A. Kallikormi selgitused Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjonile
| Dokumendiregister | Riigikogu |
| Viit | 31-2/26-8/4 |
| Registreeritud | 11.05.2026 |
| Sünkroonitud | 17.05.2026 |
| Liik | Kiri |
| Funktsioon | |
| Sari | |
| Toimik | Kristiine linnaosa leht (M. Rahamägi-Suits pöördumine) |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | A. Kallikorm |
| Saabumis/saatmisviis | A. Kallikorm |
| Vastutaja | |
| Originaal | Ava uues aknas |
Failid
.png)
Digiallkirjad
Allkirjade kehtivust ei ole
kontrollitud.
Ahti Kallikorm
PNOEE-36301032719
2026-05-07 11:04:21
.png)
SELGITUSED
Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjonile
Lp komisjoni esimees Heiki Sibul
Ma ei nõustu Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni (edaspidi komisjon) eelmise esimehe Liisa Oviiri juhtimisel koostatud menetluse alustamise teates nr 31-2/26-8/3 valminud hinnanguga, mille kohaselt Tallinna Kristiine linnaosa lehes „Kristiine Leht“ (nr 2 (286)) ilmunud ja mind, kui uut linnaosavanemat tutvustav artikkel kujutab endast avalike vahendite arvelt tehtud poliitilist reklaami või võimalikku keelatud annetust erakonnale. Komisjoni hinnang on põhjendamatu, reaalsusest irduv ning ebaproportsionaalne. Komisjon ei ole lähtunud artikli ilmumise asjaoludest, sisust ega eesmärgist.
1. Tegemist oli tavapärase teavitustegevusega, mitte poliitilise reklaamiga
„Kristiine Leht“ on kohaliku omavalitsuse linnaosa teavituskanal, mille eesmärk on informeerida elanikke linnaosa tegevustest, teenustest ja arengutest. Värskelt ametisse saanud linnaosavanema intervjueerimine ja tema põhimõtete ning tegevuse kajastamine on tavapärane osa kohaliku võimu kommunikatsioonist ega ole käsitatav poliitilise reklaamina üksnes seetõttu, et käsitletav isik omab poliitilist tausta. Intervjuu ilmus pärast valimisi, mitte enne neid. Juba see asjaolu indikeerib, et komisjon tõlgendab vääralt artikli eesmärki. Linnaosaleht on eelkõige info kandja, mille prioriteet on kohaliku elaniku igapäevaelu puudutav teave. Avaldatav info peab olema õigeaegne, asjakohane ja korrektne ning käsitlema linnaosaga seotud küsimusi.
Käesolev artikkel vastab nendele kriteeriumidele, tutvustades uut linnaosa juhti ning käsitledes linnaosa juhtimist, probleeme ja arengusuundi. Väide võimaliku erakondliku sümboolika esinemise kohta ühel fotol ei ole piisav järeldamaks poliitilise reklaami olemasolu. Tegemist ei ole teadliku ega sihipärase erakonna reklaamimisega ning puudub igasugune üleskutse või viide erakonna toetamiseks. Absurdne on süüdistus, et ma kritiseerisin Eesti tervishoiusüsteemi ning see on riigielu küsimus. Olen elukutselt arst ning linnaosa elanikel on läbipaistva linnavalitsemise raames õigus teada minu seisukohti valdkonnas, mis puudutab absoluutselt kõiki linnaosa elanikke.
Rõhutan, et ka komisjoni poolt menetluse alustamise teates viidatud õiguse allikad ei toeta kuidagi komisjoni seisukohta:
1. Reklaami ja ajakirjandusliku sisu eristamise hea tava: p 1. Reklaamina käsitletakse igasugusel kujul olevat kindla isiku poolt tellitud teavet sõnas, pildis või helis (sõnad, arvud, kujutised, muusika ja heliefektid), mille eesmärgiks on veenda või mõjutada kindlat auditooriumi.
• Mina ei tellinud seda intervjuud, see pakuti mulle, et tutvustada linnaosa elanikele värsket linnaosavanemat. Seega ei ole tegemist reklaamiga.
2. Viidatud Riigikohtu lahendi 3-3-1-50-16 p 1 sedastab: „1. Annetamisena on võimalik käsitada ka sellist tegevust, kus juriidiline isik (sh kohalik omavalitsus) tasub erakonna liikme eest kolmandale isikule tehtud reklaamide eest, milles kujutatakse erakonna liiget eesmärgiga mõjustada valijaid ja seeläbi valimistulemusi. Annetuse võib teha ka nii, et juriidiline isik tasub kolmandale isikule nende kulude eest, mille eest pidanuks tasuma erakonna liige.“
• Viide on asjakohatu, kuna tegemist ei ole poliitilise reklaamiga.
3. Viidatud Riigikohtu lahendi 3-3-1-50-16 p-d p-d 10.2 ja 11 sedastavad: „EKS kohaselt ei ole annetus mitte üksnes erakonnale, erakonna liikmele või üksikkandidaadile antav raha, vaid tegemist on laiema mõistega, mis hõlmab kõiki rahaliselt hinnatavaid hüvesid, sh teenuseid, kuid mitte vabatahtlikku tööd (EKS § 123 lg‑d 1–4). Annetamisena on võimalik käsitada ka sellist tegevust, kus juriidiline isik (sh KOV) tasub erakonna liikme eest kolmandale isikule tehtud reklaamide eest, milles kujutatakse erakonna liiget eesmärgiga mõjustada valijaid ja seeläbi valimistulemusi. Kui selle reklaami eest tasub juriidiline isik, on erakonna liikme saadav hüve rahaliselt hinnatav. Vahetult enne volikogu valimisi KOV üksuses erakonna liikme reklaamimisega mõjutakse selle omavalitsusüksuse valimistulemusi ja erakonna liikme võimalust osutuda valituks. Kui reklaami eest tasub juriidiline isik, ei vähene mitte erakonna liikme, vaid juriidilise isiku vara. Kuigi juriidiline isik ei tee sellises olukorras rahalist annetust vahetult erakonna liikmele, ei muuda see juriidilise isiku tegevuse õiguslikku kvalifikatsiooni. EKS § 123 lg 1 ja lg 2 p 2 kohaselt tuleb keelatud annetusena käsitada ka seda, kui KOV tasub reklaamide eest, mille eesmärgiks oli erakonna liikme reklaamimine avalikus kohas mõjustamaks valijaid, mitte aga avalike huvide edendamine ega avalike ülesannete täitmine, sest seeläbi saab erakonna liige juriidiliselt isikult rahaliselt hinnatava hüve.“(p-d 10.2 ja 11)
• Viide on asjakohatu, kuna tegemist ei ole poliitilise reklaamiga, saati siis veel vahetult enne volikogu valimisi KOV üksuses erakonna liikme reklaamimisega (millele kõnealune lahend keskendub).
4. Viidatud ringkonnakohtu lahendid jäävad mulle arusaamatuks, kuna nende näol pole Eesti (kui kontinentaal-Euroopa õigussüsteemi kuuluva riigi) jaoks juriidilises mõttes üldse tegemist õiguse allikatega. Ka ei ole võimalik nendes kaasustes käsitletud juhtumite asjaolusid üle kanda käesolevale juhtumile.
Mina omalt poolt viitan veel Tallinna Linnavalitsuse 01.07.2025 jõustunud korraldusele (mida komisjon pole üldse analüüsinud): „Tallinna linnaosade ajalehtedes reklaami avaldamise põhimõtete ja hindade kehtestamine“, mis sätestab, et linnaosa ajalehes ei avaldata isikupõhist poliitreklaami ega erakonnapoliitilisi seisukohti, välja arvatud kohaliku elu küsimustes ning tasakaalustatuse tagamisel. Kõnealune artikkel ei riku nimetatud põhimõtteid.
2. Kajastuse ajastus ja eesmärk olid põhjendatud
Kohalike omavalitsuste volikogude valimispäev oli 19. oktoobril 2025, Tallinna Linnavolikogu XI koosseis registreeriti 25. novembril 2025 ning linnaosavanemad nimetati ametisse 18. detsembril 2025. Vaadeldav artikkel ilmus sisuliselt vahetult pärast minu asumist linnaosavanema ametikohale. Sellises olukorras on põhjendatud ja vajalik, et linnaosa elanikke teavitatakse sellest, kes asus nende linnaosa juhtima ning kes vastutab linnaosas tehtavate otsuste eest. Tegemist on avalikkuse teavitamisega, mitte poliitilise mõjutustegevusega. Põhjust teha etteheiteid oleks ehk siis, kui sellised lood ilmuksid pidevalt, eriti enne valimisi. Kuna linnaosavanem täidab avalikku rolli ning on linnaosa elanike jaoks otsene kontaktisik, siis on elanikel põhjendatud huvi ja ka minul polnud ei alust ega mõistlikku põhjendust jätta elanikele avaldamata oma seisukohti, põhimõtteid ning poliitilist tausta.
Selline teave suurendab läbipaistvust ning aitab elanikel mõista otsuste tegemise konteksti. Tegemist on demokraatliku hea halduse põhimõtetega kooskõlas oleva praktikaga, mitte poliitilise reklaamiga.
Pean oluliseks veel märkida, et intervjuu andmine ei olnud minu initsiatiiv, vaid mulle tehti linnaosa valitsuses selline ettepanek, viidates just vajadusele end tutvustada elanikele. Seega on asjakohatu väita, nagu mina või erakond oleks „reklaami tellija“.
3. Väljakujunenud praktika ja võrdne kohtlemine
„Kristiine Lehes“ on järjepidevalt avaldatud samalaadseid mitme leheküljelisi persoonilugusid erinevatest linnaosa tegevusega seotud isikutest. Näiteks ilmus „Kristiine Lehe“ jaanuari numbris analoogne käsitlus Kristiine tantsuansambli Sõleke kunstilisest juhist Helena-Mariana Reimannist. Selline formaat on väljaande tavapärane osa ka edaspidi, sisaldades avalikku huvi pakkuvat teavet. Seega ei olnud minu kajastamine erandlik ega erikohtlemist võimaldav, vaid järgib väljaande väljakujunenud toimetuspõhimõtteid. Üksikjuhtumi eraldamine ning selle käsitlemine poliitilise reklaamina ei arvesta tegelikku praktikat.
4. Valimistega seotud kommunikatsioonipõhimõtete järgimine
Tallinnas on viimastel aastatel rakendatud tava, mille kohaselt aktiivsel valimisperioodil – alates kandidaatide registreerimisest kuni valimispäevani – ei avaldata linna kommunikatsioonikanalites kandideerijate isikustatud kajastusi, välja arvatud vältimatult vajalikul juhul ning ilma poliitilise sõnumita. Käesolev juhtum ei lange nimetatud perioodi alla. Vastupidi, tegemist on valimiste järgses perioodis avaldatud teabega, mille eesmärk on informeerida elanikke uuest linnaosajuhist. Ülaltoodud põhimõtted kehtivad kõigile linna kommunikatsioonikanalitele, sh ajalehtedele, veebilehtedele ja sotsiaalmeediale. Nende eesmärk on tagada objektiivne, asjakohane ja tasakaalustatud teave.
5. Proportsionaalsus ja õigusliku aluse puudumine
Komisjoni järeldus ei arvesta kohaliku omavalitsuse teavitustegevuse olemust ega praktikat. Komisjoni hinnang ja selle aluseks olev tõlgendus laiendaks põhjendamatult poliitilise reklaami mõistet ning piiraks ebaproportsionaalselt omavalitsuse õigust ja kohustust avalikkust teavitada. Info avalikustamise reeglid eeldavad kaalutlusruumi ning nende eesmärk on tagada tasakaalustatud ja usaldusväärne teave, mitte välistada avalike ametikandjate tutvustamine mõistlikus ulatuses. Minu poolt puudub poliitilise reklaami kriteeriumiks olev eesmärk, samuti nagu puudub ka „tellimise“ tahteavaldus, seega puudub õiguslik alus ettekirjutuse tegemiseks.
Ülaltoodust lähtudes palun jätta minu suhtes ettekirjutus tegemata ja lõpetada haldusmenetlus.
Lugupidamisega
Ahti Kallikorm
Kristiine linnaosa vanem
Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjonile
Lp komisjoni esimees Heiki Sibul
Ma ei nõustu Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni (edaspidi komisjon) eelmise esimehe Liisa Oviiri juhtimisel koostatud menetluse alustamise teates nr 31-2/26-8/3 valminud hinnanguga, mille kohaselt Tallinna Kristiine linnaosa lehes „Kristiine Leht“ (nr 2 (286)) ilmunud ja mind, kui uut linnaosavanemat tutvustav artikkel kujutab endast avalike vahendite arvelt tehtud poliitilist reklaami või võimalikku keelatud annetust erakonnale. Komisjoni hinnang on põhjendamatu, reaalsusest irduv ning ebaproportsionaalne. Komisjon ei ole lähtunud artikli ilmumise asjaoludest, sisust ega eesmärgist.
1. Tegemist oli tavapärase teavitustegevusega, mitte poliitilise reklaamiga
„Kristiine Leht“ on kohaliku omavalitsuse linnaosa teavituskanal, mille eesmärk on informeerida elanikke linnaosa tegevustest, teenustest ja arengutest. Värskelt ametisse saanud linnaosavanema intervjueerimine ja tema põhimõtete ning tegevuse kajastamine on tavapärane osa kohaliku võimu kommunikatsioonist ega ole käsitatav poliitilise reklaamina üksnes seetõttu, et käsitletav isik omab poliitilist tausta. Intervjuu ilmus pärast valimisi, mitte enne neid. Juba see asjaolu indikeerib, et komisjon tõlgendab vääralt artikli eesmärki. Linnaosaleht on eelkõige info kandja, mille prioriteet on kohaliku elaniku igapäevaelu puudutav teave. Avaldatav info peab olema õigeaegne, asjakohane ja korrektne ning käsitlema linnaosaga seotud küsimusi.
Käesolev artikkel vastab nendele kriteeriumidele, tutvustades uut linnaosa juhti ning käsitledes linnaosa juhtimist, probleeme ja arengusuundi. Väide võimaliku erakondliku sümboolika esinemise kohta ühel fotol ei ole piisav järeldamaks poliitilise reklaami olemasolu. Tegemist ei ole teadliku ega sihipärase erakonna reklaamimisega ning puudub igasugune üleskutse või viide erakonna toetamiseks. Absurdne on süüdistus, et ma kritiseerisin Eesti tervishoiusüsteemi ning see on riigielu küsimus. Olen elukutselt arst ning linnaosa elanikel on läbipaistva linnavalitsemise raames õigus teada minu seisukohti valdkonnas, mis puudutab absoluutselt kõiki linnaosa elanikke.
Rõhutan, et ka komisjoni poolt menetluse alustamise teates viidatud õiguse allikad ei toeta kuidagi komisjoni seisukohta:
1. Reklaami ja ajakirjandusliku sisu eristamise hea tava: p 1. Reklaamina käsitletakse igasugusel kujul olevat kindla isiku poolt tellitud teavet sõnas, pildis või helis (sõnad, arvud, kujutised, muusika ja heliefektid), mille eesmärgiks on veenda või mõjutada kindlat auditooriumi.
• Mina ei tellinud seda intervjuud, see pakuti mulle, et tutvustada linnaosa elanikele värsket linnaosavanemat. Seega ei ole tegemist reklaamiga.
2. Viidatud Riigikohtu lahendi 3-3-1-50-16 p 1 sedastab: „1. Annetamisena on võimalik käsitada ka sellist tegevust, kus juriidiline isik (sh kohalik omavalitsus) tasub erakonna liikme eest kolmandale isikule tehtud reklaamide eest, milles kujutatakse erakonna liiget eesmärgiga mõjustada valijaid ja seeläbi valimistulemusi. Annetuse võib teha ka nii, et juriidiline isik tasub kolmandale isikule nende kulude eest, mille eest pidanuks tasuma erakonna liige.“
• Viide on asjakohatu, kuna tegemist ei ole poliitilise reklaamiga.
3. Viidatud Riigikohtu lahendi 3-3-1-50-16 p-d p-d 10.2 ja 11 sedastavad: „EKS kohaselt ei ole annetus mitte üksnes erakonnale, erakonna liikmele või üksikkandidaadile antav raha, vaid tegemist on laiema mõistega, mis hõlmab kõiki rahaliselt hinnatavaid hüvesid, sh teenuseid, kuid mitte vabatahtlikku tööd (EKS § 123 lg‑d 1–4). Annetamisena on võimalik käsitada ka sellist tegevust, kus juriidiline isik (sh KOV) tasub erakonna liikme eest kolmandale isikule tehtud reklaamide eest, milles kujutatakse erakonna liiget eesmärgiga mõjustada valijaid ja seeläbi valimistulemusi. Kui selle reklaami eest tasub juriidiline isik, on erakonna liikme saadav hüve rahaliselt hinnatav. Vahetult enne volikogu valimisi KOV üksuses erakonna liikme reklaamimisega mõjutakse selle omavalitsusüksuse valimistulemusi ja erakonna liikme võimalust osutuda valituks. Kui reklaami eest tasub juriidiline isik, ei vähene mitte erakonna liikme, vaid juriidilise isiku vara. Kuigi juriidiline isik ei tee sellises olukorras rahalist annetust vahetult erakonna liikmele, ei muuda see juriidilise isiku tegevuse õiguslikku kvalifikatsiooni. EKS § 123 lg 1 ja lg 2 p 2 kohaselt tuleb keelatud annetusena käsitada ka seda, kui KOV tasub reklaamide eest, mille eesmärgiks oli erakonna liikme reklaamimine avalikus kohas mõjustamaks valijaid, mitte aga avalike huvide edendamine ega avalike ülesannete täitmine, sest seeläbi saab erakonna liige juriidiliselt isikult rahaliselt hinnatava hüve.“(p-d 10.2 ja 11)
• Viide on asjakohatu, kuna tegemist ei ole poliitilise reklaamiga, saati siis veel vahetult enne volikogu valimisi KOV üksuses erakonna liikme reklaamimisega (millele kõnealune lahend keskendub).
4. Viidatud ringkonnakohtu lahendid jäävad mulle arusaamatuks, kuna nende näol pole Eesti (kui kontinentaal-Euroopa õigussüsteemi kuuluva riigi) jaoks juriidilises mõttes üldse tegemist õiguse allikatega. Ka ei ole võimalik nendes kaasustes käsitletud juhtumite asjaolusid üle kanda käesolevale juhtumile.
Mina omalt poolt viitan veel Tallinna Linnavalitsuse 01.07.2025 jõustunud korraldusele (mida komisjon pole üldse analüüsinud): „Tallinna linnaosade ajalehtedes reklaami avaldamise põhimõtete ja hindade kehtestamine“, mis sätestab, et linnaosa ajalehes ei avaldata isikupõhist poliitreklaami ega erakonnapoliitilisi seisukohti, välja arvatud kohaliku elu küsimustes ning tasakaalustatuse tagamisel. Kõnealune artikkel ei riku nimetatud põhimõtteid.
2. Kajastuse ajastus ja eesmärk olid põhjendatud
Kohalike omavalitsuste volikogude valimispäev oli 19. oktoobril 2025, Tallinna Linnavolikogu XI koosseis registreeriti 25. novembril 2025 ning linnaosavanemad nimetati ametisse 18. detsembril 2025. Vaadeldav artikkel ilmus sisuliselt vahetult pärast minu asumist linnaosavanema ametikohale. Sellises olukorras on põhjendatud ja vajalik, et linnaosa elanikke teavitatakse sellest, kes asus nende linnaosa juhtima ning kes vastutab linnaosas tehtavate otsuste eest. Tegemist on avalikkuse teavitamisega, mitte poliitilise mõjutustegevusega. Põhjust teha etteheiteid oleks ehk siis, kui sellised lood ilmuksid pidevalt, eriti enne valimisi. Kuna linnaosavanem täidab avalikku rolli ning on linnaosa elanike jaoks otsene kontaktisik, siis on elanikel põhjendatud huvi ja ka minul polnud ei alust ega mõistlikku põhjendust jätta elanikele avaldamata oma seisukohti, põhimõtteid ning poliitilist tausta.
Selline teave suurendab läbipaistvust ning aitab elanikel mõista otsuste tegemise konteksti. Tegemist on demokraatliku hea halduse põhimõtetega kooskõlas oleva praktikaga, mitte poliitilise reklaamiga.
Pean oluliseks veel märkida, et intervjuu andmine ei olnud minu initsiatiiv, vaid mulle tehti linnaosa valitsuses selline ettepanek, viidates just vajadusele end tutvustada elanikele. Seega on asjakohatu väita, nagu mina või erakond oleks „reklaami tellija“.
3. Väljakujunenud praktika ja võrdne kohtlemine
„Kristiine Lehes“ on järjepidevalt avaldatud samalaadseid mitme leheküljelisi persoonilugusid erinevatest linnaosa tegevusega seotud isikutest. Näiteks ilmus „Kristiine Lehe“ jaanuari numbris analoogne käsitlus Kristiine tantsuansambli Sõleke kunstilisest juhist Helena-Mariana Reimannist. Selline formaat on väljaande tavapärane osa ka edaspidi, sisaldades avalikku huvi pakkuvat teavet. Seega ei olnud minu kajastamine erandlik ega erikohtlemist võimaldav, vaid järgib väljaande väljakujunenud toimetuspõhimõtteid. Üksikjuhtumi eraldamine ning selle käsitlemine poliitilise reklaamina ei arvesta tegelikku praktikat.
4. Valimistega seotud kommunikatsioonipõhimõtete järgimine
Tallinnas on viimastel aastatel rakendatud tava, mille kohaselt aktiivsel valimisperioodil – alates kandidaatide registreerimisest kuni valimispäevani – ei avaldata linna kommunikatsioonikanalites kandideerijate isikustatud kajastusi, välja arvatud vältimatult vajalikul juhul ning ilma poliitilise sõnumita. Käesolev juhtum ei lange nimetatud perioodi alla. Vastupidi, tegemist on valimiste järgses perioodis avaldatud teabega, mille eesmärk on informeerida elanikke uuest linnaosajuhist. Ülaltoodud põhimõtted kehtivad kõigile linna kommunikatsioonikanalitele, sh ajalehtedele, veebilehtedele ja sotsiaalmeediale. Nende eesmärk on tagada objektiivne, asjakohane ja tasakaalustatud teave.
5. Proportsionaalsus ja õigusliku aluse puudumine
Komisjoni järeldus ei arvesta kohaliku omavalitsuse teavitustegevuse olemust ega praktikat. Komisjoni hinnang ja selle aluseks olev tõlgendus laiendaks põhjendamatult poliitilise reklaami mõistet ning piiraks ebaproportsionaalselt omavalitsuse õigust ja kohustust avalikkust teavitada. Info avalikustamise reeglid eeldavad kaalutlusruumi ning nende eesmärk on tagada tasakaalustatud ja usaldusväärne teave, mitte välistada avalike ametikandjate tutvustamine mõistlikus ulatuses. Minu poolt puudub poliitilise reklaami kriteeriumiks olev eesmärk, samuti nagu puudub ka „tellimise“ tahteavaldus, seega puudub õiguslik alus ettekirjutuse tegemiseks.
Ülaltoodust lähtudes palun jätta minu suhtes ettekirjutus tegemata ja lõpetada haldusmenetlus.
Lugupidamisega
Ahti Kallikorm
Kristiine linnaosa vanem
SELGITUSED
Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjonile
Lp komisjoni esimees Heiki Sibul
Ma ei nõustu Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni (edaspidi komisjon) eelmise esimehe Liisa Oviiri juhtimisel koostatud menetluse alustamise teates nr 31-2/26-8/3 valminud hinnanguga, mille kohaselt Tallinna Kristiine linnaosa lehes „Kristiine Leht“ (nr 2 (286)) ilmunud ja mind, kui uut linnaosavanemat tutvustav artikkel kujutab endast avalike vahendite arvelt tehtud poliitilist reklaami või võimalikku keelatud annetust erakonnale. Komisjoni hinnang on põhjendamatu, reaalsusest irduv ning ebaproportsionaalne. Komisjon ei ole lähtunud artikli ilmumise asjaoludest, sisust ega eesmärgist.
1. Tegemist oli tavapärase teavitustegevusega, mitte poliitilise reklaamiga
„Kristiine Leht“ on kohaliku omavalitsuse linnaosa teavituskanal, mille eesmärk on informeerida elanikke linnaosa tegevustest, teenustest ja arengutest. Värskelt ametisse saanud linnaosavanema intervjueerimine ja tema põhimõtete ning tegevuse kajastamine on tavapärane osa kohaliku võimu kommunikatsioonist ega ole käsitatav poliitilise reklaamina üksnes seetõttu, et käsitletav isik omab poliitilist tausta. Intervjuu ilmus pärast valimisi, mitte enne neid. Juba see asjaolu indikeerib, et komisjon tõlgendab vääralt artikli eesmärki. Linnaosaleht on eelkõige info kandja, mille prioriteet on kohaliku elaniku igapäevaelu puudutav teave. Avaldatav info peab olema õigeaegne, asjakohane ja korrektne ning käsitlema linnaosaga seotud küsimusi.
Käesolev artikkel vastab nendele kriteeriumidele, tutvustades uut linnaosa juhti ning käsitledes linnaosa juhtimist, probleeme ja arengusuundi. Väide võimaliku erakondliku sümboolika esinemise kohta ühel fotol ei ole piisav järeldamaks poliitilise reklaami olemasolu. Tegemist ei ole teadliku ega sihipärase erakonna reklaamimisega ning puudub igasugune üleskutse või viide erakonna toetamiseks. Absurdne on süüdistus, et ma kritiseerisin Eesti tervishoiusüsteemi ning see on riigielu küsimus. Olen elukutselt arst ning linnaosa elanikel on läbipaistva linnavalitsemise raames õigus teada minu seisukohti valdkonnas, mis puudutab absoluutselt kõiki linnaosa elanikke.
Rõhutan, et ka komisjoni poolt menetluse alustamise teates viidatud õiguse allikad ei toeta kuidagi komisjoni seisukohta:
1. Reklaami ja ajakirjandusliku sisu eristamise hea tava: p 1. Reklaamina käsitletakse igasugusel kujul olevat kindla isiku poolt tellitud teavet sõnas, pildis või helis (sõnad, arvud, kujutised, muusika ja heliefektid), mille eesmärgiks on veenda või mõjutada kindlat auditooriumi.
• Mina ei tellinud seda intervjuud, see pakuti mulle, et tutvustada linnaosa elanikele värsket linnaosavanemat. Seega ei ole tegemist reklaamiga.
2. Viidatud Riigikohtu lahendi 3-3-1-50-16 p 1 sedastab: „1. Annetamisena on võimalik käsitada ka sellist tegevust, kus juriidiline isik (sh kohalik omavalitsus) tasub erakonna liikme eest kolmandale isikule tehtud reklaamide eest, milles kujutatakse erakonna liiget eesmärgiga mõjustada valijaid ja seeläbi valimistulemusi. Annetuse võib teha ka nii, et juriidiline isik tasub kolmandale isikule nende kulude eest, mille eest pidanuks tasuma erakonna liige.“
• Viide on asjakohatu, kuna tegemist ei ole poliitilise reklaamiga.
3. Viidatud Riigikohtu lahendi 3-3-1-50-16 p-d p-d 10.2 ja 11 sedastavad: „EKS kohaselt ei ole annetus mitte üksnes erakonnale, erakonna liikmele või üksikkandidaadile antav raha, vaid tegemist on laiema mõistega, mis hõlmab kõiki rahaliselt hinnatavaid hüvesid, sh teenuseid, kuid mitte vabatahtlikku tööd (EKS § 123 lg‑d 1–4). Annetamisena on võimalik käsitada ka sellist tegevust, kus juriidiline isik (sh KOV) tasub erakonna liikme eest kolmandale isikule tehtud reklaamide eest, milles kujutatakse erakonna liiget eesmärgiga mõjustada valijaid ja seeläbi valimistulemusi. Kui selle reklaami eest tasub juriidiline isik, on erakonna liikme saadav hüve rahaliselt hinnatav. Vahetult enne volikogu valimisi KOV üksuses erakonna liikme reklaamimisega mõjutakse selle omavalitsusüksuse valimistulemusi ja erakonna liikme võimalust osutuda valituks. Kui reklaami eest tasub juriidiline isik, ei vähene mitte erakonna liikme, vaid juriidilise isiku vara. Kuigi juriidiline isik ei tee sellises olukorras rahalist annetust vahetult erakonna liikmele, ei muuda see juriidilise isiku tegevuse õiguslikku kvalifikatsiooni. EKS § 123 lg 1 ja lg 2 p 2 kohaselt tuleb keelatud annetusena käsitada ka seda, kui KOV tasub reklaamide eest, mille eesmärgiks oli erakonna liikme reklaamimine avalikus kohas mõjustamaks valijaid, mitte aga avalike huvide edendamine ega avalike ülesannete täitmine, sest seeläbi saab erakonna liige juriidiliselt isikult rahaliselt hinnatava hüve.“(p-d 10.2 ja 11)
• Viide on asjakohatu, kuna tegemist ei ole poliitilise reklaamiga, saati siis veel vahetult enne volikogu valimisi KOV üksuses erakonna liikme reklaamimisega (millele kõnealune lahend keskendub).
4. Viidatud ringkonnakohtu lahendid jäävad mulle arusaamatuks, kuna nende näol pole Eesti (kui kontinentaal-Euroopa õigussüsteemi kuuluva riigi) jaoks juriidilises mõttes üldse tegemist õiguse allikatega. Ka ei ole võimalik nendes kaasustes käsitletud juhtumite asjaolusid üle kanda käesolevale juhtumile.
Mina omalt poolt viitan veel Tallinna Linnavalitsuse 01.07.2025 jõustunud korraldusele (mida komisjon pole üldse analüüsinud): „Tallinna linnaosade ajalehtedes reklaami avaldamise põhimõtete ja hindade kehtestamine“, mis sätestab, et linnaosa ajalehes ei avaldata isikupõhist poliitreklaami ega erakonnapoliitilisi seisukohti, välja arvatud kohaliku elu küsimustes ning tasakaalustatuse tagamisel. Kõnealune artikkel ei riku nimetatud põhimõtteid.
2. Kajastuse ajastus ja eesmärk olid põhjendatud
Kohalike omavalitsuste volikogude valimispäev oli 19. oktoobril 2025, Tallinna Linnavolikogu XI koosseis registreeriti 25. novembril 2025 ning linnaosavanemad nimetati ametisse 18. detsembril 2025. Vaadeldav artikkel ilmus sisuliselt vahetult pärast minu asumist linnaosavanema ametikohale. Sellises olukorras on põhjendatud ja vajalik, et linnaosa elanikke teavitatakse sellest, kes asus nende linnaosa juhtima ning kes vastutab linnaosas tehtavate otsuste eest. Tegemist on avalikkuse teavitamisega, mitte poliitilise mõjutustegevusega. Põhjust teha etteheiteid oleks ehk siis, kui sellised lood ilmuksid pidevalt, eriti enne valimisi. Kuna linnaosavanem täidab avalikku rolli ning on linnaosa elanike jaoks otsene kontaktisik, siis on elanikel põhjendatud huvi ja ka minul polnud ei alust ega mõistlikku põhjendust jätta elanikele avaldamata oma seisukohti, põhimõtteid ning poliitilist tausta.
Selline teave suurendab läbipaistvust ning aitab elanikel mõista otsuste tegemise konteksti. Tegemist on demokraatliku hea halduse põhimõtetega kooskõlas oleva praktikaga, mitte poliitilise reklaamiga.
Pean oluliseks veel märkida, et intervjuu andmine ei olnud minu initsiatiiv, vaid mulle tehti linnaosa valitsuses selline ettepanek, viidates just vajadusele end tutvustada elanikele. Seega on asjakohatu väita, nagu mina või erakond oleks „reklaami tellija“.
3. Väljakujunenud praktika ja võrdne kohtlemine
„Kristiine Lehes“ on järjepidevalt avaldatud samalaadseid mitme leheküljelisi persoonilugusid erinevatest linnaosa tegevusega seotud isikutest. Näiteks ilmus „Kristiine Lehe“ jaanuari numbris analoogne käsitlus Kristiine tantsuansambli Sõleke kunstilisest juhist Helena-Mariana Reimannist. Selline formaat on väljaande tavapärane osa ka edaspidi, sisaldades avalikku huvi pakkuvat teavet. Seega ei olnud minu kajastamine erandlik ega erikohtlemist võimaldav, vaid järgib väljaande väljakujunenud toimetuspõhimõtteid. Üksikjuhtumi eraldamine ning selle käsitlemine poliitilise reklaamina ei arvesta tegelikku praktikat.
4. Valimistega seotud kommunikatsioonipõhimõtete järgimine
Tallinnas on viimastel aastatel rakendatud tava, mille kohaselt aktiivsel valimisperioodil – alates kandidaatide registreerimisest kuni valimispäevani – ei avaldata linna kommunikatsioonikanalites kandideerijate isikustatud kajastusi, välja arvatud vältimatult vajalikul juhul ning ilma poliitilise sõnumita. Käesolev juhtum ei lange nimetatud perioodi alla. Vastupidi, tegemist on valimiste järgses perioodis avaldatud teabega, mille eesmärk on informeerida elanikke uuest linnaosajuhist. Ülaltoodud põhimõtted kehtivad kõigile linna kommunikatsioonikanalitele, sh ajalehtedele, veebilehtedele ja sotsiaalmeediale. Nende eesmärk on tagada objektiivne, asjakohane ja tasakaalustatud teave.
5. Proportsionaalsus ja õigusliku aluse puudumine
Komisjoni järeldus ei arvesta kohaliku omavalitsuse teavitustegevuse olemust ega praktikat. Komisjoni hinnang ja selle aluseks olev tõlgendus laiendaks põhjendamatult poliitilise reklaami mõistet ning piiraks ebaproportsionaalselt omavalitsuse õigust ja kohustust avalikkust teavitada. Info avalikustamise reeglid eeldavad kaalutlusruumi ning nende eesmärk on tagada tasakaalustatud ja usaldusväärne teave, mitte välistada avalike ametikandjate tutvustamine mõistlikus ulatuses. Minu poolt puudub poliitilise reklaami kriteeriumiks olev eesmärk, samuti nagu puudub ka „tellimise“ tahteavaldus, seega puudub õiguslik alus ettekirjutuse tegemiseks.
Ülaltoodust lähtudes palun jätta minu suhtes ettekirjutus tegemata ja lõpetada haldusmenetlus.
Lugupidamisega
Ahti Kallikorm
Kristiine linnaosa vanem
Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjonile
Lp komisjoni esimees Heiki Sibul
Ma ei nõustu Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni (edaspidi komisjon) eelmise esimehe Liisa Oviiri juhtimisel koostatud menetluse alustamise teates nr 31-2/26-8/3 valminud hinnanguga, mille kohaselt Tallinna Kristiine linnaosa lehes „Kristiine Leht“ (nr 2 (286)) ilmunud ja mind, kui uut linnaosavanemat tutvustav artikkel kujutab endast avalike vahendite arvelt tehtud poliitilist reklaami või võimalikku keelatud annetust erakonnale. Komisjoni hinnang on põhjendamatu, reaalsusest irduv ning ebaproportsionaalne. Komisjon ei ole lähtunud artikli ilmumise asjaoludest, sisust ega eesmärgist.
1. Tegemist oli tavapärase teavitustegevusega, mitte poliitilise reklaamiga
„Kristiine Leht“ on kohaliku omavalitsuse linnaosa teavituskanal, mille eesmärk on informeerida elanikke linnaosa tegevustest, teenustest ja arengutest. Värskelt ametisse saanud linnaosavanema intervjueerimine ja tema põhimõtete ning tegevuse kajastamine on tavapärane osa kohaliku võimu kommunikatsioonist ega ole käsitatav poliitilise reklaamina üksnes seetõttu, et käsitletav isik omab poliitilist tausta. Intervjuu ilmus pärast valimisi, mitte enne neid. Juba see asjaolu indikeerib, et komisjon tõlgendab vääralt artikli eesmärki. Linnaosaleht on eelkõige info kandja, mille prioriteet on kohaliku elaniku igapäevaelu puudutav teave. Avaldatav info peab olema õigeaegne, asjakohane ja korrektne ning käsitlema linnaosaga seotud küsimusi.
Käesolev artikkel vastab nendele kriteeriumidele, tutvustades uut linnaosa juhti ning käsitledes linnaosa juhtimist, probleeme ja arengusuundi. Väide võimaliku erakondliku sümboolika esinemise kohta ühel fotol ei ole piisav järeldamaks poliitilise reklaami olemasolu. Tegemist ei ole teadliku ega sihipärase erakonna reklaamimisega ning puudub igasugune üleskutse või viide erakonna toetamiseks. Absurdne on süüdistus, et ma kritiseerisin Eesti tervishoiusüsteemi ning see on riigielu küsimus. Olen elukutselt arst ning linnaosa elanikel on läbipaistva linnavalitsemise raames õigus teada minu seisukohti valdkonnas, mis puudutab absoluutselt kõiki linnaosa elanikke.
Rõhutan, et ka komisjoni poolt menetluse alustamise teates viidatud õiguse allikad ei toeta kuidagi komisjoni seisukohta:
1. Reklaami ja ajakirjandusliku sisu eristamise hea tava: p 1. Reklaamina käsitletakse igasugusel kujul olevat kindla isiku poolt tellitud teavet sõnas, pildis või helis (sõnad, arvud, kujutised, muusika ja heliefektid), mille eesmärgiks on veenda või mõjutada kindlat auditooriumi.
• Mina ei tellinud seda intervjuud, see pakuti mulle, et tutvustada linnaosa elanikele värsket linnaosavanemat. Seega ei ole tegemist reklaamiga.
2. Viidatud Riigikohtu lahendi 3-3-1-50-16 p 1 sedastab: „1. Annetamisena on võimalik käsitada ka sellist tegevust, kus juriidiline isik (sh kohalik omavalitsus) tasub erakonna liikme eest kolmandale isikule tehtud reklaamide eest, milles kujutatakse erakonna liiget eesmärgiga mõjustada valijaid ja seeläbi valimistulemusi. Annetuse võib teha ka nii, et juriidiline isik tasub kolmandale isikule nende kulude eest, mille eest pidanuks tasuma erakonna liige.“
• Viide on asjakohatu, kuna tegemist ei ole poliitilise reklaamiga.
3. Viidatud Riigikohtu lahendi 3-3-1-50-16 p-d p-d 10.2 ja 11 sedastavad: „EKS kohaselt ei ole annetus mitte üksnes erakonnale, erakonna liikmele või üksikkandidaadile antav raha, vaid tegemist on laiema mõistega, mis hõlmab kõiki rahaliselt hinnatavaid hüvesid, sh teenuseid, kuid mitte vabatahtlikku tööd (EKS § 123 lg‑d 1–4). Annetamisena on võimalik käsitada ka sellist tegevust, kus juriidiline isik (sh KOV) tasub erakonna liikme eest kolmandale isikule tehtud reklaamide eest, milles kujutatakse erakonna liiget eesmärgiga mõjustada valijaid ja seeläbi valimistulemusi. Kui selle reklaami eest tasub juriidiline isik, on erakonna liikme saadav hüve rahaliselt hinnatav. Vahetult enne volikogu valimisi KOV üksuses erakonna liikme reklaamimisega mõjutakse selle omavalitsusüksuse valimistulemusi ja erakonna liikme võimalust osutuda valituks. Kui reklaami eest tasub juriidiline isik, ei vähene mitte erakonna liikme, vaid juriidilise isiku vara. Kuigi juriidiline isik ei tee sellises olukorras rahalist annetust vahetult erakonna liikmele, ei muuda see juriidilise isiku tegevuse õiguslikku kvalifikatsiooni. EKS § 123 lg 1 ja lg 2 p 2 kohaselt tuleb keelatud annetusena käsitada ka seda, kui KOV tasub reklaamide eest, mille eesmärgiks oli erakonna liikme reklaamimine avalikus kohas mõjustamaks valijaid, mitte aga avalike huvide edendamine ega avalike ülesannete täitmine, sest seeläbi saab erakonna liige juriidiliselt isikult rahaliselt hinnatava hüve.“(p-d 10.2 ja 11)
• Viide on asjakohatu, kuna tegemist ei ole poliitilise reklaamiga, saati siis veel vahetult enne volikogu valimisi KOV üksuses erakonna liikme reklaamimisega (millele kõnealune lahend keskendub).
4. Viidatud ringkonnakohtu lahendid jäävad mulle arusaamatuks, kuna nende näol pole Eesti (kui kontinentaal-Euroopa õigussüsteemi kuuluva riigi) jaoks juriidilises mõttes üldse tegemist õiguse allikatega. Ka ei ole võimalik nendes kaasustes käsitletud juhtumite asjaolusid üle kanda käesolevale juhtumile.
Mina omalt poolt viitan veel Tallinna Linnavalitsuse 01.07.2025 jõustunud korraldusele (mida komisjon pole üldse analüüsinud): „Tallinna linnaosade ajalehtedes reklaami avaldamise põhimõtete ja hindade kehtestamine“, mis sätestab, et linnaosa ajalehes ei avaldata isikupõhist poliitreklaami ega erakonnapoliitilisi seisukohti, välja arvatud kohaliku elu küsimustes ning tasakaalustatuse tagamisel. Kõnealune artikkel ei riku nimetatud põhimõtteid.
2. Kajastuse ajastus ja eesmärk olid põhjendatud
Kohalike omavalitsuste volikogude valimispäev oli 19. oktoobril 2025, Tallinna Linnavolikogu XI koosseis registreeriti 25. novembril 2025 ning linnaosavanemad nimetati ametisse 18. detsembril 2025. Vaadeldav artikkel ilmus sisuliselt vahetult pärast minu asumist linnaosavanema ametikohale. Sellises olukorras on põhjendatud ja vajalik, et linnaosa elanikke teavitatakse sellest, kes asus nende linnaosa juhtima ning kes vastutab linnaosas tehtavate otsuste eest. Tegemist on avalikkuse teavitamisega, mitte poliitilise mõjutustegevusega. Põhjust teha etteheiteid oleks ehk siis, kui sellised lood ilmuksid pidevalt, eriti enne valimisi. Kuna linnaosavanem täidab avalikku rolli ning on linnaosa elanike jaoks otsene kontaktisik, siis on elanikel põhjendatud huvi ja ka minul polnud ei alust ega mõistlikku põhjendust jätta elanikele avaldamata oma seisukohti, põhimõtteid ning poliitilist tausta.
Selline teave suurendab läbipaistvust ning aitab elanikel mõista otsuste tegemise konteksti. Tegemist on demokraatliku hea halduse põhimõtetega kooskõlas oleva praktikaga, mitte poliitilise reklaamiga.
Pean oluliseks veel märkida, et intervjuu andmine ei olnud minu initsiatiiv, vaid mulle tehti linnaosa valitsuses selline ettepanek, viidates just vajadusele end tutvustada elanikele. Seega on asjakohatu väita, nagu mina või erakond oleks „reklaami tellija“.
3. Väljakujunenud praktika ja võrdne kohtlemine
„Kristiine Lehes“ on järjepidevalt avaldatud samalaadseid mitme leheküljelisi persoonilugusid erinevatest linnaosa tegevusega seotud isikutest. Näiteks ilmus „Kristiine Lehe“ jaanuari numbris analoogne käsitlus Kristiine tantsuansambli Sõleke kunstilisest juhist Helena-Mariana Reimannist. Selline formaat on väljaande tavapärane osa ka edaspidi, sisaldades avalikku huvi pakkuvat teavet. Seega ei olnud minu kajastamine erandlik ega erikohtlemist võimaldav, vaid järgib väljaande väljakujunenud toimetuspõhimõtteid. Üksikjuhtumi eraldamine ning selle käsitlemine poliitilise reklaamina ei arvesta tegelikku praktikat.
4. Valimistega seotud kommunikatsioonipõhimõtete järgimine
Tallinnas on viimastel aastatel rakendatud tava, mille kohaselt aktiivsel valimisperioodil – alates kandidaatide registreerimisest kuni valimispäevani – ei avaldata linna kommunikatsioonikanalites kandideerijate isikustatud kajastusi, välja arvatud vältimatult vajalikul juhul ning ilma poliitilise sõnumita. Käesolev juhtum ei lange nimetatud perioodi alla. Vastupidi, tegemist on valimiste järgses perioodis avaldatud teabega, mille eesmärk on informeerida elanikke uuest linnaosajuhist. Ülaltoodud põhimõtted kehtivad kõigile linna kommunikatsioonikanalitele, sh ajalehtedele, veebilehtedele ja sotsiaalmeediale. Nende eesmärk on tagada objektiivne, asjakohane ja tasakaalustatud teave.
5. Proportsionaalsus ja õigusliku aluse puudumine
Komisjoni järeldus ei arvesta kohaliku omavalitsuse teavitustegevuse olemust ega praktikat. Komisjoni hinnang ja selle aluseks olev tõlgendus laiendaks põhjendamatult poliitilise reklaami mõistet ning piiraks ebaproportsionaalselt omavalitsuse õigust ja kohustust avalikkust teavitada. Info avalikustamise reeglid eeldavad kaalutlusruumi ning nende eesmärk on tagada tasakaalustatud ja usaldusväärne teave, mitte välistada avalike ametikandjate tutvustamine mõistlikus ulatuses. Minu poolt puudub poliitilise reklaami kriteeriumiks olev eesmärk, samuti nagu puudub ka „tellimise“ tahteavaldus, seega puudub õiguslik alus ettekirjutuse tegemiseks.
Ülaltoodust lähtudes palun jätta minu suhtes ettekirjutus tegemata ja lõpetada haldusmenetlus.
Lugupidamisega
Ahti Kallikorm
Kristiine linnaosa vanem