Seadme ohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu

Seadme ohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 1

Kooskõlastustabel

Nr Esitaja ja ettepaneku/märkuse sisu Arvestamine Põhjendus/selgitus

Justiits- ja Digiministeerium 1. ring kooskõlastus

1. Eelnõu § 1 p 2 näeb ette põhimääruse kehtestamise

volitusnormi raamid.

Juhime tähelepanu, et volitusnormis on puudu täpne

andmekoosseis (mis on esitatud põhimääruse lisas). Samuti

soovitame andmete esitamise korra asemel tuua volitusnormi

raamides välja andmeandjad ja nendelt saadavad andmed.

Täiendavalt juhime tähelepanu, et kui korralduslikult on

põhimääruses vaja veel mõnda aspekti reguleerida,

soovitame volitusnormis välja tuua ka muud korralduslikud

küsimused. Lisaks sellele palume kehtetuks tunnistada SeOS

§ 12 lõike 5 teine lause, kuna see kordab põhimääruse

volitusnormis sätestatut. Samuti märgime, et lisaks eelnõule

lisatud rakendusakti kavandis väljatoodule, tuleks üle

vaadata ka põhimääruse järgmised sätted: § 3 lg 3, § 6, § 8

ning lisa.

Arvestatud Eelnõusse lisati punktid:

„andmete täpsem koosseis“,

„andmeandjad ja nendelt

saadavad andmed“, „muud

andmekogu pidamisega seotud

korralduslikud küsimused“.

SeOS § 12 lõike 5 teine lause, mis

kordab põhimääruse

volitusnormis sätestatud,

tunnistatakse kehtetuks.

Põhimäärust täiendati. Terviklik

määruse korrastamine tehakse

peale seaduses muudatuste

kehtestamist.

2. Eelnõu § 1 p-s 4 kavandatav lõige 7 näeb ette, et andmekogu

pidamise eesmärgi saavutamiseks ning paragrahvi lõigete 4

ja 5 kohaselt andmekogusse kantavate andmete valdkonna

ülesannete täitmiseks töödeldakse isiku kohta üldandmeid,

haridusandmeid, töötamise andmeid ja terviseandmeid.

Juhime tähelepanu, et andmekogus saab töödelda üksnes

andmekogu pidamise eesmärgil isikuandmeid, seega tuleks

Arvestatud Eelnõud muudetud ja lisatav

SeOS § 12 lõike 7 sissejuhatav

lauseosa sõnastatud:

„Andmekogus töödeldakse

järgmisi isikuandmeid:“.

Dokumendiregistri vaates

täiendati isikuandmete loetelu ja

sissejuhatav lauseosa sõnastada: „Andmekogus töödeldakse

järgmisi isikuandmeid:“. Juhime ka tähelepanu sellele, et

kuna andmekogu toimib ka dokumendiregistrina, võib

andmekogu sisaldada rohkem andmeid, kui üksnes eespool

loetletud isikuandmed. Seega tuleks isikuandmete loetellu

lisada täiendav punkt: „5) isiku poolt dokumendiregistrisse

esitatud muud isikuandmed.“.

Kavandatav lõige 8 näeb sissejuhatava lauseosa järgi ette

avalikustatavad isikuandmed, kuid loetelu ei sisalda üksnes

isikuandmeid. Isikuandmete avalikustamisel tuleb ette näha,

milliseid andmeid täpselt avalikustatakse, mis eesmärgil ja

vajadusel ning kui kaua (kui see ei kattu säilitamisajaga).

Juhime tähelepanu, et avaliku teabe seaduse (AvTS) kohaselt

on kogu teave, mis on saadud või loodud avalikke ülesandeid

täites, avalik, välja arvatud osas, mille suhtes on kehtestatud

juurdepääsupiirang. Avalik teave saab olla avalik passiivselt

või aktiivselt. Aktiivne avalikkus tähendab seda, et teave

tuleb avalikustada. Meie hinnangul ei ole punktis 1 loetletud

andmed isikuandmed. Kui soovitakse ette näha nende

andmete aktiivse avalikustamise kohustus, tuleb see näha ette

eraldi sättes, kuna kavandatava lõike sissejuhatava lauseosa

kohaselt puudutab lõige üksnes isikuandmete avalikustamist.

Kui nimetatud andmed on lihtsalt avalikud, st nad on

juurdepääsetavad andmekogus (st neile ei ole seatud

juurdepääsupiirangut) ja neid kuskil aktiivselt avalikustama

ei pea, puudub vajadus vastava sätte kavandamiseks.

Kavandatava lõike 8 punktis 2 nimetatud isikuandmete puhul

tuleb ette näha andmete avalikustamise eesmärk.

Kavandatava lõike punkti 3 kohaselt on andmekogu

vastutaval töötlejal õigus andmekogus töödeldavaid andmeid

edastada Euroopa Komisjonile ja avaliku ülesande täitmiseks

lisati täiendav punkt : „5) isiku

poolt dokumendiregistrisse

esitatud muud isikuandmed.“.

SeOS kavandatav lõige 8 muudeti

ja sõnastati järgnevalt:

„(8) Andmekogus avalikustatakse

seadmete ohutuse eesmärgil isiku

kompetentsust tõendava

tunnistuse omaniku nimi ja

isikukood, tunnistuse andmise

kuupäev, tunnistuse kehtivuse

lõpu kuupäev, pädevusulatus ja

tunnistuse number.“.

SeOS kavandatav lõige 9 muudeti

ja sõnastati järgnevalt:

„(9) Andmekogus töödeldakse

terviseandmeid üksnes

järelevalvemenetluse

läbiviimiseks.“.

SeOS kavandatav lõige 10

muudeti ja sõnastati järgnevalt:

„(10) Käesoleva seaduse alusel

andmekogusse kantud

isikuandmeid säilitatakse kõige

kauem 20 aastat andmekogusse

kandmisest arvates, välja arvatud

ilma kehtivusajata väljastatud

lube ja tunnistusi, mida

säilitatakse tunnistuse omaja eluea

teise riigi pädevale asutusele otsekohalduva Euroopa Liidu

õigusakti või välislepingu alusel. Juhime tähelepanu, et kuna

andmete töötlemise õigus tuleneb nimetatud otsekohalduvast

õigusaktist või välislepingust, ei tule seda eraldi riigisiseses

õiguses reguleerida. Eelnevast tulenevalt teeme ettepaneku

sõnastada kavandatav lõige 8 järgmiselt: „(8) Andmekogus

avalikustatakse [millisel] eesmärgil isiku kompetentsust

tõendava tunnistuse omaniku nimi ja isikukood, tunnistuse

andmise kuupäev, tunnistuse kehtivuse lõpu kuupäev,

pädevusulatus ja tunnistuse number.“.

Kavandatav lõige 9 näeb ette, et andmekogus töödeldavatele

terviseandmetele on ligipääs andmekogu vastutaval töötlejal

järelevalvemenetluse läbiviimiseks vajalikus ulatuses ning

neid andmekogust ei väljastata. Juhime tähelepanu, et

andmekogu asutatakse vastutava töötleja ülesannete täitmise

lihtsustamiseks. Vastutav töötleja vastutab kõigi andmekogus

olevate andmete õigsuse, turvalisuse jms eest, seega peab

vastutaval töötlejal olema ligipääs andmekogus olevatele

andmetele ka muul juhul kui üksnes konkreetse ülesande

raames. Mõistame, et sättega on soovitud tagada täiendav

kaitsemeede eriliiki isikuandmete töötlemiseks, seega

pakume välja järgmise sõnastuse: „(9) Andmekogus tohib

terviseandmeid töödelda üksnes järelevalvemenetluse

läbiviimiseks.“. Selline sõnastus tagab, et terviseandmeid

töödeldakse üksnes konkreetse seaduses sätestatud ülesande

täitmise raames.

Seoses kavandatava lõike 9 teise poolega, mis näeb ette, et

terviseandmeid andmekogust ei väljastata, juhime

tähelepanu, et kuna terviseandmete puhul on tegemist igal

juhul asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabega AvTS §

lõpuni. Andmete säilitamise

täpsemad tähtajad sätestatakse

andmekogu põhimääruses.“.

Pädevustunnistustega seotud

päringuid tehakse

rahvastikuregistrisse korra

ööpäevas, mis on

automatiseeritud andmekogude

vaheline isiku staatuse uuendus.

Isiku staatust rahvastikuregistrist

JVIS-esse maha ei salvestata. Kui

rahvastikuregistris staatus

muutub, siis tunnistus

arhiveeritakse JVIS-es.

35 alusel, peab kehtiva regulatsiooni kohaselt asutuse juht

hindama, kas andmete taotlejal on andmete saamiseks

õiguslik alus. Õiguslik alus võib olla ka avaliku ülesande

täitmise kohustus ning sellisel juhul tuleb lähtuda andmete

ühekordse küsimise põhimõttest, mis tähendab, et olukorras,

kus riigil on vastavad andmed juba olemas, ei tohiks isiku

käest neid uuesti küsida. Keeld andmekogust andmeid

väljastada läheks aga vastuollu eelnimetatud põhimõttega

(AvTS § 431 lg 3) ja AvTS § 436 lõikega 2, mis näeb ette, et

andmete töötlemisel, mida kogub põhiandmetena teine riigi

infosüsteemi kuuluv andmekogu, tuleb aluseks võtta vastava

teise andmekogu põhiandmed. Eelnevast tulenevalt leiame,

et eelnõust tuleb välja jätta see osa, mille kohaselt

terviseandmeid andmekogust ei väljastata.

Kavandatav lõige 10 näeb ette, et andmekogusse kantud

isikuandmeid säilitatakse kõige kauem 20 aastat

andmekogusse kandmisest arvates. Andmete säilitamise

täpsemad tähtajad sätestatakse andmekogu põhimääruses.

Ilma kehtivusajata väljastatud lube ja tunnistusi säilitatakse

tunnistuse omaja eluea jooksul. Selleks, et ei tekiks vastuolu

kavandatava esimese ja kolmanda lause vahel, pakume

sättele järgmise sõnastuse: „(10) Käesoleva seaduse alusel

andmekogusse kantud isikuandmeid säilitatakse kõige kauem

20 aastat andmekogusse kandmisest arvates, välja arvatud

ilma kehtivusajata väljastatud lube ja tunnistusi, mida

säilitatakse tunnistuse omaja eluea lõpuni. Andmete

säilitamise täpsemad tähtajad sätestatakse andmekogu

põhimääruses.“.

Lisaks sellele juhime tähelepanu, et kui andmeid säilitatakse

isiku eluea lõpuni, töödeldakse andmekogus ilmselt ka isiku

surmaandmeid, mida aga kavandatavas lõikes 7 ette nähtud

isikuandmete kategooriad ei kata.

3. Mõjude osas on seletuskirjas kirjeldatud lisakulusid seoses

kutsetunnistusele üleminekuga. Sellest võib järeldada, et

suureneb elektrialal tegutsevate ettevõtjate ja elektritöö

pädevusega isikute halduskoormus. Palume täpsustada, kas

eelnõus on kavandatud meetmeid, mis halduskoormust

vähendavad, ning kajastada see teave sisukokkuvõttes. Kui

halduskoormus suureneb ja vähendavaid meetmeid ei ole

kavandatud, tuleb leida halduskoormust vähendav säte ning

kajastada see sisukokkuvõttes (reegli rakendamise juhis on

kättesaadav meie veebilehel).

Arvestatud Sisukokkuvõttes kajastatakse

vastavalt, et kutsetunnistusele

üleminek on varasemast

regulatsioonist tulenev ning

käesolev muudatus ei too kaasa

täiendavat halduskoormust.

Seletuskirjas viidatud mõjud

tulenevad varasematest

muudatustest, mis viidi sisse

majandus- ja taristuministri

09.07.2015 määrusesse nr 88,

millega alustati 2024 aasta

algusest üleminekut kutsetele ning

mis jõuab lõpule 2030. aasta

lõpus.

Käesolev eelnõu ei kehtesta

kutsetele üleminekule uusi

nõudeid, vaid kordab kehtivat

regulatsiooni.

AKI märkused määrus nr 5 kavandile

4. Põhimääruse § 3 lõige 1 loetleb andmekogu pidamise

eesmärgid, milleks muu hulgas on ka tarbijate vaidluste

lahendamine. Seadme ohutuse seaduse § 12 lõige 1 aga sellist

eesmärki ette ei näe, mistõttu vajab säte kindlasti täiendamist.

Arvestatud Eelnõuga on lisatud paragrahvi 12

lõikesse 4 punkt 10, millega

lisatakse andmekogusse

tarbijavaidluste komisjoni

andmestik, mis on üks osa

viidatud TTJA ülesannetest (§ 12

lõige 1). SeOS sõnastus katab ka

määruses eraldi väljatoodud osa

„tarbijate vaidluste lahendamine“.

5. Põhimääruse § 3 lõike 4 järgi kasutatakse andmekogu

pidamisel automatiseeritud andmetöötlust ja andmeid

säilitatakse elektroonselt. Märgime, et tegemist on sisutu

sättega. AvTS § 431 lõike 1 järgi on andmekogu

infosüsteemis töödeldavate korrastatud andmete kogum.

Infosüsteem on aga defineeritud küberturvalisuse seaduses

ning selle järgi kujutabki infosüsteem endast digitaalset

andmetöötlust. Soovitame sätte põhimäärusest eemaldada.

Selgitatud Arvestatakse määruse muutmisel

ja selgitatakse. Peale seaduses

muudatuste kehtestamist,

korrastatakse terviklikult määrus

ning selle käigus võetakse arvesse

esitatud kommentaar.

6. Põhimääruse § 5 järgi seaduses sätestatud juhul on

andmekogus töödeldavatel andmetel õiguslik tähendus, muul

juhul on andmekogus töödeldavatel andmetel informatiivne

ja statistiline tähendus. Juhime tähelepanu, et selliselt

sõnastatud säte on sisutühi. Ilmselt asutus lähtub oma töös

andmekogusse kantud andmetest, vastasel juhul oleks

andmekogu pidamine mõttetu. Nii on kohatu märkida, et

mingitel andmetel on vaid statistiline ja informatiivne

tähendus. Eristada tuleb vaid neid juhte, kus andmekogu

andmetel on õiguslik tähendus. Soovitame sõnastada säte

selliselt, et sellest nähtuks üksnes see, millistel seadusest

tulenevatel juhtudel on andmekogu andmetel õiguslik

tähendus ning muu osa sättest eemaldada.

Selgitatud Arvestatakse määruse muutmisel

ja selgitatakse. Peale seaduses

muudatuste kehtestamist,

korrastatakse terviklikult määrus

ning selle käigus võetakse arvesse

esitatud kommentaar.

7. Põhimääruse § 8 lõike 5 sissejuhatav lause viitab sättele, mis

arvamuse andmiseks esitatud eelnõuga tunnistatakse

kehtetuks.

Selgitatud Arvestatakse määruse muutmisel

ja selgitatakse. Peale seaduses

muudatuste kehtestamist,

korrastatakse terviklikult määrus

ning selle käigus võetakse arvesse

esitatud kommentaar.

Põhimääruse § 8 vaadatakse kogu

ulatuses üle ning korrastatakse

SeOS-iga jõustunud sõnastuse

alusel.

Justiits- ja Digiministeerium 2. ring kooskõlastus

1. Eelnõu § 1 p-ga 2 muudetakse volitusnormi. Palume

kavandatava SeOS § 12 lg 2 p 2 puhul kasutada sõnastust

„täpne andmekoosseis“.

Arvestatud Eelnõu kavandatav § 12 lg 2 p 2

muudetud ja sõnastatud „täpne

andmekoosseis“.

2. Eelnõu § 1 p-s 4 kavandatakse SeOS § 12 täiendamist lõikega

8, mille kohaselt avalikustatakse andmekogus seadmete

ohutuse eesmärgil isiku kompetentsust tõendava tunnistuse

omaniku nimi ja isikukood, tunnistuse andmise kuupäev,

tunnistuse kehtivuse lõpu kuupäev, pädevusulatus ja

tunnistuse number. Juhime tähelepanu, et isikuandmete

avalikustamise eesmärgina tuleks määratleda eesmärk, mille

puhul saab kaaluda ühelt poolt riivet isiku eraelu

puutumatusele, mis kaasneb tema isikuandmete

avalikustamisega, ning teiselt poolt riivet teise isiku mõnele

põhiõigusele, mis avalikustamata jätmise korral kahjustada

saaks. Seletuskirjas on selgitatud, et eesmärk on tagada, et

ohtlikke töid teeks pädev isik. Näiteks tuleks isikuandmete

avalikustamise eesmärk paremini välja, kui sätet täiendada

sõnaga „tagamise“, st seadmete ohutuse tagamise eesmärgil.

Samuti palume kaaluda ning selgitada, kas isikukoodi

avalikustamine on vajalik või piisaks ka üksnes sünniaja

avalikustamisest.

Arvestatud osaliselt Eelnõu kavandatava § 12 lõikesse

8 lisati sõna „tagamise“, et

isikuandmete avalikustamise

eesmärki konkreetsemalt välja

tuua.

Isikukoodi asendamist sünniajaga

ei tehta, sest infosüsteemi

ülesehitatus on seotud isikukoodi

kuvamisega. Koos süsteemi

uuendusega saab minna üle

sünniaja kuvamisele.

3. Eelnõu § 1 p-s 4 kavandatakse SeOS § 12 täiendamist lõikega

10, mille kohaselt säilitatakse kehtivusajata väljastatud lube

ja tunnistusi tunnistuse omaja eluea lõpuni. Juhime

tähelepanu, et selleks, et oleks võimalik tunnistuse andmed

isiku surma korral kustutada, tuleb töödelda ka isiku

surmaandmeid, mida ei ole aga kavandatavas SeOS § 12

lõikes 7 välja toodud. Palume SeOS § 12 lõiget 7 täiendada

ka surmaandmetega.

Arvestatud Eelnõusse lisati isikuandmetena

surmaandmed.

Seadme ohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 2

RAKENDUSAKTI KAVAND

MAJANDUS- JA TÖÖSTUSMINISTER

MÄÄRUS

Majandus- ja taristuministri 19. märtsi 2020. a määruse nr 5 „Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Ameti järelevalve infosüsteemi põhimäärus“ muutmine Määrus kehtestatakse seadme ohutuse seaduse § 12 lõike 2 alusel.

Majandus- ja taristuministri 19. märtsi 2020. a määruses nr 5 „Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Ameti järelevalve infosüsteemi põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 3 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;

2) paragrahvi 4 lõiget 1 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses:

„11) tarbijavaidluste komisjoni andmestik.“;

3) paragrahvi 6 pealkiri sõnastatakse järgmiselt:

„§ 6. Andmeandjad ja nendelt saadavad andmed“;

4) paragrahvi 8 lõiked 1 ja 9 tunnistatakse kehtetuks.

5) paragrahvi 9 lõiget 1 täiendatakse punktiga 15 järgmises sõnastuses:

„15) andmed tarbijavaidluste komisjoni lahendite kohta säilitatakse kolm aastat pärast

tarbijavaidluse lahendamist.“;

6) määruse lisa kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud).

(allkirjastatud digitaalselt)

Erkki Keldo

majandus- ja tööstusminister (allkirjastatud digitaalselt)

Ahti Kuningas

kantsler

Lisa Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti infosüsteemis töödeldavad andmed

Majandus- ja taristuministri 19.03.2020. a määrus nr 5

„Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti

järelevalve infosüsteemi põhimäärus“

Lisa

(muudetud sõnastuses)

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti infosüsteemis töödeldavad andmed

[…]

XII. Tarbijavaidluste lahendamise menetluse andmestik

12. Tarbijavaidluse lahendamise menetluse, tarbijavaidluste komisjoni otsuse ja otsuse täitmise

kohta kantakse andmekogusse tarbija poolt tarbijavaidluse algatamisel ja vastava avalduse

esitamisel tarbijakaitseseaduse § 46 alusel esitatavad andmed ja kinnitused avalduse esitamise

tingimustega nõustumise kohta. Tarbijavaidluse lahendamise menetlusekohta kantakse

andmekogusse täiendavalt järgmised andmed:

12.1. tarbija andmestik ja kontaktinfo – ees- ja perekonnanimi, isikukood, telefoninumber ja e-

posti aadress;

12.2. menetluses esindaja kasutamisel tarbija esindaja andmestik ja kontaktinfo – ees- ja

perekonnanimi, isikukood, telefoninumber ja e-posti aadress;

12.3. kaupleja nimi, registrikood, telefoninumber ja e-posti aadress. Vajadusel lisatakse ja

kantakse andmekogusse ka täiendav info kaupluse nime, teenuse osutaja või veebipoe aadressi

kohta;

12.4. kaupleja esindaja ees- ja perekonnanimi, isikukood, telefoninumber ja e-posti aadress;

12.5. menetluse ja menetlustoimingute andmestik – menetluse number ja info avalduse

menetluse seisu (etapi) kohta (eelmenetlus, menetlusse võetud, lahendamisel komisjonis,

menetlus lõpetatud) ning menetlustähtajad;

12.6. tehingu valdkond, pooltevahelise tarbijalepingu andmed;

12.7. vaidluse asjaolud ja tarbija ja kaupleja vaidluse asjaolude kirjeldus, esitatavate tõendite

loetelu ja esitatud nõue;

12.8. tarbija poolt vaidluse lahendamiseks eelnevalt sooritatud toimingud ja suhtlus kauplejaga

– kauplejale kaebuse ja nõude esitamise aeg; kinnitus, kas kaupleja vastas pretensioonile või

mitte; kauplejaga peetud kirjavahetus;

12.9. muu avalduse sisu ja nõuet selgitavad andmed, poolte kirjavahetus ja vaidluse

lahendamiseks vajalik teave sõltuvalt vaidluse sisust ja esitatud nõude liigist;

12.10. asjas läbiviidud menetlustoimingute andmed – poolte esitatud taotlused, asjas koostatud

menetlusdokumendid ja nõusolekud menetlustoimingute läbiviimiseks, poolte asjas antud

selgitused ja muu vaidluse lahendamiseks vajalik info, muu asjassepuutuvad kolmandate

osapoolte edastatud andmed;

12.11. vaidluse lahendamiseks vajalike tõendite andmestik ja asjas kogutud tõendite andmed ja

vaidluse asjaolusid tõendavad dokumendid (akt, spetsialisti arvamus, ekspertiis, pildi-, video-

ja häälmaterjal) koos vastava dokumendi liigi andmetega ja sisuga;

12.12. menetluse muu andmestik (algus ja lõpp, menetluse kestvus ja tähtajad, vaidluse tulem

ja menetluse lõpetamise alus, valdkond, tooteliik, õiguslik probleem, asja arutamise aeg ja koht,

pooltega peetud teabevahetus asja lahendamise korraldamise osas, kutsed, märkused jm asja

lahendamiseks vajalik menetlusinfo, suulise istungi puhul selle salvestis);

12.13. asjas tehtud lahendi sisu ja andmestik – resolutiivosa, põhjendav osa, asjaolude kirjeldus,

komisjoni seisukohad, õiguslikud põhjendused, vaidluse poolte ja komisjoni andmed;

rahuldatud nõude suurus, lahendi sisu lühikokkuvõte;

12.14. lahendi kuupäev, number, pooltele edastamise aeg, lahendi täitmise tähtaeg;

12.15. menetleja ees- ja perekonnanimi;

12.16. komisjoni esimehe ja liikmete ees- ja perekonnanimi;

12.17. muude menetluses osalenud isikute (tõlk, spetsisalist, ekspert) andmed – ees- ja

perekonnanimi ja roll.

1

EELNÕU

04.05.2026

Seadme ohutuse seaduse muutmise seadus

§ 1. Seadme ohutuse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 10 lõiget 2 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

„Elektrialal tõendab isik oma kompetentsust kutsetunnistusega kutseseaduse tähenduses.“;

2) paragrahvi 12 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Andmekogu põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega, milles

sätestatakse andmekogu pidamise kord, sealhulgas:

1) andmekogu ülesehitus;

2) täpne andmekoosseis;

3) andmeandjad ja nendelt saadavad andmed;

4) andmete esitamise kord;

5) andmetele juurdepääsu ja andmete väljastamise kord;

6) andmete säilitamise täpsemad tähtajad;

7) vastutava töötleja ja volitatud töötleja ülesanded;

8) muud andmekogu pidamisega seotud korralduslikud küsimused.“;

3) paragrahvi 12 lõiget 4 täiendatakse punktiga 10 järgmises sõnastuses:

„10) tarbijavaidluste komisjoni andmestik.“;

4) paragrahvi 12 lõike 5 teine lause tunnistatakse kehtetuks;

5) paragrahvi 12 täiendatakse lõigetega 7–10 järgmises sõnastuses:

„(7) Andmekogus töödeldakse järgmisi isikuandmeid:

1) haridusandmed;

2) surmaandmed;

3) terviseandmed;

4) töötamise andmed;

5) üldandmed;

6) isiku poolt dokumendiregistrisse esitatud muud isikuandmed.

(8) Andmekogus avalikustatakse seadme ohutuse tagamise eesmärgil isiku kompetentsust

tõendava tunnistuse omaniku nimi ja isikukood, tunnistuse andmise ja kehtivuse lõpu kuupäev,

pädevusulatus ja tunnistuse number.

(9) Andmekogus töödeldakse terviseandmeid ja surmaandmeid üksnes järelevalvemenetluse

läbiviimiseks ja seadmetööde või seadmega seotud protsesside tõttu toimunud avariide ja

õnnetusjuhtumite tehniliste tekkepõhjuste väljaselgitamiseks.

(10) Käesoleva seaduse alusel andmekogusse kantud isikuandmeid säilitatakse kõige kauem 20

aastat andmekogusse kandmisest arvates. Kehtivusajata lubadele ja tunnistustele kanatud

isikuandmeid säilitatakse loa või tunnistuse omaja eluea lõpuni.“.

2

§ 2. Käesoleva seaduse § 1 punkt 1 jõustub 2031. aasta 1. jaanuaril.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, … …. 2026. a

___________________________________________________________________________

Algatab Vabariigi Valitsus

… …. 2026. a

1

04.05.2026

Seadme ohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Seadme ohutuse seaduse (SeOS) muutmise seaduse eelnõuga täiendatakse Tarbijakaitse ja

Tehnilise Järelevalve Ameti järelevalve infosüsteemis (edaspidi TTJA infosüsteem)

töödeldavate isikuandmete liike ning nende säilitamise maksimaalse tähtaja ja avalikustamise

nõudeid. Elektrialal täiendatakse isiku kompetentsuse tõendamise nõudeid. Samuti lisatakse

tarbijavaidluste komisjoni andmestik sõnaselgelt SeOS § 12 lõikes 4 olevasse andmestike

loetellu. Kehtivas õiguses on osa isikuandmete töötlemise tingimusi sätestatud määruse tasandil

ning seaduses ei ole piisavalt selgelt kirjas, milliseid andmeid võib järelevalve infosüsteemis

töödelda, kui kaua neid säilitada ja millal neid võib avalikustada. Samuti ei ole piisavalt täpselt

määratletud, millised andmekogu pidamise küsimused võib reguleerida ministri määrusega.

Eelnõuga viiakse olulised isikuandmete töötlemise alused seaduse tasandile ja täpsustatakse

volitusnormi. Elektrialal lahendatakse probleem, kus paralleelselt kehtivad pädevus- ja

kutsetunnistused on tekitanud ettevõtete ja ka laiemalt teiste elektritööde tellijate seas

ebaselgust, ning minnakse üle ühtsele süsteemile.

Kavandatud muudatuste tulemusel ettevõtjate ja vabaühenduste halduskoormus ei muutu.

Muudatusi tehakse kahes valdkonnas. Esimese valdkonna muudatustega viiakse seni määruses1

sätestatud isikuandmete töötlemise nõuded seaduse tasandile. Teises valdkonnas viiakse

elektrialal isiku kompetentsuse tõendamise nõue vastavusse elektrialal jõustunud kutsetele

ülemineku muudatustega, mille järel saab alates 2031. aasta 1. jaanuarist kompetentsust

tõendada 3.–8. taseme kutsetunnistusega2.

Kutsetunnistusele üleminek on varasemast regulatsioonist tulenev ning käesolev muudatus ei

too kaasa täiendavat halduskoormust. Kutsetele üleminek kehtestati majandus- ja taristuministri

9. juuli 2015. a määruse nr 88 „Seadme vahetu kasutaja, kasutamise järelevaataja, seadmetööd

ja auditit tegeva isiku kompetentsusele ja selle tõendamisele ning sertifitseerimisskeemile

esitatavad nõuded“, mille järgselt algas 2024 aasta alguses elektrialal üleminek kutsetele ning

mis jõuab lõpule 2030. aasta lõpuks. Käesoleva eelnõuga ei kehtesta juba juurutatud kutsetele

üleminekule uusi nõudeid.

Eelnõu eesmärk on tagada, et isikuandmete töötlemise, säilitamise ja avalikustamise alused

oleksid selgelt ja täpselt sätestatud seaduse tasandil kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS)

ja isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) nõuetega. Eelnõuga kaotatakse olukord, kus

olulised isikuandmete kaitse küsimused on reguleeritud määruse tasandil, mis on vastuolus

seadusereservatsiooni põhimõttega. Muudatused suurendavad õigusselgust, läbipaistvust ja

andmesubjektide õiguste kaitset ning tugevdavad usaldust riigi infosüsteemi vastu. Teine

eesmärk on tagada, et pärast elektrialal kutsetele ülemineku protsessi lõplikku jõustumist

(01.01.2031) on kutsega kompetentsuse tõendamise nõue aegsasti ka SeOS-is sätestatud.

1 Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti järelevalve infosüsteemi põhimäärus–Riigi Teataja 2 Seadme vahetu kasutaja, kasutamise järelevaataja, seadmetööd ja auditit tegeva isiku kompetentsusele ja selle tõendamisele ning sertifitseerimisskeemile esitatavad nõuded–Riigi Teataja

2

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Seaduse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

ettevõtluskeskkonna ja tööstuse osakonna metroloogia ja seadme ohutuse nõunik Maanus Urb

(5663 2448, [email protected]). Eelnõu õigusekspertiisi on teinud Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Ragnar Kass

([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keeletoimetanud Justiits- ja

Digiministeeriumi õigusloome korralduse talituse toimetaja Mari Koik

([email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõuga muudetakse seadme ohutuse seaduse 2025. aasta 1. juulil jõustunud redaktsiooni

(RT I, 30.04.2024, 12).

Eelnõu on seotud kutse- ja oskuste seaduse eelnõuga3, millega ajakohastatakse muu hulgas

SeOS-is kasutatavat terminoloogiat ning asendatakse mõiste „kutsetunnistus“ mõistega

„kutse“. Käesoleva eelnõu paragrahvis 1 kasutatakse veel kehtivas redaktsioonis olevat terminit

„kutsetunnistus“, kuid see tuleb eelnõu menetlemise käigus viia kooskõlla kutseseaduse eelnõus

kasutatava mõistega „kutse“.

Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse ülevõtmisega.

Eelnõu ei ole seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga.

Andmekogu regulatsiooni korrastamise kohta ei ole koostatud eelnõu väljatöötamise kavatsust.

Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. aasta määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika

eeskiri“ § 1 lõike 2 punkti 5 kohaselt ei pea eelnõu väljatöötamise kavatsust koostama, kui

eelnõu seadusena rakendamisega ei kaasne olulist õiguslikku muudatust ega muud olulist mõju.

Eelnõuga korrastatakse TTJA infosüsteemis töödeldavate isikuandmete liike, et need vastaks

IKÜM-i ja PS-i nõuetele. Eelnõuga ei muudeta andmete töötlemise põhimõtteid. Andmekogu

isikuandmete koosseis ja säilitamise tähtajad on praegu sätestatud andmekogu põhimääruses.

Andmete töötlemise eesmärgid, ulatus ega andmesubjektide õigused ei muutu ning eelnõu ei

too kaasa uusi kohustusi ega täiendavaid kulusid ettevõtjatele, isikutele ega riigiasutustele.

Eelnõuga tuuakse regulatsioon põhimääruse tasandilt seaduse tasandile. Sisulisi muudatusi

andmekogu regulatsioonis eelnõuga ei tehta, mistõttu ei kaasne selle rakendamisega olulist

õiguslikku muudatust ega muud olulist mõju.

Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus.

2. Seaduse eesmärk

Eelnõul on kaks eesmärki: sätestada seaduse tasandil TTJA infosüsteemis töödeldavate

isikuandmete liigid, töötlemise alused, avalikustamise tingimused ja maksimaalsed

säilitustähtajad ning kehtestada elektrialal ühtne kutsetunnistusel põhinev kompetentsuse

tõendamise kord.

Sellega tagatakse, et SeOS-i alusel töödeldavad isikuandmed oleksid käsitletud TTJA

infosüsteemis kooskõlas IKÜM-i ning Eesti õigusruumi nõuetega. Eelnõu keskne siht on viia

kõik isikuandmete töötlemise alused seaduse tasandile, kaotades senise olukorra, kus olulised

3 https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/d0212917-8873-4990-b5fc-6d472688ea4a

3

andmekaitseküsimused on reguleeritud vaid määruse või selle lisa kaudu. Selline lähenemine

on vajalik, et vältida PS-i §-de 11 ja 26 rikkumist ning tagada, et iga isiku põhiõigusi puudutava

otsuse langetab seadusandja, mitte täitevvõim. Muudatuse tulemusena on kõik isikuandmete

töötlemise olulised tingimused sätestatud seaduses, mis tagab õigusselguse ning vastavuse PS

ja IKÜM nõuetele.

Eelnõuga täpsustatakse, milliseid isikuandmeid TTJA infosüsteemis töödeldakse, määrates

andmeliigid (üldandmed, haridusandmed, töötamise andmed ning terviseandmed ja

surmaandmed). Samuti sätestatakse, millistel juhtudel ja tingimustel võib neid andmeid

avalikustada, näiteks seadme auditi, kontrolli või isiku kompetentsust tõendava tunnistuse

kohta. Eelnõukohane seadus seab isikuandmete säilitamisele selge maksimaalse tähtaja (kuni

20 aastat), millega välistatakse tähtajatu säilitamine, mis oleks vastuolus

andmekaitsepõhimõtetega. 20-aastane tähtaeg on valitud, sest TTJA säilitab kõige pikemalt

auditi ja kontrolli kohta sisestatud andmeid, mis on vajalikud seadme nõuetele vastavuse

järjepidevuse kontrollimiseks. Muudel juhtudel on andmete säilitamise maksimaalne tähtaeg

üldjuhul 10 aastat.

Oluline eesmärk on ka volitusnormi täpsustamine: eelnõukohane seadus määrab, millised

küsimused võib reguleerida määrusega (nt andmekogu ülesehitus, andmete täpsem koosseis,

andmeandjad, andmete esitamise ja väljastamise kord, säilitamise täpsemad tähtajad, vastutava

ja volitatud töötleja ülesanded). Sellega tagatakse, et täitevvõim ei saa reguleerida

põhiseaduslikke õigusi ülemäära laialt ning kõik olulised andmekaitseküsimused on

seadusandja kontrolli all.

Eelnõu eesmärk on tugevdada andmesubjektide õigusi, suurendada andmete töötlemise

läbipaistvust ning parandada avalikkuse usaldust riigi infosüsteemide vastu. Selge regulatsioon

aitab vältida õigusvaidlusi, tagab parema järelevalve ning võimaldab TTJA-l täita oma

ülesandeid õiguspärasemalt. Samuti loob see kodanikele kindluse, et nende andmeid

töödeldakse ainult selgelt määratud eesmärkidel ning kooskõlas andmekaitsenõuetega.

Volitusnormi ulatuse täpsustamine tagab, et määrusega reguleeritavad küsimused on selgelt

piiritletud ja olulised andmekaitseküsimused sätestatud seaduses.

Kokkuvõttes on seaduse isikuandmete töötlemise sätete eesmärk tagada, et TTJA infosüsteemis

töödeldavate isikuandmete kaitse oleks heal tasemel, anda selged reeglid nii andmete

kogumiseks, säilitamiseks, avalikustamiseks kui ka kustutamiseks ja võimaldada vajadusel

paindlikkust, kuid ainult seadusandja määratud raamides. See on oluline andmekaitsekultuuri

arendamiseks ja vastab nii riigisisestele kui ka Euroopa Liidu ootustele.

Teiseks eesmärgiks on kehtestada elektrialal ühtne kompetentsuse tõendamise süsteem. Praegu

kehtiv paralleelne kutse- ja pädevustunnistuste süsteem on olnud killustunud ja raskesti

arusaadav ning tekitanud segadust valdkonna osapooltele. Probleemi lahendamiseks kehtestati

huvigruppidega koostöös elektrialal kutsetele ülemineku ajakava ja loodi ühtne tunnistuste

süsteem, mis lihtsustab elektrialal tegutsevate isikute kompetentsuse tõendamist ning

suurendab õigusselgust. Muudatuse tulemusena tõendatakse alates 1. jaanuarist 2031 elektrialal

kompetentsust üksnes kutseseaduse tähenduses väljastatud kutsetunnistusega. Sellega

kõrvaldatakse paralleelsetest tunnistussüsteemidest tulenev ebaselgus ning kehtestatakse ühtne

ja selge kompetentsuse tõendamise kord.

4

SeOS-i elektriala pädevuse tõendamiseks ainult kutsetunnistusega on koostatud

väljatöötamiskavatsus (seadme ohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu

väljatöötamiskavatsus)4. Väljatöötamiskavatsus käsitles kokku nelja SeOS muudatust. Antud

eelnõus tehakse muudatus ainult ühe käsitletud punkti osas – täiendatakse SeOSi, et see oleks

vastavuses varasemate määruste muudatustega, millega sätestati elektrivaldkonnas kutsega

pädevuse tõendamise sisulised nõuded. Väljatöötamiskavatsuse kooskõlastamise ja

kommenteerimise ajal saadud tagasisides kinnitasid Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ja Eesti

Elektritööde Ettevõtjate Liit, et elektrivaldkonnas on poolehoid ühtsele kutsesüsteemile

üleminekule, mis aitab korrastada sektoris olevat segadust, mis tuleneb olemasoleva kutse- ja

pädevussüsteemi erinevustest ja seeläbi osapoolte teadmatusest. Kutsesüsteem on seni toiminud

tugeva koostööplatvormina erinevate osapoolte (tööandjad, õppeasutused, erialaliidud,

kutsenõukogud) vahel ning tagasisides rõhutati vajadust säilitada sisuline koostöö ka pärast

süsteemi struktuurimuudatusi. Vastuargumendid esitas MHV Elektrikontroll OÜ. Ettevõtte

esindaja leiab, et elektrivaldkonna kehtiv paralleelne pädevus- ja kutsesüsteem pole praktikas

tekitanud olulisi probleeme ning see katab kogu elektritööde spektri ning toetab elukestvat õpet

ilma vajaduseta erialast kutse- või kõrgharidust omandada.

Ettevõtja poolt esitatud argumentidega on arvestatud juba elektrivaldkonna pädevusnõudeid

täpsustava määruse ettevalmistamisel ning need on kajastatud määruse seletuskirjas.

Seletuskirjas on hinnatud ülemineku mõju pädevustunnistuselt kutsetunnistusele nii isikute

sertifitseerijate (MHV Elektrikontroll OÜ ja Inspecta Estonia OÜ) kui ka teiste sihtrühmade

jaoks, sealhulgas sertifitseerijate võimalikku tulude vähenemist.

Mõjude leevendamiseks on määruses ette nähtud üleminekuperiood, mille jooksul on

pädevustunnistusega isikutel võimalik oma pädevustunnistust veel ühe korra taastõendada.

Lisaks kehtivad varem väljastatud pädevustunnistused kuni 31. detsembrini 2030. Selline

ajapikendus võimaldab nii isikutel kui ka turuosalistel muudatustega järk-järgult kohaneda.

Kuigi sertifitseerijate jaoks kaasneb muudatustega märkimisväärne majanduslik mõju, on see

käsitletud ka määruse seletuskirjas ning loetud teadlikuks ja põhjendatud tagajärjeks

paralleelsete süsteemide lõpetamisel. Samal ajal säilib sertifitseerijatel võimalus pakkuda turul

täienduskoolituse teenust ning väheneb halduskoormus seoses sertifitseerimise hindamise

aastatasu maksmise kohustuse lõppemisega.

Samuti on kutsesüsteemi arendamisel ja rakendamisel ette nähtud jätkuv koostöö tööandjate,

erialaliitude ja teiste huvigruppidega, mis võimaldab vajaduse korral süsteemi paindlikult

kohandada ning arvestada sektori arengute ja praktiliste vajadustega.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

SeOS-i muudatusega viiakse isikuandmete töötlemise, säilitamise ja avalikustamise alused

seaduse tasandile, mis tagab kooskõla nii PS-i kui ka IKÜM-iga. Eelnõukohases seaduses

täpsustatakse, milliseid isikuandmeid TTJA infosüsteemis töödeldakse, millistel juhtudel ja

tingimustel neid avalikustatakse ning kui kaua neid säilitatakse. Eelnõuga luuakse alus

õiguspäraseks andmetöötluseks, tugevdades seeläbi usaldust riigi infosüsteemide vastu.

Lisaks viiakse eelnõuga seaduse tasandil lõpule elektrialal kutsetele üleminek. Praegu kehtiv

paralleelne kutse- ja pädevustunnistuste süsteem on olnud killustunud ja raskesti arusaadav ning

tekitanud segadust valdkonna osapooltele. Muudatusega luuakse ühtne tunnistuste süsteem,

millega lihtsustatakse elektrialal tegutsevate isikute kompetentsuse tõendamist ning

suurendatakse õigusselgust.

4 https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/6fdb09ee-0604-4e59-a8ad-807df0a4d300

5

Eelnõu § 1

Eelnõu § 1 punktiga 1 täiendatakse SeOS-i § 10 lõiget 2 teise lausega, mis loob erandi

elektrialal kompetentsuse tõendamisele. Täiendatud lõike 2 kohaselt tõendab isik edaspidi

elektrialal oma kompetentsust vaid kutsetunnistusega kutseseaduse tähenduses. Määruses nr 88

täpsustakse elektriala kompetentsi nõudeid, sh mis tasemega kutse peab isikul vastavaks

elektriala tegevuseks olema. Näiteks elektriala 3. taseme kutsetunnistusega isik võib teha käidu-

ja elektritöid vaid järelevalve all ja elektriala 6. taseme kutsetunnistusega isik võib teha ja

juhtida mistahes elektripaigaldistes tehtavaid elektri- ja käidutöid.

Praegu kehtiv regulatsioon lubab elektrialal kasutada kahte paralleelset tunnistuste süsteemi –

kutsetunnistusi ja pädevustunnistusi. Mõlemad süsteemid on kujunenud valdkonna praktika

kaudu, kuid nende paralleelne toimimine on osutunud killustunuks, ebaühtlaseks ja valdkonna

osapooltele raskesti mõistetavaks. Eelkõige tekitab segadust asjaolu, et pädevus- ja

kutsetunnistuste puhul puudub ühene seos ja selgus, milline pädevusulatus või pädevusklass

vastab millisele kutsetasemele ja vastupidi. See on põhjustanud olukorra, kus ei ettevõtjad,

pädevad isikud, riigihanke korraldajad ega järelevalveasutused ei ole üheselt aru saanud,

milline tunnistus annab milliseid õigusi ja millisel tasemel töid võib selle alusel teha. Probleemi

lahendamiseks töötasid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, SA Kutsekoda ja

valdkonna erialaliidud aastatel 2019–2024 välja ühtse elektriala kutsesüsteemi ning määruse nr

88 muudatustega kehtestati järkjärguline üleminek kutsepõhisele süsteemile. Määruse

muudatustega nähti ette, et alates 01.01.2026 ei saa pädevustunnistusi enam taotleda, kuna

kutsesüsteem on valdkonnas täielikult juurutatud. Siinne SeOS-i muudatus viib ülemineku

seaduse tasandil lõpule.

Lõpliku ülemineku kuupäeva valik 01.01.2031 vastab põhimõttele, et viimaste

pädevustunnistuste väljastamisest arvates saavad isikud neid kasutada kuni nende kehtivusaja

lõpuni, milleks on praeguse praktika järgi viis aastat.

Eelnõu § 1 punktiga 2 muudetakse SeOS-i § 12 lõiget 2, täpsustades selles sätestatud

volitusnormi ulatust. Muudatuse tulemusel on seaduses määratud lahtise loeteluna, millised

andmekogu pidamisega seotud teemad kuuluvad määruse reguleerimisalasse: andmekogu

ülesehitus, andmete täpsem koosseis, andmeandjad ja nendelt saadavad andmed, andmete

esitamise kord, andmetele juurdepääsu ja väljastamise kord, andmete säilitamise täpsemad

tähtajad ning vastutava ja volitatud töötleja ülesanded, muud andmekogu pidamisega seotud

korralduslikud küsimused.

Muudatuse eesmärk on sätestada seaduse tasandil selge volitusnorm, mis vastab PS-i §-de 3 ja

26 nõuetele ning IKÜM-i artikli 6 lõikele 3. Seaduseandja peab ise otsustama kõik olulised

andmekaitseküsimused, jättes täitevvõimule vaid täpsustavad ja korraldusküsimused. Seni on

volitusnorm olnud ebamäärane, jättes täitevvõimule liiga suure otsustusõiguse, mis võis viia

olukorrani, kus isikuandmete töötlemise olulised tingimused on reguleeritud vaid määruse

tasandil.

Võrreldes seaduse senise redaktsiooniga, kus piirdutakse üldise volitusega kehtestada

andmekogu põhimäärusega, loetletakse nüüd seaduses kõik olulised teemad, mis peavad

põhimääruses kajastuma. Muudatus suurendab õigusselgust, piirab täitevvõimu kaalutlusõigust

ning tagab, et andmekogu pidamisega seotud olulised küsimused on läbipaistvalt ja

põhiseaduspäraselt reguleeritud.

6

Kokkuvõttes luuakse muudatusega selge ja põhiseaduspärane volitusnorm, mis võimaldab

määrusega reguleerida üksnes neid küsimusi, mis on seaduses täpselt loetletud, ning tagab, et

kõik olulised andmekaitse ja andmekogu pidamise põhimõtted on seaduse tasandil sätestatud.

Eelnõu § 1 punktiga 3 täiendatakse TTJA järelevalve infosüsteemi andmestike loetelu, mis on

sätestatud SeOS-i § 12 lõikes 4. Seda loetelu täiendatakse punktiga 10, lisades andmekogu

koosseisu tarbijavaidluste komisjoni andmestiku. Juba praegu kogutakse ja töödeldakse

tarbijavaidluste komisjoni andmeid TTJA järelevalve infosüsteemis, kuid eelnevalt ei ole seda

regulatsioonis sätestatud. Käesoleva muudatusega tehakse vastav täiendus ka SeOS-is. Lisaks

täpsem info, sh andmete säilitamistähtajad ja koosseis, kehtestatakse majandus- ja

taristuministri 19. märtsi 2020. a määruse nr 5 „Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti

järelevalve infosüsteemi põhimäärus“ muudatustega, mille eelnõu kavand on seletuskirja

lisas 1.

Eelnõu § 1 punktiga 4 tunnistatakse kehtetuks § 12 lõike 5 teine lause.

Kehtetuks tunnistatakse lause „Andmekogusse kantavate andmete täpne koosseis, andmete

esitamise ja andmetele juurdepääsu tingimused sätestatakse andmekogu pidamise

põhimääruses.“, kuna eelnõu § 1 punktiga 2 lisatakse eraldiseisev ja põhjalikum volitusnormi

säte.

Eelnõu § 1 punktiga 5 täiendatakse SeOS-i § 12 lõigetega 7–10.

Lõikega 7 sätestatakse milliseid isikuandmeid TTJA infosüsteemis töödeldakse. Loetletud on

kõik andmeliigid, mida on vaja andmekogu pidamise eesmärgi ja seaduses sätestatud

ülesannete täitmiseks: üldandmed (nt nimi, isikukood, sünniaeg, kontaktandmed), haridus- ja

töötamisega seotud andmed (nt haridust tõendavad tunnistused, töökohad, tööleping) ning

terviseandmed ja surmaandmed (nt inimese terviseseisundi kirjeldus pärast õnnetusjuhtumit või

teatud juhul ka surmafakt).

Muudatuse eesmärk on tagada, et kõigi andmekogus töödeldavate isikuandmete liigid oleksid

seaduse tasandil täpselt määratud, nagu nõuavad nii PS kui ka IKÜM. Seadusandja otsustab,

millist liiki andmeid on lubatud töödelda, ning see loetelu peab olema piisavalt täpne, et

välistada ebaselgus ja piirata täitevvõimu kaalutlusõigust. Seni on andmekogus töödeldavate

samade isikuandmete koosseis olnud reguleeritud määruse tasandil, mis ei taga aga piisavat

õigusselgust ega vasta seadusereservatsiooni põhimõttele. Muudatus aitab vältida ka olukordi,

kus andmekogus töödeldakse andmeid, mille töötlemiseks puudub seaduslik alus või mille

ulatus on ebaselge.

Kokkuvõttes tagab § 12 lõike 7 lisamine, et TTJA infosüsteemis töödeldavate isikuandmete

kategooriad on seaduse tasandil määratud, mis vastab nii riigisisestele kui ka Euroopa Liidu

andmekaitsenõuetele ja tugevdab andmesubjektide õiguste kaitset.

Lõikega 8 sätestatakse millistel juhtudel ja tingimustel võib TTJA infosüsteemis töödeldavaid

isikuandmeid avalikustada. Lõikes loetletakse, millistel tingimustel andmeid avalikustatakse.

Avalikud on isiku kompetentsust tõendava tunnistuse andmed (isiku kompetentsust tõendava

tunnistuse omaniku nimi ja isikukood, tunnistuse andmise kuupäev, tunnistuse kehtivuse lõpu

kuupäev, pädevusulatus ja tunnistuse number). Kompetentsust tõendavate tunnistuste

avalikustamine võimaldab tööandjatel, tellijatel ja järelevalveasutustel kontrollida, kas isikul

7

on seadusega nõutud kvalifikatsioon, millega välditakse seda, et ohtlikke töid teeks ebapädev

isik.

Muudatuse eesmärk on tagada, et andmekogus töödeldavate isikuandmete avalikustamise

alused oleksid seaduse tasandile toodud, nagu nõuavad nii PS kui ka IKÜM. Seadusandja saab

otsustada, milliseid isikuandmeid ja millistel eesmärkidel võib avalikustada. Siiani on andmete

avalikustamise regulatsioon samas ulatuses olnud sätestatud määruse tasandil, mis pole

kooskõlas isikuandmete töötlemise nõuetega.

Võrreldes senise olukorraga, kus avalikustamise alused on määruses, tagab eelnõu muudatus,

et kõik olulised avalikustamise juhud ja tingimused loetletakse seaduses. See suurendab

õigusselgust, võimaldab andmesubjektidel paremini mõista, milliseid nende andmeid võidakse

avalikustada, ning loob läbipaistva ja põhiseaduspärase õigusraamistiku. Samuti aitab

muudatus vältida olukordi, kus andmekogus avalikustatakse andmeid, mille avalikustamiseks

puudub seaduslik alus.

Lõikega 9 sätestatakse, et andmekogus töödeldavatele surma- ja terviseandmetele pääseb ligi

ainult andmekogu vastutav töötleja, kelleks on TTJA. TTJA kasutab tervise- ja surmaandmeid

õnnetusjuhtumi uurimisel, et hinnata kahju ulatust, sündmuse asjaolusid ja võimalikke

ohutussüsteemi puudujääke (vt ka põhiseaduspärasuse analüüsi).

Lõikega 10 määratakse andmekogusse kantud isikuandmete maksimaalne säilitustähtaeg. Lõike

10 kohaselt säilitatakse andmekogusse kantud isikuandmeid kõige kauem 20 aastat

andmekogusse kandmisest arvates. Täpsemad säilitustähtajad määratakse andmekogu

põhimääruses. Maksimaalse säilitustähtaja kehtestamine seaduse tasandil tagab kooskõla PS-i

§ 26 ja IKÜM-i nõuetega, mis eeldavad, et isikuandmeid ei säilitata kauem, kui see on eesmärgi

saavutamiseks vajalik. 20-aastane maksimaalne tähtaeg on valitud, arvestades TTJA

infosüsteemi kõige pikemat tähtaega. Selline tähtaeg on seadme auditi ja kontrolli käigus

töödeldavatel andmetel. Täpsemate tähtaegade sätestamine andmekogu põhimääruses

võimaldab paindlikkust ja kohandamist vastavalt andmete liigile ja töötlemise eesmärgile,

järgides minimaalsuse põhimõtet.

Enne seadme ohutuse seaduse kehtima hakkamist reguleeriti seadmetööde valdkonda mitme

eriseadusega, näiteks masina ohutuse seadus, küttegaasi ohutuse seadus, surveseadme ohutuse

seadus. Nende seaduste kehtivuse ajal on väljastatud isikutele tähtajatuid pädevustunnistusi,

nagu tunnistus masinate järelevaatajale, kelle ülesandeks on tagada kasutuses oleva masina

ohutus. SeOS-i § 19 lõikes 2 on selle tarbeks rakendussäte, mille kohaselt enne SeOS-i

jõustumist antud ning SeOS-i jõustumise ajal kehtivad load ja tunnistused kehtivad nende

andmise tingimuste jätkuva täitmise korral edasi. Selle erandi võimaldamiseks tehakse

säilitamistähtajas erand, mis on seotud inimese elueaga, et inimesele jääks võimalus oma

tähtajatut tunnistust või luba kasutada.

Eelnõu § 2

Eelnõuga lisatav jõustumissäte võimaldab viia SeOS-i vastavusse elektrikute kutsesüsteemis

tehtud määruse nr 88 muudatusega. Eesmärk on tagada sujuv üleminek uuele nõudele, mille

kohaselt elektriala kompetentsust saab alates 01.01.2031 tõendada üksnes kutsetunnistusega

kutseseaduse tähenduses. Praegu on praktikas levinud ka pädevustunnistuse kasutamine, mis

kehtib varasema regulatsiooni alusel. Üleminekusäte võimaldab kutsele ülemineku

järkjärgulise korra rakendamist. Selle aja vältel on võimalik kasutada ettenähtud tingimustel ka

8

pädevustunnistust kompetentsuse tõendamiseks, et anda turuosalistele piisav aeg kohanemiseks

ja vältida ebaproportsionaalseid kulusid.

3.1. Eelnõu põhiseaduspärasus

Isikuandmete töötlemine

Õigus eraelu puutumatusele on inimõigusena sätestatud rahvusvahelistes konventsioonides,

Euroopa Liidu põhiõiguste hartas ja PS-is. Inimõigusena sisaldab see erinevaid huve ja

põhiõigusi: kodu puutumatus, isikuandmete kaitse, sõnumisaladus jne. Põhiõigus kontrollida

enda kohta käivat teavet ehk informatsioonilise enesemääramise õigus on isikuandmete kaitse

põhimõtete alus nii Euroopa Liidu kui ka Eesti õigusaktides.

PS-i § 26 kohaselt on igaühel õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele. Riigiasutused ja

kohaliku omavalitsuse üksused ning nende ametiisikud ei tohi kellegi perekonna- ega eraellu

sekkuda muidu, kui seaduses sätestatud juhtudel ja korras tervise, kõlbluse, avaliku korra või

teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks või kurjategija tabamiseks.

Esemeline kaitseala. Riigikohtu hinnangulkaitseb PS-i § 26 kõiki eraelu valdkondi, mis ei ole

kaitstud eriõigustega5, ja tagab seega tugevama kaitse. Eraelu kaitse üks oluline valdkond on

isikuandmete kaitse, sest informatsioonilise enesemääramise õigus tagab igaühele õiguse ise

otsustada, kas ja kui palju tema kohta andmeid kogutakse ja salvestatakse. Riigikohtu

halduskolleegium on märkinud: „Eraelu puutumatuse riivena käsitatakse muu hulgas

isikuandmete kogumist, säilitamist, kasutamist ja avalikustamist.“6 Andmete, sealhulgas

isikuandmete hulk ja teabe ulatus üha suurenevad ning sekkumine isikuandmete sfääri üha

laieneb. IKÜM lubab isikuandmeid töödelda muu hulgas andmesubjekti nõusolekul (art 6 lg 1

p a). Avalik-õiguslikus suhtes andmete töötlemiseks peab siiski olema ka seadusest tulenev

alus, kuna andmesubjekti nõusolek ei muuda olematuks formaalseid nõudeid, mis kehtivad

põhiõiguse riiveks.

Isikuline kaitseala. Õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele on igaühe õigus. See tähendab,

et PS-i § 26 kaitseb nii Eesti kodanikku kui ka Eestis viibivat välisriigi kodanikku ja

kodakondsuseta isikut (PS-i § 9 lg 1).

Piiriklausel. PS-i § 26 teise lause kohaselt võib sekkuda perekonna- ja eraellu tervise, kõlbluse,

avaliku korra või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks või

kurjategija tabamiseks. See on kvalifitseeritud seadusereservatsioon, mis lubab perekonna- ja

eraelu riivata üksnes seadusega või seaduse alusel PS-i § 26 teises lauses kindlaks määratud

eesmärgil.

Kvalifitseeritud seadusereservatsiooni korral on põhiõiguse piirang legitiimne üksnes PS-is

loetletud eesmärgil. Riigikohus on korduvalt kontrollinud, kas perekonna- või eraellu

sekkumise eesmärk on hõlmatud PS-i § 26 teise lausega. Õigust perekonna- ja eraelu

puutumatusele võib seadusega piirata juhul, kui piirangu kehtestamisel on lisaks eesmärgi

legitiimsusele järgitud PS-i §-s 11 sätestatud proportsionaalsuse põhimõtet, mille kohaselt

peavad piirangud olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate

õiguste ja vabaduste olemust. Seega võib seadusandja PS-i § 26 teises lauses nimetatud

5 RKPJKo, 25.06.2009, 3-4-1-3-09, p 16; RKPJKo, 19.12.2019, 5-19-38/15, p 96. RKPJKo = Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium. 6 RKHKo, 12.07.2012, 3-3-1-3-12, p 19.

9

eesmärgil piirata isiku õigust perekonna- ja eraelu puutumatusele, kuid piirang peab olema

proportsionaalne ehk sobiv, vajalik ja mõõdukas.

Sobivus

Meede on sobiv, kui see aitab kaasa legitiimse eesmärgi saavutamisele, milleks on avaliku

korra, ohutuse ning seadmete ja toodete nõuetele vastavuse tagamise. TTJA ülesannete täitmine

eeldab, et ametil on võimalik tuvastada seadme omanik, hinnata seadmetöid tegevate isikute

pädevust ning uurida seadmetega toimunud õnnetusi. Selleks on vaja töödelda erinevat liiki

isikuandmeid.

Isiku üldandmed

Üldandmete töötlemine on sobiv, kuna ilma isiku tuvastamiseta ei ole võimalik hinnata seadme

omaniku hoolsuskohustuse täitmist ega tagada ohutusnõuete järgimist. Kontaktandmed

võimaldavad TTJA-l pöörduda seadme omaniku või pädeva isiku poole, anda ettekirjutusi ning

teavitada ohtlikest olukordadest. Seega aitavad üldandmed otseselt kaasa järelevalve ja ohutuse

tagamise eesmärgile.

Haridus- ja töökogemuse andmed

Need andmed on sobivad, kuna TTJA ülesannete hulka kuulub seadmetöid tegevate isikute

pädevuse kontroll. Pädevustunnistuste ja kutseoskuste kontrollimine on vältimatu selleks, et

hinnata, kas isik vastab seaduses sätestatud kvalifikatsiooninõuetele. Ebapädevate isikute

tegevus võib põhjustada olulist ohtu elule, keskkonnale või varale.

Tervise- ja surmaandmed

Tervise ja surmaandmete töötlemine on sobiv, kuna õnnetusjuhtumi uurimisel on oluline

hinnata kahju ulatust, sündmuse asjaolusid ja võimalikke ohutussüsteemi puudujääke.

Tervisekahju iseloom võib anda olulist teavet seadme rikke või ohtliku olukorra tekkepõhjuste

kohta. Seega aitab tervise ja surmaandmete töötlemine kaasa ohutuse tagamisele ja õnnetuste

ennetamisele. Toote rikke näitena saab tuua elektrisae, mille puhul hinnatakse ohutust, et

selgitada välja, kas toode võib olla ohtlik ja on põhjendatud selle laialdasem keeld või oli

tegemist kasutusveaga. Paigaldisest tekkiva tervisekahju näitena saab tuua gaasipaigaldise,

mille osaks on gaasikatel, mis vajab korrektseks tööks muu hulgas piisavas koguses hapnikku,

et ei tekiks mittetäielikku põlemist, mille saaduseks on vingugaas. Vingugaasi tekkepõhjuste

väljaselgitamiseks töötleb TTJA ka tervise- ja surmaandmeid. Tuleb märkida, et TTJA-le

saadetakse uurimiseks ka teiste pädevate asutuste kogutud materjali, mis sisaldab TTJA

järelevalve all olevate seadmete või paigaldistega toimunud õnnetusjuhtumite kirjeldusi, kus

tuuakse välja, kes sai viga ning milline vigastus oli. Seda infot on vaja järelevalvemenetluseks,

mille käigus selgitatakse välja õnnetuse tekkepõhjused. Surmaandmete töötlemine võib

toimuda ka näiteks isikule väljastatud kompetentsust tõendava tunnistuse arhiveerimiseks,

milleks on vaja faktilist alust.

Kokkuvõttes on kõigi töödeldavate andmete kategooriad otseselt seotud TTJA seadusest

tulenevate ülesannete täitmisega ja andmete töötlemine aitab kaasa legitiimse eesmärgi

saavutamisele.

Vajalikkus

Meede on vajalik, kui sama eesmärki ei ole võimalik saavutada mõne teise, isiku põhiõigusi

vähem riivava meetmega. TTJA tegevusvaldkond, milleks on ohtlikumate seadmete

10

järelevalve, tooteohutusalane järelevalve ja erialase pädevuse kontroll, eeldab täpset ja

usaldusväärset teavet nii seadmete kui ka nendega seotud isikute kohta.

Isiku üldandmed

Üldandmete töötlemisele ei ole realistlikku alternatiivi. Ilma isiku tuvastamiseta ei ole võimalik

hinnata seadme omaniku vastutust ega tagada, et järelevalvemenetluses osaleb õige isik. Samuti

ei ole võimalik tagada ohutust, kui TTJA ei saa vajadusel isikuga ühendust võtta.

Haridus- ja töökogemuse andmed

Pädevuse kontrollimiseks ei ole olemas leebemat meedet kui pädevust tõendavate dokumentide

ja andmete töötlemine. TTJA ei saa tugineda üksnes isiku enda väidetele või kolmandate isikute

hinnangutele. Kutsetunnistused, pädevustunnistused, koolitused ja töökogemus on objektiivsed

ja kontrollitavad allikad, mis võimaldavad hinnata, kas isik vastab seadusest tulenevatele

nõuetele. Ilma nende andmeteta ei ole võimalik tagada, et seadmetöid teevad üksnes pädevad

isikud.

Tervise- ja surmaandmed

Tervise- ja surmaandmete töötlemine on vajalik üksnes õnnetusjuhtumite uurimisel ja seda ei

ole võimalik asendada leebema meetmega. Õnnetuse asjaolude väljaselgitamiseks on oluline

teada tervisekahju liiki ja raskust, kuna see võib viidata seadme rikke olemusele või

ohutusnõuete rikkumisele. TTJA ei töötle tervise- ja surmaandmeid laiemalt ega muudel

eesmärkidel kui õnnetuse uurimine. Seega on andmete töötlemine piiratud ja vältimatult vajalik.

Kokkuvõttes ei ole olemas alternatiivseid meetmeid, mis võimaldaksid TTJA-l täita oma

seadusest tulenevaid ülesandeid sama tõhusalt ja vähem riivavalt.

Mõõdukus

Mõõdukuse hindamisel tuleb kaaluda, kas isikuandmete töötlemisega kaasnev eraelu

puutumatuse riive ei ole ülemäärane võrreldes avaliku huviga.

Isiku üldandmed

Üldandmeid töödeldakse üksnes konkreetsetes järelevalvemenetlustes ja seadmete ohutuse

tagamiseks. TTJA ei kogu ega säilita andmeid põhjendamatult ja andmete säilitamise

maksimaalsed tähtajad tulenevad seadusest. Riive intensiivsus on väike ja selline avalik huvi

nagu ohtlikumate seadmete ohutuse tagamine kaalub selle üles.

Haridus- ja töökogemuse andmed

Pädevusandmete töötlemine on mõõdukas, kuna see puudutab isiku ametialast tegevust, mitte

otseselt tema eraelu. Andmeid töödeldakse üksnes pädevuse kontrollimiseks ja neid ei

avalikustata põhjendamatult. Arvestades, et ebapädev isik võib põhjustada raskeid õnnetusi, on

riive intensiivsus mõõdukas ja õigustatud.

Tervise- ja surmaandmed

Terviseandmed on eriliiki isikuandmed ja nende töötlemine kujutab endast intensiivsemat

riivet. TTJA töötleb terviseandmeid siiski üksnes õnnetusjuhtumite uurimiseks, mitte laiemalt.

Andmeid ei avalikustata ega kasutata muul eesmärgil. Terviseandmete töötlemine on

vältimatult vajalik, et tuvastada õnnetuse põhjused ja ennetada tulevasi ohte. Selline avalik huvi

nagu inimeste elu ja tervise kaitse kaalub üles piirangu intensiivsuse. Eelnevalt kirjeldatud

11

eesmärgil töödeldakse ka surmaandmeid, kuid neid ei liigitata eriliiki isikuandmeteks ja

seetõttu loetakse riivet väiksemaks kui terviseandmete töötlemise puhul.

Kokkuvõttes töödeldakse kõigi kategooriate andmeid minimaalsuse põhimõtet järgides, üksnes

seaduses sätestatud eesmärkidel ja ulatuses, mis on vajalik TTJA ülesannete täitmiseks.

Seetõttu ei ole riive ülemäärane.

Järeldus

TTJA-le antavad õigused on põhiseaduspärased, kuna need on vajalikud legitiimse eesmärgi

saavutamiseks, on sobivad, vajalikud ja proportsionaalsed.

Elektrivaldkonnas kutsetele üleminek ei põhjusta põhiõiguste riivet, kuna muudatus ühtlustab

juba kehtiva kompetentsuse tõendamise kohustuse läbipaistvaks ja arusaadavaks

kutsesüsteemiks, mis on vajalik elu, tervise ja vara kaitseks ning proportsionaalne kõrge riskiga

valdkonna reguleerimiseks. Üleminek on sätestatud varasema regulatsiooniga ning toimub

sujuvalt, kehtivad tunnistused kehtivad oma tähtaja lõpuni. Samuti on muudetud

kutsetunnistuse taotlemise nõudeid, et arvestada pädevustunnistuste süsteemist tulevate

elektritööde tegijatega.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse ülevõtmisega. Eelnõu koostamisel on arvestatud

IKÜM-i põhimõtteid.

Eelnõul on otsene puutumus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2018/1725.

Isikuandmete töötlemine on kõikides liidu institutsioonides ja organites EL-i õigusega

reguleeritud valdkond ning selle regulatsioon on esitatud otsekohalduva määrusena, milles

sätestatud nõudeid tuleb kohaldada kõigile isikuandmete kogumiseks ja töötlemiseks loodud

andmekogudele.

6. Seaduse mõjud

Eelnõuga tehakse muudatused kahes valdkonnas:

1. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (TTJA) järelevalve infosüsteemi

puudutavad muudatused;

2. elektrialal tööde tegemiseks vajaliku isiku kompetentsuse tõendamise korra muutmine.

Eelnõuga kaasnev mõju tuleneb varasemast muudatusest, millega mindi elektrialal üle

kutsetele. Muudatuse järgselt täiendatakse SeOS-i ning tuuakse mõjud veelkord ka siin esile.

Mõju avaldub eeskätt majanduse valdkonnas, mõjutades elektrialal tegutsevaid ettevõtjaid ja

elektritöö pädevusega isikuid, ning riigiasutuste töökorralduses.

TTJA infosüsteemi puudutavad muudatused on tehnilist ja õiguslikku laadi ning neil ei ole

olulist mõju ettevõtjatele ega elanikele.

Mõju valdkond: elektriala kompetentsuse tõendamise süsteemi muudatuse mõju majandusele

Sihtrühm: elektrialal tegutsevad ettevõtjad ja elektritöö pädevusega isikud

12

Elektriala tööde tegemiseks vajalik kompetentsuse tõendamise süsteem on olnud aastaid

killustunud, paralleelselt on kasutusel olnud nii kutse- kui ka pädevustunnistused, mida

väljastavad erinevad asutused. Selline olukord on viinud selleni, et elektritöid pakkuvad

ettevõtjad, kompetentsed isikud, riigihangete korraldajad ja järelevalveasutused ei tegutse

ühtses infoväljas ning puudub selge arusaam, millised õigused ja milline pädevus konkreetse

tunnistuse omanikul on. Seda on rõhutatud ka ebavõrdse konkurentsiolukorra tekkimise tõttu,

mille põhjustab pädevuse hindamise ebamäärasus. Selle probleemi kõrvaldamiseks minnakse

üle ühtsele kutsetunnistuste süsteemile, mis on valmistatud ette nii, et see jõuab lõpule

1. jaanuaril 2031. Üleminekuaeg võimaldab pädevustunnistusega isikutel saada vajadusel veel

ühe perioodi ulatuses tunnistuse pikendust ning samal ajal läbida täienduskoolitusi ja viia oma

kvalifikatsioon vastavusse kutsetasemete nõuetega. Üleminekuperioodi pikkus lähtub

eesmärgist tagada isikutele proportsionaalne kohanemisaeg ning vältida olukorda, kus tööturul

tekib korraga suur hulk tunnistust uuendavaid isikuid või tekivad kvalifitseeritud töötajate

puudusest tingitud töökatkestused. Kutsetunnistustele üleminek toetab ka rahvusvahelise

praktika ühtlustamist. Lääne-Euroopa riikides tõendatakse kompetentsust valdavalt kutse

andmisega, samas kui pädevustunnistused on rohkem levinud Põhjamaades (Soome, Rootsi).

Eestis kui väikeses riigis on ühe süsteemi kasutamine majanduslikult ja administratiivselt

otstarbekam ning suurendab selgust nii tööturul kui ka hangetes.

Muudatus puudutab ligikaudu 2900 elektrialal pädevustunnistusega töötavat inimest.

Kutsetunnistusele üleminek on varasemast vastuvõetud regulatsioonist tulenev ning käesolev

muudatus ei too kaasa täiendavat halduskoormust. Kutsetunnistuse taotlemise tasu jääb

üldjuhul vahemikku 100–350 eurot, mis on mõnevõrra suurem kui pädevustunnistuse

taotlemise tasu (100–240 eurot). Seetõttu võib osal isikutel tekkida lisaväljaminek. Negatiivne

mõju võib kanduda ka tööandjatele, kes otsustavad oma töötajate tunnistuste uuendamise kulud

ise katta. Samas on muudatusel ka otsene positiivne mõju kutsetunnistuste väljastajate (Eesti

Elektroenergeetika Selts ja Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liit) tuludele, kuna kutsetunnistuste

taotlejate arv suureneb märkimisväärselt – pädevustunnistuste süsteemist üleminek kutsetele

kasvatab nõudlust 11 kutsevaldkonnas. See elavdab kutse andmise korraldajate

majandustegevust ning võimaldab investeerida süsteemi kvaliteedi ja hindamismetoodika

arendamisse.

Pädevustunnistusi väljastavate asutuste (kaks ettevõtjat) tulud vähenevad, kuna nende roll

kompetentsuse tõendajana lõppeb. Negatiivne mõju nende tegevusmahule on seega otsene, kuid

mõju piirdub ühest süsteemist teise üleminekuga ja on prognoositav juba aegsasti.

Ühtne kutsepõhine süsteem vähendab segadust elektritöödega seotud õiguste ulatuse

tõlgendamisel, aitab vältida oskuse tasemete ebaühtlust ning parandab tööde kvaliteeti. Sektori

senised probleemid, sh ebaühtlane teadlikkus nõuetest ja madalam ohutustase, on osaliselt

seotud paralleelselt toimivate tunnistussüsteemidega. Ühtne kutsemudel aitab vältida valesti

tehtud töödest tulenevaid kulusid ning vähendab ümbertegemise või parandamise vajadust, mis

omakorda vähendab ettevõtjate koormust ja parandab klientide ohutust.

Kuigi üleminek kutsepõhisele süsteemile võib tuua isikutele ja tööandjatele kaasa lisakulusid

ning pädevustunnistuste väljastajatele tulu vähenemise, kaalub need negatiivsed mõjud üles

tööde kvaliteedi paranemisest ja sektorisisese konkurentsi ühtlustumisest tulenev pikaajaline

positiivne mõju. Seetõttu hinnatakse muudatuse majanduslikku mõju kokkuvõttes positiivseks.

Mõju riigivalitsemisele

Sihtrühm: TTJA, kohalikud omavalitsused (KOV)

13

Rakendamine ei too riigile ega KOV-idele kaasa lisatulusid ega -kulusid, kuna muudatus

puudutab üleminekut elektrialal kompetentsete isikute kahe paralleelse tunnistussüsteemi

asemel kutsetunnistuste süsteemile, mis on praeguseks praktikas juba ka juurutatud.

Isikuandmete töötlemisega seotud mõju on positiivne, sest sellega luuakse õigusselgus.

Lühikeseks ajaks võib muudatus tuua TTJA-le täiendava töökoormuse, mis tuleneb

isikuandmete töötlemisega seotud juhendite täiendamisest. See on aga ühekordne tegevus, sest

isikuandmeid on töödeldud samadel alustel ka seni, kuid alused selleks on olnud sätestatud

määruse tasandil. Elektriala tööde tegemiseks vajaliku kompetentsuse tõendamise süsteemi

muutusega kujuneb TTJA-le ja KOV-idele selgem kontrollimehhanism ning väheneb

tõlgenduskoormus.

Isikuandmete töötlemisega seotud muudatused eelnõus on tehnilise ja täpsustava iseloomuga

ega too kaasa uusi kohustusi ettevõtjatele.

Seadusel puudub sotsiaalne mõju, mõju elu- ja looduskeskkonnale, riigi julgeolekule ja

välissuhetele, kohaliku omavalitsuse korraldusele ning regionaalarengule.

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad

kulud ja tulud

Seaduse rakendamisega ei kaasne riigieelarvele ja kohaliku omavalitsusele otseseid tulusid ega

kulusid. Seaduse rakendamiseks ei ole vaja teha lisategevusi.

8. Rakendusaktid

Eelnõu seadusena jõustumisel on vaja muuta majandus- ja taristuministri 19. märtsi 2020. a

määrust nr 5 „Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti järelevalve infosüsteemi

põhimäärus“ (seletuskirja lisa 2), millest jäetakse välja isikuandmete töötlemist puudutavad

sätted, mis kehtestatakse SeOS-is.

9. Seaduse jõustumine

Eelnõuga kavandatavad muudatused jõustuvad üldkorras ehk kümnendal päeval pärast

Riigi Teatajas avaldamist. Üldises korras jõustumise põhjuseks on see, et isikuandmete

töötlemises tehtavad muudatused on tehnilise iseloomuga, nendega viiakse olemasolevad sätted

kooskõlla juba kehtivate seadusenormidega ning see ei eelda üleminekuperioodi adressaatidele

ega põhjalikke süsteemseid muudatusi. Seaduse rakendamiseks vajalikud tegevused on

asutustel juba tehtud või nendeks ei ole vaja lisaettevalmistusi. Seetõttu ei ole vajadust hilisema

jõustumisaja järele.

Erandina jõustub eelnõu § 1 punktiga 1 tehtav elektrialal kompetentsuse tõendamise

muudatus 01.01.2031. Muudatuse hilisem jõustumine on tingitud asjaolust, et elektrialal

minnakse üle paralleelselt kasutusel olnud pädevustunnistuste ja kutsetunnistuste süsteemilt

ühtsele kutsepõhisele kompetentsuse tõendamise korrale, mis jõuab lõpule sel kuupäeval.

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Justiits- ja

Digiministeeriumile ning Haridus- ja Teadusministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks

Andmekaitse Inspektsioonile, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile, Eesti Kaubandus-

14

Tööstuskojale, SA-le Kutsekoda, Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liidule ning Eesti

Elektroenergeetika Seltsile.

Eelnõu kohta esitasid märkused Justiits- ja Digiministeerium ning Andmekaitse Inspektsioon.

Saadud märkustega arvestamine on märgitud seletuskirja lisas 1 olevas kooskõlastustabelis.

___________________________________________________________________________

Algatab Vabariigi Valitsus …………………………….. 2026

(allkirjastatud digitaalselt)

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

Riigikantselei

15.05.2026 nr 2-2/1166-2

Seadme ohutuse seaduse muutmise seaduse

eelnõu esitamine Vabariigi Valitsusele

Edastame Vabariigi Valitsuse istungi päevakorda arvamiseks seadme ohutuse seaduse muutmise

seaduse eelnõu.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Erkki Keldo

majandus- ja tööstusminister

Lisad: 1) Seadme ohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu lühikokkuvõte

2) SeOS EN

3) SeOS SK

4) Lisa 1_kooskolastustabel

5) Lisa 2_Maarus nr 5 kavand

Maanus Urb

+372 5663 2448, [email protected]

Seadme ohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu lühikokkuvõte

Eelnõu eesmärk on korrastada seadme ohutuse seaduses Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve

Ameti (TTJA) järelevalve infosüsteemis töödeldavate isikuandmete regulatsiooni ning viia

elektrialal isiku kompetentsuse tõendamise nõuded üle ühtsele kutsesüsteemile.

Isikuandmete töötlemise muudatustega viiakse seni määruse tasandil olnud olulised sätted

seaduse tasandile, sätestades selgelt töödeldavate isikuandmete liigid, nende avalikustamise

tingimused ja maksimaalsed säilitustähtajad. Sellega suurendatakse õigusselgust, läbipaistvust

ja tagatakse vastavus põhiseaduse ning isikuandmete kaitse üldmääruse nõuetele. Muudatused

on tehnilise iseloomuga ega too kaasa uusi kohustusi ettevõtjatele ega kodanikele.

Lisaks sätestatakse seaduses, et alates 1. jaanuarist 2031 tõendatakse elektrialal isiku

kompetentsust üksnes kutseseaduse tähenduses kutsetunnistusega. Muudatuse eesmärk on viia

seadme ohutuse seadus kooskõlla elektrialal kompetentsuse tõendamise süsteemi nõuetega.

Elektrialal toimuv üleminek kahelt kompetentsuse tõendamise süsteemilt (pädevustunnistuste

süsteem ja kutsetunnistuste süsteem) ühtsele kutsesüsteemile suurendab õigusselgust, lihtsustab

kompetentsuse kontrolli ning aitab parandada tööde kvaliteeti ja ohutust kõrge riskiga

elektrivaldkonnas. Üleminek on varasemast regulatsioonist tulenev ning toimub järk-järgult,

võimaldades pädevustunnistuste omajatel integreeruda kutsesüsteemi.