MAEK protokoll 04.05.2026

Riigikogu maaelukomisjoni

istungi protokoll nr 152

Tallinn, Toompea Esmaspäev, 04. mai 2026

Algus 11.10, lõpp 12.14

Juhataja: Urmas Kruuse (esimees)

Protokollija: Jaanika Lokk (konsultant)

Võtsid osa:

Komisjoni liikmed: Anti Allas, Siim Pohlak, Maido Ruusmann, Andrus Seeme, Toomas Uibo

Komisjoni ametnikud: Marin Daniel (nõunik-sekretariaadijuhataja), Merle Kruusimägi

(nõunik)

Kutsutud: regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras, Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi kalanduspoliitika osakonna kalavarude valdkonna juht Herki

Tuus, sama osakonna nõunik Kaire Märtin ja õigusosakonna peaspetsialist Jan Nilson (2.

päevakorrapunkt); Riigikogu infonõunik Maiki Vaikla (1.–3. päevakorrapunkt)

Päevakord:

1. Nädala töökava kinnitamine

2. Vabariigi Valitsuse algatatud kalapüügiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste

seaduste muutmise seaduse eelnõu (887 SE) esimese lugemise ettevalmistamine

3. Info ja muud küsimused

1. Nädala töökava kinnitamine

Vaadati läbi 13. töönädala (04.–10.05.2026) töökava

Komisjoni istung esmaspäev, 04.05.2026 kell 11.10

1. Nädala töökava kinnitamine

2. Vabariigi Valitsuse algatatud kalapüügiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste

seaduste muutmise seaduse eelnõu (887 SE) esimese lugemise ettevalmistamine

3. Info ja muud küsimused

Komisjoni istung teisipäev, 05.05.2026 kell 14.00

1. Ülevaade aiandushariduse tulevikust Räpina Aianduskooli näitel

2. Info ja muud küsimused

Otsustati:

1.1. Kinnitada nädala töökava (konsensus: Anti Allas, Urmas Kruuse, Andrus Seeme, Toomas

Uibo).

2

2. Vabariigi Valitsuse algatatud kalapüügiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste

seaduste muutmise seaduse eelnõu (887 SE) esimese lugemise ettevalmistamine

Urmas Kruuse juhatas sisse päevakorrapunkti arutelu ning andis eelnõu tutvustamiseks sõna

külalistele.

Hendrik Johannes Terras märkis, et eelnõu algatamise ajendiks onEuroopa Liidu (EL)

õigusaktide ülevõtmine.

Kaire Märtin andis ülevaate Vabariigi Valitsuse algatatud kalapüügiseaduse muutmise ja

sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõust 887 SE (lisa). Ta märkis, et

eelnõuga muudetakse kalapüügiseadust, kalandusturu korraldamise seadust, karistusregistri

seadust ja riigilõivuseadust. Eelnõu muudatused puudutavad peamiselt kalapüüki merel, aga

ka turukorraldust sisevetes. Ta andis ülevaate ELi õiguse taustast ning tutvustas peamisi

muudatusi, mis puudutavad kalalaevatunnistust ja kalapüügiluba, päritolu tõendamist ja

andmete esitamist, kalalaeva mootorivõimsuse ja asukoha jälgimist ning tõsiseid rikkumisi,

karistusnorme ja korrakaitsemeetmeid.

Kaire Märtin tutvustas esimest muudatuste plokki (kalalaevatunnistus ja kalapüügiluba) ning

märkis, et eelnõuga muudetakse kalalaevatunnistuse ja loa kehtetuks tunnistamise ning

peatamise aluseid. Lisaks asendatakse viited kehtetutele ELi õigusaktidele viidetega

kehtivatele õigusaktidele. Kõneleja andis ülevaate muudatuste paketiga kaasnevatest

lihtsustamistest.

Anti Allas uuris, kas kalurid on muudatustega nõus.

Kaire Märtin vastas, et sektor on muudatustega kursis ning on nendega nõus. Ta lisas, et

sektoriga on toimunud mitmeid kohtumisi, mille käigus anti ülevaated kontrollimääruse

menetlusest ja planeeritavatest muudatustest.

Kaire Märtin andis ülevaate kalaandmete esitamise ja päritolu tõendamist puudutavatest

muudatustest ning selle lihtsustamismeetmetest. Ta märkis, et merel kala müügi piirmääraks

ilma esmakokkuostu vormistamata sätestatakse 10 kg ühe tarbija kohta (kehtiv regulatsioon

30 kg). Esialgu tekitas nõue arusaamatust ja pahameelt, kuid tänaseks on sektor muudatusega

nõus. Euroopa Komisjon (EK) pakkus algselt piirmääraks koguni 5 kg.

Urmas Kruuse küsis, mis oli EK piirmäära muudatuse põhiargument.

Kaire Märtin sõnul oli peamine argument, et liiga suure piirmäära puhul võib tekkida

võimalus n-ö hangeldamiseks. Piirmäär kehtib ühe päeva ja ühe inimese kohta. Liikmesriigid

olid piirmäära suuruse osas erinevatel seisukohtadel (nt Kreeka soovis, et piirang peaks olema

veelgi madalam kui 5 kg).

Kaire Märtin jätkas ettekandega ning märkis, et eelnõuga täiendatakse harrastuspüügi

andmete esitamise volitusnormi ning edaspidi võib kehtestada kohustuse esitada andmeid, kui

vajadus tuleneb ELi õigusest. Eelnõuga muudetakse nõuet esitada andmeid kalapüünistesse

sattunud (kaitsealuste) imetajate ja lindude kohta. Edaspidi tuleb esitada andmed mitte ainult

hukkunud imetajate ja lindude kohta, vaid igal juhul, kui imetaja või lind satub püünisesse.

Täpsustavad nõuded kehtestatakse saagi kaalumisele. Tavareegli kohaselt tuleb püütud kala

kaaluda sadamas (v.a erandite puhul). Kalapüügiseadust täiendatakse volitusnormiga, mille

alusel on ministril õigus kehtestada kaalumisele täpsustavaid nõudeid, kui vastav vajadus

tuleneb ELi õigusest.

Toomas Uibo märkis, et 10 kg on piiriks, mille puhul ei pea kala päritolu tõendama. Mida see

tähendab?

Kaire Märtin selgitas, et üle 10 kg koguste puhul peab olema esmamüügiteatis (tõend kala

päritolu kohta). Kuni 10 kg puhul ei ole vaja päritolu tõendavat dokumenti.

Andrus Seeme küsis, kas kalapüünistesse sattunud imetajaks, kellest on vaja teada anda, on

ka saarmas.

Kaire Märtin selgitas, et edastada tuleb teave, millises seisundis kalapüünisesse sattunud

loom või lind vabaks lasti, s.t kas elusalt, surnult või vigastatult.

Urmas Kruuse märkis, et eelnõuga täiendatakse harrastuspüügi andmete esitamise

3

volitusnormi ning edaspidi võib kehtestada kohustuse esitada andmeid, kui vajadus tuleneb

ELi õigusest. Ta küsis, kas andmete esitamine on kohustuslik või mitte. Sõna „võib” jätab

mulje, et see ei ole kohustuslik.

Kaire Märtin vastas, et ELi nõuetest tulenev kohustus on vaja täita, s.t vastavad andmed

tuleb (mitte võib) esitada. Volitusnorm annab võimaluse kehtestada alamaktiga täpsustavad

nõuded. Alates sellest aastast tuleb esitada andmed nende liikide kohta, mille harrastuspüük

on ELi õigusega reguleeritud (nt lõhe ja tursk).

Andrus Seeme märkis, et minister võib kehtestada kaalumisele täpsustavaid nõudeid. Ta

küsis, milliseid nõudeid on kavas rakendada.

Kaire Märtin selgitas, et tavareegli kohaselt tuleb merel püütud kala sadamas kaaluda, kuid

on teatud erandeid, nt valimipõhine kaalumine. Sel juhul ei kaaluta kogu kalasaaki, vaid

teatud valimit, mille alusel arvutatakse kogukaal. Näiteks traalpüügi korral ei ole vaja kaaluda

kõiki konteinereid, vaid piisab teatud valimist. Erandite kehtestamist on kavas arutada

sektoriga. Hetkel on kaalumise nõuded läbirääkimiste faasis.

Andrus Seeme küsis, kas 10 kg kala, mille päritolu ei pea tõendama, võib arvata välja

kogusaagist ehk sellele ei rakendu kaalumiskohustus.

Kaire Märtin vastas, et püügiandmetes peab deklareerima kogu kalasaagi.

Urmas Kruuse küsis, kas kala tuleb kaaluda merel või sadamas.

Kaire Märtin selgitas, et tavareegli kohaselt tuleb kala kaaluda sadamas.

Urmas Kruuse märkis, et mõnes sadamas ei ole kaalumisvõimalust.

Kaire Märtin vastas, et erandina võib kala kaaluda ka pärast transporti sadamast.

Herki Tuus lisas, et näiteks kui kala viiakse jahutootmisesse, võib kala kaaluda alles tehases.

See eeldab erandi kehtestamist.

Urmas Kruuse küsis, kuidas korraldatakse järelevalvet kalakoguse üle transpordi ajal

tehasesse.

Kaire Märtin vastas, et EK on hinnanud seda kõrgema riskiga olukorraks. Keskkonnaameti

hinnangul on Eestis püütavate liikide (kilu ja räim) puhul risk siiski madal.

Kaire Märtin jätkas ettekandega ning märkis, et edaspidi laieneb kõigile kalapüügiõigust

omavatele isikutele automaatselt ka kaalumisõigus. Samuti täiendatakse kutselise kalapüügi

registrisse kantavate andmete koosseisu.

Kaire Märtin andis ülevaate kalalaeva mootorivõimsuse ja asukoha jälgimisega seotud

muudatustest (lisa). Ta märkis, et eelnõuga sätestatakse üldine laeva asukoha jälgimise

kohustus. Praegu kasutatakse traalpüügilaevadel satelliitjälgimise süsteemi ning Peipsi,

Lämmi- ja Pihkva järvel GPS-jälgimist. Edaspidi on kavas traalpüügilaevadele kehtivaid

jälgimissüsteemi nõudeid lihtsustada, nt satelliitjälgimise süsteemi asemel piisab GPS-

seadmest. Rannapüügis laieneb merel kalalaevade jälgimiskohustus alates 2028. aastast 9–12

meetri pikkustele laevadele ning alates 2030. aastast kõigile laevadele. Tegemist on

muudatusega, mille üle peeti ELi tasandil pikki läbirääkimisi.

Siim Pohlak küsis, kas nõue kohaldub ka alla 12 meetri pikkustele laevadele.

Kaire Märtin vastas, et nõue kohaldub ka alla 12 meetri pikkustele laevadele. Ta lisas, et

näiteks Peipsi järvel on kalalaevad olnud jälgitavad juba alates 2015. aastast. Sektori

hinnangul on tegemist tõhusa kalajärelevalve meetmega.

Urmas Kruuse tundis huvi mootorivõimsuse piirmäära (221 kW) vastu.

Kaire Märtin selgitas, et üle 221 kW mootorivõimsusega kalalaevade puhul on kohustus

kontrollida laevade mootorivõimsust. Kontrollimeetmeid rakendatakse eelkõige laevade

suhtes, mis on varem rikkunud mootorivõimsuse nõudeid või mille puhul riskianalüüs viitab

suuremale rikkumisriskile. Keskkonnaameti hinnangul on risk siiski madal ning plaanis on

rakendada erandit, s.t alla 221 kW mootorivõimsusega laevadele üldjuhul ei kehtestata

kontrolliseadmete paigaldamise kohustust. Ta lisas, et mootorivõimsuse piirang ei puuduta

rannapüügilaevu.

4

Maido Ruusmann küsis, millest tuleneb 221 kW mootorivõimsuse piir.

Herki Tuus selgitas, et ELis on kalalaevastiku võimsus piiratud, sest traalpüügi puhul

võimaldab võimsam mootor kasutada suuremat traali ja püüda rohkem kala.

Maido Ruusmann küsis, kas 221 kW on üleeuroopaliselt kokkulepitud piirmäär.

Herki Tuus vastas, et üle 221 kW mootorivõimsusega laevadega saab hakata traali järele

vedama.

Kaire Märtin lisas, et 221 kW mootorivõimsus on sisuliselt traalpüügi piir ning sellest

suurema mootorivõimsusega laevu käsitatakse traalpüügilaevadena.

Herki Tuus lisas, et Eestis reguleeritakse kalapüüki kvoodisüsteemiga, kuid mõnes

liikmesriigis ei ole kvoote kehtestatud ning püüki piiratakse kalalaevade mootorivõimsuse

kaudu.

Kaire Märtin märkis, et algselt kavandas EK kehtestada mootorivõimsuse kontrolleri nõude

kõigile üle 221 kW mootorivõimsusega laevadele, kuid läbirääkimiste käigus jõuti

kompromissini ning nõue jäi kehtima üksnes kõrge riskiga laevade puhul.

Kaire Märtin andis ülevaate tõsiseid rikkumisi ja karistusnorme puudutavatest muudatustest

(lisa). Ta märkis, et eelnõuga täiendatakse tõsiste rikkumiste loetelu. ELis on kehtestatud

ühtne tõsiste rikkumiste loetelu, mis koosneb kahest osast: rikkumised, mida loetakse

tõsiseks, ning rikkumised, mis loetakse tõsiseks üksnes juhul, kui on täidetud

kindlaksmääratud kriteeriumid. Muudatuse kohaselt kohaldatakse edaspidi ELi tasandil

ühtseid kriteeriume. Nimetatud tõsiste rikkumiste loetelu puudutab eeskätt merel toimuvat

püüki ja turukorralduse valdkonda.

Toomas Uibo märkis, et eelnõu muudatuse kohaselt täiendatakse tõsiste rikkumiste loetelu.

Ta tundis huvi ELi ja riiklike rikkumiskategooriate vastu.

Kaire Märtin vastas, et riiklikus loetelus muudatusi ei tehta, s.t tõsiste rikkumiste loetelu

jääb sisuliselt samaks. Muudatus puudutab eeskätt ELi tõsiste rikkumiste kohaldamist. ELi

kontrollimääruse muudatusega seonduvalt käsitatakse ELi tasandil tõsiste rikkumistena

üksnes neid rikkumisi, millega rikutakse ELi nõudeid.

Urmas Kruuse märkis, et sel juhul lisandub tõsiste rikkumiste kategooriaid. Ta avaldas

arvamust, et kalavaru ja konkurentsi seisukohast ei ole vahet, kas rikkumine tuleneb ELi või

riiklikust õigusest.

Kaire Märtin vastas, et ELi õiguses nõutud sanktsiooninorme kohaldatakse üksnes ELi

tõsiste rikkumiste korral, mitte riiklike tõsiste rikkumiste puhul.

Urmas Kruuse küsis, mida loetakse ELi ja mida siseriiklikuks rikkumiseks.

Kaire Märtin tõi näiteks, et ELi õiguse tõsiseks rikkumisena loetakse nt lubatud

kaalukõikumise ületamist, s.t olukorda, kus püügipäeviku andmed erinevad

lossimisdeklaratsiooni andmetest. Riiklikult see ei ole tõsine rikkumine sisevetel, kuid merel

kvalifitseerub see ELi tõsiseks rikkumiseks. Teise näitena tõi ta püügivahendi nõuete

rikkumise. Näiteks kui ELi õigus kehtestab lubatud võrgusilma suuruse, kohaldatakse

rikkumise korral ELi sanktsiooninormi.

Herki Tuus selgitas, et Eesti lähtus läbirääkimistel põhimõttest võtta üle üksnes need reeglid,

mis tulenevad ELi õigusest, ilma neid täiendavalt laiendamata. Seetõttu on ELi tõsiste

rikkumiste kvalifikatsioon seotud juhtudega, kus rikkumine tuleneb ELi õigusest. Riiklikke

nõuete rikkumiste eest kohaldatakse riiklikke sanktsioone.

Kaire Märtin lisas, et näiteks merekalurid leidsid, et lubatud kaalukõikumise ületamise

kvalifikatsioon ELi tõsise rikkumisena võiks laieneda samadel alustel ka sisevetele (võrdse

kohtlemise põhimõte), kuid sisevete kalurid sellega ei nõustunud.

Siim Pohlak märkis, et Liivi lahe kalanduskogu on toonud välja probleemina

kaalumiskohustuse ning asjaolu, et seda peetakse tõsiseks rikkumiseks.

Kaire Märtin selgitas, et vaidluskohaks on kaalumise lubatud kõikumine. Lubatud

kõikumised on sätestatud kontrollimääruses ning neid ei saa regulatsioonist välja jätta.

5

Siim Pohlak küsis, kuidas eristatakse sellisel juhul tahtlikku ja tahtmatut rikkumist.

Kaire Märtin vastas, et tegemist on Keskkonnaameti kaalutlusotsusega. Räime puhul on

lubatud kõikumise piirmäär 20% ning rikkumine muutub tõsiseks, kui eksimus ületab 25%

(s.t enam kui veerand saagist). Mõne kalaliigi puhul, kus lubatud kõikumise piirmäär on 10%,

loetakse rikkumine tõsiseks alates 20% eksimusest (s.t piirmäära ületamine kahekordselt).

Kuni 100 kg koguste puhul on lubatud kõikumise piirmäär 20% ning tõsiseks rikkumiseks

kvalifitseerub olukord, kus eksimus on 40% või enam.

Herki Tuus täiendas, et kaalumise nõue kehtib juba praegu rannapüügil kvoodialuste liikide

puhul. Kalurid edastavad merel teate pardal oleva räime koguse kohta, seejärel kaalutakse

saak sadamas ning kontrollitakse, kas lubatud kõikumist on järgitud. Praktikas saavad enamik

kalureid sellega hakkama ning massilisi rikkumisi ei ole olnud. Ta lisas, et väikeste koguste

puhul võib tekkida kõrvalekaldeid, sest paari kilogrammi suuruseid koguseid on merel

keeruline silma järgi hinnata. Eesti on seisukohal, et kaalumiskriteeriumid on teatud

olukordade jaoks liiga karmid. Näiteks, kui püütakse väike kogus või kui suures kalasaagis on

väike kogus muud liiki kala, mille osakaalu on merel keeruline täpselt hinnata.

Kaire Märtin lisas, et arutlusel on ettepanek, mille kohaselt ei kohalduks tõsise rikkumise

kriteeriumid saagi koosseisus nendele liikidele, mille osakaal on kuni 5%. Alternatiivina on

kaalutud väärtuskriteeriumi kehtestamist (nt kui kala väärtus jääb alla 500 €, siis tõsise

rikkumise kriteerium ei kohaldu). EKl on õigus vastavaid kriteeriume muuta delegeeritud akti

kaudu.

Kaire Märtin jätkas ettekandega ning märkis, et ELi tõsiste rikkumiste eest hakatakse

edaspidi punkte määrama lisaks kalalaevadele ka kaptenitele ja kaluritele. Kui isikul koguneb

teatud arv punkte, kaasneb sellega püügikeeld vastava aja jooksul (nt 18 punkti korral kaks

kuud, 36 punkti korral neli kuud jne; 90 punkti korral püügikeeld). Punktid kehtivad kolm

aastat, s.t pärast kolme aasta möödumist punktid aeguvad.

Urmas Kruuse küsis, kas sama rikkumise eest määratakse punktid paralleelselt nii

kalalaevale, kaptenile kui ka kalurile või üksnes mõnele neist.

Kaire Märtin selgitas, et tegemist on paralleelsüsteemiga, s.t kui rikkumine on seotud

kalalaeva kasutamisega, võib punkte määrata nii kalalaevale kui ka vastutavale kaptenile või

kalurile. Rannapüügis vastutab püügi eest kalur.

Herki Tuus lisas, et praktikas ei ole alati võimalik punkte kõigile subjektidele määrata, sest

kõigil juhtudel ei ole võimalik vastutavat isikut tuvastada.

Kaire Märtin täpsustas, et kui kalalaeva ei kasutatud, saab punkte määrata üksnes kalurile.

Kaire Märtin jätkas ettekandega ning lisas, et ELi sanktsioon on seotud kala väärtusega.

Esmakordse rikkumise korral on rahatrahv ühe- kuni viiekordne ning korduva rikkumise

korral kahe- kuni kaheksakordne. Lisaks on ette nähtud kala väärtuse piirmäär 500 €. Kala

väärtuse põhist rahatrahvi kohaldatakse juhul, kui rikkumisega saadud kala väärtus on

vähemalt 500 €. Kui väärtus jääb alla selle, kohaldub tavapärane trahviühikute süsteem

(füüsilisele isikule kuni 300 trahviühikut).

Urmas Kruuse küsis, kas väärtus arvutatakse hetke turuhinna järgi.

Kaire Märtin vastas, et väärtus arvutatakse esmakokkuostuhinna järgi.

Kaire Märtin jätkas ettekandega ning andis ülevaate korrakaitsemeetmete muudatustest

(lisa). Ta märkis, et eelnõuga täiendatakse lubatud korrakaitsemeetmete loetelu, lisades sinna

õiguse kehtestada viibimiskeeld. See võimaldab süüteo kahtluse korral vajadusel keelata

isikul viibimise kohas, kus ta võib rikkuda või hävitada tõendeid. Lisaks täiendatakse lubatud

korrakaitsemeetmete loetelu, lisades sinna õiguse kohaldada kontrolltehingut, tagades

järelevalve elektripüügivahendi ja kala müügi nõuete täitmise üle.

Toomas Uibo palus selgitada, mida tähendab kontrolltehing. Kas tegemist on kuritoe

matkimisega?

Kaire Märtin vastas, et tegemist ei ole niivõrd kuriteo matkimisega, vaid kontrollost annab

Keskkonnaametile kahtluse korral õiguse võtta müüjaga ühendust ning teha kindlaks, kas

6

nõudeid (nt kala päritolu kohta) on täidetud.

Jan Nilson selgitas, et kontrollostul ei esitle Keskkonnaameti esindaja ennast inspektorina,

vaid ostjana. Tehing tehakse kontrolli eesmärgil, kuid sisuliselt on tegemist tühise tehinguga

ja tegu jääb katsestaadiumisse. Seetõttu täiendatakse kalapüügiseadust ja väärteokoosseisu

selliselt, et karistatav on ka katse (sh kala ja elektripüügivahendi müügikatse).

Kaire Märtin lisas, et sektori murekohaks on harrastuspüügil püütud kala müük, mis

moonutab turgu.

Urmas Kruuse küsis, miks ei võiks harrastuspüügil püütud kala lubada ka müüa.

Herki Tuus vastas, et harrastuspüük ei ole reguleeritud kvoodisüsteemiga ning seda

käsitatakse väikese mõjuga tegevusena. Harrastuspüügil püütud kala müügi lubamine tekitaks

täiendava majandusliku motivatsiooni ning oleks vastuolus harrastuspüügi eesmärgiga (püük

oma tarbeks või huvitegevusena).

Kaire Märtin lisas, et kalaressurss on piiratud ning kalavarust tulu teenimise õigus on

kutselistel kaluritel.

Herki Tuus märkis, et kui lubada harrastuspüügil püütud kala müüa, ei oleks see enam

hobitegevus, vaid muutuks sisuliselt kutsetegevuseks. Ta märkis, et ELi tasandil on

harrastuspüügil püütud kalamüük juba pikemat aega keelatud ning tegemist ei ole üksnes

riikliku piiranguga. Harrastuspüügil püütud kala müügi lubamist ei ole ametlikult toetanud ei

harrastus- ega kutseline sektor.

Kaire Märtin lisas, et ELi tasandil kehtestati kontrollimäärusega harrastuspüügile kala

müügikeeld 2010. aastal, kuid Eestis kehtis vastav keeld juba varem (alates 2008. aastast).

Urmas Kruuse avaldas arvamust, et harrastuspüük mõjutab ühelt poolt kalavarusid ja teisalt

kutseliste kalurite sissetulekut.

Kaire Märtin lisas, et harrastuspüüki on võimalik reguleerida päevalimiidi kehtestamisega.

Andrus Seeme tundis huvi kontrollostu ja keelatud müügi karistamise vastu. Ta küsis, kas

tegemist on Eesti või ELi õiguses sätestatud meetmetega.

Kaire Märtin vastas, et kontrollost on täiendav järelevalvemeede, s.t ELi õigus ei sätesta

täpselt, millise meetodiga tuleks kontrolli läbi viia. Ta lisas, et sektor on korduvalt juhtinud

tähelepanu probleemidele, mis on seotud nt alamõõdulise kala või harrastuspüügil püütud kala

ebaseadusliku müügiga. Kontrollost aitab rikkumisi paremini tuvastada ja turgu korrastada.

Urmas Kruuse küsis, kas kontrollost on võrreldav teiste valdkondade (nt alkoholi ja tubaka)

kontrollostudega ning kas see paigutub õigusruumi mõttes samasse raamistikku.

Jan Nilson vastas jaatavalt ning täpsustas, et eelnõu järgi on kontrollost kitsamalt piiritletud.

Seda saab kasutada üksnes müügipakkumise nõuete täitmise kontrollimiseks. Ta märkis, et

ELi õigus loeb tõsiseks rikkumiseks mh keelatud liigi müügiks pakkumise. Füüsilises

müügikohas saab keskkonnainspektor kontrolli teha kohapeal, kuid veebimüügi korral on

tavapärased järelevalvemeetmed oluliselt piiratumad.

Herki Tuus lisas, et Keskkonnaamet on saanud vihjeid nt kala ebaseadusliku müügi kohta

Facebookis.

Jan Nilson lisas, et keelatud müügi kontrollimiseks kaaluti ka teisi võimalusi. Ühe rangema

alternatiivina nähti väärteokoosseisu, mille puhul oleks juba müügiks pakkumine keelatud ja

sanktsioneeritav tegu.

Kaire Märtin jätkas ettekandega ning tutvustas normitehnilisi parandusi ja seaduse

rakendamisega seotud sätteid (lisa). Ta märkis, et kalalaevade omanikele ja valdajatele

antakse jälgimisseadmete paigaldamiseks üleminekuaeg. Rakendatakse nõukogu määruses

(EÜ) nr 1224/2009 ette nähtud erandit, mille kohaselt tuleb merel kasutatavatele kuni 12

meetri pikkustele kalalaevadele paigaldada jälgimisseadmed alates 10. jaanuarist 2028. Alla 9

meetri pikkustele kalalaevadele, mis tegutsevad sise- ja territoriaalmerel, kehtib sama nõue

alates 1. jaanuarist 2030. Uusi kaalumisnõudeid hakatakse rakendama alates 1. jaanuarist

7

2027 ning mootorivõimsuse jälgimisseadme paigaldamist on võimalik nõuda alates

10. jaanuarist 2028.

Urmas Kruuse märkis, et eelnõu on täiskogu päevakorras esimesel lugemisel sel

kolmapäeval (06.05.2026). Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele on eelnõule 887

SE muudatusettepanekute esitamise tähtaeg 10 tööpäeva.

Maido Ruusmann tundis huvi tindipüügi vastu ning märkis, et tindipüük sõltub

ilmastikuoludest. Ta küsis, milline on ministeeriumi seisukoht tindipüügi osas.

Hendrik Johannes Terras vastas, et teadlased on soovitanud püüda tinti 450 tonni aastas.

Tänavu olid probleemiks pikalt kestvad jääolud, kuid tänaseks on tinti välja püütud u 650

tonni, mis on sama palju kui eelmisel aastal. Ta lisas, et püügi viimane päev on homme, mis

tähendab, et püügikogus võib ületada eelmise aasta tulemuse (kuigi eelmisel aastal olid

ilmastikutingimused soodsamad).

Maido Ruusmann märkis, et seega on vaatamata pikaleveninud talvele kalamehed püüdnud

välja tavapärase koguse tinti.

Herki Tuus juhtis tähelepanu, et tänavu on püütud tinti isegi rohkem kui eelmisel aastal ning

püük on lubatud veel üks päev. Ta lisas, et kalurite püügisurvet oleks võimalik maandada nt

kvoodilaadse lahenduse kehtestamisega. See vähendaks ebakindlust.

Urmas Kruuse küsis, kas seaduse tasandil oleks vaja luua rohkem paindlikkust, et oleks

võimalik ilmastikust ja looduse eripäradest tulenevatele muutustele kiiremini reageerida.

Herki Tuus märkis, et analoogseid juhtumeid on olnud ka varem. Samas on ilmastiku

korrigeerimisel olukord lahenenud.

Maido Ruusmann nõustus, et kvoodisüsteem võib anda kaluritele kindlustunde, kuid sellega

kaasnevad teised probleemid.

Hendrik Johannes Terras avaldas arvamust, et kalamehed ei ole huvitatud tindikvoodist.

Herki Tuus lisas, et kalapüügiseaduses oleks võimalik kvoodiga seonduvaid sätteid

täpsustada. Kui ühel hetkel on sektor tindikvoodist huvitatud, oleks vastav volitusnorm

seaduses juba olemas.

Urmas Kruuse tänas külalisi eelnõu 887 SE tutvustamise ja küsimustele vastamise eest.

Otsustati:

2.1. Teha ettepanek esimene lugemine lõpetada (konsensus: Anti Allas, Urmas Kruuse, Siim

Pohlak, Maido Ruusmann, Andrus Seeme, Toomas Uibo).

3. Info ja muud küsimused

Toomas Uibo tegi ettepaneku loobuda eelnõude väljatrükkidest paberkandjal või vähendada

väljatrükke paarile eksemplarile.

(allkirjastatud digitaalselt)

Urmas Kruuse

juhataja

(allkirjastatud digitaalselt)

Jaanika Lokk

protokollija

Kalapüügiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (887 SE)

Kaire Märtin

Kalanduspoliitika osakonna nõunik

Jan Nilson

Õigusosakonna peaspetsialist

Hendrik Johannes Terras

Regionaal- ja põllumajandusminister

04.05.2026, Riigikogu maaelukomisjon

Kalapüügiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste

muutmise seaduse eelnõu (edaspidi eelnõu) on koostatud Euroopa

Liidu ühise kalanduspoliitika kontrollsüsteemi muudatuste

rakendamiseks ning muudetakse järgmisi seadusi:

• kalapüügiseadus;

• kalandusturu korraldamise seadus;

• karistusregistri seadus;

• riigilõivu seadus.

Muudatuste sisu

EL-i õiguse taust

• Alates 1. jaanuarist 2010. a kohaldatakse nõukogu määrust

(EÜ) nr 1224/2009, millega loodi ühise kalanduspoliitika

eeskirjade kontrollisüsteem.

• 22. novembril 2023.a võeti vastu Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määrus (EL) 2023/2842, millega muudeti nõukogu

määrust (EÜ) nr 1224/2009.

• Alates 10. jaanuarist 2026 kohaldatakse enamikku Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/2842

muudatustest.

Muudatuste sisukord

Muudatused on jaotatud järgmisteks plokkideks:

• kalalaevatunnistus ja kalapüügiluba;

• päritolu tõendamine ja andmete esitamine;

• kalalaeva mootorivõimsuse ja asukoha jälgimine;

• tõsised rikkumised ja karistusnormid;

• korrakaitsemeetmed;

• normitehnilised parandused;

• seaduse rakendamine.

Kalalaevatunnistus ja kalapüügiluba (eelnõu § 1 punktid 10, 11, 17—19, 26—36, 38—46 ja 48)

• muudetakse kalalaevatunnistuse ja loa kehtetuks tunnistamise ning

peatamise aluseid, reguleeritakse, millal tuleb kalalaeva tunnistus või

kalapüügiluba peatada või kehtetuks tunnistada.

• täiendatakse KPS-i nõudega, et kaluri kalapüügiloa aluselt tohib

kasutada üle 10-meetrise pikkusega laeva ainult siis, kui see on

kantud loale.

• asendatakse viited kehtetutele EL-i õigusaktile viidetega kehtivatele.

Lihtsustamine • muudetakse kalapüügiloa muutmismenetluse tähtaega lühemaks, kahest nädalast viie tööpäevani;

• rakendatakse nõukogu määruse 1224/2009 artikli 7 lõikes 6 lubatud erandit, et kalapüügiloale ei kanta kalalaeva mille pikkus on alla 10 meetri;

• tunnistatakse kehtetuks kohustus omada kalapüügiloa paberärakiri (kaugpüük) ja kohustus tagastada kehtivuse kaotanud kalalaevatunnistus;

• korrastatakse seaduse teksti ning tunnistatakse kehtetuks dubleerivad regulatsioonid, mis puudutavad kalapüügiõigust, nagu näiteks kohustus esitada kalapüügiõigust tõendavat dokumenti või see, et kalapüügiluba antakse elektrooniliselt;

• sätestatakse võimalus vahetada kalapüügiloal mitte ainult kalureid vaid ka kalalaevu;

• sätestatakse võimalus anda kalapüügiluba kõrvaltingimusega, et vältida olukorda, kus kalalaevatunnistuse neljakuulise kehtivuse peatamise tõttu ei oleks võimalik luba väljastada terveks aastaks;

• tunnistatakse kehtetuks kohustus hoida laeva pardal paberkandjal kalalaevatunnistust, mis on pikem kui kümme meetrit ja millega püütakse kala väljaspool Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni all oleval veealal.

Päritolu tõendamine ja andmete esitamine (eelnõu § 1 punktid 3, 4, 6, 7, 12—14, 51—62, 72 ning § 2 punkt 1—7)

• sätestatakse merel esmakokkuostu vormistamata kala müügi piirmäär tarbijale, milleks on 10 kilogrammi tarbija kohta;

• sätestatakse nõue koostada kalapüügi- ja vesiviljelustoodete parti üle 10 kilogrammiste koguste puhul;

• täiendatakse harrastuspüügi andmete esitamise volitusnormi ning edaspidi võib kehtestada kohustuse esitada andmeid kui vajadus tuleneb EL-i õigusest;

• muudetakse nõuet esitada andmeid kalapüünistesse sattunud imetajate ja lindude kohta, edaspidi tuleb esitada andmed mitte ainult hukkunud imetajate ja lindude kohta vaid igal juhul kui imetaja või lind satub püünisesse;

• täiendatakse KPS-i volitusnormiga, mille alusel on ministril õigus kehtestada kaalumisele täpsustavad nõuded, kui vastav vajadus tuleneb EL-i õigusest;

• täiendatakse kutselise kalapüügi registrisse kantavate andmete koosseisu;

• sätestatakse karistus jälgitavuse nõuete rikkumise puhul.

Lihtsustamine • rakendatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 58 lõike 8 kohast erandit

jälgitavuse nõuete osas (partii koostamise nõudest võib vabastada kuni 10 kilogrammised kohused);

• rakendatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 68 lõike 6 kohast erandit transpordidokumendi koostamisel (transpordidokumendi koostamise nõudest võib vabastada käitajaid, kes transpordivad kalapüügitooteid sadamaalal või 25 kilomeetri kaugusele sadamast);

• lubatakse kaaluda kala ja veetaime ka kalibreeritud kaaluga;

• lihtsustatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklis 60 nõutud kaalumisloa andmist ja kaalumiskoha heakskiitmist;

• lubatakse kala kaaluda ka teistele isikutele peale kaluri, kapteni ja loa omaniku;

• tehakse terminoloogilised parandused volitusnormides, et need väljendaksid volitusnormide mõtet selgemalt (kord vs nõue).

Kalalaeva mootorivõimsuse ja asukoha jälgimine (eelnõu § 1 punktid 20, 25, 67 ja 68)

• sätestatakse üldine laeva asukoha jälgimise kohustus, koondatakse sätted;

• 9-12 m pikkusega kalalaevad peavad olema jälgitavad alates 2028. a;

• alla 9 m pikkusega kalalaevad peavad olema jälgitavad alates 2030. a;

• sätestatakse pädevusnorm KeA-le, et viimasel oleks õigus kohustada kalalaeva

omanikku või valdajat paigaldama kalalaevale mootorivõimsuse mõõtmise

süsteem, kui eksisteerib kõrge risk, et kalalaevaga pannakse toime tõsine

rikkumine ja selle mootori võimsus ületab 221 kW.

Lihtsustamine

• ei rakendata nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 39a lõikes 8 sätestatud

võimalust mootori võimsuse mõõtmise kohta alla 221 kW laevade puhul;

• Rakendatakse alla 9 m kalalaevadele erandit, et need ei pea olema jälgitavad

kuni 2029. a lõpuni.

• kehtestatakse volitusnorm, mis annab õiguse ministrile kehtestada asukoha

jälgimise seadmete tehnilisi nõuded. See võimaldab kasutusele võtta

kulutõhusamaid seadmeid. Näiteks võib kalli satelliitjälgimissüsteemi asemel

lubada kasutusele võtta kulutõhusama mobiilsidel põhineva seadme.

Tõsised rikkumised ja karistusnormid (eelnõu § 1 punktid 15, 16, 47, 49, 69, 70, 71, 73—98 ning § 3 punktid 1—6 ning § 4) • täiendatakse tõsiste rikkumiste loetelu (EL ja muu);

• sätestatakse EL tõsiste rikkumiste punktisüsteem kaptenitele ja kaluritele (artikkel 92);

• sätestatakse eraldi karistusnorm EL tõsise rikkumise toimpanemise eest (artikkel 91a –

karistus seotakse kala väärtusega);

• muudetakse KPS-is sätestatud väärteokoosseisud, et oleks üheselt selge, mille alusel

isikut karistatakse. Eesmärgiks on selgelt eristada nn tavalised väärteod tõsistest

rikkumistest;

• sätestatud KPS-is väärteokoosseisud viiakse kooskõlla uute terminitega (näiteks

asukoha jälgimise seade ja laevaseireseade);

• edaspidi on karistatav katsestaadiumisse jääv kala müük, kui üritatakse näiteks müüa

harrastuskalapüügil saadud kala või keelatud kalaliiki või alamõõdulist kala, samuti on

karistatav katsestaadiumisse jääv elektripüügivahendi müük.

Lihtsustamine

• edaspidi loetakse KeA tehtud kala- ja veetaimevarule tekitatud kahju hüvitamise

sissenõudmise otsus täitedokumendiks täitemenetluse seadustiku § 2 lõike 1

punkti 21 tähenduses (kalakahju välja nõudmine KeA otsuse alusel, mitte

tsiviilhagi korras kohtu kaudu);

• sätestatakse võimalus KeA-le kustutada tõsise rikkumise toimepanemise eest

punktid varem, tegemist on komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2025/1766

artiklis 36 sätestatud erandi rakendamisega;

• antakse KeA-le ligipääs karistusregistri arhiivi andmetele väärteomenetluse

läbiviimise eesmärgil, kui isik on toimepannud tõsise rikkumise. KeA-le antakse

võimalus küsida andmeid karistusregistrist tasuta.

Korrakaitsemeetmed (eelnõu § 1 punktid 63—66)

• täiendatakse lubatud korrakaitsemeetmete loetelu, lisades sinna õiguse

kehtestada viibimiskeeld. See võimaldab süüteo kahtluse korral vajadusel keelata

isikul viibimise kohas, kus ta võib rikkuda või hävitada tõendeid.

• täiendatakse lubatud korrakaitsemeetmete loetelu, lisades sinna õiguse suunata

kalalaev sadamasse.

• täiendatakse lubatud korrakaitsemeetmete loetelu, lisades sinna õiguse

kohaldada kontrolltehingut, tagades järelevalve elektripüügivahendi ja kala müügi

nõuete täitmise üle.

Normitehnilised parandused (eelnõu § 1 punktid 1, 2, 5, 8, 9, 37, 50, 99, 100)

• seaduse teksti korrastamine;

• viimase aja praktika kohaselt ei ole seaduses soovitatav kasutada

lühendeid ning samuti välditakse sõna „erand“ kasutamist, kui

paragrahvi ülesehitusest tuleneb erandlikkus niigi selgelt;

• sõnastusi on muudetud ja kasutatud pole enam lühendeid ja sõna

„erand“.

Seaduse rakendamine (eelnõu § 1 punkt 100 ja § 5)

• antakse kalalaeva omanikele ja valdajatele jälgimisseadmete paigaldamiseks

üleminekuaeg. Rakendatakse nõukogu määruses (EÜ) nr 1224/2009 ettenähtud

erandit, et merel kasutatavatele kuni 12 meetri pikkustele kalalaevadele tuleb

paigaldada jälgimisseadmed alates 10. jaanuarist 2028. Alla 9 meetri pikkustele

kalalaevadele, mis tegutsevad sise- ja territoriaalmerel, kehtib sama nõue alates

1. jaanuarist 2030;

• uusi kaalumisnõudeid hakatakse rakendama alates 2027. aasta 1. jaanuarist;

• mootorivõimsuse jälgimisseadme paigaldamist on võimalik nõuda alates 2028.

aasta 10. jaanuarist.

Täname tähelepanu eest!

Riigikogu maaelukomisjoni

istungi protokoll nr 152

Tallinn, Toompea Esmaspäev, 04. mai 2026

Algus 11.10, lõpp 12.14

Juhataja: Urmas Kruuse (esimees)

Protokollija: Jaanika Lokk (konsultant)

Võtsid osa:

Komisjoni liikmed: Anti Allas, Siim Pohlak, Maido Ruusmann, Andrus Seeme, Toomas Uibo

Komisjoni ametnikud: Marin Daniel (nõunik-sekretariaadijuhataja), Merle Kruusimägi

(nõunik)

Kutsutud: regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras, Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi kalanduspoliitika osakonna kalavarude valdkonna juht Herki

Tuus, sama osakonna nõunik Kaire Märtin ja õigusosakonna peaspetsialist Jan Nilson (2.

päevakorrapunkt); Riigikogu infonõunik Maiki Vaikla (1.–3. päevakorrapunkt)

Päevakord:

1. Nädala töökava kinnitamine

2. Vabariigi Valitsuse algatatud kalapüügiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste

seaduste muutmise seaduse eelnõu (887 SE) esimese lugemise ettevalmistamine

3. Info ja muud küsimused

1. Nädala töökava kinnitamine

Vaadati läbi 13. töönädala (04.–10.05.2026) töökava

Komisjoni istung esmaspäev, 04.05.2026 kell 11.10

1. Nädala töökava kinnitamine

2. Vabariigi Valitsuse algatatud kalapüügiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste

seaduste muutmise seaduse eelnõu (887 SE) esimese lugemise ettevalmistamine

3. Info ja muud küsimused

Komisjoni istung teisipäev, 05.05.2026 kell 14.00

1. Ülevaade aiandushariduse tulevikust Räpina Aianduskooli näitel

2. Info ja muud küsimused

Otsustati:

1.1. Kinnitada nädala töökava (konsensus: Anti Allas, Urmas Kruuse, Andrus Seeme, Toomas

Uibo).

2

2. Vabariigi Valitsuse algatatud kalapüügiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste

seaduste muutmise seaduse eelnõu (887 SE) esimese lugemise ettevalmistamine

Urmas Kruuse juhatas sisse päevakorrapunkti arutelu ning andis eelnõu tutvustamiseks sõna

külalistele.

Hendrik Johannes Terras märkis, et eelnõu algatamise ajendiks onEuroopa Liidu (EL)

õigusaktide ülevõtmine.

Kaire Märtin andis ülevaate Vabariigi Valitsuse algatatud kalapüügiseaduse muutmise ja

sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõust 887 SE (lisa). Ta märkis, et

eelnõuga muudetakse kalapüügiseadust, kalandusturu korraldamise seadust, karistusregistri

seadust ja riigilõivuseadust. Eelnõu muudatused puudutavad peamiselt kalapüüki merel, aga

ka turukorraldust sisevetes. Ta andis ülevaate ELi õiguse taustast ning tutvustas peamisi

muudatusi, mis puudutavad kalalaevatunnistust ja kalapüügiluba, päritolu tõendamist ja

andmete esitamist, kalalaeva mootorivõimsuse ja asukoha jälgimist ning tõsiseid rikkumisi,

karistusnorme ja korrakaitsemeetmeid.

Kaire Märtin tutvustas esimest muudatuste plokki (kalalaevatunnistus ja kalapüügiluba) ning

märkis, et eelnõuga muudetakse kalalaevatunnistuse ja loa kehtetuks tunnistamise ning

peatamise aluseid. Lisaks asendatakse viited kehtetutele ELi õigusaktidele viidetega

kehtivatele õigusaktidele. Kõneleja andis ülevaate muudatuste paketiga kaasnevatest

lihtsustamistest.

Anti Allas uuris, kas kalurid on muudatustega nõus.

Kaire Märtin vastas, et sektor on muudatustega kursis ning on nendega nõus. Ta lisas, et

sektoriga on toimunud mitmeid kohtumisi, mille käigus anti ülevaated kontrollimääruse

menetlusest ja planeeritavatest muudatustest.

Kaire Märtin andis ülevaate kalaandmete esitamise ja päritolu tõendamist puudutavatest

muudatustest ning selle lihtsustamismeetmetest. Ta märkis, et merel kala müügi piirmääraks

ilma esmakokkuostu vormistamata sätestatakse 10 kg ühe tarbija kohta (kehtiv regulatsioon

30 kg). Esialgu tekitas nõue arusaamatust ja pahameelt, kuid tänaseks on sektor muudatusega

nõus. Euroopa Komisjon (EK) pakkus algselt piirmääraks koguni 5 kg.

Urmas Kruuse küsis, mis oli EK piirmäära muudatuse põhiargument.

Kaire Märtin sõnul oli peamine argument, et liiga suure piirmäära puhul võib tekkida

võimalus n-ö hangeldamiseks. Piirmäär kehtib ühe päeva ja ühe inimese kohta. Liikmesriigid

olid piirmäära suuruse osas erinevatel seisukohtadel (nt Kreeka soovis, et piirang peaks olema

veelgi madalam kui 5 kg).

Kaire Märtin jätkas ettekandega ning märkis, et eelnõuga täiendatakse harrastuspüügi

andmete esitamise volitusnormi ning edaspidi võib kehtestada kohustuse esitada andmeid, kui

vajadus tuleneb ELi õigusest. Eelnõuga muudetakse nõuet esitada andmeid kalapüünistesse

sattunud (kaitsealuste) imetajate ja lindude kohta. Edaspidi tuleb esitada andmed mitte ainult

hukkunud imetajate ja lindude kohta, vaid igal juhul, kui imetaja või lind satub püünisesse.

Täpsustavad nõuded kehtestatakse saagi kaalumisele. Tavareegli kohaselt tuleb püütud kala

kaaluda sadamas (v.a erandite puhul). Kalapüügiseadust täiendatakse volitusnormiga, mille

alusel on ministril õigus kehtestada kaalumisele täpsustavaid nõudeid, kui vastav vajadus

tuleneb ELi õigusest.

Toomas Uibo märkis, et 10 kg on piiriks, mille puhul ei pea kala päritolu tõendama. Mida see

tähendab?

Kaire Märtin selgitas, et üle 10 kg koguste puhul peab olema esmamüügiteatis (tõend kala

päritolu kohta). Kuni 10 kg puhul ei ole vaja päritolu tõendavat dokumenti.

Andrus Seeme küsis, kas kalapüünistesse sattunud imetajaks, kellest on vaja teada anda, on

ka saarmas.

Kaire Märtin selgitas, et edastada tuleb teave, millises seisundis kalapüünisesse sattunud

loom või lind vabaks lasti, s.t kas elusalt, surnult või vigastatult.

Urmas Kruuse märkis, et eelnõuga täiendatakse harrastuspüügi andmete esitamise

3

volitusnormi ning edaspidi võib kehtestada kohustuse esitada andmeid, kui vajadus tuleneb

ELi õigusest. Ta küsis, kas andmete esitamine on kohustuslik või mitte. Sõna „võib” jätab

mulje, et see ei ole kohustuslik.

Kaire Märtin vastas, et ELi nõuetest tulenev kohustus on vaja täita, s.t vastavad andmed

tuleb (mitte võib) esitada. Volitusnorm annab võimaluse kehtestada alamaktiga täpsustavad

nõuded. Alates sellest aastast tuleb esitada andmed nende liikide kohta, mille harrastuspüük

on ELi õigusega reguleeritud (nt lõhe ja tursk).

Andrus Seeme märkis, et minister võib kehtestada kaalumisele täpsustavaid nõudeid. Ta

küsis, milliseid nõudeid on kavas rakendada.

Kaire Märtin selgitas, et tavareegli kohaselt tuleb merel püütud kala sadamas kaaluda, kuid

on teatud erandeid, nt valimipõhine kaalumine. Sel juhul ei kaaluta kogu kalasaaki, vaid

teatud valimit, mille alusel arvutatakse kogukaal. Näiteks traalpüügi korral ei ole vaja kaaluda

kõiki konteinereid, vaid piisab teatud valimist. Erandite kehtestamist on kavas arutada

sektoriga. Hetkel on kaalumise nõuded läbirääkimiste faasis.

Andrus Seeme küsis, kas 10 kg kala, mille päritolu ei pea tõendama, võib arvata välja

kogusaagist ehk sellele ei rakendu kaalumiskohustus.

Kaire Märtin vastas, et püügiandmetes peab deklareerima kogu kalasaagi.

Urmas Kruuse küsis, kas kala tuleb kaaluda merel või sadamas.

Kaire Märtin selgitas, et tavareegli kohaselt tuleb kala kaaluda sadamas.

Urmas Kruuse märkis, et mõnes sadamas ei ole kaalumisvõimalust.

Kaire Märtin vastas, et erandina võib kala kaaluda ka pärast transporti sadamast.

Herki Tuus lisas, et näiteks kui kala viiakse jahutootmisesse, võib kala kaaluda alles tehases.

See eeldab erandi kehtestamist.

Urmas Kruuse küsis, kuidas korraldatakse järelevalvet kalakoguse üle transpordi ajal

tehasesse.

Kaire Märtin vastas, et EK on hinnanud seda kõrgema riskiga olukorraks. Keskkonnaameti

hinnangul on Eestis püütavate liikide (kilu ja räim) puhul risk siiski madal.

Kaire Märtin jätkas ettekandega ning märkis, et edaspidi laieneb kõigile kalapüügiõigust

omavatele isikutele automaatselt ka kaalumisõigus. Samuti täiendatakse kutselise kalapüügi

registrisse kantavate andmete koosseisu.

Kaire Märtin andis ülevaate kalalaeva mootorivõimsuse ja asukoha jälgimisega seotud

muudatustest (lisa). Ta märkis, et eelnõuga sätestatakse üldine laeva asukoha jälgimise

kohustus. Praegu kasutatakse traalpüügilaevadel satelliitjälgimise süsteemi ning Peipsi,

Lämmi- ja Pihkva järvel GPS-jälgimist. Edaspidi on kavas traalpüügilaevadele kehtivaid

jälgimissüsteemi nõudeid lihtsustada, nt satelliitjälgimise süsteemi asemel piisab GPS-

seadmest. Rannapüügis laieneb merel kalalaevade jälgimiskohustus alates 2028. aastast 9–12

meetri pikkustele laevadele ning alates 2030. aastast kõigile laevadele. Tegemist on

muudatusega, mille üle peeti ELi tasandil pikki läbirääkimisi.

Siim Pohlak küsis, kas nõue kohaldub ka alla 12 meetri pikkustele laevadele.

Kaire Märtin vastas, et nõue kohaldub ka alla 12 meetri pikkustele laevadele. Ta lisas, et

näiteks Peipsi järvel on kalalaevad olnud jälgitavad juba alates 2015. aastast. Sektori

hinnangul on tegemist tõhusa kalajärelevalve meetmega.

Urmas Kruuse tundis huvi mootorivõimsuse piirmäära (221 kW) vastu.

Kaire Märtin selgitas, et üle 221 kW mootorivõimsusega kalalaevade puhul on kohustus

kontrollida laevade mootorivõimsust. Kontrollimeetmeid rakendatakse eelkõige laevade

suhtes, mis on varem rikkunud mootorivõimsuse nõudeid või mille puhul riskianalüüs viitab

suuremale rikkumisriskile. Keskkonnaameti hinnangul on risk siiski madal ning plaanis on

rakendada erandit, s.t alla 221 kW mootorivõimsusega laevadele üldjuhul ei kehtestata

kontrolliseadmete paigaldamise kohustust. Ta lisas, et mootorivõimsuse piirang ei puuduta

rannapüügilaevu.

4

Maido Ruusmann küsis, millest tuleneb 221 kW mootorivõimsuse piir.

Herki Tuus selgitas, et ELis on kalalaevastiku võimsus piiratud, sest traalpüügi puhul

võimaldab võimsam mootor kasutada suuremat traali ja püüda rohkem kala.

Maido Ruusmann küsis, kas 221 kW on üleeuroopaliselt kokkulepitud piirmäär.

Herki Tuus vastas, et üle 221 kW mootorivõimsusega laevadega saab hakata traali järele

vedama.

Kaire Märtin lisas, et 221 kW mootorivõimsus on sisuliselt traalpüügi piir ning sellest

suurema mootorivõimsusega laevu käsitatakse traalpüügilaevadena.

Herki Tuus lisas, et Eestis reguleeritakse kalapüüki kvoodisüsteemiga, kuid mõnes

liikmesriigis ei ole kvoote kehtestatud ning püüki piiratakse kalalaevade mootorivõimsuse

kaudu.

Kaire Märtin märkis, et algselt kavandas EK kehtestada mootorivõimsuse kontrolleri nõude

kõigile üle 221 kW mootorivõimsusega laevadele, kuid läbirääkimiste käigus jõuti

kompromissini ning nõue jäi kehtima üksnes kõrge riskiga laevade puhul.

Kaire Märtin andis ülevaate tõsiseid rikkumisi ja karistusnorme puudutavatest muudatustest

(lisa). Ta märkis, et eelnõuga täiendatakse tõsiste rikkumiste loetelu. ELis on kehtestatud

ühtne tõsiste rikkumiste loetelu, mis koosneb kahest osast: rikkumised, mida loetakse

tõsiseks, ning rikkumised, mis loetakse tõsiseks üksnes juhul, kui on täidetud

kindlaksmääratud kriteeriumid. Muudatuse kohaselt kohaldatakse edaspidi ELi tasandil

ühtseid kriteeriume. Nimetatud tõsiste rikkumiste loetelu puudutab eeskätt merel toimuvat

püüki ja turukorralduse valdkonda.

Toomas Uibo märkis, et eelnõu muudatuse kohaselt täiendatakse tõsiste rikkumiste loetelu.

Ta tundis huvi ELi ja riiklike rikkumiskategooriate vastu.

Kaire Märtin vastas, et riiklikus loetelus muudatusi ei tehta, s.t tõsiste rikkumiste loetelu

jääb sisuliselt samaks. Muudatus puudutab eeskätt ELi tõsiste rikkumiste kohaldamist. ELi

kontrollimääruse muudatusega seonduvalt käsitatakse ELi tasandil tõsiste rikkumistena

üksnes neid rikkumisi, millega rikutakse ELi nõudeid.

Urmas Kruuse märkis, et sel juhul lisandub tõsiste rikkumiste kategooriaid. Ta avaldas

arvamust, et kalavaru ja konkurentsi seisukohast ei ole vahet, kas rikkumine tuleneb ELi või

riiklikust õigusest.

Kaire Märtin vastas, et ELi õiguses nõutud sanktsiooninorme kohaldatakse üksnes ELi

tõsiste rikkumiste korral, mitte riiklike tõsiste rikkumiste puhul.

Urmas Kruuse küsis, mida loetakse ELi ja mida siseriiklikuks rikkumiseks.

Kaire Märtin tõi näiteks, et ELi õiguse tõsiseks rikkumisena loetakse nt lubatud

kaalukõikumise ületamist, s.t olukorda, kus püügipäeviku andmed erinevad

lossimisdeklaratsiooni andmetest. Riiklikult see ei ole tõsine rikkumine sisevetel, kuid merel

kvalifitseerub see ELi tõsiseks rikkumiseks. Teise näitena tõi ta püügivahendi nõuete

rikkumise. Näiteks kui ELi õigus kehtestab lubatud võrgusilma suuruse, kohaldatakse

rikkumise korral ELi sanktsiooninormi.

Herki Tuus selgitas, et Eesti lähtus läbirääkimistel põhimõttest võtta üle üksnes need reeglid,

mis tulenevad ELi õigusest, ilma neid täiendavalt laiendamata. Seetõttu on ELi tõsiste

rikkumiste kvalifikatsioon seotud juhtudega, kus rikkumine tuleneb ELi õigusest. Riiklikke

nõuete rikkumiste eest kohaldatakse riiklikke sanktsioone.

Kaire Märtin lisas, et näiteks merekalurid leidsid, et lubatud kaalukõikumise ületamise

kvalifikatsioon ELi tõsise rikkumisena võiks laieneda samadel alustel ka sisevetele (võrdse

kohtlemise põhimõte), kuid sisevete kalurid sellega ei nõustunud.

Siim Pohlak märkis, et Liivi lahe kalanduskogu on toonud välja probleemina

kaalumiskohustuse ning asjaolu, et seda peetakse tõsiseks rikkumiseks.

Kaire Märtin selgitas, et vaidluskohaks on kaalumise lubatud kõikumine. Lubatud

kõikumised on sätestatud kontrollimääruses ning neid ei saa regulatsioonist välja jätta.

5

Siim Pohlak küsis, kuidas eristatakse sellisel juhul tahtlikku ja tahtmatut rikkumist.

Kaire Märtin vastas, et tegemist on Keskkonnaameti kaalutlusotsusega. Räime puhul on

lubatud kõikumise piirmäär 20% ning rikkumine muutub tõsiseks, kui eksimus ületab 25%

(s.t enam kui veerand saagist). Mõne kalaliigi puhul, kus lubatud kõikumise piirmäär on 10%,

loetakse rikkumine tõsiseks alates 20% eksimusest (s.t piirmäära ületamine kahekordselt).

Kuni 100 kg koguste puhul on lubatud kõikumise piirmäär 20% ning tõsiseks rikkumiseks

kvalifitseerub olukord, kus eksimus on 40% või enam.

Herki Tuus täiendas, et kaalumise nõue kehtib juba praegu rannapüügil kvoodialuste liikide

puhul. Kalurid edastavad merel teate pardal oleva räime koguse kohta, seejärel kaalutakse

saak sadamas ning kontrollitakse, kas lubatud kõikumist on järgitud. Praktikas saavad enamik

kalureid sellega hakkama ning massilisi rikkumisi ei ole olnud. Ta lisas, et väikeste koguste

puhul võib tekkida kõrvalekaldeid, sest paari kilogrammi suuruseid koguseid on merel

keeruline silma järgi hinnata. Eesti on seisukohal, et kaalumiskriteeriumid on teatud

olukordade jaoks liiga karmid. Näiteks, kui püütakse väike kogus või kui suures kalasaagis on

väike kogus muud liiki kala, mille osakaalu on merel keeruline täpselt hinnata.

Kaire Märtin lisas, et arutlusel on ettepanek, mille kohaselt ei kohalduks tõsise rikkumise

kriteeriumid saagi koosseisus nendele liikidele, mille osakaal on kuni 5%. Alternatiivina on

kaalutud väärtuskriteeriumi kehtestamist (nt kui kala väärtus jääb alla 500 €, siis tõsise

rikkumise kriteerium ei kohaldu). EKl on õigus vastavaid kriteeriume muuta delegeeritud akti

kaudu.

Kaire Märtin jätkas ettekandega ning märkis, et ELi tõsiste rikkumiste eest hakatakse

edaspidi punkte määrama lisaks kalalaevadele ka kaptenitele ja kaluritele. Kui isikul koguneb

teatud arv punkte, kaasneb sellega püügikeeld vastava aja jooksul (nt 18 punkti korral kaks

kuud, 36 punkti korral neli kuud jne; 90 punkti korral püügikeeld). Punktid kehtivad kolm

aastat, s.t pärast kolme aasta möödumist punktid aeguvad.

Urmas Kruuse küsis, kas sama rikkumise eest määratakse punktid paralleelselt nii

kalalaevale, kaptenile kui ka kalurile või üksnes mõnele neist.

Kaire Märtin selgitas, et tegemist on paralleelsüsteemiga, s.t kui rikkumine on seotud

kalalaeva kasutamisega, võib punkte määrata nii kalalaevale kui ka vastutavale kaptenile või

kalurile. Rannapüügis vastutab püügi eest kalur.

Herki Tuus lisas, et praktikas ei ole alati võimalik punkte kõigile subjektidele määrata, sest

kõigil juhtudel ei ole võimalik vastutavat isikut tuvastada.

Kaire Märtin täpsustas, et kui kalalaeva ei kasutatud, saab punkte määrata üksnes kalurile.

Kaire Märtin jätkas ettekandega ning lisas, et ELi sanktsioon on seotud kala väärtusega.

Esmakordse rikkumise korral on rahatrahv ühe- kuni viiekordne ning korduva rikkumise

korral kahe- kuni kaheksakordne. Lisaks on ette nähtud kala väärtuse piirmäär 500 €. Kala

väärtuse põhist rahatrahvi kohaldatakse juhul, kui rikkumisega saadud kala väärtus on

vähemalt 500 €. Kui väärtus jääb alla selle, kohaldub tavapärane trahviühikute süsteem

(füüsilisele isikule kuni 300 trahviühikut).

Urmas Kruuse küsis, kas väärtus arvutatakse hetke turuhinna järgi.

Kaire Märtin vastas, et väärtus arvutatakse esmakokkuostuhinna järgi.

Kaire Märtin jätkas ettekandega ning andis ülevaate korrakaitsemeetmete muudatustest

(lisa). Ta märkis, et eelnõuga täiendatakse lubatud korrakaitsemeetmete loetelu, lisades sinna

õiguse kehtestada viibimiskeeld. See võimaldab süüteo kahtluse korral vajadusel keelata

isikul viibimise kohas, kus ta võib rikkuda või hävitada tõendeid. Lisaks täiendatakse lubatud

korrakaitsemeetmete loetelu, lisades sinna õiguse kohaldada kontrolltehingut, tagades

järelevalve elektripüügivahendi ja kala müügi nõuete täitmise üle.

Toomas Uibo palus selgitada, mida tähendab kontrolltehing. Kas tegemist on kuritoe

matkimisega?

Kaire Märtin vastas, et tegemist ei ole niivõrd kuriteo matkimisega, vaid kontrollost annab

Keskkonnaametile kahtluse korral õiguse võtta müüjaga ühendust ning teha kindlaks, kas

6

nõudeid (nt kala päritolu kohta) on täidetud.

Jan Nilson selgitas, et kontrollostul ei esitle Keskkonnaameti esindaja ennast inspektorina,

vaid ostjana. Tehing tehakse kontrolli eesmärgil, kuid sisuliselt on tegemist tühise tehinguga

ja tegu jääb katsestaadiumisse. Seetõttu täiendatakse kalapüügiseadust ja väärteokoosseisu

selliselt, et karistatav on ka katse (sh kala ja elektripüügivahendi müügikatse).

Kaire Märtin lisas, et sektori murekohaks on harrastuspüügil püütud kala müük, mis

moonutab turgu.

Urmas Kruuse küsis, miks ei võiks harrastuspüügil püütud kala lubada ka müüa.

Herki Tuus vastas, et harrastuspüük ei ole reguleeritud kvoodisüsteemiga ning seda

käsitatakse väikese mõjuga tegevusena. Harrastuspüügil püütud kala müügi lubamine tekitaks

täiendava majandusliku motivatsiooni ning oleks vastuolus harrastuspüügi eesmärgiga (püük

oma tarbeks või huvitegevusena).

Kaire Märtin lisas, et kalaressurss on piiratud ning kalavarust tulu teenimise õigus on

kutselistel kaluritel.

Herki Tuus märkis, et kui lubada harrastuspüügil püütud kala müüa, ei oleks see enam

hobitegevus, vaid muutuks sisuliselt kutsetegevuseks. Ta märkis, et ELi tasandil on

harrastuspüügil püütud kalamüük juba pikemat aega keelatud ning tegemist ei ole üksnes

riikliku piiranguga. Harrastuspüügil püütud kala müügi lubamist ei ole ametlikult toetanud ei

harrastus- ega kutseline sektor.

Kaire Märtin lisas, et ELi tasandil kehtestati kontrollimäärusega harrastuspüügile kala

müügikeeld 2010. aastal, kuid Eestis kehtis vastav keeld juba varem (alates 2008. aastast).

Urmas Kruuse avaldas arvamust, et harrastuspüük mõjutab ühelt poolt kalavarusid ja teisalt

kutseliste kalurite sissetulekut.

Kaire Märtin lisas, et harrastuspüüki on võimalik reguleerida päevalimiidi kehtestamisega.

Andrus Seeme tundis huvi kontrollostu ja keelatud müügi karistamise vastu. Ta küsis, kas

tegemist on Eesti või ELi õiguses sätestatud meetmetega.

Kaire Märtin vastas, et kontrollost on täiendav järelevalvemeede, s.t ELi õigus ei sätesta

täpselt, millise meetodiga tuleks kontrolli läbi viia. Ta lisas, et sektor on korduvalt juhtinud

tähelepanu probleemidele, mis on seotud nt alamõõdulise kala või harrastuspüügil püütud kala

ebaseadusliku müügiga. Kontrollost aitab rikkumisi paremini tuvastada ja turgu korrastada.

Urmas Kruuse küsis, kas kontrollost on võrreldav teiste valdkondade (nt alkoholi ja tubaka)

kontrollostudega ning kas see paigutub õigusruumi mõttes samasse raamistikku.

Jan Nilson vastas jaatavalt ning täpsustas, et eelnõu järgi on kontrollost kitsamalt piiritletud.

Seda saab kasutada üksnes müügipakkumise nõuete täitmise kontrollimiseks. Ta märkis, et

ELi õigus loeb tõsiseks rikkumiseks mh keelatud liigi müügiks pakkumise. Füüsilises

müügikohas saab keskkonnainspektor kontrolli teha kohapeal, kuid veebimüügi korral on

tavapärased järelevalvemeetmed oluliselt piiratumad.

Herki Tuus lisas, et Keskkonnaamet on saanud vihjeid nt kala ebaseadusliku müügi kohta

Facebookis.

Jan Nilson lisas, et keelatud müügi kontrollimiseks kaaluti ka teisi võimalusi. Ühe rangema

alternatiivina nähti väärteokoosseisu, mille puhul oleks juba müügiks pakkumine keelatud ja

sanktsioneeritav tegu.

Kaire Märtin jätkas ettekandega ning tutvustas normitehnilisi parandusi ja seaduse

rakendamisega seotud sätteid (lisa). Ta märkis, et kalalaevade omanikele ja valdajatele

antakse jälgimisseadmete paigaldamiseks üleminekuaeg. Rakendatakse nõukogu määruses

(EÜ) nr 1224/2009 ette nähtud erandit, mille kohaselt tuleb merel kasutatavatele kuni 12

meetri pikkustele kalalaevadele paigaldada jälgimisseadmed alates 10. jaanuarist 2028. Alla 9

meetri pikkustele kalalaevadele, mis tegutsevad sise- ja territoriaalmerel, kehtib sama nõue

alates 1. jaanuarist 2030. Uusi kaalumisnõudeid hakatakse rakendama alates 1. jaanuarist

7

2027 ning mootorivõimsuse jälgimisseadme paigaldamist on võimalik nõuda alates

10. jaanuarist 2028.

Urmas Kruuse märkis, et eelnõu on täiskogu päevakorras esimesel lugemisel sel

kolmapäeval (06.05.2026). Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele on eelnõule 887

SE muudatusettepanekute esitamise tähtaeg 10 tööpäeva.

Maido Ruusmann tundis huvi tindipüügi vastu ning märkis, et tindipüük sõltub

ilmastikuoludest. Ta küsis, milline on ministeeriumi seisukoht tindipüügi osas.

Hendrik Johannes Terras vastas, et teadlased on soovitanud püüda tinti 450 tonni aastas.

Tänavu olid probleemiks pikalt kestvad jääolud, kuid tänaseks on tinti välja püütud u 650

tonni, mis on sama palju kui eelmisel aastal. Ta lisas, et püügi viimane päev on homme, mis

tähendab, et püügikogus võib ületada eelmise aasta tulemuse (kuigi eelmisel aastal olid

ilmastikutingimused soodsamad).

Maido Ruusmann märkis, et seega on vaatamata pikaleveninud talvele kalamehed püüdnud

välja tavapärase koguse tinti.

Herki Tuus juhtis tähelepanu, et tänavu on püütud tinti isegi rohkem kui eelmisel aastal ning

püük on lubatud veel üks päev. Ta lisas, et kalurite püügisurvet oleks võimalik maandada nt

kvoodilaadse lahenduse kehtestamisega. See vähendaks ebakindlust.

Urmas Kruuse küsis, kas seaduse tasandil oleks vaja luua rohkem paindlikkust, et oleks

võimalik ilmastikust ja looduse eripäradest tulenevatele muutustele kiiremini reageerida.

Herki Tuus märkis, et analoogseid juhtumeid on olnud ka varem. Samas on ilmastiku

korrigeerimisel olukord lahenenud.

Maido Ruusmann nõustus, et kvoodisüsteem võib anda kaluritele kindlustunde, kuid sellega

kaasnevad teised probleemid.

Hendrik Johannes Terras avaldas arvamust, et kalamehed ei ole huvitatud tindikvoodist.

Herki Tuus lisas, et kalapüügiseaduses oleks võimalik kvoodiga seonduvaid sätteid

täpsustada. Kui ühel hetkel on sektor tindikvoodist huvitatud, oleks vastav volitusnorm

seaduses juba olemas.

Urmas Kruuse tänas külalisi eelnõu 887 SE tutvustamise ja küsimustele vastamise eest.

Otsustati:

2.1. Teha ettepanek esimene lugemine lõpetada (konsensus: Anti Allas, Urmas Kruuse, Siim

Pohlak, Maido Ruusmann, Andrus Seeme, Toomas Uibo).

3. Info ja muud küsimused

Toomas Uibo tegi ettepaneku loobuda eelnõude väljatrükkidest paberkandjal või vähendada

väljatrükke paarile eksemplarile.

(allkirjastatud digitaalselt)

Urmas Kruuse

juhataja

(allkirjastatud digitaalselt)

Jaanika Lokk

protokollija