Oandu Paisjärve Seltsing

MTÜ Keskkonnasõbralik Haljala

Keskkonnaamet 25.03.2026

[email protected]

Kliimaministeerium

[email protected]

Koopia:

Riigimetsa Majandamise Keskus

[email protected]

Haljala vald

[email protected]

Oandu paisjärvest

Pöördume veelkord seoses Oandu paisjärvega, kuna olukord on muutunud ning ilmnenud on

uued asjaolud, mis seda teemat mõjutavad.

Oleme endiselt seisukohal, et Oandu paisjärv koos sinna juurde kuuluva veski ja RMK

külastuskeskusega on Lahemaa rahvuspargi looduse ja pärandkultuuri lahutamatu osa.

Taust:

27.10.21 andis KKA Haljala vallale välja tähtajatu vee erikasutusloa Oandu paisule Altja ojal.

Lisatingimus: paisul tuleb tagada kalade läbipääs paisust üles- ja allavoolu.

2025. aasta lõpul andis Haljala vald paisu talle kuuluva osa riigile.

Kuna Oandu paisu puhul on tegu Lahemaa rahvuspargi maastiku- ja kultuuripärandiga, turismi,

loodushariduse ja kohaliku kogukonna jaoks olulise maamärgiga, siis tuleks riigil teha siin

kaalutletud otsus ja mitte lähtuda kitsalt ühest looduskaitselisest tegevussuunast.

Meie argumendid:

1. Vee erikasutusloa lisatingimuse kehtestamise ajaks oli juba olemas uurimus, mille põhjal ei

ole tehniliselt võimalik Oandu paisule kalade läbipääsu rajada.

2. Pole ühtegi konkreetset analüüsi, mis näitaks, millistele kalaliikidele on see konkreetne pais

nende populatsiooni paljunemise seisukohalt oluline rändetakistus. Lõheliste jaoks puuduvad

Altja ojal paisust ülalpool sobivad kudemiskohad (oja on hapnikuvaene, aeglase voolu ja

mudase põhjaga). Uuringud tõendavadki pigem vastupidist - et see veekogu ei ole lõheliste

paljunemise seisukohast olulise tähtsusega.

Oleks vastutustundetu kulutada maksumaksja raha projektile, mille eeldatav kasu võib olla

palju väiksem võimalikust loodusele, maastiku ilmele, kultuuripärandile ja kohalikule

kogukonnale tekitatavast kahjust.

3. Paisust mere poole on jõel hulgaliselt kopratamme (seal on ka RMK rajatud „Koprarada“),

mis samuti takistavad kalade läbipääsu.

4. Kõiki paisjärvesid ei saa käsitleda samadel alustel lihtsalt ja üheselt ainult kalade rände-

takistustena.

Oandu veski esmamainimine on ajaloolase Enn Tarveli andmetel (1983) aastast 1517 ning

paisjärv kui niisugune on olnud siinse maastiku lahutamatu osa vähemalt 500 aastat, seega on

see pärandkultuurmaastik mitmete sajandite vanune.

Ajaloolise veskikoha lahutamatud osad on paisjärv ja tamm ning need ei ole eraldiseisvad

rajatised. Veski, tamm ja paisjärv moodustavad tervikliku pärandkultuuri objekti.

5. Kuigi varem oli paisutus hooajaline, on viimaste aastakümnete (ca 60 aastat)

jooksul püsipaisutuse ajal järvel välja kujunenud oma ökosüsteem koos seal

elavate kaitsealuste liikidega (nii Eesti kaitsekategooriate nimistus kui Euroopa

loodusdirektiivis loetletud liigid, registreeritud Plutof andmebaasis, osa kantud ka EELIS-

esse). Vastavalt loodusdirektiivile ei tohi nende liikide elupaiku häirida, veel vähem hävitada.

(Vaatluste koond on lisatud kirjale).

6. Paisjärve kaldale on RMK investeerinud maksumaksja raha, rajades sinna rekreatsioonis ja

loodushariduses olulisi objekte – RMK Oandu külastuskeskus, mille ekspositsioonis on oluline

osa just kultuuripärandil, sealhulgas eraldi näitus vanadest veskitest; õpperajad, mis käsitlevad

ka veetaimi, kahepaikseid ja kiile. Paisu likvideerimisel kaotaksid need oma sisu.

7. Paisjärv ja selle ümbrus kuulub Lahemaa Rahvuspargi looduse juurde, ta on

väga populaarne turismisihtkoht meie väliskülaliste hulgas.

8. Paisjärve seisund on hea.

9. Paisjärv on piirkonna tuletõrje veevõtu koht – Päästeameti seisukohad on saadetud

varasemalt nii Haljala vallale kui Keskkonnaametile.

10. Eesti on 2021. aastal allkirjastanud Faro konventsiooni, mis tunnustab kogukondade õigust

määratleda oma kultuuripärandit ja osaleda selle kaitsmises. Oandu kogukond peab paisjärve

oma kultuuripärandi oluliseks osaks.

Kohtumisel kohaliku kogukonnaga (Oandu Paisjärve Seltsingu liikmetega) toonitas Kristjan

Tõnisson RMK-st, et ilma kogukonna nõusolekuta paisjärve ei likvideerita. Kogukond on

endiselt kindlalt paisu lammutamise vastu.

11. Lahemaa kaitsekorralduskava väärtustab pärandmaastikke ja ajaloolist asustusstruktuuri ja

eraldi on ära mainitud vanad veskikohad.

Kuna Keskkonnaameti töövaldkonda kuulub kultuuripärandi kaitse rahvusparkides, parkides ja

puistutes ning ajaloolis-kultuuriliste väärtustega looduslikel üksikobjektidel ning maastikuilme

säilitamine maastikukaitsealadel, siis eeldame, et Keskkonnaamet toetab paisjärve säilimist.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Ülle Roodvee (Oandu Paisjärve Seltsing)

Anu Allikvee (MTÜ Keskkonnasõbralik Haljala)

Annika Allas (MTÜ Keskkonnasõbralik Haljala)

Toomas Põld (MTÜ Keskkonnasõbralik Haljala)

Roheline 64 / 80010 Pärnu linn/ Tel 662 5999 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee /

Registrikood 70008658

Oandu Paisjärve Seltsing [email protected]

Teie 25.03.2026 Meie 06.04.2026 nr 14-3/26/5869-2

Pöördumine seoses Oandu paisjärvega

Saatsite 25.03.2026 Keskkonnaametile pöördumise seoses Oandu paisu (PAIS018040) ja paisjärvega. 1 Keskkonnaamet selgitab, et tunnistas 27.02.2026 Haljala Vallavalitsus2 taotluse peale vallavalitsusele kuulunud keskkonnaloa nr KL-513761 kehtetuks. Nimetatud keskkonnaloa kohaselt oli lubatud Altja jõe (VEE1076600) paisutamine Oandu paisuga. Seega puudub käesoleval hetkel vee erikasutuse keskkonnaluba, mille alusel oleks lubatud Altja jõe paisutamine Oandu paisuga (veeseadus, edaspidi VeeS, § 187 p 7). Juhul, kui keskkonnaluba tunnistatakse kehtetuks, tuleb paisu omanikul paisutamine likvideerida või taotleda uut luba paisutamiseks (VeeS § 175 lg 4). Haljala Vallavalitsus selgitas loa kehtetuks tunnistamise taotlusel, et Haljala Vallavolikogu võttis 16.09.2025 vastu otsuse nr 175 „Kinnisomandist loobumine (Järve katastriüksus, Oandu küla)", mille alusel loobus Haljala Vallavalitsus Eesti Vabariigi kasuks Oandu külas asuvast Järve kinnistust (registriosa nr 5338431, katastritunnus 88703:001:0294; edaspidi Järve kinnistu), millel asub osaliselt Oandu pais. Riigi kinnisvararegistri3 kohaselt on Järve kinnistu uueks volitatud asutuseks Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK).4 Seega on RMK Oandu paisu uus omanik ning Keskkonnaamet edastab Teie pöördumise RMK-le. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Karina Laasik juhtivspetsialist veeosakond Teadmiseks: Riigimetsa Majandamise Keskus Egle Avi 56992345 [email protected]

1 Kiri registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 26.03.2026 nr 14 -3/26/5869 all. 2 Registrikood 75013144; aadress Tallinna mnt 13, Haljala alevik, Haljala vald, Lääne-Viru maakond, Eesti. 3 Riigi kinnisvararegister. 4 Registrikood 70004459; aadress Lääne-Viru maakond, Haljala vald, Sagadi küla, Mõisa/3, 45403.