Riigikogu põhiseaduskomisjoni ja õiguskomisjoni ühisistungi protokoll nr 101

Riigikogu põhiseaduskomisjoni ja õiguskomisjoni ühise

istungi protokoll nr 101

Tallinn, Toompea ja videosild Esmaspäev, 04. mai 2026

Algus 11.15, lõpp 12.35

Juhatajad: Ando Kiviberg (esimees), Madis Timpson (esimees)

Protokollijad: Selena Eenmaa (konsultant), Markus Veia (konsultant)

Võtsid osa:

Põhiseaduskomisjon

Komisjoni liikmed: Katrin Kuusemäe, Kalle Laanet, Evelin Poolamets, Helir-Valdor Seeder,

Pipi-Liis Siemann, Tanel Tein

Komisjoni ametnikud: Erle Enneveer (nõunik-sekretariaadijuhataja), Helin Leichter (nõunik),

Karin Tuulik (nõunik)

Õiguskomisjon

Komisjoni liikmed: Lea Danilson-Järg, Peeter Ernits, Andre Hanimägi, Anti Haugas, Maria

Jufereva-Skuratovski, Stig Rästa, Vilja Toomast, Varro Vooglaid

Puudusid:

Õiguskomisjon: Heljo Pikhof, Valdo Randpere

Põhiseaduskomisjon: Ants Frosch, Anastassia Kovalenko-Kõlvart, Lauri Läänemets, Timo

Suslov, Jaak Valge

Kutsutud: Eesti Pangaliidu laenude töögrupi liige, Swedbanki kohtujurist Jüri Puust; MTÜ

FinanceEstonia juhatuse liige Katri Tomson; MTÜ FinanceEstonia krediidiandjate -ja

vahendajate töögrupi juht Martin Länts; Eesti Krediidiandjate Liidu juhatuse liige Siim Juks;

Julianus Inkasso OÜ tegevjuht Merle Laurimäe; Eesti Advokatuuri esindaja menetlusõiguse

komisjoni esimees Martin-Johannes Raude; Notarite Koja esimees Merle Saar-Johanson ja

tegevdirektor Kaidi Lippus; Riigikohtu esimees Villu Kõve ja liige Ivo Pilving; Tartu

Ringkonnakohtu esimees Mario Truu; Harju Maakohtu esimees Liina Naaber-Kivisoo;

Tallinna Halduskohtu esimees Kaupo Kruusvee; Tartu Halduskohtu esimees Ene Andresen;

Eesti Kohtunike Ühingu esimees Anu Uritam; justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta;

Justiits- ja Digiministeeriumi justiitshalduspoliitika asekantsler Mari-Liis Mikli, kohtute

talituse nõunikud Marilin Reintamm ja Stella Johanson, avaliku õiguse talituse nõunik Silja

Tammeorg, tsiviilõiguse talituse nõunik Tanel Kivi ning justiits- ja digiministri nõunik Mart

Einasto (3. päevakorrapunkt)

Päevakord:

1. Põhiseaduskomisjoni nädala töökava kinnitamine

2. Õiguskomisjoni nädala töökava kinnitamine

3. Vabariigi Valitsuse algatatud vabariigi Valitsuse algatatud kohtute seaduse ja teiste

seaduste muutmise seaduse (kohtumenetluse kiirendamine) eelnõu (854 SE) teise lugemise

2

ettevalmistamine (tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja halduskohtumenetluse seadustiku ning

nendega seotud teiste seaduste muudatused, huvigruppide kuulamine)

4. Info ja muud küsimused

1. Põhiseaduskomisjoni nädala töökava kinnitamine

Riigikogu põhiseaduskomisjoni nädala (04.05.2026-10.05.2026) töökava

Põhiseaduskomisjoni ja õiguskomisjoni ühine istung esmaspäev, 4. mai 2026 kell 11.15

1. Põhiseaduskomisjoni nädala töökava kinnitamine

2. Õiguskomisjoni nädala töökava kinnitamine

3. Vabariigi Valitsuse algatatud vabariigi Valitsuse algatatud kohtute seaduse ja teiste

seaduste muutmise seaduse (kohtumenetluse kiirendamine) eelnõu (854 SE) teise lugemise

ettevalmistamine (tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja halduskohtumenetluse seadustiku ning

nendega seotud teiste seaduste muudatused, huvigruppide kuulamine)

4. Info ja muud küsimused

Komisjoni istung teisipäev, 5. mai 2026 kell 14.00

1. Vabariigi Valitsuse algatatud kohtute seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse

(kohtumenetluse kiirendamine) eelnõu (854 SE) teise lugemise ettevalmistamine

(kohtukorralduse muudatused, huvigruppide kuulamine)

2. Vabariigi Valitsuse algatatud välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse eelnõu

(831 SE) teise lugemise ettevalmistamine

3. Info ja muud küsimused

Otsustati:

1.1. Kinnitada nädala töökava

Põhiseaduskomisjon (konsensus: Ando Kiviberg, Katrin Kuusemäe, Kalle Laanet,

Helir-Valdor Seeder, Pipi-Liis Siemann, Tanel Tein).

2. Õiguskomisjoni nädala töökava kinnitamine

Riigikogu õiguskomisjoni nädala (04.05.2026-10.05.2026) töökava

Põhiseaduskomisjoni ja õiguskomisjoni ühine istung esmaspäev, 4. mai 2026 kell 11.15

1. Põhiseaduskomisjoni nädala töökava kinnitamine

2. Õiguskomisjoni nädala töökava kinnitamine

3. Vabariigi Valitsuse algatatud vabariigi Valitsuse algatatud kohtute seaduse ja teiste

seaduste muutmise seaduse (kohtumenetluse kiirendamine) eelnõu (854 SE) teise lugemise

ettevalmistamine (tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja halduskohtumenetluse seadustiku ning

nendega seotud teiste seaduste muudatused, huvigruppide kuulamine)

4. Info ja muud küsimused

Komisjoni istung teisipäev, 5. mai 2026 kell 14.00

1. Vabariigi Valitsuse algatatud karistusseadustiku ja kriminaalmenetluse seadustiku

täiendamise seaduse eelnõu (773 SE) teise ja kolmanda lugemise ettevalmistamine

2. Info ja muud küsimused

Otsustati:

2.1. Kinnitada nädala töökava

Õiguskomisjon (konsensus: Lea Danilson-Järg, Peeter Ernits, Andre Hanimägi, Anti Haugas,

Maria Jufereva-Skuratovski, Stig Rästa, Madis Timpson, Vilja Toomast, Varro Vooglaid).

3

3. Vabariigi Valitsuse algatatud vabariigi Valitsuse algatatud kohtute seaduse ja teiste

seaduste muutmise seaduse (kohtumenetluse kiirendamine) eelnõu (854 SE) teise

lugemise ettevalmistamine (tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja halduskohtumenetluse

seadustiku ning nendega seotud teiste seaduste muudatused, huvigruppide kuulamine)

Kalle Laanet tõstatas küsimuse seoses tema osalemisega põhiseaduskomisjoni töös, viidates

prokurör Olgerd Peterselli kriitilisele etteheitele, millega tauniti tema osalemist komisjoni

istungil, ning palus kohalviibijatel avaldada arvamust selle kohta, kas tema osalemist peetakse

sobimatuks.

Ando Kiviberg märkis vastuseks Kalle Laaneti tõstatatud küsimusele, et ei näe põhjust tema

osalemise piiramiseks, kuna Riigikogu juhatus on määranud ta põhiseaduskomisjoni liikmeks,

ning tõi esile, et Kalle Laanet teostab oma mandaati valitud Riigikogu liikmena, mistõttu on

tal nii õigus komisjonitöös osaleda.

A. Kiviberg tutvustas külalisi ning märkis, et osalejate suure arvu tõttu on Vabariigi Valitsuse

algatatud kohtute seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (kohtumenetluse kiirendamine)

eelnõu 854 SE teise lugemise ettevalmistamisel huvigruppide esindajate sõnavõtud ajaliselt

piiratud, võimaldades igale osapoolele arvamuse esitamiseks kuni viis minutit ning Riigikohtu

esimehele kuni kümme minutit. A. Kiviberg andis seejärel sõna Eesti Pangaliidu esindajale.

Jüri Puust märkis, et tema hinnangul ollakse kavandatavate muudatustega osaliselt Euroopa

Liidu Kohtu ja õigusteaduse senistest seisukohtadest ette ruttamas ning ei ole piisavalt selge,

millisel viisil ja milliste täpsete mehhanismide kaudu tuleks maksekäsu kiirmenetlust

reformida. Justiits- ja Digiministeerium (JDM) on ise möönnud reformivajadust, kuid on

leidnud, kuid leidnud, et ajutise lahenduse vastuvõtmine ei ole põhjendatud. Teised

liikmesriigid ei ole samalaadset menetluskeeldu kehtestanud ning kasutusel on erinevaid

alternatiivseid lahendusi. Tema sõnul tõstatub sellega seoses tarbijate õiguste kaitse küsimus

ning viitas Tartu Ülikooli arvamusele, mille JDM on tellinud ja milles peetakse tarbijakaitse

seisukohalt vajalikuks vastamistähtaja pikendamist ja blanketi lihtsustamist, et tagada

kohtulik kontroll. Neid alternatiive ei ole eelnõu ettevalmistamisel piisavalt kaalutud ning

liiga kiire liikumine Eestis võib kahjustada krediidiandjaid ja tuua kaasa tarbijate ebavõrdse

kohtlemise eri liikmesriikides, arvestades, et Euroopa maksekäsu kiirmenetluses sellist nõuet

kehtestatud ei ole. Ta käsitles eraldi elektroonilise menetluse ja tehisintellekti kasutamisega

seotud muudatusi, leides, et menetluskriteeriumide kehtestamise õiguse delegeerimine

ministrile ei ole lubatav, kuna menetlusnormide muutmine eeldab Riigikogu häälteenamust.

Ta osutas valdkonnas valitsevale õigusselgusetusele ja ebaühtlasele kohtupraktikale

tarbijakrediidi asjades ning märkis, et puudub arusaam, millised võiksid tulevased

kriteeriumid olla, kuidas AI-süsteem on üles ehitatud ja kuidas andmeid töödeldakse. Ta tõi

esile ka seose paralleelselt menetletava teise tarbijakrediidi direktiiviga, milles on rõhutatud

andmete minimaalsuse põhimõtet ja eriliigiliste andmete töötlemise keeldu, ning leidis, et

andmete töötlemise küsimus on jäänud piisava tähelepanuta. Kokkuvõtvalt leidis ta, et enne

menetlusreeglite kehtestamist tuleks selgelt kaardistada tarbijakrediidi valdkonna tegelikud

probleemid, peamised rikkumised ja miinimumnõuded krediidi andmisel. Ta juhtis tähelepanu

sellele, et Eesti õigus kohtleb praegu ühtemoodi nii eluasemelaene kui ka tarbekrediiti,

mistõttu võivad uued menetlusreeglid laieneda ka aastakümneid tagasi väljastatud

kodulaenudele. Tema hinnangul tekitab see ohu õiguse tagasiulatuvaks kohaldamiseks ning ei

arvesta piisavalt erinevate laenutoodete ja turuosaliste eripäradega, mida ta pidas üheks

olulisemaks riskiks kavandatava tehisintellektil põhineva menetluse puhul.

Ando Kiviberg andis sõna MTÜ FinanceEstonia esindajatele.

4

Katri Tomson märkis, et MTÜ FinanceEstonia seisukohad ühtivad eelkõnelejaga, ning

rõhutas eelnõu menetlemisel kahte peamist murekohta, mis on turuosalisi koondaval

esindusorganisatsioonil esile kerkinud. Eelnõu eesmärkidena nähakse ühelt poolt tarbijakaitse

tugevdamist ja teiselt poolt kohtumenetluse tõhustamist, kuid FinanceEstonia ei ole

veendunud, et eelnõu kavandatud kujul nende eesmärkide saavutamiseni viib. Ta tõi esile, et

turuosalistelt kogutud sisendi põhjal on oht, et kohtumenetlused ei muutu tegelikkuses

tõhusamaks, arvestades, et maksekäsu kiirmenetluse piiramine võimaldab krediidiandjal sisse

nõuda vaid põhivõlga ning seadusjärgset intressi või viivist, jättes kõrvale lepingujärgselt

kokkulepitud intressi ja muud nõuded. Ta selgitas, et krediidiandjate ärimudel ei põhine

üksnes seadusjärgse intressi või viivise saamisel ning võlaõigusseadus (VÕS) annab õiguse

nõuda ka lepingus kokku lepitud intressi. Kuna maksekäsu kiirmenetluses ei ole võimalik neid

nõudeid maksma panna, sunnib see krediidiandjaid pöörduma hagimenetlusse, sealhulgas ka

sissenõudmiskulude ja inkassomenetlusega seotud kulude osas. Tema hinnangul võib see viia

olukorrani, kus samast lepingust tulenevaid nõudeid tuleb menetleda paralleelselt nii

maksekäsu kiirmenetluses kui ka hagimenetluses, mis ei toeta kohtumenetluse tõhustamise

eesmärki, vaid pigem suurendab menetluskoormust. Ta juhtis tähelepanu ka teisele

põhimõttelisele probleemile, mille kohaselt lähtub eelnõu eeldusest, et krediidiandja või

inkasso, kes nõuet kohtu kaudu maksma paneb, on automaatselt rikkunud vastutustundliku

laenamise põhimõtet. Regulatsioon on üles ehitatud selliselt, nagu peaks nõuete

ümberarvestus alati kohtumenetluses kaasnema, kuigi VÕS näeb selle ette üksnes rikkumise

korral. See asetab võlausaldajad olukorda, kus nad peavad maksekäsu kiirmenetluses justkui

vaikimisi aktsepteerima rikkumist, mida tegelikult toimunud ei ole. Ta tõdes, et eelnõu

seletuskirjast puudub ülevaatlik statistika kogu krediidituru ja kohtusse jõudnud nõuete

võrdluse kohta ning talle jäi arusaamatuks, miks käsitletakse kohtuvaidlustesse jõudnud

nõudeid kui kogu krediiditurgu iseloomustavat nähtust.

Martin Länts täiendas, et kavandatav muudatus suunab laenuandjaid selgelt hagimenetlusse

ning massilisse hagimenetlusse liikumise korral tuleb arvestada, et suur osa senistest

maksekäsu kiirmenetluses lahendatud nõuetest on olnud pädevad ja põhjendatud. Ta selgitas,

et hagimenetlus on tarbija jaoks oluliselt kulukam ning kaotuse korral tähendab see tarbijale

suuremat aja- ja rahakulu võrreldes maksekäsu kiirmenetlusega. Tarbijakrediidis on

kehtestatud krediidi kulukuse piirmäär, mille raames laenuandjad tegutsevad, ning

krediidilepingud ei koosne üksnes intressist, vaid sageli ka lepingutasudest ja

kuuhooldustasudest. Tema hinnangul on ebamõistlik olukord, kus laenuandjal on võimalik

sisse nõuda üksnes intress juhul, kui tarbija ei ole lepingust tulenevaid kohustusi algusest

peale täitnud, kuna see ei arvesta tarbijakrediidi tegelikku ülesehitust ega krediidiandjate

õigustatud ootusi.

Ando Kiviberg andis sõna Eesti Krediidiandjate Liidu esindajale.

Siim Juks selgitas, et eelnõu püüab lahendada võlgnike probleemi ebaproportsionaalsel viisil,

võrreldes olukorda hambavalu ravimisega käe amputeerimise kaudu. Ta märkis, et

ministeeriumi hinnangul nähakse ühe lahendusena maksekäsu kiirmenetluse muutmist

selliseks, mis tegelikkuses aeglustab kohtumenetlust, kuigi probleem, mida lahendada

soovitakse, seisneb laiemalt võlgnikega tegelemises. Ta viitas Euroopa Komisjoni 2023. aasta

raportile, mille kohaselt on Eestis võlgnike osakaal Euroopa võrdluses üks väiksemaid ning

leidis, et tõhusaim viis võlgnike arvu vähendamiseks oleks positiivse krediidiregistri

kehtestamine Eestis, mis on juba kasutusel Lätis ja Leedus. Vastav eelnõu on Riigikogus

menetluses ning avaldas ootust, et Rahandusministeerium tuleb peagi komisjoni ette

parandatud lahendusega. Ta leidis, et kuigi arutluse all olev eelnõu püüab olla innovaatiline ja

tuua menetlusse tehisintellekti kasutamise, ei ole tehisaru tema hinnangul praegu piisavalt

küps, et anda sellele otsustusõigus vastutustundliku laenamise hindamisel. Ta osutas, et juba

Eestis kehtiv kohtupraktika on ebaühtlane ning otsused varieeruvad seinast seina, samuti

puudub ka täna krediidivõimekuse hindamisel ühtne ja kindel metoodika. Ta sõnas, et krediidi

5

hindamine on riskipõhine ning krediidiandjad lähtuvad oma riskitaluvusest ja ärimudelist,

otsustades ise, kellele ja millises mahus laenu anda. Tema hinnangul ei arvesta kavandatav

regulatsioon neid asjaolusid piisavalt ning asjaolu, et arutelul osaleb väga suur hulk

huvirühmi, kinnitab tema sõnul, et eelnõu ei ole veel sellises küpsusastmes, mis võimaldaks

selle seadusena vastuvõtmist.

Peeter Ernits küsis, kas Riigikohtu hinnang, mille kohaselt on eelnõu liiga toores, on

huvigruppide hinnangul põhjendatud ning kas ollakse seisukohal, et eelnõu ei ole veel

vastuvõtmiseks piisavalt küps.

Siim Juks kinnitas, et on Riigikohtu hinnanguga nõus.

Ando Kiviberg küsis, kui suure hulga juhtumitega kavandatavad muudatused tegelikkuses

seotud on ning palus hinnangut nende juhtumite ligikaudse suurusjärgu kohta. Ta andis sõna

Julianus Inkasso OÜ esindajale.

Merle Laurimäe vastas, et kavandatavad muudatused puudutavad ligikaudu 25 000-30 000

nõuet aastas, ning märkis, et tal ei ole täiendavaid seisukohti lisada, kuna kõik olulised

aspektid on eelnevate esinejate poolt juba välja toodud.

Ando Kiviberg andis sõna Eesti Advokatuuri esindajale.

Martin-Johannes Raude märkis, et Eesti Advokatuuri huvi kohtumenetlust kiirendavate

muudatuste vastu on suur. Ta tõi Eesti Advokatuuri ettepanekutest esile kaks peamist. Esmalt

puudutas ta esimese astme kohtus asjade kirjaliku lahendamise võimaluse laiendamist ning

selgitas, et Eesti Advokatuur peab vajalikuks täpsustada regulatsiooni nii, et menetlusosaline

loetaks kirjaliku menetlusega nõustunuks juhul, kui ta ei ole avaldanud vastupidist soovi.

Tema hinnangul võimaldaks see vältida kuritarvitusi, kus menetlusosaline muudab hilisemas

etapis põhjendamatult meelt ja taotleb suulist istungit, mis võib põhjustada viivitusi ja

menetluse pikenemist. Teise teemana käsitles ta asjade lahendamist teise astme kohtus

üheliikmelises kohtukoosseisus. Väikenõuete lahendamine ringkonnakohtus ühe kohtuniku

poolt on mõistlik ja põhjendatud, kuid pidas problemaatiliseks tarbijakrediidilepingutest

tulenevate nõuete kaasamist sellesse regulatsiooni. Ta selgitas, et eelnõus ei tehta erisusi

nõude esitaja, nõude suuruse ega esemelise tähenduse alusel, mistõttu võivad ühe kohtuniku

poolt lahendamisele sattuda asjad, mille mõju menetlusosalistele on rahalisest väärtusest

oluliselt suurem. Tema hinnangul võib see kahjustada edasikaebeõiguse loogikat ja asja

kollegiaalset läbivaatamist teise astme kohtus. Ta leidis, et tarbijakrediidilepingutest

tulenevad vaidlused tuleks üheliikmelise kohtukoosseisu alt välja jätta, kuna rahalise mahuga

piiritletud väikenõuete menetlemine ühe kohtuniku poolt oleks ka sellisel juhul piisav.

Ando Kiviberg andis sõna Notarite Koja esindajale.

Merle Saar-Johanson märkis, et eelnõu eesmärk on vähendada kohtusse jõudvate

tsiviilasjade hulka ja suunata inimesi leidma kohtuväliseid lahendusi, kuid selle eelduseks on

toimiv ja kättesaadav õigusnõustamine. Riigi õigusabi on praegu ette nähtud üksnes kohtusse

pöördumiseks ning tasuta õigusnõustamist riik enam ei paku, mistõttu ei ole õigusabirobot

tegelik alternatiiv. Ta tõi esile, et kuigi advokatuur saab õigusnõu anda, ei ole see paljudele

inimestele kättesaadav nii majanduslikel põhjustel kui ka seetõttu, et väljaspool Tallinna ja

Tartut on advokaatide kättesaadavus piiratud. Ta tõi välja, et notarid saavad olla olulised

abistajad kohtuväliste lahenduste leidmisel. Notarid on praegu endiselt olemas kõigis

maakonnakeskustes, kuid notarite olukord on, eriti väljaspool Tallinna ja Tartut, kriitiline. Ta

selgitas, et notaritasusid ei ole ajakohastatud ligikaudu 30 aastat ning kuigi JDM esitas ligi

kaks aastat tagasi valitsusele notaritasude kaasajastamise eelnõu, ei ole seda Riigikogu

menetlusse suunatud. Selle tulemusena ei täideta väljaspool Tallinna ja Tartut vabanevaid

notarikohti ning alles jäävad notarid on ülekoormatud, mistõttu ei ole neil võimalik võtta enda

6

kanda ajamahukat nõustamiskohustust. Tema hinnangul ei ole sellistes tingimustes realistlik

jätta kohtuväliste lahenduste leidmine notarite kanda. Ta juhtis tähelepanu ka notarite

ebavõrdsele kohtlemisele võrreldes riigilõivude tõstmisega, tuues näiteks abielu lahutamise

tasud. Kohtus lahutamise riigilõiv on tõusmas 310 euroni, perekonnaseisuasutuses on see 90

eurot ning notari juures 64 eurot, kuigi notar pakub lisaks nõustamist vara jagamise, elatise ja

lastega suhtluskorra küsimustes. Sellest hoolimata on notaritasud jäänud kõige madalamaks

ning tegi ettepaneku vaadata notaritasud üle ja viia need kooskõlla tegelike kuludega, et

vältida alla omahinna töötamist. Ta esitas ka konkreetse ettepaneku seoses kohtute koormuse

vähendamisega, kritiseerides kavatsust tunnistada kehtetuks säte, mis võimaldab Notarite

Koja aukohtul taotleda halduskohtult abi tõendite kogumiseks notari suhtes algatatud

menetluses. Kuigi halduskohtu abi ei ole seni kordagi kasutatud, on sellel normil preventiivne

mõju, kuna teadmine võimalikust kohtu abist motiveerib dokumente vabatahtlikult esitama.

Tema hinnangul ei vähenda selle sätte kehtetuks tunnistamine tegelikult kohtute koormust,

kuid võib samas kahjustada Notarite Koja võimalust aukohtumenetlust tõhusalt läbi viia.

Peeter Ernits küsis, kuidas suhtub Notarite Koda eelnõu kesksetesse lahendustesse,

arvestades Riigikohtu hinnangut, mille kohaselt on eelnõu liiga toores, rõhutades samas, et

notarite poolt esile toodud regionaalarengu ja korralduslikud probleemid on arusaadavad ja

põhjendatud.

Merle Saar-Johanson märkis, et eelnõu menetlemisel ei ole analüüsitud, kes ja millisel viisil

hakkab inimesi õigusalaselt nõustama. Sellele küsimusele ei ole eelnõu ettevalmistamisel

piisavalt tähelepanu pööratud. Ta selgitas, et Notarite Koda on vaadanud eelnõu eeskätt

notarite vaatenurgast ega ole kogu kohtumenetluse regulatsiooni tervikuna läbi töötanud. Ta

ei pea end pädevaks kommenteerima eelnõu kohtumenetluslikku poolt laiemalt.

Ando Kiviberg andis sõna Riigikohtu esimehele.

Villu Kõve märkis, et suure materjalimahu ja piiratud aja tõttu on teema kokkuvõtmine

keeruline. Ta toonitas, et Riigikohtu hinnang eelnõu tooruse kohta puudutab kohtute seaduse

muudatusi ning need märkused on varem esitatud, samas kui menetluslike muudatuste osas ei

ole Riigikohus varem seisukohta kujundanud. Segaduste ja erinevate tõlgenduste vältimiseks

arutati eelnõu Riigikohtu üldkogus ning seisukoht kujundati hääletuse teel, kusjuures esitatud

seisukoht kajastab Riigikohtu enamuse arvamust. Ta selgitas, et kohtute seaduse muudatusi

arutatakse järgmisel päeval põhiseaduskomisjonis, kuid muude muudatuste osas leidis

Riigikohus, et need aitavad menetluste tõhustamisele kaasa vähesel määral. Seetõttu esitati

rida parandusettepanekuid, mis on põhimõtteliselt kooskõlas JDM-i algatusega, kuid pidades

vajalikuks minna kavandatust kaugemale. Ta märkis, et eelnõu muudatustest võivad kõige

enam aidata menetluste kiirendamisele kaasa halduskohtumenetluse muudatused, samas kui

tsiviilkohtumenetluses on tõhustamisvõimalusi eelnõus vähe. Riigikohus tõi uuesti lauale ka

ettepanekud, mis olid varasemalt jäänud menetlusest välja, eesmärgiga vältida nende täielikku

kõrvale jäämist. Menetluse tegelikuks tõhustamiseks oleks vaja rakendada mitmeid

täiendavaid meetmeid, kuid ajapuuduse tõttu ei hakanud ta neid üksikasjalikult avama. Ta

esitas üldise palve kaaluda Riigikogul tõsiselt menetlusnormide eraldamist kohtute seadusest

ja rakendussätetest ning käsitleda neid eraldi, kuna vastasel juhul võib mõlema teema

menetlemine takerduda. Tema hinnangul on tarbijakrediidi ja maksekäsu kiirmenetluse

temaatika juba iseenesest sedavõrd mahukas ja kompleksne, et vajaks eraldiseisvat ja

põhjalikumat käsitlust. Ta käsitles eraldi tarbijakrediidi temaatikat, rõhutades, et probleem on

sügavam, mitmetasandiline ning tihedalt seotud Euroopa Liidu õiguse ja maksekäsu

kiirmenetluse üldise loogikaga. Kehtiv maksekäsu kiirmenetlus ei saa tarbijakrediidi nõuete

puhul samal kujul jätkuda ning alternatiiviks oleks nende nõuete täielik väljajätmine

menetlusest. Tema hinnangul kujutab eelnõus pakutud lahendus endast kompromissi, mis

võimaldab vähemalt põhinõuete menetlemist maksekäsu kiirmenetluses. Ta viitas, et Euroopa

Kohus on juba enam kui kümme aastat tagasi juhtinud tähelepanu vajadusele kohaldada

maksekäsu kiirmenetluses Euroopa Liidu õigust ning 2023. aastal tehtud Riigikohtu

7

tsiviilkolleegiumi otsus käivitas protsessi, mille tulemusel on tekkinud praegune arutelu. Ta

selgitas, et nimetatud otsuse kohaselt tuleb vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist

hinnata kõigis kohtumenetlustes, sealhulgas maksekäsu kiirmenetluses, mis on oma olemuselt

õigusemõistmine. Samas viivad maksekäsu kiirmenetlust läbi kohtuametnikud, kellel ei ole

lubatud sisulist õigusemõistmist teha, mistõttu on tekkinud süsteemne vastuolu. Ta tõi esile, et

kui eelnõu ei võeta seadusena vastu, on maksekäsu kiirmenetluses tarbijakrediidi nõuete

menetlemine sisuliselt seiskunud. Eelmisel aastal jäi menetlemata tuhandeid nõudeid. Mitmed

maakohtud on otsustanud tarbijakrediidi nõudeid üldjuhul mitte menetleda, mistõttu on

nendes nõuetes õigusemõistmine tervikuna takerdunud. Probleem on tõsine ja vajab

põhjalikku arutelu, milleks käesoleva eelnõu raamistikus aega ei jätku. Ta kinnitas, et

Riigikohtu ettepanekud on tehtud heas usus eesmärgiga muuta menetlus tõhusamaks ja

paremaks, mitte eelnõu menetlemist takistada, ning avaldas toetust ka notarite poolt tõstatatud

probleemidele.

Ando Kiviberg andis sõna Riigikohtu halduskolleegiumi esimehele.

Ivo Pilving selgitas, et halduskohtute vaates on suurim mure Tallinna Ringkonnakohtu

hetkeseis, mis võib kohtuasjade ümberjaotamise mehhanismide rakendamisel kanduda üle ka

Tartusse. Eelnõu eesmärgist, milleks on kohtumenetluse kiirendamine, lähtudes tegi

Riigikohus ettepaneku tõhustada perspektiivitute asjade tagastamist apellatsiooniastmes. Ta

viitas, et Riigikohtu vaates oleks ta soovinud kaaluda radikaalsemat lahendust, sarnaselt

Riigikohtu menetlusloa süsteemile ka ringkonnakohtutes, kuid Euroopa Kohtu viimase aja

range praktika, mis nõuab ka perspektiivitute asjade põhjendamist Euroopa õigusega

kokkupuutel, seab sellele piiranguid. Ta tõi esile, et Riigikohus pakkus välja täiendusi

apellatsioonimenetluses ning ettepaneku kinnipeetavate kaebuste üleriigiliseks jaotamiseks.

Arutatud on ka pehmemaid variante ning varasemalt on toetatud jõulisemat lähenemist selge

kohtualluvuse eriregulatsiooni kehtestamiseks. Samas on kritiseeritud kompromisslahendusi,

mis on varem JDM-i poolt välja pakutud. Ta toonitas, et sõltumata lahenduse rangusest on

paindlikum süsteem hädavajalik, eriti arvestades võimalust, et Eesti kohtud võivad tulevikus

menetleda ka teiste riikide kinnipeetavate asju. Ta palus komisjonil tõsiselt kaaluda

Riigikohtu esitatud ettepanekuid.

Helir-Valdor Seeder kommenteeris esmalt, et toetab samuti seda, et kõike ei käsitletaks

üheskoos, kuna kahe komisjoni vahel võib see protsess kujuneda väga keeruliseks ning

lõpptulemus ei pruugi olla nii kvaliteetne, kui tegelikult soovitakse.

H.-V. Seeder märkis, et kui Riigikohus kujundas oma seisukoha hääletusega, siis järelikult ei

olnud konsensust ning küsis, kas hääletuse tulemus oli siiski konsensuse suunas või pigem

napp, näiteks 51/49.Samuti küsis ta, mida arvavad Riigikohtu esimees ja Riigikohus inimese

asendamisest masinaga õigusemõistmises ja haldusotsuste tegemisel. Ta viitas, et Riigikogu

menetluses on praegu eelnõu, mis muudab haldusmenetluse seadust ja avaliku teabe seadust

ning sisaldab mh haldusotsuste tegemisel inimese asendamist masinaga ehk tehisintellektiga.

Ta küsis täpsemalt, kuivõrd on Eesti õigusruum laiemas plaanis selliseks muudatuseks valmis

nii konkreetse eelnõu arutelu kontekstis kui ka üldisemalt. H.-V. Seeder sõnas, et tema

hinnangul on tegu väga tõsise probleemiga ning seda eriti kaalutlusotsuste tegemisel, mis ei

ole kuidagi tehnilised otsused. Ta märkis, et seejuures tuleb arvestada, et praktikas seda juba

tehakse, ilma et vastavad seadused oleks üldse veel vastu võetud.

Villu Kõve vastas esimesele küsimusele, et menetluste poole osas oli Riigikohtus praktiliselt

üksmeel. Ta selgitas, et haldus- ja tsiviilkolleegium pakkusid menetluse osas omad

muudatused, seejärel vaatas üldkogu neile otsa ja kiitis need heaks. Vaidlused ja hääletused

puudutasid kohtute seaduse enda paari põhipunkti, kuid need punktid, millest täna räägitakse,

ei ole vaidluse all olnud. Ta lisas, et kolleeg Ivo Pilving saab küsimust tehisintellekti

rakendamisest haldusmenetluses paremini avada, kuid tema hinnangul on võimalik leida

kõiges mõistlik tasakaal.

8

Ivo Pilving vastas, et menetlusosalised kasutavad juba täna kohtumenetluses tehisintellekti.

Ta tõi näite, et tema lauale jõudis täna üks määruskaebus, kus menetlusosalistele oli määratud

trahv selle eest, et nad esitasid roboti koostatud menetlusdokumendis ehk kaebuses viiteid

teadustöödele, mida tegelikult ei ole olemas. I. Pilving rõhutas, et selle probleemiga tuleb

kindlasti tegeleda. Samuti tuleb tegeleda menetluse kiirendamisega kohtumenetluses, sest kui

kohus ujutatakse üle tehisintellekti genereeritud dokumentidega, siis on kohtul vaja selles n-ö

sõjas võrdset relvastust. Samas on tema hinnangul oluline märkida, et masinaid ei saa täna ega

käegakatsutavas tulevikus panna mis tahes otsuseid tegema ning see puudutab ka

haldusmenetlust.Ta tõi esile, et selle probleemiga on tegeletud näiteks raielubade ja

metsateatiste puhul ning Riigikohtu üldisemad seisukohad on selle raames välja öeldud. Tema

hinnangul ei ole siinkohal vaja niivõrd teistsuguseid seadusi ning masina kasutamine võib olla

lubatav, kui masin suudab oma otsuseid põhjendada ja tagatakse ühel või teisel moel

asjaosaliste ärakuulamine.Ta rõhutas, et probleem seisneb selles, et tänane tehnoloogia ei ole

paljudes otsustes veel sellisel vajalikul tasemel. Tuleviku jaoks on sellega siiski vaja tegeleda

ning seda juba personali värbamise vaatest, kuna noorte juristide värbamisel ei saa neid

kohtusse tööle meelitada sellega, et panna noori inimesi tegema nn robotitööd.

Ando Kiviberg andis sõna Tartu Ringkonnakohtu esindajale.

Mario Truu sõnas, et teeb lühikese ettekande, kordamata Tartu Ringkonnakohtu varem

väljendatud ega ka siin juba kõlanud Riigikohtu esimehe ja halduskolleegiumi esimehe

seisukohti. Esiteks toetas ta seisukohta, et menetlusseaduste muudatuste menetlemine tuleks

eraldada kohtute seaduse muudatustest. Ta märkis, et Tartu Ringkonnakohtu aruteludes kerkis

esile sama küsimus nagu kuuldavasti ka Riigikohtus ehk kui tuntavalt praegused

menetlusseaduste muudatused päriselt aitaks kohtumenetlust tõhustada ja kiirendada. Ta

leidis, et pigem võiks olla isegi ambitsioonikam ning edasist arutelu väärib kasvõi Riigikohtu

viimatises arvamuses välja pakutud menetlusloa süsteem apellatsioonikohtu

halduskohtumenetluses. Ka ringkonnakohtutes on tekkinud nn pudelikaelad ja nendega tuleb

tegeleda, et need ei süveneks ning et muutus oleks võimalikult kiire.

M. Truu tõi seejärel esile kaks konkreetset ettepanekut, mis Tartu Ringkonnakohtu viimatises

arvamuses esitati. Esiteks, eelnõuga üritatakse halduskohtuid suunata taastuvenergia asju

lahendama kiiremini, kuid nende vaates on see mõneti problemaatiline, kuna kui kohtuid

sunnitakse lahendama ühe kindla valdkonna asju eelisjärjekorras, siis eelduslikult venivad

kõikide teiste haldusasjade menetlused selle võrra pikemaks.Kuigi hankeasjade kohta on

halduskohtumenetluse seadustikus selline võimalus olemas, puudutavad hankeasjad väga

erinevaid valdkondi. M. Truu märkis, et taastuvenergia osakaalu suurendamine on tõepoolest

Vabariigi Valitsuse üks prioriteet, kuid tema hinnangul tuleks võimalusel hoiduda sellest, et

kohtumenetlust üritatakse päevapoliitilistest kaalutlustest lähtuvalt suunata. Taastuvenergia

asjade kiirema lahendamise korraldus tekitab omakorda küsimusi, kuna praegu nähakse ette

kohustus üksnes eelistungi läbiviimiseks või asja läbivaatamise aja või kirjalikus menetluses

asja lahendamisega seonduva teatavaks tegemiseks. Tema hinnangul võib see ikkagi anda

võimaluse lükata asja sisuline lahendamine kaugemasse tulevikku, mis ei pruugi soovitud

eesmärki üldse tagada, et neid asju prioriteetselt ja eelisjärjekorras lahendada.

M. Truu puudutas teise teemana tsiviilkohtumenetluse seadustiku muudatusi

ringkonnakohtute vaatest. Ta selgitas, et peamine küsimus on protokollide kaotamises ja

salvestistega asendamises, mis võib ringkonnakohtutes eelduslikult hoopis suurendada

kohtunike tööd, sest pikkadest helisalvestistest tuleks hakata otsima õiget kohta, mida praegu

on paberil talletatuna suhteliselt mugav ja kiire teha. Ta tõdes, et on olemas ka automaatselt

genereeritud protokoll, kuid see on pigem istungi stenogramm ning võib kokkuvõttes

läbivaatamisel võtta rohkem aega. Ta rõhutas, et selle muudatusega tuleks olla pigem

ettevaatlik.

9

Ando Kiviberg andis sõna Harju Maakohtu esindajale.

Liina Naaber-Kivisoo sõnas, et toetab Villu Kõve ja Mario Truu väljendatud seisukohti ning

on sama meelt ka muudatuste menetluste eraldamise mõtte osas.

Ta tõi eraldi esile olulise muudatuse ka kriminaalmenetluse osas ehk rahvakohtunike

institutsiooni kaotamise. Ta märkis, et kuna samaaegselt on menetluses kriminaalmenetluse

seadustiku muudatused, oleks tema hinnangul mõistlik liita need sätted selle eelnõu juurde

ning püüda nende menetlemisega jõuda valmis enne jaanipäeva.

Ando Kiviberg andis sõna Tallinna Halduskohtu esindajale.

Kaupo Kruusvee sõnas, et tema seisukohad ühtivad Riigikohtu esindajate öelduga. Ta

märkis, et eelnõu koosneb mitmest osast ning halduskohtumenetluse tõhustamine on ainult

üks osa, mille puhul oli eelnõu ajend kompenseerida seda, et kohtuasjade lahendamise

järjekord ajas pidevalt kasvab ehk teisisõnu, kohtust otsuse saamine võtab järjest rohkem

aega. Seda eriti kohtute kärbete kontekstis, kuna kohtud on kärpeid tunda saanud juba kaks

aastat ning sama kaua on oodatud ministeeriumist halduskohtumenetlust kiirendavat eelnõu.

Ta lisas, et nüüd on see eelnõu lõpuks liidetud käesolevasse nn kobareelnõusse ning oleks

väga kahetsusväärne, kui see ei saaks lähitulevikus seaduseks. Ta rõhutas, et eelnõu ei ole

halduskohtumenetluse osas toores, vaid hakkab pigem hoopis n-ö üle küpsema ning tema

hinnangul on aeg see vili ära noppida.

Ando Kiviberg andis sõna Tartu Halduskohtu esindajale.

Ene Andresen sõnas, et ei hakka kordama kohtunikest kolleegide seisukohti, kuna tema

seisukohad ühtivad nende omadega. Ta lisas siiski, et halduskohtu esimehena teeb talle muret

olukord, kus asju on liiga palju ja inimesi liiga vähe. Ta ütles, et vaja on paindlikkust, kuid

paindlikkust tuleb eeskätt anda piisava selguse ja õiguskindlusega, järgida tuleb ka

riigiõiguslikke printsiipe, samuti tuleb seda anda mitte üksnes hetkeolukorrast lähtuvalt, vaid

pidades silmas pikemat ja laiemat plaani.Ta selgitas, et Tartu Halduskohtu eripära on selle

väiksus ehk kohus on vaid kaheksa kohtunikuga, samas kui ülesannete maht on väga suur ja

koormus on viimastel aastatel palju kasvanud.

E. Andresen tõi esile, et vangistusasjade teemal kohtuti hiljuti ka õiguskomisjoni liikmetega.

Ta rõhutas, et juhul, kui Rootsi väliskinnipeetavad peaksid siia tulema, on eriti oluline

vangistusasjade üleriigiline jagamine.Praegu on olukord selline, et JDM-i eelnõus oli üks

ettepanek, mida kohtud pigem kritiseerisid ja leidsid, et see vajab kohendamist ning Riigikogu

menetluses on see ettepanek uuesti sättena välja tulnud ehk vajaks endiselt parandamist.

Seega on nende hinnangul veel vaja üht-teist kohendada.

Ando Kiviberg andis sõna Eesti Kohtunike Ühingu esindajale.

Anu Uritam sõnas, et Eesti Kohtunike Ühing toetab ettepanekut eraldada menetlusseadustiku

pool ja kohtute seaduse ülejäänud muudatused. Ta märkis, et menetlusseadustiku poole pealt

ei ole ühing kommenteerinud näiteks halduskohtumenetluse seadustiku muudatusi, kuid

toetab neid. Üleüldiselt toetatakse kõiki neid muudatusi, mis tõesti võimaldavad

kohtumenetlust kiirendada. Ta rõhutas, et kindlasti ei toetata muudatusi, mis võivad

suurendada kohtute töökoormust ning tõi esile, et praeguses eelnõus esitatud tarbijakrediidi

muudatused võivad tuua kaasa sellise tulemuse.

A. Uritam tõi esile, et ühing on esitanud oma tähelepanekud tsiviilkohtumenetluse seadustiku

muudatuste osas. Siin osundab ühing sellele, et need muudatused lisati eelnõusse viisil, mis ei

võimaldanud enne eelnõu Riigikokku jõudmist nende osas sisulist arvamust esitada. Ta

nõustus Riigikohtu esimehega, et tsiviilkohtumenetluse muudatused on pigem marginaalsed,

kuid leidis, et osa muudatusi ei kiirenda menetlust, vaid vastupidi. Näiteks muudatus, mille

10

kohaselt peaks kohtunik asuma edaspidi protokolli parandamise taotlusi lahendama eelkõige

salvestise alusel. Selline muudatus on tema hinnangul elukauge, sest kuigi täna kõik istungid

tsiviilasjades salvestatakse ja koostatakse protokoll, on oluline silmas pidada, et protokoll ei

ole reeglina salvestise stenogramm. Ta selgitas, et seadus näeb ette protokolli koostamise

vastavalt kohtuniku juhistele ning protokolli kantakse see, mida kohtunik oluliseks peab.

Praktikas on see toonud kaasa selle, et 80–90% protokolli parandamise taotlustest tulevad

esindajatelt sooviga saada täielikku stenogrammi. Täna saab selles osas vastata, et protokoll ei

ole stenogramm ja selliseid muudatusi ei pea tegema. Kui see muudatus jõustub, tuleks hakata

igast protokollist tegema stenogrammi.

A. Uritam tõi teise muudatusena esile „üldtuntud“ määratluse. Ta selgitas, et kui varem oli

seaduses kirjas, et üldtuntuks võib lugeda faktilist asjaolu, mille kohta saab usaldusväärset

teavet menetlusvälisest avalikust kättesaadavast allikast, siis nüüd lisati juurde kriteerium

„mille osas pole mõistlikul inimesel kahtlusi“. Tekib küsimus, miks on see lisandus vajalik ja

kuidas see kohtumenetlust kiirendab. Ühingu hinnangul ei ole see mõistlik muudatus.

Viimase tähelepanekuna rõhutas A. Uritam, et kuigi kohtumenetlused on tõesti muutunud

aeglasemaks, on menetlused muutunud ka oluliselt mahukamaks ning seda ei ole eelnõu

juures analüüsitud, miks see nii on ja kuidas seda takistada. Ta märkis, et menetlusosalised on

tõesti asunud esitama täna kohtule mahukalt tehisintellekti abil koostatud dokumente, kuid ka

ilma tehisintellektita esitatakse isegi väikestes asjades mitmekümne leheküljelisi dokumente,

mis koosnevad enamasti seaduse teksti ümberkirjutustest või asjakohatutest Riigikohtu

lahenditest.Ta leidis, et tuleks mõelda, kuidas sellist olukorda pidurdada ja parandada. Ühing

on teinud ministeeriumile varasemalt ettepaneku kaaluda teatud juhtudel

menetlusdokumentidele mahupiirangute sätestamist. Seda mõtet ei peaks maha matma ega

kartma, sest sellised piiranud on juba Euroopas ja ka Euroopa Kohtus olemas ning tema

hinnangul aitaks see meede kohtumenetlusi tõhustada ja parandada.

Varro Vooglaid kommenteeris, et talle jääb mõneti ebaselgeks, miks ollakse negatiivselt

meelestatud stenogrammi eelistamise suhtes protokollile. Ta möönis, et käsitsi koostamisel on

protokolli lihtsam teha kui stenogrammi, kuid tehisintellekti abil oleks stenogrammi

koostamine vähem töömahukas, kuna ei peaks tegema valikuid, mida sisse panna ja mida

välja jätta, vaid kõik saab tehniliselt ära teha.

Anu Uritam vastas, et küsimus on pigem protokolli eesmärgis. Ta selgitas, et täna ei ole

tsiviilkohtumenetluse protokolli koostamise eesmärk niivõrd iga sõna kajastamine, vaid

kõige olulise kompaktselt kirja panemine, sh poolte taotlused, nende osas tehtud

kohtumäärused jm menetlustoimingud. Kui teha stenogramm, siis võib ühest istungist tulla

kümneid lehekülgi uut materjali, millest tuleks hakata otsima kõige olulisemat.

Varro Vooglaid täpsustas, et tema küsimus seisnes ka selles, et protokolli puhul võib hoopis

töökoormust lisanduda, kuna võivad tekkida vaidlused selle üle, mis on oluline ja mis mitte.

Ta leidis, et stenogrammi puhul ei tuleks selliseid vaidlusi üldse lahendada.

Anu Uritam vastas, et ta ei ole sellega päris nõus ning märkis, et küsimus on ka selles, kellele

see tööd juurde tekitab või mitte. Ta selgitas, et ringkonnakohtutele tekitaks stenogrammide

lugemine kindlasti tööd juurde.

Ando Kiviberg andis seejärel sõna justiits- ja digiministrile ning JDM esindajatele, et

kommenteerida kõlanud arvamusi ja ettepanekuid.

Liisa-Ly Pakosta tänas kõigepealt kõiki osalejaid ning eelnõule oma ettepanekute esitajaid.

Ta märkis, et esimesel läbivaatamisel toetab ministeerium terve rida esitatud ettepanekuid,

kuid täpsem seisukoht vormistatakse komisjonile kirjaliku JDM arvamusena.

11

Minister meenutas, et ka eelnõu tutvustades tõi ta komisjonis esile, et on tõesti põhimõtteline

vastuolu küsimuses, kui palju saab Eesti riik võlgnikult võlga välja mõista suuremas osas, kui

seadus intressi ette näeb.Ta märkis, et rahvaesindajad on kokku leppinud intressimäära,

millega arvestades saab võlga sisse nõuda ning see seaduses ette nähtud, rahvaesindajate poolt

kinnitatud intressimäär on see, mida saab maksekäsu kiirmenetluses arvesse võtta. Ta nõustus

Riigikohtu seisukohaga, et tegu on kompromisslahendusega võrreldes praeguse olukorraga,

kus kiirmenetlus on üldse takistatud.Arutelust võis jääda eksitav mulje justkui oleks tegemist

väga probleemse valdkonnaga, kuid tegu on siiski põhimõttelise valikuga ehk kas

aktsepteeritakse riigi poolt sellist võla sissenõudmist, mis ületab Riigikogu poolt määratud

intressimäära või jäädakse siiski selle juurde, mida Riigikogu on otsustanud.

Ta märkis, et sisuliselt otsustatakse selle üle, milline liiakasuvõtt on Eestis normaliseeritud

riigipoolse täiendava kinnitusena. Minister rõhutas, et tema seisukoht on, et seda

intressimäära kindlasti ei suurendata võrreldes sellega, mida Riigikogu on otsustanud. Juba

moraalsest põhimõttest lähtudes ei tohiks kohtuotsusega kinnitatud kiirmenetluses ületada

Riigikogu poolt määratud intressimäära, mis tegelikult kulud katab. Liiakasuvõtul on siiski

mõistlik piir.

Minister lisas muudatuste menetluste eraldamise kohta, et on kolm kohtumenetluse paketti,

millest kriminaalmenetluse pakett on juba Riigikogus edasi liikunud ning ülejäänud osad on

esitatud käesolevas eelnõus. Ta märkis, et kriminaalmenetluse eelnõu on väga mahukas ning

JDM toetab seda, et selle eelnõuga mindaks edasi sellisel kujul nagu see praegu on, mitte ei

hakataks eelnõusid enam ümber kirjutama. Ta tõi esile, et kuna ka kohtute poolt on olnud

soov, et suveks oleks need eelnõud menetletud, siis tuleks pigem keskenduda operatiivselt

lahendatavatele küsimustele ning põhimõtteliste eriarvamuste korral või väga keerukate

teemade osas saab ministeerium teha konkreetsed ettepanekud.

Mari-Liis Mikli lisas, et ettepanekuid tuli tõesti eelnõule palju ning kõiki ei jõua sellel

istungil detailselt läbi käia. Ta rõhutas siiski, et ettepanekud olid sisuliselt väga head ja JDM

annab kindlasti oma tagasiside ning väljendas heameelt, et võeti aega eelnõu detailselt läbi

töötada ja tulla välja ettepanekutega, millega varem ei oldud välja tuldud või siis muuta

seisukohti selles osas, millele varem oldi vastu või vastupidi. Ta leidis, et tulemus on seega

suurepärane ning siit saab edasi minna väga hästi.

Lea Danilson-Järg tõi esile, et maksimaalne krediidi kulukuse määr on hetkel 46,86% aastas.

Ta palus täpsustada, kas käesoleva eelnõu järgi saab maksekäsu kiirmenetluses välja nõuda

üksnes põhisumma koos selle 46,86% intressiga. Arvestades, et eelnõus on sõnastatud

„tarbijale antud krediidi põhisumma tagastamist koos intressiga VÕS § 94 lõikes 1 sätestatud

suuruses või viivisega sama seaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses“.

Täpsemalt, kas viivised lisanduvad samuti sellele maksimaalsele krediidikulukuse määrale või

kuidas täpsemalt see arvestatakse.

Tanel Kivi vastas, et mõeldud on põhisummat, millele lisanduvad viivis ja intress.

Lea Danilson-Järg täpsustas, et seega lisaks maksimaalsele intressile veel ka viivised.

Tanel Kivi kinnitas, et viivist ja intressi on mõlemat võimalik nõuda.

Lea Danilson-Järg küsis, kas see summa kokku ei tohi siis ületada maksimaalset krediidi

kulukuse määra või viivis võib nõuda veel sellele täiendavalt.

Tanel Kivi vastas, et maksimaalset krediidi kulukuse määra ei tohiks ikkagi ületada ehk

intress ja viivised ei tohiks lisaks kokku 46,86% ületada.

Martin Länts palus täpsustada, mida peetakse siin silmas seadusjärgse intressi all, kuna talle

tundub, et praegu räägitakse üksteisest mööda.

12

Katri Tomson nõustus eelkõnelejaga ja märkis, et kõlanud küsimus puudutas krediidi

kulukuse määra, kuid vastus hoopis seadusjärgset intressi.

Jüri Puust kommenteeris, et krediidi kulukuse määr ja seadusjärgne intress on erinevad

asjad. Seadusjärgset intressi avaldab Eesti Pank oma kodulehel. Näiteks aastatel 2016–2022

oli see 0% ning täna on see 2,15%. Ta selgitas, et see on summa, mille krediidiandja n-ö kätte

saab. J. Puust oponeeris ministrile, kuna praktikas sõlmitakse laenulepinguid tegelikult

kõrgema intressiga kui 2,15% ning VÕS ja lepinguvabaduse põhimõte lubavadki kokku

leppida kõrgema intressimäära. Ta möönis siiski, et tegemist on kompromissiga ja nõuded

seisavad praegu menetluses.

Villu Kõve selgitas omalt poolt, et seadusandja on otsustanud kaks intressimäära. Esiteks on

olemas nn absoluutne keeld, millest kõrgemat intressimäära ei tohi olla ehk krediidi kulukuse

määr, mis on hetkel 46,86%. Maksekäsu kiirmenetluse juures on juttu VÕS § 113 lõike 1

järgsest viivisemäärast, mis on hetkel 11,5%. Ta selgitas, et seadus lubab iseenesest täna

kokku leppida ka intressi kuni 46,86% maksimummäärani. See ei ole keelatud, kuid küsimus

tekib selles, et kui tarbijakrediiti on antud kõrgema intressiga kui VÕS § 113 lõike 1 järgne

11,5%, siis tuleb tõendada, et ei ole rikutud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Ta rõhutas,

et kuna seda ei saa maksekäsu kiirmenetluses kontrollida, siis ongi öeldud, et seal ei saa

küsida rohkem kui VÕS § 113 lõike 1 järgne intressimäär.

Martin Länts lisas, et Eesti Pank avaldab iga kuu statistikat Eesti krediidiasutuste poolt

väljastatud tarbijakrediidilepingute keskmisest intressimäärast. Keskmine intressimäär,

millega ka kõik pangad Eestis laenu annavad, on kõrgem kui 11,5%.

Varro Vooglaid esitas küsimuse ministrile. Ta märkis esmalt, et küsimus ei seondu otseselt

eelnõuga, vaid ministri poolt väljendatud seisukohaga, mille kohaselt peaks riigis olema

mingisugune mõistlik piir, kuhu maani liiakasuvõtmist aktsepteeritakse. V. Vooglaid küsis,

kas ministri hinnangul on aktsepteeritav tänane olukord, kus lubatav krediidi kulukuse määr

võib olla kuni 46,86% ning kas selline olukord on tema eelnevalt väljendatud seisukohaga

kooskõlas. Ta märkis, et sisuliselt tähendab see inimesele seda, et krediidi kulukuse määra

tervikuna hinnates tuleb aastas maksta laenu põhisummale kuni 46,86% lisaks.

Liisa-Ly Pakosta vastas küsimusele kahes osas. Ta kordas üle põhimõtte, mille ka Riigikohtu

esimees Villu Kõve tema hinnangul väga õigesti esile tõi. Nimelt, vaidlusalune küsimus on

ikkagi selle üle, kas kohtul lubatakse Eesti Vabariigi nimel teha lihtsustatud korras otsuseid

võla koos täiendavate kuludega väljanõudmiseks. Selliseid otsuseid tehakse riigi nimel, mis

võivad sageli inimeste elusid muuta, kuna välja mõistetakse mitte üksnes võlasumma, vaid ka

muud kaasnevad kulud. Ta märkis, et selleks on kasutatud lihtsustatud menetlust, mis

iseenesest võib olla mõistlik, sest tarbijakrediidivaidlusi on kohtutes arvuliselt kõige rohkem.

Minister selgitas, et eelnõus kavandatav muudatus seab selge piiri selles osas, et kui

kasutatakse sellist automaatset ja lihtsustatud otsustust, siis tuleb arvestada nende nõuete ja

piiridega, mille rahvaesindajad on seadnud. See küsimus, kas seatud piirid iseenesest on õige

koha peal, on tema hinnangul juba eraldi arutelu teema. Oluline on see, et automaatse ja

lihtsustatud otsuse tegemisel tuleks ikkagi jääda mõõdukuse raamidesse nii, nagu Riigikogu

on seda ette näinud. Minister rõhutas, et n-ö võla pealt teenimine on omaette teema, mida

tasuks arutada laiemalt kui üksnes kohtumenetluse kontekstis.

Martin Länts tõi esile Eesti Panga statistika. Näiteks märtsis oli Eestis pankade poolt

väljastatud tarbijakrediidilepingute keskmine intressimäär 12,27% lepingujäägilt ning

krediitkaardi lepingutes oli see 17,85%. Ta märkis, et kui eelnõu kavandatav muudatus

jõustuks, siis ei oleks maksekäsu kiirmenetluses sisuliselt võimalik ettenähtud intressi tagasi

nõuda. Ta lisas, et erinevates aruteludes käsitletakse lisaks inimeste võlgu jäämisele ka

13

krediidi kättesaadavuse halvenemise riski. Olukorras, kus seadusjärgset intressi langetatakse

või see langeb ujuvintressi näol madalamale, siis see mõjutaks tema hinnangul ilmselgelt ka

tarbijakrediidi kättesaadavust Eestis.

Peeter Ernits küsis ministrilt, kas taastuvenergia asjade eelisjärjekorras lahendamine jätkub

ka edaspidi.

Liisa-Ly Pakosta nõustus tähelepanekuga, et taastuvenergia asjade prioritiseerimine

tähendaks seda, et mõned teised asjad menetletakse aeglasemalt. Ta lisas, et kuna selles osas

tõstatus ka vajadus täpsustuse järele, mida prioriseerimine täpsemalt tähendab, siis saab

ministeerium selle osa kindlasti üle vaadata. Minister rõhutas siiski, et taastuvenergeetika osa

on seotud Eesti endale võetud kohustustega juba ammu enne praegust valitsust ning selleks, et

vältida ülemääraseid trahve või muid kulusid, on tema hinnangul tõenäoliselt sellise n-ö

väikese nihke tegemine mõistlik.

Ando Kiviberg tänas lõpetuseks kõiki osalejaid kujunenud arutelu eest. Ta kinnitas, et

arutelud jätkuvad ning võimalusel võetakse alati head nõu kuulda.

4. Info ja muud küsimused

Infot ei esitatud ja muid küsimusi ei arutatud.

(allkirjastatud digitaalselt)

Ando Kiviberg

juhataja

(allkirjastatud digitaalselt)

Madis Timpson

juhataja

(allkirjastatud digitaalselt)

Selena Eenmaa

protokollija

(allkirjastatud digitaalselt)

Markus Veia

protokollija

Riigikogu põhiseaduskomisjoni ja õiguskomisjoni ühise

istungi protokoll nr 101

Tallinn, Toompea ja videosild Esmaspäev, 04. mai 2026

Algus 11.15, lõpp 12.35

Juhatajad: Ando Kiviberg (esimees), Madis Timpson (esimees)

Protokollijad: Selena Eenmaa (konsultant), Markus Veia (konsultant)

Võtsid osa:

Põhiseaduskomisjon

Komisjoni liikmed: Katrin Kuusemäe, Kalle Laanet, Evelin Poolamets, Helir-Valdor Seeder,

Pipi-Liis Siemann, Tanel Tein

Komisjoni ametnikud: Erle Enneveer (nõunik-sekretariaadijuhataja), Helin Leichter (nõunik),

Karin Tuulik (nõunik)

Õiguskomisjon

Komisjoni liikmed: Lea Danilson-Järg, Peeter Ernits, Andre Hanimägi, Anti Haugas, Maria

Jufereva-Skuratovski, Stig Rästa, Vilja Toomast, Varro Vooglaid

Puudusid:

Õiguskomisjon: Heljo Pikhof, Valdo Randpere

Põhiseaduskomisjon: Ants Frosch, Anastassia Kovalenko-Kõlvart, Lauri Läänemets, Timo

Suslov, Jaak Valge

Kutsutud: Eesti Pangaliidu laenude töögrupi liige, Swedbanki kohtujurist Jüri Puust; MTÜ

FinanceEstonia juhatuse liige Katri Tomson; MTÜ FinanceEstonia krediidiandjate -ja

vahendajate töögrupi juht Martin Länts; Eesti Krediidiandjate Liidu juhatuse liige Siim Juks;

Julianus Inkasso OÜ tegevjuht Merle Laurimäe; Eesti Advokatuuri esindaja menetlusõiguse

komisjoni esimees Martin-Johannes Raude; Notarite Koja esimees Merle Saar-Johanson ja

tegevdirektor Kaidi Lippus; Riigikohtu esimees Villu Kõve ja liige Ivo Pilving; Tartu

Ringkonnakohtu esimees Mario Truu; Harju Maakohtu esimees Liina Naaber-Kivisoo;

Tallinna Halduskohtu esimees Kaupo Kruusvee; Tartu Halduskohtu esimees Ene Andresen;

Eesti Kohtunike Ühingu esimees Anu Uritam; justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta;

Justiits- ja Digiministeeriumi justiitshalduspoliitika asekantsler Mari-Liis Mikli, kohtute

talituse nõunikud Marilin Reintamm ja Stella Johanson, avaliku õiguse talituse nõunik Silja

Tammeorg, tsiviilõiguse talituse nõunik Tanel Kivi ning justiits- ja digiministri nõunik Mart

Einasto (3. päevakorrapunkt)

Päevakord:

1. Põhiseaduskomisjoni nädala töökava kinnitamine

2. Õiguskomisjoni nädala töökava kinnitamine

3. Vabariigi Valitsuse algatatud vabariigi Valitsuse algatatud kohtute seaduse ja teiste

seaduste muutmise seaduse (kohtumenetluse kiirendamine) eelnõu (854 SE) teise lugemise

2

ettevalmistamine (tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja halduskohtumenetluse seadustiku ning

nendega seotud teiste seaduste muudatused, huvigruppide kuulamine)

4. Info ja muud küsimused

1. Põhiseaduskomisjoni nädala töökava kinnitamine

Riigikogu põhiseaduskomisjoni nädala (04.05.2026-10.05.2026) töökava

Põhiseaduskomisjoni ja õiguskomisjoni ühine istung esmaspäev, 4. mai 2026 kell 11.15

1. Põhiseaduskomisjoni nädala töökava kinnitamine

2. Õiguskomisjoni nädala töökava kinnitamine

3. Vabariigi Valitsuse algatatud vabariigi Valitsuse algatatud kohtute seaduse ja teiste

seaduste muutmise seaduse (kohtumenetluse kiirendamine) eelnõu (854 SE) teise lugemise

ettevalmistamine (tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja halduskohtumenetluse seadustiku ning

nendega seotud teiste seaduste muudatused, huvigruppide kuulamine)

4. Info ja muud küsimused

Komisjoni istung teisipäev, 5. mai 2026 kell 14.00

1. Vabariigi Valitsuse algatatud kohtute seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse

(kohtumenetluse kiirendamine) eelnõu (854 SE) teise lugemise ettevalmistamine

(kohtukorralduse muudatused, huvigruppide kuulamine)

2. Vabariigi Valitsuse algatatud välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse eelnõu

(831 SE) teise lugemise ettevalmistamine

3. Info ja muud küsimused

Otsustati:

1.1. Kinnitada nädala töökava

Põhiseaduskomisjon (konsensus: Ando Kiviberg, Katrin Kuusemäe, Kalle Laanet,

Helir-Valdor Seeder, Pipi-Liis Siemann, Tanel Tein).

2. Õiguskomisjoni nädala töökava kinnitamine

Riigikogu õiguskomisjoni nädala (04.05.2026-10.05.2026) töökava

Põhiseaduskomisjoni ja õiguskomisjoni ühine istung esmaspäev, 4. mai 2026 kell 11.15

1. Põhiseaduskomisjoni nädala töökava kinnitamine

2. Õiguskomisjoni nädala töökava kinnitamine

3. Vabariigi Valitsuse algatatud vabariigi Valitsuse algatatud kohtute seaduse ja teiste

seaduste muutmise seaduse (kohtumenetluse kiirendamine) eelnõu (854 SE) teise lugemise

ettevalmistamine (tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja halduskohtumenetluse seadustiku ning

nendega seotud teiste seaduste muudatused, huvigruppide kuulamine)

4. Info ja muud küsimused

Komisjoni istung teisipäev, 5. mai 2026 kell 14.00

1. Vabariigi Valitsuse algatatud karistusseadustiku ja kriminaalmenetluse seadustiku

täiendamise seaduse eelnõu (773 SE) teise ja kolmanda lugemise ettevalmistamine

2. Info ja muud küsimused

Otsustati:

2.1. Kinnitada nädala töökava

Õiguskomisjon (konsensus: Lea Danilson-Järg, Peeter Ernits, Andre Hanimägi, Anti Haugas,

Maria Jufereva-Skuratovski, Stig Rästa, Madis Timpson, Vilja Toomast, Varro Vooglaid).

3

3. Vabariigi Valitsuse algatatud vabariigi Valitsuse algatatud kohtute seaduse ja teiste

seaduste muutmise seaduse (kohtumenetluse kiirendamine) eelnõu (854 SE) teise

lugemise ettevalmistamine (tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja halduskohtumenetluse

seadustiku ning nendega seotud teiste seaduste muudatused, huvigruppide kuulamine)

Kalle Laanet tõstatas küsimuse seoses tema osalemisega põhiseaduskomisjoni töös, viidates

prokurör Olgerd Peterselli kriitilisele etteheitele, millega tauniti tema osalemist komisjoni

istungil, ning palus kohalviibijatel avaldada arvamust selle kohta, kas tema osalemist peetakse

sobimatuks.

Ando Kiviberg märkis vastuseks Kalle Laaneti tõstatatud küsimusele, et ei näe põhjust tema

osalemise piiramiseks, kuna Riigikogu juhatus on määranud ta põhiseaduskomisjoni liikmeks,

ning tõi esile, et Kalle Laanet teostab oma mandaati valitud Riigikogu liikmena, mistõttu on

tal nii õigus komisjonitöös osaleda.

A. Kiviberg tutvustas külalisi ning märkis, et osalejate suure arvu tõttu on Vabariigi Valitsuse

algatatud kohtute seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (kohtumenetluse kiirendamine)

eelnõu 854 SE teise lugemise ettevalmistamisel huvigruppide esindajate sõnavõtud ajaliselt

piiratud, võimaldades igale osapoolele arvamuse esitamiseks kuni viis minutit ning Riigikohtu

esimehele kuni kümme minutit. A. Kiviberg andis seejärel sõna Eesti Pangaliidu esindajale.

Jüri Puust märkis, et tema hinnangul ollakse kavandatavate muudatustega osaliselt Euroopa

Liidu Kohtu ja õigusteaduse senistest seisukohtadest ette ruttamas ning ei ole piisavalt selge,

millisel viisil ja milliste täpsete mehhanismide kaudu tuleks maksekäsu kiirmenetlust

reformida. Justiits- ja Digiministeerium (JDM) on ise möönnud reformivajadust, kuid on

leidnud, kuid leidnud, et ajutise lahenduse vastuvõtmine ei ole põhjendatud. Teised

liikmesriigid ei ole samalaadset menetluskeeldu kehtestanud ning kasutusel on erinevaid

alternatiivseid lahendusi. Tema sõnul tõstatub sellega seoses tarbijate õiguste kaitse küsimus

ning viitas Tartu Ülikooli arvamusele, mille JDM on tellinud ja milles peetakse tarbijakaitse

seisukohalt vajalikuks vastamistähtaja pikendamist ja blanketi lihtsustamist, et tagada

kohtulik kontroll. Neid alternatiive ei ole eelnõu ettevalmistamisel piisavalt kaalutud ning

liiga kiire liikumine Eestis võib kahjustada krediidiandjaid ja tuua kaasa tarbijate ebavõrdse

kohtlemise eri liikmesriikides, arvestades, et Euroopa maksekäsu kiirmenetluses sellist nõuet

kehtestatud ei ole. Ta käsitles eraldi elektroonilise menetluse ja tehisintellekti kasutamisega

seotud muudatusi, leides, et menetluskriteeriumide kehtestamise õiguse delegeerimine

ministrile ei ole lubatav, kuna menetlusnormide muutmine eeldab Riigikogu häälteenamust.

Ta osutas valdkonnas valitsevale õigusselgusetusele ja ebaühtlasele kohtupraktikale

tarbijakrediidi asjades ning märkis, et puudub arusaam, millised võiksid tulevased

kriteeriumid olla, kuidas AI-süsteem on üles ehitatud ja kuidas andmeid töödeldakse. Ta tõi

esile ka seose paralleelselt menetletava teise tarbijakrediidi direktiiviga, milles on rõhutatud

andmete minimaalsuse põhimõtet ja eriliigiliste andmete töötlemise keeldu, ning leidis, et

andmete töötlemise küsimus on jäänud piisava tähelepanuta. Kokkuvõtvalt leidis ta, et enne

menetlusreeglite kehtestamist tuleks selgelt kaardistada tarbijakrediidi valdkonna tegelikud

probleemid, peamised rikkumised ja miinimumnõuded krediidi andmisel. Ta juhtis tähelepanu

sellele, et Eesti õigus kohtleb praegu ühtemoodi nii eluasemelaene kui ka tarbekrediiti,

mistõttu võivad uued menetlusreeglid laieneda ka aastakümneid tagasi väljastatud

kodulaenudele. Tema hinnangul tekitab see ohu õiguse tagasiulatuvaks kohaldamiseks ning ei

arvesta piisavalt erinevate laenutoodete ja turuosaliste eripäradega, mida ta pidas üheks

olulisemaks riskiks kavandatava tehisintellektil põhineva menetluse puhul.

Ando Kiviberg andis sõna MTÜ FinanceEstonia esindajatele.

4

Katri Tomson märkis, et MTÜ FinanceEstonia seisukohad ühtivad eelkõnelejaga, ning

rõhutas eelnõu menetlemisel kahte peamist murekohta, mis on turuosalisi koondaval

esindusorganisatsioonil esile kerkinud. Eelnõu eesmärkidena nähakse ühelt poolt tarbijakaitse

tugevdamist ja teiselt poolt kohtumenetluse tõhustamist, kuid FinanceEstonia ei ole

veendunud, et eelnõu kavandatud kujul nende eesmärkide saavutamiseni viib. Ta tõi esile, et

turuosalistelt kogutud sisendi põhjal on oht, et kohtumenetlused ei muutu tegelikkuses

tõhusamaks, arvestades, et maksekäsu kiirmenetluse piiramine võimaldab krediidiandjal sisse

nõuda vaid põhivõlga ning seadusjärgset intressi või viivist, jättes kõrvale lepingujärgselt

kokkulepitud intressi ja muud nõuded. Ta selgitas, et krediidiandjate ärimudel ei põhine

üksnes seadusjärgse intressi või viivise saamisel ning võlaõigusseadus (VÕS) annab õiguse

nõuda ka lepingus kokku lepitud intressi. Kuna maksekäsu kiirmenetluses ei ole võimalik neid

nõudeid maksma panna, sunnib see krediidiandjaid pöörduma hagimenetlusse, sealhulgas ka

sissenõudmiskulude ja inkassomenetlusega seotud kulude osas. Tema hinnangul võib see viia

olukorrani, kus samast lepingust tulenevaid nõudeid tuleb menetleda paralleelselt nii

maksekäsu kiirmenetluses kui ka hagimenetluses, mis ei toeta kohtumenetluse tõhustamise

eesmärki, vaid pigem suurendab menetluskoormust. Ta juhtis tähelepanu ka teisele

põhimõttelisele probleemile, mille kohaselt lähtub eelnõu eeldusest, et krediidiandja või

inkasso, kes nõuet kohtu kaudu maksma paneb, on automaatselt rikkunud vastutustundliku

laenamise põhimõtet. Regulatsioon on üles ehitatud selliselt, nagu peaks nõuete

ümberarvestus alati kohtumenetluses kaasnema, kuigi VÕS näeb selle ette üksnes rikkumise

korral. See asetab võlausaldajad olukorda, kus nad peavad maksekäsu kiirmenetluses justkui

vaikimisi aktsepteerima rikkumist, mida tegelikult toimunud ei ole. Ta tõdes, et eelnõu

seletuskirjast puudub ülevaatlik statistika kogu krediidituru ja kohtusse jõudnud nõuete

võrdluse kohta ning talle jäi arusaamatuks, miks käsitletakse kohtuvaidlustesse jõudnud

nõudeid kui kogu krediiditurgu iseloomustavat nähtust.

Martin Länts täiendas, et kavandatav muudatus suunab laenuandjaid selgelt hagimenetlusse

ning massilisse hagimenetlusse liikumise korral tuleb arvestada, et suur osa senistest

maksekäsu kiirmenetluses lahendatud nõuetest on olnud pädevad ja põhjendatud. Ta selgitas,

et hagimenetlus on tarbija jaoks oluliselt kulukam ning kaotuse korral tähendab see tarbijale

suuremat aja- ja rahakulu võrreldes maksekäsu kiirmenetlusega. Tarbijakrediidis on

kehtestatud krediidi kulukuse piirmäär, mille raames laenuandjad tegutsevad, ning

krediidilepingud ei koosne üksnes intressist, vaid sageli ka lepingutasudest ja

kuuhooldustasudest. Tema hinnangul on ebamõistlik olukord, kus laenuandjal on võimalik

sisse nõuda üksnes intress juhul, kui tarbija ei ole lepingust tulenevaid kohustusi algusest

peale täitnud, kuna see ei arvesta tarbijakrediidi tegelikku ülesehitust ega krediidiandjate

õigustatud ootusi.

Ando Kiviberg andis sõna Eesti Krediidiandjate Liidu esindajale.

Siim Juks selgitas, et eelnõu püüab lahendada võlgnike probleemi ebaproportsionaalsel viisil,

võrreldes olukorda hambavalu ravimisega käe amputeerimise kaudu. Ta märkis, et

ministeeriumi hinnangul nähakse ühe lahendusena maksekäsu kiirmenetluse muutmist

selliseks, mis tegelikkuses aeglustab kohtumenetlust, kuigi probleem, mida lahendada

soovitakse, seisneb laiemalt võlgnikega tegelemises. Ta viitas Euroopa Komisjoni 2023. aasta

raportile, mille kohaselt on Eestis võlgnike osakaal Euroopa võrdluses üks väiksemaid ning

leidis, et tõhusaim viis võlgnike arvu vähendamiseks oleks positiivse krediidiregistri

kehtestamine Eestis, mis on juba kasutusel Lätis ja Leedus. Vastav eelnõu on Riigikogus

menetluses ning avaldas ootust, et Rahandusministeerium tuleb peagi komisjoni ette

parandatud lahendusega. Ta leidis, et kuigi arutluse all olev eelnõu püüab olla innovaatiline ja

tuua menetlusse tehisintellekti kasutamise, ei ole tehisaru tema hinnangul praegu piisavalt

küps, et anda sellele otsustusõigus vastutustundliku laenamise hindamisel. Ta osutas, et juba

Eestis kehtiv kohtupraktika on ebaühtlane ning otsused varieeruvad seinast seina, samuti

puudub ka täna krediidivõimekuse hindamisel ühtne ja kindel metoodika. Ta sõnas, et krediidi

5

hindamine on riskipõhine ning krediidiandjad lähtuvad oma riskitaluvusest ja ärimudelist,

otsustades ise, kellele ja millises mahus laenu anda. Tema hinnangul ei arvesta kavandatav

regulatsioon neid asjaolusid piisavalt ning asjaolu, et arutelul osaleb väga suur hulk

huvirühmi, kinnitab tema sõnul, et eelnõu ei ole veel sellises küpsusastmes, mis võimaldaks

selle seadusena vastuvõtmist.

Peeter Ernits küsis, kas Riigikohtu hinnang, mille kohaselt on eelnõu liiga toores, on

huvigruppide hinnangul põhjendatud ning kas ollakse seisukohal, et eelnõu ei ole veel

vastuvõtmiseks piisavalt küps.

Siim Juks kinnitas, et on Riigikohtu hinnanguga nõus.

Ando Kiviberg küsis, kui suure hulga juhtumitega kavandatavad muudatused tegelikkuses

seotud on ning palus hinnangut nende juhtumite ligikaudse suurusjärgu kohta. Ta andis sõna

Julianus Inkasso OÜ esindajale.

Merle Laurimäe vastas, et kavandatavad muudatused puudutavad ligikaudu 25 000-30 000

nõuet aastas, ning märkis, et tal ei ole täiendavaid seisukohti lisada, kuna kõik olulised

aspektid on eelnevate esinejate poolt juba välja toodud.

Ando Kiviberg andis sõna Eesti Advokatuuri esindajale.

Martin-Johannes Raude märkis, et Eesti Advokatuuri huvi kohtumenetlust kiirendavate

muudatuste vastu on suur. Ta tõi Eesti Advokatuuri ettepanekutest esile kaks peamist. Esmalt

puudutas ta esimese astme kohtus asjade kirjaliku lahendamise võimaluse laiendamist ning

selgitas, et Eesti Advokatuur peab vajalikuks täpsustada regulatsiooni nii, et menetlusosaline

loetaks kirjaliku menetlusega nõustunuks juhul, kui ta ei ole avaldanud vastupidist soovi.

Tema hinnangul võimaldaks see vältida kuritarvitusi, kus menetlusosaline muudab hilisemas

etapis põhjendamatult meelt ja taotleb suulist istungit, mis võib põhjustada viivitusi ja

menetluse pikenemist. Teise teemana käsitles ta asjade lahendamist teise astme kohtus

üheliikmelises kohtukoosseisus. Väikenõuete lahendamine ringkonnakohtus ühe kohtuniku

poolt on mõistlik ja põhjendatud, kuid pidas problemaatiliseks tarbijakrediidilepingutest

tulenevate nõuete kaasamist sellesse regulatsiooni. Ta selgitas, et eelnõus ei tehta erisusi

nõude esitaja, nõude suuruse ega esemelise tähenduse alusel, mistõttu võivad ühe kohtuniku

poolt lahendamisele sattuda asjad, mille mõju menetlusosalistele on rahalisest väärtusest

oluliselt suurem. Tema hinnangul võib see kahjustada edasikaebeõiguse loogikat ja asja

kollegiaalset läbivaatamist teise astme kohtus. Ta leidis, et tarbijakrediidilepingutest

tulenevad vaidlused tuleks üheliikmelise kohtukoosseisu alt välja jätta, kuna rahalise mahuga

piiritletud väikenõuete menetlemine ühe kohtuniku poolt oleks ka sellisel juhul piisav.

Ando Kiviberg andis sõna Notarite Koja esindajale.

Merle Saar-Johanson märkis, et eelnõu eesmärk on vähendada kohtusse jõudvate

tsiviilasjade hulka ja suunata inimesi leidma kohtuväliseid lahendusi, kuid selle eelduseks on

toimiv ja kättesaadav õigusnõustamine. Riigi õigusabi on praegu ette nähtud üksnes kohtusse

pöördumiseks ning tasuta õigusnõustamist riik enam ei paku, mistõttu ei ole õigusabirobot

tegelik alternatiiv. Ta tõi esile, et kuigi advokatuur saab õigusnõu anda, ei ole see paljudele

inimestele kättesaadav nii majanduslikel põhjustel kui ka seetõttu, et väljaspool Tallinna ja

Tartut on advokaatide kättesaadavus piiratud. Ta tõi välja, et notarid saavad olla olulised

abistajad kohtuväliste lahenduste leidmisel. Notarid on praegu endiselt olemas kõigis

maakonnakeskustes, kuid notarite olukord on, eriti väljaspool Tallinna ja Tartut, kriitiline. Ta

selgitas, et notaritasusid ei ole ajakohastatud ligikaudu 30 aastat ning kuigi JDM esitas ligi

kaks aastat tagasi valitsusele notaritasude kaasajastamise eelnõu, ei ole seda Riigikogu

menetlusse suunatud. Selle tulemusena ei täideta väljaspool Tallinna ja Tartut vabanevaid

notarikohti ning alles jäävad notarid on ülekoormatud, mistõttu ei ole neil võimalik võtta enda

6

kanda ajamahukat nõustamiskohustust. Tema hinnangul ei ole sellistes tingimustes realistlik

jätta kohtuväliste lahenduste leidmine notarite kanda. Ta juhtis tähelepanu ka notarite

ebavõrdsele kohtlemisele võrreldes riigilõivude tõstmisega, tuues näiteks abielu lahutamise

tasud. Kohtus lahutamise riigilõiv on tõusmas 310 euroni, perekonnaseisuasutuses on see 90

eurot ning notari juures 64 eurot, kuigi notar pakub lisaks nõustamist vara jagamise, elatise ja

lastega suhtluskorra küsimustes. Sellest hoolimata on notaritasud jäänud kõige madalamaks

ning tegi ettepaneku vaadata notaritasud üle ja viia need kooskõlla tegelike kuludega, et

vältida alla omahinna töötamist. Ta esitas ka konkreetse ettepaneku seoses kohtute koormuse

vähendamisega, kritiseerides kavatsust tunnistada kehtetuks säte, mis võimaldab Notarite

Koja aukohtul taotleda halduskohtult abi tõendite kogumiseks notari suhtes algatatud

menetluses. Kuigi halduskohtu abi ei ole seni kordagi kasutatud, on sellel normil preventiivne

mõju, kuna teadmine võimalikust kohtu abist motiveerib dokumente vabatahtlikult esitama.

Tema hinnangul ei vähenda selle sätte kehtetuks tunnistamine tegelikult kohtute koormust,

kuid võib samas kahjustada Notarite Koja võimalust aukohtumenetlust tõhusalt läbi viia.

Peeter Ernits küsis, kuidas suhtub Notarite Koda eelnõu kesksetesse lahendustesse,

arvestades Riigikohtu hinnangut, mille kohaselt on eelnõu liiga toores, rõhutades samas, et

notarite poolt esile toodud regionaalarengu ja korralduslikud probleemid on arusaadavad ja

põhjendatud.

Merle Saar-Johanson märkis, et eelnõu menetlemisel ei ole analüüsitud, kes ja millisel viisil

hakkab inimesi õigusalaselt nõustama. Sellele küsimusele ei ole eelnõu ettevalmistamisel

piisavalt tähelepanu pööratud. Ta selgitas, et Notarite Koda on vaadanud eelnõu eeskätt

notarite vaatenurgast ega ole kogu kohtumenetluse regulatsiooni tervikuna läbi töötanud. Ta

ei pea end pädevaks kommenteerima eelnõu kohtumenetluslikku poolt laiemalt.

Ando Kiviberg andis sõna Riigikohtu esimehele.

Villu Kõve märkis, et suure materjalimahu ja piiratud aja tõttu on teema kokkuvõtmine

keeruline. Ta toonitas, et Riigikohtu hinnang eelnõu tooruse kohta puudutab kohtute seaduse

muudatusi ning need märkused on varem esitatud, samas kui menetluslike muudatuste osas ei

ole Riigikohus varem seisukohta kujundanud. Segaduste ja erinevate tõlgenduste vältimiseks

arutati eelnõu Riigikohtu üldkogus ning seisukoht kujundati hääletuse teel, kusjuures esitatud

seisukoht kajastab Riigikohtu enamuse arvamust. Ta selgitas, et kohtute seaduse muudatusi

arutatakse järgmisel päeval põhiseaduskomisjonis, kuid muude muudatuste osas leidis

Riigikohus, et need aitavad menetluste tõhustamisele kaasa vähesel määral. Seetõttu esitati

rida parandusettepanekuid, mis on põhimõtteliselt kooskõlas JDM-i algatusega, kuid pidades

vajalikuks minna kavandatust kaugemale. Ta märkis, et eelnõu muudatustest võivad kõige

enam aidata menetluste kiirendamisele kaasa halduskohtumenetluse muudatused, samas kui

tsiviilkohtumenetluses on tõhustamisvõimalusi eelnõus vähe. Riigikohus tõi uuesti lauale ka

ettepanekud, mis olid varasemalt jäänud menetlusest välja, eesmärgiga vältida nende täielikku

kõrvale jäämist. Menetluse tegelikuks tõhustamiseks oleks vaja rakendada mitmeid

täiendavaid meetmeid, kuid ajapuuduse tõttu ei hakanud ta neid üksikasjalikult avama. Ta

esitas üldise palve kaaluda Riigikogul tõsiselt menetlusnormide eraldamist kohtute seadusest

ja rakendussätetest ning käsitleda neid eraldi, kuna vastasel juhul võib mõlema teema

menetlemine takerduda. Tema hinnangul on tarbijakrediidi ja maksekäsu kiirmenetluse

temaatika juba iseenesest sedavõrd mahukas ja kompleksne, et vajaks eraldiseisvat ja

põhjalikumat käsitlust. Ta käsitles eraldi tarbijakrediidi temaatikat, rõhutades, et probleem on

sügavam, mitmetasandiline ning tihedalt seotud Euroopa Liidu õiguse ja maksekäsu

kiirmenetluse üldise loogikaga. Kehtiv maksekäsu kiirmenetlus ei saa tarbijakrediidi nõuete

puhul samal kujul jätkuda ning alternatiiviks oleks nende nõuete täielik väljajätmine

menetlusest. Tema hinnangul kujutab eelnõus pakutud lahendus endast kompromissi, mis

võimaldab vähemalt põhinõuete menetlemist maksekäsu kiirmenetluses. Ta viitas, et Euroopa

Kohus on juba enam kui kümme aastat tagasi juhtinud tähelepanu vajadusele kohaldada

maksekäsu kiirmenetluses Euroopa Liidu õigust ning 2023. aastal tehtud Riigikohtu

7

tsiviilkolleegiumi otsus käivitas protsessi, mille tulemusel on tekkinud praegune arutelu. Ta

selgitas, et nimetatud otsuse kohaselt tuleb vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist

hinnata kõigis kohtumenetlustes, sealhulgas maksekäsu kiirmenetluses, mis on oma olemuselt

õigusemõistmine. Samas viivad maksekäsu kiirmenetlust läbi kohtuametnikud, kellel ei ole

lubatud sisulist õigusemõistmist teha, mistõttu on tekkinud süsteemne vastuolu. Ta tõi esile, et

kui eelnõu ei võeta seadusena vastu, on maksekäsu kiirmenetluses tarbijakrediidi nõuete

menetlemine sisuliselt seiskunud. Eelmisel aastal jäi menetlemata tuhandeid nõudeid. Mitmed

maakohtud on otsustanud tarbijakrediidi nõudeid üldjuhul mitte menetleda, mistõttu on

nendes nõuetes õigusemõistmine tervikuna takerdunud. Probleem on tõsine ja vajab

põhjalikku arutelu, milleks käesoleva eelnõu raamistikus aega ei jätku. Ta kinnitas, et

Riigikohtu ettepanekud on tehtud heas usus eesmärgiga muuta menetlus tõhusamaks ja

paremaks, mitte eelnõu menetlemist takistada, ning avaldas toetust ka notarite poolt tõstatatud

probleemidele.

Ando Kiviberg andis sõna Riigikohtu halduskolleegiumi esimehele.

Ivo Pilving selgitas, et halduskohtute vaates on suurim mure Tallinna Ringkonnakohtu

hetkeseis, mis võib kohtuasjade ümberjaotamise mehhanismide rakendamisel kanduda üle ka

Tartusse. Eelnõu eesmärgist, milleks on kohtumenetluse kiirendamine, lähtudes tegi

Riigikohus ettepaneku tõhustada perspektiivitute asjade tagastamist apellatsiooniastmes. Ta

viitas, et Riigikohtu vaates oleks ta soovinud kaaluda radikaalsemat lahendust, sarnaselt

Riigikohtu menetlusloa süsteemile ka ringkonnakohtutes, kuid Euroopa Kohtu viimase aja

range praktika, mis nõuab ka perspektiivitute asjade põhjendamist Euroopa õigusega

kokkupuutel, seab sellele piiranguid. Ta tõi esile, et Riigikohus pakkus välja täiendusi

apellatsioonimenetluses ning ettepaneku kinnipeetavate kaebuste üleriigiliseks jaotamiseks.

Arutatud on ka pehmemaid variante ning varasemalt on toetatud jõulisemat lähenemist selge

kohtualluvuse eriregulatsiooni kehtestamiseks. Samas on kritiseeritud kompromisslahendusi,

mis on varem JDM-i poolt välja pakutud. Ta toonitas, et sõltumata lahenduse rangusest on

paindlikum süsteem hädavajalik, eriti arvestades võimalust, et Eesti kohtud võivad tulevikus

menetleda ka teiste riikide kinnipeetavate asju. Ta palus komisjonil tõsiselt kaaluda

Riigikohtu esitatud ettepanekuid.

Helir-Valdor Seeder kommenteeris esmalt, et toetab samuti seda, et kõike ei käsitletaks

üheskoos, kuna kahe komisjoni vahel võib see protsess kujuneda väga keeruliseks ning

lõpptulemus ei pruugi olla nii kvaliteetne, kui tegelikult soovitakse.

H.-V. Seeder märkis, et kui Riigikohus kujundas oma seisukoha hääletusega, siis järelikult ei

olnud konsensust ning küsis, kas hääletuse tulemus oli siiski konsensuse suunas või pigem

napp, näiteks 51/49.Samuti küsis ta, mida arvavad Riigikohtu esimees ja Riigikohus inimese

asendamisest masinaga õigusemõistmises ja haldusotsuste tegemisel. Ta viitas, et Riigikogu

menetluses on praegu eelnõu, mis muudab haldusmenetluse seadust ja avaliku teabe seadust

ning sisaldab mh haldusotsuste tegemisel inimese asendamist masinaga ehk tehisintellektiga.

Ta küsis täpsemalt, kuivõrd on Eesti õigusruum laiemas plaanis selliseks muudatuseks valmis

nii konkreetse eelnõu arutelu kontekstis kui ka üldisemalt. H.-V. Seeder sõnas, et tema

hinnangul on tegu väga tõsise probleemiga ning seda eriti kaalutlusotsuste tegemisel, mis ei

ole kuidagi tehnilised otsused. Ta märkis, et seejuures tuleb arvestada, et praktikas seda juba

tehakse, ilma et vastavad seadused oleks üldse veel vastu võetud.

Villu Kõve vastas esimesele küsimusele, et menetluste poole osas oli Riigikohtus praktiliselt

üksmeel. Ta selgitas, et haldus- ja tsiviilkolleegium pakkusid menetluse osas omad

muudatused, seejärel vaatas üldkogu neile otsa ja kiitis need heaks. Vaidlused ja hääletused

puudutasid kohtute seaduse enda paari põhipunkti, kuid need punktid, millest täna räägitakse,

ei ole vaidluse all olnud. Ta lisas, et kolleeg Ivo Pilving saab küsimust tehisintellekti

rakendamisest haldusmenetluses paremini avada, kuid tema hinnangul on võimalik leida

kõiges mõistlik tasakaal.

8

Ivo Pilving vastas, et menetlusosalised kasutavad juba täna kohtumenetluses tehisintellekti.

Ta tõi näite, et tema lauale jõudis täna üks määruskaebus, kus menetlusosalistele oli määratud

trahv selle eest, et nad esitasid roboti koostatud menetlusdokumendis ehk kaebuses viiteid

teadustöödele, mida tegelikult ei ole olemas. I. Pilving rõhutas, et selle probleemiga tuleb

kindlasti tegeleda. Samuti tuleb tegeleda menetluse kiirendamisega kohtumenetluses, sest kui

kohus ujutatakse üle tehisintellekti genereeritud dokumentidega, siis on kohtul vaja selles n-ö

sõjas võrdset relvastust. Samas on tema hinnangul oluline märkida, et masinaid ei saa täna ega

käegakatsutavas tulevikus panna mis tahes otsuseid tegema ning see puudutab ka

haldusmenetlust.Ta tõi esile, et selle probleemiga on tegeletud näiteks raielubade ja

metsateatiste puhul ning Riigikohtu üldisemad seisukohad on selle raames välja öeldud. Tema

hinnangul ei ole siinkohal vaja niivõrd teistsuguseid seadusi ning masina kasutamine võib olla

lubatav, kui masin suudab oma otsuseid põhjendada ja tagatakse ühel või teisel moel

asjaosaliste ärakuulamine.Ta rõhutas, et probleem seisneb selles, et tänane tehnoloogia ei ole

paljudes otsustes veel sellisel vajalikul tasemel. Tuleviku jaoks on sellega siiski vaja tegeleda

ning seda juba personali värbamise vaatest, kuna noorte juristide värbamisel ei saa neid

kohtusse tööle meelitada sellega, et panna noori inimesi tegema nn robotitööd.

Ando Kiviberg andis sõna Tartu Ringkonnakohtu esindajale.

Mario Truu sõnas, et teeb lühikese ettekande, kordamata Tartu Ringkonnakohtu varem

väljendatud ega ka siin juba kõlanud Riigikohtu esimehe ja halduskolleegiumi esimehe

seisukohti. Esiteks toetas ta seisukohta, et menetlusseaduste muudatuste menetlemine tuleks

eraldada kohtute seaduse muudatustest. Ta märkis, et Tartu Ringkonnakohtu aruteludes kerkis

esile sama küsimus nagu kuuldavasti ka Riigikohtus ehk kui tuntavalt praegused

menetlusseaduste muudatused päriselt aitaks kohtumenetlust tõhustada ja kiirendada. Ta

leidis, et pigem võiks olla isegi ambitsioonikam ning edasist arutelu väärib kasvõi Riigikohtu

viimatises arvamuses välja pakutud menetlusloa süsteem apellatsioonikohtu

halduskohtumenetluses. Ka ringkonnakohtutes on tekkinud nn pudelikaelad ja nendega tuleb

tegeleda, et need ei süveneks ning et muutus oleks võimalikult kiire.

M. Truu tõi seejärel esile kaks konkreetset ettepanekut, mis Tartu Ringkonnakohtu viimatises

arvamuses esitati. Esiteks, eelnõuga üritatakse halduskohtuid suunata taastuvenergia asju

lahendama kiiremini, kuid nende vaates on see mõneti problemaatiline, kuna kui kohtuid

sunnitakse lahendama ühe kindla valdkonna asju eelisjärjekorras, siis eelduslikult venivad

kõikide teiste haldusasjade menetlused selle võrra pikemaks.Kuigi hankeasjade kohta on

halduskohtumenetluse seadustikus selline võimalus olemas, puudutavad hankeasjad väga

erinevaid valdkondi. M. Truu märkis, et taastuvenergia osakaalu suurendamine on tõepoolest

Vabariigi Valitsuse üks prioriteet, kuid tema hinnangul tuleks võimalusel hoiduda sellest, et

kohtumenetlust üritatakse päevapoliitilistest kaalutlustest lähtuvalt suunata. Taastuvenergia

asjade kiirema lahendamise korraldus tekitab omakorda küsimusi, kuna praegu nähakse ette

kohustus üksnes eelistungi läbiviimiseks või asja läbivaatamise aja või kirjalikus menetluses

asja lahendamisega seonduva teatavaks tegemiseks. Tema hinnangul võib see ikkagi anda

võimaluse lükata asja sisuline lahendamine kaugemasse tulevikku, mis ei pruugi soovitud

eesmärki üldse tagada, et neid asju prioriteetselt ja eelisjärjekorras lahendada.

M. Truu puudutas teise teemana tsiviilkohtumenetluse seadustiku muudatusi

ringkonnakohtute vaatest. Ta selgitas, et peamine küsimus on protokollide kaotamises ja

salvestistega asendamises, mis võib ringkonnakohtutes eelduslikult hoopis suurendada

kohtunike tööd, sest pikkadest helisalvestistest tuleks hakata otsima õiget kohta, mida praegu

on paberil talletatuna suhteliselt mugav ja kiire teha. Ta tõdes, et on olemas ka automaatselt

genereeritud protokoll, kuid see on pigem istungi stenogramm ning võib kokkuvõttes

läbivaatamisel võtta rohkem aega. Ta rõhutas, et selle muudatusega tuleks olla pigem

ettevaatlik.

9

Ando Kiviberg andis sõna Harju Maakohtu esindajale.

Liina Naaber-Kivisoo sõnas, et toetab Villu Kõve ja Mario Truu väljendatud seisukohti ning

on sama meelt ka muudatuste menetluste eraldamise mõtte osas.

Ta tõi eraldi esile olulise muudatuse ka kriminaalmenetluse osas ehk rahvakohtunike

institutsiooni kaotamise. Ta märkis, et kuna samaaegselt on menetluses kriminaalmenetluse

seadustiku muudatused, oleks tema hinnangul mõistlik liita need sätted selle eelnõu juurde

ning püüda nende menetlemisega jõuda valmis enne jaanipäeva.

Ando Kiviberg andis sõna Tallinna Halduskohtu esindajale.

Kaupo Kruusvee sõnas, et tema seisukohad ühtivad Riigikohtu esindajate öelduga. Ta

märkis, et eelnõu koosneb mitmest osast ning halduskohtumenetluse tõhustamine on ainult

üks osa, mille puhul oli eelnõu ajend kompenseerida seda, et kohtuasjade lahendamise

järjekord ajas pidevalt kasvab ehk teisisõnu, kohtust otsuse saamine võtab järjest rohkem

aega. Seda eriti kohtute kärbete kontekstis, kuna kohtud on kärpeid tunda saanud juba kaks

aastat ning sama kaua on oodatud ministeeriumist halduskohtumenetlust kiirendavat eelnõu.

Ta lisas, et nüüd on see eelnõu lõpuks liidetud käesolevasse nn kobareelnõusse ning oleks

väga kahetsusväärne, kui see ei saaks lähitulevikus seaduseks. Ta rõhutas, et eelnõu ei ole

halduskohtumenetluse osas toores, vaid hakkab pigem hoopis n-ö üle küpsema ning tema

hinnangul on aeg see vili ära noppida.

Ando Kiviberg andis sõna Tartu Halduskohtu esindajale.

Ene Andresen sõnas, et ei hakka kordama kohtunikest kolleegide seisukohti, kuna tema

seisukohad ühtivad nende omadega. Ta lisas siiski, et halduskohtu esimehena teeb talle muret

olukord, kus asju on liiga palju ja inimesi liiga vähe. Ta ütles, et vaja on paindlikkust, kuid

paindlikkust tuleb eeskätt anda piisava selguse ja õiguskindlusega, järgida tuleb ka

riigiõiguslikke printsiipe, samuti tuleb seda anda mitte üksnes hetkeolukorrast lähtuvalt, vaid

pidades silmas pikemat ja laiemat plaani.Ta selgitas, et Tartu Halduskohtu eripära on selle

väiksus ehk kohus on vaid kaheksa kohtunikuga, samas kui ülesannete maht on väga suur ja

koormus on viimastel aastatel palju kasvanud.

E. Andresen tõi esile, et vangistusasjade teemal kohtuti hiljuti ka õiguskomisjoni liikmetega.

Ta rõhutas, et juhul, kui Rootsi väliskinnipeetavad peaksid siia tulema, on eriti oluline

vangistusasjade üleriigiline jagamine.Praegu on olukord selline, et JDM-i eelnõus oli üks

ettepanek, mida kohtud pigem kritiseerisid ja leidsid, et see vajab kohendamist ning Riigikogu

menetluses on see ettepanek uuesti sättena välja tulnud ehk vajaks endiselt parandamist.

Seega on nende hinnangul veel vaja üht-teist kohendada.

Ando Kiviberg andis sõna Eesti Kohtunike Ühingu esindajale.

Anu Uritam sõnas, et Eesti Kohtunike Ühing toetab ettepanekut eraldada menetlusseadustiku

pool ja kohtute seaduse ülejäänud muudatused. Ta märkis, et menetlusseadustiku poole pealt

ei ole ühing kommenteerinud näiteks halduskohtumenetluse seadustiku muudatusi, kuid

toetab neid. Üleüldiselt toetatakse kõiki neid muudatusi, mis tõesti võimaldavad

kohtumenetlust kiirendada. Ta rõhutas, et kindlasti ei toetata muudatusi, mis võivad

suurendada kohtute töökoormust ning tõi esile, et praeguses eelnõus esitatud tarbijakrediidi

muudatused võivad tuua kaasa sellise tulemuse.

A. Uritam tõi esile, et ühing on esitanud oma tähelepanekud tsiviilkohtumenetluse seadustiku

muudatuste osas. Siin osundab ühing sellele, et need muudatused lisati eelnõusse viisil, mis ei

võimaldanud enne eelnõu Riigikokku jõudmist nende osas sisulist arvamust esitada. Ta

nõustus Riigikohtu esimehega, et tsiviilkohtumenetluse muudatused on pigem marginaalsed,

kuid leidis, et osa muudatusi ei kiirenda menetlust, vaid vastupidi. Näiteks muudatus, mille

10

kohaselt peaks kohtunik asuma edaspidi protokolli parandamise taotlusi lahendama eelkõige

salvestise alusel. Selline muudatus on tema hinnangul elukauge, sest kuigi täna kõik istungid

tsiviilasjades salvestatakse ja koostatakse protokoll, on oluline silmas pidada, et protokoll ei

ole reeglina salvestise stenogramm. Ta selgitas, et seadus näeb ette protokolli koostamise

vastavalt kohtuniku juhistele ning protokolli kantakse see, mida kohtunik oluliseks peab.

Praktikas on see toonud kaasa selle, et 80–90% protokolli parandamise taotlustest tulevad

esindajatelt sooviga saada täielikku stenogrammi. Täna saab selles osas vastata, et protokoll ei

ole stenogramm ja selliseid muudatusi ei pea tegema. Kui see muudatus jõustub, tuleks hakata

igast protokollist tegema stenogrammi.

A. Uritam tõi teise muudatusena esile „üldtuntud“ määratluse. Ta selgitas, et kui varem oli

seaduses kirjas, et üldtuntuks võib lugeda faktilist asjaolu, mille kohta saab usaldusväärset

teavet menetlusvälisest avalikust kättesaadavast allikast, siis nüüd lisati juurde kriteerium

„mille osas pole mõistlikul inimesel kahtlusi“. Tekib küsimus, miks on see lisandus vajalik ja

kuidas see kohtumenetlust kiirendab. Ühingu hinnangul ei ole see mõistlik muudatus.

Viimase tähelepanekuna rõhutas A. Uritam, et kuigi kohtumenetlused on tõesti muutunud

aeglasemaks, on menetlused muutunud ka oluliselt mahukamaks ning seda ei ole eelnõu

juures analüüsitud, miks see nii on ja kuidas seda takistada. Ta märkis, et menetlusosalised on

tõesti asunud esitama täna kohtule mahukalt tehisintellekti abil koostatud dokumente, kuid ka

ilma tehisintellektita esitatakse isegi väikestes asjades mitmekümne leheküljelisi dokumente,

mis koosnevad enamasti seaduse teksti ümberkirjutustest või asjakohatutest Riigikohtu

lahenditest.Ta leidis, et tuleks mõelda, kuidas sellist olukorda pidurdada ja parandada. Ühing

on teinud ministeeriumile varasemalt ettepaneku kaaluda teatud juhtudel

menetlusdokumentidele mahupiirangute sätestamist. Seda mõtet ei peaks maha matma ega

kartma, sest sellised piiranud on juba Euroopas ja ka Euroopa Kohtus olemas ning tema

hinnangul aitaks see meede kohtumenetlusi tõhustada ja parandada.

Varro Vooglaid kommenteeris, et talle jääb mõneti ebaselgeks, miks ollakse negatiivselt

meelestatud stenogrammi eelistamise suhtes protokollile. Ta möönis, et käsitsi koostamisel on

protokolli lihtsam teha kui stenogrammi, kuid tehisintellekti abil oleks stenogrammi

koostamine vähem töömahukas, kuna ei peaks tegema valikuid, mida sisse panna ja mida

välja jätta, vaid kõik saab tehniliselt ära teha.

Anu Uritam vastas, et küsimus on pigem protokolli eesmärgis. Ta selgitas, et täna ei ole

tsiviilkohtumenetluse protokolli koostamise eesmärk niivõrd iga sõna kajastamine, vaid

kõige olulise kompaktselt kirja panemine, sh poolte taotlused, nende osas tehtud

kohtumäärused jm menetlustoimingud. Kui teha stenogramm, siis võib ühest istungist tulla

kümneid lehekülgi uut materjali, millest tuleks hakata otsima kõige olulisemat.

Varro Vooglaid täpsustas, et tema küsimus seisnes ka selles, et protokolli puhul võib hoopis

töökoormust lisanduda, kuna võivad tekkida vaidlused selle üle, mis on oluline ja mis mitte.

Ta leidis, et stenogrammi puhul ei tuleks selliseid vaidlusi üldse lahendada.

Anu Uritam vastas, et ta ei ole sellega päris nõus ning märkis, et küsimus on ka selles, kellele

see tööd juurde tekitab või mitte. Ta selgitas, et ringkonnakohtutele tekitaks stenogrammide

lugemine kindlasti tööd juurde.

Ando Kiviberg andis seejärel sõna justiits- ja digiministrile ning JDM esindajatele, et

kommenteerida kõlanud arvamusi ja ettepanekuid.

Liisa-Ly Pakosta tänas kõigepealt kõiki osalejaid ning eelnõule oma ettepanekute esitajaid.

Ta märkis, et esimesel läbivaatamisel toetab ministeerium terve rida esitatud ettepanekuid,

kuid täpsem seisukoht vormistatakse komisjonile kirjaliku JDM arvamusena.

11

Minister meenutas, et ka eelnõu tutvustades tõi ta komisjonis esile, et on tõesti põhimõtteline

vastuolu küsimuses, kui palju saab Eesti riik võlgnikult võlga välja mõista suuremas osas, kui

seadus intressi ette näeb.Ta märkis, et rahvaesindajad on kokku leppinud intressimäära,

millega arvestades saab võlga sisse nõuda ning see seaduses ette nähtud, rahvaesindajate poolt

kinnitatud intressimäär on see, mida saab maksekäsu kiirmenetluses arvesse võtta. Ta nõustus

Riigikohtu seisukohaga, et tegu on kompromisslahendusega võrreldes praeguse olukorraga,

kus kiirmenetlus on üldse takistatud.Arutelust võis jääda eksitav mulje justkui oleks tegemist

väga probleemse valdkonnaga, kuid tegu on siiski põhimõttelise valikuga ehk kas

aktsepteeritakse riigi poolt sellist võla sissenõudmist, mis ületab Riigikogu poolt määratud

intressimäära või jäädakse siiski selle juurde, mida Riigikogu on otsustanud.

Ta märkis, et sisuliselt otsustatakse selle üle, milline liiakasuvõtt on Eestis normaliseeritud

riigipoolse täiendava kinnitusena. Minister rõhutas, et tema seisukoht on, et seda

intressimäära kindlasti ei suurendata võrreldes sellega, mida Riigikogu on otsustanud. Juba

moraalsest põhimõttest lähtudes ei tohiks kohtuotsusega kinnitatud kiirmenetluses ületada

Riigikogu poolt määratud intressimäära, mis tegelikult kulud katab. Liiakasuvõtul on siiski

mõistlik piir.

Minister lisas muudatuste menetluste eraldamise kohta, et on kolm kohtumenetluse paketti,

millest kriminaalmenetluse pakett on juba Riigikogus edasi liikunud ning ülejäänud osad on

esitatud käesolevas eelnõus. Ta märkis, et kriminaalmenetluse eelnõu on väga mahukas ning

JDM toetab seda, et selle eelnõuga mindaks edasi sellisel kujul nagu see praegu on, mitte ei

hakataks eelnõusid enam ümber kirjutama. Ta tõi esile, et kuna ka kohtute poolt on olnud

soov, et suveks oleks need eelnõud menetletud, siis tuleks pigem keskenduda operatiivselt

lahendatavatele küsimustele ning põhimõtteliste eriarvamuste korral või väga keerukate

teemade osas saab ministeerium teha konkreetsed ettepanekud.

Mari-Liis Mikli lisas, et ettepanekuid tuli tõesti eelnõule palju ning kõiki ei jõua sellel

istungil detailselt läbi käia. Ta rõhutas siiski, et ettepanekud olid sisuliselt väga head ja JDM

annab kindlasti oma tagasiside ning väljendas heameelt, et võeti aega eelnõu detailselt läbi

töötada ja tulla välja ettepanekutega, millega varem ei oldud välja tuldud või siis muuta

seisukohti selles osas, millele varem oldi vastu või vastupidi. Ta leidis, et tulemus on seega

suurepärane ning siit saab edasi minna väga hästi.

Lea Danilson-Järg tõi esile, et maksimaalne krediidi kulukuse määr on hetkel 46,86% aastas.

Ta palus täpsustada, kas käesoleva eelnõu järgi saab maksekäsu kiirmenetluses välja nõuda

üksnes põhisumma koos selle 46,86% intressiga. Arvestades, et eelnõus on sõnastatud

„tarbijale antud krediidi põhisumma tagastamist koos intressiga VÕS § 94 lõikes 1 sätestatud

suuruses või viivisega sama seaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses“.

Täpsemalt, kas viivised lisanduvad samuti sellele maksimaalsele krediidikulukuse määrale või

kuidas täpsemalt see arvestatakse.

Tanel Kivi vastas, et mõeldud on põhisummat, millele lisanduvad viivis ja intress.

Lea Danilson-Järg täpsustas, et seega lisaks maksimaalsele intressile veel ka viivised.

Tanel Kivi kinnitas, et viivist ja intressi on mõlemat võimalik nõuda.

Lea Danilson-Järg küsis, kas see summa kokku ei tohi siis ületada maksimaalset krediidi

kulukuse määra või viivis võib nõuda veel sellele täiendavalt.

Tanel Kivi vastas, et maksimaalset krediidi kulukuse määra ei tohiks ikkagi ületada ehk

intress ja viivised ei tohiks lisaks kokku 46,86% ületada.

Martin Länts palus täpsustada, mida peetakse siin silmas seadusjärgse intressi all, kuna talle

tundub, et praegu räägitakse üksteisest mööda.

12

Katri Tomson nõustus eelkõnelejaga ja märkis, et kõlanud küsimus puudutas krediidi

kulukuse määra, kuid vastus hoopis seadusjärgset intressi.

Jüri Puust kommenteeris, et krediidi kulukuse määr ja seadusjärgne intress on erinevad

asjad. Seadusjärgset intressi avaldab Eesti Pank oma kodulehel. Näiteks aastatel 2016–2022

oli see 0% ning täna on see 2,15%. Ta selgitas, et see on summa, mille krediidiandja n-ö kätte

saab. J. Puust oponeeris ministrile, kuna praktikas sõlmitakse laenulepinguid tegelikult

kõrgema intressiga kui 2,15% ning VÕS ja lepinguvabaduse põhimõte lubavadki kokku

leppida kõrgema intressimäära. Ta möönis siiski, et tegemist on kompromissiga ja nõuded

seisavad praegu menetluses.

Villu Kõve selgitas omalt poolt, et seadusandja on otsustanud kaks intressimäära. Esiteks on

olemas nn absoluutne keeld, millest kõrgemat intressimäära ei tohi olla ehk krediidi kulukuse

määr, mis on hetkel 46,86%. Maksekäsu kiirmenetluse juures on juttu VÕS § 113 lõike 1

järgsest viivisemäärast, mis on hetkel 11,5%. Ta selgitas, et seadus lubab iseenesest täna

kokku leppida ka intressi kuni 46,86% maksimummäärani. See ei ole keelatud, kuid küsimus

tekib selles, et kui tarbijakrediiti on antud kõrgema intressiga kui VÕS § 113 lõike 1 järgne

11,5%, siis tuleb tõendada, et ei ole rikutud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Ta rõhutas,

et kuna seda ei saa maksekäsu kiirmenetluses kontrollida, siis ongi öeldud, et seal ei saa

küsida rohkem kui VÕS § 113 lõike 1 järgne intressimäär.

Martin Länts lisas, et Eesti Pank avaldab iga kuu statistikat Eesti krediidiasutuste poolt

väljastatud tarbijakrediidilepingute keskmisest intressimäärast. Keskmine intressimäär,

millega ka kõik pangad Eestis laenu annavad, on kõrgem kui 11,5%.

Varro Vooglaid esitas küsimuse ministrile. Ta märkis esmalt, et küsimus ei seondu otseselt

eelnõuga, vaid ministri poolt väljendatud seisukohaga, mille kohaselt peaks riigis olema

mingisugune mõistlik piir, kuhu maani liiakasuvõtmist aktsepteeritakse. V. Vooglaid küsis,

kas ministri hinnangul on aktsepteeritav tänane olukord, kus lubatav krediidi kulukuse määr

võib olla kuni 46,86% ning kas selline olukord on tema eelnevalt väljendatud seisukohaga

kooskõlas. Ta märkis, et sisuliselt tähendab see inimesele seda, et krediidi kulukuse määra

tervikuna hinnates tuleb aastas maksta laenu põhisummale kuni 46,86% lisaks.

Liisa-Ly Pakosta vastas küsimusele kahes osas. Ta kordas üle põhimõtte, mille ka Riigikohtu

esimees Villu Kõve tema hinnangul väga õigesti esile tõi. Nimelt, vaidlusalune küsimus on

ikkagi selle üle, kas kohtul lubatakse Eesti Vabariigi nimel teha lihtsustatud korras otsuseid

võla koos täiendavate kuludega väljanõudmiseks. Selliseid otsuseid tehakse riigi nimel, mis

võivad sageli inimeste elusid muuta, kuna välja mõistetakse mitte üksnes võlasumma, vaid ka

muud kaasnevad kulud. Ta märkis, et selleks on kasutatud lihtsustatud menetlust, mis

iseenesest võib olla mõistlik, sest tarbijakrediidivaidlusi on kohtutes arvuliselt kõige rohkem.

Minister selgitas, et eelnõus kavandatav muudatus seab selge piiri selles osas, et kui

kasutatakse sellist automaatset ja lihtsustatud otsustust, siis tuleb arvestada nende nõuete ja

piiridega, mille rahvaesindajad on seadnud. See küsimus, kas seatud piirid iseenesest on õige

koha peal, on tema hinnangul juba eraldi arutelu teema. Oluline on see, et automaatse ja

lihtsustatud otsuse tegemisel tuleks ikkagi jääda mõõdukuse raamidesse nii, nagu Riigikogu

on seda ette näinud. Minister rõhutas, et n-ö võla pealt teenimine on omaette teema, mida

tasuks arutada laiemalt kui üksnes kohtumenetluse kontekstis.

Martin Länts tõi esile Eesti Panga statistika. Näiteks märtsis oli Eestis pankade poolt

väljastatud tarbijakrediidilepingute keskmine intressimäär 12,27% lepingujäägilt ning

krediitkaardi lepingutes oli see 17,85%. Ta märkis, et kui eelnõu kavandatav muudatus

jõustuks, siis ei oleks maksekäsu kiirmenetluses sisuliselt võimalik ettenähtud intressi tagasi

nõuda. Ta lisas, et erinevates aruteludes käsitletakse lisaks inimeste võlgu jäämisele ka

13

krediidi kättesaadavuse halvenemise riski. Olukorras, kus seadusjärgset intressi langetatakse

või see langeb ujuvintressi näol madalamale, siis see mõjutaks tema hinnangul ilmselgelt ka

tarbijakrediidi kättesaadavust Eestis.

Peeter Ernits küsis ministrilt, kas taastuvenergia asjade eelisjärjekorras lahendamine jätkub

ka edaspidi.

Liisa-Ly Pakosta nõustus tähelepanekuga, et taastuvenergia asjade prioritiseerimine

tähendaks seda, et mõned teised asjad menetletakse aeglasemalt. Ta lisas, et kuna selles osas

tõstatus ka vajadus täpsustuse järele, mida prioriseerimine täpsemalt tähendab, siis saab

ministeerium selle osa kindlasti üle vaadata. Minister rõhutas siiski, et taastuvenergeetika osa

on seotud Eesti endale võetud kohustustega juba ammu enne praegust valitsust ning selleks, et

vältida ülemääraseid trahve või muid kulusid, on tema hinnangul tõenäoliselt sellise n-ö

väikese nihke tegemine mõistlik.

Ando Kiviberg tänas lõpetuseks kõiki osalejaid kujunenud arutelu eest. Ta kinnitas, et

arutelud jätkuvad ning võimalusel võetakse alati head nõu kuulda.

4. Info ja muud küsimused

Infot ei esitatud ja muid küsimusi ei arutatud.

(allkirjastatud digitaalselt)

Ando Kiviberg

juhataja

(allkirjastatud digitaalselt)

Madis Timpson

juhataja

(allkirjastatud digitaalselt)

Selena Eenmaa

protokollija

(allkirjastatud digitaalselt)

Markus Veia

protokollija