Hr Andres Sutt
Energeetika- ja keskkonnaminister
05. mai 2026
KIRJALIK KÜSIMUS
Elektritootmise kulumudelite, CCS-tehnoloogia hinnangute ning juhitavate tootmisvõimsuste analüüsi metoodika kohta
Austatud minister
Olen tutvunud Teie vastusega minu kirjalikule küsimusele (18.03.2026 nr 2-3/15-500). Paraku ei võimalda esitatud vastused teha sisulisi ega põhjendatud järeldusi Eesti energiapoliitika kujundamiseks.
Eelkõige tekitavad küsimusi järgmised aspektid.
Te kinnitate, et ministeerium kasutab peamiselt LCOE metoodikat, tunnistades samas, et see ei arvesta süsteemikulusid (sh võrgukulud, balansseerimine, reservvõimsused). Sellest hoolimata tehakse energiapoliitilisi järeldusi just selle metoodika alusel. Samal ajal viitate, et FCOE-laadset lähenemist alles arendatakse, kuid ei esita ühtegi konkreetset tulemust ega ajaraami. Selline lähenemine ei ole poliitikakujunduseks piisav, eriti tänases geopoliitilises olukorras, kus energiajulgeolek ja süsteemi töökindlus on kriitilise tähtsusega.
Seejuures käsitletakse gaasimootoritel põhinevaid lahendusi energiajulgeoleku tagajana, jättes arvesse võtmata investeeringuvajaduse gaasi põhi- ja jaotusvõrku ja kütuse varustuskindluse riskid. Eestis juba olemas Kiisa avariireservelektrijaam, mille eesmärk on süsteemi käivitamine kriisiolukorras ning sellise funktsiooni täitmiseks peaks sellest olema piisav. Tulevikus on aga kriitilise tähtsusega just stabiilne juhitav baaskoormus, mille puudujääk Euroopa Liidu elektrisüsteemis on järjest enam süsteemseid probleeme tekitanud.
Samuti väidate, et süsteemikulud on „mõni euro/MWh“, selgitamata, milliste eelduste ja stsenaariumite puhul see hinnang kehtib. Arvestades, et süsteemikulud sõltuvad otseselt muutliku tootmise (VRE) osakaalust ning hõlmavad lisaks sagedusreservidele ka võrguinvesteeringuid, paindlikkusteenuseid ja varuvõimsusi, ei ole selline üldistus ilma detailse lahti kirjutuseta sisuliselt kasutatav.
CCS-tehnoloogia hinnangutes tuginete mh Stockholm Exergi BECCS project projektile. Tegemist on koostootmisjaamaga (CHP), mille ärimudel põhineb soojuse tootmisel ning CO₂ eemaldamisel ja sellega seotud tuludel. Selline ärimudel ei ole võrreldav elektritootmisele keskendunud tootmisüksustega ning selle põhjal tehtud järeldused elektri omahinna kohta ei ole otseselt ülekantavad.
Lisaks kasutatakse analüüsides tootmisega kaalutud elektrihinda (capture price), mis ei kajasta elektrienergia tegelikku turuväärtust ega tarbimisstruktuuri. Selline lähenemine ei võimalda tagada erinevate tootmistehnoloogiate võrreldavust ning võib viia eksitavate poliitikajäreldusteni.
Oluline on rõhutada, et CCS-tehnoloogia kombineerimine biomassiga võimaldab saavutada neto-negatiivse CO₂ emissiooni. Ükski teine elektritootmise tehnoloogia sellist tulemust ei võimalda, mis omakorda loob võimaluse vähendada survet teistes sektorites CO₂ vähendamiseks ja vältida suuri täiendavaid investeeringuid sektorites, kus emissioonide vähendamine on keeruline või majanduslikult ebaefektiivne.
Samuti ei ole põhjendatud eeldus, et CO₂ püüdmine tuleb rakendada koheselt.
Selle rakendamine on ajastatav vastavalt regulatiivsetele tähtaegadele ja turutingimustele.
Lisaks ei ole analüüsides käsitletud riigi seisukohalt olulisi komponente:
• ressursitasud
• otsesed ja kaudsed maksulaekumised
• tööhõive mõju
• CO₂ tasude ringlus riigieelarvesse
Jääb arusaamatuks, miks ministeerium ei ole oma analüüsides arvesse võtnud Eestis tehtud teadusuuringuid põlevkivi ja CCS-tehnoloogia kohta, mille tulemused erinevad oluliselt ministeeriumi esitatud hinnangutest. Tekib põhjendatud küsimus, kas tegemist on metodoloogilise valiku või teadlikult kitsendatud analüüsiraamistikuga, kus alternatiivsed, sh Eesti-spetsiifilised, tulemused jäetakse kõrvale.
Arvestades eeltoodut, palun Teil vastata järgmistele küsimustele.
1. Kas ministeerium peab põhjendatuks teha energiapoliitilisi järeldusi LCOE metoodika alusel olukorras, kus see ei arvesta süsteemikulusid? Millal plaanitakse üle minna FCOE-laadsele analüüsile?
2. Milliste konkreetsete stsenaariumite (sh VRE osakaal, vajalikud reservvõimsused, võrguinvesteeringud, paindlikkusteenused) alusel on hinnatud süsteemikulude suuruseks „mõni euro/MWh“?
3. Millisel alusel peab ministeerium sobivaks kasutada Stockholm Exergi BECCS projekti võrdlusena elektritootmisele, arvestades, et tegemist on CHP- ja CO₂ eemaldamisele põhineva ärimudeliga?
4. Kas ministeeriumil on olemas CCS-projektide detailne kulustruktuur, mis eristab elektritootmise kulud ja CO₂ püüdmise, transpordi ja ladustamise kulud?
5. Millistes konkreetsetes analüüsides on käsitletud järgmisi stsenaariume:
• 100% põlevkivi + CCS
• 50% biomass + 50% põlevkivi + CCS
• 100% biomass + CCS
Kui selliseid analüüse ei ole tehtud, palun seda selgesõnaliselt kinnitada.
6. Miks kasutatakse analüüsides capture price’i, mis ei võimalda tagada tootmistehnoloogiate võrreldavust?
7. Millistel konkreetsetel metodoloogilistel või sisulistel põhjustel ei ole ministeerium oma analüüsides arvesse võtnud Eestis tehtud teadusuuringuid põlevkivi ja CCS-tehnoloogia kohta? Palun:
• loetleda konkreetsed uuringud, mida on hinnatud
• selgitada, millistel põhjustel need analüüsidest välja jäeti (kui jäeti)
• täpsustada, kas tegemist oli teadusliku hinnangu või poliitilise valikuga
8. Milliste konkreetsete eelduste alusel jõuti järelduseni, et uus põlevkivielektrijaam ei ole üheski stsenaariumis majanduslikult eelistatud?
9. Kas ministeerium on analüüsinud stsenaariumi, mille kohaselt:
• kasutatakse põlevkivielektrijaamades kuni 50% biomassi
• rakendatakse CCS-tehnoloogiat
• saavutatakse neto-negatiivne CO₂ emissioon
Kui ei, palun selgitada, miks.
11. Kas ministeerium on hinnanud erinevate tootmistehnoloogiate puhul:
• ressursitasude laekumist riigile
• otseseid ja kaudseid maksutulusid
• tööhõive mõju
• CO₂ tasude netomõju riigieelarvele
Kui jah, palun esitada vastavad analüüsid.
10. Milliste tehnoloogiliste lahendustega plaanib ministeerium katta Eesti vajaduse 2100 MW juhitava tootmisvõimsuse järele 2035. aastal, arvestades baaskoormuse kasvavat olulisust Euroopa elektrisüsteemis?
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Aleksei Jevgrafov
Riigikogu liige