Seaduseelnõu algatamine

Stenbocki maja / Rahukohtu 3 / 15161 Tallinn / Estonia / registrikood 70004809 +372 693 5555 / [email protected] / www.riigikantselei.ee

Riigikogu juhatus   Meie: 14.05.2026 nr 2-6/26-00984-1

      Seaduseelnõu algatamine

  Vabariigi Valitsus  algatab veterinaarseaduse muutmise  ja  sellega  seonduvalt  teiste  seaduste  muutmise seaduse eelnõu, mis oli arutusel Vabariigi Valitsuse 14. mai 2026. a istungil.   Riigikogus  esindab  seaduseelnõu  menetlemisel  Vabariigi  Valitsust  regionaal-  ja  põllumajandusminister.     Lugupidamisega     (allkirjastatud digitaalselt) Heili Tõnisson Valitsuse nõunik     Lisad:  1. Seaduseelnõu üheksal lehel (PDF- ja DOCX-failid)  2. Seletuskiri 66 lehel (PDF- ja DOCX-failid)  3. Lisa 1 seletuskirja juurde 19 lehel (PDF- ja DOCX-failid)  4. Lisa 2 seletuskirja juurde 15 lehel (PDF- ja DOCX-failid)  5. Lisa 3 seletuskirja juurde 11 lehel (PDF- ja DOCX-failid)   Heili Tõnisson [email protected]

.

1

Veterinaarseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste

muutmise seadus

§ 1. Veterinaarseaduse muutmine

Veterinaarseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) seaduse tekstis, välja arvatud §-s 117, asendatakse sõnad „põllumajandusloomade register“

sõnadega „loomade register“ vastavas käändes;

2) paragrahvi 2 lõige 4muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Tavapäraselt loomse saaduse ja loomse paljundusmaterjali saamise eesmärgil peetava

maismaalooma ja hobuslase (edaspidi põllumajandusloom) pidamisel ning loomse saaduse,

välja arvatud loomne kõrvalsaadus, käitlemisel osaleva isiku tervisekontrolli suhtes

kohaldatakse nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadust.“;

3) seadust täiendatakse §-ga 31 järgmises sõnastuses:

㤠31. Lemmikloom

Lemmiklooma süstitava elektroonse identifitseerimisvahendiga (edaspidi mikrokiip)

identifitseerimist, loomade registris registreerimist ja lemmiklooma kohta arvestuse pidamist

reguleerivaid sätteid kohaldatakse ka tavapäraselt lemmikloomana pidamiseks mõeldud

kaubanduslikul või eriülesannete täitmise eesmärgil peetava looma pidamisele.“;

4) paragrahvi 9 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„2) komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/2122 tähenduses, välja arvatud sama määruse

artikli 11 lõigetes 1 ja 5, artiklis 11a ning artikli 11b lõike 1 punktis b sätestatud juhtudel, kui

pädev asutus on Maksu- ja Tolliamet;“;

5) paragrahvi 19 lõike 1 punkt 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„8) lisama loomale tehtud veterinaarse menetluse kohta tõendi väljastamisel oma allkirjale

ees- ja perekonnanime ning kutsetegevuse loa numbri;“;

6) paragrahvi 21 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Veterinaararstide registri põhimääruses sätestatakse registri pidamise kord, sealhulgas:

1) täpsem andmekoosseis;

2) andmeandjad ja nendelt saadavad andmed;

3) vastutava töötleja ülesanded;

4) andmetele juurdepääsu kord;

5) andmete säilitamise täpsemad tähtajad;

6) muud korralduslikud küsimused.“;

7) paragrahvi 21 täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses:

„(51) Vastutaval töötlejal on õigus kasutada veterinaararstide registris registreeritud isiku

kontaktandmeid sellele isikule vastutava töötleja tegevusega seotud teate, loomataudi ohu teate

ja loomatauditõrje toimingu tegemiseks kaasabi osutamise vajaduse teate saatmiseks.“;

8) paragrahvi 21 lõike 6 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „3) andmed töökoha kohta, sealhulgas andmed kõigi loomapidamisettevõtete ja muude teenuse

osutamise kohtade kohta, kus veterinaararst püsivalt veterinaarteenust osutab;“;

EELNÕU

2

9) paragrahvi 21 lõiget 6 täiendatakse punktiga 31 järgmises sõnastuses:

„31) andmed volitatud veterinaararsti pädevuse kohta;“;

10) paragrahvi 21 lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(8) Veterinaararstide registrisse kantud käesoleva paragrahvi lõike 6 kohaselt veterinaararsti

kohta kogutud andmeid säilitatakse viis aastat kutsetegevuse loa andmisest keeldumise või

kehtetuks tunnistamise otsuse tegemisest või loa kehtetuks muutumisest arvates. Logisid

säilitatakse veterinaararstide registri põhimääruses sätestatu kohaselt.“;

11) paragrahvi 21 lõige 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(9) Veterinaararstide registrisse edastatud andmete õigsuse eest vastutab nende esitaja.

Veterinaararstide registrisse edastatud andmete muutumise korral esitatakse viivitamata taotlus

andmete muutmiseks.“;

12) paragrahvi 21 täiendatakse lõigetega 11 ja 12 järgmises sõnastuses:

„(11) Vastutav töötleja avaldab käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 nimetatud eesmärgil

avalikuks kasutamiseks järgmised veterinaararstide registris olevad kutsetegevuse loaga seotud

andmed:

1) veterinaararsti ees- ja perekonnanimi;

2) veterinaararsti kutsetegevuse loa number;

3) andmed nende teenuseosutamise kohtade asukoha kohta, kus veterinaararst osutab püsivalt

veterinaarteenust: maakond või kohalik omavalitsus;

4) veterinaararsti kutsetegevuse loa kehtivuse peatamise tähtaeg.

(12) Vastutav töötleja avaldab käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 nimetatud eesmärgil

avalikuks kasutamiseks järgmised veterinaararstide registris olevad volitatud veterinaararsti

õiguste andmisega seotud andmed:

1) volitatud veterinaararsti kontaktandmed: telefoninumber ja e-posti aadress;

2) volituse alguse kuupäev;

3) volituse lõppemise kuupäev;

4) volitatud veterinaararsti järelevalvepiirkond: maakond ja täpsustavad andmed

järelevalvepiirkonna kohta.“;

13) paragrahvi 30 täiendatakse lõigetega 11–13 järgmises sõnastuses:

„(11) Koera, kassi ja valgetuhkru pidaja, sealhulgas sellist liiki looma kaubanduslikul või

eriülesannete täitmise eesmärgil pidav loomapidaja, korraldab oma looma identifitseerimise

mikrokiibiga.

(12) Muu kui käesoleva paragrahvi lõikes 11 nimetatud liiki lemmiklooma võib identifitseerida

mikrokiibiga, mille Põllumajandus- ja Toiduamet on sellist liiki looma märgistamiseks

käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt heaks kiitnud.

(13) Looma identifitseerimiseks kasutatava mikrokiibi paigaldab veterinaararst.“;

14) paragrahvi 30 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Põllumajandus- ja Toiduamet kiidab heaks elektroonse identifitseerimisvahendi, mis

vastab asjaomases Euroopa Liidu õigusaktis kehtestatud nõuetele.“;

3

15) paragrahvi 30 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Peetava maismaalooma märgistamiseks kasutatava elektroonse identifitseerimisvahendi

heakskiitmiseks esitab selle identifitseerimisvahendi tootja või turustaja taotluse

Põllumajandus- ja Toiduametile.“;

16) paragrahvi 30 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

„(31) Põllumajandus- ja Toiduamet avaldab käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt heaks

kiidetud elektroonsete identifitseerimisvahendite loetelu tootjate ja turustajate kaupa oma

veebilehel.“;

17) paragrahvi 30 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Peetava maismaalooma märgistamiseks kasutatava identifitseerimisvahendi väljastab

Põllumajandus- ja Toiduametiga selleks halduslepingu sõlminud isik taotluse alusel ja taotleja

kulul. Looma märgistamiseks kasutatav mikrokiip väljastatakse ainult veterinaararstile.“;

18) paragrahvi 30 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(6) Põllumajanduslooma märgistamisel kasutatava identifitseerimisvahendi väljastajaga

käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud halduslepingu sõlmimiseks kuulutab Põllumajandus-

ja Toiduamet välja konkursi. Põllumajandus- ja Toiduamet avaldab konkursi kuulutuse oma

veebilehel.“;

19) seadust täiendatakse §-ga 301 järgmises sõnastuses:

„§ 301. Erandid identifitseerimisnõuetest

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/2035 artiklites 39, 47, 53, 54 ja 61

sätestatud pädeva asutuse nõusoleku põllumajanduslooma identifitseerimise nõuetest erandi

saamiseks annab Põllumajandus- ja Toiduamet.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõusoleku andmise või sellest keeldumise otsustab

Põllumajandus- ja Toiduamet 30 päeva jooksul asjakohase taotluse saamisest arvates.“;

20) paragrahvi 31 pealkirjas asendatakse tekstiosa „Põllumajandus-“ tekstiosaga „Peetava

maismaa-“;

21) paragrahvi 31 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada komisjoni delegeeritud

määruse (EL) 2019/2035 artiklites 41, 48, 59, 60 ja 62 nimetatud erandite kohaldamise ning

erandi kohaldamise taotlemise ja taotluse lahendamise korra.“;

22) paragrahv 32 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

㤠32. Lemmiklooma kohta arvestuse pidamine

(1) Koera, kassi ja valgetuhkru, sealhulgas kaubanduslikul või eriülesannete täitmise eesmärgil

peetava looma kohta peetakse arvestust loomade registris.

(2) Loomade registris registreeritakse Euroopa Liidu liikmesriigist sisse toodud või Eestisse

toimetatud koer, kass ja valgetuhkur järgmise tähtaja jooksul:

1) ühe kuu jooksul looma pidaja elamisloa alusel Eestisse saabumise päevast arvates või temale

elamisloa andmise otsusest teavitamise päevast arvates, kui ta on välismaalane välismaalaste

seaduse tähenduses;

4

2) kolme kuu jooksul looma pidaja Eestisse sisenemise päevast arvates, kui ta on Euroopa Liidu

liikmesriigi, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi või Šveitsi Konföderatsiooni kodanik või

nimetatud kodaniku perekonnaliige;

3) viivitamata, kuid mitte hiljem kui kolme päeva jooksul sihtkohta jõudmise päevast arvates,

kui loom on Eestisse toimetatud kaubanduslikul eesmärgil.

(3) Muu kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud liiki lemmiklooma kohta peetakse

arvestust loomade registris, kui lemmikloomapidaja soovib oma lemmiklooma loomade

registris registreerida.

(4) Koera, kassi ja valgetuhkru pidaja ning käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud

lemmiklooma pidaja esitab käesoleva seaduse § 35 lõike 1 punktis 7 või 8 nimetatud andmed

enda ning oma peetava looma kohta loomade registrisse kandmiseks käesolevas seaduses ja

selle alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud korras.

(5) Käesoleva seaduse § 37 lõigete 2 ja 4 tähenduses omanikuta või loomapidaja juurest lahti

pääsenud looma (edaspidi hulkuv loom) pidamisega tegelev isik esitab andmed enda ning

hulkuvate loomade pidamiseks ettenähtud kohas (edaspidi varjupaik) loomakaitseseaduse § 5

lõikes 2 nimetatud ajavahemikul peetava koera, kassi ja valgetuhkru ning käesoleva paragrahvi

lõikes 3 nimetatud looma kohta loomade registrisse kandmiseks.

(6) Koera, kassi ja valgetuhkru pidaja ning käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud

lemmiklooma pidaja vahetumise registreerimise loomade registris tagab iga järgmine

loomapidaja või lemmikloomapidaja. Registreeritud loomapidaja või lemmikloomapidaja on

kohustatud kaasa aitama loomapidaja vahetumise registreerimisele, sealhulgas kinnitama

looma üleandmise.

(7) Veterinaararst korraldab viivitamata andmete esitamise loomade registrisse:

1) koera, kassi, valgetuhkru ja käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud lemmiklooma ning tema

pidaja kohta esmakordse kande tegemiseks loomale mikrokiibi paigaldamise järel;

2) käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud hulkuva looma veterinaarse läbivaatuse ja loomale

tehtud ravi kohta kande tegemiseks nimetatud läbivaatuse või ravi tegemise järel.

(8) Mikrokiibiga identifitseeritava ning loomade registris registreeritava koera, kassi,

valgetuhkru ja käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud lemmiklooma märgistamise ning

registreerimise täpsemad tingimused ja korra, nõuded andmete esitamise ja ajakohasena

hoidmise kohta ning mikrokiibi asendamise nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister

määrusega.

(9) Loomade registris koera, kassi, valgetuhkru ja käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud

lemmiklooma registreerimise eest ning loomapidaja või lemmikloomapidaja vahetumise korral

andmete muutmise eest tasutakse riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras.“;

23) paragrahvi 33 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 33. Lemmikloomapass“;

24) paragrahvi 33 lõiked 1–5 tunnistatakse kehtetuks;

25) paragrahvi 33 täiendatakse lõikega 61 järgmises sõnastuses:

„(61) Veterinaararst lisab lemmikloomapassi väljastamisel oma allkirjale kutsetegevuse loa

numbri ning kannab lemmikloomapassiga seotud andmed loomade registrisse käesolevas

seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud korras.“;

5

26) paragrahvi 33 lõikes 8 asendatakse tekstiosa „Põllumajandus- ja Toiduametiga“ tekstiosaga

„Põllumajandus- ja Toiduamet või temaga“;

27) paragrahvi 34 lõike 2 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Loomade registri eesmärk on tagada loomade jälgitavus ning tõhusa veterinaarjärelevalve ja

veterinaarkontrolli tagamiseks pidada arvestust järgmiste isikute ning nende tegevuse kohta:“;

28) paragrahvi 34 lõiget 2 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses:

„4) koera, kassi ja valgetuhkru pidaja ning käesoleva seaduse § 32 lõikes 3 nimetatud

lemmiklooma pidaja.“;

29) paragrahvi 34 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

„(31) Loomade registri põhimääruses sätestatakse registri pidamise kord, sealhulgas:

1) täpsem andmekoosseis;

2) andmeandjad ja nendelt saadavad andmed;

3) kaasvastutavate töötlejate ülesanded;

4) volitatud töötleja ja tema ülesanded;

5) andmetele juurdepääsu kord;

6) andmete säilitamise täpsemad tähtajad;

7) muud korralduslikud küsimused.“;

30) paragrahvi 34 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Loomade registri kaasvastutavad töötlejad on Regionaal- ja Põllumajandusministeerium,

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet, Põllumajandus- ja Toiduamet ning

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi Infotehnoloogia Keskus.“;

31) paragrahvi 34 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

„(5) Loomade registri volitatud töötlejal on õigus kasutada loomade registris registreeritud isiku

kontaktandmeid sellele isikule tema tegevust või peetavat loomaliiki arvestades

loomatervisealase ohu teate ja loomade registrisse kantud andmete õigsuse tagamiseks vajaliku

teate saatmiseks.“;

32) paragrahvi 35 lõiget 1 täiendatakse punktidega 7 ja 8 järgmises sõnastuses:

„7) füüsilisest isikust lemmikloomapidaja puhul nimi, isikukood või selle puudumise korral

sünniaeg, telefoninumber, e-posti aadress, elukoha aadress, asjakohasel juhul esindusõigusliku

isiku nimi, isikukood, telefoninumber, e-posti aadress ning lemmikloomapidaja peetava

lemmiklooma identifitseerimiseks vajalikud andmed, samuti andmed lemmikloomapidaja nime

muutmise ja tema surma kohta;

8) juriidilisest isikust ja füüsilisest isikust ettevõtjast loomapidaja puhul nimi, registrikood või

selle puudumise korral asjakohane identifitseerimistunnus, telefoninumber, e-posti aadress,

esindusõigusliku isiku nimi, isikukood, telefoninumber, e-posti aadress ja ettevõtja asukoha

aadress ning tema peetava koera, kassi, valgetuhkru või käesoleva seaduse § 32 lõikes 3

nimetatud looma identifitseerimiseks vajalikud andmed, samuti andmed loomapidaja nime

muutmise ja tema likvideerimise kohta.“;

33) paragrahvi 35 lõiked 3–5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet keeldub loomade registrisse looma

kohta kande tegemisest, kui isik on teadlikult esitanud valeandmeid või kui isikult on sellist

liiki looma pidamise õigus kohtuotsusega ära võetud.

6

(4) Andmed loomade registrisse esitatakse Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti

e-teenuse keskkonna kaudu või muu e-teenuse keskkonna kaudu, mis suhtleb riigi

infosüsteemide andmevahetuskihi kaudu loomade registriga.

(5) Loomade registrisse edastatud andmete õigsuse eest vastutab nende esitaja.“;

34) paragrahvi 35 täiendatakse lõigetega 51–53 järgmises sõnastuses:

„(51) Põllumajanduslooma pidava isiku ja tema tegevuskoha ning põllumajandusloomaja tema

liikumise kohta loomade registrisse kantud andmete muutmiseks esitatakse taotlus viivitamata,

kuid mitte hiljem kui seitsme päeva jooksul andmete muutumisest arvates.

(52) Loomade registrisse koera, kassi, valgetuhkru ja käesoleva seaduse § 32 lõikes 3 nimetatud

lemmiklooma kohta kantud andmete ning tema pidaja kohta kantud kontaktandmete

(telefoninumber ja e-posti aadress) muutmiseks esitatakse taotlus viivitamata, kuid mitte hiljem

kui kolme päeva jooksul andmete muutumisest arvates.

(53) Püütud hulkuva looma varjupaigas pidamise korral loomakaitseseaduse § 5 lõikes 2

sätestatud ajavahemiku lõppemisel esitatakse taotlus käesoleva seaduse § 32 lõigetes 1 ja 3

nimetatud looma ja tema pidaja kohta loomade registrisse kantud andmete muutmiseks

viivitamata, kuid mitte hiljem kui kolme päeva jooksul nimetatud ajavahemiku lõppemisest,

kui selleks ajaks ei ole looma omanikku kindlaks tehtud või ei ole otsustatud loom hukata

loomakaitseseaduse §-s 18 sätestatud korras.“;

35) paragrahvi 35 täiendatakse lõikega 61 järgmises sõnastuses:

„(61) Loomade registrisse kantud käesoleva paragrahvi lõike 1 punktide 7 ja 8 kohaselt looma

ja tema pidaja kohta kogutud andmeid ning nende alusdokumente säilitatakse kolm aastat looma

surma kohta kande tegemisest arvates või 20 aastat looma kohta registrisse kantud

sünnikuupäevast arvates. Logisid säilitatakse loomade registri põhimääruses sätestatu

kohaselt.“;

36) paragrahvi 49 lõiked 3–5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Veterinaararst teavitab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud teatamiskohustusliku

loomataudi või muu loomataudi, mis kuulub Maailma Loomatervise Organisatsioonile

kohustuslikult teatatavate loomataudide loetellu (edaspidi WOAH-i loomataudide loetellu

kuuluv loomataud), või zoonoosse haigusetekitaja diagnoosimisest Põllumajandus- ja

Toiduametit, loomapidajat ja lemmikloomapidajat.

(4) Labor teavitab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud teatamiskohustusliku loomataudi,

WOAH-i loomataudide loetellu kuuluva loomataudi või zoonoosse haigusetekitaja

laboratoorsest leiust Põllumajandus- ja Toiduametit, peab nimetatud loomataudide ja

haigusetekitajate laboratoorsete leidude kohta arvestust ning esitab leidude kohta aruande

Põllumajandus- ja Toiduametile.

(5) Nende zoonooside loetelu, mille haigusetekitajate leiust tuleb Põllumajandus- ja

Toiduametit teavitada, ning nende zoonoossete haigusetekitajate loetelu, mille leiu kohta peab

labor arvestust pidama, kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“;

37) paragrahvi 50 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna „liikmesriike“ sõnadega „nende taotlusel“;

38) seadust täiendatakse §-ga 551 järgmises sõnastuses:

„§ 551. Muu loomataudi tõrje meetmed

7

(1) Muu loomataudi kahtluse või puhkemise korral rakendab Põllumajandus- ja Toiduamet

taudi leviku ennetamiseks Maailma Loomatervise Organisatsiooni väljatöötatud asjakohaseid

põhimõtteid, meetodeid, soovitusi ja juhendeid.

(2) Muu loomataudi leviku ennetamiseks rakendab loomapidaja asjakohaseid bioturvalisuse

meetmeid ning järgib taudi tõrjel Põllumajandus- ja Toiduameti ettekirjutusi.

(3) Muu loomataudi ennetamise ja tõrje täpsemad meetmed võib kehtestada valdkonna eest

vastutav minister määrusega.“;

39) paragrahvi 92 lõige 10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(10) Referentlabor tegutseb valdkonna eest vastutavale ministrile esitatud ja regulaarselt

ajakohastatud tegevuskava alusel. Tegevuskava täitmist rahastatakse riigieelarvest Regionaal-

ja Põllumajandusministeeriumile eraldatud vahenditest.”;

40) paragrahvi 107 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „§ 99“ tekstiosaga „§ 100“;

41) seadust täiendatakse §-ga 1171 järgmises sõnastuses:

㤠1171. Loomade register

Käesoleva seaduse §-s 34 nimetatud loomade registrina käsitatakse käesoleva seaduse enne

2027. aasta 1. juunit kehtinud redaktsiooni samas paragrahvis nimetatud

põllumajandusloomade registrit.“;

42) seaduse 8. peatüki 1. jagu täiendatakse §-dega 1211 ja 1212 järgmises sõnastuses:

㤠1211. Koera, kassi ja valgetuhkru identifitseerimine ning registreerimine

(1) Koera, kassi ja valgetuhkru pidaja korraldab hiljemalt 2029. aasta 1. jaanuariks oma sellise

looma mikrokiibiga identifitseerimise ja loomade registris registreerimise, kes on 2027. aasta

1. juuni seisuga vanem kui 12-nädalane, mikrokiibiga identifitseerimata ning enne 2027. aasta

1. juunit kehtinud korras arvestuse pidamiseks kasutatavas andmekogus registreerimata.

(2) Koera, kassi ja valgetuhkru pidaja korraldab veterinaararsti kaudu hiljemalt 2029. aasta

1. jaanuariks loomade registris oma sellise looma registreerimise, kes on 2027. aasta 1. juuni

seisuga vanem kui 12-nädalane, identifitseeritud mikrokiibiga ning enne 2027. aasta 1. juunit

kehtinud korras arvestuse pidamiseks kasutatavas andmekogus registreerimata.

§ 1212. Andmete üleandmine

(1) Enne 2027. aasta 1. juunit kehtinud korras arvestuse pidamiseks kasutatavas andmekogus

2027. aasta 31. mai seisuga lemmiklooma ja lemmikloomapidaja kohta kogutud andmete

üleandmise Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile korraldavad kohalik

omavalitsus ja Eesti Loomaarstide Koda masinloetaval kujul hiljemalt 2027. aasta 7. juuniks.

(2) Masinloetaval kujul andmete üleandmiseks vajaliku täpsema juhise avaldab Põllumajanduse

Registrite ja Informatsiooni Amet oma veebilehel hiljemalt 2027. aasta 1. märtsiks.“.

§ 2. Loomakaitseseaduse muutmine

8

Loomakaitseseaduse § 202 lõikes 4, § 40 lõikes 3 ja §-s 65 asendatakse sõnad

„põllumajandusloomade registrisse“ sõnadega „loomade registrisse“.

§ 3. Põllumajandusloomade aretuse seaduse muutmine

Põllumajandusloomade aretuse seaduse § 6 lõikes 4 ja § 11 lõikes 5 asendatakse sõnad

„põllumajandusloomade registrisse“ sõnadega „loomade registrisse“.

§ 4. Riigilõivuseaduse muutmine

Riigilõivuseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) seadust täiendatakse §-ga 514 järgmises sõnastuses:

„§ 514. Loomade registri toimingu eest riigilõivu tasumisest vabastamine

(1) Riigiasutus ja kohaliku omavalitsuse üksuse asutus on tema pädevuses oleva ülesande

täitmiseks vajaliku loomade registri toimingu eest riigilõivu tasumisest vabastatud.

(2) Veterinaarseaduse § 37 lõigete 2 ja 4 tähenduses omanikuta või loomapidaja juurest lahti

pääsenud loomade pidamisega tegelev mittetulundusühing on loomade registris mikrokiibiga

märgistatud koera, kassi, valgetuhkru ja veterinaarseaduse § 32 lõikes 3 nimetatud

lemmiklooma registreerimise eest riigilõivu tasumisest vabastatud.“;

2) seaduse 101. peatükki täiendatakse 5. jaoga järgmises sõnastuses:

„5. jagu

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti toimingud

1. jaotis

Veterinaarseaduse alusel tehtavad toimingud

§ 26133. Loomade registri toimingud

(1) Loomade registris koera, kassi, valgetuhkru ja veterinaarseaduse § 32 lõikes 3 nimetatud

lemmiklooma registreerimise eest tasutakse riigilõivu 12 eurot.

(2) Loomade registrisse kantud andmete muutmise eest seoses koera, kassi, valgetuhkru ja

veterinaarseaduse § 32 lõikes 3 nimetatud lemmiklooma pidaja vahetumisega tasutakse

riigilõivu 12 eurot.“.

§ 5. Toiduseaduse muutmine

Toiduseaduse § 7 lõike 4 punktis 3 asendatakse sõnad „põllumajandusloomade registris“

sõnadega „loomade registris“.

§ 6. Vedelkütuse erimärgistamise seaduse muutmine

Vedelkütuse erimärgistamise seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 32 lõike 1 punktis 3 asendatakse sõnad „põllumajandusloomade registri“

sõnadega „loomade registri“;

9

2) paragrahvi 37 lõike 2 punktis 3 asendatakse sõnad „põllumajandusloomade registrisse“

sõnadega „loomade registrisse“.

§ 7. Seaduse jõustumine

(1) Käesolev seadus jõustub 2027. aasta 1. jaanuaril.

(2) Käesoleva seaduse § 1 punktid 1, 3, 13–18, 22–25, 27–35, 41 ja 42 ning §-d 2–6 jõustuvad

2027. aasta 1. juunil.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, 2026

Algatab Vabariigi Valitsus 18. mail 2026. a nr 2-6/26-00984

Vabariigi Valitsuse nimel

(allkirjastatud digitaalselt)

Heili Tõnisson

Valitsuse nõunik

1

Veterinaarseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste

muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Eestis puudub ühtne lähenemine koerte, kasside ja valgetuhkrute märgistamiseks ning

nimetatud loomade ja nende pidajate andmete registreerimiseks puudub ühtne register. See

raskendab varjupaika jõudvate loomade pidaja tuvastamist, vähendab pidajale looma

tagastamise tõenäosust ja pikendab loomade varjupaigas oleku aega. See omakorda mõjutab

negatiivselt loomade heaolu. Samuti esineb takistusi kohalike omavalitsuste (edaspidi KOV)

omavahelises koostöös ühtse lähenemise leidmiseks ja vajalike andmete jagamisel, mistõttu ei

ole tagatud loomade piisav jälgitavus. See omakorda suurendab KOV-ide kulu hulkuvate

loomade püüdmise ja pidamise korraldamisel ning varjupaikade töö- ja loomkoormust.

Eelnõuga täpsustatakse lemmikloomade, sealhulgas kaubanduslikul ja erieesmärgil peetavate

lemmikloomade jälgitavuse nõudeid, muutes Eestis peetavate koerte, kasside ja valgetuhkrute

identifitseerimine süstitava elektroonse identifitseerimisvahendiga (edaspidi mikrokiip) ning

looma ja loomapidaja kohta asjakohaste andmete registrisse kandmine (edaspidi ka

registreerimine) riiklikus registris kohustuslikuks. Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni

Ameti (edaspidi PRIA) põllumajandusloomade registri juurde luuakse selleks tarbeks

lemmikloomade ja lemmikloomapidajate andmeid koondav uus registriosa (edaspidi koos riigi

lemmikloomaregister) ning põllumajandusloomade register nimetatakse ümber loomade

registriks. Kehtestatakse riigilõiv, mida tasutakse loomade registris lemmiklooma

registreerimise eest ja lemmikloomapidaja vahetumise korral andmete muutmise eest. Eelnõuga

täpsustatakse lemmiklooma identifitseerimiseks kasutatava mikrokiibi heakskiitmise korda

ning nii veterinaararsti, varjupaigas hulkuvate loomade pidamisega tegeleva isiku kui ka

lemmikloomapidaja kohustusi ja vastutuse ulatust andmete esitamisel ja ajakohasena

hoidmisel.

Kohustuslik koerte, kasside ja valgetuhkru kiibistamine ning registreerimine PRIA juurde

loodavas riigi lemmikloomaregistris suurendab praeguste, enne eelnõu seadusena jõustumist

kiibistamis- ja registreerimiskohustuse täitmata jätnud loomapidajate ja tulevaste loomapidajate

halduskoormust. See toob loomapidajale kaasa ühekordse kiibistamise ja registreerimise kulu

koos looma esmasel registreerimisel või loomapidaja vahetumise korral 12-eurose riigilõivu

tasumise nõude. Samas paraneb tänu kiibistamise ja riigi lemmikloomaregistris andmete

registreerimisele koerte, kasside ja valgetuhkrute jälgitavus, suureneb võimalus lahti pääsenud

loomade tagastamiseks loomapidajale, mis omakorda aitab vähendada varjupaikade

halduskoormust. Kuna loomapidaja peab oma varjupaika jõudnud loomale järele minnes

tasuma varjupaigale looma pidamise ajal tekkinud kulud, aitab uute nõuete kehtestamine

ennetada looma varjupaika jõudmist või vähemasti lühendada looma varjupaigas oleku

perioodi. Loomapidajale, kes on täitnud talle pandud kohustuse, ei teki sellisel juhul täiendavat

kulu või on kulu väiksem tänu tema looma varjupaigas pidamise aja lühenemisele.

Veterinaararstide halduskoormus suureneb, sest neile tekib kohustus looma kohta andmete

registrisse esitamiseks. Samas suurendab kiibistamise ja registreerimis nõue loomapidaja

vastutust oma peetava lemmiklooma suhtes, mis võib omakorda suurendada nõudlust muudele

veterinaarteenustele, näiteks sagenevad eeldatavalt lemmikloomade parasiiditõrje,

2

vaktsineerimised ja regulaarsed tervisekontrollid. Veterinaararst küsib oma pakutavate teenuste

eest tasu, mistõttu halduskoormuse tõus on kokkuvõttes kompenseeritud täiendava klientuuri ja

sellega kaasneva sissetulekuga.

KOV-ide ülesannete hulk ja koormus väheneb, sest riik võtab üle koerte, kasside ja

valgetuhkrute kohta arvestuse pidamise kohustuse. Sellega väheneb kulu neil KOV-idel, kellel

on praegu leping välise teenusepartneriga KOV-i lemmikloomaregistri pidamiseks. Kuna

KOV-id katavad varjupaika jõudnud loomade, kelle omanikku ei tuvastata, ülalpidamiskulud

esimese 14 päeva jooksul, väheneb tõenäoliselt kiibistamise ja registreerimise kohustusega

KOV-ide kulu hulkuvate loomade püüdmisele ja ülalpidamisele. Nende loomade püüdmine ja

pidamine on samuti üldjuhul korraldatud välise teenusepartneri ehk varjupaiga abiga. Positiivse

mõjuna võib avalduda varjupaikade töökoormuse langus, mis omakorda tasakaalustab

loomapidajate halduskoormuse tõusu. Kasside kiibistamise ja registreerimise kohustuse

järgimisel (enamik varjupaikadesse jõudvatest loomadest on kassid) jääb varjupaikade mureks

peamiselt vaid omanikuta loomadele uute pidajate leidmine, sest pidajaga ja juba kiibistatud

loomad jõuavad kiiresti koju tagasi.

Halduskoormuse tasakaalustamise täiendava meetmena on kavandatud riikliku alkoholiregistri

kaotamine. Alkoholiseaduse, alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning

riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu on esitatud 16. detsembril 2025. a

kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi EIS (eelnõu toimiku nr 25-14121). Alkoholiseaduse,

alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning riigilõivuseaduse muutmise seaduse

eelnõu eesmärk on lõpetada riikliku alkoholiregistri tegevus ning vähendada sellega alkoholi

käitlejate halduskoormust. Alkoholiregistri kaotamine on üks bürokraatia vähendamise

ettepanekutest, mis esitati peaministri ettevõtjate nõukojale. Otsus kaotada alkoholiregister

võeti vastu Vabariigi Valitsuse 8. mai 2025. aasta majanduskabineti nõupidamise istungil.

Teise olulise teemana täpsustatakse eelnõu sätetega muu loomataudi ennetamise ja tõrje

korraldamiseks, sealhulgas tauditeavituse kohustusega. Muu loomataud käesoleva seaduse

tähenduses on loomataud, mis ei ole loetletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)

2016/4292 (edaspidi EL-i loomatervise määrus) artikli 5 lõike 1 punktis a ja II lisas ning mida

ei peeta esilekerkivaks loomataudiks sama määruse artikli 6 tähenduses. Muu loomataudi

ennetamise ja tõrje reguleerimine on Euroopa Liidus (edaspidi EL) liikmesriigi pädevuses.

Veterinaararstile lisandub kohustus teavitada Maailma Loomatervise Organisatsioonile

(edaspidi WOAH) kohustuslikult teatatavate loomataudide loetellu kuuluva loomataudi või

zoonoosse haigusetekitaja diagnoosimisest Põllumajandus- ja Toiduametit (edaspidi PTA),

loomapidajat ja lemmikloomapidajat. Eesti on WOAH-i liige ja sellega kaasneb kohustus

teavitada organisatsiooni Eestis diagnoositud loomataudidest 24 tunni jooksul selle

diagnoosimisest. Et PTA saaks rahvusvahelisi kohustusi täita, peab ta võimalikult kiiresti saama

asjakohase info. Veterinaararst diagnoosib haigusi ja seetõttu on tema kohustus sellest PTA-d

teavitada. WOAH-i loetelus on lisaks neile loomataudidele, mille kohta teavitamise kohustus

juba kehtib, veel 59 erinevat loomataudi, kuid enamikke neist taudidest ei ole Eestis kunagi

diagnoositud ja looduslike tingimuste tõttu neid meie piirkonnas ei esine. Seega tegelikku

halduskoormuse tõusu veterinaararstidele ei avaldu.

1 https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/760a8780-be6f-435d-b983-5e9682edb3e0 2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/429, loomataudide kohta, millega muudetakse teatavaid

loomatervise valdkonna õigusakte või tunnistatakse need kehtetuks (loomatervise määrus) (ELT L 84, 31.03.2016,

lk 1–201)

3

PTA-le luuakse õiguslikud alused muude kui EL loetelu loomataudide ennetus- ja tõrjemeetme

rakendamiseks, nagu kitsenduste kehtestamine loomade liikumisele ettevõttest, loomade

eraldamine, asjakohaste bioturvameetmete kohaldamine, ning rahvusvaheliste kohustuste

täitmiseks nendest loomataudidest teavitamisel. See on vajalik teiste loomade tervise ja heaolu

kaitseks, et vältida taudide levikut farmidevahelisel loomade liigutamisel ning tagada, et

toiduahelasse ei satuks saadusi sellistelt loomadelt, kelle tervislik seisund võiks ohustada

inimtervist. Õigeaegne meetmete rakendamine võimaldab taudiennetuse ja tõrjega koheselt

tegeleda ja see omakorda vähendab nii taudikahjusid, kui ka taudilevikuga seotud töökoormust

PTA-le kui halduskoormust loomapidajale. Kavandatav muudatus annab seadusest tuleneva

aluse kehtestada vajalikud loomatauditõrje meetmed, mida PTA ise saab rakendada või mida

ettevõtja on kohustatud täitma. Kehtiv õigus annab PTA-le selleks üldised alused, kuid

praktikas on selgunud vajadus täpsama regulatsiooni järele. Tuginedes LABRIS-e 2023. aasta

aruandele, diagnoositi selliseid haigusi 11 korral. Põllumajandusloomade pidajale tekib

kohustusi ainult, kui tema karjas diagnoositakse selline loomataud või ta peab sellise taudi

leviku tõttu tegema ennetavaid tegevusi. Veterinaararstide halduskoormus kasvab

minimaalselt, see seisneb PTA teavitamises muu loomataudi diagnoosimisest.

Samuti lahendatakse muudatustega käesoleva seaduse ja EL-i õiguse rakendamisel ilmnenud

ebakõlasid ja probleeme ning luuakse alused erandite rakendamiseks loomade märgistamisel.

Erandeid on võimalik rakendada EL õigusega kehtestatud juhtudel ja -ulatuses. Need

muudatused aitavad vähendada halduskoormust ja bürokraatiat.

PRIA-le paberkandjal andmete esitamine lõpeb. Paberkandjal esitatavate teadete ja

dokumentide osakaal on alla 1% ning e-andmevahetuse protsessi dubleerimine on kulukas ja

ebavajalik. IT-arendus paberprotsessi jaoks on kallim kui e-teenuste jaoks, kuna paberprotsessil

puhul tuleb arendada ka erinevaid kontrolle, mis e-teenustes on lahendatud andmete ette

kuvamisega. Lisaks peab paberprotsessis iga vea korral olema välja arendatud paberil tagasiside

andmise võimekus, mis peab andmete esitajale olema arusaadav (selgitama, milles on

probleem) ning olema lisatud selgitused probleemi lahendamise võimaluste kohta.

Paberkandjal andmete esitamise lõpetamine vähendab oluliselt PRIA halduskulusid.

E-teenused on täna kõigile kättesaadavad ja vähendavad ka andmete esitaja halduskoormust.

Loomapidaja ettevõttes toimunud muutuste kohta andmete esitamise tähtaeg muudetakse

üheselt arusaadavaks. Viie tööpäeva asemel seitsme päeva nõue võimaldab vältida olukorda,

kus riigipüha tõttu ei ole andmete esitamise tähtaeg enam kooskõlas EL-i õigusest tuleneva

kohustusega esitada andmed mitte hiljem kui seitsme päeva jooksul. Andmete täpsema

laekumisega tagatakse registri ajakohasus ja usaldusväärsus. Andmete esitamiseks ühtse tähtaja

kehtestamine aitab ka tagada, et tekib vähem probleeme seoses nõuetekohasuse kontrollidega

või muude toetusmeetmetega seotud küsimustes.

Samuti täpsustatakse riikliku referentlabori tegutsemise alust eesmärgiga tagada parem

kooskõla määrusega (EL) 2017/625. Edaspidi ei lähtu referentlabor valdkonna eest vastutava

ministri esitatud riiklikust tellimusest, vaid referentlabori enda koostatud tegevuskavast

määruse (EL) 2017/625 artiklis 101 sätestatud nõuete täitmiseks. Need asutused, kes täidavad

tsiviilõigusliku lepingu alusel referentlaborite ülesandeid, koostavad ja ajakohastavad

tegevuskava lähtudes lepingus sätestatust. Muudatus mõjutab referentlabori ülesandeid täitvaid

asutusi – loomatervise valdkonnas täidavad referentlabori ülesandeid praegu Riigi

Laboriuuringute ja Riskihindamise Keskus ning Sciensano Belgia terviseinstituut, kus juures

viimane tsiviilõigusliku lepingu alusel. Muudatus vähendab halduskoormust.

4

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi toiduohutuse

osakonna nõunik Kadri Kabel (tel 5687 7104, [email protected]), sama osakonna nõunik

Ülle Pau (tel 5684 8244, [email protected]), sama osakonna nõunik Enno Piisang (tel

5672 7199, [email protected]) ja sama osakonna valdkonnajuht Maia Radin (tel 5621 7373,

[email protected]). Eelnõule on juriidilise ekspertiisi teinud ja seletuskirja kvaliteeti

kontrollinud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi õigusosakonna nõunik Katrin Tuula

(tel 625 6166, [email protected]). Keeleliselt toimetas eelnõu ja seletuskirja õigusosakonna

peaspetsialist Leeni Kohal (tel 5698 3427, [email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõu ei ole seotud ühegi muu menetluses oleva eelnõuga. Eelnõu on seotud Vabariigi

Valitsuse tegevusprogrammiga3, kus koalitsioonileppes on välja toodud eesmärk

lemmikloomaregistri eelanalüüsi koostamiseks. Eelnõu on seotud EL loomatervise määruse

rakendamisega.

Ülejäänud muudatused on seotud EL-i loomatervise määruse rakendamisega, nende

koostamisel on kaasatud asjakohaseid huvigruppe ja nende mõjusid analüüsitakse käesoleva

eelnõu seletuskirjas. Muudatused kavandatakse EL-i õiguse paremaks rakendamiseks ja

bürokraatia vähendamiseks ning nende puhul ei ole tegemist riigisiseselt rakendatavate

lisanõuetega.

Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus.

Eelnõuga muudetakse veterinaarseadust (RT I, 30.06.2023, 103), loomakaitseseadust (RT I,

02.01.2025, 25), põllumajandusloomade aretuse seadust (RT I, 25.03.2025, 2),

riigilõivuseadust (RT I, 08.07.2025, 67), toiduseadust (RT I, 01.07.2025, 4) ja vedelkütuse

erimärgistamise seadust (RT I, 30.06.2023, 98).

2. Seaduse eesmärk

Veterinaarseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse peamine

eesmärk on toetada KOV-e omanikuta või loomapidaja juurest lahti pääsenud loomade

(edaspidi hulkuvad loomad) püüdmisel ja pidamisel, aidata vähendada lemmikloomapidajate

peetavate lemmikloomade sattumist loomade varjupaika ning vähendada seeläbi varjupaikade

koormust, samuti aidata kaasa lemmikloomade heaoluga seotud probleemide lahendamisele ja

lemmikloomadega kauplemisel pettuste vähendamisele. Need eesmärgid saavutatakse koerte,

kasside ja valgetuhkrute mikrokiibiga märgistamisega (edaspidi kiibistamine) ja PRIA

põllumajandusloomade registri juurde loodavas riigi lemmikloomaregistris registreerimisega.

Uue registriosa loomisega võtab riik KOV-idelt üle lemmikloomade kohta arvestuse pidamise

kohustuse. Suur osa KOV-e on korraldanud oma haldusterritooriumil koerte ja kasside kohta

arvestuse pidamise, kasutades lemmikloomaregistri pidamiseks eraettevõtjatest

teenusepakkujate tehnilisi lahendusi, mis omavahel ei ühildu. See tähendab, et puudub

ühiskasutatav andmebaas, mida kõik KOV-id kasutada saaksid. Osa KOV-e ei kasuta koerte ja

kasside kohta arvestuse pidamiseks eespool mainitud tehnilisi lahendusi. See on toonud kaasa

3 Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm. Vabariigi Valitsus. https://valitsus.ee/valitsuse-eesmargid-ja-

tegevused/valitsemise-alused/tegevusprogramm-0

5

arvestuse pidamises KOV-ide vahelise killustumise, mis omakorda raskendab varjupaika

jõudvate loomade pidajate tuvastamist, tekitades seeläbi varjupaikades selliste loomade

ülalpidamisel KOV-idele suuremaid kulusid. Käesoleva eelnõuga soovitakse neid probleeme

lahendada.

Eelnõu väljatöötamisele eelnes veterinaarseaduse muutmise seaduse eelnõu

väljatöötamiskavatsuse (edaspidi VTK) koostamine ja kooskõlastamine eelnõude infosüsteemi

(edaspidi EIS) kaudu. VTK toimiku number EIS-is on 23-15814. VTK koostati ainult koerte,

kasside ja valgetuhkrute identifitseerimise ja registreerimisega seotud teemade analüüsimiseks.

Eelnõus sätestatakse nimetatud loomade märgistamise nõuded rangemalt kui EL-i loomatervise

määrus ja teised asjakohased EL-i õigusaktid ette näevad. EL-i loomatervise määruse kohaselt

on liikmesriigil lubatud võtta täiendavaid või rangemaid meetmeid (art 269). EL-i õiguse

kohaselt on koerte, kasside ja valgetuhkrute märgistamine mikrokiibiga kohustuslik üksnes

nende loomade teise liikmesriiki liikumise korral. Kaasatud osapoolteks VTK väljatöötamisel

olid Põllumajandus- ja Toiduamet, Maksu- ja Tolliamet, PRIA, Eesti Loomaarstide Koda

(varem Eesti Loomaarstide Ühing ja Eesti Väikeloomaarstide Selts), Spin TEK AS, Eesti

Linnade ja Valdade Liit, kohalikud omavalitsused, Eesti Kennelliit,

loomakaitseorganisatsioonid (Eesti Loomakaitse Liit ja Eesti Loomakaitse Selts) ning

aktiivsemad loomaomanikud.

Loomakaitseorganisatsioonid on andnud teema kohta sisendeid toimunud ümarlaudadel ja

kohtumistel. Samuti on nad esitanud oma ettepanekud „Aitab“ petitsiooni5 ühe punktina (punkt

11, millega taotleti kasside ja koerte kiibistamise kohustuse kehtestamist seadusega ning samas

ka üleriigilise lemmikloomade registri loomist), mille põhjal pooldavad nad kohustuslikku

lemmikloomade kiibistamist ning ühtse andmekogu loomist. 2021. aasta märtsis korraldati

küsitlus, kuhu kaasati teemaga seotud sidusrühmad, keda võimalikud lahendused ja nendega

kaasnevad muudatused kõige rohkem mõjutavad: loomapidajad, veterinaararstid ja Eesti

Loomaarstide Koda, Eesti Linnade ja Valdade Liit, kohalikud omavalitsused. Küsitluste

tulemusi võeti arvesse VTK koostamisel.

VTK-le esitasid ministeeriumid, riigiasutused, loomakaitseorganisatsioonid, veterinaararstide

esindajad ja kohalikud omavalitsused tagasiside, mida on võimaluse korral arvesse võetud

käesoleva eelnõu ettevalmistamisel.

Muudatus on seotud „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030”6

seatud eesmärkide rakendamiseks vajalike meetmete ja tegevustega, mida kirjeldatakse

programmis „Toiduohutus 2025–2028”7. Programmi tegevuse „Looma- ja taimetervise

poliitika kujundamine ja rakendamine” hulka kuuluva valdkonna „Loomatervise ja -heaolu ja

söödaohutuse valdkond” eesmärk on tagada loomade võimalikult hea tervis ja parandada

loomade heaolu taset. Toiduohutuse programmis on 2025. aasta loomaheaolu taseme

tõstmiseks olulisemate tegevuste hulgas lemmikloomade jälgitavuse parandamiseks

kiibistamise ja registreerimise kohustuse kehtestamine. Eelnõuga kavandatavad muudatused

4 Eelnõude infosüsteem. Veterinaarseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsus, 30.11.2023.

https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/e25ef253-a6e6-4b92-834e-d9d75d2285e9 5 Rahvaalgatus.ee koduleht. AITAB! Rahvaalgatus Loomakaitseseaduse ja sellega seonduvate õigusaktide

muutmiseks, 14.08.2020. https://rahvaalgatus.ee/initiatives/84efbff9-b3ee-4aa2-96d8-298301cabb07 6 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030. Valdkonna arengukava. Maaeluministeerium

2021. https://www.agri.ee/pollumajanduse-ja-kalanduse-valdkonna-arengukava-aastani-2030 7 Toiduohutuse programm 2025–2028. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, 2025.

https://www.agri.ee/sites/default/files/documents/2025-02/programm-2025-2028-toiduohutus.pdf

6

võimaldavad lemmikloomade paremat jälgitavust, mis omakorda aitab kaasa loomade tervise

ja heaolu edendamisele.

Lisaks seaduseelnõu peamise eesmärgiga seotud muudatustele tehakse veterinaarseaduses

(edaspidi VS) muudatusi ja parandusi, mille eesmärgiks on viia Eesti õigus kooskõlla EL-i

õigusega, leevendades ja täpsustades muuhulgas teatud nõudeid, mida EL-i õigusaktide

ülevõtmisel on vajalikust rangemalt tõlgendatud või mida on võimalik paindlikumalt täita.

Seadus on koostatud viis aastat tagasi ning selle rakendamisel on selgunud teatud kitsaskohti ja

mõnede nõuete puhul vajadus suurema õigusselguse järele. Vähese mõjuga ja tehniliste

muudatuste puhul ei olnud VTK koostamine vajalik, nende muudatuste koostamisel on

kaasatud asjakohaseid huvigruppe ja nende mõjusid analüüsitakse käesolevas seletuskirjas.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb seitsmest paragrahvist.

Eelnõu §-s 1 sätestatakse VS-i muutmine.

Eelnõu § 1 punktis 1 asendatakse seaduses sõnad „põllumajandusloomade register” sõnadega

„loomade register” vastavas käändes, välja arvatud §-s 117 asuvas põllumajandusloomade

registrit käsitlevas üleminekusättes.

Muudatus on vajalik, sest eelnõus kavandatud muudatuste kohaselt tuleb 2027. aastal lisaks

põllumajandusloomadele hakata elektroonselt identifitseerima ka koeri, kasse ja valgetuhkruid

ning nende ja muude mikrokiibiga identifitseeritud lemmikloomade andmeid hakatakse

koguma PRIA põllumajandusloomade registri juurde loodavas riigi lemmikloomaregistris.

Seega ei ole nimetatud registri eesmärk enam üksnes pidada arvestust tõhusa

veterinaarjärelevalve ja veterinaarkontrolli tagamiseks põllumajandusloomade ja nende

pidajate kohta. Samuti ei peeta registris arvestust üksnes põllumajandusloomade

pidamiskohtade kohta. Sellest tulenevalt on sobiv nimetada register ümber loomade registriks.

Registri nimetusega seotud sätted on VS-i 3. peatüki 3. jaos, mistõttu sõnastatakse need uuesti.

Samuti muudetakse registri nimetus kõigis VS-i alusel vastu võetud õigusaktides ja teistes

õigusaktides, milles viidatakse põllumajandusloomade registrile. Põllumajandusloomade

registreerimise osas registri eesmärgi ja nimetuse muutmisega seotud tegevustes muudatusi ei

tehta.

Eelnõu § 1 punktiga 2 muudetakse VS-i § 2 lõiget 4.

Tegemist on vormilise muudatusega, mis on vajalik õigusselguse tagamiseks. Kehtiva seaduse

§ 2 lõikes 4 kasutatakse terminit „põllumajandusloom”. Põllumajanduslooma määratlus on

esitatud kehtiva seaduse § 30 lõikes 4, mida eelnõu kohaselt muudetakse ja mis sõnastatakse

uuesti. Termin „põllumajandusloom“ on VS-is ja selle rakendusaktides läbivalt kasutuses ning

seetõttu on vajalik mõiste määratleda pikema sõnaühendina sättes, kus seda esmakordselt

kasutatakse. Seoses sellega asendatakse sõna „põllumajandusloom” tekstiosaga „tavapäraselt

loomse saaduse ja loomse paljundusmaterjali saamise eesmärgil peetava maismaalooma ja

hobuslase”, täpsustades, et edaspidi kasutatakse seaduses selle pika sõnaühendi kordamise

asemel lühendina terminit „põllumajandusloom”.

Eelnõu § 1 punktiga 3 täiendatakse seadust §-ga 31.

Paragrahviga 31 täpsustatakse lemmikloomade mikrokiibiga identifitseerimise, loomade

registris registreerimise ja lemmikloomade kohta arvestuse pidamise nõuete kohaldamisala.

Nähakse ette, et lemmiklooma mikrokiibiga identifitseerimise, loomade registris

7

registreerimise ja lemmiklooma kohta arvestuse pidamise kohta käivaid sätteid kohaldatakse ka

tavapäraselt lemmikloomana pidamiseks mõeldud kaubanduslikul või eriülesannete täitmise

eesmärgil peetava looma pidamisel.

EL-i loomatervise määruse kohaselt kuuluvad lemmikloomade hulka vaid nimetatud määruse I

lisas esitatud loetellu kantud liiki kuuluvad loomad, keda peetakse mittekaubanduslikul

isiklikul eesmärgil. Eelnõuga kavandatud muudatuste eesmärk on tagada, et loomade

jälgitavuse nõuded kehtiksid kõigi koerte, kasside ja valgetuhkrute pidamisel. See tähendab, et

sätteid tuleb kohaldada ka nimetatud liiki loomade suhtes, kes on tavapäraselt lemmikloomana

pidamiseks mõeldud, kuid keda ei peeta lemmikloomana.

Kaubanduslikul eesmärgil peavad loomi isikud, kes annavad lemmikloomi kas tasu eest või

tasuta üle uuele pidajale, sealhulgas nii eraisikud, aretajad kui ka varjupaigad ja lemmikloomi

müüvad kauplused, samuti isikud, kes tegelevad loomade pidamisega muul kui isikliku seltsi

eesmärgil ehk looma avalikult näitamiseks, võistlustel osalemiseks või sel eesmärgil

treenimiseks ja enda ning teiste meelelahutuseks, sealhulgas näiteks kelgukoerte pidajad.

Eriülesannete täitmise eesmärgil peetava loomana käsitatakse looma, keda kasutab

eriülesannete täitmiseks näiteks nägemispuudega isik, Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi

PPA) või Päästeamet. Siia kuuluvad näiteks teraapialoomad, nägemispuudega isikute

juhtloomad, PPA ja Päästeameti teenistusülesannete täitmisel kasutatavad loomad, kes aitavad

tuvastada näiteks lõhkeaineid ja uimasteid või otsida inimesi.

Kuna EL-i loomatervise määruse mõistetest ei saa siseriikliku õigusega rangemaks või laiemaks

minna, on käesolev täiendav selgitus VS-is vajalik. Loomakaitseseaduse § 2 lõikes 3 on

lemmiklooma defineeritud järgmiselt: „Lemmikloom käesoleva seaduse tähenduses on inimese

isiklikuks meelelahutuseks või seltsiks peetav või sellel eesmärgil pidamiseks mõeldud loom.

Lemmiklooma kohta käivaid sätteid kohaldatakse ka eriülesannete täitmiseks treenitud

loomale, keda kasutavad näiteks pimedad, politsei või Päästeamet“. VS-iga on soovitud luua

loomakaitseseadusega ühisosa ja sarnane rakendus lemmiklooma kohta käivate nõuete osas,

mistõttu mõisted on seadustes küll pisut erinevad oma ülesehituselt, kuid kokkuvõttes

hõlmavad üht ja sama loomade rühma.

Koerad ja kassid koos valgetuhkrutega on Eestis registreeritud lemmikloomade arvu poolest

enim peetavad loomaliigid, mistõttu kehtestatakse edaspidi kohustus identifitseerida

mikrokiibiga koer, kass ja valgetuhkur ning registreerida nende pidamise korral andmed

loomade registris. Siiski luuakse eelnõuga võimalus lisaks nendele liikidele registreerida

andmed muude mikrokiibiga identifitseeritavate lemmikloomana peetavate liikide kohta

loodavas riigi lemmikloomaregistris. Registrisse kantavate andmete õigsuse ja usaldusväärsuse

ning loomade jälgitavuse nõuete täitmise tagamiseks ning lemmikloomadega või tavapäraselt

lemmikloomana pidamiseks mõeldud loomadega kauplemisel pettuste esinemise võimaluste

vähendamiseks on oluline, et kõigi riigi lemmikloomaregistrisse kantavate loomaliikide

registreerimisel täidetaks samu nõudeid.

Eelnõu § 1 punktiga 4 muudetakse VS-i § 9 punkti 2, et täpsustada Põllumajandus- ja

Toiduameti (edaspidi PTA) ning Maksu- ja Tolliamet (edaspidi MTA) ülesandeid pädeva

asutusena.

Kehtiva seaduse § 9 punktis 2 reguleeritakse PTA ja MTA pädevuste jaotust reisijaga kaasas

olevate loomade üle kontrolli tegemisel. Sättes viidatakse määruse (EL) nr 576/20138 artiklitele

8 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12.06.2013 määrus (EL) nr 576/2013 lemmikloomade mittekaubandusliku

liikumise kohta, millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 998/2003

8

33–35. Nimetatud EL-i määruse lõike 1 kohaselt, otsustab pädev asutus, kui artiklitega 33 ja 34

ette nähtud kontrollide tulemusena selgub, et lemmikloom ei vasta selle määruse II või III

peatükis sätestatud nõuetele, pärast konsulteerimist ametliku veterinaararstiga (Eestis

veterinaarjärelevalve ametnik) ning, kui see on asjakohane, lemmiklooma omaniku või

volitatud isikuga, kas saata lemmikloom tagasi lähteriiki või -territooriumile, isoleerida

lemmikloom ametliku järelevalve all, kui seda on vaja II või III peatüki nõuete täitmiseks, või

viimase abinõuna, kui looma tagasi saata ei ole võimalik või isoleerida ei ole otstarbekas ning

kooskõlas riigisiseselt kohaldatavate eeskirjadega lemmikloomade kaitse kohta surmamisel

lemmikloom surmata. Pädev asutus on kontrolle läbiviiv asutus, ehk MTA. Sama artikli lõike

2 kohaselt isoleeritakse lemmikloom ametliku järelevalve all kuni looma tagasisaatmiseni kas

lähteriiki või -territooriumile või lemmiklooma kohta muu haldusotsuse vastuvõtmise kohta,

kui pädev asutus ei anna luba lemmiklooma mittekaubanduslikuks toomiseks liitu. Lõike 3

kohaselt kohaldatakse lõigetes 1 ja 2 osutatud meetmeid omaniku kulul ning võimaluseta neid

kulusid omanikule või volitatud isikule rahaliselt hüvitada.

Kehtiva õiguse kohaselt on kolmandatest riikidest pärit lemmikloomade mittekaubandusliku

liikumise korral sisenemispunktides tehtavad vastavuskontrollid sätestatud Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 576/2013. Määrus (EL) nr 576/2013 on tunnistatud

siiski kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/429 („loomatervise

määrus“) artikli 270 lõike 2 alusel ning selle kohaldamine lõpeb pärast 21. aprilli 2026,

nimetatud määruse artiklis 277 sätestatud üleminekuperioodi lõppemisel.

Käesoleval ajal on Euroopa Liidus väljatöötamisel uus komisjoni delegeeritud määruse eelnõu,

mille kohaselt muudetakse ja parandatakse delegeeritud määrust (EL) 2019/21229 seoses

teatavate looma- ja kaubakategooriatega, mis on piiripunktides tehtavast ametlikust kontrollist

vabastatud. Määruse (EL) nr 576/2013 sätted kolmandatest riikidest liitu sisenevate

mittekaubanduslike lemmikloomade vastavuskontrollide kohta kantakse üle delegeeritud

määrusesse (EL) 2019/2122, et tagada, et selliste loomade liitu sisenemisel ei tekiks

vastuvõetamatuid riske inimeste ja loomade tervisele. Uues delegeeritud määruses säilitatakse

lemmikloomade mittekaubandusliku liikumise erikontrollide kehtivad kriteeriumid, mis on

sätestatud määruses (EL) nr 576/2013, ilma et liikmesriikide määratud asutustele, kes neid

kontrolle teevad, kehtestataks täiendavaid kohustusi. Uue delegeeritud määruse eelnõu kohaselt

kohaldatakse delegeeritud määruses (EL) 2019/2122 tehtavaid muudatusi alates 22. aprillist

2026.

Arvestades eelkirjeldatud Euroopa Liidu õiguses tehtavaid muudatusi on asjakohane parandada

viiteid VS-i § 9 punktis 2 ning täpsustada PTA ning MTA ülesandeid pädeva asutusena.

Võrreldes kehtiva VS § 9 punkti 2 sõnastusega on asendatud viide määrusele (EL) nr 576/2013

viitega komisjoni delegeeritud määrusele (EL) 2019/2122 ning täpsustatud viiteid ühest

määrusest teise ülekantud analoogse sisuga sätetele.

Kuigi kõnealuses EL-i määruses nähakse mittenõuetekohase looma avastamise korral võetavate

meetmete üle otsustamise protsessis ette konsulteerimine veterinaararstiga ning juhul, kui see

on asjakohane, ka omaniku või volitatud isikuga, on looma tervisega seotud otsused, sh looma

surmamise otsus, ja nende otsuste täideviimise korraldamine PTA pädevuses. Sellele juhtis

VTK tagasisides tähelepanu ka MTA. PTA-l ei ole pädevust piiripunktis anda korraldusi

9 Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2019/2122 täiendab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL)

2017/625 seoses teatavate looma- ja kaubakategooriatega, mis on vabastatud ametlikust kontrollist piiripunktides,

sealhulgas rahvusvaheliste reisijatega kaasas olevate lemmikloomade mittekaubandusliku liikumisega

kolmandatest riikidest.

9

loomaga liikuvale isikule, vaid ainult anda olukorrale hinnang, mille alusel MTA edasi

tegutseb. Seetõttu muudetakse eelnõus VS-i § 9 punkti 2 sõnastust, täpsustades uues sõnastuses

viiteid komisjoni delegeeritud määrusele (EL) 2019/2122 sellisel viisil, et artikli 11b lõike 1

punktis a (pädevus otsustada nõuetele mittevastav lemmikloom isoleerida ametliku järelevalve

all), punktis c (pädevus võtta vastu mis tahes muu otsus, et tagada lemmiklooma vastavus

sätestatud tingimustele, ehk teisisõnu pädevus otsustada, kas riske hinnates ja aktsepteerival

viisil on võimalik jõuda olukorrani, kus saab looma tunnistada nõuetele vastavaks) ja punktis d

(pädevus otsustada loom surmata) nimetatud otsuste tegemine jäävad MTA pädevuste hulgast

välja. Määruse (EL) 2019/2122 artikli 11 lõigetes 1 ja 5, artiklis 11a ja artikli 11b lõike 1 punktis

b nimetatud ülesanded jäävad endisel viisil MTA pädevusse.

Eelnõu § 1 punktiga 5 muudetakse VS-i § 19 lõike 1 punkti 8.

Määruse (EL) nr 576/2013 artikli 6 punktis d osutatud identifitseerimisdokumendiga (edaspidi

lemmikloomapass) seonduv veterinaararsti kohustus jäetakse sellest sättest välja ja esitatakse

uuesti §-s 33 koos muude lemmikloomapassiga seotud nõuetega. Kehtiva õiguse kohaselt on

veterinaararsti kohustatud lemmikloomapassi ja lemmikloomale veterinaarse menetluse kohta

tõendi väljastamisel lisama oma allkirjale ametinimetuse ja kutsetegevuse loa numbri.

Kõnealusesse punkti jäetakse veterinaarse menetluse kohta tõendi väljastamisega seotud

nõuded ja neid täpsustatakse, sest senine sõnastus ei anna edasi sätte tegelikku mõtet ega kanna

sätte kehtestamisega ettenähtud eesmärki.

VS-i § 1 lõike 2 kohaselt kasutatakse VS-is mõisteid EL-i loomatervise määruse ning määruse

(EL) 2017/62510 ja nende rakendamiseks vastu võetud õigusaktide tähenduses, kui VS-is ei ole

sätestatud teisiti. EL-i loomatervise määruse kohaselt on „lemmikloom“ nimetatud määruse I

lisas esitatud loetellu kantud liiki kuuluv peetav loom, keda peetakse mittekaubanduslikul

isiklikul eesmärgil. Sellesse loetellu kuuluvad ka koerad, kassid ja valgetuhkrud. Veterinaarse

menetluse kohta tõendi väljastamise kohustus kehtib näiteks maaeluministri 11. märtsi 2022. a

määruse nr 14 „Marutaudi ennetamise ja tõrje täpsemad meetmed“11 kohaselt koera, kassi või

valgetuhkru vaktsineerimisel marutaudi vastu. See nõue kehtib kõigi koerte, kasside ja

valgetuhkrute vaktsineerimise korral, mitte ainult nende isendite puhul, keda peetakse EL-i

loomatervise määruse mõistes lemmikloomana. Samuti väljastatakse põllumajandusloomadele

tehtud veterinaarse menetluse kohta tõendeid, mistõttu on põhjendatud muuta sõnastust

selliselt, et nõuded kehtiksid ühtmoodi kõigil sarnastel puhkudel. Selguse huvides kehtib

edaspidi punktis 8 nimetatud nõue mitte ainult lemmikloomadele, vaid kõigile loomadele tehtud

veterinaarse menetluse kohta tõendi väljastamisel.

Lisaks eelnevale muudetakse ka tõendile lisatavate andmete nõudeid. Kehtiva õiguse kohaselt

on vaja lisada tõendile ametinimetus, kuid kuna veterinaarse menetluse kohta väljastabki tõendi

menetluse teinud veterinaararst, ei ole vaja ametinimetust „veterinaararst“ eraldi välja tuua.

Ametinimetuse asemel on oluline lisada tõendile veterinaararsti ees- ja perekonnanimi, et

10 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2017/625, 15. märts 2017, mis käsitleb ametlikku kontrolli ja muid

ametlikke toiminguid, mida tehakse eesmärgiga tagada toidu- ja söödaalaste õigusnormide ning loomatervise ja

loomade heaolu, taimetervise- ja taimekaitsevahendite alaste õigusnormide kohaldamine, millega muudetakse

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EÜ) nr 999/2001, (EÜ) nr 396/2005, (EÜ) nr 1069/2009, (EÜ) nr

1107/2009, (EL) nr 1151/2012, (EL) nr 652/2014, (EL) 2016/429 ja (EL) 2016/2031, nõukogu määruseid (EÜ) nr

1/2005 ja (EÜ) nr 1099/2009 ning nõukogu direktiive 98/58/EÜ, 1999/74/EÜ, 2007/43/EÜ, 2008/119/EÜ ja

2008/120/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EÜ) nr 854/2004

ja (EÜ) nr 882/2004, nõukogu direktiivid 89/608/EMÜ, 89/662/EMÜ, 90/425/EMÜ, 91/496/EMÜ, 96/23/EÜ,

96/93/EÜ ja 97/78/EÜ ja nõukogu otsus 92/438/EMÜ (ametliku kontrolli määrus)(ELT L 95, 07.04.2017, lk 1–

142) 11 RT I, 10.12.2024, 8

10

vajaduse korral oleks võimalik veterinaararsti tuvastada. Kehtima jääb nõue lisada tõendile

allkiri ja veterinaararsti kutsetegevuse loa number.

Eelnõu § 1 punktiga 6 täiendatakse VS-i § 21 lõikega 11, milles täpsustatakse riikliku

veterinaararstide registri (edaspidi veterinaararstide register) volitusnormi ning nähakse ette,

mis küsimused on seadusandja jätnud määruse tasemel lahendamiseks, st sätestatakse

volitusnormi piirid.

Haldusmenetluse seaduse § 90 lõike 1 kohaselt võib määruse anda ainult seaduses sisalduva

volitusnormi olemasolul ja kooskõlas volitusnormi piiride, mõtte ja eesmärgiga. Määruse

eelnõu ei tohi kitsendada ega laiendada volitava seaduse sätteid. Avaliku teabe seaduse § 435

lõikest 1 tulenevad küll üldised raamid sellele, mis küsimused tuleb andmekogu põhimääruse

tasemel lahendada, kuid siiski on asjakohane volitusnormi piire konkreetse andmekogu puhul

eriseaduses täpsustada. Volitusnormi täpsustataksegi selleks, et oleks selgem, milliste

küsimuste reguleerimine on kaetud volitusnormiga. Volitusnormi sõnastuse muutmisega ei

kaasne sisulisi muudatusi veterinaararstide registri põhimääruses.

Eelnõu § 1 punktiga 7 täiendatakse VS-i § 21 lõikega 51.

Uue sättega antakse veterinaararstide registri vastutavale töötlejale ehk PTA-le õigus kasutada

veterinaararstide registris registreeritud isikute kontaktandmeid neile PTA tegevusega seotud

teavituste saatmiseks. Säte on vajalik selleks, et PTA-l oleks õigus veterinaararstidele saata

teavitusi olulistel teemadel. Näiteks, kui on oht Eestis või Eestiga piirneval alal leviva

loomataudi tõttu, või kui PTA vajab volitatud veterinaararstina tegutsemise või loomatauditõrje

toimingu tegemiseks kaasabi vastavalt VS-i § 73 lõikele 5. Veterinaararstide registri eesmärk

on § 21 lg 1 punkti 3 kohaselt muuhulgas tagada vajalike andmete kogumine veterinaaria

valdkonna paremaks korraldamiseks. Lisaks peab veterinaararst vastavalt VS § 19 lg 1 punktile

9 täitma PTA antud ülesandeid seoses eriti ohtliku või esilekerkiva loomataudi ennetamise ja

tõrjega. Ülesannete kavandamiseks ja nende andmiseks on PTA-l vaja kasutada veterinaararsti

kutsetegevuse luba omava isiku kontaktandmeid, et tagada kiire teavitus ja infovahetus.

Eelnõu § 1 punktidega 8 ja 9 muudetakse VS-i § 21 lõike 6 punkti 3 ning lõiget täiendatakse

punktiga 31. Sätet täpsustatakse ja täiendatakse nii, et edaspidi kogutakse veterinaararstide

registrisse veterinaararsti töökoha andmete hulgas ka andmed nende loomapidamisettevõtete ja

muude teenuse osutamise kohtade kohta, kus veterinaararst püsivalt veterinaarteenust osutab. Kehtivas sättes on nõutud andmed töökoha kohta, kuid ei ole täpsemat nõuet, millised need

andmed peaksid olema. Nii andmete esitaja kui ka veterinaararstide registri arendamise

seisukohalt on selgem ja täpsem, kui andmed nende ettevõtete kohta, kus veterinaararst püsivalt

veterinaarteenust osutab, on kohustuslikult kogutavate andmete loetelus. Muudatuse mõte on

saada võimalikult selge informatsioon mitte ainult ettevõtetes palgalisena töötavate

veterinaararstide kohta, vaid ka ettevõtetele teenust pakkuvate füüsilisest isikust ettevõtjatena

tegutsevate veterinaararstide teenuse pakkumise kohtade kohta. Selline teenuseosutamine ei

kajastu töötajate registris ja seetõttu tuleb neid andmeid koguda otse teenuse osutajalt. Püsiva

teenuse osutamise all mõeldakse eelnõus teenuse osutamist füüsilisest isikust ettevõtjana või

töölepingust tulenevat või teenuse osutamist reguleerivat suhet teise tööandjaga. Vajadus sellise

täpsustuse järele tuleneb PTA järelevalvepraktikast, näiteks on avastatud veterinaararsti

kutsetegevuse loa numbri kuritarvitamisi. PTA-l on järelevalve paremaks kavandamiseks

vajalik saada ülevaade veterinaararsti teenuse pakkujatest. Eriti oluline on see veterinaarias

ravimite kasutamise järelevalve korraldamisel. Veterinaarteenuse osutamise õigust on riiklikus

veterinaararstide registri avalikus vaates praegu võimalik kontrollida ainult veterinaararsti nime

või kutsetegevuse loa numbri alusel. Riiklikus veterinaararstide registris on 2024. aasta 18.

oktoobri seisuga 895 veterinaararsti. Eesti Loomaarstide Koja (edaspidi ELK) hinnangul

osutavad paljud neist veterinaarteenust ainult üksikutele loomapidamisettevõtetele või väikeses

11

mahus või ei ole üldse aktiivselt veterinaarteenuse pakkujad. Tegelikud andmed puuduvad, sest

neid ei koguta. Registrit tuleks edasi arendada nii, et veterinaararstide register oleks

informatiivsem, et lõpptulemusena tagada veterinaarteenuse parem kättesaadavus. Kehtiva

lõike 6 punktis 3 sätestatud kohustus koguda registris andmeid volitatud veterinaararsti

pädevuse kohta on õigusselguse ja arusaadavuse tagamiseks sätestatud eraldi punktina ja

esitatud § 21 lõike 6 uues punktis 31.

Eelnõu § 1 punktiga 10 muudetakse VS-i § 21 lõike 8 sõnastust.

Esiteks jäetakse lõikest välja esimene lause, mis deklareerib, et veterinaararstide registrisse

kantud andmetel on informatiivne tähendus. Andmetele andmekogus saab õigusliku tähenduse

anda vaid seadusega. Nii on sätestatud avaliku teabe seaduse § 436 lõikes 4. Ilma selleta on

andmed vaid informatiivse tähendusega. Seega andmekogu regulatsioonis ei ole vaja

deklareerida andmete informatiivset tähendust. Kõnealune lause seaduses on seetõttu

ebavajalik ja selle võib muudetava lõike sõnastusest välja jätta.

Teiseks loobutakse muudetavas lõikes viitamisest arhiivile. Kehtiva § 21 lõike 8 teise lause

kohaselt säilitatakse veterinaararsti kohta kogutud andmeid arhiivis viis aastat kutsetegevuse

loa andmisest keeldumise või kehtetuks tunnistamise otsuse tegemisest või loa kehtetuks

muutumisest arvates. See sõnastus võib aga tekitada küsimuse, millisest hetkest andmed arhiivi

kantakse ning ei ole võimalik üheselt aru saada, mis on tegelikult andmete säilitamise tähtaeg.

Arvestades asjaolu, et arhiiv on samuti registri osa, on sõnastust ühese arusaadavuse tagamiseks

muudetud.

Eelnõu § 1 punktiga 11 muudetakse VS-i § 21 lõike 9 sõnastust selliselt, et veterinaararstide

registrisse edastatud andmete õigsuse eest vastutab nende esitaja. Veterinaararstide registrisse

edastatud andmete muutumise korral esitatakse viivitamata taotlus andmete muutmiseks.

Kui varasemalt oli lõikes 9 kirjas, et registrisse kantud andmete eest vastutab andmete esitaja

ning registrisse kantud andmete muutumisel tuleb esitada taotlus andmete muutmiseks, siis

käesoleva muudatusega korrigeeritakse sõnastust, et paremini anda edasi sätte mõtet.

Isikuandmete kaitse üldmääruse (edaspidi ka IKÜM)12 art 6 lg 2 kohaselt tagab vastutav

infosüsteemi töötleja sama artikli lõikes 1 sätestatud isikuandmete töötlemise põhimõtete

järgimise. Art 6 lg 1 punkti d kohaselt tagab vastutav töötleja ka andmete õigsuse ja

asjakohasuse. Andmete edastaja vastutab edastatavate andmete õigsuse eest.

Eelnõu § 1 punktiga 12 täiendatakse VS-i § 21 lõigetega 11 ja 12, milles nähakse ette

täpsustus, milliseid veterinaararstide registris olevaid andmeid ja mis eesmärgil avalikustatakse.

Muudatus on seotud VS § 21 lõike 2 punktiga 1, mille kohaselt on registri pidamise üks eesmärk

teabe tagamine tarbijale ning registri põhimääruse § 16 lõikega 4, mille kohaselt tehakse

avalikud registriandmed avalikkusele kättesaadavaks Eesti avaandmete teabevärava kaudu ning

avalikustatakse töötleja veebilehel.

Igasugune isikuandmete töötlemine (sh säilitamine) riivab Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS)

§-is 26 sätestatud õigust eraelu puutumatusele. PS § 11 kohaselt tohib õigusi ja vabadusi piirata

ainult kooskõlas põhiseadusega. See tähendab, et niisugune piirang peab olema kooskõlas ka

PS § 3 esimese lausega, mille kohaselt teostatakse riigivõimu üksnes põhiseaduse ja sellega

kooskõlas olevate seaduste alusel. Sättes väljendatud üldise seadusereservatsiooni põhimõtte

järgi peab põhiõigusi puudutavates küsimustes kõik olulised otsused langetama seadusandja.

12 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/679, 27. aprill 2016, füüsiliste isikute kaitse kohta

isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta

(isikuandmete kaitse üldmäärus)

12

Seetõttu on vajalik seaduse tasandil sätestada, mis andmeid ja millisel eesmärgil

avalikustatakse. Muudatuse kohaselt nähakse ette, et vastutav töötleja avaldab veterinaararstide

registris olevad kutsetegevuse loaga ja volitatud veterinaararsti õiguste andmisega seotud

andmed VS § 21 lõike 2 punktis 1 nimetatud eesmärgil avalikuks kasutamiseks.

Paragrahvi 21 lõikes 2 punkti 1 kohaselt on üheks registriandmete kogumise eesmärgiks anda

tarbijale teavet veterinaarteenuse osutamise õigusega veterinaararstide kohta. Eelnõusse lisatud

lõigetes 11 ja 12 loetletakse veterinaararstide registris olevad kutsetegevuse loaga ja volitatud

veterinaararsti õiguste andmisega seotud avalikud andmed. Nendeks on veterinaararsti ees- ja

perekonnanimi, tema kutsetegevuse loa number, veterinaarteenuse osutamise kohtade loetelu:

maakond, asjakohasel juhul kohalik omavalitsus, ning veterinaararsti kutsetegevuse loa

kehtivuse peatamise tähtaeg. Lisaks loetletakse lõikes 12 volitatud veterinaararsti õiguste

andmisega seotud avalikud andmed. Nendeks on volitatud veterinaararsti telefoninumber ja e-

posti aadress, volituse alguse ja lõpu kuupäev, ning volitatud veterinaararsti

järelevalvepiirkond: maakond ja täpsustavad andmed järelevalvepiirkonna kohta.

Lõigetes 11 ja 12 olevates loeteludes on minimaalsed andmed, mida tarbija vajab

teenusepakkuja kohta ning need on koostatud kooskõlas kehtiva veterinaararstide registri

põhimääruse § 16 lõikega 3 ja käesoleva eelnõu § 1 punktiga 8. Nende andmete kättesaadavus

avalikus vaates aitab veterinaararsti teenust vajaval isikul kergemini leida just tema asukohas

tegutsev veterinaararst, olla kindel, et teenust pakkuval veterinaararstil on kehtiv

kutsetegevuseluba ja see ei ole peatatud. Lisaks saab avalikest andmetest leida piirkonda

teenindava volitatud veterinaararsti kontaktandmed.

Eelnõu § 1 punktiga 13 täiendatakse VS-i § 30 lõigetega 11–13.Kehtiva VS-i § 30 lõike 1 sõnastuse kohaselt ei kehti säte koera, kassi ja valgetuhkru kohta,

kuna nende loomade kohta on kehtestatud nõuded VS-i §-s 32. VTK analüüsi põhjal tehakse

eelnõus ettepanek muuta nimetatud liiki loomade elektroonne identifitseerimine

kohustuslikuks. Seetõttu sätestatakse § 30 lõikes 11 koera, kassi ja valgetuhkru pidaja,

sealhulgas loomapidaja, kes peab sellist liiki looma kaubanduslikul või eriülesannete täitmise

eesmärgil, kohustus korraldada oma looma identifitseerimine mikrokiibiga.

Paragrahvi 30 lõikes 12 nähakse ette, et lisaks koerale, kassile ja valgetuhkrule võib teist liiki

lemmiklooma identifitseerida mikrokiibiga, mille PTA on sellist liiki looma märgistamiseks

heaks kiitnud VS-i § 30 lõike 2 kohaselt. Kuigi edaspidi kehtestatakse kohustus mikrokiibiga

identifitseerida ja loomade registris andmed registreerida vaid koerte, kasside ja valgetuhkrute

pidamisel, luuakse eelnõuga võimalus lisaks neile liikidele ka muude mikrokiibiga

identifitseeritavate lemmikloomadena peetavate liikide registreerimiseks loodavas riigi

lemmikloomaregistris. Registrisse kantavate andmete õigsuse ja usaldusväärsuse ning loomade

jälgitavuse nõuete täitmise tagamiseks ning lemmikloomadega kauplemisel pettuste esinemise

võimaluse vähendamiseks on oluline, et kõigi riigi lemmikloomaregistrisse kantavate

loomaliikide registreerimisel järgitaks samu nõudeid.

Paragrahvi 30 lõikes 13 sätestatakse nõue, et mikrokiibi paigaldab veterinaararst.

Loomakaitseseaduse (edaspidi LoKS) § 9 lõige 3 sätestab mikrokiibi paigaldamise õiguse

loomaheaolu vaates veterinaarse menetlusena, mida tohib teha ainult veterinaararst.

Kiibistamine ja selle kohta arvestuse pidamine ning muud seotud tegevused peavad olema

usaldusväärsed, nõuetekohased ja kontrollitavad, seega on seaduses vaja nimetada isik, kes

kiibistamisega seonduva eest vastutab. VS-i sätte lisamise eesmärk on selgelt piiritleda, et

kiibistada võib vaid veterinaararst. Järgnevates sätetes on käsitletud sellega seotult muud

tegevused ja vastutus.

13

Eelnõu § 1 punktiga 14 muudetakse VS-i § 30 lõiget 2.

Põllumajandus- ja Toiduamet kiidab heaks elektroonse identifitseerimisvahendi, mis vastab

asjaomases EL-i õigusaktis kehtestatud nõuetele. Säte sõnastatakse üldisemalt, jättes välja

viited konkreetsetele EL-i loomatervise määruse artiklitele, mille alusel

identifitseerimisvahendid heaks kiidetakse, sest PTA kui rakendusasutus peab tundma EL-i

õigusakte. Samuti aitab üldisem säte ennetada olukordi, kus EL-i õigusaktides muudatuste

tegemise järel oleks vaja muuta Eesti õigusakte.

Eelnõus ei ole enam asjakohane viidata määruse (EL) nr 576/2013 II lisas toodud tehnilistele

nõuetele mikrokiipide kohta, sest seda EL-i määrust kohaldatakse kuni 21. aprillini 2026. aastal

ja eelnõuga tehtava muudatuse jõustumine on kavandatud 2027. aasta 1. juunil. 2026. aasta

21. aprillil jõustub EL-i loomatervise määruse artikli 252 lõike 1 punktis a sätestatud

volitusnorm, mille alusel on komisjonil õigus kehtestada liigispetsiifilisi nõudeid

lemmikloomade identifitseerimisvahendite suhtes ning kõnealuste identifitseerimisvahendite

rakendamise ja kasutamise suhtes. Praegu on EL tasandil pooleli määrust (EL) nr 576/2013

asendavate õigusaktide menetlemine.

Jätkuvalt kiidab PTA heaks põllumajanduslooma märgistamiseks kasutatava elektroonse

identifitseerimisvahendi, mis vastab EL-i loomatervise määruse artikli 120 lõike 2 punkti c

alusel kehtestatud nõuetele.

Eelnõu § 1 punktidega 15 ja 16 täiendatakse VS-i § 30 lõigetega 21 ja 31.

Sätetega tagatakse Eesti õiguse parem kooskõla EL-i õigusega. Peetavate loomade

identifitseerimise nõuded on kehtestatud komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2019/203513.

Määruse artiklite 41, 48, 55, 59, 75ja 82 kohaselt on liikmesriigil kohustus kehtestada loomade

identifitseerimisvahendite heakskiitmise kord. Praegu toimub identifitseerimisevahendite

heakskiitmine lisaks VS-is sätestatud korrale PTA sisemise töökorralduse kohaselt.

Eelnõu kohaselt täpsustatakse seaduses, et tootja või turustaja esitab peetava looma

märgistamiseks kasutatava elektroonse identifitseerimisvahendi heakskiitmiseks taotluse

PTA-le. Identifitseerimisvahendite tehnilised nõuded on sätestatud komisjoni rakendusmääruse

(EL) 2021/52014 3. peatükis ja see on PTA-le aluseks identifitseerimisvahendite kasutusse

võtmise lubamisel. 21. aprillil 2026. aastal jõustub EL-i loomatervise määruse artikli 252 lõike

1 punktis a sätestatud volitusnorm, mille alusel on komisjonil õigus kehtestada liigispetsiifilisi

nõudeid lemmikloomade identifitseerimisvahendite suhtes ning kõnealuste

identifitseerimisvahendite rakendamise ja kasutamise suhtes. Senikaua kehtivad määruse (EL)

nr 576/2013 II lisas toodud tehnilised nõuded lemmikloomade mikrokiipide kohta. Praegu on

EL tasandil pooleli määrust (EL) nr 576/2013 asendavate õigusaktide menetlemine. Kuna

Eestis on loomade märgistamiseks heakskiidetud elektroonsete identifitseerimisvahendite

loetelu avalik ja peab olema igal ajal kättesaadav, avaldab PTA selle loetelu tootjate ja

turustajate kaupa oma veebilehel. Veebilehel avaldatakse heakskiidetud elektroonsete

identifitseerimisvahendite kohta järgmised andmed: heakskiitmise otsuse number,

heakskiitmise kuupäev, loomaliik, toote nimi, toote kood ja tootja nimi. Sätet rakendatakse

edaspidi nii lemmikloomade kui põllumajandusloomade märgistamiseks kasutatavate

elektroonsete identifitseerimisvahendite heakskiitmise suhtes.

13 Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2019/2035, millega täiendatakse euroopa parlamendi ja nõukogu määrust

(EL) 2016/429 seoses maismaaloomade pidamise ettevõtteid ja haudejaamu ning teatavate peetavate

maismaaloomade ja haudemunade jälgitavust käsitlevate eeskirjadega (ELT L 314, 05.12.2019, lk 115–169) 14 Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2021/520, 24. märts 2021, millega kehtestatakse euroopa parlamendi ja

nõukogu määruse (EL) 2016/429 rakenduseeskirjad seoses teatavate peetavate maismaaloomade jälgitavusega

14

Eelnõu § 1 punktiga 17 muudetakse VS-i § 30 lõiget 4.

Sätet täiendatakse selliselt, et ka koera, kassi ja valgetuhkru või muu lemmiklooma

märgistamiseks kasutatava mikrokiibi väljastab selleks PTA-ga halduslepingu sõlminud isik

taotluse alusel ja taotleja kulul.

Sätte eesmärk on ühtlustada elektroonsete identifitseerimisvahendite väljastamise korda, et

tagada elektroonseks identifitseerimiseks kasutatavate mikrokiipide suurem usaldusväärus ning

vältida märgistamisega seotud pettusi. Sätet rakendatakse edaspidi nii lemmikloomade kui

põllumajandusloomade märgistamiseks kasutatavate elektroonsete identifitseerimisvahendite

heakskiitmise suhtes.

Seoses uue registriosa lisandumisega PRIA registrisse on sarnaselt põllumajandusloomade

registriosaga vajalik ka koertele, kassidele ja valgetuhkrutele paigaldatud mikrokiipide

seostamine lemmikloomade märgistamiseks veterinaararstidele väljastatud mikrokiipide

andmetega märgiste jälgitavuse tagamiseks. Looma identifitseerimiseks kasutatava mikrokiibi

tohib väljastada ainult veterinaararstile. Erinevalt põllumajandusloomade märgiste

väljastamisest ei ole kehtiva õiguse kohaselt määratletud, kes võib lemmiklooma

identifitseerimiseks kasutatavaid elektroonseid identifitseerimisvahendeid väljastada.

Mikrokiipe turustavad paljud hulgimüügiettevõtted ning neil ei ole PTA ees aruandekohustust.

Seetõttu on keeruline kontrollida mikrokiipide liikumist nende paigaldajani ning tuvastada

elektroonsete identifitseerimisvahendite väärkasutust. Seoses sellega on vaja ühtlustada

märgistusvahendite väljastamise korda. VTK-s oli selline muudatus samuti vajalikuna välja

toodud.

Eelnõu § 1 punktiga 18 muudetakse VS-i § 30 lõiget 6.Sätte muutmisega säilib kehtiv kord, mille kohaselt korraldatakse konkurss

põllumajanduslooma märgistamiseks kasutatava identifitseerimisvahendi väljastamiseks.

Konkursi võitnud ettevõtjaga sõlmitakse haldusleping. Põllumajandusloomade

identifitseerimisega tagatakse toiduahela jälgitavus ja sellega seotud kõrvalekalded on

toiduohutuse ja loomatervise suhtes kõrgema riskiga. Seetõttu on oluline välja selgitada

toiduloomade identifitseerimisvahendite väljastaja konkursi korras. Lemmikloomade

märgistamiseks kasutatavate mikrokiipide väljastamiseks ei korralda PTA konkurssi, kuna

nende loomade identifitseerimine ei ole looma- ega rahvatervise suhtes kõrge riskiga. Koerte ja

kasside mikrokiibiga märgistamine on siiani olnud vabatahtlik tegevus ning kohustus

märgistada loom mikrokiibiga kaasnes ainult looma teise riiki viimisega. Kuna üldine

identifitseerimiskohustus on lemmikloomapidaja jaoks kehtinud kogu aeg, siis loomatervise

seisukohast olukord ei muutu. Mikrokiipe turustavaid ettevõtjaid on mitmeid ning sättega ei

soovita tekitada konkursi korras võimalust anda monopol ühele neist ettevõtjatest. Edaspidi

sõlmib PTA halduslepingu kõigi lemmikloomadel kasutatavate heakskiidetud mikrokiipe

müüvate ettevõtjatega.

Eelnõu § 1 punktiga 19 täiendatakse seadust §-ga 301, millega sätestatakse PTA-le volitus

anda loomapidajale nõusolek saada erand põllumajanduslooma üldistest

identifitseerimisnõuetest.

Määruse (EL) 2019/2035 artiklites 39, 47, 53, 54 ja 61 on sätestatud, et sellise nõusoleku võib

teatud tingimustel anda pädev asutus. Eelnõus sätestatakse, et Eestis annab selle nõusoleku

PTA. Lisaks sätestatakse nõusoleku andmise või sellest keeldumise otsuse tegemise tähtaeg,

milleks on 30 päeva asjakohase taotluse saamisest arvates.

15

Seadust täiendatakse §-ga 301 EL-i õiguse paremaks rakendamiseks. VS-is ei ole praegu

sätestatud identifitseerimisnõuetest üksikerandi andmise võimalust. Eelnõu kohaselt võib PTA

vabastada veiste, sigade, lammaste ja kitsede kinnist ettevõtet käitavad ettevõtjad ning sigu,

lambaid ja kitsi kultuurilisel, vabaajategevusega seotud ja teaduslikul eesmärgil ning veiste

puhul ka ajaloolistel põhjustel või spordiga seotud eesmärgil pidavad ettevõtjad üldiste

identifitseerimisnõuete täitmisest. Kinnine ettevõte on EL-i loomatervise määruse definitsiooni

kohaselt vabatahtlikkuse alusel loodud alaline, geograafiliselt piiritletud ettevõte, mis on

loomade liikumiseks heaks kiidetud ja kus loomi peetakse või aretatakse näitusteks, hariduse

eesmärgil, liigi säilitamiseks või uurimistööks, loomi peetakse suletud ruumides ja eraldatuna

ümbritsevast keskkonnast ning loomade suhtes kohaldatakse loomatervise seire- ja

bioturvameetmeid.

Praegu on PTA Eestis heaks kiitnud ainult ühe kinnise ettevõtte – Tallinna Loomaaia. Lisaks

on Eestis veel ettevõtteid, kus loomi avalikult näidatakse, kuid neid ei saa pidada kinnisteks

ettevõteteks. Siiski ei ole välistatud, et sellise loa taotlejaid lisandub. Hoolimata sellest, et

praegu on nende ettevõtete arv väike, kellel on õigus saada erand, tuleb riigil tagada erandi

andmise võimalus. Tallinna Loomaaias peetakse veiseid, hobuslasi, lambaid, kitsi, kaamellasi

ja hirvlasi, kes tuleb üldiste nõuete kohaselt märgistada. Kuna need loomad on juba loomaaia

vajadusi ja nõudeid arvestades märgistatud ja nende liikumine on suure kontrolli all, siis ei ole

vajadust rakendada topelt nõudeid.

PTA võib anda tarneahela ettevõtjatele nõusoleku jätta täitmata sigade identifitseerimise

kohustus, kui kõnealuseid loomi kavatsetakse vedada selle tarneahela raames Eesti

territooriumil, tingimusel, et muude jälgitavusmeetmete rakendamisega tagatakse nende

loomade täielik jälgitavus. Kinnise tarneahela võimalust Eestis praegu taotletud ei ole.

Tavapäraselt on kohustus märgistada sead sünniettevõtte numbriga selles farmis, kus nad

sündisid. Tarneahel on määruse (EL) 2019/2035 kohaselt integreeritud tootmisahel, millel on

loetellu kantud taudide puhul ühtne tervisestaatus ning mis koosneb koostöövõrgust, kuhu

kuuluvad pädeva asutuse heaks kiidetud spetsialiseerunud ettevõtted, mille vahel sigu

tootmistsükli lõpetamiseks veetakse. See tähendab, et samal põllumajandustootjal võib olla

mitu erineva registrinumbriga pidamiskohta, mille vahel võib PTA nõusolekul vedada loomi

ilma märgistamata, aga kui loomad tarneahelast välja viiakse, näiteks tapamajja, siis

märgistatakse nad selle pidamiskoha numbriga, milles neid viimati peeti. Nõusolek antakse

määruse (EL) 2019/2035 kohaselt, kui pidamiskohad on sama loomatervise alase staatusega ja

ettevõte tagab oma pidamiskohtade vahelisel liikumisel sigade jälgitavuse muul viisil.

PTA võib anda nõusoleku kasutada lihtsustatud identifitseerimismeetodit selliste hobuslaste

puhul, keda kavatsetakse vedada tapamajja ning kelle kohta ei ole kogu eluea jooksul antud

välja kehtivat EL-i loomatervise määruse artikli 110 lõike 1 punkti a kohast

identifitseerimisdokumenti, nn hobusepassi. Sellised hobuslased võivad olla alla 12 kuu

vanused ja nende liikumine sünniettevõttest Eesti asuvasse tapamajja peab olema katkematult

jälgitav. Hobuslased tuleb sellisel juhul vedada otse tapamajja ning selle veo ajal peavad nad

olema individuaalselt identifitseeritud mikrokiibi, tavalise või elektroonilise kõrvamärgi või

sõrgatsile kinnitatava tavalise või elektroonilise tähisega, mis on loetletud määruse (EL)

2019/2035 III lisas. Eestis ei ole hobuste tapmine lihaks tavapärane, seda eriti alla aastaste

hobuste puhul, ning hobuslaste kohta väljastatakse alati nõuetekohases korras

identifitseerimisdokument. Seega on tegemist EL-i õigusest tuleneva võimalusega, mis tuleb

seadusega tagada, kuid mille kasutamist praktikas on vähe ette näha.

Eelnõu § 1 punktiga 20 täpsustatakse VS-i § 31 pealkirja.

16

Kehtiv pealkiri „Põllumajandus- ja vesiviljeluslooma kohta arvestuse pidamine“ muudetakse ja

edaspidi on nimetatud paragrahvi pealkiri „Peetava maismaa- ja vesiviljeluslooma kohta

arvestuse pidamine“. EL-i loomatervise määruse artikli 84 kohaselt on maismaaloomade

pidamise või loomse paljundusmaterjali kogumise, tootmise, töötlemise või säilitamise

ettevõtteid käitavad ettevõtjad kohustatud oma ettevõtted registreerima sama määruse artikli 93

kohaselt. Muud kui loomse paljundusmaterjali ettevõtteid käitavatele ettevõtjatele (ettevõtjad,

kes käitavad artikli 93 kohaselt registreerimisele või artikli 97 lõike 1 kohaselt heakskiitmisele

kuuluvaid ettevõtteid) kehtib kohustus EL-i loomatervise määruse artikkel 102 alusel pidada

ettevõttes peetavate loomade kohta arvestust. Kuna peetavate maismaaloomade hulka kuuluvad

ka muud loomad peale põllumajandusloomade – näiteks koerad, kassid ja valgetuhkrud, kui

sellist liiki loomi peetakse muul eesmärgil kui lemmikloomana – on selguse huvides asjakohane

paragrahvi pealkiri korrigeerida.

Eelnõu § 1 punktiga 21 muudetakse VS-i § 31 lõiget 4.

Sättega täpsustatakse lõikes toodud volitusnormi ulatust. Kehtivas sättes on ministri pädevuses

kehtestada erandite kohaldamise ning erandi kohaldamise taotlemise ja taotluse lahendamise

kord kõigi erandite puhul, mida võib EL-i loomatervise määruse kohaselt kehtestada kas riik

või pädev asutus. Sätte lisamise eesmärk on rakendada EL-i õigusest tulenevat paindlikkust.

Tulenevalt üldisest eesmärgist vähendada bürokraatiat soovitakse eelnõuga anda PTA-le

kaalutlusõigust, jättes edaspidi ministrile õiguse ainult nende erandite kohaldamise ning erandi

kohaldamise taotlemise ja taotluse lahendamise korra kehtestamiseks, mis on riigi pädevuses

olevad üldised erandid. Pädeva asutuse õigus otsustada erandi kohaldamise üle üksikjuhtumina

on sätestatud eelnõu punktis 18 (uues VS-i §-s 301). Seetõttu muudetakse § 31 lõikes 4 viiteid,

edaspidi on volitusnormis viited ainult EL-i loomatervise määruse artiklitele 41, 48, 59, 60 ja

62. Ministri määrusega võib edaspidi loomagrupi või kõigi seda liiki loomade suhtes lubada

loomaliigile tavaliselt kohustusliku identifitseerimisvahendi asendada alternatiivse

identifitseerimisvahendiga või lubada hobune teatud tingimustel märgistamata jätta.

Volitusnorm on lisatud võimalusena, kuna määruses (EL) 2019/2035 sätestatud erandi

kohaldamise vajadus võib ajas muutuda. See sõltub näiteks nende ettevõtete või loomagruppide

olemasolust, mille puhul erandit võib kohaldada, või sektori soovist erandit kohaldada. Praegu

seda volitusnormi kasutatud ei ole, sest loomapidajad ei ole sellekohaseid taotlusi esitanud.

Eelnõu § 1 punktiga 22 muudetakse ja sõnastatakse uuesti VS-i § 32.

Paragrahvi reguleerimisese jääb osaliselt samaks, paragrahvis sätestatakse lemmikloomade

kohta arvestuse pidamise nõuded.

Kehtiva VS-i § 32 kohaselt ei ole Eestis peetavate koerte, kasside ja valgetuhkrute elektroonne

identifitseerimine kohustuslik ning nende liikumisel teise liikmesriiki ärilisel või mitteärilisel

eesmärgil peavad nad olema märgistatud vastavalt määruse (EL) nr 576/2013 või määruse (EL)

2019/2035 nõuetele. Kuna määrus (EL) nr 576/2013 muutub kehtetuks 21. aprillil 2026, toimub

praegu EL tasandil määrust (EL) nr 576/2013 asendavate õigusaktide menetlemine. Nende

õigusaktide jõustumine on planeeritud 22. aprillist 2026. Sellest erinevalt sätestatakse eelnõu §

1 punktis 12 (VS-i § 30 lg 11) koera, kassi ja valgetuhkru pidaja, sealhulgas kaubanduslikul või

eriülesannete täitmise eesmärgil sellist liiki looma pidaja kohustus korraldada oma looma

identifitseerimine mikrokiibiga. Nimetatud loomade kohta arvestuse pidamise nõuded on

eelnõu kohaselt edaspidi sätestatud VS-i §-s 32. Arvestust koerte, kasside ja valgetuhkrute

kohta peab edaspidi KOV-ide asemel Eesti riik.

Koerte, kasside ja valgetuhkrute mikrokiibiga identifitseerimise ning registreerimise kohustus

võib endast kujutada teatud ulatuses omandipõhiõiguse riivet, samas ei sea see piiranguid isiku

õigusele ja vabadusele lemmiklooma pidada. Põhiseaduse (edaspidi PS) § 32 sätestab

17

omandipõhiõiguse. Omandipõhiõigus on olemuselt vabadusõigus ning see annab isikutele

iseseisvuse ja vabaduse oma elu iseseisvalt korraldada. Omandipõhiõigusega on kaitstud vara

omanikule kuuluvana (omandiõigus) nii ise kui ka selle vaba valdamine, kasutamine ja

käsutamine. PS-i § 32 lõike 2 teine lause näeb omandiõiguse piiramiseks ette lihtsa

seadusereservatsiooni. Lihtne seadusereservatsioon tähendab, et üldjuhul võib omandiõigust

piirata mis tahes eesmärgil, mis ei ole PS-iga vastuolus15. Formaalselt peavad omandiõiguse

kitsendused tulenema seadusest. Omandipõhiõiguse kitsendused ei tohi olla

ebaproportsionaalsed ega piirata omanikke ebamõistlikult. Kuna saavutatav eesmärk on

loomade jälgitavuse tagamine ning lemmiklooma tervise ja heaolu kaitse ning see eesmärk on

õiguspärane, siis on teatav riive õigustatud. Riive on ka loomaomanike huvides, sest võimaldab

neil oma omandit paremini kaitsta ja lahti pääsenud looma üles leida. Kaalutud võimalike

mitteregulatiivsete ja regulatiivsete lahenduste võrdlev analüüs ja järeldused esitati VTK-s.

Praegu on lemmikloomade registreerimine ja nende kohta arvestuse pidamise süsteem

killustunud KOV-ide erinevate andmekogude vahel ning osas KOV-ides puudub elektrooniline

arvestuse pidamine üldse. Mitteregulatiivsed võimalused ei ole ootuspärast tulemust andnud.

Seetõttu on vajalik kehtestada loomapidajatele uued kohustused. Koera, kassi ja valgetuhkru

identifitseerimis- ja registreerimiskohustus aitab kaasa loomade jälgitavuse tagamisele ning

parema loomatervise ja -heaolu saavutamisele ning on seega sobiv meede. Identifitseerimis- ja

registreerimiskohustus on vajalik, kuna eelnimetatud eesmärki ei ole võimalik saavutada mõne

teise isikut vähem koormava abinõuga, mis on vähemalt sama efektiivne kui esimene. Riive on

mõõdukas, sest legitiimse eesmärgi olulisus kaalub üles piirangu intensiivsuse loomaomaniku

jaoks. Kokkuvõtvalt saab järeldada, et muudatustega kavandatav omandipõhiõiguse riive on

vastavuses proportsionaalsuse põhimõttega, sest rakendada kavandatavad meetmed on sobivad,

vajalikud ja mõõdukad.

Koerte, kasside ja valgetuhkrute jälgitavuse kohustuse rikkumise tuvastamisega seotud

karistusmäärasid (VS § 98) kehtivate nõuetega võrreldes ei muudeta. Kehtima jääb looma

identifitseerimise ja registreerimise kohustuse täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmise

eest trahvimäär kuni 200 trahviühikut ning kui rikkumise on toime pannud juriidiline isik,

karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot. Need maksimaalsed trahvimäärad kehtivad kõikide

loomade jälgitavuse nõuete rikkumise korral. Järelevalvet nõuete täitmise üle teeb PTA. Oma

menetluses ja trahvide määramisel lähtub PTA proportsionaalsuse põhimõttest.

Proportsionaalsuse põhimõte tähendab, et isegi kui rikkumine on formaalselt olemas, et tohi

järelevalveasutus reageerida automaatselt või ülemäära karmilt, vaid peab valima olukorrale

vastava, võimalikult leebe, kuid tõhusa meetme. Seni on rikkumisi tuvastatud enamasti

juriidilistel isikutel ja nende puhul lähtutakse nende rahalisest seisust, rikkumise ulatusest,

rikkumise olulisusest ja isiku varasemast käitumisest. Füüsiliste isikute puhul on peamine

eesmärk, et lemmikloomad oleksid kiibistatud, nende kohta oleksid andmed registris olemas ja

esitatud andmed oleksid õiged. Sellisel rikkumise tuvastamisel saab teha kõigepealt

meeldetuletuse ning seejärel ettekirjutuse koos tähtajaga rikkumise lõpetamiseks ja seda

vajadusel koos sunnirahahoiatusega. Sunniraha ei ole karistus, vaid meede, millega saab

sundida inimest rikkumist lõpetama. Rahatrahve määratakse vaid väärteomenetluse läbiviimisel

ning lemmikloomapidajate puhul ei ole väärteomenetluse alustamine ainuüksi jälgitavuse

nõude täitmata jätmise või ajakohastamata registriandmete tuvastamise korral üldjuhul

põhjendatud ning proportsionaalne. Enne väärteomenetluse alustamist kohaldatakse leebemaid

riikliku järelevalve meetmeid, milleks on nii ettekirjutus kui vajadusel haldussunnivahendid.

Vahemikus 2024-2025 on PTA tuvastanud VS-iga kehtestatud nõuete rikkumisi koerte, kasside

ja valgetuhkrute pidamisel 936 korral. Need on seotud marutaudivastase vaktsineerimise ja/või

15 RKPJKo 17.04.2012, 3-4-1-25-11, p 37

18

jälgitavuse nõuete rikkumisega nimetatud liikide pidamisel, kuid enamik neist rikkumistest on

seotud marutaudivastase vaktsineerimise nõude täitamata jätmisega. Ettekirjutusi tehti sel

perioodil 486 korral. Juhtumeid, kus loomapidaja ei kõrvaldanud rikkumisi vabatahtlikult enne

ettekirjutuse tähtaja möödumist ning mille tõttu rakendati sunniraha, on kokku 50, kogusummas

11 245 eurot. Sunniraha määramise statistika 2024-2025 aastate jooksul on järgmine:

Kuni 100 eurot 22 korral

101-500 eurot 25 korral

600 1 korral

700 1 korral

2000 1 korral

2000 euro suurune sunnirahahoiatus on määratud juriidilisele isikule, kuna väiksemad summad

(100-200 eurot) ei ole juriidilistele isikutele olnud piisavalt mõjusad. Samuti, kui isik

ettekirjutuse täidab ja sunniraha rakendamise otsuse vaidlustab, siis need vaided on PTA

enamasti rahuldanud ning sunniraha on tühistatud. Seda põhjusel, et järelevalve eesmärk ei ole

isikute karistamine, vaid nende õiguskuuleka käitumise saavutamine. Neist juhtumitest on

väärtegusid algatatud ühel korral, mille puhul isik ei järginud määruse (EL) 2020/688 artikliga

71 kehtestatud nõudeid ning toimetas koeri teise liikmesriiki ilma tervisesertifikaadita. Selle

juhtumi puhul rakendati rahatrahvi 2000 eurot.

Loomapidamisega kaasnevad kohustused ja vastutus. Näiteks kõikide koera, kassi ja

valgetuhkru pidajate kohustus on vaktsineerida oma loom marutaudi vastu vähemalt kord iga

kahe aasta tagant. Lemmiklooma võtmisel tuleb arvestada nii selleks kui ka muude

loomapidamiseks vajalike kuludega. Isik peab juba lemmiklooma võttes arvestama, et tal oleks

võimalust ja vahendeid, sh rahalisi, nende kohustuste täitmiseks, sõltumata sellest, kus isik elab

või mitut looma ta on otsustanud pidada. Järelevalvemenetluse käigus rikkumiste tuvastamisel

otsustab PTA, millised on sobilikud meetmed. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium on

ette valmistamas üle-eestilist kiibistamise ja registreerimise kampaaniat, mis aitaks

loomapidajatele uute nõuetega kaasnevat täiendavat koormust leevendada. PTA teeb koostööd

loomakaitseorganisatsioonidega ning kohalike omavalitsustega, et võimalusel toetada

loomapidajaid nende loomade nõuetekohasel pidamisel. Kui isik ei tule toime loomapidamisega

ja sellega seoses pannakse ohtu looma elu ja tervis, võib PTA äärmuslikel juhtudel rakendada

asendustäitmist ning looma nõuetekohase pidamisega seotud kohustuse loomapidajalt

täitmiseks üle võtta. Alati tuleb arvestada konkreetse juhtumi puhul rikkumise olulisust ja

asjaolusid ning kohaldada proportsionaalset meedet. Lemmikloomade puhul on järelevalve

vihjepõhine, riskipõhist järelevalvet lemmikloomade pidamisel PTA ei rakenda.

Kuna kehtiva õiguse kohaselt on koerte ja kasside kiibistamise ja registreerimise nõude

kehtestamine KOV-ide korraldada vastava eeskirja kehtestamisega, siis KOV-id oma

järelevalve käigus lähtuvad rikkumiste menetlemisel ja karistuste määramisel kohaliku

omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) alusel kehtestatud karistusmääradest. KOKS § 663

kohaselt on koerte ja kasside pidamise eeskirjade rikkumise eest karistusmäär (rahatrahv) kuni

200 trahviühikut, kui rikkumise korral on ettevaatamatusest põhjustatud varaline kahju või

inimesele tervisekahjustus.

Paragrahvi 32 lõike 1 kohaselt peetakse koera, kassi ja valgetuhkru kohta, sealhulgas sellist

liiki kaubanduslikul või eriülesannete täitmise eesmärgil peetava looma kohta arvestust

loomade registris.

19

Kehtiva õiguse kohaselt peavad KOV-id korraldama koerte ja vajadusel teiste lemmikloomade

kohta arvestuse pidamist oma haldusterritooriumil. Eesti 78 KOV-ist 67 on 2025. aasta jaanuari

seisuga lemmikloomade kohta arvestuse pidamise tehnilise keskkonna kasutamiseks sõlminud

lepingu elektroonse andmekogu ehk lemmikloomaregistri tehnilise keskkonna teenuse

pakkujaga (6616 IT ettevõttega Spin TEK AS17 (edaspidi Spin TEK), 618 Eesti Loomaarstide

Koja (edaspidi ELK) lemmikloomaregistriga19). Viiel KOV-il on sõlmitud leping mõlema

teenusepakkujaga. Lisaks on tõukoeri võimalik kanda Eesti Kennelliidu (edaspidi EKL)

tõuregistrisse. EKL-i tõuregister on veebis kättesaadav ja otsingu tegemiseks kasutatav kõigile

soovijatele, kuid ükski KOV seda andmekogu lemmikloomade kohta arvestuse pidamiseks ei

kasuta ning kummagi teenusepakkuja andmekogu sellega liidestatud ei ole. Samuti säilitatakse

selles registris koera kasvataja andmed, kuid mitte tegeliku pidaja andmed, mistõttu sealsed

andmed ei ole ka KOV-i ülesannete täitmisel asjakohased. Lemmikloomaregistri teenust

kasutavates KOV-ides on lisaks koerte ja mõnel juhul ka kasside kiibistamise kohustuse

nõudele vaja kiibistatud looma ja tema pidaja andmed kanda kumbagi eelnimetatud registrisse.

Oma haldusterritooriumil peetavate lemmikloomade kohta ühiskasutust võimaldavas

elektroonses andmekogus arvestuse pidamine puudub 12 KOV-il. Vaatamata sellele, et mõnes

neist KOV-idest on koerte ja kasside pidamise eeskirjaga ettenähtud kiibistatud lemmiklooma

ja tema pidaja andmete kandmine andmekogusse (üleriigilises) lemmikloomade registris, ei ole

neil KOV-idel ligipääsu registrisse kantud lemmikloomade ja nende pidajate andmetele, kuna

puudub leping lemmikloomaregistriga ja seetõttu ei ole võimalik KOV-il kiibistatud

lemmikloomade kohta ka arvestust pidada. Kuigi teoreetiliselt on võimalik nii paberkandjal kui

ka mõnes arvutiprogrammis (näiteks Exceli tabelit kasutades) arvestust pidada selliselt, et

loomapidaja isikuandmete töötlemine toimuks süsteemselt ja isikuandmete kaitse üldmääruse20

nõuete kohaselt, on see küllalt keerukas ja ametnike tööaja kasutuse mõttes tõenäoliselt

ebaefektiivne ja ebamugav.

On oluline, et KOV-id kasutaksid sellist elektroonilist andmekogu, millele pääsevad ligi ka

teised KOV-id, järelevalveametnikud, veterinaararstid ning varjupaigad, et pidaja juurest lahti

pääsenud mikrokiibiga märgistatud looma pidajat oleks võimalik lihtsalt ja kiirelt tuvastada,

vaatamata sellele, millisest Eesti piirkonnast loom leitakse. See pole aga võimalik, kui KOV-i

andmekogule on ligipääs olemas vaid KOV-il endal. Just sel põhjusel on tähtis elektroonilise

andmekogu kasutuselevõtt kõigis KOV-ides ning KOV-ide kasutatavate andmekogude ühtse

üleriigilise süsteemina toimimine. See eeldab kõikide KOV-ide omavahelist koostööd, mis

aastate vältel ei ole senini tulemust andnud. KOV-id, kaasates selleks Eesti Linnade ja Valdade

Liitu (edaspidi ELVL) ja loomakaitseorganisatsioonid on aastaid avaldanud soovi, et

kehtestataks riiklik nõue lemmikloomade kiibistamiseks ja loodaks riigile kuuluv

lemmikloomaregister lemmikloomade kohta arvestuse pidamiseks. Eelnõu kohaselt tullakse

sellele soovile vastu ning luuakse riigi lemmikloomaregister PRIA põllumajandusloomade

registri juurde.

Nende liikide kindlakstegemiseks, kelle pidamisel hakkab kehtima üleriigiline kohustus loom

kiibistada ja eespool nimetatud registris registreerida, on arvestatud järgneva teabega. Võttes

arvesse olemasolevaid andmeid, mille põhjal koer on ligi veerandis ja kass ligi kolmandikus

Eesti kodudest ning kokku on neid müüdud lemmikloomasööda põhjal ~544 000 isendit

16 Kadri Kabeli e-mail Spin TEK AS infomeilile 7.01.2025 17 Spin TEK AS. LLR Lemmikloomaregister, 2025. https://www.llr.ee/ 18 Kadri Kaugeranna kõne Julia Abramile 04.05.2023 19 Eesti Loomaarstide Koda. Eesti Lemmikloomaregister, 2025. http://lemmikloomaregister.ee/ 20 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/679, 27. aprill 2016, füüsiliste isikute kaitse kohta

isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta

(isikuandmete kaitse üldmäärus)

20

(243 500 koera ja 300 400 kassi)21. Eeldusel, et iga KOV-i andmekogus registreeritud

lemmikloom on unikaalne, ega esine samaaegselt mõlemas registris, on Eestis kiibistatud ja

registreeritud vähem kui 50% kassidest ja koertest. Tegelik seis on siiski veelgi kehvem, sest

osa KOV-e ja loomapidajaid on registreerinud sama lemmiklooma mõlemas andmekogus.

Samuti selgub neist andmetest, et kuigi Eestis peetakse kasse enam kui koeri, on kasse koertest

vähem registreeritud.

Tabel 1 Registreeritud lemmikloomade arvud liikide kaupa 10. jaanuari 2025. a seisuga ELK

ja Spin TEK andmetel*

Looma liik

Loomade arv

ELK-s

Loomade arv

Spin TEK-is

Liigi esindajaid

kokku

Koer 58 556 95 100 153 656

Kass24 739 90 100 114 839

Valgetuhkur272

272

Roomajad1

1

Küülik46

46

Lind13

13

Nasua4

4

Kilpkonn5

5

Kala3

3

Määramata9

9

Loomi kokku: 83 648 185 200 268 848

*Andmete hulgast on eemaldatud registreeritud põllumajandusloomade arvud.

Varjupaikadesse sattuvate uut kodu otsivate lemmikloomade liigilise koosluse22,23 põhjal

selgub, et varjupaika jõuavad peamiselt kassid, vähemal määral ka koerad, kuid siiski

sagedamini võrreldes muude liikidega. Võimalik, et koeri jõuab varjupaikadesse vähem just

nimelt selle pärast, et enamikus KOV-ides on koerte kiibistamine tehtud kohustuslikuks ja

leitud koera pidajat on võimalik hõlpsalt tuvastada. Kuigi ligi pooltes KOV-ides on kasside

kiibistamine reguleeritud, on see paljudes neist jäetud loomapidajale vabatahtlikuks ning

enamik kasse on eeldatavasti just seetõttu kiibistamata. Kassi lahtipääsemise korral on

keeruline, kui mitte võimatu, tema pidajat tuvastada, kuna toakassidel puudub tõenäoliselt ka

kaelarihm pidaja kontaktandmetega. Arvestades veel, et kasse peetakse arvuliselt rohkem kui

koeri, ei ole liiast järeldada, et see on ka üks põhjus, miks neid on varjupaikades rohkem. 67

KOV-i on juba praegu koerte ja kasside pidamise eeskirjaga pannud loomapidajale kohustuse

kiibistada oma koer, mistõttu on asjakohane koerte kiibistamisega jätkata, lisades

kohustuslikult kiibistatavate liikide hulka kassid ja kehtestada see kohustus üle riigi. Koerad ja

kassid koos valgetuhkrutega on Eestis registreeritud lemmikloomade arvu poolest enim

peetavad loomaliigid. Samuti kehtivad nende liikide puhul liikmesriikides ja kolmandasse riiki

liikumisel ühtsed EL-i nõuded, sealhulgas kohustus loom mikrokiibiga märgistada ja

loomapidaja kohustus omada looma pidamise korral lemmikloomapassi. Seetõttu on

asjakohane viia Eesti nõuded kooskõlla EL-i õigusaktide nõuetega, sealhulgas määrusega (EL)

nr 576/2013, ning kehtestada sarnaselt koera ja kassi pidamise puhul kehtiva kiibistamise ja

registreerimise kohustusele sama nõue ka valgetuhkru pidamise korral. Kuigi määrus (EL) nr

576/2013 muutub kehtetuks 21. aprillil 2026, menetletakse praegu seda määrust asendavaid EL

21 FEDIAF EuropeanPetFood. Annual report, 2024. https://europeanpetfood.org/about/annual-report/ 22 Tartu Koduta Loomade Varjupaiga koduleht. Statistika, 26.09.2024.

https://loomadevarjupaik.eu/varjupaik/statistika/ 23 Varjupaikade MTÜ koduleht. Tähtsad numbrid ja dokumendid, 26.09.2024. https://varjupaik.ee/varjupaikade-

mtu/tahtsad-numbrid-ja-dokumendid

21

õigusakte, mis jõustuvad 22. aprillist 2026. Nende õigusaktide kavandite põhjal jätkub koerte,

kasside ja valgetuhkrute kiibistamise nõude rakendamine nende lemmikloomadega reisimisel.

Eelnõu kohaselt tehtava muudatusega sätestatakse VS-i § 32 lõikes 1, et edaspidi peetakse

arvestust koerte, kasside ja valgetuhkrute kohta loomade registris, kuhu luuakse selleks tarbeks

riigi lemmikloomaregister. Selle muudatusega leevendatakse varasemalt KOV-idele

kehtestatud nõudeid lemmikloomade kohta arvestuse pidamisel. Nimelt võtab riik eelnõu

kohaselt KOV-idelt arvestuse pidamise kohustuse üle ja loob ühtsetel alustel toimiva

andmekogu (riigi lemmikloomaregister), et lahendada eespool kirjeldatud probleeme.

Paragrahvi 32 lõike 2 kohaselt tuleb loomade registris registreerida ka selline Eestis peetav

koer, kass ja valgetuhkur, kes on Euroopa Liidu liikmesriigist sisse toodud või Eestisse

toimetatud. Tähtaeg nende loomade registreerimiseks on üks kuu, kui loomapidaja on

välismaalane välismaalaste seaduse tähenduses ning kolm kuud, kui tegu on EL-i kodanikuga

Euroopa Liidu kodaniku seaduse tähenduses. Nimetatud tähtajad loomade registreerimise kohta

on kooskõlas nii välismaalaste seaduses24 (§ 121 lõiked 1 ja 2) kui Euroopa Liidu kodaniku

seaduses25 (§ 7 lg 2) sätestatud tähtaegadega, mille jooksul kõnealused isikud peavad oma

elukoha registreerima rahvastikuregistri seaduses sätestatud korras. Mõistlik on ette näha, et

loomade registris registreerimise tähtaeg on seotud isiku elama asumisega Eestis ning enda

elukoha andmete registreerimisega rahvastikuregistris.

Koera, kassi ja valgetuhkru registreerimise kord on vaja kehtestada ka nende loomade

kaubanduslikul eesmärgil liikumise korral. Kauplemisel tehakse veterinaarjärelevalvet ja

veterinaarkontrolli Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2017/62526 sätestatud

nõuete kohaselt. Loomad, kellega kaubeldakse, peavad seega vastama veterinaarnõuetele.

Sellisel puhul on loomaga kaasas loomatervise sertifikaat, mis vastab komisjoni

rakendusmääruse 2021/40327 I lisa 61. peatükis esitatud "CANIS-FELIS-FERRETS-INTRA"

näidisele EL-i liikmesriikide vaheliseks liikumiseks või II lisa 38. peatükis esitatud näidisele

CANISFELIS-FERRETS EL-i toomiseks. Nimetatud sertifikaat vormistatakse liikmesriikide

pädevaid asutusi ühendavas Euroopa Komisjoni kaubanduse kontrolli- ja ekspertsüsteemi

veebiplatvormi elektroonilises infosüsteemis TRACES (edaspidi TRACES). Loomatervise

sertifikaadile märgitakse lisaks looma andmetele ka liigutava (ehk saatja) ja vastuvõtva (ehk

saaja) ettevõtja andmetele ka lähetamise kuupäev, sihtriik ja aadress sihtriigis, kuhu loomad

toimetatakse. Loomapidaja (ettevõtja loomatervise määruse artikli 4 punkti 24 mõistes) peab

korraldama selle looma registreerimise viivitamata arvates looma jõudmisest sihtkohta, aga

mitte hiljem kui kolme päeva jooksul sihtkohta jõudmise päevast arvates.

24 RT I, 17.04.2025, 13 25 RT I, 17.04.2025, 19 26 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2017/625, 15. märts 2017, mis käsitleb ametlikku kontrolli ja muid

ametlikke toiminguid, mida tehakse eesmärgiga tagada toidu- ja söödaalaste õigusnormide ning loomatervise ja

loomade heaolu, taimetervise- ja taimekaitsevahendite alaste õigusnormide kohaldamine, millega muudetakse

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EÜ) nr 999/2001, (EÜ) nr 396/2005, (EÜ) nr 1069/2009,

(EÜ) nr 1107/2009, (EL) nr 1151/2012, (EL) nr 652/2014, (EL) 2016/429 ja (EL) 2016/2031, nõukogu määruseid

(EÜ) nr 1/2005 ja (EÜ) nr 1099/2009 ning nõukogu direktiive 98/58/EÜ, 1999/74/EÜ, 2007/43/EÜ, 2008/119/EÜ

ja 2008/120/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EÜ)

nr 854/2004 ja (EÜ) nr 882/2004, nõukogu direktiivid 89/608/EMÜ, 89/662/EMÜ, 90/425/EMÜ, 91/496/EMÜ,

96/23/EÜ, 96/93/EÜ ja 97/78/EÜ ja nõukogu otsus 92/438/EMÜ (ametliku kontrolli määrus) 27 Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2021/403, 24 märts 2021, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruste (EL) 2016/429 ja (EL) 2017/625 rakenduseeskirjad seoses teatavatesse kategooriatesse

kuuluvate maismaaloomade ja nende paljundusmaterjali saadetiste liitu toomiseks ja liikmesriikidevaheliseks

liikumiseks kasutatavate loomatervise sertifikaatide näidiste ja loomatervise/ametlike sertifikaatide näidistega,

selliste sertifikaatidega seotud ametliku sertifitseerimisega ning tunnistatakse kehtetuks otsus 2010/470/EL (EMPs

kohaldatav tekst)

22

Kehtiva õiguse kohaselt puudub riiklik kohustus teatud tähtajaks oma koer, kass või

valgetuhkur registreerida. Uute nõuete kehtestamisega on vaja tagada, et teisest riigist Eestisse

oma lemmikloomaga reisides ja siia elama jäädes oleks ka nende lemmikloomade kohta

võimalik arvestust pidada ja nende loomade jälgitavus oleks tagatud. Lühiajalisele puhkuse-

või tööreisile lemmikloomaga tulles ei ole vaja oma lemmiklooma loomade registris

registreerida, kuid Eestisse elama jäädes on oluline, et looma oleks tema kadumamineku ja

seejärel leidmise korral võimalik tagastada tema pidajale. See ei ole võimalik, kui loom ei ole

registreeritud ja tema pidaja andmetega seotud. Nii lemmiklooma kui ka tema pidaja huvides

on, et lemmikloom oleks registreeritud. Välismaalt Eestisse koera, kassi ja valgetuhkruga

reisides peab nimetatud loom olema märgistatud mikrokiibiga, tal peab olema kehtiv

tervisesertifikaat või EL lemmikloomapass. Andmed nii EL-i kodaniku, välisriigi elaniku kui

ka Eesti elaniku/kodaniku lemmiklooma kohta kustutatakse registrist, kui loom viiakse püsivalt

Eestist välja ja selle kohta on esitatud andmed riigi lemmikloomaregistrisse.

Paragrahvi 32 lõike 3 kohaselt peetakse loomade registris arvestust ka teist liiki lemmiklooma

kohta, kui lemmikloomapidaja soovib oma lemmiklooma loomade registris registreerida.

Kuna eelnõu üks eesmärk on toetada KOV-ide ja varjupaikade tegevust hulkuvate loomadega

tegelemisel, on oluline, et loomapidajal oleks vabatahtlikult võimalik registreerida lemmikloom

ka sellisest liigist, keda on võimalik kiibistada ja keda varjupaikadesse ka jõuab (peamiselt

väikeimetajad nagu rotid ja küülikud). Samuti on seda peetud oluliseks VTK tagasiside põhjal.

Lisaks on praegustes KOV-ide lemmikloomaregistrites registreeritud muud liiki lemmikloomi,

kelle registreerimiseks on loomapidajad soovi avaldanud. Nende loomade kohta arvestuse

pidamine jätkub riigi lemmikloomaregistris.

Paragrahvi 32 lõikes 4 sätestatakse koera, kassi ja valgetuhkru pidaja ning VS-i § 32 lõikes 3

nimetatud teist liiki lemmiklooma pidaja kohustus esitada oma peetava looma ning enda kohta

andmed loomade registrisse kandmiseks käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud

õigusaktis sätestatud korras. Pärast lemmikloomale mikrokiibi paigaldamist on vaja

lemmiklooma ja tema pidaja andmed registreerida riigi lemmikloomaregistris. Teatud andmete

esitamise eest lasub vastutus loomapidajal. Nende andmete hulka kuuluvad muu hulgas looma

nimi ja sünniaeg, mille õigsuse eest saab vastutada vaid loomapidaja. Kuigi veterinaararst

korraldab nende andmete registreerimise, ei saa ta nende andmete õigsuse eest vastutada.

Rakendusaktidega on kavandatud sätestada täpne nimekiri andmetest, mille esitab registrisse

kandmiseks loomapidaja, sealhulgas nende andmete esitamise ja ajakohastamise tähtaeg ning

vastutuse ulatus andmete õigsuse eest.

Paragrahvi 32 lõikega 5 sätestatakse nõue, et varjupaika sattuvate loomade, eelkõige koera,

kassi ja valgetuhkru kohta tuleb esitada andmed riigi lemmikloomaregistrisse, et oleks tagatud

loomade jälgitavus ajavahemikul (vähemalt kaks nädalat ehk 14 päeva), mil KOV korraldab

hulkuvate loomade pidamist. Hulkuvate loomade püüdmist, pidamist, nende omaniku

kindlakstegemist ja hulkuvate loomade hukkamist, mida korraldab kohaliku omavalitsuse

üksus oma haldusterritooriumil, reguleeritakse Vabariigi Valitsuse 16. aprilli 2002. a

määrusega nr 130.28 Loomade jälgitavuse osana on oluline teada, kes looma tema sünnist

surmani peab, mistõttu looma lahtipääsemine tema pidaja juurest ja ajutine varjupaigas

pidamine on samuti oluline loomade registris sündmusena ära märkida. Kuna hulkuva looma

varjupaika viimisel ei pruugi olla võimalik looma omanikku kindlaks teha, siis loomapidajate

vahetumise protsess peab olema selge. Juhul kui varjupaika sattunud looma omanikku kahe

nädala jooksul kindlaks ei tehta, loom kas eutaneeritakse või läheb loomapidamisõigus üle

28 RT I, 11.12.2021, 19

23

varjupaigale või uuele omanikule. Varjupaigas 14-päevasel ajavahemikul looma pidamise

kohta kantakse andmed nii-öelda varjupaiga moodulisse. Kui pärast seda ajavahemikku on

looma võimalik kauem varjupaigas pidada, jääb loom varjupaika edasi ja sellisel juhul kantakse

loom varjupaiga kui uue loomapidaja nimele. Varjupaiga moodulisse kantakse andmed looma

leiukoha ja -kuupäeva kohta, andmed varjupaiga kohta, kus looma peetakse, ning andmed tema

edasise saatuse kohta (tagastamine loomapidajale, eutanaasia, varjupaiga või uue omaniku

nimele kandmine ja muud sellised sündmused), mis tagab loomast järjepideva ülevaate ehk

jälgitavuse looma kohta.

Paragrahvi 32 lõike 6 kohaselt tagab iga järgmine koera, kassi ja valgetuhkru pidaja ning muu

lemmiklooma pidaja, et registris registreeritud lemmiklooma pidava isiku vahetus

registreeritakse loomade registris. Vana loomapidaja ehk registreeritud loomapidaja on

kohustatud kaasa aitama loomapidaja vahetumise registreerimisele, sealhulgas kinnitama

looma üleandmise. Vastutuse panemine loomapidaja vahetuse registreerimise eest uuele

pidajale aitab tagada, et ei tekiks segadust ja vaidlusi, kes vastutab, kui keegi ei tee loomapidaja

vahetumise kohta registrikannet. Oluline on, et oleks üks selge vastutaja ja selleks on uus

loomapidaja, sest uuel loomapidajal on kõige suurem huvi enda looma registreerimiseks ja

vastutus oma looma nõuetekohase pidamise eest ning sellega kaasnevad riskid, sealhulgas risk,

et tema loom läheb kaduma. Andmed riigi lemmikloomaregistris registreeritud looma ja tema

pidaja kohta tuleb hoida ajakohasena. Lemmikloomapidaja vahetumise korral esitavad loomade

registris registreeritud lemmikloomapidaja ja lemmiklooma tulevane pidaja isikutuvastust

võimaldaval viisil loomade registri vastutavale töötlejale taotluse loomapidaja vahetumise

registreerimiseks loomade registris. Taotluse esitamisega kinnitab registreeritud

lemmikloomapidaja lemmiklooma üleandmise uuele loomapidajale ja tulevane

lemmikloomapidaja lemmiklooma vastuvõtmise registris registreeritud loomapidajalt.

Loomapidaja vahetumise kohta on oluline hoida andmed ajakohasena, et looma saaks

lahtipääsemise korral tagastada õigele isikule. Nimetatud nõue kehtib nii koera, kassi,

valgetuhkru kui ka muud liiki lemmiklooma kohta, kelle loomapidaja on vabatahtlikult

otsustanud registris registreerida. Kuigi edaspidi kehtestatakse kohustus mikrokiibiga

identifitseerida ja andmed loomade registris registreerida vaid koera, kassi ja valgetuhkru

pidamise korral, antakse eelnõu kohaselt lisaks neile liikidele võimalus registreerida loodavas

riigi lemmikloomaregistris ka muud liiki mikrokiibiga identifitseeritav lemmikloomana peetav

loom. Registrisse kantavate andmete õigsuse ja usaldusväärsuse ning loomade jälgitavuse

nõuete täitmise tagamiseks ning lemmikloomadega kauplemisel pettuse esinemise võimaluse

vähendamiseks on oluline, et kõigi riigi lemmikloomaregistrisse kantavate loomaliikide

registreerimisel järgitaks samu nõudeid.

Paragrahvi 32 lõike 7 kohaselt peab veterinaararst korraldama andmete esitamise loomade

registrisse nii lemmiklooma ja tema pidaja kohta esmakordse kande tegemiseks kui ka püütud

hulkuva koera, kassi, valgetuhkru ja VS-i § 32 lõikes 3 nimetatud loomal varjupaigas tehtud

veterinaarse läbivaatuse ja ravi kohta kande tegemiseks. Senini on mikrokiibiga

identifitseeritud lemmikloomade registreerimist reguleerinud KOV-ide koerte ja kasside

pidamise eeskirjad, mis arvestasid lemmiklooma registri teenust pakkuva ettevõtja tehniliste

lahenduste ja protsessidega ning kellega KOV või loomapidaja on sõlminud lepingu

lemmiklooma ja tema pidaja kohta andmete registrisse kandmiseks. Praegu on lemmiklooma

andmete andmekogusse kandmise õigus sõltuvalt registrist kas loomapidajal, KOV-i ametnikul

või veterinaararstil. Vaatamata kasutatavast teenusepakkujast küsib veterinaararst

andmekogusse andmete kandmise eest tasu (umbes 15 eurot), sest tegemist on eraldi

tööülesandega. Tasu suuruse tõttu ei soovi osa loomapidajaid seda teenust kasutada, mis jätab

Spin TEK-iga lepingu sõlminud KOV-i elanikust loomapidajale võimaluse andmed ise

24

andmekogusse kanda, kuid seda alati ei tehta ja seetõttu võib loom olla küll kiibiga märgistatud,

kuid tema ja tema pidaja andmeid andmekogus ei ole.

Hetkeolukorra kohaselt ei pruugi seega mikrokiibiga identifitseeritud loomad olla

registreeritud, mis tähendab, et märgistamine ei võimalda looma tema pidajaga seostada ja

märgistamine ei kanna oma eesmärki (loomade kohta arvestuse pidamine, hulkuvate loomadega

tegelemine, kadunud lemmiklooma tagastamine pidajale, järelevalveasutuste ülesannete

täitmine). Seetõttu on oluline siduda omavahel kaks protseduuri: lemmikloomale kiibi

paigaldamine ning seejärel kohe andmete registris registreerimine. Nõue, mille kohaselt peab

edaspidi andmed registrisse kandma veterinaararst, on seotud loomakaitseseaduse § 9 lõikes 3

sätestatud nõudega, mille kohaselt tohib kiibistada ainult veterinaararst, ning eelnõu punktiga

13, mille kohaselt tohib looma märgistamiseks kasutatavat mikrokiipi väljastada vaid

veterinaararstile.

Registriandmete usaldusvääruse tagamiseks ja looma identifitseerimisega seotud pettuste

ärahoidmiseks on asjakohane, et sellekohase teabe edastab mikrokiibi paigaldanud

veterinaararst. Mida väiksem on aeg mikrokiibi paigaldamise ja andmete registreerimise vahel,

seda tõenäolisem on andmete registrisse jõudmine. Ideaalolukorras teeb veterinaararst

registrikande sama visiidi ajal, mil ta paigaldab mikrokiibi. Nii oleks loom registreeritud juba

loomakliinikust väljudes ning kadumamineku korral kohe ka registrist leitav ning välistatud

oleks olukord, kus kiibistatud loom ei ole registrisse kantud. Seetõttu sätestatakse, et edaspidi

esitab lemmikloomale mikrokiibi paigaldanud veterinaararst lemmiklooma ja tema pidaja

andmed loomade registrisse kandmiseks. Vabariigi Valitsuse 16. aprilli 2022. a määruse nr 130

„Hulkuvate loomade püüdmise, pidamise ja nende omaniku kindlakstegemise ning hulkuvate

loomade hukkamise kord“ § 3 lõike 2 kohaselt peab veterinaararst varjupaika paigutatud looma

viivitamata läbi vaatama. Veterinaararst esitab andmed püütud hulkuva koera, kassi,

valgetuhkru ja VS-i § 32 lõikes 3 nimetatud loomal varjupaigas tehtud veterinaarse läbivaatuse

ja ravi kohta.

Veterinaararst esitab VS-i § 32 lõikes 3 nimetatud looma kohta järgmised andmed: varjupaigas

tehtud veterinaarse läbivaatuse ja ravi kohta andmed veterinaarse läbivaatuse kohta (läbivaatuse

kuupäev, looma terviseseisundi hinnang, looma kaal, veterinaararsti otsus ravi, ratsiooni ja

pidamisrežiimi kohta) ning loomal teostatud ravi. Nende andmete esitamise nõue kehtestatakse

loomade registri põhimäärusega. Nimetatud andmete esitamine on vajalik selleks, et tagada

vajalik teave nii KOV-idele kui ka loomapidajatele selle kohta, millal loom varjupaika jõudis,

mis seisundis ja mida temaga varjupaigas tehti. Kuna varjupaigas looma pidamise korral tasub

looma pidamise kulu kas KOV (vähemalt 14 esimest päeva vastavalt loomakaitseseadusele) või

loomapidaja, on oluline ka näidata, mille eest arve esitatakse ja mis oli diagnoos või millised

sümptomid tingisid tehtud ravi. Samu andmeid on vaja ka varjupaigal endal (sh

veterinaararstil), et pidada arvestust oma tegevuse kohta (nõue kehtestatud VS alusel) ning

esitada arve kas KOV-ile või loomapidajale, sõltuvalt sellest, kes kulu katab. Arvestuse

pidamine ja looma kohta andmete esitamine registrisse aitab vähendada pettusi ja muudab

varjupaikade tegevuse läbipaistvamaks nii KOV-idele avaliku raha kasutamise vaates kui ka

loomapidajatele, kes oma lemmikloomale varjupaika järele lähevad. Läbipaistvus on oluline

aspekt varjupaikade usaldusväärsuse tagamisel, kuna varjupaigad tegutsevad nii avaliku raha

(KOV-id) kui ka annetuste (loomasõbrad) toel.

Täpsemad registreerimisega seotud nõuded kehtestatakse VS-i § 32 lõike 8 alusel ministri

määrusega. Andmed, mis tavapäraselt registrisse kantakse, on järgmised: looma nimi, liik,

sünniaeg, sugu, värv, tõug, loomale paigaldatud mikrokiibi kood, mikrokiibi paigaldamise

kuupäev, lemmikloomale väljastatud lemmikloomapassi andmed, kui see on väljastatud, ning

25

need andmed on vaja siduda loomapidajaga, kelle kohta saadakse andmed (isikuandmed,

kontaktandmed, elu- või asukoht) üldjuhul rahvastikuregistrist või äriregistrist. Veterinaararst

kontrollib vajadusel loomapidaja andmete õigsust isiku ID-kaardi või muu isikut tõendava

dokumendi alusel, võrreldes seda võimaluse korral Eesti rahvastikuregistris olevate andmetega.

Varjupaika sattunud loomade puhul on vaja loomade registri nii nimetatud varjupaiga

moodulisse kanda juba käesolevas seletuskirjas eespool (VS § 32 lg 5 selgituse juures)

nimetatud andmed looma leiukoha ja -kuupäeva kohta, andmed varjupaiga kohta, kus looma

peetakse, samuti andmed veterinaarse läbivaatuse ja loomale tehtud ravi kohta ja muud sellised

andmed. Täpsed andmed, mis loomade registrisse kantakse, sätestatakse loomade registri

põhimääruses.

Paragrahvi 32 lõikes 8 sätestatakse uus volitusnorm, mille kohaselt kehtestab valdkonna eest

vastutav minister määrusega mikrokiibiga identifitseeritava ja loomade registris registreeritava

koera, kassi, valgetuhkru ja veterinaarseaduse § 32 lõikes 3 nimetatud lemmiklooma

märgistamise ning registreerimise täpsemad tingimused ja korra, nõuded andmete esitamise ja

ajakohasena hoidmise kohta ning mikrokiibi asendamise nõuded.

Kui KOV on kehtiva õiguse kohaselt koerte ja kasside pidamise eeskirjaga ette näinud

loomapidajale kohustuse oma peetav lemmikloom kiibistada ja registreerida, on sama

eeskirjaga kehtestatud ka kiibistamise ja registreerimise täpsem kord. Edaspidi kehtestatakse

täpsemad nõuded lemmikloomade kohta arvestuse pidamiseks VS-i § 32 lõike 8 alusel ministri

määrusega. Määrusega reguleeritakse muu hulgas koerte, kasside ja valgetuhkrute mikrokiibiga

identifitseerimise ja registreerimise tähtaeg, täpsustatakse nii veterinaararsti kui ka loomapidaja

kohustusi ja vastutuse ulatust registrisse kantud andmete ajakohasena hoidmisel ning püütud ja

varjupaika sattunud hulkuvate loomade varjupaigas pidamisel loomade kohta andmete

registrisse kandmise nõudeid. Kui loomapidaja soovib vabatahtlikult kanda registrisse andmed

teist liiki lemmiklooma kohta, keda on võimalik mikrokiibiga identifitseerida, siis kehtivad

sellise looma kohta andmete registreerimisel samad nõuded, mis koerte, kasside ja

valgetuhkrute puhul, välja arvatud identifitseerimise tähtaeg, mis sõltub sellisel puhul liigi

eripärast.

Paragrahvi 32 lõikes 9 sätestatakse nõue, mille kohaselt tasutakse loomade registris koera,

kassi, valgetuhkru ja veterinaarseaduse § 32 lõikes 3 nimetatud lemmiklooma registreerimise

eest ning loomapidaja või lemmikloomapidaja vahetumise korral andmete muutmise eest

riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras.

Tagamaks loodava riigi lemmikloomaregistri toimivuse ja vajaliku hoolduse, kehtestatakse

registreerimise eest riigilõivu tasumise nõue. Riigilõivu peab maksma loomade registris

lemmiklooma registreerimisel ja samuti andmete muutmise eest lemmikloomapidaja

vahetumise korral. Loomapidaja vahetumise registreerimiseks registris tasub riigilõivu uus

loomapidaja ise või teine isik tema nimel. Riigilõivu suurus kehtestatakse riigilõivuseadusega

(vt eelnõu § 4). Loomade registris looma või tema pidaja andmete ajakohasena hoidmiseks

andmete muutmise korral (elukoha andmed, telefoninumbri vahetumine, loomapidaja nime

muutus nt abielu korral vmt) riigilõivu tasuma ei pea. Seni on Spin TEK-iga lepingu sõlminud

KOV-i elanikele olnud looma registreerimine tasuta, kuid see-eest on KOV tasunud ettevõtjale

kuutasuga selle summa elaniku eest, ELK registrisse looma registreerimise eest on loomapidaja

pidanud tasuma 25 eurot. Eelnõuga kavandatava seaduse jõustumise ajaks kantakse KOV-i

registritesse kantud loomade ja nende pidajate andmed üle loodavasse riigi

lemmikloomaregistrisse. Nende andmete riigi lemmikloomaregistrisse ülekandmise eest

loomapidaja riigilõivu tasuma ei pea, kuna loomapidaja või KOV on loomapidaja nimel teenuse

eest juba varem tasunud.

26

Eelnõu § 1 punktiga 23 muudetakse VS-i § 33 pealkirja, sõnastades selle

„Lemmikloomapass“. Kuna eelnõu kohaselt toimub edaspidi kõigi elektroonsete

identifitseerimisvahendite heakskiitmine ja väljastamine õiguslikult samadel alustel (st VS-i §

30 kohaselt), siis on kehtiva VS-i § 33 sätted osaliselt juba teistes sätetes sõnastatud.

Paragrahvis 33 on edaspidi vajalikud üksnes lemmikloomapassiga seotud lõiked 6–9, mistõttu

on asjakohane muuta ja täpsustada paragrahvi pealkirja.

Eelnõu § 1 punktiga 24 tunnistatakse kehtetuks VS-i § 33 lõiked 1–5. Nimetatud lõigete 1−5

sisu on edaspidi sätestatud §-s 30 kehtestatud ühtlustatud identifitseerimisvahendite

heakskiitmise ja väljastamise korras.

Eelnõu § 1 punktiga 25 täiendatakse VS-i § 33 lõikega 61, milles sätestatakse kehtiva seaduse

§ 19 lõike 1 punktis 8 kehtestatud veterinaararsti kohustus lisada lemmikloomapassi

väljastamise korral oma allkirjale kutsetegevuse loa number. Sättest jäetakse välja kohustus

lisada allkirjale ametinimetus. Lemmikloomapassi võib väljastada vaid veterinaararst, mistõttu

ametinimetuse lisamine lemmikloomapassi ei ole vajalik. Sätte asukohta VS-is muudetakse

parema selguse tagamiseks, et lemmikloomapassiga seotud sätted asuksid samas paragrahvis.

Kuna edaspidi on vaja lemmikloomade jälgitavuse tõhustamiseks ja lemmikloomadega

kauplemisel pettuste ennetamiseks lemmikloomapassiga seotud andmed (lemmikloomapassi

väljastamise kuupäev ja passi number ning passi väljastanud veterinaararsti andmed) kanda

loomade registrisse ja siduda need andmed loomaga, kelle kohta lemmikloomapass on

väljastatud, täiendatakse eespool mainitud lõiget ka kohustusega esitada sellised andmed.

Täpsed andmed, mida on vaja loomade registrisse lemmikloomapassi kohta esitada,

sätestatakse loomade registri põhimääruses.

Eelnõu § 1 punktiga 26 asendatakse VS-i § 33 lõikes 8 tekstiosa „Põllumajandus- ja

Toiduametiga“ tekstiosaga „Põllumajandus- ja Toiduamet või temaga“. Selliselt täpsustatud

lõike 8 kohaselt korraldab lemmikloomapassi blankettide trükkimist ja veterinaararstile

väljastamist ning lemmikloomapasside veterinaararstile väljastamise kohta arvestuse pidamist

PTA või temaga halduslepingu sõlminud isik.

Lemmikloomapassiga seotud nõuded on kehtestatud määrusega (EL) nr 576/2013. Selle

määruse artikli 23 lõike 1 kohaselt peab liikmesriigi pädev asutus tagama, et

lemmikloomapasside blankette jagatakse ainult selleks volitatud veterinaararstidele ning et

veterinaararsti nimi ja kontaktandmed peavad olema seotud väljastatud passi numbriga.

Kehtivas õiguses on PTA-l kohustus see teenus välja volitada (VS-i § 33 lg 8). Praktikas on

selgunud, et konkursi ebaõnnestumise või pakkuja loobumise korral võib tekkida olukord, kus

riigi kohustus tagada lemmikloomapasside nõuetekohasus ja nõuetekohane kasutamine võib

olla ohus. Seetõttu on eelnõus passide trükkimise ja väljastamise nõudeid muudetud. Eelnõu

kohaselt korraldab lemmikloomapassi blankettide trükkimist ja veterinaararstile väljastamist

ning lemmikloomapasside veterinaararstile väljastamise kohta arvestuse pidamist PTA või

temaga halduslepingu sõlminud isik. Oluline on, et halduslepingu sõlmimise hilinemise korral

oleks teenuse pakkumine endiselt tagatud. Muudatus võimaldab PTA-l kui pädeval asutusel

vajaduse tekkimisel korraldada teenuse pakkumist ise.

Eelnõu § 1 punktidega 27 ja 28 muudetakse VS-i § 34 lõiget 2, et täpsustada loomade registri

eesmärki.

Paragrahvi 34 lõike 2 sõnastust täiendatakse nii sissejuhatavas lauseosas kui ka uue punktiga,

mille kohaselt on loomade registri eesmärgiks tagada loomade jälgitavus ning tõhusa

veterinaarjärelevalve ja veterinaarkontrolli tagamiseks pidada arvestust muu hulgas koera,

27

kassi, valgetuhkru ja VS-i § 32 lõikes 3 nimetatud lemmiklooma pidaja ning nende tegevuse

kohta.

Lemmikloomade ja nende pidajate kohta andmete kogumise esmane eesmärk on toetada

KOV-e oma ülesannete täitmisel ja vähendada varjupaika sattuvate loomade hulka.

Andmekogu andmekoosseisu muutmisega seoses on vajalik täpsustada, et loomade registril on

oluline roll loomade jälgitavuse tagamisel. Selleks täiendatakse lõike 2 sissejuhatavat lauseosa,

mis seda eesmärki täpsustab. Loomade registris olev andmestik annab järelevalve tegijale

teavet peetavate loomade jälgitavuse kohta, sealhulgas on võimalik vajaduse tekkimisel saada

teavet koera, kassi ja valgetuhkru nõuetekohase märgistamise ja registreerimise kohta, saada

andmeid selle kohta, kui palju on isikul lemmikloomi ning looma korduva varjupaika sattumise

korral võtta meetmeid looma nõuetekohaste pidamise tingimuste tagamiseks.

Eelnõu § 1 punktiga 29 täiendatakse VS-i §-i 34 lõikega 31, milles täpsustatakse loomade

registri volitusnormi, mis on sätestatud VS-i § 34 lõikes 3, ning nähakse ette, mis küsimused

on seadusandja jätnud määruse tasemel lahendamiseks. Haldusmenetluse seaduse § 90 lõike 1

kohaselt võib määruse anda ainult seaduses sisalduva volitusnormi olemasolul ja kooskõlas

volitusnormi piiride, mõtte ja eesmärgiga. Määruse eelnõu ei tohi kitsendada ega laiendada

volitava seaduse sätteid. Avaliku teabe seaduse § 435 lõikest 1 tulenevad küll üldised raamid

sellele, mis küsimused tuleb andmekogu põhimääruse tasemel lahendada, kuid siiski on

asjakohane volitusnormi piire konkreetse andmekogu puhul eriseaduses täpsustada.

Volitusnormi täpsustatakse selleks, et oleks selgem, milliste küsimuste reguleerimine on kaetud

volitusnormiga.

Eelnõu § 1 punktiga 30 muudetakse VS-i § 34 lõiget 4.

Kehtiva VS-i § 34 lõike 4 kohaselt on registri vastutav töötleja Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium. Sättes täpsustatakse, et kaasvastutavad töötlejad on lisaks

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile ka Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni

Amet, Põllumajandus- ja Toiduamet ning Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi

Infotehnoloogia Keskus. Loomade registri põhimääruses täpsustatakse, et registri vastutav

töötleja avaliku teabe seaduse § 434 lõike 1 tähenduses ning IKÜM artikli 4 punkti 7 tähenduses

on Regionaal- ja Põllumajandusministeerium. Registri volitatud töötlejad avaliku teabe seaduse

§ 434 lõike 2 tähenduses on Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet, Põllumajandus-

ja Toiduamet ning Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi Infotehnoloogia Keskus. Registri

volitatud töötlejad on isikuandmete kaasvastutavad töötlejad IKÜM artikli 4 punkti 7

tähenduses.

Eelnõu § 1 punktiga 31 täiendatakse VS-i § 34 lõikega 5.

Sätte kohaselt on loomade registri volitatud töötlejal õigus kasutada isiku kontaktandmeid

isikule tema tegevuse või peetava loomaliigiga seonduvalt loomatervisealase ohu kohta teate ja

loomade registrisse kantud andmete õigsuse tagamiseks vajaliku teate saatmiseks. Seadusest

tulenevate kohustuste kohta esitatavate teadete loetelu ei ole sättesse lisatud. Isikute

kontaktandmeid kasutatakse siiski ka neil eesmärkidel ühenduse saamiseks, näiteks loomade

registriga seotud tõrke tekkimise ning lahendamise (näiteks trükikojas veisepasside printimise

probleem), õigusaktist tuleneva andmete esitamise kohustuse täitmise (näiteks loomade arvude

teatamine) ja andmete esitamise nõude rikkumise (näiteks registriandmete esitamise

hilinemine), registriandmete korrektsuse ning ajakohasena hoidmise (näiteks

veterinaarsertifikaadi väljastamise korral loomade liikumise andmete registrisse kandmiseks

esitamise vajadus, meeldetuletus veenduda andmete ajakohasuses) kohta teate saatmiseks. Neil

eesmärkidel isikuandmete kasutamine on vajalik, et oleks tagatud loomade jälgitavus (andmete

õigsus ja ajakohasus) eelkõige hea loomatervise alase olukorra säilitamiseks.

28

Eelnõu § 1 punktiga 32 täiendatakse VS-i § 35 lõiget 1 punktidega 7 ja 8.

Sätte kohaselt kantakse edaspidi loomade jälgitavuse tagamiseks ja võimalike pettuste

ennetamiseks koerte, kasside ja valgetuhkrute ning vajaduse korral teiste lemmikloomaliikide

ja nende pidajate kohta andmed loomade registrisse. VS-i § 35 lõike 1 uues punktis 7 nähakse

ette, et loomade registrisse kantakse füüsilisest isikust lemmikloomapidaja ja tema tegevuse

kohta järgmised andmed: lemmikloomapidaja nimi, isikukood või selle puudumise korral

sünniaeg, telefoninumber, e-posti aadress, elukoha aadress ning tema peetava lemmiklooma

identifitseerimiseks vajalikud andmed, samuti andmed lemmikloomapidaja nime muutmise ja

tema surma kohta. Muuhulgas kantakse registrisse ka asjakohasel juhul füüsilise isiku

esindusõigusliku isiku nimi, isikukood ja kontaktandmed (telefoninumber, e-postiaadress).

Seda juhul, kui füüsiline isik on volitanud enda asemel registris teatavaid toiminguid tegema

teise isiku. Volitus saab olla selleks nii tähtajaline kui ka tähtajatu. Samuti on see vajalik

olukorras, kus seaduslik esindaja teeb lemmikloomapidaja nimel registris toiminguid. VS § 35

lõike 1 uues punktis 8 nähakse ette, et loomade registrisse kantakse juriidilisest isikust ja

füüsilisest isikust ettevõtjast loomapidaja ja tema tegevuse kohta järgmised andmed: nimi,

registrikood või selle puudumise korral asjakohane identifitseerimistunnus, telefoninumber, e-

posti aadress, esindusõigusliku isiku nimi, isikukood, telefoninumber, e-posti aadress, ettevõtja

tegevuskoha aadress ning tema peetava lemmiklooma identifitseerimiseks vajalikud andmed,

samuti andmed loomapidaja nime muutmise ja tema likvideerimise kohta. Täpsem

andmekooslus sätestatakse loomade registri põhimääruses, mis on kehtestatud VS-i § 34 lõike

3 alusel. Ka füüsilisest isikust ettevõtja võib loomapidaja olla ning segaduse vältimiseks on

asjakohane ka see erisus õigusaktis selgelt välja tuua.

Kohustuslik registreerimine ja sellega seoses lemmikloomapidaja kohta andmete kogumine ja

töötlemine riigi andmekogus on isikuandmete kaitse üldmääruse29 (IKÜM) kohaldamisalas.

Isikuandmete töötlemisel riivatakse inimese õigust privaatsusele, mis on sätestatud PS-i §-s 26.

PS-i § 26 on kvalifitseeritud piiriklausliga põhiõigus. Piiriklausli kohaselt ei tohi riigiasutused,

kohalikud omavalitsused ja nende ametiisikud kellegi perekonna- ega eraellu sekkuda muidu,

kui seaduses sätestatud juhtudel ja korras tervise, kõlbluse, avaliku korra või teiste inimeste

õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks või kurjategija tabamiseks. Põhiõiguste

riive alused peavad tulenema seadusest (PS-i §-id 3 ja 11). Antud juhul on lemmikloomapidaja

isikuandmete töötlemine vajalik andmesubjekti eluliste huvide kaitsmiseks (pidaja juurest lahti

pääsenud looma ülesleidmiseks) ning avalikes huvides oleva ülesande (loomade jälgitavuse

ning seeläbi loomatervise ja -heaolu tagamine, samuti KOV-i territooriumil heakorra tagamine)

täitmiseks. Isikuandmeid on vaja eelkõige lemmikloomapidaja ja tema lemmiklooma vahel

seose loomiseks eesmärgiga loom kaduma mineku korral pidajale tagastada, erijuhtudel

järelevalveasutustele piiriületuse õiguspärasuse ja loomapidamisnõuete täitmise

kontrollimiseks. Laiemas mõttes on isikuandmete kogumine vajalik avaliku korra tagamiseks,

sest avalik kord on ühiskonna seisund, milles on tagatud õigusnormide järgimine ning

õigushüvede (sh loomatervis ja -heaolu) ja isikute subjektiivsete õiguste (sh omandiõigus)

kaitstus. Andmesubjekti õiguste piirang on demokraatlikus ühiskonnas sobiv, vajalik ning

proportsionaalne, sellele ei ole head alternatiivi, mis oleks vähemalt sama tõhus või vähem

riivav. Kaalutud võimalike mitteregulatiivsete ja regulatiivsete lahenduste võrdlev analüüs ja

järeldused esitati VTK-s. Seni KOV-ide andmekogudes lemmiklooma ja tema pidaja kohta

kogutud andmed kantakse üle riigi andmekogusse ning nende andmete riigi

lemmikloomaregistrisse ülekandmise eest ei pea loomapidaja tasuma riigilõivu. IKÜM-i

29 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/679, 27. aprill 2016, füüsiliste isikute kaitse kohta

isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta

(isikuandmete kaitse üldmäärus)

29

artiklite 5 ja 6 kohaselt peab isikuandmete töötlemiseks olema seaduslik alus ning andmete

töötlemisel tuleb järgida isikuandmete töötlemise põhimõtteid. Seadust lugedes peaks inimene

aru saama, mis liiki andmeid ja milleks tema kohta kogutakse, kaua neid säilitatakse ning

milleks veel võidakse kasutada. Seega peab isikuandmete töötlemiseks sätestama seaduses

minimaalselt andmete töötlemise konkreetse eesmärgi, samuti töödeldavate andmete koosseisu

ja töötlemise kestuse. Selleks, et reguleerida isikuandmete töötlemist kooskõlas IKÜM-iga ja

IKÜM-i kohaselt lubatud ulatuses, on eelnõu § 1 punktides 26 ja 27 (VS-i § 34 lg 2) täiendatud

loomade registri eesmärkide sõnastust, eelnõu § 1 punktis 31 (VS-i § 35 lg 1 p 7 ja 8) loetletud

loomapidaja kohta kogutavate isikuandmete koosseis ning eelnõu § 1 punktis 34 (VS-i § 35 lg

61) sätestatud nende isikuandmete töötlemise kestus.

Eelnõu § 1 punktiga 33 muudetakse VS-i § 35 lõikeid 3–5.

Kehtivas õiguses ei olnud isikutel kohustust esitada riigi andmekogusse andmeid koera, kassi

ja valgetuhkru kohta. Eelnõu kohaselt selline kohustus sätestatakse, seega muudetakse VS-i §

35 lõike 3 sõnastust, mille kohaselt võib PRIA ainult põllumajandus- ja vesiviljelusloomade

kohta esitatavate andmete vastuvõtmisest keelduda. Säte on edaspidi aluseks kõigi peetavate

loomade, sealhulgas ka koerte, kasside, valgetuhkrute ja VS § 32 lõikes 3 nimetatud loomade

kohta esitatavate andmete vastuvõtmisest keeldumiseks.

VS-i § 35 lõike 4 uue sõnastuse kohaselt ei saa edaspidi PRIA-le enam esitada andmeid

paberkandjal, vaid seda tuleb teha elektroonilist kanalit kasutades, et registripidaja saaks

andmete esitaja turvalisel viisil tuvastada.

2023. aastal esitati põllumajandusloomade registrile andmed 127 018 dokumendil, millest 3

964 ehk 3,12 % esitati paberil. PRIA on selgitanud, et paberprotsessi kaotamine on vajalik

eelkõige infotehnoloogiliste arenduste jaoks kuluva ressursi vähendamiseks. Paberprotsessi

ülevalpidamise mõju IT-le kuluvale eelarvele on eelkõige põhjustatud olukordadest, kus

registrile esitatavate andmete koosseis muutub. IT arendus paberprotsessi jaoks on kallim, kui

e-teenuste jaoks ning seda põhjusel, et paberprotsessile tuleb arendada erinevaid kontrolle, mis

e-teenustes on lahendatud andmete ette kuvamisega. Lisaks peab iga vea korral olema

paberprotsessis välja arendatud paberil tagasiside andmise võimekus, mis peab andmete

esitajale olema arusaadav (selgitama, milles on probleem), ning olema lisatud selgitused

probleemi lahendamise võimaluste kohta. Iga esitatavate andmete muudatuse korral

õigusaktides tuleb muuta paralleelselt nii e-teenuseid kui paberprotsessi.

Paberprotsessis on suurim osakaal paberil veisepasside käitlemisel. Kuna alates 1. detsembrist

2021 veisepasse vaid riigisiseselt liikuvate veiste kohta enam ei väljastata, siis veisepassil

esitatavate andmete hulk on kiiresti vähenenud. 2025. aasta 1. aprillist on ettevõtjatel võimalik

kasutada ka loomade Eestist välja viimisel elektroonset veisepassi, seega väheneb

paberdokumentide osakaal veelgi. Arvestamata tagastatud veisepassidelt saadud andmeid, on

paberil esitatud dokumentide osakaal kõigis dokumentides vaid 0,96%. Paberprotsessi

kaotamine soodustab infotehnoloogiliste lahenduste kasutamist. Paberposti kaotamine

vähendab paberprotsessiga tegeleva tööjõu vajadust, kaob vajadus paberdokumentide

arhiivipinna järele. Lahendusena neile isikutele, kellel elektroonilise andmeedastuse võimalus

puudub, on PRIA-l kohapealne teenindus kõigis 15 maakonnakeskuses koos võimalusega

esitada andmeid elektroonselt kohapeal. Isikul on võimalik mugavalt broneerida endale sobiv

aeg andmete esitamiseks. PRIA klienditeenindus pakub kliendile alati kohapealset juhendamist

ja abi.

VS-i § 35 lõike 5 muutmise vajadus on seotud koerte, kasside, valgetuhkrute ja VS § 32 lõikes

3 nimetatud lemmikloomade ja nende pidajate kohta loomade registrisse andmete kogumisega.

Nimelt on vaja lõike 5 sõnastust muuta selliselt, et oleks selge, et nii põllumajandusloomade

30

kui ka lemmikloomade kohta loomade registrisse edastatud andmete õigsuse eest vastutab

nende esitaja. Kuna lemmiklooma ja tema pidaja kohta andmete esitamine registrisse on

osaliselt veterinaararsti (andmed, mis on seotud veterinaarsete menetlustega ja

lemmikloomapassi väljastamisega) ja osaliselt lemmiklooma pidaja kohustus, siis vastutavad

nad mõlemad enda edastatud andmete õigsuse eest. Andmed lemmiklooma nime ja sünniaja

ning loomapidaja enda kohta esitab loomapidaja. Veterinaararstil pole võimalik looma kohta

esitatud andmete (nimi ja sünniaeg) õigsuses täielikult veenduda. Samuti on keerukas

veenduda, kas isik on tegelik loomapidaja, kui isikul pole just näidata ostu-müügi- või

rendilepingut. Eestis ei ole tavapärane sõlmida loomapidaja vahetumisel sellist lepingut, eriti

juhul, kui tegu ei ole tõuloomaga. Seetõttu ei saa veterinaararstil lasuda vastutus teatud andmete

õigsuse eest, mida on kohustuslik registrisse kanda. Varjupaigas ajutiselt looma pidamisel

esitatavate andmete õigsuse eest vastutab varjupaik ettevõtjana, välja arvatud andmed

veterinaarse läbivaatuse ja looma veterinaarse menetlusega seotud surma kohta, mille õigsuse

eest vastutab veterinaararst. Põllumajandusloomade kohta andmete esitamise kohustus kehtiva

õigusega võrreldes ei muutu.

Eelnõu § 1 punktiga 34 täiendatakse VS-i § 35 lõigetega 51–53.

Kehtiva VS-i § 35 lõikes 5 asunud normid jagatakse selguse mõttes kaheks eraldi sätteks.

Põllumajandusloomadega seotud andmete muutumise korral taotluse esitamise kohustus

sätestatakse lõikes 51.

Paragrahvi 35 lõike 51 uues sõnastuses muudetakse loomade registrisse isiku ja tema

tegevuskoha kohta ning põllumajandusloomade ja nende liikumise kohta kantud andmete

muutumise korral taotluse esitamise tähtaega. Senise viie tööpäeva asemel tuleb taotlus

andmete muutmiseks esitada viivitamata, kuid mitte hiljem kui seitsme päeva jooksul andmete

muutumisest (s.o sündmuse toimumisest) arvates. Sätte muutmine on vajalik tulenevalt PRIA

praktilise tegevuse käigus tekkinud probleemidest.

Määruse (EL) 2021/520 artikkel 3 sätestab, et veiseid, lambaid, kitsi ja sigu pidavad ettevõtjad

edastavad EL-i loomatervise määruse artikli 112 punktis d osutatud liikumisi, sünde ja surmasid

ning kõnealuse määruse artikli 113 lõike 1 punktis c ja määruse (EL) 2019/2035 artikli 56

punktis b osutatud liikumist käsitleva teabe kõnealuste liikide jaoks loodud elektroonilistes

andmebaasides registreerimiseks liikmesriikide määratava ajavahemiku jooksul. Teave tuleb

edastada seitsme päeva jooksul loomade liikumisest, sünnist või surmast arvates.

Lisaks on hobuslaste kohta teabe esitamine sätestatud komisjoni rakendusmääruse (EL)

2021/96330 artiklis 9. Hobuslasi pidavad ettevõtjad tagavad, et pädevale asutusele edastatakse

määruse (EL) 2019/2035 artikli 64 punktide b ja c kohaselt nõutav teave pädeva asutuse

määratud tähtajaks, mis ei ületa seitsmepäevast ajavahemikku alates kuupäevast, mil hobuslase

hariliku viibimiskohana registreeriti EL-i loomatervise määruse artikli 102 lõike 1 punkti b

alapunkti ii kohaselt ettevõtja käitatav ettevõte.

VS-i nõue esitada andmed põllumajandusloomade registrisse viie tööpäeva jooksul arvates

sündmuse toimumisest tekitab registripidajale, järelevalve teostajale ja loomapidajatele

täiendavat keerukust ja lisakulusid, kuna paralleelselt tuleb jälgida (sh infosüsteemides) VS-is

kehtestatud tähtaega ning määruste (EL) 2021/520 ja (EL) 2021/963 tähtaegu, mis on erinevad.

Jälgides ainult viie tööpäeva nõuet, eksivad loomapidajad 7-päevase tähtaja nõude osas ja seda

30 Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2021/963, millega kehtestatakse eeskirjad Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruste (EL) 2016/429, (EL) 2016/1012 ja (EL) 2019/6 kohaldamiseks seoses hobuslaste identifitseerimise ja

registreerimisega ning kehtestatakse nende loomade identifitseerimisdokumentide näidised (ELT L 213,

16.06.2021, lk 3)

31

olukorras, kus tavapäraselt argipäeval on riigipüha (eriti probleemsed on jaanipäev/võidupüha

ja jõulud). Seitsme päeva nõue on EL-is kokku lepitud, et kõigis liikmesriikides oleks

teavitamise kohustus ühetaoliselt reguleeritud ja andmete esitamise tähtaegades ei sõltutaks

erinevate liikmesriikide riigipühadest. Sisuline vajadus viie tööpäeva nõude erisuse järele

puudub.

Kirjeldatud olukord on loomapidajatele asjatult keerukas. Andmete registrile esitamise tähtaja

üheselt arusaadavuse tagamiseks kehtestatakse eelnõuga loomade registrile andmete esitamise

tähtajaks seitse päeva. Andmete täpsema laekumisega tagatakse registri ajakohasus ja

usaldusväärsus.

Paragrahvi 35 lõikes 52 sätestatakse, et loomade registrisse koera, kassi, valgetuhkru ja VS §

32 lõikes 3 nimetatud lemmiklooma ja tema pidaja kohta kantud andmete muutumise korral

tuleb esitada taotlus andmete muutmiseks viivitamata, kuid mitte hiljem kui kolm päeva pärast

andmete muutumist. Erandina ei kehti andmete ajakohastamise nõue selliste andmete korral,

mis saadakse teistest andmekogudest avaliku teabe seaduse § 439 lõike 1 punkti 5 alusel

kehtestatud korras riigi infosüsteemide andmevahetuskihi kaudu. Näiteks aadressiandmed

rahvastiku- või äriregistrist. Loomapidajal lasub siiski kohustus oma e-posti aadressi ja

telefoninumbri uuendamiseks, kui need andmed muutuvad. Neid andmeid ei pärita

rahvastikuregistrist, äriregistrist päritakse e-posti aadress, kuid mitte telefoninumber.

Põllumajandusloomade registrisse (pärast eelnõu seadusena jõustumist loomade register)

päritakse füüsiliste isikute puhul rahvastikuregistrist vaid aadress ja vajadusel saab klient

määrata ise teise aadressi, kui ta tegelikult rahvastikuregistri aadressilt posti kätte ei saa. Siiski,

kui isik on varasemalt PRIA teenuseid kasutanud, näiteks on ta registreerinud enda pidamisele

põllumajanduslooma või taotlenud toetust, siis kuvatakse tema kontaktandmed PRIA

andmebaasist ning ise täiendavaid andmeid esitama ei pea. Rahvastikuregistri andmete puhul

on probleem, et lisaks füüsilisele isikule saavad sinna teised osapooled ka kontaktandmeid (e-

posti aadress, telefoninumber) lisada. Seetõttu ei ole PRIA seda funktsionaalsust kasutusele

võtnud, kuna pole teada, milline on kliendi rahvastikuregistrisse esitatud ja tegelikult kasutusel

olev telefoninumber ning e-posti aadress. Lemmikloomade tagastamiseks nende pidajatele on

äärmise tähtsusega isiku tegelikult kasutatavad kontaktandmed, et loomapidajaga ühendust

saada. Seetõttu on põhjendatud nende kontaktandmete esitamine isikute endi poolt, mitte

pärides neid rahvastikuregistrist.

Oluline on, et andmed nii looma kui ka loomapidaja kohta oleksid registris ajakohased ja

peegeldaksid tegelikku olukorda. Sellel põhjusel kehtestatakse nõue nii veterinaararstile kui ka

loomapidajale või lemmikloomapidajale andmete muutumise korral need andmed ka registris

uuendada. Selliste andmete hulka kuuluvad näiteks andmed loomapidaja või

lemmikloomapidaja kontaktandmete, loomapidaja või lemmikloomapidaja vahetumise,

loomale lemmikloomapassi väljastamise, looma püsivalt riigist välja viimise kohta.

Loomapidaja ja lemmikloomapidaja kohta kogutavad aadressiandmed uuenevad riigi

lemmikloomaregistris automaatselt, kui isik neid andmeid rahvastiku- või äriregistris uuendab,

ning riigi lemmikloomaregistris ei pea neid andmeid topelt uuendama. Loomapidaja enda

huvides on ebaõiged elukoha- või kontaktandmed rahvastikuregistris uuendada kehtivate vastu.

Ajutised liikumised loomaga, sh reisimise või tõuloomadel paaritumise/poegimise ajaks, ei too

endaga kaasa veel vajadust registris andmeid ajakohastada, sest loomapidaja ja seeläbi ka looma

püsielukoht ei ole selle ajutise liikumise tõttu muutunud. Muuhulgas ei pea registris

registreerima loomapidaja või tema elukoha andmete vahetumist ainuüksi selle pärast, et

loomaga minnakse näiteks maale suvitama. Loomapidaja vahetumine tuleb registreerida

registris siis, kui loomapidamisõigus ja sellega koos ka vastutus antakse püsivalt (mitte

32

ajutiselt/lühiajaliselt) üle teisele isikule. Näiteks ei pea pidaja vahetumist registreerima, kui

loom antakse loomapidaja reisi kestuse ajaks koerte hotelli hoiule.

Paragrahvi 35 lõikes 53 sätestatakse andmete muutmise kord püütud hulkuva looma

varjupaigas pidamise korral. Lõike 53 kohaselt esitatakse püütud hulkuva looma varjupaigas

pidamise korral LoKS-i § 5 lõikes 2 sätestatud kahenädalase ajavahemiku lõppedes andmed

varjupaigas peetava kassi, koera, valgetuhkru ja VS § 32 lõikes 3 nimetatud looma ja tema

pidaja kohta loomade registrisse kantud andmete muutmiseks viivitamata, kuid mitte hiljem kui

kolm päeva pärast nimetatud kahenädalase ajavahemiku lõppu juhul, kui selle ajavahemiku

lõpuks ei ole looma omanikku kindlaks tehtud või ei ole otsustatud loom hukata LoKS-i §-s 18

sätestatud korras. Tavaolukorras on andmete muutumisel nende ajakohastamise tähtaeg kolm

päeva, kuid pikem tähtaeg – 14 päeva, millele lisandub kolm päeva – on ettenähtud

olukordadeks, mil loom satub varjupaika (VS-i § 37 lõigete 2 ja 4 tähenduses omanikuta või

loomapidaja juurest lahti pääsenud loomade pidamiseks ettenähtud koht). Sellisel puhul on

keelatud loomapidaja andmete muutmine registris enne 14 päeva möödumist ehk hulkuva

looma ajutise pidamise ajavahemiku lõppemist. LoKS-i § 5 lõike 2 kohaselt peab

loomaomaniku kindlakstegemise alguse ja looma eutaneerimise vahel olema vähemalt kaks

nädalat, mille jooksul tuleb tagada looma nõuetekohane pidamine ja vajaduse korral ravi.

Varjupaik saab küll looma arvele võtta ajutiselt elupaiga pakkumiseks ehk ajutiseks

pidamiseks, kuid ei saa end registreerida esimese 14 päeva jooksul loomapidajaks. Kuna

omanikuta või loomapidaja juurest lahti pääsenud loomade püüdmist ja pidamist korraldab

KOV oma territooriumil, on oluline, et loomapidajal oleks võimalik oma peetav loom

varjupaigast tagasi saada kindla ettenähtud aja jooksul. Hulkuva looma omaniku

kindlakstegemise kohustus ning LoKS-i § 5 lõikes 2 sätestatud tähtaja nõue kehtib varjupaiga

suhtes sõltumata sellest, kas tegemist on KOV-i lepingupartneriga või mitte. LoKS-i § 5 lõikes

2 sätestatud kahenädalase tähtaja nõue ei kehti olukordades, kus lemmikloomapidaja viib

omaalgatuslikult oma lemmiklooma varjupaika selleks, et varjupaik võtaks tema asemel üle

selle looma pidamise. Sellisel puhul ei ole tegemist hulkuva loomaga ning lemmikloomapidaja

vahetumine tuleb registreerida loomade registris kolme päeva jooksul, seejuures kinnitavad

lemmikloomapidaja vahetumise registris nii eelmine kui ka uus loomapidaja.

Eelnõu § 1 punktiga 35 täiendatakse VS-i § 35 lõikega 61, milles sätestatakse loomade

registrisse koera, kassi, valgetuhkru ja VS § 32 lõikes 3 nimetatud lemmiklooma ning tema

pidaja kohta kogutud andmete ning andmete alusdokumentide säilitamise tähtaeg ning

viidatakse, et logisid säilitatakse loomade registri põhimääruses sätestatu kohaselt.

Andmeid säilitatakse kolm aastat arvates looma surma kohta kande tegemisest. Oluline on

tagada, et isikuandmeid töödeldakse ainult seni, kuni see on vajalik nende töötlemise eesmärgi

saavutamiseks. Kuna järelevalvetoimingutega seoses võib olla vajalik isikuandmetele ligi

pääseda ka pärast loomade registris loomapidaja või lemmikloomapidaja vahetumist või looma

surma, on oluline määrata andmete säilitamise aeg. Kolm aastat on piisav ajavahemik andmete

koondamiseks erinevate rikkumismenetluste või vaidluste lahendamise tarbeks. Samuti

säilitatakse logisid kolm aastat. On oluline, et andmete säilitamise aeg ei ole lühem kui logide

säilitamise aeg. Näiteks kui valele loomale on märgitud surma kuupäev, siis vaide korral on

küll logi alles, aga andmeid enam muuta ei saa, sest need on juba kustutatud.

Juhuks, kui loomapidajad ei ajakohasta looma surma kohta andmeid, on vaja meetmeid, millega

tagada, et registriandmed oleksid võimalikult reaalset elu peegeldavad ja registris ei oleks

andmeid tegelikult surnud loomade ja nende loomade pidajate kohta. Selleks kehtestatakse

sättega, et looma kohta esitatud andmeid säilitatakse kuni 20 aastat tema sünnikuupäevast alates

ehk eeldusliku maksimaalse looma eluea vältel. Kuigi registrisse on kohustus kanda andmed

vaid koera pidamisel, registreeritakse senini KOV-ide registritesse ka arvestataval hulgal kasse.

33

Seetõttu on vaja arvestada ka kasside eeldatava elueaga. Erinevate tõugude keskmiselt on koerte

eeldatav eluiga isastel loomadel 11,23 aastat, emastel loomadel 11,41 aastat31. Siiski on tõuge,

kelle eeldatav eluiga on märkimisväärselt pikem. Näiteks Inglismaal tehtud uuringus selgus,

aastatel 2009–2011 surnud koerte mediaanvanus koera surma ajal oli eeldatavalt 12,0 aastat

(kvartiilide vahe (IQR): 8,9–14,2). Erinevate tõugude puhul varieerus mediaanvanus surma ajal

Bordoo dogi 5,5 aastast (IQR: 3,3–6,1; n = 21) kääbuspuudli 14,2 aastani (IQR: 11,1–15,6;

n = 20)32. Kasside keskmine eluiga on vahemikus 13–17 aastat, kuid sõltuvalt isendist, võivad

elada ka 20 aastat või enamgi33. Looma eluiga sõltub paljudest erinevatest asjaoludest, sh tõug,

eluviis (tubane kass või õuekass), veterinaarabi võimaldamine, toitumine, aktiivsus jm.

Lähtuvalt eeltoodust, on oluline, et arvestaksime andmete säilitamise aja puhul nii koerte kui

ka kasside eluea pikkusega. Selle pärast on andmete säilitamise ajaks määratud 20 aastat alates

looma sünnikuupäevast. Kui aga loomapidaja kinnitab, et loom on elus ka pärast selle tähtaja

saabumist, siis säilitatakse andmeid looma tegelikust surma kuupäevast lähtuvalt.

Eelnõu § 1 punktiga 36 muudetakse VS-i § 49 lõikeid 3–5.

Paragrahvi 49 lõikes 3 tehtava muudatusega sätestatakse veterinaararstile kohustus teavitada

Maailma Loomatervise Organisatsiooni (edaspidi WOAH) kohustuslikult teatatavate

loomataudide loetellu kuuluva loomataudi või zoonoosse haigusetekitaja diagnoosimisest PTA-

d, loomapidajat ja lemmikloomapidajat. Kehtiva õiguse kohaselt peab veterinaararst teavitama

PTA-d EL-is kohustuslikult teavitatavate loomataudide loetelusse kuuluva loomataudi või

zoonoosse haigustekitaja diagnoosimisest. EL-is kohustuslikult teavitatavate loomataudide

hulka kuulub kokku 63 maismaa- ja veeloomataudi. Nimekiri on koostatud Euroopa

Toiduohutusameti soovitusi järgides ja see sisaldab nn EL-is olulisi loomataude. Eesti on

WOAH-i liige ja sellega kaasneb kohustus teavitada organisatsiooni Eestis diagnoositud

loomataudidest 24 tunni jooksul selle diagnoosimisest arvates. WOAH-ile teavitatavate

loomataudide loetelu, mis on leitav WOAH-i veebilehelt maismaaloomad ja veeloomad ning

PTA veebilehelt, on koostatud kogu maailmas olulist mõju omavate loomataudide kohta.

WOAH-i loetelus on lisaks EL-i loomataudide loetelule veel 59 erinevat loomataudi. Enamikku

neist taudidest ei ole Eestis kunagi diagnoositud ja looduslike tingimuste tõttu neid meie

piirkonnas ei esine.

Lisaks tagab muudatus, et WOAH-i teatamiskohustuslikest loomataudidest teavitatakse

õigeaegselt ka siis, kui uuring on tehtud ja haigusetekitaja on leitud muu liikmesriigi laboris.

Paragrahvi 49 lõike 4 muudetud sõnastuse kohaselt peab labor teavitama PTA-d lisaks EL-i

teatamiskohustuslike loomataudide loetelus olevatele loomataudidele ka sellise loomataudi või

zoonoosse haigusetekitaja laboratoorsest leiust, millest Eestil tuleb kohe teavitada WOAH-i,

labor peab pidama sellise loomataudi ning zoonoosse haigusetekitaja laboratoorsete leidude

kohta arvestust ning esitama leidude kohta aruande PTA-le. Kehtivas VS-is on reguleeritud

ainult EL-i loomataudide loetelusse kuuluva loomataudi diagnoosimisest teavitamise nõuded ja

laboritel ei ole kohustust muust loomataudist kohe teavitada. Uus nõue kehtib kõigile Eestis

asuvatele laboritele, kus uuritakse loomadelt võetud proove loomataudide suhtes. Leidude

kohta õigel ajal teabe edastamisega tagatakse PTA võimekus täita rahvusvahelisi kohustusi.

31 Teng, K.Ty., Brodbelt, D.C., Pegram, C. et al. Life tables of annual life expectancy and mortality for

companion dogs in the United Kingdom. Sci Rep 12, 6415 (2022). https://doi.org/10.1038/s41598-022-10341-6 32 O’Neill, D. G., Church, D. B., McGreevy, P. D., Thomson, P. C. & Brodbelt, D. C. Longevity and mortality of

owned dogs in England. Vet. J. 198, 638–643 (2013). https://doi.org/10.1016/j.tvjl.2013.09.020 33 Jamie Lovejoy, DVM. How Long Do Cats Live? Here's What To Expect. 20.12.2024.

https://www.petmd.com/cat/care/how-long-do-cats-live

34

Paragrahvi 49 lõikes 5 täpsustatakse volitusnormi ulatust. Volitusnormi uue sõnastuse

kohaselt kehtestab valdkonna eest vastutav minister nende zoonooside loetelu, mille

haigusetekitajate leiust tuleb PTA-d teavitada, ning nende zoonoossete haigusetekitajate

loetelu, mille leiu kohta peab labor arvestust pidama. Volitusnormist on jäetud välja muude

loomataudide haigusetekitajate loetelu, sest see on kaetud WOAH-i teatamiskohustuslike

taudide loeteluga.

Kehtiva VS-i kohaselt peavad labor ja veterinaararst teavitama PTA-d ka muu loomataudi ja

zoonoosse haigusetekitaja leiust. Muude loomataudide ja zoonoossete haigusetekitajate loetelu

on kehtestatud maaeluministri 25. novembri 2021. a määruse nr 7134 „Põllumajandus- ja

Toiduametile esitatava teatise sisu nõuded ning esitamise kord, laboris loomataudide

laboratoorsete leidude kohta arvestuse pidamise ning selle kohta aruannete esitamise täpsem

kord ja aruande sisu nõuded, nende zoonooside loetelu, mille haigusetekitaja leiust tuleb

Põllumajandus- ja Toiduametit teavitada, ning muude loomataudide ja zoonoossete

haigusetekitajate loetelu, mille leiu kohta peab labor arvestust pidama“ lisas 2. Muude haiguste

nimekiri kattub WOAH-ile kohustuslikult teatatavate loomataudide loeteluga, mistõttu ei ole

enam vajalik valdkonna eest vastutava ministri määrusega kehtestada muude loomataudide

loetelu, ning seega täpsustatakse VS-i § 49 lõikes 5 asuvat volitusnormi. Määruse muutmise

eelnõu kavand on lisatud käesolevale seletuskirjale.

Eelnõu § 1 punktiga 37 muudetakse VS-i § 50 lõiget 2.

Lõike 2 täpsustatud sõnastuse kohaselt teavitab PTA simulatsiooniõppuse tulemustest Euroopa

Komisjoni ja liikmesriike nende taotlusel.

Teavituskohustus on sätestatud EL-i loomatervise määruse artikli 45 lõikes 3 ja Eestis on

teavitajaks PTA. EL-i loomatervise määrus ei kohusta liikmesriike iga kord komisjoni ja teisi

liikmesriike teavitama, kui riigis korraldatakse mõne loomataudi tõrje simulatsiooniõppus.

Seda tuleb teha ainult komisjoni või teise liikmesriigi taotlusel. Kehtiv säte on seega EL-i

õigusega vastuolus, seetõttu tuleb seda muuta ja asjakohaselt täiendada.

Eelnõu § 1 punktiga 38 täiendatakse seadust §-ga 551.

Seadusesse lisatakse muu loomataudi kahtluse ja puhkemise korral võetavad meetmed.

Muu loomataudi kohta puuduvad EL-i üleselt kokku lepitud ennetus- ja tõrjemeetmed. EL-i

loomatervise määruse artiklis 171 sätestatakse, et kui muu kui loetellu kantud taud kujutab

endast olulist riski liikmesriigis peetavate maismaaloomade tervisele, võib asjaomane

liikmesriik võtta riiklikke meetmeid kõnealuse taudi tõrjeks ning piirata peetavate

maismaaloomade ja loomse paljundusmaterjali liikumist, tingimusel et kõnealused meetmed ei

takista loomade ja toodete liikmesriikide vahelist liikumist ega ületa piire, mis on asjakohased

ja vajalikud kõnealuse taudi tõrjeks.

Praktikas on tekkinud vajadus anda PTA-le ning loomapidajatele selgemad juhised, milliseid

meetmeid tuleks muu loomataudi kahtluse või puhkemise korral rakendada. WOAH-i

käsiraamat annab juhised ka nende loomataudide ennetuse ja tõrje meetmete kohta, mis ei ole

reguleeritud EL-i õigusega. Eestis tekitavad igapäevaelus probleeme ja vajavad PTA sekkumist

näiteks nõlg, hobuste rhinopneumoonia, hobuste gripp, lammaste Maedi-Visna ja sigade

reproduktiiv-respiratoorne sündroom (PRRS). Meetmeteks, mida PTA saab rakendada WOAH-

i üldiste juhiste kohaselt, on näiteks kitsenduste kehtestamine loomade liikumisele ettevõttesse

ja sealt välja, loomade eraldamine ning muude asjakohaste bioturvameetmete kohaldamine.

Praegu saab PTA anda üldisi soovitusi, aga loomade liikumiskeelu ja muude kitsenduste

rakendamiseks VS-is selge õiguslik alus puudub.

34

RT I, 26.11.2021, 13

35

Eelnõu kohaselt rakendab PTA muu loomataudi kahtluse või puhkemise korral loomataudi

tõrjel WOAH-i väljatöötatud asjakohaseid põhimõtteid, meetodeid, soovitusi ja juhendeid.

Loomapidaja rakendab muu loomataudi leviku ennetamiseks asjakohaseid bioturvalisuse

meetmeid ja järgib taudi tõrjel PTA ettekirjutusi. Eelnõusse on lisatud ka uus volitusnorm, mille

kohaselt võib valdkonna eest vastutav minister vajadusel kehtestada määrusega muu

loomataudi ennetamise ja tõrje täpsemad meetmed.

Eelnõu § 1 punktiga 39 muudetakse VS-i § 92 lõike 10 sõnastust.

Kehtiva seaduse kohaselt tegutses referentlabor valdkonna eest vastutava ministri esitatud

riikliku tellimuse alusel. Uue sõnastuse kohaselt tegutseb referentlabor valdkonna eest

vastutavale ministrile esitatud tegevuskava alusel.

Määruse (EL) 2017/625 artikli 100 kohaselt määrab liikmesriik igale sama määruse artikli 93

lõike 1 kohaselt määratud EL-i referentlaborile ühe riikliku referentlabori või mitu riiklikku

referentlaborit, kelle ülesanded on sätestatud sama määruse artiklis 101. Referentlaborite

tegevuse eesmärk on tagada ametlike laborite tööks vajaliku teadmuse edasiandmine (uute

meetodite ja metoodikate kasutuselevõtt, koolituste korraldamine jms); samuti

laborianalüüside, uuringute või diagnostika tulemuste usaldusväärsus ja nende võrreldavus nii

riigis kui ka rahvusvaheliselt. Riiklik referentlabor teeb koostööd EL-i sama valdkonna

referentlaboriga, osaleb rahvusvahelistes laborite vahelistes võrdluskatsetes ning korraldab

vajaduse korral võrdluskatseid volitatud laborite vahel.

Arvestades, et riikliku referentlabori ülesanded tulenevad EL-i vahetult kohalduvast

õigusaktist, on otstarbekas muuta referentlabori tegutsemise alust, mistõttu edaspidi ei lähtu

referentlabor valdkonna eest vastutava ministri esitatud riiklikust tellimusest, vaid

referentlabori enda koostatud tegevuskavast määruse (EL) 2017/625 artiklis 101 sätestatud

nõuete täitmiseks. Koostatud tegevuskava esitatakse valdkonna eest vastutavale ministrile ning

seda ajakohastatakse regulaarselt.

Tegu ei ole uue kohustusega, kuna kehtiva korra kohaselt esitab volituse taotleja tegevuskava

koos taotlusega taotletava volituse ulatuses määruse (EL) 2017/625 artiklis 101 sätestatud

nõuete täitmiseks. Need asutused, kes täidavad tsiviilõigusliku lepingu alusel referentlaborite

ülesandeid, koostavad ja ajakohastavad tegevuskava, lähtudes lepingus sätestatust.

Eelnõu § 1 punktiga 40 parandatakse VS-i § 107 lõikes 1 asuv viiteviga.

Muudatuse eesmärk on parandada seaduse koostamisel tekkinud viiteviga, mis on jäänud

seaduse vastuvõtmisel märkamata. Paragrahv 107 käsitleb menetlusprotseduuri, kus väärteo

vahetuks objektiks olnud loom, loomne saadus või loomne paljundusmaterjal tuleb PTA või

kohtu otsusel konfiskeerida. Seda meedet võib kohaldada karistusseadustiku § 83 kohaselt, kuid

VS-i § 100 lõigetes 2 ja 4, mitte § 99 lõigetes 2 ja 4 sätestatud juhul, nagu on kehtivas seaduses.

Eelnõu § 1 punktiga 41 täiendatakse VS-i §-ga 1171, milles on sätestatud üleminekusäte

loomade registri kohta. Üleminekusätte kohaselt käsitatakse VS §-s 34 nimetatud loomade

registrina VS-i enne 2027. aasta 1. juunil kehtinud redaktsioonis nimetatud

põllumajandusloomade registrit.

Eelnõu § 1 punktiga 42 täiendatakse VS-i §-dega 1211 ja 1212.

Paragrahvis 1211 on sätestatud koera, kassi ja valgetuhkru identifitseerimise ja registreerimise

kohustusega seotud üleminekusätted. Nende sätetega täpsustatakse lemmiklooma

identifitseerimise ja registreerimise nõudeid vanemate koerte, kasside ja valgetuhkrute puhul,

kes enne eelnõu seadusena jõustumist olid küll kiibistatud, kuid registris registreerimata, või

36

mikrokiibiga identifitseerimata ja registreerimata. Sellise looma pidaja peab korraldama oma

lemmiklooma kiibistamise ja loomade registris registreerimise esimesel võimalusel mikrokiibi

või registreerimise puudumise tuvastamise järel, kuid hiljemalt 2029. aasta 1. jaanuariks.

Paragrahvi 1211 lõikes 2 on täpsustatud, et koer, kass või valgetuhkur, kes on mikrokiibiga

identifitseeritud, kuid registreerimata, tuleb uute nõuete kohaselt lasta registreerida

veterinaararsti vahendusel. Täpsustus on vajalik, sest üldnõudena on registrisse andmete

esitamise korraldamine selle veterinaararsti kohustus, kes on paigaldanud lemmikloomale

mikrokiibi, kuid lõikes 2 kirjeldatud olukorras on vaja looma registreerimiseks pöörduda

ükskõik millise veterinaararsti poole, kes registreerimise korraldaks, sest lemmikloomapidaja

ei pruugi mäletada, kes oli see veterinaararst, kes tema loomale mikrokiibi paigaldas. Oluline

on, et looma kohta saaks registrisse andmed esitatud ja siinkohal ei ole niivõrd oluline, kes seda

teeb. Veterinaararst esitab registrisse kandmiseks loomale paigaldatud mikrokiibi näidu

lugemise kuupäeva ja enda kui mikrokiibi tuvastanud veterinaararsti ees- ja perekonnanime

ning kutsetegevuse loa numbri.

Pärast eelnõuga ettenähtud muudatuste seadusena vastuvõtmist on kavandatud üheteistkümne

kuu pikkune ajavahemik enne muudatuste jõustumist ja sellele järgnev seitsmekuune

üleminekuaeg. Selline üleminekuaeg peaks olema loomapidajatele piisav uute nõuetega

kohanemiseks ning aitab tagada, et lemmikloomad, keda peeti enne eelnõu seadusena

jõustumist, saaksid samuti nõuetekohaselt identifitseeritud ja registreeritud. Lemmikloomade

jälgitavus peab olema tagatud kõigi koerte, kasside ja valgetuhkrute puhul, mitte ainult nende

puhul, kes alates 1. juunist 2027. aastal saavad 12-nädalaseks.

Paragrahvis 1212 sätestatakse üleminekusäte lemmiklooma ja tema pidaja kohta arvestuse

pidamise andmete üleandmise kohta. Nähakse ette, et enne 2027. aasta 1. juunit kehtinud korras

arvestuse pidamiseks kasutatavas andmekogust 2027. aasta 31. mai seisuga lemmiklooma ja

tema pidaja kohta kogutud andmete üleandmise PRIA-le loomade registrisse ülekandmiseks

korraldab kohalik omavalitsus ja Eesti Loomaarstide Koda (ELK) hiljemalt 7. juuniks 2027.

aastal. PRIA-le tuleb andmed üle anda masinloetaval kujul. Masinloetaval kujul andmete

üleandmiseks vajaliku täpsema juhise avaldab PRIA oma veebilehel hiljemalt 1. märtsiks 2027.

aastal. Nimetatud juhises kirjeldatakse üleantavate andmete struktuuri ja kvaliteedi tingimusi.

Kuna 1. juunil 2027 jõustub nõue registreerida koer, kass ja valgetuhkur riigi

lemmikloomaregistris, siis selle kuupäevani KOV-ide arvestuse pidamiseks kasutatud

platvormidel ja Eesti Loomaarstide Koja lemmikloomaregistris registreeritud loomade kohta

tuleb esitada andmed PRIA-le, kes korraldab nende andmete ülekandmise riigi

lemmikloomaregistrisse. KOV-idele ja ELK-le antakse andmete PRIA-le üleandmiseks aega

üks nädal, mis on piisav aeg masinloetavate andmete koondamiseks KOV-ide kasutatavatelt

elektroonse andmekogu teenuse pakkujatelt ja ELK lemmikloomaregistrist ning nende

edastamiseks PRIA-le. Masinloetaval kujul andmete edastamine tähendab, et ELK ja KOV-id

edastavad oma registriandmed näiteks .xml või.csv vormingus. Sellises vormingus andmete

allalaadimine olemasolevatest registritest ja nende edastamine PRIA-le ei ole andmete

üleandjatele koormav ega too kaasa täiendavaid kulusid. Seejärel kannab PRIA saabunud

andmed üle riigi lemmikloomaregistrisse. Loomapidaja saab teate enda ja oma looma kohta

riigi lemmikloomaregistrisse andmete kandmise kohta. On vajalik sätestada saadavate andmete

osas ühtne struktuur ja kindlad kvaliteedikriteeriumid, millistele vastavalt kohalikud

omavalitsused ja ELK olemasolevad andmed üle annavad. Selleks nähakse ette, et PRIA oma

kodulehel avalikustab vastavad tingimused juhise kujul hiljemalt 3 kuud enne andmete

üleandmise tähtaega ehk hiljemalt 1. märtsiks 2027. aastal. Vastasel juhul võib KOV-idelt ja

ELK-lt saadavate masinloetavate andmete registrisse kandmisel tekkida prognoosimatu

37

suurusega täiendav kulu andmete süstematiseerimise või muude asjaolude tõttu. Selle ära

hoidmiseks on mõistlik piiritleda konkreetselt, millisel kujul KOV-id (KOV-ide erasektori

partnerid) ja ELK oma praegu kasutuses olevatest süsteemidest andmed välja võtavad.

Eelnõu §-des 2 ja 3 on sätestatud LoKS-is ja põllumajandusloomade aretuse seaduses tehtavad

muudatused. Seaduseid muudetakse, et viia need kooskõlla VS-is tehtavate muudatustega.

LoKS-is ja põllumajandusloomade aretuse seaduse sätetes asendatakse sõnad

„põllumajandusloomade registrisse“ sõnadega „loomade registrisse“.

Eelnõu §-s 4 on toodud riigilõivuseaduses tehtavad muudatused.

Eelnõu § 4 punktiga 1 täiendatakse riigilõivuseadusest §-ga 514, milles kehtestatakse

tingimused riigilõivu tasumisest vabastuseks.

Paragrahvi 514 lõikega 1 vabastatakse riigilõivu tasumisest riigiasutused ja KOV-i üksuste

asutused, kui mikrokiibiga märgistatud koera, kassi, valgetuhkru või VS § 32 lõikes 3 nimetatud

lemmiklooma kohta registritoimingu tegemine on vajalik seoses riigiasutuse või KOV-i

ülesannete täitmisega. See tähendab, et näiteks PPA ja Päästeameti teenistuskoera ning KOV-

ile kuuluva varjupaiga nimele kantava lemmiklooma riigi lemmikloomaregistrisse kandmise

eest riigilõivu tasuma ei pea. Riigiasutuste ja KOV-i asutuste vabastamine riigilõivu tasumisest

on asjakohane, kuna nende rahastamine toimub niigi riigieelarve vahenditest. Paragrahvi 514

lõikega 2 vabastatakse riigilõivu tasumisest varjupaiga teenust pakkuvad

mittetulundusühingud. Kuna nende eesmärk ei ole teenida tulu, vaid otsida omanikuta

lemmikloomadele kodu, ning nende tegevus toimub enamasti annetuste toel, ei pea varjupaigad

riigilõivu loomade enda nimele registreerimise eest tasuma. Varjupaigad tegelevad

vabatahtlikult ühiskonnale vajaliku teenuse pakkumisega ja tegutsevad seejuures ühiskonnas

senini leviva loomadesse suhtumise tagajärjel tekkinud probleemide – hulkuvate loomade

pidamise ja neile kodu otsimise – lahendamisega.

Eelnõu § 4 punktiga 2 täiendatakse riigilõivuseaduse 101. peatükki 5. jaoga VS-i alusel PRIA

toimingute tegemise eest riigilõivu tasumiseks.

Paragrahvi 26133 lõikega 1 kehtestatakse riigilõiv koera, kassi, valgetuhkru ja VS § 32 lõikes

3 nimetatud lemmiklooma riigi lemmikloomaregistrisse registreerimise eest. See tähendab, et

registrisse koera, kassi, valgetuhkru ja VS § 32 lõikes 3 nimetatud lemmiklooma kohta esmase

kande tegemise eest tuleb tasuda riigilõivu 12 eurot. Paragrahvi 26133 lõikega 2 täpsustatakse,

et koera, kassi, valgetuhkru ja VS § 32 lõikes 3 nimetatud lemmiklooma pidaja vahetumise

korral tuleb tasuda riigilõivu samas summas ehk 12 eurot registrisse kantud andmete muutmise

eest. Riigilõiv laekub riigieelarvesse ja riigi lemmikloomaregistri ülalpidamiskulude katteks

taotletakse vajaminevas summas lisarahastust riigi eelarvestrateegia protsessis. Iga-aastane

loomade registri koosseisu loodava riigi lemmikloomaregistri ülalpidamiskulu on PRIA

hinnangul ligikaudu 209 258 eurot. Riik võtab lemmikloomade kohta arvestuse pidamise

KOV-idelt enda kanda, et tagada kogu Eestis ühtsetel alustel arvestuse pidamine. KOV-ide

ülesanne on korraldada hulkuvate loomade püüdmine ja pidamine vähemalt 14 päeva jooksul.

Probleemid hulkuvate loomadega ja vajadus varjupaikade järele, kus hulkuvaid loomi ajutiselt

pidada, on tekkinud elanike tegevuse tagajärjel ning nii KOV-id kui ka varjupaigad tegelevad

tagajärgede likvideerimisega. Oluline on aga lahendada juurprobleem – et igal loomal oleks

kodu ja meil ei oleks hulkuvaid loomi. Lemmiklooma lahtipääsemise korral on seega

loomapidaja ja lemmikloomapidaja huvides oma loom tagasi saada ja ka vastutus selle eest, et

tema loom ei jääks KOV-i ega varjupaiga pidada. Seetõttu on riigilõivu kehtestamise eesmärk,

et loomapidaja või lemmikloomapidaja, kelle nimele loom kantakse, katab riigilõivu

tasumisega registri ülalpidamise ja hoolduse kulu. Loomapidaja või lemmikloomapidaja kulu

on ühekordne, registris looma enda nimele registreerimise eest tasub loomapidaja või

38

lemmikloomapidaja loomapidamise perioodi vältel ühel korral ehk riigi

lemmikloomaregistrisse sellekohase kande tegemise eest.

Loomapidajate ja lemmikloomapidajate makstav riigilõiv katab eeldatavalt riigi

lemmikloomaregistri ülalpidamiskulu 209 258 eurot aastas. Esialgsete kalkulatsioonide põhjal

on riigilõivu suurus loomapidajale või lemmikloomapidajale 12 eurot registrikande eest.

Täpsed andmed igal aastal sündivate koerte, kasside ja valgetuhkrute kohta ning loomapidaja

või lemmikloomapidaja vahetumiste kohta aastas puuduvad. Riigilõivu suuruse arvutamisel on

arvesse võetud avalikke andmeid EKL-i registris igal aastal registreeritud tõukoerte kutsikate

arvu kohta, tõukasside aretusühingute registrites registreeritud kasside arvu ning suurematest

varjupaikadest uude koju läinud loomade arvu kohta. Siinkohal on arvestatud ka eeldusliku

loomade arvuga, võrreldes omavahel sarnase suurusega varjupaikade andmeid, kui täpseid

andmeid mõne varjupaiga kohta ei olnud võimalik saada või kui varjupaik küsitud andmeid ei

ole esitanud. Sealhulgas koguti avalikult kättesaadavad andmed ja küsiti täiendavad andmed

KOV-ide lepingupartnerite (varjupaikade) käest. Lisaks võeti arvesse veebiplatvormil

TRACES registreeritud Eestisse saabunud lemmikloomade (koerad, kassid, valgetuhkrud)

arvu. Arvude koondamisel on võetud võimaluse korral arvesse lähiaastate keskmine väärtus.

Kalkulatsioon annab tulemusena eeldusliku riigilõivu suuruse, kuna täpseid andmeid

lemmikloomade arvu kohta Eestis ei ole. Ülevaade kalkulatsiooni tegemisel kasutatud arvude

kohta on tabelis 2.

Tabel 2 Eeldatav aastane lemmikloomade registreerimiste ja loomapidaja vahetumiste arv

Registreeritud loomade

arv aastas

Uude koju läinud loomade

arv aastas

Varjupaigad - 6255

Tõukoerad 4600 4000

Tõukassid 121 -

TRACES 1450 -

Kokku loomi 6171 10 255

Nende andmete põhjal on aastas loomade registreerimisi ja loomapidaja vahetumisi kokku

eeldatavalt 16 426. Arvestades PRIA aastast kulu 209 258 eurot riigi lemmikloomaregistrile,

on ühe registritoimingu kulu 12,7 eurot. Kättesaadavad andmed, mille alusel on arvutus tehtud,

on vaid osa tegelikust olukorrast ja arvutus alahindab tegelikku loomade registreerimise ja

loomapidaja vahetumise arvu. Tõenäoliselt alahindame tegelikku registritoimingute arvu 5-

10%. Seega on sobiv riigilõivu määr 12 eurot.

Arvestama peab asjaoluga, et Eestis on ligi 50% peetavatest koertest ja kassidest registreerimata

(vt eelnõu punkt 21), mis esialgu eelduslikult suurendab registreeritavate loomade arvu enne

kui aastane registritoimingute arv stabiliseerub. 3–5 aasta jooksul (sõltuvalt olukorra

stabiliseerumise kiirusest) pärast riigi lemmikloomaregistri toimimist arvutatakse tegelike

registreeritud loomade arvude, loomapidajate vahetumiste arvude ja lemmikloomade andmeid

koondava registriosa ülalpidamiskulu põhjal uuesti riigilõivu määr ehk registritoimingu kulu

ühe looma registreerimise või loomapidaja vahetumise kohta. Juhul kui selgub, et tegelik kulu

registritoimingu eest on suurem või väiksem kui 12 eurot, valmistatakse ette riigilõivuseaduse

muudatus, et viia riigilõivu tasu vastavusse tegeliku kuluga.

Loomapidaja või lemmikloomapidaja siseneb PRIA e-teenuste keskkonda ja esitab isikukoodi,

mille alusel päritakse rahvastikuregistrist aadress. Isik esitab registreerimiseks ise oma e-posti

39

aadressi ja telefoninumbri, sest kontaktandmeid on rahvastikuregistris mitmeid ja

lemmikloomaregistri puhul on oluline, et registreeritud oleksid sellised andmed, mille abil saab

isiku päriselt kätte. Samuti on oluline asjaolu, et lemmikloomaregistrisse kantakse ainult üks e-

posti aadress ja telefoni number loomapidaja kohta. Loomapidaja või lemmikloomapidaja

esitab lemmiklooma kohta „Põllumajandusloomade registri põhimääruse“ paragrahv 7 lõikes

41 punktis 2 toodud andmed (looma nimi ja sünnikuupäev). Sellega alustab isik registrisse

andmete kandmise taotlust, mille käigus tasub ta ka riigilõivu. Seejärel pöördub loomapidaja

lemmiklooma registreerimiseks veterinaararsti poole, kes esitab pooleliolevasse taotlusesse

„Põllumajandusloomade registri põhimääruse“ paragrahv 7 lõikes 41 punktides 1, 3 ja 4

nimetatud andmed (looma liik, sugu ja tõug või eristatavad omadused tõu puudumisel; loomale

paigaldatud mikrokiibi tähtnumbriline kood, mikrokiibi asukoht, mikrokiibi paigaldamise või

mikrokiibi näidu lugemise kuupäev, mikrokiibi paigaldanud või mikrokiibi tuvastanud

veterinaararsti ees- ja perekonnanimi ning kutsetegevuse loa number; lemmikloomapassi

olemasolu korral selle väljastamise kuupäev ja number ning lemmikloomapassi väljastanud

veterinaararsti ees- ja perekonnanimi ning kutsetegevuse loa number) registrisse kandmiseks.

Juriidilise isiku puhul on protsess samasugune, aga asukoha ja e-posti aadressi andmed võetakse

äriregistrist. Loomapidaja asemel on võimalik volitada teist isikut (tema nõusolekul lähedane,

perekonnaliige, veterinaararst) loomapidaja või lemmikloomapidaja asemel andmeid esitama

ja riigilõivu tasuma. Volituste süsteem on juba praeguses põllumajandusloomade registris

olemas. Riigilõivu tasumise kohta tuleb teave riigikassast, nende andmete edastamiseks on

PRIA-l loomade registris vaja luua liidestus riigikassaga.

Eelnõu §-des 5 ja 6 muudetakse toiduseadust ja vedelkütuse erimärgistamise seadust.

Nimetatud seadused viiakse kooskõlla VS-is tehtavate muudatustega ning seaduste tekstis

olevates viidetes põllumajandusloomade registrile asendatakse nimetus

„põllumajandusloomade register“ nimetusega „loomade register“.

Eelnõu §-s 7 on sätestatud seaduse jõustumise tähtpäev.

Eelnõu seadusena jõustumine on kavandatud 2027. aasta 1. jaanuaril. Jõustumise erisused

lemmikloomade jälgitavusega seotud uute nõuete osas on sätestatud § 7 lõikes 2, mille kohaselt

seaduse § 1 punktid 1, 3, 13–18, 22–25, 27–35, 41 ja 42 ning §-id 2–6 jõustuvad 2027. aasta 1.

juunil.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõuga ei lisata uusi termineid.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu on kooskõlas EL-i õigusega. Eelnõu väljatöötamisel on arvestatudEL-i loomatervise

määruse nõuetega ja IKÜM-i nõuetega.

6. Seaduse mõjud

6.1. Olulise mõjuga muudatused

Oluline mõju on muudatustel, mis on seotud koerte, kasside ja valgetuhkrute kohustusliku

kiibistamise ja registreerimise nõude kehtestamise (muudatus 6.1.1) ning riigi

lemmikloomaregistri loomisega (muudatus 6.1.2).

Neist muudatustest mõjutatud sihtrühmad on järgmised.

40

• Koera, kassi, valgetuhkru ja VS § 32 lõikes 3 nimetatud lemmiklooma pidajad, kes on

Eesti elanikud – Eestis puuduvad täpsed andmed lemmiklooma pidavate isikute arvu

kohta. Aastal 2021, mil Eesti rahvaarv oli 1 330 06835, avaldas If Kindlustus Balti

riikides tehtud lemmikloomateemalise uuringu tulemused36, millest selgus, et 54% Eesti

elanikest peab lemmiklooma. Uuringust selgus, et 37% Eesti elanikest peab kodus kassi,

27% peab koera ning 14% on võtnud lemmikuks mõne muud liiki looma. Jääb

selgusetuks, kas ühe lemmiklooma pidajaks võivad end tehtud uuringu põhjal pidada

korraga mitu sama leibkonna liiget. Sama aasta kohta avaldas Euroopa Lemmiklooma

Söödatööstuse Liit raporti37, mille põhjal on EL-is vähemalt üks lemmikloom 46%

leibkondadest. Eestis on raporti alusel vähemalt üks kass 31% leibkondadest ja

vähemalt üks koer 22% leibkondadest. On ka leibkondi, kus peetakse samaaegselt nii

kassi kui koera. Kuigi If Kindlustuse uuringu ja Euroopa Lemmiklooma Toidutööstuse

Liidu raporti andmed on võrreldavad, ei saa nende põhjal hinnata täpset loomapidajate

arvu, kuna ühel isikul võib olla korraga mitu lemmiklooma. Hinnanguliselt võib öelda,

et ligi pooltes Eesti leibkondades on lemmikloomaks koer või kass, teiste

lemmikloomade pidajate kohta statistilised andmed puuduvad. Statistikaameti andmete

kohaselt oli aastal 2023 Eestis 643 500 leibkonda38. Väga ligikaudsete arvutuste järgi

on Eestis koera või kassi pidajaid suurusjärgus 322 000 (321 750).

• Veterinaararstid – veterinaararstide registris on 2025. aasta 21. jaanuari seisuga 90239

tegevusluba omavat veterinaararsti, kuid nad kõik ei tegele otseselt veterinaararsti

teenuse pakkumisega. 2022. aastal avaldatud uuringu40 tulemuste põhjal tegeleb

lemmikloomadega neist ligikaudu 400 (väikeloomadega 332, segapraksisega 97).

• Mikrokiipide maaletoojad ja edasimüüjad - Eestis on neli ettevõtjat, kes toovad maale

VS-i § 33 alusel heaks kiidetud koerte, kasside ja valgetuhkrute märgistamiseks

kasutatavaid mikrokiipe41 ning müüvad neid veterinaararstidele. Mikrokiipide müük on

vaid väike osa nende pakutavatest teenustest ja toodetest.

• KOV-id – Eestis on 78 KOV-i, millest 67 on 2023. aasta juuni lõpu seisuga kehtestanud

teatud lemmikloomade kohustusliku kiibistamise nõude ja nende lemmikloomade kohta

arvestuse pidamiseks sõlminud lepingu elektroonse andmekogu ehk

lemmikloomaregistri tehnilise keskkonna teenuse pakkujaga. Üldiselt on igas KOV-is

üks ametnik, kelle vastutusvaldkondade hulka kuulub ka lemmikloomadega seonduv.

• Varjupaigad – organisatsioone, kes pakuvad omanikuta ja loomapidaja juurest lahti

pääsenud looma pidamise teenust, on üle Eesti mitmeid. Mõned suurematest

varjupaikadest ja hoiukodudest on Varjupaikade MTÜ, mis koondab enda alla seitse

varjupaika üle Eesti, MTÜ Hoiupaiga Loomad, Tartu Koduta Loomade Varjupaik,

MTÜ Tartu Kassikaitse ja Pesaleidja MTÜ. KOV-iga sõlmitud leping omanikuta ja

loomapidaja juurest lahti pääsenud loomade pidamise teenuse osutamiseks on ainult

osal varjupaikadel.

• Lemmikloomaregistri teenust pakkuvad ettevõtjad – praeguse seisuga on Eestis

kasutusel kaks peamist lahendust, mida kasutavad nii KOV-id, veterinaararstid kui ka

35 Statistikaameti andmebaas [e-andmebaas]. RV021. https://andmed.stat.ee/et/stat/rahvastik__rahvastikunaitajad-ja-

koosseis__rahvaarv-ja-rahvastiku-koosseis/RV021/ 36 If P&C Insurance AS. Uuring: lemmikloomad on 54 protsendil Eesti elanikest, 31.08.2021.

https://www.if.ee/ifist/pressiruum/2021/uuring-lemmikloomad-on-54-protsendil-eesti-elanikest 37 FEDIAF EuropeanPetFood. Annual report, 2022. https://europeanpetfood.org/about/annual-report/ 38 Statistikaameti andmebaas [e-andmebaas]. LEM04.

https://andmed.stat.ee/et/stat/sotsiaalelu__leibkonnad__leibkondade-uldandmed/LEM04/table/tableViewLayout2 39 Põllumajandus- ja toiduameti järelevalve infosüsteem. Veterinaararstide register, 2025.

https://jvis.agri.ee/jvis/avalik.html#/vetarstparing 40 M. Leivits. Põud veterinaariamaastikul. Eesti loomaarstlik ringvaade, lk 12–15, sügis 2022. 41 Põllumajandus- ja Toiduameti kodulehekülg. Kiipimine ja registreerimine, 2024. https://pta.agri.ee/tarbijale-

ja-eraisikule/lemmikloomad/kiipimine-ja-registreerimine

41

varjupaigad. Populaarseim neist lahendustest on Spin TEKi KOV-idele liitumiseks

pakutav IT-platvorm, millega on 2025. aasta jaanuari seisuga liitunud 66 KOV-i.

Teiseks peamiseks lahenduseks on liitumine ELK-i lemmikloomaregistriga ning seda

võimalust on kasutanud kuus KOV-i. Viiel ELK-i lepingulisel KOV-il on leping

mõlema teenusepakkujaga. Varjupaigad on liitunud Spin TEKi loodud platvormiga.

Lisaks on tõukoeri võimalik kanda EKL-i tõuregistrisse. EKL-i tõuregister on veebis

kättesaadav ja otsingu tegemiseks kasutatav kõigile soovijatele, kuid ükski KOV seda

andmekogu lemmikloomade kohta arvestuse pidamiseks ei kasuta ning kumbki

lemmikloomaregister sellega liidestatud ei ole.

• PRIA – isikud, kes peavad tavapäraselt lemmikloomana peetavaid loomaliike

kaubanduslikul eesmärgil ning ka varjupaigad ja kogumiskeskused, kes viivad loomi

teise liikmesriiki, peavad oma tegevusest teavitama või tegevusele heakskiitu taotlema,

st kandma andmed PRIA põllumajandusloomade registrisse. See võimaldab PTA-l

teostada järelevalvet neis tegevuskohtades peetavate lemmikloomade heaolu ja tervise

nõuete täitmise üle.

• PTA – PTA teeb riiklikku järelevalvet lemmikloomade nõuetekohase pidamise üle

riski- ja vihjepõhiselt. Selle valdkonnaga on otseselt seotud umbes 10 ametnikku üle

Eesti, siiski on osaliselt seotud kõik loomatervise ja -heaolu nõuete täitmist kontrollivad

ametnikud (umbes 30 ametnikku42). Järelevalvet tehakse kõigi loomapidajate ehk nii

eraisikute kui ka äriühingute üle. Lisaks on kaks piiripunkti (Luhamaa ja Narva), kus

PTA teostab kontrolli lemmikloomade kaubandusliku liikumise nõuetekohasuse üle

Eestisse ja Eestist välja. PTA on sõlminud riikliku järelevalve otstarbekamaks

teostamiseks ja koostöö tõhustamiseks piirikontrolli tegemisel koostööleppe MTA-ga.

• MTA – MTA teostab järelevalvet mittekaubanduslikul eesmärgil reisijatega

kaasasolevate lemmikloomade Eestisse sisenemise nõuetekohasuse üle. Riiki

sisenemine on võimaldatud kõikide rahvusvaheliseks liikluseks, sealhulgas reisijatele,

avatud piiripunktide kaudu. Valdkonnaga on seotud Narva, Luhamaa ja Koidula

piiripunkti, Tallinna lennujaama reisiterminali ja vähemal määral ka lennujaama

kaubakäsitlusega seotud ametnikud, mille suurusjärk kokku on 70 ametnikku.

Lemmikloomade piiriületusega seonduvate küsimustega tuleb tegeleda keskmiselt iga

päev.

• PPA – PPA on LoKS-is sätestatud lemmikloomavastaste väärtegude kohtuväline

menetleja lisaks PTA-le. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse43 alusel menetleb

PPA ka koerte ja kasside pidamise eeskirjade rikkumisega kaasnevaid väärtegusid,

millega on põhjustatud varaline kahju või tervisekahjustus inimesele. Spetsiaalselt

loomade terviseseisundit või heaolu hindama väljaõpetatud ametnikke PPA-s ei ole,

juhtumite lahendamisel kaasatakse vajalike teadmistega partnereid44.

6.1.1. Kavandatav muudatus: koerte, kasside ja valgetuhkrute kohustusliku kiibistamise ja

registreerimise nõude lisamine loomapidajale ja riigilõivu kehtestamine registrikande tegemise

eest (eelnõu § 1 punktid 3, 13–18, 21, 28 ja 42 ning § 4).

1) Sotsiaalsed mõjud

Koera, kassi ja valgetuhkru kiibistamise ning seejärel loomade registris looma ja tema pidaja

andmete registreerimisega kaasneb mõju inimeste õigustele, sest see eeldab isikuandmete

töötlemist ja mõjutab seega isikuandmete kaitset. Füüsilise isiku kohta vajaminevad andmed

42 Põllumajandus- ja Toiduameti koduleht, Kõik kontaktid. 19.10.2023. https://pta.agri.ee/ametist-uudised-ja-

kontaktid/kontakt/koik-kontaktandmed 43 RT I, 30.06.2023, 28 44 Kadri Kaugeranna e-mail Politsei- ja Piirivalveameti infomeilile 20.09.2023

42

(nt kontaktandmed, isikukood/sünnikuupäev) saab üldjuhul rahvastikuregistrist (v.a isikute, kes

ei ole rahvastikuregistrisse kantud, andmed),, mis eraldi andmete kogumist ei eelda ning isik ei

pea oma andmeid mitmekordselt riigile esitama. Isikuandmete kaitse aspektist on ühise

andmekogu kasutamisel kõigi loomapidajate, sealhulgas ettevõtjate kohta nõutud andmed

eelkõige sellised, mis on vajalikud looma pidajaga kontakti saamiseks (telefoninumber, aadress,

e-posti aadress) ja tema tuvastamiseks (nimi, isikukood/registrikood). Loomapidaja aadress on

KOV-idele vajalik teadmaks, kui palju on loomapidajaid ning milliseid teenuseid ja millises

KOV-i piirkonnas pakkuda. Järelevalveasutustel on võimalik looma ja tema pidaja vahelist

seost selleks vajaduse tekkimisel (näiteks korralise kontrolli või vihje korral) kontrollida,

sealhulgas nendega liikumisel nii kaubanduslikul kui ka mittekaubanduslikul eesmärgil.

Enamik andmeid, mida andmekogus töödeldakse, on lemmiklooma andmed. Siiski peab

tagama, et andmekogule ligipääsu omav isik pääseks ligi vaid tema tegevuseks vajalikule

eesmärgipärasele andmehulgale. Isikuandmete töötlemise ulatust, konteksti ja eesmärke

arvesse võttes (isikuandmeid on vaja eelkõige pidaja ja tema lemmiklooma vahel seose

loomiseks eesmärgiga pidajale loom kadumamineku korral tagastada, erijuhtudel

järelevalveasutustele piiriületuse õiguspärasuse ja loomapidamisnõuete täitmise

kontrollimiseks) ei kaasne füüsiliste isikute õigustele ja vabadustele suur ohtu. Isikuandmeid ei

edastata välisriikidele (Europetnet on üleeuroopaline lemmikloomaregistreid ühendav

otsingumootor, mis annab otsingu tulemusena andmed selle lemmikloomaregistri kohta, kus

lemmikloom on registreeritud, kuid mitte looma pidaja kohta), samuti ei töödelda eriliigilisi

isikuandmeid. Andmekaitsealane mõjuhinnang on koostatud eraldi (seletuskirja lisa 2) ning

esitatud kooskõlastamiseks nii Riigi Infosüsteemi Ametile kui Andmekaitse Inspektsioonile.

Muudatus mõjutab enam toimetulekuraskustes olevate loomapidajate sotsiaalset heaolu ja

maapiirkonnas elavate inimeste võrdseid võimalusi veterinaarabi teenuste kättesaadavusel.

Eestis omatakse hinnanguliselt ühte või mitut lemmiklooma pooltes peredes. Suhtelises

vaesuses elas Eestis Statistikaameti andmete kohaselt 2023. aastal ligikaudu 20,2%45

elanikkonnast, kuid see ei tähenda seda, et need pered ei pea lemmiklooma. Lemmikloomade

kiibistamise kohustuslikuks muutmine mõjutab kindlasti seda osa elanikkonnast rohkem.

Lemmiklooma kiibistamine (umbes 20 eurot lemmiklooma kohta) võib osutuda kulukamaks

neile, kellel on lemmikloomi rohkem kui üks, ja neile, kes elavad maapiirkonnas, kus

veterinaararsti visiidi kuludele lisanduvad võimalikud koduvisiidi tegemiseks vajalikud

sõidukulud, kui veterinaararst kutsutakse koju, mitte ei minda lemmikloomaga ise

veterinaararsti juurde. Siiski vähendab kiibistamine võimalikke kulutusi looma kadumamineku

korral (leitud lemmiklooma varjupaigas pidamisega seotud kulud katab loomapidaja), sest

hulkuma läinud loom ei pruugi varjupaika jõudagi, vaid pidaja leitakse registriandmete abil üles

ning loom toimetatakse ta leidmisel kohe koju tagasi. Sihtrühma jaoks ebasoovitava mõju

vähendamiseks on plaanis töötada välja kampaaniad koostöös veterinaararstidega, et

võimaldada soodsamatel tingimustel oma lemmiklooma kiibistamiseks ja registreerimiseks.

Mitmed veterinaararstid, sealhulgas linnades, pakuvad võimalust tasuda veterinaararsti teenuse

eest järelmaksuga. Looma nõuetekohane ülalpidamine, hooldamine ja ravi on kulukas, kuid

looma tervist ja heaolu silmas pidades vältimatult oluline, sellega on oluline arvestada juba enne

lemmiklooma võtmist.

Väiksema elanike arvuga asulates või linnades ja maapiirkondades võib esineda probleeme

veterinaararsti leidmisega. Lemmikloomade kohta asjakohase arvestuse pidamine annab

KOV-idele andmeid, mis näitavad vajadust loomakliinikus pakutavate teenuste järele selles

piirkonnas. Lisaks kiibistamisele ja registreerimisele vajavad lemmikloomad mitmekülgset

45 Statistikaameti koduleht. Suhteline vaesus, 18.12.2024. https://www.stat.ee/et/avasta-

statistikat/valdkonnad/heaolu/sotsiaalne-torjutus-ja-vaesus/suhteline-vaesus

43

hooldust (näiteks vaktsineerimine) ja terviseabi, mida saab pakkuda vaid veterinaararst. Seega

annab kavandatud muudatuste elluviimine lisavõimalusi avada loomakliinik piirkonnas, kus

praegu ei pruugi veterinaararstid ettevõtlusega alustamist tulusaks pidada. See aga avaldaks

neis piirkondades omakorda positiivset mõju tööhõivele. Samuti on veterinaarabi

kättesaadavusel oluline mõju Eesti loomapidamiskultuuri parendamisel, sest veterinaararst saab

loomapidajaid harida sobivate loomapidamistingimuste rakendamises ja kasutuselevõtmises.

Lemmikloomade tervisliku seisundi paranemine omakorda vähendab selles piirkonnas inimeste

haigestumise või tervisekahjustuse riskitegurite esinemist (väheneb inimestele ohtlike

zoonootiliste haiguste esinemine ja tegeldakse aktiivsemalt taudiennetusega).

Lemmikloomade kiibistamine on üleriigiliselt kohustuslik kehtiva õiguse kohaselt olnud vaid

neile, kes soovivad oma koera, kassi või valgetuhkruga reisida Eestist välja. Piirkonniti on

Eestis 78 KOV-ist 67 teinud lemmiklooma kiibistamise oma territooriumil kohustuslikuks. See

tähendab, et neis KOV-ides on loomapidajate käitumisega seotud sotsiaalse muutuse juhtimine

jõudnud KOV-i töökorralduse praktikasse ja seaduse tasandil kiibistamise kohustuslikuks

muutmine olulist lisamõju sihtrühmadele ei avalda. Kiibistamise kohustuse laienemine kogu

Eestis mõjutab kõiki isikuid, kes peavad lemmikloomana koera, kassi ja/või tuhkrut või

plaanivad seda tulevikus teha. Kohustus laieneb kõigile Eesti elanikele, st ka välismaalastele ja

Eestisse elama asunud EL kodanikele. Tähtaeg mikrokiibiga märgistatud koerte, kasside ja

valgetuhkrute registreerimiseks on üks kuu, kui loomapidaja on välismaalane välismaalaste

seaduse mõistes ning kolm kuud, kui tegu on EL kodanikuga EL kodanike seaduse mõistes.

Nimetatud tähtajad on kooskõlas nii välismaalaste seaduse (§ 121) kui Euroopa Liidu kodanike

seadusega (§ 7), mille kohaselt need tähtajad on seotud isiku elama asumisega Eestisse ning

enda elukoha andmete registreerimisega rahvastikuregistris. Välismaalaseid, kes asuvad

Eestisse elama, teavitatakse oma koera, kassi või valgetuhkru kiibistamise ja registreerimise

nõudest samamoodi nagu praeguseid Eesti elanikke – teavitustegevusi vajadusest nimetatud

nõuet täita tehakse koostöös PTA, PRIA ja KOV-idega. Samuti saavad need isikud teada neile

pandud kohustusest, kui nad külastavad veterinaararsti oma lemmiklooma korraliste

marutaudivastaste vaktsineerimiste jaoks.

Kehtiva õiguse kohaselt puudub riiklik kohustus teatud tähtajaks oma koer, kass või

valgetuhkur registreerida. Uute nõuete kehtestamisega on vaja tagada, et teisest riigist Eestisse

oma lemmikloomaga reisides ja siia elama jäädes oleks ka nende lemmikloomade kohta

võimalik arvestust pidada ja nende lemmikloomade jälgitavus oleks tagatud. Lühiajalisele

puhkuse- või tööreisile lemmikloomaga tulles ei ole vaja oma lemmiklooma loomade registris

registreerida, kuid Eestisse elama jäädes on oluline, et looma oleks kadumamineku ja seejärel

leidmise korral võimalik tagastada tema pidajale. Välismaalt Eestisse koera, kassi ja

valgetuhkruga reisides, peab nimetatud loom olema märgistatud mikrokiibiga, tal peab olema

kehtiv tervisesertifikaat või EL lemmikloomapass. Riigi lemmikloomaregistris andmete

registreerimiseks on vaja pöörduda veterinaararsti poole. Andmed nii EL kodaniku, välisriigi

elaniku kui ka Eesti elaniku/kodaniku lemmiklooma kohta kustutatakse registrist, kui loom

viiakse püsivalt Eestist välja ja selle kohta on esitatud andmed riigi lemmikloomaregistrisse.

Selleks lasub lemmikloomapidajal andmete ajakohasena hoidmise kohustus. Juhtudeks, mil

lemmikloomapidaja unustab õigeaegselt ise andmeid uuendada, saadab registripidaja teatava

regulaarsusega andmete ajakohastamise teavitusi lemmikloomapidajatele, et nad veenduksid

registrisse kantud andmete õigsuses.

Lemmiklooma kiibistamine on kogu ülejäänud loomapidamisega seotud kulude seas looma

eluea jooksul loomapidajale ühekordne väljaminek. Mõju olulisus on pigem väike ja avaldub

neile loomapidajatele, kes ei ole veel oma lemmiklooma lasknud kiibistada või kes ei ole veel

registreerinud oma kiibistatud lemmiklooma.

44

2) Mõju majandusele

Kiibistamise ja registreerimise kohustusega kaasneb mõju ettevõtlusele. Peamiselt mõjutab see

veterinaararste olenemata sellest, kas tegutsetakse tavapärases loomakliinikus või varjupaigas.

Riigi kohustusega registreerida kiibistamise järel asjakohased andmed loomade registris

suureneb veterinaararstide halduskoormus, kuid ka nõudlus nende teenuste järele, sest vähemalt

pooled Eestis peetavatest koertest ja kassidest on kiibistamata ja registrisse kandmata.

Kiibistamise toodete ja teenustega kaasnev tulude kasv (seotud teenuse nõudluse kasvuga) on

kesk-pikas (3–5 aastat) perspektiivis eeldatavalt kiirem ja seejärel stabiliseerub. Veterinaararsti

koormust aitab leevendada see, et kavandatava muudatuse kohaselt lemmikloomale mikrokiibi

paigaldanud veterinaararst korraldab andmete esitamise lemmiklooma ja tema pidaja kohta

loomade registrisse kandmiseks. See VS-i säte võimaldab veterinaararstil valida, kas ta esitab

andmed ise või korraldab andmete esitamise tema vastutusel tegutseva abilise kaudu.

Ettevõtjatest on mõjutatud lemmikloomade mikrokiipide maaletoojad ja edasimüüjad, sest

Eestis selliste mikrokiipide tootjad puuduvad. Mikrokiipide edasimüüjate tulu suureneb, sest

vajadus mikrokiipide järele kasvab, seega on mõju positiivne.

Kulu lemmikloomi pidavatele leibkondadele või üksikisikutele on piirkonniti erinev ning sõltub

konkreetsest KOV-ist ja seal ettenähtud lemmikloomade kiibistamise kohustuse täitmisest (kas

enne üleriigilise kohustuse kehtestamist on KOV-i kehtestatud kohustus täietud või ei). Nagu

eelnevalt mainitud, võib maapiirkonnas olla veterinaararsti teenustele ligipääs piiratud või

veterinaararsti külastus kulukas. Samas erineb ka linnas tegutsevate loomakliinikute

vastuvõtutasu suurus mitmekümne euro võrra, sest konkurentsi (st hea ligipääsetavuse)

olemasolu või kliiniku bränd ja selle maine võimaldavad küsida kõrgemat tasu. Leibkondade

majanduslike võimaluste (tulude) ja kiibistamist vajavate lemmikloomade arvu kohta eraldi

uuringud puuduvad, kuid eeldame, et leibkondade kulud on (sõltuvalt tulutasemest) väikesed

või keskmised seaduse mõjueesmärgi (ühiskonna hüve) saavutamise kontekstis. Kui praegu on

veterinaararsti juures kiibi paigaldamise tasu koos registreerimise jaoks vajalike toimingutega

umbes 20–35 eurot, sh hinnakirja seab teenusepakkuja ja lisandub hinnakirjakohane visiiditasu,

siis edaspidi lisandub sellele riigilõiv. Oluline on siinjuures see, et praegu on kiibistamine ja

registreerimine kaks eraldi toimingut, mis tähendab, et kiibi paigaldamine ilma

registreerimiseta on võimalik. Kiibist aga ilma registrisse andmete esitamiseta kasu ei ole, mis

tähendab, et loomapidaja on kiibi paigaldamise eest kulutanud raha ilma asjata. Käesoleva

eelnõuga see võimalus kaotatakse – kiibi paigaldamisele peab järgnema registrisse andmete

esitamine.

Veterinaararstil on õigus oma pakutava teenuse eest tasu küsida, mistõttu veterinaararsti juures

teenuse hind tõenäoliselt ei muutu. Kui senini on loomapidajale enamikes KOV-ides looma

registreerimine olnud tasuta – selle kulu on katnud loomapidaja eest KOV – siis edaspidi ei kata

seda kulu enam KOV-id ega riik oma elanike eest, vaid loomapidaja tasub registrikandega

seotud kulud ise. Otsene mõju kaasnebki riigilõivu kehtestamisega registrikande tegemise eest,

mille teeb registripidaja (PRIA). Esialgsete kalkulatsioonide kohaselt on see 12 eurot

loomapidaja nimele looma registreerimise kohta, seda ka loomapidaja vahetumise korral looma

registreerimisel uue loomapidaja nimele. See tähendab, et lisaks veterinaararstile kiibistamise

ja registrisse andmete esitamisega seotud teenuse eest (~20–35 eurot) maksmisele tuleb tasuda

12 eurot riigilõivu registrikande tegemise eest. See tähendab, et kulu esmase registreerimise

eest on ühe looma kohta ~32–47 eurot. Koos veterinaararsti külastuse jaoks vajaliku

visiiditasuga (hinnanguliselt 40 eurot, kuid hinnakirja kehtestab veterinaararst või kliinik ise)

on looma nõuetekohase jälgitavuse tagamise kulu ca 90 eurot.

45

Lemmikloomapidajate lõikes on pärast eelnõu seadusena jõustumist võimalikud järgmised

olukorrad: 1) Koeral, kassil või valgetuhkrul on olemas kiip, kuid andmed ei ole registreeritud enne

uute nõuete jõustumist. Sellisel puhul on loomapidajal vaja külastada veterinaararsti,

sest ainult veterinaararstil on õigus ja kohustus esitada lemmikloomaregistrisse looma

kiibi andmed. Ta loeb kiibilugejaga loomale paigaldatud kiibi numbri ja esitab eelpool

nimetatud andmed registrisse. Veterinaararsti pakutava teenuse kulu registrisse andmete

esitamisel on eelnõu ettevalmistamise ajal ligikaudu 15–20 eurot. Eelduslikult jääb kulu

suurus samasse suurusjärku ka pärast uute nõuete jõustumist, kuid lõpliku hinnakirja

seab veterinaararst või loomakliinik ise. Lisaks on vaja tasuda veterinaararstile

hinnanguliselt 20–50 eurot visiiditasu sõltuvalt külastatavast kliinikust. Loomapidaja

tasub riigilõivu suuruses 12 eurot. Kulu: hinnanguliselt 50–80 eurot.

2) Koeral, kassil või valgetuhkrul puudub kiip ja seega ka registreering. Sellisel puhul on

loomapidajal vaja külastada veterinaararsti ja lasta tal oma loom kiibistada.

Veterinaararstil on ainsana õigus paigaldada loomale mikrokiip. Selle teenuse kulu

eelnõu ettevalmistamise ajal on vahemikus 15–20 eurot. Eelduslikult jääb kulu suurus

samasse suurusjärku ka pärast uute nõuete jõustumist, kuid lõpliku hinnakirja seab

veterinaararst või loomakliinik ise. Pärast kiibi paigaldamist esitab veterinaararst

kiibiga seonduvad andmed riigi lemmikloomaregistrisse. Ainult veterinaararstil on

õigus ja kohustus esitada lemmikloomaregistrisse looma kiibi andmed. Veterinaararsti

pakutava teenuse kulu registrisse andmete esitamisel on eelnõu ettevalmistamise ajal

ligikaudu 15–20 eurot. Eelduslikult jääb kulu suurus samasse suurusjärku ka pärast uute

nõuete jõustumist, kuid lõpliku hinnakirja seab veterinaararst või loomakliinik ise.

Lisaks on vaja tasuda veterinaararstile hinnanguliselt 20–50 eurot visiiditasu sõltuvalt

külastatavast kliinikust. Loomapidaja tasub riigilõivu suuruses 12 eurot. Kulu:

hinnanguliselt 60–100 eurot.

Selline hinnanguline kulu tekib loomapidajale eeldusel, et loomapidaja külastab veterinaararsti

vaid lemmiklooma kiibistamise ja/või registreerimise eesmärgil. Praktikas seotakse loomale

mikrokiibi paigaldamine näiteks vaktsineerimisega või teeb veterinaararst ettepaneku loomale

kiip paigaldada visiidi käigus, mille pöördumise põhjuseks on terviseprobleem. Siiski on

ebatõenäoline, et loomaga võetakse ette veterinaararsti külastus ainuüksi tema jälgitavuse

nõuetekohaselt korraldamiseks, sest veterinaararsti juures käimine tekitab enamikele loomadele

stressi ja loomapidajad püüavad liigset stressi tekitamist oma loomale ennetada ning eelistavad

sama visiiti kasutada erinevate veterinaarsete menetluste jaoks. Selline käitumine võimaldab

loomapidajal lisaks looma heaolu eest hoolitsemisele hoida kokku enda kulusid.

3) Koer, kass või valgetuhkur on kiibistatud ja registreeritud enne eelnõu seadusena

jõustumist. Sellise looma pidajal ei teki täiendavat kulu oma lemmikloomaga seoses

uute nõuete jõustumisel. Olemasolevad registriandmed kantakse tasuta üle uude riigi

lemmikloomaregistrisse. Riigilõivu tasuma ei pea. Loomapidaja saab teavituse enda ja

oma lemmiklooma andmete õigsuses veendumiseks ja vajadusel andmete

korrastamiseks. Andmete korrastamine ja ajakohastamine on loomapidajale tasuta.

Kulu: 0 eurot.

46

Käesoleva eelnõuga planeeritavate nõuete kehtima hakkamise järel kaasneb täiendav kulu ühe

looma kohta 12 eurot neile loomapidajatele, kes peavad koera või kassi ja kelle elukohajärgses

kohalikus omavalitsuses on juba praegu kehtestatud koerte ja kasside pidamisel kohustus loom

kiibistada ja registreerida.

Eestis on hinnanguliselt 90 000 elanikku, kelle elukohajärgses KOV-is ei ole praegu koerte

kiibistamise kohustust KOV-i tasandil kehtestatud ning hinnanguliselt 282 300 elanikku,

kellele ei ole sama kohustust kehtestatud kasside pidamisel (vt Mõju regionaalarengule,

sealhulgas linna-, maa- ja rannapiirkondadele). Suures osas need elanikud tegelikult kattuvad,

kuid järgnevate arvutuste tegemisel eeldame, et kattuvust ei ole. Lemmiklooma peetakse ligi

pooltes Eesti leibkondades (vt 6.1 lemmikloomapidajate sihtrühma kirjeldus), 2021. aasta

rahvaloenduse andmetel on keskmine leibkonna suurus 2,35 inimest46. Et mitte alahinnata

eelnõust tulenevat mõju, võtame eelduseks, et ühes leibkonnas on 2,35 inimese asemel kaks

inimest. Samuti eeldame, et ühes leibkonnas on üks lemmikloom (kas kass või koer). Seega

puudub kiibistamise ja registreerimise kohustus kokku 372 300 isikul, mis teeb 186 150

leibkonda, kellest omakorda ligi pooltel on lemmikloom. Nende andmete põhjal saame eeldada,

et eelnõu muudatustest on mõjutatud hinnanguliselt 93 075 leibkonda. Neil leibkondadel tekiks

oma lemmiklooma kiibistamise ja registreerimisega looma eluea jooksul ühekordne täiendav

kulu 60–100 eurot.

Mõju leibkondadele on looma eluea jooksul ühekordne ja hajutatav: ette on nähtud

üleminekuperiood uute nõuetega kohanemiseks, lisaks võimaldavad osad kliinikud järelmaksu

või osamaksete võimalust. Kiibistamise ja registreerimise kulu hulka oleme küll arvestatud

hinnangulise visiiditasu suuruse, kuid kiibistamise ja registreerimise saab teha täiendava

protseduurina näiteks rutiinse vaktsineerimise või tervisekontrolli tarbeks veterinaararsti

külastamise käigus. See aitab hoida kokku kulusid loomaga veterinaararsti juures käies.

Eelnõuga kavandatud üleminekuaeg enne uute nõuete kehtima hakkamist on piisav

täiskasvanud looma kiibistamise ja registreerimise planeerimiseks koos muul otstarbel

veterinaararsti külastusega, mh kohustusliku marutaudivastase vaktsineerimise nõude täitmisel.

Samuti noorte loomade kiibistamise ja registreerimise tähtaeg on kavandatud selliselt, et see

ühtiks looma esimese marutaudivastase vaktsineerimise ajaga, et ühildada veterinaararsti

külastus mitmeks menetluseks.

Kohustusega kaasnev lisakulu võib mõjutada tarbimiskäitumist, mis puudutab lemmiklooma

võtmise (st nii ostmist kui ka tasuta/kingituseks saamist) otsust. Positiivne mõju võib avalduda

varjupaigast lemmiklooma võtmise kasvu näol, kuna sellisel puhul ei kaasne veterinaararsti

visiidiga seonduvaid otseseid kulusid looma võtmisel, tuleb vaid loovutustasule lisaks tasuda

riigilõiv loomapidaja vahetumise registreerimiseks. Selle toimingu saavad teha praegune ja

tulevane loomapidaja ise ilma veterinaararsti kaasamata. Kaalutletud otsuse tegemine

lemmiklooma võtmise ja tema ülalpidamise võimaluste kohta on oluline samm lemmiklooma

edasise tervise ja heaolu tagamisel. Lemmiklooma pidamisel võivad igakuised kulud ulatuda

mitmesaja euroni (sööt, mänguasjad, kassidel liiv, koertekoolis käimine, hooldusteenused nagu

lemmikloomade juuksuris käimine ja muud sellised kulud). Lisanduvad korraliste

marutaudivastaste vaktsineerimiste ja muudest võimalikest tervisehäiretest tulenevad

ravikulud. Kohustuse kehtestamine aitab kaasa Eesti loomapidamiskultuuri parandamisele, sest

sellega tuletatakse inimestele meelde head loomapidamistava.

46 Statistikaameti koduleht. https://rahvaloendus.ee/et/tulemused/leibkonnad-ja-perekonnad

47

Eeldatavat mõju suurust elanikele sissetulekukvintiilide kaupa (2022. aasta andmete põhjal47)

saab hinnata jooniste 3 ja 4 põhjal. Samas tuleb nende jooniste põhjal tehtavate järelduste

tegemisel võtta arvesse ka asjaolu, et meil puuduvad andmed Eesti eri piirkondades peetavate

lemmikloomade tegeliku arvu kohta (sealhulgas kiibistatud või registreeritud koerte osakaal,

loomapidajate arv, loomapidajate vahetumiste arv aastas jne), mis võimaldaks adekvaatselt

hinnata regionaalseid mõjusid, sealhulgas seda, kui suurt osa ja mil määral eri piirkondade

elanikke muudatus tegelikult mõjutab.

Joonis 1 Sissetulekukvintiilid elukoha kaupa

Joonis 2 Sissetulekukvintiilide võrdlus maalises ja linnalises/väikelinnalises asustuspiirkonnas

Neilt joonistelt selgub, et maapiirkonnas elavatele inimestele on loomapidamisega kaasnevad

kulud, sealhulgas riigilõivu tasumine registritoimingu tegemise eest, suurema mõjuga võrreldes

linnas ja väikelinnas elavate elanikega. Selgelt eristub Põhja-Eesti (Harjumaa), kus muudatuste

mõju elanikele on väiksem võrreldes ülejäänud piirkondadega.

47 Statistikaameti andmebaas [e-andmebaas]. ST03 https://andmed.stat.ee/et/stat/sotsiaalelu__sissetulek/ST03

15,3

16,5

18,8

22,0

27,4

24,9

23,3

19,6

19,0

13,2

28,2

24,8

23,1

15,4

8,5

23,7

23,3

21,9

19,0

12,0

22,5

22,1

20,4

18,7

16,4

0% 20% 40% 60% 80% 100%

Madalaim kvintiil

Teine kvintiil

Kolmas kvintiil

Neljas kvintiil

Kõrgeim kvintiil

Põhja-Eesti Kesk-Eesti Kirde-Eesti Lääne-Eesti Lõuna-Eesti

19,1 18,6 19,2 20,7

22,322,3 23,3

21,9

18,2

14,4

0,0

5,0

10,0

15,0

20,0

25,0

Madalaim kvintiil Teine kvintiil Kolmas kvintiil Neljas kvintiil Kõrgeim kvintiil

Linnaline või väikelinnaline asustuspiirkond Maaline asustuspiirkond

48

Andmete edastamisega kaasnev kulu suureneb mõningal määral nii loomapidajatele,

varjupaikadele kui veterinaararstidele, kuna lemmiklooma kohta tuleb hakata esitama pisut

enam andmeid. Siiski aitab lisaandmete kogumine tagada lemmikloomade heaolu ning

tuvastada ebaeetilist aretustegevust.

Andmekogusse kantud andmete ajakohastamine, näiteks loomapidaja kontaktandmete

muutumine, loomapidaja vahetuse registreerimine kui ka teatud loomal teostatud veterinaarsete

menetluste kohta teabe lisamine ja uuendamine, toob endaga kaasa halduskoormuse tõusu

nende andmete puhul, mida riik keskselt (eelkõige rahvastikuregistrisse ja äriregistrisse) ei

kogu. Lemmikloomi pidavatele leibkondadele, kelle loomad on kiibistatud ja registreeritud, see

muutus otseseid kulusid ei põhjusta, kuid identifitseerimisandmete registrisse kandmisega

varem mitte kokku puutunud loomapidajatel suureneb seaduse jõustumise järel lühiajaliselt

halduskoormus ning ühekordne kiibistamise ja andmete registreerimise kulu (infokohustuse

täitmisega seotud ajakulu). Praegu on need toimingud osaliselt soovituslikud ning seetõttu

täidavad seda kohustust eelkõige kohusetundlikumad loomapidajad.

Mõju veterinaararstide koormusele ja sissetulekule on mõõdukas. Vähesel määral suureneb

veterinaararsti halduskoormus veterinaarsete menetluste kohta andmete andmekogusse

esitamisel, kuid tegemist on teenusega, mille eest võetakse loomapidajalt tasu, ja seega

eeldame, et veterinaararstidele lisanduv halduskoormus ja sissetulek nõudluse suurenemisest

pakutava teenuse järele, on omavahel tasakaalus. Samuti on veterinaararstid käesoleva nõude

kehtestamist pikalt oodanud ning tegu on nende igapäevase tööülesandega – selgitada

kiibistamise ja registreerimise vajadust ning loomade identifitseerimine koos registrisse

andmete esitamisega. Nõude kehtestamine võib aidata kaasa töökoormuse osalisele langusele

(tööaja efektiivsemale kasutamisele, keskendumisele loomade ravimisele) seoses kiibistamise

ja registreerimise kohta selgitustöö vajaduse vähenemisega.

Mõjumittetulundussektorile on väike, sest varjupaikade praktikas on juba praegu looma

kiibistamine ja registreerimine enne tema loovutamist tavapärane. Positiivse mõjuna võib

avalduda varjupaikade töökoormuse langus. Kasside kiibistamise ja registreerimise kohustuse

järgimisel (enamik varjupaikadesse jõudvatest loomadest on kassid) jääb varjupaikade mureks

peamiselt vaid omanikuta loomadele pidajate leidmine, sest pidajaga ja juba kiibistatud loomad

jõuavad kiiresti koju tagasi.

3) Keskkonnamõjud

Kui lemmikloomad on kiibistatud ja registreeritud, siis paraneb lemmikloomapidajate vastutuse

suurenemisega eeldatavasti ka lemmikloomade haiguste ja parasiitide profülaktiline ravi ning

väheneb näiteks võimalus, et (õue)kassidega levivad paelussid satuvad laste mänguväljakute

liivakasti. Hinnanguliselt on muudatuse üldine mõju loodus- ja elukeskkonnale siiski vähene.

4) Mõju riigivalitsemisele

PTA töökorraldusele on muudatusel oluline mõju, sest võimaldab juriidiliste isikute ja

kaubanduslikul eesmärgil eelkõige koeri ja kasse, kuid vajadusel ka valgetuhkruid pidavate

ettevõtjate puhul minna vihjepõhisest järelevalvest üle andme- ja riskipõhisele järelevalvele.

Füüsiliste isikute puhul jääb lemmikloomade pidamise ja jälgitavuse nõuete täitmise järelevalve

vihjepõhiseks. Koerte, kasside ja valgetuhkrute kiibistamise ja registreerimise kontrollimine on

täiendav nõue, mille täitmist kontrollib PTA oma tavapärase järelevalvemenetluse käigus, kui

tehakse vihjepõhist kontrolli. Muuhulgas kontrollib PTA ka praegu lemmikloomade

registriandmeid, kuid peab selleks otsingu tegema erinevates registrites. Riskipõhist

järelevalvet lemmikloomapidajate üle ei ole planeeritud ning sellest tulenevalt ei ole ette näha

PTA ressursivajaduse suurenemist või töökoormuse kasvu. Fookus jääb PTA järelevalve

49

planeerimisel koerte, kasside ja valgetuhkrute pidajate puhul siiski ettevõtjatele loomatervise

määruse mõistes ehk neile, kes tegelevad nimetatud loomade pidamisega kaubanduslikul

eesmärgil, mitte lemmikloomapidajatele. Säilib praegune tööülesanne mikrokiipide

heakskiitmisel. Samuti jääb PTA-le kohustus heaks kiita ja avalikustada kasutamiseks lubatud

mikrokiipide loetelu tootjate kaupa oma veebilehel, millega antakse kinnitus, et nende

kasutamine Eestis on lubatud. Positiivse mõjuna saab käsitleda parema ülevaate saamist turul

olevatest märgistusvahenditest ja võimalust probleemide korral toote heakskiit peatada,

eemaldades toote loetelust. PRIA-le lisandub riigi lemmikloomaregistri volitatud töötleja

ülesanne.

Koerte, kasside ja valgetuhkrute kiibistamise ja registreerimise kohustuse kehtestamisega

väheneb KOV-ide enesekorraldusõigus. Kiibistamise riikliku kohustuse kehtestamist on

KOV-id valdavalt ise soovinud ja eeldatavalt on see neile positiivse mõjuga. Kuigi KOV-idele

ei kehtestata kohustust kasutada riigi lemmikloomaregistrit, ei ole enam asjakohane kasutada

lemmikloomade ja nende pidajate andmete koondamiseks mõnda muud andmekogu.

Olemuslikult KOV-ide ülesanded ei muutu, sest tegu on kohaliku elu ja heakorra küsimusega,

muutus seisneb peamiselt selles, et riik võtab KOV-idelt üle lemmikloomade kohta arvestuse

pidamise.

Muudatus võimaldab KOV-idel eesmärgipärasemalt saada andmeid oma territooriumil

peetavate lemmikloomade kohta. Nende andmete põhjal on võimalik loomapidajatele vajalike

teenuste kvaliteeti kas parandada, nende pakkumist tõhustada või hakata pakkuma uusi

vajalikke teenuseid, mida seni veel võimaldatud ei ole. Samuti võimaldab see kulusid

optimeerida – KOV-id ei pea teistes KOV-ides elavate loomapidajate lemmikloomi või

lemmikloomi, kellel on tegelikult pidaja olemas, oma raha eest ülal pidama, sest kiibi numbri

põhjal on võimalik tuvastada, kes on loomapidaja ja millises KOV-is ta elab. Kui palju ja

milleks KOV otsustab neid andmeid kasutada, on iga KOV-i otsustada.

Muudatuse (kohustusliku kiibistamise ja registreerimise) rakendamise järel väheneb eeldatavalt

KOV-ide kulu hulkuvate loomade püüdmisele ning ülalpidamisele, mistõttu mõju KOV-ide

eelarvele on pikas perspektiivis positiivne. Kuna KOV-id on oma tegevuste, sh eelarve

planeerimisel autonoomsed, võivad nad planeerida hulkuvate loomadega seotud tegevustele

erinevatel aastatel erinevaid summasid ja konkreetset kokkuhoiu summat ei ole seetõttu

võimalik välja tuua. Edasine kokkuhoid sõltub ka üldisest uue nõude täitmise ulatusest igas

KOV-is. Need KOV-id, kus muudatusega seotud mõju on KOV-i eelarvele positiivne, saavad

vabanenud vahendeid kasutada muul kohalikku kogukonda toetaval eesmärgil. Positiivne mõju

avaldub ka siis, kui eelarves hulkuvate loomadega seotud tegevustele ettenähtud summa ei

vähene, kuid raha jätkub edaspidi näiteks 9 kuu asemel 12ks kuuks.

5) Mõju infotehnoloogiale ja ühiskonnale

Lemmikloomade kohta arvestuse pidamine loomade registris muudab küll mitmed ülesanded

nii veterinaararstidele, varjupaikadele kui ka KOV-idele infotehnoloogiast sõltuvaks, kuid

siiani on elektrooniline arvestuse pidamine tõendatult48,49 ka kõige tõhusam abivahend

hulkuvate loomadega tegelemisel mitte ainult KOV-idele, vaid ka varjupaikadele. Kuna

loomapidaja ei pea ise oma lemmiklooma registreerima, vaid selle korraldab veterinaararst, siis

48 C. Siettou. Evaluating the recently imposed English compulsory dog microchipping policy. Evidence from an

English Local Authority. Preventative Veterinary Medicine: 2019.

https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0167587718305099 49 P.A. Dingman, J.K. Levy, L.E. Rockey, M.M. Crandall. Use of visual and permanent identification for pets by

veterinary clinics. The Veterinary Journal: 2014.

https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S1090023314002068

50

ei kaasne sellega negatiivset mõju eakamate või vähese arvutikasutusoskusega elanikele, kes

võiksid muidu hätta jääda. Statistikaameti andmete kohaselt kasutatakse internetti 92,9% Eesti

leibkondades.

16–54-aastaste seas on internetikasutajaid 95%, üle 54-aastaste seas langeb protsent alla 90%

ning 65–74-aastaste hulgas on osakaal ligi 70%.50 Andmete ajakohastamisel vähese või

puuduva internetikasutamise võimekuse korral saavad abiks olla KOV-i ametnikud, kes on

lemmikloomade registreerimisega seoses elanikele siiani tuge pakkunud, ja PRIA

maakondlikud teenindusbürood, mis asuvad kõigis maakondades ja kelle igapäevatöö osa on

ka tehnoloogiliste vahendite ja interneti kasutamine. Samuti on neil haldusmenetluse seaduse

§-st 36 tulenev selgituskohustus. PRIA kõigis teenindusbüroodes on olemas tehniline taristu ja

personal lemmikloomapidajate abistamiseks.

6) Mõju riigikaitsele ja välissuhetele

EL-i liikmesriikidest 24-s riigis on kohustuslik koerte kiibistamine ja registreerimine, vaid

kolmes riigis (Eesti, Poola, Saksamaa) selline nõue puudub. Kasside kohta on selle kohustuse

kehtestanud seitse riiki51. Kuna ebaseaduslik kaubandus on suur probleem kogu EL-is, siis

registrisse looma ja tema pidaja andmete kandmine aitab kaasa Eestis lemmikloomadega

liikumisega ja lemmikloomavabrikutega seotud probleemide lahendamisele. Muudatus aitab

kaasa Eesti kohta positiivse kuvandi loomisele ja usaldusväärse majanduskeskkonna

edendamisele EL-is.

7) Mõju siseturvalisusele

Muudatuse rakendamine tagab andmestiku olemasolu, mis suurendab PPA, MTA ja PTA

võimekust ennetada, takistada või lahendada süütegusid.

8) Mõju regionaalarengule, sealhulgas linna-, maa- ja rannapiirkondadele

Muudatusel on mõju nii linna- kui ka maapiirkondade elanikele, kuna riigis ühtlustatakse

lemmikloomade kohta arvestuse pidamise nõudeid ja need muutuvad ühesuguseks igal pool.

Muudatus vähendab piirkondadevahelisi erinevusi, kuna lemmiklooma kadumamineku korral

on igas piirkonnas võrdsed võimalused looma leidmise korral tema pidaja kindlaks teha ja loom

talle tagastada.

Senini on lemmikloomade kohta arvestuse pidamise metoodika olnud KOV-i otsustada.

Jooniselt 1 on näha, millised KOV-id on sõlminud lepingu lemmikloomaregistri teenuse

pakkujaga, mis tähendab, et koerte kiibistamise kohustus on KOV-is kehtestatud ja see

omakorda võimaldab tõhusalt arvestust pidada, ja jooniselt 2 nähtub, milline on koerte

kiibistamise nõude ulatus maakondades, arvestades elanike arvu.

50 Statistikaameti koduleht. Internetti kasutab 92,9% Eesti leibkondadest, sotsiaalmeedia on järjest populaarsem,

16.09.2024. https://www.stat.ee/et/uudised/internetti-kasutab-929-eesti-leibkondadest-sotsiaalmeedia-jarjest-

populaarsem 51 EU Dog & Cat Alliance. National Legislation, 15.09.2024. https://www.dogandcatwelfare.eu/national-

legislation/

51

Joonis 3 Koerte kiibistamiskohustus KOVides

Joonis 4 Koerte kiibistamiskohustuseta elanike osakaal maakonniti

Kasside kiibistamise ja registreerimise kohustus on kehtestatud ligi pooltes KOV-ides, kuid see

on kehtestatud erinevalt: mõnes on kohustus täielik, mõnes aga jäetud teatav kaalutlusõigus

loomapidajale endale sellistel puhkudel, kus loomapidaja enda hinnangul puudub kassil ligipääs

avalikku ruumi. Kuna kassi lahtipääsemist ei korterist ega muult loomapidaja territooriumilt

pole võimalik täielikult takistada, siis arvutuste puhul lähtume sellest, et neis KOV-ides pole

Kiibistamiskohustus puudub

Kiibistamiskohustus kehtestatud

Kiibistamiskohustus puudub 1/3 elanikest

Kiibistamiskohustus puudub 1/5 elanikest

Kiibistamiskohustus kõigil elanikel

52

ühtki erandit kasside kiibistamisele. On ka KOV-e, kus kasside kiibistamine ja registreerimine

on soovituslik, kuid nende KOV-ide puhul lähtume sellest, et kohustus puudub. Kogu Eesti

rahvaarvuga (1 374 687 inimest 1.01.2024 seisuga) võrreldes puudub koerte kiibistamise

kohustus 6,5% elanikest (90 044 inimest) ja kasside kiibistamise kohustus 20% elanikest

(282 324 inimest)52. Neist kõik ei pea koera ega kassi. Enamik neist elab maapiirkonnas ja

peamiselt Eesti piirialadel paiknevates KOV-ides. Kuigi Eesti on marutaudivaba staatusega

riik, on oluline, et loomapidajad vaktsineeriksid järjepidevalt oma koeri, kasse ja valgetuhkruid,

et marutaudivaba staatus säiliks. Piirialade KOV-ides on eriti oluline pidada arvestust

lemmikloomade (koerte, kasside ja valgetuhkrute) kohta, et oleks võimalik hinnata

marutaudivastase vaktsineerimise ulatust nende lemmikloomade seas, sest piirialadel on

suurem risk marutaudi levikuks seoses loomade, sealhulgas metsloomade liikumisega.

Marutaud on viirushaigus, mis levib nakatunud looma süljega ja millesse võivad nakatuda kõik

imetajad, sealhulgas inimene. Juhul kui haiguspilt on juba välja kujunenud, ei ole haigus

ravitav, vaid lõpeb alati surmaga. Üleriigiline kohustus koerte, kasside ja valgetuhkrute

kiibistamiseks ja registreerimiseks võimaldab saada andmeid nimetatud lemmikloomade

marutadivastase vaktsineerimise ulatuse kohta ning toetab piirialade KOV-e koostöös PTA-ga

lemmikloomade ja seeläbi ka inimeste marutaudiga nakatumise ennetamisel.

Täpsemalt on mõjusid kirjeldatud sotsiaalsete ja majanduslike mõjude all.

6.1.2. Kavandatav muudatus: registri loomine PRIA juurde ja riigilõivu kehtestamine

(eelnõu § 1 punktid 22, 27, 28, 32, 34, 35, 42 ja §-id 2–6).

1) Sotsiaalsed mõjud

Ühtse registri kasutuselevõtmine toob endaga kaasa kõigile loomapidajatele ja

lemmikloomapidajatele võrdse võimaluse oma kass, koer, valgetuhkur või VS § 32 lõikes 3

nimetatud lemmikloom tema kadumamineku korral tagasi saada, sest kogu riigis peetakse

lemmikloomade kohta arvestust samadel alustel. Lemmikloomi võetakse tihti kui pereliikmeid,

seega teadmine, et lemmikloom on oma pidajaga seotud ja tema leidmise korral on suur

võimalus ta tagasi saada, võib mõjuda positiivselt lemmiklooma pidavate isikute omandi

kaitsele, heaolule ning vaimsele tervisele.

Isikuandmete kaitse aspektist on ühise andmekogu kasutamisel kõigi loomapidajate,

sealhulgas ettevõtjate kohta nõutud andmed eelkõige sellised, mis on vajalikud looma pidajaga

kontakti saamiseks (telefoninumber, aadress, e-posti aadress) ja tema tuvastamiseks (nimi,

isikukood/registrikood). Loomapidaja aadress on KOV-idele vajalik teadmaks, kui palju on

loomapidajaid ning milliseid teenuseid ja millises KOV-i piirkonnas pakkuda.

Järelevalveasutustel on võimalik looma ja tema pidaja vahelist seost selleks vajaduse tekkimisel

(näiteks korralise kontrolli või vihje korral) kontrollida, sealhulgas nendega liikumisel nii

kaubanduslikul kui ka mittekaubanduslikul eesmärgil. Enamik andmeid, mida andmekogus

töödeldakse, on lemmiklooma andmed. Siiski peab tagama, et andmekogule ligipääsu omav

isik pääseks ligi vaid tema tegevuseks vajalikule eesmärgipärasele andmehulgale. Isikuandmete

töötlemise ulatust, konteksti ja eesmärke arvesse võttes (isikuandmeid on vaja eelkõige pidaja

ja tema lemmiklooma vahel seose loomiseks eesmärgiga pidajale loom kadumamineku korral

tagastada, erijuhtudel järelevalveasutustele piiriületuse õiguspärasuse ja loomapidamisnõuete

täitmise kontrollimiseks) ei kaasne füüsiliste isikute õigustele ja vabadustele suur ohtu.

Isikuandmeid ei edastata välisriikidele (Europetnet on üleeuroopaline lemmikloomaregistreid

ühendav otsingumootor, mis annab otsingu tulemusena andmed selle lemmikloomaregistri

52 Statistikaameti andmebaas [e-andmebaas]. RV021https://andmed.stat.ee/et/stat/rahvastik__rahvastikunaitajad-

ja-koosseis__rahvaarv-ja-rahvastiku-koosseis/RV0291U

53

kohta, kus lemmikloom on registreeritud, kuid mitte looma pidaja kohta), samuti ei töödelda

eriliigilisi isikuandmeid. Täpsem mõju andmekaitsele on kirjeldatud andmekaitsealases

mõjuhinnangus (seletuskirja lisa 2).

2) Majanduslikud mõjud

Ettevõtlusele on mõju negatiivne. Riigi lemmikloomaregistri loomine ja selles registris

registreerimise kohustuslikuks muutmine mõjutab otseselt mõlema ettevõtja tulusid, kes praegu

KOV-idele teenust pakuvad, sest nende teenuseid tõenäoliselt enam ei kasutata. Riigi

lemmikloomaregistri teenuse pakkumine ei ole kummalegi KOV-idele teenust pakkuvale

ettevõtjale nende ainus või põhitegevusala, kuid võib siiski endaga kaasa tuua teatava mõju

ettevõtja toimetulekule. Samuti ei motiveeriks riigi registri loomine tulla turule teisi ettevõtjaid,

kes sellist teenust pakkuda sooviksid.

MTÜ-de kulusid ja tulusid ning halduskoormust muudatus eeldatavasti otseselt ei mõjuta.

Varjupaigad, kes on liitunud Spin TEK-i pakutava platvormiga, sisestavad juba praegu leitud

loomade kohta andmeid iga varjupaika jõudva looma kohta koostatud kaardile eraldi. Edaspidi

esitavad varjupaigad andmed loomade registrisse loodavasse varjupaiga moodulisse.

3) Mõju riigivalitsemisele

Kuigi eelduste kohaselt riigieelarve tuludes ja kuludes märkimisväärseid muudatusi ei kaasne,

võib mõningane mõju kaasneda riigieelarvele. Uue andmekogu loomiseks tehtavate

IT-arenduste kulude katteks (kokku eelduslikult umbes 400 000 eurot) on 2026. aastal eraldatud

rahastus 250 000 eurot Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisala eelarvest.

2027. aasta kulude katteks taotletakse rahastust riigi eelarvestrateegia protsessi raames.

Kehtivas riigi eelarvestrateegias ei ole eelnõuga kaasnevate kuludega, mis tekivad alates 2027.

aastast, arvestatud. Eelnõu heaks kiitmisega kaasnevate kulude rahastamisvõimaluste üle

arutatakse järgmises riigieelarve ja riigi eelarvestrateegia protsessis Rahandusministeeriumi

poolt valitsusele koondatava info alusel. Juhul kui lisavahendeid ei eraldata, tuleb kulud katta

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisala eelarvest. Andmekogu ülalpidamisega

kaasnevad ka tööjõu- ja majandamiskulud. Riigi lemmikloomaregistrisse registrikande

tegemise eest (loomapidajaks registreerimine, sealhulgas loomapidaja vahetus) kehtestatakse

riigilõiv. Riigilõivu kehtestamise eesmärk on riigieelarvesse raha kogumine riigi

lemmikloomaregistri ülalpidamisega seotud jooksvate kulude katteks, kuid neid kulusid ei

kaeta riigieelarvest automaatselt. Riigilõiv laekub riigieelarvesse ja riigi lemmikloomaregistri

ülalpidamiskulude katteks taotletakse vajaminevas summas lisarahastust riigi eelarvestrateegia

protsessis. Riigieelarve tulud eeldatavasti ei suurene. Loodava andmekoguga on vaja luua

seosed rahvastikuregistriga, äriregistriga, riikliku veterinaararstide registriga, riigikassaga,

karistusregistriga, Europetnetiga. Uue andmekogu kasutuselevõtmisel tuleb võimalusel

andmed teistest praegu kasutusel olevatest lemmikloomade andmeid koondavatest

andmekogudest üle kanda, et mitte tekitada juba enda lemmiklooma kiibistanud ja

registreerinud loomapidajatele lisakohustusi.

IT-arendustega seotud kulude hinnanguline maksumus ja kulukomponendid

Kuluallikas 2026 2027 2028 KOKKU 2025–2028

Personalikulu1 (püsiv

kulu) 102 758,40 € 102 758,40 € 102 758,40 € 308 275,20 €

Majandamiskulu2

(püsiv kulu) 13 000,00 € 106 500,00 € 106 500,00 € 226 000,00 €

54

Investeering3 (ajaliselt

piiritletud kulu) 250 000,00 € 150 000,00 € 400 000,00 €

Kulu kokku4 365 758,40 € 359 258,40 € 209 258,40 € 934 275,20 € 1Personalikulude hulgas kahe töötaja palgakulu: tooteomanik palgaga 3000 eurot, IT-analüütik

palgaga 3200 eurot. Registri ülalpidamiseks mõeldud personali- ja majanduskulud kaetakse

riigilõivuga. Uusi töötajaid juurde ei võeta. Tööressurss, mis vabaneb muude ülesannetega seonduva

koormuse vähenemise arvelt, suunatakse riigi lemmikloomaregistri arendamise ja edasise

ülalpidamisega seotud tegevustesse. 2Majandamiskulude hulgas:

- loodava riigi lemmikloomaregistri hilisema hooldamise kulu, pisivigade parandamise kulu,

süsteemi uuendamise kulu tarkvara hoolduskuluks on arvestatud 20% arenduse maksumusest.

- riigilõivu teenustasu kulu (erinevatel pangalinkidel, mille kaudu kliendid e-PRIAs riigilõivu

tasuvad, on eraldi hinnakirjad ülekannete tegemiseks. Hinnakirjajärgse ülekande tegemise

teenustasu kulu jääb PRIA kanda. Sõltuvalt teenusepakkujast on vaja iga ülekande eest tasuda

baastasu (keskmiselt 0,10 eurot) ning lisanduda võivad erinevad lisatasud (näiteks teatud %

ülekande summast jmt).

- Europetnetiga liitumise (ühekordne summa kuni 1000 eurot) ja aastamaksu kulu (kuni 5000

eurot/a)53. Täpsed summad määravad üldkogu ja juhatus Europetneti statuudi artikkel 8 kohaselt.

Europetnet võimaldab lemmikloomade registriotsingut üleeuroopaliselt. 3Investeeringu kulu: riigi lemmikloomaregistri arendamise kulu. 4Kõigi kulude arvestuse aluseks on võetud PRIA IT-raamhanke tunnihinnad ning vastavate tööperede

keskmised töötasud.

Kavandatavad lahendused on kooskõlas „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna

arengukavaga aastani 2030“6 (peatükk 3.2), mille üheks alameesmärgiks on lemmikloomade

heaolu parandamiseks vajalike meetmete koostamine ja rakendamine.

Muudatus toob endaga kaasa lisatööülesande PRIA-le kui uue andmekogu volitatud töötlejale,

kelle ülesandeks jääb tagada andmekogu kvaliteetne töös hoidmine, rakendamine ja vajalike

lisaarenduste tellimine koos klienditoe pakkumisega. Andmekogu loomine aitab kaasa

riigiasutuste omavahelisele koostööle ja andmekogu kavandatud võimaluste tööle rakendumine

(mitmekülgselt lemmikloomade heaolu tagamine) aitaks kaasa nende riigiasutuste positiivsele

kuvandile Eesti ühiskonnas.

Riik võtab üle KOV-ide ülesande pidada lemmikloomade kohta arvestust. Hulkuvate loomade

püüdmise ja pidamise, hukkamise ja korjuste hävitamise korraldamise ülesanne jääb ka

edaspidi KOV-idele. Küll aga muutub töökorraldus, sest kõik KOV-id saavad kasutada riigi

registrit, sealhulgas need KOV-id, kes ei pea praegu arvestust elektroonses andmekogus. See

lihtsustab ülesannete täitmist, muutes töökorralduse eesmärgipäraseks.

Riigi lemmikloomaregistri kasutuselevõtmise korral paraneb eeldatavalt ülesannete täitmise ja

elanikele teenuse pakkumise kvaliteet, isegi kui KOV-i ametnikud vajavad esialgu uuel moel

tööülesande täitmiseks sisseelamisaega. Riigi lemmikloomaregistri kasutuselevõtmine tagab

teenuse (leitud lemmiklooma tagastamine loomapidajale) kättesaadavuse kõigis KOV-ides

samadel alustel.

PTA töökorraldusele on muudatusel oluline positiivne mõju, sest võimaldab tänu

registriandmete ühtsesse registrisse koondamisele minna vihjepõhisest järelevalvest üle andme-

53 Europetnet. Statutes. https://www.europetnet.org/statutes.html

55

ja riskipõhisele järelevalvele juriidiliste isikute ja kaubanduslikul eesmärgil eelkõige koeri ja

kasse, kuid vajadusel ka valgetuhkruid pidavate ettevõtjate puhul. Füüsiliste isikute puhul jääb

lemmikloomade pidamise ja jälgitavuse nõuete täitmise järelevalve vihjepõhiseks. Koerte,

kasside ja valgetuhkrute kiibistamise ja registreerimise kontrollimine on täiendav nõue, mille

täitmist kontrollib PTA oma tavapärase järelevalvemenetluse käigus, kui tehakse vihjepõhist

kontrolli. PTA kontrollib ka praegu lemmikloomade registriandmeid, kuid peab selleks

kontrollima erinevaid registriteid. Muudatuste jõustumine ühtse riigi lemmikloomaregistri

loomise ja selle kui ainsa kohustusliku registri kasutuselevõtuga aitab tõhustada PTA

järelevalveametnike tööd, sest edaspidi on vaja otsing teha vaid ühest registrist. Riskipõhist

järelevalvet lemmikloomapidajate üle ei ole planeeritud ning sellest tulenevalt ei ole ette näha

PTA ressursivajaduse suurenemist või töökoormuse kasvu. Fookus jääb PTA järelevalve

planeerimisel koerte, kasside ja valgetuhkrute pidajate puhul siiski ettevõtjatele loomatervise

määruse mõistes ehk neile, kes tegelevad nimetatud loomade pidamisega kaubanduslikul

eesmärgil, mitte lemmikloomapidajatele.

4) Mõju infotehnoloogiale ja ühiskonnale

Registri loomiseks on vaja teha IT-arendusi. Arenduste teostaja tuvastatakse hanke korras ja

varaseim tähtaeg riigi andmekogu valmimiseks on 2027. aasta. Seda eeldusel, et VS-i muudatus

võetakse vastu 2026. aastal. E-teenus muutub kõigis Eesti osades kvaliteetseks ja

kättesaadavaks kõigile KOV-idele ja elanikele.

Loomapidaja huvi on eelkõige lemmiklooma kaduma mineku korral loom tagasi saada. Selleks

peavad olema registrisse kantud loomapidajaga ühenduse saamiseks ja isikutuvastuseks

vajalikud andmed ning andmed, mis tõendavad looma ja tema pidaja omavahelist seost. KOV-

il on oluline teada, kui palju ja mis liigist lemmikloomi elanikud peavad, et tagada vajalike

teenuste pakkumine. Lisaks on oluline omada ülevaadet hulkuvate lemmikloomade püüdmise

korraldamise ja nende varjupaigas pidamise kohta. Loomapidaja kohta on KOV-i jaoks

vajalikud samad andmed, mis on olulised lemmikloomapidajale endale. Oluline on leitud

lemmiklooma pidaja tuvastada ja loom talle tagastada. PTA, MTA ja PPA ülesanded on küll

kohati erinevad, kuid üldjoontes siiski sarnased. Oluline on sellise andmestiku olemasolu, mis

võimaldab siduda loomapidajat tema lemmikloomaga, et leitud loom vajaduse korral

loomapidajale tagastada ning saada teavet looma terviseseisundi ja dokumentide kohta (näiteks

lemmikloomapassi andmed), sealhulgas nendega liikumisel nii kaubanduslikul kui ka

mittekaubanduslikul eesmärgil. Riigi lemmikloomaregistri loomisel jääb registri volitatud

töötlejaks PRIA.

Muudatuse tagajärjel võetakse kasutusele elektrooniline andmekogu lemmikloomade kohta

arvestuse pidamiseks, mida saavad kasutada kõik KOV-id. See muudab küll mitmed nii

veterinaararstide, varjupaikade kui ka KOV-ide ülesanded infotehnoloogiast sõltuvaks, kuid

siiani on see hulkuvate loomadega tegelemisel ka kõige tõhusam abivahend mitte ainult

KOV-idele, vaid ka varjupaikadele. Kuna loomapidaja ei pea ise oma lemmiklooma

registreerima, vaid esitama ainult andmed registrisse kandmiseks, siis ei kaasne sellega ka

negatiivset mõju eakamate või vähese arvutikasutusoskusega elanikele, kes võiksid muidu hätta

jääda. Andmete ajakohastamisel on samuti abiks KOV-i ametnikud ja PRIA teenindusbürood,

kelle igapäevatöö osa on ka tehnoloogiliste vahendite ja interneti kasutamine, seega negatiivset

mõju infoühiskonna teenuste pakkumisele, kättesaadavusele, kasutamisele ega sisule ei ole ette

näha. Samuti on neil haldusmenetluse seaduse §-st 36 tulenev selgituskohustus.

Lahendus mõjutab riigi infosüsteeme. Riigi lemmikloomaregistri loomisel on vaja luua seosed

rahvastikuregistriga, äriregistriga, riikliku veterinaararstide registriga, riigikassaga,

karistusregistriga ning Europetnetiga. Infosüsteemi kasutajatele tekib ühtne e-teenuse

56

keskkond, kõik osapooled saavad kasutada süsteemi mugavalt (sisselogimine),

lemmikloomadega seotud andmestik on ühes andmekogus. E-teenuse kättesaadavus on

kvaliteetne ja ligipääsetav kõigile Eestis elavatele isikutele, sõltumata nende elukohast. Riigi

registri loomine aitab kaasa Vabariigi Valitsuse tööplaanis välja toodud eesmärgile viia

kohalike omavalitsuste ja riigi IT-süsteemid ja -teenused ühtsesse personaalse riigi süsteemi.

Lisaks aitab see parandada riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuste teenuste kvaliteeti ja

kättesaadavust ning tagada andmete turvaline hoidmine. Proaktiivselt saab riik pakkuda

elanikele võimalust hoida registris oma lemmikloomade andmeid ajakohasena.

Andmekogu lahendused ei mõjuta andme- või küberturvet, kuid nende nõuetega (Eesti

infoturbestandardiga) tuleb arvestada andmekogu teenuse pakkumisel. Asjakohane on välja

tuua, et makseagentuurina on PRIA-l ISO 27001 infoturbesertifikaat, mille omamise kohustus

tuleneb akrediteerimistingimustest.

6.2. Vähese või marginaalse mõjuga muudatused

6.2.1. Kavandatav muudatus: PTA ja MTA pädevuste selgem jaotus (eelnõu § 1 punkt 4).

Muudatuse eesmärk on korrastada riigiasutuste pädevusi seoses reisijatega kaasas olevate

loomade kontrollimisega riiki sisenemisel. MTA pädevuste hulgast jäetakse välja vastutus

mittenõuetekohaste lemmikloomade tervisega seotud otsuste tegemiseks, sealhulgas vastutus

surmamise üle otsustamise ja selle korraldamise eest. See pädevus on PTA-l. MTA-le jääb

pädevus mittenõuetekhase lemmiklooma tagasi saatmiseks väljaspoole EL-i jäävasse sihtriiki.

1) Mõju riigivalitsemisele

Tegemist on PTA ja MTA pädevuste täpsustamisega suurema õigusselguse tagamiseks. Mõju

PTA-le puudub looma surmamise üle otsustamisel ja selle korraldamisel, sest LoKS-i

rakendamine, sealhulgas juhtudel, kus looma heaolu tagamiseks tuleb loom eutaneerida, on ka

praegu formaalselt PTA pädevuses. MTA tegutseb muudatuse jõustumise järel edasi oma

pädevuste piires ning temale lisakohustusi ei panda, kuid sätte muutmine kaotab mitmeti

mõistetavuse looma surmamise otsuse ja selle korraldamise osas. PTA-ga koostöö osas ei

muutu samuti midagi, sest sarnaselt määrusele (EL) nr 576/2013 tuleb ka komisjoni

delegeeritud määruse (EL) 2019/2122 kohaselt lemmikloomaga seotud otsuse tegemise puhul

konsulteerida veterinaarjärelevalveametnikuga.

PTA-le lisandub uus, seni MTA pädevuses olnud ülesanne nõuetele mittevastav loom isoleerida

ametliku järelevalve all, kui on tuvastatud nõuetele mittevastav loom, keda ei ole võimalik

tagasi saata EL-ist väljas asuvasse sihtriiki. Kuna MTA ei ole loomade isoleerimiseks vajalikke

puure senini soetanud, on vaja sobilikud puurid pärast muudatuste jõustumist soetada PTA-l.

See toob PTA-le kaasa täiendava kulu, millega ei ole 2026. ega 2027. aasta eelarvavahendite

planeerimisel arvestatud.

Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike, pädevuste selge jaotus seaduses tagab, et

ametkonnad teevad kontrolle ja otsuseid oma pädevuse piires. Looma surmamise otsuseid siiani

ei ole tulnud teha, seega puudub otsene mõju ka MTA tegevusele. PTA-l tekib muudatusega

seoses vajadus täiendavate rahaliste vahendite järele.

6.2.2. Kavandatav muudatus: kohustus esitada veterinaararstide registrisse andmed

veterinaararsti töökoha kohta, kus veterinaar püsivalt teenust osutab (eelnõu § 1 punktid 8 ja

9).

Muudatuse eesmärk on täpsustada andmeid, mida veterinaararsti kohta kogutakse

veterinaararstide registrisse. VS-i § 19 lõike 6 punkti 3 kohaselt kogutakse andmeid töökoha ja

volitatud veterinaararsti pädevuse kohta. Nõue sellises sõnastuses ei ole olnud praktikas

57

piisavalt selge ega ole oma eesmärki täitnud. Seetõttu täpsustatakse eelnõus, et esitada tuleb

andmed nende töökohtade kohta, kus veterinaararst püsivalt teenust osutab.

1) Mõju riigivalitsemisele

PTA jaoks on riiklikule veterinaararstide registrile andmete esitamise täpsem regulatsioon

püsiva positiivse mõjuga. Veterinaarteenuse esitajate üle järelevalve teostamiseks on vaja

hinnata riske ja oluline on teada, kus veterinaararst teenust osutab. Loomatauditõrje kontekstis

on PTA-le oluline omada ülevaadet veterinaarteenuse osutamise kohtadest Eestis, et vajadusel

kaasata neid loomataudi ennetamise ja tõrje tegevustesse. Ebasoovitavaid mõjusid PTA-le ei

kaasne, veterinaararstide riikliku registri tehnilises lahenduses on vaja teha minimaalseid

täiendusi ja lisada andmevälju. Oluline mõju puudub.

2) Mõju majandusele

Riiklikus veterinaararstide registris on 2024. aasta 18. oktoobri seisuga 895 veterinaararsti.

Veterinaararstidel on kohustus esitada registrile andmed ka kehtiva õiguse kohaselt, muudatus

tehakse suurema õigusselguse huvides. Samuti on veterinaararstide registri tehnilise lahenduse

kohaselt olemas võimalus kuvada töökoha andmeid. Veterinaararsti jaoks on registrisse

täpsemate andmete esitamisel positiivne mõju, kuna register on avalik ja võimaldab

veterinaarteenuse vajajatel saada selgemat teavet teenusepakkujate kohta. Oluline mõju

puudub.

6.2.3. Kavandatav muudatus: peetava looma märgistamiseks kasutatava elektroonse

identifitseerimisvahendi heakskiitmise kord (eelnõu punktid 15 ja 16).

Muudatuse eesmärk on kehtestada loomade identifitseerimisvahendite heakskiitmise kord.

Vajadus muudatuse tegemiseks tuleneb määrusest (EL) 2019/2035. Muudatusega ühtlustatakse

kõigil peetavatel loomadel kasutatavate elektroonsete identifitseerimisvahendite heakskiitmise

korda. Muudatus ei ole seotud põllumajandusloomadel kasutatavate elektroonsete

identifitseerimisvahendite heakskiitmisega, küll aga ühtlustatakse lemmikloomadel

kasutatavate mikrokiipide heakskiitmine põllumajandusloomadel kasutatavate

märgistusvahendite heakskiitmisega.

1) Mõju riigivalitsemisele

Tegemist on sätetega, millega rakendatakse EL-i õigust. Praegu kiidetakse

identifitseerimisevahendid heaks PTA sisemise töökorralduse kohaselt, see protseduur

sisuliselt ei muutu, kuid seda täiendatakse õigusselguse eesmärgil. PTA kiidab ka praegu

lemmikloomadel kasutatavad mikrokiibid heaks EL-i õigusaktides esitatud nõuete kohaselt.

Sätete lisamisega ei ole vaja teha ümberkorraldusi PTA sisemises töökorralduses ega võtta

kasutusele lisaressursse.

PTA-le lisandub kohustus sõlmida ettevõtjatega haldusleping, kuid see võimaldab PTA-l saada

andmeid veterinaararstidele müüdud mikrokiipide numbrivahemike kohta. Otsene mõju

riigivalitsemisele puudub.

2) Mõju majandusele

Ettevõtjatest on mõjutatud peamiselt lemmikloomade mikrokiipide maaletoojad ja edasimüüjad

(peamiselt ravimite hulgimüügiga tegelevad ettevõtjad), sest Eestis selliste mikrokiipide tootjad

puuduvad. Mikrokiipide edasimüüjate tulu suureneb, sest vajadus mikrokiipide järele kasvab,

seega mõju on positiivne.

58

6.2.4. Kavandatav muudatus: teatud peetavate loomade identifitseerimise kohta erandite

lubamine (eelnõu § 1 punktid 19 ja 21).Muudatuse eesmärk on reguleerida EL-i loomatervise määruse alusel liikmesriigi pädevale

asutusele antud otsustusõiguse kasutamist seoses loomade identifitseerimisega. Kehtivas

seaduses on sätestatud õigus vajaduse korral kehtestada loomade identifitseerimisega seotud

erand ainult ministril, sõltumata sellest, kas EL-i loomatervise määruse kohaselt võib erandi

kehtestada riik või tema pädev asutus.

Tulenevalt üldisest eesmärgist vähendada bürokraatiat soovitakse eelnõus jätta ministri

määruse sisuks ainult riigi pädevuses olevate üldiste erandite regulatsioon ja pädeva asutuse

õigus otsustada erandite rakendamise üle üksikjuhtumitena on sätestatud eraldi sätetes. Seal on

loetletud EL-i loomatervise määruse artiklid, mida rakendab edaspidi PTA. Muudatus

võimaldab vajaduse korral teha loomapidaja kohta kiiremini otsuseid, samuti ei pea edaspidi

kehtestama selleks nõudeid ministri määrusega.

Eelnõuga kohaselt kehtestatakse EL-i õiguse rakendamiseks PTA jaoks asjakohane protseduur.

PTA-l on kohustus menetleda taotlusi teatud loomade identifitseerimisest erandite lubamiseks.

Identifitseerimisest erandi taotlemiseks on komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2035/2019

mitu võimalust. Praegu ei ole eranditega seonduv Eesti õiguses reguleeritud.

PTA võib veiste, sigade, lammaste ja kitsede puhul vabastada kinnist ettevõtet käitava ettevõtja

ning neid loomi kultuurilisel, ajaloolisel, vaba aja tegevusega seotud, teaduslikel või spordiga

seotud eesmärgil pidava ettevõtja identifitseerimise nõuete täitmisest. Eesti on praegu ainult

üks PTA poolt heaks kiidetud kinnine ettevõte – Tallinna Loomaaed. Eestis on veel

loomaparke, mille kohta ei ole loomaaialuba väljastatud ja mis ei toimi kõigi kinnisele

ettevõttele ettenähtud nõuete kohaselt, kuid nad võivad kunagi selleni jõuda. Seega on Eestis

ka edaspidi tegemist väikese arvu ettevõtetega, kelle kohta seda erandit taotleda saab.

PTA võib tarneahela ettevõtjatel lubada jätta täitmata sigade identifitseerimise kohustus, kui

kõnealuseid loomi kavatsetakse vedada selle tarneahela raames Eesti territooriumil, tingimusel,

et muude jälgitavusmeetmete rakendamisega tagatakse nende loomade täielik jälgitavus. Eestis

ei ole tarneahela erandit seni rakendatud ja loomapidajad ei ole sellist taotlust esitanud.

PTA võib lubada kasutada lihtsustatud identifitseerimismeetodit selliste hobuslaste puhul, keda

kavatsetakse vedada tapamajja ning kelle kohta ei ole kogu eluea jooksul välja antud kehtivat

EL-i loomatervise määruse artikli 110 lõike 1 punkti a kohast identifitseerimisdokumenti

(hobusepassi). Sellised hobuslased võivad olla alla 12 kuu vanused ja nende liikumine

sünniettevõttest Eestis asuvasse tapamajja on katkematult jälgitav. Vajadust sellist erandit

Eestis kehtestada ei ole ette näha, kuna hobuslaste kohta on Eestis identifitseerimisdokumendid

nõuetekohaselt väljastatud ning ainult hobuste tapmisele ja hobuseliha käitlemisele

spetsialiseeritud tapamajasid Eestis ei ole.

Ministri määruse volitusnorm muutub kitsamaks, edaspidi võib loomagrupi või kõigi seda liiki

loomade suhtes lubada loomaliigile tavaliselt kohustusliku identifitseerimisvahendi asendada

alternatiivse identifitseerimisvahendiga või lubada hobune teatud tingimustel märgistamata

jätta. Volitusnorm on lisatud võimalusena, kuna määruses (EL) 2019/2035 sätestatud erandite

kohaldamise vajadus võib ajas muutuda. See sõltub näiteks nende ettevõtete või loomagruppide

olemasolust, mille puhul erandit võib rakendada, või sektori soovist erandit rakendada. Praegu

seda volitusnormi rakendatud ei ole.

1) Mõju riigivalitsemisele

59

PTA koormus ja halduskulud kohustuse lisamisega ei suurene, kuna vajadus teha loomade

identifitseerimisest erandeid on väga väike ja siiani ei ole seda taotletud. Luuakse võimalus

EL-i rakendada määrusest tulenevat paindlikkust. Ebasoovitavate mõjude risk on väike, kuna

identifitseerimisnõuetest erandite lubamine on seotud peamiselt ainult ühe ettevõtte

vajadustega. PRIA-l peab erandite lubamisega seoses olema valmisolek võtta vastu andmeid

ettevõtetelt, kus erandit rakendatakse. See nõuab tehnilisi arendusi loomade registris. Üldiselt

on aga tegu tavaprotseduuriga, kus loomapidajal on kohustus individuaalselt identifitseeritavate

loomade kohta edastada andmeid kasutatud märgistuse, selle kasutamise ja asendamise ning

loomadega toimuvate muude sündmuste kohta. PTA ja PRIA jaoks on lisakoormuseks protsessi

hoolikas läbimõtlemine, et loa andmisel säiliks ülevaade sigade liikumisest ja nende asukohast.

Muudatus hõlmab teoreetiliselt ka REM-i õigusloomet, üksikerandi kehtestamiseks ei ole vaja

regulatsiooni. Tegelikkuses ei ole EL-i õigusest tulenevat võimalust siiani kasutatud ja seega

tegelikku koormust riigiasutustele lisandunud ei ole. Oluline mõju puudub.

2) Mõju majandusele

PRIA andmetel peetakse kohustuslikult individuaalselt või karjana identifitseeritavaid loomi

umbes 6500 ettevõttes ja kodumajapidamises. Umbes 60 ettevõttes ja majapidamises peetakse

loomi, keda Eestis laiemalt ei peeta, kuid kes tuleb kohustuslikult identifitseerida. Tegemist on

pigem eksootiliste loomadega. Samas tuleb märkida, et enamasti peetakse sellistes ettevõtetes

või majapidamistes ka tavapäraselt põllumajandussaaduste tootmiseks peetavaid loomi.

Ebasoovitavad mõjud puuduvad, kuna kinnise ettevõtte erandit saab taotleda Eestis ainult üks

ettevõte, sigade tarneahela süsteemi Eestis praegu ei kasutata ning hobuste lihaks tapmise

traditsioon Eestis puudub. Seega tavaloomapidaja jaoks ei ole tegu olulise muudatustega.

Mõju on positiivne, kuna võimaldab osale loomapidajatele paindlikkust loomade

identifitseerimise korraldamisel ja aitab vältida ebavajalikke kulusid. Oluline mõju puudub.

6.2.5. Kavandatav muudatus: PRIA paberkandjal teavituse protsessi lõpetamine (eelnõu § 1

punkt 33).Muudatuse eesmärk on lõpetada ressursimahukas, kuid ebaefektiivne ja praktikas vähe

kasutatav, elektroonset asjaajamist dubleeriv protsess PRIA teavitamisel.

1) Mõju riigivalitsemisele

Paberprotsessi kaotamine on vajalik eelkõige infotehnoloogiliste arenduste jaoks kuluva

ressursi vähendamiseks. Praegu on paberprotsessi ülevalpidamise mõju IT-le kuluvale eelarvele

eelkõige põhjustatud olukordadest, kus registrile esitatavate andmete koosseis muutub

(sealhulgas on vajalik esitada uusi andmeid, nagu näiteks andmed hobuste liikumise kohta,

identifitseerimata loomade arvust teavitamine, sigade arvust teavitamine). IT-arendus

paberprotsessi jaoks on kallim kui e-teenuste jaoks ning seda põhjusel, et paberprotsessil puhul

tuleb arendada erinevaid kontrolle, mis e-teenustes on lahendatud andmete ette kuvamisega.

Lisaks peab paberprotsessis iga vea korral olema välja arendatud paberil tagasiside andmise

võimekus, mis peab andmete esitajale olema arusaadav (selgitama, milles on probleem) ning

olema lisatud selgitused probleemi lahendamise võimaluste kohta. Iga esitatavate andmete

kohta õigusaktis tehtava muudatuse korral tuleb muuta paralleelselt nii e-teenuseid kui ka

paberprotsessi. Paberkandjal esitatavate teadete ja dokumentide osakaal on alla 1% ning selleks

protsessi dubleerimine on kulukas ja ebavajalik.

Muudatusel on püsiv positiivne mõju PRIA eelarvele, aidates vähendada asutuse töökoormust.

Ebasoovitavade mõjude risk PRIA jaoks puudub.

60

2) Mõju majandusele

Muudatus mõjutab loomapidajate teavituskohustuse täitmist. 2023. aastal esitati

põllumajandusloomade registrile andmed 127 018 dokumendil, millest 3964 ehk 3,12% esitati

paberil. Kuna veisepasse vaid riigisiseselt liikuvate veiste kohta alates 1. detsembrist 2021.

aastal ei väljastata, on veisepassil esitatavate andmete hulk kiiresti vähenenud. Lisaks avaneb

2025. a 1. aprillist ettevõtja jaoks võimalus edastada looma Eestis väljaviimisel teatud riikidesse

veisepass elektroonselt. Paberkandjal esitatavate teadete ja dokumentide osakaal on alla 1% ja

selleks protsessi dubleerimine on kulukas ja ebavajalik. PRIA-l on kohapealne teenindus kõigis

15 maakonnakeskuses koos võimalusega esitada andmeid elektroonselt. Isikul on võimalik

mugavalt broneerida endale sobiv aeg andmete esitamiseks. PRIA klienditeenindus pakub

kliendile alati kohapealset juhendamist ja abi.

Ebasoovitavade mõjude risk loomapidajale on väike ja oluline mõju puudub.

6.2.6. Kavandatav muudatus: PRIA-le andmete esitamise tähtaja muutmine (eelnõu § 1 punkt

34).

Muudatuse eesmärk on kehtestada PRIA registrile andmete esitamise tähtajaks ühese

arusaadavuse tagamiseks seitse päeva. Praegu on erinevates õigusaktides kehtestatud erinevad

tähtajad, mis tekitab segadust.

1) Mõju riigivalitsemisele

Muudatus mõjutab PRIA loomade registrisse andmete kogumist. Viie tööpäeva asemel seitsme

päeva nõue võimaldab vältida olukorda, kus riigipüha tõttu ei ole andmete esitamise tähtaeg

enam kooskõlas EL-i õigusest tuleneva kohustusega esitada andmed mitte hiljem kui seitsme

päeva jooksul. Andmete täpsema laekumisega tagatakse registri ajakohasus ja usaldusväärsus.

2) Mõju majandusele

Loomapidajate jaoks kehtestatakse kõigi loomaliikide puhul ühtne andmete esitamise tähtaeg.

Andmed tuleb esitada kindlaks tähtajaks, sõltumata puhkepäevade arvust, mis jäävad andmete

esitamise tähtaja sisse. Andmete esitamiseks ühtse tähtaja kehtestamine aitab tagada, et tekib

vähem probleeme näiteks seoses nõuetekohasuse kontrollidega või muude toetusmeetmetega

seotud küsimustes.

6.2.7. Kavandatav muudatus: Muude loomataudide kahtlusest ja diagnoosimisest teavituse

ja nende tõrje nõuded (eelnõu § 1 punktid 36−38).

Muudatuse eesmärk on luua PTA-le õiguslikud alused muude kui EL-i loetellu kantud

loomataudide ennetus- ja tõrjemeetme rakendamiseks, nagu kitsenduste kehtestamine loomade

liikumisele ettevõttest, loomade eraldamine, asjakohaste bioturvameetmete kohaldamine ning

rahvusvaheliste kohustuste täitmine nendest loomataudidest teavitamisel.

1) Mõju riigivalitsemisele

Kavandatav muudatus ei suurenda PTA töökoormust, kuid annab seadusest tuleneva aluse

kehtestada vajalikud loomatauditõrje meetmed, mida PTA ise saab rakendada või mida

ettevõtja on kohustatud täitma. Kehtiv õigus annab PTA-le selleks üldised alused, kuid

praktikas on selgunud vajadus täpsama regulatsiooni järele. Tuginedes LABRIS-e 2023. aasta

aruandele, diagnoositi selliseid haigusi 11 korral. Oluline mõju puudub.

2) Mõju majandusele

Vähene mõju on põllumajandusloomade pidajale, kelle karjas muu loomataud diagnoositakse

või kes peab sellise taudi leviku tõttu tegema ennetavaid tegevusi. Tavaliselt puudutavad selliste

loomataudide tõttu võetavad meetmed mõnda üksikut ettevõtet.

61

Veterinaararstide halduskoormus kasvab minimaalselt, mis seisneb PTA teavitamises muu

loomataudi diagnoosimisest. Oluline mõju puudub.

6.2.8. Kavandatav muudatus: referentlabori tegutsemise alused (eelnõu § 1 punkt 39).Kehtiva seaduse kohaselt tegutseb referentlabor valdkonna eest vastutava ministri esitatud

riikliku tellimuse alusel. Arvestades, et riikliku referentlabori ülesanded on sätestatud määruse

(EL) 2017/625 artiklis 101, on otstarbekas muuta referentlabori tegutsemise alust selliselt, et

edaspidi ei lähtu referentlabor valdkonna eest vastutava ministri esitatud riiklikust tellimusest,

vaid referentlabori enda koostatud tegevuskavast sama määruse samas artiklis sätestatud nõuete

täitmiseks. Koostatud tegevuskava esitatakse valdkonna eest vastutavale ministrile ning seda

ajakohastatakse regulaarselt.

Mõju majandusele

Muudatus mõjutab referentlabori ülesandeid täitvaid asutusi – loomatervise valdkonnas

täidavad referentlabori ülesandeid praegu Riigi Laboriuuringute ja Riskihindamise Keskus ning

Sciensano Belgia terviseinstituut. Avalduva mõju ulatus on väike, kuna muudatus mõjutab

üksnes neid asutusi, kes täidavad loomatervise valdkonnas referentlaborite ülesandeid. Riikliku

referentlabori ülesanded on sätestatud määruse (EL) 2017/625 artiklis 101 ja kehtiva korra

kohaselt esitab volituse taotleja tegevuskava koos taotlusega taotletava volituse ulatuses sama

määruse samas artiklis sätestatud nõuete täitmiseks. Tegevuskava koostatakse nimetatud

määruse samas artiklis sätestatud ja regulaarselt ajakohastatavate nõuete täitmise tagamiseks.

Need asutused, kes täidavad tsiviilõigusliku lepingu alusel referentlaborite ülesandeid,

koostavad ja ajakohastavad tegevuskava, lähtudes lepingus sätestatust. Mõju sagedus on

keskmine, kuna tegevuskava ajakohastatakse regulaarselt. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise

risk on väike. Muudatuse mõju on pigem väike. Muid mõjusid muudatusega ei kaasne.

6.3. Kokkuvõte haldus- ja töökoormuse kohta

Füüsiliste isikute halduskoormus

Koerte, kasside ja valgetuhkrute kohustusliku kiibistamise ja registreerimise nõude

kehtestamisega kaasneb teatav mõju nimetatud liiki loomade pidajatele. Juba praegu kehtiva

õiguse kohaselt on 86% KOV-ides koerte kiibistamise kohustus kehtestatud ning elanike

arvukuse põhjal elab vaid 6,5% kogu Eesti elanikkonnast neis KOV-ides, kus kiibistamise

kohustust veel ei kehti. Kõik neist ei pea koera. Kasside kiibistamise kohustus on kehtestatud

vähem kui pooltes KOV-ides, mitmes KOV-is on jäetud see vabatahtlikuks või tehtud erisused

tubastele kassidele. Kiibistamise otsusega kaasneb kohustus andmed registreerida ning

registreerimise korral tuleb tasuda riigilõiv riigi lemmikloomaregistrisse kande tegemiseks.

Looma esmaseks registreerimiseks registris on vaja külastada veterinaararsti, kes paigaldab

loomale kiibi ja tagab looma jälgitavuse jaoks oluliste andmete (sh kiibi number) esitamise

registripidajale. Juba kiibistatud, kuid senini registreerimata looma registreerimiseks on samuti

vaja külastada veterinaararsti, kes esitab looma kohta andmed registrisse kandmiseks. Samuti

kaasneb mõju neile isikutele, kes saavad juba registris registreeritud looma uueks pidajaks –

loomapidaja vahetumine on vaja registris registreerida ja selle eest tuleb samuti tasuda riigilõiv.

Registreeritud loomade ja nende omanike kohta on andmed vaja hoida ajakohasena. See ei ole

uus nõue võrreldes praegu KOV-ides kehtestatud nõuetega. Kokkuvõttes kaasneb koera-, kassi-

ja valgetuhkrupidajatele mõningane, kuid mitte märkimisväärne halduskoormuse tõus võrreldes

kehtivate nõuetega. Vabatahtlikult oma looma kiibistada laskvate isikute puhul on tegu teadliku

valikuga, loomapidajale kiibistamisega kaasnevad kohustused on sobivad ja ootuspärased,

mõju halduskoormusele on väike.

62

Ettevõtjate halduskoormus

Koerte, kasside ja valgetuhkrute kohustusliku kiibistamise ja registreerimise nõude

kehtestamisega kaasneb mõju ettevõtlusele peamiselt veterinaararstide seisukohalt. Riigi

kohustusega korraldada pärast lemmiklooma kiibistamist asjakohaste andmete esitamine riigi

lemmikloomaregistrisse suureneb veterinaararstide halduskoormus, kuid ka nõudlus nende

pakutavate teenuste järele. Andmekogusse kantud andmete ajakohastamine lemmikloomal

teostatud veterinaarsete menetluste kohta teabe lisamisel ja uuendamisel toob endaga kaasa

halduskoormuse tõusu. Veterinaararstidele halduskoormus siiski märkimisväärselt ei suurene.

Riigi lemmikloomaregistri loomise ja kasutuselevõtuga suureneb mõningal määral

veterinaararstidele teavituskohustuse täitmisega kaasnev kulu, kuna lemmiklooma kohta tuleb

esitada pisut enam andmeid kui senini. Siiski aitab lisaandmete kogumine kaasa

lemmikloomade heaolu tagamisele ning ebaeetilise aretustegevuse tuvastamisele. MTÜde

halduskoormusele muudatus otsest mõju eeldatavalt ei avalda. Varjupaigad, kes on liitunud

Spin TEK-i pakutava platvormiga, sisestavad juba praegu leitud loomade kohta VTK-s

väljapakutud andmeid (varjupaiga mooduli andmed) iga looma kohta koostatud kaardile eraldi.

Edaspidi esitavad varjupaigad andmed loomade registrisse loodavasse varjupaiga moodulisse.

Avaliku sektori töökoormus

Koerte, kasside ja valgetuhkrute kohustusliku mikrokiibiga märgistamise ja riigi

lemmikloomaregistris registreerimise nõude kehtestamisega võtab riik KOV-idelt üle

kohustuse pidada lemmikloomade kohta arvestust, millega väheneb KOV-ide töökoormus.

Kuigi riik võtab üle KOV-ide ülesande pidada lemmikloomade kohta arvestust, jääb hulkuvate

loomade püüdmise ja pidamise korraldamine ka edaspidi KOV-ide ülesandeks. Küll aga

muutub töökorraldus, sest kõik KOV-id saavad kasutada riigi lemmikloomaregistrit, sealhulgas

need KOV-id, kes praegu elektroonses andmekogus arvestust ei pea. See lihtsustab ülesannete

täitmist, muutes töökorralduse eesmärgipärasemaks.

PTA töökorraldusele omab muudatus olulist mõju, sest võimaldab vihjepõhisest järelevalvest

minna üle andme- ja riskipõhisele järelevalvele, mis eelduslikult võimaldab aega kokku hoida.

PTA praegused tööülesanded seoses mikrokiipide heakskiitmisega ja nende kasutamiseks

lubatud mikrokiipide loetelu tootjate kaupa oma veebilehel avalikustamisega säilivad,

töökoormusele avaldub vähene mõju seoses mikrokiipide maaletoojatega halduslepingu

sõlmimisega.

Andmete ajakohastamisel vähese või puuduva internetikasutamise võimekuse korral saavad

loomapidajatele olla abiks KOV-i ametnikud, kes on lemmikloomade registreerimisega seoses

elanikele siiani tuge pakkunud, ning PRIA maakondlikud teenindusbürood, kelle igapäevatöö

osa on ka tehnoloogiliste vahendite ja interneti kasutamine. Samuti on neil haldusmenetluse

seaduse §-st 36 tulenev selgituskohustus. Eelduslikult on mõju KOV-i ja PRIA töökoormusele

väike.

Riigi lemmikloomaregistri loomine toob endaga kaasa lisatööülesande PRIA-le kui uue

andmekogu volitatud töötlejale, kelle ülesandeks jääb tagada andmekogu kvaliteetne töös

hoidmine ja rakendamine ning vajalike lisaarenduste tellimine koos klienditoe pakkumisega.

PTA ja MTA pädevuste täpsema sätestamisega luuakse suurem õigusselgus. Mõju PTA-le

puudub, sest LoKS-i rakendamine, sealhulgas juhtudel, kus looma heaolu tagamiseks tuleb

loom eutaneerida, on ka praegu formaalselt PTA pädevuses. MTA tegutseb muudatuse

jõustumise järel edasi oma pädevuste piires ning muudatusega lisakohustusi ei kaasne, kuid

63

sätte muutmine kaotab mitmeti mõistetavuse looma surmamise otsuse ja selle korraldamise

osas.

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad

kulud ja tulud

Koerte, kasside ja valgetuhkrute kohustusliku kiibistamise ja registreerimise nõude

kehtestamine ja registri loomine vähendab eeldatavalt KOV-ide kulu hulkuvate loomade

püüdmisele ning ülalpidamisele. Mõju KOV-ide eelarvele on eelhinnangu kohaselt positiivne.

Kuigi eelduste kohaselt riigieelarve tuludele ja kuludele märkimisväärseid muudatusi ei kaasne,

võib mõningane mõju kaasneda. Uue andmekogu loomiseks tehtavate IT-arenduste kulude

(arenduse kogusumma eelduslikult 400 000 eurot) katteks on 2026. aastal eraldatud rahastus

250 000 eurot ReM-i eelarvest. Andmekogu ülalpidamisega kaasnevad ka tööjõu- ja

majandamiskulud (umbes 209 258 eurot aastas). Riigi lemmikloomaregistrisse registrikande

tegemise eest (loomapidajaks registreerimine, sealhulgas loomapidaja vahetus) kehtestatakse

riigilõiv. Riigilõivu kehtestamise eesmärk on riigieelarvesse raha kogumine riigi

lemmikloomaregistri ülalpidamisega seotud jooksvate kulude katteks, kuid neid kulusid ei

kaeta riigieelarvest automaatselt. Riigilõiv laekub riigieelarvesse ja riigi lemmikloomaregistri

ülalpidamiskulude katteks taotletakse vajaminevas summas lisarahastust riigi eelarvestrateegia

protsessis. Täpsem ülevaade kuludest on toodud seletuskirja lehekülgedel 37 ja 38 ning lk 53

ja 54. Marginaalseid täiendusi tuleb teha riiklikus veterinaararstide registri IT-lahenduses.

Riigieelarve tulud ei suurene.

2027. aasta arenduskulude katteks esitatakse taotlus riigi eelarvestrateegia protsessi käigus.

Kehtivas riigi eelarvestrateegias ei ole eelnõuga kaasnevate kuludega, mis tekivad alates 2027.

aastast, arvestatud. Eelnõu heaks kiitmisega kaasnevate kulude rahastamisvõimaluste üle

arutatakse järgmises riigieelarve ja riigi eelarvestrateegia protsessis Rahandusministeeriumi

poolt valitsusele koondatava info alusel. Juhul kui lisavahendeid ei eraldata, tuleb kulud katta

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisala eelarvest.

8. Rakendusaktid

8.1. Muudetavad rakendusaktid

Eelnõu seadusena rakendamiseks tuleb muuta järgmiseid määruseid:

1) maaeluministri 23. novembri 2021. a määrus nr 67 „Riikliku veterinaararstide registri

põhimäärus” https://www.riigiteataja.ee/akt/112092023004;

2) maaeluministri 23. novembri 2021. a määrus nr 68 „Veterinaarteenuse osutamise kohta

arvestuse pidamise ning aruande ja andmete esitamise täpsemad nõuded ja kord”

https://www.riigiteataja.ee/akt/112092023005;

3) maaeluministri 25. novembri 2021. a määrus nr 71 „Põllumajandus- ja Toiduametile

esitatava teatise sisu nõuded ning esitamise kord, laboris loomataudide ja zoonoossete

haigusetekitajate laboratoorsete leidude kohta arvestuse pidamise ning selle kohta aruannete

esitamise täpsem kord ja aruande sisu nõuded, nende zoonooside loetelu, mille haigusetekitaja

leiust tuleb Põllumajandus- ja Toiduametit teavitada, ning muude loomataudide ja zoonoossete

haigusetekitajate loetelu, mille leiu kohta peab labor arvestust pidama“

https://www.riigiteataja.ee/akt/126112021013;

4) maaeluministri 25. novembri 2021. a määrus nr 73 „Põllumajandusloomade registri

põhimäärus” https://www.riigiteataja.ee/akt/104072023035;

64

5) maaeluministri 25. novembri 2021. a määrus nr 74 „Põllumajanduslooma märgistamise ja

registreerimise ning veisepassi väljastamise kord, põllumajanduslooma tapmisest ja

hukkumisest ning kõrvaldamisest teavitamise kord ning identifitseerimisvahendi eemaldamise

ja asendamise nõuded” https://www.riigiteataja.ee/akt/102082024003;

6) maaeluministri 17. novembri 2021. a määrus nr 55 „Loomse paljundusmaterjali

märgistamise nõuded” https://www.riigiteataja.ee/akt/119112021003;

7) maaeluministri 23. detsembri 2022. a määrus nr 82 „Perioodi 2023–2027 ohustatud tõugu

looma pidamise toetus” https://www.riigiteataja.ee/akt/125052024005;

8) maaeluministri 30. aprilli 2015. a määrus nr 56 „Loomade heaolu toetus”

https://www.riigiteataja.ee/akt/120042022006;

9) maaeluministri 26. juuni 2017. a määrus nr 48 „Ohtliku taimekahjustaja ja eriti ohtliku

loomataudi tõttu kahjustunud põllumajandusliku tootmise potentsiaali taastamise toetus”

https://www.riigiteataja.ee/akt/125112021016;

10) maaeluministri 22. novembri 2021. a määrus nr 59 „Farmis tapetud kodulinnu ja jäneselise

liha väikeses koguses käitlemise hügieeninõuded”

https://www.riigiteataja.ee/akt/124112021005;

11) maaeluministri 30. septembri 2022. a määrus nr 53 „Põllumajanduses kasutatava

eriotstarbelise diislikütuse ostuõiguse andmine“

https://www.riigiteataja.ee/akt/101102022009;

12) maaeluministri 16. veebruari 2017. a määrus nr 17 „Loomakasvatuse üleminekutoetus“

https://www.riigiteataja.ee/akt/115052020017;

13) maaeluministri 23. detsembri 2022. a määrus nr 84 „Perioodi 2023–2027 loomade heaolu

toetus“ https://www.riigiteataja.ee/akt/128122024024;

14) maaeluministri 21. detsembri 2022. a määrus nr 73 „Piimalehma, ammlehma ning lamba ja

kitse kasvatamise otsetoetus“ https://www.riigiteataja.ee/akt/128122024039;

15) maaeluministri 17. aprilli 2017. a määruse nr 33 „Põllumajanduskultuuri ja heinaseemne

üleminekutoetus“ https://www.riigiteataja.ee/akt/129122017044;

16) maaeluministri 6. veebruari 2019. a määrus nr 12 „Mesilaspere toetus“

https://www.riigiteataja.ee/akt/131032023005;

17) maaeluministri 30. aprilli 2015. a määrus nr 55 „Ohustatud tõugu looma pidamise toetus“

https://www.riigiteataja.ee/akt/124042024002;

18) maaeluministri 27. detsembri 2022. a määrus nr 86 „Perioodi 2023–2027 turvas- ja

erodeeritud mulla kaitse toetus“ https://www.riigiteataja.ee/akt/128122024035;

19) maaeluministri 27. detsembri 2022. a määrus nr 87 „Perioodi 2023–2027 põhjavee kaitse

toetus“ https://www.riigiteataja.ee/akt/128122024032;

20) maaeluministri 27. detsembri 2022. a määruse nr 88 „Perioodi 2023–2027 pinnavee kaitse

toetus“ https://www.riigiteataja.ee/akt/128122024030;

21) maaeluministri 21. detsembri 2022. a määrus nr 76 „Perioodi 2023–2027 mesilaste korjeala

toetus“ https://www.riigiteataja.ee/akt/128122024027;

22) maaeluministri 21. detsembri 2022. a määrus nr 71 „Otsetoetuste saamise üldised nõuded,

põhisissetuleku toetus, ümberjaotav toetus ja noore põllumajandustootja toetus“

https://www.riigiteataja.ee/akt/128122024021;

23) maaeluministri 29. aprilli 2015. a määrus nr 49 „Keskkonnasõbraliku majandamise toetus“

https://www.riigiteataja.ee/akt/106102022003;

24) maaeluministri 30. aprilli 2015. a määrus nr 53 „Mahepõllumajandusele ülemineku toetus

ja mahepõllumajandusega jätkamise toetus“ https://www.riigiteataja.ee/akt/118042023004;

25) maaeluministri 3. märtsi 2023. a määrus nr 12 „Mesindussektorisse sekkumise toetus“

https://www.riigiteataja.ee/akt/128052024008;

26) põllumajandusministri 8. oktoobri 2014. a määrus nr 84 Põllumajandustootja asendamise

toetus“ https://www.riigiteataja.ee/akt/104062022006;

65

27) põllumajandusministri 20. jaanuari 2015. a määrus nr 7 „Väikeste põllumajandusettevõtete

arendamise toetuse andmise ja kasutamise tingimused ning kord“

https://www.riigiteataja.ee/akt/108032022006;

28) regionaalministri 18. jaanuari 2024. a määrus nr 6 „Märgistamise täpsemad nõuded

kanamunade turustamise korral“ https://www.riigiteataja.ee/akt/119012024011;

29) regionaalministri 18. detsembri 2023. a määrus nr 102 „Perioodi 2023–2027 turvas- ja

erodeeritud mullaga väärtusliku püsirohumaa kaitse toetus“

https://www.riigiteataja.ee/akt/128122024034;

30) regionaalministri 21. detsembri 2023. a määrus nr 110 „Perioodi 2023–2027 põhjavee

kaitse alal asuva väärtusliku püsirohumaa kaitse toetus“

https://www.riigiteataja.ee/akt/128122024031.

31) maaeluministri 23. detsembri 2022. a määrus nr 77 „Perioodi 2023–2027 loomade tervist

edendavate majandamisnõuete toetus“ https://www.riigiteataja.ee/akt/128122024025;

32) regionaalministri 18. detsembri 2023. a määrus nr 100 „Perioodi 2023–2027

loomatauditõrje programmi rakendamise toetus“

https://www.riigiteataja.ee/akt/120122023035.

8.2. Uus rakendusakt

VS-i § 32 lõikega 8 (eelnõu § 1 punkt 22) antakse regionaal- ja põllumajandusministrile volitus

kehtestada mikrokiibiga identifitseeritava ja loomade registris registreeritava koera, kassi,

valgetuhkru ja VS § 32 lõikes 3 nimetatud lemmiklooma märgistamise ning registreerimise

täpsemad tingimused ja kord, nõuded andmete esitamise ja ajakohasena hoidmise kohta ning

mikrokiibi asendamise nõuded. Määrusega reguleeritakse muu hulgas koerte, kasside ja

valgetuhkrute mikrokiibiga identifitseerimise ja registreerimise tähtaeg, täpsustatakse nii

veterinaararsti kui ka loomapidaja kohustusi ja vastutuse ulatust registris olevate andmete

ajakohasena hoidmise eest ning varjupaika sattunud ja seal peetavate hulkuvate loomade kohta

andmete registrisse kandmise nõudeid.

Rakendusaktide kavandid on esitatud seletuskirja lisas 1.

9. Seaduse jõustumine

Seaduse jõustumine on eelnõu kohaselt kavandatud 2027. aasta 1. jaanuaril.

Jõustumise erisused lemmikloomade jälgitavusega seotud uute nõuete osas on sätestatud § 7

lõikes 2, mille kohaselt seaduse § 1 punktid 1, 3, 13–18, 22–25, 27–35, 41 ja 42 ning §-d 2–6

jõustuvad 2027. aasta 1. juunil. Jõustumise erisused on sätestatud arvestusega, et jõustumise

ajaks on riigi lemmikloomaregister kasutusvalmis. Jõustumise tähtpäevaks on valitud 1. juuni,

et nii loomapidajad kui ka KOV-ide töötajad, kellele on kehtestatud eelnõuga tähtajad

kohustuste täitmiseks, ei oleks veel suurel hulgal suvepuhkusel. See võimaldab paremini

korraldada riigi lemmikloomaregistri toimima saamist.

Selline üleminekuaeg on loomapidajatele piisav uute nõuetega kohanemiseks ning aitab tagada,

et lemmikloomad, saaksid nõuetekohaselt identifitseeritud ja registreeritud.

66

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitati kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu 25-0126/01.

Teistkordseks kooskõlastamiseks esitati eelnõu eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu 25-

0933/01.

Samuti edastati eelnõu arvamuse avaldamiseks järgmistele asutustele ja huvirühmadele: Eesti

Linnade ja Valdade Liit, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Eesti Loomaarstide Koda, Spin

TEK AS, Eesti Kennelliit MTÜ, Eesti Loomakaitse Selts MTÜ, Eesti Loomakaitse Liit MTÜ,

Loomus MTÜ, Varjupaikade MTÜ, Hoiupaiga Loomad MTÜ, Pesaleidja MTÜ, Cats Help

MTÜ, Assisi Franciscuse Selts MTÜ, Tartu Kassikaitse MTÜ, Lääne-Virumaa Koduloomade

Varjupaik MTÜ, MTÜ Hiiumaa koduta loomade turvakodu, MTÜ Paikass, Kiisutuba MTÜ,

Kohtla-Järve kodutute loomade varjupaik Grey Dogs, MTÜ Ayuda, MTÜ Saaremaa

Lemmikloomade Turvakodu, Pörröpallo OÜ, Esticat Eesti Kasside Assotsiatsioon, Eesti

Kassikasvatajate Liit Felix, Cato Club.

Arvamuse esitasid Eesti Maaülikool, Eesti Loomaarstide Koda ja Eesti Põllumajandus-

Kaubanduskoda. Teave arvamuse avaldajate ettepanekute ja märkustega arvestamise kohta on

esitatud seletuskirja lisas 3.

Kuna eelnõu sisaldab toote nõuetele vastavuse seaduse tähenduses tehnilisi norme, teavitati

sama seaduse § 43 lõike 1 kohaselt sellistest normidest Euroopa Komisjoni ja Euroopa

Majanduspiirkonna lepinguriike. Eelnõu esitati tehnilise normi teavituse menetlemiseks

18.10.2025. a. Ooteajaks Euroopa Komisjoni TRIS teavitussüsteemis määrati 21.01.2026. a.

Ooteaja jooksul ei laekunud eelnõule ühegi liikmesriigi, sidusrühma ega Euroopa Komisjoni

ettepanekut.

Algatab Vabariigi Valitsus 18. mail 2026. a

Vabariigi Valitsuse nimel

(allkirjastatud digitaalselt)

Heili Tõnisson

Valitsuse nõunik

Veterinaarseaduse muutmise ja

sellega seonduvalt teiste

seaduste muutmise seaduse

eelnõu seletuskirja juurde

Lisa 1

Rakendusaktide kavandid

MÄÄRUS

xx.xx.2026 nr …..

Maaeluministri 23. novembri 2021. a määruse nr 67

„Riikliku veterinaararstide registri põhimäärus”

muutmine

Määrus kehtestatakse veterinaarseaduse § 21 lõike 1 alusel.

§ 1. Maaeluministri 23. novembri 2021. a määruses nr 67 „Riikliku veterinaararstide registri

põhimäärus” tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 6 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Registrisse kantakse isiku kohta andmed kõigi loomapidamisettevõtete ja muude teenuse

osutamise kohtade kohta, kus isik püsivalt veterinaarteenust osutab, sealhulgas töökoha aadress

ning juriidilise isiku või füüsilisest isikust ettevõtja ärinimi ja registrikood.”;

2) paragrahvi 91 lõike 1 punktis 4 ja lõike 4 punktis 4 asendatakse sõnad

„põllumajandusloomade registris” sõnadega „loomade registris”;

§ 2. Määrus jõustub 1. juulil 2026. a, välja arvatud § 1 punkt 2, mis jõustub 1. juunil 2027. a.

(allkirjastatud digitaalselt)

Hendrik Johannes Terras

Regionaal- ja põllumajandusminister

(allkirjastatud digitaalselt)

XX

Kantsler

KAVAND 1

2

MÄÄRUS

xx.xx.202x nr …..

Maaeluministri 23. novembri 2021. a määruse nr 68

„Veterinaarteenuse osutamise kohta arvestuse pidamise

ning aruande ja andmete esitamise täpsemad nõuded ja

kord” muutmine

Määrus kehtestatakse veterinaarseaduse § 19 lõike 2 alusel.

§ 1. Maaeluministri 23. novembri 2021. a määruses nr 68 „Veterinaarteenuse osutamise kohta

arvestuse pidamise ning aruande ja andmete esitamise täpsemad nõuded ja kord” tehakse

järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2 lõike 1 punkt 2 sõnastatakse järgmiselt:

„2) individuaalselt identifitseeritavale loomale süstitava elektroonse identifitseerimisvahendi

(edaspidi mikrokiip) tähtnumbriline kood või muu identifitseerimisvahendi number või nende

puudumisel looma kirjeldus;“;

2) paragrahvi 2 lõiget 1 täiendatakse punktiga 21 järgmises sõnastuses:

„21) individuaalselt identifitseeritavale loomale mikrokiibi või muu identifitseerimisvahendi

paigaldamise kuupäev;”;

3) paragrahvi 2 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „lõike 1 punktides 2 ja 3“ tekstiosaga „lõike 1

punktides 2, 21 ja 3“.

§ 2. Määrus jõustub 1. juunil 2027. a.

(allkirjastatud digitaalselt)

Hendrik Johannes Terras

Regionaal- ja põllumajandusminister

(allkirjastatud digitaalselt)

XX

Kantsler

KAVAND 2

3

MÄÄRUS

xx.xx.202x nr …..

Maaeluministri 25. novembri 2021. a määruse nr 71

„Põllumajandus- ja Toiduametile esitatava teatise sisu

nõuded ning esitamise kord, laboris loomataudide ja

zoonoossete haigusetekitajate laboratoorsete leidude

kohta arvestuse pidamise ning selle kohta aruannete

esitamise täpsem kord ja aruande sisu nõuded, nende

zoonooside loetelu, mille haigusetekitajate leiust tuleb

Põllumajandus- ja Toiduametit teavitada, ning muude

loomataudide ja zoonoossete haigusetekitajate loetelu,

mille leiu kohta peab labor arvestust pidama“ muutmine

Määrus kehtestatakse veterinaarseaduse § 49 lõigete 5 ja 6 alusel.

§ 1. Maaeluministri 25. novembri 2021. a määruses nr 71 „ Põllumajandus- ja Toiduametile

esitatava teatise sisu nõuded ning esitamise kord, laboris loomataudide ja zoonoossete

haigusetekitajate laboratoorsete leidude kohta arvestuse pidamise ning selle kohta aruannete

esitamise täpsem kord ja aruande sisu nõuded, nende zoonooside loetelu, mille haigusetekitaja

leiust tuleb Põllumajandus- ja Toiduametit teavitada, ning muude loomataudide ja zoonoossete

haigusetekitajate loetelu, mille leiu kohta peab labor arvestust pidama“ tehakse järgmised

muudatused:

1) määruse pealkiri sõnastatakse järgmiselt:

„Põllumajandus- ja Toiduametile esitatava teatise sisu nõuded ning teatise esitamise kord,

laboris laboratoorsete leidude kohta arvestuse pidamise ning selle kohta aruannete esitamise

täpsem kord ja aruande sisu nõuded, nende zoonooside loetelu, mille haigusetekitajate leiust

tuleb teavitada, ning nende zoonoossete haigusetekitajate loetelu, mille leiu kohta peab labor

arvestust pidama“;

2) määruse § 1 tekst sõnastatakse järgmiselt:

„Määrusega kehtestatakse:

1) Põllumajandus- ja Toiduametile laboratoorsete leidude kohta esitatava teatise sisu nõuded

ning teatise esitamise kord;

2) laboris teatamiskohustusliku loomataudi, Maailma Loomatervise Organisatsioonile

kohustuslikult teatatavate loomataudide loetellu kuuluva loomataudi (edaspidi WOAH-i

loomataudide loetellu kuuluv loomataud) ja zoonoossete haigusetekitajate laboratoorsete

KAVAND 3

4

leidude kohta arvestuse pidamise ning selle kohta aruannete esitamise täpsem kord ja aruande

sisu nõuded;

3) nende zoonooside loetelu, mille haigusetekitaja leiust tuleb Põllumajandus- ja Toiduametit

teavitada, ning nende zoonoossete haigusetekitajate loetelu, mille leiu kohta peab labor

arvestust pidama“;

2) paragrahvide 2 ja 3 pealkirja täiendatakse pärast sõna „loomataudi“ tekstiosaga „, WOAH-i

loomataudide loetellu kuuluva loomataudi“;

3) paragrahvi 2 lõikeid 1−3 täiendatakse pärast sõna „loomataudi“ tekstiosaga „, WOAH-i

loomataudide loetellu kuuluva loomataudi“;

4) paragrahvi 3 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Labor peab arvestust teatamiskohustusliku loomataudi, WOAH-i loomataudide loetellu

kuuluva loomataudi ning lisades 1 ja 2 loetletud zoonoossete haigusetekitajate laboratoorsete

leidude kohta“;

5) paragrahvi 3 lõikest jäetakse välja sõnad „Muud loomataudid ja“;

6) paragrahvi 4 pealkiri sõnastatakse järgmiselt:

㤠4. Teatamiskohustusliku loomataudi, WOAH-i loomataudide loetellu kuuluva

loomataudi ning zoonoosse haigusetekitaja laboratoorse leiu kohta esitatava aruande sisu

nõuded ja aruande esitamise täpsem kord“;

7) paragrahvi 4 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Põllumajandus- ja Toiduametile esitatav aruanne teatamiskohustusliku loomataudi,

WOAH-i loomataudide loetellu kuuluva loomataudi ning lisades 1 ja 2 loetletud zoonoossete

haigusetekitajate laboratoorsete leidude kohta sisaldab järgmisi andmeid:“;

8) paragrahvi 4 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Labor esitab aruande teatamiskohustusliku loomataudi, WOAH-i loomataudide loetellu

kuuluva loomataudi ning lisades 1 ja 2 loetletud zoonoossete haigusetekitajate laboratoorsete

leidude kohta üks kord kvartalis sellele kvartalile järgneva kuu 15. kuupäevaks“;

9) määruse lisa 2 kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud).

§ 2. Määrus jõustub 1. juulil 2026. a.

(allkirjastatud digitaalselt)

Hendrik Johannes Terras

Regionaal- ja põllumajandusminister

(allkirjastatud digitaalselt)

XX

Kantsler

Lisa 2

5

Regionaal- ja põllumajandusministri… määrus nr…

„Põllumajandus- ja Toiduametile esitatava teatise sisu nõuded ning esitamise kord, laboris

laboratoorsete leidude kohta arvestuse pidamise ning selle kohta aruannete esitamise täpsem

kord ja aruande sisu nõuded ning nende zoonooside loetelu, mille haigusetekitajate leiust tuleb

teavitada ning zoonoossete haigusetekitajate loetelu, mille leiu kohta peab labor arvestust

pidama“ Lisa 2

(regionaal- ja põllumajandusministri xx.xx.202x. a määruse nr xx sõnastuses)

Nende zoonoossete haigusetekitajate loetelu, mille leiu kohta peab labor arvestust pidama

Zoonoosid

Metitsilliiniresistentse Staphylococcus aureus’enakkus(MRSA)

Zoonoossed haigusetekitajad toidus

1. Yersinia enterocolitica

2. Clostridium botulinum

3. Trichinella spp.

6

MÄÄRUS

xx.xx.202x nr …..

Maaeluministri 25. novembri 2021. a määruse nr 73

„Põllumajandusloomade registri põhimäärus” muutmine

Määrus kehtestatakse veterinaarseaduse § 34 lõike 3 alusel.

§ 1. Maaeluministri 25. novembri 2021. a määruses nr 73 „Põllumajandusloomade registri

põhimäärus” tehakse järgmised muudatused:

1) määruse pealkiri sõnastatakse järgmiselt:

„Loomade registri põhimäärus”;

2) määruse tekstis asendatakse läbivalt sõnad „põllumajandusloomade register” sõnadega

„loomade register” vastavas käändes;

3) paragrahvi 1 lõike 2 sissejuhatav lauseosa sõnastatakse järgmiselt:

„Registri eesmärk on tagada loomade jälgitavus ning tõhusa veterinaarjärelevalve ja

veterinaarkontrolli tagamiseks pidada arvestust järgmiste isikute ning nende tegevuse kohta:“;

4) paragrahvi 1 lõiget 2 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses:

„4) koera, kassi, valgetuhkru ja veterinaarseaduse § 32 lõikes 3 nimetatud lemmiklooma

pidaja.“;

5) paragrahvi 2 lõiked 1 ja 2 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Registri vastutav töötleja avaliku teabe seaduse § 434 lõike 1 tähenduses ning Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete

töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise

kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 04.05.2016, lk 1–88) artikli 4 punkti 7

tähenduses on Regionaal- ja Põllumajandusministeerium.

(2) Registri vastutav töötleja vastutab registri haldamise seaduslikkuse ja andmekogu

arendamise eest ning vastutab koos volitatud töötlejaga isikuandmete töötlemise nõuete

täitmise eest.“;

6) paragrahvi 2 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

KAVAND 4

7

„(3) Andmesubjekti jaoks on isikuandmete töötlemisel kontaktpunktiks Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium, kes tagab ja korraldab vastuste andmise ja suhtluse andmekaitsega

seonduvalt.“;

7) paragrahvi 3 pealkiri muudetakse järgmiselt:

„§ 3. Registri volitatud ja kaasvastutav töötleja“;

8) paragrahvi 3 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Registri volitatud töötlejad avaliku teabe seaduse § 434 lõike 2 tähenduses on

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet, Põllumajandus- ja Toiduamet ning

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi Infotehnoloogia Keskus. Registri volitatud töötlejad

on isikuandmete kaasvastutavad töötlejad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)

2016/679 artikli 4 punkti 7 tähenduses.“;

9) paragrahvi 3 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:

„(6) Registri volitatud töötlejad vastutavad oma pädevuste piires isikuandmete töötlemise

nõuete täitmise eest.“;

10) paragrahvi 4 lõike 4 punktist 1 jäetakse välja sõna „volitatud”;

11) paragrahvi 4 lõike 4 punkt 6 sõnastatakse järgmiselt:

„6) Maksu- ja Tolliametile riiklike maksude tasumise õigsuse kontrollimiseks ja

veterinaarseaduse alusel kehtestatud ülesannete täitmiseks vajalikele andmetele;”;

12) paragrahvi 4 lõiget 4 täiendatakse punktidega 9−12 järgmises sõnastuses:

„9) kohaliku omavalitsuse üksusele veterinaarseaduse § 37 lõigete 2 ja 4 tähenduses omanikuta

või loomapidaja juurest lahti pääsenud lemmikloomade (edaspidi hulkuv loom) püüdmise ja

pidamise ning nende hulkuvate loomade pidajate kindlakstegemise ning kohaliku elu

korraldamisega seotud ülesannete täitmiseks vajalikele andmetele;

10) Politsei- ja Piirivalveametile kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ja

loomakaitseseaduse alusel kehtestatud ülesannete täitmiseks vajalikele andmetele;

11) Põllumajandus- ja Toiduameti ametnikule tema ülesannete täitmiseks vajalikele andmetele

12) hulkuva looma pidamisega tegelevale isikule hulkuvate loomade pidamiseks ettenähtud

kohas (edaspidi varjupaik) loomakaitseseaduse § 5 lõikes 2 nimetatud ajavahemikul hulkuva

looma pidamisega seotud ülesannete täitmiseks ning hulkuvate loomade pidajate kindlaks

tegemiseks vajalikele andmetele.”;

13) paragrahvi 7 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Registrisse kantakse:

1) ettevõtja ja veterinaarseaduse § 24 lõikes 4 nimetatud isiku põllumajandusloomade arv ning

muud andmed nende ettevõtete ja tegevuskohtade kaupa;

2) andmed koera, kassi, valgetuhkru ja veterinaarseaduse § 32 lõikes 3 nimetatud lemmiklooma

(edaspidi koos lemmikloom) ja tema pidaja (edaspidi koos lemmikloomapidaja) kohta.”;

14) paragrahvi 7 täiendatakse lõigetega 41–44 järgmises sõnastuses:

„(41) Registrisse kantakse lemmiklooma kohta järgmised andmed:

1) looma liik, sugu ja tõug või eristatavad omadused tõu puudumisel;

2) looma nimi ja sünnikuupäev;

3) loomale paigaldatud mikrokiibi tähtnumbriline kood, mikrokiibi asukoht, mikrokiibi

paigaldamise või mikrokiibi näidu lugemise kuupäev, mikrokiibi paigaldanud või mikrokiibi

tuvastanud veterinaararsti ees- ja perekonnanimi ning kutsetegevuse loa number;

8

4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 576/2013 artikli 6 punktis d osutatud

identifitseerimisdokumendi (edaspidi lemmikloomapass) olemasolu korral selle väljastamise

kuupäev ja number ning lemmikloomapassi väljastanud veterinaararsti ees- ja perekonnanimi

ning kutsetegevuse loa number;

5) loomaga seotud sündmus ja selle toimumise kuupäev.

(42) Registrisse kantakse lemmiklooma kohta järgmine selle loomaga seotud sündmus ja selle

toimumise kuupäev:

1) registris registreerimine;

2) kadumine;

3) leidmine;

4) hulkuva looma varjupaigas pidamine loomakaitseseaduse § 5 lõikes 2 nimetatud

ajavahemikul;

5) lemmikloomapidaja vahetumine;

6) riigist püsivalt väljaviimine;

7) looma surm veterinaarse menetluse käigus;

8) looma surm muul kui punktis 7 nimetatud põhjusel.

(43) Registrisse kantakse lemmikloomapidaja kohta järgmised andmed:

1) füüsilisest isikust lemmikloomapidaja nimi ja isikukood või selle puudumise korral

sünniaasta, -kuu ja -päev;

2) juriidilisest isikust või füüsilisest isikust ettevõtjast lemmikloomapidaja nimi ja registrikood

või selle puudumise korral asukohariigi asjakohane identifitseerimistunnus

(registreerimisnumbriga võrdsustatav numbri- või tähekombinatsioon);

3) kontaktandmed: telefoninumber, e-posti aadress ja elu- või asukoha aadress;

4) andmed füüsilisest isikust lemmikloomapidaja nime muutmise ja tema surma kohta;

5) andmed juriidilisest isikust või füüsilisest isikust ettevõtjast lemmikloomapidaja nime

muutmise ja tema likvideerimise kohta;

6) juriidilise isiku või füüsilisest isikust ettevõtja ning asjakohasel juhul füüsilise isiku

esindusõigusliku isiku nimi, isikukood ja kontaktandmed: telefoninumber ja e-posti aadress;

7) andmed riigilõivu laekumise kohta.

(44) Registrisse kantakse varjupaigas loomakaitseseaduse § 5 lõikes 2 nimetatud ajavahemikul

peetava hulkuva looma kohta järgmised andmed:

1) hulkuva looma pidamisega tegeleva isiku nimi, registrikood ja tegevuskoha aadress;

2) lemmiklooma pilt;

3) lõikes 41 nimetatud andmed lemmiklooma kohta, kui need on tuvastatavad;

4) andmed hulkuva looma varjupaika toomise kohta (varjupaika toomise põhjus, kuupäev,

kellaaeg, leidmise koht ja leidmise kuupäev, kui see erineb varjupaika toomise kuupäevast);

5) andmed veterinaarse läbivaatuse kohta (läbivaatuse kuupäev, looma terviseseisundi hinnang,

looma kaal, veterinaararsti otsus ravi, ratsiooni ja pidamisrežiimi kohta);

6) loomal teostatud ravi;

7) andmed loomapidajale looma tagastamise ja selle kuupäeva või teise varjupaika

ümberpaigutamise ja selle kuupäeva kohta ning teise varjupaika ümberpaigutamise põhjuse

kohta.

15) paragrahvi 11 lõiget 1 täiendatakse pärast tekstiosa „§-s 56 nimetatud andmed“ tekstiosaga

„vastavate keeldude kehtivuse ajaks“;

16) paragrahvi 11 lõiget 2 täiendatakse pärast tekstiosa „§-s 56 nimetatud andmed“ tekstiosaga

„selle kehtivuse ajaks“;

9

17) paragrahvi 12 tekst loetakse lõikeks 1 ning paragrahvi täiendatakse lõigetega 2–7 järgmises

sõnastuses: „(2) Andmevahetus teiste andmekogudega toimub avaliku teabe seaduse § 439 lõike 1 punkti 5 alusel kehtestatud korras riigi infosüsteemide andmevahetuskihi kaudu. (3) Rahvastikuregistrist saadakse § 6 lõike 1 punktis 2 ning § 7 lõike 43 punktides 1, 3 ja 4 nimetatud isiku üldandmed. (4) Karistusregistrist saadakse andmed kohtuotsusega määratud tegutsemiskeelu ja loomapidamise õiguse äravõtmise kohta. (5) Äriregistrist saadakse andmed seadusest või kohtulahendist tuleneva ärikeelu ja kriminaalasjas jõustunud kohtuotsusega määratud ettevõtluskeelu kohta ning juriidilise isiku ja füüsilisest isikust ettevõtja ning tema esindusõigusliku isiku kohta. (6) Riiklikust veterinaararstide registrist saadakse andmed kutsetegevuse loaga veterinaararstide kohta. (7) Rahandusministeeriumi riigikassast saadakse andmed riigilõivu laekumise kohta.”;

18) paragrahvi 13 täiendatakse lõigetega 5–7 järgmises sõnastuses: „(5) Lemmikloomapidajalt saadakse § 7 lõike 41 punktis 2, lõike 42 punktides 2, 3, 5, 6 ja 8 ning lõike 43 punktis 3 nimetatud andmed. (6) Hulkuva looma pidamisega tegelevalt isikult saadakse § 7 lõike 42 punktides 3–5 ja 8, § 7

lõike 44 punktides 1–4 ja 7 nimetatud andmed.

(7) Veterinaararstilt saadakse § 7 lõike 41 punktides 1, 3, 4, lõike 42 punktis 7 ning § 7 lõike 44

punktides 5 ja 6 nimetatud andmed.”;

19) paragrahvi 15 täiendatakse punktidega 4–10 järgmises sõnastuses:

„4) kohtuotsus, millega on isikult ära võetud loomapidamise õigus;

5) lemmiklooma registreerimise või registriandmete muutmise taotlus, mille on esitanud

lemmikloomapidaja, hulkuva looma pidamisega tegelev isik või veterinaararst;

6) veterinaararsti väljastatud tõend;

7) veterinaararsti väljastatud lemmikloomapass;

8) Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile e-teeninduse kaudu esitatud dokument;

9) riigi infosüsteemide andmevahetuskihi (X-tee) liikme andmeteenuse kaudu esitatud

dokument;

10) lemmiklooma varjupaika registreerimise ankeet.”

20) määrust täiendatakse §-ga 161 järgmises sõnastuses:

„§ 161. Registriandmete säilitamine

Andmeid lemmiklooma ja tema pidaja kohta ning nende andmete alusdokumente säilitatakse

veterinaarseaduse § 35 lõikes 61 sätestatud tähtaja jooksul. Pärast seda andmed kustutatakse.”.

21) määrust täiendatakse peatükiga 31 järgmises sõnastuses:

„3. peatükk

Järelevalve registri pidamise üle ja registri tegevuse lõpetamine

§ 181. Järelevalve teostamine

Registri pidamise üle teostavad järelevalvet andmekaitse järelevalveasutus ja vastutav töötleja

vastavalt oma pädevusele.

§ 182. Registri likvideerimine

Registri likvideerimise otsustab valdkonna eest vastutav minister. Registri likvideerimisel

otsustatakse andmete teise andmekogusse või riiklikku registrisse või riiklikku arhiivi

10

üleandmine või andmete hävitamisele kuulumine ja nende üleandmise või hävitamise tähtaeg.

Register likvideeritakse kooskõlas arhiiviseaduse ja avaliku teabe seaduse nõuetega.“.

§ 2. Määrus jõustub 1. juunil 2027. a.

(allkirjastatud digitaalselt)

Hendrik Johannes Terras

Regionaal- ja põllumajandusminister

(allkirjastatud digitaalselt)

XX

Kantsler

11

MÄÄRUS

xx.xx.202x nr …..

Maaeluministri 23. novembri 2021. a määruse nr 74

„Põllumajanduslooma märgistamise ja registreerimise

ning veisepassi väljastamise kord, põllumajanduslooma

tapmisest ja hukkumisest ning kõrvaldamisest teavitamise

kord ning identifitseerimisvahendi eemaldamise ja

asendamise nõuded” muutmine

Määrus kehtestatakse veterinaarseaduse § 31 lõike 3 alusel.

§ 1. Maaeluministri 23. novembri 2021. a määrust nr 74 „Põllumajanduslooma märgistamise ja

registreerimise ning veisepassi väljastamise kord, põllumajanduslooma tapmisest ja

hukkumisest ning kõrvaldamisest teavitamise kord ning identifitseerimisvahendi eemaldamise

ja asendamise nõuded” tehakse järgmised muudatused:

1) määruses asendatakse läbivalt sõnad „viis tööpäeva” sõnadega „seitse päeva” vastavas

käändes;

2) määruse § 1 lõikes 5 asendatakse sõnad „põllumajandusloomade registri” sõnadega

„loomade registri”;

3) määruses asendatakse läbivalt sõna „transponder” sõnaga „mikrokiip” vastavas käändes;

4) määruses asendatakse läbivalt sõna „asendustransponder” sõnaga „asendusmikrokiip”

vastavas käändes.“.

§ 2. Määrus jõustub 1. juunil 2027. a.

(allkirjastatud digitaalselt)

Hendrik Johannes Terras

Regionaal- ja põllumajandusminister

(allkirjastatud digitaalselt)

XX

Kantsler

KAVAND 5

12

MÄÄRUS

xx.xx.202x nr …..

Mikrokiibiga identifitseeritavate ja loomade registris

registreeritava koera, kassi, valgetuhkru ja muu

lemmiklooma märgistamise ning registreerimise

täpsemad tingimused ja kord, nõuded andmete esitamise

ja ajakohasena hoidmise kohta ning mikrokiibi

asendamise nõuded

Määrus kehtestatakse veterinaarseaduse § 32 lõike 8 alusel.

§ 1. Määruse reguleerimis- ja kohaldamisala

(1) Määrusega kehtestatakse süstitava elektroonse identifitseerimisvahendiga (edaspidi

mikrokiip) identifitseeritavate ja loomade registris (edaspidi register) registreeritava koera,

kassi, valgetuhkru ja veterinaarseaduse § 32 lõikes 3 nimetatud lemmiklooma märgistamise

ning registreerimise täpsemad tingimused ja kord, nõuded andmete registrisse kandmiseks

esitamise ja registrisse kantud andmete ajakohasena hoidmise kohta ning mikrokiibi

asendamise nõuded.

(2) Määruse nõudeid kohaldatakse ka tavapäraselt lemmikloomana pidamiseks mõeldud

kaubanduslikul või eriülesannete täitmise eesmärgil peetava looma pidamisel.

§ 2. Lemmiklooma identifitseerimise ja registreerimise kord

(1) Koer, kass ja valgetuhkur identifitseeritakse mikrokiibiga enne loomapidaja vahetumist,

kuid mitte hiljem kuilooma 12-nädala vanuseks saamisel.

(2) Kui lemmikloomapidaja soovib loomade registris registreerida muu looma kui lõikes 1

nimetatud lemmiklooma, otsustatakse nimetatud lemmiklooma identifitseerimise jaoks sobilik

aeg koostöös veterinaararstiga ja tulenevalt liigi eripärast.

(3) Koera, kassi, valgetuhkru ja lõikes 2 nimetatud lemmiklooma (edaspidi koos lemmikloom)

registreerimiseks esitab koera, kassi, valgetuhkru ja lõikes 2 nimetatud lemmiklooma pidaja

(edaspidi koos lemmikloomapidaja) oma peetava lemmiklooma ning enda kohta maaeluministri

25. novembri 2021. a määruse nr 73 „Loomade registri põhimäärus“ nõuete kohased andmed

registri volitatud töötlejale mikrokiibi paigaldanud veterinaararsti kaudu.

KAVAND 6

13

(4) Euroopa Liidu liikmesriigist sisse toodud või Eestisse toimetatud koera, kassi ja valgetuhkru

pidaja korraldab veterinaarseaduse § 32 lõikes 2 nimetatud tähtaja jooksul loomade registris

oma looma registreerimise veterinaararsti kaudu.

(5) Veterinaarseaduse § 37 lõigete 2 ja 4 tähenduses omanikuta või loomapidaja juurest lahti

pääsenud looma (edaspidi hulkuv loom) pidamisega tegelev isik esitab hulkuvate loomade

pidamiseks ettenähtud kohas (edaspidi varjupaik) loomakaitseseaduse § 5 lõikes 2 nimetatud

ajavahemikul peetava hulkuva looma ning enda kohta maaeluministri 25. novembri 2021. a

määruse nr 73 „Loomade registri põhimäärus“ nõuete kohased andmed registri volitatud

töötlejale viivitamata, kuid mitte hiljem kui kaks tööpäeva pärast hulkuva looma varjupaika

paigutamist.

(6) Lemmikloomale mikrokiibi paigaldanud veterinaararst korraldab andmete esitamise

lemmiklooma ja tema pidaja kohta registri volitatud töötlejale viivitamata mikrokiibi

paigaldamise järel, kuid mitte hiljem kui kaks tööpäeva pärast mikrokiibi paigaldamist.

(7) Alla 16 aasta vanuse lemmikloomapidaja korral esitatakse registrisse kandmiseks tema

seadusliku esindaja andmed.

(8) Varjupaigas tegutsev veterinaararst korraldab registri volitatud töötlejale lõikes 4 nimetatud

hulkuval loomal teostatud veterinaarse läbivaatuse ja ravi kohta andmete esitamise viivitamata,

kuid mitte hiljem kui kaks tööpäeva pärast teostatud veterinaarset läbivaatust ja ravi.

(9) Lemmiklooma registreerimiseks korraldab veterinaararst registri volitatud töötlejale

maaeluministri 25. novembri 2021. a määruse nr 73 „Loomade registri põhimäärus“ nõuete

kohaste andmete, sealhulgas lemmikloomale tehtud veterinaarse menetlusega ja

lemmikloomapassi väljastamisega seotud andmete esitamise.

§ 3. Andmete ajakohasena hoidmine

(1) Registrisse kantavad andmed hoitakse ajakohasena.

(2) Veterinaararst korraldab lemmikloomale tehtud veterinaarse menetluse ja

lemmikloomapassi väljastamise kohta registrisse kantud andmete ajakohastamise

veterinaarseaduse § 35 lõikes 52 ettenähtud tähtaja jooksul.

(3) Lemmikloomapidaja ajakohastab lemmiklooma ja enda kohta registrisse kantud andmed,

mis ei ole seotud veterinaarse menetlusega, veterinaarseaduse § 35 lõikes 52 ettenähtud tähtaja

jooksul.

(4) Hulkuva looma pidamisega tegelev isik ajakohastab § 2 lõikes 4 nimetatud hulkuva looma

ja enda kohta registrisse kantud andmed, mis ei ole seotud veterinaarse menetlusega,

veterinaarseaduse § 35 lõikes 53 ettenähtud tähtaja jooksul.

(5) Lemmikloomapidaja vahetumise korral esitavad loomade registris registreeritud

lemmikloomapidaja ja lemmiklooma tulevane pidaja isikutuvastust võimaldaval viisil loomade

registri vastutavale töötlejale taotluse loomapidaja vahetumise registreerimiseks loomade

registris. Taotluse esitamisega kinnitab registreeritud lemmikloomapidaja lemmiklooma

üleandmise uuele loomapidajale ja tulevane lemmikloomapidaja lemmiklooma vastuvõtmise

registris registreeritud loomapidajalt.

§ 4. Mikrokiibi loetamatuks muutumine ja asendamine

14

(1) Lemmikloomapidaja pöördub viivitamata veterinaararsti poole, kui on saanud teada, et tema

peetava lemmiklooma mikrokiip on muutunud loetamatuks.

(2) Mikrokiibi loetamatuks muutumise või meditsiinilistel näidustusel eemaldamise vajaduse

korral paigaldab veterinaararst lemmikloomale meditsiinilise näidustuse põhjuse möödumisel

viivitamata uue mikrokiibi ja korraldab uue mikrokiibi paigaldamise kohta maaeluministri 25.

novembri 2021. a määruse nr 73 „Loomade registri põhimäärus“ § 7 lõike 41 punktis 3

nimetatud andmete esitamise veterinaarseaduse § 35 lõikes 52 ettenähtud tähtaja jooksul

mikrokiibi paigaldamise päevast arvates.

§ 5. Määruse jõustumine

(1) Määrus jõustub 1. juunil 2027. a.

(allkirjastatud digitaalselt)

Hendrik Johannes Terras

Regionaal- ja põllumajandusminister

(allkirjastatud digitaalselt)

XX

Kantsler

15

MÄÄRUS

xx.xx.202x nr …..

Maaeluministri, põllumajandusministri ja

regionaalministri määruste muutmine seoses

põllumajandusloomade registri nimetuse muutmisega

Määrus kehtestatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 2

lõike 2, § 7 lõike 2, § 8 lõike 2, § 12 lõike 3, § 14 lõike 2 punkti 3, § 15 lõike 2, § 16 lõike 3,

§ 18 lõike 4, § 19 lõike 5, § 20 lõike 4, § 21 lõike 2, § 24 lõike 1, § 25 lõike 2, § 28 lõike 2,

§ 29 lõike 2, § 38 lõike 3, § 39 lõike 3, § 67 lõike 2, § 86 lõike 3, § 104 lõike 4, maaelu ja

põllumajandusturu korraldamise seaduse § 11 lõike 1, § 18 lõike 1 ja § 202 lõike 1,

toiduseaduse § 26 lõike 3, vedelkütuse erimärgistamise seaduse § 32 lõike 3, § 33 lõike 5 ja §

34 lõike 5, veterinaarseaduse § 41 lõike 7, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)

nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega

tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ)

nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 671–854), VII lisa VI osa

III punkti alapunktide 1 ja 3, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115, millega

kehtestatakse liikmesriikide koostatavate Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja

Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) rahastatavate ühise

põllumajanduspoliitika strateegiakavade (ÜPP strateegiakavad) toetamise reeglid ning

tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1305/2013 ja (EL) nr 1307/2013 (ELT L 435,

06.12.2021, lk 1–186), artikli 4 lõigete 1, 2, 4 ja 5, artikli 18 lõike 1, artikli 29 lõike 3, artikli 34

lõike 2, komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2022/126, millega täiendatakse Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2021/2115 täiendavate nõuetega teatavatele

sekkumisviisidele, mille liikmesriigid määravad kindlaks kõnealuse määruse kohastes

ajavahemikuks 2023–2027 ette nähtud ÜPP strateegiakavades, ning eeskirjadega, milles

käsitletakse maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise (HPK) 1. standardi

kohast suhtarvu (ELT L 20, 31.01.2022, lk 52–94), artikli 2, komisjoni rakendusmääruse (EL)

2022/1173, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116

kohaldamise eeskirjad ühise põllumajanduspoliitika ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi kohta

(ELT L 183, 08.07.2022, lk 23–34), artikli 3 lõigete 2 ja 3, artikli 5 lõike 6, artikli 7 lõike 1

punkti a ja artikli 8 lõike 3 punkti i , Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ)

nr 1307/2013, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames toetuskavade alusel

põllumajandustootjatele makstavate otsetoetuste eeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks

nõukogu määrused (EÜ) nr 637/2008 ja (EÜ) nr 73/2009 (ET L 347/608, 20.12.2013, lk 608–

670), artikli 37, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 853/2004, millega

sätestatakse loomset päritolu toidu hügieeni erieeskirjad (ELT L 139, 30.04.2004, lk 55–205),

artikli 1 lõike 3 punkti d ja lõike 4 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ)

KAVAND 7

16

nr 852/2004 toiduainete hügieeni kohta (ETL L 139, 30.04.2004, lk 1–54) artikli 13 lõike 3

alusel.

§ 1. Maaeluministri 22. novembri 2021. a määruse nr 59 „Farmis tapetud kodulinnu ja

jäneselise liha väikeses koguses käitlemise hügieeninõuded” muutmine

Maaeluministri 22. novembri 2021. a määruse nr 59 „Farmis tapetud kodulinnu ja jäneselise

liha väikeses koguses käitlemise hügieeninõuded” § 5 lõikes 4 asendatakse sõnad

„põllumajandusloomade registris” sõnadega „loomade registris”.

§ 2. Maaeluministri 29. aprilli 2015. a määruse nr 49 „Keskkonnasõbraliku majandamise

toetus“ muutmine

Maaeluministri 29. aprilli 2015. a määruse nr 49 „Keskkonnasõbraliku majandamise toetus“ §

16 lõikes 8 asendatakse sõnad „põllumajandusloomade registri“ sõnadega „loomade registri“.

§ 3. Maaeluministri 30. aprilli 2015. a määruse nr 56 „Loomade heaolu toetus” muutmine

Maaeluministri 30. aprilli 2015. a määruse nr 56 „Loomade heaolu toetus” tekstis asendatakse

sõnad „põllumajandusloomade register” sõnadega „loomade register” vastavas käändes.

§ 4. Maaeluministri 16. veebruari 2017. a määruse nr 17 „Loomakasvatuse

üleminekutoetus“ muutmine

Maaeluministri 16. veebruari 2017. a määruse nr 17 „Loomakasvatuse üleminekutoetus“ tekstis

asendatakse sõnad „põllumajandusloomade register” sõnadega „loomade register” vastavas

käändes.

§ 5. Maaeluministri 17. novembri 2021. a määruse nr 55 „Loomse paljundusmaterjali

märgistamise nõuded” muutmine

Maaeluministri 17. novembri 2021. a määruse nr 55 „Loomse paljundusmaterjali märgistamise

nõuded” § 2 punktis 2 asendatakse sõnad „põllumajandusloomade registris” sõnadega

„loomade registris”.

§ 6. Maaeluministri 30. aprilli 2015. a määruse nr 53 „Mahepõllumajandusele ülemineku

toetus ja mahepõllumajandusega jätkamise toetus“ muutmine

Maaeluministri 30. aprilli 2015. a määruse nr 53 „Mahepõllumajandusele ülemineku toetus ja

mahepõllumajandusega jätkamise toetus“ § 5 lõikes 6 asendatakse sõnad

„põllumajandusloomade registrisse“ sõnadega „loomade registrisse“.

§ 7. Maaeluministri 6. veebruari 2019. a määruse nr 12 „Mesilaspere toetus“ muutmine

Maaeluministri 6. veebruari 2019. a määruse nr 12 „Mesilaspere toetus“ tekstis asendatakse

sõnad „põllumajandusloomade register” sõnadega „loomade register” vastavas käändes.

§ 8. Maaeluministri 3. märtsi 2023. a määruse nr 12 „Mesindussektorisse sekkumise

toetus“ muutmine

Maaeluministri 3. märtsi 2023. a määruse nr 12 „Mesindussektorisse sekkumise toetus“ § 5

lõikes 4 asendatakse sõnad „põllumajandusloomade registri“ sõnadega „loomade registri“.

17

§ 9. Regionaalministri 18. jaanuari 2024. a määruse nr 6 „Märgistamise täpsemad nõuded

kanamunade turustamise korral“ muutmine

Regionaalministri 18. jaanuari 2024. a määruse nr 6 „Märgistamise täpsemad nõuded

kanamunade turustamise korral“ § 2 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kanamunad märgistatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013

VII lisa VI osa III punkti alapunktis 1 sätestatud tootjakoodiga, mis koosneb maaeluministri

25. novembri 2021. a määruse nr 73 „Loomade registri põhimäärus” § 6 lõike 4 punkti 3 ja

lõike 5 kohasest munakanade pidamiseks kasutatava ettevõtte loomade registris registreerimise

kordumatust numbrist.“.

§ 10. Maaeluministri 26. juuni 2017. a määruse nr 48 „Ohtliku taimekahjustaja ja eriti

ohtliku loomataudi tõttu kahjustunud põllumajandusliku tootmise potentsiaali

taastamise toetus” muutmine

Maaeluministri 26. juuni 2017. a määruse nr 48 „Ohtliku taimekahjustaja ja eriti ohtliku

loomataudi tõttu kahjustunud põllumajandusliku tootmise potentsiaali taastamise toetus” tekstis

asendatakse sõnad „põllumajandusloomade register” sõnadega „loomade register” vastavas

käändes.

§ 11. Maaeluministri 30. aprilli 2015. a määruse nr 55 „Ohustatud tõugu looma pidamise

toetus“ muutmine

Maaeluministri 30. aprilli 2015. a määruse nr 55 „Ohustatud tõugu looma pidamise toetus“

tekstis asendatakse sõnad „põllumajandusloomade register” sõnadega „loomade register”

vastavas käändes.

§ 12. Maaeluministri 21. detsembri 2022. a määruse nr 71 „Otsetoetuste saamise üldised

nõuded, põhisissetuleku toetus, ümberjaotav toetus ja noore põllumajandustootja toetus“

muutmine

Maaeluministri 21. detsembri 2022. a määruse nr 71 „Otsetoetuste saamise üldised nõuded,

põhisissetuleku toetus, ümberjaotav toetus ja noore põllumajandustootja toetus“ § 2 lõike 3

punktis 2 asendatakse sõnad „põllumajandusloomade registri” sõnadega „loomade registri”.

§ 13. Maaeluministri 21. detsembri 2022. a määruse nr 73 „Piimalehma, ammlehma ning

lamba ja kitse kasvatamise otsetoetus“ muutmine

Maaeluministri 21. detsembri 2022. a määruse nr 73 „Piimalehma, ammlehma ning lamba ja

kitse kasvatamise otsetoetus“ tekstis asendatakse sõnad „põllumajandusloomade register”

sõnadega „loomade register” vastavas käändes.

§ 14. Maaeluministri 23. detsembri 2022. a määruse nr 84 „Perioodi 2023–2027 loomade

heaolu toetus“ muutmine

Maaeluministri 23. detsembri 2022. a määruse nr 84 „Perioodi 2023–2027 loomade heaolu

toetus“ tekstis asendatakse sõnad „põllumajandusloomade register” sõnadega „loomade

register” vastavas käändes.

§ 15. Maaeluministri 21. detsembri 2022. a määruse nr 76 „Perioodi 2023–2027 mesilaste

korjeala toetus“ muutmine

18

Maaeluministri 21. detsembri 2022. a määruse nr 76 „Perioodi 2023–2027 mesilaste korjeala

toetus“ § 5 lõikes 3 asendatakse sõnad „põllumajandusloomade registri“ sõnadega „loomade

registri“.

§ 16. Maaeluministri 23. detsembri 2022. a määruse nr 82 „Perioodi 2023–2027 ohustatud

tõugu looma pidamise toetus” muutmine

Maaeluministri 23. detsembri 2022. a määruse nr 82 „Perioodi 2023–2027 ohustatud tõugu

looma pidamise toetus” tekstis asendatakse sõnad „põllumajandusloomade register” sõnadega

„loomade register” vastavas käändes.

§ 17. Maaeluministri 27. detsembri 2022. a määruse nr 88 „Perioodi 2023–2027 pinnavee

kaitse toetus“ muutmine

Maaeluministri 27. detsembri 2022. a määruse nr 88 „Perioodi 2023–2027 pinnavee kaitse

toetus“ tekstis asendatakse sõnad „põllumajandusloomade register” sõnadega „loomade

register” vastavas käändes.

§ 18. Regionaalministri 21. detsembri 2023. a määruse nr 110 „Perioodi 2023–2027

põhjavee kaitse alal asuva väärtusliku püsirohumaa kaitse toetus“ muutmine

Regionaalministri 21. detsembri 2023. a määruse nr 110 „Perioodi 2023–2027 põhjavee kaitse

alal asuva väärtusliku püsirohumaa kaitse toetus“ tekstis asendatakse sõnad

„põllumajandusloomade register” sõnadega „loomade register” vastavas käändes.

§ 19. Maaeluministri 27. detsembri 2022. a määruse nr 87 „Perioodi 2023–2027 põhjavee

kaitse toetus“ muutmine

Maaeluministri 27. detsembri 2022. a määruse nr 87 „Perioodi 2023–2027 põhjavee kaitse

toetus“ tekstis asendatakse sõnad „põllumajandusloomade register” sõnadega „loomade

register” vastavas käändes.

§ 20. Maaeluministri 27. detsembri 2022. a määruse nr 86 „Perioodi 2023–2027 turvas- ja

erodeeritud mulla kaitse toetus“ muutmine

Maaeluministri 27. detsembri 2022. a määruse nr 86 „Perioodi 2023–2027 turvas- ja

erodeeritud mulla kaitse toetus“ tekstis asendatakse sõnad „põllumajandusloomade register”

sõnadega „loomade register” vastavas käändes.

§ 21. Regionaalministri 18. detsembri 2023. a määruse nr 102 „Perioodi 2023–2027 turvas-

ja erodeeritud mullaga väärtusliku püsirohumaa kaitse toetus“ muutmine

Regionaalministri 18. detsembri 2023. a määruse nr 102 „Perioodi 2023–2027 turvas- ja

erodeeritud mullaga väärtusliku püsirohumaa kaitse toetus“ tekstis asendatakse sõnad

„põllumajandusloomade register” sõnadega „loomade register” vastavas käändes.

§ 22. Maaeluministri 30. septembri 2022. a määruse nr 53 „Põllumajanduses kasutatava

eriotstarbelise diislikütuse ostuõiguse andmine“ muutmine

19

Maaeluministri 30. septembri 2022. a määruse nr 53 „Põllumajanduses kasutatava

eriotstarbelise diislikütuse ostuõiguse andmine“ § 2 lõikes 1 asendatakse sõnad

„põllumajandusloomade registri” sõnadega „loomade registri”.

§ 23. Maaeluministri 17. aprilli 2017. a määruse nr 33 „Põllumajanduskultuuri ja

heinaseemne üleminekutoetus“ muutmine

Maaeluministri 17. aprilli 2017. a määruse nr 33 „Põllumajanduskultuuri ja heinaseemne

üleminekutoetus“ § 2 lõike 2 punktis 2 asendatakse sõnad „põllumajandusloomade registri”

sõnadega „loomade registri”.

§ 24. Põllumajandusministri 8. oktoobri 2014. a määruse nr 84 Põllumajandustootja

asendamise toetus“ muutmine

Põllumajandusministri 8. oktoobri 2014. a määruse nr 84 Põllumajandustootja asendamise

toetus“ § 4 lõigetes 3 ja 6 asendatakse sõnad „põllumajandusloomade registri” sõnadega

„loomade registri”.

§ 25. Põllumajandusministri 20. jaanuari 2015. a määruse nr 7 „Väikeste

põllumajandusettevõtete arendamise toetuse andmise ja kasutamise tingimused ning

kord“ muutmine

Põllumajandusministri 20. jaanuari 2015. a määruse nr 7 „Väikeste põllumajandusettevõtete

arendamise toetuse andmise ja kasutamise tingimused ning kord“ § 3 lõikes 2 asendatakse

sõnad „põllumajandusloomade registri” sõnadega „loomade registri”.

§ 26. Maaeluministri 23. detsembri 2022. a määruse nr 77 „Perioodi 2023–2027 loomade

tervist edendavate kõrgemate majandamisnõuete toetus“ muutmine

Maaeluministri 23. detsembri 2022. a määruse nr 77 „Perioodi 2023–2027 loomade tervist

edendavate majandamisnõuete toetus“ tekstis asendatakse sõnad „põllumajandusloomade

register” sõnadega „loomade register” vastavas käändes.

§ 27. Regionaalministri 18. detsembri 2023. a määruse nr 100 „Perioodi 2023–2027

loomatauditõrje programmi rakendamise toetus“ muutmine

Regionaalministri 18. detsembri 2023. a määruse nr 100 „Perioodi 2023–2027 loomatauditõrje

programmi rakendamise toetus“ tekstis asendatakse sõnad „põllumajandusloomade register”

sõnadega „loomade register” vastavas käändes.

§ 28. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. juunil 2027. a.

(allkirjastatud digitaalselt)

Hendrik Johannes Terras

Regionaal- ja põllumajandusminister

(allkirjastatud digitaalselt)

XX

Kantsler

1

Veterinaarseaduse muutmise ja sellega

seonduvalt teiste seaduste muutmise

seaduse eelnõu seletuskirja juurde

Lisa 2

Andmekaitsealane mõjuhinnang

Andmekaitsealane mõjuhinnang loomade registri lemmikloomade ja

nende pidajate andmeid koondavale registriosale ehk riigi

lemmikloomaregistrile

Sisukord

1. Riigi lemmikloomaregistri (edaspidi lemmikloomaregister) kirjeldus ........................................ 2

2. Isikuandmete töötlemise toimingud ............................................................................................. 6

3. Isikuandmete töötlemise eesmärgid ........................................................................................... 11

4. Riskid ja nende maandamine ...................................................................................................... 12

5. Kasutusel olevad riskide vältimise meetmed ............................................................................. 13

Lisa 1. Riskide hindamise metoodika ............................................................................................ 14

2

1. Riigi lemmikloomaregistri (edaspidi lemmikloomaregister) kirjeldus

1.1 Kasutajate tuvastamine ja registrisse sisselogimine

Loomade registri1 volitatud töötlejal Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametil (edaspidi

PRIA) on õigus lisada ja teha võimalikuks infosüsteemikasutajate lisamine kasutaja enda poolt.

Lemmikloomaregistrisse saab sisse logida Riigi autentimisteenuse (tehnilise nimega TARA) abil,

kasutades nelja meetodit:

• ID-kaardi tuvastusega;

• mobiil-ID tuvastusega;

• Smart-ID tuvastusega;

• Euroopa Liidu eID tuvastusega

• Kasutajatunnuse ja parooliga (PRIA teenistujad enda tööarvutist turvatud võrgu kaudu)

TARA andmekaitsetingimused on leitavad siit: https://ria.ee/sites/default/files/documents/2023-

10/RIA-autentimisteenuste-andmekaitsetingimused-sept2023.pdf

Registrisse sisselogimisel toimub kasutajarolli valimine.

Registri tegevustes kasutajatakse alljärgnevaid rolle:

1. Veterinaararst;

2. Loomapidaja;

3. Omanikuta või loomapidaja juurest lahti pääsenud loomade pidamisega tegelev isik

(edaspidi varjupaik);

4. PRIA teenistuja;

5. Avalikku ülesannet täitev asutus: kohalik omavalitsus (edaspidi KOV), Põllumajandus- ja

Toiduamet (edaspidi PTA), Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi PPA), Maksu- ja Tolliamet

(edaspidi MTA) ning PRIA.

1.2 Andmete allikad

Lemmiklooma pidavad isikud

Koera, kassi ja valgetuhkru ning veterinaarseaduse § 32 lõikes 3 nimetatud muu lemmiklooma

(edaspidi koos lemmikloom) pidajate hulka kuuluvad Eesti elanikud ja ettevõtjad, kes peavad

lemmiklooma.

Andmete allikad on:

1) isikut tõendav dokument;

2) rahvastikuregister lemmiklooma pidaja andmete registrisse kandmisel esitatava elukoha

aadressiandmete osas;

3) äriregister ettevõtja ja ettevõtja esindusõiguslike isikute isiku- ja kontaktandmete osas;

4) karistusregister kohtuotsuste osas, millega on isikult ära võetud loomapidamise õigus;

5) riiklik veterinaararstide register, kandeid tegeva veterinaararsti andmete osas;

1 Regionaal- ja Põllumajandusministeerium on loomade registri vastutav töötleja, kes vastutab registri haldamise

seaduslikkuse ja andmekogu arendamise eest ning määrab andmete töötlemise eesmärgid ja viisid. PRIA on volitatud

töötleja, kes vastutab andmete majutamise ja andmete turvalisuse eest.

3

6) loomapidajalt saadud andmed;

7) varjupaigalt saadud andmed.

1.3 Taristu andmete talletamiseks

Infosüsteemi kasutatakse loomade registri põhimääruses nimetatud andmete esitamiseks,

haldamiseks ning töötlemiseks. Lemmikloomaregister luuakse tänase põllumajandusloomade

registri ehk tulevase loomade registri uue registriosana. Loomapidaja andmed saavad olema

registriosade ülesed ehk talletatakse samadel alustel senise põllumajandusloomade registri

andmetega.

1. Tehnilised tugisüsteemid:

1.1. Turvasüsteemid

1.1.1. Kasutajate autentimine ja identifitseerimine

1.1.2. Rollipõhine juurdepääs andmetele

1.2. Andmebaasi haldussüsteemid. Tagavad andmete turvalise ja tõhusa salvestamise,

muutmise ja päringute töötlemise.

1.3. Liidestused (EuroPetNetiga, äriregistriga, rahvastikuregistriga, riikliku

veterinaararstide registriga, riigikassaga, karistusregistriga)

1.4. Andmete varundamine

2. Kasutajate tugisüsteemid:

2.1. Klienditugi

2.1.1.Telefonitugi ja e-post kasutajate küsimustele ja probleemidele vastamiseks.

2.1.2. KKK ja juhendid lemmikloomade registri kodulehel

2.2. Koolitusmaterjalid registri kasutajatele

3. Haldus ja koostöö tugisüsteemid:

3.1. Töötajatele mõeldud süsteemid:

3.1.1. PRIA teenistujatele mõeldud kuvad

3.1.2. Loomapidaja poolt esitatud muudatuse aluseks olevate dokumentide

salvestamine dokumendihaldussüsteemi

3.1.3. Muudatuste logimine ja nende jälgimise süsteem

3.2. Koostöö moodulid:

3.2.1. e-PRIAs lemmikloomade ja nende pidajate andmete otsing KOVi, PTA,

MTA ja PPA volitatud töötajatele

3.3. Teavitussüsteemid:

3.3.1. e-kirja teel teavituse saatmine (nt uuele loomapidajale loomapidaja vahetuse

kinnitamiseks)

3.3.2. Automaatteavitused andmevigadest andmete sisestamisel või muutmisel

4. Andmeanalüüsi ja raportite tugisüsteemid:

4.1. Andmeanalüüsi tööriistad lemmikloomade ja nende omanike kohta

5. Arenduse ja hoolduse tugisüsteemid:

5.1. Tarkvara versioonihaldus ja uuendused. Versioonide haldamise süsteem

5.2. Arendus- ja testkeskkond uute funktsioonide ja paranduste testimiseks enne nende

kasutuselevõtmist

5.3. Süsteemi monitoorimine ja tõrgete jälgimine reaalajas

5.4. Probleemide tõstatamine ja prioriteetide seadmine nende parandamiseks

4

Andmete elueas on registris 4 etappi:

1) andmed registreeritakse;

2) andmed on aktiivses kasutuses (vaatamine, muutmine);

3) andmed on arhiveeritud (kus asjakohane);

4) andmed kustutatakse.

Arhiveeritakse isikuandmeid, mille puhul ei ole nende aktiivne kasutamine vajalik ja otstarbekas,

kuid mille kustutamine ei ole kokku lepitud ajaperioodi vältel veel mõistlik ehk on tõenäoline, et

andmed liiguvad arhiveeritud staatusest uuesti aktiivsesse kasutusse.

Registri kasutajad on:

1. Veterinaararst (või tema volitatud esindaja) - looma kohta esmakande jaoks ja sündmuste

kohta andmete esitamine. Veterinaararsti ülesanne on teha esmane andmete esitamine

looma kohta lemmikloomaregistrisse, veterinaarsete menetlustega seotud andmete

ajakohastamine ning vajadusel looma ja tema pidaja omavahelises seoses veendumine.

Veterinaararsti poolt volitatud isikute hulka kuuluvad kliiniku töötajad. Veterinaararstil

peab olema õigus lemmiklooma andmeid lisada, muuta ja vaadata.

2. Loomapidaja - lemmikloomapidajana registreerimiseks enda ja oma looma kohta andmete

esitamine ning enda ning enda lemmiklooma andmete ajakohasena hoidmine vastavalt

veterinaarseaduse § 35 lõikes 52 ettenähtud tähtajale. Loomapidaja vahetumise kinnitavad

registris nii vana kui uus loomapidaja. Loomapidaja näeb enda ja endaga seotud loomade

andmeid ning saab vastavalt vajadusele uuendada endaga seotud andmeid, et tagada

andmete korrektsus ja ajakohasus.

3. Varjupaik - registrisse hulkuva looma varjupaigas pidamise kohta andmete esitamine

loomakaitseseaduse § 5 lõikes 2 nimetatud perioodil koos looma andmetega. Nimetatud

perioodi lõppemisel, kui looma ei ole võimalik tagastada vanale pidajale ning looma ei

hukata, määrab varjupaik end loomapidajaks või annab looma üle uuele pidajale. Juhul kui

varjupaiga esindaja tuvastab hulkuva looma leidmisel lemmikloomade registrist kiibi alusel

tema pidaja, saab varjupaiga esindaja loomapidajaga ühendust võtta, et tagastada loom

pidajale, ilma teda varjupaika viimata. Varjupaiga ülesanne on siduda

lemmikloomaregistris registreeritud loomaga tema varjupaigas pidamise ajal tehtud kulud.

Varjupaik peab saama registrisse andmeid kanda ja otsida kiibi numbri alusel registrisse

kantud looma koos loomapidaja andmetega.

4. PRIA teenistuja - loomapidaja poolt esitatud dokumendi alusel registrikannetes paranduste

tegemine, registri töös hoidmine ning pidev parendamine. PRIA teenistujatel võib olla ka

eraldiseisvalt avaliku ülesannet täitva asutuse roll registris ehk lähtuvalt tööülesannetest

saab ainult andmeid vaadata.

5. KOV - enda omavalitsusüksuses asuvate lemmikloomade andmete vaatamine kohaliku elu

korraldamiseks, sh varjupaigas asuvate loomade andmete vaatamine. Vastavalt LoKS § 5

lõikele 3: hulkuvate loomade püüdmist, pidamist, hukkamist ja korjuste hävitamist

korraldab kohaliku omavalitsuse üksus oma territooriumil. Neil on oluline teada, kui palju

ja mis liigist lemmikloomi KOV-i elanikud peavad, et tagada vajalike teenuste pakkumine.

Lisaks on oluline hulkuvate loomade püüdmise korraldamise ja nende varjupaigas

pidamisega seotud kulude kohta ülevaate omamine. KOV-i jaoks on vajalikud ka

loomapidaja andmed, et tuvastada leitud lemmiklooma pidaja ja loom talle tagastada või

vajadusel nõuda sisse veterinaarseaduse kohased kulud. KOV-id on avalikku ülesannet

täitva asutuse rollis registris ehk saavad andmeid vaadata.

5

6. PTA - veterinaarjärelevalve ja veterinaarkontrolli teostamine ning sellega seoses on vajalik

ligipääs lemmikloomade ja nende pidajate andmetele. PTA-l on avaliku ülesannet täitva

asutuse roll registris ehk saab andmeid vaadata.

7. MTA - riiklike maksude tasumise õigsuse kontrollimine ning dokumentide ja identsuse

kontrollid lemmikloomade mittekaubanduslikul riikidevahelisel liikumisel. MTA-l on

avaliku ülesannet täitva asutuse roll registris ehk saab andmeid vaadata.

8. PPA - loomapidamisega seotud väärtegude kohtuväline menetlemine, mistõttu vajab

ligipääsu lemmikloomade ning loomapidajate andmetele. PPA-l on avaliku ülesannet täitva

asutuse roll registris ehk saab andmeid vaadata.

Infosüsteemi arhitektuur

6

2. Isikuandmete töötlemise toimingud

Enne lemmikloomaregistrisse andmete koondamist toimib süsteem, kus kohalikud omavalitsused

kohustavad oma haldusterritooriumil elavate koerapidajate ja osadel puhkudel ka kassipidajate

kohta esitama loomapidaja kohta järgmised andmed: nimi, isikukood või sünniaeg, telefoninumber,

e-posti aadress, elukoha aadress. Selleks kasutatakse lemmikloomade kohta arvestuse pidamiseks

eraettevõtjate pakutavaid platvorme. Eraettevõtjatest teenusepakkujate platvormidele kogutakse

isikuandmeid kas paberkandjal või läbi rahvastikuregistri. Andmeid hoiustatakse elektrooniliselt

teenusepakkuja andmebaasis.

Edaspidi, kui KOV-i tasandi asemel on lemmikloomade mikrokiibiga märgistamise ja

registreerimise kohustus üleriigiline ja kasutusele on võetud lemmikloomaregister, on loomapidaja

kohta esitatav andmekoosseis sama. Loomapidajate puhul eristatakse füüsilised ja juriidilised

loomapidajad, kuna osad loomapidajad tegelevad loomapidamisega mitte ainult

kodumajapidamises seltsi, vaid ka kaubanduslikul ja eriülesannete täitmise eesmärgil. Andmeid

kogutakse lemmikloomaregistrisse peamiselt elektrooniliselt läbi riigi andmekogude

(rahvastikuregister, äriregister, riiklik veterinaararstide register) ja sisestatakse ka otse registrisse

veterinaararstide, loomapidajate või varjupaikade poolt. Samuti on seaduseelnõuga kavandatud

ühekordse tegevusena olemasolevatest registritest andmete ülekandmine kesksesse

lemmikloomaregistrisse hiljemalt 07.06.2027.

2.1 Isikuandmete kogumine

Tavapärane elutsükkel näeb välja selliselt, et loomapidajal on veterinaararsti külastamiseks kokku

lepitud visiidiaeg vabalt valitud loomakiinikus või koduvisiidi tegemiseks, et märgistada loom

mikrokiibiga ja/või registreerida andmed lemmikloomaregistris. Kutsetegevuse loaga

veterinaararstide andmed tulevad registrisse riiklikust veterinaararstide registrist. Kui loomapidaja

ei ole varasemalt e-PRIA kasutaja, teostatakse lemmikloomaregistrist andmepäring

rahvastikuregistrisse või äriregistrisse üle X-tee. Juhul, kui isiku andmed ei ole või on osaliselt

rahvastiku- või äriregistrisse kantud, esitab loomapidaja ise oma andmed registrile. Seejärel algatab

ta lemmiklooma pidamise registreerimise ning tasub lemmiklooma registrisse kandmise eest

riigilõivu. Peale riigilõivu tasumist toimuval veterinaararsti visiidil näitab loomapidaja

veterinaararstile isikut tõendavat dokumenti, et veterinaararstil oleks võimalik tuvastada

isikusamasus ning teostada selle alusel lemmikloomaregistrist otsing loomapidaja poolt algatatud

lemmiklooma registrisse kandmise toimingu kohta. Veterinaararst jätkab selle kande alusel

lemmiklooma registreerimist lemmikloomaregistrisse.

Lemmikloomaregistrisse kantavad isikuandmed on:

• loomapidaja nimi, isikukood, kontaktandmed (telefon, e-posti aadress, elukoha aadress),

andmed loomapidaja nime muutmise ja surma kohta;

• juriidilisest isikust loomapidaja nimi, registrikood, kontaktandmed (telefon, e-posti aadress,

tegevuskoha aadress), andmed loomapidaja nime muutmise ja likvideerimise kohta;

• välisriigi kodaniku nimi, identifitseerimistunnus (isikukoodiga võrdsustatav numbri- või

tähekombinatsioon), selle puudumisel sünniaeg ja kontaktandmed;

• veterinaararsti nimi, isikukood, kutsetegevuse loa number ja kontaktandmed;

• veterinaararsti volitatud isiku nimi, isikukood ja kontaktandmed;

7

• varjupaiga esindusõigusliku isiku nimi, isikukood ja kontaktandmed.

Rahvastiku-, äri- ja riikliku veterinaararstide registri põhjal teostatakse regulaarseid kontrolle

andmete korrektsuse ja ajakohasuse huvides loomapidaja nimemuutmise ja surma ning juriidilise

isiku nime muutmise ja likvideerimise kohta, aga ka veterinaararstide andmete muutumise osas, sh

kutsetegevuse loa kehtivus.

Vastavalt maaeluministri 23. novembri 2021. a määruse nr 68 „Veterinaarteenuse osutamise kohta

arvestuse pidamise ning aruande ja andmete esitamise täpsemad nõuded ja kord“2 § 2 lõike 1

punktile 5 on veterinaararst veterinaarteenuse osutamisel kohustatud pidama arvestust ka

loomapidaja kontaktandmete kohta, mistõttu veterinaararstile isikuandmete esitamise nõue kehtib

loomapidajatele ka enne lemmikloomaregistri kasutusele võtmist. Nimetatud määruse

seletuskirjast lähtuvalt kuuluvad kontaktandmete hulka näiteks telefoninumber, e-posti aadress või

postiaadress. Neid andmeid ei ole siiani olnud vaja riigi andmekogusse kogutud andmete vastu

valideerida, andmete aluseks peamiselt riigi andmekogudest olevate andmete võtmine aitab tagada

korrektsete isikuandmete registrisse kandmise ja vähendada nii veterinaararstide kui loomapidajate

infokohustust riigi ees.

Andmete ajakohasuse tagamiseks on kavandatud saata loomapidajatele teavitusi, sh meeldetuletusi

andmete ajakohasuses veendumiseks. Riigilõivu tasumine on eelduseks lemmikloomaregistrisse

andmete kandmiseks.

Olukorras, kus loom on sattunud varjupaika, on varjupaigal võimalus uuendada loomaga seotud

andmeid ning muuhulgas vaadata registrisse kantud loomapidaja andmeid, et temaga ühendust

võtta looma tagastamiseks.

2.2 Isikuandmete töötlemise õiguslik alus

Lemmikloomaregistris hakkab PRIA isikuandmeid töötlema avaliku võimu teostamiseks (GDPR

Art 6 lg 1 punkt e). PRIA on täna põllumajandusloomade registri andmete volitatud töötleja

veterinaarseaduse kohaselt. Veterinaarseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise

seadus eelnõuga asendatakse „põllumajandusloomade register“ sõnadega „loomade register“, mille

osaks saab lemmikloomaregister. Sellest tulenevalt saab PRIA avaliku ülesande

lemmikloomaregistrit hallata ja seal sisalduvate andmete töötlemise kohustuse ja õiguse. Eelnõus

sätestatakse ka loomapidajatele tema andmete, tegevuse või peetava loomaliigiga seonduvalt

teavituste saatmise kohustus, millega kaasneb ka vajalike isikuandmete töötlemise õigus (eelnõu §

1 punkt 30).

2.3. Isikuandmete säilitamine

Andmeid kavandatakse säilitada vastavalt PRIA infoturbepoliitikale, mis on vastavuses PRIA-le

väljastatud ISO/IEC 27001 sertifikaadiga ja kooskõlas PRIA-le kohalduva küberturvalisuse

seaduse ja teiste asjakohaste õigusaktidega. Andmeid on kavandatud säilitada PRIA enda

serverites, kuid tulevikus ei ole välistatud säilitamine ka muudes vormides, kui see on kooskõlas

kehtiva õigusega ja järgib ISO/IEC 27001 sertifitseeritud asutusele kohalduvad nõudeid.

2 RT I, 12.09.2023, 5

8

Andmeid lemmikloomapidaja kohta on kavandatud säilitada arhiivis vastavalt eelnõule kolm aastat

arvates looma surma kohta kande tegemisest. Kui lemmikloomapidaja nimel ei ole ühtegi looma,

säilitatakse lemmikloomapidaja andmed arhiivis automaatselt kuniks kustutamise või enne kolme

aasta möödumist taas aktiivseks muutumiseni.

Täna kehtiv põllumajandusloomade registri põhimäärus sätestab, et logi säilitatakse kolm aastat

kande tegemisest arvates. Säilitustähtaja möödumisel logi kustutatakse. Antud sätet ei ole

kavandatud eelnõuga muuta ja see hakkab kohalduma ka lemmikloomaregistriosale.

Isikuandmeid ei hoita kauem, kui see on vajalik töötlemise eesmärgi täitmiseks. Kavandatud on

automaatsed andmete arhiveerimised ja kustutamised ning andmeid ei säilitata avalikes huvides

kauem, kui eelnõusse sätestatud andmete säilitamise tähtaeg.

Turvameetmete rakendamise kohustus tuleneb PRIA-le küberturvalisuse seadusest.

Turvameetmete kohaldamisel lähtub PRIA ISO/IEC 27001 standardi nõuetest ja peab tagama kogu

süsteemi vastavuse kehtivale standardile. Standardile vastavust hinnatakse iga kolme aasta järel

tehtava sertifitseerimisauditi ja iga aastaste vaheauditite käigus, seega olemuslikult auditeeritakse

infoturvet kohustuslikus korras iga-aastaselt. Viimane ISO sertifitseerimisaudit viidi PRIA-s läbi

2025. aastal, seega järgmine vaheaudit toimub 2026. aastal. PRIA-s on rakendatud

infoturbejuhtimise süsteem, mis reguleerib muuhulgas andmetöötlust nii andmete säilitamise,

aktiivse kasutamise, varukoopiate tegemise kui ka muud andmetöötluse turvalisust puudutavaid

aspekte. Lisaks ISO audititele teostab küberturvalisuse seaduse rakendamise üle järelevalvet Riigi

Infosüsteemi Amet.

Andmete juhusliku hävimise vältimine

Andmete juhuslik hävimine on võimalik juhul, kui:

• kasutaja kustutab andmed (ilma aluseta);

• andmed kirjutatakse ekslikult üle (nt registris olevate vanemate andmetega);

• tarkvaravea tõttu;

• tagavarakoopia osutub loetamatuks;

• kettamassiivi tehniline viga;

• tulekahju, veeavarii, ründe, elektromagnetkiirguse vmt puhul.

Andmete juhuslikku vältimist ei ole võimalik täielikult välistada, kuid selle juhtumise riski

vähendatakse erinevate turvameetmetega. Lisaks kannab PRIA hoolt selle eest, et andmetest

oleksid loodud teenuse osutamise tingimustes sätestatud sagedusega varukoopiad, millest on

juhusliku hävimise korral võimalik andmeid taastada. Samuti on olemas varukoopiatest taastamise

protseduurid, milliste toimivust testitakse regulaarselt.

Andmete juhusliku hävimise vältimiseks rakendatakse ISO/IEC 27001 standardis määratletud

turvameetmeid. Neist asjakohasemad on andmete töötluste logimine ja logide säilitamine, sarnaselt

andmete säilitamisega.

Logid

9

Logimine toimub vastavalt küberturvalisuse seaduses ja isikuandmete kaitse seaduses sätestatud

kohustusele. Logimisel lähtub PRIA ISO/IEC 27001 standardi nõuetest. Logisid hoitakse lähtuvalt

registri põhimäärusest kolm aastat alates kande tegemisest.

Andmete varundamine

Andmete varundamiseks on PRIA siseselt kehtestatud andmete varundamise eeskiri, mis järgib

ISO/IEC 27001 standardis kehtestatud nõudeid.

Kehtiva korra kohaselt hoitakse varukoopiaid kas:

1) alternatiivsel kettamassiivil,

2) lindiseadmes,

3) lukustatud tulekindlas seifis PRIA serveriruumis või

4) turvalises hoiulaekas väljaspool PRIA keskuse asukoha hoonet.

Lemmikloomaregistri andmete varundamine hakkab järgima sama korda ja varundus toimub

lähtuvalt korras sätestatule.

Arhiveerimine

Arhiveeritud andmed on süsteemis mitte-aktiivses olekus, ning neile ei tehta andmete ajakohasuse

kontrolli. Arhiveeritud andmed kustutatakse automaatselt 1 aasta möödumisel arhiveerimisest, kui

need ei ole vahepeal põhjendatud juhul muutunud uuesti aktiivsesse staatusesse.

2.3 Isikuandmete kasutamine

PRIA-l on õigus lisada kasutajaid, kuid PRIA piirab isikuandmete kättesaadavust rolli põhiselt, st

kõik süsteemi kasutajad ei näe kõiki süsteemis olevaid andmeid. Süsteemi andmeid saavad

töödelda PPA, MTA, PTA, KOV-id, veterinaararstid, varjupaigad ja PRIA oma seadusest

tulenevate ülesannete täitmiseks. PRIA määrab vajalikud õigused süsteemi kasutamiseks, st annab

õigused ehk rollid, missugustele andmetele on isikul juurdepääs seoses oma ametikoha ja

töökohustustega. Süsteemi saab kasutada isik vastavalt talle antud õigustele.

Lisaks saab iga lemmikloomapidaja ligi endaga seotud andmetele. Erinevatele kasutajagruppidele

luuakse turvaline ühendus ning ligipääs vaid neile ettenähtud ja vajalikele andmetele, autentides

end lemmikloomaregistrisse sisenemisel Smart-ID, ID-kaardi, Mobiil-ID või Euroopa Liidu eID

tuvastusega riigi keskse autentimisteenuse (TARA) kaudu.

2.4 Isikuandmete edastamine

Isikuandmeid ei edastata väljapoole Euroopa Liitu.

Registrile rollipõhise juurdepääsu saavad:

- PRIA

- PTA

- MTA

10

- PPA

- veterinaararstid

- varjupaigad

- KOV-id

- lemmikloomapidajad

Päringupõhine andmeedastus käib avaliku teabe seaduse § 38 lg 3 alusel ja korras ehk andmeid

edastatakse vastavat õigusliku alust omavatele asutustele nende avaliku ülesande täitmisel.

2.5 Isikuandmete kustutamine

Kliendil on õigus oma andmetega tutvuda ja teda puudutavate ebaõigete isikuandmed viivituseta

parandada. Samuti on kliendil õigus asjakohasel juhul nõuda oma andmete kustutamist, juhul kui

nende säilitamine ei ole vajalik avaliku ülesande täitmiseks.

Andmete kustutamise algatab lemmikloomaregistri teenusejuht. Andmete kustutamine toimub

vastavalt PRIA infoturbepoliitikale (ITP.3.4. Infosüsteemide, rakenduste ja andmete arhiveerimise

ja kustutamise eeskiri).

11

3. Isikuandmete töötlemise eesmärgid

3.1 Töötlemise eesmärgid

Isikuandmeid kogutakse ja töödeldakse veterinaarseaduse, loomakaitseseaduse ja kohaliku

omavalitsuse korralduse seaduse alusel kehtestatud ülesannete täitmiseks.

Andmete töötlemise eesmärkidele vastavus on tuvastatud veterinaarseaduse

väljatöötamiskavatsuses3 koostatud analüüsi põhjal. Andmeid töödeldakse üksnes nende kogumise

eesmärkidel ning ligipääs on võimalik vaid registri volitatud töötleja poolt kasutajate rollidele

antud õiguste piires veterinaarseaduses, loomakaitseseaduses ja kohaliku omavalitsuse korralduse

seaduses ettenähtud ülesannete täitmiseks ja registriandmete ajakohasena hoidmiseks.

3.2 Töötlemise vajalikkus ja proportsionaalsus

Erinevate lemmiklooma märgistamise meetoditega võrreldes on kõrget tõhusust näidanud just

mikrokiibiga identifitseerimine. Pidaja juurest lahti pääsenud lemmiklooma tagastamine pidajale

on tõenäolisem, kui lemmikloom on mikrokiibiga märgistatud. Lisaks on oluline mikrokiibi

andmed kanda selleks ettenähtud andmebaasi ja seostada seal loomapidajaga, et vajaduse

tekkimisel oleks võimalik looma kiibi numbri põhjal pidaja tuvastada ja tema pidajaga ühendust

võtta. Kokkuvõttes on töödeldavad isikuandmed vajalikud looma ja tema pidaja omavahelise seose

loomiseks ning vajadusel loomapidajaga ühenduse võtmiseks.

Andmeid kogutakse minimaalselt, et tagada isikuandmete kogumisega registrile pandud

eesmärkide täitmine. Kõige kiirem viis loomapidajaga ühenduse saamiseks on helistamine. Juhul

kui telefonitsi ei saa loomapidajaga ühendust, on alternatiivsete kontaktandmete olemasolu vajalik,

näiteks e-maili aadress isikule teavituse saatmiseks tema looma leidmise ja asukoha kohta. Isiku

elukoha andmed on KOV-idele vajalikud, et elanikele lemmikloomadega seotud teenuseid

(avalikus ruumis) pakkuda, samuti on see õigusaktidest tulenevate ülesannete täitmisel oluline nii

PTA-le, MTA-le kui ka PPA-le.

Võrreldes kehtiva olukorraga ei töödelda rohkem isikuandmeid, kui seni. Keskne register

võimaldab vähendada andmetöötlejate hulka (näiteks kaovad mitmed erinevad eraettevõtete poolt

pakutava teenusega kaasnevad andmetöötlused), võimaldab piiritleda selgemalt vastavalt rollile

õiguseid andmeid töödelda – sh kes millisel juhul ja miks saab andmeid registrist näha, muuta,

lisada või kustutada.

3 Eelnõude infosüsteem. Veterinaarseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsus. Eelnõu toimiku

number: 23-1581. https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/5b9805d0-fda8-43c9-80d4-c7b758c547d4

12

4. Riskid ja nende maandamine

Riskid võivad tulla organisatsioonist endast või väljastpoolt, olla loodusliku või inimpäritoluga ja

olla tahtlikud või tahtmatud. Riskide hindamise metoodika on lisas 1.

Riski nimetus Riski tõenäosus Riski mõju Ettepanekud riskide

maandamiseks

1 Loata juurdepääs Vähetõenäoline Kahjustav Turvameetmete

kohaldamisel lähtub PRIA

ISO/IEC 27001 standardi

nõuetest, mis hõlmab kõiki

kirjeldatud riskide

maandamist.

PRIA tegevuse standardile

vastavust hinnatakse iga 3

aasta järel tehtava

sertifitseerimisauditi ja iga

aastaste vaheauditite käigus.

Auditites välja toodud

puudustele määratakse alati

vastutav isik ja täitmise

tähtaeg ning nende täitmist

kontrollib PRIA siseauditi

osakond.

Igale pakutavale teenusele on

määratud teenusejuht ja

infosüsteemile tooteomaniks,

kellel kohustuste hulgas on

isikuandmete kaitse nõuete

järgmine ja nende teenuses

või infosüsteemi esinevate

mittevastavuste

kõrvaldamine ning

korrapärane riskide

hindamine.

2 Andmete kadumine Üliharv Kahjustav

3 Andmete loata

avalikustamine

Vähetõenäoline Kahjustav

4 Andmete aluseta

muutmine

Vähetõenäoline Oluline

5 Andmete loata

edastamine

kolmandale

isikutele

Vähetõenäoline Oluline

6 Töötlemise tõrked Üliharv Väheoluline

13

5. Kasutusel olevad riskide vältimise meetmed

Infoturberiskid hinnatakse kord aastas ja seejärel koostatakse maandamiskava. Mõlemad kinnitab

turvakomitee. Igal infoturberiskil on omanik ja ka maandamiskava tegevusel on vastutav isik ja

tähtaeg. PRIA peadirektor kinnitab ameti iga-aastase riskide hindamise läbiviimise korra.

5.1 Organisatsioonilised turvameetmed

PRIA-s on kasutusel infoturbepoliitika, mis on vastavuses ISO/IEC 27001:2022 ja ISO/IEC

27002:2022 ning Eesti infoturbestandarditega (E-ITS). Infoturbepoliitika ja selle alam-dokumendi

kinnitatakse peadirektori poolt ja tehakse teatavaks kõikidele PRIA teenistujatele. PRIAs tegutseb

turvakomitee, mille ülesanne on turvapoliitika ja eeskirjade läbivaatamine ja muutmine,

infoturberiskide ja maandamiskava kinnitamine.

5.2 Füüsilised turvameetmed

PRIA-s järgitakse füüsilise turbe eeskirja, mis täpsemalt kirjeldab rakendatavad füüsilise turbe

meetmed, sh ka infotehnoloogiliste vahendite füüsilise kaitse meetmed.

5.3 Infotehnoloogilised turvameetmed

PRIA-s järgitakse tarkvara arenduse metoodikat [ITP.30] ja krüptopoliitikat [ITP.1.3], kus on

täpsemalt sedastatud, milliseid infotehnoloogilisi meetmeid peab kasutama.

14

Lisa 1. Riskide hindamise metoodika

Tähtsusetu Väheoluline Oluline Kahjustav Katastroofiline Võimalikkus

T Õ

N E

N Ä

O S

U S

Vältimatu 5 10 15 20 25

Vältimatu - Suure tõenäosusega

juhtub

Väga

tõenäoline 4 8 12 16 20

Väga tõenäoline - Tõenäoliselt

juhtub

Tõenäoline 3 6 9 12 15 Tõenäoline -Võib juhtuda

Vähetõenäoline 2 4 6 8 10 Vähetõenäoline

Üliharv 1 2 3 4 5

Üliharv

Hindamisskaala

Mõju inimese elule ja tervisele

Ei ole

Minimaalne mõju

inimese elule ja

tervisele

Inimese elu ja

tervis võib olla

mõjutatud

Inimese elu ja

tervis oluliselt

mõjutatud

Inimese elu ja

tervis on saanud

kahjustada

Mõju looma elule ja tervisele

(sh heaolule)

Ei ole

Minimaalne mõju

looma elule ja

tervisele (sh heaolule)

Looma elu ja tervis

(sh heaolu) võib

olla mõjutatud

Looma elu ja

tervis (sh heaolu)

oluliselt

mõjutatud

Looma elu ja

tervis (sh heaolu)

on saanud

kahjustada

Mõju keskkonnale

(kliimamuutustele) Ei ole

Minimaalne mõju

keskkonnale

Keskkond võib

saada mõjutatud

Keskkond

oluliselt

mõjutatud

Keskkond on

saanud kahjustada

Mõju majandusele

Ei ole

Minimaalne mõju

majandusele

Majandus võib

saada mõjutatud

Majandus

oluliselt

mõjutatud

Majandus on

saanud kahjustada

Avalikkuse huvi/mõju

asutuse mainele

Ei ole

Võibolla väike

mõju/väike avalikkuse

huvi

Asutuse maine

võib saada

mõjutatud //

avalikkuse huvi

tõus.

Asutuse maine

oluliselt

mõjutatud //

avalikus tunneb

suuremat huvi

Oluline

mainekahju //

avalikkuse surve

suur

Väheoluline

Oluline

Kriitiline

15

Hindamisskaala

Võimalikkus Sagedus

Vältimatu - Suure

tõenäosusega juhtub Probleemi kahjulik mõju on juba avaldunud või kohe avaldumas ja/või tõenäoline

realiseerumine enam kui kord aastas.

Väga tõenäoline -

Tõenäoliselt juhtub Probleemi kahjulik mõju avaldumise ja riski realiseerumise tõenäosust toetavad selged

märgid ja/või tõenäoline realiseerumine umbes kord aastas.

Tõenäoline -Võib juhtuda Probleemi kahjuliku mõju avaldumise ja riski realiseerumise tõenäosust toetavad mõningad

märgid ja/või tõenäoline realiseerumine üks kord 2-3 aasta jooksul.

Vähetõenäoline Probleemi kahjuliku mõju avaldumise ja riski realiseerumise tõenäosus on vähene ja/või

tõenäoliselt ei avaldu järgmise 12 kuu jooksul.

Üliharv Probleemi kahjuliku mõju avaldumise ja riski realiseerumise tõenäosus on väga väike

ja/või tõenäoliselt ei avaldu järgmise 24 kuu jooksul.

Veterinaarseaduse muutmise ja sellega

seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse

eelnõu seletuskirja juurde

Lisa 3

Eelnõu kooskõlastamise käigus esitatud märkuste ja ettepanekutega arvestamise tabel

veterinaarseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu

seletuskirja juurde

Ettepaneku tegija I kooskõlastusring

Märkused ja ettepanekud

Arvestame / ei arvesta / selgitus

Eesti Maaülikool

(Esimene

kooskõlastusring

6.02.2025-28.02.2025.

EISi toimiku number: 25-

0933)

Eesti Maaülikooli veterinaarmeditsiini ja

loomakasvatuse instituut teeb

Veterinaarseaduse muutmise eelnõusse

parandusettepaneku jätta välja § 15 lõige 3

töökogemuse ja läbitud täiendusõppe

arvestuse, kuna need ei ole mõõdetavad

ega hinnatavad näitajad.

Lõige 3 uus sõnastus: Eesti Maaülikool

annab hinnangu selle kohta, kas

kutsetegevuse loa taotleja läbitud

õppekava vastab Eesti asjakohasele

õppekavale, ning teeb vajaduse korral

ettepaneku täiendusõppe kohta, 40

tööpäeva jooksul käesoleva paragrahvi

lõikes 1 viidatud dokumentide ja andmete

saamisest arvates.

Selgitame

Seda muudatust ei ole VTK-ga eelnõu

ettevalmistamise käigus käsitletud,

mistõttu see vajab täiendavat analüüsi.

Veterinaarseaduse kohaselt esitab

kutsetegevuse loa taotleja, kes on

omandanud veterinaararsti kvalifikatsiooni

muus liikmesriigis kui Eestis, Euroopa

Majanduspiirkonna lepinguriigis või

Šveitsis, Põllumajandus- ja Toiduametile

taotluse, elulookirjelduse, kontaktandmed,

andmed eelmise töökoha asukoha riigi

kohta ning kutsealase töökäigu kirjelduse,

veterinaararsti kvalifikatsiooni tõendava

dokumendi koopia ja erialast täiendamist

tõendava dokumendi koopia ning ka

veterinaararsti kvalifikatsiooni tõendava

dokumendi väljastanud õppeasutuse

loomaarstiõppe õppekava. Seega esitatakse

vajalik teave taotleja töökogemuse ja

läbitud täiendusõppe kohta ning esitatud

teavet on võimalik taotleja kvalifikatsiooni

hindamisel arvestada, kui selleks on

vajadus. Taotleja töökogemuse arvestamise

põhimõtte näeb ette Euroopa Parlamendi ja

nõukogu direktiiv 2005/36/EÜ

kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta

(ELT L 255, 30.09.2005, lk 22–142).

Esmasel hinnangul ei ole tegemist selliste

sätetega, mis takistaksid Eesti

asjakohasele õppekavale vastavuse

kohta hinnangu andmist ja täiendusõppe

kohta ettepaneku tegemist.

Ettepanekut ei lahendata praeguse

eelnõu menetluse raames.

Teeme ka ettepaneku korrigeerida § 15

lõige 5 ... lähtudes eesti keele oskuse

nõuetest ja vajadusest ning asendada

väljend „vastavalt õppekorraldusele“

väljendiga „vastavalt

õppekorralduseeskirjale“.

Lõige 5 uus sõnastus: Kui Eesti

Maaülikooli antud hinnangu alusel erineb

kutsetegevuse loa taotleja läbitud

õppekava oluliselt Eesti loomaarstiõppe

õppekavast ja taotleja peab läbima

asjakohase täiendusõppe, on tal võimalik

teha hinnangu saamisele järgneva 60

Selgitame

Seda muudatust ei ole VTK-s ega ka eelnõu

ettevalmistamise käigus käsitletud ja seega

vajab see täiendavat õiguslikku ja

sisulist analüüsi.

Teenuse osutamisel on veterinaararstil

keeleseadusest tulenevalt kohustus osata

eesti keelt C1 tasemel, kuid kutsetegevuse

ja läbitud õppekava vastavuse hindamisel

puudub kohustus hinnata keeleoskust.

Taotleja vajab hinnangut eelkõige oma

kutse-, eri- ja ametiteadmiste ning oskuste

ja vilumuste kohta, mitte riigikeele

2

tööpäeva jooksul Eesti Maaülikooli

koostatud ja korraldatud eestikeelne

sobivustest või läbida vajalikus mahus

loomaarstiõppe õppekava tingimustele

vastav eestikeelne täiendusõpe koos

lõpuhindamisega Eesti Maaülikoolis

tasulise õppe raames vastavalt

õppekorralduseeskirjale. Sobivustestiga

kontrollitakse ja hinnatakse kutsetegevuse

loa taotleja kutse-, eri- ja ametiteadmisi

ning oskusi ja

vilumust.

tundmisele. Eesti keele oskuse nõude

lisamine sätetesse olukorras, kus

veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse

instituut pakub inglisekeelset õpet, ei ole

põhjendatud ja on taotlejale kitsendav.

Esmasel hinnangul ei ole tegemist

sätetega, mis takistavad sisuliselt

sobivustesti või täiendusõppe

korraldamist. Ettepanekut ei lahendata

praeguse eelnõu menetluse raames.

Eesti Loomaarstide

Koda

(Esimene

kooskõlastusring

6.02.2025-28.02.2025.

EISi toimiku number: 25-

0933)

Eesti Loomaarstide Koja ettepanek

Maaeluministri määruse nr 58, vastu

võetud 18.11.2021 „Volitatud

veterinaararsti volitusega seotud

veterinaarjärelevalve toimingu tegemise

eest makstava tasu määrad ja tasu

maksmise kord ning volitatud

veterinaararsti sõidukulude katteks

makstava hüvitise määr sõidukilomeetri

kohta“ ja Veterinaarseaduse muutmiseks.

Antud määruses toodud hinnad on ajale

jalgu jäänud. Hetkel osutavad veel alles

jäänud volitatud veterinaararstid teenust

missioonitundest. Teeme ettepaneku

tunnistada kehtetuks nimetatud määruse §

3 Volitatud veterinaararsti sõidukulude

katteks makstava hüvitise määr

sõidukilomeetri kohta. (1) Volitatud

veterinaararst võib volitusega seotud

veterinaarjärelevalve toimingu tegemisel

isikliku sõiduki kasutamise korral nõuda

isikult, kelle suhtes veterinaarjärelevalve

toiming tehakse, veterinaarseaduse § 84

lõikes 4 nimetatud sõidukulude katteks

hüvitist sõidukilomeetri kohta 0,4 eurot,

millele juhul, kui volitatud veterinaararst

on käibemaksukohustuslane, lisandub

käibemaks. (2) Lõiget 1 ei kohaldata § 2

lõike 1 punktis 3 ja lõike 3 punktis 5

nimetatud toimingute tegemise korral,

mille puhul sõidukulude hüvitis on

arvestatud tasu määra sisse.

Antud § asemel pakume võrdsusprintsiipi

arvestades „visiiditasu“, mis on kõigile

tootjatele ühtne. Hetkel on veterinaararsti

elukohale lähemal asuvad tootjad paremas

seisus kui kaugemal elavad ja maksavad

vähem kui need, kes juhtumisi asuvad

kaugemal. Teeme ettepaneku määrata

ühekordse visiidi tasuks 60€.

Selgitame

Ettepanekut ei lahendata praeguse eelnõu

menetluse raames ning ettepanek võetakse

võimalusel arvesse edasise õigusloome

käigus.

Sobiva lahenduse leidmiseks on vajalik

koostada täiendatavalt nii õiguslik kui ka

majanduslik analüüs ja leida lisarahastus

muude määrade tõusuks. Hetke

kärpesituatsioonis lisaressursside leidmine

pole tõenäoline.

Näeme vajadust muuta Veterinaarseadust

ja teeme ettepaneku muuta kehtetuks selle

§ 84 lõiked 4, 5 ja 6 ning uued lõiked 7

ning 8 sisustada järgmiselt: (7) Volitatud

veterinaararsti volitusega seotud

veterinaarjärelevalve toimingu tegemiseks

Selgitame

Seotud eelneva ettepaneku kohta antud

selgitusega. Ettepanekut ei lahendata

praeguse eelnõu menetluse raames ning

ettepanek võetakse võimalusel arvesse

edasise õigusloome käigus. Sobiva

3

vajalikke kohaleja tagasisõidu kulud

(edaspidi volitatud veterinaararsti

sõidukulud) katab ühekordse visiiditasuga

isik, kelle suhtes veterinaarjärelevalve

toiming tehakse. (8) Volitatud

veterinaararsti sõidukulude katteks

makstava ühekordse visiidi tasu määra

kehtestab valdkonna eest vastutav minister

määrusega. Kõikidele hindadele lisandub

käibemaks. Teenuse hindade muutmisel

aluseks võetud inflatsioon aastatel 2022-

2024, ennustatav inflatsioon aastaks 2025

ja erinevate teenuste raskusaste.

lahenduse leidmiseks on vajalik koostada

nii õiguslik kui ka majanduslik analüüs ja

arvestada ka muude ettepanekute

koosmõju. Seaduseelnõu väljatöötamise

vajaduse kooskõlastamiseks peab eelnõu

ettevalmistaja koostama

väljatöötamiskavatsuse.

Eesti Põllumajandus-

Kaubanduskoda

(Esimene

kooskõlastusring

6.02.2025-28.02.2025.

EISi toimiku number: 25-

0933)

EL-i määruse 854/2004 artikkel 5 sätestab

kohustused tapaeelsele ja tapajärgsele

kontrollile, mida peab läbi viima riiklik

veterinaararst, keda võib abistada riikliku

veterinaararsti abi või tapamaja personal.

Nimetatud EL-i määruses on riiklik

veterinaararst määratletud kui

veterinaararst, kes on pädev tegutsema

riikliku veterinaararstina ja kes on pädeva

asutuse poolt määratud.

Veterinaarseadus on sätestatud nõuded

veterinaararstile, kuid ei täpsusta, kes on

riiklik veterinaararst. Siiani on riiklikus

veterinaararstiks loetud vaid PTA

teenistuses olevat veterinaararsti. PTA

kliendinõukoja koosolekutel on PTA

juhtkond korduvalt väljendanud muret

veterinaararstide puudusest just tapaeelse

ja tapajärgsete kontrollide teostamisel. Töö

olemus ei kutsu veterinaararste sellisele

tööle, mistõttu töötav kaader on kas juba

pensionieas või kohe pensionini jõudev.

Samas on väiketapamajad aastaid kurtnud

olukorra üle, kus mõnes tapamajas saab

tapaprotsessi teostada vaid ettemääratud

ajal üks kord nädalas või kaks korda kuus,

sest riiklikke veterinaare ei ole piisavalt.

Selline olukord, kus väiketootja peab oma

tööde planeerimisel arvestama PTA

teenistujast veterinaararsti ajagraafikuga,

on kaotanud väiketapamajade teenuses

paindlikkuse ning võimaluse igal ajal

pakkuda kliendile värsket liha. Arvestades

veterinaararstide nappust ja PTA eelarve

kärpeid teeme ettepaneku täiendada

veterinaarseadust selliselt, mis

võimaldab laiendada veterinaararstide

pädevust tapakontrolli teostamisel ning

võimaldab riiklike veterinaararstidena

töötada ka erapraksises tegutsevaid

veterinaararste, tingimusel et nad on

PTA poolt saanud vastava õiguse.

Selgitame

Ettepanekut ei lahendata praeguse eelnõu

menetluse raames ning ettepanek võetakse

arvesse edasise õigusloome käigus.

Parimate lahenduste leidmiseks on vajalik

koostada täiendav mõjuanalüüs ja

seaduseelnõu väljatöötamise vajaduse

kooskõlastamiseks peab eelnõu

ettevalmistaja koostama

väljatöötamiskavatsuse.

EPKK erinevatel loomapõhistel

koosolekutel on tõstatunud küsimus

Eestisse toimetatud loomade

karantiinikohustuse vajadusest.

Ei arvesta

Loomatervise määrus (EL) 2016/429 art 10

ütleb, et ettevõtjad vastutavad nende

vastutusel olevate peetavate loomade eest

4

Karantiinis hoidmine on soovitatav,

loomapidaja peaks olema teadlik riskidest

ja hoidma sissetoodavaid loomi

põhikarjast teatud ajaperioodi eraldi, kuid

vastavasisulist kohustust sätestatuna ei ole.

Haiguste tuvastamise ja leviku piiramise

meetmena on karantiini nõue

sissetoodavatele loomadele üks

tõhusamaid meetmeid. Seakasvatuse

ümarlaual osalenud seakasvatajad arvasid,

et kohustus peaks olema seadusest tulenev.

Sama teema on tõstatunud ka teiste

põllumajandusloomade puhul ning välja

on pakutud ka muid lahendusi. Siinkohal

teeme ettepaneku kaaluda võimalusi

kehtestada karja sissetoodavatele

põllumajandusloomadele

karantiinikohustus vähemalt 30 päeva,

kas veterinaarseaduses või lisada nõue

ühe tingimusena bioohutuskavadesse,

või kaaluda mõnda muud alternatiivi,

mis täidaks karantiinikohustuse

seadustamisega samaväärset nõuet.

ja võtavad vajaduse korral nende vastutusel

olevate peetavate loomade suhtes

bioturvameetmeid. Vajadusel rakendab

ettevõtja äsja sisse toodud või haigete

loomade karantiini, isoleerimist või

eraldamist.

Bioturvakava koostab oma farmi kohta

ettevõtja ise, arvestades riske ja karja

suurust, peetavat loomaliiki jne, ja taudiohu

vältimise seisukohast peaks seal kindlasti

olema sees sissetoodavate loomade

paigutamine karantiini/isolatsiooni.

Kuna karantiini kehtestamise üldsätted on

loomatervise määruses olemas, siis ei ole

vaja neid enam VS-s üle korrata.

Veterinaarseaduse üks oluline osa on

loomataudi ennetamise ja tõrje

üldpõhimõtete sätestamine. ÜPP

Strateegiakavas on sätestatud sekkumisena

loomataudide kontrolliprogrammide alase

koostöö toetus. Sekkumise eesmärk on

motiveerida koostööd

põllumajandustootjate ja neid ühendavate

tulundusühistute vahel eesmärgiga töötada

välja majandusliku mõjuga loomataudide,

nagu infektsioosne rinotrahheiit (IRT) ja

veiste viirusdiarröa (VVD), kontrolli- ja

likvideerimisprogrammid. Vastavasisuline

regionaalministri määrus „Perioodi 2023–

2027 loomatauditõrje programmi

rakendamise toetus“ on kehtestatud

2023.a. EPKK on korduvalt pööranud

tähelepanu, et on vajalik välja töötada

taolisi programme ka teistele

loomaliikidele järgmiste haiguste leviku

ennetamiseks ja tõrjeks:

• Veised, nii piima- kui lihaveised –

lisaks rinotrahheiidile ja

viirusdiarröale ka

paratuberkoloos, mükoplasmoos