Informatsioon ja Eesti seisukohad Euroopa Liidu arenguministrite
18. mai 2026. a kohtumisel
18. mail 2026 koguneb Euroopa Liidu (edaspidi ka EL) välisasjade nõukogu arenguministrite kohtumiseks Brüsselis. Kohtumine algab aruteluga ELi välistegevuse tuleviku teemal. Töölõuna teemaks on Global Gateway roll EL-i välistegevuses. Kolmandaks räägitakse Iraani sõja mõjudest arengukoostööle globaalselt. Kohtumise lõpus plaanitakse vastu võtta nõukogu järeldused hapruse, ELi välistegevuse vahendite ning kestliku arengu tulemite teemal.
Eesti esindamisel lähtutakse varasematest Vabariigi Valitsuse seisukohtadest. Eestit esindab kohtumisel Välisministeeriumi välismajanduse ja arengukoostöö asekantsler Mariin Ratnik.
Informatsiooni ja Eesti seisukohad on koostanud Välisministeeriumi välismajanduse ja arengukoostöö osakonna lauaülem Anneli Veisson (637 7247,
[email protected]) ning kooskõlastanud arengukoostöö büroo juht Ingrid Kressel Vinciguerra (637 7154,
[email protected]). Valdkonna eest vastutab Välisministeeriumi välismajanduse ja arengukoostöö asekantsler Mariin Ratnik (637 7200,
[email protected]).
1. ELi välistegevuse tulevik geopoliitiliste arengute valguses
Arutelu põhifookuses on, kuidas saaks EL tugevdada oma globaalset positsiooni ning muuta ELi välistegevuse sihipärasemaks, mõjusamaks ja nähtavamaks, säilitades samal ajal EL-i usaldusväärsuse partnerina. Kiiresti muutuvas geopoliitilises kontekstis eeldab see ühelt poolt paindlikkust Euroopa Liidu rahastamisvahendite rakendamisel ja teisalt arvestamist EL-i nõukogu poolsete strateegiliste suunistega. Arutatakse ka, milline võiks olla ELi välisasjade nõukogu arenguministrite kohtumise roll edaspidi.
Arengukoostöö valdkonnas on hetkel toimumas mitmed olulised muutused. Käimas on üldisemad arutelud, kuidas võiksid arengukoostöö ja humanitaarabi süsteemid paremini vastata kaasaja väljakutsetele olukorras, kus kriiside arv on suurem, aga rahastus vähenemas (näiteks ÜRO 80. aastapäeva raames, OECD arengukoostöö komitees (DAC) ja mujal). Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) poolt arvutatav ametlik arengurahastus (ODA), mis on olnud välispoliitiline vahend tugevate partnerlussuhete loomiseks, vähenes 2025. aastal ülemaailmselt 23,1% võrreldes 2024. aasta ODA-ga, mis on ODA ajaloo suurim aastane langus. Kogu ODA 2025. aastal oli 174,3 miljardit USD. Abivajadusi võimendavad ka pikaajalised trendid nagu kliimamuutused, rahvastiku kasv, linnastumine, kriitiliste ressursside puudus ja pikaleveninud relvakonfliktid.
Ka EL, mis on kujunenud maailma suurimaks doonoriks, mõtestab oma rolli ümber. Eesti huvides on EL, mis on välispoliitiliselt tugev ja oma sõnumites ühtne. Euroopa Liidu välisrahastusinstrumendid on EL-i välispoliitika tööriistad, mis peavad toetama EL-i ühise välis- ja julgeolekupoliitika eesmärkide täitmist. Euroopa välisteenistusel ja seda juhtival EL-i välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgel esindajal peaks olema selgelt defineeritud roll EL-i välispoliitika tööriistade juhtimisel ja kasutamisel. Eesti vaatest võiks välisasjade nõukogu arenguministrite kohtumisel kõrge esindaja juhtimisel olla keskne roll strateegiliste suundade kujundamisel, näiteks järgmise MFFi perioodi välisrahastusinstrumendi „Globaalne Euroopa“ rakendamise üle toimuvate iga-aastase poliitikaarutelu kaudu. Eesti hinnangul võiks välispoliitika sidususe suurendamiseks otsida suuremat koostoimet ka välisasjade nõukogu arenguküsimuste ja sama nõukogu nö tavaformaadi (välisministrite osalusel) vahel, et hinnata EL-i välispoliitika eri vahendeid tervikuna ning tagada liidu tegevuse võimalikult suur mõju. Arvestades globaalse arengurahastuse vähenemisega leiab Eesti, et EL-i ressursse tuleks suuremal määral suunata piirkondadesse, millel on vahetu mõju EL-ile, vältides seeläbi rahastuse kasutamist liialt laialt ning ebatõhusalt.
Eesti põhisõnumid:
1.1. Toetame Euroopa Liidu välistegevuse rahastamisel suuremat paindlikkust ja tõhusust, aga see peab toimuma koostöös Euroopa Liidu Nõukogu järelevalve ja poliitiliste suunistega.
1.2. Välispoliitika sidusust silmas pidades peame oluliseks, et välisrahastuspoliitika kujundamisel ja juhtimisel oleks tugevamalt tagatud Euroopa välisteenistuse ning Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja roll.
1.3. Toetame rahastuse suunamist Euroopa Liidu jaoks vahetu mõjuga piirkondadesse, milleks on eelkõige Euroopa Liidu naabrus ja Sahara-tagune Aafrika.
1.4. Arvestades globaalse arengurahastuse vähenemisega peab Eesti vajalikuks kaasata enam erasektorit, parandada doonorite koordinatsiooni ja koostööd, kaasata paremini partnerriike ja suurendada kohalikku osalust, viia edasi arengupankade reformi ning julgustada doonoreid, kes vastavalt oma tänasele majanduslikule suutlikkusele saaksid suurendada oma panust.
Eesti lähtub kohtumisel Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2025.a. istungil ja Riigikogu Väliskomisjoni 9. märtsi 2026.a. istungil heaks kiidetud Eesti seisukohtadest instrumendi "Globaalne Euroopa" aastateks 2028-2034 kohta; Vabariigi Valitsuse 4. detsembri 2025.a. istungil ja Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni 19. detsembri 2025.a. istungil heaks kiidetud Eesti seisukohtadest Euroopa Liidu pikaajalise eelarve aastateks 2028–2034 kohta; Vabariigi Valitsuse 22. mai 2025.a. istungil ja Riigikogu Väliskomisjoni 20. mai 2025.a. istungil heaks kiidetud Eesti seisukohtadest Euroopa Liidu välisasjade nõukogu arenguministrite 26. mai 2025.a. istungil; Vabariigi Valitsuse 4. jaanuari 2024.a. kabinetinõupidamisel heaks kiidetud Eesti arengukoostöö ja humanitaarabi 2024-2030 strateegias väljatoodud Eesti arengukoostöö ja humanitaarabi põhimõtetest ja prioriteetidest; Vabariigi Valitsuse 27. aprilli 2023.a. istungil ja Riigikogu Väliskomisjoni 27. aprilli 2023.a. istungil heaks kiidetud Eesti seisukohtadest Euroopa Liidu välisasjade nõukogu arenguministrite 4. mai 2023.a. istungil.
2. Global Gateway roll EL-i välistegevuses
Lõunaarutelu keskmes on, kuidas kujundada tänases konkurentsitihedas geopoliitilises olukorras EL-i pakkumine selliselt, et oleksid tasakaalus liidu ja partnerriikide huvid. Ministritelt oodatakse arutelu strateegia tõhusama rakendamise ja juhtimise kohta ning selle kohta, kuidas liikmesriikide arengukoostöö rahvustiimid (Team National) saaksid tugevdada Euroopa tiimi (Team Europe) lähenemist.
Global Gateway on 2021. aastal algatatud ELi välisinvesteeringute strateegia, mille eesmärk on edendada kestlikku arengut ja tugevdada sidemeid partnerriikidega, arendades turvalist ja kvaliteetset taristut. See toetab samal ajal EL-i strateegilisi ja majandushuve, keskendudes digiüleminekule, kliimale ja energiale, transpordile, tervishoiule ning haridusele ja teadusele. Tegemist on väärtuspõhise lähenemisega, mis edendab kõrgeid sotsiaalseid, keskkonna-, juhtimis- ja finantsstandardeid ning toetab demokraatiat, õigusriiki ja inimõigusi. Olukorras, kus arengurahastus on globaalselt surve all ning konkurents kasvab, soovib Euroopa Komisjon strateegiasse kaasata rohkem erasektorit ja arengupankade rahastust, pakkudes ettevõtetele riskide maandamiseks laenugarantiisid. 2025. aastal tuli komisjon erasektori jõulisemaks kaasamiseks välja investeerimisplatvormi (Investment Hub) plaaniga, mis on küll jätkuvalt peamiselt suunatud suurettevõtete läbilöömisele välisturgudel. Eesti leiab, et kuna väikese- ja keskmise suurusega ettevõtted moodustavad suure osas EL-i, sealhulgas Eesti majandusest, peab Global Gateway EL-i rolli tugevdamiseks ülemaailmse tegutsejana võimaldama igal liikmesriigil osaleda oma tugevuste ja ekspertiisiga. Eesti puhul tähendaks see enamasti väikese- ja keskmise suurusega ettevõtete kaasamist ja nende huvidega suuremat arvestamist eriti EL-i uuel eelarveperioodil. Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete paremat kaasamist on rõhutanud suur osa väiksematest EL-i liikmesriikidest. Samuti peame oluliseks kodanikuühiskonna organisatsioonide sisulisemat kaasamist Global Gateway algatustesse. Strateegia rakendamisel on Eesti jaoks olulised digikoostöö, sealhulgas e-valitsemise, andmekaitse, küberturvalisuse ja tehisintellekti, aga ka hariduse ja oskuste arendamisega seotud tegevused. Riigina oleme huvitatud projektide läbiviimisest konsortsiumites.
Eesti põhisõnumid:
2.1. Eesti toetab Global Gateway laiaulatuslikke investeerimisprioriteete, milleks on digi-, kliima-, energia- ja transpordisektor ning tervis ja haridus.
2.2. Toetame Global Gateway eesmärkide saavutamist järgmisel Euroopa Liidu eelarveperioodil instrumendi „Globaalne Euroopa“ rakendamise kaudu, aga peame oluliseks, et ka väike- ja keskmise suurusega ettevõtetele loodaks selged võimalused strateegias osalemiseks.
2.3. Eesti toetab Euroopa Liidu rahvusvahelise digistrateegia ellu viimist, digi- ja arengukoostööd kolmandate riikidega ning peab vajalikuks tugevdada Euroopa Liidu tehnoloogilist suveräänsust, konkurentsivõimet ja julgeolekut, tagades sidusus Euroopa Liidu siseste digi- ja küberpoliitikatega.
2.4. Peame vajalikuks partnerriikide kestliku arengu terviklikku toetamist, sealhulgas on digitaristu rajamise kõrval oluline tagada toimivate digitaalsete teenuste rakendamine. Oluline on tagada, et Euroopa Liidu projektid arvestaksid kohaliku kontekstiga ja sisaldaksid algusest peale digiriigi võimaluste, küberjulgeoleku ja digiturvalisuse komponente.
2.5. Toetame eesmärki suurendada Euroopa Liidu koostöö sidusust ja kasutada välistegevuses rohkem Euroopa tiimi lähenemist.
Eesti lähtub kohtumisel Vabariigi Valitsuse 29. jaanuari 2026.a. istungil ja Riigikogu Euroopa Liidu asjade 13. veebruari 2026.a. istungil heaks kiidetud Eesti seisukohtadest Euroopa Konkurentsivõime Fondi loomise määruse eelnõu kohta; Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2025.a. istungil ja Riigikogu Väliskomisjoni 9. märtsi 2026.a. istungil heaks kiidetud Eesti seisukohtadest instrumendi "Globaalne Euroopa" aastateks 2028-2034 kohta; Vabariigi Valitsuse 28. augusti 2025.a. istungil ja Riigikogu Väliskomisjoni 23. septembri 2025.a. istungil heaks kiidetud Eesti seisukohtadest Euroopa Liidu rahvusvahelise digistrateegia kohta; Vabariigi Valitsuse 22. mai 2025.a. istungil ja Riigikogu Väliskomisjoni 20. mai 2025.a. istungil heaks kiidetud Eesti seisukohtadest Euroopa Liidu välisasjade nõukogu arenguministrite 26. mai 2025.a. istungil; Vabariigi Valitsuse 6. veebruari 2025.a. istungil ja Riigikogu Euroopa liidu asjade komisjoni 14. veebruari 2025.a. istungil heaks kiidetud Eesti seisukohtadest Euroopa tsiviil- ja sõjalise valmisoleku tugevdamise kohta; Vabariigi Valitsuse 22. juuni 2023.a. istungil ja Riigikogu Väliskomisjoni 22. juuni 2023.a. istungil heaks kiidetud Eesti seisukohtadest Euroopa Liidu välisasjade nõukogu 26. juuni 2023.a. istungil ning Vabariigi Valitsuse 17. veebruari 2022.a. istungil ja Riigikogu Majanduskomisjoni 7. märtsil 2022.a. istungil heaks kiidetud seisukohtadest Euroopa Komisjoni ja Euroopa välisteenistuse Global Gateway teatise kohta.
3. Iraani sõja mõju arengukoostööle kogu maailmas
Ministrid arutlevad, millised on Iraani sõja mõjud ning kuidas need mõjutavad EL-i arengukoostöö elluviimist partnerriikides. Keskendutakse teemadele nagu energia, väetised ja toidutootmine, kaubandus, tarneahelad ning makromajanduslikud mõjud. Ministritelt oodatakse arutelu selle osas, kuidas saaks EL ja selle liikmesriigid aidata sõja mõjusid leevendada ning selle läbi tugevdada nii liidu kui partnerriikide vastupanuvõimet.
28. veebruaril 2026 puhkenud sõjategevuse käigus on USA ja Iisrael olulisel määral kahjustanud Iraani sõjalist võimekust ning kõrvaldanud hulgaliselt Iraani mõjusaid riigitegelasi ja sõjaväelasi. Alates 8. aprillist kehtib USA ja Iraani vahel tähtajatu relvarahu ning püütakse leida diplomaatilisi lahendusi püsivama vaherahu saavutamiseks. Lähis-Ida kriis on lisaks transpordile ja energiasektorile mõjutanud tugevalt ka väetiste hinda ja kättesaadavust. Pärsia lahe piirkond on traditsiooniliselt tänu odavale energiale olnud suur väetiste, eelkõige lämmastikväetiste, aga ka fosfaatväetiste tootja. Ligikaudu kolmandik ülemaailmsest meritsi veetavast väetisekaubandusest läbib Hormuzi väina, mistõttu on väina sulgemine toonud turul kaasa märkimisväärse ebakindluse. Kuna lämmastikväetised on aluseks ligikaudu poolele maailma toidutootmisest, kandub väetiste kallinemine kiiresti edasi toiduhindadesse. Toiduga kindlustatus on Eesti ja EL-i jaoks oluline teema, sealhulgas küsimus, kuidas saaksid arenguriigid ja vähim arenenud riikide suurendada oma vastupanuvõimet toidukriisidele.
Hormuzi väina meresõiduvabaduse tagamiseks on rahvusvahelisel tasemel käivitatud arutelud, sealhulgas algatus Prantsusmaa ja Ühendkuningriigi eestvedamisel, kus ka Eesti osaleb ja on valmis panustama. Euroopa Liit on kiiresti reageerinud Laheriike tabanud Iraani rünnakutele, mis on loonud head eeldused edasise koostöö süvendamiseks nii Laheriikide Koostöönõukogu kui ka selle liikmesriikidega. Eesti peab vajalikuks juhtida tähelepanu ka sellele, et Venemaa on saamas sõjast Iraanis nii majanduslikku kui poliitilist kasu ning positsioneerib ennast arenguriikide toetajana.
Eesti põhisõnumid:
3.1. Soovime diplomaatiliste pingutuste jätkamist olukorra võimalikult kiireks stabiliseerimiseks ja konflikti laiema eskaleerumise vältimiseks Lähis-Idas.
3.2. Toetame merejulgeoleku ja meresõiduvabaduse taastamist Hormuzi väinas. Oleme valmis jätkama koostööd kõigi partneritega selle eesmärgi saavutamiseks.
3.3. Toetame tegevusi Iraani Venemaaga koostööst tulenevate ohtude kõrvaldamiseks ja Venemaa jätkuvat rahvusvahelist survestamist.
3.4. Eesti toetab ELi tegevusi tarneahelate vastupidavuse suurendamiseks, et tagada toidukindlus ja vähendada sõltuvusi põllumajandus- ja toidusektoris. Eesti rõhutab, et lisaks lõpptoodete kättesaadavusele tuleb tagada juurdepääs ka kriitilise tähtsusega teenustele ja tootmissisenditele, sealhulgas väetistele.
3.5. Eesti peab oluliseks toidukindluse küsimusi ja toetab otsuseid, mis aitavad arenguriikidel ja vähim arenenud riikidel suurendada oma vastupanuvõimet toidukriisidele.
3.6. Eesti mõistab hukka Iraani rünnakud piirkonna riikide vastu. Toetame Euroopa Liidu suhete tugevdamist Laheriikide Koostöönõukogu ja selle liikmesmaadega.
Eesti lähtub kohtumisel Vabariigi Valitsuse 7. mai 2026.a. istungil ja Riigikogu Väliskomisjoni 8. mai 2026.a. istungil heaks kiidetud Eesti seisukohtadest Euroopa Liidu välisasjade nõukogu 11. mai 2026.a. istungil; Vabariigi Valitsuse 19. märtsi 2026.a. istungil ja Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni 13. aprilli 2026.a. istungil heaks kiidetud Eesti seisukohtadest Euroopa Liidu majandusjulgeoleku tugevdamise teatise ning RESourceEU tegevuskava kohta; Vabariigi Valitsuse 19. märtsi 2026.a. istungil ja Riigikogu Väliskomisjoni 19. märtsi 2026.a. istungil heaks kiidetud Eesti seisukohtadest Euroopa Liidu välisasjade nõukogu kaubandusministrite 25.–29. märtsi 2026.a. istungil; Vabariigi Valitsuse 12. märtsi 2026.a. istungil ja Riigikogu Väliskomisjoni 13. märtsi 2026.a. istungil heaks kiidetud Eesti seisukohtadest Euroopa Liidu välisasjade nõukogu 16. märtsi 2026.a. istungil; Vabariigi Valitsuse 19. juuni 2025. a istungil heaks kiidetud ja Riigikogu Väliskomisjoni 17. juuni 2025. a istungil tutvustatud Eesti seisukohtadest Euroopa Liidu välisasjade nõukogu 23. juuni 2025. a istungil; Vabariigi Valitsuse 8. detsembri 2022.a. istungil ja Riigikogu Väliskomisjoni 9. detsembri 2022.a. istungil heaks kiidetud Eesti seisukohtadest Euroopa Liidu välisasjade nõukogu 12. detsembri 2022.a. istungil.