Eesti seisukohad Euroopa Liidu drooni- ja droonitõrjevaldkonna turvalisuse tegevuskava kohta  

ET ET

EUROOPA KOMISJON

Brüssel, 11.2.2026 COM(2026) 81 final

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE

Drooni- ja droonitõrjevaldkonna turvalisuse tegevuskava

1

ET ET

1. Sissejuhatus

Droonidest on saanud tänapäeva majanduse ja ühiskonna lahutamatu osa, olenemata sellest, kas neid kasutatakse õhus, merel või maismaal. Droonid on mehitamata, automatiseeritud ja üha enam tehisintellekti kasutavad ning toovad käegakatsutavat majanduslikku kasu sellistes sektorites nagu ehitus, energeetika, transport, põllumajandus, hädaolukordadele reageerimine ja logistika. Alates 2019. aastast reguleeritakse õhudroonide kasutamist Euroopa Liidus ühtlustatud õigusraamistikuga. Droonide üha suurem roll seires ja luures on muutnud need ka Euroopa julgeoleku oluliseks osaks. Euroopa tööstuse seisukohast on ainuüksi kaubanduslike õhudroonide turusegmendi maht 2030. aastaks hinnanguliselt ligikaudu 14,5 miljardit eurot ja 2033. aastaks võib see ületada 50 miljardit eurot.

Hiljutised droonide pahatahtliku või vastutustundetu kasutamisega seotud intsidendid on aga toonud esile märkimisväärsed ja kasvavad julgeolekuprobleemid liidu jaoks. Droone on kasutatud liikmesriikide õhuruumi rikkudes, need on häirinud lennujaamade tööd ja põhjustanud kokkupõrkeohtu tsiviilõhusõidukitega. See on toonud esile nõrgad kohad meie julgeolekuarhitektuuris, sh lennundusohutuses. Tegelikult ulatub nende intsidentide mõju õhuruumist palju kaugemale. Need mõjutavad elutähtsa taristu kaitset, välispiire, sadamaid, transpordisõlmi ja avalikku ruumi, sh tihedalt asustatud alasid, samuti meresõiduohutust ja energiajulgeolekut. Energiasektoris on droone kasutatud elektrijaamade, tuule- ja päikeseenergiaseadmete, kaugküttesüsteemide ja energiatranspordilaevade tegevuse häirimiseks. See näitab, et droonid võivad kahjustada energiavarustuse järjepidevust ja majanduslikku vastupanuvõimet. Tundmatute või koostööst keelduvate käitajate juhitavate droonide ülelennud suurendavad julgeolekupingeid ja toimivad signaalimisvahendina, katsetades liidu valmisolekut ning suutlikkust reageerida ja võtta vastumeetmeid.

Nende julgeolekuohtude ja -probleemide taga peituvad erinevad osalejad – riiklikud ja riigiga seotud vaenulikud osalejad, terroriorganisatsioonid, organiseeritud kuritegelikud rühmitused ja üksikisikud. Ohud võivad olla erineva intensiivsusega, alates kuritegelikust või hooletust käitumisest kuni hübriidoperatsioonide ja sõjalise tegevuseni. Need osalejad hägustavad tahtlikult tsiviil- ja militaarvaldkonna piire. Samuti kasutavad nad ära siseturu ja jagatud taristu piiriülest olemust, mis näitab selgelt, et oht ühe liikmesriigi vastu ohustab liitu tervikuna.

Elutähtsa taristu, välispiiride ja avaliku ruumi kaitsmine ning lennu- ja meresõiduturvalisuse tagamine jäävad küll peamiselt liikmesriikide vastutusalasse, kuid droonidega seotud intsidentide piiriülene olemus ja suur mõju muudavad hädavajalikuks ka ELi tasandi tõhustatud koordineerimise, ühise valmisoleku ja solidaarsuse. Tõhusaks reageerimiseks on vaja terviklikku, koordineeritud ja sihipärast lähenemisviisi, mis ühendab endas tsiviil- ja sõjalise mõõtme. Käesolev tegevuskava on vastus liikmesriikide1 ja Euroopa Parlamendi2 üleskutsetele töötada välja ühtne lähenemisviis pahatahtlikest droonioperatsioonidest tulenevate ohtude vastu. Selle eesmärk on toetada liikmesriike koordineeritud tegevuse kaudu ja täiendada riiklikke meetmeid, tugevdades sidusat ja tõhusat reageerimist.

1 Euroopa Ülemkogu 23. oktoobri 2025. aasta järeldused. EUCO 18/25. 2 Euroopa Parlamendi 9. oktoobri 2025. aasta resolutsioon ühise reageerimise kohta Venemaa hiljutistele ELi liikmesriikide õhuruumi rikkumise ja elutähtsa taristu ohustamise juhtumitele (2025/2901(RSP)); Euroopa Parlamendi 22. jaanuari 2026. aasta resolutsioon droonide ja uute sõjapidamise süsteemide kohta – ELi vajadus kohaneda tänapäeva julgeolekuprobleemidega toimetulekuks (2025/2088(INI)).

2

ET ET

Käesoleva tegevuskavaga tagatakse kogu valitsemissektorit hõlmav sidus lähenemisviis, milles austatakse täielikult asjakohaseid pädevusi ja välditakse killustumist. Tegevuskavas keskendutakse peamiselt sisejulgeoleku tsiviilpoolele, kus on endiselt olulisi lünki, ning selles käsitletakse kõiki droonidega seotud ohte alates tahtmatute või hooletusest tingitud intsidentide ennetamisest kuni ELi sisejulgeolekut ähvardavate ja hübriidohtudeni, täiendades ja toetades samal ajal kaitsevaldkonnas tehtavat tööd. Tegevuskavas on sätestatud tsiviilvaldkonna prioriteetsed meetmed, mille eesmärk on tugevdada ennetamist, avastamist ja reageerimist ning vajaduse korral tsiviil-sõjalist koostoimet. Samuti tugevdatakse tegevuskavaga Euroopa kaitsevalmidust kooskõlas tööga, mida EL ja liikmesriigid on teinud mitmes tegevuskavaga „Kaitsevalmidus 2030“ seotud töösuunas.

Droonioperatsioonide turvalisuse suurendamine ja kaitse pahatahtliku droonikasutuse eest on usalduse, üldsuse heakskiidu ja seaduslike droonide ulatusliku kasutuselevõtu eeltingimused. Seepärast toetab käesolev tegevuskava ka droonidega seotud positiivset tegevussuunda. Turvalisuse tugevdamisega aitab see kaasa konkurentsivõimelise Euroopa droonituru arendamisele, suurendades innovatsiooni, majanduskasvu ja töökohtade loomise potentsiaali eri sektorites.

Käesolevat tegevuskava tuleb käsitleda komisjoni esitatud laiema algatuste kogumi raames, mille eesmärk on tugevdada ELi valmisolekut ning sisejulgeoleku- ja kaitseprioriteete. Võttes arvesse praegusi julgeolekuprobleeme, keskendutakse tegevuskavas meetmetele, mida saab rakendada lühikeses perspektiivis, kavandades samal ajal ka meetmeid pikemaajaliseks valmisolekuks. Kuigi enamasti on ohud viimasel ajal olnud seotud õhudroonidega, käsitleb tegevuskava ka maismaa- ja meredroone (pealvee- ja allveedroone) ning nendega seotud droonitõrjesuutlikkust, samuti ilmavaatlusõhupalle, mida mõne liikmesriigi vastu kasutatakse. Käesolev tegevuskava tugineb 2023. aasta teatisele3 droonidest tulenevate võimalike ohtude tõrjumise kohta ja asendab selle vahekokkuvõtet, samuti ELi droonistrateegiale 2.04, millega nähakse ette üldine poliitikaraamistik konkurentsivõimelise ja ohutu Euroopa drooniökosüsteemi arendamiseks.

2. Valmisolek: ELi vastupanuvõime suurendamine

Tegevuskavas keskendutakse vastupanuvõime ja valmisoleku tugevdamisele. Esiteks sõltub see Euroopa suutlikkusest püsida droonide ja droonitõrjesüsteemide tehnoloogilise arengu esirinnas, aga ka suutlikkusest suurendada tööstuslikku tootmist. Teiseks nõuab see tõhusamaid meetmeid pahatahtlike droonide vastu, droonide ohutut ja turvalist integreerimist õhuruumi ja turule, samuti tõhusamaid vastupidavusmeetmeid, et kaitsta elutähtsat taristut, välispiire, avalikku ruumi ja merendusvaldkonda.

2.1. Droonide ja droonitõrjesüsteemide tehnoloogilise arengu ja tööstusliku tootmise hoogustamine

Droonid arenevad jõudsalt, seda nii kiiruse, kasutusulatuse, kandevõime, autonoomsuse, parvlemise, tehisintellekti integreerimise, kõrgtehnoloogiliste materjalide, miniaturiseerimise kui ka elektroonilisele võitlusele vastupidavuse valdkonnas. Droonitõrjesüsteeme tuleb seetõttu samuti kiiresti kohandada, et droonide arenguga sammu pidada. Nende tehnoloogiate arengu

3 COM(2023) 659 final 4 COM(2022)652 final

3

ET ET

toetamine on Euroopa valmisoleku jaoks väga oluline. See nõuab sobival tasemel avaliku ja erasektori investeeringute kaasamist riiklikul ja ELi tasandil nii tsiviil- kui ka kaitseperspektiivist lähtudes.

ELi rahastamisprogrammidega toetatakse droonide tehnoloogilist arendamist ja droonitõrjesuutlikkust, eelkõige programmi „Euroopa horisont“ ja Euroopa Kaitsefondi kaudu. Mitu kava on ette nähtud ka selleks, et toetada konkreetselt idu- ja kasvufirmade arengut: näiteks Euroopa Innovatsiooninõukogu (EIC) oma rahastamisvahendi „Accelerator“ abil või kaitserakenduste puhul ELi kaitseinnovatsiooni kava (EUDIS) spetsiaalsete häkatonide ja kiirendite kaudu, EDA HEDI (kaitsevaldkonna innovatsioonikeskus) ning BraveTech EU, mis võimaldab tugineda Ukraina lahinguväljal katsetatud uuendustele. Innovatsiooni ja tootmise suurendamise toetuseks tuleks võimendada ka erasektoripoolset rahastamist.

Siiski on kiiresti vaja suurendada ELi eri vahendite (sh ühtekuuluvusfondide) ja riiklike investeeringute sidusust ja vastastikust mõju, et vältida kattuvusi, vähendada vahendite hajutatust ja maksimeerida mõju selgetele prioriteetidele. Selleks teeb komisjon ettepaneku uue ja kooskõlastatud raamistiku kohta, et hoogustada droonide ja droonitõrjesüsteemide tehnoloogilist arengut ja tootmist, tuginedes viiele sambale.

Esiteks peab EL suunama oma investeeringud sinna, kus need on tõesti olulised. Komisjon algatab koos liikmesriikidega tsiviil-sõjalise tööstuse kaardistamise, et määrata tehnoloogia ja suutlikkuse jaoks kindlaks õiged prioriteedid.See annab teavet, millest lähtudes teha investeeringuid tehnoloogiaarendusse, integreerida tehnoloogiat droonidesse ja droonitõrjesüsteemidesse ning suurendada tööstustootmist. Selline ettevõtmine nõuab koostööd ja teabevahetust liikmesriikide vahel, komisjoniga, kes konsulteerib kõrge esindajaga nende vastavate kohustuste piires, ning erinevate riiklike ja ELi tsiviil- ja sõjaliste osalejate vahel.

Teiseks peab EL võtma omaks uuenduslike lahenduste katsetamise uue lähenemisviisi, mis võimaldab kiiremini liikuda laborist kasutuselevõtu juurde. Sel eesmärgil ja tuginedes komisjoni ettepanekule regulatiivliivakastide kohta5 tuleks kõrvaldada kõik takistused uuenduslike drooni- ja droonitõrjesüsteemide katsetamiseks selleks ette nähtud aladel ning liikmesriigi või Euroopa Liidu Lennundusohutusameti (EASA) kehtestatud ajutises ja kontrollitud raamistikus. Euroopa tööstus vajab droonitõrjelahenduste katsetamiseks ja valideerimiseks taristut. ELi eesmärk on tugevdada droonide rahvusvaheliste katse- ja eksperdikeskuste võrgustikku kõigis liikmesriikides. Need keskused on loodud sõjaliste või kahesuguse kasutusega süsteemide katsetamiseks, demonstreerimiseks, valideerimiseks ja kvalifitseerimiseks nende konkreetsetes tegevuskeskkondades (nt merepõhja julgeolekukatsetuste keskus (SEASEC).

Teadusuuringute Ühiskeskuse droonitõrje eluslabor muudetakse ELi droonitõrje tippkeskuseks. Keskus töötab koostoimes ELi tsiviil- ja kaitsealaste droonikatsekeskuste võrgustikuga, mis on praegu koostöös Euroopa Kaitseagentuuriga katselises rakendusetapis. Komisjon viib korrapäraselt ja vajaduse korral ellu droonitõrjemeetmete ulatusliku testimis- ja valideerimisprogrammi, mille esimeses etapis keskendutakse elutähtsa taristu kaitsele.

5 Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse meetmete raamistik, et hõlbustada kaitseotstarbelise varustuse, sõjaliste kaupade ja sõjaväelaste transporti liidus.

4

ET ET

Komisjon toetab ka droonitõrjesüsteemide ühtlustatud katsemetoodika väljatöötamist6 ja esitab soovituse droonitõrjesüsteemide vabatahtlike tulemuslikkusnõuete kohta.

Kolmandaks on vaja tuua turule selgust ja kindlust droonitõrjesüsteemide sihipäraste ohutusnõuete ja sertifitseerimissüsteemi abil. Ohutusnõuete lisamine droonitõrjekatsetesse ja valideerimisse tagab, et droonitõrjemeetmed ei kahjusta lennundusohutust. Seepärast peaks EASA kui lennundusohutuse pädev asutus töötama välja kriteeriumid, mida droonitõrjesüsteemid peavad järgima.

Neljandaks on koostalitlusvõime oluline selleks, et droonide ja droonitõrjesüsteemide tootjad saaksid suurendada tootmist nii tsiviil- kui ka sõjandusvaldkonna turu jaoks, tagades paindlikkuse ja tegevuse järjepidevuse ning edendades tõhusat piiriülest koostööd. Tuginedes EASA, Euroopa Kaitseagentuuri ja NATO käimasolevale tööle tsiviil- ja sõjaliste standardite ühtlustamiseks, uurib komisjon kõrge esindaja toetusel viise, kuidas edendada nii tsiviilvaldkonna kui ka sõjaliste drooni- ja droonitõrjesüsteemide suhtes kohaldatavate standardite kasutamist.

Viiendaks on äärmiselt tähtis droonide ja droonitõrjesüsteemide ulatuslik tootmine. Paljud ELi tööstusettevõtjad suurendavad mahtu eri valdkondades (sh allveedroonid). Seetõttu peab EL investeerima kasutatavate droonide ja droonitõrjesüsteemide tootmisvõimsuse suurendamisse, pöörates erilist tähelepanu kujunemisjärgus uuenduslike ettevõtete vajadustele. Selleks hindab Euroopa Komisjon võimalust kasutada ära tulevast tööstuse kiirendamise õigusakti ja punktis 4 esitatud droonitõrje ühise kasutuselevõtu algatust elutähtsa taristu jaoks. Lisaks kasutab komisjon tööstuse tugevdamise meetmeid Euroopa kaitsetööstuse programmi raames, et suurendada droonide ja droonitõrjesüsteemide tootmist ELis, nagu on kirjeldatud punktis 5.

Euroopa püüdlused droonide ja droonitõrjesüsteemide tootmise suurendamiseks peavad olema avaliku ja erasektori ühised jõupingutused. Komisjon laiendab tööstuse osalemist, kutsudes kokku droonide ja droonitõrje tööstusfoorumi, mis tugineb Ukraina drooniliidu algatusele. See toob kokku suure ökosüsteemi alus- ja progressi võimaldavatest tehnoloogiatest, nagu kiibid, tehisintellekt, kvanttehnoloogia, pilvandmetöötlus ja kübertehnoloogia. Lisaks kaalub komisjon avaliku ja erasektori partnerluse võimalusi, et kõrvaldada peamised tehnoloogialüngad, mis takistavad ELis droonisüsteemide arendamist ja tööstuslikku tootmist.

2.2. Suurem sisejulgeolek ja vastupanuvõime droonide suhtes

ELis on üha rohkem registreerimata droone ja see suurendab nende väärkasutuse ohtu. Samal ajal saavad droone kasutada paljud riiklikud ja valitsusvälised osalejad, sest strateegiliste varade puhul saab minimaalsete jõupingutustega kasutada isegi tavalisi valmismudeleid. Selliseid tegusid on olemuslikult lihtne usutavalt eitada, mis muudab need tõhusaks hübriidohtude allikaks. Need võivad põhjustada häireid ja ära kasutada haavatavusi. Seetõttu on tingimata vaja karmistada mitme valdkonna vastupidavusnõudeid.

2.2.1. Droonide ohutu ja turvaline integreerimine õhuruumi ja turule

6 Sisejulgeolekufondi (ISF) rahastatud käimasoleva projekti Courageous2 kaudu.

5

ET ET

2024. aasta lõpuks oli ELi droonide ökosüsteemis üle kahe miljoni registreeritud käitaja, mis tähendas ligikaudu 20 % kasvu vaid ühe aastaga. Samal ajal laienesid kiiresti professionaalsed ja suurema riskiga tegevused, mis näitab käitajate kasvavat organisatsioonilist küpsust7. Selline kiire professionaalsemaks muutumine kinnitab, et droonid on Euroopa lennunduse püsiv ja kasvav osa ning ühtlasi seda, et kiiresti on vaja suurendada usaldust, turvalisust ja vastupanuvõimet.

EL on juba loonud õhudroonide jaoks tervikliku lennundusraamistiku, mis annab tugeva aluse kiiresti kasvava sektori ohutuks arenguks. Muutuvad julgeolekuohud ja hiljutised intsidendid on aga näidanud praeguse raamistiku piiratust. Komisjon teeb tihedas koostöös EASAga ettepaneku drooniturvalisuse paketi kohta, et kohandada õhudroonide raamistikku vastavalt praegusele julgeolekuolukorrale, säilitades samal ajal tingimused innovatsiooniks ja turu kasvuks. Sellega muudetakse asjaomaseid rakendusakte ja delegeeritud õigusakte,8 mis tulenevad tsiviillennunduse ühiseeskirju käsitlevast määrusest9. Eesmärk on tugevdada droonide käitamise tuvastamist ja vastutust nii droonikäitajate kui ka kaugpilootide jaoks, muu hulgas laiendades registreerimis- ja identifitseerimisnõudeid kõigile üle 100 g kaaluvatele droonidele. Sel viisil tugevdatakse seost käitajate registreerimise ja droonide kasutatavuse vahel, vältides seeläbi selliste droonide kasutamist, mida ei ole võimalik tuvastada.

Samal ajal nõuab seaduslike droonioperatsioonide ohutu laiendamine tänapäevast liikluskorralduskeskkonda. EL on juba kehtestanud U-space’i10 ühtlustatud raamistiku, millega võetakse kasutusele digiteenused, et toetada droonide ohutut, automatiseeritud ja skaleeritavat käitamist. Kuigi see raamistik on jõus, on selle kasutuselevõtt liikmesriikides endiselt ebaühtlane. Seepärast julgustab komisjon U-space’i teenuseid aktiivsemalt rakendama ja toetab seda kooskõlas riiklike prioriteetide ja operatiivvajadustega. Samuti kiirendab komisjon koostööd liikmesriikidega, et parandada selliste geograafiliste piirkondade määratlemist ja digitaalset avaldamist,11 kus droonide käitamine on piiratud või tingimuslik. Sellele tuginedes hindab komisjon koos EASA ja liikmesriikidega tehnilisi tingimusi tulevaste geotarastusfunktsioonide jaoks, mis võivad aidata vältida nõuetele vastavate droonide tahtmatut sisenemist tundlikele või suure riskiga aladele.

Komisjon esitab ka droonidega seotud regulatiivsed lihtsustamismeetmed, mille eesmärk on muuta teatavad tegevused paindlikumaks,12 näiteks kaotades nõude saada ametiasutustelt eelnev heakskiit ja vähendades sellega seotud halduskoormust. See hõlmab ka geopiirangute jälgimise nõuete võimalikku laiendamist kõigile üle 100 g kaaluvatele droonidele.

Komisjon püüab võtta kasutusele asjakohased ELi rahastamisvahendid, et tagada eespool kirjeldatud meetmete tulemuslik ja sidus rakendamine kogu liidus.

Lisaks eespool nimetatud konkreetsetele seadusandlikele vajadustele ja operatiivmeetmetele vastupanuvõime suurendamiseks on julgeoleku seisukohast tähtis tagada, et ELi turule lastavad

7 Käitamislubade arv suurenes peaaegu viis korda, ligikaudu 700-lt rohkem kui 3400-le, samas kui kerge mehitamata õhusõiduki süsteemi käitaja pädevustunnistuste arv kasvas rohkem kui 60 %. Andmed: EASA uuendusliku õhuliikluse keskus (IAM Hub). 8 Rakendusmäärus (EL) 2019/947 ja delegeeritud määrus 2019/945. 9 Määrus (EL) 2018/1139 ja selle rakendusaktid. 10 Rakendusmäärused (EL) 2021/664, (EL) 2021/665 ja (EL) 2021/666. 11 Näiteks EASA uuendusliku õhuliikluse keskuse kaudu. 12 Käitamine visuaalse otsenähtavuse piires (VLOS), käitamine väljaspool visuaalset otsenähtavust (BVLOS).

6

ET ET

droonid vastaksid asjakohastele turvanõuetele, nii et seaduslikud droonid ei muutuks ELi kodanikele turvariskiks ega pahatahtlike osalejate käes ohuallikaks.

Seepärast teeb komisjon ettepaneku alustada liikmesriikidega koostööd droonide ja droonitõrjesuutlikkuse kogu liitu hõlmavaks koordineeritud turvariskide hindamiseks ja hinnata riske liikmesriikide IKT tarneahelas. Sellele võiks järgneda drooni- ja droonitõrjevaldkonna turvameetmete pakett, milles tehakse ettepanek proportsionaalsete turvameetmete kohta, eelkõige droonitõrjesüsteemide kasutuselevõtuks elutähtsa taristu ümbruses.

Pärast küberkerksuse määruse täieliku kohaldamise algust 2027. aasta detsembris kohaldatakse enamiku ELi turule lastavate droonide suhtes kohustuslikke küberturvalisuse nõudeid, mis edendab sisseprojekteeritud turvalisust toote tasandil. Võttes arvesse pooljuhtide olulist rolli autonoomsete süsteemide arendamisel ja käitamisel, peaksid droonitootjad kasutama oma süsteemides usaldusväärseid kiipe. See tähendab kiipe, mis on turvalised, töökindlad ning rikkumise ja küberohtude suhtes vastupidavad.

Süsteemi tasandil teeb komisjon tööd ka ELi usaldusväärse drooni märgise loomiseks, et veelgi suurendada usaldust tsiviilotstarbeliste droonide vastu. Märgis tugineks sõltumatu kolmanda isiku poolsele kontrollile ning selles määratletaks täiendavad toote tasandi usalduse ja vastupidavuse kriteeriumid, dubleerimata kehtivaid ELi küberturvalisuse õigusakte.

Võttes arvesse drooniturgude kiiret arengut ning Euroopa Parlamendi13 ja liikmesriikide14 üleskutseid hinnata ELi droonistrateegia 2.0 jätkuvat asjakohasust ja tulemuslikkust, esitatakse 2026. aasta eduaruandes strateegia tulemuste põhjalik kokkuvõte, milles tehakse kindlaks rakendamise lüngad ja viivitused ning hinnatakse, kas selle meetmed on endiselt eesmärgipärased või vajavad kohandamist – eelkõige need, mis aitavad kaasa turvalisusele ja konkurentsivõimele.

2.2.2. Valmisoleku suurendamine välispiiridel, avalikus ruumis ja elutähtsa taristu puhul

ELi valmisoleku suurendamine tähendab märkimisväärseid investeeringuid elutähtsa taristu kaitsesse, muu hulgas merendusvaldkonnas, välispiiridel ja avalikus ruumis.

Elutähtsa taristu füüsilise vastupidavuse valdkonnas on EL kehtestanud horisontaalse raamistikuna elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse direktiivi, mille kohaselt peavad liikmesriigid võtma vastu riikliku vastupanuvõime strateegia, tegema riskihindamisi kõigis üheteistkümnes direktiiviga hõlmatud sektoris, tegema kindlaks oma elutähtsa teenuse osutajad ja võtma vajalikke meetmeid häireid põhjustavate intsidentide ärahoidmiseks. Selle direktiivi kiire ja täielik rakendamine liikmesriikides peaks olema esmane prioriteet. Liikmesriikide ja kriitilise tähtsusega üksuste toetamiseks avaldab komisjon mittesiduvad suunised vastupidavust suurendavate meetmete kohta, muu hulgas droonidest tulenevate ohtude tõrjumise ja geotarastusfunktsioonide kasutamise kohta.Samuti teeb komisjon ettepaneku koostada asjast huvitatud liikmesriikidele kava, et testida elutähtsa taristu vastupidavust droonide sissetungile, tuginedes energeetikasektori elutähtsa taristu ja merekaablite varem tehtud stressitestide mudelile.

13 A European Lead Market for Civilian Drones – Now or Never. 14 Nõukogu: 16054/25 REV 2.

7

ET ET

Merendusvaldkond on eriti tundlik õhu- ning peal- ja allveedroonide põhjustatud ohtude ja rünnakute suhtes. Suurem teadlikkus olukorrast merel on oluline, et kaitsta elutähtsat meretaristut ja rahuldada sõjalisi vajadusi. Kui piirkondlikud kaablikeskused15 on loodud, võiks neid laiendada, et tagada laialdasem teadlikkus olukorrast merel, kasutades drooniressursse ja jälgides droonidest tulenevaid ohte,16 et kaitsta eelkõige kogu elutähtsat meretaristut.

Selleks käivitab komisjon katsemeetme, et suurendada teadlikkust olukorrast merel. Liikmesriigid võiksid seda rakendada piirkondlike kaablikeskuste raames, edendades rannikuvalvealast koostööd ning kaasates Euroopa Kalanduskontrolli Ameti (EFCA), Euroopa Meresõiduohutuse Ameti (EMSA) ja Frontexi. Katsemeetmega tehakse kindlaks ka lüngad ja kiireloomulised operatiivvajadused droonide avastamiseks ja nende tõrjumiseks merendusvaldkonnas. Seda võiks toetada ELi kaitseprogrammidest. Tagatakse tihe koostöö EDA MARSURi projekti ja NATO mereseiresüsteemidega. Komisjon toetab ka merealuse seire suutlikkuse kasutuselevõttu, aidates suurendada teadlikkust olukorrast vee all, mis on kasulik nii elutähtsa taristu kaitsmiseks kui ka kaitsevaldkonna mererakenduste jaoks, eelkõige piirkondades, kus taristud on ohus (nt Läänemeri, Must meri või Arktika piirkonnad).

Droonide pahatahtlik kasutamine võib otseselt kahjustada kontrolli välispiiridel ning eelkõige patrull- ja vaatlustegevust, võimaldades patrullmustrite ja piiripunktide luuret, hõlbustades piiriülest kuritegevust ning häirides piirihaldustaristut ja -operatsioone. Schengeni piirieeskirjad võimaldavad kasutada tsiviilotstarbelisi droonitõrjemeetmeid, et kaitsta maismaa- ja merepiire, ning kui seda on vaja piirikontrollist kõrvalehoidmise vältimiseks, laienevad need lennujaama turvaaladele.

Avaliku ruumi kaitse koostööst keelduvate käitajate juhitavatest droonidest tulenevate ohtude eest on olnud komisjoni praeguse droonitõrje poliitikaraamistiku17 keskmes. Eesmärk on pakkuda õiguskaitseasutustele sobivat suutlikkust ja koolitust, et reageerida drooniohtudele ja kasutada droone avaliku julgeoleku eesmärkidel, näiteks rahvahulga kontrolli all hoidmiseks. Komisjon tõhustab oma tegevust, et toetada õiguskaitseasutusi nendes jõupingutustes, eelkõige ajakohastades koolitust, et see hõlmaks leevendus- ja neutraliseerimismeetmete kasutamist, ning laiendades seda elutähtsate taristute käitajatele. Juba loodud droonitõrje eksperdirühma laiendatakse, et kaasata asjaomased ELi ametid (nt Frontex, Europol, EASA, EDA). See toetab paljutõotavate ühiste droonitõrjelahenduste kindlakstegemist, muu hulgas vahetades salastatud teavet senisest sagedamini. Selle töö hõlbustamiseks töötatakse droonitõrje eksperdirühma jaoks välja kaheaastane tööprogramm.

2.2.3. Kaitse muudest mehitamata ohuallikatest (nt õhupallidest) tulenevate hübriidohtude eest

Viimase aasta jooksul on mõne liikmesriigi õhuruumi juhitud väljastpoolt ELi mitusada ilmavaatlusõhupalli erinevatel ebaseaduslikel eesmärkidel, sh salakaubaveoks. Tavaliselt on need õhupallid varustatud SIM-kaardiga, mis edastab pärast palli maandumist selle asukoha ning võimaldab smugeldajal kasuliku laadungi kätte saada. Oma suuruse, kaalu, tuulest sõltuva ettearvamatu trajektoori, võimaliku käitamiskõrguse ja kandevõime tõttu kujutavad need mehitamata õhupallid endast tõsist ohutus- ja julgeolekuriski, eriti kui need lendavad üle elutähtsa taristu, nt lennujaamade, kus need võivad põhjustada õnnetusi või sulgemisi. Nende

15 Nagu on osutatud kaabliturvalisuse tegevuskavas. JOIN(2025) 9 final. 16 Nagu on täpsustatud ELi kaabliturvalisuse tegevuskavas ja kooskõlas Euroopa ookeanipaktiga, sh ELi merendusjulgeoleku strateegia asjakohased meetmed. 17 Tuleneb 2023. aasta teatisest droonidest tulenevate ohtude tõrjumise kohta.

8

ET ET

avastamine on väga keeruline, kuna sidemoodulid on lennu ajal tavaliselt mitteaktiivsed. Seetõttu kujutavad rasked mehitamata õhupallid endast strateegilist ja suuresti kontrollimatut ohtu.

Mitu käesolevas tegevuskavas esitatud meedet võiksid olla kasulikud ilmavaatlusõhupallidest tulenevate ohtude käsitlemiseks. Vaja on võtta lisameetmeid, et takistada kurjategijatel selliste õhupallide kasutamist ning riiklikel ja valitsusvälistel osalejatel nende hübriidkampaania vahendina rakendamist. Komisjon teeb ettepaneku luua spetsiaalne töörühm, kes tegeleks ohtude mitmemõõtmelise aspektiga, käsitledes ühenduvuse, spektriseire ja lennutrajektoori ümbersuunamisega seotud meetmeid ning muid viise ohtude kõrvaldamiseks, muu hulgas telekommunikatsioonioperaatorite ja riigi ametiasutuste koostööd riikliku julgeoleku ja kaitse küsimustes. Selleks et pakkuda uuenduslikke, kiireid ja operatiivseid lahendusi, millega suurendada vastupanuvõimet seda liiki ohtudele, korraldab komisjon koos kõige enam mõjutatud liikmesriikidega kiiresti missioonipõhise konkursi erasektorile, eelkõige idufirmadele, et nad pakuksid välja uusi viise selliste ohtudega tegelemiseks.

Valmisoleku põhimeetmed

 Esmajärjekorras teeb komisjon (vajaduse korral koos liikmesriikidega) järgmist.

 Esitab 2026. aasta 3. kvartaliks ettepaneku drooniturvalisuse paketi kohta, et õigusraamistikku kiiresti uute julgeolekuohtudega kohandada. Selleks o kehtestatakse registreerimise kohustus kõigile väiksemate (üle 100 g kaaluvate)

droonide käitajatele; o laiendatakse droonide otsese kaugidentimise kohustust väiksematele (üle 100 g

kaaluvatele) droonidele; o takistatakse droonide õhkutõusmist, kui käitaja identifitseerimisnumber ei ole

sisestatud; o lihtsustatakse õigusnorme ja muudetakse need teatavate toimingute puhul

paindlikumaks.

 Töötab koos huvitatud liikmesriikidega välja vabatahtliku kava, et testida elutähtsa taristu vastupidavust droonide sissetungile.

 Võtab vastu elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse suurendamise mittesiduvad suunised toimepidevuse suurendamise meetmete kohta koos sihipäraste suunistega droonidest tulenevate ohtude tõrjumise kohta (2026. aasta 2. kvartal).

 Esitab soovituse droonitõrjesüsteemide vabatahtlike tulemuslikkusnõuete kohta (2026. aasta 4. kvartal)

 Käivitab 2026. aasta 3. kvartaliks droonide ja droonitõrjesüsteemide koordineeritud turvariski hindamise, et võtta vastu droonivaldkonna turvameetmete pakett.

 Käivitab 2026. aasta 2. kvartalis droonide ja droonitõrje tööstusfoorumi D-TECT (Drone TEch for Countering Threats – droonitehnoloogia ohtude tõrjumiseks).

 Toetab drooni- ja droonitõrje idufirmade laiendamist ning tootmisvõimsuse suurendamist.

 Loob koos huvitatud liikmesriikidega viivitamata õhupalliohtude tõrje töörühma ja käivitab 2026. aasta 2. kvartalis õhupalliohtude häkatoni, et tööstus ja idufirmade kogukond saaksid pakkuda uuenduslikke lahendusi.

 Komisjon võtab koos liikmesriikidega järelmeetmeid, et:

 töötada 2026. aasta 4. kvartaliks välja ELi usaldusväärse drooni märgis, et suurendada turule lastud tsiviilotstarb liste droonide usaldusväärsust;

 parandada 2026. aasta 4. kvartaliks mehitamata õhusõiduki süsteemide geog aafiliste piirkondade teabe kättesaadavust ja kehtestada 2027. aastaks geot rastusfunktsiooni tehnilised nõ ded;

 luua 2027. aasta 1. kvartaliks ELi droonitõrje ippk sku ja käivitada katsetamisprogrammid, integreerides lennundusohutusnõuded; toetada mehitamata õhusõiduki süst emide tõrje ühtlustatud katsemetoodika täieliku standardi väljatöötamist;

 käivitada 2027. aastaks katsemeede, et suurendada teadlikkust olukorrast merel ning tõrjuda peal- ja allveedroonidega seotud ohte;

 laiendada 2026. aasta 1. kvartalis komisjoni juhitava droonitõrje eksperdirühma koosseisu, et kaasata asjaomased ELi ametid (nt Frontex, Europol, EDA, EASA);

 ajakohastada 2026. aasta 2. kvartaliks õiguskaitseasutuste töötajate koolitustsüklit, et lisada sellesse leevendus- ja neutraliseerimismeetmed.

9

ET ET

3. Avastamine: droonidest tulenevate ohtude avastamise suutlikkuse suurendamine

Avastamine, träkkimine ja tuvastamine on droonide pahatahtliku tegevuse vastase võitluse kesksed elemendid. Suutlikkus eristada sõpru vaenlastest aitab filtreerida ja liigitada avastatud droone vastavalt nende riskiprofiilile ning võimaldab lõppkokkuvõttes suunata julgeolekuasutuste tähelepanu ja ressursse. See nõuab droonioperatsioonidega seotud olukorrateadlikkuse olulist suurendamist, muu hulgas mitme praegu ühendamata teabevoo integreerimise abil. Samuti on vaja suurendada avastamissuutlikkust, võttes kasutusele mitme sensoriga lähenemisviisi ning kasutades ära tehnoloogia arengut ja telekommunikatsioonivõrke.

3.1. Olukorrateadlikkuse parandamine

Droonitegevuse integreeritud õhuseire puudumine koos avastamissuutlikkuse olemuslike piirangutega võimaldab pahatahtlikel osalejatel avastamisest vähemalt ajutiselt kõrvale hoida ja tekitab usutava eitamise võimaluse. Seetõttu on väga oluline parandada olukorrateadlikkust droonide kasutamisest.

Esiteks on vaja toetada vastavate andmete integreerimist spetsiaalsetesse ühtsetesse kuvamissüsteemidesse. Tuginedes olemasolevale õigusraamistikule, nagu U-space, ja tulevastele rangematele registreerimisnõuetele, on võimalik luua suutlikkus avastada, träkkida ja tuvastada peaaegu reaalajas kõiki seaduslikke droone. Erinevad teabevood tuleb ühendada. Sellega seoses on Eurocontrol välja töötanud lennuliikluse ühtse kuvamissüsteemi CIMACT (Civil-Military Air Traffic Management Coordination Tool, tsiviil-sõjalise lennuliikluse korraldamise koordineerimisvahend), mis võimaldab reaalajas avastada ja tuvastada droonidest tulenevaid võimalikke ohte. Komisjon toetab selliste vahendite loomist, mis integreerivad avastamis- ja identifitseerimisandmeid ning võimaldavad teha vahet loa saanud ja koostööst keelduvate droonikäitajate tegevuse vahel. Edaspidi saaks olukorrateadlikkust veelgi suurendada droonide nähtavamaks tegemise lahenduste järkjärgulise väljatöötamisega, tuginedes U-space’ile ning registreerimis- ja identifitseerimisraamistikele.

Teiseks peaksid asjakohased andmed olema pädevatele asutustele kättesaadavad. ELi lennundusohutuse õigusraamistik juba annab selleks õigusliku aluse18. Sellele tuginedes peaksid liikmesriigid kehtestama praktilise korra, et tagada asjakohaste andmete jagamine tsiviillennunduse, õiguskaitse ja sõjanduse valdkonna pädevate asutuste vahel. See võimaldaks jälgida ja hinnata ohtude taset, tagada kiirema reageerimise ja võtta julgestusmeetmeid eiravad droonikäitajad vastutusele.

Kolmandaks on vaja edendada suuremat teabevahetust liikmesriikide vahel, et teha varasematest intsidentidest põhjalikumaid järeldusi ja luua selge olukorrapilt. Seepärast uurib komisjon koos liikmesriikidega võimalust luua järk-järgult toimiv, turvaline, kasutajasõbralik ja usaldusväärne ELi drooniintsidentide platvorm, tuginedes asjakohasel juhul nõutavatele intsidendiaruannetele ja olemasolevale avatud lähtekoodiga digiplatvormile. Platvorm võimaldaks peaaegu reaalajas edastada teavet vastavate intsidentide kohta ja oleks asjaomastele riikide ametiasutustele ligipääsetav. Platvorm võiks toetada loata droonide struktureeritud andmebaasi loomist ja saaks kasu droonitõrjesüsteemide ühise andmevormingu

18 Määruse (EL) 2018/1139 artikkel 74.

10

ET ET

väljatöötamisest. Komisjon toetab huvitatud liikmesriikide algatusi teabe jagamise tõhustamiseks, nt piirkondlikul tasandil.

Neljandaks tuleks avastamis-, träkkimis- ja tuvastamissuutlikkus integreerida ka riiklikesse piirivalvesüsteemidesse ning see peaks aitama kaasa Euroopa olukorrapildi loomisele (sh EUROSURile19), et võimaldada operatiivtuge ja piiriüleste intsidentide koordineeritud käsitlemist. See peaks vajaduse korral hõlmama ka Frontexi operatsioonidega seotud asjakohaseid avastamisi. Komisjon toetab huvitatud liikmesriike tsiviil-sõjalise koostoime otsimisel sõjalise olukorrateadlikkuse ja julgeolekusüsteemidega, järgides täielikult ELi õigusakte.

3.2. Mitut valdkonda hõlmava seirevõime kasutuselevõtt

Ebaseaduslike ja potentsiaalselt pahatahtlike droonide avastamine sõltub paratamatult mitmest sensorist. Traditsioonilisel radaripõhisel tuvastamisel on kindlad omadused. Kaugseireradarid tuvastavad suuremaid objekte kõrgemal, lähiseireradarid keskenduvad lähiträkkimisele. Lisaks tekitavad probleeme droonide ja droonikasutuse eriomadused, nagu maastiku peegeldus, droonide väike radarristlõige, droonide madal lennukõrgus ning drooniparvede puhul ülekoormatuse oht. Sellest tulenevalt on pahatahtlike droonide avastamiseks vaja mitme sensoriga lähenemisviisi, mis on integreeritud tehisintellektil põhineva juhtimis- ja kontrollitarkvaraga (C2) ning võimaldab luua selge olukorrateadlikkuse, eelkõige elutähtsa taristu kaitsmiseks.

Avastamissuutlikkust su,urendab jätkuv tehnoloogiline areng. Näiteks nii passiivsete kui ka aktiivsete radarisüsteemide valdkonnas võivad tarkvarapõhised radarid sagedusribas X ja mujal pakkuda suuremat avastamissuutlikkust. Muud huvipakkuvad valdkonnad on akustilised sensorid, nagu tehisintellektipõhised akustilised suunadiagrammiga mikrofonid, impulsslaserit kasutavad lidarid, soojusinfrapunakaamerad, mis võimaldavad avastada väikeseid soojuse kõikumisi, ning optilised sensorid.

EL peaks suurendama oma toetust nende kahesuguse kasutusega tehnoloogiate liidusisesele arendamisele. Need tuleb integreerida mitme valdkonna sensorisüsteemidesse, mida toetavad modulaarne, hajutatud, tehisintellektil põhinev C2 ja krüpteeritud side. Need süsteemid võiks võtta kasutusele kas konkreetse elutähtsa taristu alaliseks kaitsmiseks või paigaldada need suurema paindlikkuse huvides maismaa- või meresõidukitele. Need on oma olemuselt tsiviilotstarbelised, kuid need võiksid edukalt täiendada olemasolevat sõjalist võimsust, et suurendada üldist avastamissuutlikkust. Koostalitlusvõime – tunnustatud standardite kasutuselevõtu abil – on keskse tähtsusega, et võimaldada modulaarsust pärand- ja tulevaste sensorite ja efektoritega ning sujuvat integreerimist õhukaitse- ja õhuseiresüsteemidega. Neid moodulvõimeid saaks edukalt kasutusele võtta ühise hankeprogrammi kaudu, et kaitsta elutähtsat taristut20.

3.3. Telekommunikatsioonivõrkude kasutamine tõhusamaks avastamiseks

19 Euroopa piiride valvamise süsteem. 20 Vt punkt 4.

11

ET ET

Olemasolevaid 5G telekommunikatsioonivõrke saaks kasutada selleks, et tõhustada ja laiendada droonide avastamist. EL ja selle liikmesriigid peaksid toetama kahetasandilise mobiilsidevõrgul põhineva droonituvastus- ja -träkkimissuutlikkuse kasutuselevõttu.

Esimesel tasandil tuleks olemasolevat võrku kasutada ühendatud droonide avastamiseks, tehes kindlaks ebatavalised SIM-kaardi identimisandmed, andmeedastuse liigid ja tegevused. Võrgud peaksid andma käitumispõhiseid hoiatusi ebatraditsioonilistel teedel kiiresti liikuvate objektide kohta, moodustades tehisintellektil põhinevad automaatsed avastamis- ja varajase hoiatamise süsteemid. See avastamismeetod tugineks tugevale partnerlusele riikide ametiasutuste ja telekommunikatsioonioperaatorite vahel. See nõuab ka tugevaid tööstuspartnerlusi tehisintellektiettevõtete ning telekommunikatsiooniteenuste osutajate ja operaatorite vahel ning 5G küberturvalisuse meetmepaketi täielikku rakendamist2122.

Seda ühenduvusel põhinevat träkkimissuutlikkust saaks suurendada, võttes kasutusele digitaalse õhuruumi kontseptsiooni, mis pakub droonidele 5G-põhist ühenduvust ja võimaldab seega neid avastada praegusest kõrgemal. Selleks töötab komisjon koos liikmesriikidega välja rakendusotsuse, et tagada spektri piisav ühtlustatud kättesaadavus traditsioonilistes ühtlustatud maapealsetes mobiilside sagedusalades. See võimaldab droonide ohutut käitamist pika vahemaa tagant. Samuti töötataks välja mehhanism drooni eristamiseks teistest kasutajatest ja kehtestataks kohustus seada mobiilsidevõrguga ühendatus sõltuvusse droonina eelidentifitseerimisest.

Teisel tasandil kasutataks mobiilsidevõrgul põhinevat avastamist ühendamata droonide avastamiseks. Integreeritud seire ja mobiilside (Integrated Sensing and Communication, ISAC) integreerib sensorid mobiilsidevõrku. See võib sisuliselt muuta 5G ja järgmise põlvkonna antennid radarsensoriteks, mis on võimelised tuvastama mis tahes tundmatu lendava objekti (sh õhupalli) ruumilist asukohta. Lühiajalises perspektiivis võiks sellist tehnoloogiat kasutada teatavates asukohtades, nt elutähtsa taristu kohal. Kui see on territooriumi või suurema piirkonna kohal täielikult kasutusele võetud, võib see olla aluseks digiteisikutele, mis kujutavad digitaalselt objektide füüsilist kohalolekut õhuruumis. Sellel võivad olla ka sõjalised rakendused, nt olemasolevate sõjalise õhuseire süsteemide täiendamine või raadiosageduste segamise tuvastamine.

Euroopa telekommunikatsiooniteenuste osutajad katsetavad praegu ISACit ja selle standardimiseks on astutud esimesi samme, eelkõige 6G raames. Selle kasutuselevõtu kiirendamiseks teeb komisjon ettepaneku vajalike regulatiivsete muudatuste kohta, muu hulgas tagamaks, et spektrijaotus võimaldab sensoreid kasutada nii, et piiratakse samal ajal häireid lennunduses. Selleks on hiljuti esitatud digivõrkude määruses ette nähtud asjakohased sätted. Lühiajalises perspektiivis teeb komisjon ettepaneku anda Euroopa Postside- ja Telekommunikatsiooniadministratsioonide Konverentsile (CEPT) volitused töötada välja sensorite kasutamise tehnilised ja käitamistingimused. Sellele järgneks muudetud ühtlustamisotsus, mis võimaldaks kasutada spektrit avastamiseks.

21 Vt https://digital-strategy.ec.europa.eu/en/library/cybersecurity-5g-networks-eu-toolbox-risk-mitigating- measures. 22 Kooskõlas läbivaadatud küberturvalisuse määruse (COM(2026) 11) ja digivõrkude määrusega (COM(2026) 16).

12

ET ET

Lisaks uurib komisjon koos liikmesriikidega viise, kuidas kasutada nii tsiviil- kui ka sõjalisel otstarbel 5G telekommunikatsioonivõrke hajusandmetöötlusvõimsuse jaoks, pidades silmas serv- ja pilvlahendusi.

Komisjon toetab liikmesriike, kes soovivad neid uusi avastamisvõimeid katsetada ja kasutusele võtta, et kaitsta elutähtsat taristut või laiendada seda avastamisvõimet sõjaväe-, õiguskaitse- ja muid asjaomaseid asutusi teenindaval territooriumil. Samuti kutsub komisjon Ukrainat üles kaaluma osalemist nendes tegevustes. Kaaluda võiks mobiilsidevõrgul põhineva avastamissuutlikkuse kasutuselevõttu nende liikmesriikide piiridel, keda droonide või muude lendavate objektide (nt õhupallide) tekitatud ohud kõige enam mõjutavad. Tsiviil- ja sõjaväevõimude, telekommunikatsiooniseadmete tarnijate, mastiomanike, telekommunikatsioonioperaatorite ja taristuettevõtjate vahel tuleb luua asjakohane riiklik juhtimisraamistik, et tagada riiklike julgeolekunõuete selge täitmine.

4. Reageerimine: ELi tihedam koostöö ja solidaarsus

Avastamise põhimeetmed

Esmajärjekorras teeb komisjon koos liikmesriikidega järgmist.

 Avaldab osalemiskutse liikmesriikidele, Ukrainale ja Euroopa tööstuspartneritele, et katsetada ja võtta kasutusele mobiilsidevõrgul põhinevad ja kahesuguse kasutusega droonide avastamise võimed (2026. aasta 2. kvartal):

o tehisintellektil põhinev pahatahtlike ühendatud droonide eest varajase hoiatamise mehhanism, mida tõhustatakse digitaalse õhuruumi kontseptsiooniga;

o ühendamata droonide avastamine mobiilsidevõrgul põhineva seire abil; o mobiilsidevõrgul põhineva avastamise integreerimine praegustesse ja

tulevastesse sõjalistesse rakendustesse.

 Võtab vajalikud regulatiivsed meetmed, et muudetud spektri ühtlustamise otsuse abil oleks võimalik kasutada spektrit avastamiseks.

Komisjon võtab koos liikmesriikidega järelmeetmeid, et:

 parandada olukorrateadlikkust: o integreerides asjakohased andmed spetsiaalsetesse ühtsetesse

kuvamissüsteemidesse; o uurides võimalust luua järk-järgult ELi drooniintsidentide platvorm; o integreerides avastamis-, träkkimis- ja tuvastamissuutlikkuse riiklikesse

piirivalvesüsteemidesse; o luues ühised andmevormingud droonitõrjevõimete jaoks;

 kutsuda liikmesriike tungivalt üles looma tsiviillennundusametite, õiguskaitseasutuste ja sõjaväe vahelise teabevahetuse raamistiku.

13

ET ET

Iga kord, kui toimub intsident ja avastatakse üks või mitu pahatahtlikku drooni, tuleb ohtudele kiiresti ja tulemuslikult reageerida. Intsidentidele operatiivse reageerimise eest vastutavad liikmesriigid, arvestades tugevat seost riikliku julgeoleku ja kaitseküsimustega. ELi tasandi koordineeritud meetmed võivad siiski aidata liikmesriikidel võtta kasutusele droonitõrjevõimeid ja -lahendusi. See mõõde nõuab tugevat tsiviil-sõjalist koostoimet ning ohul põhinevaid täpselt määratletud ja kätteõpitud jõukasutusreegleid.

4.1. Tsiviil- ja militaarvaldkonna operatiivne koostoime

Kollektiivse õhukaitse valdkonnas on NATO-l esmane roll kaitses tavapäraste ohtude, nt tõsiste õhu- ja raketiohtude eest. Drooniohtude (eelkõige odavate süsteemide) esilekerkimise tõttu peab õhukaitse arenema ja vajab lisakihti droonitõrjevõrgustiku näol. Samal ajal ei saa piiride, lennujaamade, meresadamate, energiataristu ja tundlike alade kaitsmine odavate droonide eest sõltuda üksnes sõjaväest. Seetõttu on vaja tsiviil- ja sõjandusvaldkonna tegevust koordineerida. Droonitõrjesuutlikkust tuleb käsitada dünaamilise, kohandatava ja tervikliku võrguna, mis täidab nii tsiviiljulgeoleku kui ka kaitse eesmärki.

Kui oht on avastatud, aktiveeritakse riiklikud protokollid, mis viivad ennetusmeetmete (nt õhuruumi sulgemine) ja droonitõrjemeetmeteni mitmesuguste lahenduste hulgast. Kuigi need menetlused otsustatakse ja neid rakendatakse riiklikul tasandil, on vaja neid testida piiriüleste või mitut vektorit hõlmavate ohtude stsenaariumi, aga ka esilekerkivate ohtude, näiteks drooniparvede või miniatuursete droonide suhtes.

Lisaks nõuab droonitõrje väga madalal kõrgusel sekunditepikkust reageerimisaega ja tihedalt sünkroniseeritud tsiviil-sõjalisi menetlusi, mis on seni riigiti ebaühtlased. Kulude asümmeetria odavate ohtude ja nappide kaitsevahendite vahel koos massi ja ülekoormusega tähendab, et killustatus ei ole jätkusuutlik. Erinevad andmevormingud, liigitus ja aruandlusahelad takistavad madalal kõrgusel ühise pildi loomist ning raskendavad hübriidstsenaariumide puhul allikate tuvastamist. Nende lünkade kõrvaldamiseks on vaja koostalitlusvõimet, juhtimist ja kiiret operatiivset rakendamist kõigis ökosüsteemides.

Seepärast on oluline, et kõigi osalejate vahel loodaks asjakohased menetlused ja teabevahetuskanalid, seda ka ELi tasandil. Selleks tehakse ettepanek käivitada koos kõigi asjaomaste tsiviil- ja sõjaliste osalejatega iga-aastane ELi tasandi droonitõrjeõppus.

4.2. Droonitõrjevõimete kasutuselevõtu toetamine

Koostööst keelduvate käitajate juhitavatest droonidest tulenevate mitmesuguste ohtude vastu võitlemiseks on vaja mitmekihilist ja mitme efektoriga lähenemisviisi (mis ühendab mitut droonitõrje tehnilist meedet). Vastumeetmed põhinevad mitmesuguste lahenduste kombinatsioonil, nagu segajad, laserid, suure võimsusega mikrolained, droonipüüdjad ja droonitõrje kübermeetmed, aga ka kineetilistel lahendustel, nagu üksikud või parvlevad ründedroonid, suurtükid ning lühimaaraketid ja laskemoon.

Kui droonid on ühendatud sidevõrku, hõlmab võimalik vastumeede suutlikkust häirida, aeglustada, segada või lõpetada ründevektorite ühenduvust, ilma et see mõjutaks sõbralike droonide ühenduvust. Asjaomaste riiklike ametiasutuste taotlusel peaks telekommunikatsioonioperaatoritel olema võimalik võtta vajalikke meetmeid SIM-kaardi või ühenduvusmooduli keelustamiseks, jõuga eraldamiseks või geotarastusmeetodi kasutamiseks.

14

ET ET

Komisjon töötab praegu välja rakendusotsust, millega ühtlustatakse käitamis- ja tehnilisi tingimusi lõppseadmete, näiteks droonide ohutuks käitamiseks.

Muutuvat julgeolekuolukorda arvestades on vaja kiiresti tagada, et elutähtsad taristud oleksid varustatud uusimate droonitõrjeseadmete ja -süsteemidega. Täielikus vastastikuses täiendavuses kaitsevaldkonna käimasoleva tegevusega teeb komisjon seetõttu koostööd liikmesriikidega, et käivitada – projektikonkursi kaudu – ELi droonitõrje kasutuselevõtu algatus elutähtsa taristu jaoks.

Esiteks jätkab komisjon punktis 2 kirjeldatud vajaduste kaardistamise põhjal liidus droonitõrjesüsteemide arendamise toetamist, pöörates erilist tähelepanu uuenduslikele ja skaleeritavatele lähenemisviisidele, mida arendavad muu hulgas kaitse- ja tsiviilökosüsteemide uued osalejad. Seda silmas pidades teeb komisjon koostööd tööstuse ja liikmesriikidega, et määrata kindlaks prioriteetsed investeerimisvaldkonnad ELi kaitse- ja tsiviilprogrammide raames, eesmärgiga laiendada lähenemisviisi tulevase Euroopa Konkurentsivõime Fondi raames.

Teiseks teeb komisjon ettepaneku vabatahtliku ELi droonitõrje ühisostude algatuse kohta, et võtta elutähtsa taristu kaitsmiseks kasutusele droonitõrjelahendused. Eesmärk on suurendada asjaomaste ELi ametite (nt Frontex, EMSA, EFCA) hankesuutlikkust ning luua sünergiat ühishangetega (sh kommertskasutusele eelnevad või uuenduslikud hankekavad), mida korraldavad asjaomased riiklikud ministeeriumid, eelkõige kaitse- või siseministeeriumid. Seda tehakse Sisejulgeolekufondi, piirihalduse ja viisapoliitika rahastu ning SAFE- rahastamisvahendi,23 Euroopa kaitsetööstuse programmi24 ja droonivõime koalitsiooni töö raames või – kui liikmesriigid nii otsustavad – Euroopa droonikaitse algatuse, idatiiva seire ja õhukilbi algatuste raames, samuti ELi Musta mere strateegia ja Musta mere merendusjulgeoleku keskuse rakendamise raames.

4.3. Droonitõrjesuutlikkuse tarkvarakihi loomine

Tõhus droonitõrjevõime põhineb tingimata juhtimis- ja kontrollisüsteemil (C2) – see on tarkvarakiht, mis võimaldab integreerida sensoreid ja efektoreid, nagu on näidanud Ukraina kogemused. Droonidest tulenevate keerukate ja koordineeritud ohtude avastamiseks ja nende vastu võitlemiseks on oluline, et liikmesriigid arendaksid ühiselt suveräänset Euroopa juhtimis- ja kontrollivõimekust (C2), mis põhineb tehisintellekti tarkvaral, kõrgetasemelisel küberturvalisusel, tipptasemel krüpteerimisel, turvalisel servtöötlusel ja kõrgjõudlusega andmetöötlusel. Need C2-lahendused, mis on oma olemuselt koostalitlusvõimelised ja kahesuguse kasutusega, peaksid olema võimelised toimima sünergias avastamissuutlikkusega ning peaksid olema kavandatud nii, et nende abil saab tõrjuda pahatahtlikke droone mitme efektori abil. Need peaksid võimaldama integreerida pärandvarustust, suhelda omavahel ning asjaomaste tsiviil- ja kaitsesüsteemidega. Kooskõlas tehisintellekti kasutamise strateegiaga peaksid praegu ELi eelarve toel rajatavad tehisintellekti gigatehased hõlbustama sellise C2- suutlikkuse arendamist.

23 Nõukogu 27. mai 2025. aasta määrus (EL) 2025/1106, millega luuakse rahastamisvahend „Euroopa julgeolekumeetmed“ (SAFE). 24 Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse Euroopa kaitsetööstuse programm (EDIP) ja meetmete raamistik kaitseotstarbeliste toodete õigeaegse kättesaadavuse ja tarnimise tagamiseks COM(2024) 150 final.

15

ET ET

4.4. Solidaarsus: droonitõrje kiirreageerimisrühmad

Ohtudega silmitsi seistes või sihtmärgiks olevate piirkondade turvalisuse ennetavaks tagamiseks peavad liikmesriigid saama tugineda tõhusale, kiirele ja skaleeritavale Euroopa solidaarsusele. See on eriti oluline juhul, kui ohtude laad või ulatus ületab liikmesriigi reageerimisvõimet.

Komisjon teeb ettepaneku teha liikmesriikidega koostööd, et luua droonitõrje kiirreageerimisrühmad, mis võiksid tegutseda reservüksustena, mis on varustatud uusimate avastamis- ja reageerimistehnoloogiatega ning mida saab kiiresti positsioonidele paigutada, kui liikmesriigi asutus seda vastastikuse abi lähenemisviisi raames taotleb. Vajaduse korral võiks vajalikku tuge pakkuda hädaolukordadele reageerimise koordineerimiskeskus. Komisjon uurib, kuidas selline tegevus saaks tugineda ELi rahastatavate õiguskaitsevõrgustike,25 kaitsejulgeolekualane nõuandeprogramm (PSA, Protective Security Advisory) ja ELi asutuste (nt Frontex) ühiskasutusmehhanismide laiendamisele, et tagada piiriülene katvus ja mobiilsete üksuste lähetamine suure riskiga ja oluliste sündmuste kontekstis, säilitades samal ajal koostalitlusvõime. Samuti toimiks see koos olemasolevate võimetega, nagu hübriidohtudega tegelevad ELi kiirreageerimisrühmad.

4.5. Piirihaldusse integreeritud droonitõrjevõime

ELi välispiiri maismaa- ja merepiiri lõikudel ning nende ümbruses esinevad suured drooniohud. Frontex toetab liikmesriike nende ohtudega tegelemisel. Ta kasutab ühisoperatsioonides piirivalveks droone ja edendab koostalitlusvõimet.

Komisjon toetab Frontexit drooni- ja droonitõrje katseprojektide, reaalajas toimuvate esitluste ja auhinnaliste innovatsioonivõistluste korraldamisel realistlikes piiriala tingimustes. Ta tõhustab drooni- ja droonitõrjeoskuste integreerimist alalise korpuse koolitusse. Frontex hakkab andma ka praktilisi suuniseid mitmekihilise kaitse mudelite ja piiriüleste intsidentide lahendamise kohta.

Piirihalduse ja viisapoliitika rahastust toetatakse liikmesriike piirivalve parandamisel ning ohtude avastamisel ELi välispiiridel, seda ka droonide ja droonitõrjesuutlikkuse valdkonnas. Komisjon on hinnanud 150 miljoni euro suuruse seadmete projektikonkursi raames saadud taotlusi. Eesmärk on toetada liikmesriike mehitamata varustuse ostmisel õhu- ja mereseireks lõppeesmärgiga kasutada seda Frontexi ühisoperatsioonidel.

Lisaks kuulutati 2025. aasta detsembris välja 250 miljoni euro suurune projektikonkurss ELi välispiiride paremaks kaitsmiseks, muu hulgas droonide eest. See on suunatud liikmesriikidele, kes kogevad suurenenud ja kompleksset survet piirihaldusele, ning sellega toetatakse neid ühes või mitmes kolmest prioriteetsest valdkonnast: droonide ja droonitõrjesüsteemide otsene ostmine välispiiride jaoks, droonide ja droonitõrjesüsteemide integreerimine riiklikesse piirivalvesüsteemidesse ning uuendusliku tehnoloogia ja sidesüsteemide kasutuselevõtt, et tegeleda välispiire ja piiripunkte, sh rahvusvahelistes lennujaamades asuvaid piiripunkte ähvardavate hübriidohtudega. Rakendamise ja koostalitluse hõlbustamiseks julgustab komisjon huvitatud liikmesriike kasutama koordineeritud lähenemisviise, muu hulgas tegema vajaduse korral koostööd ühiste/piiriüleste innovatsioonihangete ja ühishangete kaudu.

25 Näiteks suurte julgeolekuriskide võrgustik (High-Risk Security Network, HRSN) või ATLAS.

16

ET ET

4.6. ELi tasandi droonitõrje õigusraamistiku loomine

Praegu on koostööst hoiduva või ohtliku droonikasutuse tõrjumise õigus- ja tegevusraamistikud liidus endiselt väga killustatud, nagu näitas hiljutine põhjalik kaardistamisuuring liikmesriikide droonitõrjesüsteeme käsitlevate õigusraamistike kohta.

Enamik liikmesriike tugineb lennundus-, politsei-, kaitse- ja telekommunikatsioonialaste õigusaktide hajutatud sätetele ning vaid vähesed on alustanud integreeritud riiklike droonitõrjestrateegiate väljatöötamist. Mõnes liikmesriigis puuduvad riigisisesed õigusnormid üldse. Tsiviil- ja elutähtsa taristu käitajatel ei ole tavaliselt seaduslikku õigust ohtlikku drooni neutraliseerida. Aktiivseid leevendusmeetmeid, nagu segamine, teesklus või kineetiline sekkumine, saavad rangete spektrihäireid ja lennundusohutust käsitlevate normide tõttu endiselt võtta vaid sõjavägi ja politsei eriüksused. Seetõttu suudavad mõned käitajad küll ohte avastada, kuid ei saa neile tulemuslikult reageerida. See aeglustab neutraliseerimist ja suurendab turvariske.

Seepärast on vaja kaaluda droonidest tulenevate ohtude tõrjumist käsitleva 2023. aasta teatise raamistiku muutmist liikmesriikide ametiasutustele ja eraettevõtjatele mõeldud ühiste siduvate ja mittesiduvate normide kogumiks, et täpsustada kõigi asjaosaliste, sh elutähtsa taristu omanike rolle ja volitusi. See võiks hõlmata droonitõrjesüsteemide tulemuslikkuse miinimumnõudeid, ühtlustatud terminoloogiat ja taksonoomiat, integreeritud seiret, intsidentidest teatamise platvormi toetamist ja standardimise stiimuleid. See peaks tagama liikmesriikidele vastupanuvõime lähtetaseme ja seda tuleks rakendada vastastikuses täiendavuses droonide õiguspärase kasutamise raamistikuga. Selleks algatab komisjon teostatavusuuringu võimalike variantide kohta ELi tasandi droonitõrje õigusraamistiku loomiseks 2030. aastaks. Samal ajal esitab komisjon lühiajaliste vajaduste rahuldamiseks droonidest tulenevate ohtude tõrjumise kohta soovituse, milles esitatakse üksikasjalikud suunised õiguskaitseasutustele.

17

ET ET

5. Euroopa kaitsevalmiduse tugevdamine drooniohtude tõrjumiseks

Lisaks ELi vastupanuvõime suurendamisele mitmesuguste drooniohtude suhtes on vaja veelgi tugevdada Euroopa kaitsevalmidust drooniohtude tõrjumiseks, arvestades et droonide kasutamisest on saanud tänapäeva sõjapidamise lahutamatu osa. Sellega seoses võtab Euroopa õppust provotseerimata sõjast Ukrainas ning uuenduslikust ökosüsteemist, mis loodi kiireks kohanemiseks lahinguvälja dünaamikaga.

Reageerimise põhimeetmed

Esmajärjekorras teeb komisjon koos liikmesriikidega järgmist.

 Kuulutab 2026. aasta 2. kvartaliks välja projektikonkursi, et luua elutähtsa taristu jaoks vabatahtlik ELi droonitõrje kasutuselevõtu algatus, mis põhineb järgmisel:

o ülevaade ELi kahesuguse kasutusega droonitõrjevõime vajadustest; o ühine katseprogramm droonitõrjesuutlikkuse suurendamiseks; o vabatahtlik ühisostude mehhanism elutähtsa taristu kaitsmiseks; o droonitõrjevõimete kasutuselevõtt mere- ja maismaapiiril (250 miljoni euro

suuruse projektikonkursi kaudu piirihalduse ja viisapoliitika rahastu raames).

 Toetab tehisintellekti gigatehaste käimasoleva kasutuselevõtu raames liidus arendatud, kahesuguse kasutusega ja tehisintellektil põhinevaid C2-võimeid autonoomsete varade jaoks, et võtta kasutusele suveräänsed tarkvaralahendused.

 Käivitab ulatusliku iga-aastase ELi drooniturvalisuse õppuse, et katsetada piiriülest koostööd ning tsiviil-sõjalist koostoimet (esimene õppus toimub 2026. aasta sügisel).

Komisjon võtab koos liikmesriikidega järelmeetmeid, et:

 käivitada teostatavusuuring ELi tasandi droonitõrje õigusraamistiku kohta, millega kehtestatakse liikmesriikide ametiasutustele ja elutähtsa taristu eraettevõtjatele ühine miinimumtase;

 võtta vastu komisjoni soovitus õiguskaitseasutustele droonidest tulenevate ohtude tõrjumise kohta;

 toetada Frontexit droonide kasutamisel piirivalve tõhustamiseks ühisoperatsioonide, drooni- ja droonitõrje katseprojektide ning reaalajas toimuvate esitluste abil;

 uurida 2026. aasta 4. kvartaliks droonitõrje kiirreageerimisrühmade loomise võimalust, et suurendada solidaarsust ja vastastikust abi drooniohtude tõrjumisel;

 julgustada liikmesriike töötama välja sobivat õigusraamistiku, mis võimaldab võtta drooniohtude vastu tõhusaid meetmeid (sh allatoomine) ning anda elutähtsa taristu eraomanikele volitused võtta vajalikke meetmeid.

18

ET ET

Kaitse seisukohast peegeldab droonide ja droonitõrjesüsteemide üha sagedasem kasutamine julgeolekukeskkonna laiemat arengut, sh operatsioonide kiiremat tempot, relvakonflikti künnisest allapoole jäävat tegevust ning tsiviil- ja sõjalise valdkonna kasvavat koostoimet. See areng ei mõjuta mitte ainult sõjaliste operatsioonide läbiviimist, vaid ka laiemaid kaalutlusi, mis on seotud territoriaalse kaitse, kriitilise tähtsusega varade turvalisuse ja üldise kaitsevalmidusega.

Droone kasutatakse mitmesugustes sõjalistes funktsioonides, muu hulgas luures, seires ja rekkes, rünnakul, väekaitses ja logistilises toes. Samal ajal on droonitõrjevõimest saanud vägede ellujäämise ja manööverdamisvabaduse lahutamatu osa, eelkõige vaidlusaluses ja ohtudega ülekoormatud keskkonnas.

Droonid ja droonitõrjesüsteemid on üks prioriteetsetest võimevaldkondadest, mille liikmesriigid on kindlaks määranud ja milles nad on kokku leppinud. Kaitsevalmiduse tegevuskavas on rõhutatud vajadust tegeleda selle võimega esmajärjekorras. Juhtriigid ja teised liikmesriigid on kõrge esindaja toetusel ja eelkõige EDA kui aktiivse koordineerija abil juba alustanud spetsiaalses prioriteetses võimevaldkonnas tööd droonide ja droonitõrje kallal, et kõrvaldada väga spetsiifilised võimelüngad. Muid külgnevaid võimeid käsitletakse sellistes võimevaldkondades nagu õhu- ja raketikaitse, suurtükivägi, elektrooniline võitlus ja tehisintellekt. See koordineerimisrühm loob raamistiku, milles saab ühiselt käsitleda vastastikuseid sõltuvusi ning koostalitlusvõime probleeme ja tegevussõltuvust. See peaks olema peamine vahend, mille abil koordineerida liikmesriikide jõupingutusi kokkulepitud kaitsevalmiduse eesmärkide saavutamiseks, muu hulgas sidudes võimeprioriteedid asjakohaste tööstuse toetamise vahenditega.

Rahalise toetuse abil soovitakse droonide ja droonitõrje prioriteetses võimevaldkonnas hankida ja edendada Euroopa tööstussuutlikkust õhudroonide valdkonnas konkreetsete eesmärkide ja ajakavade abil ning kasutades Euroopa kaitsetööstuse programmi (EDIP) ja SAFE- rahastamisvahendit. Komisjon suurendab sellele tegevusele antavat toetust, muu hulgas EDIPi koostööraamistike kaudu (Euroopa relvastusprogrammi koostööstruktuur (SEAP), Euroopa ühishuvi pakkuv kaitseprojekt (EDPCI)), hõlbustades dialoogi drooniliiduga ja viies läbi tööstuse kaardistamise kooskõlas eespool kirjeldatud meetmetega. Seda tööd võetakse arvesse Euroopa droonikaitse algatuses ja idatiiva seire algatuses, mis on esildatud kaitsevalmiduse tegevuskavas.

Komisjon ja kõrge esindaja edendavad Euroopa droonikaitse algatust, et toetada võimete, operatsioonide ja tööstuse valdkonna jõupingutuste sidusust ELi tasandil ning saavutada kaitsevalmiduse prioriteedid, seda nii tsiviil-, kahesuguse kasutuse kui ka sõjalistes tegevussuundades, ning valdkonnaüleselt koos tööga, mida tehakse asjaomaste prioriteetse võimevaldkonna koalitsiooni jõupingutuste raames.

Selles töös tuginetakse eelkõige Ukraina lahinguvälja kogemustele koostalitlusvõimeliste andmehaldussüsteemide, sh juhtimis- ja kontrollisüsteemide (integreerimine), avastamissüsteemide (teadlikkus) ja kulutõhusate efektorisüsteemide (reageerimine) valdkonnas. Euroopa droonikaitse algatus peaks toetama integreeritumat lähenemisviisi, võttes arvesse peamisi operatiivsõltuvusi kogu operatiivreageerimisahelas. Selle eesmärk on luua lõppkasutajate, novaatorite ja tootmisliinide tööstusökosüsteem, mis annab vajalikke tulemusi. Drooniparvede rünnakute tõrjumiseks on vaja modulaarseid ja koostalitlevaid süsteeme, mis põhinevad avatud arhitektuuril. Sellised süsteemid on olulised ka süvalöökide tõrjumiseks. Võimendada tuleks tugevat koostoimet kahesuguse kasutusega C2-süsteemide arendamisega elutähtsa taristu kaitsmiseks. See aitab kaasa ka idatiiva seire algatusele sellistes valdkondades nagu drooni- ja droonitõrjevõimete tööstusliku baasi loomine, õhu- ja raketikaitse, varajane

19

ET ET

hoiatamine, C2 ja andmehaldus, avastamine ja olukorrateadlikkus, kineetilised ja mittekineetilised võimed ning elektroonilise võitluse efektorid.

Euroopa tasandil tehtavad jõupingutused peaksid viima tervikliku Euroopa drooni- ja droonitõrjevõimeni ning pakkuma mitmekihilist ja mitmetasandilist üldist lähenemisviisi, mis suudab ühendada sensoreid ja efektoreid kõikjal liidus, toetada otsustusprotsesse ja tagada pideva olukorrateadlikkuse.

Suutlikkus kiirendada üha keerukamate droonide ja droonitõrjega seotud kaitsevõime arendamist on Euroopa kaitsevalmiduse lahutamatu osa. Seni on Euroopa Kaitsefondist ja sellele eelnenud programmidest eraldatud kokku miljard eurot mitmesugustele droonidega seotud teadus- ja arendustegevuse meetmetele. EL kavatseb järgmise kahe aasta jooksul jätkata investeerimist droonidesse ja droonitõrjetehnoloogiasse ning eraldab Euroopa Kaitsefondi raames 200 miljonit eurot.

Lisaks teevad ELi liikmesriigid lähiajal märkimisväärseid investeeringuid See suurendab ELi piirijulgeolekut, sõjalist valmisolekut ja strateegilist autonoomiat süsteemide puhul, mis võivad olla mehitamata või mehitatud, edendades samal ajal kaitsesektori tehnoloogilist ja tööstuslikku baasi ning vähendades sõltuvust ELi-välistest tarnijatest., et osta SAFE-rahastamisvahendi abil uusimaid droone ja droonitõrjerelvasüsteeme.

EL kiirendab ka uuenduslike ja murranguliste osalejate arendustegevust seoses kaitsevaldkonnas kasutatavate droonide ja droonitõrjesüsteemidega. Tulevase algatusega AGILE teeb komisjon ettepaneku uue vahendi kohta, millega toetatakse relvajõudude jaoks kulutõhusate kaitseotstarbeliste toodete ja kaitsetehnoloogia kiiret innovatsiooni. BraveTechEU algatus peaks samuti hõlmama meetmeid, mille eesmärk on kiire innovatsioon droonitõrjelahenduste valdkonnas vastavalt Ukrainaga kokku lepitud tegelikele operatiivvajadustele. Seda edendatakse koos EDAga. Komisjon hõlbustab ka selliste ettevõtete juurdepääsu kapitalile (omakapitalile), mis saavad kasu koos Euroopa Investeerimispanga ja Euroopa Investeerimisfondiga loodavast miljardi euro suurusest fondifondist. Lisaks, nagu on märgitud ELi kaitsetööstuse ümberkujundamise tegevuskavas, käivitab komisjon EUDISe tehnoloogialiidud, luues kaitsesektori idu- ja kasvufirmade ning relvajõudude võrgustiku prioriteetsete võimevaldkondade ümber. See aitab ettevõtetel paremini täita liikmesriikide vajadusi. Üks neist tehnoloogialiitudest on seotud droonidega.

Samuti peavad liikmesriigid investeerima droonide ja droonitõrjesüsteemide tootmisvõimsuse suurendamisse, nagu seda tehakse laskemoona puhul, et võtta need kohe kasutusele või varuda neid strateegilise reservina. Seda silmas pidades ja liikmesriikide nõusolekul toetatakse EDIPi kaudu drooni- ja droonitõrjetööstuse tootmisvõimsust. See toimub koostoimes samalaadse tsiviilalgatusega. Selle töö osana on vaja tagada droonitööstusele juurdepääs kriitilise tähtsusega toorainetele, uurides alternatiive või kogudes vajaduse korral varusid. Lisaks seab komisjon droonidega seotud kaitsevõime suurendamisel prioriteediks ELi kaitsetööstuse ümberkujundamise tegevuskava elluviimise. Pärast 2027. aastat pakub Euroopa Konkurentsivõime Fondi kaitse-, kerksus-, julgeoleku- ja kosmoseharu koostoimes muude harudega stabiilset ja prognoositavat raamistikku ning paindlikkust, et reageerida uutele prioriteetidele.

Selleks et tõhustada koostööd Ukrainaga, loob komisjon Ukrainaga drooniliidu, nagu on välja kuulutatud kaitsevalmiduse tegevuskavas. See liit toob kokku süsteemitootjad, idu- ja kasvufirmad ning novaatorite kogukonna, et kasutada ära Ukraina kogemusi ja tööstusbaasi. Drooniliit suhtleb lõppkasutajatega (sh Ukrainast pärit lõppkasutajatega), et pakkuda kiireid lahendusi ja kasutada ära lahingutes järeleproovitud lahendusi. Samuti hõlbustab see tööd

20

ET ET

standardimise, sertifitseerimise ja koostalitluse valdkonnas. See aitab kaasa ühisettevõtete ning avaliku ja erasektori partnerluste loomisele ELis ja Ukrainas. Drooniliidu juhatus koordineerib tegevust liikmesriikide ja tööstusharu esindajatega. Drooniliit töötab täielikus koostoimes droonide tööstusfoorumiga D-TECT. Asjakohasel juhul tugineb drooniliit Ukraina investeerimisraamistikust ning laiemast ELi ja Ukraina partnerlusest tulenevatele võrgustikele, teadmistele ja partnerlustele.

Samal ajal on oluline tõhustada ELi ja Ukraina koostööd tarneahela kindlustamise ja mitmekesistamise valdkonnas, et kõrvaldada droonitootmise kitsaskohad, eelkõige selleks, et tagada suutlikkus tulla toime hüppeliselt kasvava nõudlusega ning kriitilise tähtsusega elektrooniliste komponentide kättesaadavus. Seda edendatakse eelkõige ELi-Ukraina kaitsetööstuskoostöö rakkerühma raames.

Samuti peaks Euroopa Liit kõigi asjakohaste vahendite ja algatuste kaudu (muu hulgas uurides Euroopa rahutagamisrahastu ja EUMAMi kasutamise võimalust) stimuleerima ja toetama Ukraina ja liikmesriikide vahelisi vahetus- ja koolitusprogramme kaugpilootide ning drooniinseneride ja -hooldusspetsialistide jaoks.

6. Rahvusvaheline koostöö

ELi julgeoleku suurendamist drooniohtude vastu saab kavandada üksnes laiemas kontekstis ja koostöös partneritega. Koostöö Ukrainaga on selles tegevuskavas kesksel kohal. Paljusid kavandatud meetmeid rakendatakse osana tugevast partnerlusest Ukrainaga ja kõigis tegevussuundades, mis tooksid kasu nii Ukrainale kui ka ELile.

Tegevuskavaga käivitatakse sihtotstarbeline koostöö lähinaabritega, nagu Ühendkuningriik, Norra, Šveits, Island ja Moldova, samuti partneritega Lääne-Balkanil, Vahemere ja Musta mere piirkonnas ning teiste partneritega, kellega ELi julgeoleku- ja kaitsehuvid ühtivad, arvestades asjaolu, et ELi partnerid puutuvad kokku samasuguste drooniohtudega. ELil on suur huvi luua

Kaitsevalmidusega seotud põhimeetmed

Esmajärjekorras teevad komisjon ja kõrge esindaja oma pädevuse raames järgmist.

 Suurendavad toetust liikmesriikidele droonide ja droonitõrje prioriteetses võimevaldkonnas, muu hulgas edendades prioriteetse võimevaldkonna koalitsiooni töö ja sellega seotud käimasolevate võimealaste jõupingutuste lähenemist ja koostoimet, seda ka selliste vahendite abil nagu EDPCI ja SEAP. Sellised jõupingutused on aluseks Euroopa droonikaitse algatusele ja idatiiva seire algatusele.

 Toetavad drooni- ja droonitõrjelahenduste kiiret industrialiseerimist kaitse otstarbel.

 Käivitavad koos Ukrainaga drooniliidu algatuse, et stimuleerida uuendusliku tööstusökosüsteemi loomist.

 Stimuleerivad ja toetavad Ukraina ja liikmesriikide vahelisi vahetus- ja koolitusprogramme kaugpilootide ning drooniinseneride ja -hooldusspetsialistide jaoks.



21

ET ET

partneritega vajalikud koostöömehhanismid, eriti seetõttu, et elutähtsa taristu kaitsmisel võib esineda piiriüleseid kaalutlusi. Eelkõige on vaja ette näha varajase hoiatamise mehhanism, et hoiatada partnereid ohu avastamise korral.

Tegevuskava kiireks ja tõhusaks elluviimiseks on oluline ELi ja NATO tugev koostöö droonide ja droonitõrjemeetmete valdkonnas. Komisjon ja kõrge esindaja vahetavad NATOga korrapäraselt ja struktureeritult teavet, et teha kindlaks võimalike kahesuguse kasutusega droonitõrjelahenduste vastastikune integreerimine, vältida dubleerimist ja maksimeerida koostoimet.

7. Kokkuvõte

EL peab tegutsema kiiresti ja otsustavalt ning olema solidaarsuse ja ühtsuse eeskuju. Käesolevas tegevuskavas sätestatud meetmed on kavandatud ELi tasandi panusena, et reageerida viivitamata ja lühiajaliselt ELi pidevalt ähvardavatele droonidega seotud ohtudele. Tegevuskavas esitatakse terviklik lähenemisviis, käsitledes elutähtsa taristu ja välispiiride kaitse küsimust ning tehes ettepaneku kohandada vajadusel õigusakte, et suurendada droonidega seotud turvalisust ja võtta kasutusele uusimad tehnoloogiad, et suurendada avastamist ja parandada reageerimist.

Tegevuskava tuleks käsitada dünaamilise protsessina, mida tuleb kohandada vastavalt ohtude arengule ja laadile. Esitatud meetmed on ettepanekud liikmesriikidele tõhustatud ühismeetmete ja koostöö kohta ning põhinevad ühisvastutuse põhimõttel, et käsitleda probleemi kogu ulatust. Pärast käesoleva tegevuskava vastuvõtmist kavatseb komisjon algatada huvitatud isikutega, sh tööstuse, Euroopa Parlamendi ja liikmesriikidega, intensiivse ja struktureeritud arutelu kõigi kavandatud meetmete üle, et seada meetmed selgelt tähtsuse järjekorda.

Selleks kaalub komisjon koos liikmesriikidega strateegilise mehhanismi loomist, et koordineerida käesolevas tegevuskavas kavandatud meetmete rakendamist, ühendades eri mõõtmed ja tagades tiheda koostöö nõukoguga. Seda silmas pidades kutsub komisjon liikmesriike üles nimetama ametisse riikliku drooniturvalisuse koordinaatori, kelle ülesanne on jälgida ja edendada käesoleva tegevuskava riiklikku rakendamist. Selline mehhanism ei tohiks piirata valdkonnas olemas olevaid tehnilise koostöö platvorme. Komisjon avaldab igal aastal liikmesriikide vabatahtlikul sisendil põhineva aruande, et jälgida tegevuskava rakendamist.

1

SELETUSKIRI Vabariigi Valitsuse otsuse juurde

“Eesti seisukohad Euroopa Liidu drooni- ja droonitõrjevaldkonna turvalisuse tegevuskava kohta”

11. veebruaril 2026. aastal esitas Euroopa Komisjon drooni- ja droonitõrjevaldkonna tegevuskava1, eesmärgiga vähendada Euroopa Liidu julgeolekut järjest enam mõjutavat drooniohtu. Eesti toetab tegevuskava üldeesmärki tugevdada Euroopa Liidu valmisolekut drooniohtude ennetamiseks, avastamiseks ja tõrjumiseks. Positiivne on, et tegevuskava käsitleb drooniohtu mitte üksnes lennundus- või korrakaitseküsimusena, vaid laiemalt sisejulgeoleku, välispiiri kaitse, kriitilise taristu toimepidevuse, mereseire ja hübriidohtude kontekstis. Samuti peab Eesti oluliseks, et julgeolekumõõde on seotud tehnoloogiaarenduse, standardiseerimise ja Euroopa tööstusvõime tugevdamisega. Sarnase struktuuriga on üles ehitatud Eesti mehitamata sõidukite sektori arengu lähtealused ja teekaart 2026-2030, mis kirjeldab nii riigi visiooni ja eesmärke kui ka konkreetseid tegevusi valdkonna arenguks. Eesti seisukohad on kooskõlas ka valmimisel oleva Eesti mehitamata sõidukite sektori arengu lähtealused ja teekaart 2026-2030 (edastatud kooskõlastusringile). Tegevuskava rakendamisel peab säilima tasakaal julgeoleku tugevdamise ning konkurentsivõimelise droonituru ja drooniteenuste arengu toetamise vahel. Kavandatavad meetmed peavad olema proportsionaalsed ega tohi põhjendamatult piirata õiguspärast droonikasutust, innovatsiooni ega uute tehnoloogiate kasutuselevõttu. Eesti peab vajalikuks, et uued meetmed oleksid kooskõlas olemasoleva lennunduse ja mehitamata lennunduse õigusraamistikuga ega tooks kaasa dubleerimist, regulatsiooni killustumist ega ülereguleerimist. Eesti hinnangul ei seisne peamine probleem mitte uue regulatsiooni puudumises, vaid olemasolevate drooniturvalisust käsitlevate EL õigusnormide, ebaühtlases rakendamises. Enne drooniturvalisuse nõuete võimalikku laiendamist on vajalik täpsemate mõjuhinnangute koostamine. Eesti peab oluliseks, et tegevuskava jätkumeetmed, sh rahastusinstrumendid, arvestaks eraldi Euroopa Liidu idapiiri liikmesriikide julgeolekuolukorda, kus drooniohud on tihedamalt seotud hübriidohtude ja riikliku julgeolekuga. Edasises rakendamises tuleb keskenduda praktilisele teostatavusele, lennuohutuse tagamisele, riskipõhisele ja proportsionaalsele regulatsioonile, testimis- ja sertifitseerimisraamistiku väljatöötamisele, kriitilise taristu kaitse selgele õiguslikule alusele ning liikmesriikide sisulisele toetamisele rahastuse, standardite ja rakendusmeetmete kaudu.

1. Sissejuhatus

Droonidest on saanud tänapäeva majanduse ja ühiskonna lahutamatu osa, olenemata sellest, kas neid kasutatakse õhus, merel või maismaal. Droonid on mehitamata, automatiseeritud ja üha enam tehisintellekti kasutavad ning toovad käegakatsutavat majanduslikku kasu sellistes sektorites nagu ehitus, energeetika, transport, põllumajandus, hädaolukordadele reageerimine ja

1 COM(2026) 81: KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE: “Drooni- ja droonitõrjevaldkonna turvalisuse tegevuskava”

2

logistika. Alates 2019. aastast reguleeritakse mehitamata õhusõidukite (edaspidi ka MÕS) kasutamist Euroopa Liidus (edaspidi ka EL) ühtlustatud õigusraamistikuga. Droonide üha suurem roll seires ja luures on muutnud need ka Euroopa julgeoleku oluliseks osaks. Euroopa tööstuse seisukohast on ainuüksi kaubanduslike MÕS turusegmendi maht 2030. aastaks hinnanguliselt ligikaudu 14,5 miljardit eurot ja 2033. aastaks võib see ületada 50 miljardit eurot.

Hiljutised droonide pahatahtliku või vastutustundetu kasutamisega seotud intsidendid on aga toonud esile märkimisväärsed ja kasvavad julgeolekuprobleemid liidu jaoks. Droone on kasutatud liikmesriikide õhuruumi rikkudes, need on häirinud lennujaamade tööd ja põhjustanud kokkupõrkeohtu tsiviilõhusõidukitega. See on toonud esile nõrgad kohad meie julgeolekuarhitektuuris, sh lennundusohutuses. Tegelikult ulatub nende intsidentide mõju õhuruumist palju kaugemale. Need mõjutavad elutähtsa taristu kaitset, välispiire, sadamaid, transpordisõlmi ja avalikku ruumi, sh tihedalt asustatud alasid, samuti meresõiduohutust ja energiajulgeolekut. Energiasektoris on droone kasutatud elektrijaamade, tuule- ja päikeseenergiaseadmete, kaugküttesüsteemide ja energiatranspordilaevade tegevuse häirimiseks. See näitab, et droonid võivad kahjustada energiavarustuse järjepidevust ja majanduslikku vastupanuvõimet. Tundmatute või koostööst keelduvate käitajate juhitavate droonide ülelennud suurendavad julgeolekupingeid ja toimivad signaalimisvahendina, katsetades liidu valmisolekut ning suutlikkust reageerida ja võtta vastumeetmeid.

Nende julgeolekuohtude ja -probleemide taga peituvad erinevad osalejad – riiklikud ja riigiga seotud vaenulikud osalejad, terroriorganisatsioonid, organiseeritud kuritegelikud rühmitused ja üksikisikud. Ohud võivad olla erineva intensiivsusega, alates kuritegelikust või hooletust käitumisest kuni hübriidoperatsioonide ja sõjalise tegevuseni. Need osalejad hägustavad tahtlikult tsiviil- ja militaarvaldkonna piire. Samuti kasutavad nad ära siseturu ja jagatud taristu piiriülest olemust, mis näitab selgelt, et oht ühe liikmesriigi vastu ohustab liitu tervikuna.

Elutähtsa taristu, välispiiride ja avaliku ruumi kaitsmine ning lennu- ja meresõiduturvalisuse tagamine jäävad küll peamiselt liikmesriikide vastutusalasse, kuid droonidega seotud intsidentide piiriülene olemus ja suur mõju muudavad hädavajalikuks ka ELi tasandi tõhustatud koordineerimise, ühise valmisoleku ja solidaarsuse. Tõhusaks reageerimiseks on vaja terviklikku, koordineeritud ja sihipärast lähenemisviisi, mis ühendab endas tsiviil- ja sõjalise mõõtme.

Euroopa Komisjoni koostatud tegevuskava eesmärk on töötada välja ühtne lähenemisviis pahatahtlikest droonioperatsioonidest tulenevate ohtude vastu. Selle eesmärk on toetada liikmesriike koordineeritud tegevuse kaudu ja täiendada riiklikke meetmeid, tugevdades sidusat ja tõhusat reageerimist. Tegevuskavas keskendutakse peamiselt sisejulgeoleku tsiviilpoolele, kus on endiselt olulisi lünki, ning selles käsitletakse kõiki droonidega seotud ohte alates tahtmatute või hooletusest tingitud intsidentide ennetamisest kuni ELi sisejulgeolekut ähvardavate ja hübriidohtudeni, täiendades ja toetades samal ajal kaitsevaldkonnas tehtavat tööd. Tegevuskavas on sätestatud tsiviilvaldkonna prioriteetsed meetmed, mille eesmärk on tugevdada ennetamist, avastamist ja reageerimist ning vajaduse korral tsiviil-sõjalist koostoimet. Samuti tugevdatakse tegevuskavaga Euroopa kaitsevalmidust kooskõlas tööga, mida EL ja liikmesriigid on teinud mitmes tegevuskavaga „Kaitsevalmidus 2030“ seotud töösuunas.

3

Droonioperatsioonide turvalisuse suurendamine ja kaitse pahatahtliku droonikasutuse eest on usalduse, üldsuse heakskiidu ja seaduslike droonide ulatusliku kasutuselevõtu eeltingimused. Seepärast toetab käesolev tegevuskava ka droonidega seotud positiivset tegevussuunda. Turvalisuse tugevdamisega aitab see kaasa konkurentsivõimelise Euroopa droonituru arendamisele, suurendades innovatsiooni, majanduskasvu ja töökohtade loomise potentsiaali eri sektorites.

Võttes arvesse praegusi julgeolekuprobleeme, keskendutakse tegevuskavas meetmetele, mida saab rakendada lühikeses perspektiivis, kavandades samal ajal ka meetmeid pikemaajaliseks valmisolekuks. Kuigi enamasti on ohud viimasel ajal olnud seotud MÕSidega, käsitleb tegevuskava ka maismaa- ja meredroone (pealvee- ja allveedroone) ning nendega seotud droonitõrjesuutlikkust, samuti ilmavaatlusõhupalle, mida mõne liikmesriigi vastu kasutatakse. Käesolev tegevuskava tugineb 2023. aasta teatisele2 droonidest tulenevate võimalike ohtude tõrjumise kohta ja asendab selle vahekokkuvõtet, samuti ELi droonistrateegiale 2.03, millega nähakse ette üldine poliitikaraamistik konkurentsivõimelise ja ohutu Euroopa drooniökosüsteemi arendamiseks.

Tegevuskava jätkuaruteludes tuginetakse lisaks järgmistele varasemalt kujundatud Eesti seisukohtadele:

1. Eesti Euroopa Liidu poliitika prioriteedid 2025–2027 (heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 19. juuni 2025. a istungil);

2. Eesti seisukohad Euroopa tsiviil- ja sõjalise valmisoleku tugevdamise kohta (heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 6. veebruari 2025. a istungil ja Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni 14. veebruari 2025. a istungil);

3. Eesti seisukohad Euroopa Liidu pikaajalise eelarve aastateks 2028–2034 kohta (heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 4. detsembri 2025. a istungil ning Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni 19. detsembri 2025. a istungil);

4. Eesti seisukohad Euroopa Liidu sõjalise liikuvuse määruse eelnõu kohta (heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 19. märtsi 2026. a istungil ning Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni 13. aprilli 2026. a istungil);

5. Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse, millega luuakse liidu toetusmehhanism Schengeni ala, Euroopa integreeritud piirihalduse ja ühise viisapoliitika valdkonnas aastateks 2028–2034, eelnõu kohta (heaks kiidetud 4. detsembri 2025. a Vabariigi Valitsuse istungil ning Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni 19. detsembri 2025. a istungil);

6. Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse, millega luuakse liidu toetusmehhanism sisejulgeoleku valdkonnas aastateks 2028–2035, eelnõu kohta (heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 4. detsembri 2025. a istungil ning Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni 19. detsembri 2025. a istungil);

2 COM(2023) 659 3 COM(2022)652

4

7. Eesti seisukohad Euroopa Konkurentsivõime Fondi loomise määruse eelnõu kohta (heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 29. jaanuari 2026.a istungil ja Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni 13. veebruari 2026. a istungil);

8. Eesti seisukohad Euroopa Liidu teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi "Euroopa horisont" aastateks 2028–2034 kohta (heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 8. jaanuari 2026. a istungil ja Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni 13. veebruari 2026. a istungil);

9. Eesti seisukohad Euroopa Liidus lennuteenuste osutamist käsitlevate eeskirjade läbivaatamise avaliku konsultatsiooni kohta (heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 23. oktoobri 2025. a istungil ja Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni 13. novembri 2025. a istungil);

10. Eesti seisukohad toidu- ja söödaohutust käsitlevate Euroopa Liidu õigusaktide lihtsustamispaketi kohta (heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 19. märtsi 2026. a istungil ja Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni 13. aprilli 2026.a istungil);

11. Eesti seisukohad Euroopa kaitsetööstuse strateegia ja programmi kohta (heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 30. mai 2024. a istungil ja Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni 16. juuni 2024.a istungil)

2. Koostajad Seletuskirja koostasid Riigikantselei strateegiabüroo innovatsioonivaldkonna nõunik Regina Tagger ([email protected], +372 56902339); Riigikantselei strateegiabüroo innovatsioonivaldkonna drooninõunik Ott Tahk ([email protected], +372 54500375); Riigikantselei Euroopa Liidu sekretariaadi nõunik Ülle Hanson ([email protected], +372 5671 6269), Riigikantselei Euroopa Liidu sekretariaadi nõunik Britta Tarvis ([email protected], +372 5627 2332), Riigikantselei julgeoleku ja riigikaitse koordinatsioonibüroo nõunik Keaty Siivelt ([email protected], +372 56133130). Valdkonna eest vastutavad Riigikantselei strateegiabüroo direktori kohusetäitja Marten Lauri ([email protected], +372 56461577) ning Riigikantselei julgeoleku ja riigikaitse koordinatsioonidirektor Erkki Tori ([email protected], +372 6935281).

3. Tegevuskava sisu

Tegevuskava prioriteedid on: parandada valmisolekut, suurendada avastamissuutlikkust, koordineerida reageerimist ja tugevdada ELi kaitsevalmidust.

3.1. Euroopa parem valmisolek drooniintsidentideks ja vastupanuvõime nende suhtes

ELi valmisoleku parandamiseks pakutakse tegevuskavas välja järgmised meetmed:

 tsiviil-sõjalise tööstuse koordineeritud kaardistamine, et meelitada ligi investeeringuid ning edendada innovatsiooni ja koostalitlusvõimet;

 droonitõrje katsetamise suutlikkuse suurendamine ELi droonitõrje tippkeskuse ning droonitõrjesüsteemide sertifitseerimiskava abil ning

5

 droonide ja droonitõrje tööstusfoorumi loomine, et edendada ettevõtjatega tootmise laiendamise teemal peetavat dialoogi.

Samuti kavatseb komisjon teha ettepaneku droonide turvalisuse paketi kohta, et ajakohastada tsiviilisikute mehitamata õhusõidukite suhtes kehtivaid eeskirju ja kohandada neid uue julgeolekuolukorraga. Pakett sisaldab koordineeritud riskihindamist, et kaitsta nii droonide kui ka droonitõrjesüsteemide tehnoloogia tarneahelaid, ning selles võetakse kasutusele ELi usaldusväärse drooni märgis, et oleks võimalik näidata, millised turulolevad seadmed on turvalised.

Elutähtsa taristu kaitsmiseks kavatseb komisjon anda ettevõtjatele selged suunised, käivitada katseprojekti mereseire parandamiseks ja aidata liikmesriikidel kaitsta õhuruumis kõrgemal varitsevate ohtude eest, nagu väljastpoolt ELi startivad ilmavaatlusõhupallid.

3.2. Tehnoloogia ja 5G võrkude kasutamine droonide paremaks avastamiseks

Et ohtude vastu võidelda, on oluline pahatahtlikke droone avastada, jälgida ja tuvastada. Selleks on vaja selgemat olukorrapilti, mis aitab eristada sõpru vaenlastest. Seepärast nähakse tegevuskavas ette toetus lennuliikluse ühtsele kuvamissüsteemile, kuhu integreeritakse kõik seaduslike droonide tuvastamiseks vajalikud andmed. Ühtlasi uurib komisjon koos liikmesriikidega, kuidas luua järk-järgult drooniintsidentide platvorm.

Pahatahtlike droonide avastamiseks on vaja kasutada mitut sensorit sisaldavaid süsteeme, milles kombineeritakse tehisintellektitarkvaral põhinevaid tehnoloogiaid. Komisjon toetab jätkuvalt droonide avastamise tipptehnoloogia arendamist.

Arvestades sellega, milline on praegune ohuolukord, ja eelkõige seda, et üha enam kasutatakse drooniparvi, tuleb nii võrgustatud kui ka võrgustamata droonide avastamiseks kiiresti kasutusele võtta 5G võrgud. Et 5G-põhist avastamist saaks hakata kiiresti kasutama ja tegelikkuses testima, avaldab komisjon liikmesriikidele ja ettevõtjatele osalemiskutse. Võrgud võimaldavad lendavaid objekte täpselt ja reaalajas jälgida, mis on hädavajalik ELi õhuruumi ohutuse tagamiseks ja sisejulgeoleku kaitsmiseks.

3.3. Tõhusam reageerimine droonide pahatahtlikule tegevusele

Kuigi liikmesriigid otsustavad esmajärjekorras ise, kuidas drooniohtudele reageerida, saab EL pakkuda nende jõupingutuste toetamisel selget lisaväärtust. Komisjon kutsub huvitatud riike üles kasutama droonitõrjesüsteemide ühishankeid ja tegema droonitõrjesüsteemide kasutusele võtmiseks koostööd. Komisjon toetab ka Euroopa sõltumatute tehisintellektil põhinevate juhtimis- ja kontrollisüsteemide arendamist ning uurib võimalusi luua hädaolukorras droonitõrjet korraldavad kiirreageerimisrühmad, et suurendada liikmesriikidevahelist solidaarsust.

Komisjon teeb ka ettepaneku korraldada igal aastal ulatuslik ELi droonitõrjeõppus, mille käigus testitakse piiriülest koostööd ja tsiviil-sõjalist koostoimet. Lisaks jätkab komisjon Frontexi (ELi Piiri- ja Rannikuvalve Amet) varustamist piiride valvamiseks vajalike droonide ja tehnoloogiaga.

6

Frontex hakkab andma praktilisi suuniseid mitmekihilise kaitse mudelite ja piiriüleste intsidentide lahendamise kohta.

3.4. Euroopa tugevam kaitsevalmidus drooniohtude tõrjumiseks

Tegevuskava täiendab ja toetab liikmesriikide meetmeid, mis parandavad Euroopa sõjalist valmisolekut innovatsiooni ja tööstuskoostöö kaudu, sealhulgas kriitilise tähtsusega toorainete tarnekindluse valdkonnas. Komisjon hakkab rohkem toetama tugevama drooniökosüsteemi ehitamist ning tihendama valitsuste ja ettevõtjate sidemeid ELi ja Ukraina drooniliidu kaudu. See kiirendab taskukohase kaitsetehnoloogia arendamist ja masstootmist ning paneb aluse Euroopa droonikaitse algatusele ja idatiiva seire algatusele, mis on 2030. aasta kaitsevalmiduse tegevuskavas4 esitatud juhtprojektid.

ELi rahastamisprogrammidega juba toetatakse droonide tehnoloogilist arendamist ja droonitõrjevõimekust, eelkõige programmi „Euroopa horisont“, Euroopa Kaitsefondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu kaudu. Komisjon jätkab liikmesriikide rahalist toetamist nende vahendite ning Euroopa kaitsetööstuse programmi ja SAFE-rahastamisvahendi laenude kaudu.

Komisjon tegi ka ettepaneku, et liikmesriigid nimetaksid ametisse riikliku droonikaitse koordinaatori, kelle ülesanne on edendada ja jälgida meetmete riiklikku rakendamist.

4. Esialgse mõjude analüüsi kokkuvõte

4.1. Mõju majandusele

Mehitamata sõidukite arendus on teadus- ja arendustegevuse mahukas, mistõttu nõuab valdkond suuri investeeringuid, sisaldab riski ning väärtus tekib sageli kaudsete mõjude kaudu, nt teadmussiire. Droonide peamine väärtus avaldub keskkondades, mis on inimesele ohtlikud, või tegevustes, mis on rutiinsed ja standardiseeritud. Selliseid ülesandeid leidub nii sõjalistes kui ka tsiviilrakendustes – näiteks piiriseires, mereseires, infrastruktuuri kontrollis või päästetöödel. See muudab mehitamata sõidukid olemuslikult kahese kasutusega tehnoloogiaks, mille arengut veavad samaaegselt nii kaitsevõime vajadused kui ka tsiviilturg.

Euroopa tasandil hinnatakse ainuüksi drooniteenuste turu väärtuseks aastaks 2030 ligikaudu 14,5 miljardit eurot, keskmise aastase kasvumääraga 12,3%. Selline kasv võib luua üle Euroopa Liidu ligikaudu 145 000 uut töökohta. Eesti turu arengut mõjutavad laias vaates samad tehnoloogilised ja regulatiivsed trendid, mistõttu võib eeldada sarnast kasvudünaamikat.

EL drooni- ja droonitõrje turvalisuse tegevuskavaga samal ajal on valmimas Eesti mehitamata sõidukite sektori arengu lähtealused ja teekaart, mille raames on loodud koostöövõrgustikud, seatud ambitsioonikad eesmärgid ning vastavad mõõdikud. EL tegevuskava rakendamist sünkroniseeritakse riikliku tegevuskavaga kvartaalsete tegevuskava arengute ülevaatuse käigus.

4 Ühisteatis Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule Ja nõukogule: Tegevuskava „Hoidmaks rahu – kaitsevalmidus 2030“; JOIN(2025) 27

7

Samuti on juba praegu valdkonnas jätkuvad arengud nii Lennundusseaduse revisjoniga, valdkondlike investeeringute kui ka katseprojektide toetamisega seonduvalt.

4.2. Mõju julgeolekule

Mõju julgeolekule on positiivne. Viimase viie aasta sõjalised arengud, sh Venemaa agressioon Ukraina vastu, on selgelt näidanud mehitamata sõidukite kasvavat rolli nii lahinguväljal kui ka sisejulgeoleku, piirijulgeoleku ja kriisihalduse kontekstis. See hõlmab õhus, maismaal, vee peal ja vee all tegutsevaid sõidukeid ning nende vastaseid seire- ja tõrjevõimekusi. Ukraina sõjakogemus kinnitab, et tegemist on kiiresti areneva ja otsese riigikaitselise võimega. Euroopa Liidus ja Eestis on selgelt teadvustatud, et mehitamata sõidukite arendamine, tootmine ja kasutamine ning nende seire- ja tõrjevõime on muutunud praktiliseks vajaduseks, mistõttu tuleb luua eelduseks kiireks innovatsioonitsükli toimimiseks.

Sellises keskkonnas on kriitilise tähtsusega, et Euroopa Liidu tasandil suudetaks tehnoloogilises arengus sammu pidada potentsiaalsete vastastega. See eeldab panustamist kaitse- ja julgeolekutööstusesse, tegevuste prioriseerimist ning tihedat koostööd liikmesriikide vahel. Tehnoloogilise hüppe saavutamine nõuab ühispingutust ning võimalusi kiire innovatsioonitsükli toetamiseks.

Strateegia loob selge raamistiku mehitamata süsteemide arendamise, kasutuse ja tõrje võtmeküsimuste käsitlemiseks, keskendudes situatsiooniteadlikkuse parandamisele, võimekuse arendamisele ja koostalitlusvõimele. See tugevdab suutlikkust ennetada ja tõrjuda ohte ning toetab elutähtsate teenuste toimepidevust.

Kaudne mõju on positiivne nii liitlassuhete kui ka kaitsetööstuse arengu kaudu. ELi tasandi meetmed aitavad tugevdada Euroopa tööstusbaasi ja tootmisvõimekust ning toetavad koostalitlusvõimet NATO raamistikus, suurendades seeläbi strateegilist autonoomiat ja vastupanuvõimet.

4.3. Mõju riigiasutuste töökorraldusele ja riigieelarvele

Eesti peab otstarbekaks, et tegevuskava rakendamise koordineerimiseks oleks liikmesriigis määratud selge vastutusega koordinaator, tingimusel et see ei loo dubleerivaid struktuure ega põhjendamatut halduskoormust. Tehnilistes töögruppides osalevad vastavad valdkondlikud eksperdid.

Mehitamata süsteemide valdkond on jagunenud olemuselt mitme haldusala ja ministeeriumi vahel sõltuvalt fookusest. Valdkonna ühtseks arenguks näeme vajalikuna ühtse koordinaatori olemasolu, kelle ülesandeks on nii tasakaalustatud valdkonna arengu eestvedamine ning koordinatsioon erinevate valitsusalade vahel. Koordinaatori ülesandeks on samuti määrata ekspertrühmadesse võimalikult õige haldusala ja ekspertiisiga inimesed ning tagada Eestile olulistes aruteludes ning rühmades osalemine. Teeme ettepaneku esialgu jätta koordineeriv roll riigikantseleisse ning ekspertrühmades esindavad valitsusasutused vastavalt senisele vastutusvaldkondade jaotusele. Koordinaatori roll on viia Eesti seisukohad komisjoni esitatavate

8

jätkumeetmete ja pilootalgatuste puhul vastavusse Eesti mehitamata sõidukite sektori arengu lähtealused ja teekaart 2026-2030 dokumendiga.

Tegevuskava mõju riigiasutuste töökorraldusele on keeruline hinnata, kuid võib eeldada, et drooniohtude tuvastamise ja tõkestamise meetmete laiendamisel ja drooniintsidentide sagenemisel suureneb eelkõige Politsei- ja Piirivalveameti, Transpordiameti ja Kaitseväe töökoormus. Mitmete jätkumeetmete näol (pilootprojektid nt 5G tuvastamisvõimekuse arendamiseks) on osalemine liikmesriikidele vabatahtlik ning sõltub ka erasektori partnerite huvist ja valmisolekust osaleda. Täpsemad pilootprojektidega seotud taotlusvoorude tingimused ja liikmesriigi eelarvest kaasrahastamise vajadused on seega veel selgumisel.

Täpsemaid mõjusid riigi eelarvele ja muudele ressurssidele on võimalik hinnata pärast Euroopa Komisjoni jätkumeetmete ettepanekute esitamist. Mõjud riigieelarvele võivad kaasneda eelkõige seadusandlike algatustega, mille rakendamine eeldab valitsusasutuste IT süsteemide arendusi ja järelevalvevõimekuse olulist suurendamist. Võimalikke eelarvelisi kulusid, sh lisaülesannete täitmiseks, käsitletakse riigieelarve strateegia ja riigieelarve koostamise protsessis ning nende katmine otsustatakse vastavalt riigi eelarvelistele võimalustele.

5. Eesti seisukohad

5.1 Toetame droonide ja droonivastaste süsteemide Euroopa tehnoloogilise ja tööstusliku võimekuse tugevdamist. Euroopa Liidu rahastusvahendid peavad olema ligipääsetavad ka väikestele, keskmise suurusega ettevõtjatele ja iduettevõtjatele ning toetama kogu arendusahelat alates teadus- ja arendustegevusest kuni tööstusliku kasutuselevõtuni.

Selgitus: Euroopa droonitootmine on võrreldes ülemaailmsete turuliidritega madal, kuid turu jätkuvalt suureneva nõudluse ning tehnoloogia kiire arengu tõttu on võimalusi ning potentsiaali Euroopa ning ka Eesti ettevõtetel turul edukad olla.

Tootmise suurendamiseks on väga oluline tagada investeeringute kättesaadavus. Võib eeldada, et Euroopa Konkurentsivõime Fondi (EKF) algatusega välja pakutud poliitikaaknad hõlmavad ka droone kui olulist tehnoloogiavaldkonda. Eesti lähtub edasistes investeerimiskeskkonda käsitlevates aruteludes samadest seisukohtadest, mis EKF puhul. Rahastusmeetmed peavad olema ettevõtjatele lihtsad, vähese halduskoormusega, kiired ja kättesaadavad. Tähelepanu tuleb pöörata ka sellele, et väiksematel riikidel ning väikestel ja keskmise suurusega ettevõtjatel oleks tegelik ligipääs arendustegevusele, pilootprojektidele, testimistele ja hilisematele hangetele.

Toetame Euroopa Komisjoni kavatsust luua droonide ja droonitõrje valdkondlik tööstusfoorum. Euroopa päritolu droonide ja droonivastaste süsteemide tootmise foorumi loomine aitaks Eesti ettevõtetel osaleda antud valdkonna Euroopa-üleses tegevuses ning leida uusi võimalusi nii valdkonna poliitikate suunamiseks kui tegevuse laiendamiseks.

Toetame, et kaitse- ja julgeolekuvaldkonna hangete osalemise nõuded peavad tagama võrdsed võimalused väike- ja keskmise suurusega ettevõtjatele ning soodustada tuleb kaitsetoodete ühishankeid ja parandada nende koordinatsiooni. Samuti oleme ELi poliitika prioriteetides

9

rõhutanud, et välispiiri taristu ning seire- ja infosüsteemide (sealhulgas drooniseire ja -tõrje) arendamine peab olema suuremas ulatuses ühiselt rahastatud, kuna tugev välispiir on Euroopa Liidu ühishuvi.

Samas on oluline välja tuua, et kuigi Eesti nõustub, et tegemist on Euroopa julgeolekule olulise valdkonnaga, mis vajab suuremat Euroopa Liitu toetust vastava tööstuse toetamisel, ei tähenda see, et Eesti toetaks selle saavutamiseks automaatselt Euroopa eelistamist (eriti kaitsevaldkonnas). Võimalikud vastavad ettepanekud selles suunas nõuaksid eraldi analüüsi ning peaksid olema hästi põhjendatud, vältima ühtse turu moonutusi ja olema suunatud julgeolekuriskide ja/või strateegiliste sõltuvuste vähendamisele.

5.2 Toetame drooni- ja droonide tõrje tehnoloogiate testimiskeskuste loomist liikmesriikides Euroopa Liidu rahastusvahendite toel, et vältida droonivaldkonna innovatsiooni koondumist ainult valitud riikidesse.

Selgitus: Komisjoni tegevuskava kohaselt on ELi eesmärk tugevdada droonide rahvusvaheliste katse- ja eksperdikeskuste võrgustikku kõigis liikmesriikides. Need keskused on loodud sõjaliste või kahesuguse kasutusega süsteemide katsetamiseks, demonstreerimiseks, valideerimiseks ja kvalifitseerimiseks nende konkreetsetes tegevuskeskkondades (nt merepõhja julgeolekukatsetuste keskus SEASEC).

Leiame, et rahvusvahelise testimisvõimekuse loomine on oluline nii arendustegevusteks, uute tehnoloogiate ja kontseptsioonide valideerimiseks kui ka tootmise käivitamiseks. Nii ettevõtetel, teadusasutustel kui ka liikmesriikidel endal on vajadus nii ligipääsuks testaladele kui ka vajalikele regulatiivsetele lihtsustustele. Testimiskeskused peaks võimaldama droonide katsetamist erinevates tingimustes, sealhulgas keerukamates olukordades nagu häiritud sideolukord, ning pakkuma ettevõtetele paindlikku ligipääsu testimiseks vajalikele õhuruumi- ja infrastruktuurilahendustele. Samuti on oluline anda arendajatele ja ettevõtetele selge ülevaate testimiskeskuste võrgustikus olemasolevatest katsetamisvõimalustest läbi digitaristu.

Testimiskeskuste loomiseks on vajalik Euroopa Liidu tugi. Muuhulgas peame oluliseks, et antud keskuste loomine oleks ka Euroopa Liidu rahastusvahendite, sealhulgas tulevase Euroopa Konkurentsivõime Fondi vaatest rahastuskõlbulik.

5.3 Peame oluliseks Euroopa Liidu droonide liikluskorralduse raamistiku (U-space) kiiremat ja ühtlasemat rakendamist Euroopa Liidus, et toetada droonide ohutut, automatiseeritud ja kergesti laiendatavat käitamist. Selleks on vajalikud selged Euroopa Liidu rakendusmeetmed ja praktiline tugi liikmesriikidele, aga ka kontseptsiooni väljatöötamine universaalseteks teenusteks, mida rakendada väljaspool U-space raamistikku ning piloodi otsest vaatevälja.

Droonide liikluskorralduse raamistiku U-space’i arendamine on Eesti jaoks oluline eelkõige juhtudel, kus drooniliikluse tihedus, operatsioonide keerukus või muu õhuruumi kasutus eeldab struktureeritud ja automatiseeritud liikluskorraldust. Selline raamistik loob eelduse kõrgema automatiseerituse tasemega teenuste, sealhulgas BVLOS (Beyond Visual Line of Sight)

10

operatsioonide, ohutuks ja prognoositavaks toimimiseks ning toetab piiriülest koostalitlusvõimet Euroopa Liidus.

Samas ei ole U-space’i täismahus rakendamine kõigis õhuruumi osades tingimata proportsionaalne ega vajalik. Madalama liiklustihedusega ja piiratud riskiga keskkondades on otstarbekam keskenduda teenustele, mis võimaldavad käitajatel maandada õhuriski operatsioonipõhiselt. Sellised teenused hõlmavad eelkõige usaldusväärset reaalajas liiklusinfot ning lahendusi, mis võimaldavad droonidel oma asukohta ja kavandatud tegevust teistele õhuruumi kasutajatele nähtavaks teha. Nende võimekuste kättesaadavus võimaldab vähendada õhuriski SORA metoodika5 tähenduses ning toetada BVLOS-operatsioone ka väljaspool U- space’i õhuruumi.

Peame vajalikuks, et Euroopa Liidu tasandil toetataks selliste universaalsete teenuste väljatöötamist ja laiemat kasutuselevõttu, sealhulgas soodustataks koostalitlusvõimeliste tehniliste lahenduste kujunemist ning ühtsemate rakenduspraktikate teket. Samuti on oluline pakkuda liikmesriikidele praktilist tuge pilootprojektide ja ühiste tehniliste lahenduste arendamiseks, et vähendada rakendamisega seotud ebakindlust ning kiirendada turu kujunemist.

5.4 Toetame mehitamata õhusõiduki süsteemide geograafiliste piirkondade teabe kättesaadavuse parandamist ja geotarastamise tehniliste nõuete väljatöötamist, mis aitaksid vältida nõuetele vastavate droonide tahtmatut käitumist ja nende sisenemist geograafilistele piirangualadele.

Selgitus: Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2019/947 artikkel 15 annab liikmesriikidele võimaluse kehtestada ohutuse, julgeoleku, privaatsuse või keskkonnakaitse kaalutlustel MÕS geograafilisi alasid, kus võib seada MÕS käitamiseks lõige 1 alusel tingimusi, piiranguid, keeldusid või lõige 2 alusel vabastada neid ühest või mitmest Avatud kategooria nõudest. Sealjuures ütleb lõige 3, et info sellistest geograafilistest aladest tuleb liikmesriikidel avaldada ühtses digitaalses formaadis6.

Käitajad on määruse 2019/947 lisajärgi kohustatud veenduma selles, et nende kaugpiloodid on saanud kätte liikmesriigi avaldatud geograafiliste alade informatsiooni. Samuti on kaugpiloodid kohustatud enne lendu veenduma, et neil on olemas ajakohane info geograafiliste alade kohta ning lennu ajal geograafilistes alades kehtestatud reegleid järgitakse. Selliste geograafiliste alade puhul, mis olid kehtestatud ja avaldatud enne konkreetse lennu või lendude seeria planeerimist on seega asjakohase info jõudmine kaugpiloodini tagatud nii regulatiivselt, kui ka praktikas juba täna. Kiireloomuliste põhjuste tõttu lennupiirangute seadmine geograafilise ala kehtestamisega on info liikumise osas aga problemaatiline, sest lennu

5 SORA metoodika (inglise keeles Specific Operations Risk Assessment) on riskihindamise raamistik, mida kasutatakse droonide ehk mehitamata õhusõidukite operatsioonide ohutuse hindamiseks. Seda kasutavad laialdaselt Euroopa lennundusasutused, sealhulgas EASA. 6 Eestis on sellised geograafilised alad, peamiselt mõeldud droonide käitajatele, avaldatud ühtses digitaalses formaadis internetiaadressil utm.eans.ee/avm/utm/uas.geojson ja vastav kaardivaade aadressil https://utm.eans.ee/. Samuti on lennuohutuse tagamise eesmärgil kehtestatud geograafilised alad (EEGZ1 – EEGZ29) avaldatud Eesti lennundusteabe kogumikus. Kiireloomuliselt ja ajutistel põhjustel kehtestatud geograafilised alad avaldatakse lisaks ühtsele digitaalsele formaadile ka NOTAM teadetena, peamiselt mehitatud lennuliiklusele teadmiseks.

11

või lendude seeria ajal ei pruugi olla võimalik aegsasti kaugpilooti lennupiirangu tekkimisest teavitada.

Toetame tegevuskava punktis 2.2.1. sätestatud eesmärki toetada geograafiliste piirangualade avalikustamise ja geotarastamise võimaluste laiendamist. Geotarastus on automatiseeritud jõustamisega lennupiirang füüsilise asukoha ümber, kus drooni sisenemist vastavasse geograafilisse alasse takistatakse, tüüpiliselt drooni oma autopiloodi poolt. Peame geotarastusfunktsiooni tehniliste nõuete väljatöötamist vajalikuks, et vähendada süsteemselt esinevaid vigu, kus näiteks teadmatusest rikutakse geograafilise ala piiranguid. Peame geograafiliste piirkondade teabe kättesaadavuse parandamisel oluliseks eeskätt andmevahetuse mehhanismide väljatöötamist, mis võimaldaksid kehtestada lennupiiranguid lühikese etteteatamisega ning tagaks kaugpilootidele aegsa teavituse vastavate piirangute tekkimisest. Samuti peame oluliseks geotarastusfunktsiooni tehniliste nõuete väljatöötamisel arvestada lennulubade sujuva võimaldamisega.

Geotarastamise funktsiooni kasutusele võtmisel on kriitiline infovahetus nii konkreetseks vajaduseks loodud ajutiste geograafiliste alade osas kui ka puhkudel, kui käitajal on vastava geograafilise ala lennuluba. Seljuhul peab olema tagatud võimalus antud lennuloa puhul geotarastuse maha võtmine. See aga eeldab, et lennuload geoalades lendamiseks on standardiseeritud ning rakendatud küberturbe meetmeid vältimaks lubade kuritarvitamist.

5.5 Toetame droonikäitajate registreerimise ja droonide kaugtuvastamise arendamist eesmärgiga parandada jälgitavust ja järelevalvet, kuid esmalt tuleks keskenduda kehtivate nõuete paremale rakendamisele. Teeme ettepaneku täiendada EL alusregulatsioone sättega, mis kohustaks kõigis liikmesriikides drooni käitajat ja pilooti siduma temale väljastatud käitaja või piloodi andmed või muud vajalikud isikuandmed drooni identifitseerimisseadmega. Enne registreerimis- ja identifitseerimisnõuete võimalikku laiendamist väiksematele droonidele on vajalik koos liikmesriikidega hinnata selle mõjusid ja tehnilist teostatavust ning tagada andmete kogumise, jagamise ja kasutamise võimekus.

MÕS käitajatele seab kohustuse ennast registreerida Komisjoni rakendusmääruse (EL) 2019/947 Artikkel 14. Registreerimine on kohustuslik juhul kui ükskõik millist mehitamata õhusõidukit käitatakse erikategoorias või MÕS käitatakse avatud kategoorias ja see on maksimaalse lubatud massiga 250 g või rohkem, või sellel on seade mis võimaldab jäädvustada isikuandmeid, tüüpiliselt kaamera. Väikeste droonide (<250 g) üheks peamiseks rolliks on olla lendav kaamera, või on nende kasutuse ja juhtimise tarbeks peamine sensor kaamera. Seega on praktikas enamik droone kaameraga varustatud ja nende käitamiseks on juba täna olemas käitajana registreerimise kohustus. Privaatsuse- ja julgeolekuriskide maandamiseks oleks kasulik käitaja registrijärgset numbrit näha ka seireandmetes, kuid <250 g droonidel ei ole täna kohustust kaugtuvastussignaali saatmist võimaldada. Mõistlik oleks hoida kaugtuvastuse võimekuse ja käitajana registreerimise nõudeid sünkroniseerituna, kuna see võimaldab järelevalveks konkreetse kaugtuvastuse signaali kokku viia käitaja isikuga. Hetkel on <250 g kaameraga droonide käitamiseks olemas nõue registreerida käitajana, kuid droonidele kohustust vastava käitaja registrinumbrit välja saata pole. Komisjon kavatseb teha ettepaneku droonide turvalisuse paketi kohta, et ajakohastada tsiviilisikute MÕSide suhtes kehtivaid eeskirju. Kuigi ohutuse kaalutlustel on varasemalt Komisjoni ja Euroopa Liidu Lennundusohutusameti (EASA) poolt peetud 250 g mõistlikuks

12

piiriks, alla mille on droonid väiksemaks ohuks inimeste elule ja tervisele, siis arengud kaamerate võimekuses on tõstatanud <250 g droonide kaugtuvastuse küsimuse pigem privaatsuse ja laiematel julgeoleku kaalutlustel (nt elutähtsa taristu kaitse, luureandmete kogumisega seonduv jm).

Mõju poolelt peaks universaalse kaugtuvastuse ja käitajana registreerimise nõude kehtestamisel droonidele alla 250 g ja nende käitamisele olema kaalutud läbi mitmeid asjaolusid, k.a. nõude rakendamise mõistlikkus isetehtud ja teadus- või arendustöös kasutatavatele droonidele, valgusetenduste tegemiseks kasutatavatele droonidele, sportimiseks (FPV ralli) kasutatavatele droonidele, õppetööks kasutatavatele droonidele, mänguasjadele. Samuti on oluline kvantifitseerida kui suur on kõnealuse muudatuse kasu julgeolekule ning privaatsusele ja millised on negatiivsed mõjud – üleminekuaeg, “pärand”-droonid, (EL) 2019/945 ja 2019/947 muudatused, muudatused EN-4709 seeria standardites jms.

Samuti on eraldi mainimata jäänud droonid, mis on kas ise tehtud, päranddroonid või C4 klassimärgisega droonid kuni 25 kg, mõeldud kasutamiseks avatud kategooria A3 alamkategoorias ning samuti ei pea täna olema kaugtuvastuse võimekusega. Sellistest droonidest võivad lähtuda sarnased riskid, kuid sarnaselt <250 g droonidele on ka selliste suuremate droonide lennutamisel potentsiaalselt mõistlik jätta sisse erandeid, näiteks mudellennunduseks, sportimistegevusteks, teadustööks, arendustööks, isetehtud droonid, hariduslikel eesmärkidel projekteeritud, koostatud või kasutatud droonid.

Soovimaks täiendavalt suurendada õhuruumi läbipaistvust teeme ettepaneku täiendada EL alusregulatsioone sättega, mis kohustaks kõigis liikmesriikides drooni käitajat ja pilooti siduma temale väljastatud käitaja või piloodi andmed või muud vajalikud isikuandmed drooni identifitseerimisseadmega. Konkreetse regulatsiooni eesmärk oleks tagada kõigis liikmesriikides läbivalt sama nõude olemasolu, mis aitaks vähendada teadmata päritolu ja omanikuga droonide lende.

5.6 Toetame elutähtsa taristu vastupidavuse testimist droonirünnakutele ning peame vajalikuks riskipõhist lähenemist droonikaitse- ja tõrjemeetmete rakendamisel. Toetame Euroopa Liidu tasandil mittesiduvate juhiste väljatöötamist elutähtsa taristu kaitseks, mis kirjeldaksid nii võimalikke passiivseid lahendusi nagu võrkude paigaldamine kui ka aktiivseid lahendusi, näiteks side segamine.

Selgitus: Peame oluliseks tegevuskava punktis 2.2.2. sätestatud plaani välja töötada juhised kriitilise taristu objektide kaitseks. Juhiste väljatöötamisel tuleks kindlasti fokuseerida lisaks passiivsetele lahendustele ka aktiivsetele lahendustele. Passiivseteks kaitsemeetmeteks taristuobjektide kaitsel on näiteks võrgud, betoonrajatised, tarad ja muud kaitsvad ehitised. Aktiivseteks kaitsemeetmeteks on vahendid, mis hõlmavad vastase side-, juhtimis- ja navigatsioonisüsteemide häirimist, segamist, eksitamist ning juhtimise ülevõtmist elektromagnetiise spektri kaudu, ning kineetilised vahendid, sealhulgas püüdurdroonid, võrgupüssid ja muud füüsilise toimega relvasüsteemid sihtmärkide otseseks neutraliseerimiseks.

Lisaks peame oluliseks, et juhistes oleks hinnatud erinevate kaitsemeetmete proportsionaalsust, lähtudes põhimõttest valida konkreetsele ohule piisav, kuid oma mõjult võimalikult piiratud

13

meede, vältimaks põhjendamatut kõrvalmõju ümbritsevale keskkonnale ja teistele süsteemidele ning viia minimaalseks oht inimesele elule, tervisele ning varale.

Kriitilise taristu kaitsmise korral on vajalik selgelt raamistada taristu omanikele ja valdajatele seatud ootused sõltumata sellest, milline on konkreetse liikmesriigi lähenemine drooniriskide maandamisel ning sõltumata asjaolust, kas kriitiline taristu on avalikus või eraomandis. Eesti toetab ELi-üleste juhiste väljatöötamist eelkõige järgmistes teemades: lennupiirangualade seadmine kriitilise taristu kohal, taristu valdajate õigused sekkuda drooni lendu tema objekti kohal, taristu valdajate kohustused tagada piisav seirepilt tema objekti ümbruses. Lisaks plaanib Eesti Korrakaitseseaduse ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse (mehitamata õhusõidukite tõrje rollijaotus) eelnõuga anda õiguse ka riigikaitseobjektidel tegutsevatele turvaettevõtjatele ja siseturvakorraldajatele mehitamata õhusõidukeid seirata ning vajadusel sekkuda.

Peame oluliseks elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse suurendamise (CER) direktiivi ülevõtmise töövoogudes järjepidevalt droonikaitse- ja tõrjemeetmete sisustamist jätkata kriitilisest taristust lähtuvalt, mis tähendab, et kriitiline taristu kui selline on sarnastel põhimõtetel defineeritud.

Meetmete rakendamiseks näeme ühe võimaliku katteallikatena Euroopa Konkurentsivõime Fondi, mille üheks eesmärgiks on toetada kaitsevalmiduse, kosmosetööstuse ja kriitilise taristu vastupanuvõime arendamist ning digiteenuste ja -taristu tugevdamist.

5.7 Toetame meredomeeni olukorrateadlikkuse ühist tugevdamist, et avastada ja tõrjuda peal- ja allveedroonidega seotud ohte, kasutades selleks mh droonitehnoloogiat. Peame oluliseks Euroopa Komisjoni kavandatava pilootalgatuse elluviimist, arvestades muu hulgas Läänemere piirkonna julgeoleku eripära ja kriitilise meretaristu kaitse vajadust.

Selgitus: Mere- ja allveedroonid kujutavad Eesti geograafilises kontekstis nii olulist võimalust kui ka potentsiaalset ohtu, eriti arvestades Läänemere tihedat rahvusvahelist laevaliiklust ja sellega kaasnevaid riske. Läänemere kriitilise taristu haavatavus ning kehvas seisus varilaevastiku aluste liikumine suurendavad nii intsidentide kui ka merereostuse ohu realiseerumise tõenäosust, mistõttu kasvab vajadus tervikliku ja ajakohase olukorrateadlikkuse järele.

Toetame merealuse seire suutlikkuse arendamist ja kasutuselevõttu Läänemere piirkonnas, mis aitab riikidel suurendada olukorrateadlikkust vee all ning aitab kaitsta elutähtsat taristut. Toetame ja näeme, et sellised algatusi nagu CEF ja Cablehubs on merelise taristu arendamisel rohkem vaja. Praegusel hetkel ei ole ELis piisavalt meredomeenis mehitamata süsteemide arendus-, testimis- ja kasutamisvõimekust. ELi pilootprojekti veel loodud ei ole, merelised testimispiirkonnad on hetkel teadaolevalt Hispaanias, Taanis ja Hollandis. Eestil on hetkel käimas PPA juhitav katseprojekt robotlaeva testimiseks Peipsi järvel, mis võimaldab automatiseerida ELi idapiiri seiret. Sarnased projektid saavad olla aluseks, et jätkata sarnaste initsiatiividega rannikuvalves ning mere-ja piiriveekogude seires.

5.8 Peame põhjendatuks, et tegevuskava hõlmab lisaks õhust raskematele mehitamata õhusõidukitele ka ilmavaatlusõhupalle. Droonivastased meetmed, eeskätt seire- ja

14

tuvastuslahendused, peavad käsitlema ka selliseid sõidukeid. Toetame selliste ohtude käsitlemist terviklikus valmisoleku ja hübriidohtudele reageerimise raamistikus.

Selgitus: Ilmavaatlusõhupalle kasutatakse nii salakaubaveoks, elutähtsate teenuste häirimiseks kui ka luuretegevuseks, mistõttu tuleb neid käsitleda selgelt võimaliku ohuallikana. Eesti peab põhjendatuks, et tegevuskava hõlmab lisaks õhust raskematele mehitamata õhusõidukitele ka selliseid vahendeid ning arvestab laiemalt mehitamata süsteemide kasvava kasutusega, kuna hübriidohud avalduvad üha mitmekesisemate ja sageli ka madaltehnoloogiliste lahenduste kaudu. Eesti Lennundusseaduse kohaselt (LennS) kirjeldab õhusõidukit kui aparaati, mis püsib atmosfääris õhu vastumõjul, välja arvatud maa- või veepinnalt põrkunud õhu vastumõjul (§ 5. Õhusõiduk (1)).

Sellised vahendid võivad olla kasutusel sihipärastes halli ala tegevustes, põhjustades häireid majandustegevuses ja elutähtsate teenuste toimimises, tuues kaasa märkimisväärset majanduskahju ning halvimal juhul ohustades inimeste elu ja tervist. Täiendav risk tuleneb nende piiratud kontrollitavusest ja keerukast tuvastatavusest, kuna nende liikumist on raske suunata, maandumine ei ole sageli juhitav ning kukkumine võib põhjustada kahju varale, keskkonnale või ohustada inimeste elu ja tervist.

Seetõttu on oluline, et Euroopa tasandil teadvustataks nende ohtude ulatust ning käsitletaks neid süsteemselt nii riskihindamises kui juhendmaterjalides, sealhulgas olemasolevate juhiste täiendamisel. Droonivastased meetmed, eeskätt seire- ja tuvastuslahendused, peavad hõlmama ka selliseid vahendeid. Peame vajalikuks, et Euroopa tasandil kujuneks ühine arusaam, kuidas ja millistel alustel selliseid tegevusi omistada, ning et neile vastataks vajadusel asümmeetriliste meetmetega.

5.9 Toetame droonitegevuse integreeritud õhuseire arendamist ja selleks asjakohaste andmete integreerimist ühtsetesse kuvamissüsteemidesse, drooniintsidentide teabevahetuse tugevdamist ning avastamis-, jälgimis- ja tuvastusvõime sidumist riiklike piirivalve- ja julgeolekusüsteemidega. Peame oluliseks, et lähenemine oleks tehnoloogianeutraalne ning toetaks koostalitlusvõimet nii riigisiseselt kui ka rahvusvaheliselt, sealhulgas vastavuses NATO standarditega.

Selgitus: Peame vajalikuks ja tänases olukorras vältimatuks, et tsiviillennunduse, õiguskaitse ja julgeolekuvaldkonna pädevate asutuste vahel oleks tagatud praktiline ja õigeaegne andmevahetus. Ühine infoväli on eelduseks kiirele ja koordineeritud reageerimisele. Seejuures tuleb tagada, et teabevahetus toimuks selgetel õigusalustel ja vastavalt juurdepääsutasemetele, nii et tundlikku teavet jagatakse vaid asjakohaste osapooltega, võimaldades samal ajal vajaduspõhiselt kaasata ka erasektori osapooli.

Ühise seirevõrgustiku arendamisel tuleb kasutada mitmel erineval lahendusel põhinevaid seirevahendeid. Peame oluliseks, et lähenemine oleks tehnoloogianeutraalne ning toetaks koostalitlusvõimet nii riigisiseselt kui ka rahvusvaheliselt, sealhulgas vastavust NATO standarditele. Seirevõrgustiku arendamisel tuleb võimalusel kasutada nii riigi kui ka erasektori olemasolevaid tehnoloogiaid ja andmeallikaid, sealhulgas kaasata mobiilsideoperaatorid

15

koordineeritud koostööraamistiku kaudu, et rakendada nende olemasolevaid ja tulevasi võimekusi droonide tuvastamiseks ja jälgimiseks.

Peame oluliseks, et droonitõrjevõime arendamisel pöörataks tähelepanu juhtimis- ja kontrollilahenduste, andmetöötluse ning süsteemide vahelise koostalitlusvõime arendamisele. Tõhus reageerimine eeldab, et sensorid, andmevahetus ja vastumeetmed toimivad integreeritud lahendusena piiride üleselt. Selle üheks eelduseks on integreeritav IT-arhitektuur.

5.10 Toetame mobiilsidevõrkudel põhineva droonide avastamise lahenduste järk-järgulist kasutuselevõttu, sealhulgas ühendatud ja ühendamata (nt õhupallid) droonide tuvastamiseks. Samas peame oluliseks, et enne õiguslike muudatuste tegemist selgitatakse põhjaliku tehnilise analüüsi käigus välja vajalikud tehnilised tingimused, küberturvalisuse nõuded ja võimalik mõju sidevõrkude tavapärasele toimimisele.

Selgitus: Plaanide realiseerumiseks plaanib Komisjon toetada liikmesriike, kes soovivad uusi mobiilsidevõrkudel põhinevaid droonide avastamisvõimeid katsetada ja kasutusele võtta, et kaitsta elutähtsat taristut või laiendada seda avastamisvõimet sõjaväe-, õiguskaitse- ja muid asjaomaseid asutusi teenindaval territooriumil. Samuti kutsub komisjon Ukrainat üles kaaluma osalemist nendes tegevustes. Eesti toetab seda initsiatiivi.

Kuid nagu Komisjon teatises ka ise märgib, siis peab Komisjon võtma tarvitusele vajalikud regulatiivsed meetmed, et vastavat sagedusspektrit oleks võimalik kasutada objektide avastamiseks.

Lühiajalises perspektiivis teeb Komisjon ettepaneku anda Euroopa Postside- ja Telekommunikatsiooniadministratsioonide Konverentsile (CEPT) volitused töötada välja sensorite kasutamise tehnilised ja käitamistingimused. Sellele järgneks muudetud ühtlustamisotsus, mis võimaldaks kasutada spektrit avastamiseks. Rõhutame, et vastava mandaadi andmine CEPTile on äärmiselt oluline ning enne regulatiivsete meetmete väljatöötamist peab sellele eelnema põhjalik CEPTi poolne analüüs, kus selgitatakse välja avastamise võimekuse rakendamiseks vajalikud tehnilised nõuded. See on vajalik, et vältida häireid näiteks 5G võrkude tavapärases töös.

5.11 Toetame tsiviil- ja militaarvaldkonna koostöö tugevdamist drooniohtude käsitlemisel ühisõppuste, selgete koostööprotokollide, ühtlustatud andmevormingute ning praktiliste juhiste kaudu, mis toetaksid valimisoleku ja koostalitusvõime arendamist.

Selgitus: Toetame ELi tasandi droonitõrjeõppuste korraldamist, need aitavad tugevdada piiriülest koostööd ja tsiviil -sõjalist koostoimet, kus tsiviilkoostöös panustaks nii avalik kui ka erasektor. Iga-aastase EL-üleste õppuste korraldamine aitab näha liidu piirkondlike erinevusi ning tugevusi. Samuti toetame ka väiksemaid lauaõppusi ning füüsilisi harjutusi tsiviil-ja sõjalise koostöö.

5.12 Rõhutame, et Euroopa kaitsevalmiduse tugevdamisel drooniohtude tõrjumiseks on vajalik suurendada Euroopa Liidu eelarvelist toetust liikmesriikidele droonide ja droonitõrje prioriteetses võimevaldkonnas, sealhulgas tuginedes loodavatele Euroopa ühishuviprojektidele, eelkõige drooni ja droonitõrje ning idapiiri kaitse

16

ühishuviprojektidele (Eastern Flank Watch). . Toetame Ukrainaga drooniliidu algatuse käivitamist, et kasutada ära Ukraina kogemusi ja tööstusbaasi.

Selgitus: Eesti on Euroopa Liidu poliitika raamdokumendis 2025-2027 üheks keskseks prioriteediks seadnud Euroopa kaitsevalmiduse tugevdamise, rõhutades vajadust ELi eelarve toel ellu viia Euroopa Liidu kaitsevaldkonna ühishuviprojektid. Eesti prioriteetideks on muuhulgas idapiiri kaitse, drooniseire ja - tõrje võimekused ning merealuse taristu kaitse võimekused.

16. märtsiks 2026 esitasid liikmesriigid esialgsed ühishuviprojektide kontseptsioonid, sh ka drooni ja droonitõrje ning Eastern Flank Watch ühishuviprojektide kohta. Eesmärk on projektidele Euroopa Kaitsetööstusprogrammist (EDIP) rahastust taotleda.

Idapiiri kaitse ühishuviprojekti (Eastern Flank Watch) puhul on Eestil töös projektitaotluse esitamine Euroopa kaitsetööstuse programmi (EDIP) tööprogrammi koostöös Läti, Leedu, Poola, Soome ning Rootsiga. Samuti on hetkel käimas arutelud droonidele ja droonitõrjevõimekusele toetuse taotlemise osas ning projektitaotluste ettevalmistamine. Projektitaotluste tähtajaks on mai lõpp 2026.

Eesti jaoks on pikaajalise eelarve aastateks 2028–2034 läbirääkimistel esmatähtis tagada piisav ja järjekindel rahastus kaitsevalmiduse suurendamisele, sh et oleks võimaldatud toetus ELi idatiivariikide kaitset ja julgeolekut tugevdavatele projektidele, sh Eastern Flank Watch. Lisaks seisame selle eest, et uueks eelarveperioodiks loodava Euroopa Konkurentsivõime Fondi (EKF) raames oleks võimalik toetada ka olemasoleva eraomandis oleva ja/või riikliku kriitilise taristu (sealhulgas energia-, transpordi- ja digitaristu) vastupanuvõime suurendamist erinevate ohtude vastu, sealhulgas mehitamata sõidukitega seotud riskide valdkonnas.

Selleks et tõhustada koostööd Ukrainaga, loob komisjon Ukrainaga drooniliidu, mis toob kokku süsteemitootjad, idu- ja kasvufirmad ning novaatorite kogukonna, et kasutada ära Ukraina kogemusi ja tööstusbaasi. Samuti loodetakse, et see drooniliit hõlbustab see tööd standardimise, sertifitseerimise ja koostalitluse valdkonnas ning aitab kaasa ühisettevõtete ning avaliku ja erasektori partnerluste loomisele ELis ja Ukrainas. Eesti toetab tugevalt seda algatust ja näeb Eesti ettevõtetele suurt koostööpotentsiaali. Kaitsevaldkonna arendusprojektide investeeringud läbi EL fondide ning programmide on tervitatavad, kuid tuleb rõhutada tehnoloogia kiiret arengut ning sellevõrra büroraatlike protsesside ja rahastusinstrumentide aegluse erinevust, millest võib tekkida tulemus, kus arendame minevikutooteid. Toetame ühiseid hanke- ja kasutuselevõtu lahendusi tingimusel, et need on liikmesriikide vajadustest lähtuvad, praktilised ja kiiresti rakendatavad. Samuti toetab Eesti paindlike rahastusvoore, mis toetaksid kiiret tehnoloogia ja innovatsioonitsükleid arenevas sektoris.

5.13 Toetame droonidega seotud õppekavade arendamist ning liikmesriikide vahelist koostööd ühtsete väljaõppe mudelite kujundamisel.

Selgitus: Võttes arvesse valdkonna uudsust ning pidevat arengut on järjest olulisemad EL ülesed väljaõppe koordineerimisele ning koolitusvõimaluste jagamisele suunatud tegevused. Eesti Sisekaitseakadeemial, Lennuakadeemial, Kaitseväe Akadeemial, Kaitseressursside Ametil, TalTechil, Tartu Ülikoolil, kutsehariduskeskustel ning algatustel nagu KuriKotkas, nagu ka paljude teiste liikmesriikide haridusasutustel on erinevad võimekused, mis võimaldavad neil täita

17

sisulist rolli rakenduskõrghariduse, täiendusõppe, metoodilise toe ja testimispõhise teadmussiirde partnerina. Haridusasutused saavad toetada ametnike ja spetsialistide pädevusmudelite arendamist kui ka valdkonnaüleste õppuste, stsenaariumipõhiste harjutuste ja järelanalüüsi metoodikate väljatöötamist.

Peame oluliseks, et EL toetaks õiguskaitse ametnikele ühtse ja süsteemse väljaõppemudeli loomist. Eesti ametkondadel on vaja ühist väljaõppemudelit, mis hõlmab drooniohu tuvastamist, ohu liigitamist, reageerimisprotseduure, tõendikäsitlust ning tsiviil- ja sõjaliste osapoolte koostööd. Tegevuskava loob selleks põhimõttelise raamistiku, kuid vajab rakendusliku tasandi täpsustusi, et see muutuks liikmesriikides ühtlaselt kasutatavaks.

Teadmuspõhine võimestamine ei tohiks piirduda vaid tehnoloogia soetamisega ning peab toetuma võimehindamisele, metoodiliselt juhitud katsetamisele ning tulemuste süsteemsele ülekandmisele õppe- ja ametkondlikesse praktikatesse.

5.14 Toetame selge vastutusega koordinaatori määramist igas liikmesriigis selleks, et koordineerida drooni- ja droonitõrjevaldkonna turvalisuse tegevuskava rakendamist.

Selgitus: Mehitamata süsteemide valdkond on jagunenud olemuselt mitme haldusala ja ministeeriumi vahel sõltuvalt fookusest. Valdkonna ühtseks arenguks näeme vajalikuna ühtse koordinaatori määramist, kelle ülesandeks on nii tasakaalustatud valdkonna arengu eestvedamine ning koordinatsioon erinevate valitsusalade vahel. Koordinaatori ülesandeks on samuti määrata ekspertrühmadesse õige haldusala ja ekspertiisiga inimesed ning tagada Eestile olulistes aruteludes ning rühmades osalemine. Teeme ettepaneku esialgu jätta koordineeriv roll riigikantseleisse ning ekspertrühmades esindavad valitsusasutused vastavalt senisele vastutusvaldkondade jaotusele. Koordinaatori roll on viia Eesti seisukohad komisjoni esitatavate jätkumeetmete ja pilootalgatuste puhul vastavusse dokumendiga Eesti mehitamata sõidukite sektori arengu lähtealused ja teekaart 2026-2030.

6.Arvamuse saamine ning seisukohtade kooskõlastamine

Eesti seisukohtade väljatöötamiseks küsiti arvamusi ja seisukohti Justiits- ja Digiministeeriumilt, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumilt, Kliimaministeeriumilt, Justiits- ja Digiministeeriumilt, Kaitseministeeriumilt, Siseministeeriumilt, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumilt, Transpordiametilt, Politsei- ja Piirivalveametilt, Keskkonnaametilt, Accelerate Estonialt, Tarbjakaitse ja Tehnilise Järelvalve Ametilt, Maa- ja Ruumiametilt, Tulevikuvõime- ja Innovatsiooni Väejuhatuselt, Kaitseressursside Ametilt, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuselt, Maaelu Teadmuskeskuselt, Haridus- ja Noorteametilt, Kaitse- ja Kosmosetööstuse Liidult, Lennundusklastrilt, Eesti Meretööstusliidult, Lennuakadeemialt, Sisekaitseakadeemialt, Tallinna Tööstushariduskeskuselt, Eesti Maaülikoolilt, Tallinna Tehnikaülikoolilt, Tallinna Ülikoolilt, Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsilt, Lennuakadeemialt, Aktsiaselts Metroserdilt ning ettevõtjatelt Hades Geodeesia, WeW geodeesia, Hansab AS, Meridein, Kronja OÜ, Rae Geodeesia, Krattworks, Threod Systems, Lendurai, Skycorp Technologies, Flaperon, Cafatech, DefSecIntel, HexTech, Trackdeep, CSolutions, Frankenburg Technologies, Rantelon, Milrem Robotics, AuveTech, Baltic Workboats, MindChip, Tartu Teaduspark, Bearmetal.

18

Tagasiside esitasid Kliimaministeerium ja haldusala, Siseministeerium, Kaitseministeerium, Tulevikuvõime- ja Innovatsiooni Väejuhatus, Justiits- ja Digiministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Lennundusklaster, Sisekaitseakadeemia, Lennuakadeemia, Aktsiaselts Metrosert, Milrem Robotics, Rantelon ja CSolutions. Saabunud sisendid on esitatud kaasamistabelis (lisa 1) ning ettepanekutega on suures osas arvestatud. Ministeeriumid on seisukohad kooskõlastanud EL koordinatsioonikogus.

1

KAASAMISTABEL Vabariigi Valitsuse otsuse juurde „Eesti seisukohad Euroopa Liidu drooni- ja droonitõrjevaldkonna turvalisuse tegevuskava kohta”

Nr Partner Märkus, ettepanek või kommentaar Arvestamine

1. Siseministeerium Tegevuskava punkti 2.2 kohaselt on õigesti väljatoodud, et droonipilootide ja käitajate arv on kiires kasvus. Kuigi EL on kehtestanud põhjaliku alusregulatsiooni droonide kasutamisele, siis nõustume, et aset leidnud intsidendid viitavad tugevalt droonide identifitseerimisega seotud väljakutsele. Siseministeerium peab tähtsaks EL ettepanekut seada droonidele kaaluga alates 100g identifitseerimisseadmete olemasolu ning nõuete laiendamine. See aitab oluliselt suurendada õhuruumi läbipaistvust, mis omakorda võimaldab tõhusamalt teostada õhuruumi järelevalvet, tagada ohustust ning suurendada käitajate ning pilootide vastutus.

Arvestatud osaliselt. Kuigi eesmärk suurendada õhuruumi läbipaistvust on oluline, ei anna tegevuskavas välja toodud ettepanek piisavalt infot ettepaneku tingimusteta toetamise õigustamiseks. Ettepanekut ei ole praegusel kujul tingimusteta toetanud ka Kaitseministeerium, Kliimaministeerium ning Eesti Lennundusklaster. Täiendav analüüs selle ettepaneku puhul on õigustatud.

2. Lisaks eelnevale teeme ettepaneku, et EL komisjon analüüsiks kas ja kuidas oleks võimalik seada avatud kategoorias lendavatele droonidele tehnilise võimekuse piire, mida ei saaks lihtsustatult muuta. Uuringud on välja toonud, et kuigi droonidele on seatud konkreetsed kõrguspiirangud, siis rikutakse seatud piiranguid. Statistika näitab, et rikkumised leiavad aset eelkõige kõrgusvahemikus, mida jaekaubanduses müüdav tehnoloogia

Arvestatud osaliselt. Tehniliste võimekuse piiride seadmine lennata konkreetses asukohas lubatust kõrgemale või lennupiiranguga

2

võimaldab. Lihtsustatult öeldes, kui droon võimaldab lennata 500 m kõrgusele, siis täpselt nii kõrgele enamus rikkumisi küündivad. Sellest lähtuvalt palume hinnata, kas avatud kategoorias lennutatavatele drooni kategooriatele C0 – C4 tuleks seada tehniliselt imperatiivne kõrguse piirang, mille eesmärk oleks vähendada kõrguspiirangute rikkumisi.

geograafilise ala sisse ilma asjakohase lennuloata on sisuliselt adresseeritud geotarastamise funktsionaalsuse edasiarenduse ettepanekus. Puhtalt asjaolu, et MÕS klass on mõeldud peamiselt avatud kategoorias käitamiseks ei ole aga tõenäoliselt mõistlik eristaja, millistele droonidele selline nõue panna või mitte. Ühe näitena võib tuua erikategoorias kasutamiseks mõeldud droonid (C-märgiseta), millel võiks sarnane funktsionaalsus samuti olemas olla. Teise näitena võib välja tuua C4 klassi, mis on küll mõeldud avatud kategooria kasutuseks, kuid selliste droonide omadused on reg. 2019/945 Lisas Osas 5 kirjeldatud järgnevalt: "A class C4 UAS shall

3

comply with the following: [...] (3) not be capable of automatic control modes except for flight stabilisation assistance with no direct effect on the trajectory and lost link assistance provided that a pre-determined fixed position of the flight controls in case of lost link is available;”

Kuna automaatne geotarastamine eeldab automaatlennu võimekust, ei ole see C4 klassi iseloomuga sobituv.

3. Soovimaks täiendavalt suurendada õhuruumi läbipaistvust teeme ettepaneku täiendada EL alusregulatsioone sättega, mis selgelt kohustaks kõigis liikmesriikides drooni käitajat ja pilooti siduma temale väljastatud käitaja või piloodi andmed või muud vajalikud isikuandmed drooni identifitseerimisseadmega. Konkreetse regulatsiooni eesmärk oleks tagada kõigis liikmesriikides läbivalt sama nõude olemasolu, mis aitaks vähendada teadmata päritolu ja omanikuga droonide lende.

Arvestatud

Reg. 2019/945 paneb küll drooni klassidele (Annex) C1, C2, C3, C5, C6 ja kõikidele erikategooria droonidele kõrgustel <120m nõude olla remote-id võimekas ja reg. 2019/947 paneb käitajale nõude kinnitada oma droonile oma

4

artikkel 14 järgne registreerimisnumber, siis regulatsiooni sõnastus ei ütle mitte kuskil otsesõnu, et käitaja peab sisestama oma reg. 2019/947 Artikkel 14 järgse registreerimisnumbri oma remote-ID võimeka drooni remote-ID süsteemi. Hetkel ei ole nõudeid regulatsioonides väidetud, kuid soovitame seda teha.

4. Peame oluliseks Tegevuskava punktis 2.2.2. sätestatud plaani välja töötada juhised kriitilise taristu objektide kaitseks. Juhiste väljatöötamisel tuleks kindlasti fokuseerida lisaks passiivsetele lahendustele ka aktiivsete lahenduste rakendamisele. Kriitilise taristu kaitsmine korral on vajalik selgelt raamistada taristu omanikele ja valdajatele seatud ootused sõltumata sellest, milline on konkreetse liikmesriigi lähenemine drooniriskide maandamisel. Kaaluda tuleks selgete seisukohtade väljatöötamist eelkõige järgmistes teemades: lennupiirangualade seadmine kriitilise taristu kohal, taristu valdajate õigused sekkuda drooni lendu tema objekti kohal, taristu valdajate kohustused tagada piisav seirepilt tema objekti ümbruses.

Arvestatud.

5. Nõustume, et tegevuskava punktis 2.2.1. sätestatud eesmärk töötada geograafiliste piirangu alade avalikustamise ja nn geofencingu võimaluste laiendamine on vajalik, et tagada läbipaistvam õhuruum drooni pilootidele ja käitajatele ning vältida juba süsteemselt esinevaid vigu, kus näiteks teadmatusest rikutakse geograafilise piirangu ala. Soovime aga rõhutada, et droonide arvu pidev kasv ning nende olemusest tulenev keerukus inimesel

Arvestatud.

5

selgelt näha/identifitseerida tema kohal või lähedal lendavaid objekte, oluliselt mõjutab inimeste turvatunnet. See tähendab, et kui liiklusolukorras on inimesel võimalik selgelt tuvastada sõidukit ning sellele kinnitatud numbrimärki, siis droonide korral on see oluliselt tõkestatud. Inimese jaoks eeldab see vajaliku tehnoloogia olemasolu. Esiteks sobiliku ja piisavalt võimeka mobiiltelefoni või muu seade olemasolu, selles seadmes vastava aplikatsiooni installeerimist ja seadistamist ning alles seejärel on võimalik tuvastada drooni edastatavat DRI või DID signaali, mis droonide puhul asendab sõiduki numbrimärki. Sellest tulenevalt soovime, et EL võitaks vajalikke samme ning töötaks välja juhised õhuruumi läbipaistvuse suurendamiseks EL elanikele, et vähendada teadmatusest ning läbipaistmatusest tekkivat turvatunde vähenemist.

6. Tegevuskavas on korduvalt rõhutatud koolituste ja väljaõppe olulisust. Peame oluliseks, et EL toetaks õiguskaitse ametnikele ühtse ja süsteemse väljaõppemudeli loomist. Eesti ametkondadel on vaja ühist väljaõppemudelit, mis hõlmab drooniohu tuvastamist, ohu liigitamist, reageerimisprotseduure, tõendikäsitlust ning tsiviil- ja sõjaliste osapoolte koostööd. Tegevuskava loob selleks põhimõttelise raamistiku, kuid vajab rakendusliku tasandi täpsustusi, et see muutuks liikmesriikides ühtlaselt kasutatavaks.

Arvestatud

7. Võttes arvesse valdkonna uudsust ning pidevat arengut tuleks luua EL ülese väljaõppe koordineerimisele ning koolitusvõimaluste jagamisele suunatud tegevused. Eesti Sisekaitseakadeemial nagu ka paljude teiste liikmesriikide haridusasutustel on erinevad võimekused, mis võimaldavad neil täita sisulist rolli rakenduskõrghariduse, täiendusõppe, metoodilise toe ja testimispõhise teadmussiirde partnerina. Haridusasutused saavad toetada ametnike ja spetsialistide pädevusmudelite arendamist kui ka valdkonnaüleste õppuste, stsenaariumipõhiste harjutuste ja järelanalüüsi metoodikate väljatöötamist.

Arvestatud

8. Teadmuspõhine võimestamine ei tohiks piirduda vaid tehnoloogia Arvestatud

6

soetamisega ning peab toetuma võimehindamisele, metoodiliselt juhitud katsetamisele ning tulemuste süsteemsele ülekandmisele õppe- ja ametkondlikesse praktikatesse. Tegevuskava rakendamisel tuleks arvestada akadeemiliste ja rakendusuuringu partnerite rolliga laiemalt, mis aitaks koondada ning verifitseerida liikmesriikide praktikaid ning uut tehnoloogiat.

9. Tulenevalt antud valdkonna kiirest arengust ning pakkumuse/pakkujate paljususest tekib vajadusest oluliselt rohkem katsetada tehnoloogia praktilist rakendatavust. Seega oleks meie hinnangul mõistlik luua EL rahastusmehhanism või ette näha vahendid eksisteerivas mehhanismis, mis oleksid suunatud otseselt tehnoloogia rakendamise katsetuste läbi viimiseks. See võimaldaks liikmesriikidel tagada, et soetatav tehnoloogia vastab seatud eesmärkidele ning samas aitaks oluliselt kaasa ka EL tegutsevate tehnoloogiaettevõtete arengule ning EL sisese tehnoloogilise võimekuse arengule.

Arvestatud

10. Justiits- ja Digiministeerium Justiits- ja Digiministeerium peab vajalikuks mistahes arutelu droonide turvalisest kasutamisest ühiskonna arengu huvides. Juhime tähelepanu, et tegeleda ei tuleks vaid lendavate droonidega, vaid ka maad või vett mööda liikuvate droonidega. Teema kaasatus ei saa piirduda vaid kaitsetööstusega ning kaasatud peaks olema ka muud huvigrupid, kes juba täna kasutavad või planeerivad kasutada droone oma majandustegevuses ja ruumi peab jääma ka hobitegevusteks. EL tegevuskavast nähtuna võiks soovitada kaasata muuhulgas põllumajandus, energeetika, side ning transpordi valdkonna esindajaid.

Arvestatud.

11. Kavandatavad piirangud peavad olema proportsionaalsed ning ei tohi olulisel määral pärssida uute tehnoloogiate kasutuselevõttu, kuivõrd see võib oluliselt mõjutada Eest konkurentsivõimet innovatsioonis või ka olemasolevates majandusharudes (nt põllumajandus).

Arvestatud.

7

12. Droonide kasutusele võtmisel tuleks vaadata ka küberkerksuse määruses (2024/2847) käsitletud meetmeid toodete ohutuse tagamiseks. Kavandatavad piirangud ja muud kohustused tuleks mahutada olemasolevasse õigusruumi (nt EL õigusaktid NIS2, CRA, CSA) ning vältida mahukate uute valdkondlike õigusaktide loomist, uute organite loomist ning olulist halduskoormuse kasvu.

Teadmiseks võetud.

13. Plaan oleks luua tulevikus võimekus objektide kahetasandiliseks tuvastamiseks.

Esimesel tasandil tuleks olemasolevat võrku kasutada võrku ühendatud ühendatud droonide avastamiseks, tehes kindlaks ebatavalised SIM-kaardi identimisandmed, andmeedastuse liigid ja tegevused. See avastamismeetod tugineks tugevale partnerlusele riikide ametiasutuste ja telekommunikatsioonioperaatorite vahel. See nõuab tugevaid tööstuspartnerlusi tehisintellektiettevõtete ning telekommunikatsiooniteenuste osutajate ja operaatorite vahel ning 5G küberturvalisuse meetmepaketi täielikku rakendamist.

Teisel tasandil kasutataks mobiilsidevõrgul põhinevat avastamist võrku ühendamata droonide avastamiseks. See tähendaks sisuliselt, et 5G ja järgmise põlvkonna sidevõrkude antennid muutuksid radarsensoriteks, mis on võimelised tuvastama mis tahes tundmatu lendava objekti (sh õhupalli) ruumilist asukohta.

Plaanide realiseerumiseks plaanib Komisjon toetada liikmesriike, kes soovivad neid uusi avastamisvõimeid katsetada ja kasutusele võtta, et kaitsta elutähtsat taristut või laiendada seda avastamisvõimet sõjaväe-, õiguskaitse- ja muid asjaomaseid asutusi teenindaval territooriumil. Samuti kutsub komisjon Ukrainat üles kaaluma osalemist nendes tegevustes. JDM hinnangul saab Eesti seda mõtet toetada.

Kuid nagu Komisjon teatises ka ise märgib, siis peab Komisjon võtma tarvitusele vajalikud regulatiivsed meetmed, et vastavat sagedusspektrit

Arvestatud.

8

oleks võimalik kasutada objektide avastamiseks. 14. Lühiajalises perspektiivis teeb Komisjon ettepaneku anda Euroopa Postside-

ja Telekommunikatsiooniadministratsioonide Konverentsile (CEPT) volitused töötada välja sensorite kasutamise tehnilised ja käitamistingimused. Sellele järgneks muudetud ühtlustamisotsus, mis võimaldaks kasutada spektrit avastamiseks. Rõhutame, et vastava mandaadi andmine CEPTile on äärmiselt oluline ning enne regulatiivsete meetmete väljatöötamist peab sellele eelnema põhjalik CEPTi poolne analüüs, kus selgitatakse välja avastamise võimekuse rakendamiseks vajalikud tehnilised nõuded. See on vajalik, et vältida häireid näiteks 5G võrkude tavapärases töös.

Arvestatud.

14. Kliimaministeerium Peame oluliseks, et tegevuskavaga planeeritavad uued meetmed oleks kooskõlas olemasoleva lennundust ja mehitamata lennundust reguleeriva õigusraamistikuga. Uued õigusaktid ei tohi olla dubleerivad või tekitada õigusraamistiku killustumist. Vältida tuleks õiguspärase droonikasutuse üle reguleerimist. Selgitus: Leiame, et Euroopa Liidus on mehitamata lennunduse reguleerimiseks juba olemas kehtiv õiguslik alus, eelkõige rakendusmäärused (EL) 2019/947 ja (EL) 2021/664 (U-space), mis loovad eeldused olukorrateadlikkuse, andmevahetuse ja ohutu käitamise tagamiseks. Mistõttu probleem ei seisne niivõrd regulatsiooni puudumises, vaid selle ebaühtlases ja ebapiisavas rakendamises.

Teadmiseks võetud.

15. Oluline on, et strateegia pööraks tähelepanu ELi idapiiri riikide olukorrale, kus drooniohud on tihedamalt seotud hübriidohtude ja riikliku julgeolekuga.

Arvestatud.

16. Drooniturvalisuse meetmed ei tohi pidurdada drooniteenuste arengut vaid peavad soodustama sektori innovatsiooni. Dual-use tehnoloogiate arendamisel on oluline pöörata tähelepanu geopoliitilisest olukorrast tulenevate riskide maandamisele juba arendusfaasis.

Arvestatud.

9

17. Toetame droonide registreerimise ja kaugidentimise arendamist, kuna need aitavad parandada jälgitavust ja järelevalvet. Samas tuleb rõhutada, et need meetmed ei lahenda pahatahtlikku kasutust ning nende tõhusus sõltub toimivast andmetaristust ja andmevahetusest. Enne täiendavate kohustuste kehtestamist on vajalik:

- hinnata nende tehnilist teostatavust;

- tagada andmete kogumise, jagamise ja kasutamise võimekus;

- määrata selged rollid, vastutused ja tähtajad.

Arvestatud osaliselt. Kuna dokumendis ei ole välja toodud ettepanekut muuta droonide registreerimise nõudeid ning drooni registrinumbri välja ei ole kaugtuvastuse andmepaketis, tõlgendame seda ettepanekut kui “Toetame droonikäitajate registreerimise ja droonide kaugtuvastusnõuete arendamist, kuna ...”.

18. Kriitilise taristu kaitse osas tuleb välja töötada selgemad ja sektoripõhised nõuded drooniohu ennetamiseks ja käsitlemiseks, sealhulgas eraldi käsitlus lennundustaristu jaoks, kus nõuded peavad olema tihedalt seotud lennuohutusega.

Arvestatud.

19. Peame oluliseks riikliku, ühtse droonituvastuse platvormi loomist. Arvestatud. 20. Toetame meredomeeni olukorrateadlikkuse tugevdamist drooniohtude

kontekstis, sealhulgas pinnal ja vee all. Peame oluliseks aktiivset osalemist Euroopa Komisjoni kavandatavas pilootalgatuses meredomeeni olukorrateadlikkuse parandamiseks aastaks 2027.

Arvestatud.

21. Kaitseministeerium Edastatud Euroopa Komisjoni tegevusplaan on vägagi tervitatav ning ootame huviga edasisi samme. Eriliselt tähelepanuväärsed on erinevate töögruppide loomise kavatsus, rõhutades muuhulgas ka aktuaalset

Arvestatud.

10

õhupallide probleemi, ning merelise olukorrateadlikkuse parendamise vaade. Ühe küsimuskohana tõstataks võimaliku droonide piirangute algatamine varasema 250g asemel 100g pealt, mille vajadus ja eesmärk vajaks põhjalikumat analüüsi ja selgitamist. See raskendaks oluliselt igapäevaste droonikäitajate droonikasutust, kuid hetkel ei ole täielikult arusaadav, kuidas see aitab kaasa lõppeesmärkide saavutamisele.

22. Metrosert On positiivne areng, et liikmesriigid loovad tööstusele võimaluse kiiresti ja lihtsalt testida oma tooteid operatiivses keskkonnas. Komisjoni plaan näeb ette rahvusvaheliste testimis- ja ekspertkeskuste võrgustiku tugevdamist. Metrosert on just sellist taristut Eestisse loomas – rajamisel on droonitehnoloogiate sise- ja välilaborid ning suur välitestiala. See näitab Eesti valmisolekut panustada otse Euroopa testvõrgustikku, pakkudes droonitööstusele võimalust testida lahendusi ning tagada nende efektiivsus ja ohutus.

Teadmiseks võetud

23. Regulatsioonide mõju VKE-dele ja Euroopa konkurentsivõimele Regulatsioonide osas tuleb kliente toetada standardiseeritud lahendustega, vältides samas tootjate ebamõistlikku koormamist. Komisjoni plaan nõuda registreerimist ja kaugtuvastust kõigilt üle 100g kaaluvatelt droonidelt on tehnoloogiline lisanõue, mis lämmatab Euroopa väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtteid (VKE). Samas suudavad Hiina suurtootjad mastaabiefekti toel nõuded kiirelt täita, haarates Euroopas veelgi suurema turuosa. Pigem tasub selliste reeglitega oodata ja jälgida, kuidas sarnased piirangud mõjutavad Ühendkuningriigi ja Jaapani kodumaist drooniturgu.

Teadmiseks võetud.

24. Droonitõrje ekspertteadmus ja tsiviil- ja militaarvaldkonna tasakaal Droonitõrje ekspertgrupi laiendamine asutustega nagu Frontex, Europol, EASA ja EDA on positiivne, et laiendada oskusteabe baasi. Tasub jälgida, et lisaks tsiviilagentuuridele kaasatakse sisuliselt ka kaitsetööstuse ja Ukraina kogemus, mis näitab tegelikku tehnoloogia arengusuunda. Samuti oleme mures, et JRC (Joint Research Centre) on pigem tugeva tsiviilkogemusega, ja lähtub tsiviilregulatsioonidest. Kõige uuem C-UAS oskusteadmine on EL-i idapoolsetel liikmesriikidel, kes teevad tihedat

Teadmiseks võetud.

11

koostööd Ukrainaga. Testmetoodikate väljatöötamisel ei tohi lennuohutus muutuda takistuseks droonitõrje efektiivsusele hübriid- ja militaarohtude puhul, mis on idatiiva teravaim probleem. Seega tuleks JRC kõrval toetada ka teisi tippkeskusi, arvesse võtta erinevaid riski- ja ohuhinnanguid üle Euroopa ning vältida lennuohutuse ebamõistlikku prioritiseerimist efektiivsuse arvelt (ebaefektiivne droonitõrje on tegelikkuses suurim turvarisk).

25. Koostöö Ukrainaga ja dubleerimise vältimine Drone Alliance with Ukraine on positiivne algatus. Siiski on vaja jälgida, et ei tekiks dubleerimist ega killustatust erinevate ühenduste ja meetmete vahel. Näiteks Brave1 tegevused kattuvad mingis osas selle eesmärgiga ning BraveTech EU meetmed peavad olema sünkroonis Ukraina enda programmidega.

Teadmiseks võetud.

26. Kui praegu on droonide ja droonitõrje arendamiseks Euroopa Kaitsefondist (EDF) järgmise kahe aasta jooksul ette nähtud vaid 200 miljonit eurot, võib see valdkonna hüppeliseks arenguks jääda liiga väheseks. Võime eeldada, et SAFE instrumendi kaudu hangitakse pigem juba turul olevaid lahendusi. Positiivne on EIB/EIF 1 miljardi euro suurune rahastus, mis toetab ettevõtteid toodete arendamisel ja tootmisvõimekuse skaleerimisel. Eestis on Metroserdi Rakendusuuringute Keskus fookusesse võtnud just toodete industrialiseerimise faasid (TRL 5- 7), pakkudes lahendust, kuidas aidata ettevõtetel T&A rahastust efektiivselt kasutada, et rahasüstid ei jääks tehnoloogilise skaleerimise ja oskusteabe puudumise taha pidama.

Teadmiseks võetud.

27. Lennuakadeemia Eesti võiks üldiselt toetada Euroopa Komisjoni eesmärki käsitleda drooniohtu Euroopa Liidus senisest süsteemsemalt ning vaadata seda osana julgeolekust, taristu kaitsest ja tööstuspoliitikast. See on lennundusvaldkonna vaatest õige lähtekoht, sest drooniturvalisusega seotud teemad on seotud nii lennuohutuse, kriitilise taristu kaitse kui ka piiriülese julgeolekuga. Samal ajal on oluline, et see toetaks ka konkurentsivõimelise droonituru arengut ja drooniteenuste laiemat kasutuselevõttu Euroopas.

Arvestatud

12

28. Samas on oluline, et algatuses kavandatud tegevusi rakendataks koostoimes juba olemasoleva mehitamata lennunduse õigusraamistikuga. Drooniturvalisuse ja droonitõrje teemasid ei tohiks käsitleda eraldi ülejäänud mehitamata lennunduse arengust. Samuti tuleb tagada terviklik tsiviil- ja militaarvaldkonna vaheline koostöö, et vältida killustumist ning luua ühtne ja koostoimeline süsteem. Euroopa Liidus on mehitamata lennunduse jaoks juba olemas loodud õigusraamistik, eelkõige rakendusmäärused (EL) 2019/947 mehitamata õhusõidukite käitamiseks ja (EL) 2021/664 U-space’i kasutuselevõtuks. Need määrused annavad aluse selliste lahenduste kasutuselevõtuks nagu registreerimine, kaugidentimine, geograafiliste piirangute jälgimine, geograafiliste alade digitaalne avaldamine, ühised teabeteenused ja info jagamise põhimõtted, et tagada õhuruumi olukorrateadlikkus kõigile kasutajatele. Probleemiks ei ole seega niivõrd reeglite puudumine, vaid nende senine rakendamine, mis ei ole osutunud piisavalt tõhusaks ega ühtlaseks. Seetõttu tuleks drooniturvalisuse ja droonitõrje temaatikat käsitleda osana laiemast mehitamata lennunduse raamistikust, mitte sellest eraldi. Rõhk peaks olema olemasolevate lahenduste terviklikul ja tulemuslikul rakendamisel, lõimides sinna algatuses välja toodud drooniturvalisust puudutavad põhimõtted ja tegevused.

Teadmiseks võetud

29. Eesti võiks toetada droonide registreerimise laiendamist, kuna see parandab jälgitavust ja aitab siduda drooni konkreetse omaniku või käitajaga. Selle eelduseks on aga toimiv Euroopa-ülene süsteem andmete haldamiseks ja jagamiseks. Täna see süsteem kaugpilootide pädevustunnistuste näitel ei toimi. Kaugidentimisnõude laiendamiseks tuleb hinnata selle jätkusuutlikkust ja tehnilist teostatavust. Tegevuskava selgituse kohaselt võimaldab nii registreerimise ja kaugidentimise kohustuse laiendamine vähendada anonüümset kasutust ja parandada järelevalve võimekust. Siin on mitu kitsaskohta. Eelkõige toetab see lahendus järelevalve teostamist õiguspäraselt toimetavate kasutajate üle ning ei lahenda probleeme pahatahtlike kasutajate osas. Isegi, kui panna käitajatele registreerimise ja

Arvestatud

13

kaugidentimise kohustus, ei lahenda see kaugidentimisega seotud andmete kogumise (vajalik taristu), jagamise ja kasutamisega seotud probleeme. Seetõttu on tarvis enne õigusraamistiku muutmist põhjalikku analüüsi lahenduse rakendatavuse ja mõju osas, ning seejärel rakendusaktides selgelt määrata ülesanded, tähtajad ja vastutavad osapooled.

30. Kriitilise taristu kaitse osas tuleks välja töötada selgemad nõuded drooniohu ennetamiseks ja vastumeetmete kasutamiseks. Eraldi tuleks käsitleda lennujaamu ja muud lennundustaristut, kus nõuded peavad olema seotud lennuohutusega.

Arvestatud

31. Eesti võiks kindlasti toetada Euroopa droonitööstuse tugevdamist tervikuna, sealhulgas tootmisvõime kasvatamist, tööstusliku võimekuse kaardistamist ja D-TECT tööstusfoorumi käivitamist. Samas on oluline, et tehtaks reaalseid pingutusi kriitiliste tarneahelate kindlustamiseks, kriitiliste komponentide kättesaadavuse parandamiseks ja sõltuvuse vähendamiseks kolmandatest riikidest.

Arvestatud

32. Tsiviil- ja militaarvaldkonna koostöö droonide tuvastamisel peab olema sisuline ja püsiv. Praegune killustatud lähenemine ei taga piisavat olukorrateadlikkust ega toeta kiiret reageerimist. Esiteks, droonide tuvastamine (mh pahatahtlikud kasutajad) ja seire nõuab spetsiifilist taristut (sensorid, vastuvõtjad). Taristu arendamine eeldab vajalikke investeeringuid droonituvastuste võimekuse tagamiseks, mis nõuab kõigi seotud osapoolte panust. Teiseks, ühtse operatiivpildi loomiseks on tarvis paika panna seireandmete säilitamine, jagamine ja kasutamine erinevate osapoolte vahel, milleks peab tekkima õiguslik alus. Täna me näeme, et erasektoris on võimekus tehniliste lahenduste arendamiseks, kuid ebaselgus nende andmete kasutuse osas, sh ametkondade poolt järelevalve teostamiseks, on puudulik. Kolmandaks, olemasolev mehitamata lennunduse õigusraamistik (U-space) on juba kirjeldanud ära mehitamata lennutegevust puudutava andmevahetuse põhimõtted ning rahvusvahelistes arendusprojektides

Arvestatud

14

valideeritud tehniliste lahenduste põhjal on välja töötatud praeguseks mitmeid standardeid. Drooniturvalisuse „ühine pilt“ ei tohiks kujuneda eraldiseisvaks süsteemiks, vaid peab olema olemasoleva loogiline edasiarendus.

33. Mobiilsidevõrkude ja 5G-lahenduste kasutamine on perspektiivikas mehitamata lennunduse valdkonna arenguks laiemalt. Liikmesriikide tehniline valmisolek selleks on erinev ja võimekus selliste lahenduste rakendamiseks ei pruugi olla Euroopas ühtlaselt jõukohane. Selle ambitsiooni elluviimiseks on kindlasti oluline Euroopa Liidu tugev toetus, sh rahaline. Tegevuskava käsitleb mobiilsidevõrkude kasutamist ja 5G lahendusi kitsalt droonituvastuse kontekstis samas, kui see on oluline mehitamata lennunduse ja digitaalsete lahenduste arengu seisukohalt tervikuna ja täna on selles suunas juba lennundusvaldkonnas samme astutud (integrated CNS), millele saab tugineda ka drooniturvalisuse kontekstis.

Arvestatud

34. Vastudroonisüsteemide kasutusele võtuks on oluline selgete testimis- ja sertifitseerimisstandardite välja töötamine, et tagada nende töökindlus ja ohutu kasutamine. Eriti oluline on see lennujaamade ja muu lennundustaristu kaitsmiseks kasutatavate seadmete puhul, et rakendatavad meetmed ei ohusta lennuohutuse seisukohalt kriitilisi süsteeme.

Arvestatud

35. Tsiviilomandis kriitilise taristu kaitse vajab ühese õigusraamistiku loomist, kuid see peab olema selge, piiratud ja proportsionaalne. Selgelt peab olema määratud, kes võib sekkuda, millistel tingimustel ja millise vastutuse alusel. Enne volituste laiendamist tuleb hinnata meetmete mõju põhiõigustele, omandi kaitsele ja võimalikele kolmanda osapoole kahjudele. Vastumeetmed peavad olema kooskõlas õiguspärase droonikasutuse raamistikuga.

Arvestatud

36. Oluline on toetada drooni- ja vastudroonivõime arendamist kaitsevaldkonnas ning nende süsteemide kiiremat kasutuselevõttu. Samas

Teadmiseks võetud

15

peab enne konkreetsete süsteemide hankimist toimuma põhjalik eeltöö kvaliteedi-, sobivus- ja koostalitluse testimise ja hindamise osas. Kaitsevalmiduse tõstmisel on kiirus oluline, kuid see ei tohi tulla reaalse töökindluse ja ohutuse arvelt. Vajalik on korralik eeltöö, planeerimine ja katsetamine. Euroopa Liit peaks toetama droonitööstuse arengut ka laiemalt, et droonide ja drooniturvalisusega seotud süsteemide tootmine muutuks tõhusamaks ja kuluefektiivsemaks. Kui soovitakse tugevdada Euroopa valmisolekut, peab droone ja seotud lahendusi olema võimalik toota suuremas mahus ja mõistlikuma hinnaga. See on oluline nii kaitsevalmiduse kui ka Euroopa droonisektori üldise arengu seisukohalt.

37. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriu m

Toetame tegevuskava ambitsiooni suurendada droonide ja droonivastaste süsteemide tehnoloogilist arengut ning tööstuslikku tootmist Euroopas. Selgitus: Euroopa droonitootmine on võrreldes ülemaailmsete turuliidritega madal, kuid turu jätkuvalt suureneva nõudluse ning tehnoloogia kiire arengu tõttu on tootenišše, võimalusi ning potentsiaali Euroopa ning ka Eesti ettevõtetel turul edukad olla. Kuna EL on kasutusele võtmas Euroopa eelistamise meetmeid, mis on välja toodud tööstuse kiirendamise algatuses (Industrial Accelerator Act) siis on võimalik, et tulevikus võetakse suund toetada Euroopa drooni ja droonitõrje ettevõtteid läbi sarnase poliitika kuna droonitootmine on oluline tehnoloogiavaldkond, kus võib julgeoleku ja turvalisuse huvides olla kohalike tootjate olemasolu eelistatav.

Arvestatud.

38. Toetame investeeringute kogumist Euroopa droonide ja droonivastaste süsteemide tootmise tugevdamiseks läbi Euroopa Liidu instrumentide ja riiklike ning erainvesteeringute. Euroopa Liidu instrumentide kasutamise puhul peab rahastus olema kättesaadav ka väiksematele ettevõtetele.

Arvestatud.

16

Selgitus: Nagu tegevuskava välja toob, on tootmise suurendamiseks väga oluline tagada investeeringute kättesaadavus. Võib eeldada, et Euroopa Konkurentsivõime Fondi (EKF) algatusega välja pakutud poliitikaaknad hõlmavad ka droone kui olulist tehnoloogiavaldkonda.

Seetõttu oleks mõistlik siinkohal lähtuda samadest seisukohtadest, mis EKF puhul, sealhulgas, pidada oluliseks tagada tugi teadustulemuste väärindamiseks ja ülekandmiseks teadussüsteemist tööstusesse ning võimalust taotleda toetust kõigis investeerimisteekonna etappides, alates varajase etapi alusuuringutest ja innovatsioonist kuni tööstusliku kasutuselevõtuni; seista selle eest, et vahendite taotlemine ja kasutamine oleks eriti väikestele ning keskmise suurusega ettevõtetele lihtne, ühetaoline, vähekoormav, kiire ja kättesaadav; pidada tähtsaks kindlustada väike- ja keskmise suurusega ja iduettevõtetele ligipääsu EKFi vahenditele.

39. Ootame Euroopa Komisjoni täpsustusi, mil määral on võimalik tööstuse kiirendamise määrust (Industrial Accelerator Act, IAA) kohandada eesmärgiga suurendada droonide ja droonivastaste süsteemide tootmist Euroopas.

Selgitus: IAA ettepanek käsitleb endas lisaks oluliste tööstusvaldkondade loamenetluste kiirendamisele ka Euroopa eelistamise kriteeriume ning nõudeid välisinvesteeringutele. Ootame Euroopa Komisjonilt selgitusi, milliste IAA sätete kohaldamist droonide ja droonivastaste süsteemide tootmisele kaalutakse ja millist mõju sellel valdkonnale prognoositakse

Arvestatud.

40. Toetame Euroopa Komisjoni kavatsust luua droonide ja droonivastaste süsteemide teemaline tööstusfoorum, mis toetaks ettevõtete ja tööstuste koostööd.

Selgitus: Euroopa päritolu droonide ja droonivastaste süsteemide tootmise

Arvestatud.

17

foorumi loomine aitaks Eesti ettevõtetel osaleda antud valdkonna Euroopa-üleses tegevuses ning leida uusi võimalusi nii valdkonna poliitikate suunamiseks kui tegevuse laiendamiseks.

41. Lennundusklaster EASA, as the competent authority for aviation safety, should therefore develop criteria to be respected by counter-drone systems. - Toetame vastava võimekuse loomist ning EASA juhtimisel koordineerimist teiste seotud osapooltega

Arvestatud

42. Lisaks, U-space on üks tükk, nii nagu U-space roadmap 2.0 on ajajoon pigem kõvasti nihkunud, ehk siis toimub ise-endale vastu rääkimine mida pole addresseeritud, ega addresseeri "toetamisega", vajaks täiendavat selgitust. Soovime selgemaid samme ja tuge mis viiksid U-space kiirema rakendamise ja kasutuselevõtu laiendamiseni

Arvestatud

43. Hetkel puudub seos drooni remote ID koodi ja käitaja vahel. Kas mingist piirist (mass vms parameeter) alates peaks olema nõue, et riiklikus registris on ka droonide registreerimine kohustuslik. Hetkel on ebaselge, kas uued nõuded kohustavad ainult remote ID kasutamist üle 100g droonidel või see hõlmab ka droonide ja käitajate vahelise seoses loomist. Hetkel on käitamisloa nõue ka sisuliselt juba kaetud, kuna lendamine mistahes drooniga, millel on kaamera, vajab käitamisluba.

Teadmiseks võetud.