Eesti täiendatud seisukohad laste seksuaalse väärkohtlemise tõkestamise Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi uuesti sõnastatud versiooni eelnõu kohta  

ET ET

EUROOPA KOMISJON

Strasbourg, 6.2.2024

COM(2024) 60 final

2024/0035 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV,

mis käsitleb laste seksuaalse kuritarvitamise ja ärakasutamise ning laste seksuaalset

kuritarvitamist kujutava materjali vastast võitlust ja mis asendab nõukogu raamotsuse

2004/68/JSK (uuesti sõnastatud)

{SEC(2024) 57 final} - {SWD(2024) 32 final} - {SWD(2024) 33 final} -

{SWD(2024) 34 final}

ET 1 ET

SELETUSKIRI

1. ETTEPANEKU TAUST

• Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Juulis 2020 avaldas komisjon teatise pealkirjaga „ELi strateegia, mis käsitleb tulemuslikumat

võitlust laste seksuaalse väärkohtlemise vastu“ (edaspidi „strateegia“). Strateegias esitati

kaheksa algatust, mille eesmärk on tagada, et laste seksuaalse kuritarvitamise ja ärakasutamise

tõkestamist toetavat õigusraamistikku täielikult rakendataks ja vajaduse korral edasi

arendataks. Samuti püüti strateegiaga tugevdada õiguskaitseasutuste reageerimist ja

hoogustada mitmete sidusrühmade jõupingutusi selle kuriteoliigi ennetamisel ja uurimisel

ning ohvrite ja kuritarvitamise üleelanute abistamisel.

Eelkõige tunnistati strateegias vajadust hinnata, kas praegune ELi kriminaalõiguslik

raamistik, nimelt direktiiv 2011/93/EL, mis käsitleb laste seksuaalse kuritarvitamise ja

ärakasutamise ning lasteporno vastast võitlust (edaspidi „direktiiv“), on eesmärgipärane,

võttes arvesse viimase kümne aasta jooksul toimunud ühiskondlikke ja tehnoloogilisi

muutusi. Direktiiviga on ette nähtud miinimumnõuded, et hoida ära ja tõkestada neid eriti

raskeid kuritegevuse vorme, mille sihtmärgiks on lapsed – ohvrid, kellel on õigus erilisele

kaitsele ja hoolitsusele. Selles on sätestatud miinimumeeskirjad, millega määratletakse

kuriteokoosseisud ja karistused laste seksuaalse ärakasutamise korral, samuti

miinimumstandardid, mida kohaldatakse selliste kuritegude tulemuslikul uurimisel ja

süüdistuse esitamisel, ohvrite abistamisel ja toetamisel ning ennetustegevuses laste seksuaalse

kuritarvitamise ja ärakasutamise vallas.

2022. aastal viis komisjon läbi hindamise, et analüüsida direktiivi rakendamist, võimalikke

õiguslikke lünki, häid tavasid ja prioriteetseid meetmeid ELi tasandil. Uuringust ilmnes, et

direktiivi teksti oleks võimalik parandada: selles rõhutati mõningate direktiivis sätestatud

määratluste ebaselgust ning probleeme seoses kuritegude uurimise ja õigusrikkujate kohtu ette

viimisega. Uuringus juhiti tähelepanu asjaolule, et laste seksuaalset kuritarvitamist kujutava

materjali jagamine internetis on hüppeliselt kasvanud ning et kurjategijate võimalused varjata

oma identiteeti (ja seega ka oma ebaseaduslikku tegevust), eeskätt internetis, on suurenenud,

mistõttu neil õnnestub pääseda uurimisest ja kohtu alla sattumisest. Kokkuvõttes leiti

uuringus, et nii laste suurem internetikasutus kui ka tehnoloogia areng tekitavad õiguskaitsele

probleeme ja loovad uusi kuritarvitamise võimalusi, mida ei ole kehtiva direktiiviga täielikult

reguleeritud.

Uuringus jõuti ka järeldusele, et kuna liikmesriikides kehtivad selliste kuritegude uurimise ja

nende eest süüdistuse esitamise kohta erinevad õigusraamistikud, ei ole tagatud, et võitlus

laste seksuaalse kuritarvitamise ja ärakasutamise vastu kogu ELis on tulemuslik, eelkõige

seetõttu, et piisavalt ei ole kriminaliseeritud laste seksuaalse kuritarvitamise ja

ärakasutamisega seotud süütegusid, mille toimepanekul kasutatakse uusi ja kujunemisjärgus

tehnoloogiaid. Lisaks rõhutati uuringus, et liikmesriikide pingutused laste seksuaalse

kuritarvitamise ennetamisel ja ohvrite abistamisel on endiselt piiratud, koordineerimata ja

nende tulemuslikkus on ebaselge. Komisjon võttis direktiivi rakendamises esinevate puuduste

kõrvaldamiseks meetmeid, algatades vajaduse korral rikkumismenetlused. Samal ajal näitas

hindamine selgelt, et ELi tasandi õigusraamistikku on tarvis uuendada.

Seda arvesse võttes on vaja direktiiv sihipäraselt läbi vaadata, selleks et:

ET 2 ET

• tagada, et kriminaliseeritakse kõik laste seksuaalse kuritarvitamise ja

ärakasutamise vormid, sealhulgas need, mis on saanud võimalikuks tänu

tehnoloogia arengule või mida see hõlbustab;

• tagada, et liikmesriikide õigusnormid, mis reguleerivad selle kuriteoliigi

uurimist ja kuritegude eest süüdistuse esitamist, võimaldaksid tulemuslikult

tõkestada laste seksuaalset kuritarvitamist ja ärakasutamist, võttes arvesse

tehnoloogia arengut viimasel ajal;

• parandada nii ennetustegevust kui ka ohvrite abistamist ning

• edendada laste seksuaalse kuritarvitamise ennetamise ja tõkestamise paremat

koordineerimist liikmesriikide vahel ja liikmesriikide sees kõigi asjaosaliste

vahel.

• Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega

Käesoleva ettepanekuga arendatakse edasi direktiivi kehtivaid sätteid ja ettepanek esitatakse

kooskõlas ELi 2020. aasta strateegiaga, mis käsitleb tulemuslikumat võitlust laste seksuaalse

väärkohtlemise vastu.

Ettepanek täiendab muid ELi algatusi, milles käsitletakse, otseselt või kaudselt, laste

seksuaalse kuritarvitamise ja ärakasutamise süütegudega seotud probleemide eri aspekte.

Sellised algatused on muu hulgas järgmised:

– direktiiv 2012/29/EL, millega kehtestatakse kuriteoohvrite õiguste ning neile

pakutava toe ja kaitse miinimumnõuded;

– direktiiv 2011/36/EL, milles käsitletakse inimkaubanduse tõkestamist ja sellevastast

võitlust ning inimkaubanduse ohvrite kaitset;

– määrus (EL) 2021/1232 ajutise erandi kohta direktiivi 2002/58/EÜ teatavatest

sätetest seoses tehnoloogiaga, mida numbrivaba isikutevahelise side teenuste

osutajad kasutavad isikuandmete ja muude andmete töötlemiseks, et võidelda veebis

toimuva laste seksuaalse kuritarvitamise vastu, ning hiljuti vastu võetud ettepanek

ajutise erandi lühiajalise pikendamise kohta1 ning

– ettepanek määruse kohta, millega kehtestatakse eeskirjad laste seksuaalse

väärkohtlemise ennetamiseks ja tõkestamiseks.

Viimatinimetatud ettepanekuga kehtestataks internetipõhiste teenuste osutajatele kohustus

kaitsta nende teenuseid kasutavaid lapsi seksuaalse kuritarvitamise eest internetis.

Kavandatavas määruses tuginetakse kuriteo määratlemisel direktiivile, sest selles on

sätestatud, mida kujutab endast laste seksuaalset kuritarvitamist kujutav materjal ja lapse

ahvatlemine. Direktiiv on kriminaalõiguslik alus, millel kavandatud määrus põhineb.

Need kaks õigusakti tugevdaksid teineteist, nii et nende koostoimes saaks igakülgselt

reageerida laste seksuaalse kuritarvitamise ja ärakasutamise kuritegudele nii internetis kui ka

väljaspool internetti. Eelkõige on käesoleva ettepanekuga ette nähtud, et laste seksuaalse

väärkohtlemise ennetamise ja tõkestamise ELi keskusel, mis luuakse kavandatava määrusega,

on oluline roll liikmesriikide meetmete toetamisel nii ennetustegevuses kui ka ohvrite

1 Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määrust (EL) 2021/1232 ajutise erandi kohta direktiivi 2002/58/EÜ teatavatest sätetest, et

võidelda veebis toimuva laste seksuaalse kuritarvitamise vastu (COM(2023) 777 final, 30.11.2023).

ET 3 ET

abistamisel. ELi keskus toetaks õiguskaitset ja kohtusüsteemi kvaliteetsemate aruannete

esitamisega, ent ei mõjutaks praegust ülesannete jaotust Europoli, Eurojusti ning

liikmesriikide õiguskaitse- ja kohtuasutuste vahel.

• Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega

Käesolev ettepanek on kooskõlas tegevuspõhimõtetega sellega seotud liidu

poliitikavaldkondades, eelkõige järgmiselt.

– Ettepanek täiendab digiteenuseid reguleerivat ELi õigusraamistikku, eeskätt hiljuti

vastu võetud digiteenuste määrust2. Digiteenuste määrus reguleerib internetipõhiste

teenuste osutajate vastutust seoses nende teenuste kaudu leviva ebaseadusliku sisuga.

Käesoleva ettepanekuga tagatakse, et konkreetset liiki ebaseadusliku sisu, nimelt

internetis toimuva laste seksuaalse kuritarvitamise määratlus on ajakohastatud ja

sobiv tulemuslike meetmete võtmiseks digimaailmas täna ja ka tulevikus, ning

nähakse samal ajal ette, et inimeste teadlikkust tuleb suurendada ja võtta

haridusmeetmeid. Sellega täiendab ettepanek ka lastele parema interneti loomise ELi

strateegiat (BIK+).

– Ettepanek on kooskõlas naistevastase vägivalla ja perevägivalla tõkestamist käsitleva

direktiivi ettepanekuga ja täiendab seda. Kõnealuse ettepaneku eesmärk on

kehtestada miinimumnõuded seoses järgmisega: naistevastase vägivalla ja

perevägivalla süütegude ning nende eest ettenähtud karistuste määratlemine kogu

ELis; selliste kuritegude ohvriks langenud inimeste kaitse ja õiguskaitse

kättesaadavus; ohvriabi ja ennetustegevus ning koordineerimine ja koostöö kõigi

asjaomaste sidusrühmade vahel.

– Ettepanek on kooskõlas kuriteoohvrite õiguste direktiivi läbivaatamise ettepanekuga,

millega nähakse ette sihipärased muudatused, mille eesmärk on tagada, et ohvrid

saaksid ELis täielikult oma õigustele tugineda.

– Ettepanek on eelkõige teadlikkuse suurendamise ja hariduse osas kooskõlas ELi

noortestrateegiaga 2019–2027, milles on tunnistatud, et ELi noored seisavad silmitsi

eriliste väljakutsetega ja et noorte võimestamine, muu hulgas hariduse kaudu, on

ülioluline, et aidata neil probleemidega edukalt toime tulla.

– Samuti on ettepanek kooskõlas tervikliku ELi lapse õiguste strateegiaga, mille

vastuvõtmisega 2021. aastal loodi ELis laste õiguste ja lastekaitse üldine

poliitikaraamistik. Komisjonil on kavas seda täiendada oma soovitusega integreeritud

lastekaitsesüsteemide kohta.

– Lisaks on ettepanek kooskõlas Euroopa lastegarantiiga, mille eesmärk on ennetada ja

vähendada sotsiaalset tõrjutust, tagades abivajavatele lastele (sealhulgas ebakindla ja

vägivaldse perekondliku taustaga lastele ning lastele, kelle perekonnas esineb

väärkohtlemist) tulemusliku juurdepääsu sellistele põhiteenustele, nagu haridus,

tervishoid ja eluase.

– Ettepanek on kooskõlas olulise kahju ärahoidmise põhimõttega, mille kohaselt, kui

see on asjakohane, ei toetata ega teostata sellist majandustegevust, mis kahjustab

2 Määrus (EL) 2022/2065, mis käsitleb digiteenuste ühtset turgu ja millega muudetakse direktiivi

2000/31/EÜ (digiteenuste määrus) (ELT L 277, 27.10.2022, lk 1–102).

ET 4 ET

oluliselt mõnda keskkonnaeesmärki määruse (EL) 2020/8523 artikli 17 tähenduses,

kuna direktiiv ei avalda nendele eesmärkidele negatiivset mõju. Samuti on ettepanek

kooskõlas Euroopa kliimamääruses4 sätestatud kliimaneutraalsuse eesmärgiga.

2. ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

• Õiguslik alus

Käesoleva ettepanekuga sõnastatakse uuesti direktiiv 2011/93/EL. Seepärast põhineb

ettepanek Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 82 lõikel 2 ja artikli 83 lõikel 1, mis on

direktiivi 2011/93/EL õiguslikud alused. Need kaks õiguslikku alust võimaldavad Euroopa

Parlamendil ja nõukogul vastavalt kehtestada direktiividega miinimumeeskirjad, mis on

vajalikud kohtuotsuste ja õigusasutuste otsuste vastastikuse tunnustamise ning samuti politsei-

ja õiguskoostöö hõlbustamiseks piiriülese mõõtmega kriminaalasjades, ning

miinimumeeskirjad kuritegude ja karistuste määratlemiseks laste seksuaalse ärakasutamise

valdkonnas.

• Erinev kohaldamine

Mis puudutab normide erinevat kohaldamist, siis järgitakse käesolevas ettepanekus

samasugust lähenemisviisi nagu praegu kehtivas direktiivis.

Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 21

(Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukoha kohta vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala

suhtes) artikli 3 kohaselt võib Iirimaa teatada oma soovist osaleda direktiivi vastuvõtmisel ja

kohaldamisel.

Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 22 (Taani

seisukoha kohta) artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva ettepaneku vastuvõtmisel

ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.

• Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)

Laste seksuaalse kuritarvitamise ja ärakasutamisega seotud süütegude piiriülene laad, millega

põhjendati direktiivi vastuvõtmist, on viimase kümne aasta jooksul veelgi rohkem esile tulnud

ning üha enam kasutatakse selliseid süütegusid võimaldavaid, hõlbustavaid ja võimendavaid

võrgutehnoloogiaid. Selleks et kurjategijad ei pääseks karistuseta ja et ohvrite kaitse oleks

tagatud kõikjal ELis, nähakse käesoleva ettepanekuga ette kuritegude määratlemise ja

karistusmäärade ühised miinimumnõuded, kuna seda eesmärki ei suudaks liikmesriigid üksi

saavutada ja seda on võimalik saavutada üksnes ELi tasandi meetmetega. Võttes arvesse

asjaolu, et internetis toimuv tegevus on seda liiki kuritegude puhul muutunud üha

olulisemaks, ei oleks liikmesriikidel ühiste õigusnormide puudumisel võimalik tulemuslikult:

i) hoida oma territooriumil ära laste seksuaalse kuritarvitamisega seotud süütegude

toimepanemist; ii) uurida laste seksuaalse kuritarvitamise kuritegusid, mis on piiriülesed, ja

esitada nende eest süüdistusi ning iii) ohvreid kindlaks teha ja neile asjakohast abi pakkuda.

3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2020. aasta määrus (EL) 2020/852, millega kehtestatakse

kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198,

22.6.2020, lk 13). 4 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1119, millega kehtestatakse

kliimaneutraalsuse saavutamise raamistik ning muudetakse määruseid (EÜ) nr 401/2009 ja (EL)

2018/1999 (Euroopa kliimamäärus) (ELT L 243, 9.7.2021, lk 1–17).

ET 5 ET

Seega on ettepanek täielikult kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artikli 5 lõikes 3 sätestatud

subsidiaarsuse põhimõttega.

• Proportsionaalsus

Käesoleva ettepanekuga ette nähtud muudatused direktiivis 2011/93/EL on väikese mahuga ja

sihipärased ning nende eesmärk on tulemuslikult kõrvaldada peamised puudused, mida on

täheldatud direktiivi rakendamisel ja hindamisel. Mõjuhinnangu kohaselt piirduvad

kavandatud muudatused nende aspektidega, mida liikmesriigid üksi rahuldavalt saavutada ei

suuda. Eelkõige tuleb ELi tasandil kohandada süütegude määratlusi, et saavutada eesmärk

tõkestada piiriülene laste seksuaalne kuritarvitamine ja ärakasutamine. Mis puudutab

ennetustegevust, ohvrite abistamist, süütegude uurimist ja õigusrikkujate kohtu alla andmist

käsitlevaid muudatusi, siis need vastavad konkreetsetele lünkadele ja probleemidele, mis on

ilmnenud direktiivi 2011/93 rakendamise järelevalve käigus viimase kümne aasta jooksul.

Direktiivi ajakohastamisest tuleneda võivat täiendavat halduskoormust peetakse

proportsionaalseks, pidades silmas seda liiki süütegude ärahoidmisest ja algstaadiumis

avastamisest tulenevat pikaajalist kasu, sealhulgas kulude kokkuhoidu, nii ohvrite kui ka kogu

ühiskonna jaoks. Lisaks vähendaks ELi keskuse toetav roll ennetustegevuse ja ohvrite

abistamise valdkonnas sellise halduskoormuse miinimumini. Neid asjaolusid silmas pidades

ei lähe ettepanek kaugemale sellest, mis on vajalik seatud eesmärkide saavutamiseks.

• Vahendi valik

Käesoleva ettepaneku eesmärk on teha laste seksuaalse kuritarvitamise tõkestamise direktiivi

sihipäraseid muudatusi, et kõrvaldada direktiivi rakendamise ja hindamise käigus

kindlakstehtud lüngad, ebakõlad ja vajakajäämised. Kuna ettepanekuga sõnastatakse

nimetatud direktiiv uuesti, on kõige asjakohasem sama õigusakt.

3. JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU

HINDAMISE TULEMUSED

• Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll

Kooskõlas 2020. aasta strateegias sätestatuga viis komisjon 2022. aastal läbi uuringu, et

hinnata laste seksuaalset kuritarvitamist käsitleva direktiivi rakendamist ning teha kindlaks

õiguslikud lüngad, head tavad ja prioriteetsed meetmed ELi tasandil. Uuringus5 jõuti

järeldusele, et direktiiv ei ole täiel määral võimeline lahendama viimastel aastakümnetel

toimunud märkimisväärsetest ühiskondlikest ja tehnoloogilistest muutustest tulenevaid

probleeme. Uuringus juhiti eeskätt tähelepanu järgmistele asjaoludele: laste seksuaalset

kuritarvitamist kujutava materjali jagamine internetis on hüppeliselt kasvanud, kurjategijate

võimalused varjata oma identiteeti (ja seega ka oma ebaseaduslikku tegevust) on suurenenud

ning kurjategijatel on palju hõlpsam ühiselt tegutseda, et vältida vastutusele võtmist ja panna

toime uusi kuritegusid. Samuti toodi esile, et mõned direktiivi sätted on ebaselged ning

kõnealuste kuritegude uurimises ja õigusrikkujatele süüdistuse esitamises esineb püsivalt

probleeme. Lisaks täheldati, et ennetustöö ja ohvrite abistamise valdkonnas liikmesriikidele

lubatud ulatuslik tegutsemisvabadus on põhjustanud paljudes liikmesriikides

rakendamisraskusi ega ole andnud rahuldavaid tulemusi. Kokkuvõttes jõuti hindamisuuringus

järeldusele, et isegi direktiivi täielik ja nõuetele vastav ülevõtmine selle praegusel kujul ei

5 ELi 13. detsembri 2011. aasta direktiivi 2011/93 (mis käsitleb laste seksuaalse kuritarvitamise ja

ärakasutamise ning lasteporno vastast võitlust) üldhindamist ja selle mõju hindamist ning direktiivi

muutmise võimalike variantide mõju hindamist toetav uuring (lõpetatud 30. novembril 2022).

ET 6 ET

aitaks lahendada probleeme, mis on seotud laste seksuaalse kuritarvitamise ja ärakasutamise

süütegudest teatamise, nende uurimise ja nende toimepanijatele süüdistuse esitamisega, ega

tooks kaasa piisavalt usaldusväärsete meetmete vastuvõtmist kogu ELis ennetustöö ja ohvrite

abistamise valdkonnas.

• Konsulteerimine sidusrühmadega

Laste seksuaalset kuritarvitamist käsitleva direktiivi üldhindamise raames ja tuvastatud

puuduste kõrvaldamiseks pakutud võimalike muudatuste mõju hindamise raames korraldati

ulatuslik konsultatsioon. 28. septembrist 26. oktoobrini 2021 avaldati komisjoni portaalis

„Avaldage arvamust!“ hindamise tegevuskava / esialgne mõjuhinnang, millele reageerisid 17

sidusrühma. 2022. aasta esimesel poolel toimusid suunatud konsultatsioonid, mille käigus

esitati direktiivi läbivaatamise kohta rohkem tehnilisi küsimusi. Need konsultatsioonid

korraldas osalt komisjon ise ja osalt välistöövõtja temalt tellitud uuringu raames. Konsulteeriti

järgmiste peamiste sidusrühmadega:

– liikmesriikide ametiasutused, kes osalevad direktiivi rakendamises ja ülevõtmises (nt

õiguskaitseasutused, vanglad, kinnipidamis- ja kriminaalhooldusasutused, haldus-,

lastekaitse- ja kohtuasutused) ning piirkondlikud ja kohalikud asutused;

– asjaomased ELi ametid (sealhulgas Europol, Eurojust ja Euroopa Liidu Põhiõiguste

Amet (FRA));

– asjaomased organisatsioonid kolmandates riikides, sealhulgas USA kadunud ja

väärkoheldud laste riiklik keskus (National Centre for Missing and Exploited

Children, NCMEC) ja Kanada lastekaitsekeskus (Canadian Centre for Child

Protection, C3P);

– asjaomased rahvusvahelised organisatsioonid, nagu Euroopa Nõukogu;

– asjaomased ettevõtjate sidusrühmad;

– vihjeliinid, sealhulgas ELi rahastatav INHOPE’i võrgustik, ja muud

kodanikuühiskonna organisatsioonid, mis tegelevad lastekaitse, lapse õiguste,

ennetustöö ja eraelu puutumatuse küsimustega, ning

– teadlased ja akadeemiliste ringkondade töötajad, kes tegelevad laste seksuaalse

kuritarvitamise ja ärakasutamise küsimustega.

Komisjon korraldas ka üldsusele suunatud avaliku konsultatsiooni, et koguda teavet, tõendeid

ja seisukohti kõnealuste küsimuste kohta ning kasutada neid üldhindamise ja mõju hindamise

protsessis. Uuringu raames avaldati kõigis ELi ametlikes keeltes koostatud küsimustik laste

seksuaalset kuritarvitamist käsitleva direktiivi hindamise kohta ning ajavahemikus 20. aprillist

2022 kuni 13. juulini 2022 toimus komisjoni küsitlusplatvormi „EU Survey“ kaudu esialgne

arutelu selle üle, millised on direktiivi läbivaatamise eesmärgid. Kokku saadi 49 vastust

sidusrühmadelt 23 riigist, sealhulgas 18 liikmesriigist (AT, BE, CZ, DE, DK, EE, EL, ES, FI,

FR, HR, HU, IT, MT, NL, PT, SE ja SI). Lisaks nendele vastustele sai komisjon ka

21 kirjalikku seisukohta, nendest 11 kodanikuühiskonna organisatsioonidelt, 3

äriorganisatsioonide esindajatelt, 4 IKT-ettevõtetelt, 1 liikmesriigi justiitsministeeriumi

esindajalt, 1 õiguseksperdilt ja 1 ELi kodanikult.

Konsulteerimise tulemustest selgus üldiselt, et kehtiva direktiivi puudused mõjutavad lapsi

seoses uute suundumustega, mis on saanud võimalikuks tänu tehnoloogia arengule või mida

see hõlbustab, samuti seetõttu, et nii lapsed kui ka nende ahistajad kasutavad internetti

rohkem. Konsultatsiooni tulemused andsid kinnitust, et nende uute suundumustega kaasnevad

ET 7 ET

uued uurimisprobleemid, millega tuleb tegeleda. Samuti juhiti tähelepanu vajadusele võtta

paremini arvesse laste seksuaalse kuritarvitamise ja ärakasutamisega seotud süütegude

eripärasid, sealhulgas probleeme, millega puutuvad kokku ohvrid süütegudest teatamisel,

vajadusele sihipärase ennetustöö ja ohvriabi järele ning küsimusele, kuidas lahendada

reisivate seksuaalkurjategijate põhjustatud probleeme.

Kõiki konsultatsioonide käigus kindlakstehtud põhiprobleeme on ettepanekus arvesse võetud

ja käsitletud.

• Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

Hindamist ja mõjuhinnangu koostamist toetas välistöövõtja tehtud uuring. Lisaks korraldas

komisjon 17. jaanuarist 2018 kuni 6. septembrini 2019 kuus ekspertide seminari, et koguda

teavet laste seksuaalse kuritarvitamise ja ärakasutamisega seotud väljakutsete ja esilekerkivate

probleemide kohta ning arutada direktiivi rakendamisel esinenud peamisi raskusi ning selle

asjakohasust uute ja eeldatavate suundumuste ja arengute valguses. Nagu on üksikasjalikult

selgitatud direktiivi (uuesti sõnastatud) ettepanekule lisatud mõjuhinnangu 2. lisas, koguti

täiendavalt välisekspertide arvamusi järgmiste sidusrühmadega konsulteerimise meetodite

abil: ettevalmistavad küsitlused, dokumentide analüüs, veebiküsitlus, avalik konsultatsioon,

sihtküsitlused, juhtumiuuringute küsitlused ja seminarid.

• Mõjuhinnang

Ettepaneku ettevalmistamise käigus analüüsiti selle mõju hindamiseks kolme poliitikavarianti

ja esitati järjest ambitsioonikamaks muutuvad poliitikameetmed, mille eesmärk on käsitleda

kolme probleeme põhjustavat aspekti:

– nii laste suurem internetikasutus kui ka tehnoloogia areng tekitavad õiguskaitsele

probleeme ja pakuvad kurjategijatele samal ajal uusi võimalusi laste

kuritarvitamiseks;

– liikmesriikides reguleerivad laste seksuaalse kuritarvitamise ja ärakasutamise

uurimist ja selle eest süüdistuse esitamist erinevad õigusraamistikud, mis ei võimalda

selle kuritegevuse liigi vastu tulemuslikult võidelda, ning

– liikmesriikide pingutused laste seksuaalse kuritarvitamise ärahoidmisel ja ohvrite

abistamisel jätavad soovida, nimelt on need piiratud, nende tulemuslikkus on

ebaselge ja puudub koordinatsioon asjaomaste sidusrühmade vahel.

Kolm poliitikavarianti, mida analüüsiti, on järgmised:

– Variant A: õigusnormide sihipärased muudatused, et kõrvaldada kehtivast tekstist

ebaselgus, tagada sidusus uute õigusaktidega ning parandada kättesaadava teabe

kvantiteeti ja kvaliteeti.

– Variant B: variant A pluss seadusandlikud muudatused kuritegude määratlustes, et

võtta arvesse praegust ja eeldatavat tehnoloogia arengut.

– Variant C: variant B pluss seadusandlikud muudatused, et tagada tulemuslikum

ennetustöö, ohvrite abistamine ning kuritegude uurimine ja nende eest süüdistuse

esitamine, võttes arvesse selle kuriteoliigi piiriülest mõõdet.

Tuginedes sotsiaalse ja majandusliku mõju ning tulemuslikkuse ja tõhususe hindamisele, on

eelistatud poliitikavariant C. Eelistatud variant sisaldab suuremat hulka muudatusi nii

ennetustöö kui ka kurjategijate kohtu ette viimise ja ohvrite abistamise vallas, mis aitaksid

ET 8 ET

kõrvaldada direktiivi sätetest ebaselguse ja muud puudused ning ajakohastaksid samal ajal

direktiivi teksti, et pidada sammu uute ja esilekerkivate suundumustega ning tagada tõhusam

piiriülene koostöö. Variandiga C ühtlustatakse täiendavalt liikmesriikide õigusnorme, mis

reguleerivad laste seksuaalse kuritarvitamise ja ärakasutamise uurimist ja kurjategijatele

süüdistuse esitamist, eesmärgiga tagada muu hulgas see, et olemasolevaid vahendeid

kasutatakse täiel määral, et takistada seksuaalkurjategijaid välismaal kuritegusid toime

panemast, ning et tulemuslikud uurimismeetodid oleksid kättesaadavad kõigis liikmesriikides.

Lisaks reguleeritakse selle variandiga paremini ennetustegevust ja täpsustatakse ohvrite

abistamise kohustusi, samuti parandatakse koordineerimist liikmesriikide vahel, sealhulgas

liikmesriikide ametiasutuste võrgustiku töö ning laste seksuaalse väärkohtlemise ennetamise

ja tõkestamise ELi keskuse abil.

Tulemuslikumate uurimisvahendite kasutamine ning parem koordineerimine liikmesriikide

sees ja vahel võib viia selleni, et laste seksuaalse kuritarvitamise juhtumeid uuritakse rohkem

ja nende eest esitatakse rohkem süüdistusi, mis võib omakorda tuua liikmesriikide jaoks kaasa

halduskulusid. Sellegipoolest saab kogu ühiskond sellest kasu, sest laste seksuaalse

kuritarvitamise tagajärjel tekkivad kulud vähenevad. Eelkõige peaks algatus märkimisväärselt

vähendama laste seksuaalsest kuritarvitamisest tulenevaid kulusid, mis on seotud: i)

õigusrikkujate ja ohvritega (nt vältides kuriteo toimepanekut ja hoides kokku

kriminaalmenetlusega seotud kulud ning ohvritele pakutava lühi- ja pikaajalise abi kulud)

ning ii) ühiskonnaga laiemalt (nt vältides tootlikkuse vähenemist laste seksuaalse

kuritarvitamise ja sellega seotud trauma tagajärjel).

Algatusel on positiivne mõju laste põhiõigustele, sealhulgas nende õigusele füüsilisele ja

vaimsele tervisele ning õigusele kaitsele ja hoolitsusele, mis on vajalik nende heaoluks.

Algatusel on positiivne mõju ka nende täiskasvanute õigustele, kes on lapsena seksuaalse

kuritarvitamise ohvriks langenud, sest sellega parandatakse ohvritele mõeldud hüvitisi, abi ja

toetust.

Mõjuhinnang esitati õiguskontrollikomiteele 13. detsembril 2022 ja komitee koosolek toimus

18. jaanuaril 2023. 20. jaanuaril 2023 esitas õiguskontrollikomitee reservatsioonidega

positiivse arvamuse. Komitee juhtis tähelepanu mõjuhinnangu mitmele käsitlemist vajavale

aspektile. Täpsemalt palus õiguskontrollikomitee täiendavalt selgitada dünaamilist

lähteolukorda, mida kirjeldati lähtepunktina, et hinnata erinevaid võimalusi, ja eelkõige seda,

milline roll on lähteolukorras kavandataval määrusel, millega kehtestatakse eeskirjad laste

seksuaalse väärkohtlemise ennetamiseks ja tõkestamiseks. Komitee soovis saada rohkem

üksikasju kulude-tulude analüüsi aluseks oleva analüüsimeetodi ja eelduste kohta ning selle

kohta, milline roll on ettepaneku kohaselt liikmesriikide nendel ametiasutustel, mis tegelevad

laste seksuaalse kuritarvitamise küsimustega. Peale selle palus õiguskontrollikomitee

komisjonil lisada mõjuhinnangu lõplikusse versiooni põhjalikuma selgituse poliitikavariantide

konteksti aluseks olevate kompromisside kohta ja süstemaatilisema ülevaate sidusrühmade eri

kategooriate seisukohtadest.

Nende ja komitee esitatud muude üksikasjalikumate märkustega on arvestatud mõjuhinnangu

lõplikus versioonis. Eeskätt on selles selgemalt kirjeldatud koostoimet kavandatava

määrusega, millega kehtestatakse eeskirjad laste seksuaalse väärkohtlemise ennetamiseks ja

tõkestamiseks, antud parem ülevaade kulude ja tulude hindamiseks kasutatud metoodikast

ning tutvustatud põhjalikumalt poliitikavariante ja sidusrühmade seisukohti. Komitee märkusi

on arvesse võetud ka direktiivi uuestisõnastamise ettepanekus.

ET 9 ET

• Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine

Kooskõlas komisjoni õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmiga (REFIT) tuleks

kõigi algatustega, mille eesmärk on muuta kehtivaid ELi õigusakte, püüelda lihtsustamise

poole ja vähendada liikmesriikide halduskoormust. Mõjuhinnangus jõutakse järeldusele, et

eelistatud poliitikavariant tooks tõepoolest kaasa halduskoormuse, kuid seda tasakaalustaks

meetmete positiivne mõju laste väärkohtlemise ennetamisele ja tõkestamisele ning selle

kuriteo ohvrite kaitsele.

Direktiivi tehtavate sihipäraste muudatuste eesmärk on parandada liikmesriikide suutlikkust

tõhusalt kuritegevusega võidelda, võttes arvesse viimastel aastatel esile kerkinud ja edasi

arenenud ohte ja suundumusi ning tehnoloogia arengut. Liikmesriikide suhtes kohaldatavad

uued õigusnormid peaksid parandama piiriülest koostööd nii kriminaaluurimiste ja süüdistuste

esitamise kui ka ohvriabi ja -toe valdkonnas.

Ettepanekuga tuuakse selgust õiguskeskkonda, mis on vajalik laste seksuaalse kuritarvitamise

tõkestamiseks kõikjal liikmesriikides. Ettepanekuga seotud regulatiivne koormus ei ole kuigi

suur, kuna see seisneb peamiselt kehtivate normide parandamises, mitte uute kehtestamises.

Liikmesriigid juba uurivad laste seksuaalse kuritarvitamisega seotud süütegusid, esitavad

nende eest süüdistusi ja määravad karistusi. Ettepanekuga kehtestatakse vaid mõned

määratlused ja laste seksuaalse kuritarvitamisega seotud eraldiseisvad süüteokoosseisud – see

aitab suurel määral kaasa selle kuriteoliigi tõkestamisele; mõned, kuid mitte kõik liikmesriigid

on need sätted juba vastu võtnud. Suurem osa liikmesriikide regulatiivsest ja

halduskoormusest tuleneks koordineerimiskohustustest, selgete võrdlusaluste

kindlaksmääramisest ja muudatustest andmete kogumises. Kuid liikmesriigid juba koguvad

andmeid laste kuritarvitamise kohta ning ettepaneku eesmärk on tagada olemasolevate

protsesside suurem järjepidevus ja läbipaistvus ning parem aruandlus.

Mõju VKEdele ja konkurentsivõimele ei ole ette näha. Kõik kaalumisel olevad

poliitikavariandid tooksid kaasa kulusid liikmesriikide ametiasutustele, kuid mitte ELi

kodanikele ja ettevõtjatele.

• Põhiõigused

Käesolev algatus on kooskõlas Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga. See aitab tugevdada

konkreetseid põhiõigusi, eelkõige õigust inimväärikusele (artikkel 1), õigust

isikupuutumatusele (artikkel 3), ebainimliku või alandava kohtlemise või karistamise keeldu

(artikkel 4) ning lapse õigusi (artikkel 24).

4. MÕJU EELARVELE

Ettepanek ei mõjuta Euroopa Liidu eelarvet.

5. MUU TEAVE

• Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord

Komisjon kontrollib uuesti sõnastatud direktiivi nõuetekohast ja tulemuslikku ülevõtmist

kõikide osalevate liikmesriikide õigusesse. Komisjon korraldab rakendamisetapi vältel

korrapäraseid kontaktkomitee koosolekuid kõigi liikmesriikidega. Komisjon esitab Euroopa

Parlamendile ja nõukogule korrapäraselt aruande, milles ta hindab uuesti sõnastatud direktiivi

rakendamist, toimimist ja mõju.

ET 10 ET

Selleks et jälgida ja hinnata laste seksuaalse kuritarvitamise ja ärakasutamise levikut, on

tarvis, et liikmesriigid seaksid sisse andmete kogumise mehhanismid või teabekeskused.

Seepärast on direktiivi lisatud artikkel 31, mis paneb liikmesriikidele kohustuse kehtestada

süsteem, mis võimaldab koguda, arendada, teha ja levitada statistikat artiklites 3–9 nimetatud

süütegude kohta. Liikmesriigid viivad iga kolme aasta järel läbi elanikkonnauuringu,

kasutades komisjoni (Eurostati) ühtlustatud metoodikat, et koguda andmeid direktiivis

sätestatud süütegude ohvrite arvu kohta. Selle põhjal peavad nad hindama kõigi käesoleva

direktiiviga hõlmatud süütegude levimust ja suundumusi. Liikmesriigid peavad edastama

andmed komisjonile (Eurostatile). Selleks et tagada haldusandmete võrreldavus kogu ELis,

peavad liikmesriigid koguma haldusandmeid ühiste jaotuste alusel, mis on välja töötatud

koostöös ELi keskusega, ning edastama need andmed igal aastal ELi keskusele. ELi keskus

toetab liikmesriike artiklites 3–9 osutatud süütegusid käsitlevate andmete kogumisel,

sealhulgas kehtestades ühised standardid arvestusühikute, arvestusreeglite, ühiste jaotuste,

aruandevormide ja kuritegude liigitamise kohta. Liikmesriikide kogutud statistika tuleb

edastada ELi keskusele ja komisjonile ning kogutud statistika tuleb teha igal aastal üldsusele

kättesaadavaks. Lisaks peavad liikmesriigid toetama teadusuuringuid käesolevas ettepanekus

sätestatud süütegude eri vormide algpõhjuste, tagajärgede, esinemissageduse, tulemuslike

ennetusmeetmete, ohvrite tulemusliku abistamise ja süüdimõistmismäära kohta.

• Selgitavad dokumendid (direktiivide puhul)

Arvestades, et ettepanek sisaldab võrreldes kehtiva direktiiviga rohkem õiguslikke kohustusi,

on vajalik, et ülevõtmismeetmeid käsitlevale teatisele lisataks selgitavad dokumendid,

sealhulgas liikmesriigi õigusnormide ja direktiivi vaheline vastavustabel. Selle eesmärk on

selgelt välja tuua ülevõtmismeetmed, mille liikmesriigid on kehtivale õigusaktile lisanud.

Käesoleva ettepaneku ülevõtmiseks võetavad meetmed ei piirdu tõenäoliselt ühe õigusaktiga.

Seetõttu on tarvis, et liikmesriigid esitaksid komisjonile selgitava dokumendi käesoleva

direktiivi ülevõtmiseks vastu võetud sätete tekstiga. Samuti tuleks dokumendis näidata, kuidas

on need sätted seotud direktiivi 2011/93/EL ülevõtmiseks juba vastu võetud sätetega ja muude

asjakohaste ELi poliitikavaldkondade sätetega.

Komisjon valmistab ette suuniseid selle kohta, kuidas rakendada ennetustegevuse ja ohvriabi

alaseid kohustusi, ning need tehakse liikmesriikidele õigeaegselt kättesaadavaks. Selleks et

laiemalt toetada ELi liikmesriike ja teisi riike, et nad võtaksid kasutusele tulemuslikud

ennetusmeetmed selliste isikute jaoks, kes usuvad, et nad võivad laste vastu mõne süüteo

toime panna, avaldas Euroopa Komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskus hiljuti abiotsijatele ja

kurjategijatele mõeldud ennetusmeetmeid käsitleva aruande pealkirjaga „Help Seeker and

Perpetrator Prevention Initiatives – Child Sexual Abuse and Exploitation“6. Selle aruande

alusel astutakse samme, et töötada välja laste seksuaalse kuritarvitamise ennetamise algatusi

koondav ELi IT-platvorm, mis toetab ELi liikmesriike ja teisi sidusrühmi kohandatud

ennetuspoliitika väljatöötamisel ja rakendamisel vastavalt iga riigi kultuurilisele ja

ühiskondlikule keskkonnale ja vajadustele.

• Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus

Direktiivis kasutatud terminid on viidud kooskõlla tunnustatud rahvusvaheliste standarditega,

nagu asutustevahelise töörühma poolt 28. jaanuaril 2016 Luxembourgis vastu võetud

6 Help seeker and Perpetrator Prevention Initiatives - Child Sexual Abuse and Exploitation, ISBN 978-

92-76-60601-7, doi:10.2760/600662, JRC131323, 2023

ET 11 ET

terminoloogiasuunised laste kaitseks seksuaalse ärakasutamise ja seksuaalse kuritarvitamise

eest7.

Ettepanekuga soovitakse teha direktiivis järgmised muudatused.

Artikkel 2. Juurdepääs laste seksuaalset kuritarvitamist kujutavale materjalile on sageli

esimene samm füüsilise kuritarvitamise suunas, olenemata sellest, kas materjal kujutab

tegelikku või realistlikku kuritarvitamist ja ärakasutamist8. Liit-, laiendatud ja

virtuaalreaalsuse keskkondade väljatöötamine ning võimalused väärkasutada tehisintellekti

süvavõltsingute, st sellise sünteetiliselt loodud materjali valmistamiseks, kus on loomutruult

kujutatud laste seksuaalset kuritarvitamist, on juba laiendanud termini „kujutis“

tähendusvälja, kuna sellistes materjalides saab kasutada avatari, sealhulgas sensoorset

tagasisidet, nt selliste seadmete abil, mis võimaldavad tajuda puudutust. Artikli 2 punkti 3

alapunkti d muudatuste eesmärk on tagada, et laste seksuaalset kuritarvitamist kujutava

materjali määratlus hõlmab neid tehnoloogilisi arenguid piisavalt tehnoloogianeutraalsel ja

seega tulevikukindlal viisil. Lisaks on olemas käsiraamatud, milles antakse nõu selle kohta,

kuidas leida lapsi, neid peibutada ja kuritarvitada, kuidas hoiduda tuvastamisest, uurimisest ja

kohtu alla sattumisest ning kuidas kõige paremini ebaseaduslikku materjali varjata. Kuna

selliste juhenditega, mida nimetatakse ka „pedofiili käsiraamatuteks“, lõhutakse

potentsiaalsete õigusrikkujate sisemisi barjääre ja pakutakse vajalikku oskusteavet, aitavad

need kaasa õigusrikkujate õhutamisele ja toetavad seksuaalse kuritarvitamise toimepanemist

ning sel põhjusel tuleks need kriminaliseerida. Artikkel 2 sisaldab ka termini „eakaaslased“

määratlust: tegemist on isikute, sealhulgas nii laste kui ka täiskasvanutega, kes sarnanevad

omavahel vanuse ja psühholoogilise ning füüsilise arengu või küpsuse poolest.

Artikkel 3. Artiklis 3 tehtud muudatuste eesmärk on tagada, et käesolevas ettepanekus

sätestatud karistuste tase ja direktiivis (EL) .../... [kavandatud direktiiv, mis käsitleb

naistevastase vägivalla ja perevägivalla tõkestamist] sätestatud karistuste tase oleksid

omavahel vastavuses. Ühe muudatusega soovitakse hõlmata ka teod, millega kaasatakse laps,

kes ei ole jõudnud seksuaalse enesemääramise ikka, teise isikuga seksuaaltegevusse, kui

selleks ei kasutata sundi, jõudu ega ähvardusi.

Artikkel 4. Prostitutsiooni raames lapsega seksuaaltegevuses osalemise eest (artikli 4 lõige 7)

tõstetakse karistuste määra kaheksa aastani, kui tegemist on lapsega, kes ei ole jõudnud

seksuaalse enesemääramise ikka, ja nelja aastani, kui laps on seksuaalse enesemääramise eas.

Karistusmäärade tõstmine on vajalik, et tagada kooskõla uuemate liidu õigusaktidega,

sealhulgas direktiiviga (EL) .../... [kavandatud direktiiv, mis käsitleb naistevastase vägivalla

ja perevägivalla tõkestamist].

Artikkel 5. Avalikes huvides on toetada selliste laste seksuaalse kuritarvitamise vastu

võitlevate organisatsioonide tööd, nagu näiteks INHOPE’i vihjeliinid, kuhu inimesed saavad

teatada laste seksuaalset kuritarvitamist kujutavast materjalist ning mis aitavad kaasa sellise

materjali eemaldamisele ja süüteo uurimisele. Kui need avalikes huvides tegutsevad

organisatsioonid vaatavad läbi ja analüüsivad või töötlevad muul viisil laste seksuaalset

kuritarvitamist kujutavaid pilte või videoid eesmärgiga see materjal eemaldada või seda

uurida, ei tohiks sellist töötlemist kriminaliseerida. Seetõttu on vaja vastavaid süüteokoosseise

7 Terminoloogiasuunised laste kaitseks seksuaalse ärakasutamise ja seksuaalse kuritarvitamise eest, 2016

(inglise keeles) 8 Protect Children, CSAM Users in the Dark Web: Protecting Children Through Prevention, 2021.

ET 12 ET

piirata, selgitades, et sellist töötlemist ei loeta „õigusvastaseks“, kui organisatsioonile on

andnud tegutsemiseks loa selle liikmesriigi pädev asutus, kus organisatsioon on asutatud.

Artikkel 6. Artikli 6 muudatustega tagatakse, et kõik laste internetis ahvatlemise vormid,

sealhulgas ahvatlemine, mille eesmärk on panna toime laste seksuaalse kuritarvitamise ja

ärakasutamisega seotud süütegusid internetikeskkonnas, on kriminaliseeritud kõigis

liikmesriikides.

Artikkel 7. Uue artikli 7 eesmärk on tagada, et kõik liikmesriigid kriminaliseerivad laste

seksuaalse kuritarvitamise reaalajas voogedastuse ning näevad ette selliste süütegude

tulemusliku uurimise ja nende eest süüdistuse esitamise. Seda liiki süütegude hulk on

viimastel aastatel märkimisväärselt suurenenud ja nende uurimist raskendab asjaolu, et

voogedastatav kuritarvitamine on lühiajaline ja sellest ei jää maha tõendeid, mida

uurimisorganid saaksid kasutada.

Artikkel 8. Uue artikliga 8 kriminaliseeritakse võrgutaristu käitamine selleks, et võimaldada

või soodustada laste seksuaalset kuritarvitamist või ärakasutamist, ning artikli eesmärk on

takistada õigusrikkujate või potentsiaalsete õigusrikkujate kogukondade loomist ja laste

seksuaalset kuritarvitamist kujutava materjali levitamist pimeveebis.

Artikkel 10. Artikli 10 muudatuste eesmärk on kõrvaldada direktiivi tekstist ebaselgus,

sealhulgas tagades, et võimalust vastastikusel nõusolekul põhinevat seksuaaltegevust mitte

kriminaliseerida mõistetakse õigesti, st seda kohaldatakse üksnes sellise materjali suhtes,

mille on valmistanud ja mida valdavad lapsed või eakaaslased, mitte seksuaalse

enesemääramise eas laps ja mis tahes vanuses täiskasvanu.

Artikkel 12. Artikli 12 muudatuste eesmärk on vähendada ohtu, et õigusrikkujad võivad saada

töö või vabatahtliku tegevuse kaudu taas juurdepääsu lastele. Nendega nähakse ette, et kui

tööandja värbab isiku selliseks kutsetegevuseks või vabatahtlikuks tegevuseks, mis eeldab

tihedaid kontakte lastega, ja kui laste seksuaalse kuritarvitamise vastu avalikes huvides

võitlev organisatsioon võtab tööle töötajaid, on ta kohustatud tutvuma töötajaks kandideeriva

isiku karistusregistri väljavõttega. Samuti kohustavad need liikmesriike esitama sellise

taotluse korral võimalikult täielikud karistusandmed, kasutades vajaduse korral Euroopa

karistusregistrite infosüsteemi ja muid asjakohaseid teabeallikaid.

Artikkel 14. Seda artiklit, mis reguleerib juriidiliste isikute suhtes kohaldatavaid karistusi,

muudetakse, et viia see vastavusse uuemate ELi õigusaktidega. Selleks täiendatakse loetelu

võimalike karistuste näidetest, kuhu lisatakse selgesõnaline viide võimalusele jätta juriidiline

isik ilma avaliku sektori vahenditest, ning nähakse ette miinimumtrahvide arvutamise

ühtlustatud metoodika. Eelkõige peaksid liikmesriigid võtma vajalikud meetmed tagamaks, et

juriidilistele isikutele, kes saavad kasu sellest, kui teised isikud panevad toime liidu piiravaid

meetmeid rikkuva kuriteo, saab karistuseks määrata trahvi, mille ülemmäär peaks olema

vastavuses rikkumise raskusega. Sätestatakse trahvi ülemmäära miinimumtase, mis peab

olema vähemalt 1 % või 5 % juriidilise isiku ülemaailmsest kogukäibest trahvi määramise

otsusele eelnenud majandusaastal. Juriidilise isiku vastutus ei välista võimalust algatada

kriminaalmenetlus füüsilise isiku suhtes, kes on käesolevas direktiivis sätestatud kuriteo

toimepanija.

Artikkel 15. Muudatustega täiendatakse ja selgitatakse selliste olukordade loetelu, kus

liikmesriikidel on õigus jätta süüdistus esitamata või karistus määramata seksuaalse

kuritarvitamise ja ärakasutamise lapsohvrile kuritegelikus tegevuses sunnitud osalemise eest,

ET 13 ET

mille hulka kuuluvad ka laste seksuaalset kuritarvitamist kujutava materjali levitamine,

pakkumine, tarnimine ja kättesaadavaks tegemine. Vastavat põhjendust on muudetud

selgitamaks, et terminit „sunnitud“ tuleks mõista nii, et see hõlmab ka olukordi, kus laps

tegutseb ahvatlemise tulemusel, ilma et oleks kasutatud jõudu või sundi.

Artikkel 16. Artikli 16 lõike 2 muudatuste eesmärk on tagada, et aegumistähtaeg ei hakkaks

kulgema enne, kui ohver on saanud täisealiseks, ning kehtestada minimaalsed

aegumistähtajad, et ohvritel oleks võimalik tulemuslikult proovida õiglus jalule seada.

Muudatustega nähakse aegumistähtaegade pikkusele ette järgmised miinimumnõuded.

– Selliste süütegude puhul, mille eest määratava karistuse maksimummäär on

käesoleva direktiivi kohaselt vähemalt kolmeaastane vangistus, on aegumistähtaeg

vähemalt 20 aastat. Kuna aegumistähtaeg hakkab kulgema siis, kui ohver saab

täisealiseks, tähendab see, et aegumistähtaeg ei lõpe enne, kui ohver on vähemalt

38aastane.

– Selliste süütegude puhul, mille eest määratava karistuse maksimummäär on

käesoleva direktiivi kohaselt vähemalt viieaastane vangistus, on aegumistähtaeg

vähemalt 25 aastat. Kuna aegumistähtaeg hakkab kulgema siis, kui ohver saab

täisealiseks, tähendab see, et aegumistähtaeg ei lõpe enne, kui ohver on vähemalt

43aastane.

– Selliste süütegude puhul, mille eest määratava karistuse maksimummäär on

käesoleva direktiivi kohaselt vähemalt kaheksa-aastane vangistus, on aegumistähtaeg

vähemalt 30 aastat. Kuna aegumistähtaeg hakkab kulgema siis, kui ohver saab

täisealiseks, tähendab see, et aegumistähtaeg ei lõpe enne, kui ohver on vähemalt

48aastane.

Ettepanekus kavandatud aegumistähtaegade käsitus tugineb järgmistele alustele.

– Uuringud on näidanud, et laste seksuaalse kuritarvitamise ja ärakasutamise ohvrid ei

suuda sageli kuriteost teatada mitukümmend aastat pärast selle asetleidmist. Kuna

ohvrid peavad esmalt üle saama häbist, süütundest ja enesesüüdistamisest, mille

põhjuseks võib muu hulgas olla seksuaalset kuritarvitamist ümbritsev sotsiaalne ja

kultuuriline häbimärgistamine, laste kuritarvitamise salajasus, kuriteo toimepanija

ähvardav või süüdistav käitumine ja/või trauma, tähendab see, et enamik neist ei ole

võimelised aastakümneid kuriteost kellelegi rääkima ega ametiasutustele teatama9.

– Ühest uuemast uuringust selgus, et keskmiselt kulub 17,2–21,4 aastat, enne kui laste

seksuaalse kuritarvitamise ohvrid kellelegi räägivad, mis nendega juhtus. Umbes

60 %–70 % inimestest, keda lapsena seksuaalselt kuritarvitati, ei räägi midagi enne

täiskasvanuks saamist ja 27,8 % vaikivad nendega juhtunu täielikult maha10. Laste

vanuse ja soo põhjal saab teha järeldusi selle kohta, et nad räägivad juhtunust hiljem

9 Vt näiteks: McElvaney et al., „Child sexual abuse disclosures: Does age make a difference?“, Child

Abuse & Neglect, 2020, Vol. 99 (2020), lk 6; Australian Royal Commission into Institutional Responses

to Child Sexual Abuse, Final Report Volume 4 - Identifying and disclosing child sexual abuse, 2017,

lk 77. 10 J.E. Halvorsen, E. Tvedt Solberg & S. Hjelen Stige, ‘‘To say it out loud is to kill your own childhood.’

– An exploration of the first person perspective of barriers to disclosing child sexual abuse, Children

and Youth Services Review Vol. 113 (2020), lk 2.

ET 14 ET

või ei räägi sellest üldse. Nooremad lapsed ja poisid pigem hoiduvad

kuritarvitamisest rääkimisest11.

– Praegu on aegumistähtajad liikmesriigiti väga erinevad. Mõnes riigis on kõigi või

enamiku käesolevas direktiivis sätestatud kuritegude aegumine üldse ära kaotatud.

Teistes riikides on aegumistähtajad väga lühikesed, st kõik käesoleva direktiiviga

hõlmatud kuriteod või enamik neist aeguvad enne ohvri 40aastaseks saamist.

Kolmandas riikide rühmas aeguvad kõik käesoleva direktiiviga hõlmatud kuriteod

või enamik neist pärast seda, kui ohver on saanud 40aastaseks.

– Need erinevused liikmesriikide vahel on viinud selleni, et ohvrite juurdepääs

õiguskaitsele, mis puudutab kurjategijate kohtu alla andmise ja hüvitise saamise

võimalusi, ei ole ELis võrdne. Lisaks võivad õigusrikkujad sellist süsteemi ära

kasutada, põgeneda süüdistuse eest ja kolida kuhugi, kus aegumistähtaeg on lühem ja

kuritegu aegub kiiremini. Selline olukord loob võimaluse, et võimalikud

õigusrikkujad pääsevad vastutusele võtmisest ja kujutavad endast jätkuvalt

aastakümnete jooksul lastele ohtu.

– Eeltoodut silmas pidades näib selge, et laste seksuaalse kuritarvitamise ja

ärakasutamisega seotud kuritegusid saab tulemuslikult uurida ja nende toimepanijaid

kohtu ette viia ning asjakohast ohvriabi ja tuge pakkuda üksnes juhul, kui

aegumistähtajad on piisavalt pikad, et ohvrid saaksid kuni piisavalt küpse vanuseni

kuriteost teada anda ning neilt ei võetaks võimalust näha, et seda hakatakse uurima.

Artikli 16 lõigete 3–5 muudatuste eesmärk on lahendada eelkõige kriminaaluurimistes

võrgutehnoloogia kasutamisega seotud probleeme, mis on esile kerkinud direktiivi hindamise

ja sidusrühmadega konsulteerimise käigus. Muudetud sätete kohaselt peavad liikmesriigid

tagama, et isikutel, üksustel või teenistustel, kes uurivad artiklites 3–9 osutatud kuritegusid ja

esitavad nende eest süüdistusi, on piisavalt töötajaid, teadmisi ja tõhusaid uurimisvahendeid,

sealhulgas võimalus korraldada varjatud uurimisi pimeveebis.

Artikkel 17. Laste seksuaalsest kuritarvitamisest teatamata jätmine on endiselt suur probleem,

mis kahjustab pingutusi laste seksuaalse kuritarvitamise peatamiseks ja ärahoidmiseks, muu

hulgas seetõttu, et haridus- ja tervishoiutöötajad ning teised lastega tihedalt kokkupuutuvad

spetsialistid ei pruugi söandada väita, et keegi – võimalik, et nende kolleeg või sarnase

taustaga isik – on lapsi seksuaalselt kuritarvitanud. Artikli 17 lõiget 3 muudetakse, et

kehtestada teatamiskohustus tagamaks õiguskindluse sellistele spetsialistidele, samas kui

artikli 17 lõikega 4 nähakse ette, et teatamiskohustus ei kehti nendele tervishoiutöötajatele,

kes töötavad õigusrikkujatega või isikutega, kes usuvad, et nad võivad laste vastu mõne

süüteo toime panna.

Artikkel 18. See artikkel tugineb direktiivi (EL) 2012/29/EL (millega kehtestatakse

kuriteoohvrite õiguste ning neile pakutava toe ja kaitse miinimumnõuded (kuriteoohvrite

õiguste direktiiv)) [mida on muudetud kavandatava direktiiviga, millega muudetakse

direktiivi 2012/29/EL, millega kehtestatakse kuriteoohvrite õiguste ning neile pakutava toe ja

kaitse miinimumnõuded] artiklites 5 ja 5a sätestatud kuriteoohvrite õigustele ja sellega

nõutakse, et kuritegudest teatamiseks peavad olemas olema hõlpsasti juurdepääsetavad ja

lastesõbralikud kanalid.

11 R. Alaggia, D. Collin-Vézin & R. Lateef, „Facilitators and Barriers to Child Sexual Abuse (CSA)

Disclosures: A Research Update (2000--2016)“, Trauma, Violence & Abuse 2019, Vol. 2 (2020),

lk 276.

ET 15 ET

Artikkel 21. Selle artikliga laiendatakse ohvritele pakutava abi ja toe kättesaadavust kooskõlas

kuriteoohvrite õiguste direktiiviga [mida on muudetud kavandatava direktiiviga, millega

muudetakse direktiivi 2012/29/EL, millega kehtestatakse kuriteoohvrite õiguste ning neile

pakutava toe ja kaitse miinimumnõuded], et tagada lastele vajalik ja eakohane hooldus.

Selleks et aidata kaasa heade tavade väljatöötamisele ja kasutuselevõtmisele liikmesriikides,

toetab ELi keskus, kui see on loodud, liikmesriikide pingutusi, kogudes teavet olemasolevate

meetmete ja programmide kohta ning tehes selle teabe laialdaselt kättesaadavaks.

Artikkel 22. Seda artiklit muudetakse tagamaks, et lapsohvri arstlik läbivaatus

kriminaalmenetluses, mis võib last uuesti traumeerida, piirdub rangelt vajalikuga ja selle

viivad läbi asjakohaselt koolitatud spetsialistid.

Artikkel 23. Direktiivi lisatud uue artikliga kindlustatakse laste seksuaalse kuritarvitamise

ohvrite ja üleelanute positsiooni, tugevdades nende õigust nõuda hüvitist seksuaalse

kuritarvitamise ja ärakasutamise tagajärjel kantud kahju eest, sealhulgas kahju eest, mida on

tekitanud kuritarvitamist kujutava materjali levitamine internetis. Artikliga karmistatakse ELi

miinimumnõudeid nii hüvitise taotlemise tähtaja kui ka hüvitise summa kindlaksmääramisel

arvesse võetavate asjaolude osas. Seoses kuriteoohvrite õiguste direktiivis sätestatud ELi

miinimumnõuetega laiendatakse ka nende isikute ja üksuste hulka, keda tuleb pidada

vastutavaks hüvitise andmise eest, kusjuures nende hulka kuuluvad juriidilised isikud ja

vajaduse korral kuriteoohvrite jaoks loodud riiklikud hüvitusskeemid.

Artikkel 24. Uues artiklis käsitletakse probleeme, mille põhjuseks on laste seksuaalse

kuritarvitamise ja ärakasutamise ennetamiseks ja tõkestamiseks liikmesriikides tehtavate

jõupingutuste vähene koordineeritus. Liikmesriikidele pannakse kohustus seada sisse oma

riiklik asutus, mis vastutab sellise koordineerimise ja andmete kogumise eest.

Artikkel 25. Uue artikliga kohustatakse liikmesriike kehtestama vajalikud mehhanismid, et

tagada kõigi asjaomaste asutuste ja sidusrühmade koostöö ja koordineerimine riiklikul

tasandil, et töötada välja meetmed laste seksuaalse kuritarvitamise tõkestamiseks internetis ja

väljaspool internetti ning neid meetmeid rakendada.

Artikkel 26. Artikli pealkirja ja sellele lisatud põhjendusi on ajakohastatud, et võtta varem

kasutatud termini „lastega seotud seksiturism“ asemel kasutusele termin, mida on soovitatud

terminoloogiasuunistes laste kaitseks seksuaalse ärakasutamise ja kuritarvitamise eest12.

Artikkel 27. Lõikes 1 tehtud muudatustega selgitatakse, et ennetusprogrammid isikutele, kes

usuvad, et nad võivad toime panna mõne lastevastase süüteo, peaksid olema mõeldud

spetsiaalselt sellele isikute rühmale ning et liikmesriigid peaksid võimaldama isikutel nendes

osaleda. Uue lõike 2 eesmärk on tagada kõnealuste programmide kättesaadavus eeskätt

kooskõlas riiklike tervishoiustandarditega.

Artikkel 28. Artiklit muudetakse, eesmärgiga täpsustada, mis liiki ennetusprogramme võiks

kaaluda vähendamaks tõenäosust, et lapsed satuvad kuritarvitamise ohvriks (lõige 1) ja et

isikud panevad toime kuritegusid (lõige 2). Vastavatesse põhjendustesse on lisatud

täiendavaid näiteid. Liikmesriike kohustatakse edendama korrapärast koolitust mitte ainult

tegevteenistuses politseinikele, kes võivad kokku puutuda seksuaalse kuritarvitamise või

12 „Terminoloogiasuunised laste kaitseks seksuaalse ärakasutamise ja kuritarvitamise eest“ (inglise

keeles), vastu võetud asutustevahelise töörühma poolt Luxembourgis, 28. jaanuar 2016.

ET 16 ET

ärakasutamise lapsohvritega, vaid ka kohtunikele ja muudele asjaomastele spetsialistidele, et

tagada lapsesõbralik õigusemõistmine. Liikmesriigid peavad tegelema nii internetis kui ka

väljaspool internetti toimuva laste seksuaalse kuritarvitamise ennetamisega ning võtma vastu

spetsiaalsed ennetusprogrammid, mis on mõeldud lastele kogukondlikes keskkondades, võttes

arvesse nende erilist haavatavust. Muudatustega nähakse tulevasele ELi keskusele sellega

seoses ette oluline roll koordineerimiskeskuse ja teadmuskojana.

Artikkel 31. Uue artikliga kohustatakse liikmesriike korrapäraselt koguma statistilisi andmeid

direktiivis sätestatud süütegude kohta, järgides koostöös ELi keskusega välja töötatud ühist

metoodikat, jagama andmeid ELi keskuse ja komisjoniga ning tegema need avalikult

kättesaadavaks. ELi keskus peaks omakorda saadud statistika koondama ja selle üldsusele

kättesaadavaks tegema.

Artikkel 32. Varasem aruandlust käsitlev artikkel asendatakse uuega ja sätestatakse, et

komisjon peab iga viie aasta järel esitama Euroopa Parlamendile ja Euroopa Liidu Nõukogule

aruande direktiivi kohaldamise kohta.

Artikkel 33. Selle artikli muudatustega täpsustatakse, millised sätted peavad liikmesriigid üle

võtma, st need sätted, mida on võrreldes direktiiviga 2011/93/EL muudetud.

Artikkel 34. Uue artikliga tunnistatakse direktiiv 2011/93/EL kehtetuks ja selgitatakse

kavandatava direktiivi ülevõtmise kohustusi võrreldes direktiiviga 2011/93/EL.

Artikkel 35. Uues artiklis sätestatakse direktiivi jõustumiskuupäev. Samuti sätestatakse selles

kuupäev, millal hakatakse kohaldama suuremat osa direktiivist, ja ELi keskust käsitlevate

sätete kohaldamise alguskuupäev, mis sõltub ELi keskuse asutamise kuupäevast. Seda

arutatakse praegu institutsioonidevahelistel läbirääkimistel, mis puudutavad kavandatavat

määrust, millega kehtestatakse eeskirjad laste seksuaalse väärkohtlemise ennetamiseks ja

tõkestamiseks.

Artikkel 36. Muudatus selles artiklis piirdub sellega, et jäetakse lahtiseks direktiivi

vastuvõtmise koht ja kuupäev, mis täpsustatakse hiljem.

 uus

2024/0035 (COD)

 2011/93/EL

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV,

mis käsitleb laste seksuaalse kuritarvitamise ja ärakasutamise ning laste seksuaalset

kuritarvitamist kujutava materjali vastast võitlust ja mis asendab nõukogu raamotsuse

2004/68/JSK (uuesti sõnastatud)

ET 17 ET

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 82 lõiget 2 ja artikli 83

lõiget 1,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust,

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

 uus

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2011/93/EL13 tuleks teha mitmeid

muudatusi. Selguse huvides tuleks kõnealune direktiiv uuesti sõnastada.

 2011/93/EL põhjendus 1

(kohandatud)

(2) Laste seksuaalse kuritarvitamine ja ärakasutamine, sealhulgas lasteporno  laste

seksuaalset kuritarvitamist kujutav materjal , rikub raskelt laste põhiõigusi, milleks

on eelkõige lapse õigus heaoluks vajalikule kaitsele ja hoolitsusele, nagu see on

sätestatud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni 1989. aasta lapse õiguste

konventsioonis ja Euroopa Liidu põhiõiguste hartas14.

 2011/93/EL põhjendus 2

(kohandatud)

 uus

(3) Kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artikli 6 lõikega 1 tunnustab liit õigusi, vabadusi ja

põhimõtteid, mis on sätestatud Euroopa Liidu põhiõiguste hartas, mille artikli 24 lõige

2 sätestab, et kõikides lastega seotud toimingutes, mida teevad avalik-õiguslikud

asutused või eraõiguslikud institutsioonid, tuleb esikohale seada lapse huvid. Peale

selle on Stockholmi programmis „Avatud ja turvaline Euroopa kodanike teenistuses ja

nende kaitsel“  ELi strateegias, mis käsitleb tulemuslikumat võitlust laste seksuaalse

väärkohtlemise vastu15 , selge prioriteedina määratletud  tõhusam võitlemine 

laste seksuaalse kuritarvitamise ja ärakasutamise ning lasteporno  laste seksuaalset

13 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 2011. aasta direktiiv 2011/93/EL, mis käsitleb laste

seksuaalse kuritarvitamise ja ärakasutamise ning lasteporno vastast võitlust ja mis asendab nõukogu

raamotsuse 2004/68/JSK (ELT L 335, 17.12.2011, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2011/93/oj1,

ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2011/93/oj). 14 EÜT C 364, 18.12.2000, lk 1. 15 COM(2020) 607, 24. juuli 2020.

ET 18 ET

kuritarvitamist kujutava materjali  vastu,võitlemine  muu hulgas meetmetega,

mille eesmärk on tagada kehtivate liidu õigusaktide tulemuslikkus, neid vajaduse

korral ajakohastades. Seda toetab ka ELi lapse õiguste strateegia, mille eesmärk on

võidelda lastevastase vägivalla vastu ja tagada lapsesõbralik õigusemõistmine. 

 2011/93/EL põhjendus 3

(kohandatud)

(4) Lasteporno, mis hõlmab laste seksuaalset kuritarvitamist kujutavaid visuaalseid

materjale,  Laste seksuaalset kuritarvitamist kujutav materjal  ning muud laste

seksuaalse kuritarvitamise ja ärakasutamise eriti rasked vormid laienevad ja levivad

uute tehnoloogiate ja interneti kasutamise teel.

 2011/93/EL põhjendus 4

(kohandatud)

 uus

(5) Nõukogu 22. detsembri 2003. aasta raamotsusega 2004/68/JSK (laste seksuaalse

ekspluateerimise ja lapsporno vastu võitlemise kohta) (5) on ühtlustatud liikmesriikide

õigusakte, et kriminaliseerida laste seksuaalse kuritarvitamise ja ärakasutamise kõige

raskemad vormid, laiendada riiklikku jurisdiktsiooni ning näha ette ohvritele pakutav

minimaalne abi. Nõukogu 15. märtsi 2001. aasta raamotsuses 2001/220/JSK (ohvrite

seisundi kohta kriminaalmenetluses) (6) on sätestatud ohvrite õigused

kriminaalmenetluses, sealhulgas õigus kaitsele ja hüvitisele.  Euroopa Parlamendi ja

nõukogu direktiiviga 2012/29/EL16 on ette nähtud ohvrite õigused kõigile

kuriteoohvritele, sealhulgas seksuaalse kuritarvitamise lapsohvritele. Nende õiguste

hulka kuuluvad õigus saada teavet, õigust saada tuge ja kaitset vastavalt ohvri

individuaalsetele vajadustele, teatavad menetlusõigused ning õigus otsusele

kurjategijalt hüvitise saamise kohta. Kuriteoohvrite õiguste direktiivi läbivaatamise

ettepanekuga tugevdatakse veelgi kuriteoohvrite õigusi ELis, sealhulgas lapsohvrite

õigust saada tuge ja kaitset17. Käesolev direktiiv tugineb kuriteoohvrite õiguste

direktiivile ja on kohaldatav lisaks sellele.  Lisaks hõlbustatakse nõukogu 30.

novembri 2009. aasta raamotsuse 2009/948/JSK (kohtualluvuskonflikti vältimise ja

lahendamise kohta kriminaalmenetluses)18 rakendamisega laste seksuaalse

kuritarvitamise ja ärakasutamise ning lasteporno  laste seksuaalset kuritarvitamist

kujutava materjali  eest süüdistuse esitamise kooskõlastamist. Kui süüdistuse

esitamine sellises asjas kuulub rohkem kui ühe liikmesriigi kohtualluvusse, peaksid

asjaomased liikmesriigid tegema koostööd, et määrata kindlaks, millises liikmesriigis

on parimad eeldused süüdistuse esitamiseks. Kui asjaomaste liikmesriikide pädevad

16 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta direktiiv 2012/29/EL, millega kehtestatakse

kuriteoohvrite õiguste ning neile pakutava toe ja kaitse miinimumnõuded (ELT L 315, 14.11.2012,

lk 57). 17 COM(2023) 424 final, 12. juuli 2023. 18 Nõukogu 30. novembri 2009. aasta raamotsus 2009/948/JSK kohtualluvuskonfliktide vältimise ja

lahendamise kohta kriminaalmenetluses (ELT L 328, 15.12.2009, lk 42,

ELI: http://data.europa.eu/eli/dec_framw/2009/948/oj).

ET 19 ET

asutused otsustavad koostöö või nõukogu raamotsuse 2009/948/JSK19 kohaselt peetud

otsekonsultatsioonide tulemusel koondada kriminaalmenetluse ühte liikmesriiki

kriminaalmenetluse üleandmise kaudu, tuleks menetluse üleandmise suhtes kohaldada

määrust (EL) …/… [kavandatav määrus kriminaalmenetluste üleandmise kohta]20.

 2011/93/EL põhjendus 5

(6) ÜRO lapse õiguste konventsiooni artikli 34 kohaselt kohustuvad osalisriigid kaitsma

last kõikide seksuaalse kuritarvitamise ja ärakasutamise vormide eest. ÜRO lapse

õiguste konventsiooni 2000. aasta laste müüki, lasteprostitutsiooni ja -pornograafiat

käsitlev fakultatiivprotokoll ning eelkõige Euroopa Nõukogu 2007. aasta konventsioon

laste kaitse kohta seksuaalse ärakasutamise ja kuritarvitamise eest on olulised

meetmed, millega tõhustada rahvusvahelist koostööd kõnealuses valdkonnas.

 2011/93/EL põhjendus 6

(kohandatud)

 uus

(7) Rasked kuriteod, nagu laste seksuaalne ärakasutamine ja lasteporno  laste

seksuaalset kuritarvitamist kujutav materjal , nõuavad terviklikku lähenemisviisi,

mis hõlmab teo toimepanijate suhtes kriminaalmenetluse läbiviimist, lapsohvrite

kaitset ja kõnealuste kuritegude tõkestamist  , sealhulgas sellisel kujul, milliseks

need kuriteod on viimasel ajal muutunud ja milliseks muutumist on võimalik ette

näha, arvestades et nende toimepanemiseks kasutatakse üha enam võrgutehnoloogiaid.

Selleks tuleb praegust õigusraamistikku ajakohastada, et tagada selle jätkuv

tulemuslikkus.  Nimetatud süütegude vastase võitlusega seotud meetmete

rakendamisel tuleb esikohale seada lapse huvid, nagu see on sätestatud Euroopa Liidu

põhiõiguste hartas ja ÜRO lapse õiguste konventsioonis. Raamotsus 2004/68/JSK

tuleks asendada uue õigusaktiga, mis pakuks tervikliku õigusliku raamistiku selle

eesmärgi saavutamiseks.

 2011/93/EL põhjendus 7

(kohandatud)

(8) Käesolev direktiiv peaks tervikuna täiendama Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5.

aprilli 2011. aasta direktiivi 2011/36/EL (milles käsitletakse inimkaubanduse

tõkestamist ja sellevastast võitlust ning inimkaubanduse ohvrite kaitset ja millega

asendatakse nõukogu raamotsus 2002/629/JSK),21 kuna mõned inimkaubanduse

ohvrid on olnud ka seksuaalse kuritarvitamise või ärakasutamise lapsohvrid.

19 Nõukogu 30. novembri 2009. aasta raamotsus 2009/948/JSK kohtualluvuskonfliktide vältimise ja

lahendamise kohta kriminaalmenetluses (ELT L 328, 15.12.2009, lk 42,

ELI: http://data.europa.eu/eli/dec_framw/2009/948/oj). 20 COM(2023) 185 final. 21 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. aprilli 2011. aasta direktiiv 2011/36/EL, milles käsitletakse

inimkaubanduse tõkestamist ja sellevastast võitlust ning inimkaubanduse ohvrite kaitset ja millega

ET 20 ET

 2011/93/EL põhjendus 8

(kohandatud)

(9) Seoses pornograafilise  laste seksuaalset kuritarvitamist sisaldava  etteastega

seotud tegude kriminaliseerimisega viidatakse käesolevas direktiivis tegudele, mis

kujutavad endast publikule suunatud organiseeritud elavat esitust, mistõttu kõnealune

määratlus ei hõlma individuaalset suhtlemist nõusolevate eakaaslaste, seksuaalse

enesemääramise ikka jõudnud laste ja nende partnerite vahel.

 2011/93/EL põhjendus 9

(kohandatud)

 uus

(10) Lasteporno  Laste seksuaalset kuritarvitamist kujutav materjal  hõlmab sageli

visuaalseid materjale, milles kujutatakse laste seksuaalset kuritarvitamist täiskasvanute

poolt. See võib samuti hõlmata kujutisi lastest, kes on kaasatud ühemõtteliselt

seksuaalsesse tegevusse, või nende suguelunditest, kui selliseid visuaalseid materjale

toodetakse või kasutatakse eelkõige seksuaalsel eesmärgil ning kasutatakse ära lapse

teadmisel või teadmata. Lisaks hõlmab lasteporno  laste seksuaalset kuritarvitamist

kujutava materjali  mõiste samuti realistlikke kujutisi lapsest, kes on kaasatud või

on kujutatud kaasatuna ühemõtteliselt seksuaalsesse tegevusse eelkõige seksuaalsel

eesmärgil  , ja nn pedofiili käsiraamatuid .

 uus

(11) Uuringud on näidanud, et laste seksuaalset kuritarvitamist kujutava materjali leviku

piiramine ei ole oluline mitte ainult selleks, et vältida kuritarvitamist kujutavate piltide

ja videote levitamisega seotud taasohvristamist, vaid see on ka õigusrikkujatega seotud

oluline ennetusvorm, sest juurdepääs laste seksuaalset kuritarvitamist kujutavale

materjalile on sageli esimene samm füüsilise kuritarvitamise suunas, olenemata sellest,

kas materjal kujutab tegelikku või lihtsalt realistlikku kuritarvitamist ja ärakasutamist.

Jätkub selliste tehisintellekti rakenduste arendamine, mis suudavad luua realistlikke

kujutisi, mida ei ole võimalik eristada tegelikest kujutistest, ning laste seksuaalset

kuritarvitamist kujutavate nn süvavõltsingute (piltide ja videote) arv kasvab

lähiaastatel eeldatavasti hüppeliselt. Lisaks ei ole kehtiva määratlusega täielikult

hõlmatud selliste liit-, laiendatud ja virtuaalreaalsuse keskkondade väljatöötamine, kus

kasutatakse avatari, sealhulgas sensoorset tagasisidet, nt selliste seadmete abil, mis

võimaldavad tajuda puudutust. Sõnaselge viite lisamine „reproduktsioonidele ja

esitustele“ peaks tagama, et laste seksuaalset kuritarvitamist kujutava materjali

määratlus hõlmab neid ja tulevasi tehnoloogilisi lahendusi piisavalt

tehnoloogianeutraalsel ja seega tulevikukindlal viisil.

asendatakse nõukogu raamotsus 2002/629/JSK (ELT L 101, 15.4.2011, lk 1, ELI:

http://data.europa.eu/eli/dir/2011/36/oj)

ET 21 ET

(12) Laste seksuaalse kuritarvitamisega seotud süütegude ennetamiseks peaks laste

seksuaalset kuritarvitamist kujutava materjali määratlus hõlmama nn pedofiili

käsiraamatuid. Pedofiili käsiraamatutes antakse nõu selle kohta, kuidas leida lapsi,

neid peibutada ja kuritarvitada ning kuidas hoiduda tuvastamisest ja kohtu alla

sattumisest. Kuna selliste käsiraamatutega lõhutakse barjääri, mis ei lase õigusrikkujal

tegutsema hakata, ja pakutakse vajalikku oskusteavet, aitavad need õigusrikkujaid

tegudele õhutada ja toetavad seksuaalse kuritarvitamise toimepanemist. Pedofiili

käsiraamatute levik veebis on juba sundinud mõningaid liikmesriike muutma oma

kriminaalõigust ning kriminaliseerima sõnaselgelt selliste käsiraamatute omamise ja

levitamise. Vähese ühtlustamise tagajärjel on kaitse tase ELis ebaühtlane.

 2011/93/EL põhjendus 10

(13) Puue ei kujuta iseenesest automaatselt võimetust anda nõusolekut seksuaalsuhteks.

Sellise puude ärakasutamine lapsega seksuaaltegevuses osalemise eesmärgil tuleks

siiski kriminaliseerida.

 2011/93/EL põhjendus 11

(kohandatud)

(14) Materiaalõiguslike kriminaalõiguse normide vastuvõtmisel peaks liit tagama

asjaomaste õigusaktide ühtsuse, eelkõige karistuste määra osas. Võttes arvesse

Lissaboni lepingut, tuleks meeles pidada nõukogu 24.-25. aprilli 2002. aasta järeldusi

karistuste ühtlustamisel kohaldatavate põhimõtete kohta, milles on märgitud karistuste

neli määra. Kuna käesolev direktiiv sisaldab erakordselt palju eri süütegusid, on

erinevate raskusastmete kajastamiseks vaja, et karistuste määrad oleksid

diferentseeritud täpsemalt, kui liidu õigusaktides peaks tavaliselt olema sätestatud.

 2011/93/EL põhjendus 12

(kohandatud)

 uus

(15) Laste seksuaalse kuritarvitamise ja ärakasutamise raskete vormide suhtes tuleks

kohaldada tõhusaid, proportsionaalseid ja hoiatavaid karistusi. Kõnealused rasked

vormid hõlmavad eelkõige laste seksuaalse kuritarvitamise ja ärakasutamise erinevaid

vorme, mida soodustab info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutamine, näiteks

internetis laste ahvatlemine seksuaalsuhte eesmärgil suhtlusvõrkude ja jututubade abil.

Samuti tuleks lasteporno  laste seksuaalset kuritarvitamist kujutava materjali 

mõiste selgemalt määratleda ja ühtlustada see määratlus rahvusvahelistes õigusaktides

kasutatavaga.  Üldisemalt tuleks käesolevas direktiivis kasutatud terminid viia

kooskõlla tunnustatud rahvusvaheliste standarditega, nagu asutustevahelise töörühma

poolt 28. jaanuaril 2016 Luxembourgis vastu võetud terminoloogiasuunised laste

kaitseks seksuaalse ärakasutamise ja seksuaalse kuritarvitamise eest. 

ET 22 ET

 2011/93/EL põhjendus 13

(16) Käesolevas direktiivis osutatud süütegude eest ettenähtud vangistuse

maksimummäärasid tuleks kohaldada vähemalt selliste süütegude kõige raskemate

vormide puhul.

 2011/93/EL põhjendus 14

(kohandatud)

(17) Selleks et saavutada laste seksuaalse kuritarvitamise ja ärakasutamise ning

lastepornoga  laste seksuaalset kuritarvitamist kujutava materjaliga  seotud

süütegude puhul käesolevas direktiivis ette nähtud vangistuse maksimummäär, võivad

liikmesriigid, arvestades oma siseriiklikku õigust, kõnealuste süütegude eest

siseriiklikes õigusaktides ette nähtud vangistuse määrasid liita.

 2011/93/EL põhjendus 15

(kohandatud)

 uus

(18) Käesoleva direktiiviga kohustatakse  tuleks kohustada  liikmesriike nägema

siseriiklikes õigusaktides ette sellised kriminaalkaristused, mis on seotud laste

seksuaalse kuritarvitamise, seksuaalse ärakasutamise ja lasteporno  laste

seksuaalset kuritarvitamist kujutava materjali  vastast võitlust käsitlevate liidu

õiguse sätetega. Käesolev direktiiv ei kehtesta  tohiks kehtestada  kohustusi seoses

selliste karistuste ega  või  muude olemasolevate õiguskaitsesüsteemide

rakendamisega üksikjuhtumite puhul.

 2011/93/EL põhjendus 16

(19) Eelkõige nendel juhtudel, kui käesolevas direktiivis osutatud süütegusid pannakse

toime rahalise kasu saamise eesmärgil, kutsutakse liikmesriike üles kaaluma, kas

lisaks vangistusele tuleks ette näha rahatrahvid.

 2011/93/EL põhjendus 17

(kohandatud)

 uus

(20) Lasteporno  Laste seksuaalset kuritarvitamist kujutava   materjali 

kontekstis võimaldab termin „õigusvastane“ pakkuda liikmesriikidel kaitset sellise

„pornograafilise materjaliga“ seotud tegevuse suhtes,  mis võib endast kujutada laste

seksuaalset kuritarvitamist kujutavat materjali, kuid  millel on näiteks meditsiini-

või teadusalane või samalaadne eesmärk. Samuti võimaldab see riigi õiguspädevuse

raames toimuvat tegevust, näiteks juhul, kui lastepornot  laste seksuaalset

kuritarvitamist kujutavat materjali  valdavad õiguspäraselt ametiasutused selleks, et

ET 23 ET

viia läbi kriminaalmenetlust või ära hoida, avastada või uurida kuritegusid , ning

selliste organisatsioonide tegevust, mis võitlevad avalikes huvides laste seksuaalse

kuritarvitamise vastu, kui organisatsiooni on volitanud selle liikmesriigi pädevad

asutused, kus organisatsioon on asutatud. Kõnealuse tegevuse hulka kuulub eeskätt

veebikasutajatelt ja teistelt laste seksuaalse kuritarvitamise vastu avalikes huvides

võitlevatelt organisatsioonidelt teadete vastuvõtmine sellise materjali kohta, mille

suhtes on kahtlus, et see on laste seksuaalset kuritarvitamist kujutav materjal, nende

teadete analüüsimine ja koostamine, sealhulgas teadetes osutatud materjali majutamise

asukoha kindlaksmääramine, samuti otsingute tegemine laste seksuaalset

kuritarvitamist kujutava materjali levitamise tuvastamiseks.  Lisaks ei välista see

 termin „õigusvastane“  õiguskaitset ega samalaadseid asjakohaseid

põhimõtteid, mis vabastavad isiku vastutusest teatavatel tingimustel, näiteks juhul, kui

on olemas telefoni või interneti teel toimivad vihjeliinid nendest juhtumitest

teatamiseks .

 2011/93/EL põhjendus 18

(kohandatud)

(21) Kriminaliseerida tuleks lastepornole  laste seksuaalset kuritarvitamist kujutavale

materjalile  juurdepääsu teadlik taotlemine info- ja kommunikatsioonitehnoloogia

abil. Vastutusele võtmiseks peaks isik nii sisenema tahtlikult lastepornot  laste

seksuaalset kuritarvitamist kujutava materjaliga  sisaldavale

veebisaidile  veebiaadressile  kui ka teadma, et seal selliseid visuaalseid

materjale  sellist materjali  leidub. Karistusi ei tohiks kohaldada isikute suhtes,

kes juhuslikult satuvad lastepornot  laste seksuaalset kuritarvitamist kujutavat

materjali  sisaldavatele veebisaitidele  veebiaadressidele . Süüteo tahtlikkust

võib järeldada eelkõige asjaolust, et see on korduv, või et süüteod pandi toime tasulise

teenuse kaudu.

 2011/93/EL põhjendus 19

 uus

(22) Lapse ahvatlemine seksuaalsel eesmärgil on interneti kontekstis iseärane oht, sest

Internet pakub kasutajatele ennenägematut anonüümsust, sest neil on võimalus varjata

oma tegelikku isikut ja tundemärke, näiteks vanust.  Viimase kümne aasta jooksul

on info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutamine andnud süütegude

toimepanijatele võimaluse saada lastega kontakti üha lihtsamalt, kusjuures suhtlus

algab sageli sellega, et süüteo toimepanija ahvatleb lapse kompromiteerivasse

olukorda, näiteks teeseldes, et on lapse eakaaslane, või pettes või meelitades last muul

viisil. Kuna võimalused lastele juurde pääseda on suurenenud, on hakanud kiiresti

levima sellised nähtused nagu seksuaalne väljapressimine (st ähvardatakse jagada

ohvrit kujutavat intiimset materjali, et saada raha, laste seksuaalset kuritarvitamist

kujutavat materjali või muud kasu), mis mõjutab nii seksuaalse enesemääramise east

nooremaid lapsi kui ka sellesse ikka jõudnud lapsi. Viimastel aastatel on esile

kerkinud palju organiseeritud kuritegelikke rühmitusi, kes tegelevad seksuaalse

väljapressimisega ja on eeskätt sihikule võtnud teismelised poisid, mis on toonud

kaasa mitu juhtumit, kus need lapsed on endalt elu võtnud. Seepärast on äärmisel

oluline, et kõik need nähtused oleksid liikmesriikide õiguses asjakohaselt

ET 24 ET

reguleeritud.  Samal ajal tunnistavad liikmesriigid, kui oluline on võidelda lapse

seksuaalsel eesmärgil ahvatlemisega ka väljaspool internetti, eelkõige siis, kui see ei

toimu info- ja kommunikatsioonitehnoloogia abil. Liikmesriike ergutatakse

kriminaliseerima sellist tegevust, kus lapse ahvatlemine süüteo toimepanijaga

kohtumiseks seksuaalsel eesmärgil toimub lapse juuresolekul või läheduses, nagu

spetsiaalne ettevalmistus süüteoks, katse käesolevas direktiivis osutatud süütegusid

toime panna, või kui selline tegevus on seksuaalse kuritarvitamise erivorm. Sõltumata

sellest, milline õiguslik lahendus valitakse alaealiste off-line-ahvatlemise

kriminaliseerimiseks, peaksid liikmesriigid tagama, et nad viivad selliste süütegude

toimepanijate suhtes läbi kriminaalmenetluse.

 uus

(23) Võttes arvesse tehnoloogia arengut viimasel ajal ning eelkõige liit-, laiendatud ja

virtuaalreaalsuse keskkondade väljatöötamist, ei tohiks laste ahvatlemise

kriminaliseerimisel piirduda suuliste vestluste, tekstivestluste ja e-kirja teel peetavate

vestlustega, vaid hõlmata tuleks ka kontaktid ja suhtlus liit-, laiendatud või

virtuaalreaalsuse keskkonnas, samuti laste ulatuslik ahvatlemine selleks treenitud

juturobotite abil, kuna tehisintellekti rakenduste prognoositavat arengut silmas pidades

eeldatakse selle nähtuse laiemat levikut. Seetõttu tuleks väljendit „info- ja

kommunikatsioonitehnoloogia abil“ mõista piisavalt laialt, et hõlmata kõik need

suundumused tehnoloogia arengus.

 2011/93/EL põhjendus 20

(kohandatud)

 uus

(24) Käesoleva direktiiviga ei reguleerita liikmesriikide poliitikat vastastikusel nõusolekul

põhineva seksuaaltegevuse suhtes, mis võib hõlmata lapsi ja mida võib käsitada

inimese arengu juurde kuuluva seksuaalsuse avastamisena, võttes arvesse erinevaid

kultuurilisi ja õigustavasid ning laste ja teismeliste suhete loomise ja säilitamise uusi

vorme, milleks muu hulgas kasutatakse info- ja kommunikatsioonitehnoloogiat.

Nimetatud küsimused ei kuulu käesoleva direktiivi kohaldamisalasse. Liikmesriigid,

kes kasutavad käesolevas direktiivis osutatud võimalusi, teevad seda oma pädevuse

raames.  Täpsemalt peaks liikmesriikidel olema võimalik vabastada

kriminaliseerimisest vastastikusel nõusolekul põhinev seksuaaltegevus, milles

osalevad üksnes seksuaalse enesemääramise ikka jõudnud lapsed, samuti eakaaslaste

vastastikusel nõusolekul põhinev seksuaaltegevus. Kõnealuse artikli muudatuste

eesmärk on täpsustada erandi kohaldamisala, pidades silmas asjaolu, et mõned

liikmesriigid näivad olevat tõlgendanud selle algset sõnastust liiga laialt (nt vabastades

kriminaliseerimisest vastastikusel nõusolekul põhineva seksuaaltegevuse alaealise ja

mis tahes vanuses täiskasvanu vahel, keda loetakse märkimisväärsest vanusevahest

hoolimata „eakaaslasteks“). 

ET 25 ET

 2011/93/EL põhjendus 21

(25) Liikmesriigid peaksid oma siseriiklikus õiguses nägema ette raskendavad asjaolud

kooskõlas nende õigussüsteemis raskendavaid asjaolusid reguleerivate eeskirjadega.

Nad peaksid tagama, et kõnealused raskendavad asjaolud on kohtunikele kaalumiseks

teada õigusrikkujatele karistuse määramisel, kuigi kohtunikud ei ole kohustatud

kõnealuseid raskendavaid asjaolusid arvesse võtma. Raskendavaid asjaolusid ei peaks

liikmesriikide õiguses ette nägema, kui see ei ole oluline, arvestades konkreetse süüteo

laadi. Riigi tasandil tuleks hinnata käesolevas direktiivis ettenähtud eri raskendavate

asjaolude olulisust eraldi iga käesolevas direktiivis osutatud süüteo puhul.

 2011/93/EL põhjendus 22

(26) Füüsilist või vaimset teovõimetust tuleks käesoleva direktiivi raames mõista kui

seisundit, mis hõlmab ka uimastite ja alkoholi mõjust tulenevat füüsilist või vaimset

teovõimetust.

 2011/93/EL põhjendus 23

(kohandatud)

 uus

(27) Laste seksuaalse kuritarvitamise vastases võitluses tuleks täies ulatuses ära kasutada

olemasolevaid vahendeid kriminaaltulu konfiskeerimiseks ja arestimiseks, nagu

rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise ÜRO konventsioon22 ja

selle protokollid, Euroopa Nõukogu 1990. aasta rahapesu ning kriminaaltulu

avastamise, arestimise ja konfiskeerimise konventsioon, nõukogu 26. juuni 2001. aasta

raamotsus 2001/500/JSK,23 (milles käsitletakse rahapesu ning kuriteovahendite ja

kuritegelikul teel saadud tulu kindlakstegemist, uurimist, blokeerimist, arestimist ja

konfiskeerimist) ning nõukogu 24. veebruari 2005. aasta raamotsus 2005/212/JSK24

(mis käsitleb kuritegevusega seotud tulu, kuriteovahendite ja omandi

konfiskeerimist)  ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv [.../.../...]25 .

Tuleks julgustada käesolevas direktiivis osutatud süütegude puhul arestitud ja

konfiskeeritud kuriteovahendite ja kriminaaltulu kasutamist ohvrite toetamiseks ja

kaitseks.

22 ELT L 261, 6.8.2004, lk 70 23 Nõukogu 26. juuni 2001. aasta raamotsus 2001/500/JSK, milles käsitletakse rahapesu ning

kuriteovahendite ja kuritegelikul teel saadud tulu kindlakstegemist, uurimist, blokeerimist, arestimist ja

konfiskeerimist (EÜT L 182, 5.7.2001, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/dec_framw/2001/500/oj) 24 Nõukogu 24. veebruari 2005. aasta raamotsus 2005/212/JSK, mis käsitleb kuritegevusega seotud tulu,

kuriteovahendite ja omandi konfiskeerimist (ELT L 68, 15.3.2005, lk 49,

ELI: http://data.europa.eu/eli/dec_framw/2005/212/oj). 25 COM(2022) 245, 25.5.2022.

ET 26 ET

 2011/93/EL põhjendus 24

(kohandatud)

 uus

(28) Käesolevas direktiivis osutatud süütegude ohvrite puhul tuleks vältida sekundaarset

ohvristamist.  Näiteks ja ilma et see mõjutaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu

direktiivis (EL) 2016/80026 sätestatud kaitsemeetmeid,  peaks lLiikmesriikides, kus

prostitutsioon või pornograafilises teoses esinemine on karistatav siseriikliku

kriminaalõiguse kohaselt, peaks olema kõnealuse õiguse kohaselt võimalik süüdistust

mitte esitada või karistust mitte määrata siis, kui laps on sooritanud asjaomased teod,

olles ise seksuaalse ärakasutamise ohver, või kui last sunniti lastepornos  laste

seksuaalset kuritarvitamist kujutavas materjalis  osalema.  Terminit „sunniti“

tuleks käesoleval juhul mõista nii, et lisaks olukordadele, kus laps pandi tegutsema,

kasutades jõudu või sundi, hõlmab see ka olukordi, kus laps tegutseb ahvatlemise

tulemusel, ilma et oleks kasutatud jõudu või sundi. 

 2011/93/EL põhjendus 25

(29) Kriminaalõiguse ühtlustamise vahendina nähakse käesolevas direktiivis ette karistuste

määrad, mida tuleks kohaldada, ilma et see piiraks liikmesriikide konkreetset

kriminaalpoliitikat seoses lapse vastu seksuaalsüüteo toime pannud isikutega.

 2011/93/EL põhjendus 26

(30) Tuleks hõlbustada süütegude uurimist ja süüdistuste esitamist kriminaalmenetluses, et

võtta arvesse lapsohvri ees seisvat raskust teatada seksuaalsest kuritarvitamisest ja teo

toimepanijate anonüümsust küberruumis. Selleks et tagada käesolevas direktiivis

osutatud süütegude edukas uurimine ja nende eest süüdistuse esitamine, ei tohiks

kriminaalmenetluse alustamine põhimõtteliselt sõltuda ohvri või tema esindaja poolt

süüteost teatamisest või kuriteo asjaolude kohta avalduse esitamisest.

Kriminaalmenetluse läbiviimiseks piisava tähtaja pikkus tuleks kindlaks määrata

kooskõlas siseriikliku õigusega.

 uus

(31) Laste seksuaalse kuritarvitamise ja ärakasutamise ohvrid ei suuda sageli kuriteost

teatada mitukümmend aastat pärast selle asetleidmist häbi, süütunde ja

enesesüüdistamise tõttu, mille põhjuseks võib muu hulgas olla seksuaalset

kuritarvitamist ümbritsev sotsiaalne ja kultuuriline häbimärgistamine, laste

kuritarvitamise salajasus, kuriteo toimepanija ähvardav või süüdistav käitumine ja/või

trauma. Erinevalt muude vägivallakuritegude toimepanijatest jätkavad laste seksuaalse

26 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/800, mis käsitleb

kriminaalmenetluses kahtlustatavate või süüdistatavate laste menetluslikke tagatisi (ELT L 132,

21.5.2016, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2016/800/oj).

ET 27 ET

kuritarvitamise ja ärakasutamise toimepanijad tegutsemist kuni kõrge eani ja

kujutavad endast jätkuvalt ohtu lastele. Seda silmas pidades saab laste seksuaalse

kuritarvitamise ja ärakasutamisega seotud kuritegusid tulemuslikult uurida ja nende

eest süüdistusi esitada ning ohvritele asjakohast abi ja tuge pakkuda ainult juhul, kui

kuritegude aegumistähtaeg võimaldab ohvritel nendest teatada märkimisväärselt

pikema aja jooksul.

 2011/93/EL põhjendus 27

(kohandatud)

 uus

(32) Käesolevas direktiivis osutatud süütegude uurimise ja nende eest süüdistuste esitamise

eest vastutavatele isikutele tuleks teha kättesaadavaks tõhusad uurimisvahendid.

Kõnealuste vahendite hulka võiksid kuuluda telefonikõnede pealtkuulamine ja

kirjavahetusega tutvumine, varjatud jälgimine (sealhulgas elektrooniline jälgimine),

pangakontode jälgimine või muu finantsuurimine, võttes muu hulgas arvesse

proportsionaalsuse põhimõtet ning uuritavate süütegude laadi ja raskust. Vajaduse

korral ja k K ooskõlas siseriikliku õigusega peaks selliste vahendite hulka

kuuluma ka õiguskaitseasutuste võimalus kasutada internetis variidentiteeti  ja

levitada kohtu järelevalve all laste seksuaalset kuritarvitamist kujutavat materjali.

Nõue, et liikmesriigid võimaldaksid selliste uurimismeetodite kasutamist, on äärmiselt

oluline, et tagada laste seksuaalse kuritarvitamise ja ärakasutamisega seotud

kuritegude tulemuslik uurimine ja nende eest süüdistuse esitamine. Kuna enamikul

juhtudel hõlbustavad või võimaldavad selliste kuritegude toimepanekut veebipõhised

vahendid, mistõttu need kuriteod on oma laadilt piiriülesed, on varjatud operatsioonid

ja nn meepurkide kasutamine osutunud laste seksuaalse kuritarvitamise ja

ärakasutamisega seotud kuritegude puhul eriti tulemuslikeks uurimisvahenditeks.

Selleks et tagada kõnealuste kuritegude tulemuslik uurimine ja süüdistuste esitamine,

peaksid liikmesriikide pädevad asutused tegema koostööd ka Europoli ja Eurojusti

kaudu ning Europoli ja Eurojustiga vastavalt nende asutuste pädevusele ja kooskõlas

kohaldatava õigusraamistikuga. Pädevad asutused peaksid samuti jagama omavahel ja

komisjoniga teavet uurimiste ja süüdistuste esitamise käigus tekkinud probleemide

kohta. 

 uus

(33) Uurimise seisukohast on eriti keerulised mõned veebis toimuva laste seksuaalse

kuritarvitamise vormid, näiteks laste seksuaalse kuritarvitamise voogedastus reaalajas,

kus füüsiliselt tegelevad laste kuritarvitamisega kolmandas riigis asuvad isikud, kes

teevad seda ELis asuvate kurjategijate nõudel ja kellele selle eest makstakse, kuna

laste seksuaalsest kuritarvitamisest, mida edastatakse voogedastuse teel, ei jää

tavaliselt maha pilte ega salvestatud jälgi. Koostöö Euroopa Parlamendi ja nõukogu

direktiivi 2002/65/EÜ27 artikli 2 punktis b määratletud finantsteenuste ja teiste

27 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. septembri 2002. aasta direktiiv 2002/65/EÜ, milles käsitletakse

tarbijale suunatud finantsteenuste kaugturustust ja millega muudetakse nõukogu direktiivi 90/619/EMÜ

ET 28 ET

asjaomaste teenuseosutajatega võib olla otsustava tähtsusega, et lahendada selliste

kuritegude uurimisel ja nende eest süüdistuse esitamisel esinevaid probleeme. Seega

peaksid liikmesriigid, selleks et tagada süütegude tulemuslik uurimine ja nende eest

süüdistuse esitamine, kaaluma raamistike loomist tihedaks koostööks finantsteenuste

ja muude asjaomaste teenuste, näiteks reaalajas voogedastuse teenuste osutajate vahel.

See vähendaks karistamatust ja tagaks, et kõiki käesoleva direktiiviga hõlmatud

süütegusid on võimalik tulemuslikult uurida, kasutades spetsiaalseid ja asjakohaseid

vahendeid ja ressursse.

 2011/93/EL põhjendus 28

 uus

(34) Liikmesriigid peaksid julgustama iga isikut, kellel on teavet lapse seksuaalse

kuritarvitamise või ärakasutamise kohta või kes seda kahtlustab, teatama sellest

pädevatele asutustele. Eelkõige peaksid liikmesriigid tegema lastele kättesaadavaks

teabe selle kohta, millised on võimalused kuritarvitamisest teatada, sealhulgas

abitelefonide kohta.  Iga liikmesriigi ülesanne on määrata kindlaks pädevad

asutused, kellele saab sellistest kahtlustest teatada. Kõnealused pädevad asutused ei

peaks olema seotud ainult lastekaitse- või asjakohaste sotsiaalteenuste osutamisega.

Nn heas usus kahtlustamise nõude eesmärk peaks olema vältida, et kujutletavaid või

tõele mittevastavaid asjaolusid esitatakse kuritahtlikel eesmärkidel.

 2011/93/EL põhjendus 29

(kohandatud)

(35) Jurisdiktsiooni käsitlevaid eeskirju tuleks muuta tagamaks, et lapsi seksuaalselt

kuritarvitava või ära kasutava liidust pärit isiku suhtes saaks kriminaalmenetluse läbi

viia isegi juhul, kui ta paneb kuriteo toime väljaspool liitu, eelkõige seksiturismi

raames. Lastega seotud seksiturismi  Termini „laste seksuaalne ärakasutamine

reisidel ja turismis“  all tuleks mõista laste seksuaalset ärakasutamist isiku või

isikute poolt, kes reisivad oma tavapärasest keskkonnast sihtkohta välismaal, kus neil

on lastega seksuaalkontakt. Kui lastega seotud seksiturism  laste seksuaalne

ärakasutamine reisidel ja turismis  toimub väljaspool liitu, ergutatakse liikmesriike

taotlema olemasolevate riiklike ja rahvusvaheliste vahendite, sealhulgas väljaandmist

käsitlevate kahe- või mitmepoolsete lepingute abil vastastikust abi või kohtumenetluse

üleviimist, et parandada koostööd kolmandate riikide ja rahvusvaheliste

organisatsioonidega seksiturismiga võitlemiseks. Liikmesriigid peaksid edendama

avatud dialoogi ja suhtlust liiduväliste riikidega, et oleks võimalik alustada asjakohaste

siseriiklike õigusaktide kohaselt kriminaalmenetlust süütegudes kahtlustatavate suhtes,

kes reisivad lastega seotud seksiturismi eesmärgil  eesmärgiga lapsi reisidel ja

turismis seksuaalselt ära kasutada  liidu piirest väljaspool.

ning direktiive 97/7/EÜ ja 98/27/EÜ (EÜT L 271, 9.10.2002, lk 16,

ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2002/65/oj).

ET 29 ET

 2011/93/EL põhjendus 30

 uus

(36) Meetmeid lapsohvrite igakülgseks kaitsmiseks võetakse lapsohvrite huvides,

arvestades hinnangut nende vajadustele. Laste tulemuslik kaitse nõuab kogu ühiskonda

hõlmavat lähenemisviisi. Kõik asjaomased ametiasutused ja teenistused peaksid

töötama üheskoos, et last kaitsta ja toetada nii, nagu on laste huvides parim, ning

asetama lapse oma töö keskmesse.  Barnahusi mudel, mille järgi luuakse

lapsesõbralik keskkond, kus töötavad kõigi asjaomaste valdkondade spetsialistid, on

praegu kõige tänapäevasem näide lapsesõbralikust lähenemisviisist õiguskaitsele ja

taasohvristamise vältimisele. Käesoleva direktiivi asjakohased sätted tuginevad selle

mudeli põhimõtetele. Selle mudeli eesmärk on tagada, et kõigi laste puhul, kes on

seotud laste kuritarvitamise või laste seksuaalse ärakasutamise uurimisega, viidaks läbi

kvaliteetne hindamine lapsesõbralikus keskkonnas ning neile pakutaks asjakohast

psühhosotsiaalset tuge ja lastekaitseteenuseid. Käesoleva direktiiviga püütakse tagada,

et kõik liikmesriigid järgiksid neid põhimõtteid, kuigi selles ei nõuta, et liikmesriigid

järgiksid Barnahusi mudelit kui sellist. Kui kriminaaluurimise toimetamiseks on

vajalik lapse arstlik läbivaatus, näiteks selleks, et koguda tõendeid kuritarvitamise

kohta, peaks see piirduma sellega, mis on rangelt vajalik, et last võimalikult vähe

uuesti traumeerida. See nõue ei tohiks takistada muid arstlikke läbivaatusi, mis on

vajalikud lapse heaoluks.  Lapsohvritel peaks olema lihtne

juurdepääs  lapsesõbralikule õigusemõistmisele,  õiguskaitsevahenditele ning

meetmetele huvide konflikti lahendamiseks, kui lapse seksuaalne kuritarvitamine või

ärakasutamine toimub perekonnas. Kui lapsele tuleks kriminaaluurimise või -

menetluse käigus määrata eriesindaja, võib selleks olla ka juriidiline isik, institutsioon

või asutus. Lisaks, kui lapsohvrid pöörduvad pädevate asutuste poole, tuleks neid

kaitsta näiteks prostitutsiooni käsitlevates siseriiklikes õigusaktides sätestatud

karistuste eest. Ka osalemine kriminaalmenetluses ei tohiks võimaluse korral

lapsohvritele põhjustada lisatraumat vestluste tõttu või süüteo toimepanijaga

silmsideme tõttu.  Kõiki menetluses osalevaid asutusi tuleks koolitada

lapsesõbraliku õigusemõistmise alal.  Hea arusaam lastest ja laste reageerimisest

traumaatilistele üleelamistele aitavad kindlustada kvaliteetse tunnistuste võtmise ning

vähendavad vajalike meetmete võtmisel lastele põhjustatavat stressi.  Kui lapsohver

osaleb kriminaalmenetluses, peaks kohus menetluse läbiviimisel võtma täielikult

arvesse tema vanust ja küpsust ning tagama, et menetlus on lapse jaoks ligipääsetav ja

arusaadav. 

 2011/93/EL põhjendus 31

(kohandatud)

 uus

(37) Liikmesriigid peaksid kaaluma  andma lapsohvritele spetsiaalselt nende vajadustele

kohandatud igakülgset lühi- ja pikaajalist abi  lühi- ja pikaajalise abi andmist.

Lapsele seksuaalse kuritarvitamise ja ärakasutamisega tekitatud kahju on

märkimisväärne ning sellega tuleks tegeleda  võimalikult kiiresti pärast ohvri esmast

kontakti ametiasutustega. Ohvrite viivitamatu abistamine enne kriminaaluurimist ja -

menetlust ning nende ajal on oluline, et vähendada kuritarvitamisega seotud pikaajalist

ET 30 ET

traumat. Selleks et hõlbustada kiiret abi andmist, sealhulgas asjakohaste tugiteenuste

kindlakstegemist, peaksid liikmesriigid välja andma suunised ja protokollid tervishoiu-

, haridus- ja sotsiaaltöötajatele, nende hulgas ka abitelefonide

töötajatele.  Seksuaalse kuritarvitamise ja ärakasutamisega tekitatud kahju olemuse

tõttu tuleks abi anda nii kaua, kui on vaja, et laps paraneks nii füüsilisel kui ka

psühholoogilisel tasandil, ning abi võib vaja minna kuni täiseani. Tuleks kaaluda abi ja

nõuannete andmise laiendamist lapsohvrite vanematele  , hooldajatele  või

eestkostjatele – kui nad ei ole süüteoga seoses kahtlustatavate hulgas –, et aidata neil

lapsohvrit kogu menetluse ajal toetada.

 uus

(38) Laste seksuaalsest kuritarvitamisest ja ärakasutamisest tulenev trauma kestab tihti veel

ka täiskasvanueas ning selle pikaajalised tagajärjed takistavad sageli ohvritel kuriteost

teatamist ning abi ja toetuse taotlemist aastaid või isegi aastakümneid. Seepärast

peaksid liikmesriigid pakkuma kohandatud ja igakülgset lühi- ja pikaajalist abi mitte

ainult lapsohvritele, vaid ka täiskasvanutele, kes on lapsena seksuaalse kuritarvitamise

ja ärakasutamise ohvriks langenud.

 2011/93/EL põhjendus 32

(kohandatud)

 uus

(39) Raamotsuses 2001/220/JSK  Direktiivis 2012/29/EL  on sätestatud ohvrite

õigused kriminaalmenetluses, sealhulgas õigus kaitsele ja  õigus saada otsus süüteo

toimepanijalt hüvitise saamise kohta  hüvitisele.  Kuriteoohvrite õiguste direktiivi

läbivaatamise ettepanekuga on ette nähtud kõigi ohvrite õiguste sihipärased

muudatused.  Lisaks  kõnealuses direktiivis sätestatud õigustele  tuleks

seksuaalse kuritarvitamise, ärakasutamise ja lasteporno  laste seksuaalset

kuritarvitamist kujutava materjali  lapsohvritele tagada juurdepääs

õigusnõustamisele ning, vastavalt ohvrite rollile asjaomases õigussüsteemis,

esindamisele, sealhulgas hüvitise taotlemise eesmärgil. Sellist õigusnõustamist ja

esindamist võiksid pädevad asutused pakkuda ka hüvitise taotlemiseks riigilt.

Õigusnõustamise eesmärk on anda ohvritele võimalus saada teavet ja nõu nende

käsutuses olevate erinevate võimaluste kohta. Õigusnõustamist peaks andma isik, kes

on saanud vastava õigusliku koolituse, kuid kes ei pea tingimata olema jurist.

Õigusnõustamist ja esindamist vastavalt ohvrite rollile asjaomases õigussüsteemis

tuleks pakkuda liikmesriikide endi menetluste kohaselt tasuta vähemalt juhul, kui

ohvril ei ole piisavalt rahalisi vahendeid.

 uus

(40) Määrusega [.../.../EL, millega kehtestatakse eeskirjad laste seksuaalse väärkohtlemise

ennetamiseks ja tõkestamiseks]28 loodud laste seksuaalse väärkohtlemise ennetamise ja

28 COM (2022) 209, 11.5.2022.

ET 31 ET

tõkestamise ELi keskus (edaspidi „ELi keskus“) peaks toetama liikmesriikide

pingutusi ennetustegevuse ja ohvritele abi pakkumise vallas käesolevast direktiivist

tulenevate kohustuste täitmisel. Keskus peaks aitama kaasa heade tavade vahetamisele

liidus ja mujal. ELi keskus peaks soodustama dialoogi kõigi asjaomaste sidusrühmade

vahel, et aidata välja töötada tipptasemel ennetusprogramme. Lisaks, tehes koostööd

liikmesriikidega ja panustades laste seksuaalset kuritarvitamist ja seksuaalset

ärakasutamist käsitlevate andmete kogumise standardimisse liidus, peaks ELi keskus

aitama toetada tõenduspõhist poliitikat nii ennetuse kui ka ohvrite abistamise

valdkonnas. Liikmesriigid peaksid oma riigisisesest korraldusest lähtudes asjakohasel

viisil ning võttes arvesse vajadust minimaalse struktuuri ja kindlaksmääratud

ülesannete järele looma riiklikud asutused või samaväärsed üksused, mis suudaksid

hinnata laste seksuaalse kuritarvitamise suundumusi, koguda statistikat, mõõta laste

seksuaalse kuritarvitamise ennetamise ja tõkestamise meetmete tulemusi ning anda

kõnealustest suundumustest, statistikast ja tulemustest korrapäraselt aru. Need

riiklikud asutused peaksid tegutsema riikliku kontaktpunktina ja rakendama oma töös

integreerivat eri sidusrühmi ühendavat lähenemisviisi. Lisaks peaksid liikmesriigid

looma riiklikul tasandil vajalikud mehhanismid, et tagada tulemuslik koordineerimine

ja koostöö kõigi asjaomaste avaliku ja erasektori osalejate vahel, kui töötatakse välja

ja rakendatakse meetmeid, et ennetada ja tõkestada laste seksuaalset kuritarvitamist ja

laste seksuaalset ärakasutamist nii internetis kui ka väljaspool seda, ning hõlbustada

koostööd ELi keskuse ja komisjoniga.

 uus

(41) Liikmesriigid võivad määrata käesoleva direktiiviga ette nähtud riiklikeks asutusteks

või samaväärseteks mehhanismideks juba olemasolevad asutused või üksused, näiteks

riiklikud koordineerivad asutused, mis on määratud kooskõlas määrusega [.../.../EL

laste seksuaalse kuritarvitamise ennetamise määruse ettepanek], kui see on kooskõlas

vajadusega tagada, et neile käesoleva direktiiviga pandud ülesandeid täidetakse

tulemuslikult ja täielikult.

 2011/93/EL põhjendus 33

(kohandatud)

 uus

(42) Liikmesriigid peaksid võtma meetmed, et ära hoida või keelata teod, mis on seotud

laste seksuaalse kuritarvitamise ja lastega seotud seksiturismi edendamisega  ning

reisidel ja turismis laste seksuaalse kuritarvitamise ja seksuaalse ärakasutamise

edendamisega . Kaaluda võiks erinevaid ennetusmeetmeid, nagu turismitööstuse

käitumisjuhendi ja isereguleerimismehhanismide koostamine ja tugevdamine,

eetikakoodeksi või nn kvaliteedimärkide kehtestamine  või selgesõnalise poliitika

väljatöötamine  turismiorganisatsioonide jaoks, kes võitlevad  laste seksuaalse

kuritarvitamise ja seksuaalse ärakasutamisega reisidel ja turismis  lastega seotud

seksiturismiga.  Liikmesriigid peaksid kasutama ELi õiguse, riigisisese õiguse ja

rahvusvaheliste lepingute alusel nende käsutuses olevaid vahendeid, et hoida ära laste

seksuaalset kuritarvitamist ja seksuaalset ärakasutamist turismis ja reisimisel läbi oma

territooriumi või oma territooriumi poole, eelkõige võttes kolmandatelt riikidelt

asjakohase teabe saamisel sobivaid meetmeid, sealhulgas viies läbi täiendavaid

ET 32 ET

kontrolle või kehtestades sisenemiskeelu määruse (EL) 2018/1861 (milles käsitletakse

Schengeni infosüsteemi (SIS) loomist, toimimist ja kasutamist piirikontrolli

valdkonnas)29 alusel. 

 2011/93/EL põhjendus 34

(kohandatud)

 uus

(43) Liikmesriigid peaksid välja töötama laste seksuaalse kuritarvitamise ja ärakasutamise

tõkestamise poliitika, sealhulgas meetmed laste seksuaalse ärakasutamise kõikide

vormide aluseks oleva nõudluse ja laste ohvriks langemise riski vähendamiseks, ja/või

neid tugevdama, kasutades selleks teavitus- ja teadlikkuse suurendamise kampaaniaid

 , muu hulgas kampaaniaid, mis on mõeldud vanematele ja hooldajatele ja

ühiskonnale laiemalt,  ning teadus- ja haridusprogramme. Kõnealuste meetmete

puhul peaksid liikmesriigid kasutama lapse õigustel põhinevat lähenemist. Tähelepanu

tuleks pöörata sellele, et lastele suunatud teadlikkuse suurendamise kampaaniad

oleksid sobivad ja piisavalt lihtsasti mõistetavad  ning kohandatud vastavalt eri

vanuserühmadesse kuuluvate laste, sealhulgas eelkooliealiste laste erivajadustele.

Ennetusmeetmetes tuleks laste seksuaalse kuritarvitamise ja ärakasutamise nähtusele

läheneda terviklikult, käsitledes selle mõõdet internetis ja päriselus ning kaasates kõik

asjaomased sidusrühmad. Eelkõige internetis toimuvaga seoses peaksid meetmete

hulka kuuluma digikirjaoskuse arendamine, sealhulgas kriitikavõime digimaailma

suhtes, mis võimaldaks kasutajatel veebis toimuva laste seksuaalse kuritarvitamise

katseid ära tunda ja nendele reageerida, otsida abi ja sellise kuritarvitamise

toimepanekut ennetada. Erilist tähelepanu tuleks pöörata laste seksuaalse

kuritarvitamise ja ärakasutamise ennetamisele laste puhul, keda hooldatakse

rühmaasutuses ja kes ei ole perepõhisel hooldusel .  Kui seda ei ole veel tehtud,

siis  Samuti tuleks kaaluda  spetsiaalsete  usaldus- või vihjeliinide loomist.

 2011/93/EL põhjendus 35

(kohandatud)

(44) Laste seksuaalsest kuritarvitamisest ja ärakasutamisest teavitamise süsteemi ning abi

vajavate laste aitamisega seoses tuleks propageerida vihjeliinide (kehtestatud

komisjoni 15. veebruari 2007. aasta otsusega 2007/116/EÜ30 (millega reserveeritakse

riigisisene numeratsiooniala algusega „116“ sotsiaalse väärtusega ühtlustatud teenuste

ühtlustatud numbritele)) ehk kadunud laste vihjeliini 116 000, kuritegevuse ohvrite

vihjeliini 116 006 ning laste abitelefoni 116 111 kasutamist ning tuleks võtta arvesse

nende toimimisest saadud kogemusi.

29 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. novembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1861, milles käsitletakse

Schengeni infosüsteemi (SIS) loomist, toimimist ja kasutamist piirikontrolli valdkonnas ning millega

muudetakse Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni ja määrust (EÜ) nr 1987/2006 ning

tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1987/2006 (ELT L 312, 7.12.2018, lk 14–55, ELI:

http://data.europa.eu/eli/reg/2018/1861/oj). 30 Komisjoni 15. veebruari 2007. aasta otsus nr 2007/116/EÜ, millega reserveeritakse riigisisene

numeratsiooniala algusega „116“ sotsiaalse väärtusega ühtlustatud teenuste ühtlustatud numbritele

(ELT L 49, 17.2.2007, lk 30, ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/2007/116(1)/oj).

ET 33 ET

 uus

(45) Organisatsioonid, mis tegelevad laste seksuaalse kuritarvitamise tõkestamisega

avalikes huvides, näiteks INHOPE’i vihjeliinide võrgustiku liikmed, on mitmes

liikmesriigis tegutsenud juba aastaid, tehes koostööd õiguskaitseasutuste ja

teenuseosutajatega, et hõlbustada laste seksuaalset kuritarvitamist kujutava materjali

eemaldamist internetist ja sellest teatamist. See töö aitab vähendada taasohvristamist,

piirates ebaseadusliku materjali levikut internetis, ning võib anda õiguskaitseasutustele

tõendeid toime pandud kuritegude kohta. Õiguslik raamistik, milles sellised

organisatsioonid tegutsevad, on liikmesriigiti siiski väga erinev ning paljudel juhtudel

puudulik, sest ei ole kindlaks määratud, milliseid ülesandeid ja millistel tingimustel

nad seaduslikult täita võivad. Liikmesriikidel peaks olema võimalik anda kõnealustele

organisatsioonidele luba asjakohaste ülesannete täitmiseks, eelkõige laste seksuaalset

kuritarvitamist kujutava materjali töötlemiseks, millisel juhul ei tohiks seda töötlemist

lugeda õigusvastaseks. Liikmesriike innustatakse sellistele organisatsioonidele lube

andma, kuna need suurendavad õiguskindlust, maksimeerivad koostoimet riiklike

ametiasutuste ja muude laste seksuaalse kuritarvitamise vastases võitluses osalejate

vahel ning toetavad ohvrite õigusi, sest laste seksuaalset kuritarvitamist kujutav

materjal eemaldatakse avalikust digikeskkonnast.

 2011/93/EL põhjendus 36

(kohandatud)

 uus

(46) Nende elukutsete esindajad, kes puutuvad tõenäoliselt kokku seksuaalse

kuritarvitamise ja ärakasutamise lapsohvritega, peaksid olema asjakohaselt koolitatud,

et nad oskaksid tuvastada selliseid ohvreid ja nendega tegeleda.  Selleks et tagada

lapsesõbralik õigusemõistmine kogu laste seksuaalse kuritarvitamise ja ärakasutamise

juhtumite uurimise ja nende eest süüdistuse esitamise ajal, tuleks sellist koolitust 

Sellist koolitust tuleks edendada järgmiste töötajate kategooriate puhul, kui nad võivad

kokku puutuda lapsohvritega: politseiametnikud, prokurörid, advokaadid, kohtunikud

ja kohtute töötajad, laste hoolekandeasutuste ja tervishoiutöötajad,  haridussektori,

sealhulgas alushariduse ja lapsehoiu valdkonna töötajad, sotsiaaltöötajad, ohvriabi ja

taastava õiguse teenuste osutajad,  kuid see võiks hõlmata ka muid isikute rühmi,

kes oma töös puutuvad tõenäoliselt kokku seksuaalse kuritarvitamise ja ärakasutamise

lapsohvritega.

 2011/93/EL põhjendus 37

(47) Selleks et vältida laste seksuaalset kuritarvitamist ja ärakasutamist, tuleks kavandada

seksuaalkurjategijatele mõeldud sekkumisprogramme või -meetmeid. Kõnealused

sekkumisprogrammid või -meetmed peaksid olema laialdased ja paindlikud ning

keskenduma meditsiinilistele ja psühhosotsiaalsetele aspektidele ning need ei tohiks

olla kohustuslikud. Kõnealused sekkumisprogrammid või -meetmed ei piira pädevate

õigusasutuste kehtestatud sekkumisprogrammide ja -meetmete kohaldamist.

ET 34 ET

 2011/93/EL põhjendus 38

 uus

(48) Sekkumisprogramme või -meetmeid ei pakuta automaatse õigusena.

Sekkumisprogrammide ja -meetmete asjakohasus jääb iga liikmesriigi enda otsustada.

 Nendele isikutele, kes usuvad, et nad võivad süüteo toime panna, peaksid need

programmid või meetmed olema kättesaadavad kooskõlas riiklike

tervishoiustandarditega. 

 2011/93/EL põhjendus 39

(kohandatud)

 uus

(49) Selleks et tõkestada ja minimeerida korduvkuritegusid, tuleks õigusrikkujate puhul

hinnata nende ohtlikkust ja laste vastu suunatud seksuaalsüütegude kordumise

võimalikku riski. Sellise hindamisega seotud üksikasjad, nagu asutus, kes on pädev

hindamist tellima ja läbi viima, või aeg kriminaalmenetluse ajal või pärast seda, mil

kõnealune hindamine peaks toimuma, ning pärast kõnealust hindamist pakutavate

tõhusate sekkumisprogrammide või -meetmetega seotud üksikasjad peaksid olema

kooskõlas liikmesriikides kohaldatavate menetlustega. Samal korduvkuritegude

tõkestamise ja minimeerimise eesmärgil peaks õigusrikkujatel samuti olema

vabatahtlikkuse alusel juurdepääs tõhusatele sekkumisprogrammidele või -

meetmetele. Kõnealused sekkumisprogrammid või -meetmed ei tohiks mõjutada

selliste riiklike süsteemide toimimist, mis on loodud psüühikahäirete  vaimse

tervise probleemide  all kannatavate isikute raviks  , ning need peaksid olema

kättesaadavad ja taskukohased kooskõlas riiklike tervishoiustandarditega, näiteks

seoses võimalusega saada tehtud kulude eest hüvitist liikmesriikide tervishoiukavade

alusel .

 2011/93/EL põhjendus 40

(kohandatud)

 uus

(50) Süüdi mõistetud õigusrikkuja puhul tuleks ajutiselt või alaliselt tõkestada vähemalt

kutsetegevust, mis eeldab otseseid ja korrapäraseid kontakte lastega, kui see on

põhjendatud õigusrikkujate ohtlikkuse ja süütegude kordumise riskiga  , või tegevust

organisatsioonis, mis tegutseb laste heaks, või organisatsioonis, mis tegeleb laste

seksuaalse kuritarvitamise tõkestamisega avalikes huvides . Kui tööandja värbab

isikuid sellisele tööle, mis eeldab otseseid ja korrapäraseid kontakte lastega, on tal

õigus saada  peaks ta taotlema  teavet laste vastu toime pandud seksuaalkuritegude

eest karistusregistrisse kantud kehtivate karistuste või õiguste äravõtmise kohta.

Käesoleva direktiivi kohaldamisel peaks tööandja mõiste hõlmama ka isikuid, kes

juhivad vabatahtliku tööga tegelevat organisatsiooni, mis on seotud laste järelevalve

ja/või hooldusega ning eeldab otseseid ja korrapäraseid kontakte lastega  ,

sealhulgas kogukonnas sellistes kohtades nagu koolid, haiglad, hoolekandeasutused,

spordiklubid ja usukogukonnad . Sellise teabe edastamise viis, näiteks juurdepääs

ET 35 ET

teabele asjaomase isiku kaudu, samuti teabe täpne sisu, korraldatud vabatahtliku töö

ning lastega otseste ja korrapäraste kontaktide tähendus tuleks sätestada vastavalt

siseriiklikule õigusele.  Ühelt pädevalt asutuselt teisele edastatud teave peaks siiski

sisaldama vähemalt kõiki asjakohaseid andmeid, mida liikmesriik säilitab oma

riiklikus karistusregistris, ning kõiki asjakohaseid andmeid, mida on lihtne saada

kolmandatest riikidest, näiteks teavet, mida saab Ühendkuningriigilt ühelt poolt

Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning teiselt poolt Suurbritannia ja

Põhja-Iiri Ühendkuningriigi vahelise kaubandus- ja koostöölepingu31 kolmanda osa IX

jaotise kohaselt loodud kanali kaudu. 

 2011/93/EL põhjendus 41

 uus

(51)  Seoses laste seksuaalse kuritarvitamisega on eriti laialt levinud murettekitav

olukord, kus õigusrikkujad saavad pärast süüdimõistmist või õiguste äravõtmist uuesti

juurdepääsu lastele, kui nad kolivad teise riiki. Seepärast on äärmiselt oluline võtta

kõik vajalikud meetmed, et sellist olukorda vältida.  Käesolevas direktiivis võetakse

liikmesriikide erinevatele õigustavadele nõuetekohaselt tähelepanu pöörates arvesse

asjaolu, et juurdepääsu karistusregistritele võimaldavad üksnes pädevad asutused või

asjaomane isik. Käesoleva direktiiviga ei kehtestata kohustust muuta karistusregistrite

haldamise riiklikke süsteeme ega kõnealustele registritele juurdepääsu vahendeid.

 2011/93/EL põhjendus 42

 uus

(52)  Kui konkreetne teave ei ole ECRISes kättesaadav või ei ole ECRISes veel

kättesaadav, näiteks teave rikkumisi toime pannud kolmandate riikide kodanike kohta,

siis peaksid liikmesriigid kuni Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse 2019/81632

täieliku rakendamiseni kasutama muid kanaleid, et anda kogu asjakohane teave

tööandjatele, kes võtavad inimese tööle töökohale, mis hõlmab otsest ja korrapärast

kontakti lastega.  Käesoleva direktiivi eesmärk ei ole ühtlustada eeskirju, mis

puudutavad asjaomase isiku nõusolekut karistusregistrite teabe vahetamisel, st kas

niisugune nõusolek on vajalik või mitte. Käesoleva direktiiviga ei kehtestata uut

kohustust muuta vastavat siseriiklikku õigust ega menetlust, sõltumata sellest, kas

selline nõusolek on siseriikliku õiguse kohaselt nõutav.

31 ELT L 149, 30.4.2021, lk 10,

ELI: http://data.europa.eu/eli/agree_internation/2021/689(1)/ojhttp://data.europa.eu/eli/agree_internatio

n/2021/689(1)/oj. 32 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2019. aasta määrus (EL) 2019/816, millega luuakse

kesksüsteem nende liikmesriikide väljaselgitamiseks, kellel on teavet kolmandate riikide kodanike ja

kodakondsuseta isikute suhtes tehtud süüdimõistvate kohtuotsuste kohta, et täiendada Euroopa

karistusregistrite infosüsteemi (ECRIS-TCN), ning muudetakse määrust (EL) 2018/1726 (ELT L 135,

22.5.2019, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2019/816/oj).

ET 36 ET

 2011/93/EL põhjendus 43

(kohandatud)

(53) Liikmesriigid võivad kaaluda täiendavate haldusmeetmete võtmist süüteo

toimepanijate suhtes, näiteks käesolevas direktiivis osutatud süüteo toimepanija

kandmine seksuaalkurjategijate registrisse. Kõnealustele registritele juurdepääs peaks

olema piiratud vastavalt riigi põhiseaduslikele põhimõtetele ja kohaldatavatele

andmekaitsestandarditele, näiteks andes juurdepääsu ainult kohtusüsteemi- ja/või

õiguskaitseasutustele.

 2011/93/EL põhjendus 44

(kohandatud)

 uus

(54) Liikmesriike ergutatakse looma andmekogumise mehhanisme või teabekeskusi

 Liikmesriigid peaksid võtma vajalikud meetmed, et luua andmekogumise

mehhanismid  riiklikul, või kohalikul või piirkondlikul tasandil ning koostöös

kodanikuühiskonnaga, et jälgida ja hinnata laste seksuaalse kuritarvitamise ja

ärakasutamise nähtust  , võttes aluseks muu hulgas laiemad andmekogumise

kohustused, mis on sätestatud direktiivis [.../...] [kuriteoohvrite õiguste direktiiv, uuesti

sõnastatud] ja määruses (EL) [laste seksuaalse väärkohtlemise ennetamise ja

tõkestamise määrus] . Liit peaks jätkama metoodika ja andmekogumismeetodite

väljatöötamist võrreldava statistika loomiseks, et oleks võimalik nõuetekohaselt

hinnata laste seksuaalse kuritarvitamise ja ärakasutamise ning lasteporno  laste

seksuaalset kuritarvitamist kujutava materjali  vastaste meetmete tulemusi.  ELi

keskusel, mis on laste seksuaalse kuritarvitamise vallas liidus keskne teadmuskoda,

peaks selles tegevuses olema oluline roll. 

 2011/93/EL põhjendus 45

(55) Liikmesriigid peaksid võtma asjakohaseid meetmeid teabetalituste loomiseks, et

pakkuda teavet seksuaalse kuritarvitamise ja ärakasutamise tundemärkide

tuvastamiseks.

 2011/93/EL põhjendus 46

(kohandatud)

(56) Lasteporno, mis tähendab laste seksuaalset kuritarvitamist kujutavat visuaalset

materjali,  Laste seksuaalset kuritarvitamist kujutav materjal  on teatava sisuga

materjal, mida ei saa pidada arvamuse avaldamiseks. LastepornoSelle vastu

võitlemiseks on vaja vähendada lapse seksuaalset kuritarvitamist kujutava materjali

levikut, muutes õigusrikkujate jaoks sellise sisuga materjali üleslaadimise veebi

senisest keerulisemaks. Seega on vaja võtta meetmeid, et eemaldada asjaomase sisuga

materjal ja pidada kinni isikud, kes on süüdi laste seksuaalset kuritarvitamist kujutava

visuaalse  materjali  levitamises või allalaadimises. Toetamaks liidu

jõupingutusi lastepornoga  laste seksuaalset kuritarvitamist kujutava materjaliga 

ET 37 ET

võitlemisel peaksid liikmesriigid püüdma teha võimalikult palju koostööd kolmandate

riikidega, et tagada sellise sisuga materjali eemaldamine nende territooriumil asuvatest

serveritest.

 uus

(57) Liikmesriikide jõupingutused laste seksuaalset kuritarvitamist kujutava materjali

ringluse vähendamiseks, tehes selleks muu hulgas käesoleva direktiivi alusel koostööd

kolmandate riikidega, ei tohiks mõjutada määrust (EL) 2022/2065, määrust

(EL) 2021/1232 ja [.../.../ määrust, millega kehtestatakse eeskirjad laste seksuaalse

väärkohtlemise ennetamiseks ja tõkestamiseks]. Sellise veebisisu suhtes, mis kujutab

endast käesolevas direktiivis osutatud kuritegu või millega hõlbustatakse sellist

kuritegu, kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2022/206533

ebaseadusliku sisu korral ettenähtud meetmeid.

 2011/93/EL põhjendus 47

(kohandatud)

 uus

(58) Kuid hoolimata  Hoolimata liikmesriikide  sellistest jõupingutustest osutub

lastepornot sisaldava  laste seksuaalset kuritarvitamist kujutava  materjali

eemaldamine algallikast sageli võimatuks, kuna originaalmaterjalid ei asu liidus, kas

seetõttu, et riik, kus asub server, ei soovi teha koostööd, või seetõttu, et materjali

kõrvaldamine asjaomases riigis osutub erakordselt aeganõudvaks. Samuti võib

kehtestada mehhanismid, et tõkestada liidu territooriumilt juurdepääs veebilehtedele,

mille puhul on kindlaks tehtud, et need sisaldavad või levitavad lastepornot  laste

seksuaalset kuritarvitamist kujutavat materjali . Liikmesriikide poolt käesoleva

direktiiviga kooskõlas võetavad meetmed lastepornot  laste seksuaalset

kuritarvitamist kujutavat materjali  sisaldavate veebisaitide eemaldamiseks või

vajaduse korral neile juurdepääsu tõkestamiseks võiksid põhineda mitmesugustel

avalikel meetmetel, näiteks seadusandlikel, mitteseadusandlikel, kohtulikel või muudel

meetmetel. Sellega seoses ei piira käesolev direktiiv internetisektori vabatahtlikku

tegevust tema teenuste väärkasutamise ärahoidmisel ega liikmesriikide toetust sellisele

tegevusele. Liikmesriigid peaksid tagama, et sõltumata sellest, milline on tegevuseks

või meetmeks valitud alus, pakub see piisavat õiguskindlust ja prognoositavust

kasutajatele ja teenusepakkujatele. Selleks et eemaldada laste kuritarvitamist sisaldav

materjal ja tõkestada sellele juurdepääs, tuleks riiklike asutuste vahel algatada koostöö

ja seda tugevdada, eelkõige selleks, et tagada võimalikult täielikud riiklikud

nimekirjad veebisaitidest, mis sisaldavad lastepornot  laste seksuaalset

kuritarvitamist kujutavat materjali , ning vältida topelttööd. Sellises tegevuses tuleb

arvesse võtta lõppkasutajate õigusi, järgida kehtivaid õigus- ja kohtumenetlusi ning

pidada kinni Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste konventsioonist ning Euroopa

Liidu põhiõiguste hartast. Turvalisema interneti programmiga on loodud vihjeliinide

33 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. oktoobri 2022. aasta määrus (EL) 2022/2065, mis käsitleb

digiteenuste ühtset turgu ja millega muudetakse direktiivi 2000/31/EÜ (digiteenuste määrus)

(ELT L 277, 27.10.2022, lk 1).

ET 38 ET

võrgustik, mille eesmärk on koguda teavet võrgus leviva ebaseadusliku sisuga

materjali peamiste liikide kohta ning tagada, et sellise materjali kohta edastatud teateid

uuritakse ja vahetatakse.  ELi kaasrahastatud vihjeliinide võrgustik34 menetleb

anonüümselt esitatud teateid väidetava laste seksuaalset kuritarvitamist kujutava

materjali kohta ning teeb koostööd õiguskaitseasutuste ja ettevõtjatega riikide,

Euroopa ja ülemaailmsel tasandil, et tagada seda liiki sisu kiire eemaldamine. 

 2011/93/EL põhjendus 48

(48) Käesoleva direktiivi eesmärk on muuta ja laiendada raamotsust 2004/68/JSK. Kuna

tehtavad muudatused on arvukad ja sisulised, siis tuleks raamotsus selguse huvides

täielikult asendada selles osas, mis käsitleb käesoleva direktiivi vastuvõtmises

osalevaid liikmesriike.

 2011/93/EL põhjendus 49

(kohandatud)

(59) Kuna käesoleva direktiivi eesmärki, nimelt võitlust laste seksuaalse kuritarvitamise ja

ärakasutamise ning lasteporno  laste seksuaalset kuritarvitamist kujutava

materjali  vastu, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada , küll aga saab seda

meetme  ning selle ulatuse ja toime tõttu on seda parem  paremini  saavutada

liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5

sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud

proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärgi

saavutamiseks vajalikust kaugemale.

 2011/93/EL põhjendus 50

(60) Käesolev direktiiv on kooskõlas põhiõiguste ja iseäranis Euroopa Liidu põhiõiguste

hartas tunnustatud põhimõtetega, milleks on eelkõige õigus inimväärikuse kaitsele,

piinamise ja ebainimliku või alandava kohtlemise või karistamise keeld, lapse õigused,

õigus vabadusele ja turvalisusele, õigus sõna- ja teabevabadusele, õigus isikuandmete

kaitsele, õigus tõhusale õiguskaitsele ja õiglasele kohtulikule arutamisele ning

kuritegude ja karistuste seaduslikkuse ja proportsionaalsuse põhimõte. Käesoleva

direktiivi eesmärk on tagada nimetatud õiguste ja põhimõtete täielik austamine ja

sellest tuleb lähtuda ka käesoleva direktiivi rakendamisel.

 2011/93/EL põhjendus 51

(51) Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 21

(Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukoha kohta vabadusel, turvalisusel ja õigusel

rajaneva ala suhtes) artikli 3 kohaselt on Ühendkuningriik ja Iirimaa teatanud oma

soovist osaleda käesoleva direktiivi vastuvõtmisel ja kohaldamisel.

34 Praegu programmi „Digitaalne Euroopa“ raames.

ET 39 ET

 uus

(61) [ELi lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud protokolli nr 21 (Ühendkuningriigi

ja Iirimaa seisukoha kohta vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suhtes) artikli

3 ja artikli 4a lõike 1 kohaselt on Iirimaa teatanud [… kirjas] oma soovist osaleda

käesoleva direktiivi vastuvõtmisel ja kohaldamisel.]

VÕI

Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 21

(Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukoha kohta vabadusel, turvalisusel ja õigusel

rajaneva ala suhtes) artiklite 1 ja 2 ning artikli 4a lõike 1 kohaselt, ja ilma et see

piiraks kõnealuse protokolli artikli 4 kohaldamist, ei osale Iirimaa käesoleva direktiivi

vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.]

 2011/93/EL põhjendus 52

(62) Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 22

(Taani seisukoha kohta) artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva direktiivi

vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav,

 uus

(63) Kohustus võtta käesolev direktiiv liikmesriigi õigusesse üle piirdub sätetega, mida on

võrreldes varasema direktiiviga oluliselt muudetud. Muutmata sätete ülevõtmise

kohustus tuleneb varasemast direktiivist.

 uus

(64) Käesolev direktiiv ei mõjuta liikmesriikide kohustusi, mis on seotud I lisas osutatud

direktiivi liikmesriigi õigusesse ülevõtmise tähtpäevaga,

 2011/93/EL (kohandatud)

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Reguleerimisese

Käesolev direktiiv kehtestab miinimumeeskirjad, millega määratletakse kuriteokoosseisud ja

karistused laste seksuaalse kuritarvitamise ja ärakasutamise, lasteporno  laste seksuaalset

kuritarvitamist kujutava materjali  ning lapse seksuaalsel eesmärgil ahvatlemise korral.

Samuti kehtestab direktiiv sätted, et tugevdada kõnealuste kuritegude tõkestamist ja

kuriteoohvrite kaitset.

ET 40 ET

 2011/93/EL (kohandatud)

 uus

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

(1) „laps“ – alla 18 aasta vanune isik;

(2) „seksuaalse enesemääramise iga“ – vanus, alla mille on siseriikliku õiguse kohaselt

keelatud seksuaaltegevuses osalemine lapsega;

(3) „lasteporno  laste seksuaalset kuritarvitamist kujutav materjal “:

a) materjal, milles visuaalselt kujutatakse last, kes on kaasatud tegelikku või

jäljendatud ühemõtteliselt seksuaalsesse tegevusse;

b) lapse suguelundite kujutamine eelkõige seksuaalsel eesmärgil;

c) materjal, milles visuaalselt kujutatakse lapsena näivat isikut, kes on kaasatud

tegelikku või jäljendatud ühemõtteliselt seksuaalsesse tegevusse, või lapsena

näiva isiku suguelundite kujutamine eelkõige seksuaalsel eesmärgil; või

d) realistlik kujutis  või reproduktsioon  lapsest, kes on kaasatud

ühemõtteliselt seksuaalsesse tegevusse, või lapse suguelunditest realistlik

kujutamine  või sellise lapse või lapse suguelundite esitamine  eelkõige

seksuaalsel eesmärgil;

 uus

e) materjal, olenemata selle vormist, mille eesmärk on anda nõu, suuniseid või

juhiseid selle kohta, kuidas lapsi seksuaalselt kuritarvitada või seksuaalselt ära

kasutada või neid ahvatleda;

 2011/93/EL (kohandatud)

(4) „laste  ärakasutamine  prostitutsioonis“ – lapse kasutamine seksuaaltegevuse

eesmärgil, kui lapse osalemise eest seksuaaltegevuses antakse või lubatakse raha või

muus vormis hüvitist või tasu, sõltumata sellest, kas nimetatud makse, lubadus või

tasu antakse lapsele või kolmandale isikule;

(5) „pornograafiline  laste seksuaalset kuritarvitamist sisaldav  etteaste“ –

publikule suunatud elav esitus, sealhulgas info- ja kommunikatsioonitehnoloogia

vahendusel:

a) lapsest, kes on kaasatud tegelikku või jäljendatud ühemõtteliselt seksuaalsesse

tegevusse, või

b) eelkõige seksuaalsel eesmärgil lapse suguelunditest;

ET 41 ET

(6) „juriidiline isik“ – üksus, millel on kohaldatava õiguse alusel juriidilise isiku staatus,

välja arvatud riigid või avalik-õiguslikud asutused, kes teostavad riigivõimu, ning

avalik-õiguslikud rahvusvahelised organisatsioonid;.

 uus

(7) „infoühiskonna teenus“ – direktiivi (EL) 2015/153535 artikli 1 punktis b määratletud

teenus;

(8) „eakaaslased“ – isikud, kes sarnanevad omavahel vanuse ning psühholoogilise ja

füüsilise arengu või küpsuse poolest.

 2011/93/EL

 uus

Artikkel 3

Seksuaalse kuritarvitamisega seotud süüteod

1. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et tagada lõigetes 2–6  8  osutatud

tahtlike tegude karistatavus.

2. Lapsele, kes ei ole jõudnud seksuaalse enesemääramise ikka, seksuaaltegevuse

näitamise eest seksuaalsel eesmärgil, isegi kui ta ei pea selles osalema, määratakse

karistus, mille maksimummäär on vähemalt üheaastane vangistus.

3. Lapsele, kes ei ole jõudnud seksuaalse enesemääramise ikka, seksuaalse

kuritarvitamise näitamise eest seksuaalsel eesmärgil, isegi kui ta ei pea selles

osalema, määratakse karistus, mille maksimummäär on vähemalt kaheaastane

vangistus.

4. Lapsega, kes ei ole jõudnud seksuaalse enesemääramise ikka, seksuaaltegevuses

osalemise eest  või lapse kaasamise eest seksuaaltegevusse teise isikuga 

määratakse karistus, mille maksimummäär on vähemalt viie  kaheksa- aastane

vangistus.

5. Lapsega seksuaaltegevuses osalemise eest, kui selleks on:

a) lapse suhtes saavutatud usaldust, võimu või mõju kuritarvitatud, määratakse

karistus, mille maksimummäär on vähemalt kaheksa-  kümne aastane

vangistus, kui laps ei ole jõudnud seksuaalse enesemääramise ikka, ning

35 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. septembri 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/1535, millega nähakse

ette tehnilistest eeskirjadest ning infoühiskonna teenuste eeskirjadest teatamise kord (kodifitseerimine),

ELT L 241, 17.9.2015, lk 1–15.

ET 42 ET

vähemalt kolme  kuue aastane vangistus, kui laps on seksuaalse

enesemääramise eas; või

b) lapse eriti kaitsetut, eelkõige vaimse või füüsilise puude või sõltuvussuhte tõttu

tekkinud olukorda kuritarvitatud, määratakse karistus, mille maksimummäär on

vähemalt kaheksa-  kümne aastane vangistus, kui laps ei ole jõudnud

seksuaalse enesemääramise ikka, ning vähemalt kolme  kuue aastane

vangistus, kui laps on seksuaalse enesemääramise eas; või

c) kasutatud sundi, jõudu või ähvardusi, määratakse karistus, mille

maksimummäär on vähemalt kümne  kaheteist aastane vangistus, kui laps

ei ole jõudnud seksuaalse enesemääramise ikka, ning vähemalt viie

 seitsme aastane vangistus, kui laps on seksuaalse enesemääramise eas.

6. Sundi, jõudu või ähvardusi kasutades lapse sundimise eest seksuaaltegevusse

kolmanda isikuga määratakse karistus, mille maksimummäär on vähemalt kümne

 kaheteist aastane vangistus, kui laps ei ole jõudnud seksuaalse enesemääramise

ikka, ning vähemalt viie  seitsme aastane vangistus, kui laps on seksuaalse

enesemääramise eas.

 uus

7. Järgmiste tahtlike tegude eest määratakse karistus, mille maksimummäär on

vähemalt kaheteistaastane vangistus:

a) sugulise iseloomuga tegu lapse suhtes, kes ei ole jõudnud seksuaalse

enesemääramise ikka ja mille käigus toimub mingi kehaosa või eseme viimine

lapse tuppe, pärakusse või suhu;

b) seksuaalse enesemääramise ikka jõudmata lapse sundimine teise isikuga

sugulise iseloomuga teole, mille käigus toimub mingi kehaosa või eseme

viimine lapse tuppe, pärakusse või suhu.

8. Kui laps on jõudnud seksuaalse enesemääramise ikka ja ei nõustu teoga, siis

määratakse lõikes 7 sätestatud tegude eest karistus, mille maksimummäär on

vähemalt kümneaastane vangistus.

9. Lõike 8 kohaldamisel tagavad liikmesriigid, et:

a) tahtevastase teo all mõistetakse tegu, mis pannakse toime ilma lapse

vabatahtliku nõusolekuta, mis antakse lapse vaba tahte tulemusena hinnatuna

kaasnevate asjaolude kontekstis, või mille puhul laps ei saa oma vaba tahet

kujundada lõikes 5 osutatud asjaolude tõttu või muude asjaolude tõttu,

sealhulgas tulenevalt lapse füüsilisest või vaimsest seisundist, näiteks sellest, et

ta on teadvusetu, joobes, kangestunud olekus, või tulenevalt haigusest või

kehavigastusest;

b) nõusoleku võib enne tegu ja teo kestel igal ajal tagasi võtta;

ET 43 ET

c) nõusoleku puudumist ei saa ümber lükata üksnes asjaoluga, et laps vaikib või

ei avalda sõnades ega füüsiliselt vastupanu, ega tema varasema seksuaalse

käitumisega.

 2011/93/EL (kohandatud)

 uus

Artikkel 4

Seksuaalse ärakasutamisega seotud süüteod

1. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et tagada lõigetes 2–7 osutatud tahtlike

tegude karistatavus.

2. Lapse pornograafilises  seksuaalset kuritarvitamist sisaldavas etteastes 

osalema panemise või osalemiseks värbamise eest või sellest majandusliku kasu

teenimise eest või lapse muul viisil kõnealusel eesmärgil ärakasutamise eest

määratakse karistus, mille maksimummäär on vähemalt viieaastane vangistus, kui

laps ei ole jõudnud seksuaalse enesemääramise ikka, ning vähemalt kaheaastane

vangistus, kui laps on seksuaalse enesemääramise eas.

3. Lapse pornograafilises  seksuaalset kuritarvitamist sisaldavas  etteastes

osalema panemise eest, kasutades sundi või jõudu või last sel eesmärgil ähvardades,

määratakse karistus, mille maksimummäär on vähemalt kaheksa-aastane vangistus,

kui laps ei ole jõudnud seksuaalse enesemääramise ikka, ning vähemalt viieaastane

vangistus, kui laps on seksuaalse enesemääramise eas.

4. Lapse osalusel toimuva pornograafilise laste seksuaalset kuritarvitamist

sisaldava  etteaste teadliku jälgimise eest määratakse karistus, mille

maksimummäär on vähemalt kaheaastane vangistus, kui laps ei ole jõudnud

seksuaalse enesemääramise ikka, ning vähemalt üheaastane vangistus, kui laps on

seksuaalse enesemääramise eas.

5. Lapse lasteprostitutsioonis  ärakasutamise või prostitutsioonis

ärakasutamiseks  osalema panemise või osalemiseks värbamise eest või sellest

majandusliku kasu teenimise eest või lapse muul viisil kõnealusel eesmärgil

ärakasutamise eest määratakse karistus, mille maksimummäär on vähemalt kaheksa-

aastane vangistus, kui laps ei ole jõudnud seksuaalse enesemääramise ikka, ning

vähemalt viieaastane vangistus, kui laps on seksuaalse enesemääramise eas.

6. Lapse lasteprostitutsioonis  ärakasutamise  osalema panemise eest, kasutades

sundi või jõudu või last sel eesmärgil ähvardades, määratakse karistus, mille

maksimummäär on vähemalt kümneaastane vangistus, kui laps ei ole jõudnud

seksuaalse enesemääramise ikka, ning vähemalt viieaastane vangistus, kui laps on

seksuaalse enesemääramise eas.

7. Lasteprostitutsiooni Prostitutsioonis ärakasutamise  raames lapsega

seksuaaltegevuses osalemise eest määratakse karistus, mille maksimummäär on

ET 44 ET

vähemalt viie  kaheksa- aastane vangistus, kui laps ei ole jõudnud seksuaalse

enesemääramise ikka, ning vähemalt kahe  nelja- aastane vangistus, kui laps on

seksuaalse enesemääramise eas.

 2011/93/EL (kohandatud)

Artikkel 5

Lastepornoga Laste seksuaalset kuritarvitamist kujutava materjaliga  seotud süüteod

1. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et tagada lõigetes 2–6 osutatud tahtlike

tegude karistatavus, kui need sooritatakse õigusvastaselt.

2. Lasteporno  Laste seksuaalset kuritarvitamist kujutava materjali  omandamise

ja valdamise eest määratakse karistus, mille maksimummäär on vähemalt üheaastane

vangistus.

3. Lastepornole  Laste seksuaalset kuritarvitamist kujutavale materjalile  info- ja

kommunikatsioonitehnoloogia abil teadlikult juurdepääsu taotlemise eest määratakse

karistus, mille maksimummäär on vähemalt üheaastane vangistus.

4. Lasteporno  Laste seksuaalset kuritarvitamist kujutava materjali  turustamise,

levitamise ja edastamise eest määratakse karistus, mille maksimummäär on vähemalt

kaheaastane vangistus.

5. Lasteporno  Laste seksuaalset kuritarvitamist kujutava materjali  pakkumise,

tarnimise ja kättesaadavaks tegemise eest määratakse karistus, mille maksimummäär

on vähemalt kaheaastane vangistus.

6. Lasteporno  Laste seksuaalset kuritarvitamist kujutava materjali  tootmise eest

määratakse karistus, mille maksimummäär on vähemalt kolmeaastane vangistus.

 uus

7. Lõike 1 kohaldamisel ei loeta lõigetes 2, 3 ja 4 osutatud tegusid toimepanduks

õigusvastaselt, eelkõige juhul, kui teo pani toime liikmesriigis asutatud

organisatsioon, mis võitleb avalikes huvides laste seksuaalse kuritarvitamise vastu ja

millele on selle liikmesriigi pädevad asutused andnud loa, või kui tegu on toime

pandud sellise organisatsiooni nimel ja vastutusel, eeldusel et kõnealune tegevus

toimus loas sätestatud tingimuste kohaselt.

Need tingimused võivad hõlmata nõuet, et selliseid lube saavatel organisatsioonidel

on vajalikud teadmised ja nad on sõltumatud, et on olemas asjakohased aruandlus- ja

järelevalvemehhanismid, millega tagatakse, et organisatsioonid tegutsevad kiiresti,

hoolikalt ja avalikes huvides, ning et organisatsioonid kasutavad loaga hõlmatud

meetmete elluviimiseks turvalisi sidekanaleid.

ET 45 ET

8. Liikmesriigid tagavad, et luba, mis on antud laste seksuaalse kuritarvitamise vastu

avalikes huvides võitlevale organisatsioonile, millele on osutatud lõikes 7, võimaldab

mõningaid või kõiki järgmisi tegevusi:

a) võtta vastu ja analüüsida ohvritelt, internetikasutajatelt või teistelt laste

seksuaalse kuritarvitamise vastu avalikes huvides võitlevatelt

organisatsioonidelt saadud teateid sellise materjali kohta, mille suhtes on

kahtlus, et see on laste seksuaalset kuritarvitamist kujutav materjal;

b) teavitada ebaseadusliku sisu kohta saadud teatest viivitamata selle

liikmesriigi õiguskaitseasutusi, kus materjali majutatakse;

c) teha koostööd laste seksuaalse kuritarvitamise vastu avalikes huvides

võitlevate organisatsioonidega, kellel on vastavalt punktile a õigus võtta

vastu teateid sellise materjali kohta, milles suhtes on kahtlus, et see on

laste seksuaalset kuritarvitamist kujutav materjal, liikmesriigis või

kolmandas riigis, kus materjali majutatakse;

d) teha otsinguid veebimajutusteenuste üldsusele juurdepääsetavas

materjalis, et tuvastada laste seksuaalset kuritarvitamist kujutava

materjali levitamine, kasutades punktis a osutatud teateid sellise materjali

kohta, milles suhtes on kahtlus, et see on laste seksuaalset kuritarvitamist

kujutav materjal, või ohvri taotlusel.

 2011/93/EL (kohandatud)

9. Liikmesriikidel on õigus otsustada, kas käesolevat artiklit kohaldatakse selliste

juhtumite suhtes, mis hõlmavad artikli 2 punkti  3 punktis c  c alapunktis iii

osutatud lastepornot  laste seksuaalset kuritarvitamist kujutavat materjali , kus

lapsena näiv isik oli kujutamise ajal tegelikult vähemalt 18-aastane.

10. Liikmesriikidel on õigus otsustada, kas käesoleva artikli lõikeid 2 ja 6 kohaldatakse

selliste juhtumite suhtes, mille puhul on tehtud kindlaks, et tootja tootis ja valdas

artikli 2 punkti c alapunktis iv osutatud pornograafilist materjali ainult oma isiklikuks

tarbeks niivõrd, kuivõrd tootmisel ei ole kasutatud artikli 2 punkti c alapunktides i, ii

või iii osutatud pornograafilist materjali, ning tingimusel, et teoga ei kaasne materjali

levitamise riski.

 2011/93/EL (kohandatud)

 uus

Artikkel 6

Lapse ahvatlemine seksuaalsel eesmärgil

1. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et tagada järgmise  , täiskasvanu poolt

toime pandud  tahtliku teo karistatavus  järgmiselt :

a) täiskasvanu poolt artikli 3 lõikes 4 , 5, 6 või 7  või artikli 5 lõikes 6

osutatud süüteo toimepaneku eesmärgil info- ja

ET 46 ET

kommunikatsioonitehnoloogia kaudu tehtud ettepaneku  tegemise 

eest kohtuda lapsega  internetis või väljaspool internetti , kes ei ole

jõudnud seksuaalse enesemääramise ikka, kui kõnealusele ettepanekule

järgnes konkreetne tegu, mis viis sellise kohtumiseni, määratakse

karistus, mille maksimummäär on vähemalt üheaastane vangistus;

 uus

b) esimeses lõigus osutatud teo eest, kui see on toime pandud, kasutades

sundi, jõudu või ähvardusi, määratakse karistus, mille maksimummäär on

vähemalt kaheaastane vangistus.

 2011/93/EL (kohandatud)

 uus

2. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et täiskasvanu poolt artikli 5

lõigetes 2 ja 3 osutatud süüteo toimepaneku eesmärgil info- ja

kommunikatsioonitehnoloogia kaudu tehtud katse eest ahvatleda last, kes ei ole

jõudnud seksuaalse enesemääramise ikka, et pakkuda seda last kujutavat

lastepornot  lapse seksuaalset kuritarvitamist kujutavat materjali , on karistatav

 määratakse karistus, mille maksimummäär on vähemalt kuuekuuline vangistus .

 uus

Esimeses lõigus osutatud teo eest, kui see on toime pandud, kasutades sundi, jõudu

või ähvardusi, määratakse karistus, mille maksimummäär on vähemalt üheaastane

vangistus.

3. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et täiskasvanu poolt artikli 4

lõigetes 2 ja 5 osutatud süüteo toimepaneku eesmärgil info- ja

kommunikatsioonitehnoloogia kaudu tehtud katse eest panna laps osalema laste

seksuaalset kuritarvitamist sisaldavas etteastes või teda prostitutsioonis ära kasutada

määratakse karistus, mille maksimummäär on vähemalt kuuekuuline vangistus.

Esimeses lõigus osutatud teo eest, kui see on toime pandud, kasutades sundi, jõudu

või ähvardusi, määratakse karistus, mille maksimummäär on vähemalt üheaastane

vangistus.

ET 47 ET

 uus

Artikkel 7

Seksuaalsele kuritarvitamisele ahvatlemine

Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et artikli 3 lõigetes 4, 5, 6, 7 ja 8, artikli

4 lõigetes 2 ja 3 ning artikli 5 lõikes 6 loetletud süütegude toimepanemiseks isikule tahtlikult

raha või muus vormis tasu lubamise või andmise eest määratakse karistus, mille

maksimummäär on vähemalt kolmeaastane vangistus.

 uus

Artikkel 8

Internetipõhise teenuse osutamine laste seksuaalse kuritarvitamise või seksuaalse

ärakasutamise eesmärgil

Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et artiklites 3–7 nimetatud süütegude

toimepaneku hõlbustamiseks või soodustamiseks kavandatud infoühiskonna teenuse tahtliku

käitamise või haldamise eest määratakse karistus, mille maksimummäär on vähemalt

üheaastane vangistus.

 2011/93/EL (kohandatud)

 uus

Artikkel 9

Kihutamine ja kaasaaitamine ning katse

1. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et artiklites 3–6  8  osutatud

süütegudele kihutamine ja kaasaaitamine on karistatav.

2. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et tagada artikli 3 lõigetes 4, 5 ,  ja

6,  7 ja 8,  artikli 4 lõigetes 2, 3, 5, 6 ja 7, ning artikli 5 lõigetes 4, 5 ja 6  ,

artiklis 7 ning artiklis 8  osutatud süütegude toimepanemise katse karistatavus.

 2011/93/EL (kohandatud)

 uus

ET 48 ET

Artikkel 10

Vastastikusel nõusolekul põhinevad seksuaaltegevused

1. Liikmesriikidel on õigus otsustada, kas artikli 3 lõikeid 2 ja 4 kohaldatakse

vastastikusel nõusolekul põhinevate seksuaaltegevuste suhtes eakaaslaste vahel, kes

sarnanevad omavahel vanuse ning psühholoogilise ja füüsilise arengu või küpsuse

poolest, kui kõnealused teod ei hõlma kuritarvitamist.

2. Liikmesriikidel on õigus otsustada, kas artikli 4 lõiget 4 kohaldatakse vastastikusel

nõusolekul põhinevate seksuaalsuhete raames toimuva pornograafilise etteaste

suhtes, kui laps on jõudnud seksuaalse enesemääramise ikka või kui etteaste toimub

eakaaslaste vahel, kes sarnanevad omavahel vanuse ja psühholoogilise ning füüsilise

arengu või küpsuse poolest, kui kõnealused teod ei hõlma kuritarvitamist ega

ärakasutamist ning kui pornograafilise etteaste eest ei anta raha ega muus vormis

hüvitist ega tasu.

3. Liikmesriikidel on õigus otsustada, kas artikli 5 lõikeid 2 , 3, 4  ja 6

kohaldatakse sellise materjali tootmise, omandamise või valdamise  või sellele

juurdepääsu  suhtes, mis hõlmab  ainult: 

 a)  seksuaalse enesemääramise ikka jõudnud lapsi  või 

 b) seksuaalse enesemääramise ikka jõudnud lapsi ja nende eakaaslasi, 

kui see materjal on toodetud ja seda vallatakse kõnealuste  hõlmatud  laste

nõusolekul ning üksnes asjaomaste isikute isiklikuks tarbeks, kui kõnealused teod ei

hõlma kuritarvitamist.

 uus

4. Liikmesriikidel on õigus otsustada, kas artiklit 6 kohaldatakse eakaaslastevaheliste

ettepanekute, vestluste, kontaktide või teabevahetuse suhtes.

5. Lõigete 1–4 tähenduses loetakse, et seksuaalse enesemääramise ikka jõudnud laps on

andnud tegevuseks nõusoleku üksnes juhul, kui nõusolek anti vabatahtlikult, lapse

vaba tahte tulemusena hinnatuna kaasnevate asjaolude kontekstis.

Nõusoleku võib igal ajal tagasi võtta.

Nõusoleku puudumist ei saa ümber lükata üksnes asjaoluga, et laps vaikib või ei

avalda sõnades ega füüsiliselt vastupanu, ega tema varasema käitumisega.

6. Intiimse pildi või video jagamist vastastikusel nõusolekul ei saa tõlgendada

nõusolekuna sama pildi või video edasiseks jagamiseks või levitamiseks.

ET 49 ET

 2011/93/EL (kohandatud)

 uus

Artikkel 11

Raskendavad asjaolud

Kui järgmised asjaolud ei ole juba artiklites 3–7  9  osutatud süütegude teokoosseisu

tunnused, võtavad liikmesriigid vajalikud meetmed tagamaks, et järgmisi asjaolusid võib

käsitada kooskõlas siseriikliku õiguse vastavate sätetega asjaomaste artiklites 3–7  9 

osutatud süütegude puhul raskendavate asjaoludena:

a) süütegu pandi toime lapse suhtes, kes oli eriti kaitsetus olukorras, näiteks

vaimse või füüsilise puudega laps või sõltuvussuhtes laps, või lapse füüsilise

või vaimse teovõimetuse tõttu;

b) süüteo pani toime lapse pereliige, lapsega koos elav isik või lapse suhtes

usaldust ,  või võimu  või mõju  kuritarvitanud isik;

c) süüteo panid toime mitu isikut koos tegutsedes;

d) süütegu pandi toime kuritegeliku ühenduse raames nõukogu 24. oktoobri 2008.

aasta raamotsuse 2008/841/JSK (organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse

kohta)36 tähenduses;

e) süüteo pani toime isik, kes on varem samaväärse süüteo eest süüdi mõistetud;

f) süüteo pani toime isik, kes on tahtlikult või kergemeelsuse tõttu seadnud ohtu

lapse elu; või

g) süütegu hõlmas rasket vägivalda või sellega põhjustati lapsele suurt

kahju ;  .

 uus

h) süütegu pandi toime korduvalt;

i) süütegu pandi toime relva kasutades või relva ähvardusel; või

j) süütegu pandi toime seeläbi, et ohver pandi võtma või tarvitama narkootikume,

alkoholi või muid joovastavaid aineid või olema nende mõju all.

36 Nõukogu 24. oktoobri 2008. aasta raamotsus 2008/841/JSK organiseeritud kuritegevuse vastase

võitluse kohta (ELT L 300, 11.11.2008, lk 42).

ET 50 ET

 2011/93/EL (kohandatud)

 uus

Artikkel 12

Süüdimõistvast kohtuotsusest tulenev õiguste äravõtmine

1. Selleks et hoida ära süüteo kordumise oht, võtavad liikmesriigid vajalikud meetmed

tagamaks, et mis tahes artiklites 3–7  9  osutatud süüteos süüdi mõistetud

füüsilise isiku puhul võib ajutiselt või alaliselt tõkestada vähemalt tema

kutsetegevust, mis eeldab otseseid ja korrapäraseid kontakte lastega.

2. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et kui tööandja värbab isiku

selliseks kutsetegevuseks või korraldatud vabatahtlikuks tegevuseks, mis eeldab

otseseid ja korrapäraseid kontakte lastega,  ja kui laste seksuaalse kuritarvitamise

vastu avalikes huvides võitlev organisatsioon võtab tööle töötajaid,  on tal õigus

 kohustus  nõuda teavet kooskõlas siseriikliku õigusega ja mis tahes sobival

viisil, nagu otsene juurdepääs teabele kas taotluse esitamise või asjaomase isiku

kaudu, artiklites 3–7 9  osutatud süütegude eest süüdimõistva kohtuotsuse

olemasolu kohta, mis on kantud karistusregistrisse, või süüdimõistmisest tuleneva

õiguste äravõtmise kohta seoses tegevusega, mis eeldab otseseid ja korrapäraseid

kontakte lastega.

3. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et käesoleva artikli lõigete 1 ja

2 kohaldamiseks  , kui pädevad asutused sellist teavet taotlevad,  edastatakse

teave, mis käsitleb artiklites 3–7 9  osutatud süütegude eest süüdimõistvat

kohtuotsust ja sellisest süüdimõistmisest tulenevat õiguste äravõtmist seoses

tegevusega, mis eeldab otseseid ja korrapäraseid kontakte lastega, kooskõlas

nõukogu 26. veebruari 2009. aasta raamotsuses 2009/315/JSK (mis käsitleb

karistusregistrite andmete vahetamise liikmesriikidevahelist korraldust ja andmete

sisu) [13] sätestatud korraga, kui seda taotletakse nimetatud raamotsuse artikli 6

raames asjaomase isiku nõusolekul.  ning et edastatud teave on võimalikult täielik

ja sisaldab vähemalt andmeid liikmesriikides säilitatavate süüdimõistvate

kohtuotsuste või süüdimõistvatest kohtuotsustest tulenevate õiguste äravõtmise

kohta. Sel eesmärgil edastatakse teavet ECRISe või kolmandate riikidega loodud

karistusregistri andmete vahetamise mehhanismi kaudu. 

 2011/93/EL

Artikkel 11

Arestimine ja konfiskeerimine

Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et nende pädevatel asutustel on õigus

arestida ja konfiskeerida artiklites 3, 4 ja 5 osutatud süütegudeks kasutatud vahendid ja

kuritegelikul teel saadud tulu.

ET 51 ET

 2011/93/EL (kohandatud)

 uus

Artikkel 13

Juriidilise isiku vastutus

1. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et juriidilist isikut saab

vastutusele võtta artiklites 3–7 9  osutatud süütegude eest, mille on tema kasuks

toime pannud eraisikuna või juriidilise isiku organi liikmena tegutsenud isik, kellel

on juriidilises isikus võimupositsioon, mis põhineb järgmisel:

a) õigus esindada juriidilist isikut,

b) õigus teha juriidilise isiku nimel otsuseid või

c) õigus kontrollida juriidilist isikut.

2. Liikmesriigid võtavad ka vajalikud meetmed tagamaks, et juriidilist isikut saab

vastutusele võtta juhul, kui lõikes 1 osutatud isiku järelevalve või kontrolli

puudumise tõttu on tema alluvuses oleval isikul osutunud võimalikuks kõnealuse

juriidilise isiku kasuks toime panna mõni artiklites 3–7 9  osutatud süütegu.

3. Juriidilise isiku lõigete 1 ja 2 kohane vastutus ei piira kriminaalmenetlust füüsilise

isiku suhtes, kes on mõne artiklites 3–7 9  osutatud süüteo toimepanija, sellele

kihutaja või kaasaaitaja.

 2011/93/EL (kohandatud)

 uus

Artikkel 14

Juriidilise isiku suhtes kohaldatavad karistused

1. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et artikli 12 lõike 1  13 

kohaselt vastutusele võetud juriidilise isiku suhtes kohaldatakse tõhusaid,

proportsionaalseid ja hoiatavaid karistusi, mille hulka kuuluvad kriminaalõiguslikud

ja muud trahvid ning võivad kuuluda muud karistused, nagu:

a) riiklike hüvitiste või abi saamise õigusest ilmajätmine,

b)  ilmajätmine võimalusest saada avaliku sektori vahendeid, sealhulgas

osaleda hankemenetlustes või saada toetusi ja kontsessioone; 

c) ajutine või alaline ettevõtluskeeld,

d) kohtuliku järelevalve alla võtmine,

e) sundlõpetamine või

f) süüteo toimepanekuks kasutatud tegevuskohtade ajutine või lõplik sulgemine.

ET 52 ET

2. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et artikli 12 lõike 2 kohaselt

vastutusele võetud juriidilise isiku suhtes kohaldatakse tõhusaid, proportsionaalseid

ja hoiatavaid karistusi või meetmeid.

 uus

2. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et artikli 13 kohaselt vastutusele

võetud juriidilistele isikutele on selliste süütegude eest, mille korral määratakse

füüsilisele isikule karistus, mille maksimummäär on vähemalt kaheaastane vangistus,

võimalik määrata trahv, mille ülemmäär on vähemalt 1 % asjaomase juriidilise isiku

ülemaailmsest kogukäibest trahvi määramise otsusele eelnenud majandusaastal.

3. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et artikli 13 kohaselt vastutusele

võetud juriidilistele isikutele on selliste süütegude eest, mille korral määratakse

füüsilisele isikule karistus, mille maksimummäär on vähemalt kolmeaastane

vangistus, võimalik määrata trahv, mille ülemmäär on vähemalt 5 % asjaomase

juriidilise isiku ülemaailmsest kogukäibest trahvi määramise otsusele eelnenud

majandusaastal.

 2011/93/EL

 uus

Artikkel 15

Ohvrile süüdistuse esitamata jätmine või ohvri karistamata jätmine

Liikmesriigid võtavad vastavalt oma õigussüsteemi aluspõhimõtetele vajalikud meetmed

tagamaks, et pädevatel riiklikel asutustel on volitused jätta seksuaalse kuritarvitamise ja

seksuaalse ärakasutamise lapsohvrile süüdistus esitamata või karistus määramata

kuritegelikus tegevuses sunnitud osalemise eest, kui see tulenes otseselt asjaolust, et tema

suhtes oli toime pandud mõni artikli 4 lõigetes 2, 3, 5 ja 6 ning artikli 5 lõikes  4, 5 ja  6

osutatud tegu.

 2011/93/EL (kohandatud)

 uus

Artikkel 16

Uurimine ja süüdistuse esitamine  ning aegumistähtajad 

1. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et artiklites 3–7 9  osutatud

süütegude uurimine või nende eest süüdistuse esitamine ei sõltu ohvri või tema

esindaja teatest ega kuriteo asjaolude kohta avalduse tegemisest ning et

ET 53 ET

kriminaalmenetlust võib jätkata ka juhul, kui kõnealune isik on oma tunnistuse tagasi

võtnud.

2. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et piisava tähtaja jooksul pärast ohvri

täisealiseks saamist oleks võimalik esitada süüdistus artiklis 3 ning artikli 4 lõigetes

2, 3, 5, 6 ja 7 osutatud süüteo eestning ,  artikli 5 lõikes 6 osutatud raske süüteo

eest, kui on kasutatud artikli 2 punkti c alapunktides i ja ii punkti 3 alapunktides a

ja b  määratletud lastepornot  laste seksuaalset kuritarvitamist kujutavat

materjali ,  samuti artiklites 7 ja 8 osutatud süüteo eest,  ning et see tähtaeg

vastaks asjaomase süüteo raskusele.

 uus

Esimeses lõigus nimetatud tähtajad on:

a) vähemalt 20 aastat alates ohvri täisealiseks saamise kuupäevast selliste

süütegude eest, mille eest määratava karistuse maksimummäär on käesoleva

direktiivi kohaselt vähemalt kolmeaastane vangistus;

b) vähemalt 25 aastat alates ohvri täisealiseks saamise kuupäevast selliste

süütegude eest, mille eest määratava karistuse maksimummäär on käesoleva

direktiivi kohaselt vähemalt viieaastane vangistus;

c) vähemalt 30 aastat alates ohvri täisealiseks saamise kuupäevast selliste

süütegude eest, mille eest määratava karistuse maksimummäär on käesoleva

direktiivi kohaselt vähemalt kaheksa-aastane vangistus.

 2011/93/EL (kohandatud)

 uus

3. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et isikutele, üksustele või

talitustele, kelle ülesanne on artiklites 3–7 9  osutatud kuritegude uurimine või

nende eest süüdistuse esitamine, on kättesaadavad organiseeritud kuritegevuse või

teiste raskete kuritegevuse juhtumite puhul kasutatavad tõhusad uurimisvahendid.

 uus

4. Liikmesriigid tagavad, et isikutel, üksustel ja talitustel, kes uurivad artiklites 3–9

osutatud süütegusid ja esitavad nende eest süüdistusi, on piisavalt töötajaid, teadmisi

ja tõhusaid uurimisvahendeid, et selliseid süütegusid, sealhulgas info- ja

kommunikatsioonitehnoloogia abil toime pandud süütegusid tulemuslikult uurida ja

nende eest süüdistusi esitada, kooskõlas kohaldatavate liidu ja siseriiklike

õigusnormidega. Vajaduse korral kuuluvad nende vahendite hulka spetsiaalsed

uurimisvahendid, näiteks vahendid, mida kasutatakse organiseeritud kuritegevuse või

muude raskete kuritegude tõkestamiseks, sealhulgas võimalus viia läbi varjatud

uurimisi.

ET 54 ET

 2011/93/EL (kohandatud)

 uus

5. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et uurimisüksused või -talitused saaksid

püüda tuvastada artiklites 3–7  9  osutatud süütegude ohvrid, analüüsides selleks

eelkõige lastepornot sisaldavat  laste seksuaalset kuritarvitamist kujutavat 

materjali, nagu fotod ja audiovisuaalsed salvestised, mis on edastatud või

kättesaadavaks tehtud info- ja kommunikatsioonitehnoloogia abil.

 2011/93/EL (kohandatud)

 uus

Artikkel 17

Lapse seksuaalse kuritarvitamise või ärakasutamise kahtlusest teatamine

1. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et siseriiklikus õiguses

sätestatud konfidentsiaalsusnõuetega, mida kohaldatakse teatavate kutsealade

esindajate suhtes, kelle põhitegevus on lastega tegelemine, ei piirata kõnealuste

kutsealade esindajate võimalust teatada lastekaitse eest vastutavatele asutustele

olukorrast, mille puhul neil on põhjendatult alust arvata, et laps on mõne artiklites 3–

7 9  osutatud süüteo ohver.

2. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et julgustada isikut, kes heas usus teab, et

on toime pandud ükskõik milline artiklites 3–7 9  osutatud süütegu, või

kahtlustab seda, teatama sellest pädevatele asutustele , ilma et see mõjutaks

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2022/206537 artikli 18 ning määruse

(EL) .../...38 [millega kehtestatakse eeskirjad laste seksuaalse väärkohtlemise

ennetamiseks ja tõkestamiseks] artikli 12 kohaldamist. 

 uus

3. Liikmesriigid tagavad, et vähemalt lastekaitse-, haridus-, lastehoiu- ja

tervishoiusektoris töötavatel spetsialistidel, kes lastega tihedalt kokku puutuvad, on

kohustus teatada pädevatele asutustele, kui neil on piisavalt alust arvata, et toime on

pandud või tõenäoliselt pannakse toime käesoleva direktiivi alusel karistatav

süütegu.

37 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. oktoobri 2022. aasta määrus (EL) 2022/2065, mis käsitleb

digiteenuste ühtset turgu ja millega muudetakse direktiivi 2000/31/EÜ (digiteenuste määrus)

(ELT L 277, 27.10.2022, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2022/2065/oj). 38 Määrus (EL)

ET 55 ET

4. Liikmesriigid vabastavad lõikes 3 sätestatud teatamiskohustusest tervishoiusektoris

töötavad spetsialistid, kes tegelevad programmidega, mis on mõeldud isikutele, kes

on süüdi mõistetud käesoleva direktiivi alusel karistatava süüteo eest, või isikutele,

kes usuvad, et nad võivad toime panna mõne käesoleva direktiivi alusel karistatava

süüteo.

5. Liikmesriigid, keda toetab ELi keskus pärast selle asutamist, annavad välja suunised

lõikes 3 osutatud isikutele selle kindlakstegemise kohta, kas käesoleva direktiivi

alusel karistatav kuritegu on toime pandud või tõenäoliselt pannakse toime, ning

pädevatele asutustele teatamise kohta. Suunistes märgitakse ka, kuidas võtta arvesse

ohvrite erivajadusi.

 uus

Artikkel 18

Lapse seksuaalsest kuritarvitamisest või ärakasutamisest teatamine

1. Lisaks direktiivi 2012/29/EL artiklist 5 ja direktiivi (EL) .../... [ettepanek võtta vastu

direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2012/29, millega kehtestatakse

kuriteoohvrite õiguste ning neile pakutava toe ja kaitse miinimumnõuded] artiklist 5a

tulenevatele õigustele, mis on kuriteoohvritel kaebuse esitamisel, tagavad

liikmesriigid, et ohvrid saavad käesoleva direktiivi artiklites 3–9 osutatud

kuritegudest pädevatele asutustele teatada lihtsal ja kättesaadaval viisil. Muu hulgas

tagavad nad võimaluse kõnealustest kuritegudest teatada ja võimaluse korral

tõendeid esitada hõlpsasti juurdepääsetava ja kasutajasõbraliku info- ja

kommunikatsioonitehnoloogia abil.

2. Liikmesriigid tagavad, et lõikes 1 osutatud teatamiskord on turvaline,

konfidentsiaalne ning kavandatud lapsesõbralikul viisil ja lapsesõbralikus keeles

vastavalt laste vanusele ja küpsusele. Liikmesriigid tagavad, et kuriteost teatamine ei

sõltu vanemate nõusolekust.

3. Liikmesriigid tagavad, et puutudes kokku ohvriga, kes teatab laste seksuaalse

kuritarvitamise või seksuaalse ärakasutamise juhtumist, on pädevatel asutustel

keelatud edastada ohvri elanikustaatuse kohta käivaid isikuandmeid pädevatele

sisserändeasutustele vähemalt seni, kuni on lõpule viidud ohvri kaitsevajaduste

esimene individuaalne hindamine vastavalt direktiivi 2012/29 artiklile 22.

 2011/93/EL (kohandatud)

 uus

Artikkel 19

Jurisdiktsioon ja kriminaalmenetluste kooskõlastamine

1. Liikmesriik võtab vajalikud meetmed, et kehtestada oma jurisdiktsioon artiklites 3–

7  9  osutatud süütegude puhul, kui

ET 56 ET

a) süütegu on tervikuna või osaliselt toime pandud tema territooriumil või

b) teo toimepanija on tema kodanik.

2. Liikmesriik teavitab komisjoni, kui ta otsustab jurisdiktsiooni laiendada artiklites 3–

7  9  osutatud süütegudele, mis on toime pandud väljaspool tema territooriumi,

muu hulgas kui

a) süütegu on toime pandud tema kodaniku vastu või isiku vastu, kelle

peamine elukoht asub tema territooriumil;

b) süütegu on toime pandud tema territooriumil asutatud juriidilise isiku

kasuks või

c) süüteo toimepanija peamine elukoht asub tema territooriumil.

3. Liikmesriik tagab, et tema jurisdiktsioon hõlmab olukordi, kus artiklites 5ja  , 

6  ja 8  ning, kui see on asjakohane, artiklites 3 , 4,  ja 7  ja 9  osutatud

süüteod on toime pandud info- ja kommunikatsioonitehnoloogia abil, millele pääseti

juurde tema territooriumilt, olenemata sellest, kas selline tehnoloogia asub tema

territooriumil.

4. Artikli 3 lõigetes 4, 5 ,  6,  7 ja 8,  artikli 4 lõigetes 2, 3, 5, 6 ja 7 ning

 ,  artikli 5 lõikes 6 , artiklis 7 ja artiklis 8  osutatud, väljaspool asjaomase

liikmesriigi territooriumi toime pandud süütegude korral kriminaalmenetluse

läbiviimisel võtab iga liikmesriik käesoleva artikli lõike 1 punktis b nimetatud

juhul vajalikud meetmed tagamaks, et tema jurisdiktsiooni teostamine ei sõltu sellest,

kas sellist tegu käsitatakse teo toimepanemise kohas kuriteona.

5. Artiklites 3–7  9  osutatud, väljaspool asjaomase liikmesriigi territooriumi toime

pandud süütegude korral kriminaalmenetluse läbiviimisel võtab iga liikmesriik

käesoleva artikli lõike 1 punktis b nimetatud juhul vajalikud meetmed tagamaks, et

tema jurisdiktsiooni teostamine ei sõltu tingimusest, et kriminaalmenetlust saab

alustada alles pärast ohvri poolt teate esitamist süüteo toimepanemise kohas või

pärast süüteost teatamist riigi poolt, kelle territooriumil süütegu toime pandi.

 uus

6. Kui artiklites 3–9 osutatud kuritegu kuulub rohkem kui ühe liikmesriigi

jurisdiktsiooni, teevad need liikmesriigid koostööd, et määrata kindlaks, milline

liikmesriik viib läbi kriminaalmenetluse. Asjakohasel juhul saadetakse juhtum

kooskõlas raamotsuse 2009/948/JSK artikliga 12 lahendamiseks Eurojustile.

 2011/93/EL (kohandatud)

 uus

Artikkel 20

Üldsätted lapsohvritele pakutavate abi-, toetus- ja kaitsemeetmete kohta

1. Artiklites 3–7  9  osutatud süütegude lapsohvritele pakutakse abi, toetust ja

kaitset kooskõlas artiklitega 19 ja 20  21 ja 22 , võttes arvesse lapse huvisid.

ET 57 ET

2. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et laps saab abi ja toetust kohe,

kui pädevatel asutustel on põhjendatult alust arvata, et lapse suhtes võib olla toime

pandud mõni artiklites 3–7  9  osutatud süütegu.

3. Liikmesriigid tagavad, et kui ei ole teada selle isiku vanus, kelle suhtes on toime

pandud mõni artiklites 3–7  9  osutatud süütegu, ja on põhjust arvata, et see isik

on laps, käsitatakse kõnealust isikut lapsena ja ta saab viivitamatult abi, toetust ja

kaitset kooskõlas artiklitega 19 ja 20  21 ja 22 .

 2011/93/EL (kohandatud)

 uus

Artikkel 21

Ohvri abistamine ja toetamine

1. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et ohvrile pakutakse abi ja

 spetsialiseeritud ja asjakohast  toetust enne kriminaalmenetlust, selle ajal ning

asjakohase aja jooksul pärast seda, et tal oleks võimalik kasutada raamotsuses

2001/220/JSK  direktiivis 2012/29/EL,   direktiivis (EL) .../... [ettepanek

võtta vastu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2012/29/EL, millega

kehtestatakse kuriteoohvrite õiguste ning neile pakutava toe ja kaitse

miinimumnõuded]  ja käesolevas direktiivis sätestatud õigusi.  Liikmesriigid

tagavad eelkõige, et artiklites 3–9 osutatud süütegude ohvritele on kättesaadavad

lastele mõeldud sihipärased ja integreeritud abiteenused kooskõlas direktiivi

(EL) .../... [ettepanek võtta vastu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2012/29/EL,

millega kehtestatakse kuriteoohvrite õiguste ning neile pakutava toe ja kaitse

miinimumnõuded] artikliga 9a.  Liikmesriigid võtavad eelkõige vajalikud meetmed

tagamaks nende laste kaitse, kes teatavad perekonnasisestest kuritarvitamise

juhtudest.

 uus

2. Ohvritele antakse koordineeritud, eakohast arstiabi, emotsionaalset,

psühhosotsiaalset, psühholoogilist ja haridusalast abi ning muud asjakohast abi, mis

on kohandatud eelkõige seksuaalse kuritarvitamise olukordadele.

3. Kui on vaja pakkuda ajutist majutust, majutatakse lapsed esmajärjekorras koos teiste

pereliikmetega, vajaduse korral ajutisse või alalisse majutuskohta, kus on olemas

abiteenused.

4. Käesoleva direktiivi alusel karistatava süüteo ohvritel on juurdepääs direktiivi

[.../.../EL, naistevastase vägivalla tõkestamise direktiivi ettepanek]39 artikli 28 alusel

loodud suunamiskeskustele.

39 COM(2022) 105, 8.3.2022.

ET 58 ET

 2011/93/EL (kohandatud)

 uus

5. 2. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et lapsohvrile pakutavat abi

ja toetust ei muudeta sõltuvaks sellest, kas ta soovib teha koostööd

kriminaaluurimises, süüdistuse esitamisel või kohtumenetluses.

6. 3. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et erimeetmed lapsohvri

abistamiseks ja toetamiseks, kui ta teostab käesolevas direktiivis sätestatud õigusi,

võetakse pärast iga lapsohvri konkreetse olukorra hindamist,  mis viiakse läbi

direktiivi (EL) .../... [ettepanek võtta vastu direktiiv, millega muudetakse

direktiivi 2012/29/EL, millega kehtestatakse kuriteoohvrite õiguste ning neile

pakutava toe ja kaitse miinimumnõuded] artikli 22 alusel,  võttes nõuetekohaselt

arvesse lapse seisukohti, vajadusi ja huve.

7. 4. Artiklites 3–7  9  osutatud süütegude lapsohvreid käsitatakse raamotsuse

2001/220/JSK artikli 2 lõike 2, artikli 8 lõike 4 ja artikli 14 lõike

1  direktiivi 2012/29/EL ja direktiivi (EL) .../... [ettepanek võtta vastu direktiiv,

millega muudetakse direktiivi 2012/29/EL, millega kehtestatakse kuriteoohvrite

õiguste ning neile pakutava toe ja kaitse miinimumnõuded] artikli 22 lõike 2 

kohaselt eriti kaitsetute ohvritena.

8. 5. Liikmesriigid võtavad vajaduse ja võimaluse korral meetmed, et pakkuda abi ja

toetust nende lapsohvrite perekondadele, kelle suhtes kehtivad käesolevas direktiivis

sätestatud õigused, kui perekond asub liikmesriigi territooriumil. Eelkõige

kohaldavad liikmesriigid vajaduse ja võimaluse korral lapsohvri perekonna suhtes

raamotsuse 2001/220/JSK  direktiivi 2012/29/EL   ja direktiivi (EL) .../...

[ettepanek võtta vastu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2012/29/EL, millega

kehtestatakse kuriteoohvrite õiguste ning neile pakutava toe ja kaitse

miinimumnõuded]  artiklit 4.

 uus

9. Kui ELi keskus on loodud, toetab ta omal algatusel liikmesriikide jõupingutusi

ohvrite abistamisel, tehes järgmist:

a) kutsub teisi liidu institutsioone, organeid ja asutusi ning liikmesriikide

asjaomaseid asutusi, organeid või ameteid üles jagama ELi keskusega teavet

laste seksuaalse kuritarvitamise ja ärakasutamise ohvrite abistamise kohta, kui

see on asjakohane, kuid vähemalt ühe korra aastas;

b) kogub omal algatusel teavet laste seksuaalse kuritarvitamise ja ärakasutamise

ohvrite abistamise valdkonna meetmete ja programmide, sealhulgas

kolmandates riikides rakendatud meetmete ja programmide kohta;

c) hõlbustab heade tavade vahetamist liikmesriikide vahel ning liikmesriikide ja

kolmandate riikide vahel, pidades avalikku andmebaasi kõigis liikmesriikides

ja kolmandates riikides rakendatavate ohvriabimeetmete ja -programmide

kohta, kusjuures andmebaasis ei säilitata isikuandmeid;

d) hõlbustab lõikes 10 osutatud suuniste ja protokollide koostamist.

ET 59 ET

10. Liikmesriigid, keda toetab ELi keskus pärast selle asutamist, annavad välja suunised

tervishoiu-, haridus- ja sotsiaaltöötajatele laste seksuaalse kuritarvitamise või

ärakasutamise ohvritele asjakohase toe pakkumiseks, sealhulgas ohvrite suunamiseks

asjaomaste abiteenuste juurde ning rollide ja kohustuste täpsustamiseks. Suunistes

märgitakse ka, kuidas võtta arvesse ohvrite erivajadusi.

 2011/93/EL

 uus

Artikkel 22

Lapsohvri kaitse kriminaaluurimises ja -menetluses

1. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et pädevad asutused määravad

vastavalt ohvrite rollile asjaomases õigussüsteemis kriminaaluurimise ja -menetluse

ajal lapsohvrile eriesindaja juhul, kui siseriikliku õiguse kohaselt vanemliku

vastutuse kandjad ei saa last esindada enda ja lapsohvri huvide konflikti tõttu või kui

laps on saatjata või perekonnast lahutatud.

2. Liikmesriigid tagavad, et lapsohvritele pakutakse vastavalt ohvrite rollile asjaomases

õigussüsteemis viivitamata juurdepääsu õigusnõustamisele ja esindamisele,

sealhulgas hüvitise taotlemise eesmärgil. Kui ohvril ei ole piisavalt rahalisi

vahendeid, pakutakse õigusnõustamist ja esindamist tasuta.

3. Piiramata kaitseõigust, võtavad liikmesriigid vajalikud meetmed tagamaks, et

artiklites 3–7  9  osutatud süütegude kriminaaluurimises

a) toimuvad vestlused lapsohvriga põhjendamatu viivituseta pärast

asjaoludest teatamist pädevatele asutustele;

b) toimuvad vestlused lapsohvriga selleks loodud või kohandatud ruumides;

c) juhib vestlust lapsohvriga või viibib selle juures selleks koolitatud

spetsialist;

d) juhivad võimaluse ja vajaduse korral kõiki lapsohvriga peetavaid vestlusi

samad isikud;

e) peetakse võimalikult vähe vestlusi ja neid korraldatakse ainult äärmise

vajaduse korral asjaomase kriminaaluurimise ja -menetluse eesmärgil;

f) võib lapsohvriga kaasas olla tema esindaja või vajaduse korral tema

valitud täiskasvanu, kui kõnealuse isiku suhtes ei ole tehtud vastupidist

põhjendatud otsust;

 g) tehakse kriminaalmenetluse toimetamisel lapsohvri arstlikke läbivaatusi

võimalikult vähe ja neid viivad läbi selleks koolitatud spetsialistid. 

4. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et artiklites 3–7  9  osutatud

süütegude kriminaaluurimise raames võib audiovisuaalselt salvestada kõiki

lapsohvriga või vajaduse korral lapstunnistajaga peetavaid vestlusi ning et selliseid

audiovisuaalselt salvestatud vestlusi võib vastavalt siseriiklikus õiguses sätestatud

eeskirjadele kasutada kriminaalasja kohtulikul menetlemisel tõendina.

5. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et artiklites 3–7  9  osutatud

süütegudes kriminaalasja kohtulikul menetlemisel võib teha järgmise otsuse:

ET 60 ET

a) kohtuistung on kinnine;

b) lapsohvri võib ära kuulata kohtusse toomata, kasutades selleks eelkõige

asjakohast kommunikatsioonitehnoloogiat.

6. Kui see on lapsohvri huvides ja võttes arvesse muid olulisi huvisid, võtavad

liikmesriigid vajalikud meetmed lapsohvri eraelu puutumatuse, isiku ja imago

kaitsmiseks ning selleks, et vältida mis tahes sellise teabe levitamist avalikkusele,

mille kaudu on võimalik neid isikuid kindlaks teha.

 uus

7. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et kui lapse osalemine artiklites

3–9 osutatud süütegudega seotud kriminaalmenetluses on vajalik, siis võtab kohus

asjaomases kohtumenetluses arvesse lapse vanust ja küpsust.

 uus

Artikkel 23

Ohvri õigus hüvitisele

1. Liikmesriigid tagavad, et käesoleva direktiivi artiklites 3–9 osutatud süütegude

ohvritel on õigus kantud kahju hüvitamisele. Liikmesriigid tagavad, et hüvitist saab

nõuda artiklites 3–9 osutatud süütegude toimepanijatelt, juriidilistelt isikutelt, kes

vastutavad selliste süütegude eest artiklite 13 ja 14 alusel, ning, kui see on

asjakohane, kuriteoohvrite jaoks loodud riiklike hüvitusskeemide kaudu.

2. Lisaks direktiivi (EL) .../... [ettepanek võtta vastu direktiiv, millega muudetakse

direktiivi 2012/29/EL, millega kehtestatakse kuriteoohvrite õiguste ning neile

pakutava toe ja kaitse miinimumnõuded] artiklist 16a tulenevatele õigustele lubatakse

kuriteoohvritel pärast täisealiseks saamist taotleda kriminaal- ja tsiviilmenetluse

raames hüvitist kahju eest, mis on neile tekitatud käesoleva direktiivi alusel

karistatava süüteoga, piisava tähtaja jooksul, mis vastab süüteo raskusastmele.

3. Esimeses lõigus nimetatud tähtajad on:

a) vähemalt 20 aastat alates ohvri täisealiseks saamise kuupäevast selliste

süütegude eest, mille eest määratava karistuse maksimummäär on

käesoleva direktiivi kohaselt vähemalt kolmeaastane vangistus;

b) vähemalt 25 aastat alates ohvri täisealiseks saamise kuupäevast selliste

süütegude eest, mille eest määratava karistuse maksimummäär on

käesoleva direktiivi kohaselt vähemalt viieaastane vangistus;

c) vähemalt 30 aastat alates ohvri täisealiseks saamise kuupäevast selliste

süütegude eest, mille eest määratava karistuse maksimummäär on

käesoleva direktiivi kohaselt vähemalt kaheksa-aastane vangistus.

4. Liikmesriigid tagavad, et käesoleva direktiivi alusel karistatavate süütegude ohvritele

piisava hüvitise tagamiseks võetakse arvesse kõiki asjakohaseid asjaolusid,

sealhulgas järgmist:

ET 61 ET

a) süüteoga tekitatud füüsiline või vaimne valu ja kannatused, sealhulgas

valu ja kannatused, mis on seotud ohvrit puudutava laste seksuaalset

kuritarvitamist kujutava materjali ringlemisega internetis;

b) ravikulud, mis on seotud sellisest valust ja kannatustest taastumisega,

sealhulgas vaimse ja füüsilise tervise ja raviga seotud kulud ning

reisikulud, mis võisid tekkida seoses sellise ravi kättesaadavusega, ning

c) süüteo tõttu saamata jäänud tulu.

 uus

Artikkel 24

Riiklikud asutused või samaväärsed üksused

Liikmesriigid asutavad riiklikud asutused või samaväärsed üksused, mis peaksid täitma

järgmisi ülesandeid:

(1) hõlbustada ja vajaduse korral koordineerida riigi tasandil tehtavaid

jõupingutusi ennetustegevuses ja ohvrite abistamisel;

(2) hinnata laste seksuaalse kuritarvitamise suundumusi internetis ja väljaspool

internetti;

(3) hinnata ennetusprogrammide ja -meetmete ning ohvrite abistamiseks ja

toetamiseks mõeldud programmide ja meetmete tulemusi, sealhulgas koguda

statistilisi andmeid tihedas koostöös selles valdkonnas tegutsevate asjaomaste

kodanikuühiskonna organisatsioonidega;

(4) koostada aruandeid nimetatud suundumuste, tulemuste ja statistiliste andmete

kohta.

Eelkõige vastutavad riiklikud asutused artiklis 31 osutatud andmekogumis-, uurimis- ja

aruandekohustuste täitmise eest.

 uus

Artikkel 25

Asutuste- ja sidusrühmadevaheline koordineerimine ja koostöö

Liikmesriigid kehtestavad asjakohased mehhanismid, et tagada riigi tasandil asjaomaste

asutuste, ametite ja organite, sealhulgas kohalike ja piirkondlike asutuste, õiguskaitseasutuste,

kohtute, prokuröride, tugiteenuste osutajate ning infoühiskonna teenuste osutajate,

valitsusväliste organisatsioonide, sotsiaalteenistuste, sealhulgas lastekaitse- ja

hoolekandeasutuste, haridus- ja tervishoiuteenuste osutajate, sotsiaalpartnerite (ilma et see

piiraks nende sõltumatust) ning muude asjaomaste organisatsioonide ja üksuste tulemuslik

koordineerimine ja koostöö, et töötada välja meetmed laste seksuaalse kuritarvitamise ja

ärakasutamise tõkestamiseks internetis ja väljaspool internetti ning neid meetmeid rakendada.

Need mehhanismid tagavad ka tulemusliku koordineerimise ja koostöö ELi keskuse ja

komisjoniga.

ET 62 ET

 2011/93/EL (kohandatud)

 uus

Artikkel 26

Kuritarvitamise võimaluste ja lastega seotud seksiturismi  ning reisidel ja turismis laste

seksuaalse kuritarvitamise ja ärakasutamise  reklaamimise vastased meetmed

Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et hoida ära või keelata

a) artiklites 3–6  8  osutatud süütegude toimepanemise võimalust reklaamivate

materjalide levitamine ja

b) kaubanduslikul või mittekaubanduslikul eesmärgil teistele isikutele reisi

korraldamine, et toime panna mõni artiklites 3 , 4 ja  5 osutatud süütegu.

 2011/93/EL (kohandatud)

 uus

Artikkel 27

Ennetavad sekkumisprogrammid või -meetmed

 1.  Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et isikul, kes usub, et ta võib

toime panna mõne artiklites 3–7  9  osutatud süüteo, on vajaduse korral võimalus osaleda

 spetsiaalsetes  tõhusates sekkumisprogrammides või -meetmetes, mis on loodud selliste

süütegude toimepanemise riski hindamiseks ja vältimiseks.

 uus

2. Liikmesriigid tagavad, et lõikes 1 osutatud programmid või meetmed on kättesaadavad

ilma põhjendamatute piiranguteta kooskõlas riiklike tervishoiustandarditega.

 2011/93/EL (kohandatud)

 uus

Artikkel 28

Ennetusmeetmed

1.  Selleks et pärssida ja vähendada laste seksuaalse ärakasutamise kõikide vormide

aluseks olevat nõudlust, võtavad  liikmesriigid asjakohased meetmed, näiteks

haridus- ja koolitusmeetmed,  teavitus- ja teadlikkuse suurendamise kampaaniad,

mille raames selgitatakse laste seksuaalse kuritarvitamise ja ärakasutamise

elukestvaid tagajärgi ja selle ebaseaduslikkust, ning sellistele isikutele, kes usuvad, et

nad võivad toime panna mõne laste seksuaalse kuritarvitamisega seotud süüteo,

ET 63 ET

tagatud võimalus osaleda spetsiaalsetes tõhusates sekkumisprogrammides või -

meetmetes  et takistada ja vähendada laste ärakasutamise kõikide vormide aluseks

olevat nõudlust.

2. Liikmesriigid võtavad teadlikkuse suurendamise ja laste seksuaalse kuritarvitamise

või  seksuaalse  ärakasutamise ohvriks langemise ohu vähendamise eesmärgil

asjakohased meetmed, sealhulgas interneti vahendusel, nagu näiteks teavitus- ja

teadlikkuse suurendamise kampaaniad ning teadus- , haridus- ja

koolitusprogrammid või -materjal  ja haridusprogrammid, mida vajaduse korral

korraldatakse  või koostatakse  koostöös asjaomaste kodanikuühiskonna

organisatsioonidega ja teiste sidusrühmadega.

3. Liikmesriigid edendavad korrapäraste koolituste korraldamist  , muu hulgas ka

lapsesõbraliku õigusemõistmise vallas, spetsialistidele, kohtunikele ja  ametnikele,

sealhulgas  näiteks lastekaitsetöötajatele, juristidele, õpetajatele ja

haridustöötajatele, kohtunikele, kes tegelevad perekonnaasjadega, ning 

tegevteenistuses politseinikele, kes võivad kokku puutuda seksuaalse kuritarvitamise

või ärakasutamise lapsohvritega, et nad suudaksid tuvastada seksuaalse

kuritarvitamise või ärakasutamise lapsohvreid ja potentsiaalseid lapsohvreid ning

nendega tegeleda.

 uus

4. Liikmesriigid võtavad asjakohased meetmed, et parandada laste seksuaalse

kuritarvitamise ennetamist kogukonnas, sealhulgas koolides, haiglates,

sotsiaalhoolekandeasutustes, spordiklubides ja usukogukondades.

Nende meetmete hulka kuuluvad:

a) sellistes kohtades töötavatele inimestele mõeldud koolitus ja teadlikkuse

suurendamise meetmed;

b) spetsiaalsed suunised, sisekorraeeskirjad ja standardid, millega määratakse

kindlaks head tavad, näiteks järelevalve- ja aruandlusmehhanismide

loomine sellises keskkonnas lastega tihedalt kokkupuutuvate töötajate jaoks;

c) selliste turvaliste kohtade sisseseadmine, mida haldavad asjakohaselt

koolitatud eraldi töötajad ning kus lapsed, vanemad, hooldajad ja

kogukonna liikmed saavad teatada sobimatust käitumisest.

Ennetusmeetmetes pööratakse erilist tähelepanu vajadusele kaitsta eriti haavatavaid

lapsi, sealhulgas vaimse või füüsilise puudega lapsi.

5. Kui ELi keskus on loodud, toetab ta omal algatusel liikmesriikide jõupingutusi

ennetustegevuse vallas, tehes järgmist:

a) kutsub teisi liidu institutsioone, organeid ja asutusi ning liikmesriikide

asjaomaseid asutusi, organeid või ameteid üles jagama teavet

ennetusmeetmete ja -programmide kohta laste seksuaalse kuritarvitamise ja

ET 64 ET

seksuaalse ärakasutamise valdkonnas, kui see on asjakohane, kuid vähemalt

ühe korra aastas;

b) kogub teavet laste seksuaalse kuritarvitamise ja ärakasutamise valdkonna

ennetusmeetmete ja programmide, sealhulgas kolmandates riikides

rakendatud meetmete ja programmide kohta;

c) hõlbustab heade tavade vahetamist liikmesriikide ja kolmandate riikide

vahel, pidades avalikku andmebaasi kõigis liikmesriikides ja kolmandates

riikides rakendatavate ennetusmeetmete ja -programmide kohta.

 2011/93/EL

 uus

Artikkel 29

Vabatahtlikkusel põhinevad sekkumisprogrammid või -meetmed kriminaalmenetluse käigus

või pärast seda

1. Ilma et see piiraks pädevate õigusasutuste poolt siseriikliku õiguse alusel kehtestatud

sekkumisprogrammide või -meetmete kohaldamist, võtavad liikmesriigid vajalikud

meetmed, et tagada võimalus osaleda  spetsiaalsetes  tõhusates

sekkumisprogrammides või -meetmetes, mille eesmärk on vältida või minimeerida

laste vastu suunatud seksuaalsüütegude kordumise riski. Sellistes programmides või

meetmetes on vastavalt siseriiklikule õigusele võimalik osaleda nii vanglas kui ka

väljaspool vanglat  ja need on kättesaadavad  kogu kriminaalmenetluse jooksul.

2. Lõikes 1 osutatud sekkumisprogrammid või -meetmed vastavad seksuaalsüütegusid

toime panevate laste arenguga seotud erivajadustele.

3. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et järgmistel isikutel oleks

võimalik osaleda lõikes 1 osutatud sekkumisprogrammides või -meetmetes:

a) isikud, kelle suhtes on algatatud artiklites 3–7  9  osutatud süüteos

kriminaalmenetlus, tingimustel, mis ei kahjusta ega ole vastuolus

kaitseõiguse ega õiglase ja erapooletu kohtumõistmise nõudega, järgides

eelkõige süütuse presumptsiooni põhimõtet, ning

b) mis tahes artiklites 3–7  9  osutatud süüteos süüdi mõistetud isikud.

4. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et lõikes 3 osutatud isikute

puhul hinnatakse nende ohtlikkust ja artiklites 3–7  9  osutatud süütegude

kordumise võimalikku riski, eesmärgiga teha kindlaks asjakohased

sekkumisprogrammid või -meetmed.

5. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et lõikes 3 osutatud isikud,

kellele on tehtud ettepanek osaleda lõike 4 kohastes sekkumisprogrammides või -

meetmetes:

a) on täiesti teadlikud nimetatud ettepaneku põhjustest;

b) annavad nõusoleku osaleda programmides või -meetmetes, olles

asjaoludest täiesti teadlikud;

ET 65 ET

c) võivad keelduda osalemast ning, kui tegemist on süüdi mõistetud

isikutega, teavitatakse neid sellise keeldumisega kaasnevatest võimalikest

tagajärgedest.

 2011/93/EL (kohandatud)

Artikkel 30

Lastepornot  Laste seksuaalset kuritarvitamist kujutavat materjali  sisaldavate või

levitavate veebisaitide vastased meetmed

1. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et tagada nende territooriumil asuvate

lastepornot  laste seksuaalset kuritarvitamist kujutavat materjali  sisaldavate

või levitavate veebisaitide viivitamatu kõrvaldamine, ning püüavad saavutada

väljaspool nende territooriumit asuvate selliste veebisaitide kõrvaldamise.

2. Liikmesriigid võivad võtta meetmed, et tõkestada nende territooriumil asuvate

internetikasutajate juurdepääs veebisaitidele, mis sisaldavad või mille kaudu

levitatakse lastepornot  laste seksuaalset kuritarvitamist kujutavat materjali .

Kõnealuseid meetmeid tuleb võtta läbipaistvate menetluste abil ja nad peavad

pakkuma piisavaid kaitsemeetmeid, eelkõige tagamaks, et piirang on vajalik ja

proportsionaalne, ja et kasutajaid teavitatakse sellise piirangu põhjusest. Kõnealused

kaitsemeetmed hõlmavad samuti õiguskaitsevahendite kasutamise võimalust.

 uus

Artikkel 31

Andmete kogumine

1. Liikmesriigid kehtestavad süsteemi, mis võimaldab koguda, arendada, teha ja

levitada avalikku statistikat artiklites 3–9 nimetatud süütegude kohta.

2. Statistika sisaldab järgmisi andmeid liigitatuna soo, ohvri ja süüteo toimepanija

vanuse, ohvri ja süüteo toimepanija vahelise suhte ning süüteo liigi järgi:

a) viimase 12 kuu, viimase viie aasta ja elu jooksul artiklites 3–9 osutatud

süütegusid kogenud ohvrite arv;

b) artiklites 3–9 osutatud süütegude eest kohtu alla antud ja süüdi mõistetud

inimeste arv aastas riiklike administratiivallikate järgi;

c) artiklite 27, 28 ja 29 kohaste ennetusalgatuste tulemused, st

ennetusprogrammides osalenud õigusrikkujate ja potentsiaalsete

õigusrikkujate arv ning nende õigusrikkujate ja potentsiaalsete

õigusrikkujate osakaal, kes on süüdi mõistetud mõne artiklites 3–9

nimetatud süüteo eest pärast ennetusprogrammis osalemist.

3. Liikmesriigid viivad iga kolme aasta järel läbi elanikkonnauuringu, kasutades

komisjoni (Eurostati) ühtlustatud metoodikat, et koguda lõike 2 punktis a osutatud

andmeid, ning hindavad selle põhjal kõigi käesoleva direktiivi artiklites 3–9 osutatud

süütegude levimust ja suundumusi. Esimest korda edastavad liikmesriigid need

andmed komisjonile (Eurostatile) hiljemalt [3 aastat pärast käesoleva direktiivi

jõustumist].

ET 66 ET

4. Liikmesriigid koguvad lõikes 2 osutatud haldusandmeid ühiste jaotuste alusel, mis on

välja töötatud koostöös ELi keskusega. Nad edastavad need andmed igal aastal ELi

keskusele. Edastatud andmed ei sisalda isikuandmeid.

5. ELi keskus toetab liikmesriike lõikes 2 osutatud andmete kogumisel, sealhulgas

edendades ühiste vabatahtlike standardite väljatöötamist arvestusühikute,

arvestusreeglite, ühiste jaotuste, aruandevormide ja süütegude liigitamise kohta.

6. Liikmesriigid edastavad statistika ELi keskusele ja komisjonile ning teevad kogutud

statistika igal aastal üldsusele kättesaadavaks. ELi keskus koondab statistika ja teeb

selle üldsusele kättesaadavaks. See statistika ei sisalda isikuandmeid.

7. Liikmesriigid toetavad teadusuuringuid käesoleva direktiivi artiklites 3–9 osutatud

süütegude algpõhjuste, tagajärgede, esinemissageduse, tulemuslike ennetusmeetmete,

ohvrite tulemusliku abistamise ja süüdimõistmismäära kohta.

 2011/93/EL (kohandatud)

Artikkel 32

Aruandlus

1. Komisjon esitab hiljemalt 18. detsembril 2015 Euroopa Parlamendile ja nõukogule

aruande, milles hinnatakse, millises ulatuses on liikmesriigid võtnud käesoleva

direktiivi järgimiseks vajalikke meetmeid, ning millele vajaduse korral lisatakse

seadusandlik ettepanek.

2. Komisjon esitab hiljemalt 18. detsembril 2015 Euroopa Parlamendile ja nõukogule

aruande, milles hinnatakse artiklis 25 osutatud meetmete rakendamist.

 uus

Komisjon esitab hiljemalt [viis aastat pärast kohaldamise alguskuupäeva] ning seejärel iga

viie aasta tagant Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva direktiivi

kohaldamise kohta [liikmesriikides] ning teeb vajaduse korral muudatusettepanekud.

 2011/93/EL

Artikkel 26

Raamotsuse 2004/68/JSK asendamine

Raamotsus 2004/68/JSK asendatakse käesoleva direktiivi vastuvõtmises osalevate

liikmesriikide suhtes, ilma et see piiraks kõnealuste liikmesriikide kohustusi, mis on seotud

raamotsuse ülevõtmise tähtaegadega.

Käesoleva direktiivi vastuvõtmises osalevate liikmesriikide suhtes tõlgendatakse viiteid

raamotsusele 2004/68/JSK viidetena käesolevale direktiivile.

ET 67 ET

 2011/93/EL (kohandatud)

 uus

Artikkel 33

Ülevõtmine

1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi  käesoleva direktiivi artikli 2 lõike 3

punkti d, lõigete 4, 5, 6, 8 ja 9, artikli 3 lõike 1 ja lõigete 4–9, artikli 4 lõigete 4–7,

artikli 5 lõigete 2–10, artiklite 6–10, artikli 11 sissejuhatava osa ning punktide b, h, i

ja j, artikli 12, artikli 13, artikli 14 lõike 1 sissejuhatava osa ja punkti b ning lõigete 2

ja 3, artiklite 15–20, artikli 21 lõigete 1–4 ja 6–10, artikli 22 lõike 3 sissejuhatava osa

ja punkti g ning lõigete 4, 5 ja 7, artiklite 23–28, artikli 29 lõigete 1, 3 ja 4 ning

artiklite 30–32  järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt  [kaks

aastat pärast jõustumiskuupäeva]  18. detsembril 2013.  Liikmesriigid edastavad

kõnealuste normide teksti viivitamata komisjonile. 

2. Liikmesriigid edastavad komisjonile sätete teksti, millega võetakse siseriiklikesse

õigusaktidesse üle käesolevast direktiivist tulenevad kohustused.

2. 3. Kui liikmesriigid need sätted vastu võtavad, lisavad nad nendesse või nende

ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile.  Samuti

lisavad liikmesriigid märkuse, et kehtivates õigus- ja haldusnormides esinevaid

viiteid käesoleva direktiiviga kehtetuks tunnistatud direktiivile käsitatakse viidetena

käesolevale direktiivile.  Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

 uus

3. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas

valdkonnas nende poolt vastuvõetud põhiliste normide teksti, sealhulgas

vastavustabeli siseriiklike meetmete ja käesolevas direktiivis sätestatud kohustuste

vahel.

 uus

Artikkel 34

Kehtetuks tunnistamine

Direktiiv 2011/93/EL tunnistatakse kehtetuks alates [päev, mis järgneb artikli 32 esimeses

lõigus sätestatud teisele kuupäevale], ilma et see piiraks liikmesriikide kohustusi, mis on

seotud direktiivi siseriiklikku õigusesse ülevõtmise tähtajaga, mis on sätestatud I lisas.

Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiivile käsitatakse viidetena käesolevale direktiivile ning

neid loetakse vastavalt II lisas esitatud vastavustabelile.

ET 68 ET

 2011/93/EL

 uus

Artikkel 35

Jõustumine  ja kohaldamine 

Käesolev direktiiv jõustub  kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist  Euroopa Liidu

Teatajas avaldamise päeval.

 uus

Artikli 33 lõikes 1 osutatud kohustusi kohaldatakse alates [... päev pärast artikli 33 lõikes 1

osutatud ülevõtmise tähtpäeva], välja arvatud artikli 21 lõige 9, artikli 28 lõige 5 ning artikli

31 lõiked 4, 5 ja 6, mida kohaldatakse alates [kuupäev kooskõlas laste seksuaalse

kuritarvitamise ennetamise määrusega].

 2011/93/EL

Artikkel 36

Adressaadid

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele kooskõlas aluslepingutega.

Strasbourg,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

Stenbocki maja / Rahukohtu 3 / 15161 Tallinn / Estonia / registrikood 70004809 +372 693 5555 / [email protected] / www.riigikantselei.ee

Riigikogu juhatus Meie: 29.08.2024 nr 2-5/24-00413-3

      Eesti seisukohad laste seksuaalse väärkohtlemise tõkestamise Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi uuesti sõnastatud versiooni eelnõu kohta

      Austatud Riigikogu juhatus     Edastan Vabariigi Valitsuse 29. augusti 2024. a istungil heaks kiidetud järgmised Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi, mis käsitleb laste seksuaalse kuritarvitamise ja ärakasutamise ning laste seksuaalset kuritarvitamist kujutava materjali vastast võitlust ja mis asendab nõukogu raamotsuse 2004/68/JSK (uuesti sõnastatud), eelnõu kohta:   1.1. Toetame algatuse eesmärki ajakohastada ja täiendada kehtivat direktiivi, et tõkestada, ennetada ja vähendada laste seksuaalset väärkohtlemist, sealhulgas laste seksuaalset kuritarvitamist kujutava materjali tootmist ning levitamist, järgmiste erisustega.   1.2. Peame oluliseks kõigi direktiivi algatuses sätestatud kuriteokoosseisude ja meetmete puhul õigusselguse, proportsionaalsuse ja piisava määratletuse tagamist. Oluline on tagada erinevate Euroopa Liidu õigusaktide mõistete ja sätete omavaheline kooskõla ning vältida õigusaktide sisu dubleerimist. Toetame üksnes minimaalset ühtlustamist.   1.3. Toetame direktiivi algatuses valdkondlike mõistete ajakohastamist ning mõistekasutuse kooskõlla viimist tunnustatud rahvusvaheliste standarditega.   1.4. Toetame direktiivi kohaldamisalasse hõlmatud infoühiskonna vahendusteenuste osutajate suhtes piiratud vastutuse põhimõttest lähtumist. Kriminaalvastutust infoühiskonna teenuse osutajatele laiendav säte peab tagama teenuseosutajate õiguskindluse, et oleks selge, kellele säte kohaldub.   1.5. Eesti leiab, et kuritegude aegumise ja ohvri poolt hüvitise nõudmise tähtaegade reguleerimine läheb kaugemale kui hädavajalike miinimumnõuete sätestamine ja sellel on mõju tervele meie õigussüsteemile. Võimalikud erireeglid peavad olema asjakohaselt põhjendatud ning sobituma üldisesse riigisisese karistusõiguse süsteemi. Me ei toeta aegumise tähtaegade sätestamist Euroopa Liidu tasandil.    

.

2 (2)

1.6. Peame jätkuvalt oluliseks riigisisest koordinatsiooni ennetuses, ohvrite toetamisel, laste seksuaalse väärkohtlemise trendide analüüsil jms. Liikmesriikidele peab ennetustegevuse ja ohvriabi korraldamisel jääma paindlikkus oma riigisiseste süsteemide ja protsesside kujundamiseks, sealhulgas vabadus otsustada konkreetsete ülesannete ja pädevuste jaotuse üle asjakohaste asutuste vahel.   1.7. Toetame statistiliste andmete kogumise ja edastamise ning uuringute läbiviimise tähtsustamist direktiivis, kuid vältida tuleks sellega kaasnevat liigset halduskoormust ning liikmesriikidele peaks rakendamisel jääma piisav paindlikkus. Eesti ei pea kohaseks ennetusmeetmete kohta andmete kogumise, elanikkonnauuringute läbiviimise ega teadusuuringute toetamise kohustuse määratlemist.     Lugupidamisega     (allkirjastatud digitaalselt) Kaire Karp Büroo- ja dokumendihalduse juht     Lisad: 1. Seletuskiri 2. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, mis käsitleb laste seksuaalse kuritarvitamise ja ärakasutamise ning laste seksuaalset kuritarvitamist kujutava materjali vastast võitlust ja mis asendab nõukogu raamotsuse 2004/68/JSK (uuesti sõnastatud), eelnõu     Teadmiseks: Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon   Elen Nurme 693 5201 [email protected]

1

SELETUSKIRI

Vabariigi Valitsuse otsuse juurde

„Eesti seisukohad laste seksuaalse väärkohtlemise tõkestamise Euroopa parlamendi ja

nõukogu direktiivi uuesti sõnastatud versiooni eelnõu kohta“

Vabariigi Valitsuse otsuse eelnõu ja seletuskirja koostas Justiits- ja Digiministeeriumi

kriminaalpoliitika osakonna karistusõiguse ja menetluse talituse nõunik Mari Haav

([email protected]) ja ELi asjade nõunik Reet Kase ([email protected]). Valdkonna

eest vastutab kriminaalpoliitika asekantsleri ülesannetes Mari-Liis Sööt (mari-

[email protected]).

1. Taust

Euroopa Komisjon esitas 6. veebruaril 2024 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi eelnõu,

mis käsitleb laste seksuaalse kuritarvitamise ja ärakasutamise ning laste seksuaalset

kuritarvitamist kujutava materjali vastast võitlust ja mis asendab nõukogu raamotsuse

2004/68/JSK (uuesti sõnastatud).1 Algatuse eesmärk on esialgset direktiivi ajakohastada ja

täiendada, et võtta arvesse viimase aja muutusi ja tehnoloogilisi trende, tagada tõhusam

uurimine ja süüdistuste esitamine ning tugevdada nii laste seksuaalse kuritarvitamise ja

ärakasutamise ennetamist kui ka ohvrite abistamist. Nõukogu (justiits- ja siseküsimused) kiitis

eelpool nimetatud direktiivi üldise lähenemisviisi ettepaneku heaks 13. detsembril 2024. Eesti

on läbirääkimistel juhindunud Vabariigi Valitsuse 22. augustil 2024 heaks kiidetud

seisukohtadest.2

2. Direktiivi eelnõu läbirääkimiste hetkeseis

Läbirääkimised direktiivi üle on triloogide faasis. Eelnõu läbirääkimisel on tekkinud olukord,

kus laste vastu suunatud seksuaalkuritegude aegumist puudutavad muudatusettepanekud

lähevad nõukogu üldisest lähenemisviisist kaugemale. Pikkade aegumistähtaegade poolt on nii

Euroopa Parlament ja ka Euroopa Komisjon. Kui Euroopa Parlament soovib selliste kuritegude

aegumatust, siis Euroopa Komisjoni ettepanek on, et see oleks kõige raskemate kuritegude

puhul vähemalt 30 aastat alates kannatanu täisealiseks saamisest. Liikmesriikide enamus on

avatud pikematele aegumistähtaegadele ja blokeerivat vähemust ei ole võimalik moodustada.

3. Vabariigi Valitsuse 22. augustil 2024 heaks kiidetud seisukohad ja vastuolu

Aegumist puudutavad muudatusettepanekud ei ole kooskõlas 22. augustil 2024 Vabariigi

Valitsuse poolt heaks kiidetud seisukohaga, mille p 1.5. kohaselt Eesti leiab, et kuritegude

aegumise ja ohvri poolt hüvitise nõudmise tähtaegade reguleerimine läheb kaugemale, kui

hädavajalike miinimumnõuete sätestamine ja sellel on mõju tervele meie õigussüsteemile.

Võimalikud erireeglid peavad olema asjakohaselt põhjendatud ning sobituma üldisesse

riigisisese karistusõiguse süsteemi. Me ei toeta aegumise tähtaegade sätestamist Euroopa Liidu

tasandil.

Ulatuslikud uuringud näitavad samas, et lapseeas kogetud seksuaalse väärkohtlemise

põhjustatud trauma erineb oluliselt teist liiki kuritegude ohvrite kogemusest, tuues sageli kaasa

1 KOM(2024) 60. 2 Vt Dokument - Riigikogu

2

tõsiseid füüsilisi, psühholoogilisi ja sotsiaalseid tagajärgi nii lühi- kui ka pikaajaliselt.3 Lisaks

kaasneb sellega märkimisväärne majanduslik kahju mitte ainult kannatanutele endile, vaid ka

nende peredele ja ühiskonnale tervikuna.4

Paljud ohvrid elavad oma traumaga aastakümneid ega räägi toimunust kellelegi sageli

aastakümneid. Statistika kohaselt on lapseeas kogetud väärkohtlemise kogemusest

esmakordselt rääkimise keskmine vanus kannatanutel ligikaudu 52 aastat.5 Selleks ajaks, kui

kannatanud on juhtunu enda jaoks lahti mõtestanud ja valmis õiguskaitseasutuste poole

pöörduma, pole see aga seadusest tulenevate aegumistähtaegade tõttu enam võimalik.

Tulenevalt eelnevast ning võttes arvesse laste vastu toime pandud seksuaalkuritegude eripära

ja teadusuuringutest tulenevaid järeldusi, täiendab Eesti enda seniseid seisukohti

aegumistähtaegade küsimuses.

4. Eesti seisukohad

4.1 Eesti toetab laste paremaks kaitseks laste seksuaalse väärkohtlemise ja ärakasutamise

vastase direktiivi vastuvõtmist ja ajakohastamist. Eesti peab oluliseks, et Euroopa Liidu

õigusraamistik vastaks kaasaegsetele ohtudele, tugevdaks ennetust, parandaks

kuritegude avastamist ning tagaks lastele tõhusama ja terviklikuma kaitse nii

veebikeskkonnas kui ka väljaspool seda.

Selgitus: Eesti nõustub jätkuvalt Euroopa Komisjoni hinnanguga, et kehtiva direktiivi

ajakohastamine ja täiendamine on vajalik, et tagada laste parem kaitse seksuaalse

väärkohtlemise eest. Viimaste aastate tehnoloogilised arengud on oluliselt suurendanud

veebikeskkonna ohtlikkust lastele ja soodustanud erinevate laste vastu suunatud

seksuaalkuritegude toimepanemist. Internetipõhised teenused on kujundanud uusi lapsi

ohustavaid suundumusi, nagu laste seksuaalne väärkohtlemine reaalajas ja tehisintellekti abil

loodud laste seksuaalset väärkohtlemist kujutavate piltide ja videote tootmine ja levitamine.

Samuti kasvavad jätkuvalt ohud, mis on seotud seksuaalsel eesmärgil lastega kontakti

otsimisega internetis, lapse enda loodud seksuaalset sisu kujutava materjali ärakasutamisega

ning rahalise seksuaalse väljapressimisega (sextortion).

Arvestades selliseid arenguid, peab Eesti vajalikuks ja põhjendatuks direktiivi ajakohastamist

ja tugevdamist vastavalt uutele ohtudele ja tehnoloogilistele väljakutsetele, et tagada laste

kaitsmisel tõhusam ennetus, kuritegude avastamine ja kaitse.

4.2 Eesti rõhutab, et kuritegude aegumise tähtaegade reguleerimine Euroopa Liidu

tasandil peab üldjuhul piirduma miinimumharmoniseerimisega ega tohi sekkuda

ebaproportsionaalselt liikmesriikide karistusõiguse üldosasse. Samas tunnistab Eesti laste

vastu toime pandud raskete seksuaalkuritegude eripära ning on sellest tulenevalt valmis

3 Gilbert, R., Spatz Widom, C., Browne, K., Fergusson, D., Webb, E., Janson, S., 2009. Burden and consequences

of child maltreatment in high-income countries. – The Lancet, Volume 373, Issue 9657, lk 68-81.

https://doi.org/10.1016/S0140-6736(08)61706-7 4 Habetha, S., Bleich, S., Weidenhammer, J., Fegert, JM. 2012. – A prevalence-based approach to societal costs

occurring in consequence of child abuse and neglect. – Child Adolesc Psychiatry Ment Health. 16;6(1):35. A

prevalence-based approach to societal costs occurring in consequence of child abuse and neglect - PMC 5 Spröber, N., Schneider, T., Rassenhofer, M. et al. 2014. Child sexual abuse in religiously affiliated and secular

institutions: a retrospective descriptive analysis of data provided by victims in a government-sponsored reappraisal

program in Germany. – BMC Public Health 14, 282. https://doi.org/10.1186/1471-2458-14-282

3

toetama erandlikke ja sihipäraseid aegumist puudutavaid lahendusi, mis arvestavad

selliste kuritegude ohvrite pikaajalist traumat.

Selgitus: Direktiivi muudatusettepanekud tuginevad ELTL artiklitele 82 lõige 2 ja 83 lõige 1,

mis võimaldavad kehtestada üksnes miinimumeeskirju, arvestades liikmesriikide

õigustraditsioonide ja õigussüsteemide erinevusi. Eesti hinnangul kuulub aegumise

regulatsioon karistusõiguse üldossa ning on tihedalt seotud õiguskindluse, menetluslike

tagatiste ja karistuspoliitikaga.

Aegumise tähtajad on Eestis praegu sätestatud karistusseadustiku (KarS) §-s 81. Üldjuhul

aegub esimese astme süütegu 10 aasta ja teise astme süütegu 5 aasta möödumisel alates kuriteo

lõpuleviimisest. KarS § 81 lg 7 punktis 3 on erandina sätestatud, et seksuaalse enesemääramise

vastase kuriteo korral noorema kui kaheksateistaastase isiku suhtes peatub süüteo aegumine

kuni isiku 18-aastaseks saamiseni, kui kriminaalmenetluse ajend ei ilmnenud enne nimetatud

vanuse saavutamist. Seega on siseriikliku õiguse kohaselt lastevastase seksuaalkuriteo korral

aegumise tähtajad esimese astme kuritegude puhul 10 aastat ning teise astme kuritegude puhul

5 aastat alates kannatanu 18-aastaseks saamisest või kriminaalmenetluse ajendi ilmnemisest.

Kriminaalmenetluse ajend on kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 194 lg 1 kohaselt

kuriteoteade või kuriteole viitav muu teave. KarS § 81 lg-s 2 on loetletud ka kuriteod, mis ei

aegugi: agressioonikuritegu, genotsiidikuritegu, inimsusevastane kuritegu, sõjakuritegu ja

kuritegu, mille eest on ette nähtud eluaegne vangistus.

Eesti on läbirääkimistel rõhutanud, et väga pikad aegumistähtajad ei pruugi õiguskindlust

suurendada ega taga alati kuritegude ohvrite täiendavat kaitset, arvestades tõendamisraskusi.

Oluline põhimõte aegumise reguleerimisel on ka õigusrahu. Samas tuleb lastevastaste

seksuaalkuritegude puhul arvesse võtta kuritegude eripära ja ohvrite psühholoogilist olukorda.

Vaid osa kannatanutest annab seksuaalsest väärkohtlemisest teada ning lapsena seksuaalkuriteo

ohvriks langenud kannatanud on sageli valmis rääkima toimunust alles palju aastaid hiljem.

Seksuaalse väärkohtlemise ohvritel on sageli häbi-, süü- ja enesesüüdistustunne6.

Seksuaalne kuritarvitamine toimub sageli salaja, usalduslikus ja autoriteetses suhtes ning

sellega kaasneb tavaliselt sotsiaalne ja kultuuriline häbimärgistamine, ähvardused ja/või

trauma. Seksuaalne trauma on seotud lühiajaliste ja pikaajaliste7 psühholoogiliste

tagajärgedega. Lühiajalises perspektiivis võib esineda hirmu, šoki, süü, ärevuse, segaduse ja

taganemise tundeid. Lisaks on lapsepõlve seksuaaltrauma üleelanutel suur risk

posttraumaatilise stressihäire (PTSD) tekkeks, mis hõlmab tugevat hirmu, abitust, korduvaid

meenutusi või unenägusid, kõigi traumaga seotud asjade püsivat vältimist, tuimust ja

reageerimisvõime puudumist. Need lapsepõlves toimunud seksuaalse väärkohtlemise

tagajärjed selgitavad, miks ohver ei pruugi soovida ametiasutustele kuriteost teatada ning miks

võib kuriteo tunnistamine ja meetmete võtmine võtta kaua aega. Paljud lapsed ei avalda oma

seksuaalse kuritarvitamise kogemusi enne, kui nad saavad täiskasvanuks või isegi kaua pärast

täiskasvanuks saamist8.

6 Fergusson, D., M., McLeod, G.,F., H., L., Horwood, J. 2013. Childhood sexual abuse and adult developmental

outcomes: Findings from a 30-year longitudinal study in New Zealand. Child Abuse & Neglect 37 (2013) 664–

674. https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/23623446/ 7 Carlsson, A. C., Owen, U, Rajan, G. 2022. Sexual violence, mental health, and suicidality. Results from a survey

in cooperation with idea-driven organizations and their social media platform followers. – Health Science Reports.

https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC9719029/ 8 Ovaska, A.K., Insoll, T., Leivo, K., Diaz Bethencourt, E., Lahtinen, H., Sandvik, M., Vaarnanen-Valkonen, N.,

2023. Statutes of limitations and sexual violence against children.

https://www.suojellaanlapsia.fi/en/post/statutes-of-limitations-and-sexual-violence-against-children

4

Seda kõike arvestades peaksid kehtestatavad aegumistähtajad olema siiski proportsionaalsed ja

võtma arvesse kuritegude raskust ning olema võimalikult lähedases kooskõlas KarSis

sätestatuga. Samuti toetame erandeid või lühemaid tähtaegu alaealisena seksuaalkuriteo toime

pannud isikute suhtes. Laste vastu toime pandud raskete seksuaalkuritegude puhul on eesistuja

pakutud kompromissettepaneku kohaselt aegumistähtaeg vähemalt 30 aastat alates kannatanu

täisealiseks saamisest. Eesti saab sellist lähenemist pidada põhjendatuks ja toetada.

5. Otsuste majanduslikud, sotsiaalsed ja õiguslikud mõjud

Majanduslikud mõjud:

Aegumistähtaegade pikendamine toob kaasa täiendava koormuse õiguskaitseasutustele ja

kohtutele, kuna menetlusse võib jõuda rohkem vanemaid juhtumeid, mille tõendamine võib olla

ressursimahukas. Suureneda võib vajadus ekspertiisideks ja õigusabi teenustele.

Sotsiaalsed mõjud:

Pikem aegumistähtaeg avaldab positiivset mõju ohvritele, võimaldades neil pöörduda

õiguskaitse poole ajal, mil nad on selleks valmis, arvestades, et laste seksuaalse väärkohtlemise

juhtumite puhul võib see toimuda alles aastaid peale toimunut. See võib tugevdada

ühiskondlikku õiglustunnet ja usaldust riigi vastu. Samas võib menetlusse jõuda väga vanu

juhtumeid, mille tõendamine on keeruline ja mis võivad lõppeda õigeksmõistmisega, tekitades

ohvrites pettumust.

Õiguslikud mõjud:

Aegumise tähtaegade pikendamine mõjutab karistusõiguse üldosa tasakaalu, kuna aegumine on

üldosa koosseis, mis kohaldub kõigile eriosas loetletud kuritegude korral. Ühes süüteoliigis

tehtav oluline muudatus võib tekitada vajaduse hinnata lähenemist aegumisele tervikuna.

Muudatus avaldab mõju õiguskindlusele. Ühelt poolt suureneb usaldus riigi reageerimise osas

raskete seksuaalkuritegude korral. Samas võib negatiivne mõju õiguskindlusele ilmneda

õigusrahu põhimõtte nõrgenemises. Suureneb risk, et väga kaua aega tagasi toimunud

sündmuste kohta puuduvad usaldusväärsed tõendid, kuid selliste ebakindlatel tõenditel

põhinevate süüdistuste ja menetluse avalikuks tulek võib põhjustada isikutele korvamatut

mainekahju.

Negatiivne mõju õiguskindlusele tuleneb muu hulgas sellest, et EL tasandil aegumistähtaegade

reguleerimine ei ole Eesti hinnangul kooskõlas ELTL art 82 lg-ga 2, kuivõrd arutluse all olevad

sätted ei võta arvesse liikmesriikide õigustraditsioonide ja -süsteemide vahelisi erinevusi. Kuigi

Eesti on valmis laste kaitse eesmärgil aegumistähtaegade pikendamisega nõustuma, tuleb

arvestada, et selline muudatus ei tohiks kujuneda pretsedendiks EL tasandil karistusõiguse

üldosa institutsioonidesse sekkumisele.