| Dokumendiregister | Riigikantselei |
| Viit | 26-00984-1 |
| Registreeritud | 14.05.2026 |
| Sünkroonitud | 17.05.2026 |
| Liik | |
| Funktsioon | |
| Sari | 02 Vabariigi Valitsuse istungite ja nõupidamiste ettevalmistamine ja korraldamine/2-6 Vabariigi Valitsuse poolt Riigikogule esitatud seaduste ja otsuste eelnõud ning nendega seotud kirjavahetus |
| Toimik | |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | Riigikogu juhatus |
| Saabumis/saatmisviis | Riigikogu juhatus |
| Vastutaja | |
| Originaal | Ava uues aknas |
Stenbocki maja / Rahukohtu 3 / 15161 Tallinn / Estonia / registrikood 70004809 +372 693 5555 / [email protected] / www.riigikantselei.ee
Riigikogu juhatus Meie: 14.05.2026 nr 2-6/26-00984-1
Seaduseelnõu algatamine
Vabariigi Valitsus algatab veterinaarseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, mis oli arutusel Vabariigi Valitsuse 14. mai 2026. a istungil. Riigikogus esindab seaduseelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust regionaal- ja põllumajandusminister. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Heili Tõnisson Valitsuse nõunik Lisad: 1. Seaduseelnõu üheksal lehel (PDF- ja DOCX-failid) 2. Seletuskiri 66 lehel (PDF- ja DOCX-failid) 3. Lisa 1 seletuskirja juurde 19 lehel (PDF- ja DOCX-failid) 4. Lisa 2 seletuskirja juurde 15 lehel (PDF- ja DOCX-failid) 5. Lisa 3 seletuskirja juurde 11 lehel (PDF- ja DOCX-failid) Heili Tõnisson [email protected]
.
1
Veterinaarseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste
muutmise seadus
§ 1. Veterinaarseaduse muutmine
Veterinaarseaduses tehakse järgmised muudatused:
1) seaduse tekstis, välja arvatud §-s 117, asendatakse sõnad „põllumajandusloomade register“
sõnadega „loomade register“ vastavas käändes;
2) paragrahvi 2 lõige 4muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Tavapäraselt loomse saaduse ja loomse paljundusmaterjali saamise eesmärgil peetava
maismaalooma ja hobuslase (edaspidi põllumajandusloom) pidamisel ning loomse saaduse,
välja arvatud loomne kõrvalsaadus, käitlemisel osaleva isiku tervisekontrolli suhtes
kohaldatakse nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadust.“;
3) seadust täiendatakse §-ga 31 järgmises sõnastuses:
„§ 31. Lemmikloom
Lemmiklooma süstitava elektroonse identifitseerimisvahendiga (edaspidi mikrokiip)
identifitseerimist, loomade registris registreerimist ja lemmiklooma kohta arvestuse pidamist
reguleerivaid sätteid kohaldatakse ka tavapäraselt lemmikloomana pidamiseks mõeldud
kaubanduslikul või eriülesannete täitmise eesmärgil peetava looma pidamisele.“;
4) paragrahvi 9 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„2) komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/2122 tähenduses, välja arvatud sama määruse
artikli 11 lõigetes 1 ja 5, artiklis 11a ning artikli 11b lõike 1 punktis b sätestatud juhtudel, kui
pädev asutus on Maksu- ja Tolliamet;“;
5) paragrahvi 19 lõike 1 punkt 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„8) lisama loomale tehtud veterinaarse menetluse kohta tõendi väljastamisel oma allkirjale
ees- ja perekonnanime ning kutsetegevuse loa numbri;“;
6) paragrahvi 21 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Veterinaararstide registri põhimääruses sätestatakse registri pidamise kord, sealhulgas:
1) täpsem andmekoosseis;
2) andmeandjad ja nendelt saadavad andmed;
3) vastutava töötleja ülesanded;
4) andmetele juurdepääsu kord;
5) andmete säilitamise täpsemad tähtajad;
6) muud korralduslikud küsimused.“;
7) paragrahvi 21 täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses:
„(51) Vastutaval töötlejal on õigus kasutada veterinaararstide registris registreeritud isiku
kontaktandmeid sellele isikule vastutava töötleja tegevusega seotud teate, loomataudi ohu teate
ja loomatauditõrje toimingu tegemiseks kaasabi osutamise vajaduse teate saatmiseks.“;
8) paragrahvi 21 lõike 6 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „3) andmed töökoha kohta, sealhulgas andmed kõigi loomapidamisettevõtete ja muude teenuse
osutamise kohtade kohta, kus veterinaararst püsivalt veterinaarteenust osutab;“;
EELNÕU
2
9) paragrahvi 21 lõiget 6 täiendatakse punktiga 31 järgmises sõnastuses:
„31) andmed volitatud veterinaararsti pädevuse kohta;“;
10) paragrahvi 21 lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(8) Veterinaararstide registrisse kantud käesoleva paragrahvi lõike 6 kohaselt veterinaararsti
kohta kogutud andmeid säilitatakse viis aastat kutsetegevuse loa andmisest keeldumise või
kehtetuks tunnistamise otsuse tegemisest või loa kehtetuks muutumisest arvates. Logisid
säilitatakse veterinaararstide registri põhimääruses sätestatu kohaselt.“;
11) paragrahvi 21 lõige 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(9) Veterinaararstide registrisse edastatud andmete õigsuse eest vastutab nende esitaja.
Veterinaararstide registrisse edastatud andmete muutumise korral esitatakse viivitamata taotlus
andmete muutmiseks.“;
12) paragrahvi 21 täiendatakse lõigetega 11 ja 12 järgmises sõnastuses:
„(11) Vastutav töötleja avaldab käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 nimetatud eesmärgil
avalikuks kasutamiseks järgmised veterinaararstide registris olevad kutsetegevuse loaga seotud
andmed:
1) veterinaararsti ees- ja perekonnanimi;
2) veterinaararsti kutsetegevuse loa number;
3) andmed nende teenuseosutamise kohtade asukoha kohta, kus veterinaararst osutab püsivalt
veterinaarteenust: maakond või kohalik omavalitsus;
4) veterinaararsti kutsetegevuse loa kehtivuse peatamise tähtaeg.
(12) Vastutav töötleja avaldab käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 nimetatud eesmärgil
avalikuks kasutamiseks järgmised veterinaararstide registris olevad volitatud veterinaararsti
õiguste andmisega seotud andmed:
1) volitatud veterinaararsti kontaktandmed: telefoninumber ja e-posti aadress;
2) volituse alguse kuupäev;
3) volituse lõppemise kuupäev;
4) volitatud veterinaararsti järelevalvepiirkond: maakond ja täpsustavad andmed
järelevalvepiirkonna kohta.“;
13) paragrahvi 30 täiendatakse lõigetega 11–13 järgmises sõnastuses:
„(11) Koera, kassi ja valgetuhkru pidaja, sealhulgas sellist liiki looma kaubanduslikul või
eriülesannete täitmise eesmärgil pidav loomapidaja, korraldab oma looma identifitseerimise
mikrokiibiga.
(12) Muu kui käesoleva paragrahvi lõikes 11 nimetatud liiki lemmiklooma võib identifitseerida
mikrokiibiga, mille Põllumajandus- ja Toiduamet on sellist liiki looma märgistamiseks
käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt heaks kiitnud.
(13) Looma identifitseerimiseks kasutatava mikrokiibi paigaldab veterinaararst.“;
14) paragrahvi 30 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Põllumajandus- ja Toiduamet kiidab heaks elektroonse identifitseerimisvahendi, mis
vastab asjaomases Euroopa Liidu õigusaktis kehtestatud nõuetele.“;
3
15) paragrahvi 30 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:
„(21) Peetava maismaalooma märgistamiseks kasutatava elektroonse identifitseerimisvahendi
heakskiitmiseks esitab selle identifitseerimisvahendi tootja või turustaja taotluse
Põllumajandus- ja Toiduametile.“;
16) paragrahvi 30 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:
„(31) Põllumajandus- ja Toiduamet avaldab käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt heaks
kiidetud elektroonsete identifitseerimisvahendite loetelu tootjate ja turustajate kaupa oma
veebilehel.“;
17) paragrahvi 30 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Peetava maismaalooma märgistamiseks kasutatava identifitseerimisvahendi väljastab
Põllumajandus- ja Toiduametiga selleks halduslepingu sõlminud isik taotluse alusel ja taotleja
kulul. Looma märgistamiseks kasutatav mikrokiip väljastatakse ainult veterinaararstile.“;
18) paragrahvi 30 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(6) Põllumajanduslooma märgistamisel kasutatava identifitseerimisvahendi väljastajaga
käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud halduslepingu sõlmimiseks kuulutab Põllumajandus-
ja Toiduamet välja konkursi. Põllumajandus- ja Toiduamet avaldab konkursi kuulutuse oma
veebilehel.“;
19) seadust täiendatakse §-ga 301 järgmises sõnastuses:
„§ 301. Erandid identifitseerimisnõuetest
(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/2035 artiklites 39, 47, 53, 54 ja 61
sätestatud pädeva asutuse nõusoleku põllumajanduslooma identifitseerimise nõuetest erandi
saamiseks annab Põllumajandus- ja Toiduamet.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõusoleku andmise või sellest keeldumise otsustab
Põllumajandus- ja Toiduamet 30 päeva jooksul asjakohase taotluse saamisest arvates.“;
20) paragrahvi 31 pealkirjas asendatakse tekstiosa „Põllumajandus-“ tekstiosaga „Peetava
maismaa-“;
21) paragrahvi 31 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada komisjoni delegeeritud
määruse (EL) 2019/2035 artiklites 41, 48, 59, 60 ja 62 nimetatud erandite kohaldamise ning
erandi kohaldamise taotlemise ja taotluse lahendamise korra.“;
22) paragrahv 32 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 32. Lemmiklooma kohta arvestuse pidamine
(1) Koera, kassi ja valgetuhkru, sealhulgas kaubanduslikul või eriülesannete täitmise eesmärgil
peetava looma kohta peetakse arvestust loomade registris.
(2) Loomade registris registreeritakse Euroopa Liidu liikmesriigist sisse toodud või Eestisse
toimetatud koer, kass ja valgetuhkur järgmise tähtaja jooksul:
1) ühe kuu jooksul looma pidaja elamisloa alusel Eestisse saabumise päevast arvates või temale
elamisloa andmise otsusest teavitamise päevast arvates, kui ta on välismaalane välismaalaste
seaduse tähenduses;
4
2) kolme kuu jooksul looma pidaja Eestisse sisenemise päevast arvates, kui ta on Euroopa Liidu
liikmesriigi, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi või Šveitsi Konföderatsiooni kodanik või
nimetatud kodaniku perekonnaliige;
3) viivitamata, kuid mitte hiljem kui kolme päeva jooksul sihtkohta jõudmise päevast arvates,
kui loom on Eestisse toimetatud kaubanduslikul eesmärgil.
(3) Muu kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud liiki lemmiklooma kohta peetakse
arvestust loomade registris, kui lemmikloomapidaja soovib oma lemmiklooma loomade
registris registreerida.
(4) Koera, kassi ja valgetuhkru pidaja ning käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud
lemmiklooma pidaja esitab käesoleva seaduse § 35 lõike 1 punktis 7 või 8 nimetatud andmed
enda ning oma peetava looma kohta loomade registrisse kandmiseks käesolevas seaduses ja
selle alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud korras.
(5) Käesoleva seaduse § 37 lõigete 2 ja 4 tähenduses omanikuta või loomapidaja juurest lahti
pääsenud looma (edaspidi hulkuv loom) pidamisega tegelev isik esitab andmed enda ning
hulkuvate loomade pidamiseks ettenähtud kohas (edaspidi varjupaik) loomakaitseseaduse § 5
lõikes 2 nimetatud ajavahemikul peetava koera, kassi ja valgetuhkru ning käesoleva paragrahvi
lõikes 3 nimetatud looma kohta loomade registrisse kandmiseks.
(6) Koera, kassi ja valgetuhkru pidaja ning käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud
lemmiklooma pidaja vahetumise registreerimise loomade registris tagab iga järgmine
loomapidaja või lemmikloomapidaja. Registreeritud loomapidaja või lemmikloomapidaja on
kohustatud kaasa aitama loomapidaja vahetumise registreerimisele, sealhulgas kinnitama
looma üleandmise.
(7) Veterinaararst korraldab viivitamata andmete esitamise loomade registrisse:
1) koera, kassi, valgetuhkru ja käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud lemmiklooma ning tema
pidaja kohta esmakordse kande tegemiseks loomale mikrokiibi paigaldamise järel;
2) käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud hulkuva looma veterinaarse läbivaatuse ja loomale
tehtud ravi kohta kande tegemiseks nimetatud läbivaatuse või ravi tegemise järel.
(8) Mikrokiibiga identifitseeritava ning loomade registris registreeritava koera, kassi,
valgetuhkru ja käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud lemmiklooma märgistamise ning
registreerimise täpsemad tingimused ja korra, nõuded andmete esitamise ja ajakohasena
hoidmise kohta ning mikrokiibi asendamise nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister
määrusega.
(9) Loomade registris koera, kassi, valgetuhkru ja käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud
lemmiklooma registreerimise eest ning loomapidaja või lemmikloomapidaja vahetumise korral
andmete muutmise eest tasutakse riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras.“;
23) paragrahvi 33 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 33. Lemmikloomapass“;
24) paragrahvi 33 lõiked 1–5 tunnistatakse kehtetuks;
25) paragrahvi 33 täiendatakse lõikega 61 järgmises sõnastuses:
„(61) Veterinaararst lisab lemmikloomapassi väljastamisel oma allkirjale kutsetegevuse loa
numbri ning kannab lemmikloomapassiga seotud andmed loomade registrisse käesolevas
seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud korras.“;
5
26) paragrahvi 33 lõikes 8 asendatakse tekstiosa „Põllumajandus- ja Toiduametiga“ tekstiosaga
„Põllumajandus- ja Toiduamet või temaga“;
27) paragrahvi 34 lõike 2 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Loomade registri eesmärk on tagada loomade jälgitavus ning tõhusa veterinaarjärelevalve ja
veterinaarkontrolli tagamiseks pidada arvestust järgmiste isikute ning nende tegevuse kohta:“;
28) paragrahvi 34 lõiget 2 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses:
„4) koera, kassi ja valgetuhkru pidaja ning käesoleva seaduse § 32 lõikes 3 nimetatud
lemmiklooma pidaja.“;
29) paragrahvi 34 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:
„(31) Loomade registri põhimääruses sätestatakse registri pidamise kord, sealhulgas:
1) täpsem andmekoosseis;
2) andmeandjad ja nendelt saadavad andmed;
3) kaasvastutavate töötlejate ülesanded;
4) volitatud töötleja ja tema ülesanded;
5) andmetele juurdepääsu kord;
6) andmete säilitamise täpsemad tähtajad;
7) muud korralduslikud küsimused.“;
30) paragrahvi 34 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Loomade registri kaasvastutavad töötlejad on Regionaal- ja Põllumajandusministeerium,
Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet, Põllumajandus- ja Toiduamet ning
Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi Infotehnoloogia Keskus.“;
31) paragrahvi 34 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:
„(5) Loomade registri volitatud töötlejal on õigus kasutada loomade registris registreeritud isiku
kontaktandmeid sellele isikule tema tegevust või peetavat loomaliiki arvestades
loomatervisealase ohu teate ja loomade registrisse kantud andmete õigsuse tagamiseks vajaliku
teate saatmiseks.“;
32) paragrahvi 35 lõiget 1 täiendatakse punktidega 7 ja 8 järgmises sõnastuses:
„7) füüsilisest isikust lemmikloomapidaja puhul nimi, isikukood või selle puudumise korral
sünniaeg, telefoninumber, e-posti aadress, elukoha aadress, asjakohasel juhul esindusõigusliku
isiku nimi, isikukood, telefoninumber, e-posti aadress ning lemmikloomapidaja peetava
lemmiklooma identifitseerimiseks vajalikud andmed, samuti andmed lemmikloomapidaja nime
muutmise ja tema surma kohta;
8) juriidilisest isikust ja füüsilisest isikust ettevõtjast loomapidaja puhul nimi, registrikood või
selle puudumise korral asjakohane identifitseerimistunnus, telefoninumber, e-posti aadress,
esindusõigusliku isiku nimi, isikukood, telefoninumber, e-posti aadress ja ettevõtja asukoha
aadress ning tema peetava koera, kassi, valgetuhkru või käesoleva seaduse § 32 lõikes 3
nimetatud looma identifitseerimiseks vajalikud andmed, samuti andmed loomapidaja nime
muutmise ja tema likvideerimise kohta.“;
33) paragrahvi 35 lõiked 3–5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet keeldub loomade registrisse looma
kohta kande tegemisest, kui isik on teadlikult esitanud valeandmeid või kui isikult on sellist
liiki looma pidamise õigus kohtuotsusega ära võetud.
6
(4) Andmed loomade registrisse esitatakse Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti
e-teenuse keskkonna kaudu või muu e-teenuse keskkonna kaudu, mis suhtleb riigi
infosüsteemide andmevahetuskihi kaudu loomade registriga.
(5) Loomade registrisse edastatud andmete õigsuse eest vastutab nende esitaja.“;
34) paragrahvi 35 täiendatakse lõigetega 51–53 järgmises sõnastuses:
„(51) Põllumajanduslooma pidava isiku ja tema tegevuskoha ning põllumajandusloomaja tema
liikumise kohta loomade registrisse kantud andmete muutmiseks esitatakse taotlus viivitamata,
kuid mitte hiljem kui seitsme päeva jooksul andmete muutumisest arvates.
(52) Loomade registrisse koera, kassi, valgetuhkru ja käesoleva seaduse § 32 lõikes 3 nimetatud
lemmiklooma kohta kantud andmete ning tema pidaja kohta kantud kontaktandmete
(telefoninumber ja e-posti aadress) muutmiseks esitatakse taotlus viivitamata, kuid mitte hiljem
kui kolme päeva jooksul andmete muutumisest arvates.
(53) Püütud hulkuva looma varjupaigas pidamise korral loomakaitseseaduse § 5 lõikes 2
sätestatud ajavahemiku lõppemisel esitatakse taotlus käesoleva seaduse § 32 lõigetes 1 ja 3
nimetatud looma ja tema pidaja kohta loomade registrisse kantud andmete muutmiseks
viivitamata, kuid mitte hiljem kui kolme päeva jooksul nimetatud ajavahemiku lõppemisest,
kui selleks ajaks ei ole looma omanikku kindlaks tehtud või ei ole otsustatud loom hukata
loomakaitseseaduse §-s 18 sätestatud korras.“;
35) paragrahvi 35 täiendatakse lõikega 61 järgmises sõnastuses:
„(61) Loomade registrisse kantud käesoleva paragrahvi lõike 1 punktide 7 ja 8 kohaselt looma
ja tema pidaja kohta kogutud andmeid ning nende alusdokumente säilitatakse kolm aastat looma
surma kohta kande tegemisest arvates või 20 aastat looma kohta registrisse kantud
sünnikuupäevast arvates. Logisid säilitatakse loomade registri põhimääruses sätestatu
kohaselt.“;
36) paragrahvi 49 lõiked 3–5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Veterinaararst teavitab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud teatamiskohustusliku
loomataudi või muu loomataudi, mis kuulub Maailma Loomatervise Organisatsioonile
kohustuslikult teatatavate loomataudide loetellu (edaspidi WOAH-i loomataudide loetellu
kuuluv loomataud), või zoonoosse haigusetekitaja diagnoosimisest Põllumajandus- ja
Toiduametit, loomapidajat ja lemmikloomapidajat.
(4) Labor teavitab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud teatamiskohustusliku loomataudi,
WOAH-i loomataudide loetellu kuuluva loomataudi või zoonoosse haigusetekitaja
laboratoorsest leiust Põllumajandus- ja Toiduametit, peab nimetatud loomataudide ja
haigusetekitajate laboratoorsete leidude kohta arvestust ning esitab leidude kohta aruande
Põllumajandus- ja Toiduametile.
(5) Nende zoonooside loetelu, mille haigusetekitajate leiust tuleb Põllumajandus- ja
Toiduametit teavitada, ning nende zoonoossete haigusetekitajate loetelu, mille leiu kohta peab
labor arvestust pidama, kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“;
37) paragrahvi 50 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna „liikmesriike“ sõnadega „nende taotlusel“;
38) seadust täiendatakse §-ga 551 järgmises sõnastuses:
„§ 551. Muu loomataudi tõrje meetmed
7
(1) Muu loomataudi kahtluse või puhkemise korral rakendab Põllumajandus- ja Toiduamet
taudi leviku ennetamiseks Maailma Loomatervise Organisatsiooni väljatöötatud asjakohaseid
põhimõtteid, meetodeid, soovitusi ja juhendeid.
(2) Muu loomataudi leviku ennetamiseks rakendab loomapidaja asjakohaseid bioturvalisuse
meetmeid ning järgib taudi tõrjel Põllumajandus- ja Toiduameti ettekirjutusi.
(3) Muu loomataudi ennetamise ja tõrje täpsemad meetmed võib kehtestada valdkonna eest
vastutav minister määrusega.“;
39) paragrahvi 92 lõige 10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(10) Referentlabor tegutseb valdkonna eest vastutavale ministrile esitatud ja regulaarselt
ajakohastatud tegevuskava alusel. Tegevuskava täitmist rahastatakse riigieelarvest Regionaal-
ja Põllumajandusministeeriumile eraldatud vahenditest.”;
40) paragrahvi 107 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „§ 99“ tekstiosaga „§ 100“;
41) seadust täiendatakse §-ga 1171 järgmises sõnastuses:
„§ 1171. Loomade register
Käesoleva seaduse §-s 34 nimetatud loomade registrina käsitatakse käesoleva seaduse enne
2027. aasta 1. juunit kehtinud redaktsiooni samas paragrahvis nimetatud
põllumajandusloomade registrit.“;
42) seaduse 8. peatüki 1. jagu täiendatakse §-dega 1211 ja 1212 järgmises sõnastuses:
„§ 1211. Koera, kassi ja valgetuhkru identifitseerimine ning registreerimine
(1) Koera, kassi ja valgetuhkru pidaja korraldab hiljemalt 2029. aasta 1. jaanuariks oma sellise
looma mikrokiibiga identifitseerimise ja loomade registris registreerimise, kes on 2027. aasta
1. juuni seisuga vanem kui 12-nädalane, mikrokiibiga identifitseerimata ning enne 2027. aasta
1. juunit kehtinud korras arvestuse pidamiseks kasutatavas andmekogus registreerimata.
(2) Koera, kassi ja valgetuhkru pidaja korraldab veterinaararsti kaudu hiljemalt 2029. aasta
1. jaanuariks loomade registris oma sellise looma registreerimise, kes on 2027. aasta 1. juuni
seisuga vanem kui 12-nädalane, identifitseeritud mikrokiibiga ning enne 2027. aasta 1. juunit
kehtinud korras arvestuse pidamiseks kasutatavas andmekogus registreerimata.
§ 1212. Andmete üleandmine
(1) Enne 2027. aasta 1. juunit kehtinud korras arvestuse pidamiseks kasutatavas andmekogus
2027. aasta 31. mai seisuga lemmiklooma ja lemmikloomapidaja kohta kogutud andmete
üleandmise Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile korraldavad kohalik
omavalitsus ja Eesti Loomaarstide Koda masinloetaval kujul hiljemalt 2027. aasta 7. juuniks.
(2) Masinloetaval kujul andmete üleandmiseks vajaliku täpsema juhise avaldab Põllumajanduse
Registrite ja Informatsiooni Amet oma veebilehel hiljemalt 2027. aasta 1. märtsiks.“.
§ 2. Loomakaitseseaduse muutmine
8
Loomakaitseseaduse § 202 lõikes 4, § 40 lõikes 3 ja §-s 65 asendatakse sõnad
„põllumajandusloomade registrisse“ sõnadega „loomade registrisse“.
§ 3. Põllumajandusloomade aretuse seaduse muutmine
Põllumajandusloomade aretuse seaduse § 6 lõikes 4 ja § 11 lõikes 5 asendatakse sõnad
„põllumajandusloomade registrisse“ sõnadega „loomade registrisse“.
§ 4. Riigilõivuseaduse muutmine
Riigilõivuseaduses tehakse järgmised muudatused:
1) seadust täiendatakse §-ga 514 järgmises sõnastuses:
„§ 514. Loomade registri toimingu eest riigilõivu tasumisest vabastamine
(1) Riigiasutus ja kohaliku omavalitsuse üksuse asutus on tema pädevuses oleva ülesande
täitmiseks vajaliku loomade registri toimingu eest riigilõivu tasumisest vabastatud.
(2) Veterinaarseaduse § 37 lõigete 2 ja 4 tähenduses omanikuta või loomapidaja juurest lahti
pääsenud loomade pidamisega tegelev mittetulundusühing on loomade registris mikrokiibiga
märgistatud koera, kassi, valgetuhkru ja veterinaarseaduse § 32 lõikes 3 nimetatud
lemmiklooma registreerimise eest riigilõivu tasumisest vabastatud.“;
2) seaduse 101. peatükki täiendatakse 5. jaoga järgmises sõnastuses:
„5. jagu
Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti toimingud
1. jaotis
Veterinaarseaduse alusel tehtavad toimingud
§ 26133. Loomade registri toimingud
(1) Loomade registris koera, kassi, valgetuhkru ja veterinaarseaduse § 32 lõikes 3 nimetatud
lemmiklooma registreerimise eest tasutakse riigilõivu 12 eurot.
(2) Loomade registrisse kantud andmete muutmise eest seoses koera, kassi, valgetuhkru ja
veterinaarseaduse § 32 lõikes 3 nimetatud lemmiklooma pidaja vahetumisega tasutakse
riigilõivu 12 eurot.“.
§ 5. Toiduseaduse muutmine
Toiduseaduse § 7 lõike 4 punktis 3 asendatakse sõnad „põllumajandusloomade registris“
sõnadega „loomade registris“.
§ 6. Vedelkütuse erimärgistamise seaduse muutmine
Vedelkütuse erimärgistamise seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 32 lõike 1 punktis 3 asendatakse sõnad „põllumajandusloomade registri“
sõnadega „loomade registri“;
9
2) paragrahvi 37 lõike 2 punktis 3 asendatakse sõnad „põllumajandusloomade registrisse“
sõnadega „loomade registrisse“.
§ 7. Seaduse jõustumine
(1) Käesolev seadus jõustub 2027. aasta 1. jaanuaril.
(2) Käesoleva seaduse § 1 punktid 1, 3, 13–18, 22–25, 27–35, 41 ja 42 ning §-d 2–6 jõustuvad
2027. aasta 1. juunil.
Lauri Hussar
Riigikogu esimees
Tallinn, 2026
Algatab Vabariigi Valitsus 18. mail 2026. a nr 2-6/26-00984
Vabariigi Valitsuse nimel
(allkirjastatud digitaalselt)
Heili Tõnisson
Valitsuse nõunik
1
Veterinaarseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste
muutmise seaduse eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Eestis puudub ühtne lähenemine koerte, kasside ja valgetuhkrute märgistamiseks ning
nimetatud loomade ja nende pidajate andmete registreerimiseks puudub ühtne register. See
raskendab varjupaika jõudvate loomade pidaja tuvastamist, vähendab pidajale looma
tagastamise tõenäosust ja pikendab loomade varjupaigas oleku aega. See omakorda mõjutab
negatiivselt loomade heaolu. Samuti esineb takistusi kohalike omavalitsuste (edaspidi KOV)
omavahelises koostöös ühtse lähenemise leidmiseks ja vajalike andmete jagamisel, mistõttu ei
ole tagatud loomade piisav jälgitavus. See omakorda suurendab KOV-ide kulu hulkuvate
loomade püüdmise ja pidamise korraldamisel ning varjupaikade töö- ja loomkoormust.
Eelnõuga täpsustatakse lemmikloomade, sealhulgas kaubanduslikul ja erieesmärgil peetavate
lemmikloomade jälgitavuse nõudeid, muutes Eestis peetavate koerte, kasside ja valgetuhkrute
identifitseerimine süstitava elektroonse identifitseerimisvahendiga (edaspidi mikrokiip) ning
looma ja loomapidaja kohta asjakohaste andmete registrisse kandmine (edaspidi ka
registreerimine) riiklikus registris kohustuslikuks. Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni
Ameti (edaspidi PRIA) põllumajandusloomade registri juurde luuakse selleks tarbeks
lemmikloomade ja lemmikloomapidajate andmeid koondav uus registriosa (edaspidi koos riigi
lemmikloomaregister) ning põllumajandusloomade register nimetatakse ümber loomade
registriks. Kehtestatakse riigilõiv, mida tasutakse loomade registris lemmiklooma
registreerimise eest ja lemmikloomapidaja vahetumise korral andmete muutmise eest. Eelnõuga
täpsustatakse lemmiklooma identifitseerimiseks kasutatava mikrokiibi heakskiitmise korda
ning nii veterinaararsti, varjupaigas hulkuvate loomade pidamisega tegeleva isiku kui ka
lemmikloomapidaja kohustusi ja vastutuse ulatust andmete esitamisel ja ajakohasena
hoidmisel.
Kohustuslik koerte, kasside ja valgetuhkru kiibistamine ning registreerimine PRIA juurde
loodavas riigi lemmikloomaregistris suurendab praeguste, enne eelnõu seadusena jõustumist
kiibistamis- ja registreerimiskohustuse täitmata jätnud loomapidajate ja tulevaste loomapidajate
halduskoormust. See toob loomapidajale kaasa ühekordse kiibistamise ja registreerimise kulu
koos looma esmasel registreerimisel või loomapidaja vahetumise korral 12-eurose riigilõivu
tasumise nõude. Samas paraneb tänu kiibistamise ja riigi lemmikloomaregistris andmete
registreerimisele koerte, kasside ja valgetuhkrute jälgitavus, suureneb võimalus lahti pääsenud
loomade tagastamiseks loomapidajale, mis omakorda aitab vähendada varjupaikade
halduskoormust. Kuna loomapidaja peab oma varjupaika jõudnud loomale järele minnes
tasuma varjupaigale looma pidamise ajal tekkinud kulud, aitab uute nõuete kehtestamine
ennetada looma varjupaika jõudmist või vähemasti lühendada looma varjupaigas oleku
perioodi. Loomapidajale, kes on täitnud talle pandud kohustuse, ei teki sellisel juhul täiendavat
kulu või on kulu väiksem tänu tema looma varjupaigas pidamise aja lühenemisele.
Veterinaararstide halduskoormus suureneb, sest neile tekib kohustus looma kohta andmete
registrisse esitamiseks. Samas suurendab kiibistamise ja registreerimis nõue loomapidaja
vastutust oma peetava lemmiklooma suhtes, mis võib omakorda suurendada nõudlust muudele
veterinaarteenustele, näiteks sagenevad eeldatavalt lemmikloomade parasiiditõrje,
2
vaktsineerimised ja regulaarsed tervisekontrollid. Veterinaararst küsib oma pakutavate teenuste
eest tasu, mistõttu halduskoormuse tõus on kokkuvõttes kompenseeritud täiendava klientuuri ja
sellega kaasneva sissetulekuga.
KOV-ide ülesannete hulk ja koormus väheneb, sest riik võtab üle koerte, kasside ja
valgetuhkrute kohta arvestuse pidamise kohustuse. Sellega väheneb kulu neil KOV-idel, kellel
on praegu leping välise teenusepartneriga KOV-i lemmikloomaregistri pidamiseks. Kuna
KOV-id katavad varjupaika jõudnud loomade, kelle omanikku ei tuvastata, ülalpidamiskulud
esimese 14 päeva jooksul, väheneb tõenäoliselt kiibistamise ja registreerimise kohustusega
KOV-ide kulu hulkuvate loomade püüdmisele ja ülalpidamisele. Nende loomade püüdmine ja
pidamine on samuti üldjuhul korraldatud välise teenusepartneri ehk varjupaiga abiga. Positiivse
mõjuna võib avalduda varjupaikade töökoormuse langus, mis omakorda tasakaalustab
loomapidajate halduskoormuse tõusu. Kasside kiibistamise ja registreerimise kohustuse
järgimisel (enamik varjupaikadesse jõudvatest loomadest on kassid) jääb varjupaikade mureks
peamiselt vaid omanikuta loomadele uute pidajate leidmine, sest pidajaga ja juba kiibistatud
loomad jõuavad kiiresti koju tagasi.
Halduskoormuse tasakaalustamise täiendava meetmena on kavandatud riikliku alkoholiregistri
kaotamine. Alkoholiseaduse, alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning
riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu on esitatud 16. detsembril 2025. a
kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi EIS (eelnõu toimiku nr 25-14121). Alkoholiseaduse,
alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning riigilõivuseaduse muutmise seaduse
eelnõu eesmärk on lõpetada riikliku alkoholiregistri tegevus ning vähendada sellega alkoholi
käitlejate halduskoormust. Alkoholiregistri kaotamine on üks bürokraatia vähendamise
ettepanekutest, mis esitati peaministri ettevõtjate nõukojale. Otsus kaotada alkoholiregister
võeti vastu Vabariigi Valitsuse 8. mai 2025. aasta majanduskabineti nõupidamise istungil.
Teise olulise teemana täpsustatakse eelnõu sätetega muu loomataudi ennetamise ja tõrje
korraldamiseks, sealhulgas tauditeavituse kohustusega. Muu loomataud käesoleva seaduse
tähenduses on loomataud, mis ei ole loetletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)
2016/4292 (edaspidi EL-i loomatervise määrus) artikli 5 lõike 1 punktis a ja II lisas ning mida
ei peeta esilekerkivaks loomataudiks sama määruse artikli 6 tähenduses. Muu loomataudi
ennetamise ja tõrje reguleerimine on Euroopa Liidus (edaspidi EL) liikmesriigi pädevuses.
Veterinaararstile lisandub kohustus teavitada Maailma Loomatervise Organisatsioonile
(edaspidi WOAH) kohustuslikult teatatavate loomataudide loetellu kuuluva loomataudi või
zoonoosse haigusetekitaja diagnoosimisest Põllumajandus- ja Toiduametit (edaspidi PTA),
loomapidajat ja lemmikloomapidajat. Eesti on WOAH-i liige ja sellega kaasneb kohustus
teavitada organisatsiooni Eestis diagnoositud loomataudidest 24 tunni jooksul selle
diagnoosimisest. Et PTA saaks rahvusvahelisi kohustusi täita, peab ta võimalikult kiiresti saama
asjakohase info. Veterinaararst diagnoosib haigusi ja seetõttu on tema kohustus sellest PTA-d
teavitada. WOAH-i loetelus on lisaks neile loomataudidele, mille kohta teavitamise kohustus
juba kehtib, veel 59 erinevat loomataudi, kuid enamikke neist taudidest ei ole Eestis kunagi
diagnoositud ja looduslike tingimuste tõttu neid meie piirkonnas ei esine. Seega tegelikku
halduskoormuse tõusu veterinaararstidele ei avaldu.
1 https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/760a8780-be6f-435d-b983-5e9682edb3e0 2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/429, loomataudide kohta, millega muudetakse teatavaid
loomatervise valdkonna õigusakte või tunnistatakse need kehtetuks (loomatervise määrus) (ELT L 84, 31.03.2016,
lk 1–201)
3
PTA-le luuakse õiguslikud alused muude kui EL loetelu loomataudide ennetus- ja tõrjemeetme
rakendamiseks, nagu kitsenduste kehtestamine loomade liikumisele ettevõttest, loomade
eraldamine, asjakohaste bioturvameetmete kohaldamine, ning rahvusvaheliste kohustuste
täitmiseks nendest loomataudidest teavitamisel. See on vajalik teiste loomade tervise ja heaolu
kaitseks, et vältida taudide levikut farmidevahelisel loomade liigutamisel ning tagada, et
toiduahelasse ei satuks saadusi sellistelt loomadelt, kelle tervislik seisund võiks ohustada
inimtervist. Õigeaegne meetmete rakendamine võimaldab taudiennetuse ja tõrjega koheselt
tegeleda ja see omakorda vähendab nii taudikahjusid, kui ka taudilevikuga seotud töökoormust
PTA-le kui halduskoormust loomapidajale. Kavandatav muudatus annab seadusest tuleneva
aluse kehtestada vajalikud loomatauditõrje meetmed, mida PTA ise saab rakendada või mida
ettevõtja on kohustatud täitma. Kehtiv õigus annab PTA-le selleks üldised alused, kuid
praktikas on selgunud vajadus täpsama regulatsiooni järele. Tuginedes LABRIS-e 2023. aasta
aruandele, diagnoositi selliseid haigusi 11 korral. Põllumajandusloomade pidajale tekib
kohustusi ainult, kui tema karjas diagnoositakse selline loomataud või ta peab sellise taudi
leviku tõttu tegema ennetavaid tegevusi. Veterinaararstide halduskoormus kasvab
minimaalselt, see seisneb PTA teavitamises muu loomataudi diagnoosimisest.
Samuti lahendatakse muudatustega käesoleva seaduse ja EL-i õiguse rakendamisel ilmnenud
ebakõlasid ja probleeme ning luuakse alused erandite rakendamiseks loomade märgistamisel.
Erandeid on võimalik rakendada EL õigusega kehtestatud juhtudel ja -ulatuses. Need
muudatused aitavad vähendada halduskoormust ja bürokraatiat.
PRIA-le paberkandjal andmete esitamine lõpeb. Paberkandjal esitatavate teadete ja
dokumentide osakaal on alla 1% ning e-andmevahetuse protsessi dubleerimine on kulukas ja
ebavajalik. IT-arendus paberprotsessi jaoks on kallim kui e-teenuste jaoks, kuna paberprotsessil
puhul tuleb arendada ka erinevaid kontrolle, mis e-teenustes on lahendatud andmete ette
kuvamisega. Lisaks peab paberprotsessis iga vea korral olema välja arendatud paberil tagasiside
andmise võimekus, mis peab andmete esitajale olema arusaadav (selgitama, milles on
probleem) ning olema lisatud selgitused probleemi lahendamise võimaluste kohta.
Paberkandjal andmete esitamise lõpetamine vähendab oluliselt PRIA halduskulusid.
E-teenused on täna kõigile kättesaadavad ja vähendavad ka andmete esitaja halduskoormust.
Loomapidaja ettevõttes toimunud muutuste kohta andmete esitamise tähtaeg muudetakse
üheselt arusaadavaks. Viie tööpäeva asemel seitsme päeva nõue võimaldab vältida olukorda,
kus riigipüha tõttu ei ole andmete esitamise tähtaeg enam kooskõlas EL-i õigusest tuleneva
kohustusega esitada andmed mitte hiljem kui seitsme päeva jooksul. Andmete täpsema
laekumisega tagatakse registri ajakohasus ja usaldusväärsus. Andmete esitamiseks ühtse tähtaja
kehtestamine aitab ka tagada, et tekib vähem probleeme seoses nõuetekohasuse kontrollidega
või muude toetusmeetmetega seotud küsimustes.
Samuti täpsustatakse riikliku referentlabori tegutsemise alust eesmärgiga tagada parem
kooskõla määrusega (EL) 2017/625. Edaspidi ei lähtu referentlabor valdkonna eest vastutava
ministri esitatud riiklikust tellimusest, vaid referentlabori enda koostatud tegevuskavast
määruse (EL) 2017/625 artiklis 101 sätestatud nõuete täitmiseks. Need asutused, kes täidavad
tsiviilõigusliku lepingu alusel referentlaborite ülesandeid, koostavad ja ajakohastavad
tegevuskava lähtudes lepingus sätestatust. Muudatus mõjutab referentlabori ülesandeid täitvaid
asutusi – loomatervise valdkonnas täidavad referentlabori ülesandeid praegu Riigi
Laboriuuringute ja Riskihindamise Keskus ning Sciensano Belgia terviseinstituut, kus juures
viimane tsiviilõigusliku lepingu alusel. Muudatus vähendab halduskoormust.
4
1.2. Eelnõu ettevalmistaja
Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi toiduohutuse
osakonna nõunik Kadri Kabel (tel 5687 7104, [email protected]), sama osakonna nõunik
Ülle Pau (tel 5684 8244, [email protected]), sama osakonna nõunik Enno Piisang (tel
5672 7199, [email protected]) ja sama osakonna valdkonnajuht Maia Radin (tel 5621 7373,
[email protected]). Eelnõule on juriidilise ekspertiisi teinud ja seletuskirja kvaliteeti
kontrollinud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi õigusosakonna nõunik Katrin Tuula
(tel 625 6166, [email protected]). Keeleliselt toimetas eelnõu ja seletuskirja õigusosakonna
peaspetsialist Leeni Kohal (tel 5698 3427, [email protected]).
1.3. Märkused
Eelnõu ei ole seotud ühegi muu menetluses oleva eelnõuga. Eelnõu on seotud Vabariigi
Valitsuse tegevusprogrammiga3, kus koalitsioonileppes on välja toodud eesmärk
lemmikloomaregistri eelanalüüsi koostamiseks. Eelnõu on seotud EL loomatervise määruse
rakendamisega.
Ülejäänud muudatused on seotud EL-i loomatervise määruse rakendamisega, nende
koostamisel on kaasatud asjakohaseid huvigruppe ja nende mõjusid analüüsitakse käesoleva
eelnõu seletuskirjas. Muudatused kavandatakse EL-i õiguse paremaks rakendamiseks ja
bürokraatia vähendamiseks ning nende puhul ei ole tegemist riigisiseselt rakendatavate
lisanõuetega.
Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus.
Eelnõuga muudetakse veterinaarseadust (RT I, 30.06.2023, 103), loomakaitseseadust (RT I,
02.01.2025, 25), põllumajandusloomade aretuse seadust (RT I, 25.03.2025, 2),
riigilõivuseadust (RT I, 08.07.2025, 67), toiduseadust (RT I, 01.07.2025, 4) ja vedelkütuse
erimärgistamise seadust (RT I, 30.06.2023, 98).
2. Seaduse eesmärk
Veterinaarseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse peamine
eesmärk on toetada KOV-e omanikuta või loomapidaja juurest lahti pääsenud loomade
(edaspidi hulkuvad loomad) püüdmisel ja pidamisel, aidata vähendada lemmikloomapidajate
peetavate lemmikloomade sattumist loomade varjupaika ning vähendada seeläbi varjupaikade
koormust, samuti aidata kaasa lemmikloomade heaoluga seotud probleemide lahendamisele ja
lemmikloomadega kauplemisel pettuste vähendamisele. Need eesmärgid saavutatakse koerte,
kasside ja valgetuhkrute mikrokiibiga märgistamisega (edaspidi kiibistamine) ja PRIA
põllumajandusloomade registri juurde loodavas riigi lemmikloomaregistris registreerimisega.
Uue registriosa loomisega võtab riik KOV-idelt üle lemmikloomade kohta arvestuse pidamise
kohustuse. Suur osa KOV-e on korraldanud oma haldusterritooriumil koerte ja kasside kohta
arvestuse pidamise, kasutades lemmikloomaregistri pidamiseks eraettevõtjatest
teenusepakkujate tehnilisi lahendusi, mis omavahel ei ühildu. See tähendab, et puudub
ühiskasutatav andmebaas, mida kõik KOV-id kasutada saaksid. Osa KOV-e ei kasuta koerte ja
kasside kohta arvestuse pidamiseks eespool mainitud tehnilisi lahendusi. See on toonud kaasa
3 Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm. Vabariigi Valitsus. https://valitsus.ee/valitsuse-eesmargid-ja-
tegevused/valitsemise-alused/tegevusprogramm-0
5
arvestuse pidamises KOV-ide vahelise killustumise, mis omakorda raskendab varjupaika
jõudvate loomade pidajate tuvastamist, tekitades seeläbi varjupaikades selliste loomade
ülalpidamisel KOV-idele suuremaid kulusid. Käesoleva eelnõuga soovitakse neid probleeme
lahendada.
Eelnõu väljatöötamisele eelnes veterinaarseaduse muutmise seaduse eelnõu
väljatöötamiskavatsuse (edaspidi VTK) koostamine ja kooskõlastamine eelnõude infosüsteemi
(edaspidi EIS) kaudu. VTK toimiku number EIS-is on 23-15814. VTK koostati ainult koerte,
kasside ja valgetuhkrute identifitseerimise ja registreerimisega seotud teemade analüüsimiseks.
Eelnõus sätestatakse nimetatud loomade märgistamise nõuded rangemalt kui EL-i loomatervise
määrus ja teised asjakohased EL-i õigusaktid ette näevad. EL-i loomatervise määruse kohaselt
on liikmesriigil lubatud võtta täiendavaid või rangemaid meetmeid (art 269). EL-i õiguse
kohaselt on koerte, kasside ja valgetuhkrute märgistamine mikrokiibiga kohustuslik üksnes
nende loomade teise liikmesriiki liikumise korral. Kaasatud osapoolteks VTK väljatöötamisel
olid Põllumajandus- ja Toiduamet, Maksu- ja Tolliamet, PRIA, Eesti Loomaarstide Koda
(varem Eesti Loomaarstide Ühing ja Eesti Väikeloomaarstide Selts), Spin TEK AS, Eesti
Linnade ja Valdade Liit, kohalikud omavalitsused, Eesti Kennelliit,
loomakaitseorganisatsioonid (Eesti Loomakaitse Liit ja Eesti Loomakaitse Selts) ning
aktiivsemad loomaomanikud.
Loomakaitseorganisatsioonid on andnud teema kohta sisendeid toimunud ümarlaudadel ja
kohtumistel. Samuti on nad esitanud oma ettepanekud „Aitab“ petitsiooni5 ühe punktina (punkt
11, millega taotleti kasside ja koerte kiibistamise kohustuse kehtestamist seadusega ning samas
ka üleriigilise lemmikloomade registri loomist), mille põhjal pooldavad nad kohustuslikku
lemmikloomade kiibistamist ning ühtse andmekogu loomist. 2021. aasta märtsis korraldati
küsitlus, kuhu kaasati teemaga seotud sidusrühmad, keda võimalikud lahendused ja nendega
kaasnevad muudatused kõige rohkem mõjutavad: loomapidajad, veterinaararstid ja Eesti
Loomaarstide Koda, Eesti Linnade ja Valdade Liit, kohalikud omavalitsused. Küsitluste
tulemusi võeti arvesse VTK koostamisel.
VTK-le esitasid ministeeriumid, riigiasutused, loomakaitseorganisatsioonid, veterinaararstide
esindajad ja kohalikud omavalitsused tagasiside, mida on võimaluse korral arvesse võetud
käesoleva eelnõu ettevalmistamisel.
Muudatus on seotud „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030”6
seatud eesmärkide rakendamiseks vajalike meetmete ja tegevustega, mida kirjeldatakse
programmis „Toiduohutus 2025–2028”7. Programmi tegevuse „Looma- ja taimetervise
poliitika kujundamine ja rakendamine” hulka kuuluva valdkonna „Loomatervise ja -heaolu ja
söödaohutuse valdkond” eesmärk on tagada loomade võimalikult hea tervis ja parandada
loomade heaolu taset. Toiduohutuse programmis on 2025. aasta loomaheaolu taseme
tõstmiseks olulisemate tegevuste hulgas lemmikloomade jälgitavuse parandamiseks
kiibistamise ja registreerimise kohustuse kehtestamine. Eelnõuga kavandatavad muudatused
4 Eelnõude infosüsteem. Veterinaarseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsus, 30.11.2023.
https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/e25ef253-a6e6-4b92-834e-d9d75d2285e9 5 Rahvaalgatus.ee koduleht. AITAB! Rahvaalgatus Loomakaitseseaduse ja sellega seonduvate õigusaktide
muutmiseks, 14.08.2020. https://rahvaalgatus.ee/initiatives/84efbff9-b3ee-4aa2-96d8-298301cabb07 6 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030. Valdkonna arengukava. Maaeluministeerium
2021. https://www.agri.ee/pollumajanduse-ja-kalanduse-valdkonna-arengukava-aastani-2030 7 Toiduohutuse programm 2025–2028. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, 2025.
https://www.agri.ee/sites/default/files/documents/2025-02/programm-2025-2028-toiduohutus.pdf
6
võimaldavad lemmikloomade paremat jälgitavust, mis omakorda aitab kaasa loomade tervise
ja heaolu edendamisele.
Lisaks seaduseelnõu peamise eesmärgiga seotud muudatustele tehakse veterinaarseaduses
(edaspidi VS) muudatusi ja parandusi, mille eesmärgiks on viia Eesti õigus kooskõlla EL-i
õigusega, leevendades ja täpsustades muuhulgas teatud nõudeid, mida EL-i õigusaktide
ülevõtmisel on vajalikust rangemalt tõlgendatud või mida on võimalik paindlikumalt täita.
Seadus on koostatud viis aastat tagasi ning selle rakendamisel on selgunud teatud kitsaskohti ja
mõnede nõuete puhul vajadus suurema õigusselguse järele. Vähese mõjuga ja tehniliste
muudatuste puhul ei olnud VTK koostamine vajalik, nende muudatuste koostamisel on
kaasatud asjakohaseid huvigruppe ja nende mõjusid analüüsitakse käesolevas seletuskirjas.
3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb seitsmest paragrahvist.
Eelnõu §-s 1 sätestatakse VS-i muutmine.
Eelnõu § 1 punktis 1 asendatakse seaduses sõnad „põllumajandusloomade register” sõnadega
„loomade register” vastavas käändes, välja arvatud §-s 117 asuvas põllumajandusloomade
registrit käsitlevas üleminekusättes.
Muudatus on vajalik, sest eelnõus kavandatud muudatuste kohaselt tuleb 2027. aastal lisaks
põllumajandusloomadele hakata elektroonselt identifitseerima ka koeri, kasse ja valgetuhkruid
ning nende ja muude mikrokiibiga identifitseeritud lemmikloomade andmeid hakatakse
koguma PRIA põllumajandusloomade registri juurde loodavas riigi lemmikloomaregistris.
Seega ei ole nimetatud registri eesmärk enam üksnes pidada arvestust tõhusa
veterinaarjärelevalve ja veterinaarkontrolli tagamiseks põllumajandusloomade ja nende
pidajate kohta. Samuti ei peeta registris arvestust üksnes põllumajandusloomade
pidamiskohtade kohta. Sellest tulenevalt on sobiv nimetada register ümber loomade registriks.
Registri nimetusega seotud sätted on VS-i 3. peatüki 3. jaos, mistõttu sõnastatakse need uuesti.
Samuti muudetakse registri nimetus kõigis VS-i alusel vastu võetud õigusaktides ja teistes
õigusaktides, milles viidatakse põllumajandusloomade registrile. Põllumajandusloomade
registreerimise osas registri eesmärgi ja nimetuse muutmisega seotud tegevustes muudatusi ei
tehta.
Eelnõu § 1 punktiga 2 muudetakse VS-i § 2 lõiget 4.
Tegemist on vormilise muudatusega, mis on vajalik õigusselguse tagamiseks. Kehtiva seaduse
§ 2 lõikes 4 kasutatakse terminit „põllumajandusloom”. Põllumajanduslooma määratlus on
esitatud kehtiva seaduse § 30 lõikes 4, mida eelnõu kohaselt muudetakse ja mis sõnastatakse
uuesti. Termin „põllumajandusloom“ on VS-is ja selle rakendusaktides läbivalt kasutuses ning
seetõttu on vajalik mõiste määratleda pikema sõnaühendina sättes, kus seda esmakordselt
kasutatakse. Seoses sellega asendatakse sõna „põllumajandusloom” tekstiosaga „tavapäraselt
loomse saaduse ja loomse paljundusmaterjali saamise eesmärgil peetava maismaalooma ja
hobuslase”, täpsustades, et edaspidi kasutatakse seaduses selle pika sõnaühendi kordamise
asemel lühendina terminit „põllumajandusloom”.
Eelnõu § 1 punktiga 3 täiendatakse seadust §-ga 31.
Paragrahviga 31 täpsustatakse lemmikloomade mikrokiibiga identifitseerimise, loomade
registris registreerimise ja lemmikloomade kohta arvestuse pidamise nõuete kohaldamisala.
Nähakse ette, et lemmiklooma mikrokiibiga identifitseerimise, loomade registris
7
registreerimise ja lemmiklooma kohta arvestuse pidamise kohta käivaid sätteid kohaldatakse ka
tavapäraselt lemmikloomana pidamiseks mõeldud kaubanduslikul või eriülesannete täitmise
eesmärgil peetava looma pidamisel.
EL-i loomatervise määruse kohaselt kuuluvad lemmikloomade hulka vaid nimetatud määruse I
lisas esitatud loetellu kantud liiki kuuluvad loomad, keda peetakse mittekaubanduslikul
isiklikul eesmärgil. Eelnõuga kavandatud muudatuste eesmärk on tagada, et loomade
jälgitavuse nõuded kehtiksid kõigi koerte, kasside ja valgetuhkrute pidamisel. See tähendab, et
sätteid tuleb kohaldada ka nimetatud liiki loomade suhtes, kes on tavapäraselt lemmikloomana
pidamiseks mõeldud, kuid keda ei peeta lemmikloomana.
Kaubanduslikul eesmärgil peavad loomi isikud, kes annavad lemmikloomi kas tasu eest või
tasuta üle uuele pidajale, sealhulgas nii eraisikud, aretajad kui ka varjupaigad ja lemmikloomi
müüvad kauplused, samuti isikud, kes tegelevad loomade pidamisega muul kui isikliku seltsi
eesmärgil ehk looma avalikult näitamiseks, võistlustel osalemiseks või sel eesmärgil
treenimiseks ja enda ning teiste meelelahutuseks, sealhulgas näiteks kelgukoerte pidajad.
Eriülesannete täitmise eesmärgil peetava loomana käsitatakse looma, keda kasutab
eriülesannete täitmiseks näiteks nägemispuudega isik, Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi
PPA) või Päästeamet. Siia kuuluvad näiteks teraapialoomad, nägemispuudega isikute
juhtloomad, PPA ja Päästeameti teenistusülesannete täitmisel kasutatavad loomad, kes aitavad
tuvastada näiteks lõhkeaineid ja uimasteid või otsida inimesi.
Kuna EL-i loomatervise määruse mõistetest ei saa siseriikliku õigusega rangemaks või laiemaks
minna, on käesolev täiendav selgitus VS-is vajalik. Loomakaitseseaduse § 2 lõikes 3 on
lemmiklooma defineeritud järgmiselt: „Lemmikloom käesoleva seaduse tähenduses on inimese
isiklikuks meelelahutuseks või seltsiks peetav või sellel eesmärgil pidamiseks mõeldud loom.
Lemmiklooma kohta käivaid sätteid kohaldatakse ka eriülesannete täitmiseks treenitud
loomale, keda kasutavad näiteks pimedad, politsei või Päästeamet“. VS-iga on soovitud luua
loomakaitseseadusega ühisosa ja sarnane rakendus lemmiklooma kohta käivate nõuete osas,
mistõttu mõisted on seadustes küll pisut erinevad oma ülesehituselt, kuid kokkuvõttes
hõlmavad üht ja sama loomade rühma.
Koerad ja kassid koos valgetuhkrutega on Eestis registreeritud lemmikloomade arvu poolest
enim peetavad loomaliigid, mistõttu kehtestatakse edaspidi kohustus identifitseerida
mikrokiibiga koer, kass ja valgetuhkur ning registreerida nende pidamise korral andmed
loomade registris. Siiski luuakse eelnõuga võimalus lisaks nendele liikidele registreerida
andmed muude mikrokiibiga identifitseeritavate lemmikloomana peetavate liikide kohta
loodavas riigi lemmikloomaregistris. Registrisse kantavate andmete õigsuse ja usaldusväärsuse
ning loomade jälgitavuse nõuete täitmise tagamiseks ning lemmikloomadega või tavapäraselt
lemmikloomana pidamiseks mõeldud loomadega kauplemisel pettuste esinemise võimaluste
vähendamiseks on oluline, et kõigi riigi lemmikloomaregistrisse kantavate loomaliikide
registreerimisel täidetaks samu nõudeid.
Eelnõu § 1 punktiga 4 muudetakse VS-i § 9 punkti 2, et täpsustada Põllumajandus- ja
Toiduameti (edaspidi PTA) ning Maksu- ja Tolliamet (edaspidi MTA) ülesandeid pädeva
asutusena.
Kehtiva seaduse § 9 punktis 2 reguleeritakse PTA ja MTA pädevuste jaotust reisijaga kaasas
olevate loomade üle kontrolli tegemisel. Sättes viidatakse määruse (EL) nr 576/20138 artiklitele
8 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12.06.2013 määrus (EL) nr 576/2013 lemmikloomade mittekaubandusliku
liikumise kohta, millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 998/2003
8
33–35. Nimetatud EL-i määruse lõike 1 kohaselt, otsustab pädev asutus, kui artiklitega 33 ja 34
ette nähtud kontrollide tulemusena selgub, et lemmikloom ei vasta selle määruse II või III
peatükis sätestatud nõuetele, pärast konsulteerimist ametliku veterinaararstiga (Eestis
veterinaarjärelevalve ametnik) ning, kui see on asjakohane, lemmiklooma omaniku või
volitatud isikuga, kas saata lemmikloom tagasi lähteriiki või -territooriumile, isoleerida
lemmikloom ametliku järelevalve all, kui seda on vaja II või III peatüki nõuete täitmiseks, või
viimase abinõuna, kui looma tagasi saata ei ole võimalik või isoleerida ei ole otstarbekas ning
kooskõlas riigisiseselt kohaldatavate eeskirjadega lemmikloomade kaitse kohta surmamisel
lemmikloom surmata. Pädev asutus on kontrolle läbiviiv asutus, ehk MTA. Sama artikli lõike
2 kohaselt isoleeritakse lemmikloom ametliku järelevalve all kuni looma tagasisaatmiseni kas
lähteriiki või -territooriumile või lemmiklooma kohta muu haldusotsuse vastuvõtmise kohta,
kui pädev asutus ei anna luba lemmiklooma mittekaubanduslikuks toomiseks liitu. Lõike 3
kohaselt kohaldatakse lõigetes 1 ja 2 osutatud meetmeid omaniku kulul ning võimaluseta neid
kulusid omanikule või volitatud isikule rahaliselt hüvitada.
Kehtiva õiguse kohaselt on kolmandatest riikidest pärit lemmikloomade mittekaubandusliku
liikumise korral sisenemispunktides tehtavad vastavuskontrollid sätestatud Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 576/2013. Määrus (EL) nr 576/2013 on tunnistatud
siiski kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/429 („loomatervise
määrus“) artikli 270 lõike 2 alusel ning selle kohaldamine lõpeb pärast 21. aprilli 2026,
nimetatud määruse artiklis 277 sätestatud üleminekuperioodi lõppemisel.
Käesoleval ajal on Euroopa Liidus väljatöötamisel uus komisjoni delegeeritud määruse eelnõu,
mille kohaselt muudetakse ja parandatakse delegeeritud määrust (EL) 2019/21229 seoses
teatavate looma- ja kaubakategooriatega, mis on piiripunktides tehtavast ametlikust kontrollist
vabastatud. Määruse (EL) nr 576/2013 sätted kolmandatest riikidest liitu sisenevate
mittekaubanduslike lemmikloomade vastavuskontrollide kohta kantakse üle delegeeritud
määrusesse (EL) 2019/2122, et tagada, et selliste loomade liitu sisenemisel ei tekiks
vastuvõetamatuid riske inimeste ja loomade tervisele. Uues delegeeritud määruses säilitatakse
lemmikloomade mittekaubandusliku liikumise erikontrollide kehtivad kriteeriumid, mis on
sätestatud määruses (EL) nr 576/2013, ilma et liikmesriikide määratud asutustele, kes neid
kontrolle teevad, kehtestataks täiendavaid kohustusi. Uue delegeeritud määruse eelnõu kohaselt
kohaldatakse delegeeritud määruses (EL) 2019/2122 tehtavaid muudatusi alates 22. aprillist
2026.
Arvestades eelkirjeldatud Euroopa Liidu õiguses tehtavaid muudatusi on asjakohane parandada
viiteid VS-i § 9 punktis 2 ning täpsustada PTA ning MTA ülesandeid pädeva asutusena.
Võrreldes kehtiva VS § 9 punkti 2 sõnastusega on asendatud viide määrusele (EL) nr 576/2013
viitega komisjoni delegeeritud määrusele (EL) 2019/2122 ning täpsustatud viiteid ühest
määrusest teise ülekantud analoogse sisuga sätetele.
Kuigi kõnealuses EL-i määruses nähakse mittenõuetekohase looma avastamise korral võetavate
meetmete üle otsustamise protsessis ette konsulteerimine veterinaararstiga ning juhul, kui see
on asjakohane, ka omaniku või volitatud isikuga, on looma tervisega seotud otsused, sh looma
surmamise otsus, ja nende otsuste täideviimise korraldamine PTA pädevuses. Sellele juhtis
VTK tagasisides tähelepanu ka MTA. PTA-l ei ole pädevust piiripunktis anda korraldusi
9 Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2019/2122 täiendab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL)
2017/625 seoses teatavate looma- ja kaubakategooriatega, mis on vabastatud ametlikust kontrollist piiripunktides,
sealhulgas rahvusvaheliste reisijatega kaasas olevate lemmikloomade mittekaubandusliku liikumisega
kolmandatest riikidest.
9
loomaga liikuvale isikule, vaid ainult anda olukorrale hinnang, mille alusel MTA edasi
tegutseb. Seetõttu muudetakse eelnõus VS-i § 9 punkti 2 sõnastust, täpsustades uues sõnastuses
viiteid komisjoni delegeeritud määrusele (EL) 2019/2122 sellisel viisil, et artikli 11b lõike 1
punktis a (pädevus otsustada nõuetele mittevastav lemmikloom isoleerida ametliku järelevalve
all), punktis c (pädevus võtta vastu mis tahes muu otsus, et tagada lemmiklooma vastavus
sätestatud tingimustele, ehk teisisõnu pädevus otsustada, kas riske hinnates ja aktsepteerival
viisil on võimalik jõuda olukorrani, kus saab looma tunnistada nõuetele vastavaks) ja punktis d
(pädevus otsustada loom surmata) nimetatud otsuste tegemine jäävad MTA pädevuste hulgast
välja. Määruse (EL) 2019/2122 artikli 11 lõigetes 1 ja 5, artiklis 11a ja artikli 11b lõike 1 punktis
b nimetatud ülesanded jäävad endisel viisil MTA pädevusse.
Eelnõu § 1 punktiga 5 muudetakse VS-i § 19 lõike 1 punkti 8.
Määruse (EL) nr 576/2013 artikli 6 punktis d osutatud identifitseerimisdokumendiga (edaspidi
lemmikloomapass) seonduv veterinaararsti kohustus jäetakse sellest sättest välja ja esitatakse
uuesti §-s 33 koos muude lemmikloomapassiga seotud nõuetega. Kehtiva õiguse kohaselt on
veterinaararsti kohustatud lemmikloomapassi ja lemmikloomale veterinaarse menetluse kohta
tõendi väljastamisel lisama oma allkirjale ametinimetuse ja kutsetegevuse loa numbri.
Kõnealusesse punkti jäetakse veterinaarse menetluse kohta tõendi väljastamisega seotud
nõuded ja neid täpsustatakse, sest senine sõnastus ei anna edasi sätte tegelikku mõtet ega kanna
sätte kehtestamisega ettenähtud eesmärki.
VS-i § 1 lõike 2 kohaselt kasutatakse VS-is mõisteid EL-i loomatervise määruse ning määruse
(EL) 2017/62510 ja nende rakendamiseks vastu võetud õigusaktide tähenduses, kui VS-is ei ole
sätestatud teisiti. EL-i loomatervise määruse kohaselt on „lemmikloom“ nimetatud määruse I
lisas esitatud loetellu kantud liiki kuuluv peetav loom, keda peetakse mittekaubanduslikul
isiklikul eesmärgil. Sellesse loetellu kuuluvad ka koerad, kassid ja valgetuhkrud. Veterinaarse
menetluse kohta tõendi väljastamise kohustus kehtib näiteks maaeluministri 11. märtsi 2022. a
määruse nr 14 „Marutaudi ennetamise ja tõrje täpsemad meetmed“11 kohaselt koera, kassi või
valgetuhkru vaktsineerimisel marutaudi vastu. See nõue kehtib kõigi koerte, kasside ja
valgetuhkrute vaktsineerimise korral, mitte ainult nende isendite puhul, keda peetakse EL-i
loomatervise määruse mõistes lemmikloomana. Samuti väljastatakse põllumajandusloomadele
tehtud veterinaarse menetluse kohta tõendeid, mistõttu on põhjendatud muuta sõnastust
selliselt, et nõuded kehtiksid ühtmoodi kõigil sarnastel puhkudel. Selguse huvides kehtib
edaspidi punktis 8 nimetatud nõue mitte ainult lemmikloomadele, vaid kõigile loomadele tehtud
veterinaarse menetluse kohta tõendi väljastamisel.
Lisaks eelnevale muudetakse ka tõendile lisatavate andmete nõudeid. Kehtiva õiguse kohaselt
on vaja lisada tõendile ametinimetus, kuid kuna veterinaarse menetluse kohta väljastabki tõendi
menetluse teinud veterinaararst, ei ole vaja ametinimetust „veterinaararst“ eraldi välja tuua.
Ametinimetuse asemel on oluline lisada tõendile veterinaararsti ees- ja perekonnanimi, et
10 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2017/625, 15. märts 2017, mis käsitleb ametlikku kontrolli ja muid
ametlikke toiminguid, mida tehakse eesmärgiga tagada toidu- ja söödaalaste õigusnormide ning loomatervise ja
loomade heaolu, taimetervise- ja taimekaitsevahendite alaste õigusnormide kohaldamine, millega muudetakse
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EÜ) nr 999/2001, (EÜ) nr 396/2005, (EÜ) nr 1069/2009, (EÜ) nr
1107/2009, (EL) nr 1151/2012, (EL) nr 652/2014, (EL) 2016/429 ja (EL) 2016/2031, nõukogu määruseid (EÜ) nr
1/2005 ja (EÜ) nr 1099/2009 ning nõukogu direktiive 98/58/EÜ, 1999/74/EÜ, 2007/43/EÜ, 2008/119/EÜ ja
2008/120/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EÜ) nr 854/2004
ja (EÜ) nr 882/2004, nõukogu direktiivid 89/608/EMÜ, 89/662/EMÜ, 90/425/EMÜ, 91/496/EMÜ, 96/23/EÜ,
96/93/EÜ ja 97/78/EÜ ja nõukogu otsus 92/438/EMÜ (ametliku kontrolli määrus)(ELT L 95, 07.04.2017, lk 1–
142) 11 RT I, 10.12.2024, 8
10
vajaduse korral oleks võimalik veterinaararsti tuvastada. Kehtima jääb nõue lisada tõendile
allkiri ja veterinaararsti kutsetegevuse loa number.
Eelnõu § 1 punktiga 6 täiendatakse VS-i § 21 lõikega 11, milles täpsustatakse riikliku
veterinaararstide registri (edaspidi veterinaararstide register) volitusnormi ning nähakse ette,
mis küsimused on seadusandja jätnud määruse tasemel lahendamiseks, st sätestatakse
volitusnormi piirid.
Haldusmenetluse seaduse § 90 lõike 1 kohaselt võib määruse anda ainult seaduses sisalduva
volitusnormi olemasolul ja kooskõlas volitusnormi piiride, mõtte ja eesmärgiga. Määruse
eelnõu ei tohi kitsendada ega laiendada volitava seaduse sätteid. Avaliku teabe seaduse § 435
lõikest 1 tulenevad küll üldised raamid sellele, mis küsimused tuleb andmekogu põhimääruse
tasemel lahendada, kuid siiski on asjakohane volitusnormi piire konkreetse andmekogu puhul
eriseaduses täpsustada. Volitusnormi täpsustataksegi selleks, et oleks selgem, milliste
küsimuste reguleerimine on kaetud volitusnormiga. Volitusnormi sõnastuse muutmisega ei
kaasne sisulisi muudatusi veterinaararstide registri põhimääruses.
Eelnõu § 1 punktiga 7 täiendatakse VS-i § 21 lõikega 51.
Uue sättega antakse veterinaararstide registri vastutavale töötlejale ehk PTA-le õigus kasutada
veterinaararstide registris registreeritud isikute kontaktandmeid neile PTA tegevusega seotud
teavituste saatmiseks. Säte on vajalik selleks, et PTA-l oleks õigus veterinaararstidele saata
teavitusi olulistel teemadel. Näiteks, kui on oht Eestis või Eestiga piirneval alal leviva
loomataudi tõttu, või kui PTA vajab volitatud veterinaararstina tegutsemise või loomatauditõrje
toimingu tegemiseks kaasabi vastavalt VS-i § 73 lõikele 5. Veterinaararstide registri eesmärk
on § 21 lg 1 punkti 3 kohaselt muuhulgas tagada vajalike andmete kogumine veterinaaria
valdkonna paremaks korraldamiseks. Lisaks peab veterinaararst vastavalt VS § 19 lg 1 punktile
9 täitma PTA antud ülesandeid seoses eriti ohtliku või esilekerkiva loomataudi ennetamise ja
tõrjega. Ülesannete kavandamiseks ja nende andmiseks on PTA-l vaja kasutada veterinaararsti
kutsetegevuse luba omava isiku kontaktandmeid, et tagada kiire teavitus ja infovahetus.
Eelnõu § 1 punktidega 8 ja 9 muudetakse VS-i § 21 lõike 6 punkti 3 ning lõiget täiendatakse
punktiga 31. Sätet täpsustatakse ja täiendatakse nii, et edaspidi kogutakse veterinaararstide
registrisse veterinaararsti töökoha andmete hulgas ka andmed nende loomapidamisettevõtete ja
muude teenuse osutamise kohtade kohta, kus veterinaararst püsivalt veterinaarteenust osutab. Kehtivas sättes on nõutud andmed töökoha kohta, kuid ei ole täpsemat nõuet, millised need
andmed peaksid olema. Nii andmete esitaja kui ka veterinaararstide registri arendamise
seisukohalt on selgem ja täpsem, kui andmed nende ettevõtete kohta, kus veterinaararst püsivalt
veterinaarteenust osutab, on kohustuslikult kogutavate andmete loetelus. Muudatuse mõte on
saada võimalikult selge informatsioon mitte ainult ettevõtetes palgalisena töötavate
veterinaararstide kohta, vaid ka ettevõtetele teenust pakkuvate füüsilisest isikust ettevõtjatena
tegutsevate veterinaararstide teenuse pakkumise kohtade kohta. Selline teenuseosutamine ei
kajastu töötajate registris ja seetõttu tuleb neid andmeid koguda otse teenuse osutajalt. Püsiva
teenuse osutamise all mõeldakse eelnõus teenuse osutamist füüsilisest isikust ettevõtjana või
töölepingust tulenevat või teenuse osutamist reguleerivat suhet teise tööandjaga. Vajadus sellise
täpsustuse järele tuleneb PTA järelevalvepraktikast, näiteks on avastatud veterinaararsti
kutsetegevuse loa numbri kuritarvitamisi. PTA-l on järelevalve paremaks kavandamiseks
vajalik saada ülevaade veterinaararsti teenuse pakkujatest. Eriti oluline on see veterinaarias
ravimite kasutamise järelevalve korraldamisel. Veterinaarteenuse osutamise õigust on riiklikus
veterinaararstide registri avalikus vaates praegu võimalik kontrollida ainult veterinaararsti nime
või kutsetegevuse loa numbri alusel. Riiklikus veterinaararstide registris on 2024. aasta 18.
oktoobri seisuga 895 veterinaararsti. Eesti Loomaarstide Koja (edaspidi ELK) hinnangul
osutavad paljud neist veterinaarteenust ainult üksikutele loomapidamisettevõtetele või väikeses
11
mahus või ei ole üldse aktiivselt veterinaarteenuse pakkujad. Tegelikud andmed puuduvad, sest
neid ei koguta. Registrit tuleks edasi arendada nii, et veterinaararstide register oleks
informatiivsem, et lõpptulemusena tagada veterinaarteenuse parem kättesaadavus. Kehtiva
lõike 6 punktis 3 sätestatud kohustus koguda registris andmeid volitatud veterinaararsti
pädevuse kohta on õigusselguse ja arusaadavuse tagamiseks sätestatud eraldi punktina ja
esitatud § 21 lõike 6 uues punktis 31.
Eelnõu § 1 punktiga 10 muudetakse VS-i § 21 lõike 8 sõnastust.
Esiteks jäetakse lõikest välja esimene lause, mis deklareerib, et veterinaararstide registrisse
kantud andmetel on informatiivne tähendus. Andmetele andmekogus saab õigusliku tähenduse
anda vaid seadusega. Nii on sätestatud avaliku teabe seaduse § 436 lõikes 4. Ilma selleta on
andmed vaid informatiivse tähendusega. Seega andmekogu regulatsioonis ei ole vaja
deklareerida andmete informatiivset tähendust. Kõnealune lause seaduses on seetõttu
ebavajalik ja selle võib muudetava lõike sõnastusest välja jätta.
Teiseks loobutakse muudetavas lõikes viitamisest arhiivile. Kehtiva § 21 lõike 8 teise lause
kohaselt säilitatakse veterinaararsti kohta kogutud andmeid arhiivis viis aastat kutsetegevuse
loa andmisest keeldumise või kehtetuks tunnistamise otsuse tegemisest või loa kehtetuks
muutumisest arvates. See sõnastus võib aga tekitada küsimuse, millisest hetkest andmed arhiivi
kantakse ning ei ole võimalik üheselt aru saada, mis on tegelikult andmete säilitamise tähtaeg.
Arvestades asjaolu, et arhiiv on samuti registri osa, on sõnastust ühese arusaadavuse tagamiseks
muudetud.
Eelnõu § 1 punktiga 11 muudetakse VS-i § 21 lõike 9 sõnastust selliselt, et veterinaararstide
registrisse edastatud andmete õigsuse eest vastutab nende esitaja. Veterinaararstide registrisse
edastatud andmete muutumise korral esitatakse viivitamata taotlus andmete muutmiseks.
Kui varasemalt oli lõikes 9 kirjas, et registrisse kantud andmete eest vastutab andmete esitaja
ning registrisse kantud andmete muutumisel tuleb esitada taotlus andmete muutmiseks, siis
käesoleva muudatusega korrigeeritakse sõnastust, et paremini anda edasi sätte mõtet.
Isikuandmete kaitse üldmääruse (edaspidi ka IKÜM)12 art 6 lg 2 kohaselt tagab vastutav
infosüsteemi töötleja sama artikli lõikes 1 sätestatud isikuandmete töötlemise põhimõtete
järgimise. Art 6 lg 1 punkti d kohaselt tagab vastutav töötleja ka andmete õigsuse ja
asjakohasuse. Andmete edastaja vastutab edastatavate andmete õigsuse eest.
Eelnõu § 1 punktiga 12 täiendatakse VS-i § 21 lõigetega 11 ja 12, milles nähakse ette
täpsustus, milliseid veterinaararstide registris olevaid andmeid ja mis eesmärgil avalikustatakse.
Muudatus on seotud VS § 21 lõike 2 punktiga 1, mille kohaselt on registri pidamise üks eesmärk
teabe tagamine tarbijale ning registri põhimääruse § 16 lõikega 4, mille kohaselt tehakse
avalikud registriandmed avalikkusele kättesaadavaks Eesti avaandmete teabevärava kaudu ning
avalikustatakse töötleja veebilehel.
Igasugune isikuandmete töötlemine (sh säilitamine) riivab Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS)
§-is 26 sätestatud õigust eraelu puutumatusele. PS § 11 kohaselt tohib õigusi ja vabadusi piirata
ainult kooskõlas põhiseadusega. See tähendab, et niisugune piirang peab olema kooskõlas ka
PS § 3 esimese lausega, mille kohaselt teostatakse riigivõimu üksnes põhiseaduse ja sellega
kooskõlas olevate seaduste alusel. Sättes väljendatud üldise seadusereservatsiooni põhimõtte
järgi peab põhiõigusi puudutavates küsimustes kõik olulised otsused langetama seadusandja.
12 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/679, 27. aprill 2016, füüsiliste isikute kaitse kohta
isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta
(isikuandmete kaitse üldmäärus)
12
Seetõttu on vajalik seaduse tasandil sätestada, mis andmeid ja millisel eesmärgil
avalikustatakse. Muudatuse kohaselt nähakse ette, et vastutav töötleja avaldab veterinaararstide
registris olevad kutsetegevuse loaga ja volitatud veterinaararsti õiguste andmisega seotud
andmed VS § 21 lõike 2 punktis 1 nimetatud eesmärgil avalikuks kasutamiseks.
Paragrahvi 21 lõikes 2 punkti 1 kohaselt on üheks registriandmete kogumise eesmärgiks anda
tarbijale teavet veterinaarteenuse osutamise õigusega veterinaararstide kohta. Eelnõusse lisatud
lõigetes 11 ja 12 loetletakse veterinaararstide registris olevad kutsetegevuse loaga ja volitatud
veterinaararsti õiguste andmisega seotud avalikud andmed. Nendeks on veterinaararsti ees- ja
perekonnanimi, tema kutsetegevuse loa number, veterinaarteenuse osutamise kohtade loetelu:
maakond, asjakohasel juhul kohalik omavalitsus, ning veterinaararsti kutsetegevuse loa
kehtivuse peatamise tähtaeg. Lisaks loetletakse lõikes 12 volitatud veterinaararsti õiguste
andmisega seotud avalikud andmed. Nendeks on volitatud veterinaararsti telefoninumber ja e-
posti aadress, volituse alguse ja lõpu kuupäev, ning volitatud veterinaararsti
järelevalvepiirkond: maakond ja täpsustavad andmed järelevalvepiirkonna kohta.
Lõigetes 11 ja 12 olevates loeteludes on minimaalsed andmed, mida tarbija vajab
teenusepakkuja kohta ning need on koostatud kooskõlas kehtiva veterinaararstide registri
põhimääruse § 16 lõikega 3 ja käesoleva eelnõu § 1 punktiga 8. Nende andmete kättesaadavus
avalikus vaates aitab veterinaararsti teenust vajaval isikul kergemini leida just tema asukohas
tegutsev veterinaararst, olla kindel, et teenust pakkuval veterinaararstil on kehtiv
kutsetegevuseluba ja see ei ole peatatud. Lisaks saab avalikest andmetest leida piirkonda
teenindava volitatud veterinaararsti kontaktandmed.
Eelnõu § 1 punktiga 13 täiendatakse VS-i § 30 lõigetega 11–13.Kehtiva VS-i § 30 lõike 1 sõnastuse kohaselt ei kehti säte koera, kassi ja valgetuhkru kohta,
kuna nende loomade kohta on kehtestatud nõuded VS-i §-s 32. VTK analüüsi põhjal tehakse
eelnõus ettepanek muuta nimetatud liiki loomade elektroonne identifitseerimine
kohustuslikuks. Seetõttu sätestatakse § 30 lõikes 11 koera, kassi ja valgetuhkru pidaja,
sealhulgas loomapidaja, kes peab sellist liiki looma kaubanduslikul või eriülesannete täitmise
eesmärgil, kohustus korraldada oma looma identifitseerimine mikrokiibiga.
Paragrahvi 30 lõikes 12 nähakse ette, et lisaks koerale, kassile ja valgetuhkrule võib teist liiki
lemmiklooma identifitseerida mikrokiibiga, mille PTA on sellist liiki looma märgistamiseks
heaks kiitnud VS-i § 30 lõike 2 kohaselt. Kuigi edaspidi kehtestatakse kohustus mikrokiibiga
identifitseerida ja loomade registris andmed registreerida vaid koerte, kasside ja valgetuhkrute
pidamisel, luuakse eelnõuga võimalus lisaks neile liikidele ka muude mikrokiibiga
identifitseeritavate lemmikloomadena peetavate liikide registreerimiseks loodavas riigi
lemmikloomaregistris. Registrisse kantavate andmete õigsuse ja usaldusväärsuse ning loomade
jälgitavuse nõuete täitmise tagamiseks ning lemmikloomadega kauplemisel pettuste esinemise
võimaluse vähendamiseks on oluline, et kõigi riigi lemmikloomaregistrisse kantavate
loomaliikide registreerimisel järgitaks samu nõudeid.
Paragrahvi 30 lõikes 13 sätestatakse nõue, et mikrokiibi paigaldab veterinaararst.
Loomakaitseseaduse (edaspidi LoKS) § 9 lõige 3 sätestab mikrokiibi paigaldamise õiguse
loomaheaolu vaates veterinaarse menetlusena, mida tohib teha ainult veterinaararst.
Kiibistamine ja selle kohta arvestuse pidamine ning muud seotud tegevused peavad olema
usaldusväärsed, nõuetekohased ja kontrollitavad, seega on seaduses vaja nimetada isik, kes
kiibistamisega seonduva eest vastutab. VS-i sätte lisamise eesmärk on selgelt piiritleda, et
kiibistada võib vaid veterinaararst. Järgnevates sätetes on käsitletud sellega seotult muud
tegevused ja vastutus.
13
Eelnõu § 1 punktiga 14 muudetakse VS-i § 30 lõiget 2.
Põllumajandus- ja Toiduamet kiidab heaks elektroonse identifitseerimisvahendi, mis vastab
asjaomases EL-i õigusaktis kehtestatud nõuetele. Säte sõnastatakse üldisemalt, jättes välja
viited konkreetsetele EL-i loomatervise määruse artiklitele, mille alusel
identifitseerimisvahendid heaks kiidetakse, sest PTA kui rakendusasutus peab tundma EL-i
õigusakte. Samuti aitab üldisem säte ennetada olukordi, kus EL-i õigusaktides muudatuste
tegemise järel oleks vaja muuta Eesti õigusakte.
Eelnõus ei ole enam asjakohane viidata määruse (EL) nr 576/2013 II lisas toodud tehnilistele
nõuetele mikrokiipide kohta, sest seda EL-i määrust kohaldatakse kuni 21. aprillini 2026. aastal
ja eelnõuga tehtava muudatuse jõustumine on kavandatud 2027. aasta 1. juunil. 2026. aasta
21. aprillil jõustub EL-i loomatervise määruse artikli 252 lõike 1 punktis a sätestatud
volitusnorm, mille alusel on komisjonil õigus kehtestada liigispetsiifilisi nõudeid
lemmikloomade identifitseerimisvahendite suhtes ning kõnealuste identifitseerimisvahendite
rakendamise ja kasutamise suhtes. Praegu on EL tasandil pooleli määrust (EL) nr 576/2013
asendavate õigusaktide menetlemine.
Jätkuvalt kiidab PTA heaks põllumajanduslooma märgistamiseks kasutatava elektroonse
identifitseerimisvahendi, mis vastab EL-i loomatervise määruse artikli 120 lõike 2 punkti c
alusel kehtestatud nõuetele.
Eelnõu § 1 punktidega 15 ja 16 täiendatakse VS-i § 30 lõigetega 21 ja 31.
Sätetega tagatakse Eesti õiguse parem kooskõla EL-i õigusega. Peetavate loomade
identifitseerimise nõuded on kehtestatud komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2019/203513.
Määruse artiklite 41, 48, 55, 59, 75ja 82 kohaselt on liikmesriigil kohustus kehtestada loomade
identifitseerimisvahendite heakskiitmise kord. Praegu toimub identifitseerimisevahendite
heakskiitmine lisaks VS-is sätestatud korrale PTA sisemise töökorralduse kohaselt.
Eelnõu kohaselt täpsustatakse seaduses, et tootja või turustaja esitab peetava looma
märgistamiseks kasutatava elektroonse identifitseerimisvahendi heakskiitmiseks taotluse
PTA-le. Identifitseerimisvahendite tehnilised nõuded on sätestatud komisjoni rakendusmääruse
(EL) 2021/52014 3. peatükis ja see on PTA-le aluseks identifitseerimisvahendite kasutusse
võtmise lubamisel. 21. aprillil 2026. aastal jõustub EL-i loomatervise määruse artikli 252 lõike
1 punktis a sätestatud volitusnorm, mille alusel on komisjonil õigus kehtestada liigispetsiifilisi
nõudeid lemmikloomade identifitseerimisvahendite suhtes ning kõnealuste
identifitseerimisvahendite rakendamise ja kasutamise suhtes. Senikaua kehtivad määruse (EL)
nr 576/2013 II lisas toodud tehnilised nõuded lemmikloomade mikrokiipide kohta. Praegu on
EL tasandil pooleli määrust (EL) nr 576/2013 asendavate õigusaktide menetlemine. Kuna
Eestis on loomade märgistamiseks heakskiidetud elektroonsete identifitseerimisvahendite
loetelu avalik ja peab olema igal ajal kättesaadav, avaldab PTA selle loetelu tootjate ja
turustajate kaupa oma veebilehel. Veebilehel avaldatakse heakskiidetud elektroonsete
identifitseerimisvahendite kohta järgmised andmed: heakskiitmise otsuse number,
heakskiitmise kuupäev, loomaliik, toote nimi, toote kood ja tootja nimi. Sätet rakendatakse
edaspidi nii lemmikloomade kui põllumajandusloomade märgistamiseks kasutatavate
elektroonsete identifitseerimisvahendite heakskiitmise suhtes.
13 Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2019/2035, millega täiendatakse euroopa parlamendi ja nõukogu määrust
(EL) 2016/429 seoses maismaaloomade pidamise ettevõtteid ja haudejaamu ning teatavate peetavate
maismaaloomade ja haudemunade jälgitavust käsitlevate eeskirjadega (ELT L 314, 05.12.2019, lk 115–169) 14 Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2021/520, 24. märts 2021, millega kehtestatakse euroopa parlamendi ja
nõukogu määruse (EL) 2016/429 rakenduseeskirjad seoses teatavate peetavate maismaaloomade jälgitavusega
14
Eelnõu § 1 punktiga 17 muudetakse VS-i § 30 lõiget 4.
Sätet täiendatakse selliselt, et ka koera, kassi ja valgetuhkru või muu lemmiklooma
märgistamiseks kasutatava mikrokiibi väljastab selleks PTA-ga halduslepingu sõlminud isik
taotluse alusel ja taotleja kulul.
Sätte eesmärk on ühtlustada elektroonsete identifitseerimisvahendite väljastamise korda, et
tagada elektroonseks identifitseerimiseks kasutatavate mikrokiipide suurem usaldusväärus ning
vältida märgistamisega seotud pettusi. Sätet rakendatakse edaspidi nii lemmikloomade kui
põllumajandusloomade märgistamiseks kasutatavate elektroonsete identifitseerimisvahendite
heakskiitmise suhtes.
Seoses uue registriosa lisandumisega PRIA registrisse on sarnaselt põllumajandusloomade
registriosaga vajalik ka koertele, kassidele ja valgetuhkrutele paigaldatud mikrokiipide
seostamine lemmikloomade märgistamiseks veterinaararstidele väljastatud mikrokiipide
andmetega märgiste jälgitavuse tagamiseks. Looma identifitseerimiseks kasutatava mikrokiibi
tohib väljastada ainult veterinaararstile. Erinevalt põllumajandusloomade märgiste
väljastamisest ei ole kehtiva õiguse kohaselt määratletud, kes võib lemmiklooma
identifitseerimiseks kasutatavaid elektroonseid identifitseerimisvahendeid väljastada.
Mikrokiipe turustavad paljud hulgimüügiettevõtted ning neil ei ole PTA ees aruandekohustust.
Seetõttu on keeruline kontrollida mikrokiipide liikumist nende paigaldajani ning tuvastada
elektroonsete identifitseerimisvahendite väärkasutust. Seoses sellega on vaja ühtlustada
märgistusvahendite väljastamise korda. VTK-s oli selline muudatus samuti vajalikuna välja
toodud.
Eelnõu § 1 punktiga 18 muudetakse VS-i § 30 lõiget 6.Sätte muutmisega säilib kehtiv kord, mille kohaselt korraldatakse konkurss
põllumajanduslooma märgistamiseks kasutatava identifitseerimisvahendi väljastamiseks.
Konkursi võitnud ettevõtjaga sõlmitakse haldusleping. Põllumajandusloomade
identifitseerimisega tagatakse toiduahela jälgitavus ja sellega seotud kõrvalekalded on
toiduohutuse ja loomatervise suhtes kõrgema riskiga. Seetõttu on oluline välja selgitada
toiduloomade identifitseerimisvahendite väljastaja konkursi korras. Lemmikloomade
märgistamiseks kasutatavate mikrokiipide väljastamiseks ei korralda PTA konkurssi, kuna
nende loomade identifitseerimine ei ole looma- ega rahvatervise suhtes kõrge riskiga. Koerte ja
kasside mikrokiibiga märgistamine on siiani olnud vabatahtlik tegevus ning kohustus
märgistada loom mikrokiibiga kaasnes ainult looma teise riiki viimisega. Kuna üldine
identifitseerimiskohustus on lemmikloomapidaja jaoks kehtinud kogu aeg, siis loomatervise
seisukohast olukord ei muutu. Mikrokiipe turustavaid ettevõtjaid on mitmeid ning sättega ei
soovita tekitada konkursi korras võimalust anda monopol ühele neist ettevõtjatest. Edaspidi
sõlmib PTA halduslepingu kõigi lemmikloomadel kasutatavate heakskiidetud mikrokiipe
müüvate ettevõtjatega.
Eelnõu § 1 punktiga 19 täiendatakse seadust §-ga 301, millega sätestatakse PTA-le volitus
anda loomapidajale nõusolek saada erand põllumajanduslooma üldistest
identifitseerimisnõuetest.
Määruse (EL) 2019/2035 artiklites 39, 47, 53, 54 ja 61 on sätestatud, et sellise nõusoleku võib
teatud tingimustel anda pädev asutus. Eelnõus sätestatakse, et Eestis annab selle nõusoleku
PTA. Lisaks sätestatakse nõusoleku andmise või sellest keeldumise otsuse tegemise tähtaeg,
milleks on 30 päeva asjakohase taotluse saamisest arvates.
15
Seadust täiendatakse §-ga 301 EL-i õiguse paremaks rakendamiseks. VS-is ei ole praegu
sätestatud identifitseerimisnõuetest üksikerandi andmise võimalust. Eelnõu kohaselt võib PTA
vabastada veiste, sigade, lammaste ja kitsede kinnist ettevõtet käitavad ettevõtjad ning sigu,
lambaid ja kitsi kultuurilisel, vabaajategevusega seotud ja teaduslikul eesmärgil ning veiste
puhul ka ajaloolistel põhjustel või spordiga seotud eesmärgil pidavad ettevõtjad üldiste
identifitseerimisnõuete täitmisest. Kinnine ettevõte on EL-i loomatervise määruse definitsiooni
kohaselt vabatahtlikkuse alusel loodud alaline, geograafiliselt piiritletud ettevõte, mis on
loomade liikumiseks heaks kiidetud ja kus loomi peetakse või aretatakse näitusteks, hariduse
eesmärgil, liigi säilitamiseks või uurimistööks, loomi peetakse suletud ruumides ja eraldatuna
ümbritsevast keskkonnast ning loomade suhtes kohaldatakse loomatervise seire- ja
bioturvameetmeid.
Praegu on PTA Eestis heaks kiitnud ainult ühe kinnise ettevõtte – Tallinna Loomaaia. Lisaks
on Eestis veel ettevõtteid, kus loomi avalikult näidatakse, kuid neid ei saa pidada kinnisteks
ettevõteteks. Siiski ei ole välistatud, et sellise loa taotlejaid lisandub. Hoolimata sellest, et
praegu on nende ettevõtete arv väike, kellel on õigus saada erand, tuleb riigil tagada erandi
andmise võimalus. Tallinna Loomaaias peetakse veiseid, hobuslasi, lambaid, kitsi, kaamellasi
ja hirvlasi, kes tuleb üldiste nõuete kohaselt märgistada. Kuna need loomad on juba loomaaia
vajadusi ja nõudeid arvestades märgistatud ja nende liikumine on suure kontrolli all, siis ei ole
vajadust rakendada topelt nõudeid.
PTA võib anda tarneahela ettevõtjatele nõusoleku jätta täitmata sigade identifitseerimise
kohustus, kui kõnealuseid loomi kavatsetakse vedada selle tarneahela raames Eesti
territooriumil, tingimusel, et muude jälgitavusmeetmete rakendamisega tagatakse nende
loomade täielik jälgitavus. Kinnise tarneahela võimalust Eestis praegu taotletud ei ole.
Tavapäraselt on kohustus märgistada sead sünniettevõtte numbriga selles farmis, kus nad
sündisid. Tarneahel on määruse (EL) 2019/2035 kohaselt integreeritud tootmisahel, millel on
loetellu kantud taudide puhul ühtne tervisestaatus ning mis koosneb koostöövõrgust, kuhu
kuuluvad pädeva asutuse heaks kiidetud spetsialiseerunud ettevõtted, mille vahel sigu
tootmistsükli lõpetamiseks veetakse. See tähendab, et samal põllumajandustootjal võib olla
mitu erineva registrinumbriga pidamiskohta, mille vahel võib PTA nõusolekul vedada loomi
ilma märgistamata, aga kui loomad tarneahelast välja viiakse, näiteks tapamajja, siis
märgistatakse nad selle pidamiskoha numbriga, milles neid viimati peeti. Nõusolek antakse
määruse (EL) 2019/2035 kohaselt, kui pidamiskohad on sama loomatervise alase staatusega ja
ettevõte tagab oma pidamiskohtade vahelisel liikumisel sigade jälgitavuse muul viisil.
PTA võib anda nõusoleku kasutada lihtsustatud identifitseerimismeetodit selliste hobuslaste
puhul, keda kavatsetakse vedada tapamajja ning kelle kohta ei ole kogu eluea jooksul antud
välja kehtivat EL-i loomatervise määruse artikli 110 lõike 1 punkti a kohast
identifitseerimisdokumenti, nn hobusepassi. Sellised hobuslased võivad olla alla 12 kuu
vanused ja nende liikumine sünniettevõttest Eesti asuvasse tapamajja peab olema katkematult
jälgitav. Hobuslased tuleb sellisel juhul vedada otse tapamajja ning selle veo ajal peavad nad
olema individuaalselt identifitseeritud mikrokiibi, tavalise või elektroonilise kõrvamärgi või
sõrgatsile kinnitatava tavalise või elektroonilise tähisega, mis on loetletud määruse (EL)
2019/2035 III lisas. Eestis ei ole hobuste tapmine lihaks tavapärane, seda eriti alla aastaste
hobuste puhul, ning hobuslaste kohta väljastatakse alati nõuetekohases korras
identifitseerimisdokument. Seega on tegemist EL-i õigusest tuleneva võimalusega, mis tuleb
seadusega tagada, kuid mille kasutamist praktikas on vähe ette näha.
Eelnõu § 1 punktiga 20 täpsustatakse VS-i § 31 pealkirja.
16
Kehtiv pealkiri „Põllumajandus- ja vesiviljeluslooma kohta arvestuse pidamine“ muudetakse ja
edaspidi on nimetatud paragrahvi pealkiri „Peetava maismaa- ja vesiviljeluslooma kohta
arvestuse pidamine“. EL-i loomatervise määruse artikli 84 kohaselt on maismaaloomade
pidamise või loomse paljundusmaterjali kogumise, tootmise, töötlemise või säilitamise
ettevõtteid käitavad ettevõtjad kohustatud oma ettevõtted registreerima sama määruse artikli 93
kohaselt. Muud kui loomse paljundusmaterjali ettevõtteid käitavatele ettevõtjatele (ettevõtjad,
kes käitavad artikli 93 kohaselt registreerimisele või artikli 97 lõike 1 kohaselt heakskiitmisele
kuuluvaid ettevõtteid) kehtib kohustus EL-i loomatervise määruse artikkel 102 alusel pidada
ettevõttes peetavate loomade kohta arvestust. Kuna peetavate maismaaloomade hulka kuuluvad
ka muud loomad peale põllumajandusloomade – näiteks koerad, kassid ja valgetuhkrud, kui
sellist liiki loomi peetakse muul eesmärgil kui lemmikloomana – on selguse huvides asjakohane
paragrahvi pealkiri korrigeerida.
Eelnõu § 1 punktiga 21 muudetakse VS-i § 31 lõiget 4.
Sättega täpsustatakse lõikes toodud volitusnormi ulatust. Kehtivas sättes on ministri pädevuses
kehtestada erandite kohaldamise ning erandi kohaldamise taotlemise ja taotluse lahendamise
kord kõigi erandite puhul, mida võib EL-i loomatervise määruse kohaselt kehtestada kas riik
või pädev asutus. Sätte lisamise eesmärk on rakendada EL-i õigusest tulenevat paindlikkust.
Tulenevalt üldisest eesmärgist vähendada bürokraatiat soovitakse eelnõuga anda PTA-le
kaalutlusõigust, jättes edaspidi ministrile õiguse ainult nende erandite kohaldamise ning erandi
kohaldamise taotlemise ja taotluse lahendamise korra kehtestamiseks, mis on riigi pädevuses
olevad üldised erandid. Pädeva asutuse õigus otsustada erandi kohaldamise üle üksikjuhtumina
on sätestatud eelnõu punktis 18 (uues VS-i §-s 301). Seetõttu muudetakse § 31 lõikes 4 viiteid,
edaspidi on volitusnormis viited ainult EL-i loomatervise määruse artiklitele 41, 48, 59, 60 ja
62. Ministri määrusega võib edaspidi loomagrupi või kõigi seda liiki loomade suhtes lubada
loomaliigile tavaliselt kohustusliku identifitseerimisvahendi asendada alternatiivse
identifitseerimisvahendiga või lubada hobune teatud tingimustel märgistamata jätta.
Volitusnorm on lisatud võimalusena, kuna määruses (EL) 2019/2035 sätestatud erandi
kohaldamise vajadus võib ajas muutuda. See sõltub näiteks nende ettevõtete või loomagruppide
olemasolust, mille puhul erandit võib kohaldada, või sektori soovist erandit kohaldada. Praegu
seda volitusnormi kasutatud ei ole, sest loomapidajad ei ole sellekohaseid taotlusi esitanud.
Eelnõu § 1 punktiga 22 muudetakse ja sõnastatakse uuesti VS-i § 32.
Paragrahvi reguleerimisese jääb osaliselt samaks, paragrahvis sätestatakse lemmikloomade
kohta arvestuse pidamise nõuded.
Kehtiva VS-i § 32 kohaselt ei ole Eestis peetavate koerte, kasside ja valgetuhkrute elektroonne
identifitseerimine kohustuslik ning nende liikumisel teise liikmesriiki ärilisel või mitteärilisel
eesmärgil peavad nad olema märgistatud vastavalt määruse (EL) nr 576/2013 või määruse (EL)
2019/2035 nõuetele. Kuna määrus (EL) nr 576/2013 muutub kehtetuks 21. aprillil 2026, toimub
praegu EL tasandil määrust (EL) nr 576/2013 asendavate õigusaktide menetlemine. Nende
õigusaktide jõustumine on planeeritud 22. aprillist 2026. Sellest erinevalt sätestatakse eelnõu §
1 punktis 12 (VS-i § 30 lg 11) koera, kassi ja valgetuhkru pidaja, sealhulgas kaubanduslikul või
eriülesannete täitmise eesmärgil sellist liiki looma pidaja kohustus korraldada oma looma
identifitseerimine mikrokiibiga. Nimetatud loomade kohta arvestuse pidamise nõuded on
eelnõu kohaselt edaspidi sätestatud VS-i §-s 32. Arvestust koerte, kasside ja valgetuhkrute
kohta peab edaspidi KOV-ide asemel Eesti riik.
Koerte, kasside ja valgetuhkrute mikrokiibiga identifitseerimise ning registreerimise kohustus
võib endast kujutada teatud ulatuses omandipõhiõiguse riivet, samas ei sea see piiranguid isiku
õigusele ja vabadusele lemmiklooma pidada. Põhiseaduse (edaspidi PS) § 32 sätestab
17
omandipõhiõiguse. Omandipõhiõigus on olemuselt vabadusõigus ning see annab isikutele
iseseisvuse ja vabaduse oma elu iseseisvalt korraldada. Omandipõhiõigusega on kaitstud vara
omanikule kuuluvana (omandiõigus) nii ise kui ka selle vaba valdamine, kasutamine ja
käsutamine. PS-i § 32 lõike 2 teine lause näeb omandiõiguse piiramiseks ette lihtsa
seadusereservatsiooni. Lihtne seadusereservatsioon tähendab, et üldjuhul võib omandiõigust
piirata mis tahes eesmärgil, mis ei ole PS-iga vastuolus15. Formaalselt peavad omandiõiguse
kitsendused tulenema seadusest. Omandipõhiõiguse kitsendused ei tohi olla
ebaproportsionaalsed ega piirata omanikke ebamõistlikult. Kuna saavutatav eesmärk on
loomade jälgitavuse tagamine ning lemmiklooma tervise ja heaolu kaitse ning see eesmärk on
õiguspärane, siis on teatav riive õigustatud. Riive on ka loomaomanike huvides, sest võimaldab
neil oma omandit paremini kaitsta ja lahti pääsenud looma üles leida. Kaalutud võimalike
mitteregulatiivsete ja regulatiivsete lahenduste võrdlev analüüs ja järeldused esitati VTK-s.
Praegu on lemmikloomade registreerimine ja nende kohta arvestuse pidamise süsteem
killustunud KOV-ide erinevate andmekogude vahel ning osas KOV-ides puudub elektrooniline
arvestuse pidamine üldse. Mitteregulatiivsed võimalused ei ole ootuspärast tulemust andnud.
Seetõttu on vajalik kehtestada loomapidajatele uued kohustused. Koera, kassi ja valgetuhkru
identifitseerimis- ja registreerimiskohustus aitab kaasa loomade jälgitavuse tagamisele ning
parema loomatervise ja -heaolu saavutamisele ning on seega sobiv meede. Identifitseerimis- ja
registreerimiskohustus on vajalik, kuna eelnimetatud eesmärki ei ole võimalik saavutada mõne
teise isikut vähem koormava abinõuga, mis on vähemalt sama efektiivne kui esimene. Riive on
mõõdukas, sest legitiimse eesmärgi olulisus kaalub üles piirangu intensiivsuse loomaomaniku
jaoks. Kokkuvõtvalt saab järeldada, et muudatustega kavandatav omandipõhiõiguse riive on
vastavuses proportsionaalsuse põhimõttega, sest rakendada kavandatavad meetmed on sobivad,
vajalikud ja mõõdukad.
Koerte, kasside ja valgetuhkrute jälgitavuse kohustuse rikkumise tuvastamisega seotud
karistusmäärasid (VS § 98) kehtivate nõuetega võrreldes ei muudeta. Kehtima jääb looma
identifitseerimise ja registreerimise kohustuse täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmise
eest trahvimäär kuni 200 trahviühikut ning kui rikkumise on toime pannud juriidiline isik,
karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot. Need maksimaalsed trahvimäärad kehtivad kõikide
loomade jälgitavuse nõuete rikkumise korral. Järelevalvet nõuete täitmise üle teeb PTA. Oma
menetluses ja trahvide määramisel lähtub PTA proportsionaalsuse põhimõttest.
Proportsionaalsuse põhimõte tähendab, et isegi kui rikkumine on formaalselt olemas, et tohi
järelevalveasutus reageerida automaatselt või ülemäära karmilt, vaid peab valima olukorrale
vastava, võimalikult leebe, kuid tõhusa meetme. Seni on rikkumisi tuvastatud enamasti
juriidilistel isikutel ja nende puhul lähtutakse nende rahalisest seisust, rikkumise ulatusest,
rikkumise olulisusest ja isiku varasemast käitumisest. Füüsiliste isikute puhul on peamine
eesmärk, et lemmikloomad oleksid kiibistatud, nende kohta oleksid andmed registris olemas ja
esitatud andmed oleksid õiged. Sellisel rikkumise tuvastamisel saab teha kõigepealt
meeldetuletuse ning seejärel ettekirjutuse koos tähtajaga rikkumise lõpetamiseks ja seda
vajadusel koos sunnirahahoiatusega. Sunniraha ei ole karistus, vaid meede, millega saab
sundida inimest rikkumist lõpetama. Rahatrahve määratakse vaid väärteomenetluse läbiviimisel
ning lemmikloomapidajate puhul ei ole väärteomenetluse alustamine ainuüksi jälgitavuse
nõude täitmata jätmise või ajakohastamata registriandmete tuvastamise korral üldjuhul
põhjendatud ning proportsionaalne. Enne väärteomenetluse alustamist kohaldatakse leebemaid
riikliku järelevalve meetmeid, milleks on nii ettekirjutus kui vajadusel haldussunnivahendid.
Vahemikus 2024-2025 on PTA tuvastanud VS-iga kehtestatud nõuete rikkumisi koerte, kasside
ja valgetuhkrute pidamisel 936 korral. Need on seotud marutaudivastase vaktsineerimise ja/või
15 RKPJKo 17.04.2012, 3-4-1-25-11, p 37
18
jälgitavuse nõuete rikkumisega nimetatud liikide pidamisel, kuid enamik neist rikkumistest on
seotud marutaudivastase vaktsineerimise nõude täitamata jätmisega. Ettekirjutusi tehti sel
perioodil 486 korral. Juhtumeid, kus loomapidaja ei kõrvaldanud rikkumisi vabatahtlikult enne
ettekirjutuse tähtaja möödumist ning mille tõttu rakendati sunniraha, on kokku 50, kogusummas
11 245 eurot. Sunniraha määramise statistika 2024-2025 aastate jooksul on järgmine:
Kuni 100 eurot 22 korral
101-500 eurot 25 korral
600 1 korral
700 1 korral
2000 1 korral
2000 euro suurune sunnirahahoiatus on määratud juriidilisele isikule, kuna väiksemad summad
(100-200 eurot) ei ole juriidilistele isikutele olnud piisavalt mõjusad. Samuti, kui isik
ettekirjutuse täidab ja sunniraha rakendamise otsuse vaidlustab, siis need vaided on PTA
enamasti rahuldanud ning sunniraha on tühistatud. Seda põhjusel, et järelevalve eesmärk ei ole
isikute karistamine, vaid nende õiguskuuleka käitumise saavutamine. Neist juhtumitest on
väärtegusid algatatud ühel korral, mille puhul isik ei järginud määruse (EL) 2020/688 artikliga
71 kehtestatud nõudeid ning toimetas koeri teise liikmesriiki ilma tervisesertifikaadita. Selle
juhtumi puhul rakendati rahatrahvi 2000 eurot.
Loomapidamisega kaasnevad kohustused ja vastutus. Näiteks kõikide koera, kassi ja
valgetuhkru pidajate kohustus on vaktsineerida oma loom marutaudi vastu vähemalt kord iga
kahe aasta tagant. Lemmiklooma võtmisel tuleb arvestada nii selleks kui ka muude
loomapidamiseks vajalike kuludega. Isik peab juba lemmiklooma võttes arvestama, et tal oleks
võimalust ja vahendeid, sh rahalisi, nende kohustuste täitmiseks, sõltumata sellest, kus isik elab
või mitut looma ta on otsustanud pidada. Järelevalvemenetluse käigus rikkumiste tuvastamisel
otsustab PTA, millised on sobilikud meetmed. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium on
ette valmistamas üle-eestilist kiibistamise ja registreerimise kampaaniat, mis aitaks
loomapidajatele uute nõuetega kaasnevat täiendavat koormust leevendada. PTA teeb koostööd
loomakaitseorganisatsioonidega ning kohalike omavalitsustega, et võimalusel toetada
loomapidajaid nende loomade nõuetekohasel pidamisel. Kui isik ei tule toime loomapidamisega
ja sellega seoses pannakse ohtu looma elu ja tervis, võib PTA äärmuslikel juhtudel rakendada
asendustäitmist ning looma nõuetekohase pidamisega seotud kohustuse loomapidajalt
täitmiseks üle võtta. Alati tuleb arvestada konkreetse juhtumi puhul rikkumise olulisust ja
asjaolusid ning kohaldada proportsionaalset meedet. Lemmikloomade puhul on järelevalve
vihjepõhine, riskipõhist järelevalvet lemmikloomade pidamisel PTA ei rakenda.
Kuna kehtiva õiguse kohaselt on koerte ja kasside kiibistamise ja registreerimise nõude
kehtestamine KOV-ide korraldada vastava eeskirja kehtestamisega, siis KOV-id oma
järelevalve käigus lähtuvad rikkumiste menetlemisel ja karistuste määramisel kohaliku
omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) alusel kehtestatud karistusmääradest. KOKS § 663
kohaselt on koerte ja kasside pidamise eeskirjade rikkumise eest karistusmäär (rahatrahv) kuni
200 trahviühikut, kui rikkumise korral on ettevaatamatusest põhjustatud varaline kahju või
inimesele tervisekahjustus.
Paragrahvi 32 lõike 1 kohaselt peetakse koera, kassi ja valgetuhkru kohta, sealhulgas sellist
liiki kaubanduslikul või eriülesannete täitmise eesmärgil peetava looma kohta arvestust
loomade registris.
19
Kehtiva õiguse kohaselt peavad KOV-id korraldama koerte ja vajadusel teiste lemmikloomade
kohta arvestuse pidamist oma haldusterritooriumil. Eesti 78 KOV-ist 67 on 2025. aasta jaanuari
seisuga lemmikloomade kohta arvestuse pidamise tehnilise keskkonna kasutamiseks sõlminud
lepingu elektroonse andmekogu ehk lemmikloomaregistri tehnilise keskkonna teenuse
pakkujaga (6616 IT ettevõttega Spin TEK AS17 (edaspidi Spin TEK), 618 Eesti Loomaarstide
Koja (edaspidi ELK) lemmikloomaregistriga19). Viiel KOV-il on sõlmitud leping mõlema
teenusepakkujaga. Lisaks on tõukoeri võimalik kanda Eesti Kennelliidu (edaspidi EKL)
tõuregistrisse. EKL-i tõuregister on veebis kättesaadav ja otsingu tegemiseks kasutatav kõigile
soovijatele, kuid ükski KOV seda andmekogu lemmikloomade kohta arvestuse pidamiseks ei
kasuta ning kummagi teenusepakkuja andmekogu sellega liidestatud ei ole. Samuti säilitatakse
selles registris koera kasvataja andmed, kuid mitte tegeliku pidaja andmed, mistõttu sealsed
andmed ei ole ka KOV-i ülesannete täitmisel asjakohased. Lemmikloomaregistri teenust
kasutavates KOV-ides on lisaks koerte ja mõnel juhul ka kasside kiibistamise kohustuse
nõudele vaja kiibistatud looma ja tema pidaja andmed kanda kumbagi eelnimetatud registrisse.
Oma haldusterritooriumil peetavate lemmikloomade kohta ühiskasutust võimaldavas
elektroonses andmekogus arvestuse pidamine puudub 12 KOV-il. Vaatamata sellele, et mõnes
neist KOV-idest on koerte ja kasside pidamise eeskirjaga ettenähtud kiibistatud lemmiklooma
ja tema pidaja andmete kandmine andmekogusse (üleriigilises) lemmikloomade registris, ei ole
neil KOV-idel ligipääsu registrisse kantud lemmikloomade ja nende pidajate andmetele, kuna
puudub leping lemmikloomaregistriga ja seetõttu ei ole võimalik KOV-il kiibistatud
lemmikloomade kohta ka arvestust pidada. Kuigi teoreetiliselt on võimalik nii paberkandjal kui
ka mõnes arvutiprogrammis (näiteks Exceli tabelit kasutades) arvestust pidada selliselt, et
loomapidaja isikuandmete töötlemine toimuks süsteemselt ja isikuandmete kaitse üldmääruse20
nõuete kohaselt, on see küllalt keerukas ja ametnike tööaja kasutuse mõttes tõenäoliselt
ebaefektiivne ja ebamugav.
On oluline, et KOV-id kasutaksid sellist elektroonilist andmekogu, millele pääsevad ligi ka
teised KOV-id, järelevalveametnikud, veterinaararstid ning varjupaigad, et pidaja juurest lahti
pääsenud mikrokiibiga märgistatud looma pidajat oleks võimalik lihtsalt ja kiirelt tuvastada,
vaatamata sellele, millisest Eesti piirkonnast loom leitakse. See pole aga võimalik, kui KOV-i
andmekogule on ligipääs olemas vaid KOV-il endal. Just sel põhjusel on tähtis elektroonilise
andmekogu kasutuselevõtt kõigis KOV-ides ning KOV-ide kasutatavate andmekogude ühtse
üleriigilise süsteemina toimimine. See eeldab kõikide KOV-ide omavahelist koostööd, mis
aastate vältel ei ole senini tulemust andnud. KOV-id, kaasates selleks Eesti Linnade ja Valdade
Liitu (edaspidi ELVL) ja loomakaitseorganisatsioonid on aastaid avaldanud soovi, et
kehtestataks riiklik nõue lemmikloomade kiibistamiseks ja loodaks riigile kuuluv
lemmikloomaregister lemmikloomade kohta arvestuse pidamiseks. Eelnõu kohaselt tullakse
sellele soovile vastu ning luuakse riigi lemmikloomaregister PRIA põllumajandusloomade
registri juurde.
Nende liikide kindlakstegemiseks, kelle pidamisel hakkab kehtima üleriigiline kohustus loom
kiibistada ja eespool nimetatud registris registreerida, on arvestatud järgneva teabega. Võttes
arvesse olemasolevaid andmeid, mille põhjal koer on ligi veerandis ja kass ligi kolmandikus
Eesti kodudest ning kokku on neid müüdud lemmikloomasööda põhjal ~544 000 isendit
16 Kadri Kabeli e-mail Spin TEK AS infomeilile 7.01.2025 17 Spin TEK AS. LLR Lemmikloomaregister, 2025. https://www.llr.ee/ 18 Kadri Kaugeranna kõne Julia Abramile 04.05.2023 19 Eesti Loomaarstide Koda. Eesti Lemmikloomaregister, 2025. http://lemmikloomaregister.ee/ 20 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/679, 27. aprill 2016, füüsiliste isikute kaitse kohta
isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta
(isikuandmete kaitse üldmäärus)
20
(243 500 koera ja 300 400 kassi)21. Eeldusel, et iga KOV-i andmekogus registreeritud
lemmikloom on unikaalne, ega esine samaaegselt mõlemas registris, on Eestis kiibistatud ja
registreeritud vähem kui 50% kassidest ja koertest. Tegelik seis on siiski veelgi kehvem, sest
osa KOV-e ja loomapidajaid on registreerinud sama lemmiklooma mõlemas andmekogus.
Samuti selgub neist andmetest, et kuigi Eestis peetakse kasse enam kui koeri, on kasse koertest
vähem registreeritud.
Tabel 1 Registreeritud lemmikloomade arvud liikide kaupa 10. jaanuari 2025. a seisuga ELK
ja Spin TEK andmetel*
Looma liik
Loomade arv
ELK-s
Loomade arv
Spin TEK-is
Liigi esindajaid
kokku
Koer 58 556 95 100 153 656
Kass24 739 90 100 114 839
Valgetuhkur272
272
Roomajad1
1
Küülik46
46
Lind13
13
Nasua4
4
Kilpkonn5
5
Kala3
3
Määramata9
9
Loomi kokku: 83 648 185 200 268 848
*Andmete hulgast on eemaldatud registreeritud põllumajandusloomade arvud.
Varjupaikadesse sattuvate uut kodu otsivate lemmikloomade liigilise koosluse22,23 põhjal
selgub, et varjupaika jõuavad peamiselt kassid, vähemal määral ka koerad, kuid siiski
sagedamini võrreldes muude liikidega. Võimalik, et koeri jõuab varjupaikadesse vähem just
nimelt selle pärast, et enamikus KOV-ides on koerte kiibistamine tehtud kohustuslikuks ja
leitud koera pidajat on võimalik hõlpsalt tuvastada. Kuigi ligi pooltes KOV-ides on kasside
kiibistamine reguleeritud, on see paljudes neist jäetud loomapidajale vabatahtlikuks ning
enamik kasse on eeldatavasti just seetõttu kiibistamata. Kassi lahtipääsemise korral on
keeruline, kui mitte võimatu, tema pidajat tuvastada, kuna toakassidel puudub tõenäoliselt ka
kaelarihm pidaja kontaktandmetega. Arvestades veel, et kasse peetakse arvuliselt rohkem kui
koeri, ei ole liiast järeldada, et see on ka üks põhjus, miks neid on varjupaikades rohkem. 67
KOV-i on juba praegu koerte ja kasside pidamise eeskirjaga pannud loomapidajale kohustuse
kiibistada oma koer, mistõttu on asjakohane koerte kiibistamisega jätkata, lisades
kohustuslikult kiibistatavate liikide hulka kassid ja kehtestada see kohustus üle riigi. Koerad ja
kassid koos valgetuhkrutega on Eestis registreeritud lemmikloomade arvu poolest enim
peetavad loomaliigid. Samuti kehtivad nende liikide puhul liikmesriikides ja kolmandasse riiki
liikumisel ühtsed EL-i nõuded, sealhulgas kohustus loom mikrokiibiga märgistada ja
loomapidaja kohustus omada looma pidamise korral lemmikloomapassi. Seetõttu on
asjakohane viia Eesti nõuded kooskõlla EL-i õigusaktide nõuetega, sealhulgas määrusega (EL)
nr 576/2013, ning kehtestada sarnaselt koera ja kassi pidamise puhul kehtiva kiibistamise ja
registreerimise kohustusele sama nõue ka valgetuhkru pidamise korral. Kuigi määrus (EL) nr
576/2013 muutub kehtetuks 21. aprillil 2026, menetletakse praegu seda määrust asendavaid EL
21 FEDIAF EuropeanPetFood. Annual report, 2024. https://europeanpetfood.org/about/annual-report/ 22 Tartu Koduta Loomade Varjupaiga koduleht. Statistika, 26.09.2024.
https://loomadevarjupaik.eu/varjupaik/statistika/ 23 Varjupaikade MTÜ koduleht. Tähtsad numbrid ja dokumendid, 26.09.2024. https://varjupaik.ee/varjupaikade-
mtu/tahtsad-numbrid-ja-dokumendid
21
õigusakte, mis jõustuvad 22. aprillist 2026. Nende õigusaktide kavandite põhjal jätkub koerte,
kasside ja valgetuhkrute kiibistamise nõude rakendamine nende lemmikloomadega reisimisel.
Eelnõu kohaselt tehtava muudatusega sätestatakse VS-i § 32 lõikes 1, et edaspidi peetakse
arvestust koerte, kasside ja valgetuhkrute kohta loomade registris, kuhu luuakse selleks tarbeks
riigi lemmikloomaregister. Selle muudatusega leevendatakse varasemalt KOV-idele
kehtestatud nõudeid lemmikloomade kohta arvestuse pidamisel. Nimelt võtab riik eelnõu
kohaselt KOV-idelt arvestuse pidamise kohustuse üle ja loob ühtsetel alustel toimiva
andmekogu (riigi lemmikloomaregister), et lahendada eespool kirjeldatud probleeme.
Paragrahvi 32 lõike 2 kohaselt tuleb loomade registris registreerida ka selline Eestis peetav
koer, kass ja valgetuhkur, kes on Euroopa Liidu liikmesriigist sisse toodud või Eestisse
toimetatud. Tähtaeg nende loomade registreerimiseks on üks kuu, kui loomapidaja on
välismaalane välismaalaste seaduse tähenduses ning kolm kuud, kui tegu on EL-i kodanikuga
Euroopa Liidu kodaniku seaduse tähenduses. Nimetatud tähtajad loomade registreerimise kohta
on kooskõlas nii välismaalaste seaduses24 (§ 121 lõiked 1 ja 2) kui Euroopa Liidu kodaniku
seaduses25 (§ 7 lg 2) sätestatud tähtaegadega, mille jooksul kõnealused isikud peavad oma
elukoha registreerima rahvastikuregistri seaduses sätestatud korras. Mõistlik on ette näha, et
loomade registris registreerimise tähtaeg on seotud isiku elama asumisega Eestis ning enda
elukoha andmete registreerimisega rahvastikuregistris.
Koera, kassi ja valgetuhkru registreerimise kord on vaja kehtestada ka nende loomade
kaubanduslikul eesmärgil liikumise korral. Kauplemisel tehakse veterinaarjärelevalvet ja
veterinaarkontrolli Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2017/62526 sätestatud
nõuete kohaselt. Loomad, kellega kaubeldakse, peavad seega vastama veterinaarnõuetele.
Sellisel puhul on loomaga kaasas loomatervise sertifikaat, mis vastab komisjoni
rakendusmääruse 2021/40327 I lisa 61. peatükis esitatud "CANIS-FELIS-FERRETS-INTRA"
näidisele EL-i liikmesriikide vaheliseks liikumiseks või II lisa 38. peatükis esitatud näidisele
CANISFELIS-FERRETS EL-i toomiseks. Nimetatud sertifikaat vormistatakse liikmesriikide
pädevaid asutusi ühendavas Euroopa Komisjoni kaubanduse kontrolli- ja ekspertsüsteemi
veebiplatvormi elektroonilises infosüsteemis TRACES (edaspidi TRACES). Loomatervise
sertifikaadile märgitakse lisaks looma andmetele ka liigutava (ehk saatja) ja vastuvõtva (ehk
saaja) ettevõtja andmetele ka lähetamise kuupäev, sihtriik ja aadress sihtriigis, kuhu loomad
toimetatakse. Loomapidaja (ettevõtja loomatervise määruse artikli 4 punkti 24 mõistes) peab
korraldama selle looma registreerimise viivitamata arvates looma jõudmisest sihtkohta, aga
mitte hiljem kui kolme päeva jooksul sihtkohta jõudmise päevast arvates.
24 RT I, 17.04.2025, 13 25 RT I, 17.04.2025, 19 26 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2017/625, 15. märts 2017, mis käsitleb ametlikku kontrolli ja muid
ametlikke toiminguid, mida tehakse eesmärgiga tagada toidu- ja söödaalaste õigusnormide ning loomatervise ja
loomade heaolu, taimetervise- ja taimekaitsevahendite alaste õigusnormide kohaldamine, millega muudetakse
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EÜ) nr 999/2001, (EÜ) nr 396/2005, (EÜ) nr 1069/2009,
(EÜ) nr 1107/2009, (EL) nr 1151/2012, (EL) nr 652/2014, (EL) 2016/429 ja (EL) 2016/2031, nõukogu määruseid
(EÜ) nr 1/2005 ja (EÜ) nr 1099/2009 ning nõukogu direktiive 98/58/EÜ, 1999/74/EÜ, 2007/43/EÜ, 2008/119/EÜ
ja 2008/120/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EÜ)
nr 854/2004 ja (EÜ) nr 882/2004, nõukogu direktiivid 89/608/EMÜ, 89/662/EMÜ, 90/425/EMÜ, 91/496/EMÜ,
96/23/EÜ, 96/93/EÜ ja 97/78/EÜ ja nõukogu otsus 92/438/EMÜ (ametliku kontrolli määrus) 27 Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2021/403, 24 märts 2021, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määruste (EL) 2016/429 ja (EL) 2017/625 rakenduseeskirjad seoses teatavatesse kategooriatesse
kuuluvate maismaaloomade ja nende paljundusmaterjali saadetiste liitu toomiseks ja liikmesriikidevaheliseks
liikumiseks kasutatavate loomatervise sertifikaatide näidiste ja loomatervise/ametlike sertifikaatide näidistega,
selliste sertifikaatidega seotud ametliku sertifitseerimisega ning tunnistatakse kehtetuks otsus 2010/470/EL (EMPs
kohaldatav tekst)
22
Kehtiva õiguse kohaselt puudub riiklik kohustus teatud tähtajaks oma koer, kass või
valgetuhkur registreerida. Uute nõuete kehtestamisega on vaja tagada, et teisest riigist Eestisse
oma lemmikloomaga reisides ja siia elama jäädes oleks ka nende lemmikloomade kohta
võimalik arvestust pidada ja nende loomade jälgitavus oleks tagatud. Lühiajalisele puhkuse-
või tööreisile lemmikloomaga tulles ei ole vaja oma lemmiklooma loomade registris
registreerida, kuid Eestisse elama jäädes on oluline, et looma oleks tema kadumamineku ja
seejärel leidmise korral võimalik tagastada tema pidajale. See ei ole võimalik, kui loom ei ole
registreeritud ja tema pidaja andmetega seotud. Nii lemmiklooma kui ka tema pidaja huvides
on, et lemmikloom oleks registreeritud. Välismaalt Eestisse koera, kassi ja valgetuhkruga
reisides peab nimetatud loom olema märgistatud mikrokiibiga, tal peab olema kehtiv
tervisesertifikaat või EL lemmikloomapass. Andmed nii EL-i kodaniku, välisriigi elaniku kui
ka Eesti elaniku/kodaniku lemmiklooma kohta kustutatakse registrist, kui loom viiakse püsivalt
Eestist välja ja selle kohta on esitatud andmed riigi lemmikloomaregistrisse.
Paragrahvi 32 lõike 3 kohaselt peetakse loomade registris arvestust ka teist liiki lemmiklooma
kohta, kui lemmikloomapidaja soovib oma lemmiklooma loomade registris registreerida.
Kuna eelnõu üks eesmärk on toetada KOV-ide ja varjupaikade tegevust hulkuvate loomadega
tegelemisel, on oluline, et loomapidajal oleks vabatahtlikult võimalik registreerida lemmikloom
ka sellisest liigist, keda on võimalik kiibistada ja keda varjupaikadesse ka jõuab (peamiselt
väikeimetajad nagu rotid ja küülikud). Samuti on seda peetud oluliseks VTK tagasiside põhjal.
Lisaks on praegustes KOV-ide lemmikloomaregistrites registreeritud muud liiki lemmikloomi,
kelle registreerimiseks on loomapidajad soovi avaldanud. Nende loomade kohta arvestuse
pidamine jätkub riigi lemmikloomaregistris.
Paragrahvi 32 lõikes 4 sätestatakse koera, kassi ja valgetuhkru pidaja ning VS-i § 32 lõikes 3
nimetatud teist liiki lemmiklooma pidaja kohustus esitada oma peetava looma ning enda kohta
andmed loomade registrisse kandmiseks käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud
õigusaktis sätestatud korras. Pärast lemmikloomale mikrokiibi paigaldamist on vaja
lemmiklooma ja tema pidaja andmed registreerida riigi lemmikloomaregistris. Teatud andmete
esitamise eest lasub vastutus loomapidajal. Nende andmete hulka kuuluvad muu hulgas looma
nimi ja sünniaeg, mille õigsuse eest saab vastutada vaid loomapidaja. Kuigi veterinaararst
korraldab nende andmete registreerimise, ei saa ta nende andmete õigsuse eest vastutada.
Rakendusaktidega on kavandatud sätestada täpne nimekiri andmetest, mille esitab registrisse
kandmiseks loomapidaja, sealhulgas nende andmete esitamise ja ajakohastamise tähtaeg ning
vastutuse ulatus andmete õigsuse eest.
Paragrahvi 32 lõikega 5 sätestatakse nõue, et varjupaika sattuvate loomade, eelkõige koera,
kassi ja valgetuhkru kohta tuleb esitada andmed riigi lemmikloomaregistrisse, et oleks tagatud
loomade jälgitavus ajavahemikul (vähemalt kaks nädalat ehk 14 päeva), mil KOV korraldab
hulkuvate loomade pidamist. Hulkuvate loomade püüdmist, pidamist, nende omaniku
kindlakstegemist ja hulkuvate loomade hukkamist, mida korraldab kohaliku omavalitsuse
üksus oma haldusterritooriumil, reguleeritakse Vabariigi Valitsuse 16. aprilli 2002. a
määrusega nr 130.28 Loomade jälgitavuse osana on oluline teada, kes looma tema sünnist
surmani peab, mistõttu looma lahtipääsemine tema pidaja juurest ja ajutine varjupaigas
pidamine on samuti oluline loomade registris sündmusena ära märkida. Kuna hulkuva looma
varjupaika viimisel ei pruugi olla võimalik looma omanikku kindlaks teha, siis loomapidajate
vahetumise protsess peab olema selge. Juhul kui varjupaika sattunud looma omanikku kahe
nädala jooksul kindlaks ei tehta, loom kas eutaneeritakse või läheb loomapidamisõigus üle
28 RT I, 11.12.2021, 19
23
varjupaigale või uuele omanikule. Varjupaigas 14-päevasel ajavahemikul looma pidamise
kohta kantakse andmed nii-öelda varjupaiga moodulisse. Kui pärast seda ajavahemikku on
looma võimalik kauem varjupaigas pidada, jääb loom varjupaika edasi ja sellisel juhul kantakse
loom varjupaiga kui uue loomapidaja nimele. Varjupaiga moodulisse kantakse andmed looma
leiukoha ja -kuupäeva kohta, andmed varjupaiga kohta, kus looma peetakse, ning andmed tema
edasise saatuse kohta (tagastamine loomapidajale, eutanaasia, varjupaiga või uue omaniku
nimele kandmine ja muud sellised sündmused), mis tagab loomast järjepideva ülevaate ehk
jälgitavuse looma kohta.
Paragrahvi 32 lõike 6 kohaselt tagab iga järgmine koera, kassi ja valgetuhkru pidaja ning muu
lemmiklooma pidaja, et registris registreeritud lemmiklooma pidava isiku vahetus
registreeritakse loomade registris. Vana loomapidaja ehk registreeritud loomapidaja on
kohustatud kaasa aitama loomapidaja vahetumise registreerimisele, sealhulgas kinnitama
looma üleandmise. Vastutuse panemine loomapidaja vahetuse registreerimise eest uuele
pidajale aitab tagada, et ei tekiks segadust ja vaidlusi, kes vastutab, kui keegi ei tee loomapidaja
vahetumise kohta registrikannet. Oluline on, et oleks üks selge vastutaja ja selleks on uus
loomapidaja, sest uuel loomapidajal on kõige suurem huvi enda looma registreerimiseks ja
vastutus oma looma nõuetekohase pidamise eest ning sellega kaasnevad riskid, sealhulgas risk,
et tema loom läheb kaduma. Andmed riigi lemmikloomaregistris registreeritud looma ja tema
pidaja kohta tuleb hoida ajakohasena. Lemmikloomapidaja vahetumise korral esitavad loomade
registris registreeritud lemmikloomapidaja ja lemmiklooma tulevane pidaja isikutuvastust
võimaldaval viisil loomade registri vastutavale töötlejale taotluse loomapidaja vahetumise
registreerimiseks loomade registris. Taotluse esitamisega kinnitab registreeritud
lemmikloomapidaja lemmiklooma üleandmise uuele loomapidajale ja tulevane
lemmikloomapidaja lemmiklooma vastuvõtmise registris registreeritud loomapidajalt.
Loomapidaja vahetumise kohta on oluline hoida andmed ajakohasena, et looma saaks
lahtipääsemise korral tagastada õigele isikule. Nimetatud nõue kehtib nii koera, kassi,
valgetuhkru kui ka muud liiki lemmiklooma kohta, kelle loomapidaja on vabatahtlikult
otsustanud registris registreerida. Kuigi edaspidi kehtestatakse kohustus mikrokiibiga
identifitseerida ja andmed loomade registris registreerida vaid koera, kassi ja valgetuhkru
pidamise korral, antakse eelnõu kohaselt lisaks neile liikidele võimalus registreerida loodavas
riigi lemmikloomaregistris ka muud liiki mikrokiibiga identifitseeritav lemmikloomana peetav
loom. Registrisse kantavate andmete õigsuse ja usaldusväärsuse ning loomade jälgitavuse
nõuete täitmise tagamiseks ning lemmikloomadega kauplemisel pettuse esinemise võimaluse
vähendamiseks on oluline, et kõigi riigi lemmikloomaregistrisse kantavate loomaliikide
registreerimisel järgitaks samu nõudeid.
Paragrahvi 32 lõike 7 kohaselt peab veterinaararst korraldama andmete esitamise loomade
registrisse nii lemmiklooma ja tema pidaja kohta esmakordse kande tegemiseks kui ka püütud
hulkuva koera, kassi, valgetuhkru ja VS-i § 32 lõikes 3 nimetatud loomal varjupaigas tehtud
veterinaarse läbivaatuse ja ravi kohta kande tegemiseks. Senini on mikrokiibiga
identifitseeritud lemmikloomade registreerimist reguleerinud KOV-ide koerte ja kasside
pidamise eeskirjad, mis arvestasid lemmiklooma registri teenust pakkuva ettevõtja tehniliste
lahenduste ja protsessidega ning kellega KOV või loomapidaja on sõlminud lepingu
lemmiklooma ja tema pidaja kohta andmete registrisse kandmiseks. Praegu on lemmiklooma
andmete andmekogusse kandmise õigus sõltuvalt registrist kas loomapidajal, KOV-i ametnikul
või veterinaararstil. Vaatamata kasutatavast teenusepakkujast küsib veterinaararst
andmekogusse andmete kandmise eest tasu (umbes 15 eurot), sest tegemist on eraldi
tööülesandega. Tasu suuruse tõttu ei soovi osa loomapidajaid seda teenust kasutada, mis jätab
Spin TEK-iga lepingu sõlminud KOV-i elanikust loomapidajale võimaluse andmed ise
24
andmekogusse kanda, kuid seda alati ei tehta ja seetõttu võib loom olla küll kiibiga märgistatud,
kuid tema ja tema pidaja andmeid andmekogus ei ole.
Hetkeolukorra kohaselt ei pruugi seega mikrokiibiga identifitseeritud loomad olla
registreeritud, mis tähendab, et märgistamine ei võimalda looma tema pidajaga seostada ja
märgistamine ei kanna oma eesmärki (loomade kohta arvestuse pidamine, hulkuvate loomadega
tegelemine, kadunud lemmiklooma tagastamine pidajale, järelevalveasutuste ülesannete
täitmine). Seetõttu on oluline siduda omavahel kaks protseduuri: lemmikloomale kiibi
paigaldamine ning seejärel kohe andmete registris registreerimine. Nõue, mille kohaselt peab
edaspidi andmed registrisse kandma veterinaararst, on seotud loomakaitseseaduse § 9 lõikes 3
sätestatud nõudega, mille kohaselt tohib kiibistada ainult veterinaararst, ning eelnõu punktiga
13, mille kohaselt tohib looma märgistamiseks kasutatavat mikrokiipi väljastada vaid
veterinaararstile.
Registriandmete usaldusvääruse tagamiseks ja looma identifitseerimisega seotud pettuste
ärahoidmiseks on asjakohane, et sellekohase teabe edastab mikrokiibi paigaldanud
veterinaararst. Mida väiksem on aeg mikrokiibi paigaldamise ja andmete registreerimise vahel,
seda tõenäolisem on andmete registrisse jõudmine. Ideaalolukorras teeb veterinaararst
registrikande sama visiidi ajal, mil ta paigaldab mikrokiibi. Nii oleks loom registreeritud juba
loomakliinikust väljudes ning kadumamineku korral kohe ka registrist leitav ning välistatud
oleks olukord, kus kiibistatud loom ei ole registrisse kantud. Seetõttu sätestatakse, et edaspidi
esitab lemmikloomale mikrokiibi paigaldanud veterinaararst lemmiklooma ja tema pidaja
andmed loomade registrisse kandmiseks. Vabariigi Valitsuse 16. aprilli 2022. a määruse nr 130
„Hulkuvate loomade püüdmise, pidamise ja nende omaniku kindlakstegemise ning hulkuvate
loomade hukkamise kord“ § 3 lõike 2 kohaselt peab veterinaararst varjupaika paigutatud looma
viivitamata läbi vaatama. Veterinaararst esitab andmed püütud hulkuva koera, kassi,
valgetuhkru ja VS-i § 32 lõikes 3 nimetatud loomal varjupaigas tehtud veterinaarse läbivaatuse
ja ravi kohta.
Veterinaararst esitab VS-i § 32 lõikes 3 nimetatud looma kohta järgmised andmed: varjupaigas
tehtud veterinaarse läbivaatuse ja ravi kohta andmed veterinaarse läbivaatuse kohta (läbivaatuse
kuupäev, looma terviseseisundi hinnang, looma kaal, veterinaararsti otsus ravi, ratsiooni ja
pidamisrežiimi kohta) ning loomal teostatud ravi. Nende andmete esitamise nõue kehtestatakse
loomade registri põhimäärusega. Nimetatud andmete esitamine on vajalik selleks, et tagada
vajalik teave nii KOV-idele kui ka loomapidajatele selle kohta, millal loom varjupaika jõudis,
mis seisundis ja mida temaga varjupaigas tehti. Kuna varjupaigas looma pidamise korral tasub
looma pidamise kulu kas KOV (vähemalt 14 esimest päeva vastavalt loomakaitseseadusele) või
loomapidaja, on oluline ka näidata, mille eest arve esitatakse ja mis oli diagnoos või millised
sümptomid tingisid tehtud ravi. Samu andmeid on vaja ka varjupaigal endal (sh
veterinaararstil), et pidada arvestust oma tegevuse kohta (nõue kehtestatud VS alusel) ning
esitada arve kas KOV-ile või loomapidajale, sõltuvalt sellest, kes kulu katab. Arvestuse
pidamine ja looma kohta andmete esitamine registrisse aitab vähendada pettusi ja muudab
varjupaikade tegevuse läbipaistvamaks nii KOV-idele avaliku raha kasutamise vaates kui ka
loomapidajatele, kes oma lemmikloomale varjupaika järele lähevad. Läbipaistvus on oluline
aspekt varjupaikade usaldusväärsuse tagamisel, kuna varjupaigad tegutsevad nii avaliku raha
(KOV-id) kui ka annetuste (loomasõbrad) toel.
Täpsemad registreerimisega seotud nõuded kehtestatakse VS-i § 32 lõike 8 alusel ministri
määrusega. Andmed, mis tavapäraselt registrisse kantakse, on järgmised: looma nimi, liik,
sünniaeg, sugu, värv, tõug, loomale paigaldatud mikrokiibi kood, mikrokiibi paigaldamise
kuupäev, lemmikloomale väljastatud lemmikloomapassi andmed, kui see on väljastatud, ning
25
need andmed on vaja siduda loomapidajaga, kelle kohta saadakse andmed (isikuandmed,
kontaktandmed, elu- või asukoht) üldjuhul rahvastikuregistrist või äriregistrist. Veterinaararst
kontrollib vajadusel loomapidaja andmete õigsust isiku ID-kaardi või muu isikut tõendava
dokumendi alusel, võrreldes seda võimaluse korral Eesti rahvastikuregistris olevate andmetega.
Varjupaika sattunud loomade puhul on vaja loomade registri nii nimetatud varjupaiga
moodulisse kanda juba käesolevas seletuskirjas eespool (VS § 32 lg 5 selgituse juures)
nimetatud andmed looma leiukoha ja -kuupäeva kohta, andmed varjupaiga kohta, kus looma
peetakse, samuti andmed veterinaarse läbivaatuse ja loomale tehtud ravi kohta ja muud sellised
andmed. Täpsed andmed, mis loomade registrisse kantakse, sätestatakse loomade registri
põhimääruses.
Paragrahvi 32 lõikes 8 sätestatakse uus volitusnorm, mille kohaselt kehtestab valdkonna eest
vastutav minister määrusega mikrokiibiga identifitseeritava ja loomade registris registreeritava
koera, kassi, valgetuhkru ja veterinaarseaduse § 32 lõikes 3 nimetatud lemmiklooma
märgistamise ning registreerimise täpsemad tingimused ja korra, nõuded andmete esitamise ja
ajakohasena hoidmise kohta ning mikrokiibi asendamise nõuded.
Kui KOV on kehtiva õiguse kohaselt koerte ja kasside pidamise eeskirjaga ette näinud
loomapidajale kohustuse oma peetav lemmikloom kiibistada ja registreerida, on sama
eeskirjaga kehtestatud ka kiibistamise ja registreerimise täpsem kord. Edaspidi kehtestatakse
täpsemad nõuded lemmikloomade kohta arvestuse pidamiseks VS-i § 32 lõike 8 alusel ministri
määrusega. Määrusega reguleeritakse muu hulgas koerte, kasside ja valgetuhkrute mikrokiibiga
identifitseerimise ja registreerimise tähtaeg, täpsustatakse nii veterinaararsti kui ka loomapidaja
kohustusi ja vastutuse ulatust registrisse kantud andmete ajakohasena hoidmisel ning püütud ja
varjupaika sattunud hulkuvate loomade varjupaigas pidamisel loomade kohta andmete
registrisse kandmise nõudeid. Kui loomapidaja soovib vabatahtlikult kanda registrisse andmed
teist liiki lemmiklooma kohta, keda on võimalik mikrokiibiga identifitseerida, siis kehtivad
sellise looma kohta andmete registreerimisel samad nõuded, mis koerte, kasside ja
valgetuhkrute puhul, välja arvatud identifitseerimise tähtaeg, mis sõltub sellisel puhul liigi
eripärast.
Paragrahvi 32 lõikes 9 sätestatakse nõue, mille kohaselt tasutakse loomade registris koera,
kassi, valgetuhkru ja veterinaarseaduse § 32 lõikes 3 nimetatud lemmiklooma registreerimise
eest ning loomapidaja või lemmikloomapidaja vahetumise korral andmete muutmise eest
riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras.
Tagamaks loodava riigi lemmikloomaregistri toimivuse ja vajaliku hoolduse, kehtestatakse
registreerimise eest riigilõivu tasumise nõue. Riigilõivu peab maksma loomade registris
lemmiklooma registreerimisel ja samuti andmete muutmise eest lemmikloomapidaja
vahetumise korral. Loomapidaja vahetumise registreerimiseks registris tasub riigilõivu uus
loomapidaja ise või teine isik tema nimel. Riigilõivu suurus kehtestatakse riigilõivuseadusega
(vt eelnõu § 4). Loomade registris looma või tema pidaja andmete ajakohasena hoidmiseks
andmete muutmise korral (elukoha andmed, telefoninumbri vahetumine, loomapidaja nime
muutus nt abielu korral vmt) riigilõivu tasuma ei pea. Seni on Spin TEK-iga lepingu sõlminud
KOV-i elanikele olnud looma registreerimine tasuta, kuid see-eest on KOV tasunud ettevõtjale
kuutasuga selle summa elaniku eest, ELK registrisse looma registreerimise eest on loomapidaja
pidanud tasuma 25 eurot. Eelnõuga kavandatava seaduse jõustumise ajaks kantakse KOV-i
registritesse kantud loomade ja nende pidajate andmed üle loodavasse riigi
lemmikloomaregistrisse. Nende andmete riigi lemmikloomaregistrisse ülekandmise eest
loomapidaja riigilõivu tasuma ei pea, kuna loomapidaja või KOV on loomapidaja nimel teenuse
eest juba varem tasunud.
26
Eelnõu § 1 punktiga 23 muudetakse VS-i § 33 pealkirja, sõnastades selle
„Lemmikloomapass“. Kuna eelnõu kohaselt toimub edaspidi kõigi elektroonsete
identifitseerimisvahendite heakskiitmine ja väljastamine õiguslikult samadel alustel (st VS-i §
30 kohaselt), siis on kehtiva VS-i § 33 sätted osaliselt juba teistes sätetes sõnastatud.
Paragrahvis 33 on edaspidi vajalikud üksnes lemmikloomapassiga seotud lõiked 6–9, mistõttu
on asjakohane muuta ja täpsustada paragrahvi pealkirja.
Eelnõu § 1 punktiga 24 tunnistatakse kehtetuks VS-i § 33 lõiked 1–5. Nimetatud lõigete 1−5
sisu on edaspidi sätestatud §-s 30 kehtestatud ühtlustatud identifitseerimisvahendite
heakskiitmise ja väljastamise korras.
Eelnõu § 1 punktiga 25 täiendatakse VS-i § 33 lõikega 61, milles sätestatakse kehtiva seaduse
§ 19 lõike 1 punktis 8 kehtestatud veterinaararsti kohustus lisada lemmikloomapassi
väljastamise korral oma allkirjale kutsetegevuse loa number. Sättest jäetakse välja kohustus
lisada allkirjale ametinimetus. Lemmikloomapassi võib väljastada vaid veterinaararst, mistõttu
ametinimetuse lisamine lemmikloomapassi ei ole vajalik. Sätte asukohta VS-is muudetakse
parema selguse tagamiseks, et lemmikloomapassiga seotud sätted asuksid samas paragrahvis.
Kuna edaspidi on vaja lemmikloomade jälgitavuse tõhustamiseks ja lemmikloomadega
kauplemisel pettuste ennetamiseks lemmikloomapassiga seotud andmed (lemmikloomapassi
väljastamise kuupäev ja passi number ning passi väljastanud veterinaararsti andmed) kanda
loomade registrisse ja siduda need andmed loomaga, kelle kohta lemmikloomapass on
väljastatud, täiendatakse eespool mainitud lõiget ka kohustusega esitada sellised andmed.
Täpsed andmed, mida on vaja loomade registrisse lemmikloomapassi kohta esitada,
sätestatakse loomade registri põhimääruses.
Eelnõu § 1 punktiga 26 asendatakse VS-i § 33 lõikes 8 tekstiosa „Põllumajandus- ja
Toiduametiga“ tekstiosaga „Põllumajandus- ja Toiduamet või temaga“. Selliselt täpsustatud
lõike 8 kohaselt korraldab lemmikloomapassi blankettide trükkimist ja veterinaararstile
väljastamist ning lemmikloomapasside veterinaararstile väljastamise kohta arvestuse pidamist
PTA või temaga halduslepingu sõlminud isik.
Lemmikloomapassiga seotud nõuded on kehtestatud määrusega (EL) nr 576/2013. Selle
määruse artikli 23 lõike 1 kohaselt peab liikmesriigi pädev asutus tagama, et
lemmikloomapasside blankette jagatakse ainult selleks volitatud veterinaararstidele ning et
veterinaararsti nimi ja kontaktandmed peavad olema seotud väljastatud passi numbriga.
Kehtivas õiguses on PTA-l kohustus see teenus välja volitada (VS-i § 33 lg 8). Praktikas on
selgunud, et konkursi ebaõnnestumise või pakkuja loobumise korral võib tekkida olukord, kus
riigi kohustus tagada lemmikloomapasside nõuetekohasus ja nõuetekohane kasutamine võib
olla ohus. Seetõttu on eelnõus passide trükkimise ja väljastamise nõudeid muudetud. Eelnõu
kohaselt korraldab lemmikloomapassi blankettide trükkimist ja veterinaararstile väljastamist
ning lemmikloomapasside veterinaararstile väljastamise kohta arvestuse pidamist PTA või
temaga halduslepingu sõlminud isik. Oluline on, et halduslepingu sõlmimise hilinemise korral
oleks teenuse pakkumine endiselt tagatud. Muudatus võimaldab PTA-l kui pädeval asutusel
vajaduse tekkimisel korraldada teenuse pakkumist ise.
Eelnõu § 1 punktidega 27 ja 28 muudetakse VS-i § 34 lõiget 2, et täpsustada loomade registri
eesmärki.
Paragrahvi 34 lõike 2 sõnastust täiendatakse nii sissejuhatavas lauseosas kui ka uue punktiga,
mille kohaselt on loomade registri eesmärgiks tagada loomade jälgitavus ning tõhusa
veterinaarjärelevalve ja veterinaarkontrolli tagamiseks pidada arvestust muu hulgas koera,
27
kassi, valgetuhkru ja VS-i § 32 lõikes 3 nimetatud lemmiklooma pidaja ning nende tegevuse
kohta.
Lemmikloomade ja nende pidajate kohta andmete kogumise esmane eesmärk on toetada
KOV-e oma ülesannete täitmisel ja vähendada varjupaika sattuvate loomade hulka.
Andmekogu andmekoosseisu muutmisega seoses on vajalik täpsustada, et loomade registril on
oluline roll loomade jälgitavuse tagamisel. Selleks täiendatakse lõike 2 sissejuhatavat lauseosa,
mis seda eesmärki täpsustab. Loomade registris olev andmestik annab järelevalve tegijale
teavet peetavate loomade jälgitavuse kohta, sealhulgas on võimalik vajaduse tekkimisel saada
teavet koera, kassi ja valgetuhkru nõuetekohase märgistamise ja registreerimise kohta, saada
andmeid selle kohta, kui palju on isikul lemmikloomi ning looma korduva varjupaika sattumise
korral võtta meetmeid looma nõuetekohaste pidamise tingimuste tagamiseks.
Eelnõu § 1 punktiga 29 täiendatakse VS-i §-i 34 lõikega 31, milles täpsustatakse loomade
registri volitusnormi, mis on sätestatud VS-i § 34 lõikes 3, ning nähakse ette, mis küsimused
on seadusandja jätnud määruse tasemel lahendamiseks. Haldusmenetluse seaduse § 90 lõike 1
kohaselt võib määruse anda ainult seaduses sisalduva volitusnormi olemasolul ja kooskõlas
volitusnormi piiride, mõtte ja eesmärgiga. Määruse eelnõu ei tohi kitsendada ega laiendada
volitava seaduse sätteid. Avaliku teabe seaduse § 435 lõikest 1 tulenevad küll üldised raamid
sellele, mis küsimused tuleb andmekogu põhimääruse tasemel lahendada, kuid siiski on
asjakohane volitusnormi piire konkreetse andmekogu puhul eriseaduses täpsustada.
Volitusnormi täpsustatakse selleks, et oleks selgem, milliste küsimuste reguleerimine on kaetud
volitusnormiga.
Eelnõu § 1 punktiga 30 muudetakse VS-i § 34 lõiget 4.
Kehtiva VS-i § 34 lõike 4 kohaselt on registri vastutav töötleja Regionaal- ja
Põllumajandusministeerium. Sättes täpsustatakse, et kaasvastutavad töötlejad on lisaks
Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile ka Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni
Amet, Põllumajandus- ja Toiduamet ning Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi
Infotehnoloogia Keskus. Loomade registri põhimääruses täpsustatakse, et registri vastutav
töötleja avaliku teabe seaduse § 434 lõike 1 tähenduses ning IKÜM artikli 4 punkti 7 tähenduses
on Regionaal- ja Põllumajandusministeerium. Registri volitatud töötlejad avaliku teabe seaduse
§ 434 lõike 2 tähenduses on Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet, Põllumajandus-
ja Toiduamet ning Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi Infotehnoloogia Keskus. Registri
volitatud töötlejad on isikuandmete kaasvastutavad töötlejad IKÜM artikli 4 punkti 7
tähenduses.
Eelnõu § 1 punktiga 31 täiendatakse VS-i § 34 lõikega 5.
Sätte kohaselt on loomade registri volitatud töötlejal õigus kasutada isiku kontaktandmeid
isikule tema tegevuse või peetava loomaliigiga seonduvalt loomatervisealase ohu kohta teate ja
loomade registrisse kantud andmete õigsuse tagamiseks vajaliku teate saatmiseks. Seadusest
tulenevate kohustuste kohta esitatavate teadete loetelu ei ole sättesse lisatud. Isikute
kontaktandmeid kasutatakse siiski ka neil eesmärkidel ühenduse saamiseks, näiteks loomade
registriga seotud tõrke tekkimise ning lahendamise (näiteks trükikojas veisepasside printimise
probleem), õigusaktist tuleneva andmete esitamise kohustuse täitmise (näiteks loomade arvude
teatamine) ja andmete esitamise nõude rikkumise (näiteks registriandmete esitamise
hilinemine), registriandmete korrektsuse ning ajakohasena hoidmise (näiteks
veterinaarsertifikaadi väljastamise korral loomade liikumise andmete registrisse kandmiseks
esitamise vajadus, meeldetuletus veenduda andmete ajakohasuses) kohta teate saatmiseks. Neil
eesmärkidel isikuandmete kasutamine on vajalik, et oleks tagatud loomade jälgitavus (andmete
õigsus ja ajakohasus) eelkõige hea loomatervise alase olukorra säilitamiseks.
28
Eelnõu § 1 punktiga 32 täiendatakse VS-i § 35 lõiget 1 punktidega 7 ja 8.
Sätte kohaselt kantakse edaspidi loomade jälgitavuse tagamiseks ja võimalike pettuste
ennetamiseks koerte, kasside ja valgetuhkrute ning vajaduse korral teiste lemmikloomaliikide
ja nende pidajate kohta andmed loomade registrisse. VS-i § 35 lõike 1 uues punktis 7 nähakse
ette, et loomade registrisse kantakse füüsilisest isikust lemmikloomapidaja ja tema tegevuse
kohta järgmised andmed: lemmikloomapidaja nimi, isikukood või selle puudumise korral
sünniaeg, telefoninumber, e-posti aadress, elukoha aadress ning tema peetava lemmiklooma
identifitseerimiseks vajalikud andmed, samuti andmed lemmikloomapidaja nime muutmise ja
tema surma kohta. Muuhulgas kantakse registrisse ka asjakohasel juhul füüsilise isiku
esindusõigusliku isiku nimi, isikukood ja kontaktandmed (telefoninumber, e-postiaadress).
Seda juhul, kui füüsiline isik on volitanud enda asemel registris teatavaid toiminguid tegema
teise isiku. Volitus saab olla selleks nii tähtajaline kui ka tähtajatu. Samuti on see vajalik
olukorras, kus seaduslik esindaja teeb lemmikloomapidaja nimel registris toiminguid. VS § 35
lõike 1 uues punktis 8 nähakse ette, et loomade registrisse kantakse juriidilisest isikust ja
füüsilisest isikust ettevõtjast loomapidaja ja tema tegevuse kohta järgmised andmed: nimi,
registrikood või selle puudumise korral asjakohane identifitseerimistunnus, telefoninumber, e-
posti aadress, esindusõigusliku isiku nimi, isikukood, telefoninumber, e-posti aadress, ettevõtja
tegevuskoha aadress ning tema peetava lemmiklooma identifitseerimiseks vajalikud andmed,
samuti andmed loomapidaja nime muutmise ja tema likvideerimise kohta. Täpsem
andmekooslus sätestatakse loomade registri põhimääruses, mis on kehtestatud VS-i § 34 lõike
3 alusel. Ka füüsilisest isikust ettevõtja võib loomapidaja olla ning segaduse vältimiseks on
asjakohane ka see erisus õigusaktis selgelt välja tuua.
Kohustuslik registreerimine ja sellega seoses lemmikloomapidaja kohta andmete kogumine ja
töötlemine riigi andmekogus on isikuandmete kaitse üldmääruse29 (IKÜM) kohaldamisalas.
Isikuandmete töötlemisel riivatakse inimese õigust privaatsusele, mis on sätestatud PS-i §-s 26.
PS-i § 26 on kvalifitseeritud piiriklausliga põhiõigus. Piiriklausli kohaselt ei tohi riigiasutused,
kohalikud omavalitsused ja nende ametiisikud kellegi perekonna- ega eraellu sekkuda muidu,
kui seaduses sätestatud juhtudel ja korras tervise, kõlbluse, avaliku korra või teiste inimeste
õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks või kurjategija tabamiseks. Põhiõiguste
riive alused peavad tulenema seadusest (PS-i §-id 3 ja 11). Antud juhul on lemmikloomapidaja
isikuandmete töötlemine vajalik andmesubjekti eluliste huvide kaitsmiseks (pidaja juurest lahti
pääsenud looma ülesleidmiseks) ning avalikes huvides oleva ülesande (loomade jälgitavuse
ning seeläbi loomatervise ja -heaolu tagamine, samuti KOV-i territooriumil heakorra tagamine)
täitmiseks. Isikuandmeid on vaja eelkõige lemmikloomapidaja ja tema lemmiklooma vahel
seose loomiseks eesmärgiga loom kaduma mineku korral pidajale tagastada, erijuhtudel
järelevalveasutustele piiriületuse õiguspärasuse ja loomapidamisnõuete täitmise
kontrollimiseks. Laiemas mõttes on isikuandmete kogumine vajalik avaliku korra tagamiseks,
sest avalik kord on ühiskonna seisund, milles on tagatud õigusnormide järgimine ning
õigushüvede (sh loomatervis ja -heaolu) ja isikute subjektiivsete õiguste (sh omandiõigus)
kaitstus. Andmesubjekti õiguste piirang on demokraatlikus ühiskonnas sobiv, vajalik ning
proportsionaalne, sellele ei ole head alternatiivi, mis oleks vähemalt sama tõhus või vähem
riivav. Kaalutud võimalike mitteregulatiivsete ja regulatiivsete lahenduste võrdlev analüüs ja
järeldused esitati VTK-s. Seni KOV-ide andmekogudes lemmiklooma ja tema pidaja kohta
kogutud andmed kantakse üle riigi andmekogusse ning nende andmete riigi
lemmikloomaregistrisse ülekandmise eest ei pea loomapidaja tasuma riigilõivu. IKÜM-i
29 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/679, 27. aprill 2016, füüsiliste isikute kaitse kohta
isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta
(isikuandmete kaitse üldmäärus)
29
artiklite 5 ja 6 kohaselt peab isikuandmete töötlemiseks olema seaduslik alus ning andmete
töötlemisel tuleb järgida isikuandmete töötlemise põhimõtteid. Seadust lugedes peaks inimene
aru saama, mis liiki andmeid ja milleks tema kohta kogutakse, kaua neid säilitatakse ning
milleks veel võidakse kasutada. Seega peab isikuandmete töötlemiseks sätestama seaduses
minimaalselt andmete töötlemise konkreetse eesmärgi, samuti töödeldavate andmete koosseisu
ja töötlemise kestuse. Selleks, et reguleerida isikuandmete töötlemist kooskõlas IKÜM-iga ja
IKÜM-i kohaselt lubatud ulatuses, on eelnõu § 1 punktides 26 ja 27 (VS-i § 34 lg 2) täiendatud
loomade registri eesmärkide sõnastust, eelnõu § 1 punktis 31 (VS-i § 35 lg 1 p 7 ja 8) loetletud
loomapidaja kohta kogutavate isikuandmete koosseis ning eelnõu § 1 punktis 34 (VS-i § 35 lg
61) sätestatud nende isikuandmete töötlemise kestus.
Eelnõu § 1 punktiga 33 muudetakse VS-i § 35 lõikeid 3–5.
Kehtivas õiguses ei olnud isikutel kohustust esitada riigi andmekogusse andmeid koera, kassi
ja valgetuhkru kohta. Eelnõu kohaselt selline kohustus sätestatakse, seega muudetakse VS-i §
35 lõike 3 sõnastust, mille kohaselt võib PRIA ainult põllumajandus- ja vesiviljelusloomade
kohta esitatavate andmete vastuvõtmisest keelduda. Säte on edaspidi aluseks kõigi peetavate
loomade, sealhulgas ka koerte, kasside, valgetuhkrute ja VS § 32 lõikes 3 nimetatud loomade
kohta esitatavate andmete vastuvõtmisest keeldumiseks.
VS-i § 35 lõike 4 uue sõnastuse kohaselt ei saa edaspidi PRIA-le enam esitada andmeid
paberkandjal, vaid seda tuleb teha elektroonilist kanalit kasutades, et registripidaja saaks
andmete esitaja turvalisel viisil tuvastada.
2023. aastal esitati põllumajandusloomade registrile andmed 127 018 dokumendil, millest 3
964 ehk 3,12 % esitati paberil. PRIA on selgitanud, et paberprotsessi kaotamine on vajalik
eelkõige infotehnoloogiliste arenduste jaoks kuluva ressursi vähendamiseks. Paberprotsessi
ülevalpidamise mõju IT-le kuluvale eelarvele on eelkõige põhjustatud olukordadest, kus
registrile esitatavate andmete koosseis muutub. IT arendus paberprotsessi jaoks on kallim, kui
e-teenuste jaoks ning seda põhjusel, et paberprotsessile tuleb arendada erinevaid kontrolle, mis
e-teenustes on lahendatud andmete ette kuvamisega. Lisaks peab iga vea korral olema
paberprotsessis välja arendatud paberil tagasiside andmise võimekus, mis peab andmete
esitajale olema arusaadav (selgitama, milles on probleem), ning olema lisatud selgitused
probleemi lahendamise võimaluste kohta. Iga esitatavate andmete muudatuse korral
õigusaktides tuleb muuta paralleelselt nii e-teenuseid kui paberprotsessi.
Paberprotsessis on suurim osakaal paberil veisepasside käitlemisel. Kuna alates 1. detsembrist
2021 veisepasse vaid riigisiseselt liikuvate veiste kohta enam ei väljastata, siis veisepassil
esitatavate andmete hulk on kiiresti vähenenud. 2025. aasta 1. aprillist on ettevõtjatel võimalik
kasutada ka loomade Eestist välja viimisel elektroonset veisepassi, seega väheneb
paberdokumentide osakaal veelgi. Arvestamata tagastatud veisepassidelt saadud andmeid, on
paberil esitatud dokumentide osakaal kõigis dokumentides vaid 0,96%. Paberprotsessi
kaotamine soodustab infotehnoloogiliste lahenduste kasutamist. Paberposti kaotamine
vähendab paberprotsessiga tegeleva tööjõu vajadust, kaob vajadus paberdokumentide
arhiivipinna järele. Lahendusena neile isikutele, kellel elektroonilise andmeedastuse võimalus
puudub, on PRIA-l kohapealne teenindus kõigis 15 maakonnakeskuses koos võimalusega
esitada andmeid elektroonselt kohapeal. Isikul on võimalik mugavalt broneerida endale sobiv
aeg andmete esitamiseks. PRIA klienditeenindus pakub kliendile alati kohapealset juhendamist
ja abi.
VS-i § 35 lõike 5 muutmise vajadus on seotud koerte, kasside, valgetuhkrute ja VS § 32 lõikes
3 nimetatud lemmikloomade ja nende pidajate kohta loomade registrisse andmete kogumisega.
Nimelt on vaja lõike 5 sõnastust muuta selliselt, et oleks selge, et nii põllumajandusloomade
30
kui ka lemmikloomade kohta loomade registrisse edastatud andmete õigsuse eest vastutab
nende esitaja. Kuna lemmiklooma ja tema pidaja kohta andmete esitamine registrisse on
osaliselt veterinaararsti (andmed, mis on seotud veterinaarsete menetlustega ja
lemmikloomapassi väljastamisega) ja osaliselt lemmiklooma pidaja kohustus, siis vastutavad
nad mõlemad enda edastatud andmete õigsuse eest. Andmed lemmiklooma nime ja sünniaja
ning loomapidaja enda kohta esitab loomapidaja. Veterinaararstil pole võimalik looma kohta
esitatud andmete (nimi ja sünniaeg) õigsuses täielikult veenduda. Samuti on keerukas
veenduda, kas isik on tegelik loomapidaja, kui isikul pole just näidata ostu-müügi- või
rendilepingut. Eestis ei ole tavapärane sõlmida loomapidaja vahetumisel sellist lepingut, eriti
juhul, kui tegu ei ole tõuloomaga. Seetõttu ei saa veterinaararstil lasuda vastutus teatud andmete
õigsuse eest, mida on kohustuslik registrisse kanda. Varjupaigas ajutiselt looma pidamisel
esitatavate andmete õigsuse eest vastutab varjupaik ettevõtjana, välja arvatud andmed
veterinaarse läbivaatuse ja looma veterinaarse menetlusega seotud surma kohta, mille õigsuse
eest vastutab veterinaararst. Põllumajandusloomade kohta andmete esitamise kohustus kehtiva
õigusega võrreldes ei muutu.
Eelnõu § 1 punktiga 34 täiendatakse VS-i § 35 lõigetega 51–53.
Kehtiva VS-i § 35 lõikes 5 asunud normid jagatakse selguse mõttes kaheks eraldi sätteks.
Põllumajandusloomadega seotud andmete muutumise korral taotluse esitamise kohustus
sätestatakse lõikes 51.
Paragrahvi 35 lõike 51 uues sõnastuses muudetakse loomade registrisse isiku ja tema
tegevuskoha kohta ning põllumajandusloomade ja nende liikumise kohta kantud andmete
muutumise korral taotluse esitamise tähtaega. Senise viie tööpäeva asemel tuleb taotlus
andmete muutmiseks esitada viivitamata, kuid mitte hiljem kui seitsme päeva jooksul andmete
muutumisest (s.o sündmuse toimumisest) arvates. Sätte muutmine on vajalik tulenevalt PRIA
praktilise tegevuse käigus tekkinud probleemidest.
Määruse (EL) 2021/520 artikkel 3 sätestab, et veiseid, lambaid, kitsi ja sigu pidavad ettevõtjad
edastavad EL-i loomatervise määruse artikli 112 punktis d osutatud liikumisi, sünde ja surmasid
ning kõnealuse määruse artikli 113 lõike 1 punktis c ja määruse (EL) 2019/2035 artikli 56
punktis b osutatud liikumist käsitleva teabe kõnealuste liikide jaoks loodud elektroonilistes
andmebaasides registreerimiseks liikmesriikide määratava ajavahemiku jooksul. Teave tuleb
edastada seitsme päeva jooksul loomade liikumisest, sünnist või surmast arvates.
Lisaks on hobuslaste kohta teabe esitamine sätestatud komisjoni rakendusmääruse (EL)
2021/96330 artiklis 9. Hobuslasi pidavad ettevõtjad tagavad, et pädevale asutusele edastatakse
määruse (EL) 2019/2035 artikli 64 punktide b ja c kohaselt nõutav teave pädeva asutuse
määratud tähtajaks, mis ei ületa seitsmepäevast ajavahemikku alates kuupäevast, mil hobuslase
hariliku viibimiskohana registreeriti EL-i loomatervise määruse artikli 102 lõike 1 punkti b
alapunkti ii kohaselt ettevõtja käitatav ettevõte.
VS-i nõue esitada andmed põllumajandusloomade registrisse viie tööpäeva jooksul arvates
sündmuse toimumisest tekitab registripidajale, järelevalve teostajale ja loomapidajatele
täiendavat keerukust ja lisakulusid, kuna paralleelselt tuleb jälgida (sh infosüsteemides) VS-is
kehtestatud tähtaega ning määruste (EL) 2021/520 ja (EL) 2021/963 tähtaegu, mis on erinevad.
Jälgides ainult viie tööpäeva nõuet, eksivad loomapidajad 7-päevase tähtaja nõude osas ja seda
30 Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2021/963, millega kehtestatakse eeskirjad Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määruste (EL) 2016/429, (EL) 2016/1012 ja (EL) 2019/6 kohaldamiseks seoses hobuslaste identifitseerimise ja
registreerimisega ning kehtestatakse nende loomade identifitseerimisdokumentide näidised (ELT L 213,
16.06.2021, lk 3)
31
olukorras, kus tavapäraselt argipäeval on riigipüha (eriti probleemsed on jaanipäev/võidupüha
ja jõulud). Seitsme päeva nõue on EL-is kokku lepitud, et kõigis liikmesriikides oleks
teavitamise kohustus ühetaoliselt reguleeritud ja andmete esitamise tähtaegades ei sõltutaks
erinevate liikmesriikide riigipühadest. Sisuline vajadus viie tööpäeva nõude erisuse järele
puudub.
Kirjeldatud olukord on loomapidajatele asjatult keerukas. Andmete registrile esitamise tähtaja
üheselt arusaadavuse tagamiseks kehtestatakse eelnõuga loomade registrile andmete esitamise
tähtajaks seitse päeva. Andmete täpsema laekumisega tagatakse registri ajakohasus ja
usaldusväärsus.
Paragrahvi 35 lõikes 52 sätestatakse, et loomade registrisse koera, kassi, valgetuhkru ja VS §
32 lõikes 3 nimetatud lemmiklooma ja tema pidaja kohta kantud andmete muutumise korral
tuleb esitada taotlus andmete muutmiseks viivitamata, kuid mitte hiljem kui kolm päeva pärast
andmete muutumist. Erandina ei kehti andmete ajakohastamise nõue selliste andmete korral,
mis saadakse teistest andmekogudest avaliku teabe seaduse § 439 lõike 1 punkti 5 alusel
kehtestatud korras riigi infosüsteemide andmevahetuskihi kaudu. Näiteks aadressiandmed
rahvastiku- või äriregistrist. Loomapidajal lasub siiski kohustus oma e-posti aadressi ja
telefoninumbri uuendamiseks, kui need andmed muutuvad. Neid andmeid ei pärita
rahvastikuregistrist, äriregistrist päritakse e-posti aadress, kuid mitte telefoninumber.
Põllumajandusloomade registrisse (pärast eelnõu seadusena jõustumist loomade register)
päritakse füüsiliste isikute puhul rahvastikuregistrist vaid aadress ja vajadusel saab klient
määrata ise teise aadressi, kui ta tegelikult rahvastikuregistri aadressilt posti kätte ei saa. Siiski,
kui isik on varasemalt PRIA teenuseid kasutanud, näiteks on ta registreerinud enda pidamisele
põllumajanduslooma või taotlenud toetust, siis kuvatakse tema kontaktandmed PRIA
andmebaasist ning ise täiendavaid andmeid esitama ei pea. Rahvastikuregistri andmete puhul
on probleem, et lisaks füüsilisele isikule saavad sinna teised osapooled ka kontaktandmeid (e-
posti aadress, telefoninumber) lisada. Seetõttu ei ole PRIA seda funktsionaalsust kasutusele
võtnud, kuna pole teada, milline on kliendi rahvastikuregistrisse esitatud ja tegelikult kasutusel
olev telefoninumber ning e-posti aadress. Lemmikloomade tagastamiseks nende pidajatele on
äärmise tähtsusega isiku tegelikult kasutatavad kontaktandmed, et loomapidajaga ühendust
saada. Seetõttu on põhjendatud nende kontaktandmete esitamine isikute endi poolt, mitte
pärides neid rahvastikuregistrist.
Oluline on, et andmed nii looma kui ka loomapidaja kohta oleksid registris ajakohased ja
peegeldaksid tegelikku olukorda. Sellel põhjusel kehtestatakse nõue nii veterinaararstile kui ka
loomapidajale või lemmikloomapidajale andmete muutumise korral need andmed ka registris
uuendada. Selliste andmete hulka kuuluvad näiteks andmed loomapidaja või
lemmikloomapidaja kontaktandmete, loomapidaja või lemmikloomapidaja vahetumise,
loomale lemmikloomapassi väljastamise, looma püsivalt riigist välja viimise kohta.
Loomapidaja ja lemmikloomapidaja kohta kogutavad aadressiandmed uuenevad riigi
lemmikloomaregistris automaatselt, kui isik neid andmeid rahvastiku- või äriregistris uuendab,
ning riigi lemmikloomaregistris ei pea neid andmeid topelt uuendama. Loomapidaja enda
huvides on ebaõiged elukoha- või kontaktandmed rahvastikuregistris uuendada kehtivate vastu.
Ajutised liikumised loomaga, sh reisimise või tõuloomadel paaritumise/poegimise ajaks, ei too
endaga kaasa veel vajadust registris andmeid ajakohastada, sest loomapidaja ja seeläbi ka looma
püsielukoht ei ole selle ajutise liikumise tõttu muutunud. Muuhulgas ei pea registris
registreerima loomapidaja või tema elukoha andmete vahetumist ainuüksi selle pärast, et
loomaga minnakse näiteks maale suvitama. Loomapidaja vahetumine tuleb registreerida
registris siis, kui loomapidamisõigus ja sellega koos ka vastutus antakse püsivalt (mitte
32
ajutiselt/lühiajaliselt) üle teisele isikule. Näiteks ei pea pidaja vahetumist registreerima, kui
loom antakse loomapidaja reisi kestuse ajaks koerte hotelli hoiule.
Paragrahvi 35 lõikes 53 sätestatakse andmete muutmise kord püütud hulkuva looma
varjupaigas pidamise korral. Lõike 53 kohaselt esitatakse püütud hulkuva looma varjupaigas
pidamise korral LoKS-i § 5 lõikes 2 sätestatud kahenädalase ajavahemiku lõppedes andmed
varjupaigas peetava kassi, koera, valgetuhkru ja VS § 32 lõikes 3 nimetatud looma ja tema
pidaja kohta loomade registrisse kantud andmete muutmiseks viivitamata, kuid mitte hiljem kui
kolm päeva pärast nimetatud kahenädalase ajavahemiku lõppu juhul, kui selle ajavahemiku
lõpuks ei ole looma omanikku kindlaks tehtud või ei ole otsustatud loom hukata LoKS-i §-s 18
sätestatud korras. Tavaolukorras on andmete muutumisel nende ajakohastamise tähtaeg kolm
päeva, kuid pikem tähtaeg – 14 päeva, millele lisandub kolm päeva – on ettenähtud
olukordadeks, mil loom satub varjupaika (VS-i § 37 lõigete 2 ja 4 tähenduses omanikuta või
loomapidaja juurest lahti pääsenud loomade pidamiseks ettenähtud koht). Sellisel puhul on
keelatud loomapidaja andmete muutmine registris enne 14 päeva möödumist ehk hulkuva
looma ajutise pidamise ajavahemiku lõppemist. LoKS-i § 5 lõike 2 kohaselt peab
loomaomaniku kindlakstegemise alguse ja looma eutaneerimise vahel olema vähemalt kaks
nädalat, mille jooksul tuleb tagada looma nõuetekohane pidamine ja vajaduse korral ravi.
Varjupaik saab küll looma arvele võtta ajutiselt elupaiga pakkumiseks ehk ajutiseks
pidamiseks, kuid ei saa end registreerida esimese 14 päeva jooksul loomapidajaks. Kuna
omanikuta või loomapidaja juurest lahti pääsenud loomade püüdmist ja pidamist korraldab
KOV oma territooriumil, on oluline, et loomapidajal oleks võimalik oma peetav loom
varjupaigast tagasi saada kindla ettenähtud aja jooksul. Hulkuva looma omaniku
kindlakstegemise kohustus ning LoKS-i § 5 lõikes 2 sätestatud tähtaja nõue kehtib varjupaiga
suhtes sõltumata sellest, kas tegemist on KOV-i lepingupartneriga või mitte. LoKS-i § 5 lõikes
2 sätestatud kahenädalase tähtaja nõue ei kehti olukordades, kus lemmikloomapidaja viib
omaalgatuslikult oma lemmiklooma varjupaika selleks, et varjupaik võtaks tema asemel üle
selle looma pidamise. Sellisel puhul ei ole tegemist hulkuva loomaga ning lemmikloomapidaja
vahetumine tuleb registreerida loomade registris kolme päeva jooksul, seejuures kinnitavad
lemmikloomapidaja vahetumise registris nii eelmine kui ka uus loomapidaja.
Eelnõu § 1 punktiga 35 täiendatakse VS-i § 35 lõikega 61, milles sätestatakse loomade
registrisse koera, kassi, valgetuhkru ja VS § 32 lõikes 3 nimetatud lemmiklooma ning tema
pidaja kohta kogutud andmete ning andmete alusdokumentide säilitamise tähtaeg ning
viidatakse, et logisid säilitatakse loomade registri põhimääruses sätestatu kohaselt.
Andmeid säilitatakse kolm aastat arvates looma surma kohta kande tegemisest. Oluline on
tagada, et isikuandmeid töödeldakse ainult seni, kuni see on vajalik nende töötlemise eesmärgi
saavutamiseks. Kuna järelevalvetoimingutega seoses võib olla vajalik isikuandmetele ligi
pääseda ka pärast loomade registris loomapidaja või lemmikloomapidaja vahetumist või looma
surma, on oluline määrata andmete säilitamise aeg. Kolm aastat on piisav ajavahemik andmete
koondamiseks erinevate rikkumismenetluste või vaidluste lahendamise tarbeks. Samuti
säilitatakse logisid kolm aastat. On oluline, et andmete säilitamise aeg ei ole lühem kui logide
säilitamise aeg. Näiteks kui valele loomale on märgitud surma kuupäev, siis vaide korral on
küll logi alles, aga andmeid enam muuta ei saa, sest need on juba kustutatud.
Juhuks, kui loomapidajad ei ajakohasta looma surma kohta andmeid, on vaja meetmeid, millega
tagada, et registriandmed oleksid võimalikult reaalset elu peegeldavad ja registris ei oleks
andmeid tegelikult surnud loomade ja nende loomade pidajate kohta. Selleks kehtestatakse
sättega, et looma kohta esitatud andmeid säilitatakse kuni 20 aastat tema sünnikuupäevast alates
ehk eeldusliku maksimaalse looma eluea vältel. Kuigi registrisse on kohustus kanda andmed
vaid koera pidamisel, registreeritakse senini KOV-ide registritesse ka arvestataval hulgal kasse.
33
Seetõttu on vaja arvestada ka kasside eeldatava elueaga. Erinevate tõugude keskmiselt on koerte
eeldatav eluiga isastel loomadel 11,23 aastat, emastel loomadel 11,41 aastat31. Siiski on tõuge,
kelle eeldatav eluiga on märkimisväärselt pikem. Näiteks Inglismaal tehtud uuringus selgus,
aastatel 2009–2011 surnud koerte mediaanvanus koera surma ajal oli eeldatavalt 12,0 aastat
(kvartiilide vahe (IQR): 8,9–14,2). Erinevate tõugude puhul varieerus mediaanvanus surma ajal
Bordoo dogi 5,5 aastast (IQR: 3,3–6,1; n = 21) kääbuspuudli 14,2 aastani (IQR: 11,1–15,6;
n = 20)32. Kasside keskmine eluiga on vahemikus 13–17 aastat, kuid sõltuvalt isendist, võivad
elada ka 20 aastat või enamgi33. Looma eluiga sõltub paljudest erinevatest asjaoludest, sh tõug,
eluviis (tubane kass või õuekass), veterinaarabi võimaldamine, toitumine, aktiivsus jm.
Lähtuvalt eeltoodust, on oluline, et arvestaksime andmete säilitamise aja puhul nii koerte kui
ka kasside eluea pikkusega. Selle pärast on andmete säilitamise ajaks määratud 20 aastat alates
looma sünnikuupäevast. Kui aga loomapidaja kinnitab, et loom on elus ka pärast selle tähtaja
saabumist, siis säilitatakse andmeid looma tegelikust surma kuupäevast lähtuvalt.
Eelnõu § 1 punktiga 36 muudetakse VS-i § 49 lõikeid 3–5.
Paragrahvi 49 lõikes 3 tehtava muudatusega sätestatakse veterinaararstile kohustus teavitada
Maailma Loomatervise Organisatsiooni (edaspidi WOAH) kohustuslikult teatatavate
loomataudide loetellu kuuluva loomataudi või zoonoosse haigusetekitaja diagnoosimisest PTA-
d, loomapidajat ja lemmikloomapidajat. Kehtiva õiguse kohaselt peab veterinaararst teavitama
PTA-d EL-is kohustuslikult teavitatavate loomataudide loetelusse kuuluva loomataudi või
zoonoosse haigustekitaja diagnoosimisest. EL-is kohustuslikult teavitatavate loomataudide
hulka kuulub kokku 63 maismaa- ja veeloomataudi. Nimekiri on koostatud Euroopa
Toiduohutusameti soovitusi järgides ja see sisaldab nn EL-is olulisi loomataude. Eesti on
WOAH-i liige ja sellega kaasneb kohustus teavitada organisatsiooni Eestis diagnoositud
loomataudidest 24 tunni jooksul selle diagnoosimisest arvates. WOAH-ile teavitatavate
loomataudide loetelu, mis on leitav WOAH-i veebilehelt maismaaloomad ja veeloomad ning
PTA veebilehelt, on koostatud kogu maailmas olulist mõju omavate loomataudide kohta.
WOAH-i loetelus on lisaks EL-i loomataudide loetelule veel 59 erinevat loomataudi. Enamikku
neist taudidest ei ole Eestis kunagi diagnoositud ja looduslike tingimuste tõttu neid meie
piirkonnas ei esine.
Lisaks tagab muudatus, et WOAH-i teatamiskohustuslikest loomataudidest teavitatakse
õigeaegselt ka siis, kui uuring on tehtud ja haigusetekitaja on leitud muu liikmesriigi laboris.
Paragrahvi 49 lõike 4 muudetud sõnastuse kohaselt peab labor teavitama PTA-d lisaks EL-i
teatamiskohustuslike loomataudide loetelus olevatele loomataudidele ka sellise loomataudi või
zoonoosse haigusetekitaja laboratoorsest leiust, millest Eestil tuleb kohe teavitada WOAH-i,
labor peab pidama sellise loomataudi ning zoonoosse haigusetekitaja laboratoorsete leidude
kohta arvestust ning esitama leidude kohta aruande PTA-le. Kehtivas VS-is on reguleeritud
ainult EL-i loomataudide loetelusse kuuluva loomataudi diagnoosimisest teavitamise nõuded ja
laboritel ei ole kohustust muust loomataudist kohe teavitada. Uus nõue kehtib kõigile Eestis
asuvatele laboritele, kus uuritakse loomadelt võetud proove loomataudide suhtes. Leidude
kohta õigel ajal teabe edastamisega tagatakse PTA võimekus täita rahvusvahelisi kohustusi.
31 Teng, K.Ty., Brodbelt, D.C., Pegram, C. et al. Life tables of annual life expectancy and mortality for
companion dogs in the United Kingdom. Sci Rep 12, 6415 (2022). https://doi.org/10.1038/s41598-022-10341-6 32 O’Neill, D. G., Church, D. B., McGreevy, P. D., Thomson, P. C. & Brodbelt, D. C. Longevity and mortality of
owned dogs in England. Vet. J. 198, 638–643 (2013). https://doi.org/10.1016/j.tvjl.2013.09.020 33 Jamie Lovejoy, DVM. How Long Do Cats Live? Here's What To Expect. 20.12.2024.
https://www.petmd.com/cat/care/how-long-do-cats-live
34
Paragrahvi 49 lõikes 5 täpsustatakse volitusnormi ulatust. Volitusnormi uue sõnastuse
kohaselt kehtestab valdkonna eest vastutav minister nende zoonooside loetelu, mille
haigusetekitajate leiust tuleb PTA-d teavitada, ning nende zoonoossete haigusetekitajate
loetelu, mille leiu kohta peab labor arvestust pidama. Volitusnormist on jäetud välja muude
loomataudide haigusetekitajate loetelu, sest see on kaetud WOAH-i teatamiskohustuslike
taudide loeteluga.
Kehtiva VS-i kohaselt peavad labor ja veterinaararst teavitama PTA-d ka muu loomataudi ja
zoonoosse haigusetekitaja leiust. Muude loomataudide ja zoonoossete haigusetekitajate loetelu
on kehtestatud maaeluministri 25. novembri 2021. a määruse nr 7134 „Põllumajandus- ja
Toiduametile esitatava teatise sisu nõuded ning esitamise kord, laboris loomataudide
laboratoorsete leidude kohta arvestuse pidamise ning selle kohta aruannete esitamise täpsem
kord ja aruande sisu nõuded, nende zoonooside loetelu, mille haigusetekitaja leiust tuleb
Põllumajandus- ja Toiduametit teavitada, ning muude loomataudide ja zoonoossete
haigusetekitajate loetelu, mille leiu kohta peab labor arvestust pidama“ lisas 2. Muude haiguste
nimekiri kattub WOAH-ile kohustuslikult teatatavate loomataudide loeteluga, mistõttu ei ole
enam vajalik valdkonna eest vastutava ministri määrusega kehtestada muude loomataudide
loetelu, ning seega täpsustatakse VS-i § 49 lõikes 5 asuvat volitusnormi. Määruse muutmise
eelnõu kavand on lisatud käesolevale seletuskirjale.
Eelnõu § 1 punktiga 37 muudetakse VS-i § 50 lõiget 2.
Lõike 2 täpsustatud sõnastuse kohaselt teavitab PTA simulatsiooniõppuse tulemustest Euroopa
Komisjoni ja liikmesriike nende taotlusel.
Teavituskohustus on sätestatud EL-i loomatervise määruse artikli 45 lõikes 3 ja Eestis on
teavitajaks PTA. EL-i loomatervise määrus ei kohusta liikmesriike iga kord komisjoni ja teisi
liikmesriike teavitama, kui riigis korraldatakse mõne loomataudi tõrje simulatsiooniõppus.
Seda tuleb teha ainult komisjoni või teise liikmesriigi taotlusel. Kehtiv säte on seega EL-i
õigusega vastuolus, seetõttu tuleb seda muuta ja asjakohaselt täiendada.
Eelnõu § 1 punktiga 38 täiendatakse seadust §-ga 551.
Seadusesse lisatakse muu loomataudi kahtluse ja puhkemise korral võetavad meetmed.
Muu loomataudi kohta puuduvad EL-i üleselt kokku lepitud ennetus- ja tõrjemeetmed. EL-i
loomatervise määruse artiklis 171 sätestatakse, et kui muu kui loetellu kantud taud kujutab
endast olulist riski liikmesriigis peetavate maismaaloomade tervisele, võib asjaomane
liikmesriik võtta riiklikke meetmeid kõnealuse taudi tõrjeks ning piirata peetavate
maismaaloomade ja loomse paljundusmaterjali liikumist, tingimusel et kõnealused meetmed ei
takista loomade ja toodete liikmesriikide vahelist liikumist ega ületa piire, mis on asjakohased
ja vajalikud kõnealuse taudi tõrjeks.
Praktikas on tekkinud vajadus anda PTA-le ning loomapidajatele selgemad juhised, milliseid
meetmeid tuleks muu loomataudi kahtluse või puhkemise korral rakendada. WOAH-i
käsiraamat annab juhised ka nende loomataudide ennetuse ja tõrje meetmete kohta, mis ei ole
reguleeritud EL-i õigusega. Eestis tekitavad igapäevaelus probleeme ja vajavad PTA sekkumist
näiteks nõlg, hobuste rhinopneumoonia, hobuste gripp, lammaste Maedi-Visna ja sigade
reproduktiiv-respiratoorne sündroom (PRRS). Meetmeteks, mida PTA saab rakendada WOAH-
i üldiste juhiste kohaselt, on näiteks kitsenduste kehtestamine loomade liikumisele ettevõttesse
ja sealt välja, loomade eraldamine ning muude asjakohaste bioturvameetmete kohaldamine.
Praegu saab PTA anda üldisi soovitusi, aga loomade liikumiskeelu ja muude kitsenduste
rakendamiseks VS-is selge õiguslik alus puudub.
34
RT I, 26.11.2021, 13
35
Eelnõu kohaselt rakendab PTA muu loomataudi kahtluse või puhkemise korral loomataudi
tõrjel WOAH-i väljatöötatud asjakohaseid põhimõtteid, meetodeid, soovitusi ja juhendeid.
Loomapidaja rakendab muu loomataudi leviku ennetamiseks asjakohaseid bioturvalisuse
meetmeid ja järgib taudi tõrjel PTA ettekirjutusi. Eelnõusse on lisatud ka uus volitusnorm, mille
kohaselt võib valdkonna eest vastutav minister vajadusel kehtestada määrusega muu
loomataudi ennetamise ja tõrje täpsemad meetmed.
Eelnõu § 1 punktiga 39 muudetakse VS-i § 92 lõike 10 sõnastust.
Kehtiva seaduse kohaselt tegutses referentlabor valdkonna eest vastutava ministri esitatud
riikliku tellimuse alusel. Uue sõnastuse kohaselt tegutseb referentlabor valdkonna eest
vastutavale ministrile esitatud tegevuskava alusel.
Määruse (EL) 2017/625 artikli 100 kohaselt määrab liikmesriik igale sama määruse artikli 93
lõike 1 kohaselt määratud EL-i referentlaborile ühe riikliku referentlabori või mitu riiklikku
referentlaborit, kelle ülesanded on sätestatud sama määruse artiklis 101. Referentlaborite
tegevuse eesmärk on tagada ametlike laborite tööks vajaliku teadmuse edasiandmine (uute
meetodite ja metoodikate kasutuselevõtt, koolituste korraldamine jms); samuti
laborianalüüside, uuringute või diagnostika tulemuste usaldusväärsus ja nende võrreldavus nii
riigis kui ka rahvusvaheliselt. Riiklik referentlabor teeb koostööd EL-i sama valdkonna
referentlaboriga, osaleb rahvusvahelistes laborite vahelistes võrdluskatsetes ning korraldab
vajaduse korral võrdluskatseid volitatud laborite vahel.
Arvestades, et riikliku referentlabori ülesanded tulenevad EL-i vahetult kohalduvast
õigusaktist, on otstarbekas muuta referentlabori tegutsemise alust, mistõttu edaspidi ei lähtu
referentlabor valdkonna eest vastutava ministri esitatud riiklikust tellimusest, vaid
referentlabori enda koostatud tegevuskavast määruse (EL) 2017/625 artiklis 101 sätestatud
nõuete täitmiseks. Koostatud tegevuskava esitatakse valdkonna eest vastutavale ministrile ning
seda ajakohastatakse regulaarselt.
Tegu ei ole uue kohustusega, kuna kehtiva korra kohaselt esitab volituse taotleja tegevuskava
koos taotlusega taotletava volituse ulatuses määruse (EL) 2017/625 artiklis 101 sätestatud
nõuete täitmiseks. Need asutused, kes täidavad tsiviilõigusliku lepingu alusel referentlaborite
ülesandeid, koostavad ja ajakohastavad tegevuskava, lähtudes lepingus sätestatust.
Eelnõu § 1 punktiga 40 parandatakse VS-i § 107 lõikes 1 asuv viiteviga.
Muudatuse eesmärk on parandada seaduse koostamisel tekkinud viiteviga, mis on jäänud
seaduse vastuvõtmisel märkamata. Paragrahv 107 käsitleb menetlusprotseduuri, kus väärteo
vahetuks objektiks olnud loom, loomne saadus või loomne paljundusmaterjal tuleb PTA või
kohtu otsusel konfiskeerida. Seda meedet võib kohaldada karistusseadustiku § 83 kohaselt, kuid
VS-i § 100 lõigetes 2 ja 4, mitte § 99 lõigetes 2 ja 4 sätestatud juhul, nagu on kehtivas seaduses.
Eelnõu § 1 punktiga 41 täiendatakse VS-i §-ga 1171, milles on sätestatud üleminekusäte
loomade registri kohta. Üleminekusätte kohaselt käsitatakse VS §-s 34 nimetatud loomade
registrina VS-i enne 2027. aasta 1. juunil kehtinud redaktsioonis nimetatud
põllumajandusloomade registrit.
Eelnõu § 1 punktiga 42 täiendatakse VS-i §-dega 1211 ja 1212.
Paragrahvis 1211 on sätestatud koera, kassi ja valgetuhkru identifitseerimise ja registreerimise
kohustusega seotud üleminekusätted. Nende sätetega täpsustatakse lemmiklooma
identifitseerimise ja registreerimise nõudeid vanemate koerte, kasside ja valgetuhkrute puhul,
kes enne eelnõu seadusena jõustumist olid küll kiibistatud, kuid registris registreerimata, või
36
mikrokiibiga identifitseerimata ja registreerimata. Sellise looma pidaja peab korraldama oma
lemmiklooma kiibistamise ja loomade registris registreerimise esimesel võimalusel mikrokiibi
või registreerimise puudumise tuvastamise järel, kuid hiljemalt 2029. aasta 1. jaanuariks.
Paragrahvi 1211 lõikes 2 on täpsustatud, et koer, kass või valgetuhkur, kes on mikrokiibiga
identifitseeritud, kuid registreerimata, tuleb uute nõuete kohaselt lasta registreerida
veterinaararsti vahendusel. Täpsustus on vajalik, sest üldnõudena on registrisse andmete
esitamise korraldamine selle veterinaararsti kohustus, kes on paigaldanud lemmikloomale
mikrokiibi, kuid lõikes 2 kirjeldatud olukorras on vaja looma registreerimiseks pöörduda
ükskõik millise veterinaararsti poole, kes registreerimise korraldaks, sest lemmikloomapidaja
ei pruugi mäletada, kes oli see veterinaararst, kes tema loomale mikrokiibi paigaldas. Oluline
on, et looma kohta saaks registrisse andmed esitatud ja siinkohal ei ole niivõrd oluline, kes seda
teeb. Veterinaararst esitab registrisse kandmiseks loomale paigaldatud mikrokiibi näidu
lugemise kuupäeva ja enda kui mikrokiibi tuvastanud veterinaararsti ees- ja perekonnanime
ning kutsetegevuse loa numbri.
Pärast eelnõuga ettenähtud muudatuste seadusena vastuvõtmist on kavandatud üheteistkümne
kuu pikkune ajavahemik enne muudatuste jõustumist ja sellele järgnev seitsmekuune
üleminekuaeg. Selline üleminekuaeg peaks olema loomapidajatele piisav uute nõuetega
kohanemiseks ning aitab tagada, et lemmikloomad, keda peeti enne eelnõu seadusena
jõustumist, saaksid samuti nõuetekohaselt identifitseeritud ja registreeritud. Lemmikloomade
jälgitavus peab olema tagatud kõigi koerte, kasside ja valgetuhkrute puhul, mitte ainult nende
puhul, kes alates 1. juunist 2027. aastal saavad 12-nädalaseks.
Paragrahvis 1212 sätestatakse üleminekusäte lemmiklooma ja tema pidaja kohta arvestuse
pidamise andmete üleandmise kohta. Nähakse ette, et enne 2027. aasta 1. juunit kehtinud korras
arvestuse pidamiseks kasutatavas andmekogust 2027. aasta 31. mai seisuga lemmiklooma ja
tema pidaja kohta kogutud andmete üleandmise PRIA-le loomade registrisse ülekandmiseks
korraldab kohalik omavalitsus ja Eesti Loomaarstide Koda (ELK) hiljemalt 7. juuniks 2027.
aastal. PRIA-le tuleb andmed üle anda masinloetaval kujul. Masinloetaval kujul andmete
üleandmiseks vajaliku täpsema juhise avaldab PRIA oma veebilehel hiljemalt 1. märtsiks 2027.
aastal. Nimetatud juhises kirjeldatakse üleantavate andmete struktuuri ja kvaliteedi tingimusi.
Kuna 1. juunil 2027 jõustub nõue registreerida koer, kass ja valgetuhkur riigi
lemmikloomaregistris, siis selle kuupäevani KOV-ide arvestuse pidamiseks kasutatud
platvormidel ja Eesti Loomaarstide Koja lemmikloomaregistris registreeritud loomade kohta
tuleb esitada andmed PRIA-le, kes korraldab nende andmete ülekandmise riigi
lemmikloomaregistrisse. KOV-idele ja ELK-le antakse andmete PRIA-le üleandmiseks aega
üks nädal, mis on piisav aeg masinloetavate andmete koondamiseks KOV-ide kasutatavatelt
elektroonse andmekogu teenuse pakkujatelt ja ELK lemmikloomaregistrist ning nende
edastamiseks PRIA-le. Masinloetaval kujul andmete edastamine tähendab, et ELK ja KOV-id
edastavad oma registriandmed näiteks .xml või.csv vormingus. Sellises vormingus andmete
allalaadimine olemasolevatest registritest ja nende edastamine PRIA-le ei ole andmete
üleandjatele koormav ega too kaasa täiendavaid kulusid. Seejärel kannab PRIA saabunud
andmed üle riigi lemmikloomaregistrisse. Loomapidaja saab teate enda ja oma looma kohta
riigi lemmikloomaregistrisse andmete kandmise kohta. On vajalik sätestada saadavate andmete
osas ühtne struktuur ja kindlad kvaliteedikriteeriumid, millistele vastavalt kohalikud
omavalitsused ja ELK olemasolevad andmed üle annavad. Selleks nähakse ette, et PRIA oma
kodulehel avalikustab vastavad tingimused juhise kujul hiljemalt 3 kuud enne andmete
üleandmise tähtaega ehk hiljemalt 1. märtsiks 2027. aastal. Vastasel juhul võib KOV-idelt ja
ELK-lt saadavate masinloetavate andmete registrisse kandmisel tekkida prognoosimatu
37
suurusega täiendav kulu andmete süstematiseerimise või muude asjaolude tõttu. Selle ära
hoidmiseks on mõistlik piiritleda konkreetselt, millisel kujul KOV-id (KOV-ide erasektori
partnerid) ja ELK oma praegu kasutuses olevatest süsteemidest andmed välja võtavad.
Eelnõu §-des 2 ja 3 on sätestatud LoKS-is ja põllumajandusloomade aretuse seaduses tehtavad
muudatused. Seaduseid muudetakse, et viia need kooskõlla VS-is tehtavate muudatustega.
LoKS-is ja põllumajandusloomade aretuse seaduse sätetes asendatakse sõnad
„põllumajandusloomade registrisse“ sõnadega „loomade registrisse“.
Eelnõu §-s 4 on toodud riigilõivuseaduses tehtavad muudatused.
Eelnõu § 4 punktiga 1 täiendatakse riigilõivuseadusest §-ga 514, milles kehtestatakse
tingimused riigilõivu tasumisest vabastuseks.
Paragrahvi 514 lõikega 1 vabastatakse riigilõivu tasumisest riigiasutused ja KOV-i üksuste
asutused, kui mikrokiibiga märgistatud koera, kassi, valgetuhkru või VS § 32 lõikes 3 nimetatud
lemmiklooma kohta registritoimingu tegemine on vajalik seoses riigiasutuse või KOV-i
ülesannete täitmisega. See tähendab, et näiteks PPA ja Päästeameti teenistuskoera ning KOV-
ile kuuluva varjupaiga nimele kantava lemmiklooma riigi lemmikloomaregistrisse kandmise
eest riigilõivu tasuma ei pea. Riigiasutuste ja KOV-i asutuste vabastamine riigilõivu tasumisest
on asjakohane, kuna nende rahastamine toimub niigi riigieelarve vahenditest. Paragrahvi 514
lõikega 2 vabastatakse riigilõivu tasumisest varjupaiga teenust pakkuvad
mittetulundusühingud. Kuna nende eesmärk ei ole teenida tulu, vaid otsida omanikuta
lemmikloomadele kodu, ning nende tegevus toimub enamasti annetuste toel, ei pea varjupaigad
riigilõivu loomade enda nimele registreerimise eest tasuma. Varjupaigad tegelevad
vabatahtlikult ühiskonnale vajaliku teenuse pakkumisega ja tegutsevad seejuures ühiskonnas
senini leviva loomadesse suhtumise tagajärjel tekkinud probleemide – hulkuvate loomade
pidamise ja neile kodu otsimise – lahendamisega.
Eelnõu § 4 punktiga 2 täiendatakse riigilõivuseaduse 101. peatükki 5. jaoga VS-i alusel PRIA
toimingute tegemise eest riigilõivu tasumiseks.
Paragrahvi 26133 lõikega 1 kehtestatakse riigilõiv koera, kassi, valgetuhkru ja VS § 32 lõikes
3 nimetatud lemmiklooma riigi lemmikloomaregistrisse registreerimise eest. See tähendab, et
registrisse koera, kassi, valgetuhkru ja VS § 32 lõikes 3 nimetatud lemmiklooma kohta esmase
kande tegemise eest tuleb tasuda riigilõivu 12 eurot. Paragrahvi 26133 lõikega 2 täpsustatakse,
et koera, kassi, valgetuhkru ja VS § 32 lõikes 3 nimetatud lemmiklooma pidaja vahetumise
korral tuleb tasuda riigilõivu samas summas ehk 12 eurot registrisse kantud andmete muutmise
eest. Riigilõiv laekub riigieelarvesse ja riigi lemmikloomaregistri ülalpidamiskulude katteks
taotletakse vajaminevas summas lisarahastust riigi eelarvestrateegia protsessis. Iga-aastane
loomade registri koosseisu loodava riigi lemmikloomaregistri ülalpidamiskulu on PRIA
hinnangul ligikaudu 209 258 eurot. Riik võtab lemmikloomade kohta arvestuse pidamise
KOV-idelt enda kanda, et tagada kogu Eestis ühtsetel alustel arvestuse pidamine. KOV-ide
ülesanne on korraldada hulkuvate loomade püüdmine ja pidamine vähemalt 14 päeva jooksul.
Probleemid hulkuvate loomadega ja vajadus varjupaikade järele, kus hulkuvaid loomi ajutiselt
pidada, on tekkinud elanike tegevuse tagajärjel ning nii KOV-id kui ka varjupaigad tegelevad
tagajärgede likvideerimisega. Oluline on aga lahendada juurprobleem – et igal loomal oleks
kodu ja meil ei oleks hulkuvaid loomi. Lemmiklooma lahtipääsemise korral on seega
loomapidaja ja lemmikloomapidaja huvides oma loom tagasi saada ja ka vastutus selle eest, et
tema loom ei jääks KOV-i ega varjupaiga pidada. Seetõttu on riigilõivu kehtestamise eesmärk,
et loomapidaja või lemmikloomapidaja, kelle nimele loom kantakse, katab riigilõivu
tasumisega registri ülalpidamise ja hoolduse kulu. Loomapidaja või lemmikloomapidaja kulu
on ühekordne, registris looma enda nimele registreerimise eest tasub loomapidaja või
38
lemmikloomapidaja loomapidamise perioodi vältel ühel korral ehk riigi
lemmikloomaregistrisse sellekohase kande tegemise eest.
Loomapidajate ja lemmikloomapidajate makstav riigilõiv katab eeldatavalt riigi
lemmikloomaregistri ülalpidamiskulu 209 258 eurot aastas. Esialgsete kalkulatsioonide põhjal
on riigilõivu suurus loomapidajale või lemmikloomapidajale 12 eurot registrikande eest.
Täpsed andmed igal aastal sündivate koerte, kasside ja valgetuhkrute kohta ning loomapidaja
või lemmikloomapidaja vahetumiste kohta aastas puuduvad. Riigilõivu suuruse arvutamisel on
arvesse võetud avalikke andmeid EKL-i registris igal aastal registreeritud tõukoerte kutsikate
arvu kohta, tõukasside aretusühingute registrites registreeritud kasside arvu ning suurematest
varjupaikadest uude koju läinud loomade arvu kohta. Siinkohal on arvestatud ka eeldusliku
loomade arvuga, võrreldes omavahel sarnase suurusega varjupaikade andmeid, kui täpseid
andmeid mõne varjupaiga kohta ei olnud võimalik saada või kui varjupaik küsitud andmeid ei
ole esitanud. Sealhulgas koguti avalikult kättesaadavad andmed ja küsiti täiendavad andmed
KOV-ide lepingupartnerite (varjupaikade) käest. Lisaks võeti arvesse veebiplatvormil
TRACES registreeritud Eestisse saabunud lemmikloomade (koerad, kassid, valgetuhkrud)
arvu. Arvude koondamisel on võetud võimaluse korral arvesse lähiaastate keskmine väärtus.
Kalkulatsioon annab tulemusena eeldusliku riigilõivu suuruse, kuna täpseid andmeid
lemmikloomade arvu kohta Eestis ei ole. Ülevaade kalkulatsiooni tegemisel kasutatud arvude
kohta on tabelis 2.
Tabel 2 Eeldatav aastane lemmikloomade registreerimiste ja loomapidaja vahetumiste arv
Registreeritud loomade
arv aastas
Uude koju läinud loomade
arv aastas
Varjupaigad - 6255
Tõukoerad 4600 4000
Tõukassid 121 -
TRACES 1450 -
Kokku loomi 6171 10 255
Nende andmete põhjal on aastas loomade registreerimisi ja loomapidaja vahetumisi kokku
eeldatavalt 16 426. Arvestades PRIA aastast kulu 209 258 eurot riigi lemmikloomaregistrile,
on ühe registritoimingu kulu 12,7 eurot. Kättesaadavad andmed, mille alusel on arvutus tehtud,
on vaid osa tegelikust olukorrast ja arvutus alahindab tegelikku loomade registreerimise ja
loomapidaja vahetumise arvu. Tõenäoliselt alahindame tegelikku registritoimingute arvu 5-
10%. Seega on sobiv riigilõivu määr 12 eurot.
Arvestama peab asjaoluga, et Eestis on ligi 50% peetavatest koertest ja kassidest registreerimata
(vt eelnõu punkt 21), mis esialgu eelduslikult suurendab registreeritavate loomade arvu enne
kui aastane registritoimingute arv stabiliseerub. 3–5 aasta jooksul (sõltuvalt olukorra
stabiliseerumise kiirusest) pärast riigi lemmikloomaregistri toimimist arvutatakse tegelike
registreeritud loomade arvude, loomapidajate vahetumiste arvude ja lemmikloomade andmeid
koondava registriosa ülalpidamiskulu põhjal uuesti riigilõivu määr ehk registritoimingu kulu
ühe looma registreerimise või loomapidaja vahetumise kohta. Juhul kui selgub, et tegelik kulu
registritoimingu eest on suurem või väiksem kui 12 eurot, valmistatakse ette riigilõivuseaduse
muudatus, et viia riigilõivu tasu vastavusse tegeliku kuluga.
Loomapidaja või lemmikloomapidaja siseneb PRIA e-teenuste keskkonda ja esitab isikukoodi,
mille alusel päritakse rahvastikuregistrist aadress. Isik esitab registreerimiseks ise oma e-posti
39
aadressi ja telefoninumbri, sest kontaktandmeid on rahvastikuregistris mitmeid ja
lemmikloomaregistri puhul on oluline, et registreeritud oleksid sellised andmed, mille abil saab
isiku päriselt kätte. Samuti on oluline asjaolu, et lemmikloomaregistrisse kantakse ainult üks e-
posti aadress ja telefoni number loomapidaja kohta. Loomapidaja või lemmikloomapidaja
esitab lemmiklooma kohta „Põllumajandusloomade registri põhimääruse“ paragrahv 7 lõikes
41 punktis 2 toodud andmed (looma nimi ja sünnikuupäev). Sellega alustab isik registrisse
andmete kandmise taotlust, mille käigus tasub ta ka riigilõivu. Seejärel pöördub loomapidaja
lemmiklooma registreerimiseks veterinaararsti poole, kes esitab pooleliolevasse taotlusesse
„Põllumajandusloomade registri põhimääruse“ paragrahv 7 lõikes 41 punktides 1, 3 ja 4
nimetatud andmed (looma liik, sugu ja tõug või eristatavad omadused tõu puudumisel; loomale
paigaldatud mikrokiibi tähtnumbriline kood, mikrokiibi asukoht, mikrokiibi paigaldamise või
mikrokiibi näidu lugemise kuupäev, mikrokiibi paigaldanud või mikrokiibi tuvastanud
veterinaararsti ees- ja perekonnanimi ning kutsetegevuse loa number; lemmikloomapassi
olemasolu korral selle väljastamise kuupäev ja number ning lemmikloomapassi väljastanud
veterinaararsti ees- ja perekonnanimi ning kutsetegevuse loa number) registrisse kandmiseks.
Juriidilise isiku puhul on protsess samasugune, aga asukoha ja e-posti aadressi andmed võetakse
äriregistrist. Loomapidaja asemel on võimalik volitada teist isikut (tema nõusolekul lähedane,
perekonnaliige, veterinaararst) loomapidaja või lemmikloomapidaja asemel andmeid esitama
ja riigilõivu tasuma. Volituste süsteem on juba praeguses põllumajandusloomade registris
olemas. Riigilõivu tasumise kohta tuleb teave riigikassast, nende andmete edastamiseks on
PRIA-l loomade registris vaja luua liidestus riigikassaga.
Eelnõu §-des 5 ja 6 muudetakse toiduseadust ja vedelkütuse erimärgistamise seadust.
Nimetatud seadused viiakse kooskõlla VS-is tehtavate muudatustega ning seaduste tekstis
olevates viidetes põllumajandusloomade registrile asendatakse nimetus
„põllumajandusloomade register“ nimetusega „loomade register“.
Eelnõu §-s 7 on sätestatud seaduse jõustumise tähtpäev.
Eelnõu seadusena jõustumine on kavandatud 2027. aasta 1. jaanuaril. Jõustumise erisused
lemmikloomade jälgitavusega seotud uute nõuete osas on sätestatud § 7 lõikes 2, mille kohaselt
seaduse § 1 punktid 1, 3, 13–18, 22–25, 27–35, 41 ja 42 ning §-id 2–6 jõustuvad 2027. aasta 1.
juunil.
4. Eelnõu terminoloogia
Eelnõuga ei lisata uusi termineid.
5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu on kooskõlas EL-i õigusega. Eelnõu väljatöötamisel on arvestatudEL-i loomatervise
määruse nõuetega ja IKÜM-i nõuetega.
6. Seaduse mõjud
6.1. Olulise mõjuga muudatused
Oluline mõju on muudatustel, mis on seotud koerte, kasside ja valgetuhkrute kohustusliku
kiibistamise ja registreerimise nõude kehtestamise (muudatus 6.1.1) ning riigi
lemmikloomaregistri loomisega (muudatus 6.1.2).
Neist muudatustest mõjutatud sihtrühmad on järgmised.
40
• Koera, kassi, valgetuhkru ja VS § 32 lõikes 3 nimetatud lemmiklooma pidajad, kes on
Eesti elanikud – Eestis puuduvad täpsed andmed lemmiklooma pidavate isikute arvu
kohta. Aastal 2021, mil Eesti rahvaarv oli 1 330 06835, avaldas If Kindlustus Balti
riikides tehtud lemmikloomateemalise uuringu tulemused36, millest selgus, et 54% Eesti
elanikest peab lemmiklooma. Uuringust selgus, et 37% Eesti elanikest peab kodus kassi,
27% peab koera ning 14% on võtnud lemmikuks mõne muud liiki looma. Jääb
selgusetuks, kas ühe lemmiklooma pidajaks võivad end tehtud uuringu põhjal pidada
korraga mitu sama leibkonna liiget. Sama aasta kohta avaldas Euroopa Lemmiklooma
Söödatööstuse Liit raporti37, mille põhjal on EL-is vähemalt üks lemmikloom 46%
leibkondadest. Eestis on raporti alusel vähemalt üks kass 31% leibkondadest ja
vähemalt üks koer 22% leibkondadest. On ka leibkondi, kus peetakse samaaegselt nii
kassi kui koera. Kuigi If Kindlustuse uuringu ja Euroopa Lemmiklooma Toidutööstuse
Liidu raporti andmed on võrreldavad, ei saa nende põhjal hinnata täpset loomapidajate
arvu, kuna ühel isikul võib olla korraga mitu lemmiklooma. Hinnanguliselt võib öelda,
et ligi pooltes Eesti leibkondades on lemmikloomaks koer või kass, teiste
lemmikloomade pidajate kohta statistilised andmed puuduvad. Statistikaameti andmete
kohaselt oli aastal 2023 Eestis 643 500 leibkonda38. Väga ligikaudsete arvutuste järgi
on Eestis koera või kassi pidajaid suurusjärgus 322 000 (321 750).
• Veterinaararstid – veterinaararstide registris on 2025. aasta 21. jaanuari seisuga 90239
tegevusluba omavat veterinaararsti, kuid nad kõik ei tegele otseselt veterinaararsti
teenuse pakkumisega. 2022. aastal avaldatud uuringu40 tulemuste põhjal tegeleb
lemmikloomadega neist ligikaudu 400 (väikeloomadega 332, segapraksisega 97).
• Mikrokiipide maaletoojad ja edasimüüjad - Eestis on neli ettevõtjat, kes toovad maale
VS-i § 33 alusel heaks kiidetud koerte, kasside ja valgetuhkrute märgistamiseks
kasutatavaid mikrokiipe41 ning müüvad neid veterinaararstidele. Mikrokiipide müük on
vaid väike osa nende pakutavatest teenustest ja toodetest.
• KOV-id – Eestis on 78 KOV-i, millest 67 on 2023. aasta juuni lõpu seisuga kehtestanud
teatud lemmikloomade kohustusliku kiibistamise nõude ja nende lemmikloomade kohta
arvestuse pidamiseks sõlminud lepingu elektroonse andmekogu ehk
lemmikloomaregistri tehnilise keskkonna teenuse pakkujaga. Üldiselt on igas KOV-is
üks ametnik, kelle vastutusvaldkondade hulka kuulub ka lemmikloomadega seonduv.
• Varjupaigad – organisatsioone, kes pakuvad omanikuta ja loomapidaja juurest lahti
pääsenud looma pidamise teenust, on üle Eesti mitmeid. Mõned suurematest
varjupaikadest ja hoiukodudest on Varjupaikade MTÜ, mis koondab enda alla seitse
varjupaika üle Eesti, MTÜ Hoiupaiga Loomad, Tartu Koduta Loomade Varjupaik,
MTÜ Tartu Kassikaitse ja Pesaleidja MTÜ. KOV-iga sõlmitud leping omanikuta ja
loomapidaja juurest lahti pääsenud loomade pidamise teenuse osutamiseks on ainult
osal varjupaikadel.
• Lemmikloomaregistri teenust pakkuvad ettevõtjad – praeguse seisuga on Eestis
kasutusel kaks peamist lahendust, mida kasutavad nii KOV-id, veterinaararstid kui ka
35 Statistikaameti andmebaas [e-andmebaas]. RV021. https://andmed.stat.ee/et/stat/rahvastik__rahvastikunaitajad-ja-
koosseis__rahvaarv-ja-rahvastiku-koosseis/RV021/ 36 If P&C Insurance AS. Uuring: lemmikloomad on 54 protsendil Eesti elanikest, 31.08.2021.
https://www.if.ee/ifist/pressiruum/2021/uuring-lemmikloomad-on-54-protsendil-eesti-elanikest 37 FEDIAF EuropeanPetFood. Annual report, 2022. https://europeanpetfood.org/about/annual-report/ 38 Statistikaameti andmebaas [e-andmebaas]. LEM04.
https://andmed.stat.ee/et/stat/sotsiaalelu__leibkonnad__leibkondade-uldandmed/LEM04/table/tableViewLayout2 39 Põllumajandus- ja toiduameti järelevalve infosüsteem. Veterinaararstide register, 2025.
https://jvis.agri.ee/jvis/avalik.html#/vetarstparing 40 M. Leivits. Põud veterinaariamaastikul. Eesti loomaarstlik ringvaade, lk 12–15, sügis 2022. 41 Põllumajandus- ja Toiduameti kodulehekülg. Kiipimine ja registreerimine, 2024. https://pta.agri.ee/tarbijale-
ja-eraisikule/lemmikloomad/kiipimine-ja-registreerimine
41
varjupaigad. Populaarseim neist lahendustest on Spin TEKi KOV-idele liitumiseks
pakutav IT-platvorm, millega on 2025. aasta jaanuari seisuga liitunud 66 KOV-i.
Teiseks peamiseks lahenduseks on liitumine ELK-i lemmikloomaregistriga ning seda
võimalust on kasutanud kuus KOV-i. Viiel ELK-i lepingulisel KOV-il on leping
mõlema teenusepakkujaga. Varjupaigad on liitunud Spin TEKi loodud platvormiga.
Lisaks on tõukoeri võimalik kanda EKL-i tõuregistrisse. EKL-i tõuregister on veebis
kättesaadav ja otsingu tegemiseks kasutatav kõigile soovijatele, kuid ükski KOV seda
andmekogu lemmikloomade kohta arvestuse pidamiseks ei kasuta ning kumbki
lemmikloomaregister sellega liidestatud ei ole.
• PRIA – isikud, kes peavad tavapäraselt lemmikloomana peetavaid loomaliike
kaubanduslikul eesmärgil ning ka varjupaigad ja kogumiskeskused, kes viivad loomi
teise liikmesriiki, peavad oma tegevusest teavitama või tegevusele heakskiitu taotlema,
st kandma andmed PRIA põllumajandusloomade registrisse. See võimaldab PTA-l
teostada järelevalvet neis tegevuskohtades peetavate lemmikloomade heaolu ja tervise
nõuete täitmise üle.
• PTA – PTA teeb riiklikku järelevalvet lemmikloomade nõuetekohase pidamise üle
riski- ja vihjepõhiselt. Selle valdkonnaga on otseselt seotud umbes 10 ametnikku üle
Eesti, siiski on osaliselt seotud kõik loomatervise ja -heaolu nõuete täitmist kontrollivad
ametnikud (umbes 30 ametnikku42). Järelevalvet tehakse kõigi loomapidajate ehk nii
eraisikute kui ka äriühingute üle. Lisaks on kaks piiripunkti (Luhamaa ja Narva), kus
PTA teostab kontrolli lemmikloomade kaubandusliku liikumise nõuetekohasuse üle
Eestisse ja Eestist välja. PTA on sõlminud riikliku järelevalve otstarbekamaks
teostamiseks ja koostöö tõhustamiseks piirikontrolli tegemisel koostööleppe MTA-ga.
• MTA – MTA teostab järelevalvet mittekaubanduslikul eesmärgil reisijatega
kaasasolevate lemmikloomade Eestisse sisenemise nõuetekohasuse üle. Riiki
sisenemine on võimaldatud kõikide rahvusvaheliseks liikluseks, sealhulgas reisijatele,
avatud piiripunktide kaudu. Valdkonnaga on seotud Narva, Luhamaa ja Koidula
piiripunkti, Tallinna lennujaama reisiterminali ja vähemal määral ka lennujaama
kaubakäsitlusega seotud ametnikud, mille suurusjärk kokku on 70 ametnikku.
Lemmikloomade piiriületusega seonduvate küsimustega tuleb tegeleda keskmiselt iga
päev.
• PPA – PPA on LoKS-is sätestatud lemmikloomavastaste väärtegude kohtuväline
menetleja lisaks PTA-le. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse43 alusel menetleb
PPA ka koerte ja kasside pidamise eeskirjade rikkumisega kaasnevaid väärtegusid,
millega on põhjustatud varaline kahju või tervisekahjustus inimesele. Spetsiaalselt
loomade terviseseisundit või heaolu hindama väljaõpetatud ametnikke PPA-s ei ole,
juhtumite lahendamisel kaasatakse vajalike teadmistega partnereid44.
6.1.1. Kavandatav muudatus: koerte, kasside ja valgetuhkrute kohustusliku kiibistamise ja
registreerimise nõude lisamine loomapidajale ja riigilõivu kehtestamine registrikande tegemise
eest (eelnõu § 1 punktid 3, 13–18, 21, 28 ja 42 ning § 4).
1) Sotsiaalsed mõjud
Koera, kassi ja valgetuhkru kiibistamise ning seejärel loomade registris looma ja tema pidaja
andmete registreerimisega kaasneb mõju inimeste õigustele, sest see eeldab isikuandmete
töötlemist ja mõjutab seega isikuandmete kaitset. Füüsilise isiku kohta vajaminevad andmed
42 Põllumajandus- ja Toiduameti koduleht, Kõik kontaktid. 19.10.2023. https://pta.agri.ee/ametist-uudised-ja-
kontaktid/kontakt/koik-kontaktandmed 43 RT I, 30.06.2023, 28 44 Kadri Kaugeranna e-mail Politsei- ja Piirivalveameti infomeilile 20.09.2023
42
(nt kontaktandmed, isikukood/sünnikuupäev) saab üldjuhul rahvastikuregistrist (v.a isikute, kes
ei ole rahvastikuregistrisse kantud, andmed),, mis eraldi andmete kogumist ei eelda ning isik ei
pea oma andmeid mitmekordselt riigile esitama. Isikuandmete kaitse aspektist on ühise
andmekogu kasutamisel kõigi loomapidajate, sealhulgas ettevõtjate kohta nõutud andmed
eelkõige sellised, mis on vajalikud looma pidajaga kontakti saamiseks (telefoninumber, aadress,
e-posti aadress) ja tema tuvastamiseks (nimi, isikukood/registrikood). Loomapidaja aadress on
KOV-idele vajalik teadmaks, kui palju on loomapidajaid ning milliseid teenuseid ja millises
KOV-i piirkonnas pakkuda. Järelevalveasutustel on võimalik looma ja tema pidaja vahelist
seost selleks vajaduse tekkimisel (näiteks korralise kontrolli või vihje korral) kontrollida,
sealhulgas nendega liikumisel nii kaubanduslikul kui ka mittekaubanduslikul eesmärgil.
Enamik andmeid, mida andmekogus töödeldakse, on lemmiklooma andmed. Siiski peab
tagama, et andmekogule ligipääsu omav isik pääseks ligi vaid tema tegevuseks vajalikule
eesmärgipärasele andmehulgale. Isikuandmete töötlemise ulatust, konteksti ja eesmärke
arvesse võttes (isikuandmeid on vaja eelkõige pidaja ja tema lemmiklooma vahel seose
loomiseks eesmärgiga pidajale loom kadumamineku korral tagastada, erijuhtudel
järelevalveasutustele piiriületuse õiguspärasuse ja loomapidamisnõuete täitmise
kontrollimiseks) ei kaasne füüsiliste isikute õigustele ja vabadustele suur ohtu. Isikuandmeid ei
edastata välisriikidele (Europetnet on üleeuroopaline lemmikloomaregistreid ühendav
otsingumootor, mis annab otsingu tulemusena andmed selle lemmikloomaregistri kohta, kus
lemmikloom on registreeritud, kuid mitte looma pidaja kohta), samuti ei töödelda eriliigilisi
isikuandmeid. Andmekaitsealane mõjuhinnang on koostatud eraldi (seletuskirja lisa 2) ning
esitatud kooskõlastamiseks nii Riigi Infosüsteemi Ametile kui Andmekaitse Inspektsioonile.
Muudatus mõjutab enam toimetulekuraskustes olevate loomapidajate sotsiaalset heaolu ja
maapiirkonnas elavate inimeste võrdseid võimalusi veterinaarabi teenuste kättesaadavusel.
Eestis omatakse hinnanguliselt ühte või mitut lemmiklooma pooltes peredes. Suhtelises
vaesuses elas Eestis Statistikaameti andmete kohaselt 2023. aastal ligikaudu 20,2%45
elanikkonnast, kuid see ei tähenda seda, et need pered ei pea lemmiklooma. Lemmikloomade
kiibistamise kohustuslikuks muutmine mõjutab kindlasti seda osa elanikkonnast rohkem.
Lemmiklooma kiibistamine (umbes 20 eurot lemmiklooma kohta) võib osutuda kulukamaks
neile, kellel on lemmikloomi rohkem kui üks, ja neile, kes elavad maapiirkonnas, kus
veterinaararsti visiidi kuludele lisanduvad võimalikud koduvisiidi tegemiseks vajalikud
sõidukulud, kui veterinaararst kutsutakse koju, mitte ei minda lemmikloomaga ise
veterinaararsti juurde. Siiski vähendab kiibistamine võimalikke kulutusi looma kadumamineku
korral (leitud lemmiklooma varjupaigas pidamisega seotud kulud katab loomapidaja), sest
hulkuma läinud loom ei pruugi varjupaika jõudagi, vaid pidaja leitakse registriandmete abil üles
ning loom toimetatakse ta leidmisel kohe koju tagasi. Sihtrühma jaoks ebasoovitava mõju
vähendamiseks on plaanis töötada välja kampaaniad koostöös veterinaararstidega, et
võimaldada soodsamatel tingimustel oma lemmiklooma kiibistamiseks ja registreerimiseks.
Mitmed veterinaararstid, sealhulgas linnades, pakuvad võimalust tasuda veterinaararsti teenuse
eest järelmaksuga. Looma nõuetekohane ülalpidamine, hooldamine ja ravi on kulukas, kuid
looma tervist ja heaolu silmas pidades vältimatult oluline, sellega on oluline arvestada juba enne
lemmiklooma võtmist.
Väiksema elanike arvuga asulates või linnades ja maapiirkondades võib esineda probleeme
veterinaararsti leidmisega. Lemmikloomade kohta asjakohase arvestuse pidamine annab
KOV-idele andmeid, mis näitavad vajadust loomakliinikus pakutavate teenuste järele selles
piirkonnas. Lisaks kiibistamisele ja registreerimisele vajavad lemmikloomad mitmekülgset
45 Statistikaameti koduleht. Suhteline vaesus, 18.12.2024. https://www.stat.ee/et/avasta-
statistikat/valdkonnad/heaolu/sotsiaalne-torjutus-ja-vaesus/suhteline-vaesus
43
hooldust (näiteks vaktsineerimine) ja terviseabi, mida saab pakkuda vaid veterinaararst. Seega
annab kavandatud muudatuste elluviimine lisavõimalusi avada loomakliinik piirkonnas, kus
praegu ei pruugi veterinaararstid ettevõtlusega alustamist tulusaks pidada. See aga avaldaks
neis piirkondades omakorda positiivset mõju tööhõivele. Samuti on veterinaarabi
kättesaadavusel oluline mõju Eesti loomapidamiskultuuri parendamisel, sest veterinaararst saab
loomapidajaid harida sobivate loomapidamistingimuste rakendamises ja kasutuselevõtmises.
Lemmikloomade tervisliku seisundi paranemine omakorda vähendab selles piirkonnas inimeste
haigestumise või tervisekahjustuse riskitegurite esinemist (väheneb inimestele ohtlike
zoonootiliste haiguste esinemine ja tegeldakse aktiivsemalt taudiennetusega).
Lemmikloomade kiibistamine on üleriigiliselt kohustuslik kehtiva õiguse kohaselt olnud vaid
neile, kes soovivad oma koera, kassi või valgetuhkruga reisida Eestist välja. Piirkonniti on
Eestis 78 KOV-ist 67 teinud lemmiklooma kiibistamise oma territooriumil kohustuslikuks. See
tähendab, et neis KOV-ides on loomapidajate käitumisega seotud sotsiaalse muutuse juhtimine
jõudnud KOV-i töökorralduse praktikasse ja seaduse tasandil kiibistamise kohustuslikuks
muutmine olulist lisamõju sihtrühmadele ei avalda. Kiibistamise kohustuse laienemine kogu
Eestis mõjutab kõiki isikuid, kes peavad lemmikloomana koera, kassi ja/või tuhkrut või
plaanivad seda tulevikus teha. Kohustus laieneb kõigile Eesti elanikele, st ka välismaalastele ja
Eestisse elama asunud EL kodanikele. Tähtaeg mikrokiibiga märgistatud koerte, kasside ja
valgetuhkrute registreerimiseks on üks kuu, kui loomapidaja on välismaalane välismaalaste
seaduse mõistes ning kolm kuud, kui tegu on EL kodanikuga EL kodanike seaduse mõistes.
Nimetatud tähtajad on kooskõlas nii välismaalaste seaduse (§ 121) kui Euroopa Liidu kodanike
seadusega (§ 7), mille kohaselt need tähtajad on seotud isiku elama asumisega Eestisse ning
enda elukoha andmete registreerimisega rahvastikuregistris. Välismaalaseid, kes asuvad
Eestisse elama, teavitatakse oma koera, kassi või valgetuhkru kiibistamise ja registreerimise
nõudest samamoodi nagu praeguseid Eesti elanikke – teavitustegevusi vajadusest nimetatud
nõuet täita tehakse koostöös PTA, PRIA ja KOV-idega. Samuti saavad need isikud teada neile
pandud kohustusest, kui nad külastavad veterinaararsti oma lemmiklooma korraliste
marutaudivastaste vaktsineerimiste jaoks.
Kehtiva õiguse kohaselt puudub riiklik kohustus teatud tähtajaks oma koer, kass või
valgetuhkur registreerida. Uute nõuete kehtestamisega on vaja tagada, et teisest riigist Eestisse
oma lemmikloomaga reisides ja siia elama jäädes oleks ka nende lemmikloomade kohta
võimalik arvestust pidada ja nende lemmikloomade jälgitavus oleks tagatud. Lühiajalisele
puhkuse- või tööreisile lemmikloomaga tulles ei ole vaja oma lemmiklooma loomade registris
registreerida, kuid Eestisse elama jäädes on oluline, et looma oleks kadumamineku ja seejärel
leidmise korral võimalik tagastada tema pidajale. Välismaalt Eestisse koera, kassi ja
valgetuhkruga reisides, peab nimetatud loom olema märgistatud mikrokiibiga, tal peab olema
kehtiv tervisesertifikaat või EL lemmikloomapass. Riigi lemmikloomaregistris andmete
registreerimiseks on vaja pöörduda veterinaararsti poole. Andmed nii EL kodaniku, välisriigi
elaniku kui ka Eesti elaniku/kodaniku lemmiklooma kohta kustutatakse registrist, kui loom
viiakse püsivalt Eestist välja ja selle kohta on esitatud andmed riigi lemmikloomaregistrisse.
Selleks lasub lemmikloomapidajal andmete ajakohasena hoidmise kohustus. Juhtudeks, mil
lemmikloomapidaja unustab õigeaegselt ise andmeid uuendada, saadab registripidaja teatava
regulaarsusega andmete ajakohastamise teavitusi lemmikloomapidajatele, et nad veenduksid
registrisse kantud andmete õigsuses.
Lemmiklooma kiibistamine on kogu ülejäänud loomapidamisega seotud kulude seas looma
eluea jooksul loomapidajale ühekordne väljaminek. Mõju olulisus on pigem väike ja avaldub
neile loomapidajatele, kes ei ole veel oma lemmiklooma lasknud kiibistada või kes ei ole veel
registreerinud oma kiibistatud lemmiklooma.
44
2) Mõju majandusele
Kiibistamise ja registreerimise kohustusega kaasneb mõju ettevõtlusele. Peamiselt mõjutab see
veterinaararste olenemata sellest, kas tegutsetakse tavapärases loomakliinikus või varjupaigas.
Riigi kohustusega registreerida kiibistamise järel asjakohased andmed loomade registris
suureneb veterinaararstide halduskoormus, kuid ka nõudlus nende teenuste järele, sest vähemalt
pooled Eestis peetavatest koertest ja kassidest on kiibistamata ja registrisse kandmata.
Kiibistamise toodete ja teenustega kaasnev tulude kasv (seotud teenuse nõudluse kasvuga) on
kesk-pikas (3–5 aastat) perspektiivis eeldatavalt kiirem ja seejärel stabiliseerub. Veterinaararsti
koormust aitab leevendada see, et kavandatava muudatuse kohaselt lemmikloomale mikrokiibi
paigaldanud veterinaararst korraldab andmete esitamise lemmiklooma ja tema pidaja kohta
loomade registrisse kandmiseks. See VS-i säte võimaldab veterinaararstil valida, kas ta esitab
andmed ise või korraldab andmete esitamise tema vastutusel tegutseva abilise kaudu.
Ettevõtjatest on mõjutatud lemmikloomade mikrokiipide maaletoojad ja edasimüüjad, sest
Eestis selliste mikrokiipide tootjad puuduvad. Mikrokiipide edasimüüjate tulu suureneb, sest
vajadus mikrokiipide järele kasvab, seega on mõju positiivne.
Kulu lemmikloomi pidavatele leibkondadele või üksikisikutele on piirkonniti erinev ning sõltub
konkreetsest KOV-ist ja seal ettenähtud lemmikloomade kiibistamise kohustuse täitmisest (kas
enne üleriigilise kohustuse kehtestamist on KOV-i kehtestatud kohustus täietud või ei). Nagu
eelnevalt mainitud, võib maapiirkonnas olla veterinaararsti teenustele ligipääs piiratud või
veterinaararsti külastus kulukas. Samas erineb ka linnas tegutsevate loomakliinikute
vastuvõtutasu suurus mitmekümne euro võrra, sest konkurentsi (st hea ligipääsetavuse)
olemasolu või kliiniku bränd ja selle maine võimaldavad küsida kõrgemat tasu. Leibkondade
majanduslike võimaluste (tulude) ja kiibistamist vajavate lemmikloomade arvu kohta eraldi
uuringud puuduvad, kuid eeldame, et leibkondade kulud on (sõltuvalt tulutasemest) väikesed
või keskmised seaduse mõjueesmärgi (ühiskonna hüve) saavutamise kontekstis. Kui praegu on
veterinaararsti juures kiibi paigaldamise tasu koos registreerimise jaoks vajalike toimingutega
umbes 20–35 eurot, sh hinnakirja seab teenusepakkuja ja lisandub hinnakirjakohane visiiditasu,
siis edaspidi lisandub sellele riigilõiv. Oluline on siinjuures see, et praegu on kiibistamine ja
registreerimine kaks eraldi toimingut, mis tähendab, et kiibi paigaldamine ilma
registreerimiseta on võimalik. Kiibist aga ilma registrisse andmete esitamiseta kasu ei ole, mis
tähendab, et loomapidaja on kiibi paigaldamise eest kulutanud raha ilma asjata. Käesoleva
eelnõuga see võimalus kaotatakse – kiibi paigaldamisele peab järgnema registrisse andmete
esitamine.
Veterinaararstil on õigus oma pakutava teenuse eest tasu küsida, mistõttu veterinaararsti juures
teenuse hind tõenäoliselt ei muutu. Kui senini on loomapidajale enamikes KOV-ides looma
registreerimine olnud tasuta – selle kulu on katnud loomapidaja eest KOV – siis edaspidi ei kata
seda kulu enam KOV-id ega riik oma elanike eest, vaid loomapidaja tasub registrikandega
seotud kulud ise. Otsene mõju kaasnebki riigilõivu kehtestamisega registrikande tegemise eest,
mille teeb registripidaja (PRIA). Esialgsete kalkulatsioonide kohaselt on see 12 eurot
loomapidaja nimele looma registreerimise kohta, seda ka loomapidaja vahetumise korral looma
registreerimisel uue loomapidaja nimele. See tähendab, et lisaks veterinaararstile kiibistamise
ja registrisse andmete esitamisega seotud teenuse eest (~20–35 eurot) maksmisele tuleb tasuda
12 eurot riigilõivu registrikande tegemise eest. See tähendab, et kulu esmase registreerimise
eest on ühe looma kohta ~32–47 eurot. Koos veterinaararsti külastuse jaoks vajaliku
visiiditasuga (hinnanguliselt 40 eurot, kuid hinnakirja kehtestab veterinaararst või kliinik ise)
on looma nõuetekohase jälgitavuse tagamise kulu ca 90 eurot.
45
Lemmikloomapidajate lõikes on pärast eelnõu seadusena jõustumist võimalikud järgmised
olukorrad: 1) Koeral, kassil või valgetuhkrul on olemas kiip, kuid andmed ei ole registreeritud enne
uute nõuete jõustumist. Sellisel puhul on loomapidajal vaja külastada veterinaararsti,
sest ainult veterinaararstil on õigus ja kohustus esitada lemmikloomaregistrisse looma
kiibi andmed. Ta loeb kiibilugejaga loomale paigaldatud kiibi numbri ja esitab eelpool
nimetatud andmed registrisse. Veterinaararsti pakutava teenuse kulu registrisse andmete
esitamisel on eelnõu ettevalmistamise ajal ligikaudu 15–20 eurot. Eelduslikult jääb kulu
suurus samasse suurusjärku ka pärast uute nõuete jõustumist, kuid lõpliku hinnakirja
seab veterinaararst või loomakliinik ise. Lisaks on vaja tasuda veterinaararstile
hinnanguliselt 20–50 eurot visiiditasu sõltuvalt külastatavast kliinikust. Loomapidaja
tasub riigilõivu suuruses 12 eurot. Kulu: hinnanguliselt 50–80 eurot.
2) Koeral, kassil või valgetuhkrul puudub kiip ja seega ka registreering. Sellisel puhul on
loomapidajal vaja külastada veterinaararsti ja lasta tal oma loom kiibistada.
Veterinaararstil on ainsana õigus paigaldada loomale mikrokiip. Selle teenuse kulu
eelnõu ettevalmistamise ajal on vahemikus 15–20 eurot. Eelduslikult jääb kulu suurus
samasse suurusjärku ka pärast uute nõuete jõustumist, kuid lõpliku hinnakirja seab
veterinaararst või loomakliinik ise. Pärast kiibi paigaldamist esitab veterinaararst
kiibiga seonduvad andmed riigi lemmikloomaregistrisse. Ainult veterinaararstil on
õigus ja kohustus esitada lemmikloomaregistrisse looma kiibi andmed. Veterinaararsti
pakutava teenuse kulu registrisse andmete esitamisel on eelnõu ettevalmistamise ajal
ligikaudu 15–20 eurot. Eelduslikult jääb kulu suurus samasse suurusjärku ka pärast uute
nõuete jõustumist, kuid lõpliku hinnakirja seab veterinaararst või loomakliinik ise.
Lisaks on vaja tasuda veterinaararstile hinnanguliselt 20–50 eurot visiiditasu sõltuvalt
külastatavast kliinikust. Loomapidaja tasub riigilõivu suuruses 12 eurot. Kulu:
hinnanguliselt 60–100 eurot.
Selline hinnanguline kulu tekib loomapidajale eeldusel, et loomapidaja külastab veterinaararsti
vaid lemmiklooma kiibistamise ja/või registreerimise eesmärgil. Praktikas seotakse loomale
mikrokiibi paigaldamine näiteks vaktsineerimisega või teeb veterinaararst ettepaneku loomale
kiip paigaldada visiidi käigus, mille pöördumise põhjuseks on terviseprobleem. Siiski on
ebatõenäoline, et loomaga võetakse ette veterinaararsti külastus ainuüksi tema jälgitavuse
nõuetekohaselt korraldamiseks, sest veterinaararsti juures käimine tekitab enamikele loomadele
stressi ja loomapidajad püüavad liigset stressi tekitamist oma loomale ennetada ning eelistavad
sama visiiti kasutada erinevate veterinaarsete menetluste jaoks. Selline käitumine võimaldab
loomapidajal lisaks looma heaolu eest hoolitsemisele hoida kokku enda kulusid.
3) Koer, kass või valgetuhkur on kiibistatud ja registreeritud enne eelnõu seadusena
jõustumist. Sellise looma pidajal ei teki täiendavat kulu oma lemmikloomaga seoses
uute nõuete jõustumisel. Olemasolevad registriandmed kantakse tasuta üle uude riigi
lemmikloomaregistrisse. Riigilõivu tasuma ei pea. Loomapidaja saab teavituse enda ja
oma lemmiklooma andmete õigsuses veendumiseks ja vajadusel andmete
korrastamiseks. Andmete korrastamine ja ajakohastamine on loomapidajale tasuta.
Kulu: 0 eurot.
46
Käesoleva eelnõuga planeeritavate nõuete kehtima hakkamise järel kaasneb täiendav kulu ühe
looma kohta 12 eurot neile loomapidajatele, kes peavad koera või kassi ja kelle elukohajärgses
kohalikus omavalitsuses on juba praegu kehtestatud koerte ja kasside pidamisel kohustus loom
kiibistada ja registreerida.
Eestis on hinnanguliselt 90 000 elanikku, kelle elukohajärgses KOV-is ei ole praegu koerte
kiibistamise kohustust KOV-i tasandil kehtestatud ning hinnanguliselt 282 300 elanikku,
kellele ei ole sama kohustust kehtestatud kasside pidamisel (vt Mõju regionaalarengule,
sealhulgas linna-, maa- ja rannapiirkondadele). Suures osas need elanikud tegelikult kattuvad,
kuid järgnevate arvutuste tegemisel eeldame, et kattuvust ei ole. Lemmiklooma peetakse ligi
pooltes Eesti leibkondades (vt 6.1 lemmikloomapidajate sihtrühma kirjeldus), 2021. aasta
rahvaloenduse andmetel on keskmine leibkonna suurus 2,35 inimest46. Et mitte alahinnata
eelnõust tulenevat mõju, võtame eelduseks, et ühes leibkonnas on 2,35 inimese asemel kaks
inimest. Samuti eeldame, et ühes leibkonnas on üks lemmikloom (kas kass või koer). Seega
puudub kiibistamise ja registreerimise kohustus kokku 372 300 isikul, mis teeb 186 150
leibkonda, kellest omakorda ligi pooltel on lemmikloom. Nende andmete põhjal saame eeldada,
et eelnõu muudatustest on mõjutatud hinnanguliselt 93 075 leibkonda. Neil leibkondadel tekiks
oma lemmiklooma kiibistamise ja registreerimisega looma eluea jooksul ühekordne täiendav
kulu 60–100 eurot.
Mõju leibkondadele on looma eluea jooksul ühekordne ja hajutatav: ette on nähtud
üleminekuperiood uute nõuetega kohanemiseks, lisaks võimaldavad osad kliinikud järelmaksu
või osamaksete võimalust. Kiibistamise ja registreerimise kulu hulka oleme küll arvestatud
hinnangulise visiiditasu suuruse, kuid kiibistamise ja registreerimise saab teha täiendava
protseduurina näiteks rutiinse vaktsineerimise või tervisekontrolli tarbeks veterinaararsti
külastamise käigus. See aitab hoida kokku kulusid loomaga veterinaararsti juures käies.
Eelnõuga kavandatud üleminekuaeg enne uute nõuete kehtima hakkamist on piisav
täiskasvanud looma kiibistamise ja registreerimise planeerimiseks koos muul otstarbel
veterinaararsti külastusega, mh kohustusliku marutaudivastase vaktsineerimise nõude täitmisel.
Samuti noorte loomade kiibistamise ja registreerimise tähtaeg on kavandatud selliselt, et see
ühtiks looma esimese marutaudivastase vaktsineerimise ajaga, et ühildada veterinaararsti
külastus mitmeks menetluseks.
Kohustusega kaasnev lisakulu võib mõjutada tarbimiskäitumist, mis puudutab lemmiklooma
võtmise (st nii ostmist kui ka tasuta/kingituseks saamist) otsust. Positiivne mõju võib avalduda
varjupaigast lemmiklooma võtmise kasvu näol, kuna sellisel puhul ei kaasne veterinaararsti
visiidiga seonduvaid otseseid kulusid looma võtmisel, tuleb vaid loovutustasule lisaks tasuda
riigilõiv loomapidaja vahetumise registreerimiseks. Selle toimingu saavad teha praegune ja
tulevane loomapidaja ise ilma veterinaararsti kaasamata. Kaalutletud otsuse tegemine
lemmiklooma võtmise ja tema ülalpidamise võimaluste kohta on oluline samm lemmiklooma
edasise tervise ja heaolu tagamisel. Lemmiklooma pidamisel võivad igakuised kulud ulatuda
mitmesaja euroni (sööt, mänguasjad, kassidel liiv, koertekoolis käimine, hooldusteenused nagu
lemmikloomade juuksuris käimine ja muud sellised kulud). Lisanduvad korraliste
marutaudivastaste vaktsineerimiste ja muudest võimalikest tervisehäiretest tulenevad
ravikulud. Kohustuse kehtestamine aitab kaasa Eesti loomapidamiskultuuri parandamisele, sest
sellega tuletatakse inimestele meelde head loomapidamistava.
46 Statistikaameti koduleht. https://rahvaloendus.ee/et/tulemused/leibkonnad-ja-perekonnad
47
Eeldatavat mõju suurust elanikele sissetulekukvintiilide kaupa (2022. aasta andmete põhjal47)
saab hinnata jooniste 3 ja 4 põhjal. Samas tuleb nende jooniste põhjal tehtavate järelduste
tegemisel võtta arvesse ka asjaolu, et meil puuduvad andmed Eesti eri piirkondades peetavate
lemmikloomade tegeliku arvu kohta (sealhulgas kiibistatud või registreeritud koerte osakaal,
loomapidajate arv, loomapidajate vahetumiste arv aastas jne), mis võimaldaks adekvaatselt
hinnata regionaalseid mõjusid, sealhulgas seda, kui suurt osa ja mil määral eri piirkondade
elanikke muudatus tegelikult mõjutab.
Joonis 1 Sissetulekukvintiilid elukoha kaupa
Joonis 2 Sissetulekukvintiilide võrdlus maalises ja linnalises/väikelinnalises asustuspiirkonnas
Neilt joonistelt selgub, et maapiirkonnas elavatele inimestele on loomapidamisega kaasnevad
kulud, sealhulgas riigilõivu tasumine registritoimingu tegemise eest, suurema mõjuga võrreldes
linnas ja väikelinnas elavate elanikega. Selgelt eristub Põhja-Eesti (Harjumaa), kus muudatuste
mõju elanikele on väiksem võrreldes ülejäänud piirkondadega.
47 Statistikaameti andmebaas [e-andmebaas]. ST03 https://andmed.stat.ee/et/stat/sotsiaalelu__sissetulek/ST03
15,3
16,5
18,8
22,0
27,4
24,9
23,3
19,6
19,0
13,2
28,2
24,8
23,1
15,4
8,5
23,7
23,3
21,9
19,0
12,0
22,5
22,1
20,4
18,7
16,4
0% 20% 40% 60% 80% 100%
Madalaim kvintiil
Teine kvintiil
Kolmas kvintiil
Neljas kvintiil
Kõrgeim kvintiil
Põhja-Eesti Kesk-Eesti Kirde-Eesti Lääne-Eesti Lõuna-Eesti
19,1 18,6 19,2 20,7
22,322,3 23,3
21,9
18,2
14,4
0,0
5,0
10,0
15,0
20,0
25,0
Madalaim kvintiil Teine kvintiil Kolmas kvintiil Neljas kvintiil Kõrgeim kvintiil
Linnaline või väikelinnaline asustuspiirkond Maaline asustuspiirkond
48
Andmete edastamisega kaasnev kulu suureneb mõningal määral nii loomapidajatele,
varjupaikadele kui veterinaararstidele, kuna lemmiklooma kohta tuleb hakata esitama pisut
enam andmeid. Siiski aitab lisaandmete kogumine tagada lemmikloomade heaolu ning
tuvastada ebaeetilist aretustegevust.
Andmekogusse kantud andmete ajakohastamine, näiteks loomapidaja kontaktandmete
muutumine, loomapidaja vahetuse registreerimine kui ka teatud loomal teostatud veterinaarsete
menetluste kohta teabe lisamine ja uuendamine, toob endaga kaasa halduskoormuse tõusu
nende andmete puhul, mida riik keskselt (eelkõige rahvastikuregistrisse ja äriregistrisse) ei
kogu. Lemmikloomi pidavatele leibkondadele, kelle loomad on kiibistatud ja registreeritud, see
muutus otseseid kulusid ei põhjusta, kuid identifitseerimisandmete registrisse kandmisega
varem mitte kokku puutunud loomapidajatel suureneb seaduse jõustumise järel lühiajaliselt
halduskoormus ning ühekordne kiibistamise ja andmete registreerimise kulu (infokohustuse
täitmisega seotud ajakulu). Praegu on need toimingud osaliselt soovituslikud ning seetõttu
täidavad seda kohustust eelkõige kohusetundlikumad loomapidajad.
Mõju veterinaararstide koormusele ja sissetulekule on mõõdukas. Vähesel määral suureneb
veterinaararsti halduskoormus veterinaarsete menetluste kohta andmete andmekogusse
esitamisel, kuid tegemist on teenusega, mille eest võetakse loomapidajalt tasu, ja seega
eeldame, et veterinaararstidele lisanduv halduskoormus ja sissetulek nõudluse suurenemisest
pakutava teenuse järele, on omavahel tasakaalus. Samuti on veterinaararstid käesoleva nõude
kehtestamist pikalt oodanud ning tegu on nende igapäevase tööülesandega – selgitada
kiibistamise ja registreerimise vajadust ning loomade identifitseerimine koos registrisse
andmete esitamisega. Nõude kehtestamine võib aidata kaasa töökoormuse osalisele langusele
(tööaja efektiivsemale kasutamisele, keskendumisele loomade ravimisele) seoses kiibistamise
ja registreerimise kohta selgitustöö vajaduse vähenemisega.
Mõjumittetulundussektorile on väike, sest varjupaikade praktikas on juba praegu looma
kiibistamine ja registreerimine enne tema loovutamist tavapärane. Positiivse mõjuna võib
avalduda varjupaikade töökoormuse langus. Kasside kiibistamise ja registreerimise kohustuse
järgimisel (enamik varjupaikadesse jõudvatest loomadest on kassid) jääb varjupaikade mureks
peamiselt vaid omanikuta loomadele pidajate leidmine, sest pidajaga ja juba kiibistatud loomad
jõuavad kiiresti koju tagasi.
3) Keskkonnamõjud
Kui lemmikloomad on kiibistatud ja registreeritud, siis paraneb lemmikloomapidajate vastutuse
suurenemisega eeldatavasti ka lemmikloomade haiguste ja parasiitide profülaktiline ravi ning
väheneb näiteks võimalus, et (õue)kassidega levivad paelussid satuvad laste mänguväljakute
liivakasti. Hinnanguliselt on muudatuse üldine mõju loodus- ja elukeskkonnale siiski vähene.
4) Mõju riigivalitsemisele
PTA töökorraldusele on muudatusel oluline mõju, sest võimaldab juriidiliste isikute ja
kaubanduslikul eesmärgil eelkõige koeri ja kasse, kuid vajadusel ka valgetuhkruid pidavate
ettevõtjate puhul minna vihjepõhisest järelevalvest üle andme- ja riskipõhisele järelevalvele.
Füüsiliste isikute puhul jääb lemmikloomade pidamise ja jälgitavuse nõuete täitmise järelevalve
vihjepõhiseks. Koerte, kasside ja valgetuhkrute kiibistamise ja registreerimise kontrollimine on
täiendav nõue, mille täitmist kontrollib PTA oma tavapärase järelevalvemenetluse käigus, kui
tehakse vihjepõhist kontrolli. Muuhulgas kontrollib PTA ka praegu lemmikloomade
registriandmeid, kuid peab selleks otsingu tegema erinevates registrites. Riskipõhist
järelevalvet lemmikloomapidajate üle ei ole planeeritud ning sellest tulenevalt ei ole ette näha
PTA ressursivajaduse suurenemist või töökoormuse kasvu. Fookus jääb PTA järelevalve
49
planeerimisel koerte, kasside ja valgetuhkrute pidajate puhul siiski ettevõtjatele loomatervise
määruse mõistes ehk neile, kes tegelevad nimetatud loomade pidamisega kaubanduslikul
eesmärgil, mitte lemmikloomapidajatele. Säilib praegune tööülesanne mikrokiipide
heakskiitmisel. Samuti jääb PTA-le kohustus heaks kiita ja avalikustada kasutamiseks lubatud
mikrokiipide loetelu tootjate kaupa oma veebilehel, millega antakse kinnitus, et nende
kasutamine Eestis on lubatud. Positiivse mõjuna saab käsitleda parema ülevaate saamist turul
olevatest märgistusvahenditest ja võimalust probleemide korral toote heakskiit peatada,
eemaldades toote loetelust. PRIA-le lisandub riigi lemmikloomaregistri volitatud töötleja
ülesanne.
Koerte, kasside ja valgetuhkrute kiibistamise ja registreerimise kohustuse kehtestamisega
väheneb KOV-ide enesekorraldusõigus. Kiibistamise riikliku kohustuse kehtestamist on
KOV-id valdavalt ise soovinud ja eeldatavalt on see neile positiivse mõjuga. Kuigi KOV-idele
ei kehtestata kohustust kasutada riigi lemmikloomaregistrit, ei ole enam asjakohane kasutada
lemmikloomade ja nende pidajate andmete koondamiseks mõnda muud andmekogu.
Olemuslikult KOV-ide ülesanded ei muutu, sest tegu on kohaliku elu ja heakorra küsimusega,
muutus seisneb peamiselt selles, et riik võtab KOV-idelt üle lemmikloomade kohta arvestuse
pidamise.
Muudatus võimaldab KOV-idel eesmärgipärasemalt saada andmeid oma territooriumil
peetavate lemmikloomade kohta. Nende andmete põhjal on võimalik loomapidajatele vajalike
teenuste kvaliteeti kas parandada, nende pakkumist tõhustada või hakata pakkuma uusi
vajalikke teenuseid, mida seni veel võimaldatud ei ole. Samuti võimaldab see kulusid
optimeerida – KOV-id ei pea teistes KOV-ides elavate loomapidajate lemmikloomi või
lemmikloomi, kellel on tegelikult pidaja olemas, oma raha eest ülal pidama, sest kiibi numbri
põhjal on võimalik tuvastada, kes on loomapidaja ja millises KOV-is ta elab. Kui palju ja
milleks KOV otsustab neid andmeid kasutada, on iga KOV-i otsustada.
Muudatuse (kohustusliku kiibistamise ja registreerimise) rakendamise järel väheneb eeldatavalt
KOV-ide kulu hulkuvate loomade püüdmisele ning ülalpidamisele, mistõttu mõju KOV-ide
eelarvele on pikas perspektiivis positiivne. Kuna KOV-id on oma tegevuste, sh eelarve
planeerimisel autonoomsed, võivad nad planeerida hulkuvate loomadega seotud tegevustele
erinevatel aastatel erinevaid summasid ja konkreetset kokkuhoiu summat ei ole seetõttu
võimalik välja tuua. Edasine kokkuhoid sõltub ka üldisest uue nõude täitmise ulatusest igas
KOV-is. Need KOV-id, kus muudatusega seotud mõju on KOV-i eelarvele positiivne, saavad
vabanenud vahendeid kasutada muul kohalikku kogukonda toetaval eesmärgil. Positiivne mõju
avaldub ka siis, kui eelarves hulkuvate loomadega seotud tegevustele ettenähtud summa ei
vähene, kuid raha jätkub edaspidi näiteks 9 kuu asemel 12ks kuuks.
5) Mõju infotehnoloogiale ja ühiskonnale
Lemmikloomade kohta arvestuse pidamine loomade registris muudab küll mitmed ülesanded
nii veterinaararstidele, varjupaikadele kui ka KOV-idele infotehnoloogiast sõltuvaks, kuid
siiani on elektrooniline arvestuse pidamine tõendatult48,49 ka kõige tõhusam abivahend
hulkuvate loomadega tegelemisel mitte ainult KOV-idele, vaid ka varjupaikadele. Kuna
loomapidaja ei pea ise oma lemmiklooma registreerima, vaid selle korraldab veterinaararst, siis
48 C. Siettou. Evaluating the recently imposed English compulsory dog microchipping policy. Evidence from an
English Local Authority. Preventative Veterinary Medicine: 2019.
https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0167587718305099 49 P.A. Dingman, J.K. Levy, L.E. Rockey, M.M. Crandall. Use of visual and permanent identification for pets by
veterinary clinics. The Veterinary Journal: 2014.
https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S1090023314002068
50
ei kaasne sellega negatiivset mõju eakamate või vähese arvutikasutusoskusega elanikele, kes
võiksid muidu hätta jääda. Statistikaameti andmete kohaselt kasutatakse internetti 92,9% Eesti
leibkondades.
16–54-aastaste seas on internetikasutajaid 95%, üle 54-aastaste seas langeb protsent alla 90%
ning 65–74-aastaste hulgas on osakaal ligi 70%.50 Andmete ajakohastamisel vähese või
puuduva internetikasutamise võimekuse korral saavad abiks olla KOV-i ametnikud, kes on
lemmikloomade registreerimisega seoses elanikele siiani tuge pakkunud, ja PRIA
maakondlikud teenindusbürood, mis asuvad kõigis maakondades ja kelle igapäevatöö osa on
ka tehnoloogiliste vahendite ja interneti kasutamine. Samuti on neil haldusmenetluse seaduse
§-st 36 tulenev selgituskohustus. PRIA kõigis teenindusbüroodes on olemas tehniline taristu ja
personal lemmikloomapidajate abistamiseks.
6) Mõju riigikaitsele ja välissuhetele
EL-i liikmesriikidest 24-s riigis on kohustuslik koerte kiibistamine ja registreerimine, vaid
kolmes riigis (Eesti, Poola, Saksamaa) selline nõue puudub. Kasside kohta on selle kohustuse
kehtestanud seitse riiki51. Kuna ebaseaduslik kaubandus on suur probleem kogu EL-is, siis
registrisse looma ja tema pidaja andmete kandmine aitab kaasa Eestis lemmikloomadega
liikumisega ja lemmikloomavabrikutega seotud probleemide lahendamisele. Muudatus aitab
kaasa Eesti kohta positiivse kuvandi loomisele ja usaldusväärse majanduskeskkonna
edendamisele EL-is.
7) Mõju siseturvalisusele
Muudatuse rakendamine tagab andmestiku olemasolu, mis suurendab PPA, MTA ja PTA
võimekust ennetada, takistada või lahendada süütegusid.
8) Mõju regionaalarengule, sealhulgas linna-, maa- ja rannapiirkondadele
Muudatusel on mõju nii linna- kui ka maapiirkondade elanikele, kuna riigis ühtlustatakse
lemmikloomade kohta arvestuse pidamise nõudeid ja need muutuvad ühesuguseks igal pool.
Muudatus vähendab piirkondadevahelisi erinevusi, kuna lemmiklooma kadumamineku korral
on igas piirkonnas võrdsed võimalused looma leidmise korral tema pidaja kindlaks teha ja loom
talle tagastada.
Senini on lemmikloomade kohta arvestuse pidamise metoodika olnud KOV-i otsustada.
Jooniselt 1 on näha, millised KOV-id on sõlminud lepingu lemmikloomaregistri teenuse
pakkujaga, mis tähendab, et koerte kiibistamise kohustus on KOV-is kehtestatud ja see
omakorda võimaldab tõhusalt arvestust pidada, ja jooniselt 2 nähtub, milline on koerte
kiibistamise nõude ulatus maakondades, arvestades elanike arvu.
50 Statistikaameti koduleht. Internetti kasutab 92,9% Eesti leibkondadest, sotsiaalmeedia on järjest populaarsem,
16.09.2024. https://www.stat.ee/et/uudised/internetti-kasutab-929-eesti-leibkondadest-sotsiaalmeedia-jarjest-
populaarsem 51 EU Dog & Cat Alliance. National Legislation, 15.09.2024. https://www.dogandcatwelfare.eu/national-
legislation/
51
Joonis 3 Koerte kiibistamiskohustus KOVides
Joonis 4 Koerte kiibistamiskohustuseta elanike osakaal maakonniti
Kasside kiibistamise ja registreerimise kohustus on kehtestatud ligi pooltes KOV-ides, kuid see
on kehtestatud erinevalt: mõnes on kohustus täielik, mõnes aga jäetud teatav kaalutlusõigus
loomapidajale endale sellistel puhkudel, kus loomapidaja enda hinnangul puudub kassil ligipääs
avalikku ruumi. Kuna kassi lahtipääsemist ei korterist ega muult loomapidaja territooriumilt
pole võimalik täielikult takistada, siis arvutuste puhul lähtume sellest, et neis KOV-ides pole
Kiibistamiskohustus puudub
Kiibistamiskohustus kehtestatud
Kiibistamiskohustus puudub 1/3 elanikest
Kiibistamiskohustus puudub 1/5 elanikest
Kiibistamiskohustus kõigil elanikel
52
ühtki erandit kasside kiibistamisele. On ka KOV-e, kus kasside kiibistamine ja registreerimine
on soovituslik, kuid nende KOV-ide puhul lähtume sellest, et kohustus puudub. Kogu Eesti
rahvaarvuga (1 374 687 inimest 1.01.2024 seisuga) võrreldes puudub koerte kiibistamise
kohustus 6,5% elanikest (90 044 inimest) ja kasside kiibistamise kohustus 20% elanikest
(282 324 inimest)52. Neist kõik ei pea koera ega kassi. Enamik neist elab maapiirkonnas ja
peamiselt Eesti piirialadel paiknevates KOV-ides. Kuigi Eesti on marutaudivaba staatusega
riik, on oluline, et loomapidajad vaktsineeriksid järjepidevalt oma koeri, kasse ja valgetuhkruid,
et marutaudivaba staatus säiliks. Piirialade KOV-ides on eriti oluline pidada arvestust
lemmikloomade (koerte, kasside ja valgetuhkrute) kohta, et oleks võimalik hinnata
marutaudivastase vaktsineerimise ulatust nende lemmikloomade seas, sest piirialadel on
suurem risk marutaudi levikuks seoses loomade, sealhulgas metsloomade liikumisega.
Marutaud on viirushaigus, mis levib nakatunud looma süljega ja millesse võivad nakatuda kõik
imetajad, sealhulgas inimene. Juhul kui haiguspilt on juba välja kujunenud, ei ole haigus
ravitav, vaid lõpeb alati surmaga. Üleriigiline kohustus koerte, kasside ja valgetuhkrute
kiibistamiseks ja registreerimiseks võimaldab saada andmeid nimetatud lemmikloomade
marutadivastase vaktsineerimise ulatuse kohta ning toetab piirialade KOV-e koostöös PTA-ga
lemmikloomade ja seeläbi ka inimeste marutaudiga nakatumise ennetamisel.
Täpsemalt on mõjusid kirjeldatud sotsiaalsete ja majanduslike mõjude all.
6.1.2. Kavandatav muudatus: registri loomine PRIA juurde ja riigilõivu kehtestamine
(eelnõu § 1 punktid 22, 27, 28, 32, 34, 35, 42 ja §-id 2–6).
1) Sotsiaalsed mõjud
Ühtse registri kasutuselevõtmine toob endaga kaasa kõigile loomapidajatele ja
lemmikloomapidajatele võrdse võimaluse oma kass, koer, valgetuhkur või VS § 32 lõikes 3
nimetatud lemmikloom tema kadumamineku korral tagasi saada, sest kogu riigis peetakse
lemmikloomade kohta arvestust samadel alustel. Lemmikloomi võetakse tihti kui pereliikmeid,
seega teadmine, et lemmikloom on oma pidajaga seotud ja tema leidmise korral on suur
võimalus ta tagasi saada, võib mõjuda positiivselt lemmiklooma pidavate isikute omandi
kaitsele, heaolule ning vaimsele tervisele.
Isikuandmete kaitse aspektist on ühise andmekogu kasutamisel kõigi loomapidajate,
sealhulgas ettevõtjate kohta nõutud andmed eelkõige sellised, mis on vajalikud looma pidajaga
kontakti saamiseks (telefoninumber, aadress, e-posti aadress) ja tema tuvastamiseks (nimi,
isikukood/registrikood). Loomapidaja aadress on KOV-idele vajalik teadmaks, kui palju on
loomapidajaid ning milliseid teenuseid ja millises KOV-i piirkonnas pakkuda.
Järelevalveasutustel on võimalik looma ja tema pidaja vahelist seost selleks vajaduse tekkimisel
(näiteks korralise kontrolli või vihje korral) kontrollida, sealhulgas nendega liikumisel nii
kaubanduslikul kui ka mittekaubanduslikul eesmärgil. Enamik andmeid, mida andmekogus
töödeldakse, on lemmiklooma andmed. Siiski peab tagama, et andmekogule ligipääsu omav
isik pääseks ligi vaid tema tegevuseks vajalikule eesmärgipärasele andmehulgale. Isikuandmete
töötlemise ulatust, konteksti ja eesmärke arvesse võttes (isikuandmeid on vaja eelkõige pidaja
ja tema lemmiklooma vahel seose loomiseks eesmärgiga pidajale loom kadumamineku korral
tagastada, erijuhtudel järelevalveasutustele piiriületuse õiguspärasuse ja loomapidamisnõuete
täitmise kontrollimiseks) ei kaasne füüsiliste isikute õigustele ja vabadustele suur ohtu.
Isikuandmeid ei edastata välisriikidele (Europetnet on üleeuroopaline lemmikloomaregistreid
ühendav otsingumootor, mis annab otsingu tulemusena andmed selle lemmikloomaregistri
52 Statistikaameti andmebaas [e-andmebaas]. RV021https://andmed.stat.ee/et/stat/rahvastik__rahvastikunaitajad-
ja-koosseis__rahvaarv-ja-rahvastiku-koosseis/RV0291U
53
kohta, kus lemmikloom on registreeritud, kuid mitte looma pidaja kohta), samuti ei töödelda
eriliigilisi isikuandmeid. Täpsem mõju andmekaitsele on kirjeldatud andmekaitsealases
mõjuhinnangus (seletuskirja lisa 2).
2) Majanduslikud mõjud
Ettevõtlusele on mõju negatiivne. Riigi lemmikloomaregistri loomine ja selles registris
registreerimise kohustuslikuks muutmine mõjutab otseselt mõlema ettevõtja tulusid, kes praegu
KOV-idele teenust pakuvad, sest nende teenuseid tõenäoliselt enam ei kasutata. Riigi
lemmikloomaregistri teenuse pakkumine ei ole kummalegi KOV-idele teenust pakkuvale
ettevõtjale nende ainus või põhitegevusala, kuid võib siiski endaga kaasa tuua teatava mõju
ettevõtja toimetulekule. Samuti ei motiveeriks riigi registri loomine tulla turule teisi ettevõtjaid,
kes sellist teenust pakkuda sooviksid.
MTÜ-de kulusid ja tulusid ning halduskoormust muudatus eeldatavasti otseselt ei mõjuta.
Varjupaigad, kes on liitunud Spin TEK-i pakutava platvormiga, sisestavad juba praegu leitud
loomade kohta andmeid iga varjupaika jõudva looma kohta koostatud kaardile eraldi. Edaspidi
esitavad varjupaigad andmed loomade registrisse loodavasse varjupaiga moodulisse.
3) Mõju riigivalitsemisele
Kuigi eelduste kohaselt riigieelarve tuludes ja kuludes märkimisväärseid muudatusi ei kaasne,
võib mõningane mõju kaasneda riigieelarvele. Uue andmekogu loomiseks tehtavate
IT-arenduste kulude katteks (kokku eelduslikult umbes 400 000 eurot) on 2026. aastal eraldatud
rahastus 250 000 eurot Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisala eelarvest.
2027. aasta kulude katteks taotletakse rahastust riigi eelarvestrateegia protsessi raames.
Kehtivas riigi eelarvestrateegias ei ole eelnõuga kaasnevate kuludega, mis tekivad alates 2027.
aastast, arvestatud. Eelnõu heaks kiitmisega kaasnevate kulude rahastamisvõimaluste üle
arutatakse järgmises riigieelarve ja riigi eelarvestrateegia protsessis Rahandusministeeriumi
poolt valitsusele koondatava info alusel. Juhul kui lisavahendeid ei eraldata, tuleb kulud katta
Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisala eelarvest. Andmekogu ülalpidamisega
kaasnevad ka tööjõu- ja majandamiskulud. Riigi lemmikloomaregistrisse registrikande
tegemise eest (loomapidajaks registreerimine, sealhulgas loomapidaja vahetus) kehtestatakse
riigilõiv. Riigilõivu kehtestamise eesmärk on riigieelarvesse raha kogumine riigi
lemmikloomaregistri ülalpidamisega seotud jooksvate kulude katteks, kuid neid kulusid ei
kaeta riigieelarvest automaatselt. Riigilõiv laekub riigieelarvesse ja riigi lemmikloomaregistri
ülalpidamiskulude katteks taotletakse vajaminevas summas lisarahastust riigi eelarvestrateegia
protsessis. Riigieelarve tulud eeldatavasti ei suurene. Loodava andmekoguga on vaja luua
seosed rahvastikuregistriga, äriregistriga, riikliku veterinaararstide registriga, riigikassaga,
karistusregistriga, Europetnetiga. Uue andmekogu kasutuselevõtmisel tuleb võimalusel
andmed teistest praegu kasutusel olevatest lemmikloomade andmeid koondavatest
andmekogudest üle kanda, et mitte tekitada juba enda lemmiklooma kiibistanud ja
registreerinud loomapidajatele lisakohustusi.
IT-arendustega seotud kulude hinnanguline maksumus ja kulukomponendid
Kuluallikas 2026 2027 2028 KOKKU 2025–2028
Personalikulu1 (püsiv
kulu) 102 758,40 € 102 758,40 € 102 758,40 € 308 275,20 €
Majandamiskulu2
(püsiv kulu) 13 000,00 € 106 500,00 € 106 500,00 € 226 000,00 €
54
Investeering3 (ajaliselt
piiritletud kulu) 250 000,00 € 150 000,00 € 400 000,00 €
Kulu kokku4 365 758,40 € 359 258,40 € 209 258,40 € 934 275,20 € 1Personalikulude hulgas kahe töötaja palgakulu: tooteomanik palgaga 3000 eurot, IT-analüütik
palgaga 3200 eurot. Registri ülalpidamiseks mõeldud personali- ja majanduskulud kaetakse
riigilõivuga. Uusi töötajaid juurde ei võeta. Tööressurss, mis vabaneb muude ülesannetega seonduva
koormuse vähenemise arvelt, suunatakse riigi lemmikloomaregistri arendamise ja edasise
ülalpidamisega seotud tegevustesse. 2Majandamiskulude hulgas:
- loodava riigi lemmikloomaregistri hilisema hooldamise kulu, pisivigade parandamise kulu,
süsteemi uuendamise kulu tarkvara hoolduskuluks on arvestatud 20% arenduse maksumusest.
- riigilõivu teenustasu kulu (erinevatel pangalinkidel, mille kaudu kliendid e-PRIAs riigilõivu
tasuvad, on eraldi hinnakirjad ülekannete tegemiseks. Hinnakirjajärgse ülekande tegemise
teenustasu kulu jääb PRIA kanda. Sõltuvalt teenusepakkujast on vaja iga ülekande eest tasuda
baastasu (keskmiselt 0,10 eurot) ning lisanduda võivad erinevad lisatasud (näiteks teatud %
ülekande summast jmt).
- Europetnetiga liitumise (ühekordne summa kuni 1000 eurot) ja aastamaksu kulu (kuni 5000
eurot/a)53. Täpsed summad määravad üldkogu ja juhatus Europetneti statuudi artikkel 8 kohaselt.
Europetnet võimaldab lemmikloomade registriotsingut üleeuroopaliselt. 3Investeeringu kulu: riigi lemmikloomaregistri arendamise kulu. 4Kõigi kulude arvestuse aluseks on võetud PRIA IT-raamhanke tunnihinnad ning vastavate tööperede
keskmised töötasud.
Kavandatavad lahendused on kooskõlas „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna
arengukavaga aastani 2030“6 (peatükk 3.2), mille üheks alameesmärgiks on lemmikloomade
heaolu parandamiseks vajalike meetmete koostamine ja rakendamine.
Muudatus toob endaga kaasa lisatööülesande PRIA-le kui uue andmekogu volitatud töötlejale,
kelle ülesandeks jääb tagada andmekogu kvaliteetne töös hoidmine, rakendamine ja vajalike
lisaarenduste tellimine koos klienditoe pakkumisega. Andmekogu loomine aitab kaasa
riigiasutuste omavahelisele koostööle ja andmekogu kavandatud võimaluste tööle rakendumine
(mitmekülgselt lemmikloomade heaolu tagamine) aitaks kaasa nende riigiasutuste positiivsele
kuvandile Eesti ühiskonnas.
Riik võtab üle KOV-ide ülesande pidada lemmikloomade kohta arvestust. Hulkuvate loomade
püüdmise ja pidamise, hukkamise ja korjuste hävitamise korraldamise ülesanne jääb ka
edaspidi KOV-idele. Küll aga muutub töökorraldus, sest kõik KOV-id saavad kasutada riigi
registrit, sealhulgas need KOV-id, kes ei pea praegu arvestust elektroonses andmekogus. See
lihtsustab ülesannete täitmist, muutes töökorralduse eesmärgipäraseks.
Riigi lemmikloomaregistri kasutuselevõtmise korral paraneb eeldatavalt ülesannete täitmise ja
elanikele teenuse pakkumise kvaliteet, isegi kui KOV-i ametnikud vajavad esialgu uuel moel
tööülesande täitmiseks sisseelamisaega. Riigi lemmikloomaregistri kasutuselevõtmine tagab
teenuse (leitud lemmiklooma tagastamine loomapidajale) kättesaadavuse kõigis KOV-ides
samadel alustel.
PTA töökorraldusele on muudatusel oluline positiivne mõju, sest võimaldab tänu
registriandmete ühtsesse registrisse koondamisele minna vihjepõhisest järelevalvest üle andme-
53 Europetnet. Statutes. https://www.europetnet.org/statutes.html
55
ja riskipõhisele järelevalvele juriidiliste isikute ja kaubanduslikul eesmärgil eelkõige koeri ja
kasse, kuid vajadusel ka valgetuhkruid pidavate ettevõtjate puhul. Füüsiliste isikute puhul jääb
lemmikloomade pidamise ja jälgitavuse nõuete täitmise järelevalve vihjepõhiseks. Koerte,
kasside ja valgetuhkrute kiibistamise ja registreerimise kontrollimine on täiendav nõue, mille
täitmist kontrollib PTA oma tavapärase järelevalvemenetluse käigus, kui tehakse vihjepõhist
kontrolli. PTA kontrollib ka praegu lemmikloomade registriandmeid, kuid peab selleks
kontrollima erinevaid registriteid. Muudatuste jõustumine ühtse riigi lemmikloomaregistri
loomise ja selle kui ainsa kohustusliku registri kasutuselevõtuga aitab tõhustada PTA
järelevalveametnike tööd, sest edaspidi on vaja otsing teha vaid ühest registrist. Riskipõhist
järelevalvet lemmikloomapidajate üle ei ole planeeritud ning sellest tulenevalt ei ole ette näha
PTA ressursivajaduse suurenemist või töökoormuse kasvu. Fookus jääb PTA järelevalve
planeerimisel koerte, kasside ja valgetuhkrute pidajate puhul siiski ettevõtjatele loomatervise
määruse mõistes ehk neile, kes tegelevad nimetatud loomade pidamisega kaubanduslikul
eesmärgil, mitte lemmikloomapidajatele.
4) Mõju infotehnoloogiale ja ühiskonnale
Registri loomiseks on vaja teha IT-arendusi. Arenduste teostaja tuvastatakse hanke korras ja
varaseim tähtaeg riigi andmekogu valmimiseks on 2027. aasta. Seda eeldusel, et VS-i muudatus
võetakse vastu 2026. aastal. E-teenus muutub kõigis Eesti osades kvaliteetseks ja
kättesaadavaks kõigile KOV-idele ja elanikele.
Loomapidaja huvi on eelkõige lemmiklooma kaduma mineku korral loom tagasi saada. Selleks
peavad olema registrisse kantud loomapidajaga ühenduse saamiseks ja isikutuvastuseks
vajalikud andmed ning andmed, mis tõendavad looma ja tema pidaja omavahelist seost. KOV-
il on oluline teada, kui palju ja mis liigist lemmikloomi elanikud peavad, et tagada vajalike
teenuste pakkumine. Lisaks on oluline omada ülevaadet hulkuvate lemmikloomade püüdmise
korraldamise ja nende varjupaigas pidamise kohta. Loomapidaja kohta on KOV-i jaoks
vajalikud samad andmed, mis on olulised lemmikloomapidajale endale. Oluline on leitud
lemmiklooma pidaja tuvastada ja loom talle tagastada. PTA, MTA ja PPA ülesanded on küll
kohati erinevad, kuid üldjoontes siiski sarnased. Oluline on sellise andmestiku olemasolu, mis
võimaldab siduda loomapidajat tema lemmikloomaga, et leitud loom vajaduse korral
loomapidajale tagastada ning saada teavet looma terviseseisundi ja dokumentide kohta (näiteks
lemmikloomapassi andmed), sealhulgas nendega liikumisel nii kaubanduslikul kui ka
mittekaubanduslikul eesmärgil. Riigi lemmikloomaregistri loomisel jääb registri volitatud
töötlejaks PRIA.
Muudatuse tagajärjel võetakse kasutusele elektrooniline andmekogu lemmikloomade kohta
arvestuse pidamiseks, mida saavad kasutada kõik KOV-id. See muudab küll mitmed nii
veterinaararstide, varjupaikade kui ka KOV-ide ülesanded infotehnoloogiast sõltuvaks, kuid
siiani on see hulkuvate loomadega tegelemisel ka kõige tõhusam abivahend mitte ainult
KOV-idele, vaid ka varjupaikadele. Kuna loomapidaja ei pea ise oma lemmiklooma
registreerima, vaid esitama ainult andmed registrisse kandmiseks, siis ei kaasne sellega ka
negatiivset mõju eakamate või vähese arvutikasutusoskusega elanikele, kes võiksid muidu hätta
jääda. Andmete ajakohastamisel on samuti abiks KOV-i ametnikud ja PRIA teenindusbürood,
kelle igapäevatöö osa on ka tehnoloogiliste vahendite ja interneti kasutamine, seega negatiivset
mõju infoühiskonna teenuste pakkumisele, kättesaadavusele, kasutamisele ega sisule ei ole ette
näha. Samuti on neil haldusmenetluse seaduse §-st 36 tulenev selgituskohustus.
Lahendus mõjutab riigi infosüsteeme. Riigi lemmikloomaregistri loomisel on vaja luua seosed
rahvastikuregistriga, äriregistriga, riikliku veterinaararstide registriga, riigikassaga,
karistusregistriga ning Europetnetiga. Infosüsteemi kasutajatele tekib ühtne e-teenuse
56
keskkond, kõik osapooled saavad kasutada süsteemi mugavalt (sisselogimine),
lemmikloomadega seotud andmestik on ühes andmekogus. E-teenuse kättesaadavus on
kvaliteetne ja ligipääsetav kõigile Eestis elavatele isikutele, sõltumata nende elukohast. Riigi
registri loomine aitab kaasa Vabariigi Valitsuse tööplaanis välja toodud eesmärgile viia
kohalike omavalitsuste ja riigi IT-süsteemid ja -teenused ühtsesse personaalse riigi süsteemi.
Lisaks aitab see parandada riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuste teenuste kvaliteeti ja
kättesaadavust ning tagada andmete turvaline hoidmine. Proaktiivselt saab riik pakkuda
elanikele võimalust hoida registris oma lemmikloomade andmeid ajakohasena.
Andmekogu lahendused ei mõjuta andme- või küberturvet, kuid nende nõuetega (Eesti
infoturbestandardiga) tuleb arvestada andmekogu teenuse pakkumisel. Asjakohane on välja
tuua, et makseagentuurina on PRIA-l ISO 27001 infoturbesertifikaat, mille omamise kohustus
tuleneb akrediteerimistingimustest.
6.2. Vähese või marginaalse mõjuga muudatused
6.2.1. Kavandatav muudatus: PTA ja MTA pädevuste selgem jaotus (eelnõu § 1 punkt 4).
Muudatuse eesmärk on korrastada riigiasutuste pädevusi seoses reisijatega kaasas olevate
loomade kontrollimisega riiki sisenemisel. MTA pädevuste hulgast jäetakse välja vastutus
mittenõuetekohaste lemmikloomade tervisega seotud otsuste tegemiseks, sealhulgas vastutus
surmamise üle otsustamise ja selle korraldamise eest. See pädevus on PTA-l. MTA-le jääb
pädevus mittenõuetekhase lemmiklooma tagasi saatmiseks väljaspoole EL-i jäävasse sihtriiki.
1) Mõju riigivalitsemisele
Tegemist on PTA ja MTA pädevuste täpsustamisega suurema õigusselguse tagamiseks. Mõju
PTA-le puudub looma surmamise üle otsustamisel ja selle korraldamisel, sest LoKS-i
rakendamine, sealhulgas juhtudel, kus looma heaolu tagamiseks tuleb loom eutaneerida, on ka
praegu formaalselt PTA pädevuses. MTA tegutseb muudatuse jõustumise järel edasi oma
pädevuste piires ning temale lisakohustusi ei panda, kuid sätte muutmine kaotab mitmeti
mõistetavuse looma surmamise otsuse ja selle korraldamise osas. PTA-ga koostöö osas ei
muutu samuti midagi, sest sarnaselt määrusele (EL) nr 576/2013 tuleb ka komisjoni
delegeeritud määruse (EL) 2019/2122 kohaselt lemmikloomaga seotud otsuse tegemise puhul
konsulteerida veterinaarjärelevalveametnikuga.
PTA-le lisandub uus, seni MTA pädevuses olnud ülesanne nõuetele mittevastav loom isoleerida
ametliku järelevalve all, kui on tuvastatud nõuetele mittevastav loom, keda ei ole võimalik
tagasi saata EL-ist väljas asuvasse sihtriiki. Kuna MTA ei ole loomade isoleerimiseks vajalikke
puure senini soetanud, on vaja sobilikud puurid pärast muudatuste jõustumist soetada PTA-l.
See toob PTA-le kaasa täiendava kulu, millega ei ole 2026. ega 2027. aasta eelarvavahendite
planeerimisel arvestatud.
Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike, pädevuste selge jaotus seaduses tagab, et
ametkonnad teevad kontrolle ja otsuseid oma pädevuse piires. Looma surmamise otsuseid siiani
ei ole tulnud teha, seega puudub otsene mõju ka MTA tegevusele. PTA-l tekib muudatusega
seoses vajadus täiendavate rahaliste vahendite järele.
6.2.2. Kavandatav muudatus: kohustus esitada veterinaararstide registrisse andmed
veterinaararsti töökoha kohta, kus veterinaar püsivalt teenust osutab (eelnõu § 1 punktid 8 ja
9).
Muudatuse eesmärk on täpsustada andmeid, mida veterinaararsti kohta kogutakse
veterinaararstide registrisse. VS-i § 19 lõike 6 punkti 3 kohaselt kogutakse andmeid töökoha ja
volitatud veterinaararsti pädevuse kohta. Nõue sellises sõnastuses ei ole olnud praktikas
57
piisavalt selge ega ole oma eesmärki täitnud. Seetõttu täpsustatakse eelnõus, et esitada tuleb
andmed nende töökohtade kohta, kus veterinaararst püsivalt teenust osutab.
1) Mõju riigivalitsemisele
PTA jaoks on riiklikule veterinaararstide registrile andmete esitamise täpsem regulatsioon
püsiva positiivse mõjuga. Veterinaarteenuse esitajate üle järelevalve teostamiseks on vaja
hinnata riske ja oluline on teada, kus veterinaararst teenust osutab. Loomatauditõrje kontekstis
on PTA-le oluline omada ülevaadet veterinaarteenuse osutamise kohtadest Eestis, et vajadusel
kaasata neid loomataudi ennetamise ja tõrje tegevustesse. Ebasoovitavaid mõjusid PTA-le ei
kaasne, veterinaararstide riikliku registri tehnilises lahenduses on vaja teha minimaalseid
täiendusi ja lisada andmevälju. Oluline mõju puudub.
2) Mõju majandusele
Riiklikus veterinaararstide registris on 2024. aasta 18. oktoobri seisuga 895 veterinaararsti.
Veterinaararstidel on kohustus esitada registrile andmed ka kehtiva õiguse kohaselt, muudatus
tehakse suurema õigusselguse huvides. Samuti on veterinaararstide registri tehnilise lahenduse
kohaselt olemas võimalus kuvada töökoha andmeid. Veterinaararsti jaoks on registrisse
täpsemate andmete esitamisel positiivne mõju, kuna register on avalik ja võimaldab
veterinaarteenuse vajajatel saada selgemat teavet teenusepakkujate kohta. Oluline mõju
puudub.
6.2.3. Kavandatav muudatus: peetava looma märgistamiseks kasutatava elektroonse
identifitseerimisvahendi heakskiitmise kord (eelnõu punktid 15 ja 16).
Muudatuse eesmärk on kehtestada loomade identifitseerimisvahendite heakskiitmise kord.
Vajadus muudatuse tegemiseks tuleneb määrusest (EL) 2019/2035. Muudatusega ühtlustatakse
kõigil peetavatel loomadel kasutatavate elektroonsete identifitseerimisvahendite heakskiitmise
korda. Muudatus ei ole seotud põllumajandusloomadel kasutatavate elektroonsete
identifitseerimisvahendite heakskiitmisega, küll aga ühtlustatakse lemmikloomadel
kasutatavate mikrokiipide heakskiitmine põllumajandusloomadel kasutatavate
märgistusvahendite heakskiitmisega.
1) Mõju riigivalitsemisele
Tegemist on sätetega, millega rakendatakse EL-i õigust. Praegu kiidetakse
identifitseerimisevahendid heaks PTA sisemise töökorralduse kohaselt, see protseduur
sisuliselt ei muutu, kuid seda täiendatakse õigusselguse eesmärgil. PTA kiidab ka praegu
lemmikloomadel kasutatavad mikrokiibid heaks EL-i õigusaktides esitatud nõuete kohaselt.
Sätete lisamisega ei ole vaja teha ümberkorraldusi PTA sisemises töökorralduses ega võtta
kasutusele lisaressursse.
PTA-le lisandub kohustus sõlmida ettevõtjatega haldusleping, kuid see võimaldab PTA-l saada
andmeid veterinaararstidele müüdud mikrokiipide numbrivahemike kohta. Otsene mõju
riigivalitsemisele puudub.
2) Mõju majandusele
Ettevõtjatest on mõjutatud peamiselt lemmikloomade mikrokiipide maaletoojad ja edasimüüjad
(peamiselt ravimite hulgimüügiga tegelevad ettevõtjad), sest Eestis selliste mikrokiipide tootjad
puuduvad. Mikrokiipide edasimüüjate tulu suureneb, sest vajadus mikrokiipide järele kasvab,
seega mõju on positiivne.
58
6.2.4. Kavandatav muudatus: teatud peetavate loomade identifitseerimise kohta erandite
lubamine (eelnõu § 1 punktid 19 ja 21).Muudatuse eesmärk on reguleerida EL-i loomatervise määruse alusel liikmesriigi pädevale
asutusele antud otsustusõiguse kasutamist seoses loomade identifitseerimisega. Kehtivas
seaduses on sätestatud õigus vajaduse korral kehtestada loomade identifitseerimisega seotud
erand ainult ministril, sõltumata sellest, kas EL-i loomatervise määruse kohaselt võib erandi
kehtestada riik või tema pädev asutus.
Tulenevalt üldisest eesmärgist vähendada bürokraatiat soovitakse eelnõus jätta ministri
määruse sisuks ainult riigi pädevuses olevate üldiste erandite regulatsioon ja pädeva asutuse
õigus otsustada erandite rakendamise üle üksikjuhtumitena on sätestatud eraldi sätetes. Seal on
loetletud EL-i loomatervise määruse artiklid, mida rakendab edaspidi PTA. Muudatus
võimaldab vajaduse korral teha loomapidaja kohta kiiremini otsuseid, samuti ei pea edaspidi
kehtestama selleks nõudeid ministri määrusega.
Eelnõuga kohaselt kehtestatakse EL-i õiguse rakendamiseks PTA jaoks asjakohane protseduur.
PTA-l on kohustus menetleda taotlusi teatud loomade identifitseerimisest erandite lubamiseks.
Identifitseerimisest erandi taotlemiseks on komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2035/2019
mitu võimalust. Praegu ei ole eranditega seonduv Eesti õiguses reguleeritud.
PTA võib veiste, sigade, lammaste ja kitsede puhul vabastada kinnist ettevõtet käitava ettevõtja
ning neid loomi kultuurilisel, ajaloolisel, vaba aja tegevusega seotud, teaduslikel või spordiga
seotud eesmärgil pidava ettevõtja identifitseerimise nõuete täitmisest. Eesti on praegu ainult
üks PTA poolt heaks kiidetud kinnine ettevõte – Tallinna Loomaaed. Eestis on veel
loomaparke, mille kohta ei ole loomaaialuba väljastatud ja mis ei toimi kõigi kinnisele
ettevõttele ettenähtud nõuete kohaselt, kuid nad võivad kunagi selleni jõuda. Seega on Eestis
ka edaspidi tegemist väikese arvu ettevõtetega, kelle kohta seda erandit taotleda saab.
PTA võib tarneahela ettevõtjatel lubada jätta täitmata sigade identifitseerimise kohustus, kui
kõnealuseid loomi kavatsetakse vedada selle tarneahela raames Eesti territooriumil, tingimusel,
et muude jälgitavusmeetmete rakendamisega tagatakse nende loomade täielik jälgitavus. Eestis
ei ole tarneahela erandit seni rakendatud ja loomapidajad ei ole sellist taotlust esitanud.
PTA võib lubada kasutada lihtsustatud identifitseerimismeetodit selliste hobuslaste puhul, keda
kavatsetakse vedada tapamajja ning kelle kohta ei ole kogu eluea jooksul välja antud kehtivat
EL-i loomatervise määruse artikli 110 lõike 1 punkti a kohast identifitseerimisdokumenti
(hobusepassi). Sellised hobuslased võivad olla alla 12 kuu vanused ja nende liikumine
sünniettevõttest Eestis asuvasse tapamajja on katkematult jälgitav. Vajadust sellist erandit
Eestis kehtestada ei ole ette näha, kuna hobuslaste kohta on Eestis identifitseerimisdokumendid
nõuetekohaselt väljastatud ning ainult hobuste tapmisele ja hobuseliha käitlemisele
spetsialiseeritud tapamajasid Eestis ei ole.
Ministri määruse volitusnorm muutub kitsamaks, edaspidi võib loomagrupi või kõigi seda liiki
loomade suhtes lubada loomaliigile tavaliselt kohustusliku identifitseerimisvahendi asendada
alternatiivse identifitseerimisvahendiga või lubada hobune teatud tingimustel märgistamata
jätta. Volitusnorm on lisatud võimalusena, kuna määruses (EL) 2019/2035 sätestatud erandite
kohaldamise vajadus võib ajas muutuda. See sõltub näiteks nende ettevõtete või loomagruppide
olemasolust, mille puhul erandit võib rakendada, või sektori soovist erandit rakendada. Praegu
seda volitusnormi rakendatud ei ole.
1) Mõju riigivalitsemisele
59
PTA koormus ja halduskulud kohustuse lisamisega ei suurene, kuna vajadus teha loomade
identifitseerimisest erandeid on väga väike ja siiani ei ole seda taotletud. Luuakse võimalus
EL-i rakendada määrusest tulenevat paindlikkust. Ebasoovitavate mõjude risk on väike, kuna
identifitseerimisnõuetest erandite lubamine on seotud peamiselt ainult ühe ettevõtte
vajadustega. PRIA-l peab erandite lubamisega seoses olema valmisolek võtta vastu andmeid
ettevõtetelt, kus erandit rakendatakse. See nõuab tehnilisi arendusi loomade registris. Üldiselt
on aga tegu tavaprotseduuriga, kus loomapidajal on kohustus individuaalselt identifitseeritavate
loomade kohta edastada andmeid kasutatud märgistuse, selle kasutamise ja asendamise ning
loomadega toimuvate muude sündmuste kohta. PTA ja PRIA jaoks on lisakoormuseks protsessi
hoolikas läbimõtlemine, et loa andmisel säiliks ülevaade sigade liikumisest ja nende asukohast.
Muudatus hõlmab teoreetiliselt ka REM-i õigusloomet, üksikerandi kehtestamiseks ei ole vaja
regulatsiooni. Tegelikkuses ei ole EL-i õigusest tulenevat võimalust siiani kasutatud ja seega
tegelikku koormust riigiasutustele lisandunud ei ole. Oluline mõju puudub.
2) Mõju majandusele
PRIA andmetel peetakse kohustuslikult individuaalselt või karjana identifitseeritavaid loomi
umbes 6500 ettevõttes ja kodumajapidamises. Umbes 60 ettevõttes ja majapidamises peetakse
loomi, keda Eestis laiemalt ei peeta, kuid kes tuleb kohustuslikult identifitseerida. Tegemist on
pigem eksootiliste loomadega. Samas tuleb märkida, et enamasti peetakse sellistes ettevõtetes
või majapidamistes ka tavapäraselt põllumajandussaaduste tootmiseks peetavaid loomi.
Ebasoovitavad mõjud puuduvad, kuna kinnise ettevõtte erandit saab taotleda Eestis ainult üks
ettevõte, sigade tarneahela süsteemi Eestis praegu ei kasutata ning hobuste lihaks tapmise
traditsioon Eestis puudub. Seega tavaloomapidaja jaoks ei ole tegu olulise muudatustega.
Mõju on positiivne, kuna võimaldab osale loomapidajatele paindlikkust loomade
identifitseerimise korraldamisel ja aitab vältida ebavajalikke kulusid. Oluline mõju puudub.
6.2.5. Kavandatav muudatus: PRIA paberkandjal teavituse protsessi lõpetamine (eelnõu § 1
punkt 33).Muudatuse eesmärk on lõpetada ressursimahukas, kuid ebaefektiivne ja praktikas vähe
kasutatav, elektroonset asjaajamist dubleeriv protsess PRIA teavitamisel.
1) Mõju riigivalitsemisele
Paberprotsessi kaotamine on vajalik eelkõige infotehnoloogiliste arenduste jaoks kuluva
ressursi vähendamiseks. Praegu on paberprotsessi ülevalpidamise mõju IT-le kuluvale eelarvele
eelkõige põhjustatud olukordadest, kus registrile esitatavate andmete koosseis muutub
(sealhulgas on vajalik esitada uusi andmeid, nagu näiteks andmed hobuste liikumise kohta,
identifitseerimata loomade arvust teavitamine, sigade arvust teavitamine). IT-arendus
paberprotsessi jaoks on kallim kui e-teenuste jaoks ning seda põhjusel, et paberprotsessil puhul
tuleb arendada erinevaid kontrolle, mis e-teenustes on lahendatud andmete ette kuvamisega.
Lisaks peab paberprotsessis iga vea korral olema välja arendatud paberil tagasiside andmise
võimekus, mis peab andmete esitajale olema arusaadav (selgitama, milles on probleem) ning
olema lisatud selgitused probleemi lahendamise võimaluste kohta. Iga esitatavate andmete
kohta õigusaktis tehtava muudatuse korral tuleb muuta paralleelselt nii e-teenuseid kui ka
paberprotsessi. Paberkandjal esitatavate teadete ja dokumentide osakaal on alla 1% ning selleks
protsessi dubleerimine on kulukas ja ebavajalik.
Muudatusel on püsiv positiivne mõju PRIA eelarvele, aidates vähendada asutuse töökoormust.
Ebasoovitavade mõjude risk PRIA jaoks puudub.
60
2) Mõju majandusele
Muudatus mõjutab loomapidajate teavituskohustuse täitmist. 2023. aastal esitati
põllumajandusloomade registrile andmed 127 018 dokumendil, millest 3964 ehk 3,12% esitati
paberil. Kuna veisepasse vaid riigisiseselt liikuvate veiste kohta alates 1. detsembrist 2021.
aastal ei väljastata, on veisepassil esitatavate andmete hulk kiiresti vähenenud. Lisaks avaneb
2025. a 1. aprillist ettevõtja jaoks võimalus edastada looma Eestis väljaviimisel teatud riikidesse
veisepass elektroonselt. Paberkandjal esitatavate teadete ja dokumentide osakaal on alla 1% ja
selleks protsessi dubleerimine on kulukas ja ebavajalik. PRIA-l on kohapealne teenindus kõigis
15 maakonnakeskuses koos võimalusega esitada andmeid elektroonselt. Isikul on võimalik
mugavalt broneerida endale sobiv aeg andmete esitamiseks. PRIA klienditeenindus pakub
kliendile alati kohapealset juhendamist ja abi.
Ebasoovitavade mõjude risk loomapidajale on väike ja oluline mõju puudub.
6.2.6. Kavandatav muudatus: PRIA-le andmete esitamise tähtaja muutmine (eelnõu § 1 punkt
34).
Muudatuse eesmärk on kehtestada PRIA registrile andmete esitamise tähtajaks ühese
arusaadavuse tagamiseks seitse päeva. Praegu on erinevates õigusaktides kehtestatud erinevad
tähtajad, mis tekitab segadust.
1) Mõju riigivalitsemisele
Muudatus mõjutab PRIA loomade registrisse andmete kogumist. Viie tööpäeva asemel seitsme
päeva nõue võimaldab vältida olukorda, kus riigipüha tõttu ei ole andmete esitamise tähtaeg
enam kooskõlas EL-i õigusest tuleneva kohustusega esitada andmed mitte hiljem kui seitsme
päeva jooksul. Andmete täpsema laekumisega tagatakse registri ajakohasus ja usaldusväärsus.
2) Mõju majandusele
Loomapidajate jaoks kehtestatakse kõigi loomaliikide puhul ühtne andmete esitamise tähtaeg.
Andmed tuleb esitada kindlaks tähtajaks, sõltumata puhkepäevade arvust, mis jäävad andmete
esitamise tähtaja sisse. Andmete esitamiseks ühtse tähtaja kehtestamine aitab tagada, et tekib
vähem probleeme näiteks seoses nõuetekohasuse kontrollidega või muude toetusmeetmetega
seotud küsimustes.
6.2.7. Kavandatav muudatus: Muude loomataudide kahtlusest ja diagnoosimisest teavituse
ja nende tõrje nõuded (eelnõu § 1 punktid 36−38).
Muudatuse eesmärk on luua PTA-le õiguslikud alused muude kui EL-i loetellu kantud
loomataudide ennetus- ja tõrjemeetme rakendamiseks, nagu kitsenduste kehtestamine loomade
liikumisele ettevõttest, loomade eraldamine, asjakohaste bioturvameetmete kohaldamine ning
rahvusvaheliste kohustuste täitmine nendest loomataudidest teavitamisel.
1) Mõju riigivalitsemisele
Kavandatav muudatus ei suurenda PTA töökoormust, kuid annab seadusest tuleneva aluse
kehtestada vajalikud loomatauditõrje meetmed, mida PTA ise saab rakendada või mida
ettevõtja on kohustatud täitma. Kehtiv õigus annab PTA-le selleks üldised alused, kuid
praktikas on selgunud vajadus täpsama regulatsiooni järele. Tuginedes LABRIS-e 2023. aasta
aruandele, diagnoositi selliseid haigusi 11 korral. Oluline mõju puudub.
2) Mõju majandusele
Vähene mõju on põllumajandusloomade pidajale, kelle karjas muu loomataud diagnoositakse
või kes peab sellise taudi leviku tõttu tegema ennetavaid tegevusi. Tavaliselt puudutavad selliste
loomataudide tõttu võetavad meetmed mõnda üksikut ettevõtet.
61
Veterinaararstide halduskoormus kasvab minimaalselt, mis seisneb PTA teavitamises muu
loomataudi diagnoosimisest. Oluline mõju puudub.
6.2.8. Kavandatav muudatus: referentlabori tegutsemise alused (eelnõu § 1 punkt 39).Kehtiva seaduse kohaselt tegutseb referentlabor valdkonna eest vastutava ministri esitatud
riikliku tellimuse alusel. Arvestades, et riikliku referentlabori ülesanded on sätestatud määruse
(EL) 2017/625 artiklis 101, on otstarbekas muuta referentlabori tegutsemise alust selliselt, et
edaspidi ei lähtu referentlabor valdkonna eest vastutava ministri esitatud riiklikust tellimusest,
vaid referentlabori enda koostatud tegevuskavast sama määruse samas artiklis sätestatud nõuete
täitmiseks. Koostatud tegevuskava esitatakse valdkonna eest vastutavale ministrile ning seda
ajakohastatakse regulaarselt.
Mõju majandusele
Muudatus mõjutab referentlabori ülesandeid täitvaid asutusi – loomatervise valdkonnas
täidavad referentlabori ülesandeid praegu Riigi Laboriuuringute ja Riskihindamise Keskus ning
Sciensano Belgia terviseinstituut. Avalduva mõju ulatus on väike, kuna muudatus mõjutab
üksnes neid asutusi, kes täidavad loomatervise valdkonnas referentlaborite ülesandeid. Riikliku
referentlabori ülesanded on sätestatud määruse (EL) 2017/625 artiklis 101 ja kehtiva korra
kohaselt esitab volituse taotleja tegevuskava koos taotlusega taotletava volituse ulatuses sama
määruse samas artiklis sätestatud nõuete täitmiseks. Tegevuskava koostatakse nimetatud
määruse samas artiklis sätestatud ja regulaarselt ajakohastatavate nõuete täitmise tagamiseks.
Need asutused, kes täidavad tsiviilõigusliku lepingu alusel referentlaborite ülesandeid,
koostavad ja ajakohastavad tegevuskava, lähtudes lepingus sätestatust. Mõju sagedus on
keskmine, kuna tegevuskava ajakohastatakse regulaarselt. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise
risk on väike. Muudatuse mõju on pigem väike. Muid mõjusid muudatusega ei kaasne.
6.3. Kokkuvõte haldus- ja töökoormuse kohta
Füüsiliste isikute halduskoormus
Koerte, kasside ja valgetuhkrute kohustusliku kiibistamise ja registreerimise nõude
kehtestamisega kaasneb teatav mõju nimetatud liiki loomade pidajatele. Juba praegu kehtiva
õiguse kohaselt on 86% KOV-ides koerte kiibistamise kohustus kehtestatud ning elanike
arvukuse põhjal elab vaid 6,5% kogu Eesti elanikkonnast neis KOV-ides, kus kiibistamise
kohustust veel ei kehti. Kõik neist ei pea koera. Kasside kiibistamise kohustus on kehtestatud
vähem kui pooltes KOV-ides, mitmes KOV-is on jäetud see vabatahtlikuks või tehtud erisused
tubastele kassidele. Kiibistamise otsusega kaasneb kohustus andmed registreerida ning
registreerimise korral tuleb tasuda riigilõiv riigi lemmikloomaregistrisse kande tegemiseks.
Looma esmaseks registreerimiseks registris on vaja külastada veterinaararsti, kes paigaldab
loomale kiibi ja tagab looma jälgitavuse jaoks oluliste andmete (sh kiibi number) esitamise
registripidajale. Juba kiibistatud, kuid senini registreerimata looma registreerimiseks on samuti
vaja külastada veterinaararsti, kes esitab looma kohta andmed registrisse kandmiseks. Samuti
kaasneb mõju neile isikutele, kes saavad juba registris registreeritud looma uueks pidajaks –
loomapidaja vahetumine on vaja registris registreerida ja selle eest tuleb samuti tasuda riigilõiv.
Registreeritud loomade ja nende omanike kohta on andmed vaja hoida ajakohasena. See ei ole
uus nõue võrreldes praegu KOV-ides kehtestatud nõuetega. Kokkuvõttes kaasneb koera-, kassi-
ja valgetuhkrupidajatele mõningane, kuid mitte märkimisväärne halduskoormuse tõus võrreldes
kehtivate nõuetega. Vabatahtlikult oma looma kiibistada laskvate isikute puhul on tegu teadliku
valikuga, loomapidajale kiibistamisega kaasnevad kohustused on sobivad ja ootuspärased,
mõju halduskoormusele on väike.
62
Ettevõtjate halduskoormus
Koerte, kasside ja valgetuhkrute kohustusliku kiibistamise ja registreerimise nõude
kehtestamisega kaasneb mõju ettevõtlusele peamiselt veterinaararstide seisukohalt. Riigi
kohustusega korraldada pärast lemmiklooma kiibistamist asjakohaste andmete esitamine riigi
lemmikloomaregistrisse suureneb veterinaararstide halduskoormus, kuid ka nõudlus nende
pakutavate teenuste järele. Andmekogusse kantud andmete ajakohastamine lemmikloomal
teostatud veterinaarsete menetluste kohta teabe lisamisel ja uuendamisel toob endaga kaasa
halduskoormuse tõusu. Veterinaararstidele halduskoormus siiski märkimisväärselt ei suurene.
Riigi lemmikloomaregistri loomise ja kasutuselevõtuga suureneb mõningal määral
veterinaararstidele teavituskohustuse täitmisega kaasnev kulu, kuna lemmiklooma kohta tuleb
esitada pisut enam andmeid kui senini. Siiski aitab lisaandmete kogumine kaasa
lemmikloomade heaolu tagamisele ning ebaeetilise aretustegevuse tuvastamisele. MTÜde
halduskoormusele muudatus otsest mõju eeldatavalt ei avalda. Varjupaigad, kes on liitunud
Spin TEK-i pakutava platvormiga, sisestavad juba praegu leitud loomade kohta VTK-s
väljapakutud andmeid (varjupaiga mooduli andmed) iga looma kohta koostatud kaardile eraldi.
Edaspidi esitavad varjupaigad andmed loomade registrisse loodavasse varjupaiga moodulisse.
Avaliku sektori töökoormus
Koerte, kasside ja valgetuhkrute kohustusliku mikrokiibiga märgistamise ja riigi
lemmikloomaregistris registreerimise nõude kehtestamisega võtab riik KOV-idelt üle
kohustuse pidada lemmikloomade kohta arvestust, millega väheneb KOV-ide töökoormus.
Kuigi riik võtab üle KOV-ide ülesande pidada lemmikloomade kohta arvestust, jääb hulkuvate
loomade püüdmise ja pidamise korraldamine ka edaspidi KOV-ide ülesandeks. Küll aga
muutub töökorraldus, sest kõik KOV-id saavad kasutada riigi lemmikloomaregistrit, sealhulgas
need KOV-id, kes praegu elektroonses andmekogus arvestust ei pea. See lihtsustab ülesannete
täitmist, muutes töökorralduse eesmärgipärasemaks.
PTA töökorraldusele omab muudatus olulist mõju, sest võimaldab vihjepõhisest järelevalvest
minna üle andme- ja riskipõhisele järelevalvele, mis eelduslikult võimaldab aega kokku hoida.
PTA praegused tööülesanded seoses mikrokiipide heakskiitmisega ja nende kasutamiseks
lubatud mikrokiipide loetelu tootjate kaupa oma veebilehel avalikustamisega säilivad,
töökoormusele avaldub vähene mõju seoses mikrokiipide maaletoojatega halduslepingu
sõlmimisega.
Andmete ajakohastamisel vähese või puuduva internetikasutamise võimekuse korral saavad
loomapidajatele olla abiks KOV-i ametnikud, kes on lemmikloomade registreerimisega seoses
elanikele siiani tuge pakkunud, ning PRIA maakondlikud teenindusbürood, kelle igapäevatöö
osa on ka tehnoloogiliste vahendite ja interneti kasutamine. Samuti on neil haldusmenetluse
seaduse §-st 36 tulenev selgituskohustus. Eelduslikult on mõju KOV-i ja PRIA töökoormusele
väike.
Riigi lemmikloomaregistri loomine toob endaga kaasa lisatööülesande PRIA-le kui uue
andmekogu volitatud töötlejale, kelle ülesandeks jääb tagada andmekogu kvaliteetne töös
hoidmine ja rakendamine ning vajalike lisaarenduste tellimine koos klienditoe pakkumisega.
PTA ja MTA pädevuste täpsema sätestamisega luuakse suurem õigusselgus. Mõju PTA-le
puudub, sest LoKS-i rakendamine, sealhulgas juhtudel, kus looma heaolu tagamiseks tuleb
loom eutaneerida, on ka praegu formaalselt PTA pädevuses. MTA tegutseb muudatuse
jõustumise järel edasi oma pädevuste piires ning muudatusega lisakohustusi ei kaasne, kuid
63
sätte muutmine kaotab mitmeti mõistetavuse looma surmamise otsuse ja selle korraldamise
osas.
7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad
kulud ja tulud
Koerte, kasside ja valgetuhkrute kohustusliku kiibistamise ja registreerimise nõude
kehtestamine ja registri loomine vähendab eeldatavalt KOV-ide kulu hulkuvate loomade
püüdmisele ning ülalpidamisele. Mõju KOV-ide eelarvele on eelhinnangu kohaselt positiivne.
Kuigi eelduste kohaselt riigieelarve tuludele ja kuludele märkimisväärseid muudatusi ei kaasne,
võib mõningane mõju kaasneda. Uue andmekogu loomiseks tehtavate IT-arenduste kulude
(arenduse kogusumma eelduslikult 400 000 eurot) katteks on 2026. aastal eraldatud rahastus
250 000 eurot ReM-i eelarvest. Andmekogu ülalpidamisega kaasnevad ka tööjõu- ja
majandamiskulud (umbes 209 258 eurot aastas). Riigi lemmikloomaregistrisse registrikande
tegemise eest (loomapidajaks registreerimine, sealhulgas loomapidaja vahetus) kehtestatakse
riigilõiv. Riigilõivu kehtestamise eesmärk on riigieelarvesse raha kogumine riigi
lemmikloomaregistri ülalpidamisega seotud jooksvate kulude katteks, kuid neid kulusid ei
kaeta riigieelarvest automaatselt. Riigilõiv laekub riigieelarvesse ja riigi lemmikloomaregistri
ülalpidamiskulude katteks taotletakse vajaminevas summas lisarahastust riigi eelarvestrateegia
protsessis. Täpsem ülevaade kuludest on toodud seletuskirja lehekülgedel 37 ja 38 ning lk 53
ja 54. Marginaalseid täiendusi tuleb teha riiklikus veterinaararstide registri IT-lahenduses.
Riigieelarve tulud ei suurene.
2027. aasta arenduskulude katteks esitatakse taotlus riigi eelarvestrateegia protsessi käigus.
Kehtivas riigi eelarvestrateegias ei ole eelnõuga kaasnevate kuludega, mis tekivad alates 2027.
aastast, arvestatud. Eelnõu heaks kiitmisega kaasnevate kulude rahastamisvõimaluste üle
arutatakse järgmises riigieelarve ja riigi eelarvestrateegia protsessis Rahandusministeeriumi
poolt valitsusele koondatava info alusel. Juhul kui lisavahendeid ei eraldata, tuleb kulud katta
Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisala eelarvest.
8. Rakendusaktid
8.1. Muudetavad rakendusaktid
Eelnõu seadusena rakendamiseks tuleb muuta järgmiseid määruseid:
1) maaeluministri 23. novembri 2021. a määrus nr 67 „Riikliku veterinaararstide registri
põhimäärus” https://www.riigiteataja.ee/akt/112092023004;
2) maaeluministri 23. novembri 2021. a määrus nr 68 „Veterinaarteenuse osutamise kohta
arvestuse pidamise ning aruande ja andmete esitamise täpsemad nõuded ja kord”
https://www.riigiteataja.ee/akt/112092023005;
3) maaeluministri 25. novembri 2021. a määrus nr 71 „Põllumajandus- ja Toiduametile
esitatava teatise sisu nõuded ning esitamise kord, laboris loomataudide ja zoonoossete
haigusetekitajate laboratoorsete leidude kohta arvestuse pidamise ning selle kohta aruannete
esitamise täpsem kord ja aruande sisu nõuded, nende zoonooside loetelu, mille haigusetekitaja
leiust tuleb Põllumajandus- ja Toiduametit teavitada, ning muude loomataudide ja zoonoossete
haigusetekitajate loetelu, mille leiu kohta peab labor arvestust pidama“
https://www.riigiteataja.ee/akt/126112021013;
4) maaeluministri 25. novembri 2021. a määrus nr 73 „Põllumajandusloomade registri
põhimäärus” https://www.riigiteataja.ee/akt/104072023035;
64
5) maaeluministri 25. novembri 2021. a määrus nr 74 „Põllumajanduslooma märgistamise ja
registreerimise ning veisepassi väljastamise kord, põllumajanduslooma tapmisest ja
hukkumisest ning kõrvaldamisest teavitamise kord ning identifitseerimisvahendi eemaldamise
ja asendamise nõuded” https://www.riigiteataja.ee/akt/102082024003;
6) maaeluministri 17. novembri 2021. a määrus nr 55 „Loomse paljundusmaterjali
märgistamise nõuded” https://www.riigiteataja.ee/akt/119112021003;
7) maaeluministri 23. detsembri 2022. a määrus nr 82 „Perioodi 2023–2027 ohustatud tõugu
looma pidamise toetus” https://www.riigiteataja.ee/akt/125052024005;
8) maaeluministri 30. aprilli 2015. a määrus nr 56 „Loomade heaolu toetus”
https://www.riigiteataja.ee/akt/120042022006;
9) maaeluministri 26. juuni 2017. a määrus nr 48 „Ohtliku taimekahjustaja ja eriti ohtliku
loomataudi tõttu kahjustunud põllumajandusliku tootmise potentsiaali taastamise toetus”
https://www.riigiteataja.ee/akt/125112021016;
10) maaeluministri 22. novembri 2021. a määrus nr 59 „Farmis tapetud kodulinnu ja jäneselise
liha väikeses koguses käitlemise hügieeninõuded”
https://www.riigiteataja.ee/akt/124112021005;
11) maaeluministri 30. septembri 2022. a määrus nr 53 „Põllumajanduses kasutatava
eriotstarbelise diislikütuse ostuõiguse andmine“
https://www.riigiteataja.ee/akt/101102022009;
12) maaeluministri 16. veebruari 2017. a määrus nr 17 „Loomakasvatuse üleminekutoetus“
https://www.riigiteataja.ee/akt/115052020017;
13) maaeluministri 23. detsembri 2022. a määrus nr 84 „Perioodi 2023–2027 loomade heaolu
toetus“ https://www.riigiteataja.ee/akt/128122024024;
14) maaeluministri 21. detsembri 2022. a määrus nr 73 „Piimalehma, ammlehma ning lamba ja
kitse kasvatamise otsetoetus“ https://www.riigiteataja.ee/akt/128122024039;
15) maaeluministri 17. aprilli 2017. a määruse nr 33 „Põllumajanduskultuuri ja heinaseemne
üleminekutoetus“ https://www.riigiteataja.ee/akt/129122017044;
16) maaeluministri 6. veebruari 2019. a määrus nr 12 „Mesilaspere toetus“
https://www.riigiteataja.ee/akt/131032023005;
17) maaeluministri 30. aprilli 2015. a määrus nr 55 „Ohustatud tõugu looma pidamise toetus“
https://www.riigiteataja.ee/akt/124042024002;
18) maaeluministri 27. detsembri 2022. a määrus nr 86 „Perioodi 2023–2027 turvas- ja
erodeeritud mulla kaitse toetus“ https://www.riigiteataja.ee/akt/128122024035;
19) maaeluministri 27. detsembri 2022. a määrus nr 87 „Perioodi 2023–2027 põhjavee kaitse
toetus“ https://www.riigiteataja.ee/akt/128122024032;
20) maaeluministri 27. detsembri 2022. a määruse nr 88 „Perioodi 2023–2027 pinnavee kaitse
toetus“ https://www.riigiteataja.ee/akt/128122024030;
21) maaeluministri 21. detsembri 2022. a määrus nr 76 „Perioodi 2023–2027 mesilaste korjeala
toetus“ https://www.riigiteataja.ee/akt/128122024027;
22) maaeluministri 21. detsembri 2022. a määrus nr 71 „Otsetoetuste saamise üldised nõuded,
põhisissetuleku toetus, ümberjaotav toetus ja noore põllumajandustootja toetus“
https://www.riigiteataja.ee/akt/128122024021;
23) maaeluministri 29. aprilli 2015. a määrus nr 49 „Keskkonnasõbraliku majandamise toetus“
https://www.riigiteataja.ee/akt/106102022003;
24) maaeluministri 30. aprilli 2015. a määrus nr 53 „Mahepõllumajandusele ülemineku toetus
ja mahepõllumajandusega jätkamise toetus“ https://www.riigiteataja.ee/akt/118042023004;
25) maaeluministri 3. märtsi 2023. a määrus nr 12 „Mesindussektorisse sekkumise toetus“
https://www.riigiteataja.ee/akt/128052024008;
26) põllumajandusministri 8. oktoobri 2014. a määrus nr 84 Põllumajandustootja asendamise
toetus“ https://www.riigiteataja.ee/akt/104062022006;
65
27) põllumajandusministri 20. jaanuari 2015. a määrus nr 7 „Väikeste põllumajandusettevõtete
arendamise toetuse andmise ja kasutamise tingimused ning kord“
https://www.riigiteataja.ee/akt/108032022006;
28) regionaalministri 18. jaanuari 2024. a määrus nr 6 „Märgistamise täpsemad nõuded
kanamunade turustamise korral“ https://www.riigiteataja.ee/akt/119012024011;
29) regionaalministri 18. detsembri 2023. a määrus nr 102 „Perioodi 2023–2027 turvas- ja
erodeeritud mullaga väärtusliku püsirohumaa kaitse toetus“
https://www.riigiteataja.ee/akt/128122024034;
30) regionaalministri 21. detsembri 2023. a määrus nr 110 „Perioodi 2023–2027 põhjavee
kaitse alal asuva väärtusliku püsirohumaa kaitse toetus“
https://www.riigiteataja.ee/akt/128122024031.
31) maaeluministri 23. detsembri 2022. a määrus nr 77 „Perioodi 2023–2027 loomade tervist
edendavate majandamisnõuete toetus“ https://www.riigiteataja.ee/akt/128122024025;
32) regionaalministri 18. detsembri 2023. a määrus nr 100 „Perioodi 2023–2027
loomatauditõrje programmi rakendamise toetus“
https://www.riigiteataja.ee/akt/120122023035.
8.2. Uus rakendusakt
VS-i § 32 lõikega 8 (eelnõu § 1 punkt 22) antakse regionaal- ja põllumajandusministrile volitus
kehtestada mikrokiibiga identifitseeritava ja loomade registris registreeritava koera, kassi,
valgetuhkru ja VS § 32 lõikes 3 nimetatud lemmiklooma märgistamise ning registreerimise
täpsemad tingimused ja kord, nõuded andmete esitamise ja ajakohasena hoidmise kohta ning
mikrokiibi asendamise nõuded. Määrusega reguleeritakse muu hulgas koerte, kasside ja
valgetuhkrute mikrokiibiga identifitseerimise ja registreerimise tähtaeg, täpsustatakse nii
veterinaararsti kui ka loomapidaja kohustusi ja vastutuse ulatust registris olevate andmete
ajakohasena hoidmise eest ning varjupaika sattunud ja seal peetavate hulkuvate loomade kohta
andmete registrisse kandmise nõudeid.
Rakendusaktide kavandid on esitatud seletuskirja lisas 1.
9. Seaduse jõustumine
Seaduse jõustumine on eelnõu kohaselt kavandatud 2027. aasta 1. jaanuaril.
Jõustumise erisused lemmikloomade jälgitavusega seotud uute nõuete osas on sätestatud § 7
lõikes 2, mille kohaselt seaduse § 1 punktid 1, 3, 13–18, 22–25, 27–35, 41 ja 42 ning §-d 2–6
jõustuvad 2027. aasta 1. juunil. Jõustumise erisused on sätestatud arvestusega, et jõustumise
ajaks on riigi lemmikloomaregister kasutusvalmis. Jõustumise tähtpäevaks on valitud 1. juuni,
et nii loomapidajad kui ka KOV-ide töötajad, kellele on kehtestatud eelnõuga tähtajad
kohustuste täitmiseks, ei oleks veel suurel hulgal suvepuhkusel. See võimaldab paremini
korraldada riigi lemmikloomaregistri toimima saamist.
Selline üleminekuaeg on loomapidajatele piisav uute nõuetega kohanemiseks ning aitab tagada,
et lemmikloomad, saaksid nõuetekohaselt identifitseeritud ja registreeritud.
66
10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitati kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu 25-0126/01.
Teistkordseks kooskõlastamiseks esitati eelnõu eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu 25-
0933/01.
Samuti edastati eelnõu arvamuse avaldamiseks järgmistele asutustele ja huvirühmadele: Eesti
Linnade ja Valdade Liit, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Eesti Loomaarstide Koda, Spin
TEK AS, Eesti Kennelliit MTÜ, Eesti Loomakaitse Selts MTÜ, Eesti Loomakaitse Liit MTÜ,
Loomus MTÜ, Varjupaikade MTÜ, Hoiupaiga Loomad MTÜ, Pesaleidja MTÜ, Cats Help
MTÜ, Assisi Franciscuse Selts MTÜ, Tartu Kassikaitse MTÜ, Lääne-Virumaa Koduloomade
Varjupaik MTÜ, MTÜ Hiiumaa koduta loomade turvakodu, MTÜ Paikass, Kiisutuba MTÜ,
Kohtla-Järve kodutute loomade varjupaik Grey Dogs, MTÜ Ayuda, MTÜ Saaremaa
Lemmikloomade Turvakodu, Pörröpallo OÜ, Esticat Eesti Kasside Assotsiatsioon, Eesti
Kassikasvatajate Liit Felix, Cato Club.
Arvamuse esitasid Eesti Maaülikool, Eesti Loomaarstide Koda ja Eesti Põllumajandus-
Kaubanduskoda. Teave arvamuse avaldajate ettepanekute ja märkustega arvestamise kohta on
esitatud seletuskirja lisas 3.
Kuna eelnõu sisaldab toote nõuetele vastavuse seaduse tähenduses tehnilisi norme, teavitati
sama seaduse § 43 lõike 1 kohaselt sellistest normidest Euroopa Komisjoni ja Euroopa
Majanduspiirkonna lepinguriike. Eelnõu esitati tehnilise normi teavituse menetlemiseks
18.10.2025. a. Ooteajaks Euroopa Komisjoni TRIS teavitussüsteemis määrati 21.01.2026. a.
Ooteaja jooksul ei laekunud eelnõule ühegi liikmesriigi, sidusrühma ega Euroopa Komisjoni
ettepanekut.
Algatab Vabariigi Valitsus 18. mail 2026. a
Vabariigi Valitsuse nimel
(allkirjastatud digitaalselt)
Heili Tõnisson
Valitsuse nõunik
Veterinaarseaduse muutmise ja
sellega seonduvalt teiste
seaduste muutmise seaduse
eelnõu seletuskirja juurde
Lisa 1
Rakendusaktide kavandid
MÄÄRUS
xx.xx.2026 nr …..
Maaeluministri 23. novembri 2021. a määruse nr 67
„Riikliku veterinaararstide registri põhimäärus”
muutmine
Määrus kehtestatakse veterinaarseaduse § 21 lõike 1 alusel.
§ 1. Maaeluministri 23. novembri 2021. a määruses nr 67 „Riikliku veterinaararstide registri
põhimäärus” tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 6 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Registrisse kantakse isiku kohta andmed kõigi loomapidamisettevõtete ja muude teenuse
osutamise kohtade kohta, kus isik püsivalt veterinaarteenust osutab, sealhulgas töökoha aadress
ning juriidilise isiku või füüsilisest isikust ettevõtja ärinimi ja registrikood.”;
2) paragrahvi 91 lõike 1 punktis 4 ja lõike 4 punktis 4 asendatakse sõnad
„põllumajandusloomade registris” sõnadega „loomade registris”;
§ 2. Määrus jõustub 1. juulil 2026. a, välja arvatud § 1 punkt 2, mis jõustub 1. juunil 2027. a.
(allkirjastatud digitaalselt)
Hendrik Johannes Terras
Regionaal- ja põllumajandusminister
(allkirjastatud digitaalselt)
XX
Kantsler
KAVAND 1
2
MÄÄRUS
xx.xx.202x nr …..
Maaeluministri 23. novembri 2021. a määruse nr 68
„Veterinaarteenuse osutamise kohta arvestuse pidamise
ning aruande ja andmete esitamise täpsemad nõuded ja
kord” muutmine
Määrus kehtestatakse veterinaarseaduse § 19 lõike 2 alusel.
§ 1. Maaeluministri 23. novembri 2021. a määruses nr 68 „Veterinaarteenuse osutamise kohta
arvestuse pidamise ning aruande ja andmete esitamise täpsemad nõuded ja kord” tehakse
järgmised muudatused:
1) paragrahvi 2 lõike 1 punkt 2 sõnastatakse järgmiselt:
„2) individuaalselt identifitseeritavale loomale süstitava elektroonse identifitseerimisvahendi
(edaspidi mikrokiip) tähtnumbriline kood või muu identifitseerimisvahendi number või nende
puudumisel looma kirjeldus;“;
2) paragrahvi 2 lõiget 1 täiendatakse punktiga 21 järgmises sõnastuses:
„21) individuaalselt identifitseeritavale loomale mikrokiibi või muu identifitseerimisvahendi
paigaldamise kuupäev;”;
3) paragrahvi 2 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „lõike 1 punktides 2 ja 3“ tekstiosaga „lõike 1
punktides 2, 21 ja 3“.
§ 2. Määrus jõustub 1. juunil 2027. a.
(allkirjastatud digitaalselt)
Hendrik Johannes Terras
Regionaal- ja põllumajandusminister
(allkirjastatud digitaalselt)
XX
Kantsler
KAVAND 2
3
MÄÄRUS
xx.xx.202x nr …..
Maaeluministri 25. novembri 2021. a määruse nr 71
„Põllumajandus- ja Toiduametile esitatava teatise sisu
nõuded ning esitamise kord, laboris loomataudide ja
zoonoossete haigusetekitajate laboratoorsete leidude
kohta arvestuse pidamise ning selle kohta aruannete
esitamise täpsem kord ja aruande sisu nõuded, nende
zoonooside loetelu, mille haigusetekitajate leiust tuleb
Põllumajandus- ja Toiduametit teavitada, ning muude
loomataudide ja zoonoossete haigusetekitajate loetelu,
mille leiu kohta peab labor arvestust pidama“ muutmine
Määrus kehtestatakse veterinaarseaduse § 49 lõigete 5 ja 6 alusel.
§ 1. Maaeluministri 25. novembri 2021. a määruses nr 71 „ Põllumajandus- ja Toiduametile
esitatava teatise sisu nõuded ning esitamise kord, laboris loomataudide ja zoonoossete
haigusetekitajate laboratoorsete leidude kohta arvestuse pidamise ning selle kohta aruannete
esitamise täpsem kord ja aruande sisu nõuded, nende zoonooside loetelu, mille haigusetekitaja
leiust tuleb Põllumajandus- ja Toiduametit teavitada, ning muude loomataudide ja zoonoossete
haigusetekitajate loetelu, mille leiu kohta peab labor arvestust pidama“ tehakse järgmised
muudatused:
1) määruse pealkiri sõnastatakse järgmiselt:
„Põllumajandus- ja Toiduametile esitatava teatise sisu nõuded ning teatise esitamise kord,
laboris laboratoorsete leidude kohta arvestuse pidamise ning selle kohta aruannete esitamise
täpsem kord ja aruande sisu nõuded, nende zoonooside loetelu, mille haigusetekitajate leiust
tuleb teavitada, ning nende zoonoossete haigusetekitajate loetelu, mille leiu kohta peab labor
arvestust pidama“;
2) määruse § 1 tekst sõnastatakse järgmiselt:
„Määrusega kehtestatakse:
1) Põllumajandus- ja Toiduametile laboratoorsete leidude kohta esitatava teatise sisu nõuded
ning teatise esitamise kord;
2) laboris teatamiskohustusliku loomataudi, Maailma Loomatervise Organisatsioonile
kohustuslikult teatatavate loomataudide loetellu kuuluva loomataudi (edaspidi WOAH-i
loomataudide loetellu kuuluv loomataud) ja zoonoossete haigusetekitajate laboratoorsete
KAVAND 3
4
leidude kohta arvestuse pidamise ning selle kohta aruannete esitamise täpsem kord ja aruande
sisu nõuded;
3) nende zoonooside loetelu, mille haigusetekitaja leiust tuleb Põllumajandus- ja Toiduametit
teavitada, ning nende zoonoossete haigusetekitajate loetelu, mille leiu kohta peab labor
arvestust pidama“;
2) paragrahvide 2 ja 3 pealkirja täiendatakse pärast sõna „loomataudi“ tekstiosaga „, WOAH-i
loomataudide loetellu kuuluva loomataudi“;
3) paragrahvi 2 lõikeid 1−3 täiendatakse pärast sõna „loomataudi“ tekstiosaga „, WOAH-i
loomataudide loetellu kuuluva loomataudi“;
4) paragrahvi 3 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Labor peab arvestust teatamiskohustusliku loomataudi, WOAH-i loomataudide loetellu
kuuluva loomataudi ning lisades 1 ja 2 loetletud zoonoossete haigusetekitajate laboratoorsete
leidude kohta“;
5) paragrahvi 3 lõikest jäetakse välja sõnad „Muud loomataudid ja“;
6) paragrahvi 4 pealkiri sõnastatakse järgmiselt:
„§ 4. Teatamiskohustusliku loomataudi, WOAH-i loomataudide loetellu kuuluva
loomataudi ning zoonoosse haigusetekitaja laboratoorse leiu kohta esitatava aruande sisu
nõuded ja aruande esitamise täpsem kord“;
7) paragrahvi 4 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Põllumajandus- ja Toiduametile esitatav aruanne teatamiskohustusliku loomataudi,
WOAH-i loomataudide loetellu kuuluva loomataudi ning lisades 1 ja 2 loetletud zoonoossete
haigusetekitajate laboratoorsete leidude kohta sisaldab järgmisi andmeid:“;
8) paragrahvi 4 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Labor esitab aruande teatamiskohustusliku loomataudi, WOAH-i loomataudide loetellu
kuuluva loomataudi ning lisades 1 ja 2 loetletud zoonoossete haigusetekitajate laboratoorsete
leidude kohta üks kord kvartalis sellele kvartalile järgneva kuu 15. kuupäevaks“;
9) määruse lisa 2 kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud).
§ 2. Määrus jõustub 1. juulil 2026. a.
(allkirjastatud digitaalselt)
Hendrik Johannes Terras
Regionaal- ja põllumajandusminister
(allkirjastatud digitaalselt)
XX
Kantsler
Lisa 2
5
Regionaal- ja põllumajandusministri… määrus nr…
„Põllumajandus- ja Toiduametile esitatava teatise sisu nõuded ning esitamise kord, laboris
laboratoorsete leidude kohta arvestuse pidamise ning selle kohta aruannete esitamise täpsem
kord ja aruande sisu nõuded ning nende zoonooside loetelu, mille haigusetekitajate leiust tuleb
teavitada ning zoonoossete haigusetekitajate loetelu, mille leiu kohta peab labor arvestust
pidama“ Lisa 2
(regionaal- ja põllumajandusministri xx.xx.202x. a määruse nr xx sõnastuses)
Nende zoonoossete haigusetekitajate loetelu, mille leiu kohta peab labor arvestust pidama
Zoonoosid
Metitsilliiniresistentse Staphylococcus aureus’enakkus(MRSA)
Zoonoossed haigusetekitajad toidus
1. Yersinia enterocolitica
2. Clostridium botulinum
3. Trichinella spp.
6
MÄÄRUS
xx.xx.202x nr …..
Maaeluministri 25. novembri 2021. a määruse nr 73
„Põllumajandusloomade registri põhimäärus” muutmine
Määrus kehtestatakse veterinaarseaduse § 34 lõike 3 alusel.
§ 1. Maaeluministri 25. novembri 2021. a määruses nr 73 „Põllumajandusloomade registri
põhimäärus” tehakse järgmised muudatused:
1) määruse pealkiri sõnastatakse järgmiselt:
„Loomade registri põhimäärus”;
2) määruse tekstis asendatakse läbivalt sõnad „põllumajandusloomade register” sõnadega
„loomade register” vastavas käändes;
3) paragrahvi 1 lõike 2 sissejuhatav lauseosa sõnastatakse järgmiselt:
„Registri eesmärk on tagada loomade jälgitavus ning tõhusa veterinaarjärelevalve ja
veterinaarkontrolli tagamiseks pidada arvestust järgmiste isikute ning nende tegevuse kohta:“;
4) paragrahvi 1 lõiget 2 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses:
„4) koera, kassi, valgetuhkru ja veterinaarseaduse § 32 lõikes 3 nimetatud lemmiklooma
pidaja.“;
5) paragrahvi 2 lõiked 1 ja 2 sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Registri vastutav töötleja avaliku teabe seaduse § 434 lõike 1 tähenduses ning Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete
töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise
kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 04.05.2016, lk 1–88) artikli 4 punkti 7
tähenduses on Regionaal- ja Põllumajandusministeerium.
(2) Registri vastutav töötleja vastutab registri haldamise seaduslikkuse ja andmekogu
arendamise eest ning vastutab koos volitatud töötlejaga isikuandmete töötlemise nõuete
täitmise eest.“;
6) paragrahvi 2 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:
KAVAND 4
7
„(3) Andmesubjekti jaoks on isikuandmete töötlemisel kontaktpunktiks Regionaal- ja
Põllumajandusministeerium, kes tagab ja korraldab vastuste andmise ja suhtluse andmekaitsega
seonduvalt.“;
7) paragrahvi 3 pealkiri muudetakse järgmiselt:
„§ 3. Registri volitatud ja kaasvastutav töötleja“;
8) paragrahvi 3 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Registri volitatud töötlejad avaliku teabe seaduse § 434 lõike 2 tähenduses on
Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet, Põllumajandus- ja Toiduamet ning
Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi Infotehnoloogia Keskus. Registri volitatud töötlejad
on isikuandmete kaasvastutavad töötlejad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)
2016/679 artikli 4 punkti 7 tähenduses.“;
9) paragrahvi 3 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:
„(6) Registri volitatud töötlejad vastutavad oma pädevuste piires isikuandmete töötlemise
nõuete täitmise eest.“;
10) paragrahvi 4 lõike 4 punktist 1 jäetakse välja sõna „volitatud”;
11) paragrahvi 4 lõike 4 punkt 6 sõnastatakse järgmiselt:
„6) Maksu- ja Tolliametile riiklike maksude tasumise õigsuse kontrollimiseks ja
veterinaarseaduse alusel kehtestatud ülesannete täitmiseks vajalikele andmetele;”;
12) paragrahvi 4 lõiget 4 täiendatakse punktidega 9−12 järgmises sõnastuses:
„9) kohaliku omavalitsuse üksusele veterinaarseaduse § 37 lõigete 2 ja 4 tähenduses omanikuta
või loomapidaja juurest lahti pääsenud lemmikloomade (edaspidi hulkuv loom) püüdmise ja
pidamise ning nende hulkuvate loomade pidajate kindlakstegemise ning kohaliku elu
korraldamisega seotud ülesannete täitmiseks vajalikele andmetele;
10) Politsei- ja Piirivalveametile kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ja
loomakaitseseaduse alusel kehtestatud ülesannete täitmiseks vajalikele andmetele;
11) Põllumajandus- ja Toiduameti ametnikule tema ülesannete täitmiseks vajalikele andmetele
12) hulkuva looma pidamisega tegelevale isikule hulkuvate loomade pidamiseks ettenähtud
kohas (edaspidi varjupaik) loomakaitseseaduse § 5 lõikes 2 nimetatud ajavahemikul hulkuva
looma pidamisega seotud ülesannete täitmiseks ning hulkuvate loomade pidajate kindlaks
tegemiseks vajalikele andmetele.”;
13) paragrahvi 7 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Registrisse kantakse:
1) ettevõtja ja veterinaarseaduse § 24 lõikes 4 nimetatud isiku põllumajandusloomade arv ning
muud andmed nende ettevõtete ja tegevuskohtade kaupa;
2) andmed koera, kassi, valgetuhkru ja veterinaarseaduse § 32 lõikes 3 nimetatud lemmiklooma
(edaspidi koos lemmikloom) ja tema pidaja (edaspidi koos lemmikloomapidaja) kohta.”;
14) paragrahvi 7 täiendatakse lõigetega 41–44 järgmises sõnastuses:
„(41) Registrisse kantakse lemmiklooma kohta järgmised andmed:
1) looma liik, sugu ja tõug või eristatavad omadused tõu puudumisel;
2) looma nimi ja sünnikuupäev;
3) loomale paigaldatud mikrokiibi tähtnumbriline kood, mikrokiibi asukoht, mikrokiibi
paigaldamise või mikrokiibi näidu lugemise kuupäev, mikrokiibi paigaldanud või mikrokiibi
tuvastanud veterinaararsti ees- ja perekonnanimi ning kutsetegevuse loa number;
8
4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 576/2013 artikli 6 punktis d osutatud
identifitseerimisdokumendi (edaspidi lemmikloomapass) olemasolu korral selle väljastamise
kuupäev ja number ning lemmikloomapassi väljastanud veterinaararsti ees- ja perekonnanimi
ning kutsetegevuse loa number;
5) loomaga seotud sündmus ja selle toimumise kuupäev.
(42) Registrisse kantakse lemmiklooma kohta järgmine selle loomaga seotud sündmus ja selle
toimumise kuupäev:
1) registris registreerimine;
2) kadumine;
3) leidmine;
4) hulkuva looma varjupaigas pidamine loomakaitseseaduse § 5 lõikes 2 nimetatud
ajavahemikul;
5) lemmikloomapidaja vahetumine;
6) riigist püsivalt väljaviimine;
7) looma surm veterinaarse menetluse käigus;
8) looma surm muul kui punktis 7 nimetatud põhjusel.
(43) Registrisse kantakse lemmikloomapidaja kohta järgmised andmed:
1) füüsilisest isikust lemmikloomapidaja nimi ja isikukood või selle puudumise korral
sünniaasta, -kuu ja -päev;
2) juriidilisest isikust või füüsilisest isikust ettevõtjast lemmikloomapidaja nimi ja registrikood
või selle puudumise korral asukohariigi asjakohane identifitseerimistunnus
(registreerimisnumbriga võrdsustatav numbri- või tähekombinatsioon);
3) kontaktandmed: telefoninumber, e-posti aadress ja elu- või asukoha aadress;
4) andmed füüsilisest isikust lemmikloomapidaja nime muutmise ja tema surma kohta;
5) andmed juriidilisest isikust või füüsilisest isikust ettevõtjast lemmikloomapidaja nime
muutmise ja tema likvideerimise kohta;
6) juriidilise isiku või füüsilisest isikust ettevõtja ning asjakohasel juhul füüsilise isiku
esindusõigusliku isiku nimi, isikukood ja kontaktandmed: telefoninumber ja e-posti aadress;
7) andmed riigilõivu laekumise kohta.
(44) Registrisse kantakse varjupaigas loomakaitseseaduse § 5 lõikes 2 nimetatud ajavahemikul
peetava hulkuva looma kohta järgmised andmed:
1) hulkuva looma pidamisega tegeleva isiku nimi, registrikood ja tegevuskoha aadress;
2) lemmiklooma pilt;
3) lõikes 41 nimetatud andmed lemmiklooma kohta, kui need on tuvastatavad;
4) andmed hulkuva looma varjupaika toomise kohta (varjupaika toomise põhjus, kuupäev,
kellaaeg, leidmise koht ja leidmise kuupäev, kui see erineb varjupaika toomise kuupäevast);
5) andmed veterinaarse läbivaatuse kohta (läbivaatuse kuupäev, looma terviseseisundi hinnang,
looma kaal, veterinaararsti otsus ravi, ratsiooni ja pidamisrežiimi kohta);
6) loomal teostatud ravi;
7) andmed loomapidajale looma tagastamise ja selle kuupäeva või teise varjupaika
ümberpaigutamise ja selle kuupäeva kohta ning teise varjupaika ümberpaigutamise põhjuse
kohta.
15) paragrahvi 11 lõiget 1 täiendatakse pärast tekstiosa „§-s 56 nimetatud andmed“ tekstiosaga
„vastavate keeldude kehtivuse ajaks“;
16) paragrahvi 11 lõiget 2 täiendatakse pärast tekstiosa „§-s 56 nimetatud andmed“ tekstiosaga
„selle kehtivuse ajaks“;
9
17) paragrahvi 12 tekst loetakse lõikeks 1 ning paragrahvi täiendatakse lõigetega 2–7 järgmises
sõnastuses: „(2) Andmevahetus teiste andmekogudega toimub avaliku teabe seaduse § 439 lõike 1 punkti 5 alusel kehtestatud korras riigi infosüsteemide andmevahetuskihi kaudu. (3) Rahvastikuregistrist saadakse § 6 lõike 1 punktis 2 ning § 7 lõike 43 punktides 1, 3 ja 4 nimetatud isiku üldandmed. (4) Karistusregistrist saadakse andmed kohtuotsusega määratud tegutsemiskeelu ja loomapidamise õiguse äravõtmise kohta. (5) Äriregistrist saadakse andmed seadusest või kohtulahendist tuleneva ärikeelu ja kriminaalasjas jõustunud kohtuotsusega määratud ettevõtluskeelu kohta ning juriidilise isiku ja füüsilisest isikust ettevõtja ning tema esindusõigusliku isiku kohta. (6) Riiklikust veterinaararstide registrist saadakse andmed kutsetegevuse loaga veterinaararstide kohta. (7) Rahandusministeeriumi riigikassast saadakse andmed riigilõivu laekumise kohta.”;
18) paragrahvi 13 täiendatakse lõigetega 5–7 järgmises sõnastuses: „(5) Lemmikloomapidajalt saadakse § 7 lõike 41 punktis 2, lõike 42 punktides 2, 3, 5, 6 ja 8 ning lõike 43 punktis 3 nimetatud andmed. (6) Hulkuva looma pidamisega tegelevalt isikult saadakse § 7 lõike 42 punktides 3–5 ja 8, § 7
lõike 44 punktides 1–4 ja 7 nimetatud andmed.
(7) Veterinaararstilt saadakse § 7 lõike 41 punktides 1, 3, 4, lõike 42 punktis 7 ning § 7 lõike 44
punktides 5 ja 6 nimetatud andmed.”;
19) paragrahvi 15 täiendatakse punktidega 4–10 järgmises sõnastuses:
„4) kohtuotsus, millega on isikult ära võetud loomapidamise õigus;
5) lemmiklooma registreerimise või registriandmete muutmise taotlus, mille on esitanud
lemmikloomapidaja, hulkuva looma pidamisega tegelev isik või veterinaararst;
6) veterinaararsti väljastatud tõend;
7) veterinaararsti väljastatud lemmikloomapass;
8) Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile e-teeninduse kaudu esitatud dokument;
9) riigi infosüsteemide andmevahetuskihi (X-tee) liikme andmeteenuse kaudu esitatud
dokument;
10) lemmiklooma varjupaika registreerimise ankeet.”
20) määrust täiendatakse §-ga 161 järgmises sõnastuses:
„§ 161. Registriandmete säilitamine
Andmeid lemmiklooma ja tema pidaja kohta ning nende andmete alusdokumente säilitatakse
veterinaarseaduse § 35 lõikes 61 sätestatud tähtaja jooksul. Pärast seda andmed kustutatakse.”.
21) määrust täiendatakse peatükiga 31 järgmises sõnastuses:
„3. peatükk
Järelevalve registri pidamise üle ja registri tegevuse lõpetamine
§ 181. Järelevalve teostamine
Registri pidamise üle teostavad järelevalvet andmekaitse järelevalveasutus ja vastutav töötleja
vastavalt oma pädevusele.
§ 182. Registri likvideerimine
Registri likvideerimise otsustab valdkonna eest vastutav minister. Registri likvideerimisel
otsustatakse andmete teise andmekogusse või riiklikku registrisse või riiklikku arhiivi
10
üleandmine või andmete hävitamisele kuulumine ja nende üleandmise või hävitamise tähtaeg.
Register likvideeritakse kooskõlas arhiiviseaduse ja avaliku teabe seaduse nõuetega.“.
§ 2. Määrus jõustub 1. juunil 2027. a.
(allkirjastatud digitaalselt)
Hendrik Johannes Terras
Regionaal- ja põllumajandusminister
(allkirjastatud digitaalselt)
XX
Kantsler
11
MÄÄRUS
xx.xx.202x nr …..
Maaeluministri 23. novembri 2021. a määruse nr 74
„Põllumajanduslooma märgistamise ja registreerimise
ning veisepassi väljastamise kord, põllumajanduslooma
tapmisest ja hukkumisest ning kõrvaldamisest teavitamise
kord ning identifitseerimisvahendi eemaldamise ja
asendamise nõuded” muutmine
Määrus kehtestatakse veterinaarseaduse § 31 lõike 3 alusel.
§ 1. Maaeluministri 23. novembri 2021. a määrust nr 74 „Põllumajanduslooma märgistamise ja
registreerimise ning veisepassi väljastamise kord, põllumajanduslooma tapmisest ja
hukkumisest ning kõrvaldamisest teavitamise kord ning identifitseerimisvahendi eemaldamise
ja asendamise nõuded” tehakse järgmised muudatused:
1) määruses asendatakse läbivalt sõnad „viis tööpäeva” sõnadega „seitse päeva” vastavas
käändes;
2) määruse § 1 lõikes 5 asendatakse sõnad „põllumajandusloomade registri” sõnadega
„loomade registri”;
3) määruses asendatakse läbivalt sõna „transponder” sõnaga „mikrokiip” vastavas käändes;
4) määruses asendatakse läbivalt sõna „asendustransponder” sõnaga „asendusmikrokiip”
vastavas käändes.“.
§ 2. Määrus jõustub 1. juunil 2027. a.
(allkirjastatud digitaalselt)
Hendrik Johannes Terras
Regionaal- ja põllumajandusminister
(allkirjastatud digitaalselt)
XX
Kantsler
KAVAND 5
12
MÄÄRUS
xx.xx.202x nr …..
Mikrokiibiga identifitseeritavate ja loomade registris
registreeritava koera, kassi, valgetuhkru ja muu
lemmiklooma märgistamise ning registreerimise
täpsemad tingimused ja kord, nõuded andmete esitamise
ja ajakohasena hoidmise kohta ning mikrokiibi
asendamise nõuded
Määrus kehtestatakse veterinaarseaduse § 32 lõike 8 alusel.
§ 1. Määruse reguleerimis- ja kohaldamisala
(1) Määrusega kehtestatakse süstitava elektroonse identifitseerimisvahendiga (edaspidi
mikrokiip) identifitseeritavate ja loomade registris (edaspidi register) registreeritava koera,
kassi, valgetuhkru ja veterinaarseaduse § 32 lõikes 3 nimetatud lemmiklooma märgistamise
ning registreerimise täpsemad tingimused ja kord, nõuded andmete registrisse kandmiseks
esitamise ja registrisse kantud andmete ajakohasena hoidmise kohta ning mikrokiibi
asendamise nõuded.
(2) Määruse nõudeid kohaldatakse ka tavapäraselt lemmikloomana pidamiseks mõeldud
kaubanduslikul või eriülesannete täitmise eesmärgil peetava looma pidamisel.
§ 2. Lemmiklooma identifitseerimise ja registreerimise kord
(1) Koer, kass ja valgetuhkur identifitseeritakse mikrokiibiga enne loomapidaja vahetumist,
kuid mitte hiljem kuilooma 12-nädala vanuseks saamisel.
(2) Kui lemmikloomapidaja soovib loomade registris registreerida muu looma kui lõikes 1
nimetatud lemmiklooma, otsustatakse nimetatud lemmiklooma identifitseerimise jaoks sobilik
aeg koostöös veterinaararstiga ja tulenevalt liigi eripärast.
(3) Koera, kassi, valgetuhkru ja lõikes 2 nimetatud lemmiklooma (edaspidi koos lemmikloom)
registreerimiseks esitab koera, kassi, valgetuhkru ja lõikes 2 nimetatud lemmiklooma pidaja
(edaspidi koos lemmikloomapidaja) oma peetava lemmiklooma ning enda kohta maaeluministri
25. novembri 2021. a määruse nr 73 „Loomade registri põhimäärus“ nõuete kohased andmed
registri volitatud töötlejale mikrokiibi paigaldanud veterinaararsti kaudu.
KAVAND 6
13
(4) Euroopa Liidu liikmesriigist sisse toodud või Eestisse toimetatud koera, kassi ja valgetuhkru
pidaja korraldab veterinaarseaduse § 32 lõikes 2 nimetatud tähtaja jooksul loomade registris
oma looma registreerimise veterinaararsti kaudu.
(5) Veterinaarseaduse § 37 lõigete 2 ja 4 tähenduses omanikuta või loomapidaja juurest lahti
pääsenud looma (edaspidi hulkuv loom) pidamisega tegelev isik esitab hulkuvate loomade
pidamiseks ettenähtud kohas (edaspidi varjupaik) loomakaitseseaduse § 5 lõikes 2 nimetatud
ajavahemikul peetava hulkuva looma ning enda kohta maaeluministri 25. novembri 2021. a
määruse nr 73 „Loomade registri põhimäärus“ nõuete kohased andmed registri volitatud
töötlejale viivitamata, kuid mitte hiljem kui kaks tööpäeva pärast hulkuva looma varjupaika
paigutamist.
(6) Lemmikloomale mikrokiibi paigaldanud veterinaararst korraldab andmete esitamise
lemmiklooma ja tema pidaja kohta registri volitatud töötlejale viivitamata mikrokiibi
paigaldamise järel, kuid mitte hiljem kui kaks tööpäeva pärast mikrokiibi paigaldamist.
(7) Alla 16 aasta vanuse lemmikloomapidaja korral esitatakse registrisse kandmiseks tema
seadusliku esindaja andmed.
(8) Varjupaigas tegutsev veterinaararst korraldab registri volitatud töötlejale lõikes 4 nimetatud
hulkuval loomal teostatud veterinaarse läbivaatuse ja ravi kohta andmete esitamise viivitamata,
kuid mitte hiljem kui kaks tööpäeva pärast teostatud veterinaarset läbivaatust ja ravi.
(9) Lemmiklooma registreerimiseks korraldab veterinaararst registri volitatud töötlejale
maaeluministri 25. novembri 2021. a määruse nr 73 „Loomade registri põhimäärus“ nõuete
kohaste andmete, sealhulgas lemmikloomale tehtud veterinaarse menetlusega ja
lemmikloomapassi väljastamisega seotud andmete esitamise.
§ 3. Andmete ajakohasena hoidmine
(1) Registrisse kantavad andmed hoitakse ajakohasena.
(2) Veterinaararst korraldab lemmikloomale tehtud veterinaarse menetluse ja
lemmikloomapassi väljastamise kohta registrisse kantud andmete ajakohastamise
veterinaarseaduse § 35 lõikes 52 ettenähtud tähtaja jooksul.
(3) Lemmikloomapidaja ajakohastab lemmiklooma ja enda kohta registrisse kantud andmed,
mis ei ole seotud veterinaarse menetlusega, veterinaarseaduse § 35 lõikes 52 ettenähtud tähtaja
jooksul.
(4) Hulkuva looma pidamisega tegelev isik ajakohastab § 2 lõikes 4 nimetatud hulkuva looma
ja enda kohta registrisse kantud andmed, mis ei ole seotud veterinaarse menetlusega,
veterinaarseaduse § 35 lõikes 53 ettenähtud tähtaja jooksul.
(5) Lemmikloomapidaja vahetumise korral esitavad loomade registris registreeritud
lemmikloomapidaja ja lemmiklooma tulevane pidaja isikutuvastust võimaldaval viisil loomade
registri vastutavale töötlejale taotluse loomapidaja vahetumise registreerimiseks loomade
registris. Taotluse esitamisega kinnitab registreeritud lemmikloomapidaja lemmiklooma
üleandmise uuele loomapidajale ja tulevane lemmikloomapidaja lemmiklooma vastuvõtmise
registris registreeritud loomapidajalt.
§ 4. Mikrokiibi loetamatuks muutumine ja asendamine
14
(1) Lemmikloomapidaja pöördub viivitamata veterinaararsti poole, kui on saanud teada, et tema
peetava lemmiklooma mikrokiip on muutunud loetamatuks.
(2) Mikrokiibi loetamatuks muutumise või meditsiinilistel näidustusel eemaldamise vajaduse
korral paigaldab veterinaararst lemmikloomale meditsiinilise näidustuse põhjuse möödumisel
viivitamata uue mikrokiibi ja korraldab uue mikrokiibi paigaldamise kohta maaeluministri 25.
novembri 2021. a määruse nr 73 „Loomade registri põhimäärus“ § 7 lõike 41 punktis 3
nimetatud andmete esitamise veterinaarseaduse § 35 lõikes 52 ettenähtud tähtaja jooksul
mikrokiibi paigaldamise päevast arvates.
§ 5. Määruse jõustumine
(1) Määrus jõustub 1. juunil 2027. a.
(allkirjastatud digitaalselt)
Hendrik Johannes Terras
Regionaal- ja põllumajandusminister
(allkirjastatud digitaalselt)
XX
Kantsler
15
MÄÄRUS
xx.xx.202x nr …..
Maaeluministri, põllumajandusministri ja
regionaalministri määruste muutmine seoses
põllumajandusloomade registri nimetuse muutmisega
Määrus kehtestatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 2
lõike 2, § 7 lõike 2, § 8 lõike 2, § 12 lõike 3, § 14 lõike 2 punkti 3, § 15 lõike 2, § 16 lõike 3,
§ 18 lõike 4, § 19 lõike 5, § 20 lõike 4, § 21 lõike 2, § 24 lõike 1, § 25 lõike 2, § 28 lõike 2,
§ 29 lõike 2, § 38 lõike 3, § 39 lõike 3, § 67 lõike 2, § 86 lõike 3, § 104 lõike 4, maaelu ja
põllumajandusturu korraldamise seaduse § 11 lõike 1, § 18 lõike 1 ja § 202 lõike 1,
toiduseaduse § 26 lõike 3, vedelkütuse erimärgistamise seaduse § 32 lõike 3, § 33 lõike 5 ja §
34 lõike 5, veterinaarseaduse § 41 lõike 7, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)
nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega
tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ)
nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 671–854), VII lisa VI osa
III punkti alapunktide 1 ja 3, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115, millega
kehtestatakse liikmesriikide koostatavate Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja
Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) rahastatavate ühise
põllumajanduspoliitika strateegiakavade (ÜPP strateegiakavad) toetamise reeglid ning
tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1305/2013 ja (EL) nr 1307/2013 (ELT L 435,
06.12.2021, lk 1–186), artikli 4 lõigete 1, 2, 4 ja 5, artikli 18 lõike 1, artikli 29 lõike 3, artikli 34
lõike 2, komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2022/126, millega täiendatakse Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2021/2115 täiendavate nõuetega teatavatele
sekkumisviisidele, mille liikmesriigid määravad kindlaks kõnealuse määruse kohastes
ajavahemikuks 2023–2027 ette nähtud ÜPP strateegiakavades, ning eeskirjadega, milles
käsitletakse maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise (HPK) 1. standardi
kohast suhtarvu (ELT L 20, 31.01.2022, lk 52–94), artikli 2, komisjoni rakendusmääruse (EL)
2022/1173, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116
kohaldamise eeskirjad ühise põllumajanduspoliitika ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi kohta
(ELT L 183, 08.07.2022, lk 23–34), artikli 3 lõigete 2 ja 3, artikli 5 lõike 6, artikli 7 lõike 1
punkti a ja artikli 8 lõike 3 punkti i , Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ)
nr 1307/2013, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames toetuskavade alusel
põllumajandustootjatele makstavate otsetoetuste eeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks
nõukogu määrused (EÜ) nr 637/2008 ja (EÜ) nr 73/2009 (ET L 347/608, 20.12.2013, lk 608–
670), artikli 37, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 853/2004, millega
sätestatakse loomset päritolu toidu hügieeni erieeskirjad (ELT L 139, 30.04.2004, lk 55–205),
artikli 1 lõike 3 punkti d ja lõike 4 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ)
KAVAND 7
16
nr 852/2004 toiduainete hügieeni kohta (ETL L 139, 30.04.2004, lk 1–54) artikli 13 lõike 3
alusel.
§ 1. Maaeluministri 22. novembri 2021. a määruse nr 59 „Farmis tapetud kodulinnu ja
jäneselise liha väikeses koguses käitlemise hügieeninõuded” muutmine
Maaeluministri 22. novembri 2021. a määruse nr 59 „Farmis tapetud kodulinnu ja jäneselise
liha väikeses koguses käitlemise hügieeninõuded” § 5 lõikes 4 asendatakse sõnad
„põllumajandusloomade registris” sõnadega „loomade registris”.
§ 2. Maaeluministri 29. aprilli 2015. a määruse nr 49 „Keskkonnasõbraliku majandamise
toetus“ muutmine
Maaeluministri 29. aprilli 2015. a määruse nr 49 „Keskkonnasõbraliku majandamise toetus“ §
16 lõikes 8 asendatakse sõnad „põllumajandusloomade registri“ sõnadega „loomade registri“.
§ 3. Maaeluministri 30. aprilli 2015. a määruse nr 56 „Loomade heaolu toetus” muutmine
Maaeluministri 30. aprilli 2015. a määruse nr 56 „Loomade heaolu toetus” tekstis asendatakse
sõnad „põllumajandusloomade register” sõnadega „loomade register” vastavas käändes.
§ 4. Maaeluministri 16. veebruari 2017. a määruse nr 17 „Loomakasvatuse
üleminekutoetus“ muutmine
Maaeluministri 16. veebruari 2017. a määruse nr 17 „Loomakasvatuse üleminekutoetus“ tekstis
asendatakse sõnad „põllumajandusloomade register” sõnadega „loomade register” vastavas
käändes.
§ 5. Maaeluministri 17. novembri 2021. a määruse nr 55 „Loomse paljundusmaterjali
märgistamise nõuded” muutmine
Maaeluministri 17. novembri 2021. a määruse nr 55 „Loomse paljundusmaterjali märgistamise
nõuded” § 2 punktis 2 asendatakse sõnad „põllumajandusloomade registris” sõnadega
„loomade registris”.
§ 6. Maaeluministri 30. aprilli 2015. a määruse nr 53 „Mahepõllumajandusele ülemineku
toetus ja mahepõllumajandusega jätkamise toetus“ muutmine
Maaeluministri 30. aprilli 2015. a määruse nr 53 „Mahepõllumajandusele ülemineku toetus ja
mahepõllumajandusega jätkamise toetus“ § 5 lõikes 6 asendatakse sõnad
„põllumajandusloomade registrisse“ sõnadega „loomade registrisse“.
§ 7. Maaeluministri 6. veebruari 2019. a määruse nr 12 „Mesilaspere toetus“ muutmine
Maaeluministri 6. veebruari 2019. a määruse nr 12 „Mesilaspere toetus“ tekstis asendatakse
sõnad „põllumajandusloomade register” sõnadega „loomade register” vastavas käändes.
§ 8. Maaeluministri 3. märtsi 2023. a määruse nr 12 „Mesindussektorisse sekkumise
toetus“ muutmine
Maaeluministri 3. märtsi 2023. a määruse nr 12 „Mesindussektorisse sekkumise toetus“ § 5
lõikes 4 asendatakse sõnad „põllumajandusloomade registri“ sõnadega „loomade registri“.
17
§ 9. Regionaalministri 18. jaanuari 2024. a määruse nr 6 „Märgistamise täpsemad nõuded
kanamunade turustamise korral“ muutmine
Regionaalministri 18. jaanuari 2024. a määruse nr 6 „Märgistamise täpsemad nõuded
kanamunade turustamise korral“ § 2 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Kanamunad märgistatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013
VII lisa VI osa III punkti alapunktis 1 sätestatud tootjakoodiga, mis koosneb maaeluministri
25. novembri 2021. a määruse nr 73 „Loomade registri põhimäärus” § 6 lõike 4 punkti 3 ja
lõike 5 kohasest munakanade pidamiseks kasutatava ettevõtte loomade registris registreerimise
kordumatust numbrist.“.
§ 10. Maaeluministri 26. juuni 2017. a määruse nr 48 „Ohtliku taimekahjustaja ja eriti
ohtliku loomataudi tõttu kahjustunud põllumajandusliku tootmise potentsiaali
taastamise toetus” muutmine
Maaeluministri 26. juuni 2017. a määruse nr 48 „Ohtliku taimekahjustaja ja eriti ohtliku
loomataudi tõttu kahjustunud põllumajandusliku tootmise potentsiaali taastamise toetus” tekstis
asendatakse sõnad „põllumajandusloomade register” sõnadega „loomade register” vastavas
käändes.
§ 11. Maaeluministri 30. aprilli 2015. a määruse nr 55 „Ohustatud tõugu looma pidamise
toetus“ muutmine
Maaeluministri 30. aprilli 2015. a määruse nr 55 „Ohustatud tõugu looma pidamise toetus“
tekstis asendatakse sõnad „põllumajandusloomade register” sõnadega „loomade register”
vastavas käändes.
§ 12. Maaeluministri 21. detsembri 2022. a määruse nr 71 „Otsetoetuste saamise üldised
nõuded, põhisissetuleku toetus, ümberjaotav toetus ja noore põllumajandustootja toetus“
muutmine
Maaeluministri 21. detsembri 2022. a määruse nr 71 „Otsetoetuste saamise üldised nõuded,
põhisissetuleku toetus, ümberjaotav toetus ja noore põllumajandustootja toetus“ § 2 lõike 3
punktis 2 asendatakse sõnad „põllumajandusloomade registri” sõnadega „loomade registri”.
§ 13. Maaeluministri 21. detsembri 2022. a määruse nr 73 „Piimalehma, ammlehma ning
lamba ja kitse kasvatamise otsetoetus“ muutmine
Maaeluministri 21. detsembri 2022. a määruse nr 73 „Piimalehma, ammlehma ning lamba ja
kitse kasvatamise otsetoetus“ tekstis asendatakse sõnad „põllumajandusloomade register”
sõnadega „loomade register” vastavas käändes.
§ 14. Maaeluministri 23. detsembri 2022. a määruse nr 84 „Perioodi 2023–2027 loomade
heaolu toetus“ muutmine
Maaeluministri 23. detsembri 2022. a määruse nr 84 „Perioodi 2023–2027 loomade heaolu
toetus“ tekstis asendatakse sõnad „põllumajandusloomade register” sõnadega „loomade
register” vastavas käändes.
§ 15. Maaeluministri 21. detsembri 2022. a määruse nr 76 „Perioodi 2023–2027 mesilaste
korjeala toetus“ muutmine
18
Maaeluministri 21. detsembri 2022. a määruse nr 76 „Perioodi 2023–2027 mesilaste korjeala
toetus“ § 5 lõikes 3 asendatakse sõnad „põllumajandusloomade registri“ sõnadega „loomade
registri“.
§ 16. Maaeluministri 23. detsembri 2022. a määruse nr 82 „Perioodi 2023–2027 ohustatud
tõugu looma pidamise toetus” muutmine
Maaeluministri 23. detsembri 2022. a määruse nr 82 „Perioodi 2023–2027 ohustatud tõugu
looma pidamise toetus” tekstis asendatakse sõnad „põllumajandusloomade register” sõnadega
„loomade register” vastavas käändes.
§ 17. Maaeluministri 27. detsembri 2022. a määruse nr 88 „Perioodi 2023–2027 pinnavee
kaitse toetus“ muutmine
Maaeluministri 27. detsembri 2022. a määruse nr 88 „Perioodi 2023–2027 pinnavee kaitse
toetus“ tekstis asendatakse sõnad „põllumajandusloomade register” sõnadega „loomade
register” vastavas käändes.
§ 18. Regionaalministri 21. detsembri 2023. a määruse nr 110 „Perioodi 2023–2027
põhjavee kaitse alal asuva väärtusliku püsirohumaa kaitse toetus“ muutmine
Regionaalministri 21. detsembri 2023. a määruse nr 110 „Perioodi 2023–2027 põhjavee kaitse
alal asuva väärtusliku püsirohumaa kaitse toetus“ tekstis asendatakse sõnad
„põllumajandusloomade register” sõnadega „loomade register” vastavas käändes.
§ 19. Maaeluministri 27. detsembri 2022. a määruse nr 87 „Perioodi 2023–2027 põhjavee
kaitse toetus“ muutmine
Maaeluministri 27. detsembri 2022. a määruse nr 87 „Perioodi 2023–2027 põhjavee kaitse
toetus“ tekstis asendatakse sõnad „põllumajandusloomade register” sõnadega „loomade
register” vastavas käändes.
§ 20. Maaeluministri 27. detsembri 2022. a määruse nr 86 „Perioodi 2023–2027 turvas- ja
erodeeritud mulla kaitse toetus“ muutmine
Maaeluministri 27. detsembri 2022. a määruse nr 86 „Perioodi 2023–2027 turvas- ja
erodeeritud mulla kaitse toetus“ tekstis asendatakse sõnad „põllumajandusloomade register”
sõnadega „loomade register” vastavas käändes.
§ 21. Regionaalministri 18. detsembri 2023. a määruse nr 102 „Perioodi 2023–2027 turvas-
ja erodeeritud mullaga väärtusliku püsirohumaa kaitse toetus“ muutmine
Regionaalministri 18. detsembri 2023. a määruse nr 102 „Perioodi 2023–2027 turvas- ja
erodeeritud mullaga väärtusliku püsirohumaa kaitse toetus“ tekstis asendatakse sõnad
„põllumajandusloomade register” sõnadega „loomade register” vastavas käändes.
§ 22. Maaeluministri 30. septembri 2022. a määruse nr 53 „Põllumajanduses kasutatava
eriotstarbelise diislikütuse ostuõiguse andmine“ muutmine
19
Maaeluministri 30. septembri 2022. a määruse nr 53 „Põllumajanduses kasutatava
eriotstarbelise diislikütuse ostuõiguse andmine“ § 2 lõikes 1 asendatakse sõnad
„põllumajandusloomade registri” sõnadega „loomade registri”.
§ 23. Maaeluministri 17. aprilli 2017. a määruse nr 33 „Põllumajanduskultuuri ja
heinaseemne üleminekutoetus“ muutmine
Maaeluministri 17. aprilli 2017. a määruse nr 33 „Põllumajanduskultuuri ja heinaseemne
üleminekutoetus“ § 2 lõike 2 punktis 2 asendatakse sõnad „põllumajandusloomade registri”
sõnadega „loomade registri”.
§ 24. Põllumajandusministri 8. oktoobri 2014. a määruse nr 84 Põllumajandustootja
asendamise toetus“ muutmine
Põllumajandusministri 8. oktoobri 2014. a määruse nr 84 Põllumajandustootja asendamise
toetus“ § 4 lõigetes 3 ja 6 asendatakse sõnad „põllumajandusloomade registri” sõnadega
„loomade registri”.
§ 25. Põllumajandusministri 20. jaanuari 2015. a määruse nr 7 „Väikeste
põllumajandusettevõtete arendamise toetuse andmise ja kasutamise tingimused ning
kord“ muutmine
Põllumajandusministri 20. jaanuari 2015. a määruse nr 7 „Väikeste põllumajandusettevõtete
arendamise toetuse andmise ja kasutamise tingimused ning kord“ § 3 lõikes 2 asendatakse
sõnad „põllumajandusloomade registri” sõnadega „loomade registri”.
§ 26. Maaeluministri 23. detsembri 2022. a määruse nr 77 „Perioodi 2023–2027 loomade
tervist edendavate kõrgemate majandamisnõuete toetus“ muutmine
Maaeluministri 23. detsembri 2022. a määruse nr 77 „Perioodi 2023–2027 loomade tervist
edendavate majandamisnõuete toetus“ tekstis asendatakse sõnad „põllumajandusloomade
register” sõnadega „loomade register” vastavas käändes.
§ 27. Regionaalministri 18. detsembri 2023. a määruse nr 100 „Perioodi 2023–2027
loomatauditõrje programmi rakendamise toetus“ muutmine
Regionaalministri 18. detsembri 2023. a määruse nr 100 „Perioodi 2023–2027 loomatauditõrje
programmi rakendamise toetus“ tekstis asendatakse sõnad „põllumajandusloomade register”
sõnadega „loomade register” vastavas käändes.
§ 28. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 1. juunil 2027. a.
(allkirjastatud digitaalselt)
Hendrik Johannes Terras
Regionaal- ja põllumajandusminister
(allkirjastatud digitaalselt)
XX
Kantsler
1
Veterinaarseaduse muutmise ja sellega
seonduvalt teiste seaduste muutmise
seaduse eelnõu seletuskirja juurde
Lisa 2
Andmekaitsealane mõjuhinnang
Andmekaitsealane mõjuhinnang loomade registri lemmikloomade ja
nende pidajate andmeid koondavale registriosale ehk riigi
lemmikloomaregistrile
Sisukord
1. Riigi lemmikloomaregistri (edaspidi lemmikloomaregister) kirjeldus ........................................ 2
2. Isikuandmete töötlemise toimingud ............................................................................................. 6
3. Isikuandmete töötlemise eesmärgid ........................................................................................... 11
4. Riskid ja nende maandamine ...................................................................................................... 12
5. Kasutusel olevad riskide vältimise meetmed ............................................................................. 13
Lisa 1. Riskide hindamise metoodika ............................................................................................ 14
2
1. Riigi lemmikloomaregistri (edaspidi lemmikloomaregister) kirjeldus
1.1 Kasutajate tuvastamine ja registrisse sisselogimine
Loomade registri1 volitatud töötlejal Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametil (edaspidi
PRIA) on õigus lisada ja teha võimalikuks infosüsteemikasutajate lisamine kasutaja enda poolt.
Lemmikloomaregistrisse saab sisse logida Riigi autentimisteenuse (tehnilise nimega TARA) abil,
kasutades nelja meetodit:
• ID-kaardi tuvastusega;
• mobiil-ID tuvastusega;
• Smart-ID tuvastusega;
• Euroopa Liidu eID tuvastusega
• Kasutajatunnuse ja parooliga (PRIA teenistujad enda tööarvutist turvatud võrgu kaudu)
TARA andmekaitsetingimused on leitavad siit: https://ria.ee/sites/default/files/documents/2023-
10/RIA-autentimisteenuste-andmekaitsetingimused-sept2023.pdf
Registrisse sisselogimisel toimub kasutajarolli valimine.
Registri tegevustes kasutajatakse alljärgnevaid rolle:
1. Veterinaararst;
2. Loomapidaja;
3. Omanikuta või loomapidaja juurest lahti pääsenud loomade pidamisega tegelev isik
(edaspidi varjupaik);
4. PRIA teenistuja;
5. Avalikku ülesannet täitev asutus: kohalik omavalitsus (edaspidi KOV), Põllumajandus- ja
Toiduamet (edaspidi PTA), Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi PPA), Maksu- ja Tolliamet
(edaspidi MTA) ning PRIA.
1.2 Andmete allikad
Lemmiklooma pidavad isikud
Koera, kassi ja valgetuhkru ning veterinaarseaduse § 32 lõikes 3 nimetatud muu lemmiklooma
(edaspidi koos lemmikloom) pidajate hulka kuuluvad Eesti elanikud ja ettevõtjad, kes peavad
lemmiklooma.
Andmete allikad on:
1) isikut tõendav dokument;
2) rahvastikuregister lemmiklooma pidaja andmete registrisse kandmisel esitatava elukoha
aadressiandmete osas;
3) äriregister ettevõtja ja ettevõtja esindusõiguslike isikute isiku- ja kontaktandmete osas;
4) karistusregister kohtuotsuste osas, millega on isikult ära võetud loomapidamise õigus;
5) riiklik veterinaararstide register, kandeid tegeva veterinaararsti andmete osas;
1 Regionaal- ja Põllumajandusministeerium on loomade registri vastutav töötleja, kes vastutab registri haldamise
seaduslikkuse ja andmekogu arendamise eest ning määrab andmete töötlemise eesmärgid ja viisid. PRIA on volitatud
töötleja, kes vastutab andmete majutamise ja andmete turvalisuse eest.
3
6) loomapidajalt saadud andmed;
7) varjupaigalt saadud andmed.
1.3 Taristu andmete talletamiseks
Infosüsteemi kasutatakse loomade registri põhimääruses nimetatud andmete esitamiseks,
haldamiseks ning töötlemiseks. Lemmikloomaregister luuakse tänase põllumajandusloomade
registri ehk tulevase loomade registri uue registriosana. Loomapidaja andmed saavad olema
registriosade ülesed ehk talletatakse samadel alustel senise põllumajandusloomade registri
andmetega.
1. Tehnilised tugisüsteemid:
1.1. Turvasüsteemid
1.1.1. Kasutajate autentimine ja identifitseerimine
1.1.2. Rollipõhine juurdepääs andmetele
1.2. Andmebaasi haldussüsteemid. Tagavad andmete turvalise ja tõhusa salvestamise,
muutmise ja päringute töötlemise.
1.3. Liidestused (EuroPetNetiga, äriregistriga, rahvastikuregistriga, riikliku
veterinaararstide registriga, riigikassaga, karistusregistriga)
1.4. Andmete varundamine
2. Kasutajate tugisüsteemid:
2.1. Klienditugi
2.1.1.Telefonitugi ja e-post kasutajate küsimustele ja probleemidele vastamiseks.
2.1.2. KKK ja juhendid lemmikloomade registri kodulehel
2.2. Koolitusmaterjalid registri kasutajatele
3. Haldus ja koostöö tugisüsteemid:
3.1. Töötajatele mõeldud süsteemid:
3.1.1. PRIA teenistujatele mõeldud kuvad
3.1.2. Loomapidaja poolt esitatud muudatuse aluseks olevate dokumentide
salvestamine dokumendihaldussüsteemi
3.1.3. Muudatuste logimine ja nende jälgimise süsteem
3.2. Koostöö moodulid:
3.2.1. e-PRIAs lemmikloomade ja nende pidajate andmete otsing KOVi, PTA,
MTA ja PPA volitatud töötajatele
3.3. Teavitussüsteemid:
3.3.1. e-kirja teel teavituse saatmine (nt uuele loomapidajale loomapidaja vahetuse
kinnitamiseks)
3.3.2. Automaatteavitused andmevigadest andmete sisestamisel või muutmisel
4. Andmeanalüüsi ja raportite tugisüsteemid:
4.1. Andmeanalüüsi tööriistad lemmikloomade ja nende omanike kohta
5. Arenduse ja hoolduse tugisüsteemid:
5.1. Tarkvara versioonihaldus ja uuendused. Versioonide haldamise süsteem
5.2. Arendus- ja testkeskkond uute funktsioonide ja paranduste testimiseks enne nende
kasutuselevõtmist
5.3. Süsteemi monitoorimine ja tõrgete jälgimine reaalajas
5.4. Probleemide tõstatamine ja prioriteetide seadmine nende parandamiseks
4
Andmete elueas on registris 4 etappi:
1) andmed registreeritakse;
2) andmed on aktiivses kasutuses (vaatamine, muutmine);
3) andmed on arhiveeritud (kus asjakohane);
4) andmed kustutatakse.
Arhiveeritakse isikuandmeid, mille puhul ei ole nende aktiivne kasutamine vajalik ja otstarbekas,
kuid mille kustutamine ei ole kokku lepitud ajaperioodi vältel veel mõistlik ehk on tõenäoline, et
andmed liiguvad arhiveeritud staatusest uuesti aktiivsesse kasutusse.
Registri kasutajad on:
1. Veterinaararst (või tema volitatud esindaja) - looma kohta esmakande jaoks ja sündmuste
kohta andmete esitamine. Veterinaararsti ülesanne on teha esmane andmete esitamine
looma kohta lemmikloomaregistrisse, veterinaarsete menetlustega seotud andmete
ajakohastamine ning vajadusel looma ja tema pidaja omavahelises seoses veendumine.
Veterinaararsti poolt volitatud isikute hulka kuuluvad kliiniku töötajad. Veterinaararstil
peab olema õigus lemmiklooma andmeid lisada, muuta ja vaadata.
2. Loomapidaja - lemmikloomapidajana registreerimiseks enda ja oma looma kohta andmete
esitamine ning enda ning enda lemmiklooma andmete ajakohasena hoidmine vastavalt
veterinaarseaduse § 35 lõikes 52 ettenähtud tähtajale. Loomapidaja vahetumise kinnitavad
registris nii vana kui uus loomapidaja. Loomapidaja näeb enda ja endaga seotud loomade
andmeid ning saab vastavalt vajadusele uuendada endaga seotud andmeid, et tagada
andmete korrektsus ja ajakohasus.
3. Varjupaik - registrisse hulkuva looma varjupaigas pidamise kohta andmete esitamine
loomakaitseseaduse § 5 lõikes 2 nimetatud perioodil koos looma andmetega. Nimetatud
perioodi lõppemisel, kui looma ei ole võimalik tagastada vanale pidajale ning looma ei
hukata, määrab varjupaik end loomapidajaks või annab looma üle uuele pidajale. Juhul kui
varjupaiga esindaja tuvastab hulkuva looma leidmisel lemmikloomade registrist kiibi alusel
tema pidaja, saab varjupaiga esindaja loomapidajaga ühendust võtta, et tagastada loom
pidajale, ilma teda varjupaika viimata. Varjupaiga ülesanne on siduda
lemmikloomaregistris registreeritud loomaga tema varjupaigas pidamise ajal tehtud kulud.
Varjupaik peab saama registrisse andmeid kanda ja otsida kiibi numbri alusel registrisse
kantud looma koos loomapidaja andmetega.
4. PRIA teenistuja - loomapidaja poolt esitatud dokumendi alusel registrikannetes paranduste
tegemine, registri töös hoidmine ning pidev parendamine. PRIA teenistujatel võib olla ka
eraldiseisvalt avaliku ülesannet täitva asutuse roll registris ehk lähtuvalt tööülesannetest
saab ainult andmeid vaadata.
5. KOV - enda omavalitsusüksuses asuvate lemmikloomade andmete vaatamine kohaliku elu
korraldamiseks, sh varjupaigas asuvate loomade andmete vaatamine. Vastavalt LoKS § 5
lõikele 3: hulkuvate loomade püüdmist, pidamist, hukkamist ja korjuste hävitamist
korraldab kohaliku omavalitsuse üksus oma territooriumil. Neil on oluline teada, kui palju
ja mis liigist lemmikloomi KOV-i elanikud peavad, et tagada vajalike teenuste pakkumine.
Lisaks on oluline hulkuvate loomade püüdmise korraldamise ja nende varjupaigas
pidamisega seotud kulude kohta ülevaate omamine. KOV-i jaoks on vajalikud ka
loomapidaja andmed, et tuvastada leitud lemmiklooma pidaja ja loom talle tagastada või
vajadusel nõuda sisse veterinaarseaduse kohased kulud. KOV-id on avalikku ülesannet
täitva asutuse rollis registris ehk saavad andmeid vaadata.
5
6. PTA - veterinaarjärelevalve ja veterinaarkontrolli teostamine ning sellega seoses on vajalik
ligipääs lemmikloomade ja nende pidajate andmetele. PTA-l on avaliku ülesannet täitva
asutuse roll registris ehk saab andmeid vaadata.
7. MTA - riiklike maksude tasumise õigsuse kontrollimine ning dokumentide ja identsuse
kontrollid lemmikloomade mittekaubanduslikul riikidevahelisel liikumisel. MTA-l on
avaliku ülesannet täitva asutuse roll registris ehk saab andmeid vaadata.
8. PPA - loomapidamisega seotud väärtegude kohtuväline menetlemine, mistõttu vajab
ligipääsu lemmikloomade ning loomapidajate andmetele. PPA-l on avaliku ülesannet täitva
asutuse roll registris ehk saab andmeid vaadata.
Infosüsteemi arhitektuur
6
2. Isikuandmete töötlemise toimingud
Enne lemmikloomaregistrisse andmete koondamist toimib süsteem, kus kohalikud omavalitsused
kohustavad oma haldusterritooriumil elavate koerapidajate ja osadel puhkudel ka kassipidajate
kohta esitama loomapidaja kohta järgmised andmed: nimi, isikukood või sünniaeg, telefoninumber,
e-posti aadress, elukoha aadress. Selleks kasutatakse lemmikloomade kohta arvestuse pidamiseks
eraettevõtjate pakutavaid platvorme. Eraettevõtjatest teenusepakkujate platvormidele kogutakse
isikuandmeid kas paberkandjal või läbi rahvastikuregistri. Andmeid hoiustatakse elektrooniliselt
teenusepakkuja andmebaasis.
Edaspidi, kui KOV-i tasandi asemel on lemmikloomade mikrokiibiga märgistamise ja
registreerimise kohustus üleriigiline ja kasutusele on võetud lemmikloomaregister, on loomapidaja
kohta esitatav andmekoosseis sama. Loomapidajate puhul eristatakse füüsilised ja juriidilised
loomapidajad, kuna osad loomapidajad tegelevad loomapidamisega mitte ainult
kodumajapidamises seltsi, vaid ka kaubanduslikul ja eriülesannete täitmise eesmärgil. Andmeid
kogutakse lemmikloomaregistrisse peamiselt elektrooniliselt läbi riigi andmekogude
(rahvastikuregister, äriregister, riiklik veterinaararstide register) ja sisestatakse ka otse registrisse
veterinaararstide, loomapidajate või varjupaikade poolt. Samuti on seaduseelnõuga kavandatud
ühekordse tegevusena olemasolevatest registritest andmete ülekandmine kesksesse
lemmikloomaregistrisse hiljemalt 07.06.2027.
2.1 Isikuandmete kogumine
Tavapärane elutsükkel näeb välja selliselt, et loomapidajal on veterinaararsti külastamiseks kokku
lepitud visiidiaeg vabalt valitud loomakiinikus või koduvisiidi tegemiseks, et märgistada loom
mikrokiibiga ja/või registreerida andmed lemmikloomaregistris. Kutsetegevuse loaga
veterinaararstide andmed tulevad registrisse riiklikust veterinaararstide registrist. Kui loomapidaja
ei ole varasemalt e-PRIA kasutaja, teostatakse lemmikloomaregistrist andmepäring
rahvastikuregistrisse või äriregistrisse üle X-tee. Juhul, kui isiku andmed ei ole või on osaliselt
rahvastiku- või äriregistrisse kantud, esitab loomapidaja ise oma andmed registrile. Seejärel algatab
ta lemmiklooma pidamise registreerimise ning tasub lemmiklooma registrisse kandmise eest
riigilõivu. Peale riigilõivu tasumist toimuval veterinaararsti visiidil näitab loomapidaja
veterinaararstile isikut tõendavat dokumenti, et veterinaararstil oleks võimalik tuvastada
isikusamasus ning teostada selle alusel lemmikloomaregistrist otsing loomapidaja poolt algatatud
lemmiklooma registrisse kandmise toimingu kohta. Veterinaararst jätkab selle kande alusel
lemmiklooma registreerimist lemmikloomaregistrisse.
Lemmikloomaregistrisse kantavad isikuandmed on:
• loomapidaja nimi, isikukood, kontaktandmed (telefon, e-posti aadress, elukoha aadress),
andmed loomapidaja nime muutmise ja surma kohta;
• juriidilisest isikust loomapidaja nimi, registrikood, kontaktandmed (telefon, e-posti aadress,
tegevuskoha aadress), andmed loomapidaja nime muutmise ja likvideerimise kohta;
• välisriigi kodaniku nimi, identifitseerimistunnus (isikukoodiga võrdsustatav numbri- või
tähekombinatsioon), selle puudumisel sünniaeg ja kontaktandmed;
• veterinaararsti nimi, isikukood, kutsetegevuse loa number ja kontaktandmed;
• veterinaararsti volitatud isiku nimi, isikukood ja kontaktandmed;
7
• varjupaiga esindusõigusliku isiku nimi, isikukood ja kontaktandmed.
Rahvastiku-, äri- ja riikliku veterinaararstide registri põhjal teostatakse regulaarseid kontrolle
andmete korrektsuse ja ajakohasuse huvides loomapidaja nimemuutmise ja surma ning juriidilise
isiku nime muutmise ja likvideerimise kohta, aga ka veterinaararstide andmete muutumise osas, sh
kutsetegevuse loa kehtivus.
Vastavalt maaeluministri 23. novembri 2021. a määruse nr 68 „Veterinaarteenuse osutamise kohta
arvestuse pidamise ning aruande ja andmete esitamise täpsemad nõuded ja kord“2 § 2 lõike 1
punktile 5 on veterinaararst veterinaarteenuse osutamisel kohustatud pidama arvestust ka
loomapidaja kontaktandmete kohta, mistõttu veterinaararstile isikuandmete esitamise nõue kehtib
loomapidajatele ka enne lemmikloomaregistri kasutusele võtmist. Nimetatud määruse
seletuskirjast lähtuvalt kuuluvad kontaktandmete hulka näiteks telefoninumber, e-posti aadress või
postiaadress. Neid andmeid ei ole siiani olnud vaja riigi andmekogusse kogutud andmete vastu
valideerida, andmete aluseks peamiselt riigi andmekogudest olevate andmete võtmine aitab tagada
korrektsete isikuandmete registrisse kandmise ja vähendada nii veterinaararstide kui loomapidajate
infokohustust riigi ees.
Andmete ajakohasuse tagamiseks on kavandatud saata loomapidajatele teavitusi, sh meeldetuletusi
andmete ajakohasuses veendumiseks. Riigilõivu tasumine on eelduseks lemmikloomaregistrisse
andmete kandmiseks.
Olukorras, kus loom on sattunud varjupaika, on varjupaigal võimalus uuendada loomaga seotud
andmeid ning muuhulgas vaadata registrisse kantud loomapidaja andmeid, et temaga ühendust
võtta looma tagastamiseks.
2.2 Isikuandmete töötlemise õiguslik alus
Lemmikloomaregistris hakkab PRIA isikuandmeid töötlema avaliku võimu teostamiseks (GDPR
Art 6 lg 1 punkt e). PRIA on täna põllumajandusloomade registri andmete volitatud töötleja
veterinaarseaduse kohaselt. Veterinaarseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise
seadus eelnõuga asendatakse „põllumajandusloomade register“ sõnadega „loomade register“, mille
osaks saab lemmikloomaregister. Sellest tulenevalt saab PRIA avaliku ülesande
lemmikloomaregistrit hallata ja seal sisalduvate andmete töötlemise kohustuse ja õiguse. Eelnõus
sätestatakse ka loomapidajatele tema andmete, tegevuse või peetava loomaliigiga seonduvalt
teavituste saatmise kohustus, millega kaasneb ka vajalike isikuandmete töötlemise õigus (eelnõu §
1 punkt 30).
2.3. Isikuandmete säilitamine
Andmeid kavandatakse säilitada vastavalt PRIA infoturbepoliitikale, mis on vastavuses PRIA-le
väljastatud ISO/IEC 27001 sertifikaadiga ja kooskõlas PRIA-le kohalduva küberturvalisuse
seaduse ja teiste asjakohaste õigusaktidega. Andmeid on kavandatud säilitada PRIA enda
serverites, kuid tulevikus ei ole välistatud säilitamine ka muudes vormides, kui see on kooskõlas
kehtiva õigusega ja järgib ISO/IEC 27001 sertifitseeritud asutusele kohalduvad nõudeid.
2 RT I, 12.09.2023, 5
8
Andmeid lemmikloomapidaja kohta on kavandatud säilitada arhiivis vastavalt eelnõule kolm aastat
arvates looma surma kohta kande tegemisest. Kui lemmikloomapidaja nimel ei ole ühtegi looma,
säilitatakse lemmikloomapidaja andmed arhiivis automaatselt kuniks kustutamise või enne kolme
aasta möödumist taas aktiivseks muutumiseni.
Täna kehtiv põllumajandusloomade registri põhimäärus sätestab, et logi säilitatakse kolm aastat
kande tegemisest arvates. Säilitustähtaja möödumisel logi kustutatakse. Antud sätet ei ole
kavandatud eelnõuga muuta ja see hakkab kohalduma ka lemmikloomaregistriosale.
Isikuandmeid ei hoita kauem, kui see on vajalik töötlemise eesmärgi täitmiseks. Kavandatud on
automaatsed andmete arhiveerimised ja kustutamised ning andmeid ei säilitata avalikes huvides
kauem, kui eelnõusse sätestatud andmete säilitamise tähtaeg.
Turvameetmete rakendamise kohustus tuleneb PRIA-le küberturvalisuse seadusest.
Turvameetmete kohaldamisel lähtub PRIA ISO/IEC 27001 standardi nõuetest ja peab tagama kogu
süsteemi vastavuse kehtivale standardile. Standardile vastavust hinnatakse iga kolme aasta järel
tehtava sertifitseerimisauditi ja iga aastaste vaheauditite käigus, seega olemuslikult auditeeritakse
infoturvet kohustuslikus korras iga-aastaselt. Viimane ISO sertifitseerimisaudit viidi PRIA-s läbi
2025. aastal, seega järgmine vaheaudit toimub 2026. aastal. PRIA-s on rakendatud
infoturbejuhtimise süsteem, mis reguleerib muuhulgas andmetöötlust nii andmete säilitamise,
aktiivse kasutamise, varukoopiate tegemise kui ka muud andmetöötluse turvalisust puudutavaid
aspekte. Lisaks ISO audititele teostab küberturvalisuse seaduse rakendamise üle järelevalvet Riigi
Infosüsteemi Amet.
Andmete juhusliku hävimise vältimine
Andmete juhuslik hävimine on võimalik juhul, kui:
• kasutaja kustutab andmed (ilma aluseta);
• andmed kirjutatakse ekslikult üle (nt registris olevate vanemate andmetega);
• tarkvaravea tõttu;
• tagavarakoopia osutub loetamatuks;
• kettamassiivi tehniline viga;
• tulekahju, veeavarii, ründe, elektromagnetkiirguse vmt puhul.
Andmete juhuslikku vältimist ei ole võimalik täielikult välistada, kuid selle juhtumise riski
vähendatakse erinevate turvameetmetega. Lisaks kannab PRIA hoolt selle eest, et andmetest
oleksid loodud teenuse osutamise tingimustes sätestatud sagedusega varukoopiad, millest on
juhusliku hävimise korral võimalik andmeid taastada. Samuti on olemas varukoopiatest taastamise
protseduurid, milliste toimivust testitakse regulaarselt.
Andmete juhusliku hävimise vältimiseks rakendatakse ISO/IEC 27001 standardis määratletud
turvameetmeid. Neist asjakohasemad on andmete töötluste logimine ja logide säilitamine, sarnaselt
andmete säilitamisega.
Logid
9
Logimine toimub vastavalt küberturvalisuse seaduses ja isikuandmete kaitse seaduses sätestatud
kohustusele. Logimisel lähtub PRIA ISO/IEC 27001 standardi nõuetest. Logisid hoitakse lähtuvalt
registri põhimäärusest kolm aastat alates kande tegemisest.
Andmete varundamine
Andmete varundamiseks on PRIA siseselt kehtestatud andmete varundamise eeskiri, mis järgib
ISO/IEC 27001 standardis kehtestatud nõudeid.
Kehtiva korra kohaselt hoitakse varukoopiaid kas:
1) alternatiivsel kettamassiivil,
2) lindiseadmes,
3) lukustatud tulekindlas seifis PRIA serveriruumis või
4) turvalises hoiulaekas väljaspool PRIA keskuse asukoha hoonet.
Lemmikloomaregistri andmete varundamine hakkab järgima sama korda ja varundus toimub
lähtuvalt korras sätestatule.
Arhiveerimine
Arhiveeritud andmed on süsteemis mitte-aktiivses olekus, ning neile ei tehta andmete ajakohasuse
kontrolli. Arhiveeritud andmed kustutatakse automaatselt 1 aasta möödumisel arhiveerimisest, kui
need ei ole vahepeal põhjendatud juhul muutunud uuesti aktiivsesse staatusesse.
2.3 Isikuandmete kasutamine
PRIA-l on õigus lisada kasutajaid, kuid PRIA piirab isikuandmete kättesaadavust rolli põhiselt, st
kõik süsteemi kasutajad ei näe kõiki süsteemis olevaid andmeid. Süsteemi andmeid saavad
töödelda PPA, MTA, PTA, KOV-id, veterinaararstid, varjupaigad ja PRIA oma seadusest
tulenevate ülesannete täitmiseks. PRIA määrab vajalikud õigused süsteemi kasutamiseks, st annab
õigused ehk rollid, missugustele andmetele on isikul juurdepääs seoses oma ametikoha ja
töökohustustega. Süsteemi saab kasutada isik vastavalt talle antud õigustele.
Lisaks saab iga lemmikloomapidaja ligi endaga seotud andmetele. Erinevatele kasutajagruppidele
luuakse turvaline ühendus ning ligipääs vaid neile ettenähtud ja vajalikele andmetele, autentides
end lemmikloomaregistrisse sisenemisel Smart-ID, ID-kaardi, Mobiil-ID või Euroopa Liidu eID
tuvastusega riigi keskse autentimisteenuse (TARA) kaudu.
2.4 Isikuandmete edastamine
Isikuandmeid ei edastata väljapoole Euroopa Liitu.
Registrile rollipõhise juurdepääsu saavad:
- PRIA
- PTA
- MTA
10
- PPA
- veterinaararstid
- varjupaigad
- KOV-id
- lemmikloomapidajad
Päringupõhine andmeedastus käib avaliku teabe seaduse § 38 lg 3 alusel ja korras ehk andmeid
edastatakse vastavat õigusliku alust omavatele asutustele nende avaliku ülesande täitmisel.
2.5 Isikuandmete kustutamine
Kliendil on õigus oma andmetega tutvuda ja teda puudutavate ebaõigete isikuandmed viivituseta
parandada. Samuti on kliendil õigus asjakohasel juhul nõuda oma andmete kustutamist, juhul kui
nende säilitamine ei ole vajalik avaliku ülesande täitmiseks.
Andmete kustutamise algatab lemmikloomaregistri teenusejuht. Andmete kustutamine toimub
vastavalt PRIA infoturbepoliitikale (ITP.3.4. Infosüsteemide, rakenduste ja andmete arhiveerimise
ja kustutamise eeskiri).
11
3. Isikuandmete töötlemise eesmärgid
3.1 Töötlemise eesmärgid
Isikuandmeid kogutakse ja töödeldakse veterinaarseaduse, loomakaitseseaduse ja kohaliku
omavalitsuse korralduse seaduse alusel kehtestatud ülesannete täitmiseks.
Andmete töötlemise eesmärkidele vastavus on tuvastatud veterinaarseaduse
väljatöötamiskavatsuses3 koostatud analüüsi põhjal. Andmeid töödeldakse üksnes nende kogumise
eesmärkidel ning ligipääs on võimalik vaid registri volitatud töötleja poolt kasutajate rollidele
antud õiguste piires veterinaarseaduses, loomakaitseseaduses ja kohaliku omavalitsuse korralduse
seaduses ettenähtud ülesannete täitmiseks ja registriandmete ajakohasena hoidmiseks.
3.2 Töötlemise vajalikkus ja proportsionaalsus
Erinevate lemmiklooma märgistamise meetoditega võrreldes on kõrget tõhusust näidanud just
mikrokiibiga identifitseerimine. Pidaja juurest lahti pääsenud lemmiklooma tagastamine pidajale
on tõenäolisem, kui lemmikloom on mikrokiibiga märgistatud. Lisaks on oluline mikrokiibi
andmed kanda selleks ettenähtud andmebaasi ja seostada seal loomapidajaga, et vajaduse
tekkimisel oleks võimalik looma kiibi numbri põhjal pidaja tuvastada ja tema pidajaga ühendust
võtta. Kokkuvõttes on töödeldavad isikuandmed vajalikud looma ja tema pidaja omavahelise seose
loomiseks ning vajadusel loomapidajaga ühenduse võtmiseks.
Andmeid kogutakse minimaalselt, et tagada isikuandmete kogumisega registrile pandud
eesmärkide täitmine. Kõige kiirem viis loomapidajaga ühenduse saamiseks on helistamine. Juhul
kui telefonitsi ei saa loomapidajaga ühendust, on alternatiivsete kontaktandmete olemasolu vajalik,
näiteks e-maili aadress isikule teavituse saatmiseks tema looma leidmise ja asukoha kohta. Isiku
elukoha andmed on KOV-idele vajalikud, et elanikele lemmikloomadega seotud teenuseid
(avalikus ruumis) pakkuda, samuti on see õigusaktidest tulenevate ülesannete täitmisel oluline nii
PTA-le, MTA-le kui ka PPA-le.
Võrreldes kehtiva olukorraga ei töödelda rohkem isikuandmeid, kui seni. Keskne register
võimaldab vähendada andmetöötlejate hulka (näiteks kaovad mitmed erinevad eraettevõtete poolt
pakutava teenusega kaasnevad andmetöötlused), võimaldab piiritleda selgemalt vastavalt rollile
õiguseid andmeid töödelda – sh kes millisel juhul ja miks saab andmeid registrist näha, muuta,
lisada või kustutada.
3 Eelnõude infosüsteem. Veterinaarseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsus. Eelnõu toimiku
number: 23-1581. https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/5b9805d0-fda8-43c9-80d4-c7b758c547d4
12
4. Riskid ja nende maandamine
Riskid võivad tulla organisatsioonist endast või väljastpoolt, olla loodusliku või inimpäritoluga ja
olla tahtlikud või tahtmatud. Riskide hindamise metoodika on lisas 1.
Riski nimetus Riski tõenäosus Riski mõju Ettepanekud riskide
maandamiseks
1 Loata juurdepääs Vähetõenäoline Kahjustav Turvameetmete
kohaldamisel lähtub PRIA
ISO/IEC 27001 standardi
nõuetest, mis hõlmab kõiki
kirjeldatud riskide
maandamist.
PRIA tegevuse standardile
vastavust hinnatakse iga 3
aasta järel tehtava
sertifitseerimisauditi ja iga
aastaste vaheauditite käigus.
Auditites välja toodud
puudustele määratakse alati
vastutav isik ja täitmise
tähtaeg ning nende täitmist
kontrollib PRIA siseauditi
osakond.
Igale pakutavale teenusele on
määratud teenusejuht ja
infosüsteemile tooteomaniks,
kellel kohustuste hulgas on
isikuandmete kaitse nõuete
järgmine ja nende teenuses
või infosüsteemi esinevate
mittevastavuste
kõrvaldamine ning
korrapärane riskide
hindamine.
2 Andmete kadumine Üliharv Kahjustav
3 Andmete loata
avalikustamine
Vähetõenäoline Kahjustav
4 Andmete aluseta
muutmine
Vähetõenäoline Oluline
5 Andmete loata
edastamine
kolmandale
isikutele
Vähetõenäoline Oluline
6 Töötlemise tõrked Üliharv Väheoluline
13
5. Kasutusel olevad riskide vältimise meetmed
Infoturberiskid hinnatakse kord aastas ja seejärel koostatakse maandamiskava. Mõlemad kinnitab
turvakomitee. Igal infoturberiskil on omanik ja ka maandamiskava tegevusel on vastutav isik ja
tähtaeg. PRIA peadirektor kinnitab ameti iga-aastase riskide hindamise läbiviimise korra.
5.1 Organisatsioonilised turvameetmed
PRIA-s on kasutusel infoturbepoliitika, mis on vastavuses ISO/IEC 27001:2022 ja ISO/IEC
27002:2022 ning Eesti infoturbestandarditega (E-ITS). Infoturbepoliitika ja selle alam-dokumendi
kinnitatakse peadirektori poolt ja tehakse teatavaks kõikidele PRIA teenistujatele. PRIAs tegutseb
turvakomitee, mille ülesanne on turvapoliitika ja eeskirjade läbivaatamine ja muutmine,
infoturberiskide ja maandamiskava kinnitamine.
5.2 Füüsilised turvameetmed
PRIA-s järgitakse füüsilise turbe eeskirja, mis täpsemalt kirjeldab rakendatavad füüsilise turbe
meetmed, sh ka infotehnoloogiliste vahendite füüsilise kaitse meetmed.
5.3 Infotehnoloogilised turvameetmed
PRIA-s järgitakse tarkvara arenduse metoodikat [ITP.30] ja krüptopoliitikat [ITP.1.3], kus on
täpsemalt sedastatud, milliseid infotehnoloogilisi meetmeid peab kasutama.
14
Lisa 1. Riskide hindamise metoodika
Tähtsusetu Väheoluline Oluline Kahjustav Katastroofiline Võimalikkus
T Õ
N E
N Ä
O S
U S
Vältimatu 5 10 15 20 25
Vältimatu - Suure tõenäosusega
juhtub
Väga
tõenäoline 4 8 12 16 20
Väga tõenäoline - Tõenäoliselt
juhtub
Tõenäoline 3 6 9 12 15 Tõenäoline -Võib juhtuda
Vähetõenäoline 2 4 6 8 10 Vähetõenäoline
Üliharv 1 2 3 4 5
Üliharv
Hindamisskaala
Mõju inimese elule ja tervisele
Ei ole
Minimaalne mõju
inimese elule ja
tervisele
Inimese elu ja
tervis võib olla
mõjutatud
Inimese elu ja
tervis oluliselt
mõjutatud
Inimese elu ja
tervis on saanud
kahjustada
Mõju looma elule ja tervisele
(sh heaolule)
Ei ole
Minimaalne mõju
looma elule ja
tervisele (sh heaolule)
Looma elu ja tervis
(sh heaolu) võib
olla mõjutatud
Looma elu ja
tervis (sh heaolu)
oluliselt
mõjutatud
Looma elu ja
tervis (sh heaolu)
on saanud
kahjustada
Mõju keskkonnale
(kliimamuutustele) Ei ole
Minimaalne mõju
keskkonnale
Keskkond võib
saada mõjutatud
Keskkond
oluliselt
mõjutatud
Keskkond on
saanud kahjustada
Mõju majandusele
Ei ole
Minimaalne mõju
majandusele
Majandus võib
saada mõjutatud
Majandus
oluliselt
mõjutatud
Majandus on
saanud kahjustada
Avalikkuse huvi/mõju
asutuse mainele
Ei ole
Võibolla väike
mõju/väike avalikkuse
huvi
Asutuse maine
võib saada
mõjutatud //
avalikkuse huvi
tõus.
Asutuse maine
oluliselt
mõjutatud //
avalikus tunneb
suuremat huvi
Oluline
mainekahju //
avalikkuse surve
suur
Väheoluline
Oluline
Kriitiline
15
Hindamisskaala
Võimalikkus Sagedus
Vältimatu - Suure
tõenäosusega juhtub Probleemi kahjulik mõju on juba avaldunud või kohe avaldumas ja/või tõenäoline
realiseerumine enam kui kord aastas.
Väga tõenäoline -
Tõenäoliselt juhtub Probleemi kahjulik mõju avaldumise ja riski realiseerumise tõenäosust toetavad selged
märgid ja/või tõenäoline realiseerumine umbes kord aastas.
Tõenäoline -Võib juhtuda Probleemi kahjuliku mõju avaldumise ja riski realiseerumise tõenäosust toetavad mõningad
märgid ja/või tõenäoline realiseerumine üks kord 2-3 aasta jooksul.
Vähetõenäoline Probleemi kahjuliku mõju avaldumise ja riski realiseerumise tõenäosus on vähene ja/või
tõenäoliselt ei avaldu järgmise 12 kuu jooksul.
Üliharv Probleemi kahjuliku mõju avaldumise ja riski realiseerumise tõenäosus on väga väike
ja/või tõenäoliselt ei avaldu järgmise 24 kuu jooksul.
Veterinaarseaduse muutmise ja sellega
seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse
eelnõu seletuskirja juurde
Lisa 3
Eelnõu kooskõlastamise käigus esitatud märkuste ja ettepanekutega arvestamise tabel
veterinaarseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu
seletuskirja juurde
Ettepaneku tegija I kooskõlastusring
Märkused ja ettepanekud
Arvestame / ei arvesta / selgitus
Eesti Maaülikool
(Esimene
kooskõlastusring
6.02.2025-28.02.2025.
EISi toimiku number: 25-
0933)
Eesti Maaülikooli veterinaarmeditsiini ja
loomakasvatuse instituut teeb
Veterinaarseaduse muutmise eelnõusse
parandusettepaneku jätta välja § 15 lõige 3
töökogemuse ja läbitud täiendusõppe
arvestuse, kuna need ei ole mõõdetavad
ega hinnatavad näitajad.
Lõige 3 uus sõnastus: Eesti Maaülikool
annab hinnangu selle kohta, kas
kutsetegevuse loa taotleja läbitud
õppekava vastab Eesti asjakohasele
õppekavale, ning teeb vajaduse korral
ettepaneku täiendusõppe kohta, 40
tööpäeva jooksul käesoleva paragrahvi
lõikes 1 viidatud dokumentide ja andmete
saamisest arvates.
Selgitame
Seda muudatust ei ole VTK-ga eelnõu
ettevalmistamise käigus käsitletud,
mistõttu see vajab täiendavat analüüsi.
Veterinaarseaduse kohaselt esitab
kutsetegevuse loa taotleja, kes on
omandanud veterinaararsti kvalifikatsiooni
muus liikmesriigis kui Eestis, Euroopa
Majanduspiirkonna lepinguriigis või
Šveitsis, Põllumajandus- ja Toiduametile
taotluse, elulookirjelduse, kontaktandmed,
andmed eelmise töökoha asukoha riigi
kohta ning kutsealase töökäigu kirjelduse,
veterinaararsti kvalifikatsiooni tõendava
dokumendi koopia ja erialast täiendamist
tõendava dokumendi koopia ning ka
veterinaararsti kvalifikatsiooni tõendava
dokumendi väljastanud õppeasutuse
loomaarstiõppe õppekava. Seega esitatakse
vajalik teave taotleja töökogemuse ja
läbitud täiendusõppe kohta ning esitatud
teavet on võimalik taotleja kvalifikatsiooni
hindamisel arvestada, kui selleks on
vajadus. Taotleja töökogemuse arvestamise
põhimõtte näeb ette Euroopa Parlamendi ja
nõukogu direktiiv 2005/36/EÜ
kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta
(ELT L 255, 30.09.2005, lk 22–142).
Esmasel hinnangul ei ole tegemist selliste
sätetega, mis takistaksid Eesti
asjakohasele õppekavale vastavuse
kohta hinnangu andmist ja täiendusõppe
kohta ettepaneku tegemist.
Ettepanekut ei lahendata praeguse
eelnõu menetluse raames.
Teeme ka ettepaneku korrigeerida § 15
lõige 5 ... lähtudes eesti keele oskuse
nõuetest ja vajadusest ning asendada
väljend „vastavalt õppekorraldusele“
väljendiga „vastavalt
õppekorralduseeskirjale“.
Lõige 5 uus sõnastus: Kui Eesti
Maaülikooli antud hinnangu alusel erineb
kutsetegevuse loa taotleja läbitud
õppekava oluliselt Eesti loomaarstiõppe
õppekavast ja taotleja peab läbima
asjakohase täiendusõppe, on tal võimalik
teha hinnangu saamisele järgneva 60
Selgitame
Seda muudatust ei ole VTK-s ega ka eelnõu
ettevalmistamise käigus käsitletud ja seega
vajab see täiendavat õiguslikku ja
sisulist analüüsi.
Teenuse osutamisel on veterinaararstil
keeleseadusest tulenevalt kohustus osata
eesti keelt C1 tasemel, kuid kutsetegevuse
ja läbitud õppekava vastavuse hindamisel
puudub kohustus hinnata keeleoskust.
Taotleja vajab hinnangut eelkõige oma
kutse-, eri- ja ametiteadmiste ning oskuste
ja vilumuste kohta, mitte riigikeele
2
tööpäeva jooksul Eesti Maaülikooli
koostatud ja korraldatud eestikeelne
sobivustest või läbida vajalikus mahus
loomaarstiõppe õppekava tingimustele
vastav eestikeelne täiendusõpe koos
lõpuhindamisega Eesti Maaülikoolis
tasulise õppe raames vastavalt
õppekorralduseeskirjale. Sobivustestiga
kontrollitakse ja hinnatakse kutsetegevuse
loa taotleja kutse-, eri- ja ametiteadmisi
ning oskusi ja
vilumust.
tundmisele. Eesti keele oskuse nõude
lisamine sätetesse olukorras, kus
veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse
instituut pakub inglisekeelset õpet, ei ole
põhjendatud ja on taotlejale kitsendav.
Esmasel hinnangul ei ole tegemist
sätetega, mis takistavad sisuliselt
sobivustesti või täiendusõppe
korraldamist. Ettepanekut ei lahendata
praeguse eelnõu menetluse raames.
Eesti Loomaarstide
Koda
(Esimene
kooskõlastusring
6.02.2025-28.02.2025.
EISi toimiku number: 25-
0933)
Eesti Loomaarstide Koja ettepanek
Maaeluministri määruse nr 58, vastu
võetud 18.11.2021 „Volitatud
veterinaararsti volitusega seotud
veterinaarjärelevalve toimingu tegemise
eest makstava tasu määrad ja tasu
maksmise kord ning volitatud
veterinaararsti sõidukulude katteks
makstava hüvitise määr sõidukilomeetri
kohta“ ja Veterinaarseaduse muutmiseks.
Antud määruses toodud hinnad on ajale
jalgu jäänud. Hetkel osutavad veel alles
jäänud volitatud veterinaararstid teenust
missioonitundest. Teeme ettepaneku
tunnistada kehtetuks nimetatud määruse §
3 Volitatud veterinaararsti sõidukulude
katteks makstava hüvitise määr
sõidukilomeetri kohta. (1) Volitatud
veterinaararst võib volitusega seotud
veterinaarjärelevalve toimingu tegemisel
isikliku sõiduki kasutamise korral nõuda
isikult, kelle suhtes veterinaarjärelevalve
toiming tehakse, veterinaarseaduse § 84
lõikes 4 nimetatud sõidukulude katteks
hüvitist sõidukilomeetri kohta 0,4 eurot,
millele juhul, kui volitatud veterinaararst
on käibemaksukohustuslane, lisandub
käibemaks. (2) Lõiget 1 ei kohaldata § 2
lõike 1 punktis 3 ja lõike 3 punktis 5
nimetatud toimingute tegemise korral,
mille puhul sõidukulude hüvitis on
arvestatud tasu määra sisse.
Antud § asemel pakume võrdsusprintsiipi
arvestades „visiiditasu“, mis on kõigile
tootjatele ühtne. Hetkel on veterinaararsti
elukohale lähemal asuvad tootjad paremas
seisus kui kaugemal elavad ja maksavad
vähem kui need, kes juhtumisi asuvad
kaugemal. Teeme ettepaneku määrata
ühekordse visiidi tasuks 60€.
Selgitame
Ettepanekut ei lahendata praeguse eelnõu
menetluse raames ning ettepanek võetakse
võimalusel arvesse edasise õigusloome
käigus.
Sobiva lahenduse leidmiseks on vajalik
koostada täiendatavalt nii õiguslik kui ka
majanduslik analüüs ja leida lisarahastus
muude määrade tõusuks. Hetke
kärpesituatsioonis lisaressursside leidmine
pole tõenäoline.
Näeme vajadust muuta Veterinaarseadust
ja teeme ettepaneku muuta kehtetuks selle
§ 84 lõiked 4, 5 ja 6 ning uued lõiked 7
ning 8 sisustada järgmiselt: (7) Volitatud
veterinaararsti volitusega seotud
veterinaarjärelevalve toimingu tegemiseks
Selgitame
Seotud eelneva ettepaneku kohta antud
selgitusega. Ettepanekut ei lahendata
praeguse eelnõu menetluse raames ning
ettepanek võetakse võimalusel arvesse
edasise õigusloome käigus. Sobiva
3
vajalikke kohaleja tagasisõidu kulud
(edaspidi volitatud veterinaararsti
sõidukulud) katab ühekordse visiiditasuga
isik, kelle suhtes veterinaarjärelevalve
toiming tehakse. (8) Volitatud
veterinaararsti sõidukulude katteks
makstava ühekordse visiidi tasu määra
kehtestab valdkonna eest vastutav minister
määrusega. Kõikidele hindadele lisandub
käibemaks. Teenuse hindade muutmisel
aluseks võetud inflatsioon aastatel 2022-
2024, ennustatav inflatsioon aastaks 2025
ja erinevate teenuste raskusaste.
lahenduse leidmiseks on vajalik koostada
nii õiguslik kui ka majanduslik analüüs ja
arvestada ka muude ettepanekute
koosmõju. Seaduseelnõu väljatöötamise
vajaduse kooskõlastamiseks peab eelnõu
ettevalmistaja koostama
väljatöötamiskavatsuse.
Eesti Põllumajandus-
Kaubanduskoda
(Esimene
kooskõlastusring
6.02.2025-28.02.2025.
EISi toimiku number: 25-
0933)
EL-i määruse 854/2004 artikkel 5 sätestab
kohustused tapaeelsele ja tapajärgsele
kontrollile, mida peab läbi viima riiklik
veterinaararst, keda võib abistada riikliku
veterinaararsti abi või tapamaja personal.
Nimetatud EL-i määruses on riiklik
veterinaararst määratletud kui
veterinaararst, kes on pädev tegutsema
riikliku veterinaararstina ja kes on pädeva
asutuse poolt määratud.
Veterinaarseadus on sätestatud nõuded
veterinaararstile, kuid ei täpsusta, kes on
riiklik veterinaararst. Siiani on riiklikus
veterinaararstiks loetud vaid PTA
teenistuses olevat veterinaararsti. PTA
kliendinõukoja koosolekutel on PTA
juhtkond korduvalt väljendanud muret
veterinaararstide puudusest just tapaeelse
ja tapajärgsete kontrollide teostamisel. Töö
olemus ei kutsu veterinaararste sellisele
tööle, mistõttu töötav kaader on kas juba
pensionieas või kohe pensionini jõudev.
Samas on väiketapamajad aastaid kurtnud
olukorra üle, kus mõnes tapamajas saab
tapaprotsessi teostada vaid ettemääratud
ajal üks kord nädalas või kaks korda kuus,
sest riiklikke veterinaare ei ole piisavalt.
Selline olukord, kus väiketootja peab oma
tööde planeerimisel arvestama PTA
teenistujast veterinaararsti ajagraafikuga,
on kaotanud väiketapamajade teenuses
paindlikkuse ning võimaluse igal ajal
pakkuda kliendile värsket liha. Arvestades
veterinaararstide nappust ja PTA eelarve
kärpeid teeme ettepaneku täiendada
veterinaarseadust selliselt, mis
võimaldab laiendada veterinaararstide
pädevust tapakontrolli teostamisel ning
võimaldab riiklike veterinaararstidena
töötada ka erapraksises tegutsevaid
veterinaararste, tingimusel et nad on
PTA poolt saanud vastava õiguse.
Selgitame
Ettepanekut ei lahendata praeguse eelnõu
menetluse raames ning ettepanek võetakse
arvesse edasise õigusloome käigus.
Parimate lahenduste leidmiseks on vajalik
koostada täiendav mõjuanalüüs ja
seaduseelnõu väljatöötamise vajaduse
kooskõlastamiseks peab eelnõu
ettevalmistaja koostama
väljatöötamiskavatsuse.
EPKK erinevatel loomapõhistel
koosolekutel on tõstatunud küsimus
Eestisse toimetatud loomade
karantiinikohustuse vajadusest.
Ei arvesta
Loomatervise määrus (EL) 2016/429 art 10
ütleb, et ettevõtjad vastutavad nende
vastutusel olevate peetavate loomade eest
4
Karantiinis hoidmine on soovitatav,
loomapidaja peaks olema teadlik riskidest
ja hoidma sissetoodavaid loomi
põhikarjast teatud ajaperioodi eraldi, kuid
vastavasisulist kohustust sätestatuna ei ole.
Haiguste tuvastamise ja leviku piiramise
meetmena on karantiini nõue
sissetoodavatele loomadele üks
tõhusamaid meetmeid. Seakasvatuse
ümarlaual osalenud seakasvatajad arvasid,
et kohustus peaks olema seadusest tulenev.
Sama teema on tõstatunud ka teiste
põllumajandusloomade puhul ning välja
on pakutud ka muid lahendusi. Siinkohal
teeme ettepaneku kaaluda võimalusi
kehtestada karja sissetoodavatele
põllumajandusloomadele
karantiinikohustus vähemalt 30 päeva,
kas veterinaarseaduses või lisada nõue
ühe tingimusena bioohutuskavadesse,
või kaaluda mõnda muud alternatiivi,
mis täidaks karantiinikohustuse
seadustamisega samaväärset nõuet.
ja võtavad vajaduse korral nende vastutusel
olevate peetavate loomade suhtes
bioturvameetmeid. Vajadusel rakendab
ettevõtja äsja sisse toodud või haigete
loomade karantiini, isoleerimist või
eraldamist.
Bioturvakava koostab oma farmi kohta
ettevõtja ise, arvestades riske ja karja
suurust, peetavat loomaliiki jne, ja taudiohu
vältimise seisukohast peaks seal kindlasti
olema sees sissetoodavate loomade
paigutamine karantiini/isolatsiooni.
Kuna karantiini kehtestamise üldsätted on
loomatervise määruses olemas, siis ei ole
vaja neid enam VS-s üle korrata.
Veterinaarseaduse üks oluline osa on
loomataudi ennetamise ja tõrje
üldpõhimõtete sätestamine. ÜPP
Strateegiakavas on sätestatud sekkumisena
loomataudide kontrolliprogrammide alase
koostöö toetus. Sekkumise eesmärk on
motiveerida koostööd
põllumajandustootjate ja neid ühendavate
tulundusühistute vahel eesmärgiga töötada
välja majandusliku mõjuga loomataudide,
nagu infektsioosne rinotrahheiit (IRT) ja
veiste viirusdiarröa (VVD), kontrolli- ja
likvideerimisprogrammid. Vastavasisuline
regionaalministri määrus „Perioodi 2023–
2027 loomatauditõrje programmi
rakendamise toetus“ on kehtestatud
2023.a. EPKK on korduvalt pööranud
tähelepanu, et on vajalik välja töötada
taolisi programme ka teistele
loomaliikidele järgmiste haiguste leviku
ennetamiseks ja tõrjeks:
• Veised, nii piima- kui lihaveised –
lisaks rinotrahheiidile ja
viirusdiarröale ka
paratuberkoloos, mükoplasmoos
ja Bluetonque;
• Sigade ja broilerite puhul
salmonelloos;
• Lammaste puhul Maedi-Visna,
Skreipi ja Brucella ovis;
Kitsede puhul CAE.
Ei arvesta
Antud teema ei ole seotud VS-i
muutmisega. ÜPP rakendamise alused ja
kord on sätestatud ELÜPS-is (Euroopa
Liidu ühise põllumajanduspoliitika
rakendamise seadus). ÜPP
strateegiakavaga pannakse paika
sekkumiste kava, eesmärgid, rakendamise
nõuded jne.
Eesti Põllumajandus-
Kaubanduskoda
1) Riiklike veterinaararstide pädevuse
laiendamine
Ei arvesta. Selgitame Esitasite uuesti ettepaneku, mis käsitleb erapraksises tegutsevate veterinaararstide võimalust töötada nn riiklike
5
(Teine kooskõlastusring
26.08.2025-16.09.2025,
EISi toimiku number:
25-0933)
EPKK ettepanek: täiendada
veterinaarseadust selliselt, et riiklike
veterinaararstidena saaksid töötada ka
erapraksises tegutsevad
veterinaararstid, tingimusel et nad on
PTA poolt saanud vastava õiguse.
EPKK täiendavad põhjendused ja
selgitused esitatud ettepanekule
Riikliku veterinaararsti pädevuse
laiendamise vajadus tuleneb:
• Eestis on pikaajaliselt probleemiks
riiklike veterinaararstide nappus, eriti
tapaeelse ja -järgse kontrolli teostamisel.
PTA on korduvalt juhtinud tähelepanu, et
töökohtade spetsiifika ei soodusta uute
arstide värbamist riiklikusse süsteemi ning
suurem osa praegusest kaadrist on
pensioniealine või peatselt
penioniseerumas.
• Väiketapamajade töö on
muutunud ebastabiilseks – riiklike
veterinaararstide nappus on toonud kaasa
olukorra, kus väiketapamajades saab
looma realiseerida vaid kord nädalas või
isegi harvem. See tähendab, et tootjad
peavad oma tööplaanid kohandama
Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA)
ajagraafikuga, mis vähendab nende
paindlikkust ja võtab võimaluse pakkuda
kliendile värsket liha igal ajal.
Kui pädevust ei laiendata, suureneb oht, et
väiketootjate tegevus seiskub. See
omakorda kahjustaks Eesti toidutootmise
mitmekesisust ja kohalike ettevõtjate
konkurentsivõimet.
/…/
Seega on sektori vajadus järjepidevalt ja
korduvalt esile toodud viimase viie aasta
jooksul ning see on ära märgitud ka
käesoleva seaduseelnõu kavandi
koostamisel. Seeõttu jääb arusaamatuks
ettepaneku tagasilükkamise põhjendusena
viide vajadusele mõju täiendavale
analüüsile, samas kui 2021.a
veterinaarseaduse välja töötamisel mõjude
hindamist isegi minimaalsel kujul ei
teostatud.
/…/
Ministeerium on seni põhjendanud EPKK
ettepaneku tagasilükkamist ka vajadusega
koostada uus väljatöötamiskavatsus.
Tahame rõhutada, et tegemist ei ole uue
veterinaararstidena ehk veterinaarjärelevalveametnikena tingimusel et nad on PTA poolt saanud vastava õiguse. Samasisulise ettepaneku tegite veterinaarseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu menetlemise käigus 28. veebruaril 2025. a. Tõite välja, et 2019. a seadusemuudatusega kaotati ära võimalus erapraksises töötaval veterinaaril teostada tapaeelset ja -järgset kontrolli; see õigus jäi vaid VTA (nüüdne PTA) palgal töötavatele veterinaarjärelevalveametnikest veterinaaridele.
Rõhutate, et Teie esitatud ettepaneku puhul
ei ole tegemist uue lahendusega, vaid juba
varem praktikas toiminud süsteemiga, mis
kuni 2019. a oli lubatud seadusandlikul
tasandil ning mis siiani on lubatud EL-i
määruse 854/2004 kontekstis.
Toote õigesti välja, et Eesti peab lähtuma
oma tegevuses Euroopa Liidu
õigusaktidega sätestatud piiridest. Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr
854/2004 tunnistati kehtetuks Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL)
2017/6251. 14. detsembrist 2019. a.
Euroopa Liidu kehtivad õigusaktid, mis
käsitlevad tapaeelset ja -järgset kontrolli on
järgmised: Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määrus (EL) 2017/625, komisjoni
delegeeritud määrus (EL) 2019/6242 ja
komisjoni rakendusmäärus (EL)
2019/6273. Kehtivaid Euroopa Liidu
õigusakte järgides on koostatud nii
veterinaarseadus kui ka selle muudatused.
Ministeerium on selgitanud (14.09.2020
kiri nr 1.4-1/502-3)4, et
veterinaarjärelevalve ja veterinaarkontrolli
valdkond on reguleeritud Euroopa Liidu
otsekohalduvate määrustega (EL)
2017/625, 2019/624 jt ning riigisiseste
asjakohaste õigusaktide nõuetega, et
veterinaarjärelevalvet ja veterinaarkontrolli
võib teha VTA
veterinaarjärelevalveametnik ning VTA-l
on õigus kasutada veterinaarjärelevalve ja
veterinaarkontrolli toimingute läbiviimisel
abilist Euroopa Liidu õigusaktis ettenähtud
juhul. Samas on lisatud, et VTA-l on
võimalik teatud veterinaarjärelevalve
toimingute tegemist delegeerida
halduslepinguga volitatud veterinaararstile,
1 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A02017R0625-
20250105&qid=1758100566392#:~:text=Artikkel%C2%A0146,14.%C2%A0detsembrist%202019. 2 EUR-Lex - 02019R0624-20221208 - ET - EUR-Lex 3 EUR-Lex - 02019R0627-20230109 - ET - EUR-Lex 4 View public dynamical object
6
lahendusega, vaid juba varem praktikas
toiminud süsteemiga, mis kuni 2019.a oli
lubatud seadusandlikul tasandil ning mis
siiani on lubatud EL-i määruse 854/2004
kontekstis. Seejuures tuleks ministeeriumil
vastata ka küsimusele - kumb õigusakt on
olemuselt ülimuslik, kas kontrollimääruse
definitioon või meie veterinaarseadusega
kehestatd kitsendus?
kuid siiski halduslepingu sõlminud
veterinaararstile ei delegeerita ülesandeid,
mille täitmisel on vajalik kontrollida, kas
ettevõtjad täidavad EL-i toidutarneahela
õigusaktides sätestatud nõudeid.
Oleme nõus, et veterinaararstide,
sealhulgas PTA-s veterinaarjärelevalvet
tegevate veterinaararsti haridusega
veterinaarjärelevalveametnike, nappuse
küsimuse lahendamine on oluline
valdkonna ettevõtjate tegevuseks. Samas
tuleb arvestada, et veterinaarjärelevalve
teostamise puhul on tegemist riikliku
järelevalve teostamisega. Tegemist on
avaliku ülesandega, mis on osa riigi
tuumikfunktsioonidest. Tulenevalt
põhiseaduse § 3 lõikest 1 on riigil kohustus
täita olulisem osa riigivõimust ise ning
mitte seda delegeerida kolmandatele
isikutele. Riikliku järelevalve teostamine
on avaliku võimu teostamine, mis eeldab
täidesaatva (riigi-)võimu volitusi. Kuigi
ainuõiget määratlust riigi
tuumikfunktsioonidele ehk ülesannetele,
mille avalikust sektorist välja
delegeerimine oleks keelatud, ei eksisteeri,
siis joonistuvad välja teatud üldpõhimõtted,
mille abil on võimalik nn riigi
tuumikfunktsiooni olemust määratleda ehk
siis tuletada need ülesanded, mille riigist
välja delegeerimine ei ole seaduse mõtte
kohaselt võimalik. Võimuhaldusülesanded
(võimuvolituse rakendamine, siduvate
otsuste tegemine kolmandate isikute
suhtes) on üldjuhul riigi funktsioon5.
Kirjas eespool viidatud Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)
2017/625 artikli 18 lõige 2 võimaldab
tõepoolest teatud tapaeelse ja tapajärgse
kontrolli ning tapamajades,
lihalõikusettevõtetes ja ulukiliha
käitlemisettevõtetes tehtava muu ametliku
kontrolli puhul
veterinaarjärelevalveametnikku abistada
vastava väljaõppe saanud
veterinaarjärelevalveametniku abidel,
samuti teha teatud kontrolli
veterinaarjärelevalve-ametniku järelevalve
all või, kui kasutusele on võetud piisavad
tagatised, tema vastutusel, muudel isikutel.
Sellega kooskõlas on veterinaarseaduse §
73 lõike 3 kohaselt PTA-l Euroopa Liidu
õigusaktis ettenähtud juhul õigus kasutada
veterinaarjärelevalve teostamisel ja
veterinaarkontrolli toimingute tegemisel
5 Käesolevas lõigus on kasutatud Rahandusministeeriumi analüüsi „Valitsussektori asutuste juriidiliste vormide ja ülesannete
analüüsimetoodika“ (lk 9). Kättesaadav veebis:
2016_valitsussektori_asutuste_juriidiliste_vormide_ja_ulesannete_analuusimetoodika.pdf
7
veterinaarjärelevalveametniku abilist.
Ametliku kontrolliga seotud teatavate
ülesannete delegeerimine pädeva asutuse
poolt muudele isikutelesaab toimuda
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse
(EL) 2017/625 artiklites 28−33 sätestatud
alustel ja korras. Seejuures ei saa aga
kõrvale jätta ka Eesti õigusakte ja neis
sisalduvaid õiguse põhimõtteid, mida
käsitlesime kirjas eespool.
Selleks, et leida Eesti õigusaktide ja neis
sisalduvate õiguse põhimõtetega kooskõlas
olevaid veterinaarjärelevalve
ümberkorraldamise võimalusi, sh
võimalust delegeerida teatud praegu
veterinaarjärelevalve osaks olevaid
ülesandeid teistele isikutele kui
veterinaarjärelevalveametnik, ongi vajalik
võimalike ja parimate lahenduste
leidmiseks koostada täiendav analüüs ja
mõjuanalüüs. Võimalike muudatuste
tulemusena peab olema endiselt tagatud
veterinaarjärelevalve kvaliteet, sõltumatus
ja erapooletus, et seeläbi jätkuvalt tagada
toiduohutust valdkondades, kus on
eelduseks veterinaarhariduse olemasolu.
Muuhulgas peab mõjuanalüüs sisaldama ka
võimalike muudatustega seonduvate
kulude kaardistust, sest kõnealuse
delegeerimise puhul on tegemist riigi poolt
tellitava tööga, millega kaasneb riigile
täiendav kulu. Samuti tuleb analüüsida
nende kulude võimalikke katteallikaid,
arvestades, et seda tegevust tuleks
rahastada PTA eelarvest ning nn
külmutatud riigieelarve tingimustes ei saa
muudatused kaasa tuua riigieelarve kulude
suurenemist.
2) Kohustuslik karantiin
sissetoodavatele
põllumajandusloomadele
EPKK ettepanek: kaaluda võimalusi
kehtestada Eestisse sissetoodavatele
põllumajandusloomadele vähemalt 30-
päevane karantiin – kas
veterinaarseaduses või
bioohutuskavade osana, või mõne muu
samaväärse lahendusena.
Oma vastuses viitasite loomatervise
määruse (EL) 2016/429 artiklile 10 mis
sõnastab, et ettevõtjad vastutavad nende
vastutusel olevate peetavate loomade eest
ja võtavad vajaduse korral nende
vastutusel olevate peetavate loomade
suhtes bioturvameetmeid. Vajadusel
rakendab ettevõtja äsja sisse toodud või
haigete loomade karantiini, isoleerimist
Ei arvesta
Karantiini reguleerib Euroopa Parlamendi
ja nõukogu määruse (EL) 2016/429 artikkel
10, milles on sätestatud loomade
pidamisega tegelevate ettevõtjate
loomatervisealase vastutusega ja
bioturvalisuse tagamisega seotud
kohustused. Üheks neist on ka äsja sisse
toodud loomade karantiin. Seega on
karantiini kehtestamine reguleeritud
Euroopa Liidu otsekohalduva õigusaktiga.
See tähendab, et ettevõtjale on karantiini
rakendamise kohustus juba pandud
kõnealuse määruse sättega. Liikmesriigile
ei ole karantiini rakendamise osas
kohustusi pandud ega kaalutlusruumi
jäetud. Komisjoni teatis „Parem
õigusloome paremate tulemuste
saavutamiseks – ELi tegevuskava“ kohaselt
(p 3.3), kui liikmesriigid rakendavad liidu
õigusakte riiklikul tasandil, lähevad nad
8
või eraldamist. Bioturvakava koostab oma
farmi kohta ettevõtja ise, arvestades riske
ja karja suurust, peetavat loomaliiki jne, ja
taudiohu vältimise seisukohast peaks seal
kindlasti olema sees sissetoodavate
loomade paigutamine
karantiini/isolatsiooni.
Saame nõustuda, et eelkõige
loomkasvataja ise peab vastutama oma
loomade heaolu ja tervise eest ning viima
ellu kõik vajalikud tegevused, arvestades
kõiki riske olenevalt oma karja suurusest ja
peetavatest loomaliikidest. Kui käesolev
eelnõu esmakordselt selle aasta veebruaril
kooskõlastamisringile saadeti, oli sektor ja
ametkond taudide ohust küll teadlikud,
kuid taudi leviku ohjeldamisest tingitud
tõsidust ei osatud sel hetkel veel täie
tõsisusega hinnata. Tänases olukorras
saame tõdeda, et sigade Aafrika katk
(SAK) ja teiste ohtlike loomataudide levik
toob kaasa märkimisväärsed
majanduslikud kahjud, ohustab Eesti
loomakasvatuse mainet ja vähendab
olulisel määral meie lihatoodete
isevarustuse taset. Seetõttu omab
karantiinikohustuse kehtestamine olulist
tähtsust.
Euroopa Liidu õigusaktides rangelt
nõutavast sageli kaugemale
(ülereguleerimine), sellest võib olla küll
olla rohkem kasu, aga samas võivad need
tarbetult suurendada äriühingute ja
ametiasutuste kulusid, mida sageli ekslikult
seostatakse Euroopa Liidu õigusaktiga.
Sellest tulenevalt kutsub Komisjon samas
Euroopa Parlamenti ja nõukogu üles:
kutsuma liikmesriike üles hoiduma
Euroopa Liidu eeskirjade siseriiklikku
õigusesse ülevõtmisel põhjendamatust
ülereguleerimisest, sest ehkki see võib
aidata saavutada õigusakti eesmärke
kohalikes tingimustes või tuua rohkem
kasu, võib see põhjustada lisakoormust ja
liikmesriike tuleks kutsuda selgitama
ülereguleerimise korral selle põhjusi.
Jääme oma seisukoha juurde, et vajaduse
karja juurdetoodavate loomade teatud aja
jooksul muudest loomadest eraldi
pidamiseks otsustab loomapidaja lähtuvalt
episotoloogilisest olukorrast ning loomade
liigi, päritolu ja liikumisega seotud
riskidest. Teisest karjast toodavad loomad
on kõrgema riski allikad mitte ainult
loomataudide kontekstis, vaid võivad
levitada ka nn. farmihaigusi, mis
vähendavad toodangut ja suurendavad
ravimite kasutamist ehk mõjutavad
negatiivselt ettevõtja majanduslikke huve.
Nõustume, et riskide maandamine peab
kindlasti olema bioturvalisuse kava osana
läbi mõeldud ja kavasse lisatud, kuid
loomade pidamisega seotud tegevused on
eelkõige loomapidaja vastutus. Ka Teie
nõustute, et eelkõige loomapidaja ise peab
vastutama oma loomade tervise eest. Teie
ettepaneku arvestamine tähendaks Euroopa
Liidu õiguses sätestatud nõuetest rangema
nõude kehtestamist (inglise keeles nn
goldplating). Nagu eespool välja toodud,
võib seda teha üksnes põhjendatud
juhtudel, selgitades selle põhjusi.
EL loomatervise määruse (2016/429) artikli
11 kohaselt peavad loomapidajal ja ka muul
farmis tegutseval isikul, sõltuvalt nende
vastutusel olevate peetavate loomade liigist
või toodete kategooriast ning nende
loomade või toodetega seotud
tööülesannete laadist, tootmisviisist ja
täidetavatest ülesannetest, olema piisavad
teadmised loomataudidest, sh inimestele
edasikanduvatest taudidest, bioturvalisuse
põhimõtetest, loomatervise, loomade
heaolu ja inimeste tervise omavahelistest
seostest, nende hoole all olevate
loomaliikide kasvatamise headest tavadest
ning ravimiresistentsusest, sealhulgas
9
mikroobide resistentsusest, ja selle mõjust.
Bioturvalisuse teemat ja loomataudidega
seotud riske on palju käsitletud nii
teadmussiirde programmide raames tehtud
koolitustel, PTA ja REM-i kui
ravimifirmade teabepäevadel. Seega,
kõigil, kes on soovinud ennast kurssi viia,
on see võimalus olnud ja on ka edaspidi.
Asjaolu, et olemasolevat ohtu ja sellega
kaasnevate kahjude suurust seni ehk
piisavalt tõsiselt võetud ei ole, ei ole piisav
põhjus, miks ettevõtjate ettevõtlusvabadust
piirata ja majandustegevusele täiendav
nõue kehtestada. Negatiivne mõju
toidujulgeolekule võiks olla põhjendatud
juhuks, miks Euroopa Liidu õiguses
sätestatust kaugemale minna ja rangem
nõue kehtestada. Samas seniste
taudipuhangute uurimise tulemusena ei ole
täheldatud seost loomataudi puhkemise ja
ettevõttesse uute loomade sissetoomise
vahel taudi puhkemisele eelnenud
perioodil. Seetõttu ei saa öelda, et
karantiinikohustuse kehtestamine oleks
põhjendatud ka senisest suurema
toidujulgeoleku saavutamiseks.
Koalitsioonileppes 2024-20276 on valitsus
seadnud eesmärgi vähendada riiklikku
reguleerimist ja halduskoormust, justiits- ja
digiminister saatis 7. augustil 2024. a
bürokraatia vähendamise teemalise
pöördumise kõigile ministeeriumidele ning
mitmele põhiseaduslikule institutsioonile
(algatus „Bürokraatiale vitsad peale“).
Seega eespool kirjeldatud asjaoludel ei saa
järeldada, et ettepanekus soovitud lausalise
kohustuse panek ettevõtjatele tooks
kohalikes tingimustes rohkem kasu
loomataudi ennetamiseks, kui Euroopa
Liidu õiguses sätestatuga piirdumine. Küll
aga lisaks see haldus- ja töökoormust, sh
bürokraatiat, nii loomapidajale kui ka PTA-
le, mida ei saa aga pidada soovitavaks
tulemuseks.
3) Keelata võõrastel iskutel loata
viibimine kinnisel farmi
territooriumil
Levivate loomataudide kontekstis tuleks
keelata jõulisemalt kõrvaliste isikute loata
viibimine kinnisel farmi territooriumil, et
ennetada suu- ja sõrataudi, sigade Aafrika
katku, lindude gripi ning teiste eriti ohtlike
nakkushaiguste levikut. Inimene on sageli
kõige suurem haigustekitajate levitaja,
mistõttu on bioohutusnõuete range
järgimine äärmiselt oluline. Oleme mh
Ei arvesta
Nn farm (hoone, rajatis või kinnisasi, milles
loomi peetakse) on reeglina eraomandis.
Asjaõigusseaduse (edaspidi AÕS), mis
jõustus 1. detsembril 1993. a, § 68 lõike 1
kohaselt on omand isiku täielik õiguslik
võim asja üle, omanikul on õigus asja
vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda
kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste
rikkumise vältimist ja rikkumise
tagajärgede kõrvaldamist. Kui sellist
kinnisasja või ka vaid sellel asuvat hoonet
kasutatakse loomapidamiseks nt
6 Koalitsioonilepe 2024-2027 | Eesti Vabariigi Valitsus
10
täheldanud, et kõrvalised isikud tihti ei taju
endast tulenevat ohtu loomadele.
Erinevate loomataudide ja viiruste levik
põhjustab märkimisväärset majanduslikku
kahju. Riigil tuleb sellisel juhul hüvitada
loomade hukkamine, loomade
utiliseerimine, loomade väärtus ning
hoonete ja territooriumi desinfitseerimine.
Loomakasvatajatele on see lisaks
majanduslikule kahjule ka suur
emotsionaalne löök. Eriti raskelt mõjutab
taud loomakasvatajaid, kes kasvatavad
oma karja ise ja kelle karjades on
aastakümnete jooksul tehtud sihipärast ja
teadlikku tõuaretust. Pärast taudi ei ole
võimalik varasemat karja geneetikat
taastada – uute loomade soetamisel tuleb
leppida turul parasjagu saadaoleva
geneetikaga, mis ei pruugi vastata
varasemate loomade kvaliteedile ega
aretuseesmärkidele. Seetõttu on
loomataudide ennetamine ja kontroll eriti
oluline kogu põllumajandussektori
jätkusuutlikkuse ja toidujulgeoleku
seisukohast.
Veterinaarseaaduse peatükk 5 reguleerib
loomataudi ennetamise ja tõrje eeskirjad
ning peatükk 7 sätestab vastutused seaduse
eiramisel. EPKK teeb ettepaneku lisada §
60 uus lõige 3, mis keelab eriti ohtliku
loomataudi või esilekerkiva loomataudi
leviku tõkestamiseks võõrastel isikutel
kinnisel farmi territooriumil viibimise ning
sõnastada uues §-s 1061 õigus võtta sellise
teo tegemisel vastavad isikud vastutusele.
rendilepingu alusel, siis isik, kes valdab
asja rendi-, üüri-, hoiu-, pandi- või muu
selletaolise suhte alusel, mis annab talle
õiguse teise isiku asja ajutiselt vallata, on
otsene valdaja (AÕS § 33 lg 2), kelle
tegeliku võimu all asi on (AÕS § 33 lg 1).
Valdus on tegelik võim asja üle (AÕS §
32).
Valdus on seadusega kaitstud omavoli
vastu (AÕS § 40 lg 1). Omavoli on valdaja
nõusolekuta seadusvastaselt asja valduse
rikkumine (AÕS § 40 lg 2). Valduse
rikkumine on valdaja takistamine asja üle
tegeliku võimu teostamisel, samuti asja
äravõtmise katse või ähvardus, kui on alust
karta selle täideviimist (AÕS § 40 lg 3),
muu hulgas näiteks sisenemine hoonesse,
rajatisse või kinnisasjale, milles loomi
peetakse.
Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 32
lõige 1 täpsustab eelnevat veelgi
sõnaselgemalt: teise isiku omandis oleval
maatükil võib viibida üksnes omaniku loal.
Sama paragrahvi lõige 2 täpsustab, et luba
viibida võõral maatükil, välja arvatud
õuemaal, eeldatakse olevat, kui omanik ei
ole maatükki piiranud või tähistanud viisil,
millest ilmneb tahe piirata võõraste
viibimist maatükil, või kui tahe piirata
viibimist ei ilmne muudest asjaoludest.
Varem oli analoogne säte AÕSs ja selle
kohta on Riigikohus leidnud, et maaomanik
võib põhimõtteliselt otsustada, kes ja mis
tingimustel võivad tema maad kasutada7.
Seega on ettepanekus soovitu õigusaktides
(AÕS ja keskkonnaseadustiku üldosa
seadus) juba kehtestatud.
Loomade pidamiseks kasutatavat
maatükki, nagu iga teist maatükki, mille
puhul on tahe piirata võõraste viibimist
maatükil, peab kõrvaliste isikute
sisenemise vältimiseks piirama või
tähistama. Loomapidaja puhul on see oma
muu vara hulgas põhjendatud ka oma
loomade tervise kaitse eesmärgiga, sest
nagu eespool märgitud, eelkõige
loomapidaja ise vastutab oma vara,
sealhulgas oma loomade ja nende tervise
eest neid piisavalt kaitstes ja seeläbi
vältides negatiivset mõju oma
majandustegevusega teenitavale tulule.
Eelduslikult on iga mõistlikult käituv
7 Kohtuasi 3-2-1-44-11, punkt 17, kättesaadav veebis: 3-2-1-44-11
11
ettevõtja oma seaduses sätestatud õigusi
kasutanud ja piiranud või tähistanud oma
farmi territooriumi, et välistada kõrvaliste
isikute pääsu sinna. Riik saab vajaduse
korral ehk iga kord kui see on põhjendatud,
kui isiku enda rakendatavad meetmed ei ole
teatud asjaolude tõttu piisavad, rakendada
lisameetmena viibimiskeeldu
korrakaitseseaduse § 44 alusel riikliku
järelevalve meetme kohaldamise
tagamiseks ja ülekaaluka avaliku huvi
kaitseks. See võimaldab PTA-l olla kiire ja
paindlik keelu rakendamiseks vajalikku
ressurssi optimaalselt jagada ning vältida
liigset bürokraatiat. Viibimiskeeldu
rikkuva isiku suhtes on Politsei- ja
Piirivalveameti ametnikul õigus kasutada
vahetut sundi nii kaua, kui see on eesmärgi
saavutamiseks vältimatu. Seega, kuna
kehtivates õigusaktides on juba sätestatud,
et teise isiku omandis oleval maatükil, nagu
ka tema loomade pidamiseks kasutatavas
hoones, võib viibida üksnes omaniku loal,
siis ei ole põhjendatud sama keelu
kehtestamine veterinaarseaduses. Selle
keelu rikkumise kohta on erialakirjanduses
esitatud järgmine selgitus: „Kui isikul
puudub õigus võõrast kinnisasja kasutada,
on kinnisasja omanikul õigus kasutada
(AÕS) §-st 41 tulenevat omaabi teostamise
õigust, ületamata seejuures hädakaitse
piire. Seega võib kinnisasja omanik
omavoliliselt salaja või vägivallaga tema
kinnisasjale tunginud võõra kinnisasjalt
eemaldada ja kinnisasi oma võimu alla
tagasi võtta (§ 41 lg 3). Lisaks sellele on
kinnisasja omanikul põhimõtteliselt
võimalik kasutada ka §-st 44 tulenevat
valduse kaitse nõuet või §-st 89 tulenevat
omandi kaitse nõuet, samuti VÕS
(võlaõigusseadus) § 1043 jj alusel nõuda
kahju hüvitamist ja VÕS § 1055 alusel ka
edaspidistest rikkumistest hoidumist.
Lisaks on selle keelu rikkumine karistatav
KarS (karistusseadustik) § 266 alusel.“8
8 P. Varul, I. Kull, V. Kõve, M. Käerdi, T. Puri. Asjaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne. Kirjastus Juura 2014, lk558, sulgudes
ja linkidena kirja koostaja täpsustused.