhoteraapiaga.

Kehalist aktiivsust tuleks kasutada kerge kuni mõõduka depressiooni ravis, et vähendada sümptomeid ja parandada kehalist vormi.

.

Vähese liikumisaktiivsuse kulu on Soomele 3,2 miljardit eurot aastas.

Aktiivselt liikujate osakaalu tõus 23%-lt 50 %-le: kokkuhoid 1 miljard eurot.

Investeeringu suur mõõde

Kolu P, et al. J Epidemiol Community Health 2022;0:1–8.

Ennetus on kulutõhus

• Rahvatervise investeeringud annavad kõrge

tasuvuse, kusjuures uuringud näitavad mediaanseks

tasuvuseks 14,3 : 1.

• Iga rahvatervisesse investeeritud 1 dollari kohta

säästetakse ligikaudu 14 dollarit majanduslikes

hüvedes ja tervishoiukuludes.

• Riiklikud programmid võivad saavutada veelgi

kõrgema tasuvuse, ulatudes 27,2-ni, samas kui

kohalikud sekkumised näitavad tasuvust 4,1.

Masters R, et al. Return on investment of public health interventions: a systematic review. J Epidemiol Community Health 2017;71:827-834.

Kool

Organiseeritud sport

Avalik ruum

Kehaline võimekus ja monitooring

Liikuv ja sportiv laps ja noor: süsteemipõhised lahendused

Liikuma Kutsuv Kool on tõenduspõhine programm, tase 4 (väga hea) (TAI ennetuse teadusnõukogu, 2024)

HARIDUSSILM.EE

Eesti keskmine

31,6%

Kool A

Kool B

Liikuma Kutsuvates Koolides on oluliselt rohkem liikumisvõimalusi

91%

82%

69%

57%

62%

75%

74%

70%

52%

41%

33%

0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100%

Liikumispausid ainetundides

Aktiivse koolitee toetamine

Õpetajate liikumisaktiivsuse toetamine

Mänguvahetund

Aktiivne sisevahetund vahenditega

Aastaringne õuevahetund

Tantsuvahetund LKK

Mitte LKK

Koolide sportimistingimuste kaardistamine 2024. Spordikoolituse ja -Teabe Sihtasutus, 2024.

416 kooli,

neist 208

LKK

Saan

klassi-

kaaslastega

hästi läbi

Enam liikumisvõimalusi seostub paremate suhetega ja suurema KOOLIRÕÕMUGA (4., 8. ja 11.klass)

Tunnen end

koolis hästi

Enamasti

lähen kooli

hea meelega Riiklik rahulolu- ja koolikeskkonna küsitlus 2018-2021: liikumisvõimalused koolis

ja õpilaste heaolu; n = 103 201

Liikumisvõimalused koolis seostuvad parema vaimse tervisega

LKK programmis osalemine on järjepidevalt seotud õpilaste kõrgema rahuloluga koolis pakutavate liikumisvõimalustega.

Pikaajalise monitooringu tulemused näitavad, et LKK programm loob võimalused liikumisvõimaluste kättesaadavuseks eri tüüpi koolikeskkondades.

Haridusliku ebavõrdsuse vähenemine liikumisvõimaluste osas

?

Eesmärk I

Kõik Eesti lapsed ja noored saavad õppida

liikumist ja tervist toetavas koolis

• Liikuma Kutsuva Koolide osakaal praeguselt

48%-lt vähemalt 75%-ni nelja aasta jooksul.

Liikumisõpetus … iseseisvat liikumist ja kehalist

aktiivsust toetav õppeaine.

Eesti on edetabeli tipus

Carl et al. (2025). Compatibility of physical education curricula with physical literacy across

40 European countries. Journal of Curriculum Studies,

Eesmärk II

Spordi- ja liikumise tunnid on põhikoolis ja

gümnaasiumis vähemalt kolmel korral nädalas

• LÕ tundidele lisanduvad spordi ja liikumise valikained

• tugi koolidele: ainekavad, materjalid, koolitused

• I KA: Sport Kooli?

• II KA: SFI arendustegevused

• III KA: kriitiline - vajab lahendusi

• Gümnaasium: kriitiline – vajab kiireid lahendusi

Kättesaadavus

Õpilaste intervjuud: tahaksin, olen mõelnud, võiks … Kättesaadavus?

• Tütarlaps (7.klass): Minu liikumisaktiivsus on väga väike. Vahel harva käin õues jalutamas … Tahaksin uuesti tantsida house'i. Kahjuks on trennid Tallinnas hilisõhtul ja kodu lähedal ei ole.

• Noormees (6.klass): Liigun ainult kehalises kasvatuses ja kooliruumides. Treeningul ei käi … Koolis võiks olla rohkem erinevaid vahendeid ja võimalusi, mida saaks näiteks pärast tunde teha. Vahepeal peab lihtsalt mitu tundi passima, parem oleks midagi teha, liikuda.

• Noormees: Olen juba mõelnud alustada jõusaalis käimisega, aga ma ise ei oska iseseisvalt seal midagi teha ja vajaksin juhendajat.

• Tütarlaps (17-aastane): Arvan, et koolis võiks olla huviringidele lisaks treeningrühmi.

Eesmärk III

Iga laps saab osaleda spordi või liikumisega

seotud huvitegevuses

1. Ühiskondlik kokkulepe.

2. „Spordi- ja liikumisranits“: ligipääs treeningutele/ spordi ja liikumisega

seotud huviringidele kõigile lastele.

3. Saavutusspordi kõrval mitmekesised harrastusspordi võimalused: erineva

sportliku taseme ja motivatsiooniga noorte püsimine spordiharrastuses.

Eesmärk IV

Avalik ruum toetab kõikjal aktiivset liikumist ja

sportimist

• Selged eesmärgid ja toetusmeetmed omavalitsustele, et

kujundada keskkond, kus liikuma kutsuvad ja avatud koolihoovid

ning väliruum võimaldavad erinevas vanuses lastele iseseisvat

liikumist nii koolipäeva jooksul kui ka vabal ajal.

Monitooring ja kehalised võimed

Kehalised võimed - otsene mõõdik laste liikumisaktiivsusele

www.slofit.org.

Eesti inimarenguaruanne 2026. Haridus ühiskonna peeglis

(Toim. E.Kindsigo). SA Eesti Koostöö Kogu, 2026.

Eesmärk V

Otsused laste ja noorte liikumisaktiivsuse

toetuseks tehakse tõenduspõhiselt

• Üleriigiline laste ja noorte kehaliste võimete monitooring, mille

tulemusi kasutatakse: poliitikakujundamisel, õpilaste arengu

toetamisel esmatasandi tervishoius, laste kehalise kirjaoskuse

arendamisel liikumisõpetuses ja kaitseväeks valmistudes.

1 Liikuma Kutsuva Kooli laienemine.

Vähemalt kolm liikumisõpetuse tundi nädalas kõigis

kooliastmetes.

Huvihariduse ja treeningute kättesaadavus ja

mitmekülgse harrastusspordi võimalused.

Avalik ruum toetab liikumist ja sportimist.

Kehaliste võimete monitoorimise käivitamine.

Liikuv ja sportiv laps - kokkuvõte

2

3

4

5

Lisa_2_(SA_Liikumisharrastuse_kompetentsikeskuse_slaidid).pdf

Laste kehalise aktiivsuse olukord

Kaarel Nestor Nõunik Kultuuriministeeriumi spordiosakond

Maiu Merihein Juhatuse liige SA Liikumisharrastuse kompetentsikeskus

Probleemid • Vaid umbes 16% Eesti 11–15-aastastest õpilastest liigub iga päev vähemalt 60 minutit mõõduka kuni

tugeva intensiivsusega, nagu soovitab Maailma Terviseorganisatsioon

Kaasnevad probleemid sellega seonduvalt: 1) FÜÜSILINE TERVIS: Vähene kehaline aktiivsus on tihedalt seotud ülekaalulisuse süvenemisega ja sellega

seonduvad terviseriskid (südame-veresoonkond, diabeet jm). 2) VAIMNE TERVIS: Liikumine mõjutab vaimse tervise näitajaid (ärevuse, depressiooni, jm risk oluliselt kõrgem

nendel, kes osalevad vähem kui 3 korral nädalas treeningutes). 3) KEHALINE KIRJAOSKUS: Vähese liikumise taustal ei arene lastel välja motivatsioon, enesekindlus,

baasoskused ja motoorika, liikumisharjumused, ning see kandub üle täiskasvanuikka ning vähendab lõpuks nii eluiga kui ka tervena elatud aastaid.

Füüsiline tervis • Hea kehaline töövõime on seotud südame- ja

veresoonkonna, luu- ja lihaskonna, psühhosotsiaalse ja kognitiivse arengu ning kooliedukusega.

Ülemäärane kehakaal kui terviserisk: • Esimeses klassis on iga neljas õpilane ülemäärase

kehakaaluga. • Neljandas klassis on ülemäärase kehakaaluga juba

iga kolmas õpilane. • Liigse kehakaaluga õpilaste osakaal on aastatega

suurenemas. Tervise Arengu Instituut (2024)

Vaimne tervis • Treeningutel osalemise ja vaimse tervise

näitajate vahel ilmnesid olulised seosed.

• Treeningutel sagedamini osalenutel (vähemalt kolmel korral nädalas) oli heaolu skoor oluliselt kõrgem ning ärevuse, depressiooni, intrernaliseeritud probleemide ja tähelepanuprobleemide skoor oluliselt madalam kui treeningutel harvem osalejatel.

Eesti laste vaimse tervise uuringu konsortsium. Eesti laste vaimse tervise uuring. Tartu, Tallinn: Tartu Ülikool, Tervise Arengu Instituut, Turu-uuringute AS; 2024.

● 2022. aasta lõpus hakati looma liikumisaktiivsuse tegevuskava.

● Kultuuri-, sotsiaal- ning haridus- ja teadusministeeriumi eestvedamisel.

● 2025. aastal lisaks Kaitseministeerium ja Kliimaministeerium kaasatud.

● Tegevuskava on avalikustatud – www.liigume.ee/tegevuskava

LIIKUMISAKTIVSUSE TEGEVUSKAVA

LIIKUMISAKTIVSUSE TEGEVUSKAVA ● Tegevuskava kui valdkondade

ülene platvorm, mille kaudu teostatakse seiret ja luukse uusi ülesandeid

● Laste ja noorte liikumisaktiivsus on oluline fookus.

● Liikumine mõjutab tervisele lisaks ka töövõimet, kaitsevõimet.

LIIKUMISAKTIVSUSE TEGEVUSKAVA LASTEAIAEALISED

● Lasteaedade liikumisõpetuses on tehtud alushariduse seaduses muudatuse määrus, kus liikumisõpetaja ei ole kohustuslik 2015. aastast. Samas oleks vajalik mõjuanalüüs sellele. Numbreid vaadates läheb ülekaalulisus järjest suuremaks ja liikumisaktiivsus madalamaks juba esimeses klassis.

● Teadlaste sõnul ennustab keskmise lapseea kehaline aktiivsus keskmise murdeea kehalise aktiivsuse taset, mistõttu peaks kehalise aktiivsuse suurendamisele suunatud sekkumised olema mõju saavutanud hiljemalt 10. eluaastaks.

LIIKUMISAKTIIVSUSE TEGEVUSKAVA KOOLIEALISED:

● Treeningtegevuse efektiivsem toetamine (huvihariduse toetus; pearaha süsteemide ülevaatamine KOV-des, et väljakukkumist pidurdada; sotsiaal-majandusliku taustaga seonduvate toetusskeemide väljatöötamine).

● Liikumisõpetuse iganädalase tundide arvu tõstmise analüüs ja võimalused.

● Vajalik parem liikumisaktiivsuse monitoorimissüsteem laste kontekstis. Liikumisõpetuse õppekavaga seotult kehaliste võimete hindamine (motoorika tööriist) 1 kord aastas igas üldhariduskooli klassis. Samas vajab kehaliste võimete mõõtmine andmebaasi ja isikuandmetega seotud küsimuste lahendamist.

● Muud süsteemsed lahendused, mis vähendavad istumisaega, ekraaniaega ja suurendavad seeläbi liikumisaktiivsust ja seeläbi tervist.

Sport Koolis programm • Loodi 2021. a EOK poolt • 2025/26 õppeaastal on programm 13 maakonnas, 27 kohalikus omavalitsuses,

41 koolis. • Programmis on 1906 I kooliastme õpilast, valdavalt 1-2 klass. • I kooliastme õpilastele kvalifitseeritud treeneri poolt juhendatud treeninguid kooli-

päeva sees vähemalt kaks korda nädalas. • Ühe õppeaasta jooksul saab õpilane tutvuda kolme erineva spordialaga. • Programmi üheks tugevuseks on kättesaadavus -

õpilase jaoks tasuta ja osa koolipäevast -> saavad osaleda ka õpilased, kes sotsiaalmajandusliku toimetuleku või hajaasustuse tõttu treeningutest eemale jääksid

Koolide arv programmis

I kooliastme õpilaste arv programmis

1-2kl õpilaste arv maakonnas

Õpilaste % programmis

Harjumaa 3 217 4907 4%

Hiiumaa 3 53 136 39%

Ida-Virumaa 5 160 903 18%

Jõgevamaa 5 187 492 38%

Järvamaa 6 235 613 38%

Läänemaa 2 58 453 13%

Põlvamaa 3 59 392 15%

Pärnumaa 3 179 1740 10%

Raplamaa 4 232 718 32%

Saaremaa 1 16 628 3%

Tartumaa 3 280 3533 8%

Viljandimaa 2 129 887 15%

Võrumaa 1 86 627 14%

Tallinn 22 540 3710 15%

2025/26 õa numbrites

Olukord lasteadades • Vaid 19% vastanutest nõustus, et enamik rühmaõpetajaid on viimase

kahe aasta jooksul liikumise valdkonnas koolitust saanud. • 84% vastanutest peab vajalikuks õpetajate täiendkoolitusi ja 76%

praktilisi metoodilisi koolitusi. • Liikumisõpetajata lasteaedades toimub 3-7-aastaste laste

organiseeritud liikumistegevus vähemalt kaks korda nädalas 76% juhtudest, liikumisõpetajaga lasteaedades 91-92% juhtudest.

• Vahendil liikumisoskusi ei õpetata 42% liikumisõpetajata lasteaedadest, kuid spordialase kõrgharidusega liikumisõpetajaga lasteaedades 17%.

Olukord lasteadades • Varustatus spordivahenditega on ebaühtlane ning uuringu kohaselt on laste-

aedades olemas keskmiselt 47% loetletud vahenditest. Parim kaetus on baastaseme edasiliikumisoskuste vahenditega, nagu madalad

koonused, hüppenöörid ja tunnelid. • Ligikaudu 97% vastanutest tundis puudust vähemalt ühest spordivahendist või

vahendirühmast. • Spordi- ja liikumisringid on lasteaedades laialt levinud, tegutsedes 83% uuringus

osalenud lasteadadest. • Kättesaadavus ja ringide valik asutuste vahel ebaühtlane, sõltudes oluliselt

lasteaia suurusest, asukohast ja liikumisõpetaja olemasolust. • Ringide olemasolu on otseses seoses laste arvuga:

suurtes lasteaedades (üle 140 lapse) tegutsevad ringid 93% juhtudest väikestes (kuni 50 last) vaid 62% juhtudest.

Aitäh!

Lisa_3_(KRA_slaidid).pdf

Noorte kehaline võimekus Anu Rannaveski

Kaitseressursside Ameti peadirektor

Noorte kehaline võimekus AT-s

KVKT tulemused läbi aastate

MEEDE: Ajateenijatele igakuise preemia maksmine (50 € igakuiselt), kui KVKT on sooritatud vähemalt 240 punktile ja positiivselt.

Ajateenistuse alguses AT jooksul Reservväelase d

2021 28% 60%

2022 27% 57% 27,7%

2023 28% 60% 35,7%

2024 31% 66% 27,4%

2025 25% 71% 33%

SOTK_protokoll_173_(04.05.2026).pdf

Riigikogu sotsiaalkomisjoni

istungi protokoll nr 173

Tallinn, Toompea Esmaspäev, 04. mai 2026

Algus 11.10, lõpp 12.55

Juhataja: Signe Riisalo (esimees)

Protokollijad: Terle Kask (konsultant), Riin Lindpere (konsultant)

Võtsid osa:

Komisjoni liikmed: Kalle Grünthal, Toomas Järveoja, Jaanus Karilaid, Tanel Kiik, Helmen

Kütt, Mihkel Lees, Eero Merilind, Aleksandr Tšaplõgin

Komisjoni ametnikud: Heidi Barot (nõunik-sekretariaadijuhataja), Kristi Reindla (nõunik),

Helgi Kundla (nõunik)

Puudus: Irja Lutsar

Kutsutud: Kultuuriministeeriumi spordiosakonna nõunik Kaarel Nestor, SA

Liikumisharrastuse Kompetentsikeskuse juhatuse liige Maiu Merihein, Kaitseressursside

Ameti peadirektor Anu Rannaveski, Tartu Ülikooli sporditeaduste ja füsioteraapia instituudi

liikumislabori esindajad Merike Kull, Jarek Mäestu, Katrin Mägi (2. päevakorrapunkt)

Päevakord:

1. Nädala töökava kinnitamine

2. Laste kehaline aktiivsus ning selle mõju vaimsele ja füüsilisele tervisele

3. Kollektiivse pöördumise "Menstruaaltooted käibemaksuvabaks" arutelu

4. Kollektiivse pöördumise "Käibemaksuvabastus annetajate toel soetatud ravimitele" arutelu

5. Info ja muud küsimused

1. Nädala töökava kinnitamine

Riigikogu sotsiaalkomisjoni nädala (04.05.2026-10.05.2026) töökava

Komisjoni istung esmaspäeval, 4.05.2026 kell 11.10

1. Nädala töökava kinnitamine

2. Laste kehaline aktiivsus ning selle mõju vaimsele ja füüsilisele tervisele

3. Kollektiivse pöördumise "Menstruaaltooted käibemaksuvabaks" arutelu

4. Kollektiivse pöördumise "Käibemaksuvabastus annetajate toel soetatud ravimitele" arutelu

5. Info ja muud küsimused

Komisjoni istung teisipäeval, 5.05.2026 kell 14.00

1. Vabariigi Valitsuse algatatud töölepingu seaduse muutmise seaduse eelnõu (837 SE) teise

lugemise ettevalmistamine

2. Sotsiaalkomisjoni algatatud olulise tähtsusega riikliku küsimuse "Eesti vähitõrje hetkeseis

2

ja arenguperspektiivid" arutelu

3. Sotsiaalkomisjoni poolt laste kehalist aktiivsust ning selle mõju vaimsele ja füüsilisele

tervisele puudutava olulise tähtsusega riikliku küsimuse algatamise arutelu

4. Euroopa Liidu asjade komisjonile arvamuse andmine: Eesti seisukohad

tervisebiotehnoloogia eelnõude paketi kohta - COM(2025) 1022, COM(2025) 1031

5. Info ja muud küsimused

Otsustati:

1.1. Kinnitada nädala töökava (konsensus: Kalle Grünthal, Toomas Järveoja, Jaanus Karilaid,

Tanel Kiik, Helmen Kütt, Mihkel Lees, Eero Merilind, Signe Riisalo).

2. Laste kehaline aktiivsus ning selle mõju vaimsele ja füüsilisele tervisele

Signe Riisalo rääkis päevakorrapunkti sissejuhatuseks, et komisjon soovib kõnealusel

teemal algatada olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelu Riigikogu täiskogus. Arutelu

põhjalikum ettevalmistamine toimub eelnevalt komisjonis. Ta andis teema tutvustamiseks

sõna Tartu Ülikooli (TÜ) Sporditeaduste ja Füsioteraapia Instituudi liikumislabori

esindajatele.

Merike Kull rääkis, et ühiskond on palju muutunud, lisandunud on uued väljakutsed ja

lastel pole võimalust igapäevaselt liikuda. Tema sõnul tuleb mõelda, kuidas tuua liikumine

laste igapäevaellu tagasi. Ta andis TÜ Sporditeaduste ja Füsioteraapia Instituudi

liikumislabori esindajate koostatud slaidide (lisa 1) abil ülevaate laste ja noorte tervise

hetkeseisust, väljakutsetest ja lahendustest. Uuringute põhjal kogeb ligi 78% lastest

iganädalasi tervisekaebusi, depressioonirisk on kõrge ning vaimse tervise probleemid ja abi

saamise vajadus kasvab. Ülekaal ja rasvumine on jätkuvalt tõusutrendis. Samuti on

murettekitav ajateenijate kehaline võimekus: ligi 70% ei ole võimelised kehaliste võimete

testi sooritama. Piisav liikumine on iga lapse ja noore tervisliku arengu aluskivi. Uuringud

näitavad, et ainult umbes 40% lastest täidab liikumissoovitusi, seega 60% lastest ei liigu

igapäevaselt piisavalt. Seega tekib küsimus, kuhu laste igapäevane liikumine on kadunud ja

kuidas see taas igapäevaellu tuua. Avalikus arutelus jääb tahaplaanile liikumisõpetuse

tundide vähene arv koolides. Riikliku õppekava järgi on algklassides ette nähtud kolm

liikumisõpetuse tundi nädalas, alates kuuendast klassist kaks tundi ning gümnaasiumis vähem

kui üks tund nädalas. Ta rõhutas, et neli korda 45 minutit kuus ei taga piisavat kehalist

arengut ega võimekust. Teine oluline koht, kus lapsed saavad oma igapäevast

liikumisaktiivsust suurendada, on osalemine treeningutel ja organiseeritud spordis. Tõsise

probleemina tõi ta välja selle, et organiseeritud spordis osalemises toimub alates 12. eluaastast

märkimisväärne väljalangemine. M. Kull rõhutas, et spordisüsteem peab muutuma ja

pakkuma rohkem erinevaid valikuid, et lapsed püsiksid aktiivsena ning leiaksid endale sobiva

liikumisviisi. Kui ühiskond on muutnud, siis peaks ka spordisüsteem sellega kohanema ja

pakkuma erinevaid valikuid. Lahenduste puhul rõhutas ta süsteemsust ja seda, et muutused ei

tohiks piirduda ühekordsete sekkumiste, ürituste või kampaaniatega, vaid peaksid kujunema

püsivaks osaks süsteemist, mis tagab liikumisvõimaluste kättesaadavuse enamikele lastele ja

noortele. Kindlasti tuleb sekkumiste puhul arvestada nende võimalikku mõju. Vaimse tervise

valdkonnas on selgelt tõendatud, et liikumine ennetab ja vähendab noorte depressiooni ning

ärevust. Liikumine vaimse tervise ennetuses on terviseedenduslike sekkumiste puhul seni

olnud alakasutatud ressurss. Euroopa Psühhiaatriaühing rõhutab, et kehaline aktiivsus aitab

vähendada depressioonisümptomeid ning selle mõju on võrreldav antidepressantide ja

psühhoteraapiaga. Tervishoiusüsteemi seisukohalt on kehalise aktiivsuse edendamine oluline

investeering, arvestades nii kulu kui ka mõju. Soomes on uuringud näidanud, et vähene

liikumisaktiivsus põhjustab riigile aastas ligi 3 miljardit eurot otse- ja kaudseid kulusid.

Liikumise edendamine peab olema osa suurest terviklikust plaanist ning sellesse tuleb

järjepidevalt panustada. Ennetus on kulutõhus: sõltuvalt sekkumise ulatusest võib iga

investeeritud euro tuua tagasi kuni 14 eurot või rohkem. Lahenduste osas rõhutas M. Kull

nelja olulist valdkonda. Esiteks kool – kõik lapsed käivad pikka aega koolis, mistõttu on seal

võimalik mõjutada liikumisharjumusi. Teiseks organiseeritud sport ja treeningud.

3

Kolmandaks avalik ruum, mis ümbritseb lapsi igapäevaselt ja mõjutab nende aktiivsust.

Neljandaks tuleb kasutada olemasolevaid toimivaid süsteeme, et koguda andmeid ja

rakendada tõenduspõhist juhtimist liikumise edendamisel. Kooli puhul rõhutas ta süsteemset

lähenemist riiklikul tasemel. Haridusuuendusprogramm Liikuma Kutsuva Kool (LKK) tagab,

et liikumisvõimalused on lastele kogu koolipäeva jooksul erineval kujul kättesaadavad – olgu

need vahetunnid, huvitegevused või liikumisviisid kooli tulekuks. Koolides

on liikumisvõimaluste pakkumine erinev – mõnes koolis on see hästi korraldatud, teises

jäänud tahaplaanile. Uuringud näitavad, et mitmekesised liikumistegevused, nagu

aastaringsed õuevahetunnid, tantsuvahetunnid ja spordivahetunnid, loovad lastele rohkem

võimalusi aktiivseks liikumiseks. Selline lähenemine parandab lisaks füüsilisele tervisele ka

vaimset heaolu, sest nelja aasta jooksul kogutud ligi 100 000 õpilase andmed näitavad, et

koolipäeva jooksul liikuvad õpilased on parema vaimse tervisega. Tänavu avaldatud uuringus

analüüsiti seitsme aasta jooksul rakendatud LKK tegevusi. Oluline tulemus oli, et programm

võimaldab pakkuda paremaid liikumisvõimalusi sõltumata kooli piirkondlikust sotsiaal-

majanduslikust taustast. Selle õppeaasta alguses avaldatudartiklis kirjeldati aga olukorda, kus

ühes koolis ei tohtinud lapsed vahetunni ajal liikuda, spordisaalid olid suletud ning õue minek

oli keelatud. Tekib küsimus, kas Eestis peaks selliseid piiranguid koolides rakendama ja kas

on õigustatud, et mõnes koolis keelatakse lastel liikuda ning neid selle eest karistatakse.

Esmane eesmärk peaks olema tagada, et kõik lapsed saaksid õppida ning liikuda tervist

toetaval viisil ka koolis. Praegu on LKKga liitunud vähem kui pooled koolid, kuid nelja aasta

jooksul peaks igal lapsel olema võimalus kasutada linnaruumi, mängida jalgpalli ja osaleda

teistes liikumistegevustes – selleks on koolides olemas vajalikud tingimused, ruumid ja

vahendid. Vajalik on mõtteviisi muutus. Teiseks juhtis ta tähelepanu liikumisõpetuse tundide

vähesusele. Eelmisel aastal käivitati liikumisõpetus ja äsja avaldatud uuring näitas, et Eesti

liikumisõpetuse ainekava kuulub Euroopa tippu. Eri liikumisoskuste õpetamisele pannakse

suurt rõhku, et lapsed omandaksid liikumispädevused ning oleksid motiveeritud erinevatel

viisidel liikuma. Teine eesmärk on tagada, et koolis oleks piisavalt liikumistunde ja erinevaid

võimalusi aktiivseks tegevuseks. Gümnaasiumiosa on eriti kriitilises olukorras, sest seal

puuduvad liikumistunnid peaaegu täielikult. Tuleks mõelda juba täna, kuidas kujundada

tunniplaane selliselt, et iga päev oleks võimalik valida liikumisega seotud aineid. Eesti

inimarengu aruanne 2026 tõi selgelt välja kättesaadavuse ja haridusliku ebavõrdsuse. Noortel

on soov liikumiseks olemas, kuid kättesaadavus ja juhendamise võimalused vajavad

parandamist. Kolmanda eesmärgina soovitakse, et igal lapsel oleks võimalus osaleda spordi-

või liikumisega seotud huvitegevuses. Selle saavutamiseks peab ühiselt jõudma kokkulepeteni

ja leidma toimivad lahendused. Näiteks võiks igal Eesti lapsel olla analoogselt

kultuurirantisale ka oma spordi- ja liikumisranits. Lisaks tuleks spordisüsteemis pakkuda

rohkem võimalusi erineva kehalise ettevalmistuse ja motivatsiooniga õpilastele, et nad saaksid

spordiga tegeleda ka siis, kui nad ei soovi osaleda saavutusspordile suunatud rühmades.

Praegu on selles osas väga suur väljalangemine, mida tuleb vähendada. Neljanda eesmärgina

toodi esile avaliku ruumi roll. Kui avalik ruum toetab liikumist, siis loob see igapäevase

võimaluse iseseisvaks aktiivsuseks. Viimasena rõhutas ta tõenduspõhise otsustamise olulisust:

õpilaste kehalise võimekuse näitajaid saab koguda igal aastal liikumisõpetuse tundides ning

kasutada selleks e-riigi võimalusi. Heaks eeskujuks on Sloveenia, kus riiklik sekkumine on

aidanud kehalise võimekuse näitajaid oluliselt parandada. Ettekande koostajad tegid

ettepaneku käivitada üleriigilise laste ja noorte kehalise võimekuse monitooringu, et otsused

oleksid alati tõenduspõhised. Neid andmeid saab kasutada poliitiliste otsuste tegemisel ja

tulemuste mõõtmisel ning lapsevanemate, õpilaste, kohalike omavalitsuste poolt. M. Kull

võttis kokku, et neid viit ettepanekut saab rakendada kohe ja ka pikemas perspektiivis:

LKK laiendamine, liikumisõpetuse tundide arvu suurendamine valikainete süsteemi kaudu eri

kooliastmetes, huvihariduse ja treeningute kättesaadavuse parandamine, mitmekülgne

arvestusspordi võimaldamine, avaliku ruumi arendamine ning andmepõhine otsustamine

kehaliste võimete monitooringu käivitamise kaudu. TÜ Sporditeaduste ja Füsioteraapia

Instituudi liikumislabor on vastavat süsteemi tutvustanud ja õpetajad on seda piloteerinud.

Õpetajate tagasiside on olnud väga positiivne. M. Kulli sõnul on vaja langetada otsus riikliku

andmebaasi ülesehitamise kohta.

4

Jarek Mäestu lisas, etSloveenia on olnud eeskujuks laste kehalise võimekuse

monitooringusüsteemi loomisel, rakendades seda juba alates 1980ndatest. Kehalise

võimekuse jälgimine seati ühiskondlikuks prioriteediks. 2001. aastal integreeriti andmebaas

esmatasandi perearstisüsteemiga, mis võimaldas edastada laste kehalise võimekuse infot ka

perearstidele. Sloveenia kogemus näitab, et süsteemne ja terviklik lähenemine annab

paremaid tulemusi kui üksikute ja juhuslike sammude rakendamine.

Signe Riisalo andis järgmiseks sõna Kultuuriministeeriumi ja SA Liikumisharrastuse

Kompetentsikeskuse esindajatele.

Maiu Merihein rääkis slaidide (lisa 2) abil laste kehalise aktiivsuse olukorrast. Maailma

Terviseorganisatsiooni soovituse kohaselt peaks iga 11–18-aastane laps liikuma mõõduka või

tugeva intensiivsusega iga päev vähemalt 60 minutit. Eestis täidab selle nõude vaid 16%

lastest. Kui arvestada mõõdukat kehalist aktiivsust viis päeva nädalas, on näitaja küll kõrgem,

kuid siiski vaid 42%. Ebapiisav liikumine mõjutab otseselt laste kehalist ja vaimset tervist

ning takistab kehalise kirjaoskuse ja liikumisrõõmu kujunemist, mistõttu jäädakse sageli

kõrvale ka organiseeritud spordist. Füüsilise tervise osas on kõnekas fakt, et esimeses klassis

on iga neljas õpilane ülekaaluline ning kolmandas klassis juba iga kolmas. Statistika näitab, et

need numbrid suurenevad aasta-aastalt. Uuringud tõestavad selgelt, et lastel, kes tegelevad

liikumisega vähemalt kolm korda nädalas, on heaolu ja vaimse tervise näitajad oluliselt

kõrgemad.

Kaarel Nestor rääkis, et 2021. aasta lõpus alustati liikumisaktiivsuse tegevuskava koostamist

eesmärgiga koondada juba olemasolevad tegevused ühtse süsteemi alla ja vältida

dubleerimist. See aitab hoida paremat fookust ja kaardistada valdkondi, mis vajavad

täiendavat arendamist. Tegevuskava koostati Kultuuriministeeriumi,

Sotsiaalministeeriumi ning Haridus- ja Teadusministeeriumi (HTM) koostöös, hiljem liitusid

ka Kaitseministeerium ja Kliimaministeerium. Kuna tegemist on keeruka koostööprotsessiga,

siis 2026. aastal loodi temaatilised fookusgrupid – näiteks lapsed ja noored, tööealised ning

vanemaealised, keskkond, innovatsioon ja kommunikatsioon. Tegevuskava

(www.liigume.ee/tegevuskava) on pidevalt uuenev dokument, mida täiendatakse igal aastal

teadustöö tulemuste põhjal. Tegevusi monitooritakse jooksvalt ning infot uuendatakse veebis

kord kvartalis. Selle keskne fookus on laste ja noorte liikumisaktiivsuse edendamine, mis

eeldab panust haridus-, spordi-, tervise- ja sotsiaalvaldkonnast ning kogukondadest. Ta

rõhutas, et liikumine mõjutab lisaks tervisele ka töövõimet, riigi kaitsevõimet ja majandust

ning positiivne kaasatus aitab vähendada riskikäitumist. Liikumisaktiivsuse edendamine on

laiem ühiskondlik prioriteet. Liikumisaktiivsuse tegevuskavas on eraldi

rõhku pandud lasteaedadele, sest just seal kujunevad laste liikumisharjumused ja see periood

on lapse jaoks kriitilise tähtsusega. 2015. aastal muudeti Eestis alushariduse regulatsiooni

ning liikumisõpetaja pole enam lasteaias kohustuslik. Siiani puudub põhjalik mõjuanalüüs

selle otsuse mõjust laste liikumisaktiivsusele ja tervisele. Teadusuuringud kinnitavad, et

lapseealise keskmine liikumisaktiivsus ennustab hästi nooruki aktiivsustaset. Ta rõhutas, et

tulemuste saavutamiseks tuleb liikumist toetavate sekkumistega jõuda lasteni hiljemalt

kümnendaks eluaastaks. Lasteaedade roll liikumisharjumuste kujundamisel vajab uuesti

hindamist ning tuleks kaaluda, kuidas tagada professionaalne liikumisõpetus juba selles

vanuses. Kooliealiste laste puhul on võtmetähtsusega järjepidev ja süsteemne

liikumisaktiivsuse toetamine. Sotsiaal-majanduslik taust mõjutab otseselt laste võimalusi ja

motivatsiooni treeningutes osaleda. Kui lapsel puudub võimalus regulaarselt liikuda ja

arendada oma võimeid, suureneb risk treeningutest välja langeda. Seetõttu on vajalik arendada

toetavaid meetmeid, nagu huvihariduse rahastuse suurendamine ja kohalike omavalitsuste

toetussüsteemide ülevaatamine. Samuti tuleks kaaluda liikumisõpetuse tundide arvu

suurendamist ning luua tõhus süsteem laste liikumisaktiivsuse jälgimiseks.

Kultuuriministeeriumis on käsitlenud Sport Koolis projekti ning treenerite palgatoetuse ja

tööjõukulude toetuse süsteeme, keskendudes tegevustele, mis aitavad edendada

liikumisharrastust ka väljaspool saavutusspordi valdkonda. 2024. aasta kevadel valmis

analüüs multispordi teemal, mis pakub ühe võimalusena, et igas kooliastmes hinnataks kord

aastas laste kehalisi võimeid. Selle rakendamine eeldab toimiva andmebaasi olemasolu ning

läbimõeldud lahendusi isikuandmete kaitseks. Lisaks on vaja süsteemset lähenemist, mis

5

aitaks vähendada laste ekraaniaega ja suunata neid rohkem liikuma, toetades seeläbi laste

tervist, arengut ja pikaajalist heaolu.

Maiu Merihein tutvustas täpsemalt Sport Koolis programmi. See loodi2021. aastal Eesti

Olümpiakomitee eestvedamisel koostöös kohalike omavalitsuste, maakonna spordiliitude ja

koolidega. Programmi eesmärk on suurendada laste liikumisaktiivsust ning kujundada

liikumisharjumused juba varases eas. Praeguse õppeaasta seisuga on programmiga liitunud 13

maakonda, 27 omavalitsust ja 41 kooli. Programm hõlmab valdavalt esimese ja teise klassi

õpilasi, kokku umbes 1900 last. Treeninguid viivad läbi kvalifitseeritud treenerid kaks korda

nädalas. Programmi raames saavad lapsed tutvuda kolme erineva spordialaga

ning tasuta treeningud toimuvad koolipäeva jooksul või selle sees. Programmis saavad

osaleda ka lapsed, kelle perede sotsiaal-majanduslik taust on tagasihoidlikum ning kellel

on näiteks hajaasustuse tõttu raske treeningutes osaleda. Igal trimestril tutvustatakse erinevat

spordiala, mis võimaldab lapsel leida endale sobiva ala. Programmi plaanitakse lisada

kehaliste võimete monitoorimise süsteem, mis aitab lapsevanematel ja lastel mõista, milline

spordiala sobib kõige paremini just konkreetsele lapsele. Lõpetuseks tõi ta välja mõned

olulised alushariduse faktid. Koostöös HTMi, TÜ ning teiste partneritega viidi eelmise

aasta kevadel läbi ulatuslik lasteaedade uuring, mis hõlmas 88% lasteaedadest. Uuringu

tulemustest ilmnes selge koolitusvajadus liikumisvaldkonnas. Eraldi liikumisõpetaja nõue on

kaotatud, kuid liikumistegevuste läbiviimiseks peab rühmaõpetajal või mõnel teisel töötajal

olema vastav oskus ja teadmine. Uuringust selgus, et organiseeritud liikumistegevusi kolme-

kuni seitsmeaastaste laste hulgas viiakse vähemalt kaks korda nädalas läbi 91–92% nendest

lasteaedadest, kus liikumisõpetaja on olemas, kuid vaid 76% nendest lasteaedadest, kus

liikumisõpetajat pole. Vaid 17% lasteaedadest töötab vajaliku kõrgharidusega liikumisõpetaja.

Uuringust ilmnes ka, et 97% vastanutest tunneb puudust vähemalt ühest vajalikust

spordivahendist või vahendirühmast. Ebavõrdsus laste liikumisvõimalustes saab seega alguse

juba lasteaiatasandil. Lasteaedades toimuvad spordi- ja liikumisringid on sageli tasulised.

Uuringust selgus, et lasteaia suurus mõjutab samuti liikumisringide olemasolu: suuremates

lasteaedades toimivad need ringid 93% juhtudest, väiksemates lasteaedades vaid 62%

juhtudest. Need faktid näitavad, et probleem vajab süsteemset lahendamist.

Signe Riisalo andis edasi sõna Kaitseressursside Ameti esindajale.

Anu Rannaveski selgitas, et Kaitseressursside Amet kutsub noori ajateenistusse ning

vastutab hiljem kogu Kaitseministeeriumi valitsemisala personalivaldkonna eest. Ta

rõõmustas, et liikumisaktiivsuse temaatika on tõusnud ühiskondliku prioriteedina esile.

Riigikaitse valdkonnas on peamine mure see, et tegeleda tuleb tagajärgedega: Eestis pole

piisavalt terveid ega vajaliku kehalise ettevalmistusega noori mehi ning keeleoskuse tase jääb

samuti soovitust allapoole. Ajateenistusse suunduvad noored on siiski reeglina paremate

kehaliste näitajatega (lisa 3) kui ühiskonnas keskmiselt, kuna ajateenistuses kehtivad

kõrgemad nõuded nii tervisele kui haridusele. Ajateenijaid on hinnatud viimase kümne aasta

jooksul kompleksuuringute raames, küsitledes neid ajateenistuse alguses, keskel ja lõpus.

Selgub, et pooled noored valmistuvad ajateenistuseks teadlikult ette. Kaitsevägi pakub

omakorda spordiäppi, mis sisaldab erinevaid treeningkavasid ning võimaldab noortel

ajateenistuseks tõhusalt valmistuda. Kehaliste võimete kontrolltesti sooritamiseks tuleb läbida

kolm harjutust: kätekõverdused, kõhulihaste harjutus ning kolmandana saab valida kas

jooksmise, rattasõidu, ujumise või suusatamise. Testi edukaks läbimiseks peab koguma kokku

vähemalt 240 punkti ning igas kategoorias vähemalt 60 punkti. Kui mõnes kategoorias jääb

tulemus alla nõutud taseme, loetakse test ebaõnnestunuks. Murettekitav on aga see, et

ajateenistusse tulles suudab testi edukalt sooritada vaid kolmandik noortest.

A. Rannaveski sõnul paraneb ajateenijate sooritus ajateenistuse jooksul märkimisväärselt.

Kaitsevägi on rakendanud mitmeid lisameetmeid tulemuste parandamiseks. Viimase aasta

jooksul on katsetatud ajateenijate motiveerimist üldfüüsilise testi sooritamisel, mis on andnud

häid tulemusi: testi läbib nüüd 10% rohkem noori. Samuti on paranenud keskmised tulemused

10-palli süsteemis. Lisaks on kehtestatud rahaline preemia neile ülematele, kelle üksuses

sooritab üle 85% ajateenijatest üldfüüsilise testi edukalt. Teatud ülemad, näiteks

rühmaülemad, peavad samuti testi sooritama ning saavutama keskmisest paremaid

tulemusi. Reservväelastest suudab üldfüüsilise testi edukalt sooritada vaid kolmandik, mis

6

näitab, et pärast ajateenistuse lõppu langeb füüsiline vorm kiiresti.

Signe Riisalo tänas ettekannete eest ja andis küsimusteks sõna komisjoni liikmetele.

Mihkel Lees tõdes, et liikumisaktiivsuse tegevuskava eest vastutab viis ministeeriumi. Laste

kehalise aktiivsuse tõstmiseks on mitmeid võimalusi, kuid poliitiliste prioriteetide

kujundamisel mängib keskset rolli rahaliste ressursside olemasolu. Kultuuriministeerium

kavatseb Euroopa Liidu uue finantsperioodi raames taotleda vahendeid Sport Koolis

programmi laiendamiseks. M. Lees uuris, kas ministeeriumid plaanivad järgmise aasta

eelarvest või Euroopa Liidu vahenditest küsida toetust veel mõne konkreetse algatuse

elluviimiseks.

Kaarel Nestor vastas, etEuroopa Liidu vahenditest on tehtud Sport Koolis

Programmi raames mitme ministeeriumi ühistaotlusi. Näiteks Kultuuriministeerium on

taotlenud raha spordiobjektide ülalpidamise kulude katmiseks. Viimase paarikümne aasta

jooksul on spordiregistri ja teiste andmebaaside võrdluse põhjal selgunud, et kohalikes

omavalitsustes on spordile suunatud eelarveprotsent jäänud enam-vähem samaks. Selle

protsendi sees on pehmete tegevuste osakaal püsinud sarnasel tasemel, kuid spordiobjektide

ülalpidamiskulud on märgatavalt tõusnud. Paljud omavalitsused toetavad kohaliku spordiringi

ja huviringi asemel hoopis spordiobjektide kütmist, mistõttu kulub vahendeid ebaefektiivselt.

Energiatõhususe meetme vahendite abil saaks olemasolevaid spordiobjekte renoveerida või

vajadusel uusi ehitada, mis võimaldaks suunata spordivaldkonna eelarvest rohkem

vahendeid huviharidusse ja -tegevusse.

Maiu Merihein selgitas, et Kultuuriministeeriumi kolmanda meetmena on Euroopa Liidu

rahastuse toel plaanis käivitada maakonna spordiliitude arenguprogramm koos täiendavate

ressurssidega. Kõigis 15 maakonnas on spordiliidud Kultuuriministeeriumi ja SA

Liikumisharrastuse Kompetentsikeskus peamised koostööpartnerid. Spordiliitude suurim

väljakutse on inimeste nappus. Kui riigi tasandil koordineerib teemat järjepidevalt SA

Liikumisharrastuse Kompetentsikeskus, siis maakondades võiks selle rolli täita just spordiliit.

Sellise süsteemi toimima saamine nõuab aga pikaajalist arendustööd. Kui varem piisas

maakonnameistrivõistluste ja sarnaste spordiürituste korraldamisest, siis tänane noorem

põlvkond ootab mitmekesisemaid ja kaasaegsemaid võimalusi. Tuleb pakkuda erinevaid

kehalise aktiivsuse viise, sealhulgas meelelahutuslikke üritusi. Selleks peavad

spordiliidul olema nii vastavad oskused kui ka vajalikud ressursid. Kultuuriministeerium on

kavandanud Euroopa Liidu toetuse kasutamist nende võimaluste arendamiseks.

Jaanus Karilaid tõdes, et paradoksaalsel kombel on tänapäeval küll parim

spordiinfrastruktuur ning rohkelt erinevaid liikumisvõimalusi, kuid samas on noorte liikuvus

saavutanud rekordiliselt madala taseme. Ta juhtis tähelepanu asjaolule, et ettekannetes ei

käsitletud liikuva kodu rolli. Lapse jaoks on vanemate eeskuju otsustava tähtsusega. Oluline

on, et vanemad liiguksid koos lastega ning seda toetaksid ka kohaliku omavalitsuse

võimalused. J. Karilaid soovitas pöörata suuremat tähelepanu liikuvale kodule, sest vanemate

väärtushinnangud ja eeskuju on lapse liikumisharjumuste kujunemisel määravad. Ta küsis,

kas infokorje näitajad on paranenud ning kas andmete kogumise metoodika on

sarnane naaberriikidega? Kaitseressursside Ameti esindajalt küsis ta, kas vastab tõele,

et kehalise võimekuse testi kukub läbi ca 70% 18-aastastest noortest.

Kaarel Nestor selgitas liikuva kodu kontseptsiooni kohta, et vanemluse programmid

kuuluvad Sotsiaalministeeriumi haldusalasse. Ta oli nõus, et liikumisharjumused saavad

alguse kodust, kuid tõi välja, et kahjuks viiakse tänapäeval paljusid lapsi koduuksest

kooliukseni ja tagasi autoga, mis vähendab laste iseseisva liikumise võimalusi.

Maiu Merihein nõustus, et laste ja noorte teemade käsitlemisel on oluline roll

lapsevanematel. Ta tõi välja, et maakondade spordiliitudele jagatakse igal aastal

toetusmeetmeid. Sügisene toetusmeede on juba mitmendat aastat järjest suunatud

lasteaedadele, kuna on selgunud, et lasteaiad on jäänud mõnevõrra tahaplaanile. Kahel

eelneval aastal määrati toetusmeetmete tingimused selliselt, et maakonna spordiliidud pidid

koostöös maakonna haridusasutuse terviseedendajaga korraldama lasteaiaõpetajatele

teemakohaseid koolitusi, näiteks kuidas viia lastega õues tegevusi läbi igasuguse ilmaga.

Sellel aastal seati eesmärgiks suunata samalaadsed koolitused lasteaia tasandilt

lapsevanemate teadlikkuse tõstmisele. Koostöös Jõulumäe Tervisespordikeskus SAga

7

plaanitakse pilootprojekti, kus lapse treeningu ajal saavad lapsevanemad treeneri

juhendamisel paralleelselt treenida. Alternatiivse variandina on kaalumisel lapse ja

lapsevanema ühistreeningud. M. Merihein rõhutas, et muudatused ei toimu koheselt, kuid

eesmärgiks on soovitud tulemusi tagavate lahenduste leidmiseks erinevate meetmete

katsetamine.

Anu Rannaveski vastas J. Karilaiu küsimusele, et kehalise võimekuse testis on enim raskusi

3,2 km jooksudistantsi läbimisel. Nimetatud nõuet ei suudeta sageli täita, samas

kätekõverduste ja kõhulihaste harjutuste sooritamisel olulisi probleeme ei esine.

Eero Merilind esitas küsimuse seoses koolipäeva algusaja hilisemaks nihutamisega ning

uuris, kas see on mõjutanud õpilaste liikumisaktiivsust. Ta tõi välja olukorra, kus lapsi

tuuakse kooli enne ametlikku algusaega ning nad peavad ootama tund aega enne tundide

algust, ei pruugi neil pärast koolipäeva olla võimalik osaleda treeningutes või huvitegevuses.

Ta märkis, et liikumisaktiivsus on osades koolides ja lasteaedades hea ning küsis, milliseid

meetmeid oleks võimalik rakendada, et tagada liikumisaktiivsuse kõrge tase kõigis

haridusasutustes.

Merike Kull vastas, et koolipäeva algusaja hilisemaks muutmisega on mitmes koolis

täheldatud, et õpilaste iseseisva liikumise osakaal on tänu jalgrattaga või jalgsi kooli

tulemisele suurenenud. Hetkel puuduvad täpsemad uuringud, kuid mõned koolid, kelle

varasem kogemus on olnud aluseks päevakava muutmisele, on kirjeldanud, et see võib

soodustada iseseisvat liikumist. Lisaks sellele on teada, et LKK osalevates koolides viiakse

hommikuti läbi huvitreeninguid, millest õpilased aktiivselt osa võtavad.

Hommikune organiseeritud treening on alternatiiviks neile, kel pärast koolipäeva ei ole

võimalik treeningutel osaleda. Osalemine on vabatahtlik, kuid on näha, et lapsed osalevad hea

meelega hommikustel treeningutel.

Tanel Kiik märkis, et osa noori osaleb aktiivselt huvitegevuses ning nende vanemad

pööravad tähelepanu laste toitumis- ja liikumisharjumustele ning nutiseadmete kasutamise

piiramisele. Samas on ka palju noori, kelle koduses keskkonnas nendele tegevustele piisavalt

tähelepanu ei pöörata ning kelle liikumisaktiivsus sõltub eelkõige kooli ja lasteaia loodud

tingimustest. T. Kiik küsis, kas Eesti ühiskonnas on märgata noorte järjest suuremat

sotsiaalset kihistumist ning kas viimase vähemalt kümne aasta jooksul sellele teemale

pööratud tähelepanu on andnud reaalseid positiivseid tulemusi.

Merike Kull vastas, et Eesti kooliõpilaste tervisekäitumise uuringu andmetele tuginedes võib

öelda, et organiseeritud spordis osalemine ning aktiivne vaba aja veetmine on tihedalt seotud

õpilaste sotsiaalmajandusliku taustaga. Kõrgema sotsiaalmajandusliku taustaga perede laste

seas on organiseeritud spordis osalemine ja liikumisaktiivsus oluliselt kõrgem, samas kui

madalama sotsiaalmajandusliku taustaga laste seas esineb sagedamini ülekaalu ning

organiseeritud spordis osalemine on madalam. M. Kull lisas, et koolipõhine sekkumine on

vajalik eelkõige nende laste toetamiseks, kellel puudub piisav kodune tugi. Samuti ei saa jätta

märkimata, et ka ligi 60% täiskasvanutest ei liigu piisavalt ning seetõttu

on üks ettepanek avalikku ruumi arendada viisil, mis toetaks eri vanuses inimeste ja perede

liikumisvõimalusi, sealhulgas nende, kellel puudub ligipääs sporditegevustele.

Helmen Kütt märkis, et laste liikumisharjumuste kujunemisel on oluline roll nii koolil ja

lasteaial kui ka kodul. Ta tõi esile, et lapse arengu toetamisel lasub esmane vastutus

lapsevanematel. Ta küsis, kas on analüüsitud LKK osalevate koolide õpilaste edasist

liikumisteed pikemas perspektiivis, sealhulgas seda, kas koolis kujunenud

liikumismotivatsioon kandub edasi hilisemasse ellu, näiteks spordiringides osalemisse,

iseseisvasse liikumisse või ajateenistuses toimetulekusse.

Merike Kull vastas, et LKK üks põhimõtteid on toetada laste põhiliikumisoskuste arengut

mitmekesiste tegevuste kaudu. Ta selgitas, et eeldused liikumisharjumuste püsimiseks

täiskasvanueas kujunevad lapseeas omandatud põhiliikumisoskuste kaudu. M. Kull sõnas, et

mitmekesine liikumiskogemus loob aluse sellele, et inimene leiab ka täiskasvanuna endale

sobivaid liikumisviise ja säilitab harjumuse liikuda. Näiteks tõi ta Soome Liikkuva Koulu

mudeli, mida on rakendatud ligikaudu 15 aastat. Selle kogemuse põhjal on täheldatud, et

pikemaajalise rakendamise tulemusel paranevad õpilaste kehalised võimed ning tugevneb

arusaam liikumise olulisusest ka vabal ajal. M. Kull rõhutas, et sellised muutused kujunevad

8

välja pikaajaliselt ning tuginevad nii harjumuste kujunemisele kui ka põhiliikumisoskuste

arengule. Eesti kohta märkis ta, et praegu puuduvad andmed selle kohta, kuidas koolis

kujunenud liikumisharjumused kanduvad edasi täiskasvanuikka, kuid olemasolevad andmed

näitavad, et liikumisvõimalusi on rohkem ning õpilaste huvi liikuda on suurenenud ka vabal

ajal.

Kalle Grünthal märkis, et nõustub Kaitseressursside Ameti esindaja hinnanguga, mille

kohaselt on kutsealuste kehaline võimekus nõrgenenud. Ta tõi võrdlusena esile, et

varasematel aastakümnetel pöörati noorte liikumisele ja spordile ühiskonnas suuremat

tähelepanu ning selleks kasutati erinevaid motiveerivaid meetmeid, sealhulgas spordiringe ja

tunnustussüsteeme. K. Grünthal leidis, et laste liikumisharjumuste kujundamisega tuleks

alustada võimalikult varases eas ning ühe võimalusena võiks kaaluda motiveeriva tunnustus-

või preemiasüsteemi kasutuselevõttu, mis toetaks laste huvi liikumise vastu. Näiteks viitas ta

varasemalt koolides kasutusel olnud märgisüsteemidele, mille eesmärk oli tekitada lastes huvi

järgmiste eesmärkide saavutamise vastu ning kujundada seeläbi püsivamat motivatsiooni

liikuda. Lisaks nimetas ta laste vähese liikumise põhjustena tehnoloogia arengut, sealhulgas

televiisori ja nutiseadmete laialdast kasutust, ning tõi esile ka toidus olevate e-ainete mõju

ülekaalu kujunemisele.

Jarek Mäestu tõi esile, et eri riikides on häid tulemusi andnud märgisüsteemid ja

programmid, mida rakendatakse juba lasteaias ja esimestes kooliastmetes ning mille eesmärk

on toetada sotsiaalsete liikumisoskuste arengut ja suurendada huvi liikumise vastu. Ta

selgitas, et sellistes programmides tunnustatakse lapsi aktiivse osalemise ja pingutuse eest.

Samuti osutas ta ekraanide laialdase kasutuse mõjule, mille tõttu ei ole liikumine paljude laste

jaoks enam iseenesestmõistetav tegevus. Samas tõi ta ka positiivseid näiteid praktikatest, kus

lapsi suunatakse teadlikult rohkem õues liikuma ja nutiseadmeid kõrvale jätma ning rõhutas,

et laste liikumisaktiivsuse toetamine on ühiskonna ühine vastutus. J. Mäestu lisas, et

katsetamisel on ka lahendused, mille kohaselt antakse liikumisõpetuses koduseid ülesandeid,

mida lapsed saavad täita koos vanematega. Esialgne tagasiside näitab, et selline lähenemine

aitab kaasata ka lapsevanemaid ning toetab perede ühist liikumist.

Mihkel Lees esitas küsimuse, kui suurt rahalist ressurssi nõuaks LKK osakaalu suurendamine

koolides praeguselt 48%-lt 75%-ni. Lisaks tegi ta ettepaneku küsida HTMilt, millises etapis

on kehaliste võimete monitooringu süsteemse andmebaasi loomine, kuidas vastav töö praegu

edeneb ning millist täiendavat tuge selleks vajatakse.

Merike Kull vastas, et programmi laiendamiseks 75%-ni koolidest on vaja ligikaudu 600 000

eurot aastas.

Jarek Mäestu lisas, et koolides toimuvad kehaliste võimete mõõtmised juba praegu. Tema

sõnul seisneb peamine küsimus selles, millistel eesmärkidel andmebaas luua, kes oleksid selle

kasutajad, milline oleks ligipääs andmetele ning kuidas andmeid visualiseerida. Näitena tõi ta

Ungari praktika, kus anonüümsete andmete alusel on võimalik vaadata riigi- ja koolipõhiseid

koondnäitajaid ning teha nende põhjal järeldusi. Ta lisas, et Eestis ei ole seni saavutatud

kokkulepet andmebaasi loomise lähtealustes, kuigi õpetajad koguvad koolides vastavaid

andmeid juba praegu.

Kaarel Nestor märkis, et Kultuuriministeerium on püüdnud luua andmebaasi selle kohta, kui

paljud noored osalevad organiseeritud treeningutel, kuid Andmekaitse Inspektsioon on

märkinud, et sellise andmebaasi loomine võib kujutada endast privaatsusriivet.

Signe Riisalo tänas osalejaid ning märkis, et nimetatud teemal jätkatakse arutelusid. Ta

tunnustas tehtud tööd ning nõustus arutelus kõlanud seisukohaga, mille kohaselt on kodu

lapse jaoks esmane eeskuju, kuid sama oluline on ka liikumist toetavate võimaluste loomine.

3. Kollektiivse pöördumise "Menstruaaltooted käibemaksuvabaks" arutelu

Signe Riisalo märkis, et komisjon arutas kollektiivset pöördumist "Menstruaaltooted

käibemaksuvabaks" käesoleva aasta 16. märtsi ja 24. märtsi istungitel. Esitatud kollektiivse

pöördumise eesmärk on, et menstruaaltooted oleksid käibemaksuvabad. 24. märtsi istungil

leidsid sotsiaalkomisjoni liikmed, et kuna Riigikogu on just eelnõu 794 SE menetlemisel

kujundanud seisukoha käibemaksuerisuste kohta, siis pöördumise toetamine ei ole

põhjendatud. Küll aga toetab komisjon määruses sätestatud sihitatud meedet hügieenitoodete

9

kättesaadavuse kohta koolide tualettruumides.

Komisjon vaatas üle kollektiivse pöördumise vastuskirja projekti. Riigikogu liikmed Tanel

Kiik ja Helmen Kütt märkisid, et jäävad eriarvamusele ning leiavad, et riik peaks kaaluma

maksuerisuse rakendamist.

Otsustati:

3.1 Kollektiivse pöördumisega mitte nõustuda (poolt 5: Signe Riisalo, Jaanus Karilaid, Eero

Merilind, Mihkel Lees, Toomas Järveoja; vastu 2: Helmen Kütt, Tanel Kiik; erapooletuid

0).

4. Kollektiivse pöördumise "Käibemaksuvabastus annetajate toel soetatud ravimitele"

arutelu

Signe Riisalo rääkis sissejuhatuseks, et komisjon arutas kollektiivset pöördumist

"Käibemaksuvabastus annetajate toel soetatud ravimitele" esimest korda 16. märtsi istungil,

kuulates ära algatajate ja ministeeriumide esindajate seisukohad. Järgmine arutelu toimus 24.

märtsi istungil, kus komisjon otsustas küsida esmalt rahanduskomisjoni (RAHK) arvamust

ning seejärel kaaluda pöördumist Rahandusministeeriumi ja Sotsiaalministeeriumi poole, et

töötada välja sobiv lahendus. RAHK arutas võimalikke maksuerandeid ja

alternatiivseid lahendusi kahel istungil, 14. aprillil ja 20. aprillil ning leidis, et ostja isikust

lähtuvat käibemaksuerandit ei ole võimalik kehtestada, kuna see ei ole kooskõlas

käibemaksudirektiivi ega käibemaksu üldpõhimõtetega. Käibemaksuerandid saavad

puudutada kauba või teenuse liike, mitte konkreetseid tarbijaid. Ravimitele kehtib juba

vähendatud 9% käibemaksumäär. Alternatiivina soovitas RAHK sihitud kompensatsioone,

otsetoetusi fondidele või laiemat riiklikku rahastust, kuna need oleksid täpsemad ja

kulutõhusamad meetmed.

Jaanus Karilaid märkis, et sõltumata RAHK arvamusest toetab ta jätkuvalt

käibemaksuvabastust annetajate toel soetatud ravimitele. Ta arvas, et nende isikute täiendav

maksustamine, kes soovivad abivajajate toetamiseks panustada, ei ole õiglane.

Tanel Kiik lausus, et toetab kollektiivses pöördumises toodud ettepanekut vabastada

heategevusfondide poolt annetajate toel soetatud ravimid käibemaksust.

Helmen Kütt märkis, et toetab samuti kollektiivses pöördumises esitatud ettepanekut, mille

kohaselt tuleks vabastada heategevusfondide kaudu annetajate toel soetatud ravimid

käibemaksust.

Eero Merilind andis teada, et ka tema toetab käibemaksuerandi kehtestamist.

Signe Riisalo märkis, et peab põhjendatuks alternatiivsete lahenduste otsimist, kuid ei toeta

annetajate toel soetatud ravimite täielikku käibemaksuvabastust. Ta rõhutas, et kehtiv õigus ei

võimalda kehtestada käibemaksuerandit, mis sõltuks ravimi soetajast või rahastamisallikast.

Seetõttu puudub komisjonil kehtiva õigusraamistiku alusel võimalus toetada ettepanekut

vabastada annetajate toel soetatud ravimid käibemaksust.

5. Info ja muud küsimused

5.1 Signe Riisalo teavitas, et 4.-5. juunil 2026 toimub Balti Assamblee kohtumine Liepājas.

5.2 Signe Riisalo rääkis, et esmaspäeval, 8. juunil avaldab OECD Tallinnas Eesti

majandusraporti ning seoses sellega soovitakse korraldada ühine arutelu Riigikogu

asjassepuutuvate komisjonidega samal päeval kell 14-15.00.

10

(allkirjastatud digitaalselt)

Signe Riisalo

juhataja

(allkirjastatud digitaalselt)

Terle Kask

protokollija

(allkirjastatud digitaalselt)

Riin Lindpere

protokollija

SOTK_protokoll_4.05.2026.asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

Riin Lindpere PNOEE-47706250300 2026-05-12 11:39:47

TERLE KASK PNOEE-48809212711 2026-05-12 12:17:09

Signe Riisalo PNOEE-46810080252 2026-05-13 10:48:14