Nõusolek riigivara avalikul enampakkumisel tasu eest kasutada andmiseks tähtajaga üle 10 aasta

Hoonestusõiguse seadmise lepingu tingimused

1. Lepingu ese ja hoonestusõiguse tingimused:

1.1. Lepingu pooled on riigile kuuluva maa riigivara valitseja volitatud esindaja (omanik) ja

enampakkumise võitnud isik (hoonestaja), kellega sõlmitakse leping riigimaale

hoonestusõiguse seadmiseks.

1.2. Lepingu ese: riigile kuuluv Võru maakonnas Võru linnas asuv Mooni tn 2 kinnisasi

(katastritunnus 91901:006:0053).

1.3. Kinnisasjale seatakse tasuline hoonestusõigus tähtajaga 50 (viiskümmend) aastat arvates

hoonestusõiguse kandmisest kinnistusraamatusse.

1.4. Hoonestusõigus ulatub kinnisasjale selle kogupindala ulatuses.

1.5. Hoonestusõigusega koormatud kinnisasja ala võib anda kolmanda isiku allkasutusse ainult

omaniku eelneval kirjalikul nõusolekul ning tingimusel, et allkasutusleping tuleb

avalikustada vastavalt riigivaraseaduses ja avaliku teabe seaduses sätestatule.

1.6. Hoonestusõiguse võõrandamiseks, koormamiseks piiratud asjaõigustega või hüpoteegiga

ja hoonestusõigust koormava piiratud asjaõiguse lõpetamiseks on vajalik kinnisasja

omaniku kirjalik nõusolek ning nimetatud tingimused kantakse kinnistusregistrisse.

Nõusoleku andmisel lähtutakse asjaõigusseaduses sätestatust.

1.7. Ehitiste rajamisel ja hoonestusõiguse teostamisel on hoonestaja kohustatud: 1.7.1. kaasama omaniku ehitusseadustiku kohaselt projekteerimistingimuste menetlusse ja

esitama omanikule projektlahenduse enne ehitusloa taotluse esitamist kohalikule

omavalitsusele;

1.7.2. arvestama omaniku esitatud ettepanekutega projektlahenduse kohta. Kui nimetatud

ettepanekute arvestamine ei ole võimalik, siis on hoonestaja kohustatud selgitama

omanikule vastavaid asjaolusid ning pakkuma lahendusi, mis arvestaks omaniku

huvidega;

1.7.3. hiljemalt viie aasta jooksul arvates hoonestusõiguse seadmisest ehitise(d) valmis

ehitama ja kasutusele võtma. Kohustus loetakse täidetuks, kui on väljastatud ehitiste ja

rajatiste kasutusluba või kasutusteatis;

1.7.4. täitma kinnisasja suhtes õigusaktidest, planeeringutest ja ehitusloast tulenevaid

kohustusi ja kitsendusi ning hoiduma tegevusest, mis võib põhjustada

keskkonnaseisundi halvenemist, õhu, vee või maa saastamist või muud ohtu või kahju

üldsuse huvidele või loodusele, sh vältima ehitamisel kaitstavate taimeliikide

kasvualade kahjustamist ja säilitama liikide soodsa seisundi;

1.7.5. rajama kinnisasjale ehitised ning nende teenindamiseks vajalikud tehnovõrgud ja

-rajatised vastavalt kehtestatud planeeringule ja ehitusprojektile. Ehitisi, mida ei ole

planeeringus või projektis ettenähtud, võib rajada vaid omaniku esindaja eelneval

nõusolekul;

1.7.6. tagama kõikide ehitamiseks vajalike lubade, kooskõlastuste ja nõusolekute olemasolu.

Omanik ei taga vajalike lubade ja nõusolekute saamist;

1.7.7. sõlmima enne ehitustööde alustamist kinnisasjal kasvava metsa raadamise

korraldamiseks lepingu Riigimetsa Majandamise Keskusega;

1.7.8. vajadusel sõlmima enne ehitamise alustamist kokkulepped servituudi seadmiseks

projekteerimistingimustes ja/või ehitusloas ette nähtud servituudiala kinnisasja

omanikuga, kusjuures servituudialale kavandatud ehitiste ehitamist ja maa kasutamist

võib alustada pärast servituudi seadmist. Servituudi kokkulepe ei ole vajalik, kui

hoonestusõiguse alusel rajatava ehitisega seotud lepingu esemest väljapoole jääva

kommunikatsiooni maakasutusõigus lahendatakse muul viisil;

1.7.9. kui ehitamisel, ehitiste renoveerimisel või hooldamisel on materjalide ladustamiseks,

ajutiste konstruktsioonide või seadmete paigaldamiseks või erimõõtmetes transpordiga

liikumiseks vaja kasutada kolmandale isikule kuuluvat kinnisasja, taotlema vastava

kinnisasja omaniku nõusolekut;

1.7.10. heastama või hüvitama ehitiste rajamiseks vajalike tegevustega omanikule põhjustatud

kahju;

1.7.11. vastama omaniku päringutele seoses lepingu täitmisega hiljemalt kümne (10) tööpäeva

jooksul päringu saamisest;

1.7.12. hoonestusõiguse alusel ehitatud ehitiste hävimise korral ehitise(d) taastama, välja

arvatud juhul, kui taastamine on lepingu kehtivuse perioodi või muid põhjendatud

asjaolusid arvestades ebamõistlik ja omanik nõustub taastamata jätmisega.

1.8. Hoonestaja õigused ja kohustused kinnisasja kasutamisel ja korrashoiu tagamisel: 1.8.1. hoonestaja on kohustatud tagama kogu hoonestusõiguse kestvuse jooksul kinnisasja,

sellel paiknevate ja rajatavate ehitiste, kinnisasja kasutamiseks ja teenindamiseks

vajalike rajatiste ja seadmete tavapärase korrashoiu ning kinnisasjaga piirneva tänava-

ala korrashoiu ulatuses, mille korrashoiu kohustus on kinnisasja omanikul;

1.8.2. hoonestaja on kohustatud järgima kinnisasja kasutamisel ja hoonestusõiguse teostamisel

kinnisasja suhtes kehtivatest õigusaktidest, planeeringutest ning ehitusloast tulenevaid

tingimusi ja nõudeid;

1.8.3. hoonestaja on kohustatud tagama põlevmaterjali ohutu kauguse ehitisest, muust

põlevmaterjalist ja krundi välispiirist;

1.8.4. hoonestaja on kohustatud võimaldama vajadusel teostada päästetöid, sealhulgas

ligipääsu päästemeeskonnale;

1.8.5. hoonestaja on kohustatud likvideerima kinnisasjalt ehitus- ja muud jäätmed hiljemalt

kahe kuu jooksul ehitiste kasutusloa saamisest arvates;

1.8.6. hoonestaja on kohustatud tagama kinnisasja mõjutava ohu korral ohutusabinõude

kasutuselevõtmise ning kinnisasja kahjustavate või selle väärtust vähendavate asjaolude

kõrvaldamise ja tagajärgede likvideerimise ning viivitamata teatama omanikule

asjaoludest, mis võivad vähendada kinnisasja väärtust;

1.8.7. hoonestajal on õigus teha kinnisasjale tavapärast korrashoidu ületavaid muudatusi ja

parendusi vaid omaniku kirjalikul nõusolekul ning taotleda kinnisasja parendamiseks

tehtud kulutuste hüvitamist vastavalt hoonestusõiguse lepingus sätestatule. Tavapärast

korrashoidu ületavateks parendusteks loetakse eelkõige reostuse ja/või jäätmete

likvideerimist, olemasolevate ehitiste likvideerimist või muid vajalikke parendusi, mis

ei ole otseselt vajalikud ehitusloaga ette nähtud ehitiste ehitamiseks ja mille tegemise

vajadust ei olnud enne lepingu sõlmimist võimalik ette näha.

1.9. Poolte kokkulepped ehitiste saatuse osas:

1.9.1. Hoonestajal on õigus oma ehitised ühe aasta jooksul enne hoonestusõiguse tähtpäeva

saabumist ära vedada, kui omanik ei ole hiljemalt üks aasta enne tähtpäeva saabumist

nõudnud ehitiste endale jätmist tasu eest, mis võrdub hoonestajale hoone äravedamise

õiguse kaotamise tõttu tekkiva kahjuga.

1.9.2. Kui omanik on nõudnud ehitise omanikule jätmist, siis määratakse punktis 1.9.1

nimetatud tasu kokkuleppel. Kui tasus kokkulepet ei saavutata, võib omanik hiljemalt

neli kuud enne hoonestusõiguse tähtaja lõppemist nõuda ehitise äravedamist.

1.10. Poolte kohustused hoonestusõiguste tasu, kõrvalkulude ja lepingu sõlmimisega seotud

kulude osas:

1.10.1. Hoonestusõiguse ühekordne tasu on enampakkumise tulemusel ….. eurot, mille

enampakkumise võitja tasub enne lepingu sõlmimist.

1.10.2. Hoonestusõiguse perioodiline tasu on 3794 eurot aastas ja see suureneb iga kolme aasta

järel 6% võrra võrreldes tasu tõstmise aastale eelneva aasta aastatasuga.

1.10.3. Hoonestaja on kohustatud tasuma hoonestusõiguse tasu ja teisi käesoleva lepingu järgi

kohustuslikke makseid alates hoonestusõiguse kinnistusraamatusse kandmise

kuupäevast kuni hoonestusõiguse kustutamiseni kinnistusraamatust. Tasu perioodilise

maksmise kohustuse tagamiseks kantakse hoonestusõiguse kinnistusregistriossa

reaalkoormatis riigi kasuks.

1.10.4. Hoonestaja on kohustatud tasuma hoonestusõiguse aastatasu kahes võrdses osas kaks

korda aastas hiljemalt 1. juuliks ja 1. jaanuariks järgneva perioodi eest ette.

1.10.5. Kui hoonestusõiguse perioodi jooksul vähendatakse punktis 1.11.9 nimetatud põhjusel

hoonestusõigusega koormatud ala, väheneb aastatasu proportsionaalselt pindala

vähenemisele.

1.10.6. Tasu maksmise perioodide ja tähtpäevade muutmises võivad pooled kokku leppida

kirjalikus vormis ilma lepingu muudatust notariaalselt tõestamata.

1.10.7. Hoonestusõiguse aastatasu mittetähtaegsel tasumisel on kinnisasja omanikul õigus

nõuda viivist 0,05% tasumata summalt iga viivitatud päeva eest.

1.10.8. Hoonestaja tasub lisaks hoonestusõiguse aastatasule kõik hoonestusõigusega koormatud

kinnisasjal lasuvad maksud ja koormatised, samuti tasud ja maksud, mis seaduse alusel

kehtestatakse sarnaste ehitiste kasutamisele hoonestusõiguse kehtivuse ajal.

1.10.9. Hoonestajal on õigus taotleda omaniku nõusolekul kinnisasja parendamiseks tehtud

punktis 1.8.7 nimetatud kulutuste tasaarvestamist hoonestusõiguse tasuga. Kulud

hüvitatakse nõusoleku andmisel kinnisasja omaniku lubatud ulatuses pärast parenduste

tegemist hoonestaja esitatud kuludokumentide alusel. Hüvitatav summa arvatakse maha

parenduste tegemisele ja kuludokumentide esitamisele järgneva(te) perioodi(de) eest

tasumisele kuuluvast hoonestusõiguse aastatasust.

1.10.10. Hoonestaja on kohustatud hoonestusõiguse oluliseks osaks olevad ehitised alates

nendele kasutusloa saamisest oma kulul kindlustama kahjustamise ja osalise ja täieliku

hävimise vastu ulatuses, mis tagab ehitiste taastamise, ja hoidma vastava kindlustuse

kehtivana kogu hoonestusõiguse kestuse jooksul, sõlmides selleks kindlustuslepingu

Euroopa Liidus tegevusluba omava kindlustusandjaga. Kindlustusleping ei tohi

sisaldada ebaharilikke välistusi või tüüptingimuste väliseid lisakindlustusvälistusi.

Omaniku nõudel peab hoonestaja kindlustuse kehtivust ja selle tingimusi tõendama.

1.10.11. Hoonestaja tasub kõik hoonestusõiguse lepingu sõlmimise ja hoonestusõiguse

kinnistusraamatusse kandmisega seotud kulud (sh notaritasud, riigilõivud ja muud

kaasnevad kulud), samuti hoonestusõiguse lepingu muutmisega seotud kulud, kui

lepingu muutmine ja sellest tulenevalt kinnistusraamatusse kannete tegemine on

tingitud hoonestaja tahtest, tegevusest või tegevusetusest. Kui hoonestusõiguse lepingu

muutmine, ülesütlemine või omanikule langemine tuleneb omaniku tahtest, siis tasub

vastava tehinguga seotud kulud omanik.

1.11. Omaniku õigused ja kohustused seoses hoonestusõigusega:1.11.1. Omanik peab olema kaasatud ehitusseadustiku kohaselt projekteerimistingimuste

menetlusse ja omanikul on õigus esitada projektlahenduse osas ettepanekuid 10 päeva

jooksul arvates hoonestaja poolt projektlahenduse tutvumiseks esitamisest.

1.11.2. Omanikul on õigus kontrollida lepingu tingimuste nõuetekohast täitmist ja teha selleks

vajadusel päringuid kolmandatele isikutele või asutustele ning teha paikvaatlusi

olukorra fikseerimiseks kohapeal.

1.11.3. Omanikul on õigus nõuda hoonestajalt leppetrahvi summas, mis vastab punkti 1.10.2

alusel arvutatud hoonestusõiguse aastatasule leppetrahvi kohaldamise aastal, kui

hoonestaja rikub järgmisi lepinguga võetud kohustusi:

1.11.3.1. ei kasuta kinnisasja sihtotstarbeliselt hoonestusõiguse alusel rajatud ehitiste

kasutusloas ettenähtud eesmärgil või hoonestusõiguse lepingus sätestatud eesmärgil,

eelkõige kui hoonestaja ei püstita hoonestusõiguse seadmisel kokkulepitud ehitist

punktis 1.7.3 sätestatud tähtajaks;

1.11.3.2. viivitab hoonestusõiguse aastatasu maksmisega või muu lepingus sätestatud

rahalise kohustuse täitmisega rohkem kui kuus kuud;

1.11.3.3. põhjustab kinnisasjale või selle olulistele osadele kahjustusi ega lõpeta või ei

kõrvalda rikkumist omaniku poolt antud mõistliku tähtaja jooksul;

1.11.3.4. ei täida punktis 1.8.1 nimetatud korrashoiu kohustust;

1.11.3.5. ei täida ehitise kindlustamise kohustust;

1.11.3.6. viivitab punktis 1.11.10 sätestatud kohustuse täitmisega, ei ilmu notaribüroosse

kinnisasja omaniku määratud ajal või teatab kavatsusest mitte ilmuda;

1.11.3.7. ei anna vastavalt punktis 1.12.4 sätestatule hiljemalt hoonestusõiguse tähtaja

lõppemise kuupäevaks nõusolekut hoonestusõiguse kustutamiseks või ei taga

nõusolekute andmist kolmandate isikute poolt;

1.11.3.8. ei anna kinnisasja otsest valdust omanikule üle punktis 1.12.6.2 sätestatud tähtaja

jooksul.

1.11.4. Leppetrahvi tasumine ei vabasta hoonestajat tema kohustuste täitmisest ega piira teiste

õiguskaitsevahendite kasutamist omaniku poolt, sh võib omanik nõuda leppetrahvi

korduvalt sama rikkumise eest.

1.11.5. Kui hoonestaja rikub enda kohustusi, on omanikul lisaks seadusest ja lepingust

tulenevale ka järgmised õigused:

1.11.5.1. kohustada hoonestajat kõrvaldama tema poolt põhjustatud puudused ja rikkumised;

1.11.5.2. kohustada hoonestajat hüvitama omanikule lepingu rikkumisega tekitatud kahju;

1.11.5.3. määrata hoonestajale kohustuse täitmiseks täiendav tähtaeg ning tähtaja rikkumisel

hoonestaja rikkumine ise kõrvaldada ja nõuda hoonestajalt sellega tekkinud kulutuste

ja kahju hüvitamist.

1.11.6. Omanikul on õigus hoonestaja olulise rikkumise korral hoonestusõiguse leping

erakorraliselt etteteatamistähtaega järgimata üles öelda ja nõuda hoonestusõiguse

üleandmist (omanikule langemine) või hoonestusõiguse üleandmist omaniku poolt

nimetatud isikule. Oluliseks rikkumiseks loevad pooled muuhulgas järgmisi hoonestaja

tegevusest või tegevusetusest tulenevaid rikkumisi:

1.11.6.1. hoonestaja ei kasuta kinnisasja sihtotstarbeliselt ehitusloas ettenähtud eesmärgil või

hoonestusõiguse lepingus sätestatud eesmärgil. Sihtotstarbelise kasutamise kohustuse

rikkumiseks loevad pooled eelkõige, kui hoonestaja ei püstita hoonestusõiguse

seadmisel kokkulepitud ehitist punktis 1.7.3 sätestatud tähtajaks;

1.11.6.2. hoonestaja ei taga ehitise korrashoiukohustust ulatuses, mis tagab ehitise püsimise

hoonestusõiguse kehtivuse lõpuni;

1.11.6.3. hoonestaja on viivituses hoonestusõiguse tasu maksmise või muu rahalise

kohustuse täitmisega rohkem kui 12 kuud;

1.11.6.4. hoonestaja põhjustab kinnisasjale või selle olulistele osadele kahjustusi ega lõpeta,

sh või ei kõrvalda rikkumist omaniku poolt antud mõistliku tähtaja jooksul.

1.11.7. Ülesütlemisõiguse kasutamise ja hoonestusõiguse omanikule langemise nõudmise

korral tekib poolte vahel lepingu tagasitäitmise võlasuhe, mille raames on hoonestaja

eelkõige kohustatud andma nõusolekud, mis on vajalikud hoonestusõiguse

kinnistusraamatust kustutamiseks, ning andma kinnisasja otsese valduse üle omanikule.

Lepingute tagasitäitmise raames ei maksa omanik hoonestajale ühtegi hüvitist, sh

hoonestajale tekkiva kulutuste ega kahju eest, ning hoonestaja loobub vastavatest

nõuetest omaniku vastu. Omanik võib nõuda hoonestajalt hoonestusõiguse üleandmist

(omanikule langemist) ka pärast hoonestusõiguse lepingu ülesütlemist.

1.11.8. Kui kinnisasi on vajalik riigile kui omanikule riigivõimu teostamiseks või muul avalikul

eesmärgil, võib omanik hoonestusõiguse lepingu üles öelda või nõuda hoonestajalt

hoonestusõiguse üleandmist omanikule. Sel juhul lõpeb hoonestusõiguse leping 2

(kahe) aasta möödumisel vastavasisulise kirjaliku teate hoonestajale esitamisest.

Omanikupoolse erakorralise lepingu ülesütlemise või hoonestusõiguse omanikule

üleandmise korral hüvitab omanik hoonestajale hoonestusõiguse hariliku väärtuse ning

tuvastatud ja tõendatud ehitiste likvideerimise kulu, kui hoonestaja on omaniku

nõudmisel ehitised likvideerinud. Hoonestusõiguse harilik väärtus leitakse lepingu

ülesütlemise teate saatmise kuupäeva seisuga, võttes arvesse hoonestusõiguse kehtivust

kinnistusraamatus märgitud tähtaja lõpuni. Hüvitis tasutakse kümne tööpäeva jooksul

arvates hoonestusõiguse üleandmise või hoonestusõiguse kinnistusraamatust

kustutamise notariaalsest tõestamisest.

1.11.9. Hoonestaja kohustub andma tagasivõetamatu nõusoleku:

1.11.9.1. kinnistu jagamiseks ja kinnistust eraldataval osal hoonestusõiguse lõpetamiseks,

kui kinnistu jagamine on vajalik riigivõimu teostamiseks või muul avalikul eesmärgil;

1.11.9.2. kinnistu koormamiseks teiste piiratud asjaõigustega, kui see on vajalik riigivõimu

teostamiseks või muul avalikul eesmärgil.

1.11.10. Kui omanik on nõudnud hoonestusõiguse üleandmist (sh omanikule langemist) või

on öelnud hoonestusõiguse lepingu üles ning hoonestaja kohustus hoonestusõiguse

üleandmiseks või kinnistusraamatust kustutamiseks on muutunud sissenõutavaks, on

hoonestaja kohustatud hiljemalt 2 (kahe) nädala jooksul omanikult vastavasisulise teate

saamisest sõlmima notariaalselt tõestatud lepingu hoonestusõiguse üleandmiseks

(omanikule või tema määratud kolmandale isikule) või hoonestusõiguse

kinnistusraamatust kustutamiseks. Punktis 1.11.8 sätestatud juhul lepingu ülesütlemisel

muutuvad hoonestaja kohustus anda nõusolek hoonestusõiguse kinnistusraamatust

kustutamiseks või üleandmiseks ja kinnisasja otsese valduse üleandmiseks

sissenõutavaks 2 (kahe) aasta möödumisel vastava teate esitamisest.

1.12. Poolte õigused ja kohustused hoonestusõiguse lõppemisel, hoonestusõiguse lepingu

ülesütlemisel ja hoonestusõiguse omanikule langemisel: 1.12.1. Hoonestusõigus lõpeb hoonestusõiguse tähtaja möödumisel. Hoonestusõiguse tähtaega

võib pikendada vaid riigivaraseaduses sätestatud tingimustel ja korras. Hoonestusõiguse

lõppemisel tähtaja möödumise tõttu esitab omanik avalduse hoonestusõigusega seotud

kannete kustutamiseks kinnistusraamatust. Juhul kui nimetatud kannete kustutamiseks

on vajalik ka hoonestaja ja/või kolmandate isikute nõusolekut, on hoonestaja kohustatud

hiljemalt hoonestusõiguse tähtaja lõppemise kuupäevaks nõusolekud andma ja tagama

nõusolekute andmine kolmandate isikute poolt.

1.12.2. Hoonestusõiguse lõppemisel, hoonestusõiguse lepingu ülesütlemisel või

hoonestusõiguse üleandmisel omanikule (sh omanikule langemise korras) ei ole

omanikul kohustust tasuda hoonestajale hüvitist kinnisasjale jääva ehitise ega muu

kinnisasjaga seonduvalt kantud kulutuste eest ning hoonestaja loobub vastavatest

nõuetest omaniku vastu. Käesolev punkt ei kohaldu, kui omanik on vastavalt punktile

1.9.1 nõudnud ehitise endale jätmist ja pooled on jõudnud tasu osas kokkuleppele

punktis 1.9.2 toodule.

1.12.3. Hoonestusõiguse lõppemisel või omanikule langemisel ei ole hoonestajal õigust

hüvitisele hoonestusõiguse eest ning hoonestaja loobub vastavatest nõuetest omaniku

vastu, sh välistavad pooled AÕS § 2442 lg-s 1 sätestatud õiguse hüvitisele. Käesolev

punkt ei kohaldu hoonestusõiguse lepingu ülesütlemisel või omanikule üleandmisel

punktis 1.11.9 sätestatud juhul.

1.12.4. Hoonestusõiguse lõppemisel mistahes alusel, hoonestusõiguse lepingu ülesütlemisel või

kui omanik on nõudnud hoonestusõiguse üleandmist (sh omanikule langemise korras),

on hoonestaja kohustatud tagama hoonestusõigusele seatud märgete ja piiratud

asjaõiguste lõpetamise ning tagama nende kinnistusraamatust kustutamise, sh vajadusel

tasuma hoonestusõigusele seatud hüpoteekidega tagatud võlad ning tagama vastavate

hüpoteekide kustutamise hiljemalt ajaks, kui hoonestaja on kohustatud hoonestusõiguse

üle andma või kinnistusraamatust kustutama.

1.12.5. Pärast hoonestusõiguse kustutamist kinnistusraamatust on hoonestaja kohustatud

tasuma omanikule tasu vastavalt punktile 1.10.2 ja hüvitama omanikule tekkiva kahju

seni, kuni hoonestusõiguse oluliseks osaks olevad ehitised on kinnisasjalt eemaldatud

või hoonestaja on kaotanud nende eemaldamise õiguse ning kinnisasja otsene valdus on

üle antud omanikule.

1.12.6. Kui omanik on öelnud hoonestusõiguse lepingu üles või nõudnud hoonestusõiguse

üleandmist (sh omanikule langemise korras) ja nõudnud ehitiste likvideerimist, on

hoonestaja kohustatud:

1.12.6.1. pärast omanikult vastavasisulise teate saamist alustama hoonestusõiguse alale

hoonestaja poolt rajatud ehitiste likvideerimisega, materjalide äraveoga ja ala

korrastamisega;

1.12.6.2. lõpetama ehitiste likvideerimise, materjalide äraveo ja ala korrastamise ning andma

kinnisasja otsese valduse üle omanikule hiljemalt ühe aasta jooksul punktis 1.12.6.1

nimetatud teate saamisest. Juhul kui omanik on öelnud hoonestusõiguse lepingu üles

punktis 1.11.8 sätestatud alusel, loevad pooled viimases lauses sätestatud tähtajaks 2

(kaks) aastat viidatud lepingupunktis nimetatud teate saatmisest.

1.12.7. Kui hoonestaja rikub punktis 1.12.6.2 sätestatud ehitiste likvideerimise kohustusi, siis

kaotab hoonestaja õiguse eemaldada kinnisasjalt ehitisi, mis saavad kinnisasja olulisteks

osadeks, nende omand läheb üle omanikule ning omanikul on õigus need kohustused

täita hoonestaja eest ja nõuda hoonestajalt sellega seoses tekkinud kulutuste ja kahjude

hüvitamist.

2. Hoonestusõiguse seadmise asjaõiguslikud kokkulepped:

2.1. Omanik ja Hoonestaja lepivad kokku lepingu eseme hoonestusõigusega koormamises ning

avaldavad soovi lepingu eseme registriossa kanda:

2.1.1. Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistris lepingu eseme kohta avatud

registriossa esimesele järjekohale hoonestusõiguse tähtajaga 50 (viiskümmend) aastat

ja tasu eest, mis vastab vastavates lepingupunktides kokkulepitud tingimustele;

2.1.2. kokkulepe ehitiste saatuse kohta hoonestusõiguse lõppemisel või omanikule langemisel;

2.1.3. kokkulepe, et hoonestusõiguse võõrandamiseks ja koormamiseks piiratud asjaõigustega

on vajalik kinnistu omaniku kirjalik nõusolek.

2.2. Omanik ja Hoonestaja paluvad Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistris avada

hoonestusõiguse kohta registriosa ning kanda avatava hoonestusõiguse registriosa

esimesse jakku:

2.2.1. hoonestusõigus tähtajaga 50 (viiskümmend) aastat arvates hoonestusõiguse

kinnistusraamatusse kandmisest;

2.2.2. kokkuleppe, et hoonestaja tagab ehitise püstitamise vastavates lepingupunktides

kokkulepitud tingimustel ning ehitise heaperemeheliku kasutamise ja korrashoiu kogu

hoonestusõiguse kehtivuse ajal;

2.2.3. kokkuleppe, et hoonestaja on kohustatud, ehitise omal kulul kindlustama kahjustamise

ja osalise ja täieliku hävimise vastu ulatuses, mis tagab ehitiste taastamise, ja hoidma

vastava kindlustuse kehtivana kogu hoonestusõiguse kestuse jooksul;

2.2.4. kokkuleppe, et hoonestaja on kohustatud hoonestusõiguse alusel ehitatud ehitise

hävimise korral ehitise taastama vastavates lepingupunktides kokkulepitud tingimustel;

2.2.5. kokkuleppe, et hoonestaja on kohustatud vastavates lepingupunktides kokkulepitud

juhul ja tingimustel maksma leppetrahvi;

2.2.6. kokkuleppe et hoonestaja kohustub vastavates lepingupunktides kokkulepitud juhtudel

kandma hoonestusõigus üle omanikule või omaniku poolt nimetatud isikule;

2.2.7. kokkuleppe, et hoonestusõiguse lõppemisel või hoonestusõiguse omanikule langemisel

ei maksa omanik hoonestajale ehitise eest hüvitist, v.a omanikule langemisel omanikust

tulenevatel põhjustel;

2.2.8. kokkuleppe, et kui hoonestusõiguse lõppemisel ei ole omanik seaduses sätestatud korras

nõudnud ehitiste endale jätmist, on hoonestajal õigus ühe aasta jooksul enne

hoonestusõiguse tähtpäeva saabumist ära vedada. Kui ehitis ei ole tähtaja saabumisel

ära veetud, muutub see kinnisasja oluliseks osaks ja läheb kinnisasja omaniku

omandisse ning omanikul ei ole kohustust maksta hoonestajale ehitise eest hüvitist.

2.2.9. Kokkuleppe, et hoonestaja kanna kõik kinnisasjaga seotud avalik-õiguslikud ja

eraõiguslikud koormatised ja maksud;

2.2.10. kokkuleppe, et pärast hoonestusõiguse lõppemist ei ole hoonestajal eelisõigust

hoonestusõiguse uuendamiseks;

2.2.11. kokkuleppe, et omanik ei võta kohustust müüa kinnisasi selle igakordsele hoonestajale;

2.2.12. kokkuleppe, et hoonestusõiguse võõrandamiseks ja koormamiseks piiratud

asjaõigustega on vajalik kinnistu omaniku kirjalik nõusolek.

2.3. Omanik ja hoonestaja paluvad kanda hoonestusõiguse registriosa teise jakku omanikuna

enampakkumise võitja, kellega sõlmitakse hoonestusõiguse leping (hoonestaja).

2.4. Hoonestaja lubab ja Eesti Vabariik avaldab soovi kanda hoonestusõiguse kohta avatud

registriosa kolmandasse jakku esimesele vabale järjekohale lepingu eseme kohta Tartu

Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistris avatud registriosa kinnistu igakordse

omaniku kasuks reaalkoormatise hoonestusõiguse eest aastatasu maksmise kohustuse

tagamiseks vastavalt Lepingu punktidele 1.10.2 ja 1.10.3. Samale järjekohale kantakse, et

igakordne hoonestaja on kohustatud alluma kohesele sundtäitmisele reaalkoormatisega

tagatud rahalise nõude rahuldamiseks. Kooskõlas AÕS § 254 lg 42 punktiga 1 lepitakse

kokku, et reaalkoormatis jääb erinevalt TMS § 158 lõikes 3 sätestatust püsima, kui

hoonestusõigusele pöörab sissenõude omanik reaalkoormatise alusel või mõne teise

eespool või samal järjekohal asuva piiratud asjaõiguse omanik.