Seaduseelnõu algatamine

Dokumendiregister	Riigikantselei
Viit	26-00985-1
Registreeritud	14.05.2026
Sünkroonitud	17.05.2026
Liik
Funktsioon
Sari	02 Vabariigi Valitsuse istungite ja nõupidamiste ettevalmistamine ja korraldamine/2-6 Vabariigi Valitsuse poolt Riigikogule esitatud seaduste ja otsuste eelnõud ning nendega seotud kirjavahetus
Toimik
Juurdepääsupiirang	Avalik
Adressaat	Riigikogu juhatus
Saabumis/saatmisviis	Riigikogu juhatus
Vastutaja
Originaal	Ava uues aknas

Failid

26-00985-1.pdf

Seaduseelnõu.docx

Seaduseelnõu.pdf

Seletuskiri_.docx

Seletuskiri_.pdf

Seletuskirja lisa 1.docx

Seletuskirja lisa 1.pdf

Seletuskirja lisa 2.docx

Seletuskirja lisa 2.pdf

26-00985-1.pdf

Stenbocki maja / Rahukohtu 3 / 15161 Tallinn / Estonia / registrikood 70004809 +372 693 5555 / [email protected] / www.riigikantselei.ee

Riigikogu juhatus Meie: 14.05.2026 nr 2-6/26-00985-1

Seaduseelnõu algatamine

Vabariigi Valitsus algatab taimekaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu, mis oli arutusel Vabariigi Valitsuse 14. mai 2026. a istungil. Riigikogus esindab seaduseelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust regionaal- ja põllumajandusminister. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Heili Tõnisson Valitsuse nõunik Lisad: 1. Seaduseelnõu viiel lehel (PDF- ja DOCX-failid) 2. Seletuskiri 36 lehel (PDF- ja DOCX-failid) 3. Lisa 1 seletuskirja juurde kuuel lehel (PDF- ja DOCX-failid) 4. Lisa 2 seletuskirja juurde 18 lehel (PDF- ja DOCX-failid) Heili Tõnisson [email protected]

Seaduseelnõu.docx

Taimekaitseseaduse muutmise seadus

Taimekaitseseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 21 lõiget 2 täiendatakse pärast tekstiosa „artikli 35 lõikes 1“ tekstiosaga „ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 57 lõikes 1“;

2) paragrahvi 14 lõikes 1 asendatakse arv „5“ arvuga „3“;

3) paragrahvi 30 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Taimetervise registri põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega, milles sätestatakse andmekogu pidamise kord, sealhulgas:
1) andmeandjad ja nendelt saadavad andmed;
2) täpne andmekoosseis;
3) volitatud töötleja ja tema ülesanded;
4) vastutava töötleja ülesanded;
5) andmetele juurdepääsu ja andmete väljastamise kord;
6) muud andmekogu pidamise korralduslikud küsimused.“;

4) paragrahvi 30 lõike 2 teine lause tunnistatakse kehtetuks;

5) paragrahvi 30 lõike 4 punkti 1 täiendatakse pärast sõna „esitanud“ sõnadega „või tegevusloa saanud“;

6) paragrahvi 317 lõike 2 punktist 3 jäetakse välja sõnad „ja dokumendid“;

7) paragrahvi 318 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„2) ettevõtja on määranud käesoleva seaduse § 317 lõike 2 punktis 7 nimetatud vastutava isiku;“;

8) paragrahvi 37 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Liiduvälisest riigist Eestisse toimetamise korral tehakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 artikli 47 lõike 1 punkti c alusel kehtestatud loetelus nimetatud taimede, taimsete saaduste ja muude objektide ametlikku kontrolli käesolevas seaduses ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2017/625 sätestatud alusel ja korras.“;

9) paragrahvi 37 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 viidatud taime, taimse saaduse ja muu objekti liiduvälisest riigist Eestisse kavandatavast toimetamisest teavitab kaubasaadetise eest vastutav isik vähemalt üks tööpäev ette seda piiripunkti, mille kaudu toimetamine on kavandatud. Maanteepiiripunkti kaudu kavandatavast toimetamisest teavitatakse seda piiripunkti, mille kaudu toimetamine on kavandatud, vähemalt neli tundi ette.“;

10) paragrahvi 37 lõige 7 tunnistatakse kehtetuks;

11) paragrahvi 451 lõike 1 punkti 2 täiendatakse pärast sõna „objekti“ sõnadega „töötlemise ja“;

12) paragrahvi 60 lõiget 5 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

„Nimetatud taotluse menetlusele kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatut.“;

13) paragrahvi 76 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

„(5) Käesolevas seaduses turustaja kohta sätestatut kohaldatakse ka sellise professionaalse kasutaja ja nõustaja suhtes, kes tegutseb turustajana.“;

14) paragrahvi 78 lõiked 6 ja 7 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(6) Professionaalne kasutaja peab kasutatud taimekaitsevahendite üle arvestust Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 67 kohaselt. Taimekaitsevahendi kasutamise teenuse tellimise korral peab teenuse saaja lisaks arvestust teenuse osutajate üle.

(7) Taimekaitsevahendit on keelatud kasutada lennukilt või helikopterilt. Taimekaitsevahendit võib kasutada muult õhusõidukilt üksnes käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimustel ja käesoleva seaduse alusel kehtestatud nõuete kohaselt.“;

15) paragrahvi 781 täiendatakse lõigetega 3‒5 järgmises sõnastuses:

„(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud alal ei ole lubatud kasutada taimekaitsevahendit õhusõidukilt.

(4) Enne vegetatsiooniperioodi algust esitab professionaalne kasutaja taimekaitsevahendi õhust kasutamiseks Põllumajandus- ja Toiduametile:
1) andmed ala kohta, millel kavatsetakse taimekaitsevahendit kasutada;
2) nimetatud alal kasvava taimekultuuri nimetus;
3) eeldatava tõrjutava taimekahjustaja nimetus.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud teabe ja asjakohase teabe taimekaitsevahendi õhust kasutamise nõuete kohta avalikustab Põllumajandus- ja Toiduamet pädeva asutusena oma veebilehel.“;

16) paragrahvi 782 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Taimekaitsevahendi turustajal, professionaalsel kasutajal ja nõustajal peavad olema asjakohased teadmised, mille olemasolu tõendab taimekaitsetunnistus.“;

17) paragrahvi 782 täiendatakse lõigetega 21–23 järgmises sõnastuses:

„(21) Turustaja taimekaitsetunnistus annab õiguse turustada kõiki taimekaitsevahendeid peale väga mürgiste.

(22) Professionaalse kasutaja taimekaitsetunnistus annab õiguse osta, kasutada ja turustada kõiki taimekaitsevahendeid peale väga mürgiste.

(23) Nõustaja taimekaitsetunnistus annab õiguse osta, kasutada ja turustada kõiki taimekaitsevahendeid peale väga mürgiste ning anda nõu nende kasutamise kohta.“;

18) paragrahvi 782 täiendatakse lõigetega 31 ja 32 järgmises sõnastuses:

„(31) Käesolevas seaduses turustaja ja professionaalse kasutaja kohta sätestatut kohaldatakse ka nõustaja suhtes.

(32) Käesolevas seaduses turustaja kohta sätestatut kohaldatakse ka professionaalse kasutaja suhtes.“;

19) paragrahvi 782 lõiget 5 täiendatakse pärast tekstiosa „Põllumajandus- ja Toiduamet“ tekstiosaga „eksami sooritanud isikule“;

20) paragrahvi 782 täiendatakse lõikega 61 järgmises sõnastuses:

„(61) Põllumajandus- ja Toiduamet tunnistab taimekaitsetunnistuse kehtetuks, kui isikule väljastatakse uus taimekaitsetunnistus.“;

21) paragrahvi 79 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud koolitusasutus võib läbi viia taimekaitsekoolituse eksami, kui Põllumajandus- ja Toiduamet on heaks kiitnud koolitusasutuse koostatud eksami ülesehituse ja läbiviimise korra. Põllumajandus- ja Toiduamet otsustab taimekaitsekoolituse eksami ülesehituse ja läbiviimise korra heakskiitmise või selle heakskiitmata jätmise 20 tööpäeva jooksul nimetatud korra saamisest arvates. Põllumajandus- ja Toiduamet jätab taimekaitsekoolituse eksami ülesehituse ja läbiviimise korra heaks kiitmata, kui see ei vasta käesoleva paragrahvi lõike 6 alusel kehtestatud nõuetele.“;

22) paragrahvi 79 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;

23) paragrahvi 79 lõike 5 teisest lausest jäetakse välja sõna „uuesti“;

24) paragrahvi 79 lõiget 6 täiendatakse pärast sõnu „koolituse kestuse“ sõnadega „ning eksami ülesehituse ja läbiviimise“;

25) paragrahvi 80 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Taimekaitsevahendite registri eesmärk on tagada Eestis turule lastud taimekaitsevahendite nõuetekohasus ning tõhus järelevalve turule lastud taimekaitsevahendite ja nende kasutamise nõuete täitmise üle. Nimetatud eesmärgil töödeldakse registris järgmisi isikuandmeid:
1) taimekaitsevahendi tootja ja turustaja ning väga mürgise taimekaitsevahendi kasutaja üldandmed;
2) taimekaitsetunnistuse omaja üldandmed.

(2) Taimekaitsevahendite registri põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega, milles sätestatakse andmekogu pidamise kord, sealhulgas:
1) andmete esitajad ja nendelt saadavad andmed;
2) täpne andmekoosseis;
3) andmete säilitamise täpsemad tähtajad;
4) volitatud töötleja ja tema ülesanded;
5) vastutava töötleja ülesanded;
6) andmetele juurdepääsu ja andmete väljastamise kord;
7) muud andmekogu pidamise korralduslikud küsimused.

(3) Taimekaitsevahendite registrisse kantakse:
1) andmed turule lastud taimekaitsevahendite ja taimekaitsetunnistuse kohta;
2) taimekaitsevahendi tootja ja turustaja, taimekaitsetunnistuse omaja ning väga mürgise taimekaitsevahendi kasutaja nimi, registri- või isikukood või isikukoodi puudumise korral sünniaeg ja kontaktandmed;
3) andmed taimekaitsevahendi hoiu- ja turustamiskoha kohta.

(4) Taimekaitsevahendite registri vastutav töötleja on Regionaal- ja Põllumajandusministeerium.“;

26) paragrahvi 81 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 81. Taimekaitsevahendite registrisse andmete kandmine ja registrisse kantud isiku kohustused“;

27) paragrahvi 81 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „§ 682 lõikes 2 ja §-s 73“ tekstiosaga „§ 682 lõikes 2, §-s 73 ning § 782 lõigetes 5–61“;

28) paragrahv 82 tunnistatakse kehtetuks;

29) paragrahvis 83 asendatakse tekstiosa „pihusti, manomeeter, filter, sõel ja paagi puhastusseade“ tekstiosaga „paak, pump ja pihusti“;

30) paragrahvi 875 lõike 2 punkt 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„8) osalema igal aastal vähemalt ühel korral taimekaitseseadme või selle tehnilise kontrolli alases õppetegevuses, nagu infopäev, konverents või täienduskoolitus.“;

31) paragrahvi 877 lõiked 3 ja 4 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Põllumajandus- ja Toiduamet on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 artiklis 109 nimetatud mitmeaastase kontrollikava ja sama määruse artikli 111 lõike 2 punktis a nimetatud taimetervise, taimekahjustajate ja taimekaitsevahendite eest vastutav asutus ning täidab kõiki asjakohaseid nõudeid.

(4) Põllumajandus- ja Toiduamet on järelevalvekoostöö kontaktasutus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 artikli 103 lõike 1 tähenduses sama määruse artikli 111 lõike 2 punktis a nimetatud taimetervise, taimekahjustajate ja taimekaitsevahendite puhul.“;

32) paragrahvi 882 täiendatakse lõikega 10 järgmises sõnastuses:

„(10) Põllumajandus- ja Toiduametil on õigus teha kontrolltehing käesoleva seaduse §-s 883 sätestatud korras.“;

33) seadust täiendatakse §-ga 883 järgmises sõnastuses:

„§ 883. Kontrolltehing

(1) Põllumajandus- ja Toiduametil on õigus teha kontrolltehing, kui käesolevas seaduses või Euroopa Liidu õigusaktis taimepassi ja selle väljaandmise, sealhulgas kaitstava piirkonna kohta sätestatud nõuete, taimekaitsevahendi loa olemasolu ning taimekaitsevahendi turulelaskmise ja turustamise kohta kehtestatud nõuete täitmise üle ei ole muul viisil võimalik järelevalvet teha või see on oluliselt raskendatud ning kontrolltehing on vajalik olulise ohu väljaselgitamiseks ja tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks käesoleva seaduse §-s 881 sätestatud juhtudel. Kontrolltehingu tegemise otsustab Põllumajandus- ja Toiduameti peadirektor või tema volitatud ametnik.

(2) Kontrolltehing on tsiviilõigusliku müügilepingu või muu võlaõigusliku tehingu tunnustega toiming, mille eesmärk on kontrollida õigusaktiga kehtestatud nõuetest kinnipidamist. Kontrolltehingut tehakse muu hulgas veebilehel või muu sidevahendi abil.

(3) Kontrolltehingut tegev ametnik ei pea tehingu tegemisel ennast esitlema ega kandma vormiriietust, samuti ei pea ta esitama ametitunnistust enne kontrolltehingu eesmärgi saavutamist. Kui kontrolltehingut tehakse sidevahendite abil, võib Põllumajandus- ja Toiduameti ametnik kasutada selliseid elektroonilisi kontaktandmeid, mis ei ole seostatavad tema ametiülesannete täitmisega.

(4) Kontrolltehingu tegemisel ei või teha jälitustoimingut, kihutada isikut süüteo toimepanemisele ega panna toime süüteotunnustega tegu.

(5) Kontrolltehingut tegev ametnik teavitab isikut kontrolltehingu tegemisest viivitamata pärast kontrolltehingu eesmärgi saavutamist, põhjendades kontrolltehingu tegemise asjakohasust.

(6) Kontrolltehing protokollitakse korrakaitseseaduse §-s 12 sätestatud korras.

(7) Kontrolltehingu käigus tehtud tehing on tühine.“;

34) paragrahvi 111 täiendatakse lõikega 17 järgmises sõnastuses:

„(17) Professionaalne kasutaja võib kuni 2027. aasta 1. jaanuarini pidada kasutatud taimekaitsevahendite üle arvestust ka muul viisil kui elektrooniliselt.“;

35) seaduse normitehnilist märkust täiendatakse pärast tekstiosa „Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/128/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse tegevusraamistik pestitsiidide säästva kasutamise saavutamiseks (ELT L 309, 24.11.2009, lk 71–86)“ tekstiosaga „, muudetud määrustega (EL) nr 652/2014 (ELT L 189, 27.06.2014, lk 1–32), (EL) 2019/1243 (ELT L 198, 25.07.2019, lk 241–344) ning direktiiviga (EL) 2019/782 (ELT L 127, 16.05.2019, lk 4–10)“.

Lauri Hussar
Riigikogu esimees

Tallinn, 2026
Algatab Vabariigi Valitsus 18. mail 2026. a nr 2-6/26-00985

Vabariigi Valitsuse nimel

(allkirjastatud digitaalselt)
Heili Tõnisson
Valitsuse nõunik

Seaduseelnõu.pdf

Taimekaitseseaduse muutmise seadus

Taimekaitseseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 21 lõiget 2 täiendatakse pärast tekstiosa „artikli 35 lõikes 1“ tekstiosaga „ning

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 57 lõikes 1“;

2) paragrahvi 14 lõikes 1 asendatakse arv „5“ arvuga „3“;

3) paragrahvi 30 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Taimetervise registri põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega,

milles sätestatakse andmekogu pidamise kord, sealhulgas:

1) andmeandjad ja nendelt saadavad andmed;

2) täpne andmekoosseis;

3) volitatud töötleja ja tema ülesanded;

4) vastutava töötleja ülesanded;

5) andmetele juurdepääsu ja andmete väljastamise kord;

6) muud andmekogu pidamise korralduslikud küsimused.“;

4) paragrahvi 30 lõike 2 teine lause tunnistatakse kehtetuks;

5) paragrahvi 30 lõike 4 punkti 1 täiendatakse pärast sõna „esitanud“ sõnadega „või tegevusloa

saanud“;

6) paragrahvi 317 lõike 2 punktist 3 jäetakse välja sõnad „ja dokumendid“;

7) paragrahvi 318 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„2) ettevõtja on määranud käesoleva seaduse § 317 lõike 2 punktis 7 nimetatud vastutava

isiku;“;

8) paragrahvi 37 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Liiduvälisest riigist Eestisse toimetamise korral tehakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EL) 2017/625 artikli 47 lõike 1 punkti c alusel kehtestatud loetelus nimetatud taimede,

taimsete saaduste ja muude objektide ametlikku kontrolli käesolevas seaduses ning Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2017/625 sätestatud alusel ja korras.“;

9) paragrahvi 37 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 viidatud taime, taimse saaduse ja muu objekti liiduvälisest

riigist Eestisse kavandatavast toimetamisest teavitab kaubasaadetise eest vastutav isik vähemalt

üks tööpäev ette seda piiripunkti, mille kaudu toimetamine on kavandatud. Maanteepiiripunkti

kaudu kavandatavast toimetamisest teavitatakse seda piiripunkti, mille kaudu toimetamine on

kavandatud, vähemalt neli tundi ette.“;

EELNÕU

10) paragrahvi 37 lõige 7 tunnistatakse kehtetuks;

11) paragrahvi 451 lõike 1 punkti 2 täiendatakse pärast sõna „objekti“ sõnadega „töötlemise ja“;

12) paragrahvi 60 lõiget 5 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

„Nimetatud taotluse menetlusele kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatut.“;

13) paragrahvi 76 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

„(5) Käesolevas seaduses turustaja kohta sätestatut kohaldatakse ka sellise professionaalse

kasutaja ja nõustaja suhtes, kes tegutseb turustajana.“;

14) paragrahvi 78 lõiked 6 ja 7 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(6) Professionaalne kasutaja peab kasutatud taimekaitsevahendite üle arvestust Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 67 kohaselt. Taimekaitsevahendi

kasutamise teenuse tellimise korral peab teenuse saaja lisaks arvestust teenuse osutajate üle.

(7) Taimekaitsevahendit on keelatud kasutada lennukilt või helikopterilt. Taimekaitsevahendit

võib kasutada muult õhusõidukilt üksnes käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimustel

ja käesoleva seaduse alusel kehtestatud nõuete kohaselt.“;

15) paragrahvi 781 täiendatakse lõigetega 3‒5 järgmises sõnastuses:

„(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud alal ei ole lubatud kasutada taimekaitsevahendit

õhusõidukilt.

(4) Enne vegetatsiooniperioodi algust esitab professionaalne kasutaja taimekaitsevahendi õhust

kasutamiseks Põllumajandus- ja Toiduametile:

1) andmed ala kohta, millel kavatsetakse taimekaitsevahendit kasutada;

2) nimetatud alal kasvava taimekultuuri nimetus;

3) eeldatava tõrjutava taimekahjustaja nimetus.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud teabe ja asjakohase teabe taimekaitsevahendi õhust

kasutamise nõuete kohta avalikustab Põllumajandus- ja Toiduamet pädeva asutusena oma

veebilehel.“;

16) paragrahvi 782 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Taimekaitsevahendi turustajal, professionaalsel kasutajal ja nõustajal peavad olema

asjakohased teadmised, mille olemasolu tõendab taimekaitsetunnistus.“;

17) paragrahvi 782 täiendatakse lõigetega 21–23 järgmises sõnastuses:

„(21) Turustaja taimekaitsetunnistus annab õiguse turustada kõiki taimekaitsevahendeid peale

väga mürgiste.

(22) Professionaalse kasutaja taimekaitsetunnistus annab õiguse osta, kasutada ja turustada

kõiki taimekaitsevahendeid peale väga mürgiste.

(23) Nõustaja taimekaitsetunnistus annab õiguse osta, kasutada ja turustada kõiki

taimekaitsevahendeid peale väga mürgiste ning anda nõu nende kasutamise kohta.“;

18) paragrahvi 782 täiendatakse lõigetega 31 ja 32 järgmises sõnastuses:

„(31) Käesolevas seaduses turustaja ja professionaalse kasutaja kohta sätestatut kohaldatakse ka

nõustaja suhtes.

(32) Käesolevas seaduses turustaja kohta sätestatut kohaldatakse ka professionaalse kasutaja

suhtes.“;

19) paragrahvi 782 lõiget 5 täiendatakse pärast tekstiosa „Põllumajandus- ja Toiduamet“

tekstiosaga „eksami sooritanud isikule“;

20) paragrahvi 782 täiendatakse lõikega 61 järgmises sõnastuses:

„(61) Põllumajandus- ja Toiduamet tunnistab taimekaitsetunnistuse kehtetuks, kui isikule

väljastatakse uus taimekaitsetunnistus.“;

21) paragrahvi 79 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud koolitusasutus võib läbi viia

taimekaitsekoolituse eksami, kui Põllumajandus- ja Toiduamet on heaks kiitnud

koolitusasutuse koostatud eksami ülesehituse ja läbiviimise korra. Põllumajandus- ja

Toiduamet otsustab taimekaitsekoolituse eksami ülesehituse ja läbiviimise korra heakskiitmise

või selle heakskiitmata jätmise 20 tööpäeva jooksul nimetatud korra saamisest arvates.

Põllumajandus- ja Toiduamet jätab taimekaitsekoolituse eksami ülesehituse ja läbiviimise korra

heaks kiitmata, kui see ei vasta käesoleva paragrahvi lõike 6 alusel kehtestatud nõuetele.“;

22) paragrahvi 79 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;

23) paragrahvi 79 lõike 5 teisest lausest jäetakse välja sõna „uuesti“;

24) paragrahvi 79 lõiget 6 täiendatakse pärast sõnu „koolituse kestuse“ sõnadega „ning eksami

ülesehituse ja läbiviimise“;

25) paragrahvi 80 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Taimekaitsevahendite registri eesmärk on tagada Eestis turule lastud taimekaitsevahendite

nõuetekohasus ning tõhus järelevalve turule lastud taimekaitsevahendite ja nende kasutamise

nõuete täitmise üle. Nimetatud eesmärgil töödeldakse registris järgmisi isikuandmeid:

1) taimekaitsevahendi tootja ja turustaja ning väga mürgise taimekaitsevahendi kasutaja

üldandmed;

2) taimekaitsetunnistuse omaja üldandmed.

(2) Taimekaitsevahendite registri põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav

minister määrusega, milles sätestatakse andmekogu pidamise kord, sealhulgas:

1) andmete esitajad ja nendelt saadavad andmed;

2) täpne andmekoosseis;

3) andmete säilitamise täpsemad tähtajad;

4) volitatud töötleja ja tema ülesanded;

5) vastutava töötleja ülesanded;

6) andmetele juurdepääsu ja andmete väljastamise kord;

7) muud andmekogu pidamise korralduslikud küsimused.

(3) Taimekaitsevahendite registrisse kantakse:

1) andmed turule lastud taimekaitsevahendite ja taimekaitsetunnistuse kohta;

2) taimekaitsevahendi tootja ja turustaja, taimekaitsetunnistuse omaja ning väga mürgise

taimekaitsevahendi kasutaja nimi, registri- või isikukood või isikukoodi puudumise korral

sünniaeg ja kontaktandmed;

3) andmed taimekaitsevahendi hoiu- ja turustamiskoha kohta.

(4) Taimekaitsevahendite registri vastutav töötleja on Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium.“;

26) paragrahvi 81 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 81. Taimekaitsevahendite registrisse andmete kandmine ja registrisse kantud isiku

kohustused“;

27) paragrahvi 81 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „§ 682 lõikes 2 ja §-s 73“ tekstiosaga „§ 682

lõikes 2, §-s 73 ning § 782 lõigetes 5–61“;

28) paragrahv 82 tunnistatakse kehtetuks;

29) paragrahvis 83 asendatakse tekstiosa „pihusti, manomeeter, filter, sõel ja paagi

puhastusseade“ tekstiosaga „paak, pump ja pihusti“;

30) paragrahvi 875 lõike 2 punkt 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„8) osalema igal aastal vähemalt ühel korral taimekaitseseadme või selle tehnilise kontrolli

alases õppetegevuses, nagu infopäev, konverents või täienduskoolitus.“;

31) paragrahvi 877 lõiked 3 ja 4 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Põllumajandus- ja Toiduamet on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625

artiklis 109 nimetatud mitmeaastase kontrollikava ja sama määruse artikli 111 lõike 2 punktis

a nimetatud taimetervise, taimekahjustajate ja taimekaitsevahendite eest vastutav asutus ning

täidab kõiki asjakohaseid nõudeid.

(4) Põllumajandus- ja Toiduamet on järelevalvekoostöö kontaktasutus Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse (EL) 2017/625 artikli 103 lõike 1 tähenduses sama määruse artikli 111 lõike

2 punktis a nimetatud taimetervise, taimekahjustajate ja taimekaitsevahendite puhul.“;

32) paragrahvi 882 täiendatakse lõikega 10 järgmises sõnastuses:

„(10) Põllumajandus- ja Toiduametil on õigus teha kontrolltehing käesoleva seaduse §-s 883

sätestatud korras.“;

33) seadust täiendatakse §-ga 883 järgmises sõnastuses:

„§ 883. Kontrolltehing

(1) Põllumajandus- ja Toiduametil on õigus teha kontrolltehing, kui käesolevas seaduses või

Euroopa Liidu õigusaktis taimepassi ja selle väljaandmise, sealhulgas kaitstava piirkonna kohta

sätestatud nõuete, taimekaitsevahendi loa olemasolu ning taimekaitsevahendi turulelaskmise ja

turustamise kohta kehtestatud nõuete täitmise üle ei ole muul viisil võimalik järelevalvet teha

või see on oluliselt raskendatud ning kontrolltehing on vajalik olulise ohu väljaselgitamiseks ja

tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks käesoleva seaduse §-s 881 sätestatud juhtudel.

Kontrolltehingu tegemise otsustab Põllumajandus- ja Toiduameti peadirektor või tema

volitatud ametnik.

(2) Kontrolltehing on tsiviilõigusliku müügilepingu või muu võlaõigusliku tehingu tunnustega

toiming, mille eesmärk on kontrollida õigusaktiga kehtestatud nõuetest kinnipidamist.

Kontrolltehingut tehakse muu hulgas veebilehel või muu sidevahendi abil.

(3) Kontrolltehingut tegev ametnik ei pea tehingu tegemisel ennast esitlema ega kandma

vormiriietust, samuti ei pea ta esitama ametitunnistust enne kontrolltehingu eesmärgi

saavutamist. Kui kontrolltehingut tehakse sidevahendite abil, võib Põllumajandus- ja

Toiduameti ametnik kasutada selliseid elektroonilisi kontaktandmeid, mis ei ole seostatavad

tema ametiülesannete täitmisega.

(4) Kontrolltehingu tegemisel ei või teha jälitustoimingut, kihutada isikut süüteo

toimepanemisele ega panna toime süüteotunnustega tegu.

(5) Kontrolltehingut tegev ametnik teavitab isikut kontrolltehingu tegemisest viivitamata pärast

kontrolltehingu eesmärgi saavutamist, põhjendades kontrolltehingu tegemise asjakohasust.

(6) Kontrolltehing protokollitakse korrakaitseseaduse §-s 12 sätestatud korras.

(7) Kontrolltehingu käigus tehtud tehing on tühine.“;

34) paragrahvi 111 täiendatakse lõikega 17 järgmises sõnastuses:

„(17) Professionaalne kasutaja võib kuni 2027. aasta 1. jaanuarini pidada kasutatud

taimekaitsevahendite üle arvestust ka muul viisil kui elektrooniliselt.“;

35) seaduse normitehnilist märkust täiendatakse pärast tekstiosa „Euroopa Parlamendi ja

nõukogu direktiiv 2009/128/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse tegevusraamistik pestitsiidide

säästva kasutamise saavutamiseks (ELT L 309, 24.11.2009, lk 71–86)“ tekstiosaga „, muudetud

määrustega (EL) nr 652/2014 (ELT L 189, 27.06.2014, lk 1–32), (EL) 2019/1243 (ELT L 198,

25.07.2019, lk 241–344) ning direktiiviga (EL) 2019/782 (ELT L 127, 16.05.2019, lk 4–10)“.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, 2026

Algatab Vabariigi Valitsus 18. mail 2026. a nr 2-6/26-00985

Vabariigi Valitsuse nimel

(allkirjastatud digitaalselt)

Heili Tõnisson

Valitsuse nõunik

Seletuskiri_.docx

Taimekaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1 Sisukokkuvõte

Taimekaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu (edaspidi eelnõu) väljatöötamine on tingitud vajadusest lahendada taimekaitseseaduse (edaspidi TaimKS) rakendamisel tekkinud kitsaskohad.

Eelnõuga kavandatakse muudatused taimekaitsekoolituse regulatsioonis ning koolitusel osalemine muudetakse isikule paindlikumaks. Edaspidi on taimekaitsetunnistuse saamise peamiseks eelduseks mitte ainult taimekaitsekoolituse läbimine, vaid asjakohaste teadmiste olemasolu, mida kinnitab taimekaitsekoolituse eksami edukas sooritamine. Seoses sellega täpsustatakse, millised õigused annab isikule professionaalse kasutaja taimekaitsetunnistus, turustaja taimekaitsetunnistus ja nõustaja taimekaitsetunnistus. Muudatuse eesmärgiks on ühtlustada taimekaitsetunnistuste kasutamise praktikat.

Lisaks täiendatakse TaimKS-i võimalusega kasutada taimekaitsevahendit mehitamata õhusõidukilt. Taimekaitsevahendit lennukilt ja helikopterilt kasutada on endiselt keelatud, kuid asjakohaste kasutustingimuste täitmise korral võib taimekaitsevahendit pritsida taimekaitseseadmega varustatud mehitamata õhusõidukilt ehk droonilt. Taimekaitsevahendi õhust pritsimise kohta kehtestatakse professionaalsele kasutajale teavitamiskohustus.

Samuti seotakse professionaalse kasutaja arvestuse pidamise kohustus selgemalt EL-i õigusega ning õigusselguse tagamiseks kehtestatakse ka rakendussäte, millega antakse isikule üleminekuaeg taimekaitsevahendi kasutamise üle arvestuse pidamiseks üksnes elektroonilisel kujul masinloetavas formaadis 1. jaanuariks 2027.

Ajakohastatakse taimekaitseseadme mõistet, et võtta arvesse vahepeal toimunud tehnilist arengut. Ühtlasi leevendatakse taimekaitseseadme tehnilise kontrolli tegija iga-aastast koolitusnõuet. Edaspidi peab taimekaitseseadme tehnilise kontrolli tegija osalema igal aastal vähemalt ühel korral taimekaitseseadme või selle tehnilise kontrolli alases õppetegevuses nagu infopäev, konverents või täienduskoolitus.

Riikliku järelevalve erimeetmena kehtestatakse kontrolltehingu regulatsioon ning Põllumajandus- ja Toiduametile (edaspidi PTA) antakse õigus teha kontrolltehing, kui TaimKS-is või EL-i õigusaktis taimepassi ja selle väljaandmise, sealhulgas kaitstava piirkonna kohta sätestatud nõuete, taimekaitsevahendi loa olemasolu ning taimekaitsevahendi turulelaskmise ja turustamise kohta kehtestatud nõuete täitmise üle ei ole muul viisil võimalik järelevalvet teostada või see on oluliselt raskendatud ning kontrolltehing on vajalik ohu väljaselgitamiseks ja tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks.

Seaduse eelnõu sisaldab ka mõningaid tehnilisi korrastavaid muudatusi. Sealhulgas kavandatakse eelnõuga andmekaitsega seonduvate sätete ajakohastamine, et tagada isikuandmete asjakohane kaitse.

Eelnõuga kavandatavatest muudatustest mõjutatud sihtrühmadeks on nii taimetervise kui ka taimekaitse valdkonnas tegutsevad ettevõtjad, PTA, Maaelu Teadmuskeskus (edaspidi METK) ning Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (edaspidi PRIA).

Taimekaitsevahendi õhust kasutamise kohta teavitamiskohustuse kehtestamine toob kaasa halduskoormuse vähese tõusu, kuid kuna tegemist on vaid lisavõimalusega taimekaitsevahendi kasutamiseks, siis ei ole halduskoormuse vähendamise meetmeid võetud. Taimekaitsevahendite kasutamise üle arvestuse pidamise kohustus kehtib taimekaitsevahendite professionaalsetele kasutajatele juba praegu. Arvestuse pidamise kohustus elektrooniliselt masinloetavas formaadis on seotud EL-i õiguse rakendamisega ning praegust halduskoormust ei suurenda. Riigi pakutava tasuta e-põlluraamatu teenusega on igale taimekaitsevahendi professionaalsele kasutajale loodud võimalus esitada andmeid võimalikult väikese halduskoormuse ja väheste kulutustega. Taimekaitsetunnistuse õigusliku tähenduse täpsustamise tulemusel tuleb koolitusasutustel analüüsida oma taimekaitsekoolituse programmi, seda korrigeerida ning esitada uuendatud versioon PTA-le heakskiitmiseks. Sama taimekaitsekoolituse programmi analüüsi käigus peab koolitusasutus otsustama, kas ta korraldab ainult koolitusi või on valmis läbi viima ka eksameid. See suurendab mõnel juhul ühekordselt taimekaitsekoolitusi korraldavate koolitusasutuste halduskoormust. Halduskoormuse tasakaalustamise reegli järgimiseks leevendatakse eelnõuga kavandatavate muudatustega taimekaitseseadme tehnilise kontrolli tegijate iga-aastast koolitusnõuet ja taimekaitsevahendi turustaja, nõustaja ja kasutaja kohustusliku koolituse nõuet. Taimekaitseseadme mõiste ajakohastamisel ja kontrolltehingu regulatsiooni kehtestamisel puudub mõju halduskoormusele.

1.2 Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja koostasid Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi (edaspidi ReM) taimetervise osakonna taimetervise valdkonnajuht Marge Nõmmik (625 6530, [email protected]), sama osakonna peaspetsialistid Veiko Kastanje (5898 1051, [email protected]) ja Julia Viguro (5684 8668, [email protected]). Eelnõule tegi juriidilise ekspertiisi ja seletuskirja kvaliteeti kontrollis ReM-i õigusosakonna nõunik Katrin Pööra (5696 3832, [email protected]), keeleliselt toimetas eelnõu ja seletuskirja sama osakonna peaspetsialist Leeni Kohal (5698 3427, [email protected]).

1.3 Märkused

Eelnõu ei ole seotud teiste menetluses olevate eelnõudega ega Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga.

Eelnõu on seotud EL-i õiguse rakendamisega.

Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus.

Eelnõuga kavandatakse taimekaitseseaduse (RT I, 27.09.2023, 12) muutmine.

Seaduse rakendamine toetab „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030” alaeesmärgi „Tark ja kestlik põllumajandus, toidutootmine ja maaelu ning ohutu toit ja hoitud keskkond” saavutamist.

2. Seaduse eesmärk

Eelnõu eesmärk on lahendada TaimKS-i rakendamisel tekkinud kitsaskohad. Selleks ajakohastatakse ja tehakse muudatused nii taimetervise kui ka taimekaitse valdkonda puudutavates sätetes. Alljärgnevalt on eelnõu sisu selgitatud eelnõuga kavandatavate olulisemate muudatuste kaupa.

Eelnõu ettevalmistamisele eelnes TaimKS-i ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse väljatöötamiskavatsuse1 (edaspidi TaimKS-i VTK) koostamine. Seoseid TaimKS-i VTK-ga on vaadeldud iga muudatuse juures eraldi. Võrreldes TaimKS-i VTK-ga on eelnõust välja jäetud erinevate tasude ja riigilõivudega seonduvad muudatused.

2.1 Taimekaitsevahendi kasutamine õhusõidukilt

Võimalust kasutada taimekaitsevahendit õhusõidukilt ei analüüsitud TaimKS-i VTK-s. Kuna tegemist on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2009/128/EÜ2 lubatud õhust pritsimise erandi ülevõtmisega Eesti õigusesse, ei olnud vajalik koostada väljatöötamiskavatsust, lähtudes HÕNTE § 1 lõike 2 punktist 2.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/128/EÜ artikli 9 kohaselt peavad liikmesriigid tagama õhust pritsimise keelustamise. Sama määruse artikli 3 punkti 5 kohaselt on õhust pritsimine defineeritud kui pestitsiididega töötlemine õhusõidukilt (lennuk või helikopter). Artikli 9 lõikes 2 kehtestatud erandjuhul taimekaitsevahendi õhust kasutamise võimalus oli ette nähtud juba Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/128/EÜ jõustudes 2009. aastal, kuid direktiivi ülevõtmisega Eesti õigusesse üle 2011. aastal õhust kasutamise erandit üle ei võetud. Sel ajal õhusõidukina käsitatavalt lennukilt või helikopterilt taimekaitsevahendi kasutamisel ei olnud Eesti oludes selgeid eeliseid seoses väiksema mõjuga inimeste ja loomade tervisele ning keskkonnale võrreldes taimekaitsevahendi kasutamisega maapinnalt. Samuti puudus Eestis varasem taimekaitsevahendi õhusõidukilt kasutamise praktika.

Käesoleval ajal lubavad mõned liikmesriigid eeltingimuste täitmise korral (sh taimekaitsevahendi eriloa alusel) kasutada taimekaitsevahendit mehitamata õhusõidukilt. Nende liikmesriikide hulka kuuluvad Bulgaaria, Hispaania, Saksamaa, Kreeka, Luksemburg, Slovakkia ja Soome. Vastav regulatsioon on muutmisel Poolas ja Slovakkias. Tehnoloogia arengu tulemusel on mehitamata õhusõiduki abil võimalik olulisel määral vähendada üleüldist taimekaitsevahendite kasutamist, CO2-heidet ja taimekaitsevahendite kasutamisega kaasnevaid mõjusid (näiteks professionaalse kasutaja tervis, rasketehnika surve põllumuldadele, kohalike teede säästmine). Võib prognoosida, et mehitamata õhusõidukid ei asenda maapinnalt kasutatavaid taimekaitseseadmeid, kuid nende kasutamisel võib teatud tingimustel olla arvestatav eelis, näiteks üksikute taimekahjustajate kollete tõrjumisel suuremal maa-alal, liiga pehme mulla, kõrge taimekultuuri korral või muudel juhtudel.

Uut tüüpi seadmete ehk mehitamata õhusõidukite kasutuselevõtmise lubamiseks taimekaitsevahendi kasutamisel on soovi avaldanud mitmed osapooled (nt Eesti Maaülikool, kes on jätkusuutlike põllumajanduspraktikate väljatöötaja, samuti põllumajandusseadmete edasimüüjad ja põllumajandustootjad).

Ühest küljest otsivad põllumajandustootjad uusi tehnoloogilisi lahendusi, mis võimaldaksid muutunud ilmastikuoludele tõhusalt reageerida, teisalt võimalust vähendada taimekaitsevahendite kasutamist täpsema kasutuse abil. Taimekaitsevahendi kasutamisel õhusõidukilt on võrreldes maapinnalt kasutatavate taimekaitseseadmete kasutamisega väiksem keskkonnamõju, mistõttu nähakse mehitamata õhusõidukite kasutusel potentsiaali. Põllumajandustootjatel3, sealhulgas Eesti põllumajandusettevõtjatel on üha suurem huvi uue tehnoloogia vastu, mida kinnitavad korduvad pöördumised ministeeriumi poole ja erinevad infopäevad. Arvestades, et tegemist on uut tüüpi kasutusviisiga, siis on järelevalveasutusel põhjendatud omada täpset teavet töödeldava piirkonna ja kasutatud taimekaitsevahendi kohta, et vajaduse korral rakendada lisameetmeid riskide vähendamiseks (näiteks kasutustingimused, triivi vähendamine ja muud). Kui tugineda teiste riikide senisele kogemusele mehitamata õhusõidukilt taimekaitsevahendi kasutamisel, siis on optimaalne taimekaitsevahendi õhusõidukilt kasutamise kõrgus enamasti paar meetrit taimekultuurist. Kuid arvestades, et õhusõidukitel on tehniline võimekus lennata oluliselt kõrgemal tavalise taimekaitsepritsi töökõrgusest, siis peab õhusõidukilt kasutada kavatsetava taimekaitsevahendi kohta olema tehtud täiendav riskihindamine ning sellel peab olema asjakohane luba, milles on kindlaks määratud ka õhust kasutamise tingimused. Samuti on Majandusliku Arengu ja Koostöö Organisatsiooni juures (Organisation for Economic Co-operation and Development, OECD) loodud selle teema jaoks eraldi töögrupp ja erinevate töörühmade töö tulemusel on valminud asjakohased parimate tavade juhendid4. Euroopa Komisjon kaardistas 2024. aastal sektori murekohad, mida tuleb EL-i õigusaktides lihtsustada5, muu hulgas on mainitud vajadust lihtsustada Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi artikli 9 kohast menetlust.

Lisaks eespool toodule võib õhust kasutada üksnes õhust kasutamiseks lubatud taimekaitsevahendit (artikli 9 lõike 2 punkt c)). 2025. aastal puuduvad nii EL-i põhjatsoonis kui ka Eestis sellised taimekaitsevahendid. Taimekaitsevahendi turule laskmiseks läbi viidava hindamise käigus tuleb pädeval asutusel taimekaitsevahendi õhust kasutamiseks kindlaks määrata nõuded kasutatavate taimekaitseseadmete kohta, meetmed võimalike riskide, triivi ja soovimatute mõjude vähendamiseks. Seega kehtib endiselt keeld kasutada taimekaitsevahendit lennukilt või helikopterilt, kuid riskivähendamise meetmete rakendamise korral on võimalik kohaldada erandit taimekaitsevahendi kasutamiseks mehitamata õhusõidukilt. Riskivähendamise meetmeteks on eelnõuga kavandatavate muudatuste kohaselt nii-öelda kasutajapiirang, mille kohaselt saab taimekaitsevahendit mehitamata õhusõidukilt kasutada üksnes professionaalne kasutaja, ja tootepiirang, mille kohaselt võib kasutada üksnes sellist taimekaitsevahendit, mille turulelaskmise loas on määratud ka selle spetsiifilised kasutamise nõuded.

Taimekaitsevahendi õhust kasutamiseks kehtestatakse professionaalsele kasutajale teavitamiskohustus. Selle järgi esitab professionaalne kasutaja üks kord hooaja (vegetatsiooniperioodi) jooksul enne taimekaitsevahendi õhust kasutamist PTA-le andmed asjakohase ala, taimekultuuri nimetuse, millel kavatsetakse taimekaitsevahendit kasutada, ja eeldatavate tõrjutavate taimekahjustajate kohta.

Teavitamiskohustuse kehtestamisega võetakse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/128/EÜ artikli 9 lõige 4, mille kohaselt esitab professionaalne kasutaja, kes soovib pestitsiide õhust pritsida, pädevale asutusele taotluse kiita heaks töötlemiskava, millele on lisatud tõendid selle kohta, et samas artiklis osutatud tingimused on täidetud6. Kooskõlas heakskiidetud töötlemiskavaga esitatakse pädevale asutusele taotlus taimekaitsevahendi õhust pritsimiseks. See sisaldab teavet pritsimise eeldatava aja ning kasutatavate taimekaitsevahendite koguste ja liigi kohta. Kuigi direktiivi sõnastusest võib esmapilgul järeldada, et tegemist on loakohustusega tegevusega, siis eelnõu väljatöötamise käigus leiti, et direktiivist tulenevad taimekaitsevahendi õhust pritsimise nõuded (erandjuhud) on täidetud asjaomase taimekaitsevahendi eriloa ja riigisiseste taimekaitsevahendi kasutamise nõuete täitmisega. Iga turule lastud taimekaitsevahendi kasutamise tingimused määrab kindlaks PTA. Seega ei ole põhjendatud kohustada isikut lisaks tõendama direktiivis sätestatud nõuete täitmist ning esitama taimekaitsevahendi õhust kasutamiseks tõendeid asjaolude kohta, millest järelevalveasutus on juba teadlik. Eelneva alusel otsustati isiku jaoks vähem koormava piirangu kasuks ning taimekaitsevahendi õhust kasutamiseks kehtestatakse teavitamiskohustus.

Avalikuks huviks ehk ühiskondlikuks hüveks, mille kaitseks teavitamiskohustus seatakse, on inimese ja looma elu või tervis ning keskkonna ohutus7, mida taimekaitsevahendi kasutamise nõuete rikkumise korral võidakse kahjustada. Teavitamiskohustuse kehtestamisega piiratakse põhiseaduse §-s 31 kehtestatud ettevõtlusvabadust. Piirangu sisuks on professionaalse kasutaja kohustus teavitada PTA-d enne taimekaitsevahendi õhust kasutamist oma kavatsusest. Tegemist on lihtsa seadusereservatsiooniga põhiõigusega ning seadusandjal on võimalik seada ettevõtlusega tegelemisele piiranguid ning piirangute kehtestamiseks piisab mõistlikust põhjusest8. Riivet võib siiski väheseks pidada, kuna teavitamiskohustus ei piira kõnealuse tegevusega alustamist.

2.2 Taimekaitsekoolituse ja -tunnistuse regulatsiooni ajakohastamine

TaimKS-i VTK-s analüüsitud taimekaitsekoolituse sätete ajakohastamise lahendusvariantides oli välja pakutud, et enne taimekaitsekoolitusel osalemist peab isik läbima pädeva asutuse poolt heakskiidetud (veebipõhise) ettevalmistuskoolituse. Erandina oli täienduskoolitusel osalemine vabatahtlik sellisele professionaalsele kasutajale, kes on läbinud taimekasvatusalase tasemeõppe. Nimetatud ettevalmistuskoolitus (aluskoolitus) oli plaanis liita üheks koolituseks kõikide koolituse sihtrühmade puhul. Taimekaitsetunnistuse kehtivuse pikendamine oleks võimalik juhul, kui eksam on edukalt sooritatud enne eelmise tunnistuse kehtivusaja lõppemist. Taimekaitsetunnistuse taotlemiseks peeti sobilikuks positiivset eksamitulemust tingimusel, et eksam on sooritatud mitte rohkem kui kuus kuud tagasi. Taimekaitsetunnistus oleks dokument, mis tõendab, et turustaja võib turustada ning professionaalne kasutaja ja nõustaja võivad turustada, osta ja kasutada kõiki taimekaitsevahendeid peale väga mürgiste. Isikul võib olla ainult üks kehtiv taimekaitsetunnistus.

Eelnõuga kavandatav muudatus erineb TaimKS-i VTK-s analüüsitud probleemi lahendusest muuta täienduskoolituse läbimine vabatahtlikuks ainult professionaalsele kasutajale taimekasvatusalase tasemeõpe olemasolul, kuna selgus, et selle lahenduse rakendamine on ülemäära keeruline ning selline nõue ei ole proportsionaalne vajadusega reguleerida kutsetegevust. Seetõttu otsustati edaspidi võimaldada isikutel soovi korral osaleda eksamil ilma eelnevalt taimekaitsekoolitust läbimata. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/128/EÜ artikli 7 lõike 2 kohaselt on taimekaitsetunnistuse saamiseks oluline piisavate teadmiste olemasolu. Seega ei ole põhjendatud seada eksamile pääsemise eelduseks üksnes kindlas õppevormis osalemist. Edaspidi saavad isikud asjakohaseid teadmisi omandada kas iseseisvalt, töökogemuse kaudu, erialase hariduse omandamisel või taimekaitsekoolituse läbimise teel. Kavandatav muudatus võimaldab saavutada järgmisi eesmärke: isikute aja ja raha kokkuhoid, paindlikkuse suurendamine teadmiste omandamisel ja korduva õppe välistamine, tunnistuse saamine mõistliku aja jooksul.

Eelnõuga kavandatavate muudatustega täpsustatakse taimekaitsetunnistuse õiguslikku tähendust ning määratakse, millised õigused annab taimekaitsevahendi turustajale, professionaalsele kasutajale ja nõustajale antud tunnistus. Täienduse eesmärgiks on iga sihtrühma jaoks täpselt piiritleda taimekaitsetunnistuse tähendus. Seoses sellega täiendatakse taimekaitsetunnistuse kehtetuks tunnistamise aluseid. Edaspidi võib isikul olla ainult üks kehtiv taimekaitsetunnistus. Muudatuse tegemise eesmärgiks on saavutada õigusselgus ja ühtne praktika taimekaitsetunnistusega kaasnevate õiguste kasutamisel.

Taimekaitsekoolituse korraldajad ja sektori esindajad juhtisid korduvalt tähelepanu probleemsele nõudele, et täienduskoolitus tuleb läbida kolm kuud enne senise taimekaitsetunnistuse kehtivuse lõppemist, kuna selle tähtaja jooksul ei ole vahel võimalik leida sobivat koolitust. TaimKS-i VTK-s kirjeldati eelmainitud kitsaskoha lahendamise võimalusena uue nõude kehtestamist, mille kohaselt oleks taimekaitsetunnistuse taotlemise aluseks positiivne eksamitulemus eeldusel, et eksami sooritamisest ei ole möödunud rohkem kui kuus kuud. Eelnõu väljatöötamise käigus loobuti uue (pikema) perioodi sätestamisest (TaimKS § 79 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks) ning edaspidi on taimekaitsetunnistuse omajal selle kehtivusaja lõppemisel võimalik sooritada eksam temale sobival ajal. Samas tuleb tal arvestada, et uue taimekaitsetunnistuse väljastamisel tunnistatakse kehtiv tunnistus kehtetuks ning edaspidi saab isikul olla ainult üks taimekaitsetunnistus.

TaimKS-i VTK-s analüüsiti ka taimekaitse valdkonda sissejuhatava veebikoolituse pakkumise võimalust, mis võimaldaks isikul, sealhulgas tavakasutajal iseseisvalt läbida koolitus veebipõhiselt endale sobivas tempos, asukohas ning erinevaid tehnoloogilisi võimalusi kasutades. Arvestades ühtse riiklikult koostatava veebikoolituse sisu loomisega, ajakohastamisega ja selleks vajaliku IT arendusega kaasnevaid kulusid ning lähtudes riigi majanduslikust olukorrast, otsustati piirduda veebikoolituse aluse sätestamisega. Tulevikus saab seda ideed rahaliste vahendite olemasolul ellu viia ning samuti on võimalus eraettevõtjatel või koolitusasutustel korraldada veebipõhiseid koolitusi, mis sobivad ka üldsusele kasutamiseks.

2.3 Taimekaitsevahendi kasutamise üle arvestuse pidamine

TaimKS-i kohaselt peab isik, kes kasutab taimekaitsevahendit oma majandustegevuses, kasutatud taimekaitsevahendi üle arvestust paberkandjal või elektrooniliselt. Taimekaitsevahendi kasutamise teenuse tellimise korral peab teenuse saaja lisaks arvestust teenuse osutaja kohta. Kuna arvestust peetakse nii paberkandjal kui ka elektrooniliselt, siis selleks, et tagada kogu EL-is säilitatavate andmete piisav ja ühetaoline kvaliteet, võttis komisjon vastu rakendusmääruse (EL) 2023/5649, millega kehtestatakse professionaalsete kasutajate poolt säilitatavate taimekaitsevahendite andmete sisu ja vorming. Rakendusmääruse kohaselt peab professionaalne kasutaja taimekaitsevahendi kasutamise üle arvestust üksnes elektroonilisel kujul ja masinloetavas formaadis. Kuna tegemist on EL-i õiguse rakendamisega, siis tuginedes HÕNTE § 1 lõike 2 punktile 2, ei analüüsitud seda TaimKS-i VTK-s.

Nimetatud rakendusmäärust täiendati komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2025/220310 ning liikmesriikidele anti võimalus kohaldada professionaalse kasutaja kohustust pidada arvestust üksnes elektroonilisel kujul masinloetavas formaadis alates 1. jaanuarist 2027.

Kuigi taimekaitsevahendite kasutamise andmete üle arvestuse pidamine ei ole professionaalsetele kasutajatele, sealhulgas põllumajandusega tegelevatele isikutele uus nõue, siis mõjutab see kõige rohkem neid põllumajandusega tegelevaid professionaalseid kasutajaid, kes peavad põlluraamatut ja täidavad seega ka taimekaitsevahendite kasutamise andmete üle arvestuse pidamise kohustust paberkandjal. TaimKS-i § 78 lõike 6 kohaselt peab isik, kes kasutab taimekaitsevahendit oma majandustegevuses, kasutatud taimekaitsevahendi üle arvestust paberkandjal või elektrooniliselt. Veeseaduse11 kohaselt on põllumajandusega tegelevale isikule põlluraamatu pidamine kohustuslik ning seda võib pidada nii paberkandjal kui ka elektrooniliselt. Eeltoodu võib osale professionaalsetele kasutajatele tuua kaasa kohustuse säilitada andmeid erinevates süsteemides, see tähendab, et juhul, kui põlluraamatut peetakse paberkandjal või mittemasinloetavas elektroonilises vormingus, siis tuleb tagada ka andmete säilitamine sobivas formaadis. Samuti võivad algandmed taimekaitsevahendi kasutamise kohta olla rakendusmääruse kohaselt ka mõnes muus formaadis, kuid 30 päeva jooksul alates taimekaitsevahendi kasutamise päevast, kui mõne teise õigusaktiga ei ole sätestatud teisiti, tuleb need kanda rakendusmääruse kohasesse formaati. Andmete elektrooniliseks säilitamiseks saab professionaalne kasutaja kõige mugavamalt kasutada eratarkvara ja ka PRIA hallatavat e-põlluraamatut.

2.4 Taimekaitseseadme tehnilise kontrolli tegija koolitus

TaimKS-i VTK-s oli taimekaitseseadmeid käsitlevate sätete ajakohastamisel eelistatud lahendusvariandiks riigisiseste taimekaitseseadmete tehniliste kontrollide tegemise kohustuse üleandmine METK-ile, jättes talle võimaluse kaasata ka seniseid teenusepakkujaid. Samuti oli plaanis loobuda tehnilise kontrolli tegijate iga-aastasest koolitusnõudest, mille asemel pidi METK tagama, et asjaomastel isikutel on vajalik ajakohane kvalifikatsioon või asjakohased teadmised.

METK-ile taimekaitseseadmete tehniliste kontrollide tegemise kohustuse üleandmisest otsustati loobuda, tuginedes TaimKS-i VTK kooskõlastamise käigus saadud tagasisidele. Tagasisides rõhutati, et taimekaitseseadme omanike jaoks on oluline, et turul oleks erinevaid teenusepakkujaid, et oleks tagatud teenuse kiirus ja piirkondlik katvus. Kui on vaja keset hooaega kiirelt pritsi testida, siis mitmete teenusepakkujate hulgast on võimalik leida keegi, kes saab kohe reageerida. Taimekaitseseadmete testimise jätmine üksnes METK-i pädevusse on ebapiisav ega pruugi tagada ühtlast ning operatiivset teenuse osutamist.

Tuginedes TaimKS-i VTK kooskõlastamise käigus saadud tagasisidele, otsustati tehnilise kontrolli tegijate iga-aastasest täienduskoolituse nõudest mitte loobuda ning muuta eelnõuga kavandatava muudatusega nõude täitmine paindlikumaks. Edaspidi peab taimekaitseseadme tehnilise kontrolli tegija osalema igal aastal vähemalt ühes taimekaitseseadme või selle tehnilise kontrolli alases õppetegevuses nagu infopäeval, konverentsil või täienduskoolitusel.

Muudatuse tegemisega lahendatakse TaimKS-i VTK-s kirjeldatud probleem, mille järgi võib mõnel tehnilise kontrolli tegijal jääda iga-aastane kohustuslik koolitus läbimata, kuna selleks ei leita sobivat aega. Võimalus osaleda erineval taimekaitseseadme või selle tehnilist kontrolli käsitleval koolitusel tagab tehnilise kontrolli tegijale võimaluse ajakohastada oma teadmisi jooksvalt ja sobivaimas valdkonnas. Samas annab see ka kindluse, et tegevusega jätkamiseks võetakse arvesse erinevaid teadmiste omandamise viise, mitte üksnes kindlas vormis ja kitsa ajaraamiga täienduskoolitust.

2.5 Kontrolltehing

TaimKS-i VTK-s analüüsiti kontrolltehingu tegemisega seonduvat ning leiti, et mitteregulatiivsete lahendustega ei saa täita Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/62512 (edaspidi ametliku kontrolli määrus) artikli 36 lõikest 1 tulenevat kohustust, mille kohaselt võib pädev asutus ametliku kontrolli tegemiseks kasutada ettevõtjalt anonüümselt tellitud proove, kui kaupa müüakse sidevahendi kaudu. Seega valiti regulatiivne probleemilahendus ja sõnastati kontrolltehingu tegemise alused.

Komisjoni teatise (C/2024/6481) ametliku kontrolli määruse rakendamise kohta punktis 2.1.1, mis käsitleb e-kaubanduse ametlikku kontrolli, on sätestatud järgmist. „/…/ liikmesriikidel on üldine kohustus kehtestada riskipõhise ametliku kontrolli süsteem (ametliku kontrolli määruse artikkel 9). Kui see on ametliku kontrolli määruse artikli 1 lõikes 2 osutatud normide täitmise kindlakstegemiseks vajalik, peavad pädevad asutused ametlikult kontrollima „loomi ja kaupu kõikides tootmis-, töötlemis-, turustamis- ja kasutamisetappides“; „aineid, materjale ja muid objekte, mis võivad mõjutada loomade ja kaupade omadusi või loomade tervist, ja nende vastavust kohaldatavatele nõuetele kõikides tootmis-, töötlemis-, turustamis- ja kasutamisetappides“ ning „ettevõtjate tegevust, sealhulgas loomapidamist, seadmeid, transpordivahendeid, valdusi ja muid nende kontrolli all olevaid kohti ja nende ümbrust, ning seonduvaid dokumente“ (ametliku kontrolli määruse artikli 10 lõige 1). Ametlik kontroll võib seega puudutada sidevahendite kaudu müügiks pakutavaid loomi ja kaupu ning ettevõtjaid seoses sidevahendite kaudu toimuva tegevusega.“13

PTA võib TaimKS-is sätestatud nõuete kontrollimisel riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse14 alusel järgmisi riikliku järelevalve erimeetmeid: küsitlemine ja dokumentide nõudmine, isikusamasuse tuvastamine, vallasasja läbivaatamine ning valdusesse sisenemine. Nimetatud erimeetmed ei võimalda PTA-l kontrollida TaimKS-i nõuete täitmist taimede, taimsete saaduste, muude objektide ning taimekaitsevahendite müümise ajal müügikohas, veebipoes või sotsiaalmeedias.

Inimese ja looma tervise ning keskkonna ohutuse tagamiseks on oluline, et järelevalve oleks korraldatud ühtmoodi tõhusalt nii veebis kui ka kohapeal toimuva tegevuse üle. Seetõttu kavandatakse eelnõuga anda PTA-le õigus teha kontrolltehing ametliku kontrolli määruses kehtestatud nõuete täitmise üle ametliku kontrolli tegemiseks. Regulatsiooni väljatöötamisel on eeskuju võetud eriseadustest, milles on samuti kehtestatud kontrolltehingu regulatsioon. PTA teeb riiklikku järelevalvet toote nõuetele vastavuse seaduse15 § 50 lõike 6 kohaselt EL-i väetisetoodetele kehtestatud nõuete täitmise üle. Seetõttu on kontrolltehingu regulatsiooni lisamisel TaimKS-i arvestatud vajadusega hoida järelevalvetegevused ja selle korraldus vähemalt ühe asutuse jaoks ühetaolised. Selliselt suureneb ka kontrolltehingu erimeedet rakendava järelevalveasutuse teadlikkus ja asjatundlikkus.

Kontrolltehingut kui varjatud iseloomuga järelevalve erimeedet ei näe ette korrakaitseseadus, kuid kontrolltehinguga seonduv on reguleeritud mitmes riiklikku järelevalvet käsitlevas eriseaduses. Kontrolltehingu mõiste ja selle tegemise alused ning kord on sätestatud jäätmeseaduse (JäätS) § 1192 lõigetes 4–8, tarbijakaitseseaduse (TKS) §-s 63, lõhkematerjaliseaduse (LMS) §-s 43, toote nõuetele vastavuse seaduse (TNVS) § 53 lõigetes 3–7, alkoholiseaduse (AS) §-s 521 ja tubakaseaduse (TubS) §-s 332.16 Riikliku järelevalve menetluse käigus kogutud tõendi lubatavuse hindamisel väärteomenetluses tuleb arvestada aga ka seda, et põhiõigustesse sekkuva järelevalvemenetluse toimingu tegemiseks peab täidesaatva võimu esindajal olema seaduslik alus.17

Võib eeldada, et kontrolltehingu tegemise õigusega kaasneb ka teatav ennetav element järelevalves, kuna teadmine sellisest erimeetmest võib isiku käitumist nõuete järgimisel positiivselt mõjutada. Kontrolltehingu regulatsiooni väljatöötamise üheks kandvaks ideeks on võimalus teha järelevalvet olukorras, kus turustaja käitub ametnikuga nagu iga teise ostjaga ega ürita rakendada teistsuguseid müügivõtteid.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/203118 (edaspidi taimetervise määrus) kohaselt peab kaugmüügi teel turustatava taimega olema kaasas taimepass, mis on sama määruse artikli 78 kohaselt ametlik etikett, mis on vajalik taimede, taimsete saaduste ja muude objektide vedamisel liidu territooriumil ning kohaldatavuse korral nende sissetoomisel kaitstavatesse piirkondadesse ja nendes vedamisel. Taimepassiga tõendatakse, et taimede, taimsete saaduste ja muude objektide kaitstavatesse piirkondadesse sissetoomise ja nendes vedamise kohta sätestatud nõuded on täidetud, ning taimepassi sisu ja vorm vastab taimetervise määruses sätestatule. Kaugmüügi teel müüdavate taimede, taimsete saaduste ning muude objektide ja taimekaitsevahendite nõuetekohasuse kontrolliks kontrolltehingu tegemise õigus võimaldaks PTA-l eespool nimetatud nõuete täitmist kontrollida. Tulenevalt sellest, et Eesti on alates 2005. aasta 15. maist tunnistatud viljapuu-bakterpõletiku tekitaja Erwinia amylovora suhtes kaitstavaks piirkonnaks, on teatud taimede liikumisel ka erinõuded. See tähendab, et näiteks õunapuu ja pirnipuu istikuid ning teiste kahjustajate peremeestaimede istikuid ostes peab veenduma, et taimedel oleks alati küljes taimepass, millel on peal märge „PZ Erwinia amylovora“ või „PZ ERWIAM“. See tagab, et istikud pärinevad viljapuu-bakterpõletiku vabast piirkonnast ning Eestis toodetud istikute puhul kontrollitud tootmiskohast, kus on igal aastal viljapuu-bakterpõletiku määramiseks proovid võetud. Nimetatud kahjustajat peetakse üheks ohtlikumaks viljapuude haiguseks maailmas, sest haigus võib väga kiirelt hävitada suure hulga taimi ja selle leviku peatamine on keeruline. Kuna selle taimekahjustaja puhul on soodsate tingimuste tõttu oht levida Eestisse, tuleb eriti hoolsalt jälgida kaitstava piirkonnaga kaasnevate nõuete täitmist.

Taimekaitsevahendite puhul on kontrolltehing oluline ebaseaduslike taimekaitsevahendite väljaselgitamiseks, aga ka selleks, et kontrollida, kas taimekaitsevahendi turustaja järgib taimekaitsevahendi turustamise nõudeid, sealhulgas seda, kas professionaalsele kasutajale ettenähtud taimekaitsevahendi turustamisel kontrollitakse taimekaitsetunnistuse olemasolu. Eestis tohib turustada ja kasutada üksnes neid taimekaitsevahendeid, mis on kantud taimekaitsevahendite registrisse ja mis on konkreetseks kasutusalaks turule lubatud. Kõnealune luba puudub üldjuhul kolmandast riigist ja ka teisest EL-i riigist toodud või kaugmüügi teel tellitud taimekaitsevahendite puhul. Taimekaitsevahend, mis ei ole kantud asjakohasesse registrisse ja millel ei ole luba, on ebaseaduslik taimekaitsevahend. Samuti on ebaseaduslik taimekaitsevahend võltsitud toode, mis sarnaneb välimuselt originaaltootega. Kuna sellist taimekaitsevahendit ja selle omadusi ei ole hinnatud, siis ei ole ka teada selle efektiivsus ja keemiline koostis, mistõttu on selle kasutamisel otsene oht inimese ja looma tervisele ning keskkonnale. Enamik Eestis kasutada lubatud taimekaitsevahendeid on mõeldud üksnes professionaalseks kasutamiseks. Sellise taimekaitsevahendi kasutamiseks peab isik olema omandanud asjakohased teadmised ja tal peab olema taimekaitsetunnistus. Sellist taimekaitsevahendit peab olema võimalik osta üksnes asjaomase tunnistuse esitamisel. Kaugmüügi teel turustatavate taimede, taimsete saaduste, muude objektide ja taimekaitsevahendite ning nende turustamise nõuetekohasust ei ole võimalik kontrollida ilma kontrolltehingut tegemata. Veebipoes võib küll olla nähtav teave nõutavate dokumentide kohta, kuid nende olemasolu (kas toote kohta on väljastatud taimepass, taimekaitsevahendi luba või paralleelse kaubanduse luba), nõuetekohasust (näiteks kas taimepassi sisu ja vorm vastavad nõuetele) ja seda, kas näiteks Eestis turustada keelatud toodete Eestisse saatmisest keeldutakse (näiteks Eestisse kui kaitstavasse piirkonda ei ole lubatud tellitud taime sisse vedada või tellitud taimekaitsevahend ei ole kantud taimekaitsevahendite registrisse), ei ole võimalik kontrollida muud moodi kui kontrolltehingut tehes.

EL-is, sealhulgas Eestis on põllumajandustootjate mureks erinevatel taimekultuuridel kasutatavate taimekaitsevahendite väike valik. Samuti suureneb kliimamuutusest tingitud uute taimekahjustajate levik ning nende tõrjeks puuduvad sageli sobivad tooted. EL-is keelatakse uutele andmetele tuginedes pidevalt erinevate toimeainete kasutamine, mistõttu ei ole varem tõhusalt toiminud taimekaitsevahendid enam kättesaadavad. Sellistele taimekaitsevahenditele asendus sageli kas puudub või on sarnase toimega taimekaitsevahendid vähetõhusad. Viimastel aastatel on sagenenud illegaalsete taimekaitsevahendite pakkumine19. Illegaalseks taimekaitsevahendiks loetakse nii turule mittelubatud kui ka võltsitud (teadmata koostisega, ent tuntud tootenimega) taimekaitsevahendid. Turule lubatud taimekaitsevahendite piiratud valik võib suunata isikuid otsima sobivaid tooteid alternatiivsetest kohtadest ning seetõttu on võimalik, et interneti müügiportaalidest või sotsiaalmeedia kaudu ostetakse Eestis turule mittelubatud taimekaitsevahendeid, mis ei ole läbinud riskihindamist ning mille mõju inimesele, loomale ja keskkonnale ei ole teada. Lahendamist vajav probleem on seega registreerimata turustajate ning teadmata koostise ja päritoluga taimekaitsevahendeid müüvate isikute kindlakstegemine ja nende tegevuse peatamine. Turule mittelubatud toodete müüjate tegevusele peab korrakaitseorganil olema adekvaatne võimalus ka reageerida (ilma liigse eraellu sekkumiseta). Kui turule mittelubatud tooteid pakutakse müügiks, siis on sellel tegevusel ilmselge kaubanduslik eesmärk ning üks järelevalve teostamise võimalus kirjeldatud kaubandustegevuse üle saab olla kontrolltehing. Kontrolltehinguga ostu tegemise eelduseks on see, et müüja teeb ise esimese sammu – avaldab müügikuulutuse, seega kontrollost ei suuna isikut õigusrikkumisele.

Lisaks on oluline, et järelevalvet teostaval ametnikul oleks vajaduse korral võimalik teha kontrolltehing ka oma identiteeti varjates. Sageli toimub turustamine kas kinnistes sotsiaalmeediagruppides, kus isiku identiteeti ei saa varjata, või eeldatakse asja üleandmiseks rahalist ettemakset. Viimasel juhul saab makse teinud isikut samuti tuvastada. Ametniku anonüümseks jäämise võimalust kinnitab ka ametliku kontrolli määruse artikkel 36, mille lõike 1 kohaselt võib pädev asutus ametliku kontrolli jaoks kasutada ettevõtjalt anonüümselt tellitud proove, kui kaupa müüakse sidevahendi kaudu. Samuti nähakse ametliku kontrolli määruse artikli 24 lõike 2 punktis b ette, et pädev asutus võtab ametliku kontrolli tegemiseks arvesse teavet taimekaitsevahendiga ebaseadusliku kauplemise kohta. Selleks nähakse eelnõuga ette, et kontrolltehing on vajalik olulise ohu väljaselgitamiseks ja tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks.

Kontrolltehingu kui varjatud iseloomuga järelevalvemeetmega riivatakse põhiseaduse §-ga 31 kaitstavat ettevõtlusvabadust, mis annab isikule õiguse nõuda, et avalik võim ei sekkuks tema ettevõtlusena käsitatavasse tegevusse, teisalt ka õiguse teatud positiivsete meetmete järele. Ettevõtlusvabadus kaitseb ka ettevõtja lepinguvabadust, sealhulgas usaldust ettevõtluse raames sõlmitud lepingute kehtima jäämise suhtes.20 Lepinguvabadus on (nagu üldiselt eneseteostusvabaduse ja muude vabaduspõhiõiguste) aluseks on privaatautonoomia põhimõte (RKPJKo 06.01.2015, 3-4-1-34-14, p 41; RKPJKo 30.04.2004, 3-4-1-3-04, p 21). Lepinguvabadus hõlmab vabadust otsustada, kas ja kellega leping sõlmida (RKKKo 24.09.2009, 3-1-1-67-09, p 13.3), vabadust kokku leppida tehingu tingimustes (vt RKPJKo 18.05.2015, 3-4-1-55-14, p 56; RKPJKo 30.04.2004, 3-4-1-3-04, p 21) ning vabadust astuda olemasolevast lepingulisest suhtest välja, kui selle jätkamine ei ole enam võimalik (RKÜKo 14.05.2014, 3-2-1-79-13, p 28).21

Olukorras, kus kontrolltehing tuleb teha isiku isiklikes valdustes, riivatakse põhiseaduse §-s 33 sätestatud kodu puutumatust. TaimKS-i §-ga 881 on PTA-le antud õigus kasutada järelevalve tegemisel korrakaitseseaduse §-s 50 sätestatud õigust siseneda valdusesse. Kontrolltehingu regulatsiooniga sellest meetmest erandit ette ei nähta. Seega on PTA-l õigus siseneda valdaja nõusolekuta tema valduses olevale piiratud või tähistatud kinnisasjale, ehitisse, eluruumi või ruumi, sealhulgas avada uksi, väravaid ja kõrvaldada muid takistusi, kui see on vajalik seadusega või seaduse alusel kehtestatud nõuete täitmise tagamisel ohu ennetamiseks, väljaselgitamiseks või tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks.22

Riikliku järelevalve menetluses kogutud tõendi lubatavuse hindamisel väärteomenetluses tuleb arvestada aga ka seda, et põhiõigustesse sekkuva järelevalvemenetluse toimingu tegemiseks peab täidesaatva võimu esindajal olema seaduslik alus (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi 8. aprilli 2015. a otsus asjas nr 3-3-1-9-15, p 15), samuti peab toiming olema seadusega kooskõlas. Seda põhjusel, et põhiseadus (PS) lubab riigivõimu teostamiseks põhiõigusi piirata üksnes põhiseadusega kooskõlas oleva seaduse alusel (PS § 3 lõike 1 esimene lause ja § 11).23

Põhiõiguste riive on intensiivsem, kuna järelevalvemenetlus toimub varjatult.24 Riigikohus on oma varasemas lahendis nentinud kontrolltehingu ja kuriteo matkimise kui jälitustoimingu olulist sarnasust ning vaadelnud vaidlusaluses jäätmeseaduse kehtestatud kontrolltehingu regulatsiooni ning selle kohta antud selgitusi.25 Ka eelnõuga kavandatava kontrolltehingu puhul on ette nähtud jälitustoimingute ning süüteotunnustega teo toimepanemise keeld. Samuti on kontrolltehingut tegevale ametnikule ette nähtud võimalus jätta end esitlemata ja mitte kanda vormiriietust. Esitlemata jätmise õigust võib ametnik kasutada kuni kontrolltehingu tegemise eesmärgi saavutamiseni.

Ametliku kontrolli määruse artikli 36 kohaselt, mis käsitleb sidevahendite kaudu müüdavalt loomalt ja kaubalt proovide võtmist, võib ametliku kontrolli tegemiseks kasutada proove, mille pädev asutus on ettevõtjalt anonüümselt tellinud. Seega peab järelevalveametnikul olema võimalik tellimise ajal oma identiteeti varjata.

Kaupluses või muus kohas, kus kaupa müügiks pakutakse, ei pea ostja end tutvustama ega muul viisil tuvastada laskma. Selleks et tuvastada nõuete täitmine müügiprotsessi käigus ning vajaduse korral saada järelevalveasutuse omandisse proovi võtmiseks vajalik toode, peab ka järelevalveametnikul olema võimalus alustada müügiprotsessi või avaldada soovi osta kaupa tarbijana või muu isikuna (professionaalse kasutajana). Selleks on ametnikul võimalus tutvustada end enne müügitehingu lõpuleviimist. Kui ametnik on veendunud, et kontrolltehing on olnud edukas ja selle käigus on ametnik saanud kontrollida asjakohaste nõuete täitmist, siis ei ole tal põhjust oma isikut rohkem varjata ning võib avaldada oma isiku ning teavitada, et tegemist oli kontrolltehinguga, ja jätkata menetlustoimingutega. Seda näiteks olukorras, kus müüja on üleantava kauba valmis pannud ja pole põhjust eeldada, et ta käitus kauba valikul teisiti kui tavatarbija puhul. Arvestades kontrolli olustikku, võib ametnik kontrolltehingust teavitamist edasi lükata kuni müügitehingu lõpetamiseni.

Seevastu veebilehel või muu sidevahendi kaudu müügitehingu tegemiseks on üldjuhul vaja ostjal end tuvastada, teha kasutajakonto või muud sellesarnast. Kasutajaandmete esitamiseks peaks kontrolltehingut tegev ametnik avaldama oma isiklikud andmed. Selliselt on aga kauplejal võimalik tuvastada ametniku isik ja järelevalveasutus ning kaasneda võib muutus müügitehingu toimumises. See ohustab aga kontrolltehingu eesmärki ega võimalda teostada tõhusat järelevalvet. Eelkirjeldatud olukorra välistamiseks peab kontrolltehingut tegev ametnik saama kasutada andmeid, mis ei võimalda teda seostada järelevalveasutuse ja tema isikuga. Kavandatava kontrolltehingu regulatsiooniga on lubatud kasutada üksnes selliseid elektroonilisi kontaktandmeid, mis ei ole seotud ametiülesande täitmisega. Siinjuures ei tähenda see seda, et PTA ametnik võib aktiivselt luua valeandmeid. Lubatud on vaid kasutada sellist e-maili aadressi, mis ei sisalda ametniku nime või kasutada telefoni numbrit, mis ei ole ametinumber.

Kriminaalmenetluse seadustiku26 § 1261 lõike 1 kohaselt on jälitustoiming isikuandmete töötlemine eesmärgiga varjata andmete töötlemist ja selle sisu andmesubjekti eest. Kontrolltehingu tegemise eesmärgiks on kontrollida selle kaupleja tegevuse õiguspärasust, kes pakub avalikult müügiks taimi, taimseid saadusi ja muid objekte või taimekaitsevahendeid. Üldistades peab järelevalveametnik kontrolltehingut tehes sooritama ostu nagu iga teine selle kaupleja klient. Tehingu tegemise eesmärki võib varjata üksnes kuni kontrolltehingu tegemise eesmärgi saavutamiseni. Seega võib öelda, et kontrolltehingu tegemise asjaolusid võib ametnik varjata üksnes lühiajaliselt ning tegevus toimub varjatult üksnes kontrolltehingu tegemise ajal. Kontrolltehingu tegemine ei eelda sellele eelnevaid ja järgnevaid (kaasatud) varjatud tegevusi. Järelevalvemeetme lühiajalisus võiks olla üheks tunnuseks kontrolltehingu eristamisel kriminaalmenetluse seadustiku §-s 1268 sätestatud kuriteo matkimisest. Ühtlasi ei ole kuriteo toimepanemine kontrolltehingu eesmärk, seega ei pane ametnik kontrolltehingu käigus toime kuriteotunnustega tegu.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõuga muudetakse TaimKS-i.

Eelnõu punktiga 1 täiendatakse TaimKS-i § 21 lõiget 2 viitega Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1107/200927 artikli 57 lõikele 1. Viidatud artikli lõike 1 kohaselt teevad liikmesriigid avalikkusele elektroonilisel kujul kättesaadavaks käesoleva määruse kohaselt taimekaitsevahenditele antud lube või tagasi võetud lube käsitleva teabe. Kavandatava muudatusega volitatakse PTA-d täitma liikmesriigi asjakohast kohustust. Tegemist ei ole uue kohustusega, vaid eelnõuga kavandatavate muudatuste tõttu, millega tunnistatakse kehtetuks TaimKS-i § 82, esitatakse säte edaspidi TaimKS-i § 21 lõikes 2.

Eelnõu punktiga 2 muudetakse TaimKS-i § 14 lõiget 1, mille kohaselt juhul, kui TaimKS-i § 6 lõikes 5 nimetatud isik ei täida oma kohustusi tõrjeabinõude rakendamisel, korraldab tõrjeabinõude rakendamise PTA asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. Tulenevalt vajadusest rakendada taimetervise määrust, tehti muudatused TaimKS-is ning 1. juuli 2020. aasta redaktsiooniga muudeti ka TaimKS-i § 6. Muudatuse järel kehtestati seni TaimKS-i § 6 lõikes 5 kehtestatud taimetervise nõuete täitmiseks kohustatud isikut käsitlev säte lõikes 3. Ekslikult jäi muutmata viide TaimKS-i § 14 lõikes 1, mistõttu parandatakse muudatusega viide ka selles lõikes.

Eelnõu punktiga 3 muudetakse TaimKS-i § 30 lõiget 1, mille kohaselt taimetervise registri asutab ja selle põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Selleks et põhimääruse volitusnormist nähtuksid volituse selged raamid sõnastatakse säte uuesti ja kehtestatakse, et taimetervise registri põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega, milles sätestatakse andmekogu pidamise kord, sealhulgas andmeandjad ja nendelt saadavad andmed; täpne andmekoosseis; volitatud töötleja ja tema ülesanded; vastutava töötleja ülesanded; andmetele juurdepääsu ja andmete väljastamise kord; muud andmekogu pidamiseks vajalikud korralduslikud tingimused.
Muudatusega tagatakse, et isikuandmete töötlemine on reguleeritud seadusega ning asjakohases määruses üksnes täpsustatakse norme. Sellega tagatakse, et põhiõiguste piiramisel tegutseb täitevvõim üksikasjalike volitus- ja menetlusnormide alusel.

Tulenevalt muudatustest TaimKS-i § 30 lõikes 1 tunnistatakse eelnõu punktiga 4 kehtetuks sama paragrahvi lõike 2 teine lause, mille kohaselt määratakse volitatud töötleja registri põhimääruses.

Eelnõu punktiga 5 muudetakse TaimKS-i § 30 lõike 4 punkti 1, millega parandatakse viga seoses taimetervise registrisse kantavate andmetega. Kehtiva sätte kohaselt kantakse taimetervise registrisse vaid majandustegevusteate esitanud ettevõtjate andmed. See ei olnud eelnõu koostajate eesmärk.

TaimKS-i § 31 lõike 2 kohaselt ei pea majandustegevusteadet esitama ettevõtja, kellel peab olema taimepassi väljaandmise tegevusluba, ja ettevõtja, kellel peab olema puidust pakkematerjali ning puidu või muu objekti vastavusmärgiga märgistamise tegevusluba. TaimKS-i § 312 lõike 3 kohaselt kantakse taimepassi väljaandmise tegevusloa taotluses esitatud andmed taimetervise registrisse. Samuti kantakse taimetervise registrisse TaimKS-i § 317 lõike 3 kohaselt vastavusmärgiga märgistamise tegevusloa taotluses esitatud andmed. Eelneva alusel täiendatakse TaimKS-i § 30 lõike 4 punkti 1, sätestades, et taimetervise registrisse kantakse majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 51 lõikes 1 nimetatud andmed TaimKS-i alusel majandustegevusteate esitanud või tegevusloa saanud ettevõtjad.

Eelnõu punktiga 6 muudetakse TaimKS-i § 317 lõike 2 punkti 3, milles on kehtestatud ettevõtja kohustus esitada andmed ja dokumendid puidu nõuetekohase töötlemise kohta.

TaimKS-i §-s 317 on kehtestatud vastavusmärgiga märgistamise tegevusloa taotlemisega seonduv. Viidatud paragrahvi lõikes 2 on sätestatud need andmed ja dokumendid, mille isik peab esitama vastavusmärgiga märgistamise tegevusloa taotluses. Eelnõuga muudetava punkti 3 kohaselt esitab ettevõtja taotluses ka taimetervise määruse artikli 98 lõikes 2 sätestatud juhul andmed ja dokumendid puidu nõuetekohase töötlemise kohta. Nimetatud andmed ja dokumendid esitab see ettevõtja, kes taotleb tegevusluba taimetervise määruse artiklis 96 osutatud märgise pealepanemiseks ja artikli 97 kohaselt puidust pakkematerjali parandamiseks, kui ta kasutab selleks teise ettevõtja ruumides töödeldud puitu. Taimetervise määruse artikli 98 lõike 2 kohaselt peab ettevõtja taotlust esitades tõendama, et ta kasutab märgistamiseks üksnes sellist puitu, mida on töödeldud ühe või mitme ISPM15 1. lisas28 osutatud heakskiidetud töötlemismeetodiga ja mida on töödeldud loa saanud registreeritud ettevõtja töötlemisruumides või mida on töödeldud ühe või mitme ISPM15 1. lisas osutatud heakskiidetud töötlemismeetodiga kolmanda riigi töötlemisruumides, mille kõnealuse kolmanda riigi taimekaitseorganisatsioon on heaks kiitnud. Lisaks peab ettevõtja tagama, et selleks otstarbeks kasutatavat puitu on võimalik seostada kõnealuste töötlemisruumidega liidu territooriumil või asjaomaste kolmanda riigi töötlemisruumidega. Kohaldatavuse korral tuleb ettevõtjal tagada, et ta kasutab märgistamiseks üksnes sellist puitu, millega on kaasas taimepass või mis tahes muu dokument, mis kinnitab, et standardi ISPM15 1. lisas osutatud töötlemisnõuded on täidetud.

Praktikas on ilmnenud, et kirjeldatud kohustuse täitmine on keerukas, kuna vastavusmärgiga märgistamise tegevusloa taotlemise ajahetkel ei saa ettevõtja veel esitada dokumente ostetud kuumtöödeldud puidu kohta. Samas peab PTA-l olema võimalik kontrollida, et ettevõtja on teadlik kohalduvatest nõuetest ja tagab vastavusmärgiga märgistatava puidu nõuetekohasuse. Eelneva alusel muudetakse TaimKS-i §-s 317 lõiget 3 ja tekstist jäetakse välja viide dokumentidele. Seega esitab ettevõtjal edaspidi üksnes andmed selle kohta, kust ta kavatseb osta kuumtöödeldud puitu, samuti kuidas ta tagab kuumtöödeldud puidu jälgitavuse EL-i territooriumil või kolmandast riigist pärit töödeldud puidu ja asjaomaste nõuetekohaste töötlemisruumide vahel.

Eelnõu punktidega 7 ja 11 muudetakse TaimKS-i § 318 punkti 2 ja § 451 lõike 1 punkti 2. Muudatustega viiakse nimetatud sätetes mõiste „vastutav isik“ kooskõlla TaimKS-i § 317 lõike 1 punktiga 7, mille kohaselt tuleb puidust pakkematerjali ning puidu või muu objekti vastavusmärgiga märgistamise tegevusloa taotlemisel esitada selle vastutava isiku nimi ja kontaktandmed, kes ei vastuta mitte ainult märgistamise ja puidust pakkematerjali parandamise nõuetekohasuse eest, vaid kes vastutab ka puidust pakkematerjali ning puidu ja muu objekti töötlemise nõuetekohasuse eest. TaimKS‑i § 451 lõike 1 punkti 2 täiendatakse selliselt, et lisaks märgistamisele ja puidust pakkematerjali parandamisele oleks hõlmatud ka vastutus puitmaterjali töötlemise nõuetekohasuse eest, ning § 318 punktis 2 tehakse tagasiviide § 317 lõike 1 punktile 7, milles on täpsemalt kirjeldatud vastutava isiku kohustused.

Eelnõu punktiga 8 muudetakse TaimKS-i § 37 lõiget 2, mille kohaselt võib liiduvälisest riigist Eestisse toimetada taime, taimset saadust ja muud objekti käesolevas seaduses ning ametliku kontrolli määruses sätestatud alusel ja korras.

Muudatusega täiendatakse TaimKS-i § 37 lõiget 2 viitega ametliku kontrolli määruse artikli 47 lõike 1 punktile c, milles on viidatud nendele taimedele, taimsetele saadustele ja muudele objektidele, mis tuleb piiripunktis enne nende EL-i sisenemist alati esitada ametliku kontrolli (taimetervisekontrolli) tegemiseks. Viidatud taimedeks, taimseteks saadusteks ja muudeks objektideks on taimetervise määruse artikli 72 lõike 1 kohaselt kehtestatud loetelus nimetatud taimed, taimsed saadused ja muud objektid, mille sissetoomisel liidu territooriumile nõutakse fütosanitaarsertifikaati, ja artikli 74 lõike 1 kohaselt kehtestatud loetelus nimetatud taimed, taimsed saadused ja muud objektid, mille sissetoomiseks teatavatest päritolu- või lähteriigiks olevatest kolmandatest riikidest teatavatesse kaitstavatesse piirkondadesse nõutakse fütosanitaarsertifikaati.

Praktikas on tuvastatud juhtumeid, mil liiduvälisest riigist Eestisse toimetamisel ei ole taimi, taimseid saadusi või muid objekte esitatud ametlikuks kontrolliks, mistõttu ei ole olnud võimalik ka kontrollida nende vastavust taimetervise nõuetele. Ametliku kontrolli tegemiseks esitamata jätmine on tuvastatud alles siis, kui kaup on juba edasi müüdud või kliendile tarnitud. See loob kõrge taimetervise riskiga olukorra, mil nõuetele mittevastav taim, taimne saadus või muu objekt võib olla ohtliku taimekahjustaja levitajaks. EL-i välispiiriks olles on ametlik kontroll, mis EL-i sisenemisel taimetervise kontrolli alla kuuluvatele kaupadele tehakse, väga oluline, et kaitsta kogu EL-i taimetervist. Kavandatava muudatusega parandatakse sätte õigusselgust, kehtestades selgelt, milliste taimede, taimsete saaduste ja muude objektide puhul on ametlik kontroll ette nähtud.

Ametliku kontrolli määruse artikli 22 kohaselt peavad taimed, taimsed saadused ja muud objektid vastama nimetatud artiklis sätestatud erinormidele, mis käsitlevad just taimetervisega seotud ametlikku kontrolli ja pädevate asutuste võetavaid meetmeid. Nimetatud artiklis on täpsemalt kirjas taimetervise nõuete täitmise kontroll, mis hõlmab taimekahjustajate, taimede, taimsete saaduste ja muude objektide ametlikku kontrolli ning nende ettevõtjate ja muude isikute ametlikku kontrolli, kelle suhtes need normid on kohaldatavad. Nõuetekohasuse kindlakstegemiseks kontrollitakse dokumente ning tehakse identsus- ja füüsilist kontrolli.

Eelnõu punktiga 9 muudetakse TaimKS-i § 37 lõiget 6.
TaimKS-i § 37 lõikes 6 on sätestatud, et kui taim, taimne saadus ja muu objekt toimetatakse liiduvälisest riigist Eestisse nädalavahetusel, rahvuspühal või riigipühal sellise piiripunkti kaudu, milles PTA teeb kontrolli väljakutsel, teatab kaubasaaja või tema esindaja sellest PTA-le hiljemalt asjaomasele nädalavahetusele, rahvuspühale või riigipühale vahetult eelneval tööpäeval. Muudatuse kohaselt teavitab kaubasaadetise eest vastutav isik saadetise kavandatavast Eestisse toimetamisest edaspidi vähemalt üks tööpäev ette seda piiripunkti, mille kaudu toimetamine on kavandatud. Maanteepiiripunkti kaudu kavandatavast toimetamisest teavitatakse seda piiripunkti, mille kaudu toimetamine on kavandatud, vähemalt neli tundi ette.

Muudatus on tingitud vajadusest täpsustada kaubasaadetisest etteteatamisega seonduvat tulenevalt ametliku kontrolli määruse artikli 56 lõikest 4, mille kohaselt saadetise eest vastutavad ettevõtjad teatavad saadetisest ette kooskõlas lõike 3 punktiga a, täidavad selleks ühtse sisseveodokumendi asjakohase osa ja esitavad selle ühtsesse elektroonilisse süsteemi edastamiseks piiripunkti pädevatele asutustele enne saadetise füüsilist saabumist liitu. Ühe tööpäeva pikkune etteteatamisaeg on sätestatud komisjoni rakendusmääruses (EL) 2019/101329, mis käsitleb liitu sisenevatest teatavate looma- ja kaubakategooriate saadetistest etteteatamist. Taimetervise kontrolli läbivast kaubasaadetisest tuleb vähemalt üks tööpäev enne piiripunkti jõudmist teavitada elektroonilise sertifitseerimise süsteemis TRACES NT (Trade Control and Expert System NT). Selleks peab saadetise eest vastutav isik esitama TRACES NT süsteemi kaudu ühtse sisseveodokumendi Common Health Entry Document (ÜSTS-TS/CHED-PP) I osa.

Väljakutsel töötavas piiripunktis tehakse kontrolli piiripunkti lahtiolekuaegadel ning ka neid piiripunkte tuleb kaubasaadetise saabumisest vähemalt üks tööpäev ette teavitada. Praegu tehakse taimetervise kontrolli väljakutsel ainult Lennujaama ja Eesti Posti tollipunktides ning neid teenindab tööpäevadel Muuga piiripunkt, mis nädalavahetustel ja riigipühadel ei tööta. Komisjoni rakendusmääruse (EL) 2019/1013 kohaselt on liikmesriikidel õigus rakendada ka etteteatamist vähemalt neli tundi enne saadetise saabumist, kui transpordiga seotud logistiliste piirangute tõttu osutub saadetisest etteteatamine üks tööpäev enne selle saabumist võimatuks. See võib nii olla näiteks juhul, kui saadetis transporditakse lähetuskohast piiripunkti vähem kui 24 tunni jooksul ning enne saadetise laadimist ei ole võimalik saada asjakohaste ühtse sisseveodokumendi osade täitmiseks teavet, mida on vaja ametliku kontrolli määruse artikli 56 lõike 3 punkti a kohase etteteatamise jaoks. Seega sätestatakse erand, mille kohaselt on maanteepiiripunkti kaudu kavandatavast kaubasaadetise Eestisse toimetamisest lubatud ette teatada ka vähemalt neli tundi.

Koos kirjeldatud muudatusega korrastatakse sättes ka mõistekasutust, asendades mõiste „kaubasaaja või tema esindaja” mõistega „kaubasaadetise eest vastutav isik”, mis vastab ametliku kontrolli määruses kasutatavale mõistele. Komisjoni rakendusmääruse (EL) 2019/1715 II lisa30 kohaselt tuleb sisseveodokumendile märkida selle füüsilise või juriidilise isiku andmed, kes vastutab piiripunkti jõudnud saadetise eest ja esitab importijana või importija nimel pädevale asutusele vajalikud deklaratsioonid. Kõnealune ettevõtja võib olla sama füüsiline või juriidiline isik, kellele saadetis on adresseeritud ja kes on märgitud asjaomases kolmandas riigis välja antud ametlikele sertifikaatidele, ametlikele kinnitustele või muudes dokumentides, sealhulgas äridokumentides. Seega mõiste muutmine ei muuda selle sisu, kuna kaubasaaja või tema esindaja ongi importija või tema esindaja, küll aga muudab see selgemaks seose ametliku kontrolli määruses kasutatava mõistega.

Eelnõu punktiga 10 tunnistatakse kehtetuks TaimKS-i § 37 lõige 7, mille kohaselt võib tolliametnik vormistada kaubasaadetise vabasse ringlusse, kui PTA on teinud selle kohta lubava märke saatedokumendile või elektroonilisse tolliinfosüsteemi.

Ametliku kontrolli määruse artikli 57 lõike 1 kohaselt toimub looma- ja kaubakategooriate saadetiste suunamine tolliprotseduurile, sealhulgas nende sisenemine või käitlemine vabalaos või tollilaos või vabatsoonis tingimusel, et saadetise eest vastutav ettevõtja esitab tollile ühtse sisseveodokumendi. Ühtne sisseveodokument esitatakse TRACES NT süsteemi vahendusel, mis on liidestatud tolli infosüsteemiga. Ametliku kontrolli määruse artikli 56 kohaselt täidab ühtse sisseveodokumendi saadetise kohta (täpsemalt selle I osa) saadetise eest vastutav ettevõtja, kes esitab saadetise ja selle sihtkoha identifitseerimiseks vajaliku teabe. Piiripunktis kasutab pädev asutus sisseveodokumenti, et kanda sellesse II osas ametliku kontrolli tulemus, selle põhjal tehtud otsused, muu hulgas otsus saadetise tagasilükkamise kohta.

Ametliku kontrolli määruse artikli 57 lõike 2b kohaselt lubab toll kaubasaadetise vabasse ringlusse ainult sel juhul, kui on esitatud nõuetekohaselt koostatud ühtne sisseveodokument, mis kinnitab, et saadetis vastab ametliku kontrolli määruse artikli 1 lõikes 2 osutatud kohaldatavatele normidele (taimekahjustajate vastased kaitsemeetmed). Seega peab tolliametnik jälgima, et nõuetekohaselt oleks esitatud nii ühtse sisseveodokumendi I osa kui ka II osa, mille kinnitab oma allkirjaga taimeterviseametnik, kui kaubasaadetis on läbinud nõutud ametliku kontrolli ja vastab taimetervise nõuetele. Seega on piiripunktis tehtav ametlik kontroll sätestatud ametliku kontrolli määruses ammendavalt, mistõttu jäetakse samasisuline säte TaimKS-ist välja.

Eelnõu punktiga 12 täiendatakse TaimKS-i § 60 lõiget 5 ning sätestatakse, et toimeaine, taimekaitseaine ja sünergisti heakskiidu kehtivuse pikendamise taotluse menetlusele kohaldatakse nimetatud ainete heakskiitmise taotluse menetluse kohta sätestatut.

TaimKS-i § 60 lõikes 5 on sätestatud, et kui taotleja soovib toimeaine, taimekaitseaine või sünergisti heakskiidu kehtivust pikendada, esitab ta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1107/2009 artiklis 14 nimetatud taotluse sama määruse artiklis 15 sätestatud korras PTA-le. Viidatud artiklis 15 on sätestatud pikendamistaotlusega seonduv. Selle kohaselt esitab toimeaine tootja artiklis 14 nimetatud taotluse liikmesriigile ja taotluse koopia teistele liikmesriikidele, Euroopa Komisjonile ja ametile hiljemalt kolm aastat enne heakskiidu kehtivusaja lõppu. Samuti peab taotleja pikendamise taotlemisel välja tooma uued andmed, mida ta kavatseb esitada, ning tõestama, et need andmed on vajalikud andmenõuete või kriteeriumide tõttu, mida toimeaine viimase heakskiidu ajal ei kohaldatud, või selle tõttu, et ta taotleb heakskiidu pikendamist. Samal ajal esitab taotleja mis tahes uute ja käimasolevate uuringute ajakava.

Eelnõuga täpsustatakse, et heakskiidu kehtivuse pikendamise taotlust menetletakse samamoodi nagu uue toimeaine, taimekaitseaine ja sünergisti heakskiitmiseks esitatud taotlust. TaimKS-i § 60 lõike 2 kohaselt kontrollib PTA taotluse nõuetekohasust ning saadab taotlejale kirjaliku teate taotluse kättesaamise kohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 9 lõike 1 kohaselt. Viidatud artiklis 9 on sätestatud taotluse vastuvõetavusega seonduv. Selle järgi saadab referentliikmesriik, kelle ülesandeid täidab Eestis PTA, 45 päeva jooksul pärast taotluse saamist taotlejale kirjaliku tõendi, milles märgib taotluse kättesaamise kuupäeva, ning kontrollib artikli 8 lõike 1 punktis e osutatud kontrollnimekirja alusel, kas koos taotlusega esitatud toimikud sisaldavad kõiki artiklis 8 sätestatud elemente. Referentliikmesriik kontrollib samuti artikli 7 lõikes 3 osutatud konfidentsiaalsuse taotlusi ning artikli 8 lõike 2 kohaselt esitatud katsete ja uuringute täielikke loetelusid. Kui taotluses on puudusi, teatab referentliikmesriik sellest taotlejale, määrates nende kõrvaldamiseks tähtaja, mis ei ole pikem kui kolm kuud. Kui taotleja ettenähtud tähtaja jooksul taotluses puudusi ei kõrvalda, teatab referentliikmesriik taotlejale, teistele liikmesriikidele ja Euroopa Komisjonile, et kõnealune taotlus ei ole vastuvõetav. Puuduste kõrvaldamise korral teatab referentliikmesriik taotlejale, teistele liikmesriikidele, Euroopa Komisjonile ja ametile, et kõnealune taotlus on vastuvõetav, ning alustab toimeaine hindamist.

Eelnõu punktiga 13 täiendatakse TaimKS-i § 76 lõikega 5, millega täpsustatakse taimekaitsevahendi turustamise nõuete kohaldamisala. Muudatus on tingitud eelnõu punktiga 21 kavandatavast muudatusest, millega täpsustatakse taimekaitsetunnistuse tähendust, nimetades sihtrühmade kaupa lubatud tegevused. Muudatusega sätestatakse, et õigus taimekaitsevahendit turustada on nii professionaalsel kasutajal kui ka nõustajal juhul, kui nad tegutsevad turustajana. Eelnõuga ei kehtestata turustajale lisanõudeid.

Eelnõu punktiga 14 muudetakse TaimKS-i § 78 lõikeid 6 ja 7.
TaimKS-i § 78 lõike 6 kohaselt peab isik, kes kasutab taimekaitsevahendit oma majandustegevuses, kasutatud taimekaitsevahendi üle arvestust paberkandjal või elektrooniliselt. Arvestuses näidatakse ära kasutatud taimekaitsevahendi nimetus, kasutuskorra aeg, kulunorm, maa-ala ja taimekultuur, mille peal taimekaitsevahendit kasutati. Taimekaitsevahendi kasutamise teenuse tellimise korral peab teenuse saaja lisaks arvestust teenuse osutaja kohta.

Eelnõuga kavandatava muudatuse kohaselt kehtestatakse, et professionaalne kasutaja peab kasutatud taimekaitsevahendite üle arvestust Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 67 kohaselt. Muudatusega viidatakse üksnes otsekohalduvale EL-i määrusele, välistades selle ülekirjutamise riigisiseses õiguses. Artikli 67 rakendamise täpsemad nõuded on kehtestatud komisjoni rakendusmääruses (EL) 2023/564, mis sätestab professionaalsete kasutajate poolt säilitatavate taimekaitsevahendite andmete sisu ja vormingu, täpsustatakse eelnõuga taimekaitsevahendi kasutamise üle arvestuse pidamise nõudeid. Rakendusmääruse kohaselt peab professionaalne kasutaja taimekaitsevahendi kasutamise üle arvestust üksnes elektroonilisel kujul masinloetavas formaadis, kohustatud isikud ega põhilised andmenõuded ei muutu.

Professionaalne kasutaja on TaimKS-i § 62 lõike 4 kohaselt isik, eelkõige füüsilisest isikust ettevõtja või tema ettevõtte töötaja ning sellisel tegevusalal tegutseva juriidilise isiku juhatuse liige, juriidilist isikut juhtima õigustatud muu isik või ettevõtte töötaja, kes oma majandus- ja kutsetegevuses kasutab taimekaitsevahendit, ostab seda ning otsustab selle valiku ja kasutamise üle.

TaimKSi § 21 lõike 1 punkti 4 kohaselt on PTA määratud määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 3 punkti 30 kohaselt pädevaks asutuseks ja seega on PTA ka artikli 67 lõike 11 kolmandas lõigus nimetatud pädevaks asutuseks.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2019/10246 avaandmete ja avaliku sektori valduses oleva teabe taaskasutamise kohta loetakse masinloetavas vormingus olevaks dokumendiks sellises failivormingus struktureeritud dokument, mida tarkvararakendused suudavad kergesti tuvastada, ära tunda ja sellest vajalikke andmeid välja lugeda. Seega võivad taimekaitsevahendi kasutusandmed olla algselt talle sobivas formaadis, kuid 30 päeva jooksul tuleb need sisestada elektroonilisse masinloetavasse süsteemi. Asjakohast vormingut pakuvad eelkõige kas põlluraamatu pidamise võimalust pakkuvad eratarkvarad või PRIA hallatav e-põlluraamat.

Muus osas arvestuse pidamise aluseks olevate andmete põhikoosseis (kasutatud taimekaitsevahend, kasutamise aeg, kulunorm, töödeldud maa-ala, põllukultuur) võrreldes kehtivaga ei muutu. Kuigi ka varem oli kõigile professionaalsetele kasutajatele andmete üle arvestuse pidamine kohustuslik, siis nüüd on rakendusmääruse lisas täpsustatud erinevate kasutusviiside (maapinna töötlemine, suletud ruumid, seemned) taimekaitsevahendi koguseühikut, maa-ala või üksuse identifitseerimist, üksuse suurust ning täpsustatud võimalust asjakohastel juhtudel kasutada EPPO ja BBCH koode erinevatel kultuuridel kasutusolukordade kirjeldamiseks.

TaimKS-i § 78 lõikes 7 on kehtestatud keeld kasutada taimekaitsevahendit õhusõidukilt. Eelnõuga kavandatava muudatusega täpsustatakse, et taimekaitsevahendit on keelatud kasutada lennukilt või helikopterilt. Lisaks kehtestatakse, et taimekaitsevahendit võib kasutada muult õhusõidukilt üksnes sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimustel ja käesoleva seaduse alusel kehtestatud nõuete kohaselt. Viidatud lõike 1 kohaselt tohib taimekaitsevahendit kasutada üksnes taimekaitsevahendi loas määratud ja taimekaitsevahendi märgistusel märgitud tingimustel, arvestades head taimekaitsetava. Professionaalne kasutaja arvestab ka integreeritud taimekaitse põhimõtteid. Muudatuse tegemisega luuakse TaimKS-iga võimalus kasutada taimekaitsevahendit õhusõidukilt TaimKS-is kehtestatud nõuete täitmise korral.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/128/EÜ artikli 9 lõike 2 kohaselt võib taimekaitsevahendi õhust pritsimist lubada vaid erandjuhul, kui on täidetud järgmised tingimused:
a) taimekaitsevahendi õhust pritsimisele puuduvad muud praktiliselt rakendatavad alternatiivid või on taimekaitsevahendi õhust pritsimisel selge eelis seoses väiksema mõjuga inimese tervisele ja keskkonnale võrreldes taimekaitsevahenditega töötlemisega maapinnalt;
b) kasutatav taimekaitsevahend on liikmesriigi poolt õhust pritsimiseks heaks kiidetud ja õhust pritsimisest tulenevaid ohte on hinnatud;
c) õhust pritsival operaatoril on artikli 5 lõikes 2 osutatud tunnistus;
d) õhust pritsimise eest vastutaval ettevõttel on sellise pädeva asutuse väljastatud sertifikaat, kes annab loa kasutada taimekaitsevahendite õhust pritsimise seadmeid ja õhusõidukeid;
e) kui õhust pritsitav ala asub üldkasutatava koha läheduses, sisaldab luba konkreetsete riskijuhtimise meetmete kirjeldust, millega tagatakse, et kõrvalseisjate tervist ei kahjustata. Õhust pritsitav ala ei või asuda elamupiirkonna läheduses;
f) alates 2013. aastast on taimekaitsevahendite pritsimiseks kasutatavad õhusõidukid varustatud tarvikutega, mis kujutavad endast parimat võimalikku tehnoloogiat taimekaitsevahendi kõrvalekalde vähendamiseks.

Taimekaitsevahendi õhust kasutamise võimaldamiseks hinnati eelnõu väljatöötamise käigus nimetatud direktiivis kehtestatud nõudeid ning leiti järgmist. Arvestades Eesti maastiku eripära, lennuki ja helikopteri lendamiskõrgust ja sellelt tehtava taimekaitsetööga kaasneva triivi riske ning võttes arvesse taimekaitsevahendi täppiskasutamise vajadusi, saab järeldada, et lennuk ja helikopter ei vasta Eesti tingimustes direktiivis sätestatud nõuetele ning nendelt tehtaval taimekaitsetööl ei ole eeliseid võrreldes maapinnalt tehtava taimekaitsetööga. Praegu vastab Eesti tingimustes direktiivi nõudele üksnes mehitamata õhusõiduk, mille lennukõrgus ja seega triivi risk on oluliselt madalamad ning võimalik on täppiskasutus.

Lisaks võib õhust pritsimiseks kasutada üksnes sellist taimekaitsevahendit, mille kasutamiseks on antud asjakohane luba. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1107/2009 artiklis 31 on kehtestatud taimekaitsevahendi loa sisu nõuded, muu hulgas taimekaitsevahendi kasutamise nõuded määruses sätestatud tingimuste ja nõuete täitmiseks. Nõuded sisaldavad vajaduse korral maksimaalset kulunormi hektari kohta igal kasutuskorral, maksimaalset kasutuskordade arvu aastas ning viimase kasutuskorra ja saagikoristuse vahelist ajavahemikku.

Taimekaitsevahendi õhust kasutamisega kaasnevaid võimalikke puudusi ja eeliseid hinnatakse juba taimekaitsevahendi loa menetluse käigus ning asjakohased kasutustingimused määratakse kindlaks taimekaitsevahendi loas. Taimekaitsevahendi õhust kasutamisega kaasnevate võimalike riskide hindamine võib erineda toote tavapärasest turule lubamise hindamisest ning selle käigus täpsustatakse ka riskide vähendamiseks võetavaid vajalikke või lisameetmed. Taimekaitsevahendi luba võib vajaduse korral sisaldada järgmisi tingimusi:
1) taimekaitsevahendi levitamise ja kasutamise piirang, et kaitsta asjaomaste levitajate, kasutajate, kõrvaliste isikute, elanike, tarbijate või töötajate tervist või keskkonda, võttes arvesse muude ühenduse sätetega kehtestatud nõudeid;
2) kohustus teavitada enne toote kasutamist naabreid, kes võivad eemalekanduva pihustatud vahendiga kokku puutuda ning kes on avaldanud soovi, et neid kavandatavast taimekaitsetööst teavitataks;
3) tõendid õige kasutuse kohta vastavalt integreeritud taimekaitse põhimõtetele;
4) kasutajarühmade, näiteks professionaalsete ja mitteprofessionaalsete kasutajate kindlaksmääramine;
5) kasutuskordade vaheline ajavahemik ja tööooteaeg.

Õhust võib taimekaitsevahendit kasutada üksnes professionaalne kasutaja või nõustaja. TaimKS-i § 62 lõike 4 kohaselt on taimekaitsevahendi professionaalne kasutaja isik, eelkõige füüsilisest isikust ettevõtja või tema ettevõtte töötaja ning sellisel tegevusalal tegutseva juriidilise isiku juhatuse liige, juriidilist isikut juhtima õigustatud muu isik või ettevõtte töötaja, kes oma majandus- ja kutsetegevuses kasutab taimekaitsevahendit, ostab seda ning otsustab selle valiku ja kasutamise üle. Nõustaja on TaimKS-i § 782 lõike 2 kohaselt isik, kellele on kutseseaduses sätestatud alusel ja korras antud konsulendi kutse.

Taimekaitsevahendi õhust pritsimisel kasutatav õhusõiduk peab vastama nõuetele ning olema kasutamisel ohutu, seega nii õhusõiduk kui ka selle käitaja tegevus peavad vastama lennundusseaduses31 sätestatule. Eelnõuga kavandatava muudatuse osas – võimaldada taimekaitsevahendit õhust pritsida – jääb TaimKS lennundusseaduse suhtes eriseaduseks, kehtestades nõuded üksnes taimekaitsevahendi ja taimekaitseseadme kasutamise kohta. Nii kohaldub TaimKS ka mehitamata õhusõidukil taimekaitsevahendi kasutamise lisaseadme ehk taimekaitseseadme suhtes. Taimekaitseseadme nõuded on kehtestatud TaimKS-i 4. peatükis, kus on kehtestatud ka taimekaitseseadme korralise tehnilise kontrolliga seonduv.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/128/EÜ artikli 9 lõike 2 punkti e ülevõtmiseks täiendatakse eelnõu punktiga 15 TaimKS-i § 781 lõikega 3 ning kehtestatakse, et taimekaitsevahendit ei tohi õhusõidukilt kasutada sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud alal, see on avalikus kohas ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/128/EÜ artikli 3 punktis 14 nimetatud haavatava elanikkonnarühma kasutataval alal, nagu avalik park ja aed, spordi-, puhke- ja kooliala, laste mänguväljak ning tervishoiuasutuse vahetus läheduses asuv ala, kasutada taimekaitsevahendit üksnes professionaalne kasutaja. Nimetatud alal tuleb eelistada madalama riskiastmega taimekaitsevahendit ja bioloogilise tõrje meetodit.

Taimekaitsevahendi õhust kasutamiseks kehtestatakse TaimKS-i § 781 lõikega 4 professionaalsele kasutajale teavitamiskohustus. Selle järgi esitab professionaalne kasutaja enne taimekaitsevahendi õhust kasutamist PTA-le andmed asjakohase maa-ala kohta, sellel kasvava taimekultuuri nimetuse, millel kavatsetakse taimekaitsevahendit kasutada, ja eeldatava tõrjutava taimekahjustaja nimetuse. Teavitus hõlmab tervet hooaega (vegetatsiooniperioodi), juhul kui andmetest ei nähtu lühemat perioodi. Muudatuste all on eelkõige silmas peetud erinevaid pritsitavaid taimekultuure, taimekahjustajaid või muudatusi pritsitavates alades.

Teavitamiskohustuse kehtestamisega võetakse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/128/EÜ artikli 9 lõige 4, mille kohaselt esitab professionaalne kasutaja, kes soovib taimekaitsevahendit õhust pritsida, pädevale asutusele taotluse kiita heaks töötlemiskava, millele on lisatud tõendid selle kohta, et samas artiklis osutatud tingimused on täidetud32. Kooskõlas heakskiidetud töötlemiskavaga esitatakse pädevale asutusele enne tööga alustamist taotlus taimekaitsevahendi õhust kasutamist. See sisaldab teavet kasutamise eeldatava aja kohta ning kasutatava taimekaitsevahendi koguse ja liigi kohta. Kuigi direktiivi sõnastusest võib esmapilgul järeldada, et tegemist on loakohustusega tegevusega, siis eelnõu väljatöötamise käigus leiti, et taimekaitsevahendi õhust kasutamise nõuded on suuresti juba täidetud, mistõttu otsustati isiku jaoks vähem koormava piirangu kasuks ning taimekaitsevahendi õhust kasutamiseks kehtestatakse teavitamiskohustus.

TaimKS-i § 781 lõike 5 kohaselt avalikustab lõikes 4 nimetatud teabe ja asjakohase teabe taimekaitsevahendi õhust kasutamise nõuete kohta PTA pädeva asutusena oma veebilehel. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/128/EÜ artikli 9 lõike 3 kohaselt on pädeva asutuse ülesanne avalikustada teave põllukultuuride, piirkondade, asjaolude ja konkreetsete nõuete kohta, sealhulgas ilmastikutingimuste kohta, mille puhul võib lubada õhust pritsimist.

Eelnõu punktidega 16, 19 ja 23 muudetakse TaimKS-i § 782 lõiget 1, täiendatakse TaimKS-i § 782 lõiget 5 ja muudetakse TaimKS-i § 79 lõiget 5.

TaimKS-i § 782 lõike 1 kohaselt peavad taimekaitsevahendi turustaja, professionaalne kasutaja ja nõustaja olema läbinud taimekaitsekoolituse ning neil peab olema selle läbimist tõendav taimekaitsetunnistus. Eelnõuga kavandatava muudatuse kohaselt ei ole taimekaitsekoolituse eksamile pääsemise eelduseks üksnes taimekaitsekoolituse läbimine. Edaspidi võib taimekaitsekoolituse eksami sooritada isik, kellel on taimekaitsealased teadmised. Seega muudetakse TaimKS-i § 782 lõike 1 sõnastust selliselt, et taimekaitsevahendi turustajal, professionaalsel kasutajal ja nõustajal peavad olema asjakohased teadmised, mille olemasolu tõendab taimekaitsetunnistus.

Taimekaitsekoolituse eksami eduka sooritamisega tõendab taimekaitsevahendi turustaja eksami sooritanud isik, et tal on turustajale vajalikud teadmised, professionaalse kasutaja eksami sooritanud isik tõendab professionaalsele kasutajale vajalike teadmiste olemasolu ning nõustaja eksami sooritanud isik tõendab, et tal on nõustajale vajalikud teadmised. Taimekaitsekoolituse eksami ülesehitusel arvestatakse taimekaitsevahendi professionaalse kasutaja, turustaja või nõustaja ülesannete ja vastutuse erisustega.

Muudatus võimaldab säästa koolitusel osalejate aega (kuni kolm tööpäeva) ja raha ning tulla asjakohaste teadmiste olemasolu korral eksamile ilma eelnevalt taimekaitsekoolitusel osalemiseta. Erialane haridus või varem läbitud taimekaitsekoolitus annavad suurema eelduse eksami sooritamiseks. Muudatus suurendab paindlikkust, võimaldades õppida iseseisvalt endale sobivas tempos ja ajal, kasutades õppimiseks erinevaid ressursse.

Samas, kuna jätkatakse taimekaitsekoolituste korraldamisega, saavad isikud asjakohaseid teadmisi omandada ka taimekaitsekoolituse läbimisel. Kuna taimekaitsetunnistuse saamise peamiseks eelduseks on asjakohaste teadmiste olemasolu, mida kinnitab taimekaitsekoolituse eksami edukas sooritamine, siis on isikul õigus minna eksamile sõltumata sellest, kas ja millisel taimekaitsekoolitusel ta varem osales.

Kuna edaspidi ei ole taimekaitsekoolituse eksamile pääsemise eelduseks üksnes taimekaitsekoolituse läbimine, siis muudetakse TaimKS-i § 79 lõike 5 sõnastust selliselt, et isik, kes ei sooritanud korduseksamit, peab läbima taimekaitsekoolituse. Seni kehtinud sõnastuse alusel ta pidi seda tegema uuesti.

Eelneva alusel täiendatakse ka TaimKS-i § 782 lõiget 5 ning täpsustatakse, et PTA väljastab taimekaitsetunnistuse üksnes taimekaitsekoolituse eksami sooritanud isikule. Isikule väljastatakse selle sihtrühma taimekaitsetunnistus, mille kohta ta eksami sooritas.

Eelnõu punktidega 17 ja 18 täiendatakse TaimKS-i § 782 lõigetega 21–23, 31 ja 32, millega täpsustatakse taimekaitsetunnistuse saanud isiku õigusi ja kohustusi.

TaimKS-i § 782 lõike 2 kohaselt on taimekaitsetunnistus dokument, mis tõendab, et isik võib turustada, osta ja kasutada kõiki taimekaitsevahendeid peale väga mürgiste. Praktikas on ilmnenud vajadus täpsustada taimekaitsetunnistuse õiguslikku tähendust, mistõttu täiendatakse TaimKS-i § 782 lõigetega 21–23 ning kehtestatakse, millised õigused on isikul turustaja, professionaalse kasutaja ja nõustaja taimekaitsetunnistuse omajana.

Täienduse kohaselt annab turustaja taimekaitsetunnistus isikule õiguse turustada kõiki taimekaitsevahendeid peale väga mürgiste ehk tegutseda üksnes turustajana. Turustaja eksami sooritanud isikul eeldatakse piisavate teadmiste olemasolu, millele tuginedes annab turustaja taimekaitsevahendi kasutajatele, sealhulgas professionaalsele kasutajale teavet taimekaitsevahendi kasutamise ning ohutuskaartide, tervise- ja keskkonnariskide kohta. Turustajalt ei eeldata taimekaitsevahendite ja -seadmete puhul sama põhjalikke teadmisi kui professionaalselt kasutajalt ja nõustajalt, mistõttu ei laiene talle ka professionaalse kasutaja ja nõustaja õigused.

Professionaalse kasutaja eksami sooritanud isik saab edaspidi professionaalse kasutaja taimekaitsetunnistuse, mis annab isikule õiguse osta, kasutada ja turustada kõiki taimekaitsevahendeid peale väga mürgiste ehk tegutseda nii professionaalse kasutajana kui ka turustajana. Tulenevalt sellest täiendatakse TaimKS-i § 782 lõikega 32 ning kehtestatakse, et turustaja kohta sätestatud nõudeid kohaldatakse ka professionaalse kasutaja suhtes. Täienduse kohaselt peab professionaalne kasutaja, kes tegutseb ka turustajana, täitma turustaja kohta sätetestatud nõudeid. Professionaalselt kasutajalt ei eeldata taimekaitsevahendite ja -seadmete puhul sama põhjalikke teadmisi kui nõustajalt, mistõttu ei laiene talle nõustaja õigused.

Kõige põhjalikuma, see on nõustaja eksami sooritanud isik saab edaspidi nõustaja taimekaitsetunnistuse, mis annab isikule õiguse osta, kasutada ja turustada kõiki taimekaitsevahendeid peale väga mürgiste ning anda nõu nende kasutamise kohta ehk tegutseda nii nõustajana, professionaalse kasutajana kui ka turustajana. Tulenevalt sellest täiendatakse TaimKS-i § 782 lõikega 31 ning kehtestatakse, et turustaja ja professionaalse kasutaja kohta sätestatud nõudeid kohaldatakse ka nõustaja suhtes. Eelnev tähendab seda, et kui nõustaja taimekaitsetunnistuse saanud isik kavatseb tegutseda professionaalse kasutajana või turustajana, kohalduvad talle ka professionaalse kasutaja või turustaja tegevuse kohta sätestatud nõuded.

Seoses eelnevaga täiendatakse eelnõu punktiga 20 TaimKS-i § 782 lõikega 61, mille kohaselt tunnistatakse uue taimekaitsetunnistuse väljastamisel kehtiv tunnistus kehtetuks. Selle muudatusega tagatakse, et edaspidi on isikul ainult üks kehtiv taimekaitsetunnistus. Muudatusega välistatakse, et isikul, kelle taimekaitsetunnistus on kehtetuks tunnistatud, on samal ajal teine kehtiv taimekaitsetunnistus.

Erandit, mille kohaselt ei kohaldata taimekaitsetunnistuse kohta sätestatut väga mürgise taimekaitsevahendi kasutajale, ei muudeta. Väga mürgise taimekaitsevahendi puhul tuleb arvestada TaimKS-i §-des 791 ja 792 sätestatud eranditega.

Eelnõu punktiga 21 täiendatakse TaimKS-i § 79 lõikega 21, milles täpsustatakse taimekaitsekoolituse eksamiga seonduvat.

TaimKS-i § 79 lõike 2 kohaselt koostab koolitusasutus taimekaitsekoolituse programmi, arvestades taimekaitsevahendi professionaalse kasutaja, turustaja või nõustaja ülesannetest ja vastutusest tulenevaid erisusi, ning esitab selle PTA-le heakskiitmiseks. Siinjuures ei ole TaimKS-is kehtestatud nõudeid eksami korraldamiseks. Arvestades eelnõuga kavandatavat muudatust võimaldada taimekaitsekoolituse eksamil osaleda ilma eelnevalt taimekaitsekoolitusel osalemata, kehtestatakse eraldi taimekaitsekoolituse programmi heakskiitmisest ka õiguslik alus taimekaitsekoolituse eksami läbiviimiseks. Selleks täiendatakse TaimKS-i § 79 lõikega 21 ning sätestatakse sarnaselt taimekaitsekoolituse programmi nõuetele, et koolitusasutus võib taimekaitsekoolituse eksami läbi viia juhul, kui PTA on heaks kiitnud koolitusasutuse koostatud eksami ülesehituse ja läbiviimise korra. PTA otsustab taimekaitsekoolituse eksami ülesehituse ja läbiviimise korra heaks kiita või jätta selle heaks kiitmata 20 tööpäeva jooksul selle saamisest arvates. PTA jätab eksami ülesehituse ja läbiviimise korra heaks kiitmata, kui see ei vasta sama paragrahvi lõike 6 alusel kehtestatud nõuetele.

Täpsemad nõuded taimekaitsekoolituse programmi, taimekaitsekoolitusel käsitletavate teemade ja koolituse kestuse kohta kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Eespool kirjeldatud muudatustest tulenevalt muudetakse eelnõu punktiga 24 ka TaimKS-i § 79 lõikes 6 sätestatud volitusnormi ning täiendatakse seda volitusega eksami ülesehituse ja läbiviimise täpsemate nõuete kehtestamiseks.

Muudatuse järel on koolitusasutusel võimalik eksam läbi viia ilma eelnevalt taimekaitsekoolitust läbi viimata. Seni ei olnud eksami korraldamiseks eraldi nõudeid kehtestatud ning eksam oli lahutamatu osa taimekaitsekoolituse regulatsioonist.

Eelnõu punktiga 22 tunnistatakse kehtetuks TaimKS-i § 79 lõige 3, mille kohaselt koosneb taimekaitsekoolitus aluskoolitusest ja täienduskoolitusest.

Aluskoolitus läbitakse taimekaitsetunnistuse esmakordse taotlemise korral. Täienduskoolitus läbitakse uue taimekaitsetunnistuse taotlemise korral kolm kuud enne taimekaitsetunnistuse kehtivuse lõppemist. Muudatusega loobutakse taimekaitsekoolituse senisest jaotusest, kuna koolitustel käsitletavad teemad kattuvad suures osas. Edaspidi läbitakse taimekaitsekoolitus üksnes vajaduse korral. Kavandatav muudatus on vastavuses Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/128/EÜ artikli 5 lõike 1 eesmärgiga tagada professionaalsele kasutajale, turustajale ja nõustajale nii esmane väljaõpe kui ka võimalus oma teadmisi täiendada.

Eksami eduka sooritamisega tõendab isik, et tal on vajalikud teadmised. See on vastavuses Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/128/EÜ artikli 5 lõikega 2, mille kohaselt tõendab tunnistus vähemalt I lisas loetletud teemade kohta piisavate teadmiste omamist, mis professionaalne kasutaja, turustaja või nõustaja on omandanud kas väljaõppe teel või muul viisil.

Muudatuse tulemusel ei ole vaja enam läbida taimekaitsekoolitust tingimata kolm kuud enne senise taimekaitsetunnistuse kehtivuse lõppemist, vaid isik, kes soovib saada uue taimekaitsetunnistuse, saab sooritada eksami sõltumata taimekaitsetunnistuse kehtivuse ajast. Võib eeldada, et kuna eksami korraldamine on oluliselt lihtsam kui koolituse korraldamine, ei osutu võimalus sooritada sobiv eksam mõistliku aja jooksul tulevikus probleemiks.

Eelnõu punktiga 25 muudetakse tervikuna TaimKS-i §-s 80 kehtestatud taimekaitsevahendite registri pidamisega seonduvaid sätteid.
Lõike 1 kohaselt on taimekaitsevahendite registri eesmärk tagada Eestis turule lastud taimekaitsevahendite nõuetekohasus ja tõhus järelevalve turule lastud taimekaitsevahendite üle. Eelnõuga kavandatava muudatusega täiendatakse registri eesmärki teha järelevalvet turule lastud taimekaitsevahendite kasutamise nõuete täitmise üle.
Lõike 1 teise lausega kehtestatakse, et registri eesmärgi saavutamiseks töödeldakse registris isikuandmetest taimekaitsevahendi tootja ja turustaja, taimekaitsetunnistuse omaja ning väga mürgise taimekaitsevahendi kasutaja üldandmeid. Täienduse tegemine on seotud lõikes 3 kavandatava muudatusega, millega täiendatakse taimekaitsevahendite registrisse kantavate andmete loetelu taimekaitsetunnistuste ja nende omajate andmetega. Tunnistuste üle arvestuse pidamine aitab teostada tõhusamat järelevalvet taimekaitsevahendite kasutamise nõuete täitmise üle, näiteks kontrollida, kas isikul on professionaalseks kasutamiseks mõeldud taimekaitsevahendi kasutamise õigus.

Ühtlasi loobutakse taimekaitsevahendi tootja, turustaja ja väga mürgise taimekaitsevahendi kasutaja elu- või asukoha andmete kandmisest taimekaitsevahendite registrisse. TaimKS-i § 80 lõike 3 muudatuse ettevalmistamise käigus hinnati sätet tervikuna ning otsustati ajakohastada kogu taimekaitsevahendite registrisse kantavate andmete loetelu. Muudatusega jäetakse välja asjaomaste isikute elu- või asukoha andmed, kuna need ei ole järelevalve teostamiseks vajalikud. Samuti jäetakse tekstist välja viide väga mürgise taimekaitsevahendi Eestisse toimetajale, kelle tegevuse üle eraldi järelevalvet ei teostata. PTA teeb TaimKS-i kohaselt järelevalvet väga mürgise taimekaitsevahendi kasutamise ning hoiu- ja turustamiskohtade üle.

Lõikes 2 sõnastatakse uuesti valdkonna eest vastutavale ministrile antud volitusnorm taimekaitsevahendite registri põhimääruse kehtestamiseks. Eelnõuga kavandatava muudatusega täpsustatakse taimekaitsevahendite registri põhimääruse kehtestamise volitusnormi ulatust tagades, et riigivõimu teostatakse üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel ning täidesaatvat võimu on volitatud reguleerima üksnes vähem intensiivsete põhiõiguste piiranguid. Selleks, et tagada ka isikuandmete nõuetekohane töötlemine, täpsustatakse volitusnormi ja sätestatakse, et taimekaitsevahendite registri põhimääruses sätestatakse andmete esitajad ja nendelt saadavad andmed; täpne andmekoosseis; andmete säilitamise täpsemad tähtajad; volitatud töötleja ja tema ülesanded; vastutava töötleja ülesanded; andmetele juurdepääsu ja andmete väljastamise kord ning muud andmekogu pidamise korralduslikud küsimused.

Tulenevalt lõikes 3 kavandatavatest muudatustest ajakohastatakse eelnõu punktiga 26 TaimKS-i § 81 pealkirja, millest jäetakse välja viide registrisse kantavatele andmetele. Registrisse kantavad andmed on ammendavalt loetletud TaimKS-i § 80 lõikes 3.

Lõike 4 kohaselt on taimekaitsevahendite registri vastutav töötleja Regionaal- ja Põllumajandusministeerium. Sättest on välja jäetud volitatud töötlejaga seonduv, kuna volitatud töötleja määratakse edaspidi lõike 2 kohaselt taimekaitsevahendite registri põhimääruses.

Eelnõu punktiga 27 täiendatakse TaimKS-i § 81 lõiget 1, mille kohaselt kantakse isiku taotluseta taimekaitsevahendite registrisse taimekaitsetunnistuse väljastamise ja kehtetuks tunnistamise otsus (TaimKS-i § 782 lõige 6, § 782 lõige 5, mida eelnõuga täiendatakse, ning eelnõuga kavandatav uus lõige 61).
Tunnistuse omajal ning teistel huvitatud isikutel (nt turustaja või taimekaitsetöö tellija) on juba praegu isikukoodi alusel taimekaitsevahendite registri avaliku liidese kaudu võimalik kontrollida vastava tunnistuse olemasolu, selle kehtivust ja numbrit. Isikule taimekaitsetunnistuse plastikkaardina väljastamisest loobus PTA 2023. aasta teisel poolel. Füüsilise dokumendi väljastamisest loobumise põhjuseks oli soov toetada plastiku kasutamise vähendamist, mis omakorda säästab loodusressursse ja aitab vähendada keskkonnasaastet. Elektrooniline taimekaitsetunnistus on mugavam, kuna enam ei ole vaja kaasas kanda füüsilist dokumenti, ning turvalisem, kuna väheneb selle võltsimise, varastamise ja kaotamise risk. Samuti on elektroonilise taimekaitsetunnistuse korral lihtsam tagada andmete ajakohasust, kuna neid saab reaalajas uuendada. Samas on elektroonilise taimekaitsetunnistuse puhul eriti tähtis veenduda isikusamasuses.

Eelnõu punktiga 28 tunnistatakse kehtetuks TaimKS-i § 82, milles on kehtestatud taimekaitsevahendite registrisse kandmise kaitsega seonduv.
Avaliku teabe seaduse33 kohaselt on kogu avalik teave, mida riik töötleb oma ülesannete täitmisel, avalik, välja arvatud juhul, kui teabe suhtes on kehtestatud juurdepääsupiirang. Juurdepääsupiirang ei kohaldu automaatselt, vaid teabevaldajal on igakordne kohustus kaaluda, kas piirangut teabe suhtes kohaldada või mitte ehk kas andmed on avalikud või juurdepääsupiiranguga. Samas isegi juhul, kui avalik teave on tunnistatud asutusesiseseks teabeks, peab teabevaldaja olukorras, kus selle teabe kohta esitatakse teabenõue, iga kord hindama, millises osas saab seda teavet siiski avalikustada ja millises osas kehtib juurdepääsupiirang (avaliku teabe seaduse § 38 lõige 2). Eelneva alusel on põhjendatud lõike 1 kehtetuks tunnistamine.

Kehtetuks tunnistatavas lõikes 2 on kehtestatud erandid sellise teabe kohta, mis ei saa taimekaitsevahendi puhul olla ärisaladuseks. Nimetatud erandid kehtestati nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ, taimekaitsevahendite turuleviimise kohta, ülevõtmisega Eesti õigusesse. Nimetatud direktiiv tunnistati kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1107/2009, mida rakendavad sätted jõustusid TaimKS-is 2011. aastal. Eelnõuga kavandatava muudatusega kõrvaldatakse vastuolu avaliku teabe seaduse §-ga 35, milles on kehtestatud teabe asutusesiseseks kasutamiseks tunnistamise alused, eelkõige selle lõike 1 punktiga 17, mille kohaselt on teabevaldaja kohustatud tunnistama asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks teabe, mille avalikustamine võib kahjustada ärisaladust. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1107/2009 artiklis 63 on kehtestatud konfidentsiaalsusega seonduv toimeaine heakskiitmise ja taimekaitsevahendi loa taotluse esitamisel. Seega edaspidi tuleb taotleja poolt vastava teabe ärisaladuseks hindamise korral lähtuda avaliku teabe seadusest ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EÜ) nr 1107/2009.

Tulenevalt eelnevast on põhjendatud tunnistada kehtetuks ka sama paragrahvi lõige 4, mille kohaselt on isikul, kelle taimekaitsevahend on turule lubatud, kohustus ärisaladuse avalikustamisest teavitada PTA-d. Teabe käsitamine ärisaladusena ja sellega seotud muudatused on osa toimeaine, taimekaitseaine ja sünergisti heakskiitmise ning taimekaitsevahendi loa taotluse menetlusest, mistõttu tuleb ka siin lähtuda Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EÜ) nr 1107/2009.

Lisaks eelnevale on põhjendatud tunnistada kehtetuks ka TaimKS-i § 82 lõige 3, mille kohaselt koostab ja avaldab PTA Eestis turule lastud taimekaitsevahendite ning nende kasutamise tingimuste loetelu jooksvalt oma veebilehel. Sama paragrahvi lõike 21 kohaselt avalikustab PTA oma veebilehel teabe taimekaitsevahendi loa ja kehtetuks tunnistatud taimekaitsevahendi loa kohta, arvestades Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1107/2009 artiklis 57 sätestatud nõudeid. Seega on teabe avalikustamisega seonduv ammendavalt kehtestatud sama paragrahvi lõikes 21. Arvestades aga TaimKS-i § 82 ajakohastamist tervikuna on põhjendatud esitada PTA teabe avalikustamise kohustus edaspidi TaimKS-i § 21 lõikes 2, milles on kehtestatud EL-i õigusest tulenevad need liikmesriigi kohustused, mille täitmine on pandud ülesandeks PTA-le.

Eelnõu punktiga 29 muudetakse TaimKS-i §-s 83 sätestatud taimekaitseseadme mõistet, mille kohaselt on taimekaitsevahendi kasutamiseks ettenähtud seade, sealhulgas selle tõhusaks toimimiseks esmatähtis osa pihusti, manomeeter, filter, sõel ja paagi puhastusseade.

Muudatus on tingitud vajadusest võtta arvesse tehnoloogia arengut, ajakohastades loetelu taimekaitseseadme osade kohta, mis on seadme tõhusaks toimimiseks esmatähtsad. Muudatusega jäetakse esmatähtsate osade loetelust välja sellised osad, mida ei kasutata valdavates tänapäevastes taimekaitseseadmetes, näiteks manomeeter. Edaspidi nimetatakse esmatähtsateks osadeks ainult neid seadme osi nagu paak, pump ja pihusti, mis on universaalsed kõikide taimekaitseseadmete, sealhulgas õhusõidukite ja puhtimisseadmete puhul.

Eelnõu punktiga 30 täpsustatakse TaimKS-i § 875 lõike 2 punktis 8 sätestatud taimekaitseseadme tehnilise kontrolli tegija iga-aastast koolitusnõuet. Edaspidi peab taimekaitseseadme tehnilise kontrolli tegija osalema igal aastal vähemalt ühel korral taimekaitseseadme või selle tehnilise kontrolli alases õppetegevuses nagu infopäev, konverents või täienduskoolitus.

Koolitatavaid on Eestis vähe (kuni 15 isikut), kuid kõigile sobiva koolitusaja leidmine võib olla siiski problemaatiline. Samuti on mitme samasisulise koolituse korraldamine aasta jooksul nii väiksele sihtgrupile kulukas, eriti välislektori kaasamise korral. Tulenevalt eelnevast võib jääda mõnel tehnilise kontrolli tegijal kohustuslik täienduskoolitus läbimata, seetõttu on mõistlik muuta täienduskoolituse läbimise nõue tehnilise kontrolli tegijate jaoks paindlikumaks. Edaspidi saavad taimekaitseseadme tehnilise kontrolli tegijad valida erinevate täienduskoolituste, infopäevade ja konverentside vahel, samas on sellega tagatud, et nad on kursis valdkondlike tehnoloogiliste uuendustega ja taimekaitseseadme testimise võimalusega, ajakohastavad teadmisi ning oskavad kavandada investeeringuvajadusi.

Eelnõu punktiga 31 muudetakse TaimKS-i § 877 lõikeid 3 ja 4, milles on kehtestatud ametliku kontrolli määruse rakendamisega seonduv.

Eelnõuga kavandatava muudatusega jäetakse lõikest 3 välja viide Veterinaar- ja Toiduametile, mille asemel moodustati 1. jaanuaril 2021. aastal tööd alustanud PTA. Lisaks sellele korrastatakse sätet, et vältida veterinaarseaduse § 73 lõike 3 ülekirjutamist, mille kohaselt on ametliku kontrolli määruse artikli 109 lõikes 2 nimetatud mitmeaastase kontrollikava eest vastutav asutus PTA, kes vastutab mitmeaastase kontrollikava koostamise eest ning nimetatud kava täitmise aastaaruande Euroopa Komisjonile esitamise eest. Sellest tulenevalt täpsustatakse PTA ülesandeid TaimKS-is ning kehtestatakse, et PTA on ametliku kontrolli määruse artiklis 109 nimetatud mitmeaastase kontrollikava ja sama määruse artikli 111 lõike 2 punktis a nimetatud taimetervise, taimekahjustajate ja taimekaitsevahendite eest vastutav asutus ning täidab kõiki asjakohaseid nõudeid.

Mitmeaastane kontrollikava hõlmab kõiki EL-i toidutarneahela õigusaktidega hõlmatud valdkondi, sealhulgas loomatervist, ning sisaldab teavet ametliku kontrolli süsteemi struktuuri ja korralduse kohta. Koostatud kontrollikava ajakohastatakse korrapäraselt ning avalikustatakse ametliku kontrolli määruse artikli 111 lõike 1 kohaselt PTA veebilehel.

Ühtlasi täpsustatakse lõike 4 muudatusega, et PTA on järelevalvekoostöö kontaktasutus ametliku kontrolli määruse artikli 103 lõike 1 tähenduses sama määruse artikli 111 lõike 2 punktis a nimetatud taimetervise, taimekahjustajate ja taimekaitsevahendite puhul.

Eelnõu punktiga 32 täiendatakse TaimKS-i § 882 lõikega 10 ning kehtestatakse PTA õigus teha kontrolltehing TaimKS-i §-s 883 sätestatud korras. PTA teostab TaimKS-is kehtestatud nõuete täitmise üle riiklikku ja haldusjärelevalvet TaimKS-i § 88 lõike 1 kohaselt. Muudatusega luuakse seaduslik alus, mille kohaselt on PTA-l õigus teha kontrolltehingut. Kuna kontrolltehing on oma olemuselt varjatud järelevalvemeede, siis kehtestatakse kontrolltehingu tegemiseks ka üksikasjalikud menetlusnormid.

Eelnõu punktiga 33 täiendatakse TaimKS-i §-ga 883 ning kehtestatakse riikliku järelevalve erimeetmena kontrolltehing. Regulatsiooni väljatöötamisel on eeskuju võetud eriseadustest, milles on samuti kehtestatud kontrolltehingu regulatsioon. Eelkõige on arvestatud toote nõuetele vastavuse seadust, mille § 50 lõike 6 kohaselt teeb PTA riiklikku järelevalvet EL-i väetisetoodetele kehtestatud nõuete täitmise üle. Seetõttu on kontrolltehingu regulatsiooni lisamisel TaimKS-i arvestatud vajadusega hoida järelevalvetegevused ja selle korraldus vähemalt ühe asutuse jaoks ühetaoline. Selliselt suureneb ka kontrolltehingu erimeedet rakendava järelevalveasutuse teadlikkus ja asjatundlikkus, sest meetme kohaldamise asjaolud on ühetaolised asutuse igas järelevalve valdkonnas.

TaimKS-i § 883 lõike 1 kohaselt on PTA-l õigus teha kontrolltehing, kui TaimKS-is või EL-i õigusaktis kehtestatud nõuete täitmise üle ei ole muul viisil võimalik järelevalvet teostada või see on oluliselt raskendatud ning kontrolltehing on vajalik olulise ohu või korrarikkumise väljaselgitamiseks. Seejuures on kontrolltehingu tegemine piiratud ning seda võib kasutada üksnes TaimKS-is või EL-i õigusaktis taimepassi olemasolu ja selle väljaandmise, sealhulgas kaitstava piirkonna kohta sätestatud nõuete, taimekaitsevahendi loa olemasolu ja turulelaskmise ning turustamise kohta kehtestatud nõuete täitmise kontrollimiseks.

Kontrolltehing võib olla vajalik kohapealse kontrolli tegemisel, aga ka veebi teel tehtava (müügi)tegevuse kontrollimiseks. Tuginedes komisjoni teatise (C/2024/6481) punktile 2.1.1, mis käsitleb e-kaubanduse ametlikku kontrolli, peavad pädevad asutused ametlikult kontrollima „loomi ja kaupu kõikides tootmis-, töötlemis-, turustamis- ja kasutamisetappides“ ja „aineid, materjale ja muid objekte, mis võivad mõjutada loomade ja kaupade omadusi või loomade tervist, ja nende vastavust kohaldatavatele nõuetele kõikides tootmis-, töötlemis-, turustamis- ja kasutamisetappides“ ning „ettevõtjate tegevust, sealhulgas loomapidamist, seadmeid, transpordivahendeid, valdusi ja muid nende kontrolli all olevaid kohti ja nende ümbrust, ning seonduvaid dokumente“.34

Lisaks tavapärasele nii-öelda riskipõhisele järelevalvele võib ilmneda vajadus teha kontrolltehing ka ohukahtluse korral, näiteks juhul, kui PTA-le on laekunud vihje kontrollida nõuetele mittevastavat toodet või tegevust. Näiteks juhul, kui veebipoes pakutakse müügiks taimekaitsevahendit, mida Eestis turustada ei tohi, saab üksnes kontrolltehinguga kontrollida, kas neid tooteid tegelikult Eestisse saadetakse. Kehtivas TaimKS-s puudub selleks selge seaduslik alus, mistõttu ei ole praegused järelevalvemeetmed piisavad.

Kontrolltehingu tegemise otsustab PTA peadirektor või tema volitatud ametnik. Normi eesmärgiks on tagada, et kontrolltehing kui põhiõigusi intensiivselt riivav järelevalvemeede alluks täiendavale kontrollile.

TaimKS-i § 883 lõike 2 kohaselt on kontrolltehing võlaõigusliku tehingu tunnustega toiming, mille eesmärgiks on kontrollida õigusaktiga kehtestatud nõuetest kinnipidamist. Kontrolltehingut tehakse ka veebilehel või muu sidevahendi abil. Veebilehel taimekaitsevahendi müügiks pakkumise üle kontrolltehingu tegemisega on võimalik kontrollida näiteks selliste taimekaitsevahendite turustamist, mis on turule lastud teises liikmesriigis, kuid mitte Eestis. Taimetervise valdkonnas on oluline kontrollida veebilehel või sotsiaalvõrgustikus tehtava müügitehingu puhul seda, kas müüdavate taimedega on kaasas ka nõutud taimepass. Nõue, et kaugmüügi teel turustatava taimega peab olema kaasas taimepass, tuleneb taimetervise määruse artiklist 78.

Taimetervise määruse artikli 2 punkti 12 kohaselt on lõppkasutaja isik, kes omandab taimi või taimseid saadusi isiklikuks tarbeks väljaspool nimetatud isiku kaubandus-, äri- või kutsetegevust. TaimKS-is kehtestatud nõuded on suunatud laiemale subjektide ringile ega piirdu vaid lõppkasutajatega, mistõttu on oluline tuvastada nõuete täitmine ka sellisel juhul, kui kaupleja tegevus on suunatud majandus- või kutsetegevusega tegelevatele isikutele. Näiteks ei saa lõppkasutajaks pidada taimekaitsevahendi professionaalset kasutajat, kuna tema ettevalmistus ja teadmised on keskmisest lõppkasutajast oluliselt paremad. Samas on inimese ja looma tervise kaitse ja ohutuse ning keskkonnaohutuse saavutamiseks oluline, et nõuetele vastaksid ka professionaalsele kasutajale pakutav taimekaitsevahend (selle kohta on antud turulelaskmise luba, sellel nõuetekohane märgistus jmt) ja selle müügiks pakkumine ehk turustamine.

TaimKS-i § 883 lõike 3 kohaselt ei pea kontrolltehingut tegev ametnik ennast tehingu tegemisel esitlema ega kandma vormiriietust, samuti ei pea ametnik esitama ametitunnistust enne kontrolltehingu eesmärgi saavutamist. Sama paragrahvi lõike 5 kohaselt teavitab kontrolltehingu tegija isikut viivitamata pärast kontrolltehingu eesmärgi saavutamist sellest, et tema suhtes tehti kontrolltehing, põhjendades kontrolltehingu tegemise asjakohasust.

Kaupluses või muus kohas, kus kaupa müügiks pakutakse, ei pea ostja end tutvustama ega muul viisil tuvastada laskma. Selleks et tuvastada nõuete täitmine müügitegevuse käigus ning vajaduse korral saada järelevalveasutuse omandisse proovi võtmiseks vajalik toode, peab ka järelevalveametnikul olema võimalus alustada müügitegevust või avaldada soovi osta kaupa tarbijana või muu isikuna (professionaalse kasutajana). Selleks on ametnikul võimalus tutvustada end enne müügitehingu lõpule viimist. Kui ametnik on veendunud, et kontrolltehing on olnud edukas ja selle käigus on ametnik saanud kontrollida asjakohaste nõuete täitmist, siis ei ole tal põhjust oma isikut rohkem varjata ning võib avaldada oma isiku, teavitada, et tegemist oli kontrolltehinguga ja jätkata menetlustoimingutega. Seda näiteks olukorras, kus müüja on üleantava kauba valmis pannud ja pole põhjust eeldada, et ta käitus kauba valikul teisiti kui tavatarbija puhul. Arvestades kontrolli olustikku, võib ametnik kontrolltehingust teavitamise edasi lükata kuni müügitehingu lõpetamiseni.

Sama lõike kohaselt, kui kontrolltehingut tehakse sidevahendite abil, võib PTA ametnik kasutada selliseid elektroonilisi kontaktandmeid, mis ei ole seostatavad tema ametiülesannete täitmisega. Eelneva järgi on veebi teel kontrolltehingu tegemiseks lubatud kasutada sellist e-maili aadressi, mis ei sisalda ametniku nime või kasutada sellist telefoninumbrit, mis ei ole tema ametlik kontaktnumber PTA-s.

TaimKS-i § 883 lõike 4 kohaselt ei või kontrolltehingu tegemisel teha jälitustoiminguid, kihutada isikut süüteo toimepanemisele ega panna toime süüteotunnustega tegu.

Kriminaalmenetluse seadustiku35 § 1261 lõike 1 kohaselt on jälitustoiming isikuandmete töötlemine eesmärgiga varjata andmete töötlemist ja sisu andmesubjekti eest. Kontrolltehingu tegemise eesmärgiks on kontrollida selle kaupleja tegevuse õiguspärasust, kes pakub avalikult müügiks taimi, taimseid saadusi ja muid objekte või taimekaitsevahendeid. Üldistades peab järelevalveametnik kontrolltehingut kasutades sooritama ostu nagu iga teine selle kaupleja klient. Kontrolltehingu tegemise asjaolu võib ametnik varjata üksnes lühiajaliselt ning tegevust võib varjata üksnes kontrolltehingu tegemise ajal.

Komisjoni teatises (C/2024/6481) ametliku kontrolli määruse rakendamise kohta punkti 2.1.1.2 on sätestatud järgmist. „Pädevad asutused võivad võtta proove ja teha analüüse, et kontrollida kooskõlas ametliku kontrolli määruse artikli 14 punktiga h riskipõhiste kontrollide käigus loomade ja kaupade vastavust nõuetele. See võib puudutada internetis pakutavaid loomi ja kaupu. Proove võib võtta internetis tooteid pakkuvate ettevõtjate valduste kontrollimise käigus. Teine tõhus proovivõtuviis (eelkõige piiriülestes olukordades) on tellida kaupu internetist ja võtta neist proovid kättesaamisel. Sellise proovivõtuviisi puhul ja selleks, et oleks võimalik teha ametlikku kontrolli ette teatamata kooskõlas ametliku kontrolli määruse artikli 9 lõikega 4, võib pädevatel asutustel olla vaja tellimisprotsessi ajal oma identiteeti varjata. Ametliku kontrolli määruse artiklis 36 on sätestatud pädevatele asutustele õiguslik alus kasutada internetist (või muude sidevahendite kaudu) tellitud loomi ja kaupu ametliku kontrolli eesmärgil proovide võtmiseks, ilma et nad ennast identifitseerima peaksid. Ametliku kontrolli määruse artikli 10 lõike 1 kohaselt kontrollib pädev asutus ametlikult kaupu kõikides tootmis-, töötlemis-, turustamis- ja kasutamisetappides, kui see on vajalik asjaomaste normide täitmise kindlakstegemiseks.“36

TaimKS-i § 883 lõike 6 kohaselt protokollitakse kontrolltehing korrakaitseseaduse §-s 12 sätestatud korras. Viidatud paragrahvi lõike 1 kohaselt protokollitakse riikliku järelevalve meetme kohaldamine haldusmenetluse seaduse §-s 18 sätestatud alustel ja korras korrakaitseseaduses sätestatud erisustega. Kui meede protokollitakse, antakse isikule, kelle suhtes meedet on kohaldatud, tema nõudmisel esimesel võimalusel protokolli ärakiri. Korrakaitseseaduse eelnõu seletuskirja37 samasisulise paragrahvi kohta antud selgitustest lähtudes ei tähenda protokollimise kohustus, et protokolli peaks alati koostama juba meetme kohaldamise ajal. Ohutõrje tagamise seisukohalt on oluline, et dokumenteerimine ei muutuks takistavaks asjaoluks meetme kohaldamisel. Samas ei tohi meetme protokollimisega ka liigselt viivitada. Sellisel juhul võivad kaotsi minna olulised dokumenteerimist vajavad asjaolud või saada kahjustada selle isiku huvid, kes soovib kirjalikus vormis tõendit enda suhtes meetme kohaldamise kohta.

TaimKS-i § 883 lõikes 7 sätestatakse, et kontrolltehingu käigus tehtud tehing on tühine. Sarnaselt kehtivatele kontrolltehingu regulatsioonidele nähakse ka TaimKS-i kontrolltehingu regulatsioonis ette tehingu tühisusega seonduv ning kehtestatakse, et kontrolltehingu käigus tehtud tehing on tühine. Eelnev tähendab seda, et tühine on üksnes lõpule viidud tehing. Kuna kontrolltehingu tegemise eesmärgiks on lõike 1 kohaselt olulise ohu väljaselgitamine, selle tõrjumine või korrarikkumise kõrvaldamine, siis tuleb tehingu tühisus kõne alla ilmselt vaid üksikutel juhtudel. Pigem tuleb lõpule viia just veebi teel tehtav kontrolltehing. Kontrolltehingut ei ole vaja lõpule viia, kui korrarikkumise asjaolud selgitati välja enne müügitehingu vahetut alustamist.

Eelnõu punktiga 34 täiendatakse TaimKS-i § 111 lõikega 17 ning kehtestatakse rakendussäte, mille kohaselt võib professionaalne kasutaja kuni 2027. aasta 1. jaanuarini pidada kasutatud taimekaitsevahendite üle arvestust ka muul viisil kui elektrooniliselt.38

Rakendussätte kehtestamisega rakendatakse komisjoni rakendusmääruse (EL) 2025/2203 artiklit 1, mille kohaselt on liikmesriikidel taimekaitsevahendite kasutamise korral õigus lubada, et vastavaid andmeid ei kanta üle ettenähtud elektroonilisse vormingusse alates 1. jaanuarist 2027. Selliselt on tagatud soodsam võimalus Eesti professionaalsetele kasutajatele teha vajalikud ettevalmistused ja viia oma tegevus EL-i õigusega kooskõlla mõistliku aja jooksul.

Eelnõu punktiga 35 muudetakse TaimKS-i normitehnilist märkust, täiendades märget Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/128/EÜ kohta märgetega direktiivi muutvate EL-i õigusaktide kohta.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõuga ei kavandata kasutusele võtta uusi termineid.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu on kooskõlas EL-i õigusega.

Eelnõu ettevalmistamisel on arvestatud järgmiste EL-i õigusaktidega:
1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2017/625, mis käsitleb ametlikku kontrolli ja muid ametlikke toiminguid, mida tehakse eesmärgiga tagada toidu- ja söödaalaste õigusnormide ning loomatervise ja loomade heaolu, taimetervise- ja taimekaitsevahendite alaste õigusnormide kohaldamine, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EÜ) nr 999/2001, (EÜ) nr 396/2005, (EÜ) nr 1069/2009, (EÜ) nr 1107/2009, (EL) nr 1151/2012, (EL) nr 652/2014, (EL) 2016/429 ja (EL) 2016/2031, nõukogu määruseid (EÜ) nr 1/2005 ja (EÜ) nr 1099/2009 ning nõukogu direktiive 98/58/EÜ, 1999/74/EÜ, 2007/43/EÜ, 2008/119/EÜ ja 2008/120/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EÜ) nr 854/2004 ja (EÜ) nr 882/2004, nõukogu direktiivid 89/608/EMÜ, 89/662/EMÜ, 90/425/EMÜ, 91/496/EMÜ, 96/23/EÜ, 96/93/EÜ ja 97/78/EÜ ja nõukogu otsus 92/438/EMÜ (ELT L 095, 07.04.2017, lk 1–142);
2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/2031, mis käsitleb taimekahjustajate vastaseid kaitsemeetmeid, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EL) nr 228/2013, (EL) nr 652/2014 ja (EL) nr 1143/2014 ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 69/464/EMÜ, 74/647/EMÜ, 93/85/EMÜ, 98/57/EÜ, 2000/29/EÜ, 2006/91/EÜ ja 2007/33/EÜ (ELT L 317, 23.11.2016, lk 4–104);
3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/128/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse tegevusraamistik pestitsiidide säästva kasutamise saavutamiseks (ELT L 309, 24.11.2009, lk 71–86);
4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise ja nõukogu direktiivide 79/117/EMÜ ja 91/414/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 309, 24.11.2009, lk 1–50);
5) komisjoni rakendusmäärus (EL) 2020/1740, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1107/2009 ette nähtud toimeainete heakskiidu pikendamise menetluse rakendamiseks vajalikud sätted ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 844/2012 (ELT L 392, 23.11.2020, lk 20‒31);
6) komisjoni rakendusmäärus (EL) 2023/564 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1107/2009 kohaselt professionaalsete kasutajate poolt säilitatavate taimekaitsevahendeid käsitlevate andmete sisu ja vormingu kohta (ELT L 74, 13.03.2023, lk 4‒9).

6. Seaduse mõjud

Seaduse rakendamisega kaasnevaid mõjusid on analüüsitud Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ §-s 46 nimetatud valdkondades. Eelnõul on otsesed mõjud majandusele, riigiasutuste töökorraldusele, elu- ja looduskeskkonnale. Puuduvad otsesed olulised mõjud riigi julgeolekule ja välissuhetele, regionaalarengule, samuti ei ole otsest sotsiaalset ega demograafilist mõju. Sihtrühmadest on peamiselt mõjutatud põllumajanduse ja taimekaitse valdkonnas tegutsevad ettevõtjad. Mõjude hindamisel käsitletakse üksnes neid mõjukategooriaid, mille puhul kaasneb seaduse rakendamisega otsene mõju.

Kuivõrd eelnõuga kavandatavad muudatused mõjutavad erinevates sektorites tegutsevaid isikuid, siis muudatuste koondmõju ei ole võimalik välja tuua ning mõju erinevatele sihtrühmadele on esitatud alapunktides 6.1.– 6.7. Hinnanguliselt mõjutavad kavandatavad muudatused 10 205 ettevõtjat, 742 avaliku sektori teenistujat ja 5027 isikut.

6.1. Taimekaitsevahendi kasutamise üle arvestuse pidamise viisi muutumine

Mõju valdkond: riigiasutuste töökorraldus
Mõju sihtrühmad: PTA, PRIA. PTA-s töötab 375 ametnikku ja PRIA-s 340, neist taimekaitsevahendite arvestusega seotute hulk on marginaalne.
Avalduv mõju, selle ulatus ja sagedus: muudatuse kohaselt tuleb taimekaitsevahendite üle arvestust pidada vaid elektrooniliselt masinloetavas formaadis ning riik peab tagama kaasaegsed IT süsteemid, mille vahendusel on kõikidel professionaalsetel kasutajatel võimalus elektrooniliselt arvestust pidada. Muu hulgas tuleb määruse kohaselt tagada professionaalsete kasutajate ligipääs alternatiivsetele asukoha või töödeldud ala identifitseerimismeetoditele, kui töödeldud maa-ala andmeid ei ole võimalik näiteks põllumassiivi numbrina kirja panna. Samuti peavad olema kättesaadaval EPPO koodidele vastavad põllukultuuride üldnimetused, kasutusolukorrad või maakasutuse ning põllukultuuride kasvuetapid vastavalt BBCH monograafiale. Nimetatud koodid on PTA taimekaitsevahendite registris olemas, kuid avalikus vaates praegu puuduvad. Kasvuetapid on iga taimekaitsevahendite registris oleva toote juures juba leitavad.
Eestis on kasutusel mitu eraettevõtjate põlluraamatu pidamise tarkvara ning ka riiklik PRIA hallatav e-põlluraamat. Põlluraamatu täitmine on kohustuslik põllumajandustootjatele, ent mitte teiste valdkondade esindajatele, kes on samuti professionaalsed taimekaitsevahendite kasutajad. Ratsionaalseim lahendus on riikliku e-põlluraamatu arenduses näha ette võimalus kasutada seda tööriista ka mittepõllumajandustootjatel, et kõigil professionaalsetel taimekaitsevahendite kasutajatel oleks võimalik täita nõudeid ilma lisakuludeta (näiteks tasu eratarkvara haldajale).
Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: kõigil professionaalsetel kasutajatel ei ole ühtset süsteemi. PTA peab suutma kontrollida, kas professionaalsed taimekaitsevahendi kasutajad säilitavad kasutuse andmeid nõuetekohaselt. PRIA hallatavas e-põlluraamatu süsteemis ei pruugi IT arendused vastata nende professionaalsete kasutajate vajadustele, kes tegutsevad mittepõllumajanduslikus sektoris.

Mõju valdkond: majandus (taimekaitsevahendite kasutus)
Mõju sihtrühm: taimekaitsevahendite professionaalsed kasutajad. Professionaalsete kasutajate tunnistusi on Eestis 2025. aasta detsembri seisuga välja antud 4531 füüsilisele isikule.
Avalduv mõju, selle ulatus ja sagedus: muutub arvestuse pidamise formaat, see tähendab, et alates 1. jaanuarist 2026. aastal tuleb kõigil professionaalsetel kasutajatel säilitada andmeid taimekaitsevahendi kasutamise kohta vaid elektroonilises masinloetavas formaadis, kuid senises andmekoosseisus arvestatavaid muudatusi ei ole. Tegemist ei ole iseenesest uue nõudega ning valdavalt kasutatakse taimekaitsevahendeid põllumajanduses, kus on kohustus pidada põlluraamatut, mida üha enam peetakse elektrooniliselt. Juhul, kui professionaalse kasutaja taimekaitsevahendi kasutamise andmed on kajastatud elektroonilises põlluraamatus, siis kasutajale mõjusid ei kaasne. Põllumajandustootjaid on kokku üle 12000 ja PTA andmetel on siiani paberil arvestust pidavate professionaalsete kasutajate näol tegu üksikjuhtumitega, kellest osad omakorda peavad arvestust paralleelselt nii paberil kui elektrooniliselt. Olulisem on mõju põllumajandussektoris mitte tegutsevatele professionaalsetele kasutajatele, kes on seni pidanud andmete üle arvestust oma süsteemis (näiteks Exceli fail) või paberkandjal. Exceli fail on samuti vajaduse korral masinloetav formaat. Nende professionaalsete kasutajate arv, kes ei tegutse põllumajanduses, väheneb pidevalt, sest kohalikud omavalitsused lähevad järk-järgult üle mittekeemilistele taimekaitselahendustele ning raudteeettevõtete vajadused on piiratud. Lisakulusid tarkvaralitsentsi omandamiseks kasutajatele ei kaasne, sest e-põlluraamatuga liitumine ja selle kasutamine on tasuta, eratarkvarade liidestamise PRIA infosüsteemiga viib läbi PRIA ja oma tarkvara kasutusele võtmine on vabatahtlik. Andmete nõuetekohaseks säilitamiseks luuakse põllumajandussektoris mitte tegutsevatele professionaalsetele kasutajatele ligipääs PRIA hallatavale e-põlluraamatule ning vajadusel töötatakse tähtajaks välja ühtne masinloetav failiformaat, mis tehakse kättesaadavaks PTA veebilehel.
Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: kõikidel professionaalsetel kasutajatel ei pruugi olla oskust elektroonilises formaadis andmeid sisestada, kuid andmete sisestamiseks on ette nähtud tähtaeg, mille jooksul on võimalik leida teenusepakkujaid ning nõustajaid.

6.2. Taimekaitsevahendi õhust kasutamine ja sellest teavitamine

Mõju valdkond: riigiasutuste töökorraldus
Mõju sihtrühmad: PTA, METK
Avalduv mõju, selle ulatus ja sagedus: põllumajandustootjatel on küll huvi kasutada taimekaitsevahendit mehitamata õhusõidukilt, kuid kasutajate täpset suurusjärku ei ole praegu võimalik prognoosida tulenevalt tehnoloogia uudsusest, hinnatasemest ja väga piiratud kasutamiseks sobilike taimekaitsevahendite tootevalikust. Samuti eeldab õhusõiduki käitamine lennundusseaduse nõuete täitmist, mis olenevalt õhusõiduki kategooriast võib olla ajamahukas.
PTA jaoks tähendab senikehtinud keelust erisuse võimaldamine lisanduvat töökoormust toodete hindamisel (taimekaitsevahendi õhust pritsimise lisatingimused, toote infolehe uuendamine ning taimekaitsevahendite registrisse asjakohaste muudatuste tegemine) ja IT-süsteemide arendamisel. Taimekaitsevahendite lisahindamine on vajalik, et Eestis oleksid kättesaadavad õhusõidukilt kasutamiseks lubatud taimekaitsevahendid. Samuti on vajalik teavituste ja kasutamise järelevalve, mis eeldab kas IT-arendusi, mille maksumust ei ole praegu võimalik prognoosida, või vakantset tööjõudu, mille suurusjärku ei ole samuti praegu võimalik ette näha, sest see sõltub asjaomaste taimekaitsevahendite kättesaadavusest (2025. aasta seisuga ei ole registreeritud õhust kasutamiseks ühtki toodet) ja loa taotlejate arvust.
METK-i jaoks on oluline olla järjepidevalt kursis valdkonna arengutega ning vajadusel katsetada erinevaid kasutusviise ja uuendada tehnilise kontrolli nõuded seadmetele. Maksumust ja ajakulu ei ole hetkel võimalik ette näha.
Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: ebasoovitav mõju võib kaasneda juhul, kui PTA ja METK ei suuda teha vajalikke hindamisi ega koguda teadmisi, mis on olulised valdkonna arenguks ja riskivähendusmeetmete rakendamiseks. Ebasoovitavaid mõjusid võrreldes taimekaitsevahendite konventsionaalsete kasutusmeetmetega ei ole ette näha. Suurimaks riskiks on valdkonna uudsus, mis äärmisel juhul võib väljenduda selles, et riigiasutusel tuleb tulevikus teha teatavaid töökorralduslikke muudatusi, mis võivad nõuda lisaressursse (näiteks kasvõi järelevalve tõttu). Hetkel ei ole seda ette näha.

Mõju valdkond: majandus
Mõju sihtrühm: professionaalsed kasutajad
Avalduv mõju, selle ulatus ja sagedus: muudatusega antakse professionaalsetele kasutajatele garantii investeerida sellisesse seadmesse, mis võimaldab kasutada taimekaitsevahendit paiktöötlemisel. Samal ajal saab mehitamata õhusõidukit kasutada ka külviks, väetise laotamiseks ning seireks. Muutuvate kliima- ja kasutustingimuste oludes võib mehitamata õhusõiduki kasutamine tuua põllumajandustootjatele kaasa alternatiivse võimaluse saaki säilitada ja kaitsta, sest põllul on võimalik teha töid ka siis, kui nt vihmasaju tagajärjel on muld liiga pehme ning rasketehnikaga ei ole sellel võimalik tööd teha. Õhusõidukit kasutav isik peab läbima asjakohased koolitused ning tal peab olema asjakohane luba õhusõiduki kasutamiseks, samuti peab ta teavitama PTA-d õhusõidukilt taimekaitsevahendi kasutamisest. Nimetatud nõuded toovad kaasa täiendava aja- ja finantskulu. Samas on tegemist eeskätt lisavõimalusega ning võimalik kasutaja hindab eelnevalt tegevuse majanduslikku mõttekust, sealhulgas riigiga seotud menetlusi ehk tegemist ei ole nõudega, mille täitmine on sihtrühmale vältimatu.
Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: mehitamata õhusõidukilt pritsitakse taimekaitsevahendit, mida ei ole lubatud õhust pritsida või mis ei vasta selle kasutamise infolehele ja kasutustingimustele. Nimetatud riskide vähendamist mõjutab asjakohane järelevalve.

Mõju valdkond: elu- ja looduskeskkond
Mõju sihtrühm: avalikkus
Avalduv mõju, selle ulatus ja sagedus: tegemist on ühest küljest mitte liiga laialdaselt levinud seadmetega, mistõttu võib tekkida kõhklusi nende ohutus kasutuses. Samal ajal tegeletakse aktiivselt asjakohase õhust taimekaitsevahendi kasutamise valdkonna arendamise ja regulatsioonidega nii üle maailma kui ka EL-is. Ka Eestis on teadusasutused huvitatud erinevate seadmete katsetamisest, et tagada elu- ja looduskeskkonna ohutus, vähendada keskkonnakoormust ning säilitada samal ajal konkurentsivõime. Mehitamata õhusõidukilt on lubatud kasutada vaid sellist taimekaitsevahendit, mis on läbinud asjakohase riskihindamise ning mida kasutatakse vastavalt taimekaitsevahendi loal ja asjakohastes õigusaktides sätestatule.
Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: toodete väärkasutus

6.3. Taimekaitsekoolituse nõude leevendamine

Mõju valdkond: haridus
Mõju sihtrühm: viis taimekaitsekoolitusi korraldavat täienduskoolitusasutust, taimekaitsevahendi turustajad, professionaalsed kasutajad ja nõustajad. 2025. a detsembri seisuga oli professionaalse kasutaja tunnistuse omajaid 4531 isikut, turustaja tunnistuse omajaid 462 isikut ja nõustaja tunnistuse omajaid 19 isikut.
Avalduv mõju, selle ulatus ja sagedus: seni kehtinud korra järgi pidid kõik taimekaitsevahendi turustajad, professionaalsed kasutajad ja nõustajad osalema taimekaitsekoolitusel iga viie aasta järel. Edaspidi muutub keskseks asjakohaste teadmiste olemasolu isikul, sõltumata teadmiste omamise viisist ehk sisuliselt muutub taimekaitsekoolituse läbimine vabatahtlikuks. Muudatuse tulemusel väheneb koolitustel osalejate hulk. Edaspidi väljastatakse taimekaitsetunnistus üksnes eksami sooritatud isikule ja kõik taimekaitsetunnistuse omamisest huvitatud isikud peavad vähemalt iga viie aasta tagant sooritama eksami.
Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: muudatus mõjutab koolitusasutuste sissetulekut, kuna eksamitasu moodustab ainult osa taimekaitsekoolituse tasust. Võib eeldada, et sissetuleku vähenemise tulemusel on koolitusasutustel vähem võimalusi investeerida õppematerjalide väljatöötamisse. Samas, kuna asjakohaste teadmiste olemasolu kontrollitakse eksami edukal sooritamisel, siis ei saa eeldada, et muudatuse tulemusel toimub taimekaitsetunnistuse omajate teadmiste kvaliteedi langus.

Mõju valdkond: halduskoormus
Mõju sihtrühm: taimekaitsetunnistuse omajad, keda 2025. a detsembri seisuga hinnanguline arv oli 5012 isikut.
Avalduv mõju, selle ulatus ja sagedus: taimekaitsevahendi turustaja, professionaalne kasutaja ja nõustaja peavad kehtiva nõude kohaselt uue taimekaitsetunnistuse saamiseks läbima iga kord taimekaitsekoolituse ja sooritama edukalt eksami. Muudatuse tulemusel piisab taimekaitsetunnistuse taotlemiseks vaid eksami sooritamisest. Muudatus võimaldab taimekaitsetunnistust taotleda soovival isikul vähemalt kord viie aasta jooksul säästa aega (kuni kolm tööpäeva) ja raha, sooritades eksami ilma eelnevalt koolitusel osalemata.
Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike.

6.4. Taimekaitsetunnistuse õigusliku tähenduse täpsustamine

Mõju valdkond: töö- ja halduskoormus
Mõju sihtrühmad: PTA, viis taimekaitsekoolitusi korraldavat täienduskoolitusasutust
Avalduv mõju, selle ulatus ja sagedus: TaimKS-i § 79 lõike 2 kohaselt koostab koolitusasutus taimekaitsekoolituse programmi, arvestades taimekaitsevahendi professionaalse kasutaja, turustaja või nõustaja ülesannetest ja vastutusest tulenevaid erisusi, mistõttu tuleb taimekaitsetunnistuse õigusliku tähenduse täpsustamisel tehtud muudatuse järel koolitusasutustel analüüsida oma taimekaitsekoolituse programmi, korrigeerida seda ning esitada uuendatud versioon PTA-le heakskiitmiseks. PTA hindab koolitusprogrammi vastavust nõuetele 20 tööpäeva jooksul. Muudatuse tulemusel suureneb PTA ja taimekaitsekoolitusi korraldavate koolitusasutuste töökoormus ja halduskoormus ühekordselt.
Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: taimekaitsekoolituse programmi PTA-le heakskiitmiseks esitamisega kaasneb alati risk, et see ei vasta nõuetele ning jääb seetõttu heaks kiitmata. Kuna üldjuhul esitab koolitusasutus PTA-le taimekaitsekoolituse programmi heakskiitmiseks ajal, kui koolitused ei toimu (näiteks suve alguses), on ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike.

6.5. Koolitusasutuse õigus viia läbi taimekaitsekoolituse eksam ilma taimekaitsekoolitust korraldamata

Mõju valdkond: töö- ja halduskoormus
Mõju sihtrühmad: PTA, viis taimekaitsekoolitusi korraldavat täienduskoolitusasutust
Avalduv mõju, selle ulatus ja sagedus: seni oli eksamite korraldamine taimekaitsekoolituse korraldamise lahutamatuks osaks ning eksami korraldamiseks ei pidanud eraldi dokumente PTA-le heakskiitmiseks esitama. Muudatuse tulemusel tuleb edaspidi kõikidel koolitusasutustel enne eksami korraldamist eksami ülesehituse ja läbiviimise kord esitada PTA-le heakskiitmiseks. PTA hindab selle vastavust kehtestatud nõuetele 20 tööpäeva jooksul. Eksami ülesehituse ja läbiviimise kord tuleb esitada PTA-le heakskiitmiseks iga kord, kui eksami korraldamises tehakse muudatus. Muudatuse tulemusel suureneb nende koolitusasutuste halduskoormus, kes seni korraldasid taimekaitsekoolitusi, mille lahutamatuks osaks oli eksam, samuti kaasneb halduskoormus uutele eksami korraldamisest huvitatud koolitusasutustele. Samuti suureneb töökoormus PTA jaoks, kes peab eksami ülesehituse ja läbiviimise korra heaks kiitma.
Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike

6.6. Taimekaitseseadme tehnilise kontrolli tegija iga-aastase koolitusel osalemise kohustuse leevendamine

Mõju valdkond: halduskoormus
Mõju sihtrühm: tehnilise kontrolli tegijad (kuni 15 isikut)
Avalduv mõju, selle ulatus ja sagedus: tehnilise kontrolli tegijatel on kohustus täiendada oma teadmisi kord aastas. Seni kehtinud nõuete järgi oli kohustus läbida täienduskoolitus. Täienduskoolituse korraldamine ja kõigile sobiva koolitusaja leidmine on olnud problemaatiline. TaimKS-i muudatusel on positiivne mõju taimekaitseseadme tehnilise kontrolli tegijatele, võimaldades neil oma pädevuse täiendamise kohustust paindlikumalt täita ja osaleda igal aastal õppetegevuses (infopäev, konverents, täienduskoolitus ja muud) lähtuvalt oma vajadusest ja võimalusest (veebis või füüsiline üritus, tasuta või tasuline ja muud võimalused). Muudatus avaldab positiivset mõju.
Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike.

6.7. Kontrolltehing

Mõju valdkond: järelevalve ja riigiasutuse töökorraldus
Mõju sihtrühm: PTA taimetervise ja paljundusmaterjali osakond, taimekaitse ja väetise osakond
Avalduv mõju, selle ulatus ja sagedus: kavandatavad muudatused mõjutavad vähesel määral PTA kahe osakonna töökorraldust, sest kontrolltehingute arv oleks väike ja need tehakse üksnes PTA poolt hinnatud riskide või ametile edastatud vihjete põhjal. Näiteks sel aastal laekus toidu- ja söödaalase kiirhoiatussüsteemi kaudu viis teadet taimekaitsevahendite nõuetele mittevastavuse kohta. See on vihjete arv, millega peab PTA olema valmis arvestama kontrolltehingute vajadust hinnates. Samas on kontrolltehingu tegemise ettenägemine lisavõimalus avastada (veebi)müügiga seonduvaid rikkumisi. Kavandatavad muudatused toovad kaasa lisakulusid. Järelevalveasutusele tuleb kontrolltehingu tegemise võimaluse ettenägemise korral eraldada eelarvevahendid kontrollitava teenuse ja toote ostmiseks ning analüüsimiseks. Suurusjärku ei ole võimalik praegu prognoosida.

Mõju valdkond: majandus
Mõju sihtrühm: ettevõtjad, kes turustavad taimi, taimseid saadusi, muid objekte ja taimekaitsevahendeid
Avalduv mõju, selle ulatus ja sagedus: võimalus teha kontrolltehingut parandab konkurentsiolukorda ettevõtluses, sest see muudab seaduserikkumise või ebavõrdsete konkurentsitingimuste loomise ettevõtjatele riskantsemaks. Lisaks suurendab kontrolltehingute tegemine läbipaistvust turul, mis aitab tugevdada usaldust nii tarbijate kui ka teiste ettevõtjate seas.
Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: kontrolltehing on põhiõigusi riivav meede, samas paraneb selle tegemise tulemusel konkurents ja turu selgus.

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud

Kavandatavate muudatustega ei kaasne mõju riigieelarve kuludele ja tuludele.

8. Rakendusaktid

Eelnõuga kavandatavate muudatuste tõttu muutub üks volitusnorm ning kaasneb kahe rakendusakti ajakohastamise vajadus. Eelnõuga kavandatavate muudatuste tõttu muudetakse järgmiseid rakendusakte:
1) regionaal- ja põllumajandusministri määrus „Taimekaitsekoolituse programmi, taimekaitsekoolitusel käsitletavate teemade, koolituse kestuse, eksami ülesehituse ja läbiviimise nõuded“ (TaimKS-i § 79 lõike 6 alusel);
2) maaeluministri 8. märtsi 2019. a määrus nr 21 „Taimetervise registri põhimäärus“39 ja
3) maaeluministri 8. märtsi 2019. a määrus nr 26 „Taimekaitsevahendite registri põhimäärus“40.
Rakendusakti kavandid on lisatud seletuskirjale (lisa 1).

9. Seaduse jõustumine

Seadus jõustub üldises korras. Eelnõuga kavandatavate muudatustega kohanemiseks ei ole vaja üleminekuaega.

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitati kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu 25-0441/01.

Eelnõu esitati arvamuse saamiseks järgmistele organisatsioonidele: Eesti Põllumajandus- ja Kaubanduskoda, Eesti Taimekaitse Assotsiatsioon, Eesti Talupidajate Keskliit, Järvamaa Kutsehariduskeskus, Räpina Aianduskool, MTÜ Eesti Turbaliit, Põllumeeste ühistu Kevili, Aiandusliit, Transpordiamet, Sendihaldur OÜ, A.Tammel AS, Karitsa Tehnik OÜ, Kuivajõe Talukaup OÜ, Wihuri OÜ, Viru Nõuandekeskus OÜ, Pärnumaa Talupidajate Nõuandekeskus OÜ, Maamasin OÜ, Sike Agri OÜ. Eelnõu kohta tegid ettepanekuid Räpina Aianduskool, Põllumeeste ühistu Kevili, Eesti Põllumajandus- ja Kaubanduskoda, MTÜ Eesti Turbaliit ja Eesti Taimekaitse Assotsiatsioon.
Tagasiside eelnõu kohta esitasid Põllumeeste Ühistu KEVILI, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Räpina Aianduskool, MTÜ Eesti Taimekaitse Assotsiatsioon ja MTÜ Eesti Turbaliit. Esitatud ettepanekutega arvestamise ja arvestamata jätmise põhjendused on esitatud kooskõlastamise käigus esitatud märkuste ja ettepanekutega arvestamise tabelis (lisa 2).

Algatab Vabariigi Valitsus 18. mail 2026. a

Vabariigi Valitsuse nimel

(allkirjastatud digitaalselt)
Heili Tõnisson
Valitsuse nõunik

Seletuskiri_.pdf

Taimekaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1 Sisukokkuvõte

Taimekaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu (edaspidi eelnõu) väljatöötamine on tingitud

vajadusest lahendada taimekaitseseaduse (edaspidi TaimKS) rakendamisel tekkinud

kitsaskohad.

Eelnõuga kavandatakse muudatused taimekaitsekoolituse regulatsioonis ning koolitusel

osalemine muudetakse isikule paindlikumaks. Edaspidi on taimekaitsetunnistuse saamise

peamiseks eelduseks mitte ainult taimekaitsekoolituse läbimine, vaid asjakohaste teadmiste

olemasolu, mida kinnitab taimekaitsekoolituse eksami edukas sooritamine. Seoses sellega

täpsustatakse, millised õigused annab isikule professionaalse kasutaja taimekaitsetunnistus,

turustaja taimekaitsetunnistus ja nõustaja taimekaitsetunnistus. Muudatuse eesmärgiks on

ühtlustada taimekaitsetunnistuste kasutamise praktikat.

Lisaks täiendatakse TaimKS-i võimalusega kasutada taimekaitsevahendit mehitamata

õhusõidukilt. Taimekaitsevahendit lennukilt ja helikopterilt kasutada on endiselt keelatud, kuid

asjakohaste kasutustingimuste täitmise korral võib taimekaitsevahendit pritsida

taimekaitseseadmega varustatud mehitamata õhusõidukilt ehk droonilt. Taimekaitsevahendi

õhust pritsimise kohta kehtestatakse professionaalsele kasutajale teavitamiskohustus.

Samuti seotakse professionaalse kasutaja arvestuse pidamise kohustus selgemalt EL-i õigusega

ning õigusselguse tagamiseks kehtestatakse ka rakendussäte, millega antakse isikule

üleminekuaeg taimekaitsevahendi kasutamise üle arvestuse pidamiseks üksnes elektroonilisel

kujul masinloetavas formaadis 1. jaanuariks 2027.

Ajakohastatakse taimekaitseseadme mõistet, et võtta arvesse vahepeal toimunud tehnilist

arengut. Ühtlasi leevendatakse taimekaitseseadme tehnilise kontrolli tegija iga-aastast

koolitusnõuet. Edaspidi peab taimekaitseseadme tehnilise kontrolli tegija osalema igal aastal

vähemalt ühel korral taimekaitseseadme või selle tehnilise kontrolli alases õppetegevuses nagu

infopäev, konverents või täienduskoolitus.

Riikliku järelevalve erimeetmena kehtestatakse kontrolltehingu regulatsioon ning

Põllumajandus- ja Toiduametile (edaspidi PTA) antakse õigus teha kontrolltehing, kui TaimKS-

is või EL-i õigusaktis taimepassi ja selle väljaandmise, sealhulgas kaitstava piirkonna kohta

sätestatud nõuete, taimekaitsevahendi loa olemasolu ning taimekaitsevahendi turulelaskmise ja

turustamise kohta kehtestatud nõuete täitmise üle ei ole muul viisil võimalik järelevalvet

teostada või see on oluliselt raskendatud ning kontrolltehing on vajalik ohu väljaselgitamiseks

ja tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks.

Seaduse eelnõu sisaldab ka mõningaid tehnilisi korrastavaid muudatusi. Sealhulgas

kavandatakse eelnõuga andmekaitsega seonduvate sätete ajakohastamine, et tagada

isikuandmete asjakohane kaitse.

Eelnõuga kavandatavatest muudatustest mõjutatud sihtrühmadeks on nii taimetervise kui ka

taimekaitse valdkonnas tegutsevad ettevõtjad, PTA, Maaelu Teadmuskeskus (edaspidi METK)

ning Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (edaspidi PRIA).

Taimekaitsevahendi õhust kasutamise kohta teavitamiskohustuse kehtestamine toob kaasa

halduskoormuse vähese tõusu, kuid kuna tegemist on vaid lisavõimalusega taimekaitsevahendi

kasutamiseks, siis ei ole halduskoormuse vähendamise meetmeid võetud.

Taimekaitsevahendite kasutamise üle arvestuse pidamise kohustus kehtib taimekaitsevahendite

professionaalsetele kasutajatele juba praegu. Arvestuse pidamise kohustus elektrooniliselt

masinloetavas formaadis on seotud EL-i õiguse rakendamisega ning praegust halduskoormust

ei suurenda. Riigi pakutava tasuta e-põlluraamatu teenusega on igale taimekaitsevahendi

professionaalsele kasutajale loodud võimalus esitada andmeid võimalikult väikese

halduskoormuse ja väheste kulutustega. Taimekaitsetunnistuse õigusliku tähenduse

täpsustamise tulemusel tuleb koolitusasutustel analüüsida oma taimekaitsekoolituse

programmi, seda korrigeerida ning esitada uuendatud versioon PTA-le heakskiitmiseks. Sama

taimekaitsekoolituse programmi analüüsi käigus peab koolitusasutus otsustama, kas ta

korraldab ainult koolitusi või on valmis läbi viima ka eksameid. See suurendab mõnel juhul

ühekordselt taimekaitsekoolitusi korraldavate koolitusasutuste halduskoormust.

Halduskoormuse tasakaalustamise reegli järgimiseks leevendatakse eelnõuga kavandatavate

muudatustega taimekaitseseadme tehnilise kontrolli tegijate iga-aastast koolitusnõuet ja

taimekaitsevahendi turustaja, nõustaja ja kasutaja kohustusliku koolituse nõuet.

Taimekaitseseadme mõiste ajakohastamisel ja kontrolltehingu regulatsiooni kehtestamisel

puudub mõju halduskoormusele.

1.2 Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja koostasid Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi (edaspidi ReM)

taimetervise osakonna taimetervise valdkonnajuht Marge Nõmmik (625 6530,

[email protected]), sama osakonna peaspetsialistid Veiko Kastanje (5898 1051,

[email protected]) ja Julia Viguro (5684 8668, [email protected]). Eelnõule tegi

juriidilise ekspertiisi ja seletuskirja kvaliteeti kontrollis ReM-i õigusosakonna nõunik Katrin

Pööra (5696 3832, [email protected]), keeleliselt toimetas eelnõu ja seletuskirja sama

osakonna peaspetsialist Leeni Kohal (5698 3427, [email protected]).

1.3 Märkused

Eelnõu ei ole seotud teiste menetluses olevate eelnõudega ega Vabariigi Valitsuse

tegevusprogrammiga.

Eelnõu on seotud EL-i õiguse rakendamisega.

Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus.

Eelnõuga kavandatakse taimekaitseseaduse (RT I, 27.09.2023, 12) muutmine.

Seaduse rakendamine toetab „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani

2030” alaeesmärgi „Tark ja kestlik põllumajandus, toidutootmine ja maaelu ning ohutu toit ja

hoitud keskkond” saavutamist.

2. Seaduse eesmärk

Eelnõu eesmärk on lahendada TaimKS-i rakendamisel tekkinud kitsaskohad. Selleks

ajakohastatakse ja tehakse muudatused nii taimetervise kui ka taimekaitse valdkonda

puudutavates sätetes. Alljärgnevalt on eelnõu sisu selgitatud eelnõuga kavandatavate

olulisemate muudatuste kaupa.

Eelnõu ettevalmistamisele eelnes TaimKS-i ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse

väljatöötamiskavatsuse1 (edaspidi TaimKS-i VTK) koostamine. Seoseid TaimKS-i VTK-ga on

vaadeldud iga muudatuse juures eraldi. Võrreldes TaimKS-i VTK-ga on eelnõust välja jäetud

erinevate tasude ja riigilõivudega seonduvad muudatused.

2.1 Taimekaitsevahendi kasutamine õhusõidukilt

Võimalust kasutada taimekaitsevahendit õhusõidukilt ei analüüsitud TaimKS-i VTK-s. Kuna

tegemist on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2009/128/EÜ2 lubatud õhust pritsimise

erandi ülevõtmisega Eesti õigusesse, ei olnud vajalik koostada väljatöötamiskavatsust, lähtudes

HÕNTE § 1 lõike 2 punktist 2.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/128/EÜ artikli 9 kohaselt peavad liikmesriigid

tagama õhust pritsimise keelustamise. Sama määruse artikli 3 punkti 5 kohaselt on õhust

pritsimine defineeritud kui pestitsiididega töötlemine õhusõidukilt (lennuk või helikopter).

Artikli 9 lõikes 2 kehtestatud erandjuhul taimekaitsevahendi õhust kasutamise võimalus oli ette

nähtud juba Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/128/EÜ jõustudes 2009. aastal,

kuid direktiivi ülevõtmisega Eesti õigusesse üle 2011. aastal õhust kasutamise erandit üle ei

võetud. Sel ajal õhusõidukina käsitatavalt lennukilt või helikopterilt taimekaitsevahendi

kasutamisel ei olnud Eesti oludes selgeid eeliseid seoses väiksema mõjuga inimeste ja loomade

tervisele ning keskkonnale võrreldes taimekaitsevahendi kasutamisega maapinnalt. Samuti

puudus Eestis varasem taimekaitsevahendi õhusõidukilt kasutamise praktika.

Käesoleval ajal lubavad mõned liikmesriigid eeltingimuste täitmise korral (sh

taimekaitsevahendi eriloa alusel) kasutada taimekaitsevahendit mehitamata õhusõidukilt.

Nende liikmesriikide hulka kuuluvad Bulgaaria, Hispaania, Saksamaa, Kreeka, Luksemburg,

Slovakkia ja Soome. Vastav regulatsioon on muutmisel Poolas ja Slovakkias. Tehnoloogia

arengu tulemusel on mehitamata õhusõiduki abil võimalik olulisel määral vähendada üleüldist

taimekaitsevahendite kasutamist, CO2-heidet ja taimekaitsevahendite kasutamisega kaasnevaid

mõjusid (näiteks professionaalse kasutaja tervis, rasketehnika surve põllumuldadele, kohalike

teede säästmine). Võib prognoosida, et mehitamata õhusõidukid ei asenda maapinnalt

kasutatavaid taimekaitseseadmeid, kuid nende kasutamisel võib teatud tingimustel olla

arvestatav eelis, näiteks üksikute taimekahjustajate kollete tõrjumisel suuremal maa-alal, liiga

pehme mulla, kõrge taimekultuuri korral või muudel juhtudel.

Uut tüüpi seadmete ehk mehitamata õhusõidukite kasutuselevõtmise lubamiseks

taimekaitsevahendi kasutamisel on soovi avaldanud mitmed osapooled (nt Eesti Maaülikool,

kes on jätkusuutlike põllumajanduspraktikate väljatöötaja, samuti põllumajandusseadmete

edasimüüjad ja põllumajandustootjad).

Ühest küljest otsivad põllumajandustootjad uusi tehnoloogilisi lahendusi, mis võimaldaksid

muutunud ilmastikuoludele tõhusalt reageerida, teisalt võimalust vähendada

taimekaitsevahendite kasutamist täpsema kasutuse abil. Taimekaitsevahendi kasutamisel

õhusõidukilt on võrreldes maapinnalt kasutatavate taimekaitseseadmete kasutamisega väiksem

keskkonnamõju, mistõttu nähakse mehitamata õhusõidukite kasutusel potentsiaali.

1 Eelnõude Infosüsteemi toimik nr 23-0256. https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/35d145f9-6925-

4c2a-8072-7ab6cd780acc 2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/128/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse tegevusraamistik

pestitsiidide säästva kasutamise saavutamiseks

Põllumajandustootjatel3, sealhulgas Eesti põllumajandusettevõtjatel on üha suurem huvi uue

tehnoloogia vastu, mida kinnitavad korduvad pöördumised ministeeriumi poole ja erinevad

infopäevad. Arvestades, et tegemist on uut tüüpi kasutusviisiga, siis on järelevalveasutusel

põhjendatud omada täpset teavet töödeldava piirkonna ja kasutatud taimekaitsevahendi kohta,

et vajaduse korral rakendada lisameetmeid riskide vähendamiseks (näiteks kasutustingimused,

triivi vähendamine ja muud). Kui tugineda teiste riikide senisele kogemusele mehitamata

õhusõidukilt taimekaitsevahendi kasutamisel, siis on optimaalne taimekaitsevahendi

õhusõidukilt kasutamise kõrgus enamasti paar meetrit taimekultuurist. Kuid arvestades, et

õhusõidukitel on tehniline võimekus lennata oluliselt kõrgemal tavalise taimekaitsepritsi

töökõrgusest, siis peab õhusõidukilt kasutada kavatsetava taimekaitsevahendi kohta olema

tehtud täiendav riskihindamine ning sellel peab olema asjakohane luba, milles on kindlaks

määratud ka õhust kasutamise tingimused. Samuti on Majandusliku Arengu ja Koostöö

Organisatsiooni juures (Organisation for Economic Co-operation and Development, OECD)

loodud selle teema jaoks eraldi töögrupp ja erinevate töörühmade töö tulemusel on valminud

asjakohased parimate tavade juhendid4. Euroopa Komisjon kaardistas 2024. aastal sektori

murekohad, mida tuleb EL-i õigusaktides lihtsustada5, muu hulgas on mainitud vajadust

lihtsustada Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi artikli 9 kohast menetlust.

Lisaks eespool toodule võib õhust kasutada üksnes õhust kasutamiseks lubatud

taimekaitsevahendit (artikli 9 lõike 2 punkt c)). 2025. aastal puuduvad nii EL-i põhjatsoonis kui

ka Eestis sellised taimekaitsevahendid. Taimekaitsevahendi turule laskmiseks läbi viidava

hindamise käigus tuleb pädeval asutusel taimekaitsevahendi õhust kasutamiseks kindlaks

määrata nõuded kasutatavate taimekaitseseadmete kohta, meetmed võimalike riskide, triivi ja

soovimatute mõjude vähendamiseks. Seega kehtib endiselt keeld kasutada taimekaitsevahendit

lennukilt või helikopterilt, kuid riskivähendamise meetmete rakendamise korral on võimalik

kohaldada erandit taimekaitsevahendi kasutamiseks mehitamata õhusõidukilt.

Riskivähendamise meetmeteks on eelnõuga kavandatavate muudatuste kohaselt nii-öelda

kasutajapiirang, mille kohaselt saab taimekaitsevahendit mehitamata õhusõidukilt kasutada

üksnes professionaalne kasutaja, ja tootepiirang, mille kohaselt võib kasutada üksnes sellist

taimekaitsevahendit, mille turulelaskmise loas on määratud ka selle spetsiifilised kasutamise

nõuded.

Taimekaitsevahendi õhust kasutamiseks kehtestatakse professionaalsele kasutajale

teavitamiskohustus. Selle järgi esitab professionaalne kasutaja üks kord hooaja

(vegetatsiooniperioodi) jooksul enne taimekaitsevahendi õhust kasutamist PTA-le andmed

asjakohase ala, taimekultuuri nimetuse, millel kavatsetakse taimekaitsevahendit kasutada, ja

eeldatavate tõrjutavate taimekahjustajate kohta.

Teavitamiskohustuse kehtestamisega võetakse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi

2009/128/EÜ artikli 9 lõige 4, mille kohaselt esitab professionaalne kasutaja, kes soovib

pestitsiide õhust pritsida, pädevale asutusele taotluse kiita heaks töötlemiskava, millele on

lisatud tõendid selle kohta, et samas artiklis osutatud tingimused on täidetud6. Kooskõlas

heakskiidetud töötlemiskavaga esitatakse pädevale asutusele taotlus taimekaitsevahendi õhust

pritsimiseks. See sisaldab teavet pritsimise eeldatava aja ning kasutatavate

taimekaitsevahendite koguste ja liigi kohta. Kuigi direktiivi sõnastusest võib esmapilgul

3 „In Moldova, agricultural drones are used more and more by farmers“ UNDP:2022

https://www.undp.org/european-union/stories/moldova-agricultural-drones-are-used-more-and-more-farmers 4 Best Management Practices for Safe and Effective Application of Pesticides Using Unmanned Aerial Spray

Systems https://uapastf.com/wp-content/uploads/2024/09/MASTER-UAPASTF-BMP-final-Sept-2024.pdf 5Euroopa Komisjoni töödokument. 10.12.2024. Simplification measures for farmers.

https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/PDF/?uri=CELEX:52024SC0360 6 Osundatud tingimused on lahti kirjutatud eespool sama põhjenduse alguses.

järeldada, et tegemist on loakohustusega tegevusega, siis eelnõu väljatöötamise käigus leiti, et

direktiivist tulenevad taimekaitsevahendi õhust pritsimise nõuded (erandjuhud) on täidetud

asjaomase taimekaitsevahendi eriloa ja riigisiseste taimekaitsevahendi kasutamise nõuete

täitmisega. Iga turule lastud taimekaitsevahendi kasutamise tingimused määrab kindlaks PTA.

Seega ei ole põhjendatud kohustada isikut lisaks tõendama direktiivis sätestatud nõuete täitmist

ning esitama taimekaitsevahendi õhust kasutamiseks tõendeid asjaolude kohta, millest

järelevalveasutus on juba teadlik. Eelneva alusel otsustati isiku jaoks vähem koormava piirangu

kasuks ning taimekaitsevahendi õhust kasutamiseks kehtestatakse teavitamiskohustus.

Avalikuks huviks ehk ühiskondlikuks hüveks, mille kaitseks teavitamiskohustus seatakse, on

inimese ja looma elu või tervis ning keskkonna ohutus7, mida taimekaitsevahendi kasutamise

nõuete rikkumise korral võidakse kahjustada. Teavitamiskohustuse kehtestamisega piiratakse

põhiseaduse §-s 31 kehtestatud ettevõtlusvabadust. Piirangu sisuks on professionaalse kasutaja

kohustus teavitada PTA-d enne taimekaitsevahendi õhust kasutamist oma kavatsusest.

Tegemist on lihtsa seadusereservatsiooniga põhiõigusega ning seadusandjal on võimalik seada

ettevõtlusega tegelemisele piiranguid ning piirangute kehtestamiseks piisab mõistlikust

põhjusest8. Riivet võib siiski väheseks pidada, kuna teavitamiskohustus ei piira kõnealuse

tegevusega alustamist.

2.2 Taimekaitsekoolituse ja -tunnistuse regulatsiooni ajakohastamine

TaimKS-i VTK-s analüüsitud taimekaitsekoolituse sätete ajakohastamise lahendusvariantides

oli välja pakutud, et enne taimekaitsekoolitusel osalemist peab isik läbima pädeva asutuse poolt

heakskiidetud (veebipõhise) ettevalmistuskoolituse. Erandina oli täienduskoolitusel osalemine

vabatahtlik sellisele professionaalsele kasutajale, kes on läbinud taimekasvatusalase

tasemeõppe.Nimetatud ettevalmistuskoolitus (aluskoolitus) oli plaanis liita üheks koolituseks

kõikide koolituse sihtrühmade puhul. Taimekaitsetunnistuse kehtivuse pikendamine oleks

võimalik juhul, kui eksam on edukalt sooritatud enne eelmise tunnistuse kehtivusaja lõppemist.

Taimekaitsetunnistuse taotlemiseks peeti sobilikuks positiivset eksamitulemust tingimusel, et

eksam on sooritatud mitte rohkem kui kuus kuud tagasi. Taimekaitsetunnistus oleks dokument,

mis tõendab, et turustaja võib turustada ning professionaalne kasutaja ja nõustaja võivad

turustada, osta ja kasutada kõiki taimekaitsevahendeid peale väga mürgiste. Isikul võib olla

ainult üks kehtiv taimekaitsetunnistus.

Eelnõuga kavandatav muudatus erineb TaimKS-i VTK-s analüüsitud probleemi lahendusest

muuta täienduskoolituse läbimine vabatahtlikuks ainult professionaalsele kasutajale

taimekasvatusalase tasemeõpe olemasolul, kuna selgus, et selle lahenduse rakendamine on

ülemäära keeruline ning selline nõue ei ole proportsionaalne vajadusega reguleerida

kutsetegevust. Seetõttu otsustati edaspidi võimaldada isikutel soovi korral osaleda eksamil ilma

eelnevalt taimekaitsekoolitust läbimata. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi

2009/128/EÜ artikli 7 lõike 2 kohaselt on taimekaitsetunnistuse saamiseks oluline piisavate

teadmiste olemasolu. Seega ei ole põhjendatud seada eksamile pääsemise eelduseks üksnes

kindlas õppevormis osalemist. Edaspidi saavad isikud asjakohaseid teadmisi omandada kas

iseseisvalt, töökogemuse kaudu, erialase hariduse omandamisel või taimekaitsekoolituse

läbimise teel. Kavandatav muudatus võimaldab saavutada järgmisi eesmärke: isikute aja ja raha

kokkuhoid, paindlikkuse suurendamine teadmiste omandamisel ja korduva õppe välistamine,

tunnistuse saamine mõistliku aja jooksul.

7 Avaliku huvi sõnastamisel on lähtutud: K. Ikkonen. Avalik huvi kui määratlemata õigusmõiste. – Juridica 2005,

nr 3, lk 187–199. 8 Riigikohtu 11. aprilli 2016. a otsus nr 3-3-1-75-15, p 19

Eelnõuga kavandatavate muudatustega täpsustatakse taimekaitsetunnistuse õiguslikku

tähendust ning määratakse, millised õigused annab taimekaitsevahendi turustajale,

professionaalsele kasutajale ja nõustajale antud tunnistus. Täienduse eesmärgiks on iga

sihtrühma jaoks täpselt piiritleda taimekaitsetunnistuse tähendus. Seoses sellega täiendatakse

taimekaitsetunnistuse kehtetuks tunnistamise aluseid. Edaspidi võib isikul olla ainult üks kehtiv

taimekaitsetunnistus. Muudatuse tegemise eesmärgiks on saavutada õigusselgus ja ühtne

praktika taimekaitsetunnistusega kaasnevate õiguste kasutamisel.

Taimekaitsekoolituse korraldajad ja sektori esindajad juhtisid korduvalt tähelepanu

probleemsele nõudele, et täienduskoolitus tuleb läbida kolm kuud enne senise

taimekaitsetunnistuse kehtivuse lõppemist, kuna selle tähtaja jooksul ei ole vahel võimalik leida

sobivat koolitust. TaimKS-i VTK-s kirjeldati eelmainitud kitsaskoha lahendamise võimalusena

uue nõude kehtestamist, mille kohaselt oleks taimekaitsetunnistuse taotlemise aluseks

positiivne eksamitulemus eeldusel, et eksami sooritamisest ei ole möödunud rohkem kui kuus

kuud. Eelnõu väljatöötamise käigus loobuti uue (pikema) perioodi sätestamisest (TaimKS § 79

lõige 3 tunnistatakse kehtetuks) ning edaspidi on taimekaitsetunnistuse omajal selle kehtivusaja

lõppemisel võimalik sooritada eksam temale sobival ajal. Samas tuleb tal arvestada, et uue

taimekaitsetunnistuse väljastamisel tunnistatakse kehtiv tunnistus kehtetuks ning edaspidi saab

isikul olla ainult üks taimekaitsetunnistus.

TaimKS-i VTK-s analüüsiti ka taimekaitse valdkonda sissejuhatava veebikoolituse pakkumise

võimalust, mis võimaldaks isikul, sealhulgas tavakasutajal iseseisvalt läbida koolitus

veebipõhiselt endale sobivas tempos, asukohas ning erinevaid tehnoloogilisi võimalusi

kasutades. Arvestades ühtse riiklikult koostatava veebikoolituse sisu loomisega,

ajakohastamisega ja selleks vajaliku IT arendusega kaasnevaid kulusid ning lähtudes riigi

majanduslikust olukorrast, otsustati piirduda veebikoolituse aluse sätestamisega. Tulevikus

saab seda ideed rahaliste vahendite olemasolul ellu viia ning samuti on võimalus eraettevõtjatel

või koolitusasutustel korraldada veebipõhiseid koolitusi, mis sobivad ka üldsusele

kasutamiseks.

2.3 Taimekaitsevahendi kasutamise üle arvestuse pidamine

TaimKS-i kohaselt peab isik, kes kasutab taimekaitsevahendit oma majandustegevuses,

kasutatud taimekaitsevahendi üle arvestust paberkandjal või elektrooniliselt.

Taimekaitsevahendi kasutamise teenuse tellimise korral peab teenuse saaja lisaks arvestust

teenuse osutaja kohta. Kuna arvestust peetakse nii paberkandjal kui ka elektrooniliselt, siis

selleks, et tagada kogu EL-is säilitatavate andmete piisav ja ühetaoline kvaliteet, võttis

komisjon vastu rakendusmääruse (EL) 2023/5649, millega kehtestatakse professionaalsete

kasutajate poolt säilitatavate taimekaitsevahendite andmete sisu ja vorming. Rakendusmääruse

kohaselt peab professionaalne kasutaja taimekaitsevahendi kasutamise üle arvestust üksnes

elektroonilisel kujul ja masinloetavas formaadis. Kuna tegemist on EL-i õiguse rakendamisega,

siis tuginedes HÕNTE § 1 lõike 2 punktile 2, ei analüüsitud seda TaimKS-i VTK-s.

Nimetatud rakendusmäärust täiendati komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2025/220310 ning

liikmesriikidele anti võimalus kohaldada professionaalse kasutaja kohustust pidada arvestust

üksnes elektroonilisel kujul masinloetavas formaadis alates 1. jaanuarist 2027.

9 Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2023/564, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1107/2009

kohaselt professionaalsete kasutajate poolt säilitatavate taimekaitsevahendeid käsitlevate andmete sisu ja

vormingu kohta 10 Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2025/2203, millega muudetakse rakendusmäärust (EL) 2023/564 seoses

professionaalsete kasutajate poolt säilitatavate taimekaitsevahendeid käsitlevate andmete ülekandmisega

elektroonilisse vormingusse

Kuigi taimekaitsevahendite kasutamise andmete üle arvestuse pidamine ei ole

professionaalsetele kasutajatele, sealhulgas põllumajandusega tegelevatele isikutele uus nõue,

siis mõjutab see kõige rohkem neid põllumajandusega tegelevaid professionaalseid kasutajaid,

kes peavad põlluraamatut ja täidavad seega ka taimekaitsevahendite kasutamise andmete üle

arvestuse pidamise kohustust paberkandjal. TaimKS-i § 78 lõike 6 kohaselt peab isik, kes

kasutab taimekaitsevahendit oma majandustegevuses, kasutatud taimekaitsevahendi üle

arvestust paberkandjal või elektrooniliselt. Veeseaduse11 kohaselt on põllumajandusega

tegelevale isikule põlluraamatu pidamine kohustuslik ning seda võib pidada nii paberkandjal

kui ka elektrooniliselt. Eeltoodu võib osale professionaalsetele kasutajatele tuua kaasa

kohustuse säilitada andmeid erinevates süsteemides, see tähendab, et juhul, kui põlluraamatut

peetakse paberkandjal või mittemasinloetavas elektroonilises vormingus, siis tuleb tagada ka

andmete säilitamine sobivas formaadis. Samuti võivad algandmed taimekaitsevahendi

kasutamise kohta olla rakendusmääruse kohaselt ka mõnes muus formaadis, kuid 30 päeva

jooksul alates taimekaitsevahendi kasutamise päevast, kui mõne teise õigusaktiga ei ole

sätestatud teisiti, tuleb need kanda rakendusmääruse kohasesse formaati. Andmete

elektrooniliseks säilitamiseks saab professionaalne kasutaja kõige mugavamalt kasutada

eratarkvara ja ka PRIA hallatavat e-põlluraamatut.

2.4 Taimekaitseseadme tehnilise kontrolli tegija koolitus

TaimKS-i VTK-s oli taimekaitseseadmeid käsitlevate sätete ajakohastamisel eelistatud

lahendusvariandiks riigisiseste taimekaitseseadmete tehniliste kontrollide tegemise kohustuse

üleandmine METK-ile, jättes talle võimaluse kaasata ka seniseid teenusepakkujaid. Samuti oli

plaanis loobuda tehnilise kontrolli tegijate iga-aastasest koolitusnõudest, mille asemel pidi

METK tagama, et asjaomastel isikutel on vajalik ajakohane kvalifikatsioon või asjakohased

teadmised.

METK-ile taimekaitseseadmete tehniliste kontrollide tegemise kohustuse üleandmisest

otsustati loobuda, tuginedes TaimKS-i VTK kooskõlastamise käigus saadud tagasisidele.

Tagasisides rõhutati, et taimekaitseseadme omanike jaoks on oluline, et turul oleks erinevaid

teenusepakkujaid, et oleks tagatud teenuse kiirus ja piirkondlik katvus. Kui on vaja keset

hooaega kiirelt pritsi testida, siis mitmete teenusepakkujate hulgast on võimalik leida keegi, kes

saab kohe reageerida. Taimekaitseseadmete testimise jätmine üksnes METK-i pädevusse on

ebapiisav ega pruugi tagada ühtlast ning operatiivset teenuse osutamist.

Tuginedes TaimKS-i VTK kooskõlastamise käigus saadud tagasisidele, otsustati tehnilise

kontrolli tegijate iga-aastasest täienduskoolituse nõudest mitte loobuda ning muuta eelnõuga

kavandatava muudatusega nõude täitmine paindlikumaks. Edaspidi peab taimekaitseseadme

tehnilise kontrolli tegija osalema igal aastal vähemalt ühes taimekaitseseadme või selle tehnilise

kontrolli alases õppetegevuses nagu infopäeval, konverentsil või täienduskoolitusel.

Muudatuse tegemisega lahendatakse TaimKS-i VTK-s kirjeldatud probleem, mille järgi võib

mõnel tehnilise kontrolli tegijal jääda iga-aastane kohustuslik koolitus läbimata, kuna selleks ei

leita sobivat aega. Võimalus osaleda erineval taimekaitseseadme või selle tehnilist kontrolli

käsitleval koolitusel tagab tehnilise kontrolli tegijale võimaluse ajakohastada oma teadmisi

jooksvalt ja sobivaimas valdkonnas. Samas annab see ka kindluse, et tegevusega jätkamiseks

võetakse arvesse erinevaid teadmiste omandamise viise, mitte üksnes kindlas vormis ja kitsa

ajaraamiga täienduskoolitust.

11 RT I, 08.07.2025, 70

2.5 Kontrolltehing

TaimKS-i VTK-s analüüsiti kontrolltehingu tegemisega seonduvat ning leiti, et

mitteregulatiivsete lahendustega ei saa täita Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)

2017/62512 (edaspidiametliku kontrolli määrus) artikli 36 lõikest 1 tulenevat kohustust, mille

kohaselt võib pädev asutus ametliku kontrolli tegemiseks kasutada ettevõtjalt anonüümselt

tellitud proove, kui kaupa müüakse sidevahendi kaudu. Seega valiti regulatiivne

probleemilahendus ja sõnastati kontrolltehingu tegemise alused.

Komisjoni teatise (C/2024/6481) ametliku kontrolli määruse rakendamise kohta punktis 2.1.1,

mis käsitleb e-kaubanduse ametlikku kontrolli, on sätestatud järgmist. „/…/ liikmesriikidel on

üldine kohustus kehtestada riskipõhise ametliku kontrolli süsteem (ametliku kontrolli määruse

artikkel 9). Kui see on ametliku kontrolli määruse artikli 1 lõikes 2 osutatud normide täitmise

kindlakstegemiseks vajalik, peavad pädevad asutused ametlikult kontrollima „loomi ja kaupu

kõikides tootmis-, töötlemis-, turustamis- ja kasutamisetappides“; „aineid, materjale ja muid

objekte, mis võivad mõjutada loomade ja kaupade omadusi või loomade tervist, ja nende

vastavust kohaldatavatele nõuetele kõikides tootmis-, töötlemis-, turustamis- ja

kasutamisetappides“ ning „ettevõtjate tegevust, sealhulgas loomapidamist, seadmeid,

transpordivahendeid, valdusi ja muid nende kontrolli all olevaid kohti ja nende ümbrust, ning

seonduvaid dokumente“ (ametliku kontrolli määruse artikli 10 lõige 1). Ametlik kontroll võib

seega puudutada sidevahendite kaudu müügiks pakutavaid loomi ja kaupu ning ettevõtjaid

seoses sidevahendite kaudu toimuva tegevusega.“13

PTA võib TaimKS-is sätestatud nõuete kontrollimisel riikliku järelevalve teostamiseks

kohaldada korrakaitseseaduse14 alusel järgmisi riikliku järelevalve erimeetmeid: küsitlemine ja

dokumentide nõudmine, isikusamasuse tuvastamine, vallasasja läbivaatamine ning valdusesse

sisenemine. Nimetatud erimeetmed ei võimalda PTA-l kontrollida TaimKS-i nõuete täitmist

taimede, taimsete saaduste, muude objektide ning taimekaitsevahendite müümise ajal

müügikohas, veebipoes või sotsiaalmeedias.

Inimese ja looma tervise ning keskkonna ohutuse tagamiseks on oluline, et järelevalve oleks

korraldatud ühtmoodi tõhusalt nii veebis kui ka kohapeal toimuva tegevuse üle. Seetõttu

kavandatakse eelnõuga anda PTA-le õigus teha kontrolltehing ametliku kontrolli määruses

kehtestatud nõuete täitmise üle ametliku kontrolli tegemiseks. Regulatsiooni väljatöötamisel on

eeskuju võetud eriseadustest, milles on samuti kehtestatud kontrolltehingu regulatsioon. PTA

teeb riiklikku järelevalvet toote nõuetele vastavuse seaduse15 § 50 lõike 6 kohaselt EL-i

väetisetoodetele kehtestatud nõuete täitmise üle. Seetõttu on kontrolltehingu regulatsiooni

lisamisel TaimKS-i arvestatud vajadusega hoida järelevalvetegevused ja selle korraldus

vähemalt ühe asutuse jaoks ühetaolised. Selliselt suureneb ka kontrolltehingu erimeedet

rakendava järelevalveasutuse teadlikkus ja asjatundlikkus.

12 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2017/625, mis käsitleb ametlikku kontrolli ja muid ametlikke

toiminguid, mida tehakse eesmärgiga tagada toidu- ja söödaalaste õigusnormide ning loomatervise ja loomade

heaolu, taimetervise- ja taimekaitsevahendite alaste õigusnormide kohaldamine, millega muudetakse Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruseid (EÜ) nr 999/2001, (EÜ) nr 396/2005, (EÜ) nr 1069/2009, (EÜ) nr 1107/2009,

(EL) nr 1151/2012, (EL) nr 652/2014, (EL) 2016/429 ja (EL) 2016/2031, nõukogu määruseid (EÜ) nr 1/2005 ja

(EÜ) nr 1099/2009 ning nõukogu direktiive 98/58/EÜ, 1999/74/EÜ, 2007/43/EÜ, 2008/119/EÜ ja 2008/120/EÜ

ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EÜ) nr 854/2004 ja (EÜ) nr

882/2004, nõukogu direktiivid 89/608/EMÜ, 89/662/EMÜ, 90/425/EMÜ, 91/496/EMÜ, 96/23/EÜ, 96/93/EÜ ja

97/78/EÜ ja nõukogu otsus 92/438/EMÜ 13 Komisjoni teatis (C/2024/6481) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 (ametliku kontrolli

määrus) rakendamise kohta, punkt 2.1.1 14 RT I, 14.03.2023, 29 15 RT I, 20.11.2024, 8

Kontrolltehingut kui varjatud iseloomuga järelevalve erimeedet ei näe ette korrakaitseseadus,

kuid kontrolltehinguga seonduv on reguleeritud mitmes riiklikku järelevalvet käsitlevas

eriseaduses. Kontrolltehingu mõiste ja selle tegemise alused ning kord on sätestatud

jäätmeseaduse (JäätS) § 1192 lõigetes 4–8, tarbijakaitseseaduse (TKS) §-s 63,

lõhkematerjaliseaduse (LMS) §-s 43, toote nõuetele vastavuse seaduse (TNVS) § 53 lõigetes

3–7, alkoholiseaduse (AS) §-s 521 ja tubakaseaduse (TubS) §-s 332.16 Riikliku järelevalve

menetluse käigus kogutud tõendi lubatavuse hindamisel väärteomenetluses tuleb arvestada aga

ka seda, et põhiõigustesse sekkuva järelevalvemenetluse toimingu tegemiseks peab täidesaatva

võimu esindajal olema seaduslik alus.17

Võib eeldada, et kontrolltehingu tegemise õigusega kaasneb ka teatav ennetav element

järelevalves, kuna teadmine sellisest erimeetmest võib isiku käitumist nõuete järgimisel

positiivselt mõjutada. Kontrolltehingu regulatsiooni väljatöötamise üheks kandvaks ideeks on

võimalus teha järelevalvet olukorras, kus turustaja käitub ametnikuga nagu iga teise ostjaga ega

ürita rakendada teistsuguseid müügivõtteid.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/203118 (edaspidi taimetervise määrus)

kohaselt peab kaugmüügi teel turustatava taimega olema kaasas taimepass, mis on sama

määruse artikli 78 kohaselt ametlik etikett, mis on vajalik taimede, taimsete saaduste ja muude

objektide vedamisel liidu territooriumil ning kohaldatavuse korral nende sissetoomisel

kaitstavatesse piirkondadesse ja nendes vedamisel. Taimepassiga tõendatakse, et taimede,

taimsete saaduste ja muude objektide kaitstavatesse piirkondadesse sissetoomise ja nendes

vedamise kohta sätestatud nõuded on täidetud, ning taimepassi sisu ja vorm vastab taimetervise

määruses sätestatule. Kaugmüügi teel müüdavate taimede, taimsete saaduste ning muude

objektide ja taimekaitsevahendite nõuetekohasuse kontrolliks kontrolltehingu tegemise õigus

võimaldaks PTA-l eespool nimetatud nõuete täitmist kontrollida. Tulenevalt sellest, et Eesti on

alates 2005. aasta 15. maist tunnistatud viljapuu-bakterpõletiku tekitaja Erwinia amylovora

suhtes kaitstavaks piirkonnaks, on teatud taimede liikumisel ka erinõuded. See tähendab, et

näiteks õunapuu ja pirnipuu istikuid ning teiste kahjustajate peremeestaimede istikuid ostes

peab veenduma, et taimedel oleks alati küljes taimepass, millel on peal märge „PZ Erwinia

amylovora“ või „PZ ERWIAM“. See tagab, et istikud pärinevad viljapuu-bakterpõletiku vabast

piirkonnast ning Eestis toodetud istikute puhul kontrollitud tootmiskohast, kus on igal aastal

viljapuu-bakterpõletiku määramiseks proovid võetud. Nimetatud kahjustajat peetakse üheks

ohtlikumaks viljapuude haiguseks maailmas, sest haigus võib väga kiirelt hävitada suure hulga

taimi ja selle leviku peatamine on keeruline. Kuna selle taimekahjustaja puhul on soodsate

tingimuste tõttu oht levida Eestisse, tuleb eriti hoolsalt jälgida kaitstava piirkonnaga kaasnevate

nõuete täitmist.

Taimekaitsevahendite puhul on kontrolltehing oluline ebaseaduslike taimekaitsevahendite

väljaselgitamiseks, aga ka selleks, et kontrollida, kas taimekaitsevahendi turustaja järgib

taimekaitsevahendi turustamise nõudeid, sealhulgas seda, kas professionaalsele kasutajale

ettenähtud taimekaitsevahendi turustamisel kontrollitakse taimekaitsetunnistuse olemasolu.

Eestis tohib turustada ja kasutada üksnes neid taimekaitsevahendeid, mis on kantud

taimekaitsevahendite registrisse ja mis on konkreetseks kasutusalaks turule lubatud. Kõnealune

16 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 9. veebruari 2021. a otsus nr 4-20-1588, punkt 24 17 Samas, punkt 19 18 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/2031, mis käsitleb taimekahjustajate vastaseid

kaitsemeetmeid, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EL) nr 228/2013, (EL) nr

652/2014 ja (EL) nr 1143/2014 ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 69/464/EMÜ,

74/647/EMÜ, 93/85/EMÜ, 98/57/EÜ, 2000/29/EÜ, 2006/91/EÜ ja 2007/33/EÜ (ELT L 317, 23.11.2016, lk 4–

104)

luba puudub üldjuhul kolmandast riigist ja ka teisest EL-i riigist toodud või kaugmüügi teel

tellitud taimekaitsevahendite puhul. Taimekaitsevahend, mis ei ole kantud asjakohasesse

registrisse ja millel ei ole luba, on ebaseaduslik taimekaitsevahend. Samuti on ebaseaduslik

taimekaitsevahend võltsitud toode, mis sarnaneb välimuselt originaaltootega. Kuna sellist

taimekaitsevahendit ja selle omadusi ei ole hinnatud, siis ei ole ka teada selle efektiivsus ja

keemiline koostis, mistõttu on selle kasutamisel otsene oht inimese ja looma tervisele ning

keskkonnale. Enamik Eestis kasutada lubatud taimekaitsevahendeid on mõeldud üksnes

professionaalseks kasutamiseks. Sellise taimekaitsevahendi kasutamiseks peab isik olema

omandanud asjakohased teadmised ja tal peab olema taimekaitsetunnistus. Sellist

taimekaitsevahendit peab olema võimalik osta üksnes asjaomase tunnistuse esitamisel.

Kaugmüügi teel turustatavate taimede, taimsete saaduste, muude objektide ja

taimekaitsevahendite ning nende turustamise nõuetekohasust ei ole võimalik kontrollida ilma

kontrolltehingut tegemata. Veebipoes võib küll olla nähtav teave nõutavate dokumentide kohta,

kuid nende olemasolu (kas toote kohta on väljastatud taimepass, taimekaitsevahendi luba või

paralleelse kaubanduse luba), nõuetekohasust (näiteks kas taimepassi sisu ja vorm vastavad

nõuetele) ja seda, kas näiteks Eestis turustada keelatud toodete Eestisse saatmisest keeldutakse

(näiteks Eestisse kui kaitstavasse piirkonda ei ole lubatud tellitud taime sisse vedada või tellitud

taimekaitsevahend ei ole kantud taimekaitsevahendite registrisse), ei ole võimalik kontrollida

muud moodi kui kontrolltehingut tehes.

EL-is, sealhulgas Eestis on põllumajandustootjate mureks erinevatel taimekultuuridel

kasutatavate taimekaitsevahendite väike valik. Samuti suureneb kliimamuutusest tingitud uute

taimekahjustajate levik ning nende tõrjeks puuduvad sageli sobivad tooted. EL-is keelatakse

uutele andmetele tuginedes pidevalt erinevate toimeainete kasutamine, mistõttu ei ole varem

tõhusalt toiminud taimekaitsevahendid enam kättesaadavad. Sellistele taimekaitsevahenditele

asendus sageli kas puudub või on sarnase toimega taimekaitsevahendid vähetõhusad. Viimastel

aastatel on sagenenud illegaalsete taimekaitsevahendite pakkumine19. Illegaalseks

taimekaitsevahendiks loetakse nii turule mittelubatud kui ka võltsitud (teadmata koostisega, ent

tuntud tootenimega) taimekaitsevahendid. Turule lubatud taimekaitsevahendite piiratud valik

võib suunata isikuid otsima sobivaid tooteid alternatiivsetest kohtadest ning seetõttu on

võimalik, et interneti müügiportaalidest või sotsiaalmeedia kaudu ostetakse Eestis turule

mittelubatud taimekaitsevahendeid, mis ei ole läbinud riskihindamist ning mille mõju

inimesele, loomale ja keskkonnale ei ole teada. Lahendamist vajav probleem on seega

registreerimata turustajate ning teadmata koostise ja päritoluga taimekaitsevahendeid müüvate

isikute kindlakstegemine ja nende tegevuse peatamine. Turule mittelubatud toodete müüjate

tegevusele peab korrakaitseorganil olema adekvaatne võimalus ka reageerida (ilma liigse

eraellu sekkumiseta). Kui turule mittelubatud tooteid pakutakse müügiks, siis on sellel

tegevusel ilmselge kaubanduslik eesmärk ning üks järelevalve teostamise võimalus kirjeldatud

kaubandustegevuse üle saab olla kontrolltehing. Kontrolltehinguga ostu tegemise eelduseks on

see, et müüja teeb ise esimese sammu – avaldab müügikuulutuse, seega kontrollost ei suuna

isikut õigusrikkumisele.

Lisaks on oluline, et järelevalvet teostaval ametnikul oleks vajaduse korral võimalik teha

kontrolltehing ka oma identiteeti varjates. Sageli toimub turustamine kas kinnistes

sotsiaalmeediagruppides, kus isiku identiteeti ei saa varjata, või eeldatakse asja üleandmiseks

rahalist ettemakset. Viimasel juhul saab makse teinud isikut samuti tuvastada. Ametniku

anonüümseks jäämise võimalust kinnitab ka ametliku kontrolli määruse artikkel 36, mille lõike

1 kohaselt võib pädev asutus ametliku kontrolli jaoks kasutada ettevõtjalt anonüümselt tellitud

proove, kui kaupa müüakse sidevahendi kaudu. Samuti nähakse ametliku kontrolli määruse

artikli 24 lõike 2 punktis b ette, et pädev asutus võtab ametliku kontrolli tegemiseks arvesse

19 CropLife anti-counterfeit of pesticides and biopesticides: https://croplifeeurope.eu/illegal-pesticides/

teavet taimekaitsevahendiga ebaseadusliku kauplemise kohta. Selleks nähakse eelnõuga ette, et

kontrolltehing on vajalik olulise ohu väljaselgitamiseks ja tõrjumiseks või korrarikkumise

kõrvaldamiseks.

Kontrolltehingu kui varjatud iseloomuga järelevalvemeetmega riivatakse põhiseaduse §-ga 31

kaitstavat ettevõtlusvabadust, mis annab isikule õiguse nõuda, et avalik võim ei sekkuks tema

ettevõtlusena käsitatavasse tegevusse, teisalt ka õiguse teatud positiivsete meetmete järele.

Ettevõtlusvabadus kaitseb ka ettevõtja lepinguvabadust, sealhulgas usaldust ettevõtluse raames

sõlmitud lepingute kehtima jäämise suhtes.20 Lepinguvabadus on (nagu üldiselt

eneseteostusvabaduse ja muude vabaduspõhiõiguste) aluseks on privaatautonoomia põhimõte

(RKPJKo 06.01.2015, 3-4-1-34-14, p 41; RKPJKo 30.04.2004, 3-4-1-3-04, p 21).

Lepinguvabadus hõlmab vabadust otsustada, kas ja kellega leping sõlmida (RKKKo

24.09.2009, 3-1-1-67-09, p 13.3), vabadust kokku leppida tehingu tingimustes (vt RKPJKo

18.05.2015, 3-4-1-55-14, p 56; RKPJKo 30.04.2004, 3-4-1-3-04, p 21) ning vabadust astuda

olemasolevast lepingulisest suhtest välja, kui selle jätkamine ei ole enam võimalik (RKÜKo

14.05.2014, 3-2-1-79-13, p 28).21

Olukorras, kus kontrolltehing tuleb teha isiku isiklikes valdustes, riivatakse põhiseaduse §-s 33

sätestatud kodu puutumatust. TaimKS-i §-ga 881 on PTA-le antud õigus kasutada järelevalve

tegemisel korrakaitseseaduse §-s 50 sätestatud õigust siseneda valdusesse. Kontrolltehingu

regulatsiooniga sellest meetmest erandit ette ei nähta. Seega on PTA-l õigus siseneda valdaja

nõusolekuta tema valduses olevale piiratud või tähistatud kinnisasjale, ehitisse, eluruumi või

ruumi, sealhulgas avada uksi, väravaid ja kõrvaldada muid takistusi, kui see on vajalik

seadusega või seaduse alusel kehtestatud nõuete täitmise tagamisel ohu ennetamiseks,

väljaselgitamiseks või tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks.22

Riikliku järelevalve menetluses kogutud tõendi lubatavuse hindamisel väärteomenetluses tuleb

arvestada aga ka seda, et põhiõigustesse sekkuva järelevalvemenetluse toimingu tegemiseks

peab täidesaatva võimu esindajal olema seaduslik alus (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi

8. aprilli 2015. a otsus asjas nr 3-3-1-9-15, p 15), samuti peab toiming olema seadusega

kooskõlas. Seda põhjusel, et põhiseadus (PS) lubab riigivõimu teostamiseks põhiõigusi piirata

üksnes põhiseadusega kooskõlas oleva seaduse alusel (PS § 3 lõike 1 esimene lause ja § 11).23

Põhiõiguste riive on intensiivsem, kuna järelevalvemenetlus toimub varjatult.24 Riigikohus on

oma varasemas lahendis nentinud kontrolltehingu ja kuriteo matkimise kui jälitustoimingu

olulist sarnasust ning vaadelnud vaidlusaluses jäätmeseaduse kehtestatud kontrolltehingu

regulatsiooni ning selle kohta antud selgitusi.25 Ka eelnõuga kavandatava kontrolltehingu puhul

on ette nähtud jälitustoimingute ning süüteotunnustega teo toimepanemise keeld. Samuti on

kontrolltehingut tegevale ametnikule ette nähtud võimalus jätta end esitlemata ja mitte kanda

vormiriietust. Esitlemata jätmise õigust võib ametnik kasutada kuni kontrolltehingu tegemise

eesmärgi saavutamiseni.

Ametliku kontrolli määruse artikli 36 kohaselt, mis käsitleb sidevahenditekaudu müüdavalt

loomalt ja kaubalt proovide võtmist, võib ametliku kontrolli tegemiseks kasutada proove, mille

pädev asutus on ettevõtjalt anonüümselt tellinud. Seega peab järelevalveametnikul olema

võimalik tellimise ajal oma identiteeti varjata.

20 O. Kask, mag. iur. S. A Ehrlich, LLM A. Henberg. Põhiseaduse § 31 kommentaarid, p 6 21 Mag. iur. Hannes Vallikivi. Põhiseaduse § 19 kommentaarid, p 5 22 RT I, 05.07.2025, 12 23 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 9. veebruari 2021 otsus nr 4-20-1588, p 19 24 Samas, p 20 25 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 21. detsembri 2016 otsus nr 3-1-1-94-16, p 17

Kaupluses või muus kohas, kus kaupa müügiks pakutakse, ei pea ostja end tutvustama ega muul

viisil tuvastada laskma. Selleks et tuvastada nõuete täitmine müügiprotsessi käigus ning

vajaduse korral saada järelevalveasutuse omandisse proovi võtmiseks vajalik toode, peab ka

järelevalveametnikul olema võimalus alustada müügiprotsessi või avaldada soovi osta kaupa

tarbijana või muu isikuna (professionaalse kasutajana). Selleks on ametnikul võimalus

tutvustada end enne müügitehingu lõpuleviimist. Kui ametnik on veendunud, et kontrolltehing

on olnud edukas ja selle käigus on ametnik saanud kontrollida asjakohaste nõuete täitmist, siis

ei ole tal põhjust oma isikut rohkem varjata ning võib avaldada oma isiku ning teavitada, et

tegemist oli kontrolltehinguga, ja jätkata menetlustoimingutega. Seda näiteks olukorras, kus

müüja on üleantava kauba valmis pannud ja pole põhjust eeldada, et ta käitus kauba valikul

teisiti kui tavatarbija puhul. Arvestades kontrolli olustikku, võib ametnik kontrolltehingust

teavitamist edasi lükata kuni müügitehingu lõpetamiseni.

Seevastu veebilehel või muu sidevahendi kaudu müügitehingu tegemiseks on üldjuhul vaja

ostjal end tuvastada, teha kasutajakonto või muud sellesarnast. Kasutajaandmete esitamiseks

peaks kontrolltehingut tegev ametnik avaldama oma isiklikud andmed. Selliselt on aga

kauplejal võimalik tuvastada ametniku isik ja järelevalveasutus ning kaasneda võib muutus

müügitehingu toimumises. See ohustab aga kontrolltehingu eesmärki ega võimalda teostada

tõhusat järelevalvet. Eelkirjeldatud olukorra välistamiseks peab kontrolltehingut tegev ametnik

saama kasutada andmeid, mis ei võimalda teda seostada järelevalveasutuse ja tema isikuga.

Kavandatava kontrolltehingu regulatsiooniga on lubatud kasutada üksnes selliseid

elektroonilisi kontaktandmeid, mis ei ole seotud ametiülesande täitmisega. Siinjuures ei

tähenda see seda, et PTA ametnik võib aktiivselt luua valeandmeid. Lubatud on vaid kasutada

sellist e-maili aadressi, mis ei sisalda ametniku nime või kasutada telefoni numbrit, mis ei ole

ametinumber.

Kriminaalmenetluse seadustiku26 § 1261 lõike 1 kohaselt on jälitustoiming isikuandmete

töötlemine eesmärgiga varjata andmete töötlemist ja selle sisu andmesubjekti eest.

Kontrolltehingu tegemise eesmärgiks on kontrollida selle kaupleja tegevuse õiguspärasust, kes

pakub avalikult müügiks taimi, taimseid saadusi ja muid objekte või taimekaitsevahendeid.

Üldistades peab järelevalveametnik kontrolltehingut tehes sooritama ostu nagu iga teine selle

kaupleja klient. Tehingu tegemise eesmärki võib varjata üksnes kuni kontrolltehingu tegemise

eesmärgi saavutamiseni. Seega võib öelda, et kontrolltehingu tegemise asjaolusid võib ametnik

varjata üksnes lühiajaliselt ning tegevus toimub varjatult üksnes kontrolltehingu tegemise ajal.

Kontrolltehingu tegemine ei eelda sellele eelnevaid ja järgnevaid (kaasatud) varjatud tegevusi.

Järelevalvemeetme lühiajalisus võiks olla üheks tunnuseks kontrolltehingu eristamisel

kriminaalmenetluse seadustiku §-s 1268 sätestatud kuriteo matkimisest. Ühtlasi ei ole kuriteo

toimepanemine kontrolltehingu eesmärk, seega ei pane ametnik kontrolltehingu käigus toime

kuriteotunnustega tegu.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõuga muudetakse TaimKS-i.

Eelnõu punktiga 1 täiendatakse TaimKS-i § 21 lõiget 2 viitega Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EÜ) nr 1107/200927 artikli 57 lõikele 1. Viidatud artikli lõike 1 kohaselt teevad

26 RT I, 12.12.2024, 7 27 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1107/2009, taimekaitsevahendite turulelaskmise ja nõukogu

direktiivide 79/117/EMÜ ja 91/414/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 309, 24.11.2009, lk 1–50)

liikmesriigid avalikkusele elektroonilisel kujul kättesaadavaks käesoleva määruse kohaselt

taimekaitsevahenditele antud lube või tagasi võetud lube käsitleva teabe. Kavandatava

muudatusega volitatakse PTA-d täitma liikmesriigi asjakohast kohustust. Tegemist ei ole uue

kohustusega, vaid eelnõuga kavandatavate muudatuste tõttu, millega tunnistatakse kehtetuks

TaimKS-i § 82, esitatakse säte edaspidi TaimKS-i § 21 lõikes 2.

Eelnõu punktiga 2 muudetakse TaimKS-i § 14 lõiget 1, mille kohaselt juhul, kui TaimKS-i §

6 lõikes 5 nimetatud isik ei täida oma kohustusi tõrjeabinõude rakendamisel, korraldab

tõrjeabinõude rakendamise PTA asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras.

Tulenevalt vajadusest rakendada taimetervise määrust, tehti muudatused TaimKS-is ning 1.

juuli 2020. aasta redaktsiooniga muudeti ka TaimKS-i § 6. Muudatuse järel kehtestati seni

TaimKS-i § 6 lõikes 5 kehtestatud taimetervise nõuete täitmiseks kohustatud isikut käsitlev säte

lõikes 3. Ekslikult jäi muutmata viide TaimKS-i § 14 lõikes 1, mistõttu parandatakse

muudatusega viide ka selles lõikes.

Eelnõu punktiga 3 muudetakse TaimKS-i § 30 lõiget 1, mille kohaselt taimetervise registri

asutab ja selle põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Selleks et

põhimääruse volitusnormist nähtuksid volituse selged raamid sõnastatakse säte uuesti ja

kehtestatakse, et taimetervise registri põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister

määrusega, milles sätestatakse andmekogu pidamise kord, sealhulgas andmeandjad ja nendelt

saadavad andmed; täpne andmekoosseis; volitatud töötleja ja tema ülesanded; vastutava töötleja

ülesanded; andmetele juurdepääsu ja andmete väljastamise kord; muud andmekogu pidamiseks

vajalikud korralduslikud tingimused.

Muudatusega tagatakse, et isikuandmete töötlemine on reguleeritud seadusega ning asjakohases

määruses üksnes täpsustatakse norme. Sellega tagatakse, et põhiõiguste piiramisel tegutseb

täitevvõim üksikasjalike volitus- ja menetlusnormide alusel.

Tulenevalt muudatustest TaimKS-i § 30 lõikes 1 tunnistatakse eelnõu punktiga 4 kehtetuks

sama paragrahvi lõike 2 teine lause, mille kohaselt määratakse volitatud töötleja registri

põhimääruses.

Eelnõu punktiga 5 muudetakse TaimKS-i § 30 lõike 4 punkti 1, millega parandatakse viga

seoses taimetervise registrisse kantavate andmetega. Kehtiva sätte kohaselt kantakse

taimetervise registrisse vaid majandustegevusteate esitanud ettevõtjate andmed. See ei olnud

eelnõu koostajate eesmärk.

TaimKS-i § 31 lõike 2 kohaselt ei pea majandustegevusteadet esitama ettevõtja, kellel peab

olema taimepassi väljaandmise tegevusluba, ja ettevõtja, kellel peab olema puidust

pakkematerjali ning puidu või muu objekti vastavusmärgiga märgistamise tegevusluba.

TaimKS-i § 312 lõike 3 kohaselt kantakse taimepassi väljaandmise tegevusloa taotluses esitatud

andmed taimetervise registrisse. Samuti kantakse taimetervise registrisse TaimKS-i § 317 lõike

3 kohaselt vastavusmärgiga märgistamise tegevusloa taotluses esitatud andmed. Eelneva alusel

täiendatakse TaimKS-i § 30 lõike 4 punkti 1, sätestades, et taimetervise registrisse kantakse

majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 51 lõikes 1 nimetatud andmed TaimKS-i alusel

majandustegevusteate esitanud või tegevusloa saanud ettevõtjad.

Eelnõu punktiga 6 muudetakse TaimKS-i § 317 lõike 2 punkti 3, milles on kehtestatud ettevõtja

kohustus esitada andmed ja dokumendid puidu nõuetekohase töötlemise kohta.

TaimKS-i §-s 317 on kehtestatud vastavusmärgiga märgistamise tegevusloa taotlemisega

seonduv. Viidatud paragrahvi lõikes 2 on sätestatud need andmed ja dokumendid, mille isik

peab esitama vastavusmärgiga märgistamise tegevusloa taotluses. Eelnõuga muudetava punkti

3 kohaselt esitab ettevõtja taotluses ka taimetervise määruse artikli 98 lõikes 2 sätestatud juhul

andmed ja dokumendid puidu nõuetekohase töötlemise kohta. Nimetatud andmed ja

dokumendid esitab see ettevõtja, kes taotleb tegevusluba taimetervise määruse artiklis 96

osutatud märgise pealepanemiseks ja artikli 97 kohaselt puidust pakkematerjali parandamiseks,

kui ta kasutab selleks teise ettevõtja ruumides töödeldud puitu. Taimetervise määruse artikli 98

lõike 2 kohaselt peab ettevõtja taotlust esitades tõendama, et ta kasutab märgistamiseks üksnes

sellist puitu, mida on töödeldud ühe või mitme ISPM15 1. lisas28 osutatud heakskiidetud

töötlemismeetodiga ja mida on töödeldud loa saanud registreeritud ettevõtja töötlemisruumides

või mida on töödeldud ühe või mitme ISPM15 1. lisas osutatud heakskiidetud

töötlemismeetodiga kolmanda riigi töötlemisruumides, mille kõnealuse kolmanda riigi

taimekaitseorganisatsioon on heaks kiitnud. Lisaks peab ettevõtja tagama, et selleks otstarbeks

kasutatavat puitu on võimalik seostada kõnealuste töötlemisruumidega liidu territooriumil või

asjaomaste kolmanda riigi töötlemisruumidega. Kohaldatavuse korral tuleb ettevõtjal tagada, et

ta kasutab märgistamiseks üksnes sellist puitu, millega on kaasas taimepass või mis tahes muu

dokument, mis kinnitab, et standardi ISPM15 1. lisas osutatud töötlemisnõuded on täidetud.

Praktikas on ilmnenud, et kirjeldatud kohustuse täitmine on keerukas, kuna vastavusmärgiga

märgistamise tegevusloa taotlemise ajahetkel ei saa ettevõtja veel esitada dokumente ostetud

kuumtöödeldud puidu kohta. Samas peab PTA-l olema võimalik kontrollida, et ettevõtja on

teadlik kohalduvatest nõuetest ja tagab vastavusmärgiga märgistatava puidu nõuetekohasuse.

Eelneva alusel muudetakse TaimKS-i §-s 317 lõiget 3 ja tekstist jäetakse välja viide

dokumentidele. Seega esitab ettevõtjal edaspidi üksnes andmed selle kohta, kust ta kavatseb

osta kuumtöödeldud puitu, samuti kuidas ta tagab kuumtöödeldud puidu jälgitavuse EL-i

territooriumil või kolmandast riigist pärit töödeldud puidu ja asjaomaste nõuetekohaste

töötlemisruumide vahel.

Eelnõu punktidega 7 ja 11 muudetakse TaimKS-i § 318 punkti 2 ja § 451 lõike 1 punkti 2.

Muudatustega viiakse nimetatud sätetes mõiste „vastutav isik“ kooskõlla TaimKS-i § 317 lõike

1 punktiga 7, mille kohaselt tuleb puidust pakkematerjali ning puidu või muu objekti

vastavusmärgiga märgistamise tegevusloa taotlemisel esitada selle vastutava isiku nimi ja

kontaktandmed, kes ei vastuta mitte ainult märgistamise ja puidust pakkematerjali parandamise

nõuetekohasuse eest, vaid kes vastutab ka puidust pakkematerjali ning puidu ja muu objekti

töötlemise nõuetekohasuse eest. TaimKS-i § 451 lõike 1 punkti 2 täiendatakse selliselt, et lisaks

märgistamisele ja puidust pakkematerjali parandamisele oleks hõlmatud ka vastutus

puitmaterjali töötlemise nõuetekohasuse eest, ning § 318 punktis 2 tehakse tagasiviide § 317

lõike 1 punktile 7, milles on täpsemalt kirjeldatud vastutava isiku kohustused.

Eelnõu punktiga 8 muudetakse TaimKS-i § 37 lõiget 2, mille kohaselt võib liiduvälisest riigist

Eestisse toimetada taime, taimset saadust ja muud objekti käesolevas seaduses ning ametliku

kontrolli määruses sätestatud alusel ja korras.

Muudatusega täiendatakse TaimKS-i § 37 lõiget 2 viitega ametliku kontrolli määruse artikli

47 lõike 1 punktile c, milles on viidatud nendele taimedele, taimsetele saadustele ja muudele

objektidele, mis tuleb piiripunktis enne nende EL-i sisenemist alati esitada ametliku kontrolli

(taimetervisekontrolli) tegemiseks. Viidatud taimedeks, taimseteks saadusteks ja muudeks

objektideks on taimetervise määruse artikli 72 lõike 1 kohaselt kehtestatud loetelus nimetatud

taimed, taimsed saadused ja muud objektid, mille sissetoomisel liidu territooriumile nõutakse

fütosanitaarsertifikaati, ja artikli 74 lõike 1 kohaselt kehtestatud loetelus nimetatud taimed,

taimsed saadused ja muud objektid, mille sissetoomiseks teatavatest päritolu- või lähteriigiks

28 PTA koduleht. Rahvusvaheline fütosanitaarmeetmete standard nr 15 „Puidust pakkematerjalide reguleerimine

rahvusvahelises kaubanduses” (ISPM15). 16.02.2025. ISPM_15_ET.pdf

olevatest kolmandatest riikidest teatavatesse kaitstavatesse piirkondadesse nõutakse

fütosanitaarsertifikaati.

Praktikas on tuvastatud juhtumeid, mil liiduvälisest riigist Eestisse toimetamisel ei ole taimi,

taimseid saadusi või muid objekte esitatud ametlikuks kontrolliks, mistõttu ei ole olnud

võimalik ka kontrollida nende vastavust taimetervise nõuetele. Ametliku kontrolli tegemiseks

esitamata jätmine on tuvastatud alles siis, kui kaup on juba edasi müüdud või kliendile tarnitud.

See loob kõrge taimetervise riskiga olukorra, mil nõuetele mittevastav taim, taimne saadus või

muu objekt võib olla ohtliku taimekahjustaja levitajaks. EL-i välispiiriks olles on ametlik

kontroll, mis EL-i sisenemisel taimetervise kontrolli alla kuuluvatele kaupadele tehakse, väga

oluline, et kaitsta kogu EL-i taimetervist. Kavandatava muudatusega parandatakse sätte

õigusselgust, kehtestades selgelt, milliste taimede, taimsete saaduste ja muude objektide puhul

on ametlik kontroll ette nähtud.

Ametliku kontrolli määruse artikli 22 kohaselt peavad taimed, taimsed saadused ja muud

objektid vastama nimetatud artiklis sätestatud erinormidele, mis käsitlevad just taimetervisega

seotud ametlikku kontrolli ja pädevate asutuste võetavaid meetmeid. Nimetatud artiklis on

täpsemalt kirjas taimetervise nõuete täitmise kontroll, mis hõlmab taimekahjustajate, taimede,

taimsete saaduste ja muude objektide ametlikku kontrolli ning nende ettevõtjate ja muude

isikute ametlikku kontrolli, kelle suhtes need normid on kohaldatavad. Nõuetekohasuse

kindlakstegemiseks kontrollitakse dokumente ning tehakse identsus- ja füüsilist kontrolli.

Eelnõu punktiga 9 muudetakse TaimKS-i § 37 lõiget 6.

TaimKS-i § 37 lõikes 6 on sätestatud, et kui taim, taimne saadus ja muu objekt toimetatakse

liiduvälisest riigist Eestisse nädalavahetusel, rahvuspühal või riigipühal sellise piiripunkti

kaudu, milles PTA teeb kontrolli väljakutsel, teatab kaubasaaja või tema esindaja sellest PTA-

le hiljemalt asjaomasele nädalavahetusele, rahvuspühale või riigipühale vahetult eelneval

tööpäeval. Muudatuse kohaselt teavitab kaubasaadetise eest vastutav isik saadetise

kavandatavast Eestisse toimetamisest edaspidi vähemalt üks tööpäev ette seda piiripunkti, mille

kaudu toimetamine on kavandatud. Maanteepiiripunkti kaudu kavandatavast toimetamisest

teavitatakse seda piiripunkti, mille kaudu toimetamine on kavandatud, vähemalt neli tundi ette.

Muudatus on tingitud vajadusest täpsustada kaubasaadetisest etteteatamisega seonduvat

tulenevalt ametliku kontrolli määruse artikli 56 lõikest 4, mille kohaselt saadetise eest

vastutavad ettevõtjad teatavad saadetisest ette kooskõlas lõike 3 punktiga a, täidavad selleks

ühtse sisseveodokumendi asjakohase osa ja esitavad selle ühtsesse elektroonilisse süsteemi

edastamiseks piiripunkti pädevatele asutustele enne saadetise füüsilist saabumist liitu. Ühe

tööpäeva pikkune etteteatamisaeg on sätestatud komisjoni rakendusmääruses (EL)

2019/101329, mis käsitleb liitu sisenevatest teatavate looma- ja kaubakategooriate saadetistest

etteteatamist. Taimetervise kontrolli läbivast kaubasaadetisest tuleb vähemalt üks tööpäev enne

piiripunkti jõudmist teavitada elektroonilise sertifitseerimise süsteemis TRACES NT (Trade

Control and Expert System NT). Selleks peab saadetise eest vastutav isik esitama TRACES NT

süsteemi kaudu ühtse sisseveodokumendi Common Health Entry Document (ÜSTS-TS/CHED-

PP) I osa.

Väljakutsel töötavas piiripunktis tehakse kontrolli piiripunkti lahtiolekuaegadel ning ka neid

piiripunkte tuleb kaubasaadetise saabumisest vähemalt üks tööpäev ette teavitada. Praegu

tehakse taimetervise kontrolli väljakutsel ainult Lennujaama ja Eesti Posti tollipunktides ning

neid teenindab tööpäevadel Muuga piiripunkt, mis nädalavahetustel ja riigipühadel ei tööta.

29 Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2019/1013 liitu sisenevatest teatavate looma- ja kaubakategooriate

saadetistest etteteatamise kohta

Komisjoni rakendusmääruse (EL) 2019/1013 kohaselt on liikmesriikidel õigus rakendada ka

etteteatamist vähemalt neli tundi enne saadetise saabumist, kui transpordiga seotud logistiliste

piirangute tõttu osutub saadetisest etteteatamine üks tööpäev enne selle saabumist võimatuks.

See võib nii olla näiteks juhul, kui saadetis transporditakse lähetuskohast piiripunkti vähem kui

24 tunni jooksul ning enne saadetise laadimist ei ole võimalik saada asjakohaste ühtse

sisseveodokumendi osade täitmiseks teavet, mida on vaja ametliku kontrolli määruse artikli 56

lõike 3 punkti a kohase etteteatamise jaoks. Seega sätestatakse erand, mille kohaselt on

maanteepiiripunkti kaudu kavandatavast kaubasaadetise Eestisse toimetamisest lubatud ette

teatada ka vähemalt neli tundi.

Koos kirjeldatud muudatusega korrastatakse sättes ka mõistekasutust, asendades mõiste

„kaubasaaja või tema esindaja” mõistega „kaubasaadetise eest vastutav isik”, mis vastab

ametliku kontrolli määruses kasutatavale mõistele. Komisjoni rakendusmääruse (EL)

2019/1715 II lisa30 kohaselt tuleb sisseveodokumendile märkida selle füüsilise või juriidilise

isiku andmed, kes vastutab piiripunkti jõudnud saadetise eest ja esitab importijana või importija

nimel pädevale asutusele vajalikud deklaratsioonid. Kõnealune ettevõtja võib olla sama

füüsiline või juriidiline isik, kellele saadetis on adresseeritud ja kes on märgitud asjaomases

kolmandas riigis välja antud ametlikele sertifikaatidele, ametlikele kinnitustele või muudes

dokumentides, sealhulgas äridokumentides. Seega mõiste muutmine ei muuda selle sisu, kuna

kaubasaaja või tema esindaja ongi importija või tema esindaja, küll aga muudab see selgemaks

seose ametliku kontrolli määruses kasutatava mõistega.

Eelnõu punktiga 10 tunnistatakse kehtetuks TaimKS-i § 37 lõige 7, mille kohaselt võib

tolliametnik vormistada kaubasaadetise vabasse ringlusse, kui PTA on teinud selle kohta lubava

märke saatedokumendile või elektroonilisse tolliinfosüsteemi.

Ametliku kontrolli määruse artikli 57 lõike 1 kohaselt toimub looma- ja kaubakategooriate

saadetiste suunamine tolliprotseduurile, sealhulgas nende sisenemine või käitlemine vabalaos

või tollilaos või vabatsoonis tingimusel, et saadetise eest vastutav ettevõtja esitab tollile ühtse

sisseveodokumendi. Ühtne sisseveodokument esitatakse TRACES NT süsteemi vahendusel,

mis on liidestatud tolli infosüsteemiga. Ametliku kontrolli määruse artikli 56 kohaselt täidab

ühtse sisseveodokumendi saadetise kohta (täpsemalt selle I osa) saadetise eest vastutav

ettevõtja, kes esitab saadetise ja selle sihtkoha identifitseerimiseks vajaliku teabe. Piiripunktis

kasutab pädev asutus sisseveodokumenti, et kanda sellesse II osas ametliku kontrolli tulemus,

selle põhjal tehtud otsused, muu hulgas otsus saadetise tagasilükkamise kohta.

Ametliku kontrolli määruse artikli 57 lõike 2b kohaselt lubab toll kaubasaadetise vabasse

ringlusse ainult sel juhul, kui on esitatud nõuetekohaselt koostatud ühtne sisseveodokument,

mis kinnitab, et saadetis vastab ametliku kontrolli määruse artikli 1 lõikes 2 osutatud

kohaldatavatele normidele (taimekahjustajate vastased kaitsemeetmed). Seega peab

tolliametnik jälgima, et nõuetekohaselt oleks esitatud nii ühtse sisseveodokumendi I osa kui ka

II osa, mille kinnitab oma allkirjaga taimeterviseametnik, kui kaubasaadetis on läbinud nõutud

ametliku kontrolli ja vastab taimetervise nõuetele. Seega on piiripunktis tehtav ametlik kontroll

sätestatud ametliku kontrolli määruses ammendavalt, mistõttu jäetakse samasisuline säte

TaimKS-ist välja.

Eelnõu punktiga 12 täiendatakse TaimKS-i § 60 lõiget 5 ning sätestatakse, et toimeaine,

taimekaitseaine ja sünergisti heakskiidu kehtivuse pikendamise taotluse menetlusele

kohaldatakse nimetatud ainete heakskiitmise taotluse menetluse kohta sätestatut.

30 Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2019/1715, millega kehtestatakse ametliku kontrolli teabehaldussüsteemi ja

selle süsteemikomponentide toimimise eeskirjad (IMSOCi määrus)

TaimKS-i § 60 lõikes 5 on sätestatud, et kui taotleja soovib toimeaine, taimekaitseaine või

sünergisti heakskiidu kehtivust pikendada, esitab ta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse

(EÜ) nr 1107/2009 artiklis 14 nimetatud taotluse sama määruse artiklis 15 sätestatud korras

PTA-le. Viidatud artiklis 15 on sätestatud pikendamistaotlusega seonduv. Selle kohaselt esitab

toimeaine tootja artiklis 14 nimetatud taotluse liikmesriigile ja taotluse koopia teistele

liikmesriikidele, Euroopa Komisjonile ja ametile hiljemalt kolm aastat enne heakskiidu

kehtivusaja lõppu. Samuti peab taotleja pikendamise taotlemisel välja tooma uued andmed,

mida ta kavatseb esitada, ning tõestama, et need andmed on vajalikud andmenõuete või

kriteeriumide tõttu, mida toimeaine viimase heakskiidu ajal ei kohaldatud, või selle tõttu, et ta

taotleb heakskiidu pikendamist. Samal ajal esitab taotleja mis tahes uute ja käimasolevate

uuringute ajakava.

Eelnõuga täpsustatakse, et heakskiidu kehtivuse pikendamise taotlust menetletakse samamoodi

nagu uue toimeaine, taimekaitseaine ja sünergisti heakskiitmiseks esitatud taotlust. TaimKS-i

§ 60 lõike 2 kohaselt kontrollib PTA taotluse nõuetekohasust ning saadab taotlejale kirjaliku

teate taotluse kättesaamise kohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1107/2009

artikli 9 lõike 1 kohaselt. Viidatud artiklis 9 on sätestatud taotluse vastuvõetavusega seonduv.

Selle järgi saadab referentliikmesriik, kelle ülesandeid täidab Eestis PTA, 45 päeva jooksul

pärast taotluse saamist taotlejale kirjaliku tõendi, milles märgib taotluse kättesaamise kuupäeva,

ning kontrollib artikli 8 lõike 1 punktis e osutatud kontrollnimekirja alusel, kas koos taotlusega

esitatud toimikud sisaldavad kõiki artiklis 8 sätestatud elemente. Referentliikmesriik kontrollib

samuti artikli 7 lõikes 3 osutatud konfidentsiaalsuse taotlusi ning artikli 8 lõike 2 kohaselt

esitatud katsete ja uuringute täielikke loetelusid. Kui taotluses on puudusi, teatab

referentliikmesriik sellest taotlejale, määrates nende kõrvaldamiseks tähtaja, mis ei ole pikem

kui kolm kuud. Kui taotleja ettenähtud tähtaja jooksul taotluses puudusi ei kõrvalda, teatab

referentliikmesriik taotlejale, teistele liikmesriikidele ja Euroopa Komisjonile, et kõnealune

taotlus ei ole vastuvõetav. Puuduste kõrvaldamise korral teatab referentliikmesriik taotlejale,

teistele liikmesriikidele, Euroopa Komisjonile ja ametile, et kõnealune taotlus on vastuvõetav,

ning alustab toimeaine hindamist.

Eelnõu punktiga 13 täiendatakse TaimKS-i § 76 lõikega 5, millega täpsustatakse

taimekaitsevahendi turustamise nõuete kohaldamisala. Muudatus on tingitud eelnõu punktiga

21 kavandatavast muudatusest, millega täpsustatakse taimekaitsetunnistuse tähendust,

nimetades sihtrühmade kaupa lubatud tegevused. Muudatusega sätestatakse, et õigus

taimekaitsevahendit turustada on nii professionaalsel kasutajal kui ka nõustajal juhul, kui nad

tegutsevad turustajana. Eelnõuga ei kehtestata turustajale lisanõudeid.

Eelnõu punktiga 14 muudetakseTaimKS-i § 78 lõikeid 6 ja 7.

TaimKS-i § 78 lõike 6 kohaselt peab isik, kes kasutab taimekaitsevahendit oma

majandustegevuses, kasutatud taimekaitsevahendi üle arvestust paberkandjal või

elektrooniliselt. Arvestuses näidatakse ära kasutatud taimekaitsevahendi nimetus, kasutuskorra

aeg, kulunorm, maa-ala ja taimekultuur, mille peal taimekaitsevahendit kasutati.

Taimekaitsevahendi kasutamise teenuse tellimise korral peab teenuse saaja lisaks arvestust

teenuse osutaja kohta.

Eelnõuga kavandatava muudatuse kohaselt kehtestatakse, et professionaalne kasutaja peab

kasutatud taimekaitsevahendite üle arvestust Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr

1107/2009 artikli 67 kohaselt. Muudatusega viidatakse üksnes otsekohalduvale EL-i määrusele,

välistades selle ülekirjutamise riigisiseses õiguses. Artikli 67 rakendamise täpsemad nõuded on

kehtestatud komisjoni rakendusmääruses (EL) 2023/564, mis sätestab professionaalsete

kasutajate poolt säilitatavate taimekaitsevahendite andmete sisu ja vormingu, täpsustatakse

eelnõuga taimekaitsevahendi kasutamise üle arvestuse pidamise nõudeid. Rakendusmääruse

kohaselt peab professionaalne kasutaja taimekaitsevahendi kasutamise üle arvestust üksnes

elektroonilisel kujul masinloetavas formaadis, kohustatud isikud ega põhilised andmenõuded

ei muutu.

Professionaalne kasutaja on TaimKS-i § 62 lõike 4 kohaselt isik, eelkõige füüsilisest isikust

ettevõtja või tema ettevõtte töötaja ning sellisel tegevusalal tegutseva juriidilise isiku juhatuse

liige, juriidilist isikut juhtima õigustatud muu isik või ettevõtte töötaja, kes oma majandus- ja

kutsetegevuses kasutab taimekaitsevahendit, ostab seda ning otsustab selle valiku ja kasutamise

üle.

TaimKSi § 21 lõike 1 punkti 4 kohaselt on PTA määratud määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 3

punkti 30 kohaselt pädevaks asutuseks ja seega on PTA ka artikli 67 lõike 11 kolmandas lõigus

nimetatud pädevaks asutuseks.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2019/10246 avaandmete ja avaliku sektori

valduses oleva teabe taaskasutamise kohta loetakse masinloetavas vormingus olevaks

dokumendiks sellises failivormingus struktureeritud dokument, mida tarkvararakendused

suudavad kergesti tuvastada, ära tunda ja sellest vajalikke andmeid välja lugeda. Seega võivad

taimekaitsevahendi kasutusandmed olla algselt talle sobivas formaadis, kuid 30 päeva jooksul

tuleb need sisestada elektroonilisse masinloetavasse süsteemi. Asjakohast vormingut pakuvad

eelkõige kas põlluraamatu pidamise võimalust pakkuvad eratarkvarad või PRIA hallatav e-

põlluraamat.

Muus osas arvestuse pidamise aluseks olevate andmete põhikoosseis (kasutatud

taimekaitsevahend, kasutamise aeg, kulunorm, töödeldud maa-ala, põllukultuur) võrreldes

kehtivaga ei muutu. Kuigi ka varem oli kõigile professionaalsetele kasutajatele andmete üle

arvestuse pidamine kohustuslik, siis nüüd on rakendusmääruse lisas täpsustatud erinevate

kasutusviiside (maapinna töötlemine, suletud ruumid, seemned) taimekaitsevahendi

koguseühikut, maa-ala või üksuse identifitseerimist, üksuse suurust ning täpsustatud võimalust

asjakohastel juhtudel kasutada EPPO ja BBCH koode erinevatel kultuuridel kasutusolukordade

kirjeldamiseks.

TaimKS-i § 78 lõikes 7 on kehtestatud keeld kasutada taimekaitsevahendit õhusõidukilt.

Eelnõuga kavandatava muudatusega täpsustatakse, et taimekaitsevahendit on keelatud kasutada

lennukilt või helikopterilt. Lisaks kehtestatakse, et taimekaitsevahendit võib kasutada muult

õhusõidukilt üksnes sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimustel ja käesoleva seaduse

alusel kehtestatud nõuete kohaselt. Viidatud lõike 1 kohaselt tohib taimekaitsevahendit

kasutada üksnes taimekaitsevahendi loas määratud ja taimekaitsevahendi märgistusel märgitud

tingimustel, arvestades head taimekaitsetava. Professionaalne kasutaja arvestab ka integreeritud

taimekaitse põhimõtteid. Muudatuse tegemisega luuakse TaimKS-iga võimalus kasutada

taimekaitsevahendit õhusõidukilt TaimKS-is kehtestatud nõuete täitmise korral.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/128/EÜ artikli 9 lõike 2 kohaselt võib

taimekaitsevahendi õhust pritsimist lubada vaid erandjuhul, kui on täidetud järgmised

tingimused:

a) taimekaitsevahendi õhust pritsimisele puuduvad muud praktiliselt rakendatavad alternatiivid

või on taimekaitsevahendi õhust pritsimisel selge eelis seoses väiksema mõjuga inimese

tervisele ja keskkonnale võrreldes taimekaitsevahenditega töötlemisega maapinnalt;

b) kasutatav taimekaitsevahend on liikmesriigi poolt õhust pritsimiseks heaks kiidetud ja õhust

pritsimisest tulenevaid ohte on hinnatud;

c) õhust pritsival operaatoril on artikli 5 lõikes 2 osutatud tunnistus;

d) õhust pritsimise eest vastutaval ettevõttel on sellise pädeva asutuse väljastatud sertifikaat,

kes annab loa kasutada taimekaitsevahendite õhust pritsimise seadmeid ja õhusõidukeid;

e) kui õhust pritsitav ala asub üldkasutatava koha läheduses, sisaldab luba konkreetsete

riskijuhtimise meetmete kirjeldust, millega tagatakse, et kõrvalseisjate tervist ei kahjustata.

Õhust pritsitav ala ei või asuda elamupiirkonna läheduses;

f) alates 2013. aastast on taimekaitsevahendite pritsimiseks kasutatavad õhusõidukid varustatud

tarvikutega, mis kujutavad endast parimat võimalikku tehnoloogiat taimekaitsevahendi

kõrvalekalde vähendamiseks.

Taimekaitsevahendi õhust kasutamise võimaldamiseks hinnati eelnõu väljatöötamise käigus

nimetatud direktiivis kehtestatud nõudeid ning leiti järgmist. Arvestades Eesti maastiku eripära,

lennuki ja helikopteri lendamiskõrgust ja sellelt tehtava taimekaitsetööga kaasneva triivi riske

ning võttes arvesse taimekaitsevahendi täppiskasutamise vajadusi, saab järeldada, et lennuk ja

helikopter ei vasta Eesti tingimustes direktiivis sätestatud nõuetele ning nendelt tehtaval

taimekaitsetööl ei ole eeliseid võrreldes maapinnalt tehtava taimekaitsetööga. Praegu vastab

Eesti tingimustes direktiivi nõudele üksnes mehitamata õhusõiduk, mille lennukõrgus ja seega

triivi risk on oluliselt madalamad ning võimalik on täppiskasutus.

Lisaks võib õhust pritsimiseks kasutada üksnes sellist taimekaitsevahendit, mille kasutamiseks

on antud asjakohane luba. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1107/2009 artiklis

31 on kehtestatud taimekaitsevahendi loa sisu nõuded, muu hulgas taimekaitsevahendi

kasutamise nõuded määruses sätestatud tingimuste ja nõuete täitmiseks. Nõuded sisaldavad

vajaduse korral maksimaalset kulunormi hektari kohta igal kasutuskorral, maksimaalset

kasutuskordade arvu aastas ning viimase kasutuskorra ja saagikoristuse vahelist ajavahemikku.

Taimekaitsevahendi õhust kasutamisega kaasnevaid võimalikke puudusi ja eeliseid hinnatakse

juba taimekaitsevahendi loa menetluse käigus ning asjakohased kasutustingimused määratakse

kindlaks taimekaitsevahendi loas. Taimekaitsevahendi õhust kasutamisega kaasnevate

võimalike riskide hindamine võib erineda toote tavapärasest turule lubamise hindamisest ning

selle käigus täpsustatakse ka riskide vähendamiseks võetavaid vajalikke või lisameetmed.

Taimekaitsevahendi luba võib vajaduse korral sisaldada järgmisi tingimusi:

1) taimekaitsevahendi levitamise ja kasutamise piirang, et kaitsta asjaomaste levitajate,

kasutajate, kõrvaliste isikute, elanike, tarbijate või töötajate tervist või keskkonda, võttes

arvesse muude ühenduse sätetega kehtestatud nõudeid;

2) kohustus teavitada enne toote kasutamist naabreid, kes võivad eemalekanduva pihustatud

vahendiga kokku puutuda ning kes on avaldanud soovi, et neid kavandatavast taimekaitsetööst

teavitataks;

3) tõendid õige kasutuse kohta vastavalt integreeritud taimekaitse põhimõtetele;

4) kasutajarühmade, näiteks professionaalsete ja mitteprofessionaalsete kasutajate

kindlaksmääramine;

5) kasutuskordade vaheline ajavahemik ja tööooteaeg.

Õhust võib taimekaitsevahendit kasutada üksnes professionaalne kasutaja või nõustaja.

TaimKS-i § 62 lõike 4 kohaselt on taimekaitsevahendi professionaalne kasutaja isik, eelkõige

füüsilisest isikust ettevõtja või tema ettevõtte töötaja ning sellisel tegevusalal tegutseva

juriidilise isiku juhatuse liige, juriidilist isikut juhtima õigustatud muu isik või ettevõtte töötaja,

kes oma majandus- ja kutsetegevuses kasutab taimekaitsevahendit, ostab seda ning otsustab

selle valiku ja kasutamise üle. Nõustaja on TaimKS-i § 782 lõike 2 kohaselt isik, kellele on

kutseseaduses sätestatud alusel ja korras antud konsulendi kutse.

Taimekaitsevahendi õhust pritsimisel kasutatav õhusõiduk peab vastama nõuetele ning olema

kasutamisel ohutu, seega nii õhusõiduk kui ka selle käitaja tegevus peavad vastama

lennundusseaduses31 sätestatule. Eelnõuga kavandatava muudatuse osas – võimaldada

taimekaitsevahendit õhust pritsida – jääb TaimKS lennundusseaduse suhtes eriseaduseks,

kehtestades nõuded üksnes taimekaitsevahendi ja taimekaitseseadme kasutamise kohta. Nii

kohaldub TaimKS ka mehitamata õhusõidukil taimekaitsevahendi kasutamise lisaseadme ehk

taimekaitseseadme suhtes. Taimekaitseseadme nõuded on kehtestatud TaimKS-i 4. peatükis,

kus on kehtestatud ka taimekaitseseadme korralise tehnilise kontrolliga seonduv.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/128/EÜ artikli 9 lõike 2 punkti e ülevõtmiseks

täiendatakse eelnõu punktiga 15 TaimKS-i § 781 lõikega 3 ning kehtestatakse, et

taimekaitsevahendit ei tohi õhusõidukilt kasutada sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud alal, see

on avalikus kohas ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/128/EÜ artikli 3 punktis

14 nimetatud haavatava elanikkonnarühma kasutataval alal, nagu avalik park ja aed, spordi-,

puhke- ja kooliala, laste mänguväljak ning tervishoiuasutuse vahetus läheduses asuv ala,

kasutada taimekaitsevahendit üksnes professionaalne kasutaja. Nimetatud alal tuleb eelistada

madalama riskiastmega taimekaitsevahendit ja bioloogilise tõrje meetodit.

Taimekaitsevahendi õhust kasutamiseks kehtestatakse TaimKS-i § 781 lõikega 4

professionaalsele kasutajale teavitamiskohustus. Selle järgi esitab professionaalne kasutaja

enne taimekaitsevahendi õhust kasutamist PTA-le andmed asjakohase maa-ala kohta, sellel

kasvava taimekultuuri nimetuse, millel kavatsetakse taimekaitsevahendit kasutada, ja eeldatava

tõrjutava taimekahjustaja nimetuse. Teavitus hõlmab tervet hooaega (vegetatsiooniperioodi),

juhul kui andmetest ei nähtu lühemat perioodi. Muudatuste all on eelkõige silmas peetud

erinevaid pritsitavaid taimekultuure, taimekahjustajaid või muudatusi pritsitavates alades.

Teavitamiskohustuse kehtestamisega võetakse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi

2009/128/EÜ artikli 9 lõige 4, mille kohaselt esitab professionaalne kasutaja, kes soovib

taimekaitsevahendit õhust pritsida, pädevale asutusele taotluse kiita heaks töötlemiskava,

millele on lisatud tõendid selle kohta, et samas artiklis osutatud tingimused on täidetud32.

Kooskõlas heakskiidetud töötlemiskavaga esitatakse pädevale asutusele enne tööga alustamist

taotlus taimekaitsevahendi õhust kasutamist. See sisaldab teavet kasutamise eeldatava aja kohta

ning kasutatava taimekaitsevahendi koguse ja liigi kohta. Kuigi direktiivi sõnastusest võib

esmapilgul järeldada, et tegemist on loakohustusega tegevusega, siis eelnõu väljatöötamise

käigus leiti, et taimekaitsevahendi õhust kasutamise nõuded on suuresti juba täidetud, mistõttu

otsustati isiku jaoks vähem koormava piirangu kasuks ning taimekaitsevahendi õhust

kasutamiseks kehtestatakse teavitamiskohustus.

TaimKS-i § 781 lõike 5 kohaselt avalikustab lõikes 4 nimetatud teabe ja asjakohase teabe

taimekaitsevahendi õhust kasutamise nõuete kohta PTA pädeva asutusena oma veebilehel.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/128/EÜ artikli 9 lõike 3 kohaselt on pädeva

asutuse ülesanne avalikustada teave põllukultuuride, piirkondade, asjaolude ja konkreetsete

nõuete kohta, sealhulgas ilmastikutingimuste kohta, mille puhul võib lubada õhust pritsimist.

Eelnõu punktidega 16, 19 ja 23 muudetakse TaimKS-i § 782 lõiget 1, täiendatakse TaimKS-i

§ 782 lõiget 5 ja muudetakse TaimKS-i § 79 lõiget 5.

TaimKS-i § 782 lõike 1 kohaselt peavad taimekaitsevahendi turustaja, professionaalne kasutaja

ja nõustaja olema läbinud taimekaitsekoolituse ning neil peab olema selle läbimist tõendav

taimekaitsetunnistus. Eelnõuga kavandatava muudatuse kohaselt ei ole taimekaitsekoolituse

eksamile pääsemise eelduseks üksnes taimekaitsekoolituse läbimine. Edaspidi võib

31 RT I, 04.12.2024, 12 32 Osundatud tingimused on lahti kirjutatud eespool sama põhjenduse alguses.

taimekaitsekoolituse eksami sooritada isik, kellel on taimekaitsealased teadmised. Seega

muudetakse TaimKS-i § 782 lõike 1 sõnastust selliselt, et taimekaitsevahendi turustajal,

professionaalsel kasutajal ja nõustajal peavad olema asjakohased teadmised, mille olemasolu

tõendab taimekaitsetunnistus.

Taimekaitsekoolituse eksami eduka sooritamisega tõendab taimekaitsevahendi turustaja

eksami sooritanud isik, et tal on turustajale vajalikud teadmised, professionaalse kasutaja

eksami sooritanud isik tõendab professionaalsele kasutajale vajalike teadmiste olemasolu ning

nõustaja eksami sooritanud isik tõendab, et tal on nõustajale vajalikud teadmised.

Taimekaitsekoolituse eksami ülesehitusel arvestatakse taimekaitsevahendi professionaalse

kasutaja, turustaja või nõustaja ülesannete ja vastutuse erisustega.

Muudatus võimaldab säästa koolitusel osalejate aega (kuni kolm tööpäeva) ja raha ning tulla

asjakohaste teadmiste olemasolu korral eksamile ilma eelnevalt taimekaitsekoolitusel

osalemiseta. Erialane haridus või varem läbitud taimekaitsekoolitus annavad suurema eelduse

eksami sooritamiseks. Muudatus suurendab paindlikkust, võimaldades õppida iseseisvalt

endale sobivas tempos ja ajal, kasutades õppimiseks erinevaid ressursse.

Samas, kuna jätkatakse taimekaitsekoolituste korraldamisega, saavad isikud asjakohaseid

teadmisi omandada ka taimekaitsekoolituse läbimisel. Kuna taimekaitsetunnistuse saamise

peamiseks eelduseks on asjakohaste teadmiste olemasolu, mida kinnitab taimekaitsekoolituse

eksami edukas sooritamine, siis on isikul õigus minna eksamile sõltumata sellest, kas ja millisel

taimekaitsekoolitusel ta varem osales.

Kuna edaspidi ei ole taimekaitsekoolituse eksamile pääsemise eelduseks üksnes

taimekaitsekoolituse läbimine, siis muudetakse TaimKS-i § 79 lõike 5 sõnastust selliselt, et isik,

kes ei sooritanud korduseksamit, peab läbima taimekaitsekoolituse. Seni kehtinud sõnastuse

alusel ta pidi seda tegema uuesti.

Eelneva alusel täiendatakse ka TaimKS-i § 782 lõiget 5 ning täpsustatakse, et PTA väljastab

taimekaitsetunnistuse üksnes taimekaitsekoolituse eksami sooritanud isikule. Isikule

väljastatakse selle sihtrühma taimekaitsetunnistus, mille kohta ta eksami sooritas.

Eelnõu punktidega 17 ja 18 täiendatakse TaimKS-i § 782 lõigetega 21–23, 31 ja 32, millega

täpsustatakse taimekaitsetunnistuse saanud isiku õigusi ja kohustusi.

TaimKS-i § 782 lõike 2 kohaselt on taimekaitsetunnistus dokument, mis tõendab, et isik võib

turustada, osta ja kasutada kõiki taimekaitsevahendeid peale väga mürgiste. Praktikas on

ilmnenud vajadus täpsustada taimekaitsetunnistuse õiguslikku tähendust, mistõttu täiendatakse

TaimKS-i § 782 lõigetega 21–23 ning kehtestatakse, millised õigused on isikul turustaja,

professionaalse kasutaja ja nõustaja taimekaitsetunnistuse omajana.

Täienduse kohaselt annab turustaja taimekaitsetunnistus isikule õiguse turustada kõiki

taimekaitsevahendeid peale väga mürgiste ehk tegutseda üksnes turustajana. Turustaja eksami

sooritanud isikul eeldatakse piisavate teadmiste olemasolu, millele tuginedes annab turustaja

taimekaitsevahendi kasutajatele, sealhulgas professionaalsele kasutajale teavet

taimekaitsevahendi kasutamise ning ohutuskaartide, tervise- ja keskkonnariskide kohta.

Turustajalt ei eeldata taimekaitsevahendite ja -seadmete puhul sama põhjalikke teadmisi kui

professionaalselt kasutajalt ja nõustajalt, mistõttu ei laiene talle ka professionaalse kasutaja ja

nõustaja õigused.

Professionaalse kasutaja eksami sooritanud isik saab edaspidi professionaalse kasutaja

taimekaitsetunnistuse, mis annab isikule õiguse osta, kasutada ja turustada kõiki

taimekaitsevahendeid peale väga mürgiste ehk tegutseda nii professionaalse kasutajana kui ka

turustajana. Tulenevalt sellest täiendatakse TaimKS-i § 782 lõikega 32 ning kehtestatakse, et

turustaja kohta sätestatud nõudeid kohaldatakse ka professionaalse kasutaja suhtes. Täienduse

kohaselt peab professionaalne kasutaja, kes tegutseb ka turustajana, täitma turustaja kohta

sätetestatud nõudeid. Professionaalselt kasutajalt ei eeldata taimekaitsevahendite ja -seadmete

puhul sama põhjalikke teadmisi kui nõustajalt, mistõttu ei laiene talle nõustaja õigused.

Kõige põhjalikuma, see on nõustaja eksami sooritanud isik saab edaspidi nõustaja

taimekaitsetunnistuse, mis annab isikule õiguse osta, kasutada ja turustada kõiki

taimekaitsevahendeid peale väga mürgiste ning anda nõu nende kasutamise kohta ehk tegutseda

nii nõustajana, professionaalse kasutajana kui ka turustajana. Tulenevalt sellest täiendatakse

TaimKS-i § 782 lõikega 31 ning kehtestatakse, et turustaja ja professionaalse kasutaja kohta

sätestatud nõudeid kohaldatakse ka nõustaja suhtes. Eelnev tähendab seda, et kui nõustaja

taimekaitsetunnistuse saanud isik kavatseb tegutseda professionaalse kasutajana või

turustajana, kohalduvad talle ka professionaalse kasutaja või turustaja tegevuse kohta sätestatud

nõuded.

Seoses eelnevaga täiendatakse eelnõu punktiga 20 TaimKS-i § 782 lõikega 61, mille kohaselt

tunnistatakse uue taimekaitsetunnistuse väljastamisel kehtiv tunnistus kehtetuks. Selle

muudatusega tagatakse, et edaspidi on isikul ainult üks kehtiv taimekaitsetunnistus.

Muudatusega välistatakse, et isikul, kelle taimekaitsetunnistus on kehtetuks tunnistatud, on

samal ajal teine kehtiv taimekaitsetunnistus.

Erandit, mille kohaselt ei kohaldata taimekaitsetunnistuse kohta sätestatut väga mürgise

taimekaitsevahendi kasutajale, ei muudeta. Väga mürgise taimekaitsevahendi puhul tuleb

arvestada TaimKS-i §-des 791 ja 792 sätestatud eranditega.

Eelnõu punktiga 21 täiendatakse TaimKS-i § 79 lõikega 21, milles täpsustatakse

taimekaitsekoolituse eksamiga seonduvat.

TaimKS-i § 79 lõike 2 kohaselt koostab koolitusasutus taimekaitsekoolituse programmi,

arvestades taimekaitsevahendi professionaalse kasutaja, turustaja või nõustaja ülesannetest ja

vastutusest tulenevaid erisusi, ning esitab selle PTA-le heakskiitmiseks. Siinjuures ei ole

TaimKS-is kehtestatud nõudeid eksami korraldamiseks. Arvestades eelnõuga kavandatavat

muudatust võimaldada taimekaitsekoolituse eksamil osaleda ilma eelnevalt

taimekaitsekoolitusel osalemata, kehtestatakse eraldi taimekaitsekoolituse programmi

heakskiitmisest ka õiguslik alus taimekaitsekoolituse eksami läbiviimiseks. Selleks

täiendatakse TaimKS-i § 79 lõikega 21 ning sätestatakse sarnaselt taimekaitsekoolituse

programmi nõuetele, et koolitusasutus võib taimekaitsekoolituse eksami läbi viia juhul, kui

PTA on heaks kiitnud koolitusasutuse koostatud eksami ülesehituse ja läbiviimise korra. PTA

otsustab taimekaitsekoolituse eksami ülesehituse ja läbiviimise korra heaks kiita või jätta selle

heaks kiitmata 20 tööpäeva jooksul selle saamisest arvates. PTA jätab eksami ülesehituse ja

läbiviimise korra heaks kiitmata, kui see ei vasta sama paragrahvi lõike 6 alusel kehtestatud

nõuetele.

Täpsemad nõuded taimekaitsekoolituse programmi, taimekaitsekoolitusel käsitletavate

teemade ja koolituse kestuse kohta kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

Eespool kirjeldatud muudatustest tulenevalt muudetakse eelnõu punktiga 24 kaTaimKS-i §

79 lõikes 6 sätestatud volitusnormi ning täiendatakse seda volitusega eksami ülesehituse ja

läbiviimise täpsemate nõuete kehtestamiseks.

Muudatuse järel on koolitusasutusel võimalik eksam läbi viia ilma eelnevalt

taimekaitsekoolitust läbi viimata. Seni ei olnud eksami korraldamiseks eraldi nõudeid

kehtestatud ning eksam oli lahutamatu osa taimekaitsekoolituse regulatsioonist.

Eelnõu punktiga 22 tunnistatakse kehtetuks TaimKS-i § 79 lõige 3, mille kohaselt koosneb

taimekaitsekoolitus aluskoolitusest ja täienduskoolitusest.

Aluskoolitus läbitakse taimekaitsetunnistuse esmakordse taotlemise korral. Täienduskoolitus

läbitakse uue taimekaitsetunnistuse taotlemise korral kolm kuud enne taimekaitsetunnistuse

kehtivuse lõppemist. Muudatusega loobutakse taimekaitsekoolituse senisest jaotusest, kuna

koolitustel käsitletavad teemad kattuvad suures osas. Edaspidi läbitakse taimekaitsekoolitus

üksnes vajaduse korral. Kavandatav muudatus on vastavuses Euroopa Parlamendi ja nõukogu

direktiivi 2009/128/EÜ artikli 5 lõike 1 eesmärgiga tagada professionaalsele kasutajale,

turustajale ja nõustajale nii esmane väljaõpe kui ka võimalus oma teadmisi täiendada.

Eksami eduka sooritamisega tõendab isik, et tal on vajalikud teadmised. See on vastavuses

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/128/EÜ artikli 5 lõikega 2, mille kohaselt

tõendab tunnistus vähemalt I lisas loetletud teemade kohta piisavate teadmiste omamist, mis

professionaalne kasutaja, turustaja või nõustaja on omandanud kas väljaõppe teel või muul

viisil.

Muudatuse tulemusel ei ole vaja enam läbida taimekaitsekoolitust tingimata kolm kuud enne

senise taimekaitsetunnistuse kehtivuse lõppemist, vaid isik, kes soovib saada uue

taimekaitsetunnistuse, saab sooritada eksami sõltumata taimekaitsetunnistuse kehtivuse ajast.

Võib eeldada, et kuna eksami korraldamine on oluliselt lihtsam kui koolituse korraldamine, ei

osutu võimalus sooritada sobiv eksam mõistliku aja jooksul tulevikus probleemiks.

Eelnõu punktiga 25 muudetakse tervikuna TaimKS-i §-s 80 kehtestatud taimekaitsevahendite

registri pidamisega seonduvaid sätteid.

Lõike 1 kohaselt on taimekaitsevahendite registri eesmärk tagada Eestis turule lastud

taimekaitsevahendite nõuetekohasus ja tõhus järelevalve turule lastud taimekaitsevahendite üle.

Eelnõuga kavandatava muudatusega täiendatakse registri eesmärki teha järelevalvet turule

lastud taimekaitsevahendite kasutamise nõuete täitmise üle.

Lõike 1 teise lausega kehtestatakse, et registri eesmärgi saavutamiseks töödeldakse registris

isikuandmetest taimekaitsevahendi tootja ja turustaja, taimekaitsetunnistuse omaja ning väga

mürgise taimekaitsevahendi kasutaja üldandmeid. Täienduse tegemine on seotud lõikes 3

kavandatava muudatusega, millega täiendatakse taimekaitsevahendite registrisse kantavate

andmete loetelu taimekaitsetunnistuste ja nende omajate andmetega. Tunnistuste üle arvestuse

pidamine aitab teostada tõhusamat järelevalvet taimekaitsevahendite kasutamise nõuete

täitmise üle, näiteks kontrollida, kas isikul on professionaalseks kasutamiseks mõeldud

taimekaitsevahendi kasutamise õigus.

Ühtlasi loobutakse taimekaitsevahendi tootja, turustaja ja väga mürgise taimekaitsevahendi

kasutaja elu- või asukoha andmete kandmisest taimekaitsevahendite registrisse. TaimKS-i § 80

lõike 3 muudatuse ettevalmistamise käigus hinnati sätet tervikuna ning otsustati ajakohastada

kogu taimekaitsevahendite registrisse kantavate andmete loetelu. Muudatusega jäetakse välja

asjaomaste isikute elu- või asukoha andmed, kuna need ei ole järelevalve teostamiseks

vajalikud. Samuti jäetakse tekstist välja viide väga mürgise taimekaitsevahendi Eestisse

toimetajale, kelle tegevuse üle eraldi järelevalvet ei teostata. PTA teeb TaimKS-i kohaselt

järelevalvet väga mürgise taimekaitsevahendi kasutamise ning hoiu- ja turustamiskohtade üle.

Lõikes 2 sõnastatakse uuesti valdkonna eest vastutavale ministrile antud volitusnorm

taimekaitsevahendite registri põhimääruse kehtestamiseks. Eelnõuga kavandatava

muudatusega täpsustatakse taimekaitsevahendite registri põhimääruse kehtestamise

volitusnormi ulatust tagades, et riigivõimu teostatakse üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas

olevate seaduste alusel ning täidesaatvat võimu on volitatud reguleerima üksnes vähem

intensiivsete põhiõiguste piiranguid. Selleks, et tagada ka isikuandmete nõuetekohane

töötlemine, täpsustatakse volitusnormi ja sätestatakse, et taimekaitsevahendite registri

põhimääruses sätestatakse andmete esitajad ja nendelt saadavad andmed; täpne andmekoosseis;

andmete säilitamise täpsemad tähtajad; volitatud töötleja ja tema ülesanded; vastutava töötleja

ülesanded; andmetele juurdepääsu ja andmete väljastamise kord ning muud andmekogu

pidamise korralduslikud küsimused.

Tulenevalt lõikes 3 kavandatavatest muudatustest ajakohastatakse eelnõu punktiga 26

TaimKS-i § 81 pealkirja, millest jäetakse välja viide registrisse kantavatele andmetele.

Registrisse kantavad andmed on ammendavalt loetletud TaimKS-i § 80 lõikes 3.

Lõike 4 kohaselt on taimekaitsevahendite registri vastutav töötleja Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium. Sättest on välja jäetud volitatud töötlejaga seonduv, kuna volitatud

töötleja määratakse edaspidi lõike 2 kohaselt taimekaitsevahendite registri põhimääruses.

Eelnõu punktiga 27 täiendatakse TaimKS-i § 81 lõiget 1, mille kohaselt kantakse isiku

taotluseta taimekaitsevahendite registrisse taimekaitsetunnistuse väljastamise ja kehtetuks

tunnistamise otsus (TaimKS-i § 782 lõige 6, § 782 lõige 5, mida eelnõuga täiendatakse, ning

eelnõuga kavandatav uus lõige 61).

Tunnistuse omajal ning teistel huvitatud isikutel (nt turustaja või taimekaitsetöö tellija) on juba

praegu isikukoodi alusel taimekaitsevahendite registri avaliku liidese kaudu võimalik

kontrollida vastava tunnistuse olemasolu, selle kehtivust ja numbrit. Isikule

taimekaitsetunnistuse plastikkaardina väljastamisest loobus PTA 2023. aasta teisel poolel.

Füüsilise dokumendi väljastamisest loobumise põhjuseks oli soov toetada plastiku kasutamise

vähendamist, mis omakorda säästab loodusressursse ja aitab vähendada keskkonnasaastet.

Elektrooniline taimekaitsetunnistus on mugavam, kuna enam ei ole vaja kaasas kanda füüsilist

dokumenti, ning turvalisem, kuna väheneb selle võltsimise, varastamise ja kaotamise risk.

Samuti on elektroonilise taimekaitsetunnistuse korral lihtsam tagada andmete ajakohasust, kuna

neid saab reaalajas uuendada. Samas on elektroonilise taimekaitsetunnistuse puhul eriti tähtis

veenduda isikusamasuses.

Eelnõu punktiga 28 tunnistatakse kehtetuks TaimKS-i § 82, milles on kehtestatud

taimekaitsevahendite registrisse kandmise kaitsega seonduv.

Avaliku teabe seaduse33 kohaselt on kogu avalik teave, mida riik töötleb oma ülesannete

täitmisel, avalik, välja arvatud juhul, kui teabe suhtes on kehtestatud juurdepääsupiirang.

Juurdepääsupiirang ei kohaldu automaatselt, vaid teabevaldajal on igakordne kohustus kaaluda,

kas piirangut teabe suhtes kohaldada või mitte ehk kas andmed on avalikud või

juurdepääsupiiranguga. Samas isegi juhul, kui avalik teave on tunnistatud asutusesiseseks

teabeks, peab teabevaldaja olukorras, kus selle teabe kohta esitatakse teabenõue, iga kord

hindama, millises osas saab seda teavet siiski avalikustada ja millises osas kehtib

juurdepääsupiirang (avaliku teabe seaduse § 38 lõige 2). Eelneva alusel on põhjendatud lõike 1

kehtetuks tunnistamine.

Kehtetuks tunnistatavas lõikes 2 on kehtestatud erandid sellise teabe kohta, mis ei saa

taimekaitsevahendi puhul olla ärisaladuseks. Nimetatud erandid kehtestati nõukogu direktiivi

33 RT I, 05.07.2025, 3

91/414/EMÜ, taimekaitsevahendite turuleviimise kohta, ülevõtmisega Eesti õigusesse.

Nimetatud direktiiv tunnistati kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr

1107/2009, mida rakendavad sätted jõustusid TaimKS-is 2011. aastal. Eelnõuga kavandatava

muudatusega kõrvaldatakse vastuolu avaliku teabe seaduse §-ga 35, milles on kehtestatud teabe

asutusesiseseks kasutamiseks tunnistamise alused, eelkõige selle lõike 1 punktiga 17, mille

kohaselt on teabevaldaja kohustatud tunnistama asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks

teabe, mille avalikustamine võib kahjustada ärisaladust. Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EÜ) nr 1107/2009 artiklis 63 on kehtestatud konfidentsiaalsusega seonduv toimeaine

heakskiitmise ja taimekaitsevahendi loa taotluse esitamisel. Seega edaspidi tuleb taotleja poolt

vastava teabe ärisaladuseks hindamise korral lähtuda avaliku teabe seadusest ning Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määrusest (EÜ) nr 1107/2009.

Tulenevalt eelnevast on põhjendatud tunnistada kehtetuks ka sama paragrahvi lõige 4, mille

kohaselt on isikul, kelle taimekaitsevahend on turule lubatud, kohustus ärisaladuse

avalikustamisest teavitada PTA-d. Teabe käsitamine ärisaladusena ja sellega seotud

muudatused on osa toimeaine, taimekaitseaine ja sünergisti heakskiitmise ning

taimekaitsevahendi loa taotluse menetlusest, mistõttu tuleb ka siin lähtuda Euroopa Parlamendi

ja nõukogu määrusest (EÜ) nr 1107/2009.

Lisaks eelnevale on põhjendatud tunnistada kehtetuks ka TaimKS-i § 82 lõige 3, mille kohaselt

koostab ja avaldab PTA Eestis turule lastud taimekaitsevahendite ning nende kasutamise

tingimuste loetelu jooksvalt oma veebilehel. Sama paragrahvi lõike 21 kohaselt avalikustab

PTA oma veebilehel teabe taimekaitsevahendi loa ja kehtetuks tunnistatud taimekaitsevahendi

loa kohta, arvestades Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1107/2009 artiklis 57

sätestatud nõudeid. Seega on teabe avalikustamisega seonduv ammendavalt kehtestatud sama

paragrahvi lõikes 21. Arvestades aga TaimKS-i § 82 ajakohastamist tervikuna on põhjendatud

esitada PTA teabe avalikustamise kohustus edaspidi TaimKS-i § 21 lõikes 2, milles on

kehtestatud EL-i õigusest tulenevad need liikmesriigi kohustused, mille täitmine on pandud

ülesandeks PTA-le.

Eelnõu punktiga 29 muudetakse TaimKS-i §-s 83 sätestatud taimekaitseseadme mõistet, mille

kohaselt on taimekaitsevahendi kasutamiseks ettenähtud seade, sealhulgas selle tõhusaks

toimimiseks esmatähtis osa pihusti, manomeeter, filter, sõel ja paagi puhastusseade.

Muudatus on tingitud vajadusest võtta arvesse tehnoloogia arengut, ajakohastades loetelu

taimekaitseseadme osade kohta, mis on seadme tõhusaks toimimiseks esmatähtsad.

Muudatusega jäetakse esmatähtsate osade loetelust välja sellised osad, mida ei kasutata

valdavates tänapäevastes taimekaitseseadmetes, näiteks manomeeter. Edaspidi nimetatakse

esmatähtsateks osadeks ainult neid seadme osi nagu paak, pump ja pihusti, mis on universaalsed

kõikide taimekaitseseadmete, sealhulgas õhusõidukite ja puhtimisseadmete puhul.

Eelnõu punktiga 30 täpsustatakse TaimKS-i § 875 lõike 2 punktis 8 sätestatud

taimekaitseseadme tehnilise kontrolli tegija iga-aastast koolitusnõuet. Edaspidi peab

taimekaitseseadme tehnilise kontrolli tegija osalema igal aastal vähemalt ühel korral

taimekaitseseadme või selle tehnilise kontrolli alases õppetegevuses nagu infopäev, konverents

või täienduskoolitus.

Koolitatavaid on Eestis vähe (kuni 15 isikut), kuid kõigile sobiva koolitusaja leidmine võib olla

siiski problemaatiline. Samuti on mitme samasisulise koolituse korraldamine aasta jooksul nii

väiksele sihtgrupile kulukas, eriti välislektori kaasamise korral. Tulenevalt eelnevast võib jääda

mõnel tehnilise kontrolli tegijal kohustuslik täienduskoolitus läbimata, seetõttu on mõistlik

muuta täienduskoolituse läbimise nõue tehnilise kontrolli tegijate jaoks paindlikumaks.

Edaspidi saavad taimekaitseseadme tehnilise kontrolli tegijad valida erinevate

täienduskoolituste, infopäevade ja konverentside vahel, samas on sellega tagatud, et nad on

kursis valdkondlike tehnoloogiliste uuendustega ja taimekaitseseadme testimise võimalusega,

ajakohastavad teadmisi ning oskavad kavandada investeeringuvajadusi.

Eelnõu punktiga 31 muudetakse TaimKS-i § 877 lõikeid 3 ja 4, milles on kehtestatud ametliku

kontrolli määruse rakendamisega seonduv.

Eelnõuga kavandatava muudatusega jäetakse lõikest 3 välja viide Veterinaar- ja Toiduametile,

mille asemel moodustati 1. jaanuaril 2021. aastal tööd alustanud PTA. Lisaks sellele

korrastatakse sätet, et vältida veterinaarseaduse § 73 lõike 3 ülekirjutamist, mille kohaselt on

ametliku kontrolli määruse artikli 109 lõikes 2 nimetatud mitmeaastase kontrollikava eest

vastutav asutus PTA, kes vastutab mitmeaastase kontrollikava koostamise eest ning nimetatud

kava täitmise aastaaruande Euroopa Komisjonile esitamise eest. Sellest tulenevalt täpsustatakse

PTA ülesandeid TaimKS-is ning kehtestatakse, et PTA on ametliku kontrolli määruse artiklis

109 nimetatud mitmeaastase kontrollikava ja sama määruse artikli 111 lõike 2 punktis a

nimetatud taimetervise, taimekahjustajate ja taimekaitsevahendite eest vastutav asutus ning

täidab kõiki asjakohaseid nõudeid.

Mitmeaastane kontrollikava hõlmab kõiki EL-i toidutarneahela õigusaktidega hõlmatud

valdkondi, sealhulgas loomatervist, ning sisaldab teavet ametliku kontrolli süsteemi struktuuri

ja korralduse kohta. Koostatud kontrollikava ajakohastatakse korrapäraselt ning avalikustatakse

ametliku kontrolli määruse artikli 111 lõike 1 kohaselt PTA veebilehel.

Ühtlasi täpsustatakse lõike 4 muudatusega, et PTA on järelevalvekoostöö kontaktasutus

ametliku kontrolli määruse artikli 103 lõike 1 tähenduses sama määruse artikli 111 lõike 2

punktis a nimetatud taimetervise, taimekahjustajate ja taimekaitsevahendite puhul.

Eelnõu punktiga 32 täiendatakse TaimKS-i § 882 lõikega 10 ning kehtestatakse PTA õigus

teha kontrolltehing TaimKS-i §-s 883 sätestatud korras. PTA teostab TaimKS-is kehtestatud

nõuete täitmise üle riiklikku ja haldusjärelevalvet TaimKS-i § 88 lõike 1 kohaselt. Muudatusega

luuakse seaduslik alus, mille kohaselt on PTA-l õigus teha kontrolltehingut. Kuna

kontrolltehing on oma olemuselt varjatud järelevalvemeede, siis kehtestatakse kontrolltehingu

tegemiseks ka üksikasjalikud menetlusnormid.

Eelnõu punktiga 33 täiendatakse TaimKS-i §-ga 883 ning kehtestatakse riikliku järelevalve

erimeetmena kontrolltehing. Regulatsiooni väljatöötamisel on eeskuju võetud eriseadustest,

milles on samuti kehtestatud kontrolltehingu regulatsioon. Eelkõige on arvestatud toote

nõuetele vastavuse seadust, mille § 50 lõike 6 kohaselt teeb PTA riiklikku järelevalvet EL-i

väetisetoodetele kehtestatud nõuete täitmise üle. Seetõttu on kontrolltehingu regulatsiooni

lisamisel TaimKS-i arvestatud vajadusega hoida järelevalvetegevused ja selle korraldus

vähemalt ühe asutuse jaoks ühetaoline. Selliselt suureneb ka kontrolltehingu erimeedet

rakendava järelevalveasutuse teadlikkus ja asjatundlikkus, sest meetme kohaldamise asjaolud

on ühetaolised asutuse igas järelevalve valdkonnas.

TaimKS-i § 883 lõike 1 kohaselt on PTA-l õigus teha kontrolltehing, kui TaimKS-is või EL-i

õigusaktis kehtestatud nõuete täitmise üle ei ole muul viisil võimalik järelevalvet teostada või

see on oluliselt raskendatud ning kontrolltehing on vajalik olulise ohu või korrarikkumise

väljaselgitamiseks. Seejuures on kontrolltehingu tegemine piiratud ning seda võib kasutada

üksnes TaimKS-is või EL-i õigusaktis taimepassi olemasolu ja selle väljaandmise, sealhulgas

kaitstava piirkonna kohta sätestatud nõuete, taimekaitsevahendi loa olemasolu ja turulelaskmise

ning turustamise kohta kehtestatud nõuete täitmise kontrollimiseks.

Kontrolltehing võib olla vajalik kohapealse kontrolli tegemisel, aga ka veebi teel tehtava

(müügi)tegevuse kontrollimiseks. Tuginedes komisjoni teatise (C/2024/6481) punktile 2.1.1,

mis käsitleb e-kaubanduse ametlikku kontrolli, peavad pädevad asutused ametlikult kontrollima

„loomi ja kaupu kõikides tootmis-, töötlemis-, turustamis- ja kasutamisetappides“ ja „aineid,

materjale ja muid objekte, mis võivad mõjutada loomade ja kaupade omadusi või loomade

tervist, ja nende vastavust kohaldatavatele nõuetele kõikides tootmis-, töötlemis-, turustamis-

ja kasutamisetappides“ ning „ettevõtjate tegevust, sealhulgas loomapidamist, seadmeid,

transpordivahendeid, valdusi ja muid nende kontrolli all olevaid kohti ja nende ümbrust, ning

seonduvaid dokumente“.34

Lisaks tavapärasele nii-öelda riskipõhisele järelevalvele võib ilmneda vajadus teha

kontrolltehing ka ohukahtluse korral, näiteks juhul, kui PTA-le on laekunud vihje kontrollida

nõuetele mittevastavat toodet või tegevust. Näiteks juhul, kui veebipoes pakutakse müügiks

taimekaitsevahendit, mida Eestis turustada ei tohi, saab üksnes kontrolltehinguga kontrollida,

kas neid tooteid tegelikult Eestisse saadetakse. Kehtivas TaimKS-s puudub selleks selge

seaduslik alus, mistõttu ei ole praegused järelevalvemeetmed piisavad.

Kontrolltehingu tegemise otsustab PTA peadirektor või tema volitatud ametnik. Normi

eesmärgiks on tagada, et kontrolltehing kui põhiõigusi intensiivselt riivav järelevalvemeede

alluks täiendavale kontrollile.

TaimKS-i § 883 lõike 2 kohaselt on kontrolltehing võlaõigusliku tehingu tunnustega toiming,

mille eesmärgiks on kontrollida õigusaktiga kehtestatud nõuetest kinnipidamist.

Kontrolltehingut tehakse ka veebilehel või muu sidevahendi abil. Veebilehel

taimekaitsevahendi müügiks pakkumise üle kontrolltehingu tegemisega on võimalik

kontrollida näiteks selliste taimekaitsevahendite turustamist, mis on turule lastud teises

liikmesriigis, kuid mitte Eestis. Taimetervise valdkonnas on oluline kontrollida veebilehel või

sotsiaalvõrgustikus tehtava müügitehingu puhul seda, kas müüdavate taimedega on kaasas ka

nõutud taimepass. Nõue, et kaugmüügi teel turustatava taimega peab olema kaasas taimepass,

tuleneb taimetervise määruse artiklist 78.

Taimetervise määruse artikli 2 punkti 12 kohaselt on lõppkasutaja isik, kes omandab taimi või

taimseid saadusi isiklikuks tarbeks väljaspool nimetatud isiku kaubandus-, äri- või

kutsetegevust. TaimKS-is kehtestatud nõuded on suunatud laiemale subjektide ringile ega

piirdu vaid lõppkasutajatega, mistõttu on oluline tuvastada nõuete täitmine ka sellisel juhul, kui

kaupleja tegevus on suunatud majandus- või kutsetegevusega tegelevatele isikutele. Näiteks ei

saa lõppkasutajaks pidada taimekaitsevahendi professionaalset kasutajat, kuna tema

ettevalmistus ja teadmised on keskmisest lõppkasutajast oluliselt paremad. Samas on inimese

ja looma tervise kaitse ja ohutuse ning keskkonnaohutuse saavutamiseks oluline, et nõuetele

vastaksid ka professionaalsele kasutajale pakutav taimekaitsevahend (selle kohta on antud

turulelaskmise luba, sellel nõuetekohane märgistus jmt) ja selle müügiks pakkumine ehk

turustamine.

TaimKS-i § 883 lõike 3 kohaselt ei pea kontrolltehingut tegev ametnik ennast tehingu tegemisel

esitlema ega kandma vormiriietust, samuti ei pea ametnik esitama ametitunnistust enne

kontrolltehingu eesmärgi saavutamist. Sama paragrahvi lõike 5 kohaselt teavitab

kontrolltehingu tegija isikut viivitamata pärast kontrolltehingu eesmärgi saavutamist sellest, et

tema suhtes tehti kontrolltehing, põhjendades kontrolltehingu tegemise asjakohasust.

34 Komisjoni teatis (C/2024/6481) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 (ametliku kontrolli

määrus) rakendamise kohta, punkt 2.1.1

Kaupluses või muus kohas, kus kaupa müügiks pakutakse, ei pea ostja end tutvustama ega muul

viisil tuvastada laskma. Selleks et tuvastada nõuete täitmine müügitegevuse käigus ning

vajaduse korral saada järelevalveasutuse omandisse proovi võtmiseks vajalik toode, peab ka

järelevalveametnikul olema võimalus alustada müügitegevust või avaldada soovi osta kaupa

tarbijana või muu isikuna (professionaalse kasutajana). Selleks on ametnikul võimalus

tutvustada end enne müügitehingu lõpule viimist. Kui ametnik on veendunud, et kontrolltehing

on olnud edukas ja selle käigus on ametnik saanud kontrollida asjakohaste nõuete täitmist, siis

ei ole tal põhjust oma isikut rohkem varjata ning võib avaldada oma isiku, teavitada, et tegemist

oli kontrolltehinguga ja jätkata menetlustoimingutega. Seda näiteks olukorras, kus müüja on

üleantava kauba valmis pannud ja pole põhjust eeldada, et ta käitus kauba valikul teisiti kui

tavatarbija puhul. Arvestades kontrolli olustikku, võib ametnik kontrolltehingust teavitamise

edasi lükata kuni müügitehingu lõpetamiseni.

Sama lõike kohaselt, kui kontrolltehingut tehakse sidevahendite abil, võib PTA ametnik

kasutada selliseid elektroonilisi kontaktandmeid, mis ei ole seostatavad tema ametiülesannete

täitmisega. Eelneva järgi on veebi teel kontrolltehingu tegemiseks lubatud kasutada sellist e-

maili aadressi, mis ei sisalda ametniku nime või kasutada sellist telefoninumbrit, mis ei ole tema

ametlik kontaktnumber PTA-s.

TaimKS-i § 883 lõike 4 kohaselt ei või kontrolltehingu tegemisel teha jälitustoiminguid,

kihutada isikut süüteo toimepanemisele ega panna toime süüteotunnustega tegu.

Kriminaalmenetluse seadustiku35 § 1261 lõike 1 kohaselt on jälitustoiming isikuandmete

töötlemine eesmärgiga varjata andmete töötlemist ja sisu andmesubjekti eest. Kontrolltehingu

tegemise eesmärgiks on kontrollida selle kaupleja tegevuse õiguspärasust, kes pakub avalikult

müügiks taimi, taimseid saadusi ja muid objekte või taimekaitsevahendeid. Üldistades peab

järelevalveametnik kontrolltehingut kasutades sooritama ostu nagu iga teine selle kaupleja

klient. Kontrolltehingu tegemise asjaolu võib ametnik varjata üksnes lühiajaliselt ning tegevust

võib varjata üksnes kontrolltehingu tegemise ajal.

Komisjoni teatises (C/2024/6481) ametliku kontrolli määruse rakendamise kohta punkti 2.1.1.2

on sätestatud järgmist. „Pädevad asutused võivad võtta proove ja teha analüüse, et kontrollida

kooskõlas ametliku kontrolli määruse artikli 14 punktiga h riskipõhiste kontrollide käigus

loomade ja kaupade vastavust nõuetele. See võib puudutada internetis pakutavaid loomi ja

kaupu. Proove võib võtta internetis tooteid pakkuvate ettevõtjate valduste kontrollimise käigus.

Teine tõhus proovivõtuviis (eelkõige piiriülestes olukordades) on tellida kaupu internetist ja

võtta neist proovid kättesaamisel. Sellise proovivõtuviisi puhul ja selleks, et oleks võimalik teha

ametlikku kontrolli ette teatamata kooskõlas ametliku kontrolli määruse artikli 9 lõikega 4, võib

pädevatel asutustel olla vaja tellimisprotsessi ajal oma identiteeti varjata. Ametliku kontrolli

määruse artiklis 36 on sätestatud pädevatele asutustele õiguslik alus kasutada internetist (või

muude sidevahendite kaudu) tellitud loomi ja kaupu ametliku kontrolli eesmärgil proovide

võtmiseks, ilma et nad ennast identifitseerima peaksid. Ametliku kontrolli määruse artikli 10

lõike 1 kohaselt kontrollib pädev asutus ametlikult kaupu kõikides tootmis-, töötlemis-,

turustamis- ja kasutamisetappides, kui see on vajalik asjaomaste normide täitmise

kindlakstegemiseks.“36

35 RT I, 12.12.2024, 7 36 Komisjoni teatis (C/2024/6481) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 (ametliku kontrolli

määrus) rakendamise kohta, punkt 2.1.1.2

TaimKS-i § 883 lõike 6 kohaselt protokollitakse kontrolltehing korrakaitseseaduse §-s 12

sätestatud korras. Viidatud paragrahvi lõike 1 kohaselt protokollitakse riikliku järelevalve

meetme kohaldamine haldusmenetluse seaduse §-s 18 sätestatud alustel ja korras

korrakaitseseaduses sätestatud erisustega. Kui meede protokollitakse, antakse isikule, kelle

suhtes meedet on kohaldatud, tema nõudmisel esimesel võimalusel protokolli ärakiri. Korrakaitseseaduse eelnõu seletuskirja37 samasisulise paragrahvi kohta antud selgitustest

lähtudes ei tähenda protokollimise kohustus, et protokolli peaks alati koostama juba meetme

kohaldamise ajal. Ohutõrje tagamise seisukohalt on oluline, et dokumenteerimine ei muutuks

takistavaks asjaoluks meetme kohaldamisel. Samas ei tohi meetme protokollimisega ka liigselt

viivitada. Sellisel juhul võivad kaotsi minna olulised dokumenteerimist vajavad asjaolud või

saada kahjustada selle isiku huvid, kes soovib kirjalikus vormis tõendit enda suhtes meetme

kohaldamise kohta.

TaimKS-i § 883 lõikes 7 sätestatakse, et kontrolltehingu käigus tehtud tehing on tühine.

Sarnaselt kehtivatele kontrolltehingu regulatsioonidele nähakse ka TaimKS-i kontrolltehingu

regulatsioonis ette tehingu tühisusega seonduv ning kehtestatakse, et kontrolltehingu käigus

tehtud tehing on tühine. Eelnev tähendab seda, et tühine on üksnes lõpule viidud tehing. Kuna

kontrolltehingu tegemise eesmärgiks on lõike 1 kohaselt olulise ohu väljaselgitamine, selle

tõrjumine või korrarikkumise kõrvaldamine, siis tuleb tehingu tühisus kõne alla ilmselt vaid

üksikutel juhtudel. Pigem tuleb lõpule viia just veebi teel tehtav kontrolltehing.

Kontrolltehingut ei ole vaja lõpule viia, kui korrarikkumise asjaolud selgitati välja enne

müügitehingu vahetut alustamist.

Eelnõu punktiga 34 täiendatakse TaimKS-i § 111 lõikega 17 ning kehtestatakse rakendussäte,

mille kohaselt võib professionaalne kasutaja kuni 2027. aasta 1. jaanuarini pidada kasutatud

taimekaitsevahendite üle arvestust ka muul viisil kui elektrooniliselt.38

Rakendussätte kehtestamisega rakendatakse komisjoni rakendusmääruse (EL) 2025/2203

artiklit 1, mille kohaselt on liikmesriikidel taimekaitsevahendite kasutamise korral

õigus lubada, et vastavaid andmeid ei kanta üle ettenähtud elektroonilisse vormingusse alates

1. jaanuarist 2027. Selliselt on tagatud soodsam võimalus Eesti professionaalsetele kasutajatele

teha vajalikud ettevalmistused ja viia oma tegevus EL-i õigusega kooskõlla mõistliku aja

jooksul.

Eelnõu punktiga 35 muudetakse TaimKS-i normitehnilist märkust, täiendades märget Euroopa

Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/128/EÜ kohta märgetega direktiivi muutvate EL-i

õigusaktide kohta.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõuga ei kavandata kasutusele võtta uusi termineid.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu on kooskõlas EL-i õigusega.

Eelnõu ettevalmistamisel on arvestatud järgmiste EL-i õigusaktidega:

37 Riigikogu koduleht. Korrakaitseseaduse eelnõu seletuskiri. 9.01.2024. Eelnõu - Riigikogu 38 Vt eelnõu punkti 19 kohta antud vastavasisulisi selgitusi.

1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2017/625, mis käsitleb ametlikku kontrolli ja

muid ametlikke toiminguid, mida tehakse eesmärgiga tagada toidu- ja söödaalaste

õigusnormide ning loomatervise ja loomade heaolu, taimetervise- ja taimekaitsevahendite

alaste õigusnormide kohaldamine, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruseid (EÜ) nr 999/2001, (EÜ) nr 396/2005, (EÜ) nr 1069/2009, (EÜ) nr 1107/2009, (EL)

nr 1151/2012, (EL) nr 652/2014, (EL) 2016/429 ja (EL) 2016/2031, nõukogu määruseid (EÜ)

nr 1/2005 ja (EÜ) nr 1099/2009 ning nõukogu direktiive 98/58/EÜ, 1999/74/EÜ, 2007/43/EÜ,

2008/119/EÜ ja 2008/120/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määrused (EÜ) nr 854/2004 ja (EÜ) nr 882/2004, nõukogu direktiivid 89/608/EMÜ,

89/662/EMÜ, 90/425/EMÜ, 91/496/EMÜ, 96/23/EÜ, 96/93/EÜ ja 97/78/EÜ ja nõukogu otsus

92/438/EMÜ (ELT L 095, 07.04.2017, lk 1–142);

2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/2031, mis käsitleb taimekahjustajate

vastaseid kaitsemeetmeid, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid

(EL) nr 228/2013, (EL) nr 652/2014 ja (EL) nr 1143/2014 ning millega tunnistatakse kehtetuks

nõukogu direktiivid 69/464/EMÜ, 74/647/EMÜ, 93/85/EMÜ, 98/57/EÜ, 2000/29/EÜ,

2006/91/EÜ ja 2007/33/EÜ (ELT L 317, 23.11.2016, lk 4–104);

3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/128/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse

tegevusraamistik pestitsiidide säästva kasutamise saavutamiseks (ELT L 309, 24.11.2009, lk

71–86);

4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite

turulelaskmise ja nõukogu direktiivide 79/117/EMÜ ja 91/414/EMÜ kehtetuks tunnistamise

kohta (ELT L 309, 24.11.2009, lk 1–50);

5) komisjoni rakendusmäärus (EL) 2020/1740, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruses (EÜ) nr 1107/2009 ette nähtud toimeainete heakskiidu pikendamise

menetluse rakendamiseks vajalikud sätted ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni

rakendusmäärus (EL) nr 844/2012 (ELT L 392, 23.11.2020, lk 20‒31);

6) komisjoni rakendusmäärus (EL) 2023/564 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ)

nr 1107/2009 kohaselt professionaalsete kasutajate poolt säilitatavate taimekaitsevahendeid

käsitlevate andmete sisu ja vormingu kohta (ELT L 74, 13.03.2023, lk 4‒9).

6. Seaduse mõjud

Seaduse rakendamisega kaasnevaid mõjusid on analüüsitud Vabariigi Valitsuse 22. detsembri

2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ §-s 46 nimetatud

valdkondades. Eelnõul on otsesed mõjud majandusele, riigiasutuste töökorraldusele, elu- ja

looduskeskkonnale. Puuduvad otsesed olulised mõjud riigi julgeolekule ja välissuhetele,

regionaalarengule, samuti ei ole otsest sotsiaalset ega demograafilist mõju. Sihtrühmadest on

peamiselt mõjutatud põllumajanduse ja taimekaitse valdkonnas tegutsevad ettevõtjad. Mõjude

hindamisel käsitletakse üksnes neid mõjukategooriaid, mille puhul kaasneb seaduse

rakendamisega otsene mõju.

Kuivõrd eelnõuga kavandatavad muudatused mõjutavad erinevates sektorites tegutsevaid

isikuid, siis muudatuste koondmõju ei ole võimalik välja tuua ning mõju erinevatele

sihtrühmadele on esitatud alapunktides 6.1.– 6.7. Hinnanguliselt mõjutavad kavandatavad

muudatused 10 205 ettevõtjat, 742 avaliku sektori teenistujat ja 5027 isikut.

6.1. Taimekaitsevahendi kasutamise üle arvestuse pidamise viisi muutumine

Mõju valdkond: riigiasutuste töökorraldus

Mõju sihtrühmad: PTA, PRIA. PTA-s töötab 375 ametnikku ja PRIA-s 340, neist

taimekaitsevahendite arvestusega seotute hulk on marginaalne.

Avalduv mõju, selle ulatus ja sagedus: muudatuse kohaselt tuleb taimekaitsevahendite üle

arvestust pidada vaid elektrooniliselt masinloetavas formaadis ning riik peab tagama

kaasaegsed IT süsteemid, mille vahendusel on kõikidel professionaalsetel kasutajatel võimalus

elektrooniliselt arvestust pidada. Muu hulgas tuleb määruse kohaselt tagada professionaalsete

kasutajate ligipääs alternatiivsetele asukoha või töödeldud ala identifitseerimismeetoditele, kui

töödeldud maa-ala andmeid ei ole võimalik näiteks põllumassiivi numbrina kirja panna. Samuti

peavad olema kättesaadaval EPPO koodidele vastavad põllukultuuride üldnimetused,

kasutusolukorrad või maakasutuse ning põllukultuuride kasvuetapid vastavalt BBCH

monograafiale. Nimetatud koodid on PTA taimekaitsevahendite registris olemas, kuid avalikus

vaates praegu puuduvad. Kasvuetapid on iga taimekaitsevahendite registris oleva toote juures

juba leitavad.

Eestis on kasutusel mitu eraettevõtjate põlluraamatu pidamise tarkvara ning ka riiklik PRIA

hallatav e-põlluraamat. Põlluraamatu täitmine on kohustuslik põllumajandustootjatele, ent

mitte teiste valdkondade esindajatele, kes on samuti professionaalsed taimekaitsevahendite

kasutajad. Ratsionaalseim lahendus on riikliku e-põlluraamatu arenduses näha ette võimalus

kasutada seda tööriista ka mittepõllumajandustootjatel, et kõigil professionaalsetel

taimekaitsevahendite kasutajatel oleks võimalik täita nõudeid ilma lisakuludeta (näiteks tasu

eratarkvara haldajale).

Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: kõigil professionaalsetel kasutajatel ei ole ühtset

süsteemi. PTA peab suutma kontrollida, kas professionaalsed taimekaitsevahendi kasutajad

säilitavad kasutuse andmeid nõuetekohaselt. PRIA hallatavas e-põlluraamatu süsteemis ei

pruugi IT arendused vastata nende professionaalsete kasutajate vajadustele, kes tegutsevad

mittepõllumajanduslikus sektoris.

Mõju valdkond: majandus (taimekaitsevahendite kasutus)

Mõju sihtrühm: taimekaitsevahendite professionaalsed kasutajad. Professionaalsete kasutajate

tunnistusi on Eestis 2025. aasta detsembri seisuga välja antud 4531 füüsilisele isikule.

Avalduv mõju, selle ulatus ja sagedus: muutub arvestuse pidamise formaat, see tähendab, et

alates 1. jaanuarist 2026. aastal tuleb kõigil professionaalsetel kasutajatel säilitada andmeid

taimekaitsevahendi kasutamise kohta vaid elektroonilises masinloetavas formaadis, kuid

senises andmekoosseisus arvestatavaid muudatusi ei ole. Tegemist ei ole iseenesest uue

nõudega ning valdavalt kasutatakse taimekaitsevahendeid põllumajanduses, kus on kohustus

pidada põlluraamatut, mida üha enam peetakse elektrooniliselt. Juhul, kui professionaalse

kasutaja taimekaitsevahendi kasutamise andmed on kajastatud elektroonilises põlluraamatus,

siis kasutajale mõjusid ei kaasne. Põllumajandustootjaid on kokku üle 12000 ja PTA andmetel

on siiani paberil arvestust pidavate professionaalsete kasutajate näol tegu üksikjuhtumitega,

kellest osad omakorda peavad arvestust paralleelselt nii paberil kui elektrooniliselt. Olulisem

on mõju põllumajandussektoris mitte tegutsevatele professionaalsetele kasutajatele, kes on seni

pidanud andmete üle arvestust oma süsteemis (näiteks Exceli fail) või paberkandjal. Exceli fail

on samuti vajaduse korral masinloetav formaat. Nende professionaalsete kasutajate arv, kes ei

tegutse põllumajanduses, väheneb pidevalt, sest kohalikud omavalitsused lähevad järk-järgult

üle mittekeemilistele taimekaitselahendustele ning raudteeettevõtete vajadused on piiratud.

Lisakulusid tarkvaralitsentsi omandamiseks kasutajatele ei kaasne, sest e-põlluraamatuga

liitumine ja selle kasutamine on tasuta, eratarkvarade liidestamise PRIA infosüsteemiga viib

läbi PRIA ja oma tarkvara kasutusele võtmine on vabatahtlik. Andmete nõuetekohaseks

säilitamiseks luuakse põllumajandussektoris mitte tegutsevatele professionaalsetele

kasutajatele ligipääs PRIA hallatavale e-põlluraamatule ning vajadusel töötatakse tähtajaks

välja ühtne masinloetav failiformaat, mis tehakse kättesaadavaks PTA veebilehel.

Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: kõikidel professionaalsetel kasutajatel ei pruugi olla

oskust elektroonilises formaadis andmeid sisestada, kuid andmete sisestamiseks on ette nähtud

tähtaeg, mille jooksul on võimalik leida teenusepakkujaid ning nõustajaid.

6.2. Taimekaitsevahendi õhust kasutamine ja sellest teavitamine

Mõju valdkond: riigiasutuste töökorraldus

Mõju sihtrühmad: PTA, METK

Avalduv mõju, selle ulatus ja sagedus: põllumajandustootjatel on küll huvi kasutada

taimekaitsevahendit mehitamata õhusõidukilt, kuid kasutajate täpset suurusjärku ei ole praegu

võimalik prognoosida tulenevalt tehnoloogia uudsusest, hinnatasemest ja väga piiratud

kasutamiseks sobilike taimekaitsevahendite tootevalikust. Samuti eeldab õhusõiduki käitamine

lennundusseaduse nõuete täitmist, mis olenevalt õhusõiduki kategooriast võib olla ajamahukas.

PTA jaoks tähendab senikehtinud keelust erisuse võimaldamine lisanduvat töökoormust

toodete hindamisel (taimekaitsevahendi õhust pritsimise lisatingimused, toote infolehe

uuendamine ning taimekaitsevahendite registrisse asjakohaste muudatuste tegemine) ja IT-

süsteemide arendamisel. Taimekaitsevahendite lisahindamine on vajalik, et Eestis oleksid

kättesaadavad õhusõidukilt kasutamiseks lubatud taimekaitsevahendid. Samuti on vajalik

teavituste ja kasutamise järelevalve, mis eeldab kas IT-arendusi, mille maksumust ei ole praegu

võimalik prognoosida, või vakantset tööjõudu, mille suurusjärku ei ole samuti praegu võimalik

ette näha, sest see sõltub asjaomaste taimekaitsevahendite kättesaadavusest (2025. aasta seisuga

ei ole registreeritud õhust kasutamiseks ühtki toodet) ja loa taotlejate arvust.

METK-i jaoks on oluline olla järjepidevalt kursis valdkonna arengutega ning vajadusel

katsetada erinevaid kasutusviise ja uuendada tehnilise kontrolli nõuded seadmetele. Maksumust

ja ajakulu ei ole hetkel võimalik ette näha.

Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: ebasoovitav mõju võib kaasneda juhul, kui PTA ja

METK ei suuda teha vajalikke hindamisi ega koguda teadmisi, mis on olulised valdkonna

arenguks ja riskivähendusmeetmete rakendamiseks. Ebasoovitavaid mõjusid võrreldes

taimekaitsevahendite konventsionaalsete kasutusmeetmetega ei ole ette näha. Suurimaks

riskiks on valdkonna uudsus, mis äärmisel juhul võib väljenduda selles, et riigiasutusel tuleb

tulevikus teha teatavaid töökorralduslikke muudatusi, mis võivad nõuda lisaressursse (näiteks

kasvõi järelevalve tõttu). Hetkel ei ole seda ette näha.

Mõju valdkond: majandus

Mõju sihtrühm: professionaalsed kasutajad

Avalduv mõju, selle ulatus ja sagedus: muudatusega antakse professionaalsetele kasutajatele

garantii investeerida sellisesse seadmesse, mis võimaldab kasutada taimekaitsevahendit

paiktöötlemisel. Samal ajal saab mehitamata õhusõidukit kasutada ka külviks, väetise

laotamiseks ning seireks. Muutuvate kliima- ja kasutustingimuste oludes võib mehitamata

õhusõiduki kasutamine tuua põllumajandustootjatele kaasa alternatiivse võimaluse saaki

säilitada ja kaitsta, sest põllul on võimalik teha töid ka siis, kui nt vihmasaju tagajärjel on muld

liiga pehme ning rasketehnikaga ei ole sellel võimalik tööd teha. Õhusõidukit kasutav isik peab

läbima asjakohased koolitused ning tal peab olema asjakohane luba õhusõiduki kasutamiseks,

samuti peab ta teavitama PTA-d õhusõidukilt taimekaitsevahendi kasutamisest. Nimetatud

nõuded toovad kaasa täiendava aja- ja finantskulu. Samas on tegemist eeskätt lisavõimalusega

ning võimalik kasutaja hindab eelnevalt tegevuse majanduslikku mõttekust, sealhulgas riigiga

seotud menetlusi ehk tegemist ei ole nõudega, mille täitmine on sihtrühmale vältimatu.

Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: mehitamata õhusõidukilt pritsitakse

taimekaitsevahendit, mida ei ole lubatud õhust pritsida või mis ei vasta selle kasutamise

infolehele ja kasutustingimustele. Nimetatud riskide vähendamist mõjutab asjakohane

järelevalve.

Mõju valdkond: elu- ja looduskeskkond

Mõju sihtrühm: avalikkus

Avalduv mõju, selle ulatus ja sagedus: tegemist on ühest küljest mitte liiga laialdaselt levinud

seadmetega, mistõttu võib tekkida kõhklusi nende ohutus kasutuses. Samal ajal tegeletakse

aktiivselt asjakohase õhust taimekaitsevahendi kasutamise valdkonna arendamise ja

regulatsioonidega nii üle maailma kui ka EL-is. Ka Eestis on teadusasutused huvitatud erinevate

seadmete katsetamisest, et tagada elu- ja looduskeskkonna ohutus, vähendada

keskkonnakoormust ning säilitada samal ajal konkurentsivõime. Mehitamata õhusõidukilt on

lubatud kasutada vaid sellist taimekaitsevahendit, mis on läbinud asjakohase riskihindamise

ning mida kasutatakse vastavalt taimekaitsevahendi loal ja asjakohastes õigusaktides

sätestatule.

Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: toodete väärkasutus

6.3. Taimekaitsekoolituse nõude leevendamine

Mõju valdkond: haridus

Mõju sihtrühm: viis taimekaitsekoolitusi korraldavat täienduskoolitusasutust,

taimekaitsevahendi turustajad, professionaalsed kasutajad ja nõustajad. 2025. a detsembri

seisuga oli professionaalse kasutaja tunnistuse omajaid 4531 isikut, turustaja tunnistuse omajaid

462 isikut ja nõustaja tunnistuse omajaid 19 isikut.

Avalduv mõju, selle ulatus ja sagedus: seni kehtinud korra järgi pidid kõik taimekaitsevahendi

turustajad, professionaalsed kasutajad ja nõustajad osalema taimekaitsekoolitusel iga viie aasta

järel. Edaspidi muutub keskseks asjakohaste teadmiste olemasolu isikul, sõltumata teadmiste

omamise viisist ehk sisuliselt muutub taimekaitsekoolituse läbimine vabatahtlikuks. Muudatuse

tulemusel väheneb koolitustel osalejate hulk. Edaspidi väljastatakse taimekaitsetunnistus

üksnes eksami sooritatud isikule ja kõik taimekaitsetunnistuse omamisest huvitatud isikud

peavad vähemalt iga viie aasta tagant sooritama eksami.

Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: muudatus mõjutab koolitusasutuste sissetulekut, kuna

eksamitasu moodustab ainult osa taimekaitsekoolituse tasust. Võib eeldada, et sissetuleku

vähenemise tulemusel on koolitusasutustel vähem võimalusi investeerida õppematerjalide

väljatöötamisse. Samas, kuna asjakohaste teadmiste olemasolu kontrollitakse eksami edukal

sooritamisel, siis ei saa eeldada, et muudatuse tulemusel toimub taimekaitsetunnistuse omajate

teadmiste kvaliteedi langus.

Mõju valdkond: halduskoormus

Mõju sihtrühm: taimekaitsetunnistuse omajad, keda 2025. a detsembri seisuga hinnanguline arv

oli 5012 isikut.

Avalduv mõju, selle ulatus ja sagedus: taimekaitsevahendi turustaja, professionaalne kasutaja

ja nõustaja peavad kehtiva nõude kohaselt uue taimekaitsetunnistuse saamiseks läbima iga kord

taimekaitsekoolituse ja sooritama edukalt eksami. Muudatuse tulemusel piisab

taimekaitsetunnistuse taotlemiseks vaid eksami sooritamisest. Muudatus võimaldab

taimekaitsetunnistust taotleda soovival isikul vähemalt kord viie aasta jooksul säästa aega (kuni

kolm tööpäeva) ja raha, sooritades eksami ilma eelnevalt koolitusel osalemata.

Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike.

6.4. Taimekaitsetunnistuse õigusliku tähenduse täpsustamine

Mõju valdkond: töö- ja halduskoormus

Mõju sihtrühmad: PTA, viis taimekaitsekoolitusi korraldavat täienduskoolitusasutust

Avalduv mõju, selle ulatus ja sagedus: TaimKS-i § 79 lõike 2 kohaselt koostab koolitusasutus

taimekaitsekoolituse programmi, arvestades taimekaitsevahendi professionaalse kasutaja,

turustaja või nõustaja ülesannetest ja vastutusest tulenevaid erisusi, mistõttu tuleb

taimekaitsetunnistuse õigusliku tähenduse täpsustamisel tehtud muudatuse järel

koolitusasutustel analüüsida oma taimekaitsekoolituse programmi, korrigeerida seda ning

esitada uuendatud versioon PTA-le heakskiitmiseks. PTA hindab koolitusprogrammi vastavust

nõuetele 20 tööpäeva jooksul. Muudatuse tulemusel suureneb PTA ja taimekaitsekoolitusi

korraldavate koolitusasutuste töökoormus ja halduskoormus ühekordselt.

Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: taimekaitsekoolituse programmi PTA-le

heakskiitmiseks esitamisega kaasneb alati risk, et see ei vasta nõuetele ning jääb seetõttu heaks

kiitmata. Kuna üldjuhul esitab koolitusasutus PTA-le taimekaitsekoolituse programmi

heakskiitmiseks ajal, kui koolitused ei toimu (näiteks suve alguses), on ebasoovitavate mõjude

kaasnemise risk on väike.

6.5. Koolitusasutuse õigus viia läbi taimekaitsekoolituse eksam ilma taimekaitsekoolitust

korraldamata

Mõju valdkond: töö- ja halduskoormus

Mõju sihtrühmad: PTA, viis taimekaitsekoolitusi korraldavat täienduskoolitusasutust

Avalduv mõju, selle ulatus ja sagedus: seni oli eksamite korraldamine taimekaitsekoolituse

korraldamise lahutamatuks osaks ning eksami korraldamiseks ei pidanud eraldi dokumente

PTA-le heakskiitmiseks esitama. Muudatuse tulemusel tuleb edaspidi kõikidel

koolitusasutustel enne eksami korraldamist eksami ülesehituse ja läbiviimise kord esitada PTA-

le heakskiitmiseks. PTA hindab selle vastavust kehtestatud nõuetele 20 tööpäeva jooksul.

Eksami ülesehituse ja läbiviimise kord tuleb esitada PTA-le heakskiitmiseks iga kord, kui

eksami korraldamises tehakse muudatus. Muudatuse tulemusel suureneb nende

koolitusasutuste halduskoormus, kes seni korraldasid taimekaitsekoolitusi, mille lahutamatuks

osaks oli eksam, samuti kaasneb halduskoormus uutele eksami korraldamisest huvitatud

koolitusasutustele. Samuti suureneb töökoormus PTA jaoks, kes peab eksami ülesehituse ja

läbiviimise korra heaks kiitma.

Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike

6.6. Taimekaitseseadme tehnilise kontrolli tegija iga-aastase koolitusel osalemise

kohustuse leevendamine

Mõju valdkond: halduskoormus

Mõju sihtrühm: tehnilise kontrolli tegijad (kuni 15 isikut)

Avalduv mõju, selle ulatus ja sagedus: tehnilise kontrolli tegijatel on kohustus täiendada oma

teadmisi kord aastas. Seni kehtinud nõuete järgi oli kohustus läbida täienduskoolitus.

Täienduskoolituse korraldamine ja kõigile sobiva koolitusaja leidmine on olnud

problemaatiline. TaimKS-i muudatusel on positiivne mõju taimekaitseseadme tehnilise

kontrolli tegijatele, võimaldades neil oma pädevuse täiendamise kohustust paindlikumalt täita

ja osaleda igal aastal õppetegevuses (infopäev, konverents, täienduskoolitus ja muud) lähtuvalt

oma vajadusest ja võimalusest (veebis või füüsiline üritus, tasuta või tasuline ja muud

võimalused). Muudatus avaldab positiivset mõju.

Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike.

6.7. Kontrolltehing

Mõju valdkond: järelevalve ja riigiasutuse töökorraldus

Mõju sihtrühm: PTA taimetervise ja paljundusmaterjali osakond, taimekaitse ja väetise osakond

Avalduv mõju, selle ulatus ja sagedus: kavandatavad muudatused mõjutavad vähesel määral

PTA kahe osakonna töökorraldust, sest kontrolltehingute arv oleks väike ja need tehakse üksnes

PTA poolt hinnatud riskide või ametile edastatud vihjete põhjal. Näiteks sel aastal laekus toidu-

ja söödaalase kiirhoiatussüsteemi kaudu viis teadet taimekaitsevahendite nõuetele

mittevastavuse kohta. See on vihjete arv, millega peab PTA olema valmis arvestama

kontrolltehingute vajadust hinnates. Samas on kontrolltehingu tegemise ettenägemine

lisavõimalus avastada (veebi)müügiga seonduvaid rikkumisi. Kavandatavad muudatused

toovad kaasa lisakulusid. Järelevalveasutusele tuleb kontrolltehingu tegemise võimaluse

ettenägemise korral eraldada eelarvevahendid kontrollitava teenuse ja toote ostmiseks ning

analüüsimiseks. Suurusjärku ei ole võimalik praegu prognoosida.

Mõju valdkond: majandus

Mõju sihtrühm: ettevõtjad, kes turustavad taimi, taimseid saadusi, muid objekte ja

taimekaitsevahendeid

Avalduv mõju, selle ulatus ja sagedus: võimalus teha kontrolltehingut parandab

konkurentsiolukorda ettevõtluses, sest see muudab seaduserikkumise või ebavõrdsete

konkurentsitingimuste loomise ettevõtjatele riskantsemaks. Lisaks suurendab kontrolltehingute

tegemine läbipaistvust turul, mis aitab tugevdada usaldust nii tarbijate kui ka teiste ettevõtjate

seas.

Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: kontrolltehing on põhiõigusi riivav meede, samas

paraneb selle tegemise tulemusel konkurents ja turu selgus.

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad

kulud ja tulud

Kavandatavate muudatustega ei kaasne mõju riigieelarve kuludele ja tuludele.

8. Rakendusaktid

Eelnõuga kavandatavate muudatuste tõttu muutub üks volitusnorm ning kaasneb kahe

rakendusakti ajakohastamise vajadus. Eelnõuga kavandatavate muudatuste tõttu muudetakse

järgmiseid rakendusakte:

1) regionaal- ja põllumajandusministri määrus „Taimekaitsekoolituse programmi,

taimekaitsekoolitusel käsitletavate teemade, koolituse kestuse, eksami ülesehituse ja

läbiviimise nõuded“ (TaimKS-i § 79 lõike 6 alusel);

2) maaeluministri 8. märtsi 2019. a määrus nr 21 „Taimetervise registri põhimäärus“39 ja

3) maaeluministri 8. märtsi 2019. a määrus nr 26 „Taimekaitsevahendite registri põhimäärus“40.

Rakendusakti kavandid on lisatud seletuskirjale (lisa 1).

9. Seaduse jõustumine

Seadus jõustub üldises korras. Eelnõuga kavandatavate muudatustega kohanemiseks ei ole vaja

üleminekuaega.

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitati kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu 25-0441/01.

Eelnõu esitati arvamuse saamiseks järgmistele organisatsioonidele: Eesti Põllumajandus- ja

Kaubanduskoda, Eesti Taimekaitse Assotsiatsioon, Eesti Talupidajate Keskliit, Järvamaa

Kutsehariduskeskus, Räpina Aianduskool, MTÜ Eesti Turbaliit, Põllumeeste ühistu Kevili,

Aiandusliit, Transpordiamet, Sendihaldur OÜ, A.Tammel AS, Karitsa Tehnik OÜ, Kuivajõe

Talukaup OÜ, Wihuri OÜ, Viru Nõuandekeskus OÜ, Pärnumaa Talupidajate Nõuandekeskus

39 RT I, 03.10.2025, 12 40 RT I, 04.07.2023, 43

OÜ, Maamasin OÜ, Sike Agri OÜ. Eelnõu kohta tegid ettepanekuid Räpina Aianduskool,

Põllumeeste ühistu Kevili, Eesti Põllumajandus- ja Kaubanduskoda, MTÜ Eesti Turbaliit ja

Eesti Taimekaitse Assotsiatsioon.

Tagasiside eelnõu kohta esitasid Põllumeeste Ühistu KEVILI, Eesti Põllumajandus-

Kaubanduskoda, Räpina Aianduskool, MTÜ Eesti Taimekaitse Assotsiatsioon ja MTÜ Eesti

Turbaliit. Esitatud ettepanekutega arvestamise ja arvestamata jätmise põhjendused on esitatud

kooskõlastamise käigus esitatud märkuste ja ettepanekutega arvestamise tabelis (lisa 2).

Algatab Vabariigi Valitsus 18. mail 2026. a

Vabariigi Valitsuse nimel

(allkirjastatud digitaalselt)

Heili Tõnisson

Valitsuse nõunik

Seletuskirja lisa 1.docx

Taimekaitseseaduse muutmise seaduse
eelnõu seletuskirja juurde
Lisa 1

Rakendusakti kavandid

Määrus

xx.xx.202x nr …..
Taimekaitsekoolituse programmi, taimekaitsekoolitusel käsitletavate teemade, koolituse kestuse, eksami ülesehituse ja läbiviimise nõuded1

Määrus kehtestatakse taimekaitseseaduse § 79 lõike 6 alusel.

§ 1. Reguleerimisala

Määrusega kehtestatakse taimekaitsevahendi professionaalsele kasutajale, turustajale või nõustajale korraldatava taimekaitsekoolituse programmi, taimekaitsekoolitusel käsitletavate teemade, koolituse kestuse, eksami ülesehituse ja läbiviimise nõuded.

§ 2. Taimekaitsekoolituse programmi nõuded

Taimekaitsekoolituse programm sisaldab:
1) koolitusasutuse nimi;
2) taimekaitsekoolituse sihtgrupp;
3) õppe kogumaht, sealhulgas auditoorse, praktilise ja iseseisva töö osakaal;
4) taimekaitsekoolitusel käsitletavate teemade kirjeldus;
5) lõpetamise tingimused ja väljastatavad dokumendid;
6) taimekaitsekoolitusel kasutatavate õppevahendite loetelu.

§ 3. Taimekaitsekoolitusel käsitletavad teemad

(1) Taimekaitsevahendi ja selle kasutamise valdkonnas käsitletakse vähemalt järgmiseid teemasid:
1) kehtivad taimekaitsealased riigisisesed, Euroopa Liidu ja rahvusvahelised õigusaktid; taimekaitsevahendite turustamisele, hoidmisele ja kasutamisele esitatavad nõuded;
2) ülevaade turule lastud taimekaitsevahenditest, nende liigitamine kasutusotstarbe, toimemehhanismi, toimespektri ja ohuklasside järgi ning sobiva taimekaitsevahendi valiku põhimõtted ja kasutatud taimekaitsevahendi üle arvestuse pidamine;
3) taimekultuuride kahjustajad ja nende tõrjevõimalused;
4) taimekaitsevahendi pakend ja märgistus;
5) taimekaitsevahendi tühja pakendi, pesuvee, pritsimislahuse ning taimekaitsevahendi jääkide käitlemine;
6) ebaseaduslik taimekaitsevahend, sellest tulenevad riskid ning meetodid sellise toote tuvastamiseks;
7) integreeritud taimekaitse põhimõtted;
8) ohutusnõuded taimekaitsevahendi kasutamisel, keskkonnaohutus, sealhulgas riskid sihtrühmavälistele taimedele, kasulikele putukatele, elusloodusele, bioloogilisele mitmekesisusele, joogiveele, valgaladele, kaitsealadele ning asjakohased meetmed nende riskide vähendamiseks.

(2) Taimekaitseseadme valdkonnas käsitletakse vähemalt järgmiseid teemasid:
1) taimekaitseseadmete tüübid ja taimekaitseseadmete kasutamise võtted;
2) taimekaitseseadmete ettevalmistamine tööks ning taimekaitseseadmete toimimise kontroll, sealhulgas nende reguleerimine;
3) taimekaitsevahendi töölahuse valmistamine ja kulunormi arvestamine;
4) taimekaitseseadme tehniline kontroll;
5) ohutusnõuded taimekaitseseadme kasutamisel, puhastamisel, hooldamisel ning hoidmisel.

(3) Tööohutuse valdkonna taimekaitsekoolitusel käsitletakse vähemalt järgmiseid teemasid:
1) taimekaitsevahendi mürgistuse sümptomid ja esmaabivõtted;
2) isikukaitsevahendid ja nende praktiline kasutamine;
3) töötervishoiu ja tööohutuse nõuded.

§ 4. Koolituse kestuse nõuded
¸
Taimekaitsekoolituse kestvused on vähemalt järgmised:
1) turustaja taimekaitsekoolitus 8 akadeemilist tundi;
2) professionaalse kasutaja taimekaitsekoolitus 22 akadeemilist tundi;
3) nõustaja taimekaitsekoolitus 24 akadeemilist tundi.

§ 5. Eksami ülesehituse ja läbiviimise nõuded

(1) Enne eksami algust tutvustab eksamineerija eksamineeritavatele eksamil kehtivaid nõudeid ja korda.

(2) Eksamiküsimusi ei avalikustata.

(3) Eksamiküsimusi muudetakse regulaarselt.

(4) Eksamiküsimuste temaatika peab vastama taimekaitsekoolitusel käsitletavate teemadele.

(5) Küsimuste sisu ja nende arv peab olema vastavuses taimekaitsevahendi professionaalse kasutaja, turustaja või nõustaja ülesannete ja vastutuse erisustega.

(6) Eksamineerija tuvastab eksamineeritava isiku vahetult enne eksamit.

(7) Eksamineeritaval on eksami ajal keelatud kasutada kõrvaliste isikute abi ning suunavaid märkusi, mis võivad mõjutada eksami iseseisvat sooritamist.

(8) Eksami sooritamiseks on vajalik saada 80% maksimumpunktidest.

(9) Eksami tulemused kantakse protokolli. Protokollis märgitakse vähemalt protokolli number ja koolitusasutus, eksam, toimumise aeg, isiku nimi, isikukood, kontaktandmed (elektronposti aadress, telefoninumber, elukoha maakond) ja eksami tulemus.

(10) Eksami ülesehituse ja läbiviimise kord sisaldab:
1) koolitusasutuse nimi;
2) eksamineerivate sihtgrupp;
3) eksamiküsimused ning nendele vastamise piiraeg;
4) eksamil kehtivate nõuete ja korra kirjeldus.

§ 7. Määruse jõustumine

Määrus jõustub XX.XX 202X. a.

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/128/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse tegevusraamistik pestitsiidide säästva kasutamise saavutamiseks (ELT L 309, 24.11.2009, lk 71–86, muudetud määrustega (EL) nr 652/2014 (ELT L 189, 27.06.2014, lk 1‒32), (EL) 2019/1243 (ELT L 198, 25.07.2019, lk 241‒344) ning direktiiviga (EL) 2019/782 (ELT L 127, 16.05.2019, lk 4–10).

Määrus

xx.xx.202x nr …..
Maaeluministri 8. märtsi 2019. a määruse nr 21 „Taimetervise registri põhimäärus“ muutmine

Määrus kehtestatakse taimekaitseseaduse § 30 lõike 1 alusel.

§ 1. Maaeluministri 8. märtsi 2019. a määruse nr 21 „Taimetervise registri põhimäärus“ § 14 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Kehtetuks tunnistatud registriandmeid, mis sisaldavad isikuandmeid, säilitatakse majandustegevuse üldosa seaduse § 64 lõikes 21 sätestatud tähtaja jooksul.“.

§ 2. Määrus jõustub XX.XX. 202X. a.

Määrus

xx.xx.202x nr …..
Maaeluministri 8. märtsi 2019. a määruse nr 26 „Taimekaitsevahendite registri põhimäärus“ muutmine

Määrus kehtestatakse taimekaitseseaduse § 80 lõike 2 alusel.

§ 1. Maaeluministri 8. märtsi 2019. a määruses nr 26 „Taimekaitsevahendite registri põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 5 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Registrit peetakse ühetasandilise andmekoguna digitaalselt ning andmeid töödeldakse digitaalselt.“;

2) paragrahvi 7 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Taimekaitsevahendi tootja ja turustaja ning väga mürgise taimekaitsevahendi kasutaja kohta kantakse registrisse:“;

3) paragrahvi 7 lõike 1 punkt 2 tunnistatakse kehtetuks;

4) paragrahvi 7 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:
„(21) Taimekaitsetunnistuse kohta kantakse registrisse:
1) taimekaitsetunnistuse omaniku nimi, isikukood ja kontaktandmed (elektronposti aadress, telefoninumber);
2) taimekaitseseaduse § 79 lõikes 1 koolitusasutus, eksami tulemus ning eksami protokoll;
3) taimekaitsetunnistus, selle number ja kehtivuse viimane kuupäev;
4) taimekaitsetunnistuse kehtetuks tunnistamise otsuse kuupäev.“;

5) paragrahvi 7 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;

6) paragrahvi 8 lõike 1 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„6) taimekaitsevahendi turustaja ning väga mürgise taimekaitsevahendi kasutaja registrisse kandmise taotlus;“;

7) paragrahvi 8 lõiget 1 täiendatakse punktiga 131 järgmises sõnastuses:
„131) taimekaitsekoolituse eksami protokoll;“;

8) paragrahvi 9 lõige 2 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„1) taimekaitsevahendi tootja, turustaja, väga mürgise taimekaitsevahendi kasutaja § 7 lõikes 1 ja lõike 2 punktides 1–3 ning 6–14 nimetatud andmete puhul, koolitusasutus § 7 lõike 21 punktides 1 ja 2 nimetatud andmete puhul;“;

9) paragrahvi 9 lõike 2 punkti 2 täiendatakse pärast tekstiosa „punktides 4 ja 5“ tekstiosaga „ning lõike 21 punktis 3“;

10) paragrahvi 11 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Andmed taimekaitsevahendi turustaja ning väga mürgise taimekaitsevahendi kasutaja kohta kantakse registrisse kümne tööpäeva jooksul taotluse esitamisest arvates.“;

11) paragrahvi 11 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:
„(21) Andmed taimekaitsetunnistuse kohta kantakse registrisse kümne tööpäeva jooksul eksami protokolli esitamisest arvates.“;

12) paragrahvi 14 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

„(4) Taimekaitsetunnistusega seotud isikuandmeid säilitatakse viis aastat arvates taimekaitsetunnistuse väljastamisest.“;

13) paragrahvi 15 lõige 1 muudetakse järgmiselt:
(1) Registriandmed on avalikud, välja arvatud juurdepääsupiiranguga registriandmed, millele võimaldatakse juurdepääs seadusega sätestatud alusel ja korras.“;

14) paragrahvi 20 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:
„(3) Enne 2024. aasta 1. juulit paberil arhiveeritud registriandmeid ja alusdokumente säilitatakse kuni säilitustähtaja möödumiseni ning siis hävitatakse.“.

§ 2. Määrus jõustub XX.XX. 202X. a.

Seletuskirja lisa 1.pdf

Taimekaitseseaduse muutmise seaduse

eelnõu seletuskirja juurde

Lisa 1

Rakendusakti kavandid

MÄÄRUS

xx.xx.202x nr …..

Taimekaitsekoolituse programmi, taimekaitsekoolitusel

käsitletavate teemade, koolituse kestuse, eksami

ülesehituse ja läbiviimise nõuded1

Määrus kehtestatakse taimekaitseseaduse § 79 lõike 6 alusel.

§ 1. Reguleerimisala

Määrusega kehtestatakse taimekaitsevahendi professionaalsele kasutajale, turustajale või

nõustajale korraldatava taimekaitsekoolituse programmi, taimekaitsekoolitusel käsitletavate

teemade, koolituse kestuse, eksami ülesehituse ja läbiviimise nõuded.

§ 2. Taimekaitsekoolituse programmi nõuded

Taimekaitsekoolituse programm sisaldab:

1) koolitusasutuse nimi;

2) taimekaitsekoolituse sihtgrupp;

3) õppe kogumaht, sealhulgas auditoorse, praktilise ja iseseisva töö osakaal;

4) taimekaitsekoolitusel käsitletavate teemade kirjeldus;

5) lõpetamise tingimused ja väljastatavad dokumendid;

6) taimekaitsekoolitusel kasutatavate õppevahendite loetelu.

§ 3. Taimekaitsekoolitusel käsitletavad teemad

(1) Taimekaitsevahendi ja selle kasutamise valdkonnas käsitletakse vähemalt järgmiseid

teemasid:

1) kehtivad taimekaitsealased riigisisesed, Euroopa Liidu ja rahvusvahelised õigusaktid;

taimekaitsevahendite turustamisele, hoidmisele ja kasutamisele esitatavad nõuded;

2) ülevaade turule lastud taimekaitsevahenditest, nende liigitamine kasutusotstarbe,

toimemehhanismi, toimespektri ja ohuklasside järgi ning sobiva taimekaitsevahendi valiku

põhimõtted ja kasutatud taimekaitsevahendi üle arvestuse pidamine;

KAVAND 1

27.04.2026

3) taimekultuuride kahjustajad ja nende tõrjevõimalused;

4) taimekaitsevahendi pakend ja märgistus;

5) taimekaitsevahendi tühja pakendi, pesuvee, pritsimislahuse ning taimekaitsevahendi jääkide

käitlemine;

6) ebaseaduslik taimekaitsevahend, sellest tulenevad riskid ning meetodid sellise toote

tuvastamiseks;

7) integreeritud taimekaitse põhimõtted;

8) ohutusnõuded taimekaitsevahendi kasutamisel, keskkonnaohutus, sealhulgas riskid

sihtrühmavälistele taimedele, kasulikele putukatele, elusloodusele, bioloogilisele

mitmekesisusele, joogiveele, valgaladele, kaitsealadele ning asjakohased meetmed nende

riskide vähendamiseks.

(2) Taimekaitseseadme valdkonnas käsitletakse vähemalt järgmiseid teemasid:

1) taimekaitseseadmete tüübid ja taimekaitseseadmete kasutamise võtted;

2) taimekaitseseadmete ettevalmistamine tööks ning taimekaitseseadmete toimimise kontroll,

sealhulgas nende reguleerimine;

3) taimekaitsevahendi töölahuse valmistamine ja kulunormi arvestamine;

4) taimekaitseseadme tehniline kontroll;

5) ohutusnõuded taimekaitseseadme kasutamisel, puhastamisel, hooldamisel ning hoidmisel.

(3) Tööohutuse valdkonna taimekaitsekoolitusel käsitletakse vähemalt järgmiseid teemasid:

1) taimekaitsevahendi mürgistuse sümptomid ja esmaabivõtted;

2) isikukaitsevahendid ja nende praktiline kasutamine;

3) töötervishoiu ja tööohutuse nõuded.

§ 4. Koolituse kestuse nõuded

Taimekaitsekoolituse kestvused on vähemalt järgmised:

1) turustaja taimekaitsekoolitus 8 akadeemilist tundi;

2) professionaalse kasutaja taimekaitsekoolitus 22 akadeemilist tundi;

3) nõustaja taimekaitsekoolitus 24 akadeemilist tundi.

§ 5. Eksami ülesehituse ja läbiviimise nõuded

(1) Enne eksami algust tutvustab eksamineerija eksamineeritavatele eksamil kehtivaid nõudeid

ja korda.

(2) Eksamiküsimusi ei avalikustata.

(3) Eksamiküsimusi muudetakse regulaarselt.

(4) Eksamiküsimuste temaatika peab vastama taimekaitsekoolitusel käsitletavate teemadele.

(5) Küsimuste sisu ja nende arv peab olema vastavuses taimekaitsevahendi professionaalse

kasutaja, turustaja või nõustaja ülesannete ja vastutuse erisustega.

(6) Eksamineerija tuvastab eksamineeritava isiku vahetult enne eksamit.

(7) Eksamineeritaval on eksami ajal keelatud kasutada kõrvaliste isikute abi ning suunavaid

märkusi, mis võivad mõjutada eksami iseseisvat sooritamist.

(8) Eksami sooritamiseks on vajalik saada 80% maksimumpunktidest.

(9) Eksami tulemused kantakse protokolli. Protokollis märgitakse vähemalt protokolli number

ja koolitusasutus, eksam, toimumise aeg, isiku nimi, isikukood, kontaktandmed (elektronposti

aadress, telefoninumber, elukoha maakond) ja eksami tulemus.

(10) Eksami ülesehituse ja läbiviimise kord sisaldab:

1) koolitusasutuse nimi;

2) eksamineerivate sihtgrupp;

3) eksamiküsimused ning nendele vastamise piiraeg;

4) eksamil kehtivate nõuete ja korra kirjeldus.

§ 7. Määruse jõustumine

Määrus jõustub XX.XX 202X. a.

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/128/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse

tegevusraamistik pestitsiidide säästva kasutamise saavutamiseks (ELT L 309, 24.11.2009, lk

71–86, muudetud määrustega (EL) nr 652/2014 (ELT L 189, 27.06.2014, lk 1‒32), (EL)

2019/1243 (ELT L 198, 25.07.2019, lk 241‒344) ning direktiiviga (EL) 2019/782 (ELT L 127,

16.05.2019, lk 4–10).

MÄÄRUS

xx.xx.202x nr …..

Maaeluministri 8. märtsi 2019. a määruse nr 21

„Taimetervise registri põhimäärus“ muutmine

Määrus kehtestatakse taimekaitseseaduse § 30 lõike 1 alusel.

§ 1. Maaeluministri 8. märtsi 2019. a määruse nr 21 „Taimetervise registri põhimäärus“ § 14

täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Kehtetuks tunnistatud registriandmeid, mis sisaldavad isikuandmeid, säilitatakse

majandustegevuse üldosa seaduse § 64 lõikes 21 sätestatud tähtaja jooksul.“.

§ 2. Määrus jõustub XX.XX. 202X. a.

KAVAND 2

27.04.2026

MÄÄRUS

xx.xx.202x nr …..

Maaeluministri 8. märtsi 2019. a määruse nr 26

„Taimekaitsevahendite registri põhimäärus“ muutmine

Määrus kehtestatakse taimekaitseseaduse § 80 lõike 2 alusel.

§ 1. Maaeluministri 8. märtsi 2019. a määruses nr 26 „Taimekaitsevahendite registri

põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 5 lõige 1 muudetakse jasõnastatakse järgmiselt:

„(1) Registrit peetakse ühetasandilise andmekoguna digitaalselt ning andmeid töödeldakse

digitaalselt.“;

2) paragrahvi 7 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Taimekaitsevahendi tootja ja turustaja ning väga mürgise taimekaitsevahendi kasutaja

kohta kantakse registrisse:“;

3) paragrahvi 7 lõike 1 punkt 2 tunnistatakse kehtetuks;

4) paragrahvi 7 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Taimekaitsetunnistuse kohta kantakse registrisse:

1) taimekaitsetunnistuse omaniku nimi, isikukood ja kontaktandmed (elektronposti aadress,

telefoninumber);

2) taimekaitseseaduse § 79 lõikes 1 koolitusasutus, eksami tulemus ning eksami protokoll;

3) taimekaitsetunnistus, selle number ja kehtivuse viimane kuupäev;

4) taimekaitsetunnistuse kehtetuks tunnistamise otsuse kuupäev.“;

5) paragrahvi 7 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;

6) paragrahvi 8 lõike 1 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„6) taimekaitsevahendi turustaja ning väga mürgise taimekaitsevahendi kasutaja registrisse

kandmise taotlus;“;

7) paragrahvi 8 lõiget 1 täiendatakse punktiga 131 järgmises sõnastuses:

„131) taimekaitsekoolituse eksami protokoll;“;

8) paragrahvi 9 lõige 2 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1) taimekaitsevahendi tootja, turustaja, väga mürgise taimekaitsevahendi kasutaja § 7 lõikes 1

KAVAND 3

27.04.2026

ja lõike 2 punktides 1–3 ning 6–14 nimetatud andmete puhul, koolitusasutus § 7 lõike 21

punktides 1 ja 2 nimetatud andmete puhul;“;

9) paragrahvi 9 lõike 2 punkti 2 täiendatakse pärast tekstiosa „punktides 4 ja 5“ tekstiosaga

„ning lõike 21 punktis 3“;

10) paragrahvi 11 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Andmed taimekaitsevahendi turustaja ning väga mürgise taimekaitsevahendi kasutaja

kohta kantakse registrisse kümne tööpäeva jooksul taotluse esitamisest arvates.“;

11) paragrahvi 11 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Andmed taimekaitsetunnistuse kohta kantakse registrisse kümne tööpäeva jooksul eksami

protokolli esitamisest arvates.“;

12) paragrahvi 14 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

„(4) Taimekaitsetunnistusega seotud isikuandmeid säilitatakse viis aastat arvates

taimekaitsetunnistuse väljastamisest.“;

13) paragrahvi 15 lõige 1 muudetakse järgmiselt:

(1) Registriandmed on avalikud, välja arvatud juurdepääsupiiranguga registriandmed, millele

võimaldatakse juurdepääs seadusega sätestatud alusel ja korras.“;

14) paragrahvi 20 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Enne 2024. aasta 1. juulit paberil arhiveeritud registriandmeid ja alusdokumente

säilitatakse kuni säilitustähtaja möödumiseni ning siis hävitatakse.“.

§ 2. Määrus jõustub XX.XX. 202X. a.

Seletuskirja lisa 2.docx

Taimekaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde
Lisa 2

Kooskõlastamise käigus esitatud märkuste ja ettepanekutega arvestamise tabel

Kooskõlastaja/ ettepaneku esitaja
Märkus/ettepanek
Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi arvamus
Põllumeeste Ühistu KEVILI, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda
Eelnõu kohaselt rakendub erialase hindamise tasu taimekaitsevahendi identsuse, füüsikaliste ja keemiliste omaduste, analüüsimeetodite, toksikoloogiliste omaduste,
kokkupuutest tuleneva riski, jääkide, keskkonnas käitumise ja leviku, ökotoksikoloogiliste omaduste ning efektiivsuse hindamise eest.
Seletuskirjas on hinnatud, et erialase hindamise tasu laekumisest saadav tulu Põllumajandus- ja Toiduametile on (edaspidi PTA) aastas hinnanguliselt 311 000 eurot. Arvestades, et planeeritava tasu suurus on 78,49 eurot, prognoositakse erialase hindamise
töötundide arvuks kokku ligi 3962 tundi ehk 2025 töötundide alusel (2002 töötundi) hinnatakse, et erialasele hindamisele kulub 2 täiskohaga inimese kogu aastane tööaeg ehk tegemist on väga mahuka protsessiga. Samas pole seletuskirjas esitatud andmeid mitu tundi praktikas tegevusele kulub taotluse kohta ning mille põhjal otsustatakse vajaduse üle rakendada erialast hindamist. Kuna tegemist on tunnipõhise tasuga ning taotlejal puudub teadmine, kui palju aega antud tegevus võtab, on taotlejal äärmiselt keeruline prognoosida taotluse menetlemisega kaasnevaid kulusid. Eriti võttes arvesse olukorda, kus taimekaitsevahendi turulelaskmise taotluste menetlemise tähtaegadest ei peeta kinni ja keskmiselt võtab taotluse menetlemine aega 5 aastat.
Märkusega on arvestatud osaliselt.
Eelnõu seletuskirja ja EPKK/KEVILI`le saadetud vastusele lisati keskmised ajakulud PTA praktikast ja põhjalikud selgitused.

PTA selgituste kohaselt peetakse tööaja arvestust PlanPros vastavalt reaalselt tehtud töö mahule iga spetsialisti või ametniku kaupa eraldi. Kulutatud aja arvestamise süsteem on juba rakenduses toimeainete hindamisel ning kaebusi ei ole selles osas seni laekunud.
Isegi kui taotluse menetlemine venib pikemaks kui määrusega ette nähtud 12 kuud, siis see ei tähenda, et tööaeg oleks lõputu – reaalselt tehtud töötundide arv ei ole seni kordagi ulatunud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1107/2009 toodud ajalise ülempiirini. Taotleja poolt makstakse kinni ikkagi reaalselt taotluse hindamisel tehtud töö – milleks riigilõivu puhul ei ole võimalik adekvaatset koormist seada.
Hindamise nõuded, vajadus ja maht tulenevad määrusest (EÜ) nr 1107/2009, põhjatsooni hindamise juhenddokumendist, protseduurilistest juhenddokumentidest ning EFSA ja Euroopa Komisjoni poolt koostatud konkreetsete hindamiste juhenddokumentidest.

Täiendavalt asendatakse eelnõu § 1 punktiga 12 Euroopa Parlamendi määruse artiklites 51 (loa kehtivuse laiendamine vähe levinud või väikese kasvupinnaga kultuuridel kasutamisele) ja 53 (taimekaitse eriolukord) nimetatud loa taotlemise eest ka sama määruse artiklis 40 (taimekaitsevahendite vastastikune tunnustamine) sätestatud loa taotlemise riigilõiv erialase hindamise tasuga. Tegemist on taotlustega, mille menetlemiseks kulub eelneva kogemuse põhjal ligi 30 tööpäeva. Olukorras, kus on ebaselge, mida täpselt erialane hindamine tähendab ning mis on sellele kuluv aeg, on taotlejal võimatu prognoosida loa menetlusega kaasnevaid kulusid. Lähtudes eelnevast kogemusest, kujuneks erialase hindamise kuluks 18 837,60 eurot, mis on ebamõistlikult suur, arvestades et antud lube taotlevad ka MTÜ-d, kes ei ole kasumit teenivad organisatsioonid. Oleme seisukohal, et antud juhtudel ei ole sellisel kujul tunnitasu rakendamine asjakohane, kui puudub arusaam erialase hindamise sisust ning kaasnevast ajakulust.

Märkusega on arvestatud osaliselt.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1107/2009 artiklite 51 ja 53 alusel esitatud taotlused vabastatakse eelnõuga kavandatavate muudatuste kohaselt nii riigilõivust kui erialase hindamise tasust.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 40 alusel esitatud taotlusi ei ole MTÜ-d ega teised sektori organisatsioonid Eestis seni veel esitanud, küll aga on REM pilootprojekti raames andnud PTA-le ülesande algatada taimekaitsevahendi loa menetlemine vastastikuse tunnustamise raames.

Nii Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusel (EÜ) nr 1107/2009 ja PTA senisel praktikal põhinevate piiraegade näited on edastatud EPKK-le ja SK-sse sisse viidud.

Eelnõuga kavandatakse loobuda riigilõivust ja kehtestada erialase hindamise tasu just selleks, et võimaldada tasu võtmist vastavalt reaalselt tehtud töö mahule. Kuna erialase hindamise tasu ei ole seni rakendatud ja EPKK ise viitab töö mahu prognoosimatusele, ei saa tuua „eelnevast kogemusest lähtudes“ näiteks vastastikuse tunnustamise erialasele hindamisele kuluvat summat 18 837,60 eurot.

Samaaegselt tõstetakse ka taimekaitsevahendi turulelaskmise taotluse läbivaatamise riigilõiv 8400 euroni. Seejuures on arusaamatu, mis erinevus on taotluse nõuetekohasuse hindamisel ning erialasel hindamisel. Seletuskirjas on riigilõivude tõstmist ning tunnipõhise erialase hindamise tasu rakendamist põhjendatud muuhulgas vajadusega tagada taotluste tähtaegne menetlemine. See on arusaamatu ja ebaadekvaatne olukorras, kus PTA ei täida
seadusega ettenähtud menetlemise tähtaegasid ja keskmine lubade menetlemise aeg on 5 aastat.
Märkusega on arvestatud osaliselt.
Praegu taimekaitsevahendi Eestis ja teises Euroopa Liidu liikmesriigis turulelaskmise riigilõiv Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 33 kohaselt juhul, kui Eesti on tsonaalne hindaja ehk taotlust läbivaatav liikmesriik artikli 35 tähenduses, on 8240 EUR. See lõiv kehtib aastast 2011 ja seega on antud lõivu tõus 14 aasta kohta ainult 160 EUR, mistõttu on mõistetav, et sellele lisandub vajaliku erialase hindamise eest võetav tasu.

Oleme nõus, et menetlemise tähtaegadest mittekinnipidamine on taunitav; taotluste menetlemise tasustamine vastavalt reaalselt tehtud tööle on üks sammudest, et võimaldada piisava arvu kvalifitseeritud ekspertide palkamist ning seega menetlustähtaegadest kinnipidamist.

Seletuskirjas antud selgituste kohaselt makstakse erialase hindamise tasu taimekaitsevahendi või toimeaine, taimekaitseaine ja sünergisti identsuse, füüsikaliste ja keemiliste omaduste, analüüsimeetodite, toksikoloogiliste omaduste, kokkupuutest tuleneva riski, jääkide, keskkonnas käitumise ja leviku, ökotoksikoloogiliste omaduste ning efektiivsuse hindamise eest. Taotluse nõuetekohasuse kontrolli, selleks ette nähtud maksimaalse aja ja kontrolli läbiviimise viisi sätestab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikkel 9. Seetõttu ei saa toimeaine ega taimekaitsevahendi erialane hindamine olla nõuetekohasuse kontrolli osa.

Täiendavalt eelnõu § 2 punktiga 2 muudetakse riigilõivuseaduse § 26118 ja sätestatakse taimekaitsevahendi registrikande muutmise eest riigilõiv 70 euro ulatuses. Seletuskirjast ei selgu, kas riigilõiv rakendub ka muudatustele, mis on tingitud taotlejast mitteolenevatest põhjustest. Oleme arvamusel, et registrikande muutmise riigilõivu saab rakendada üksnes juhtudel, kui taotleja on muudatust taotlenud.

Mõistame vajadust riigilõivusid ajakohastada, kuid olukorras, kus ei ole selgelt arusaadav erialase hindamise tegevuse sisu ning puudub ülevaade hindamisele kuluvast ajast (ehk tasu arvestuse alusest), ei saa Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ja KEVILI kooskõlastada eelnõu muudatusi, mis on seotud erialase hindamise tunnitasu rakendamisega, sh taimekaitsevahendi lubade artiklite 51 ja 53 taotluste menetluse riigilõivu asendamist erialase tunnitasuga. Loa taotlejal on võimatu prognoosida menetlusega seotud kulusid ning eelnõus pakutud tunnitasu süsteemi rakendamine võib viia kulud ebamõistlikult kõrgeks. Sellest lähtuvalt palume erialase hindamise rakendamise põhimõtted uuesti läbi mõelda ning luua läbipaistev ja etteennustatav süsteem, mis võimaldab taotlejal hinnata kaasnevaid kulusid juba taotlemise etapis.
Märkusega on arvestatud osaliselt.
PTA ja REM on nõus käsitlusega, et registrikande muutmise riigilõivu saab rakendada üksnes juhtudel, kui taotleja ise on muudatust taotlenud. Vastav täiendus viidi eelnõusse ja seletuskirja sisse.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1107/2009 artiklite 51 ja 53 kohased taotlused vabastatakse eelnõu kohaselt nii riigilõivust kui erialase hindamise tasust.

Eelnõus pakutud tunnitasu süsteemi rakendatakse juba toimeainete hindamisel ja sellega ei ole taotlejatel seni muresid esinenud.

Eelnõu § 1 punkt 15 täiendab taimekaitseseaduse §-i 76 lõikega 5, mille alusel kohaldatakse ka professionaalse kasutaja ja nõustaja suhtes turustajale kohalduvaid nõudeid.

Seletuskirja kohaselt rakenduvad taimekaitsevahendi turustajale kohalduvad sätted professionaalsele kasutajale ja nõustajale juhul, kui nad tegutsevad turustajana. Ebaselge on, kuidas eristatakse turustajana tegutsevaid professionaalseid kasutajaid ja nõustajaid nendest, kes sellega ei tegele. Samuti puudub eelnõus selge viide sellele, et säte rakendub vaid juhul, kui professionaalne kasutaja või nõustaja tegeleb turustamisega. Leiame, et sätet tuleb täiendada järgmiselt „„(5) Käesolevas seaduses turustaja kohta sätestatut kohaldatakse ka professionaalse kasutaja ja nõustaja suhtes, kes tegutsevad turustajatena.”.
Märkusega on arvestatud.

Eelnõu on ettepanekut arvestades täiendatud.

Eelnõu § 1 punkt 16 sätestab, et taimekaitsevahendit majandustegevuses kasutav isik peab edaspidi kasutatud taimekaitsevahendi üle arvestust pidama elektrooniliselt masinloetaval vormingul.

Muudatusettepaneku kohaselt asendatakse taimekaitseseaduse § 78 lg 6 viitega Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1107/2009 artiklile 67.

Seletuskirjas viidatakse määruse 1107/2009 artikli 67 lõike 4 alusel vastu võetud komisjoni rakendusmäärusele (EL) 2023/564, mis sätestab professionaalsete kasutajate poolt säilitatavate taimekaitsevahendite andmete sisu ja vormingu.

Rakendusmääruse kohaselt tuleb taimekaitsevahendi kasutamise arvestust pidada elektroonilisel kujul masinloetavas formaadis. Seletuskirja kohaselt pakuvad asjakohast vormingut põlluraamatu pidamise võimalust pakkuvad eratarkvarad või PRIA hallatav e-põlluraamat. Oleme seisukohal, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/1024 artikkel 2 punkt 13 mõiste „masinloetav vorming“ definitsiooniga on kooskõlas ka Excel kujul arvestuse pidamine, mis võimaldab andmeid koguda struktureeritult ja tarkvararakendustele kergesti tuvastavas formaadis. Samuti on tänapäeval võimalik kasutada ka tehisintellekti rakendusi, et töödelda paberkandjalt skaneeritud PDF - dokumente. Seetõttu leiame, et masinloetava formaadi kehtestamisel ei tohi välistada ka muid masinloetavaid vorminguid nagu näiteks Excel või tehisintellekti abil loetavad PDF-failid. Rakendusmääruse (EL) 2023/564 artikli 1 kohaselt peavad taimekaitsevahendite professionaalsed kasutajad koguma määruse nr 1107/2009 artikli 67 lõikes 1 osutatud andmeid vastavalt rakendusmääruse lisale. Muuhulgas nõuab rakendusmääruse lisa EPPO ja BBCH koodide kasutust erinevatel kultuuridel taimekaitsevahendite kasutusolukordade kirjeldamiseks. Ebaselge on, mis eesmärgil sellise detailsusega andmeid on vaja koondada, kui määrus nr 1107/2009 ei sätesta sellist detailsusastet. See toob kaasa põllumajandustootjatele liigse põhjendamatu bürokraatia ning peame oluliseks, et Eesti võtaks meetmeid rakendusmääruse muutmiseks või tühistamiseks.

Leiame, et viite kasutamine selgelt sõnastatud sätte asemel ei ole hea praktika, kuna see raskendab seaduse teksti mõistmist ning selget arusaamist nõuetest. Teeme ettepaneku säilitada § 78 lg 6 selge sõnastus: „(6) Isik, kes kasutab taimekaitsevahendit oma majandustegevuses, peab kasutatud taimekaitsevahendi üle arvestust paberkandjal või elektrooniliselt masinloetavas formaadis. Arvestuses näidatakse ära kasutatud taimekaitsevahendi nimetus, kasutuskorra aeg, kulunorm, maa-ala ja taimekultuur, mille peal taimekaitsevahendit kasutati. Taimekaitsevahendi kasutamise teenuse tellimise korral peab teenuse saaja lisaks arvestust teenuse osutaja kohta.“.
Märkusega ei ole arvestatud.
Ettepanek on tehtud EL määruse muutmiseks, mitte TaimKSi muutmiseks.
EL õigusakte ei saa liikmesriigi õigusaktides muuta. HÕNTE § 3. „Seaduseelnõu vastavus ülimuslikele aktidele“ ütleb, et seaduseelnõu peab olema kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseaduse, rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtete ja normide, Eesti Vabariigi suhtes jõustunud välislepingute ning Euroopa Liidu õigusega.
Otsekohalduva EL määruse korral ei kehtestata seaduses EL määruses sätestatut üle, vaid nõue kehtestatakse viitega EL määrusele.
Eelnõu seletuskirja on täiendatud asjakohaste selgitustega.

Eelnõu § 1 punktiga 18 muudetakse taimekaitseseaduse § 782 lg 1 ja kaotatakse taimekatisekoolituse läbimise kohustus.

Kavandatava muudatuse alusel oleks edaspidi eksamile pääsemise aluseks asjakohaste taimekaitsealaste teadmiste olemasolu. Muudatus võimaldab säästa koolitusel osalejate aega ja raha. Toetame võetud suunda, kuid leiame, et valdkonnas, kus regulatsioonid on pidevas kiires muutuses on oluline säilitada professionaalsete kasutajate, nõustajate ja turustajate teadmiste täiendamine ja ajakohastamine. Teeme ettepaneku võimaldada soovijatel osaleda ühepäevasel koolitusel, mis käsitleb olulisemaid muudatusi regulatsioonides, taimekatisevahendite registris jms. See võib olla osa kolme päevasest taimekaitsekoolitusest või salvestatud veebiloeng/-koolitus, mida huvilised saavad endale sobival ajal vaadata.
Märkusega on arvestatud osaliselt.
Täiendasime seletuskirja teksti, täpsustades koolituste läbimise võimalusi.

Eelnõu § 1 punktiga 26 täiendatakse taimekaitsevahendite registri eesmärki järelevalvega turule lastud taimekatisevahendite kasutamise nõuete täitmise üle.

Muudatus tuleneb punktis 27 plaanitud muudatusest, millega täiendatakse taimekaitseseaduse § 80 lg 3, millega kavandatakse lisada taimekaitsevahendite registrisse andmed taimekaitsetunnistuste kohta. Seletuskirja alusel on muudatuse eesmärk teostada tõhusamat järelevalvet taimekaitsevahendite kasutamise nõuete täitmise üle. Ebaselgeks jääb muudatuse eesmärk, miks soovitakse toodete registrisse lisada isikuandmeid, arvestades et taimekaitsekoolitusi läbivad ja seega omavad taimekaitsetunnistusi ka eraisikud, kes kasutavad taimekaitsevahendeid vaid koduaias. Tegemist isikuandmete töötlemisega, mille põhimõtteid ei ole eelnõus sätestatud ega reguleeritud. Leiame, et taimekaitsetunnistuse andmete lisamine taimekaitsevahendite registrisse ei ole asjakohane ning see punkt tuleb eelnõus välja jätta.
Märkusega ei ole arvestatud.
PTA kohustuste hulka kuulub taimekaitsevahendite turustamise üle järelevalve teostamine (TaimKS § 99). TaimKS § 782 lõige (2) ütleb et "Taimekaitsetunnistus on dokument, mis tõendab, et isik võib turustada, osta ja kasutada kõiki taimekaitsevahendeid peale väga mürgiste."
Seetõttu peavad taimekaitsetunnistuste omanikud olema kantud registrisse. Isikuandmete töötlemise puhul seaduse tasandil tuleb määratleda isikuandmete töötlemise eesmärgid, töödeldavate isikuandmete koosseis ning töödeldavate isikuandmete säilitamise tähtaegu. Kuna isikuandmete töötlemise eesmärgid ja koosseis on seaduses ette nähtud, täiendame taimekaitsevahendite registri põhimäärust isikuandmete säilitamise tähtajaga.

Eelnõu § 1 punktiga 32 kehtestatakse taimekaitse valdkonnas järelevalvetoimingute tasu tunnitasuna.

Eelnõu lähtub eelkõige ametliku kontrolli määruse kohustuslikest normidest, kuid ei käsitle selle leevendavaid sätteid nagu näiteks võimalus liikmesriigil vähendada riigilõive ja tasusid, arvestades näiteks madala tootlikkusega ettevõtja huve või kui varasem ametlik kontroll on näidanud, et ettevõtja järgib asjakohaseid norme. Peame vajalikuks, et võimalikud leevendavad sättes oleksid eelnõus selgelt sätestatud.
Märkusega ei ole arvestatud.
Kui varasem ametlik kontroll on näidanud, et ettevõtja järgib asjakohaseid norme, reegleid ja seadusi, siis ei ole järelkontroll ja seega ka järelevalvetasu rakendamine vajalik. Seega ei ole põhjendatud vastavat leevendavat sätet kehtestada.

Räpina Aianduskool
Planeeritud muudatused on asjakohased! Eriti rahul olen taimekaitseeksami sooritatuse lävendi tõstmisega 80%-le! Küll aga ootan, et määrusega saaks siiski reguleeritud ka maksimaalne eksami sooritamiseks kuluv aeg (akadeemilistes tundides), et vältida olukorda, kus mõne teise koolitaja juures on aega seda sooritada nt 3-4 ak tundi ja meie juures 2 ak. Kuna koolituse miinimum kogumaht on kaunis kasin, on see oluline. Et seaduse muudatuse valguses saab eksamit sooritama tulla pm ka eksternina, toetab kokku lepitud konkreetne ajaraam eksamil ka nö "juhuslike" positiivsete tulemuste vältimist (eksami sooritajal ei jää vabalt aega muudest allikatest (sh kelleltki teiselt) õigeid vastuseid saada teemades, mida ta tegelikult ei valda).

Märkusega on arvestatud osaliselt.
Eksami kestus on sisuliselt plaanis kehtestada ministri määrusega „Taimekaitsekoolituse programmi, taimekaitsekoolitusel käsitletavate teemade, koolituse kestuse, eksami ülesehituse ja läbiviimise nõuded“. Täpsemalt sätestab hetkel määruse kavandi § 5 lõige 10 punkt 3, et eksami ülesehituse ja läbiviimise kord sisaldab eksamiküsimusi ning nendele vastamise ajapiirangut (piiraega).

Eksamiküsimused koos vastamise ajapiiranguga esitab koolitusasutus enne taimekaitsekoolituse eksami läbiviimist Põllumajandus- ja Toiduametile heaks kiitmiseks. Eksamiküsimuste temaatika peab vastama taimekaitsekoolitusel käsitletavatele teemadele ning küsimuste sisu ja nende arv peab olema vastavuses taimekaitsevahendi professionaalse kasutaja, turustaja või nõustaja ülesannete ja vastutuse erisustega (määruse kavandi § 5 lg 4 ja 5).

Eksamiküsimustele vastamise ajapiirangu määramisel peab koolitusasutus võtma arvesse nii küsimuste arvu, nende raskusastet kui ka tüüpi (näiteks valikvastustega küsimused või arvutusülesanded). Üksikasjalik kirjeldus eksamiküsimustele vastamise ajapiirangu määramisega seonduvast toome välja määruse seletuskirjas.

Tulevikus jääb proffidele üks koolitus, mille hindamise (eksamiküsimused) koostame me ise (saades neile teie kinnituse). Kas ma saan õigesti aru - kaheosaline aluskoolituse eksam praegusel moel võib kaduda, meil on voli pikkida kahjustajate küsimused eksamitesti sisse/juurde, kui soovime. Aga sel juhul peaksime ikkagi suutma kokku leppida eksamiküsimuste arvus (sest sellest oleneb ka eksami sooritamiseks kuluv aeg). PTA võiks sügisel koostada esimese uue komplekti eksamiteste, millest me saaksime edaspidi juhinduda. NB! Aianduskooli läbi viidud taimekaitsekoolituse praktika põhjal suudavad

Märkusega on arvestatud osaliselt.
Leiame, et seda saab lahendada kõikide osapoolte (PTA ja koolitusasutus) koostöö raames.

KÕIK eksamineeritavad senise kaheosalise aluskoolituse eksami 90' sisse ära teha, saati siis veel turustajad ja profi täienduskoolituse omad! Kolm korda ebaõnnestunud eksamisoorituse järel peaks jääma sisse kohustuslik koolitusel osalemine (sõna uuesti ei ole asjakohane, kui algselt koolituse läbimise kohustust ei ole [§ 782 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Taimekaitsevahendi turustajal, professionaalsel kasutajal ja nõustajal peavad olema asjakohased teadmised, mille olemasolu tõendab taimekaitsetunnistus.”;].
Märkusega on arvestatud.
MTÜ Eesti Taimekaitse Assotsiatsioon
Eelnõu punktiga 14 täiendatakse seaduse §-ga 732 ja nähakse ette täiesti uus tasu liik – taimekaitsevahendi erialase hindamise tasu.
Erialase hindamise tasu. Ebaselge on kuidas Põllumajandus- ja Toiduamet otsustab „kui on vaja“? Kas „kui on vaja“ vormistatakse eraldi haldusotsusena, k.a. sel juhul kui „kui on vaja“ ei ilmne? Hea halduse tava kohaselt peab taotlejale olema ilma kõrvalise abita arusaadav, millisel õiguslikul alusel menetluses otsuseid tehakse ning mida see menetlus võib talle kaasa tuua.
Märkusega ei ole arvestatud.
Taotluste hindamise protsess on reglementeeritud ning ebavajalikke hindamisi ei tehta.
Sel põhjusel ei koostata ka eraldi haldusotsuseid, mis ütleksid, kui suures mahus on toimikus sisalduvaid materjale vaja hinnata.
Taimekaitsevahendite turule lubamise nõuded on kehtestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1107/2009 artiklis 29, mille lõige 6 viitab ka direktiivi 91/414/EMÜ VI lisale. Taimekaitsevahendite hindamise ja turulelaskmise ühtsed põhimõtted sätestab komisjoni määrus (EL) nr 546/2011 ning taimekaitsevahendite andmenõuded komisjoni määrus (EL) nr 284/2013. Lisaks nendele dokumentidele lähtub PTA taimekaitsevahendite lubade taotluste hindamisel veel erinevatest juhenddokumentidest, mille osas anti ETA-le saadetud vastuses ülevaade.

Kuivõrd taimekaitsevahendi erialasele hindamisele kuluv aeg on teadmata, siis taotleja saab arvutada järgnevalt: 2025 aastal on 251 tööpäeva ja 2002 töötundi, arvestades viiepäevast töönädalat (esmaspäevast reedeni) ning riigipühasid. Seega 2002 h x 78,49 eurot (§ 601 lg 4 alusel kehtestatud tunnitasu määr) x 5 aastat = 816 296,00 eurot viie aasta kohta ehk 163 259,20 eurot aastas. Täiendavalt nähakse seaduse eelnõuga ette riigilõivuseaduse muutmine, mille kohaselt taimekaitsevahendi turulelaskmise taotluse läbivaatamise eest tuleb tasuda edaspidi 8400 eurot. Arvestades tänast praktikat, mil Põllumajandus- ja Toiduamet ilma vastutuseta ei pea kinni õigusaktiga ette nähtud menetlustähtaegadest ning menetleb taotlust keskmiselt 5 aastat, siis saab isiku rahaline koormus menetlusaja jooksul olema taimekaitsevahendi turule toomisel kokku 816 296 eurot tasuna + 8400 eurot riigilõivuna.

Märkusega ei ole arvestatud.
Nagu eelnõu seletuskiri välja toob, makstakse erialase hindamise tasu taimekaitsevahendi või toimeaine, taimekaitseaine ja sünergisti identsuse, füüsikaliste ja keemiliste omaduste, analüüsimeetodite, toksikoloogiliste omaduste, kokkupuutest tuleneva riski, jääkide, keskkonnas käitumise ja leviku, ökotoksikoloogiliste omaduste ning efektiivsuse hindamise eest. Vastava töö mahu määravad eespool viidatud seadusandlikud ning juhenddokumendid. Erialase hindamise eest võetakse tasu tunnitasuna, et võetav tasu vastaks reaalselt tehtud töö mahule. See mõjutab lõppkokkuvõttes ka esitatavate taotluste kvaliteeti (praegu taimekaitsevahendite taotlustele Eestis kehtivad lõivud on ühed Euroopa Liidu madalaimad, mis teadaolevalt toob ETAle kaasa mittesihipäraste taotluste esitamist ning sageli ka puudulike andmetega taotlusi).

Kuigi iga konkreetse taimekaitsevahendi erialasele hindamisele kuluvat aega on võimatu täpselt prognoosida, siis määrus (EÜ) nr 1107/2009 seab taotluse läbivaatamise kestusele ajalised piirid, mis reeglina sõltuvalt taotlusest on 12-18 kuud.

See ei tähenda, et tasude arvestamisel võetaks tööaja arvestamise aluseks abstraktset ajavahemikku taotluse esitamisest kuni lõpliku otsuse tegemiseni. Tasude süsteemi kasutab PTA praegu juba toimeaine, taimekaitseaine ja sünergisti hindamise puhul ning tööaja arvestus toimub tööaja ja tegevuste arvestuse süsteemis PlanPro konkreetsete hindajate vastava taotluse lahendamisel tehtud töötundide kaupa. Samal ajal pannakse aeg seisma perioodidel, mil konkreetse aine hindamisega aktiivselt ei tegeleta või oodatakse taotlejalt lisateavet. Kuna erinevad hindajad võivad sama toimiku erinevate osade kallal töötada ka korraga, ei saa toimiku hindamiseks kuluvat tööaega käsitleda lihtsalt kui ajavahemikku taotluse vastu võtmisest kuni otsuse tegemiseni.
Võimalik lahendus tasude ülempiiri lae kehtestamisel saab tugineda ainult Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1107/2009. Kuna toimeainete hindamisel ei ole selliste piiride seadmist seni vajalikuks peetud, siis ei kerkinud seaduseelnõu väljatöötamise käigus küsimust nende piiride kehtestamisest.
Baastasu ja tunnitasu kombinatsiooni kasutab taimekaitsevahendite taotluste maksustamisel praegu Soome.
ETA-le saadetud vastus oli oluliselt pikem, selle täismahus ja koos tabelitega käesolevasse kooskõlastustabelisse lisamine ei ole otstarbekas.

Riigilõivude tõstmist põhjendatakse seaduse eelnõu seletuskirjas nii eurole ülemineku 2011 aasta, kui 2024 aastaga, kui nõuded muutusid rangemaks. Samuti selgitatakse eelnõu seletuskirjas, et riigilõiv ei taga tähtaegadest kinnipidamist. Soovime märkida, et Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EÜ) nr 1107/2009 (edaspidi määrus 1107/2009) ei ole aastast 2009 rangemaks muutunud ning riigilõiv iseenesest ei saagi tagada tähtaegadest kinni pidamist. Määruses 1107/2009 ja taimekaitseseaduses ette nähtud tähtaegadest saab kinni pidada üksnes inimene (ametkond), kes neid järgib. Mistõttu seletuskirjas toodud põhjused on meile arusaamatud. Seaduse eelnõu seletuskirjas on märkimist leidnud, et biotsiidiseaduse eeskujul nö lahutatakse taotluse nõuetekohasuse hindamine selle sisulisest hindamisest, kuid põhjendamata on jäetud, mida sel juhul taotluse erialase hindamise kõrval tähendab taotluse nõuetekohasuse hindamine, mis seaduse jõustudes hakkab nö maksma 8400 eurot? Kas nõuetekohasuse puhul hinnatakse, kas kõik vajalikud dokumendid on esitatud ja miks erialane hindamine ei ole taotluse nõuetekohasuse hindamine või selle osa? Mis asjaolusid hindab ja milliseid toiminguid Põllumajandus- ja Toiduamet taotluse puhul teeb 8400 euro eest?

Seega näib, et taimekaitsevahendi turulelaskmine hakkab koosnema vähemalt kahest komponendist: 1) baastasust (riigilõiv) ning 2) tunnitasust. Lisaks sellele koormatakse taimekaitse valdkonna täiendavalt veel 70 eurose riigilõivuga registrikande muutuse eest ning järelevalvetasuga. Kui taimekaitse valdkond on üks enam reguleeritud valdkondi, siis tulevikus on see ka kõige kõrgemata tasude/lõivudega maksustatud valdkondi põllumajanduses.
Märkusega ei ole arvestatud.
Nagu ETA oma kirjas märgib, ei ole Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1107/2009 arvates selle vastuvõtmisest rangemaks muudetud ning riigilõiv iseenesest ei saagi tagada tähtaegadest kinnipidamist. Seevastu on alates 2009. aastast oluliselt täienenud ja rangemaks muutunud erinevad toimeainete ja taimekaitsevahendite hindamise juhenddokumendid ja toimeainetele, taimekaitseainetele ja lisaainetele seatavad nõuded.
Nende nõuete järgimine ja menetlusaegade lühendamine nõuab järjest rohkem eriharidusega tööjõudu. Samuti on oluliselt kasvanud töötasud. Rangemaks muutunud nõudeid illustreerib fakt, et ainuüksi ajavahemikus 2014.-2023. a on keelatud või uuendamata jäetud 104 varem kasutuses olnud toimeaine heakskiit.
Uued muudetud riigilõivud kehtestatakse seaduse eelnõu kohaselt taimekaitsevahendi loa taotluse nõuetekohasuse (määruse 1107/2009 ametlikus tõlkes on seda nimetatud vastuvõetavuseks) kontrolli eest. Vastavalt kaotatakse riigilõivud selliste loa taotluste puhul, kus määrus 1107/2009 taotluse nõuetekohasuse kontrolli ette ei näe.
Taotluse nõuetekohasuse kontrolli, selleks ette nähtud maksimaalse aja ja kontrolli läbiviimise viisi sätestab sama määruse artikkel 9. Seetõttu ei saa toimeaine ega taimekaitsevahendi erialane hindamine olla nõuetekohasuse kontrolli osa.
Riigilõivude arvutamisel ei ole aluseks võetud mitte määruse 1107/2009 poolt taotluse vastuvõetavuse kontrolliks ette nähtud maksimaalne aeg, vaid PTA poolt esitatud hinnanguline keskmine nõuetekohasuse kontrollile kuluv aeg vastavalt taotlusele. See on kõigil juhtudel oluliselt väiksem, kui samas määruses esitatud maksimaalne taotluse vastuvõetavuse menetlemise aeg.

Eelnõuga kavandatava muudatuse kohaselt ei tule edaspidi tasuda riigilõivu lisaks määruse 1107/2009 artiklites 51 (loa kehtivuse laiendamine vähe levinud või väikese kasvupinnaga kultuuridel kasutamistele) ja 53 (taimekaitse eriolukord) nimetatud loa taotlemise eest ka sama määruse artiklis 40 (taimekaitsevahendite vastastikune tunnustamine) sätestatud loa taotlemise eest. Ja eelnimetatud taotluste eest tuleb hakata tasuma erialase hindamise tasu. Ka nende taotluste (art 51 ja 53) puhul kordame, et eelnõust ei selgu, mis on taimekaitsevahendite loa menetluses erialane hindamine ja kui pikk on taotluse menetlemisele kuluv aeg ning mis tegevusi või asjaolusid taotluse menetlemisel üldse tehakse või kaalutakse. Toome taotluse menetluse ettenähtamatuse ilmestamiseks näite sellest aastast. MTÜ Taimekaitse Assotsiatsioon esitas artikli 53 kohase taotluse 4. veebruaril 2025 a., mille osas Põllumajandusja Toiduamet langetas otsuse 18. märtsil 2025 a. Seega kulus taotluse otsustamiseks 31 tööpäeva, mida taotlejal ei olnud ega ole ka tulevikus võimalik mitte kuidagi ette näha. Juhul, kui erialase hindamise tasu oleks pidanud tasuma, siis olnuks selle suurus 31 tööpäeva eest 19 465,52 eurot, kuid oleks võinud kuluda ka 99 tööpäeva ehk 62 164,08 eurot. Arvestades, et määruse 1107/2009 artikkel 51 ja 53 kohast taotlust on õigus esitada ka MTÜ-del või teadusasutustel, mis ei ole kasumit teenivad organisatsioonid, siis kas on õigustatud, et taotluse esitamise eest nähakse ette üle keskmise brutokuupalga suuruseks kujuneda võiv tasu või on eelnimetatud taotluste (art 51 ja art 53) puhul heidutusfunktsiooni eesmärk? Kuivõrd eelnimetatud asjaolud on ebaselged, palume täiendavalt kaaluda tunnitasu alusel kogutava tasu sobivust ja mõõdukust. Eeltoodut arvesse võttes jääb ka arusaamatuks, mida sisuliselt tähendab riigilõivuseaduses muudetav § 26218 lõige 2, mille kohaselt taimekaitsevahendi registrikande muutmise eest tuleb tasuda 70 eurot. Eelnõu seletuskirjas on toodud, et aastas toimub 280 muudatust ning need muutused võivad hõlmata näiteks kasutusala, kasutajarühma (vabamüük ja professionaalne kasutus), kasvufaasi, olulist ja mitteolulist koostise, etiketi lausete, toimeaine tootmiskoha, taimekahjustaja, pritsimiskordade, ooteaja/tööooteaja, pakendi suuruse ja materjali, kulunormi, säilivusaja ja klassifikatsiooni muudatusi. Seega kokku loodetakse riigieelarvesse laekumisi 19 600 eurot. Samas ei ole põhjendatud mitmed neist eelnimetatud 280st muudatustest on taotleja poolt taotletud, mis tingivad toimingu tegemise vajaduse ja kui mitmed neist on tingitud taotlejast mitte olevatest põhjustest. Leiame, et isikute suhtes on õiglasem ette näha riigilõiv registrikande muutuse eest juhul, kui taotleja on muudatust taotlenud ning taotlemisele järgneb teenuse osutamine. Taotleja ei peaks finantseerima toimingud, mida ta taotlenud ei ole.

Tuginedes viimaste aastate Põllumajandus- ja Toiduameti taimekaitsevahendi turulelaskmise loa menetluse praktikale, saame öelda, et haldusmenetluse tase on selgelt halvenenud ja taimekaitsevahendi loa menetlus toimub taotleja jaoks mitte ettenähtavalt ja teatud taotluse liikide osas võib hoomamatu suurusega tasu kujuneda toote juurdepääsu takistuseks. Sellises prognoosimatus olukorras ei saa meie hinnangul mitte kuidagi ette näha tunnitasu.

Eesti Taimekaitse Assotsiatsioon nõustub, et taimekaitsevahendi turulelaskmise taotluse läbivaatamise eest nähakse ette fikseeritud summas riigilõiv või asendatakse riigilõiv fikseeritud summas tasuga ja et seda võrreldes kehtiva määraga tõstetakse.
Märkusega on arvestatud.
Nõustume ETAga, et määruse 1107/2009 artiklite 51 ja 53 alusel taimekaitsevahendi taotluste menetlemise eest on otstarbekas kaotada nii lõivud, kui tasud ja eemaldame vastavad punktid seaduseelnõust, sest seda tüüpi taotlused on otseselt mõeldud kohaliku põllumajanduse toetamiseks ja keeruliste taimekaitsealaste olukordade vältimiseks või lahendamiseks.

Taimekaitsevahendi registrikande muutmine lõivustatakse riigilõivuga ainult juhul, kui loa omaja vastavat muudatust ise taotleb, mistõttu ei päde ETA mure, et PTA võiks jooksvalt ja ilma taotleja soovita registrikandeid tasuliselt muuta. Nõustume ETA seisukohaga, et taotleja ei peaks finantseerima toiminguid, mida ta taotlenud ei ole ja arvestame seda eelnõu koostamisel.

Eesti Taimekaitse Assotsiatsioon ei nõustu seaduse eelnõus muudatustega mille kohaselt:
a) taimekaitsevahendi turulelaskmise taotluse menetlemise eest nn baastasule (riigilõivule) lisandub hoomamatu pikkusega menetlemise protsessi eest erialane tasu tunnitasuna, mis tõstab kogu taotluse nö hinna enneolematult kõrgeks ja seda olukorras, kus Põllumajandus- ja Toiduamet ei pea kinni talle seadusega ette nähtud menetlemise tähtaegadest.
b) taimekaitsevahendi artiklite 51 ja 53 taotluste menetlemise eest nähakse ette tegevustes ja ajas selgusetu erialase hindamise tasu tunnitasuna olukorras, kus Põllumajandus- ja Toiduamet ei pea kinni talle seadusega ette nähtud menetlemise tähtaegadest.
Märkusega on arvestatud osaliselt.
a) Baastasu ja tunnitasu kombinatsioon on kasutusel ka teistes riikides (Soome) ning on ainus võimalus tagada tasustamise vastavus reaalselt tehtud tööle.
b) Nõustume ETAga, et määruse 1107/2009 artiklite 51 ja 53 alusel taimekaitsevahendi taotluste menetlemise eest on otstarbekas kaotada nii lõivud, kui tasud ja jätame vastavad punktid seaduseelnõust välja.

2. Eelnõu punktiga 15 täiendatakse seaduse §-i 78 viisil, mis näeb ette, et seni ainult turustajale kohalduvad sätted, kohalduvad seaduse jõustumise järgselt ka kasutajale ja nõustajale.

Kuivõrd sätte kohalduvust laiendatakse, siis seaduse eelnõu jõustumise järgselt tekib olukord kus kasutaja peab tagama, et tema juures töötab piisavalt taimekaitsetunnistusi omavaid töötajaid, kes annavad professionaalsele kasutajale teavet taimekaitsevahendi kasutamise kohta ehk taimekaitsevahendi kasutaja annab iseendale teavet taimekaitsevahendi kasutamise kohta. Kas kasutaja peab iseendale antavat teavet kuidagi tõendama korrakaitseorgani järelepärimise korral, kui jah, siis kuidas? Ja samuti tekib küsimus, et kas Eestisse tekib veel üks täiendav register – taimekaitsevahendi kasutajate register? Vt isikuandmete töötlemise osas arvamuse punkti 5 kommentaare.

Jääb arusaamatuks milleks nähakse ette bürokraatia suurendamine olukorras, kus ettevõtlussektori esindajatelt on alles äsja esitatud mitmeid ettepanekuid ebavajalike sätete tühistamiseks ja bürokraatia vähendamiseks.
Märkusega on arvestatud osaliselt.
Täiendasime eelnõu ja seletuskirja, et oleks ühiselt mõistetav, et turustaja kohustused laienevad professionaalsele kasutajale ja nõustajale ainult juhul, kui nad tegutsevad turustajana.

3. Eelnõu punktiga 16 muudetakse seaduse §-i 78 lõiget 6 ja senise selgesõnaline säte asendatakse viitega määruse 1107/2009 artiklile 67.

Esiteks leiame, et kui vähegi võimalik, siis selgesõnalisi sätteid ei peaks viiteliseks muutma, kuna tekstist peab aru saama iga inimene, sõltumata sellest kas tal on õigusalane kõrgem või näiteks põhiharidus.

Teiseks määruse 1107/2009 artikli 67 lõike 4 alusel vastu võetud komisjoni rakendusmääruse (EL) 2023/564 osas tuleks meie hinnangul Eestis astuda samme selle määruse tühistamiseks või muutmiseks. Nimetatud rakendusmäärus on vastu võetud olukorras, milles leiti, et taimekaitsevahendite kasutamist tuleks vähendada 50%. Sellist õiguslikult siduvat eesmärki Euroopa Liidus ei ole. Asjaolu, et komisjon on 2020. aastal vastu võtnud strateegia „Talust taldrikule“, ei tee strateegiat õiguslikult siduvaks liikmesriikidele.

Hoolimata asjaolust, et taimekaitsevahendite kasutamise statistika võib osutada oluliseks poliitika kujundamiseks, tekib siiski selle rakendusmääruse täitmisel nii sisuline, kui põllumajandustootjat asjatult koormav probleem – kui põllumajandustootja kasutab glüfosaati sisaldavat taimekaitsevahendit kõrrepõllul, siis milline on kõrrepõllu kasvuetapp vastavalt BBCH monograafiale?, kuivõrd kasvuetapp tuleb artikli 1 lõike 1 kohaselt esitada.
Märkusega ei ole arvestatud.
Ettepanek on tehtud EL määruse muutmiseks, mitte TaimKSi muutmiseks.
EL õigusakte ei saa liikmesriigi õigusaktides muuta. HÕNTE § 3. „Seaduseelnõu vastavus ülimuslikele aktidele“ ütleb, et seaduseelnõu peab olema kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseaduse, rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtete ja normide, Eesti Vabariigi suhtes jõustunud välislepingute ning Euroopa Liidu õigusega.
Otsekohalduva EL määruse korral ei kehtestata seaduses EL määruses sätestatut üle, vaid nõue kehtestatakse viitega EL määrusele.
Eelnõu seletuskirja on täiendatud asjakohaste selgitustega.

4. Eelnõu punktiga 18 täiendatakse seaduse § 782 lõigetega 21 – 23.

Juhime tähelepanu, et kui seaduse eelnõu § 782 lõike 23 kohaselt nõustajale tekib õigus anda nõu, siis sisuliselt tekib samasisuline õigus ka taimekaitsevahendi kasutajale, kuna seaduse eelnõu punktiga 15 muudetakse § 78 (turustaja sätete kohaldamine kasutajale) ja nii tekib küsimus, et miks siis lõikes 22 vastavat täiendust ei ole.
Märkusega ei ole arvestatud.
Professionaalse kasutaja taimekaitsetunnistus ei anna isikule õigust anda nõu taimekaitsevahendite kasutamise kohta ehk tegutseda nõustajana, selleks tuleb läbida nõustaja eksam

5. Eelnõu punktiga 26 muudetakse seaduse §-i 80 lõiget 1.

Kavandatud normist ei selgu, kas reguleerimisalasse kuulub ka isikuandmete töötlemine, kuna eelnõu kohaselt lisandub registrisse taimekaitsevahendite kasutamise ja taimekaitsetunnistusega seotud aspekt (nii eelnõu punktiga 15 kui 26). Seaduse eelnõu seletuskirjas on märgitud, et taimekaitsevahendite registrisse kantavad taimekaitsetunnistuse andmed aitavad teostada tõhusamat järelevalvet taimekaitsevahendite kasutamise nõuete täitmise üle. Soovime märkida, et taimekaitsevahendite register on tooteregister, mitte isikute register. Samuti jääb arusaamatuks järelevalvet õigustav eesmärk selliste andmete registrisse lisamisel. Näiteks Taimekaitse Assotsiatsiooni tegevjuht on eraisikuna läbinud taimekaitsekoolituse ja saanud taimekaitsevahendi kasutaja taimekaitsetunnistuse, kuid majandus- ja kutsetegevuses ehk professionaalseks tegevuseks taimekaitsevahendeid ei kasuta, vaid vastavalt vajadusele kasutab taimekaitsevahendit oma eraaias. Põllumajandus- ja Toiduamet avaldas 07.10.2024 üleskutse „Taimekaitsekoolitusele on oodatud ka koduaiapidajad“. Seega isikud, kes läbivad taimekaitsekoolituse ja saavad asjakohase tunnistuse, kõigi nende andmed peaksid edaspidi olema taimekaitsevahendite registris. Jääb arusaamatuks miks on vajalik lisada kõikide koduaiapidajate andmed taimekaitsevahendite registrisse, kui korrakaitseorgan teostab järelevalvet nö professionaalses valdkonnas tegutsevate isikute üle?

Juhul, kui taimekaitsevahendite registrisse tekivad kasutajate andmed, siis tähendab see, et töötlema hakatakse isikuandmeid. Sellise tegevuse puhul on tegemist eraelu puutumatuse riivega, mida võib teha seaduse alusel ning olulisuse põhimõttest lähtuvalt tuleb seaduse tasandil reguleerida: a) eesmärk, milleks andmeid kogutakse ja kasutatakse; b) töödeldavate isikuandmete kategooriad; c) isikuandmete maksimaalsed säilitustähtajad; d) selguse huvides tuleks seaduse tasandil sätestada ka andmeandjad ja saajad.
Märkusega on arvestatud osaliselt.
Seoses märkusega eelnõu § 1 punkti 26 osas selgitame, et PTA kohustuste hulka kuulub taimekaitsevahendite turustamise üle järelevalve teostamine (TaimKS § 99). TaimKS § 782 lõige (2) ütleb et "Taimekaitsetunnistus on dokument, mis tõendab, et isik võib turustada, osta ja kasutada kõiki taimekaitsevahendeid peale väga mürgiste."
Seetõttu peavad taimekaitsetunnistuste omanikud olema kantud registrisse. Isikuandmete töötlemise puhul seaduse tasandil tuleb määratleda isikuandmete töötlemise eesmärgid, töödeldavate isikuandmete koosseis ning töödeldavate isikuandmete säilitamise tähtaegu. Kuna isikuandmete töötlemise eesmärgid ja koosseis on seaduses ette nähtud, täiendame taimekaitsevahendite registri põhimäärust isikuandmete säilitamise tähtajaga.

6. Eelnõu punktiga 32 täiendatakse seaduse 41 . peatükki §-ga 8711 – 8713, millega nähakse ette järelevalvetasu taimekaitse valdkonnas tehtavate järelevalvetoimingute eest tunnitasuna.

Leiame, et seaduse eelnõuga sobitatakse riigisisese õiguskorraga eelkõige ametliku kontrolli määrust (edaspidi AKM) selle kohustavate normide osas, ent jäetakse sobitamata selle leevendavad sätted. Nimelt AKM art 79 lg 3 võimaldab liikmesriigil vähendada lõive ja tasusid arvestades näiteks madala tootlikkusega ettevõtja huve või kui nt varasem ametlik kontroll on näidanud, et ettevõtja järgib asjakohaseid norme. Jääb arusaamatuks miks eelnimetatud võimalust ei peeta vajalikuks Eestis arvestada ning eelnõus käsitleda. Kuivõrd AKM asjakohasest sättest ei selgu vahetult milline asutus sätet kohaldama võiks asuda, siis meie hinnangul on vajalik see ette näha seaduses.
Märkusega ei ole arvestatud.
Toiminguid teeb PTA ja tasu tuleb seega maksta PTA-le.
Kui varasem ametlik kontroll on näidanud, et ettevõtja järgib asjakohaseid norme, reegleid ja seadusi, siis ei ole järelkontroll ja seega ka järelevalvetasu rakendamine vajalik. Seega ei ole põhjendatud vastavat leevendavat sätet eraldi välja tuua.
MTÜ Eesti Turbaliit
Oma 30.04.2025 e-kirjas toote välja, et „Järelevalvetasuga seotud muudatuste eesmärgiks on muuta ametliku kontrolli kulud ettevõtjate jaoks selgemaks, rahastusmehhanism paindlikumaks ning siduda teenuste kulud tegelike kuludega.“
Vastavalt Marge Nõmmik poolt saadetud selgitustele 15.05.2025 ei saa me turbatootjate esindajana nõus olla, et fütosantiaarsertifikaadi väljastamise tasu asendatakse riigilõivu asemel tunnipõhise järelvalvetasuga.
Ettevõtetel muutub fütosantiaarsertifikaadi kulu hoomamatuks ja mitteplaneeritavaks suuruseks. Reeglina kajastuvad sertifikaadi väljastamise kulud toote omahinnas ja nende eest tasub kauba ostja. Antud arvutussüsteemi puhul ja pidevalt muutuva (kord kvartalis) tasu puhul on võimatu teha pikaajalisi lepinguid. Järelvalve kestvus hakkab sõltuma ametniku kogemusest ja pädevusest.
Meiepoolne ettepanek on jääda fikseeritud fütosantiaarsertifikaadi tasu juurde, mida saab vajadusel korrigeerida ning vajadusel saab määrata lisatasu lisalehtede väljastamise eest. Tänane praktika on, et antud sertifikaadid väljastatakse paberil ja andmemaht lahtrites on piiratud.
Tootjate andmetel on tänasel päeval fütosantiaarsertifikaadi keskmine hind 30 €. Saame selgelt aru kulude kasvust ja selleks, et säilitada kindlus oleme omalt poolt valmis kaasa tulema kuni 5% riigilõivu hinnatõusuga fütosantiaarsertifikaadi väljastamise eest, mis on võrväärne Teie poolt välja pakutud hinnamuutusega, kuid säilitab protseduuri läbipaistvuse.
Märkusega ei ole arvestatud.
Selgitame MTÜ Eesti Turbaliit poolt 19.05.25 saadetud kirjas toodud väidet, nagu fütosanitaarsertifikaatide kulu muutuks planeeritava muudatusega hoomamatuks. Kirjas on toodud välja, et tasu pidev muutumine ei võimalda teha ettevõtjatel pikaajalisi lepinguid. Tahame täpsustada, et planeeritava tunnitasu määr kehtestataks igal aastal valdkonna eest vastutava ministri määrusega, mitte ei muutuks kvartalipõhiselt. Seega tasu määr oleks aasta vältel sama ning kehtestataks sellele eelneva aasta lõpus.

Samuti saame välja tuua tasu määra muutuse aastate võrdluses. Eelnõu seletuskirjas tõime näiteks 2023. aasta PTA kuludel põhineva arvutusliku tasu määra, milleks oli 55,26 eurot tunni kohta. Praeguseks on olnud võimalik teha arvutused ka 2024. aasta kulude põhjal ja tulemuseks saadud tunnitasu määr 54,96 eurot tunni kohta. Arvutustest tulenevalt selgub, et tasu määr oluliselt ei muutu. Loodetavasti see annab ettevõtjatele kindluse, et antud suurusjärgus tasu määraga võib arvestada ka pikaajalisi lepinguid sõlmides. Lisaks tuletame meelde, et eelnõus on ette nähtud ka järelevalvetoimingu maksimaalne kestvus (8 tundi), mis samuti võimaldab arvutada maksimaalse võimaliku järelevalvetoimingu tasu kohapealse kontrolli puhul. Selleks maksimaalseks tasu suuruseks on näiteks antud tunnitasu määra juures 439,68 eurot. Rõhutame, et see on kohapealse kontrolli eeldatav maksimaalne tasu määr. Ühe fütosanitaarsertifikaadi menetlemise keskmine aeg on 0,5 tundi ja sellele vastavaks keskmiseks järelevalvetasuks (2024. a kuludest tuleneva arvutuse põhjal) võiks kujuneda 27,48 eurot. Seegi ei erine oluliselt eelnõu seletuskirjas toodud (2023. a kulude põhjal arvutatud keskmisest tasust) 27,63 eurost.

Eelnevatest arvutustest lähtuvalt saame kinnitada, et ettevõtja jaoks jääks tasu planeeritavaks suuruseks ja seda sõltumata kauba tüübist. Kirjas välja toodud keskmise fütosanitaarsertifikaadi hinnaga võrreldes oleks ühe sertifikaadi tasu praegusest isegi soodsam (arvestades, et sertifikaadi menetlemiseks kulub keskmiselt 30 minutit).

Seletuskirja lisa 2.pdf

Taimekaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde

Lisa 2

Kooskõlastamise käigus esitatud märkuste ja ettepanekutega arvestamise tabel

Kooskõlastaja/

ettepaneku esitaja

Märkus/ettepanek Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi

arvamus

Põllumeeste Ühistu

KEVILI, Eesti

Põllumajandus-

Kaubanduskoda

Eelnõu kohaselt rakendub erialase hindamise tasu taimekaitsevahendi

identsuse, füüsikaliste ja keemiliste omaduste, analüüsimeetodite,

toksikoloogiliste omaduste,

kokkupuutest tuleneva riski, jääkide, keskkonnas käitumise ja leviku,

ökotoksikoloogiliste omaduste ning efektiivsuse hindamise eest.

Seletuskirjas on hinnatud, et erialase hindamise tasu laekumisest saadav

tulu Põllumajandus- ja Toiduametile on (edaspidi PTA) aastas

hinnanguliselt 311 000 eurot. Arvestades, et planeeritava tasu suurus on

78,49 eurot, prognoositakse erialase hindamise

töötundide arvuks kokku ligi 3962 tundi ehk 2025 töötundide alusel

(2002 töötundi) hinnatakse, et erialasele hindamisele kulub 2 täiskohaga

inimese kogu aastane tööaeg ehk tegemist on väga mahuka protsessiga.

Samas pole seletuskirjas esitatud andmeid mitu tundi praktikas

tegevusele kulub taotluse kohta ning mille põhjal otsustatakse vajaduse

üle rakendada erialast hindamist. Kuna tegemist on tunnipõhise tasuga

ning taotlejal puudub teadmine, kui palju aega antud tegevus võtab, on

taotlejal äärmiselt keeruline prognoosida taotluse menetlemisega

kaasnevaid kulusid. Eriti võttes arvesse olukorda, kus

taimekaitsevahendi turulelaskmise taotluste menetlemise tähtaegadest ei

peeta kinni ja keskmiselt võtab taotluse menetlemine aega 5 aastat.

Märkusega on arvestatud osaliselt.

Eelnõu seletuskirja ja EPKK/KEVILI`le saadetud

vastusele lisati keskmised ajakulud PTA praktikast

ja põhjalikud selgitused.

PTA selgituste kohaselt peetakse tööaja arvestust

PlanPros vastavalt reaalselt tehtud töö mahule iga

spetsialisti või ametniku kaupa eraldi. Kulutatud

aja arvestamise süsteem on juba rakenduses

toimeainete hindamisel ning kaebusi ei ole selles

osas seni laekunud.

Isegi kui taotluse menetlemine venib pikemaks kui

määrusega ette nähtud 12 kuud, siis see ei tähenda,

et tööaeg oleks lõputu – reaalselt tehtud töötundide

arv ei ole seni kordagi ulatunud Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr

1107/2009 toodud ajalise ülempiirini. Taotleja

poolt makstakse kinni ikkagi reaalselt taotluse

hindamisel tehtud töö – milleks riigilõivu puhul ei

ole võimalik adekvaatset koormist seada.

Hindamise nõuded, vajadus ja maht tulenevad

määrusest (EÜ) nr 1107/2009, põhjatsooni

hindamise juhenddokumendist, protseduurilistest

juhenddokumentidest ning EFSA ja Euroopa

Komisjoni poolt koostatud konkreetsete

hindamiste juhenddokumentidest.

Täiendavalt asendatakse eelnõu § 1 punktiga 12 Euroopa Parlamendi

määruse artiklites 51 (loa kehtivuse laiendamine vähe levinud või

väikese kasvupinnaga kultuuridel kasutamisele) ja 53 (taimekaitse

eriolukord) nimetatud loa taotlemise eest ka sama määruse artiklis 40

(taimekaitsevahendite vastastikune tunnustamine) sätestatud loa

taotlemise riigilõiv erialase hindamise tasuga. Tegemist on taotlustega,

mille menetlemiseks kulub eelneva kogemuse põhjal ligi 30 tööpäeva.

Olukorras, kus on ebaselge, mida täpselt erialane hindamine tähendab

ning mis on sellele kuluv aeg, on taotlejal võimatu prognoosida loa

menetlusega kaasnevaid kulusid. Lähtudes eelnevast kogemusest,

kujuneks erialase hindamise kuluks 18 837,60 eurot, mis on

ebamõistlikult suur, arvestades et antud lube taotlevad ka MTÜ-d, kes

ei ole kasumit teenivad organisatsioonid. Oleme seisukohal, et antud

juhtudel ei ole sellisel kujul tunnitasu rakendamine asjakohane, kui

puudub arusaam erialase hindamise sisust ning kaasnevast ajakulust.

Märkusega on arvestatud osaliselt.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr

1107/2009 artiklite 51 ja 53 alusel esitatud

taotlused vabastatakse eelnõuga kavandatavate

muudatuste kohaselt nii riigilõivust kui erialase

hindamise tasust.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr

1107/2009 artikli 40 alusel esitatud taotlusi ei ole

MTÜ-d ega teised sektori organisatsioonid Eestis

seni veel esitanud, küll aga on REM pilootprojekti

raames andnud PTA-le ülesande algatada

taimekaitsevahendi loa menetlemine vastastikuse

tunnustamise raames.

Nii Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusel (EÜ)

nr 1107/2009 ja PTA senisel praktikal põhinevate

piiraegade näited on edastatud EPKK-le ja SK-sse

sisse viidud.

Eelnõuga kavandatakse loobuda riigilõivust ja

kehtestada erialase hindamise tasu just selleks, et

võimaldada tasu võtmist vastavalt reaalselt tehtud

töö mahule. Kuna erialase hindamise tasu ei ole

seni rakendatud ja EPKK ise viitab töö mahu

prognoosimatusele, ei saa tuua „eelnevast

kogemusest lähtudes“ näiteks vastastikuse

tunnustamise erialasele hindamisele kuluvat

summat 18 837,60 eurot.

Samaaegselt tõstetakse ka taimekaitsevahendi turulelaskmise taotluse

läbivaatamise riigilõiv 8400 euroni. Seejuures on arusaamatu, mis

erinevus on taotluse nõuetekohasuse hindamisel ning erialasel

hindamisel. Seletuskirjas on riigilõivude tõstmist ning tunnipõhise

Märkusega on arvestatud osaliselt.

Praegu taimekaitsevahendi Eestis ja teises Euroopa

Liidu liikmesriigis turulelaskmise riigilõiv

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr

erialase hindamise tasu rakendamist põhjendatud muuhulgas vajadusega

tagada taotluste tähtaegne menetlemine. See on arusaamatu ja

ebaadekvaatne olukorras, kus PTA ei täida

seadusega ettenähtud menetlemise tähtaegasid ja keskmine lubade

menetlemise aeg on 5 aastat.

1107/2009 artikli 33 kohaselt juhul, kui Eesti on

tsonaalne hindaja ehk taotlust läbivaatav

liikmesriik artikli 35 tähenduses, on 8240 EUR.

See lõiv kehtib aastast 2011 ja seega on antud lõivu

tõus 14 aasta kohta ainult 160 EUR, mistõttu on

mõistetav, et sellele lisandub vajaliku erialase

hindamise eest võetav tasu.

Oleme nõus, et menetlemise tähtaegadest

mittekinnipidamine on taunitav; taotluste

menetlemise tasustamine vastavalt reaalselt tehtud

tööle on üks sammudest, et võimaldada piisava

arvu kvalifitseeritud ekspertide palkamist ning

seega menetlustähtaegadest kinnipidamist.

Seletuskirjas antud selgituste kohaselt makstakse

erialase hindamise tasu taimekaitsevahendi või

toimeaine, taimekaitseaine ja sünergisti identsuse,

füüsikaliste ja keemiliste omaduste,

analüüsimeetodite, toksikoloogiliste omaduste,

kokkupuutest tuleneva riski, jääkide, keskkonnas

käitumise ja leviku, ökotoksikoloogiliste omaduste

ning efektiivsuse hindamise eest. Taotluse

nõuetekohasuse kontrolli, selleks ette nähtud

maksimaalse aja ja kontrolli läbiviimise viisi

sätestab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse

(EÜ) nr 1107/2009 artikkel 9. Seetõttu ei saa

toimeaine ega taimekaitsevahendi erialane

hindamine olla nõuetekohasuse kontrolli osa.

Täiendavalt eelnõu § 2 punktiga 2 muudetakse riigilõivuseaduse § 26118

ja sätestatakse taimekaitsevahendi registrikande muutmise eest riigilõiv

70 euro ulatuses. Seletuskirjast ei selgu, kas riigilõiv rakendub ka

muudatustele, mis on tingitud taotlejast mitteolenevatest põhjustest.

Märkusega on arvestatud osaliselt.

PTA ja REM on nõus käsitlusega, et registrikande

muutmise riigilõivu saab rakendada üksnes

juhtudel, kui taotleja ise on muudatust taotlenud.

Oleme arvamusel, et registrikande muutmise riigilõivu saab rakendada

üksnes juhtudel, kui taotleja on muudatust taotlenud.

Mõistame vajadust riigilõivusid ajakohastada, kuid olukorras, kus ei ole

selgelt arusaadav erialase hindamise tegevuse sisu ning puudub

ülevaade hindamisele kuluvast ajast (ehk tasu arvestuse alusest), ei saa

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ja KEVILI kooskõlastada eelnõu

muudatusi, mis on seotud erialase hindamise tunnitasu rakendamisega,

sh taimekaitsevahendi lubade artiklite 51 ja 53 taotluste menetluse

riigilõivu asendamist erialase tunnitasuga. Loa taotlejal on võimatu

prognoosida menetlusega seotud kulusid ning eelnõus pakutud tunnitasu

süsteemi rakendamine võib viia kulud ebamõistlikult kõrgeks. Sellest

lähtuvalt palume erialase hindamise rakendamise põhimõtted uuesti läbi

mõelda ning luua läbipaistev ja etteennustatav süsteem, mis võimaldab

taotlejal hinnata kaasnevaid kulusid juba taotlemise etapis.

Vastav täiendus viidi eelnõusse ja seletuskirja

sisse.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr

1107/2009 artiklite 51 ja 53 kohased taotlused

vabastatakse eelnõu kohaselt nii riigilõivust kui

erialase hindamise tasust.

Eelnõus pakutud tunnitasu süsteemi rakendatakse

juba toimeainete hindamisel ja sellega ei ole

taotlejatel seni muresid esinenud.

Eelnõu § 1 punkt 15 täiendab taimekaitseseaduse §-i 76 lõikega 5, mille

alusel kohaldatakse ka professionaalse kasutaja ja nõustaja suhtes

turustajale kohalduvaid nõudeid.

Seletuskirja kohaselt rakenduvad taimekaitsevahendi turustajale

kohalduvad sätted professionaalsele kasutajale ja nõustajale juhul, kui

nad tegutsevad turustajana. Ebaselge on, kuidas eristatakse turustajana

tegutsevaid professionaalseid kasutajaid ja nõustajaid nendest, kes

sellega ei tegele. Samuti puudub eelnõus selge viide sellele, et säte

rakendub vaid juhul, kui professionaalne kasutaja või nõustaja tegeleb

turustamisega. Leiame, et sätet tuleb täiendada järgmiselt „„(5)

Käesolevas seaduses turustaja kohta sätestatut kohaldatakse ka

professionaalse kasutaja ja nõustaja suhtes, kes tegutsevad

turustajatena.”.

Märkusega on arvestatud.

Eelnõu on ettepanekut arvestades täiendatud.

Eelnõu § 1 punkt 16 sätestab, et taimekaitsevahendit majandustegevuses

kasutav isik peab edaspidi kasutatud taimekaitsevahendi üle arvestust

pidama elektrooniliselt masinloetaval vormingul.

Märkusega ei ole arvestatud.

Ettepanek on tehtud EL määruse muutmiseks,

mitte TaimKSi muutmiseks.

EL õigusakte ei saa liikmesriigi õigusaktides

muuta. HÕNTE § 3. „Seaduseelnõu vastavus

Muudatusettepaneku kohaselt asendatakse taimekaitseseaduse § 78 lg 6

viitega Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1107/2009

artiklile 67.

Seletuskirjas viidatakse määruse 1107/2009 artikli 67 lõike 4 alusel

vastu võetud komisjoni rakendusmäärusele (EL) 2023/564, mis sätestab

professionaalsete kasutajate poolt säilitatavate taimekaitsevahendite

andmete sisu ja vormingu.

Rakendusmääruse kohaselt tuleb taimekaitsevahendi kasutamise

arvestust pidada elektroonilisel kujul masinloetavas formaadis.

Seletuskirja kohaselt pakuvad asjakohast vormingut põlluraamatu

pidamise võimalust pakkuvad eratarkvarad või PRIA hallatav e-

põlluraamat. Oleme seisukohal, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu

direktiivi (EL) 2019/1024 artikkel 2 punkt 13 mõiste „masinloetav

vorming“ definitsiooniga on kooskõlas ka Excel kujul arvestuse

pidamine, mis võimaldab andmeid koguda struktureeritult ja

tarkvararakendustele kergesti tuvastavas formaadis. Samuti on

tänapäeval võimalik kasutada ka tehisintellekti rakendusi, et töödelda

paberkandjalt skaneeritud PDF - dokumente. Seetõttu leiame, et

masinloetava formaadi kehtestamisel ei tohi välistada ka muid

masinloetavaid vorminguid nagu näiteks Excel või tehisintellekti abil

loetavad PDF-failid. Rakendusmääruse (EL) 2023/564 artikli 1 kohaselt

peavad taimekaitsevahendite professionaalsed kasutajad koguma

määruse nr 1107/2009 artikli 67 lõikes 1 osutatud andmeid vastavalt

rakendusmääruse lisale. Muuhulgas nõuab rakendusmääruse lisa EPPO

ja BBCH koodide kasutust erinevatel kultuuridel taimekaitsevahendite

kasutusolukordade kirjeldamiseks. Ebaselge on, mis eesmärgil sellise

detailsusega andmeid on vaja koondada, kui määrus nr 1107/2009 ei

sätesta sellist detailsusastet. See toob kaasa põllumajandustootjatele

liigse põhjendamatu bürokraatia ning peame oluliseks, et Eesti võtaks

meetmeid rakendusmääruse muutmiseks või tühistamiseks.

ülimuslikele aktidele“ ütleb, et seaduseelnõu peab

olema kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseaduse,

rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtete

ja normide, Eesti Vabariigi suhtes jõustunud

välislepingute ning Euroopa Liidu õigusega.

Otsekohalduva EL määruse korral ei kehtestata

seaduses EL määruses sätestatut üle, vaid nõue

kehtestatakse viitega EL määrusele.

Eelnõu seletuskirja on täiendatud asjakohaste

selgitustega.

Leiame, et viite kasutamine selgelt sõnastatud sätte asemel ei ole hea

praktika, kuna see raskendab seaduse teksti mõistmist ning selget

arusaamist nõuetest. Teeme ettepaneku säilitada § 78 lg 6 selge sõnastus:

„(6) Isik, kes kasutab taimekaitsevahendit oma majandustegevuses,

peab kasutatud taimekaitsevahendi üle arvestust paberkandjal või

elektrooniliselt masinloetavas formaadis. Arvestuses näidatakse ära

kasutatud taimekaitsevahendi nimetus, kasutuskorra aeg, kulunorm,

maa-ala ja taimekultuur, mille peal taimekaitsevahendit kasutati.

Taimekaitsevahendi kasutamise teenuse tellimise korral peab teenuse

saaja lisaks arvestust teenuse osutaja kohta.“.

Eelnõu § 1 punktiga 18 muudetakse taimekaitseseaduse § 782 lg 1 ja

kaotatakse taimekatisekoolituse läbimise kohustus.

Kavandatava muudatuse alusel oleks edaspidi eksamile pääsemise

aluseks asjakohaste taimekaitsealaste teadmiste olemasolu. Muudatus

võimaldab säästa koolitusel osalejate aega ja raha. Toetame võetud

suunda, kuid leiame, et valdkonnas, kus regulatsioonid on pidevas kiires

muutuses on oluline säilitada professionaalsete kasutajate, nõustajate ja

turustajate teadmiste täiendamine ja ajakohastamine. Teeme ettepaneku

võimaldada soovijatel osaleda ühepäevasel koolitusel, mis käsitleb

olulisemaid muudatusi regulatsioonides, taimekatisevahendite registris

jms. See võib olla osa kolme päevasest taimekaitsekoolitusest või

salvestatud veebiloeng/-koolitus, mida huvilised saavad endale sobival

ajal vaadata.

Märkusega on arvestatud osaliselt.

Täiendasime seletuskirja teksti, täpsustades

koolituste läbimise võimalusi.

Eelnõu § 1 punktiga 26 täiendatakse taimekaitsevahendite registri

eesmärki järelevalvega turule lastud taimekatisevahendite kasutamise

nõuete täitmise üle.

Muudatus tuleneb punktis 27 plaanitud muudatusest, millega

täiendatakse taimekaitseseaduse § 80 lg 3, millega kavandatakse lisada

taimekaitsevahendite registrisse andmed taimekaitsetunnistuste kohta.

Seletuskirja alusel on muudatuse eesmärk teostada tõhusamat

järelevalvet taimekaitsevahendite kasutamise nõuete täitmise üle.

Ebaselgeks jääb muudatuse eesmärk, miks soovitakse toodete registrisse

Märkusega ei ole arvestatud.

PTA kohustuste hulka kuulub

taimekaitsevahendite turustamise üle järelevalve

teostamine (TaimKS § 99). TaimKS § 782 lõige (2)

ütleb et "Taimekaitsetunnistus on dokument, mis

tõendab, et isik võib turustada, osta ja kasutada

kõiki taimekaitsevahendeid peale väga mürgiste."

Seetõttu peavad taimekaitsetunnistuste omanikud

olema kantud registrisse. Isikuandmete töötlemise

puhul seaduse tasandil tuleb määratleda

lisada isikuandmeid, arvestades et taimekaitsekoolitusi läbivad ja seega

omavad taimekaitsetunnistusi ka eraisikud, kes kasutavad

taimekaitsevahendeid vaid koduaias. Tegemist isikuandmete

töötlemisega, mille põhimõtteid ei ole eelnõus sätestatud ega

reguleeritud. Leiame, et taimekaitsetunnistuse andmete lisamine

taimekaitsevahendite registrisse ei ole asjakohane ning see punkt tuleb

eelnõus välja jätta.

isikuandmete töötlemise eesmärgid, töödeldavate

isikuandmete koosseis ning töödeldavate

isikuandmete säilitamise tähtaegu. Kuna

isikuandmete töötlemise eesmärgid ja koosseis on

seaduses ette nähtud, täiendame

taimekaitsevahendite registri põhimäärust

isikuandmete säilitamise tähtajaga.

Eelnõu § 1 punktiga 32 kehtestatakse taimekaitse valdkonnas

järelevalvetoimingute tasu tunnitasuna.

Eelnõu lähtub eelkõige ametliku kontrolli määruse kohustuslikest

normidest, kuid ei käsitle selle leevendavaid sätteid nagu näiteks

võimalus liikmesriigil vähendada riigilõive ja tasusid, arvestades näiteks

madala tootlikkusega ettevõtja huve või kui varasem ametlik kontroll on

näidanud, et ettevõtja järgib asjakohaseid norme. Peame vajalikuks, et

võimalikud leevendavad sättes oleksid eelnõus selgelt sätestatud.

Märkusega ei ole arvestatud.

Kui varasem ametlik kontroll on näidanud, et

ettevõtja järgib asjakohaseid norme, reegleid ja

seadusi, siis ei ole järelkontroll ja seega ka

järelevalvetasu rakendamine vajalik. Seega ei ole

põhjendatud vastavat leevendavat sätet kehtestada.

Räpina Aianduskool Planeeritud muudatused on asjakohased! Eriti rahul olen

taimekaitseeksami sooritatuse lävendi tõstmisega 80%-le! Küll aga

ootan, et määrusega saaks siiski reguleeritud ka maksimaalne eksami

sooritamiseks kuluv aeg (akadeemilistes tundides), et vältida olukorda,

kus mõne teise koolitaja juures on aega seda sooritada nt 3-4 ak tundi ja

meie juures 2 ak. Kuna koolituse miinimum kogumaht on kaunis kasin,

on see oluline. Et seaduse muudatuse valguses saab eksamit sooritama

tulla pm ka eksternina, toetab kokku lepitud konkreetne ajaraam eksamil

ka nö "juhuslike" positiivsete tulemuste vältimist (eksami sooritajal ei

jää vabalt aega muudest allikatest (sh kelleltki teiselt) õigeid vastuseid

saada teemades, mida ta tegelikult ei valda).

Märkusega on arvestatud osaliselt.

Eksami kestus on sisuliselt plaanis kehtestada

ministri määrusega „Taimekaitsekoolituse

programmi, taimekaitsekoolitusel käsitletavate

teemade, koolituse kestuse, eksami ülesehituse ja

läbiviimise nõuded“. Täpsemalt sätestab hetkel

määruse kavandi § 5 lõige 10 punkt 3, et eksami

ülesehituse ja läbiviimise kord sisaldab

eksamiküsimusi ning nendele vastamise

ajapiirangut (piiraega).

Eksamiküsimused koos vastamise ajapiiranguga

esitab koolitusasutus enne taimekaitsekoolituse

eksami läbiviimist Põllumajandus- ja Toiduametile

heaks kiitmiseks. Eksamiküsimuste temaatika

peab vastama taimekaitsekoolitusel käsitletavatele

teemadele ning küsimuste sisu ja nende arv peab

olema vastavuses taimekaitsevahendi

professionaalse kasutaja, turustaja või nõustaja

ülesannete ja vastutuse erisustega (määruse

kavandi § 5 lg 4 ja 5).

Eksamiküsimustele vastamise ajapiirangu

määramisel peab koolitusasutus võtma arvesse nii

küsimuste arvu, nende raskusastet kui ka tüüpi

(näiteks valikvastustega küsimused või

arvutusülesanded). Üksikasjalik kirjeldus

eksamiküsimustele vastamise ajapiirangu

määramisega seonduvast toome välja määruse

seletuskirjas.

Tulevikus jääb proffidele üks koolitus, mille hindamise

(eksamiküsimused) koostame me ise (saades neile teie kinnituse). Kas

ma saan õigesti aru - kaheosaline aluskoolituse eksam praegusel moel

võib kaduda, meil on voli pikkida kahjustajate küsimused eksamitesti

sisse/juurde, kui soovime. Aga sel juhul peaksime ikkagi suutma kokku

leppida eksamiküsimuste arvus (sest sellest oleneb ka eksami

sooritamiseks kuluv aeg). PTA võiks sügisel koostada esimese uue

komplekti eksamiteste, millest me saaksime edaspidi juhinduda. NB!

Aianduskooli läbi viidud taimekaitsekoolituse praktika põhjal suudavad

Märkusega on arvestatud osaliselt.

Leiame, et seda saab lahendada kõikide osapoolte

(PTA ja koolitusasutus) koostöö raames.

KÕIK eksamineeritavad senise kaheosalise aluskoolituse eksami 90'

sisse ära teha, saati siis veel turustajad ja profi täienduskoolituse omad!

Kolm korda ebaõnnestunud eksamisoorituse järel peaks jääma sisse

kohustuslik koolitusel osalemine (sõna uuesti ei ole asjakohane, kui

algselt koolituse läbimise kohustust ei ole [§ 782 lõige 1 muudetakse ja

sõnastatakse järgmiselt: „(1) Taimekaitsevahendi turustajal,

professionaalsel kasutajal ja nõustajal peavad olema asjakohased

teadmised, mille olemasolu tõendab taimekaitsetunnistus.”;].

Märkusega on arvestatud.

MTÜ Eesti

Taimekaitse

Assotsiatsioon

Eelnõu punktiga 14 täiendatakse seaduse §-ga 732 ja nähakse ette täiesti

uus tasu liik – taimekaitsevahendi erialase hindamise tasu.

Märkusega ei ole arvestatud.

Taotluste hindamise protsess on reglementeeritud

ning ebavajalikke hindamisi ei tehta.

Erialase hindamise tasu. Ebaselge on kuidas Põllumajandus- ja

Toiduamet otsustab „kui on vaja“? Kas „kui on vaja“ vormistatakse

eraldi haldusotsusena, k.a. sel juhul kui „kui on vaja“ ei ilmne? Hea

halduse tava kohaselt peab taotlejale olema ilma kõrvalise abita

arusaadav, millisel õiguslikul alusel menetluses otsuseid tehakse ning

mida see menetlus võib talle kaasa tuua.

Sel põhjusel ei koostata ka eraldi haldusotsuseid,

mis ütleksid, kui suures mahus on toimikus

sisalduvaid materjale vaja hinnata.

Taimekaitsevahendite turule lubamise nõuded on

kehtestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EÜ) nr 1107/2009 artiklis 29, mille lõige

6 viitab ka direktiivi 91/414/EMÜ VI lisale.

Taimekaitsevahendite hindamise ja turulelaskmise

ühtsed põhimõtted sätestab komisjoni määrus (EL)

nr 546/2011 ning taimekaitsevahendite

andmenõuded komisjoni määrus (EL) nr 284/2013.

Lisaks nendele dokumentidele lähtub PTA

taimekaitsevahendite lubade taotluste hindamisel

veel erinevatest juhenddokumentidest, mille osas

anti ETA-le saadetud vastuses ülevaade.

Kuivõrd taimekaitsevahendi erialasele hindamisele kuluv aeg on

teadmata, siis taotleja saab arvutada järgnevalt: 2025 aastal on 251

tööpäeva ja 2002 töötundi, arvestades viiepäevast töönädalat

(esmaspäevast reedeni) ning riigipühasid. Seega 2002 h x 78,49 eurot (§

601 lg 4 alusel kehtestatud tunnitasu määr) x 5 aastat = 816 296,00 eurot

viie aasta kohta ehk 163 259,20 eurot aastas. Täiendavalt nähakse

seaduse eelnõuga ette riigilõivuseaduse muutmine, mille kohaselt

taimekaitsevahendi turulelaskmise taotluse läbivaatamise eest tuleb

tasuda edaspidi 8400 eurot. Arvestades tänast praktikat, mil

Põllumajandus- ja Toiduamet ilma vastutuseta ei pea kinni õigusaktiga

ette nähtud menetlustähtaegadest ning menetleb taotlust keskmiselt 5

aastat, siis saab isiku rahaline koormus menetlusaja jooksul olema

taimekaitsevahendi turule toomisel kokku 816 296 eurot tasuna + 8400

eurot riigilõivuna.

Märkusega ei ole arvestatud.

Nagu eelnõu seletuskiri välja toob, makstakse

erialase hindamise tasu taimekaitsevahendi või

toimeaine, taimekaitseaine ja sünergisti identsuse,

füüsikaliste ja keemiliste omaduste,

analüüsimeetodite, toksikoloogiliste omaduste,

kokkupuutest tuleneva riski, jääkide, keskkonnas

käitumise ja leviku, ökotoksikoloogiliste omaduste

ning efektiivsuse hindamise eest. Vastava töö mahu

määravad eespool viidatud seadusandlikud ning

juhenddokumendid. Erialase hindamise eest

võetakse tasu tunnitasuna, et võetav tasu vastaks

reaalselt tehtud töö mahule. See mõjutab

lõppkokkuvõttes ka esitatavate taotluste kvaliteeti

(praegu taimekaitsevahendite taotlustele Eestis

kehtivad lõivud on ühed Euroopa Liidu

madalaimad, mis teadaolevalt toob ETAle kaasa

mittesihipäraste taotluste esitamist ning sageli ka

puudulike andmetega taotlusi).

Kuigi iga konkreetse taimekaitsevahendi erialasele

hindamisele kuluvat aega on võimatu täpselt

prognoosida, siis määrus (EÜ) nr 1107/2009 seab

taotluse läbivaatamise kestusele ajalised piirid, mis

reeglina sõltuvalt taotlusest on 12-18 kuud.

See ei tähenda, et tasude arvestamisel võetaks

tööaja arvestamise aluseks abstraktset

ajavahemikku taotluse esitamisest kuni lõpliku

otsuse tegemiseni. Tasude süsteemi kasutab PTA

praegu juba toimeaine, taimekaitseaine ja

sünergisti hindamise puhul ning tööaja arvestus

toimub tööaja ja tegevuste arvestuse süsteemis

PlanPro konkreetsete hindajate vastava taotluse

lahendamisel tehtud töötundide kaupa. Samal ajal

pannakse aeg seisma perioodidel, mil konkreetse

aine hindamisega aktiivselt ei tegeleta või

oodatakse taotlejalt lisateavet. Kuna erinevad

hindajad võivad sama toimiku erinevate osade

kallal töötada ka korraga, ei saa toimiku

hindamiseks kuluvat tööaega käsitleda lihtsalt kui

ajavahemikku taotluse vastu võtmisest kuni otsuse

tegemiseni.

Võimalik lahendus tasude ülempiiri lae

kehtestamisel saab tugineda ainult Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr

1107/2009. Kuna toimeainete hindamisel ei ole

selliste piiride seadmist seni vajalikuks peetud, siis

ei kerkinud seaduseelnõu väljatöötamise käigus

küsimust nende piiride kehtestamisest.

Baastasu ja tunnitasu kombinatsiooni kasutab

taimekaitsevahendite taotluste maksustamisel

praegu Soome.

ETA-le saadetud vastus oli oluliselt pikem, selle

täismahus ja koos tabelitega käesolevasse

kooskõlastustabelisse lisamine ei ole otstarbekas.

Riigilõivude tõstmist põhjendatakse seaduse eelnõu seletuskirjas nii

eurole ülemineku 2011 aasta, kui 2024 aastaga, kui nõuded muutusid

rangemaks. Samuti selgitatakse eelnõu seletuskirjas, et riigilõiv ei taga

tähtaegadest kinnipidamist. Soovime märkida, et Euroopa Parlamendi ja

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1107/2009 (edaspidi määrus 1107/2009) ei ole

aastast 2009 rangemaks muutunud ning riigilõiv iseenesest ei saagi

tagada tähtaegadest kinni pidamist. Määruses 1107/2009 ja

taimekaitseseaduses ette nähtud tähtaegadest saab kinni pidada üksnes

inimene (ametkond), kes neid järgib. Mistõttu seletuskirjas toodud

põhjused on meile arusaamatud. Seaduse eelnõu seletuskirjas on

märkimist leidnud, et biotsiidiseaduse eeskujul nö lahutatakse taotluse

nõuetekohasuse hindamine selle sisulisest hindamisest, kuid

põhjendamata on jäetud, mida sel juhul taotluse erialase hindamise

kõrval tähendab taotluse nõuetekohasuse hindamine, mis seaduse

jõustudes hakkab nö maksma 8400 eurot? Kas nõuetekohasuse puhul

hinnatakse, kas kõik vajalikud dokumendid on esitatud ja miks erialane

hindamine ei ole taotluse nõuetekohasuse hindamine või selle osa? Mis

asjaolusid hindab ja milliseid toiminguid Põllumajandus- ja Toiduamet

taotluse puhul teeb 8400 euro eest?

Seega näib, et taimekaitsevahendi turulelaskmine hakkab koosnema

vähemalt kahest komponendist: 1) baastasust (riigilõiv) ning 2)

tunnitasust. Lisaks sellele koormatakse taimekaitse valdkonna

täiendavalt veel 70 eurose riigilõivuga registrikande muutuse eest ning

järelevalvetasuga. Kui taimekaitse valdkond on üks enam reguleeritud

valdkondi, siis tulevikus on see ka kõige kõrgemata tasude/lõivudega

maksustatud valdkondi põllumajanduses.

Märkusega ei ole arvestatud.

Nagu ETA oma kirjas märgib, ei ole Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1107/2009

arvates selle vastuvõtmisest rangemaks muudetud

ning riigilõiv iseenesest ei saagi tagada

tähtaegadest kinnipidamist. Seevastu on alates

2009. aastast oluliselt täienenud ja rangemaks

muutunud erinevad toimeainete ja

taimekaitsevahendite hindamise

juhenddokumendid ja toimeainetele,

taimekaitseainetele ja lisaainetele seatavad

nõuded.

Nende nõuete järgimine ja menetlusaegade

lühendamine nõuab järjest rohkem eriharidusega

tööjõudu. Samuti on oluliselt kasvanud töötasud.

Rangemaks muutunud nõudeid illustreerib fakt, et

ainuüksi ajavahemikus 2014.-2023. a on keelatud

või uuendamata jäetud 104 varem kasutuses olnud

toimeaine heakskiit.

Uued muudetud riigilõivud kehtestatakse seaduse

eelnõu kohaselt taimekaitsevahendi loa taotluse

nõuetekohasuse (määruse 1107/2009 ametlikus

tõlkes on seda nimetatud vastuvõetavuseks)

kontrolli eest. Vastavalt kaotatakse riigilõivud

selliste loa taotluste puhul, kus määrus 1107/2009

taotluse nõuetekohasuse kontrolli ette ei näe.

Taotluse nõuetekohasuse kontrolli, selleks ette

nähtud maksimaalse aja ja kontrolli läbiviimise

viisi sätestab sama määruse artikkel 9. Seetõttu ei

saa toimeaine ega taimekaitsevahendi erialane

hindamine olla nõuetekohasuse kontrolli osa.

Riigilõivude arvutamisel ei ole aluseks võetud

mitte määruse 1107/2009 poolt taotluse

vastuvõetavuse kontrolliks ette nähtud

maksimaalne aeg, vaid PTA poolt esitatud

hinnanguline keskmine nõuetekohasuse kontrollile

kuluv aeg vastavalt taotlusele. See on kõigil

juhtudel oluliselt väiksem, kui samas määruses

esitatud maksimaalne taotluse vastuvõetavuse

menetlemise aeg.

Eelnõuga kavandatava muudatuse kohaselt ei tule edaspidi tasuda

riigilõivu lisaks määruse 1107/2009 artiklites 51 (loa kehtivuse

laiendamine vähe levinud või väikese kasvupinnaga kultuuridel

kasutamistele) ja 53 (taimekaitse eriolukord) nimetatud loa taotlemise

eest ka sama määruse artiklis 40 (taimekaitsevahendite vastastikune

tunnustamine) sätestatud loa taotlemise eest. Ja eelnimetatud taotluste

eest tuleb hakata tasuma erialase hindamise tasu. Ka nende taotluste (art

51 ja 53) puhul kordame, et eelnõust ei selgu, mis on

taimekaitsevahendite loa menetluses erialane hindamine ja kui pikk on

taotluse menetlemisele kuluv aeg ning mis tegevusi või asjaolusid

taotluse menetlemisel üldse tehakse või kaalutakse. Toome taotluse

menetluse ettenähtamatuse ilmestamiseks näite sellest aastast. MTÜ

Taimekaitse Assotsiatsioon esitas artikli 53 kohase taotluse 4. veebruaril

2025 a., mille osas Põllumajandusja Toiduamet langetas otsuse 18.

märtsil 2025 a. Seega kulus taotluse otsustamiseks 31 tööpäeva, mida

taotlejal ei olnud ega ole ka tulevikus võimalik mitte kuidagi ette näha.

Juhul, kui erialase hindamise tasu oleks pidanud tasuma, siis olnuks selle

suurus 31 tööpäeva eest 19 465,52 eurot, kuid oleks võinud kuluda ka

99 tööpäeva ehk 62 164,08 eurot. Arvestades, et määruse 1107/2009

artikkel 51 ja 53 kohast taotlust on õigus esitada ka MTÜ-del või

teadusasutustel, mis ei ole kasumit teenivad organisatsioonid, siis kas on

õigustatud, et taotluse esitamise eest nähakse ette üle keskmise

brutokuupalga suuruseks kujuneda võiv tasu või on eelnimetatud

taotluste (art 51 ja art 53) puhul heidutusfunktsiooni eesmärk? Kuivõrd

Märkusega on arvestatud.

Nõustume ETAga, et määruse 1107/2009 artiklite

51 ja 53 alusel taimekaitsevahendi taotluste

menetlemise eest on otstarbekas kaotada nii lõivud,

kui tasud ja eemaldame vastavad punktid

seaduseelnõust, sest seda tüüpi taotlused on

otseselt mõeldud kohaliku põllumajanduse

toetamiseks ja keeruliste taimekaitsealaste

olukordade vältimiseks või lahendamiseks.

Taimekaitsevahendi registrikande muutmine

lõivustatakse riigilõivuga ainult juhul, kui loa

omaja vastavat muudatust ise taotleb, mistõttu ei

päde ETA mure, et PTA võiks jooksvalt ja ilma

taotleja soovita registrikandeid tasuliselt muuta.

Nõustume ETA seisukohaga, et taotleja ei peaks

finantseerima toiminguid, mida ta taotlenud ei ole

ja arvestame seda eelnõu koostamisel.

eelnimetatud asjaolud on ebaselged, palume täiendavalt kaaluda

tunnitasu alusel kogutava tasu sobivust ja mõõdukust. Eeltoodut arvesse

võttes jääb ka arusaamatuks, mida sisuliselt tähendab riigilõivuseaduses

muudetav § 26218 lõige 2, mille kohaselt taimekaitsevahendi

registrikande muutmise eest tuleb tasuda 70 eurot. Eelnõu seletuskirjas

on toodud, et aastas toimub 280 muudatust ning need muutused võivad

hõlmata näiteks kasutusala, kasutajarühma (vabamüük ja

professionaalne kasutus), kasvufaasi, olulist ja mitteolulist koostise,

etiketi lausete, toimeaine tootmiskoha, taimekahjustaja,

pritsimiskordade, ooteaja/tööooteaja, pakendi suuruse ja materjali,

kulunormi, säilivusaja ja klassifikatsiooni muudatusi. Seega kokku

loodetakse riigieelarvesse laekumisi 19 600 eurot. Samas ei ole

põhjendatud mitmed neist eelnimetatud 280st muudatustest on taotleja

poolt taotletud, mis tingivad toimingu tegemise vajaduse ja kui mitmed

neist on tingitud taotlejast mitte olevatest põhjustest. Leiame, et isikute

suhtes on õiglasem ette näha riigilõiv registrikande muutuse eest juhul,

kui taotleja on muudatust taotlenud ning taotlemisele järgneb teenuse

osutamine. Taotleja ei peaks finantseerima toimingud, mida ta taotlenud

ei ole.

Tuginedes viimaste aastate Põllumajandus- ja Toiduameti

taimekaitsevahendi turulelaskmise loa menetluse praktikale, saame

öelda, et haldusmenetluse tase on selgelt halvenenud ja

taimekaitsevahendi loa menetlus toimub taotleja jaoks mitte

ettenähtavalt ja teatud taotluse liikide osas võib hoomamatu suurusega

tasu kujuneda toote juurdepääsu takistuseks. Sellises prognoosimatus

olukorras ei saa meie hinnangul mitte kuidagi ette näha tunnitasu.

Eesti Taimekaitse Assotsiatsioon nõustub, et taimekaitsevahendi

turulelaskmise taotluse läbivaatamise eest nähakse ette fikseeritud

summas riigilõiv või asendatakse riigilõiv fikseeritud summas tasuga ja

et seda võrreldes kehtiva määraga tõstetakse.

Eesti Taimekaitse Assotsiatsioon ei nõustu seaduse eelnõus

muudatustega mille kohaselt:

Märkusega on arvestatud osaliselt.

a) taimekaitsevahendi turulelaskmise taotluse menetlemise eest nn

baastasule (riigilõivule) lisandub hoomamatu pikkusega menetlemise

protsessi eest erialane tasu tunnitasuna, mis tõstab kogu taotluse nö

hinna enneolematult kõrgeks ja seda olukorras, kus Põllumajandus- ja

Toiduamet ei pea kinni talle seadusega ette nähtud menetlemise

tähtaegadest.

b) taimekaitsevahendi artiklite 51 ja 53 taotluste menetlemise eest

nähakse ette tegevustes ja ajas selgusetu erialase hindamise tasu

tunnitasuna olukorras, kus Põllumajandus- ja Toiduamet ei pea kinni

talle seadusega ette nähtud menetlemise tähtaegadest.

a) Baastasu ja tunnitasu kombinatsioon on

kasutusel ka teistes riikides (Soome) ning on ainus

võimalus tagada tasustamise vastavus reaalselt

tehtud tööle.

b) Nõustume ETAga, et määruse 1107/2009

artiklite 51 ja 53 alusel taimekaitsevahendi

taotluste menetlemise eest on otstarbekas kaotada

nii lõivud, kui tasud ja jätame vastavad punktid

seaduseelnõust välja.

2. Eelnõu punktiga 15 täiendatakse seaduse §-i 78 viisil, mis näeb ette,

et seni ainult turustajale kohalduvad sätted, kohalduvad seaduse

jõustumise järgselt ka kasutajale ja nõustajale.

Kuivõrd sätte kohalduvust laiendatakse, siis seaduse eelnõu jõustumise

järgselt tekib olukord kus kasutaja peab tagama, et tema juures töötab

piisavalt taimekaitsetunnistusi omavaid töötajaid, kes annavad

professionaalsele kasutajale teavet taimekaitsevahendi kasutamise kohta

ehk taimekaitsevahendi kasutaja annab iseendale teavet

taimekaitsevahendi kasutamise kohta. Kas kasutaja peab iseendale

antavat teavet kuidagi tõendama korrakaitseorgani järelepärimise korral,

kui jah, siis kuidas? Ja samuti tekib küsimus, et kas Eestisse tekib veel

üks täiendav register – taimekaitsevahendi kasutajate register? Vt

isikuandmete töötlemise osas arvamuse punkti 5 kommentaare.

Jääb arusaamatuks milleks nähakse ette bürokraatia suurendamine

olukorras, kus ettevõtlussektori esindajatelt on alles äsja esitatud

mitmeid ettepanekuid ebavajalike sätete tühistamiseks ja bürokraatia

vähendamiseks.

Märkusega on arvestatud osaliselt.

Täiendasime eelnõu ja seletuskirja, et oleks ühiselt

mõistetav, et turustaja kohustused laienevad

professionaalsele kasutajale ja nõustajale ainult

juhul, kui nad tegutsevad turustajana.

3. Eelnõu punktiga 16 muudetakse seaduse §-i 78 lõiget 6 ja senise

selgesõnaline säte asendatakse viitega määruse 1107/2009 artiklile 67.

Märkusega ei ole arvestatud.

Ettepanek on tehtud EL määruse muutmiseks,

mitte TaimKSi muutmiseks.

EL õigusakte ei saa liikmesriigi õigusaktides

muuta. HÕNTE § 3. „Seaduseelnõu vastavus

Esiteks leiame, et kui vähegi võimalik, siis selgesõnalisi sätteid ei peaks

viiteliseks muutma, kuna tekstist peab aru saama iga inimene, sõltumata

sellest kas tal on õigusalane kõrgem või näiteks põhiharidus.

Teiseks määruse 1107/2009 artikli 67 lõike 4 alusel vastu võetud

komisjoni rakendusmääruse (EL) 2023/564 osas tuleks meie hinnangul

Eestis astuda samme selle määruse tühistamiseks või muutmiseks.

Nimetatud rakendusmäärus on vastu võetud olukorras, milles leiti, et

taimekaitsevahendite kasutamist tuleks vähendada 50%. Sellist

õiguslikult siduvat eesmärki Euroopa Liidus ei ole. Asjaolu, et komisjon

on 2020. aastal vastu võtnud strateegia „Talust taldrikule“, ei tee

strateegiat õiguslikult siduvaks liikmesriikidele.

Hoolimata asjaolust, et taimekaitsevahendite kasutamise statistika võib

osutada oluliseks poliitika kujundamiseks, tekib siiski selle

rakendusmääruse täitmisel nii sisuline, kui põllumajandustootjat asjatult

koormav probleem – kui põllumajandustootja kasutab glüfosaati

sisaldavat taimekaitsevahendit kõrrepõllul, siis milline on kõrrepõllu

kasvuetapp vastavalt BBCH monograafiale?, kuivõrd kasvuetapp tuleb

artikli 1 lõike 1 kohaselt esitada.

ülimuslikele aktidele“ ütleb, et seaduseelnõu peab

olema kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseaduse,

rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtete

ja normide, Eesti Vabariigi suhtes jõustunud

välislepingute ning Euroopa Liidu õigusega.

Otsekohalduva EL määruse korral ei kehtestata

seaduses EL määruses sätestatut üle, vaid nõue

kehtestatakse viitega EL määrusele.

Eelnõu seletuskirja on täiendatud asjakohaste

selgitustega.

4. Eelnõu punktiga 18 täiendatakse seaduse § 782 lõigetega 21 – 23.

Juhime tähelepanu, et kui seaduse eelnõu § 782 lõike 23 kohaselt

nõustajale tekib õigus anda nõu, siis sisuliselt tekib samasisuline õigus

ka taimekaitsevahendi kasutajale, kuna seaduse eelnõu punktiga 15

muudetakse § 78 (turustaja sätete kohaldamine kasutajale) ja nii tekib

küsimus, et miks siis lõikes 22 vastavat täiendust ei ole.

Märkusega ei ole arvestatud.

Professionaalse kasutaja taimekaitsetunnistus ei

anna isikule õigust anda nõu taimekaitsevahendite

kasutamise kohta ehk tegutseda nõustajana, selleks

tuleb läbida nõustaja eksam

5. Eelnõu punktiga 26 muudetakse seaduse §-i 80 lõiget 1.

Kavandatud normist ei selgu, kas reguleerimisalasse kuulub ka

isikuandmete töötlemine, kuna eelnõu kohaselt lisandub registrisse

taimekaitsevahendite kasutamise ja taimekaitsetunnistusega seotud

aspekt (nii eelnõu punktiga 15 kui 26). Seaduse eelnõu seletuskirjas on

märgitud, et taimekaitsevahendite registrisse kantavad

Märkusega on arvestatud osaliselt.

Seoses märkusega eelnõu § 1 punkti 26 osas

selgitame, et PTA kohustuste hulka kuulub

taimekaitsevahendite turustamise üle järelevalve

teostamine (TaimKS § 99). TaimKS § 782 lõige (2)

ütleb et "Taimekaitsetunnistus on dokument, mis

taimekaitsetunnistuse andmed aitavad teostada tõhusamat järelevalvet

taimekaitsevahendite kasutamise nõuete täitmise üle. Soovime märkida,

et taimekaitsevahendite register on tooteregister, mitte isikute register.

Samuti jääb arusaamatuks järelevalvet õigustav eesmärk selliste

andmete registrisse lisamisel. Näiteks Taimekaitse Assotsiatsiooni

tegevjuht on eraisikuna läbinud taimekaitsekoolituse ja saanud

taimekaitsevahendi kasutaja taimekaitsetunnistuse, kuid majandus- ja

kutsetegevuses ehk professionaalseks tegevuseks taimekaitsevahendeid

ei kasuta, vaid vastavalt vajadusele kasutab taimekaitsevahendit oma

eraaias. Põllumajandus- ja Toiduamet avaldas 07.10.2024 üleskutse

„Taimekaitsekoolitusele on oodatud ka koduaiapidajad“. Seega isikud,

kes läbivad taimekaitsekoolituse ja saavad asjakohase tunnistuse, kõigi

nende andmed peaksid edaspidi olema taimekaitsevahendite registris.

Jääb arusaamatuks miks on vajalik lisada kõikide koduaiapidajate

andmed taimekaitsevahendite registrisse, kui korrakaitseorgan teostab

järelevalvet nö professionaalses valdkonnas tegutsevate isikute üle?

Juhul, kui taimekaitsevahendite registrisse tekivad kasutajate andmed,

siis tähendab see, et töötlema hakatakse isikuandmeid. Sellise tegevuse

puhul on tegemist eraelu puutumatuse riivega, mida võib teha seaduse

alusel ning olulisuse põhimõttest lähtuvalt tuleb seaduse tasandil

reguleerida: a) eesmärk, milleks andmeid kogutakse ja kasutatakse; b)

töödeldavate isikuandmete kategooriad; c) isikuandmete maksimaalsed

säilitustähtajad; d) selguse huvides tuleks seaduse tasandil sätestada ka

andmeandjad ja saajad.

tõendab, et isik võib turustada, osta ja kasutada

kõiki taimekaitsevahendeid peale väga mürgiste."

Seetõttu peavad taimekaitsetunnistuste omanikud

olema kantud registrisse. Isikuandmete töötlemise

puhul seaduse tasandil tuleb määratleda

isikuandmete töötlemise eesmärgid, töödeldavate

isikuandmete koosseis ning töödeldavate

isikuandmete säilitamise tähtaegu. Kuna

isikuandmete töötlemise eesmärgid ja koosseis on

seaduses ette nähtud, täiendame

taimekaitsevahendite registri põhimäärust

isikuandmete säilitamise tähtajaga.

6. Eelnõu punktiga 32 täiendatakse seaduse 41 . peatükki §-ga 8711 –

8713, millega nähakse ette järelevalvetasu taimekaitse valdkonnas

tehtavate järelevalvetoimingute eest tunnitasuna.

Leiame, et seaduse eelnõuga sobitatakse riigisisese õiguskorraga

eelkõige ametliku kontrolli määrust (edaspidi AKM) selle kohustavate

normide osas, ent jäetakse sobitamata selle leevendavad sätted. Nimelt

AKM art 79 lg 3 võimaldab liikmesriigil vähendada lõive ja tasusid

arvestades näiteks madala tootlikkusega ettevõtja huve või kui nt

Märkusega ei ole arvestatud.

Toiminguid teeb PTA ja tasu tuleb seega maksta

PTA-le.

Kui varasem ametlik kontroll on näidanud, et

ettevõtja järgib asjakohaseid norme, reegleid ja

seadusi, siis ei ole järelkontroll ja seega ka

järelevalvetasu rakendamine vajalik. Seega ei ole

põhjendatud vastavat leevendavat sätet eraldi välja

tuua.

varasem ametlik kontroll on näidanud, et ettevõtja järgib asjakohaseid

norme. Jääb arusaamatuks miks eelnimetatud võimalust ei peeta

vajalikuks Eestis arvestada ning eelnõus käsitleda. Kuivõrd AKM

asjakohasest sättest ei selgu vahetult milline asutus sätet kohaldama

võiks asuda, siis meie hinnangul on vajalik see ette näha seaduses.

MTÜ Eesti Turbaliit Oma 30.04.2025 e-kirjas toote välja, et „Järelevalvetasuga seotud

muudatuste eesmärgiks on muuta ametliku kontrolli kulud ettevõtjate

jaoks selgemaks, rahastusmehhanism paindlikumaks ning siduda

teenuste kulud tegelike kuludega.“

Vastavalt Marge Nõmmik poolt saadetud selgitustele 15.05.2025 ei saa

me turbatootjate esindajana nõus olla, et fütosantiaarsertifikaadi

väljastamise tasu asendatakse riigilõivu asemel tunnipõhise

järelvalvetasuga.

Ettevõtetel muutub fütosantiaarsertifikaadi kulu hoomamatuks ja

mitteplaneeritavaks suuruseks. Reeglina kajastuvad sertifikaadi

väljastamise kulud toote omahinnas ja nende eest tasub kauba ostja.

Antud arvutussüsteemi puhul ja pidevalt muutuva (kord kvartalis) tasu

puhul on võimatu teha pikaajalisi lepinguid. Järelvalve kestvus hakkab

sõltuma ametniku kogemusest ja pädevusest.

Meiepoolne ettepanek on jääda fikseeritud fütosantiaarsertifikaadi tasu

juurde, mida saab vajadusel korrigeerida ning vajadusel saab määrata

lisatasu lisalehtede väljastamise eest. Tänane praktika on, et antud

sertifikaadid väljastatakse paberil ja andmemaht lahtrites on piiratud.

Tootjate andmetel on tänasel päeval fütosantiaarsertifikaadi keskmine

hind 30 €. Saame selgelt aru kulude kasvust ja selleks, et säilitada

kindlus oleme omalt poolt valmis kaasa tulema kuni 5% riigilõivu

hinnatõusuga fütosantiaarsertifikaadi väljastamise eest, mis on

võrväärne Teie poolt välja pakutud hinnamuutusega, kuid säilitab

protseduuri läbipaistvuse.

Märkusega ei ole arvestatud.

Selgitame MTÜ Eesti Turbaliit poolt 19.05.25

saadetud kirjas toodud väidet, nagu

fütosanitaarsertifikaatide kulu muutuks

planeeritava muudatusega hoomamatuks. Kirjas

on toodud välja, et tasu pidev muutumine ei

võimalda teha ettevõtjatel pikaajalisi lepinguid.

Tahame täpsustada, et planeeritava tunnitasu määr

kehtestataks igal aastal valdkonna eest vastutava

ministri määrusega, mitte ei muutuks

kvartalipõhiselt. Seega tasu määr oleks aasta vältel

sama ning kehtestataks sellele eelneva aasta lõpus.

Samuti saame välja tuua tasu määra muutuse

aastate võrdluses. Eelnõu seletuskirjas tõime

näiteks 2023. aasta PTA kuludel põhineva

arvutusliku tasu määra, milleks oli 55,26 eurot

tunni kohta. Praeguseks on olnud võimalik teha

arvutused ka 2024. aasta kulude põhjal ja

tulemuseks saadud tunnitasu määr 54,96 eurot

tunni kohta. Arvutustest tulenevalt selgub, et tasu

määr oluliselt ei muutu. Loodetavasti see annab

ettevõtjatele kindluse, et antud suurusjärgus tasu

määraga võib arvestada ka pikaajalisi lepinguid

sõlmides. Lisaks tuletame meelde, et eelnõus on

ette nähtud ka järelevalvetoimingu maksimaalne

kestvus (8 tundi), mis samuti võimaldab arvutada

maksimaalse võimaliku järelevalvetoimingu tasu

kohapealse kontrolli puhul. Selleks maksimaalseks

tasu suuruseks on näiteks antud tunnitasu määra

juures 439,68 eurot. Rõhutame, et see on

kohapealse kontrolli eeldatav maksimaalne tasu

määr. Ühe fütosanitaarsertifikaadi menetlemise

keskmine aeg on 0,5 tundi ja sellele vastavaks

keskmiseks järelevalvetasuks (2024. a kuludest

tuleneva arvutuse põhjal) võiks kujuneda 27,48

eurot. Seegi ei erine oluliselt eelnõu seletuskirjas

toodud (2023. a kulude põhjal arvutatud

keskmisest tasust) 27,63 eurost.

Eelnevatest arvutustest lähtuvalt saame kinnitada,

et ettevõtja jaoks jääks tasu planeeritavaks

suuruseks ja seda sõltumata kauba tüübist. Kirjas

välja toodud keskmise fütosanitaarsertifikaadi

hinnaga võrreldes oleks ühe sertifikaadi tasu

praegusest isegi soodsam (arvestades, et

sertifikaadi menetlemiseks kulub keskmiselt 30

minutit).