SOTK arvamus tervisebiotehnoloogia eelnõude paketi kohta - COM(2025) 1022, COM(2025) 1031

ARVAMUS

14.05.2026 nr 1-2/26-254

Kellele: Euroopa Liidu asjade komisjon

Istungi kuupäev: 5.05.2026

Võtsid osa: Signe Riisalo (esimees), Toomas Järveoja, Tanel Kiik, Helmen Kütt, Mihkel Lees,

Irja Lutsar, Eero Merilind

Komisjoni ametnikud: Heidi Barot (nõunik-sekretariaadijuhataja), Helgi Kundla (nõunik),

Kristi Reindla (nõunik), Riin Lindpere (konsultant), Terle Kask (konsultant)

Puudusid: Kalle Grünthal, Jaanus Karilaid ja Aleksandr Tšaplõgin

Kutsutud: Sotsiaalministeeriumi tervishoiukorralduse osakonna nõunik Timur Hurt ja

tervishoiuteenuste osakonna nõunik Jelizaveta Ter-Minasjan, Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi toiduohutuse osakonna peaspetsialist Airika Salumets ja

valdkonnajuht Katrin Lõhmus, Kliimaministeeriumi elurikkuse kaitse osakonna peaspetsialist

Teele Jairus-Pähno

Teema: Eesti seisukohad tervisebiotehnoloogia eelnõude paketi kohta - COM(2025)1022,

COM(2025)1031

Ülevaade arutelust

Timur Hurt andis komisjonile ülevaate Eesti seisukohtadest tervisebiotehnoloogia eelnõude

paketi kohta. Ta selgitas, et paketti kuulub määruse eelnõu, millega luuakse meetmete raamistik

biotehnoloogia ja biotootmise tugevdamiseks tervisevaldkonnas (biotehnoloogiamäärus), ning

eelnõu direktiivide muutmiseks, mis käsitlevad geneetiliselt muundatud organismide tahtlikku

keskkonda viimist ja siirdamiseks ettenähtud inimelundite kvaliteedi- ja ohutusstandardeid. T.

Hurt lisas, et biotehnoloogia määruse eelnõu eesmärk on luua soodsad tingimused

biotehnoloogiliste toodete ja teenuste arendamiseks ning kiirendada nende turule jõudmist,

tagades samal ajal inimeste ja loomade tervise ning keskkonna kaitse. Ta tõi välja, et Eesti

toetab eelnõu eesmärke, milleks on tervisebiotehnoloogia sektori konkurentsivõime

tugevdamine, innovatsiooni edendamine, uuenduste ja toodete turule jõudmise kiirendamine

ning regulatiivse killustatuse vähendamine. T. Hurt selgitas, et tegemist on ulatusliku

algatusega, mis hõlmab endas mitut olulist aspekti. Esiteks luuakse õigusraamistik strateegiliste

projektide tunnustamiseks ja toetamiseks. Teiseks edendatakse tervisebiotehnoloogia klastrite

vahelist koostööd ning läbi selle suurendatakse ettevõtete vahelisi võrgustikke. Kolmandaks

lihtsustatakse ettevõtjate juurdepääsu EL rahastusele ning võetakse kasutusele

regulatiivliivakastid. Seda peetakse vajalikuks, kuna valdkond areneb kiiresti. Lisaks

soodustatakse tehisintellekti ja digitaalsete andmete kasutamist ning peetakse oluliseks

erinevate valdkondlike testkeskkondade ja andmeruumide ühilduvuse ja ristkasutuse tagamist,

et vältida dubleerimist. T. Hurt märkis, et Eesti toetab eelnõu eesmärke, kuid on esitanud ka

mõned ettepanekud. Innovatsiooni soodustamiseks nähakse eelnõus ette võimalus anda

uudsetele biotehnoloogiliste protsesside abil arendatud ravimitele täiendav kaitsetunnistus. T.

Hurt selgitas, et eelmise aasta statistika kohaselt on ligikaudu pooled ravimitest bioloogilised

ning eelnõus sätestatud tingimustega nõustumine tähendaks selliste ravimite turukaitse

pikenemist. Eesti seda lahendust ei toeta, kuna selle tulemusel jõuaksid biosimilarid turule

2

hiljem ning patsiendid jääksid seeläbi soodsamast ravivõimalusest ilma. Samuti toob see

Tervisekassale täiendavaid kulusid. Seetõttu on tehtud ettepanek siduda kaitseperioodi

pikendamine tingimusega, et ravim vastab katmata ravivajadusele või toob patsientidele olulist

lisakasu (nt vähendab märkimisväärselt haigestumust või suremust). Samuti ollakse

eriarvamusel eelnõus sätestatud nõude suhtes luua ühine kontaktpunkt lubade andmise protsessi

koordineerimiseks. T. Hurt selgitas, et projektide ulatus ja iseloom on väga erinev ning kõik

projektid ei eelda keskkonnaloa menetlust. Seetõttu peaks ühise kontaktpunkti loomine olema

liikmesriikidele vabatahtlik. Kui selline kontaktpunkt siiski määratakse, peaks selle roll olema

koordineeriv ning selle ülesanded tuleks ühtlustada keskkonnamõju hindamise kiirendamise

määruse eelnõus ette nähtud kontaktpunkti ülesannetega, vältides loamenetlusele eelnevate

täiendavate menetlusetappide kehtestamist. Ta lisas, et Eesti toetab eelnõu eesmärki tugevdada

Euroopa Liidu biokaitsevõimet, sealhulgas bioohutust suurendavate strateegiliste projektide

elluviimist ning biotehnoloogiaga seotud riskitoodete väärkasutamise ennetamiseks

järelevalvemehhanismi loomist. Lõpetuseks märkis ta, et kavandatavad muudatused võivad

parandada ravimite, sealhulgas biosimilaride, kättesaadavust, toetada innovaatiliste ravimite

jõudmist patsientideni, suurendada kulutõhusust ning parandada Eesti ettevõtjate ligipääsu

Euroopa Liidu rahastusele.

Teele Jairus-Pähno selgitas, et Kliimaministeeriumi seisukohad puudutavad eelkõige viimast

punkti, millega tehakse direktiivis muudatused geneetiliselt muundatud mikroorganismide

keskkonda viimise kohta. Ta märkis, et tegemist on direktiivi ajakohastamisega, kuna see on

25 aastat vana ning biotehnoloogia areng on selle aja jooksul olnud märkimisväärne.

Muudatused käsitlevad geneetiliselt muundatud mikroorganisme, mida ei kasutata toiduks ega

söödaks ehk siis väetised või biotõrje. Nende puhul nähakse ette lubade kehtivusaja

pikendamine. Esialgses tekstis pakuti välja tähtajatu kasutusloa võimalus, kuid Eesti seisukoha

kohaselt tuleks lubasid vähemalt ühel korral uuesti hinnata. Lisaks peetakse vajalikuks selgete

juhiste kehtestamist, et tagada liikmesriikides ühtne arusaam ja rakendamispraktika. T. J.-P.

märkis, et suurema haldusvõimekusega liikmesriikidel ei pruugi rakendamisel probleeme

tekkida, kuid ühtse turu toimimiseks on oluline tagada kõigi liikmesriikide võrreldav tase.

Samuti leiti, et direktiivi ülevõtmiseks ettenähtud aeg peaks olema pikem kui esialgses

ettepanekus, kuna direktiiv annab Euroopa Komisjonile õiguse võtta vastu delegeeritud akte,

mis tuleb samuti siseriiklikku õigusesse üle võtta. Pikem ülevõtmisaeg võimaldaks vajalikud

muudatused teha koordineeritult ja terviklikult, vältides vajadust muuta geneetiliselt

muundatud organismide keskkonda viimise seadust lühikese aja jooksul korduvalt.

Airika Salumets selgitas, et Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi puudutavad kaks

teemat. Üks muudatus puudutab Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) tegevust, kes teeb Euroopa

Liidu tasandil riskihindamisi. EFSA hindab nende toodete ohutust, mis vajavad eelnevat luba.

A. Salumets märkis, et üheks innovatsiooni pidurdavaks teguriks on olnud riskihindamise

protsessi pikk kestus. Seetõttu nähakse ette muudatused EFSA töökorralduses. Peamise

muudatusena laiendatakse EFSA võimalusi anda enne taotluse esitamist sisulist nõu.

Muudatuse eesmärk on parandada taotluste kvaliteeti ja kiirendada riskihindamise protsessi, et

tooted jõuaksid Euroopa Liidu turule kiiremini. A. Salumets lisas, et teine muudatus puudutab

regulatiivliivakaste, mida võimaldatakse kasutada ka teatavate toitude ja söötade puhul. Üheks

regulatiivliivakastist välja jäetud toidugrupiks on uuendtoidud. Eesti ei toeta uuendtoitude

regulatiivliivakastist väljajätmist, kuna selline lähenemine ei ole kooskõlas määruse

eesmärkidega ega ole proportsionaalne.

Signe Riisalo andis sõna Sotsiaalministeeriumi esindajale.

Jelizaveta Ter-Minasjan rääkis, et peamine uuendus on mõiste „organi töötlemine“

kasutuselevõtt. Ta selgitas, et enne siirdamist võib organeid töödelda ohutuse tagamiseks,

näiteks metaboolse aktiivsuse mõjutamiseks farmakoloogiliste või immunoloogiliste ainete

abil. Pärast eelnõu vastuvõtmist hakatakse seda mõistet juurutama ka Eesti seadusandluses. VV

3

tegi ettepaneku, et kasu-riski hindamise põhimõtted ja vajaduse korral vastavad juhised

töötataks välja ELi tasandil.

Timur Hurt rääkis, et suure mõjuga strateegiliste projektide hindamist tuleks läbi viia Euroopa

Komisjoni tasandil. Eesti jaoks on oluline, et projektide hindamiseks kehtestataks ühised

nõuded ja läbipaistvad põhimõtted, sest siis saavad ka liikmesriikide ettevõtted

toetusmeetmetest kasu võrdsetel alustel.

Irja Lutsar rääkis, et tema on osalenud mitmetes hindamiskomiteedes. Regionaalsed

konsortsiumid saaksid tema sõnul projekte hinnata märksa kiiremini. Ta märkis, et kui ravimit

toodetakse Eestis, siis see ei tähenda tingimata, et ravim on kohalikele paremini kättesaadav ja

odavam. Ravimite kättesaadavuse vaates on oluline soodustada innovatsiooni ja tagada

võimalikult kiire ravimite turule jõudmine.

Signe Riisalo küsis, kas iga riik peab oma pädevuse iseseisvalt üles ehitama või on võimalik

teha regionaalset või euroopaülest koostööd. S. Riisalo soovis teada, kas see aspekt kajastub

VV seisukohtades.

Timur Hurt nõustus, et protsessi lihtsustamise mõttes võiks hindamise koondada ühe

konsortsiumi või regionaalse kompetentsikeskuse pädevusse. Samas on võimalik, et kohalikud

asutused tunnevad riigi eripära paremini. Eelkõige soovitakse kasutada juba olemasolevaid

ressursse ja asutusi ning vajadusel ülesandeid delegeerida. Uute asutuste loomine oleks kulukas

ning spetsialiste ei ole selleks piisavalt. Suure mõjuga projektide puhul tegi Eesti ettepaneku,

et nende hindamine toimuks Euroopa Komisjoni tasandil. Ta selgitas, et liikmesriigina ei ole

alati mõistlik hinnata projekte, mis ulatuvad regionaalsetest piiridest välja.

Irja Lutsar nentis, et nii jõutakse taas kahekiiruselise Euroopani: kui otsustamine viiakse liiga

kõrgele tasandile, kipub tempo aeglustuma. I. Lutsar toetab selles küsimuses pigem regionaalse

koostöö põhimõtet. Tema sõnul ei vaja Prantsusmaa ega Saksamaa tõenäoliselt regionaalset

kompetentsikeskust, sest neil on endal tugev võimekus. Väiksematel Põhja-Euroopa riikidel

aitaks see aga innovatsiooni oluliselt kiirendada.

Signe Riisalo tõdes, et see põhimõte ei kajastu VV seisukohtades otsesõnu. Samas kinnitavad

ministeeriumide esindajad, et tulevikuvaates on meil nende regulatsioonide elluviimiseks

olemas võimekus nii inimeste kui ka rahastuse osas. S. Riisalo nõustus I. Lutsariga, et kõiki

pädevusi ei ole mõistlik Eestis eraldi üles ehitada, vaid tuleks teha koostööd teiste riikidega. Ta

küsis, kas riigil on kohustus kõik ise ära teha või on lubatud ka koostöö riikide vahel ja

erasektoriga. Kui koostööks takistusi siiski on, tuleks VV seisukohti täpsustada ning selgelt

rõhutada, et selliseid koostöövorme tuleb võimaldada või soodustada. Näiteks saaksid Balti

riigid kaasata ka Soome ja Rootsi ning tegevused ühiselt korraldada.

Timur Hurda sõnul lähtutiseisukohtades põhimõttest, et võimalikult suurel määral

kasutatakse olemasolevaid struktuure ja koostööformaate ning välditakse lisakulusid. Tema

hinnangul ei keelata koostöövorme, vaid pigem jäetakse need paindlikuks. Samas tõstatas ta

küsimuse asutuste ja kontaktpunktide rolli kohta, mis aitavad ettevõtetel Eesti maastikul

orienteeruda. Ta kahtles, kas Eesti ettevõtteid aitaks see, kui nad peaksid pöörduma otse

Euroopa tasandile, või on mõistlikum kui tugi jääks riigisiseselt korraldatuks.

Signe Riisalo küsis, kes oleks see kontaktpunkt, kelle poole ettevõtted pöörduma peaksid.

Timur Hurt vastas, et praegu tegeleb ettevõtete nõustamisega Ettevõtluse ja Innovatsiooni

Sihtasutus (EIS).EISil on jätkuvalt suhteliselt suured toetusmehhanismid.

Irja Lutsar märkis, et rõhuasetused on erinevad. T. Hurda arvates tundub innovatsioonis kõige

olulisem olevat Eesti „maastikul“ orienteerumine. I. Lutsari hinnangul on aga määrav eelkõige

hea teadusidee – ükskõik millises keskkonnas seda rakendada. Eestis suudetakse ideid küll

kiiresti ellu viia, kuid mõnikord ei pruugi olla piisavalt eksperte, kes oskaks õigel ajal öelda, et

liigutakse täiesti vales suunas. Ta rõhutas, et see ei ole ainult Eesti probleem, vaid sarnane

olukord esineb ka teistes väikeriikides. I. Lutsari arvates võiksid kõige innovatiivsemad

projektid jõuda Eestisse sõltumata sellest, milline „maastik“ meil on.

4

Signe Riisalo küsis, kas VV kujundatud seisukohad toetavad innovatsiooni Eestisse jõudmist

või on takistavaid tegureid. Ta soovis teada, kas ühise regulatsiooni tasandil oleks võimalik veel

midagi teha väikeriikide toetamiseks.

Timur Hurt vastas, et ettepanek hõlmab kõiki väärtusahela osi. See ei puuduta ainult tootmist

ega tootmise laiendamist – väga suur rõhk on ka arendusel ja teadusel. Kui kehtestatakse ühised

hindamiskriteeriumid ja suureneb läbipaistvus, saavad ettevõtted ELi rahastust taotleda

võrdsematel alustel, olenemata sellest, kas nad asuvad Eestis, Lätis, Soomes või Hispaanias.

Kui liikmesriikide tasandil kohalikud asutused toetavad ja juhendavad ettevõtjaid taotluste

esitamisel, on see igati positiivne.

Signe Riisalo tegi ettepaneku toetada VV esitatud Eesti seisukohti tervisebiotehnoloogia

eelnõude paketi kohta.

Otsustati:

4.1. Toetada Vabariigi Valitsuse esitatud seisukohti (konsensus: Toomas Järveoja, Mihkel

Lees, Irja Lutsar, Eero Merilind, Signe Riisalo).

(allkirjastatud digitaalselt)

Signe Riisalo

Esimees

[email protected]

ARVAMUS

14.05.2026 nr 1-2/26-254

Kellele: Euroopa Liidu asjade komisjon

Istungi kuupäev: 5.05.2026

Võtsid osa: Signe Riisalo (esimees), Toomas Järveoja, Tanel Kiik, Helmen Kütt, Mihkel Lees,

Irja Lutsar, Eero Merilind

Komisjoni ametnikud: Heidi Barot (nõunik-sekretariaadijuhataja), Helgi Kundla (nõunik),

Kristi Reindla (nõunik), Riin Lindpere (konsultant), Terle Kask (konsultant)

Puudusid: Kalle Grünthal, Jaanus Karilaid ja Aleksandr Tšaplõgin

Kutsutud: Sotsiaalministeeriumi tervishoiukorralduse osakonna nõunik Timur Hurt ja

tervishoiuteenuste osakonna nõunik Jelizaveta Ter-Minasjan, Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi toiduohutuse osakonna peaspetsialist Airika Salumets ja

valdkonnajuht Katrin Lõhmus, Kliimaministeeriumi elurikkuse kaitse osakonna peaspetsialist

Teele Jairus-Pähno

Teema: Eesti seisukohad tervisebiotehnoloogia eelnõude paketi kohta - COM(2025)1022,

COM(2025)1031

Ülevaade arutelust

Timur Hurt andis komisjonile ülevaate Eesti seisukohtadest tervisebiotehnoloogia eelnõude

paketi kohta. Ta selgitas, et paketti kuulub määruse eelnõu, millega luuakse meetmete raamistik

biotehnoloogia ja biotootmise tugevdamiseks tervisevaldkonnas (biotehnoloogiamäärus), ning

eelnõu direktiivide muutmiseks, mis käsitlevad geneetiliselt muundatud organismide tahtlikku

keskkonda viimist ja siirdamiseks ettenähtud inimelundite kvaliteedi- ja ohutusstandardeid. T.

Hurt lisas, et biotehnoloogia määruse eelnõu eesmärk on luua soodsad tingimused

biotehnoloogiliste toodete ja teenuste arendamiseks ning kiirendada nende turule jõudmist,

tagades samal ajal inimeste ja loomade tervise ning keskkonna kaitse. Ta tõi välja, et Eesti

toetab eelnõu eesmärke, milleks on tervisebiotehnoloogia sektori konkurentsivõime

tugevdamine, innovatsiooni edendamine, uuenduste ja toodete turule jõudmise kiirendamine

ning regulatiivse killustatuse vähendamine. T. Hurt selgitas, et tegemist on ulatusliku

algatusega, mis hõlmab endas mitut olulist aspekti. Esiteks luuakse õigusraamistik strateegiliste

projektide tunnustamiseks ja toetamiseks. Teiseks edendatakse tervisebiotehnoloogia klastrite

vahelist koostööd ning läbi selle suurendatakse ettevõtete vahelisi võrgustikke. Kolmandaks

lihtsustatakse ettevõtjate juurdepääsu EL rahastusele ning võetakse kasutusele

regulatiivliivakastid. Seda peetakse vajalikuks, kuna valdkond areneb kiiresti. Lisaks

soodustatakse tehisintellekti ja digitaalsete andmete kasutamist ning peetakse oluliseks

erinevate valdkondlike testkeskkondade ja andmeruumide ühilduvuse ja ristkasutuse tagamist,

et vältida dubleerimist. T. Hurt märkis, et Eesti toetab eelnõu eesmärke, kuid on esitanud ka

mõned ettepanekud. Innovatsiooni soodustamiseks nähakse eelnõus ette võimalus anda

uudsetele biotehnoloogiliste protsesside abil arendatud ravimitele täiendav kaitsetunnistus. T.

Hurt selgitas, et eelmise aasta statistika kohaselt on ligikaudu pooled ravimitest bioloogilised

ning eelnõus sätestatud tingimustega nõustumine tähendaks selliste ravimite turukaitse

pikenemist. Eesti seda lahendust ei toeta, kuna selle tulemusel jõuaksid biosimilarid turule

2

hiljem ning patsiendid jääksid seeläbi soodsamast ravivõimalusest ilma. Samuti toob see

Tervisekassale täiendavaid kulusid. Seetõttu on tehtud ettepanek siduda kaitseperioodi

pikendamine tingimusega, et ravim vastab katmata ravivajadusele või toob patsientidele olulist

lisakasu (nt vähendab märkimisväärselt haigestumust või suremust). Samuti ollakse

eriarvamusel eelnõus sätestatud nõude suhtes luua ühine kontaktpunkt lubade andmise protsessi

koordineerimiseks. T. Hurt selgitas, et projektide ulatus ja iseloom on väga erinev ning kõik

projektid ei eelda keskkonnaloa menetlust. Seetõttu peaks ühise kontaktpunkti loomine olema

liikmesriikidele vabatahtlik. Kui selline kontaktpunkt siiski määratakse, peaks selle roll olema

koordineeriv ning selle ülesanded tuleks ühtlustada keskkonnamõju hindamise kiirendamise

määruse eelnõus ette nähtud kontaktpunkti ülesannetega, vältides loamenetlusele eelnevate

täiendavate menetlusetappide kehtestamist. Ta lisas, et Eesti toetab eelnõu eesmärki tugevdada

Euroopa Liidu biokaitsevõimet, sealhulgas bioohutust suurendavate strateegiliste projektide

elluviimist ning biotehnoloogiaga seotud riskitoodete väärkasutamise ennetamiseks

järelevalvemehhanismi loomist. Lõpetuseks märkis ta, et kavandatavad muudatused võivad

parandada ravimite, sealhulgas biosimilaride, kättesaadavust, toetada innovaatiliste ravimite

jõudmist patsientideni, suurendada kulutõhusust ning parandada Eesti ettevõtjate ligipääsu

Euroopa Liidu rahastusele.

Teele Jairus-Pähno selgitas, et Kliimaministeeriumi seisukohad puudutavad eelkõige viimast

punkti, millega tehakse direktiivis muudatused geneetiliselt muundatud mikroorganismide

keskkonda viimise kohta. Ta märkis, et tegemist on direktiivi ajakohastamisega, kuna see on

25 aastat vana ning biotehnoloogia areng on selle aja jooksul olnud märkimisväärne.

Muudatused käsitlevad geneetiliselt muundatud mikroorganisme, mida ei kasutata toiduks ega

söödaks ehk siis väetised või biotõrje. Nende puhul nähakse ette lubade kehtivusaja

pikendamine. Esialgses tekstis pakuti välja tähtajatu kasutusloa võimalus, kuid Eesti seisukoha

kohaselt tuleks lubasid vähemalt ühel korral uuesti hinnata. Lisaks peetakse vajalikuks selgete

juhiste kehtestamist, et tagada liikmesriikides ühtne arusaam ja rakendamispraktika. T. J.-P.

märkis, et suurema haldusvõimekusega liikmesriikidel ei pruugi rakendamisel probleeme

tekkida, kuid ühtse turu toimimiseks on oluline tagada kõigi liikmesriikide võrreldav tase.

Samuti leiti, et direktiivi ülevõtmiseks ettenähtud aeg peaks olema pikem kui esialgses

ettepanekus, kuna direktiiv annab Euroopa Komisjonile õiguse võtta vastu delegeeritud akte,

mis tuleb samuti siseriiklikku õigusesse üle võtta. Pikem ülevõtmisaeg võimaldaks vajalikud

muudatused teha koordineeritult ja terviklikult, vältides vajadust muuta geneetiliselt

muundatud organismide keskkonda viimise seadust lühikese aja jooksul korduvalt.

Airika Salumets selgitas, et Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi puudutavad kaks

teemat. Üks muudatus puudutab Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) tegevust, kes teeb Euroopa

Liidu tasandil riskihindamisi. EFSA hindab nende toodete ohutust, mis vajavad eelnevat luba.

A. Salumets märkis, et üheks innovatsiooni pidurdavaks teguriks on olnud riskihindamise

protsessi pikk kestus. Seetõttu nähakse ette muudatused EFSA töökorralduses. Peamise

muudatusena laiendatakse EFSA võimalusi anda enne taotluse esitamist sisulist nõu.

Muudatuse eesmärk on parandada taotluste kvaliteeti ja kiirendada riskihindamise protsessi, et

tooted jõuaksid Euroopa Liidu turule kiiremini. A. Salumets lisas, et teine muudatus puudutab

regulatiivliivakaste, mida võimaldatakse kasutada ka teatavate toitude ja söötade puhul. Üheks

regulatiivliivakastist välja jäetud toidugrupiks on uuendtoidud. Eesti ei toeta uuendtoitude

regulatiivliivakastist väljajätmist, kuna selline lähenemine ei ole kooskõlas määruse

eesmärkidega ega ole proportsionaalne.

Signe Riisalo andis sõna Sotsiaalministeeriumi esindajale.

Jelizaveta Ter-Minasjan rääkis, et peamine uuendus on mõiste „organi töötlemine“

kasutuselevõtt. Ta selgitas, et enne siirdamist võib organeid töödelda ohutuse tagamiseks,

näiteks metaboolse aktiivsuse mõjutamiseks farmakoloogiliste või immunoloogiliste ainete

abil. Pärast eelnõu vastuvõtmist hakatakse seda mõistet juurutama ka Eesti seadusandluses. VV

3

tegi ettepaneku, et kasu-riski hindamise põhimõtted ja vajaduse korral vastavad juhised

töötataks välja ELi tasandil.

Timur Hurt rääkis, et suure mõjuga strateegiliste projektide hindamist tuleks läbi viia Euroopa

Komisjoni tasandil. Eesti jaoks on oluline, et projektide hindamiseks kehtestataks ühised

nõuded ja läbipaistvad põhimõtted, sest siis saavad ka liikmesriikide ettevõtted

toetusmeetmetest kasu võrdsetel alustel.

Irja Lutsar rääkis, et tema on osalenud mitmetes hindamiskomiteedes. Regionaalsed

konsortsiumid saaksid tema sõnul projekte hinnata märksa kiiremini. Ta märkis, et kui ravimit

toodetakse Eestis, siis see ei tähenda tingimata, et ravim on kohalikele paremini kättesaadav ja

odavam. Ravimite kättesaadavuse vaates on oluline soodustada innovatsiooni ja tagada

võimalikult kiire ravimite turule jõudmine.

Signe Riisalo küsis, kas iga riik peab oma pädevuse iseseisvalt üles ehitama või on võimalik

teha regionaalset või euroopaülest koostööd. S. Riisalo soovis teada, kas see aspekt kajastub

VV seisukohtades.

Timur Hurt nõustus, et protsessi lihtsustamise mõttes võiks hindamise koondada ühe

konsortsiumi või regionaalse kompetentsikeskuse pädevusse. Samas on võimalik, et kohalikud

asutused tunnevad riigi eripära paremini. Eelkõige soovitakse kasutada juba olemasolevaid

ressursse ja asutusi ning vajadusel ülesandeid delegeerida. Uute asutuste loomine oleks kulukas

ning spetsialiste ei ole selleks piisavalt. Suure mõjuga projektide puhul tegi Eesti ettepaneku,

et nende hindamine toimuks Euroopa Komisjoni tasandil. Ta selgitas, et liikmesriigina ei ole

alati mõistlik hinnata projekte, mis ulatuvad regionaalsetest piiridest välja.

Irja Lutsar nentis, et nii jõutakse taas kahekiiruselise Euroopani: kui otsustamine viiakse liiga

kõrgele tasandile, kipub tempo aeglustuma. I. Lutsar toetab selles küsimuses pigem regionaalse

koostöö põhimõtet. Tema sõnul ei vaja Prantsusmaa ega Saksamaa tõenäoliselt regionaalset

kompetentsikeskust, sest neil on endal tugev võimekus. Väiksematel Põhja-Euroopa riikidel

aitaks see aga innovatsiooni oluliselt kiirendada.

Signe Riisalo tõdes, et see põhimõte ei kajastu VV seisukohtades otsesõnu. Samas kinnitavad

ministeeriumide esindajad, et tulevikuvaates on meil nende regulatsioonide elluviimiseks

olemas võimekus nii inimeste kui ka rahastuse osas. S. Riisalo nõustus I. Lutsariga, et kõiki

pädevusi ei ole mõistlik Eestis eraldi üles ehitada, vaid tuleks teha koostööd teiste riikidega. Ta

küsis, kas riigil on kohustus kõik ise ära teha või on lubatud ka koostöö riikide vahel ja

erasektoriga. Kui koostööks takistusi siiski on, tuleks VV seisukohti täpsustada ning selgelt

rõhutada, et selliseid koostöövorme tuleb võimaldada või soodustada. Näiteks saaksid Balti

riigid kaasata ka Soome ja Rootsi ning tegevused ühiselt korraldada.

Timur Hurda sõnul lähtutiseisukohtades põhimõttest, et võimalikult suurel määral

kasutatakse olemasolevaid struktuure ja koostööformaate ning välditakse lisakulusid. Tema

hinnangul ei keelata koostöövorme, vaid pigem jäetakse need paindlikuks. Samas tõstatas ta

küsimuse asutuste ja kontaktpunktide rolli kohta, mis aitavad ettevõtetel Eesti maastikul

orienteeruda. Ta kahtles, kas Eesti ettevõtteid aitaks see, kui nad peaksid pöörduma otse

Euroopa tasandile, või on mõistlikum kui tugi jääks riigisiseselt korraldatuks.

Signe Riisalo küsis, kes oleks see kontaktpunkt, kelle poole ettevõtted pöörduma peaksid.

Timur Hurt vastas, et praegu tegeleb ettevõtete nõustamisega Ettevõtluse ja Innovatsiooni

Sihtasutus (EIS).EISil on jätkuvalt suhteliselt suured toetusmehhanismid.

Irja Lutsar märkis, et rõhuasetused on erinevad. T. Hurda arvates tundub innovatsioonis kõige

olulisem olevat Eesti „maastikul“ orienteerumine. I. Lutsari hinnangul on aga määrav eelkõige

hea teadusidee – ükskõik millises keskkonnas seda rakendada. Eestis suudetakse ideid küll

kiiresti ellu viia, kuid mõnikord ei pruugi olla piisavalt eksperte, kes oskaks õigel ajal öelda, et

liigutakse täiesti vales suunas. Ta rõhutas, et see ei ole ainult Eesti probleem, vaid sarnane

olukord esineb ka teistes väikeriikides. I. Lutsari arvates võiksid kõige innovatiivsemad

projektid jõuda Eestisse sõltumata sellest, milline „maastik“ meil on.

4

Signe Riisalo küsis, kas VV kujundatud seisukohad toetavad innovatsiooni Eestisse jõudmist

või on takistavaid tegureid. Ta soovis teada, kas ühise regulatsiooni tasandil oleks võimalik veel

midagi teha väikeriikide toetamiseks.

Timur Hurt vastas, et ettepanek hõlmab kõiki väärtusahela osi. See ei puuduta ainult tootmist

ega tootmise laiendamist – väga suur rõhk on ka arendusel ja teadusel. Kui kehtestatakse ühised

hindamiskriteeriumid ja suureneb läbipaistvus, saavad ettevõtted ELi rahastust taotleda

võrdsematel alustel, olenemata sellest, kas nad asuvad Eestis, Lätis, Soomes või Hispaanias.

Kui liikmesriikide tasandil kohalikud asutused toetavad ja juhendavad ettevõtjaid taotluste

esitamisel, on see igati positiivne.

Signe Riisalo tegi ettepaneku toetada VV esitatud Eesti seisukohti tervisebiotehnoloogia

eelnõude paketi kohta.

Otsustati:

4.1. Toetada Vabariigi Valitsuse esitatud seisukohti (konsensus: Toomas Järveoja, Mihkel

Lees, Irja Lutsar, Eero Merilind, Signe Riisalo).

(allkirjastatud digitaalselt)

Signe Riisalo

Esimees

[email protected]