Kooskõlastamine: Keskkonnaministri käskkirja 16.12.2022 nr 436 muutmise eelnõu

Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/

Registrikood 70001231

Rahandusministeerium Riigikantselei

11.05.2026 nr 1-4/26/1872

Keskkonnaministri käskkirja 16.12.2022 nr 436

muutmise eelnõu kooskõlastamiseks esitamine

Kliimaministeerium esitab kooskõlastamiseks keskkonnaministri 16.12.2022 käskkirja nr 436 muutmise eelnõu koos seletuskirjaga. Selguse huvides lisame dokumentide juurde muudetava

käskkirja tervikteksti. Palume tagasisidet 10 tööpäeva jooksul.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Andres Sutt energeetika- ja keskkonnaminister

Lisad: 1. Käskkirja muutmise eelnõu 2. Seletuskiri

3. Käskkirja tervikversioon koos muudatusega teadmiseks

Sama: Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium,

Euroopa Komisjon ja perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitikate rakendamise seirekomisjon liikmed, OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus, SA Keskkonnainvesteeringute Keskus ning Riigi Tugiteenuste Keskus.

Eerika Purgel, 626 0709

[email protected]

1

EELNÕU

4.05.2026 K Ä S K K I R I

[Registreerimise kuupäev] nr

Tallinn [Registreerimisnumber]

Keskkonnaministri käskkirja 16.12.2022 nr 436 muutmine

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise

seaduse § 10 lõike 2 alusel:

Keskkonnaministri 16.12.2022 käskkirja nr 436 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine ning

2022–2029 tegevuskava ja eelarve kinnitamine õhukvaliteedi parendamiseks“ lisa 1 punkt 9.2.5

sõnastatakse järgmiselt:

„9.2.5 asukohapõhise terviseriski hinnangute süsteemi loomise kulud;“.

Käskkirja saab vaidlustada 30 päeva jooksul arvates selle teatavakstegemisest, esitades vaide

Kliimaministeeriumile haldusmenetluse seaduses sätestatud korras, arvestades 2021–2027 Euroopa

Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 31.

(allkirjastatud digitaalselt)

Andres Sutt

energeetika- ja keskkonnaminister

Saata: OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus; SA Keskkonnainvesteeringute Keskus; Riigi

Tugiteenuste Keskus

K Ä S K K I R I

Tallinn 16.12.2022 nr 1-2/22/436

Toetuse andmise tingimuste kehtestamine ning 2022–2029

tegevuskava ja eelarve kinnitamine

õhukvaliteedi parendamiseks

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise

seaduse § 10 lõike 2 alusel:

1. Kehtestan toetuse andmise tingimused ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–

2027 poliitikaeesmärgi „Rohelisem Eesti“ erieesmärgi nr 1 „Energiatõhususe edendamine ja

kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine“ õhukvaliteedi seirevõrgustiku arendamiseks

ja täiendamiseks ning asukohapõhise terviseriski hinnangute süsteemi loomiseks(lisa 1).

2. Kinnitan toetuse andmiseenergiatõhususe edendamiseks ja kasvuhoonegaaside heitkoguste

vähendamiseks ning asukohapõhise terviseriski hinnangute süsteemi loomiseks2022–2029

tegevuskava ja eelarve (lisa 2).

3. Volitan OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskust täitma toetatavate tegevuste elluviija

ülesandeid.

4. Käskkiri jõustub samal ajal perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide meetme nimekirja kinnitamisega Vabariigi Valitsuse poolt.

Käskkirja saab vaidlustada 30 päeva jooksul arvates selle teatavakstegemisest, esitades vaide

Kliimaministeeriumile haldusmenetluse seaduses sätestatud korras, arvestades 2021–2027

Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 31.

(allkirjastatud digitaalselt)

Madis Kallas

Minister

Saata: OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus, SA Keskkonnainvesteeringute Keskus, Riigi

Tugiteenuste Keskus, Rahandusministeerium

KINNITATUD

16.12.2022 käskkirjaga nr 1-2/22/436

Lisa 1: Toetuse andmise tingimused õhukvaliteedi parendamiseks

1. Reguleerimisala

1.1. Toetust antakse „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027“

poliitikaeesmärgi nr 2 „Rohelisem Eesti“ erieesmärgi nr 1 „Energiatõhususe edendamine

ja kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine“ alusel õhukvaliteedi seirevõrgustiku

arendamiseks ja täiendamiseks ning asukohapõhise terviseriski hinnangute süsteemi

loomiseks.

1.2. Toetust eraldatakse programmi „Keskkonnakaitse ja -kasutus“ meetme „Kliimaeesmärkide

elluviimine, välisõhu kaitse ja kiirgusohutus“ tegevuse „Õhukvaliteedi parendamine“

tulemuste saavutamiseks.

1.3 Toetus kajastatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide meetme nimekirjas meetmes „Kliima-eesmärkide

elluviimine, välisõhu kaitse ja kiirgusohutus”, number 21.2.1.5, sekkumine

„Õhukvaliteedi seirevõrgustiku arendamine ja täiendamine; asukohapõhise terviseriski

hinnangute süsteemi loomine“. Sekkumise number on 21.2.1.51.

1.4. Toetatavate tegevuste valikul lähtutakse rakenduskava seirekomisjonis kinnitatud

läbivatest valikukriteeriumidest ja -metoodikast. Toetatavate tegevuste valimiseks

kasutatavad valikukriteeriumid ja metoodikad vastavad Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022.

a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised

tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) §-le 7.

2. Toetuse andmise eesmärk

2.1. Toetuse andmise eesmärk on ajakohastada ja laiendada riiklikku seirevõrgustikku, et katta

mõõtmistega suuremat osa riigi territooriumist ja seeläbi pakkuda elanikkonnale

asukohapõhisemat seireinfot, täita kliimaneutraalsuse saavutamise eesmärke ja kontrollida

rakendatavate poliitikate ja meetmete tõhusust ning suurendada elanikkonna teadlikkust.

Elanikele arusaadava seose loomine terviseriski ja õhuheitmete vahel ning selle kaudu

käitumise mõjutamine.

2.2. Toetatav tegevus panustab Eesti 2035 sihti: „Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja

kvaliteetne elukeskkond“ ja mõõdikutesse „Ligipääsetavuse näitaja“ ja

„Keskkonnatrendide indeks“.

3. Toetatavad tegevused

3.1. Toetatavad tegevused on:

3.1.1 õhukvaliteedi seirevõrgustiku arendamine ja täiendamine;

3.1.2 asukohapõhise terviseriski hinnangute süsteemi loomine;

3.1.3 toetuse kasutamisega seotud teavitustegevus.

3.2. Toetatavad tegevused on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021. a

määruse (EL) 2021/1060 artiklis 9 toodud põhimõtetega.

3.3. Toetatavad tegevused on kooskõlas põhimõttega „ei kahjusta oluliselt“ Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike

investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (OJ L 198,

22.6.2020, p. 13–43), artikli 17 tähenduses.

3.4. Antav toetus ei ole riigiabi.

3.5. Käesolevas punktis toodud toetatavate tegevuste detailse iga-aastase tegevuskava kinnitab

projekti juhtrühm eelneva aasta 15. detsembriks. Käskkirja kehtestamisel 90 kalendripäeva

jooksul.

4. Tulemused

4.1. Punktis 3 nimetatud tegevuste tulemusena on uuendatud seirevõrgustik ja sellel põhinev

modelleerimissüsteem ning tervisemõju hindamistulemuste põhjal on loodud

infotehnoloogiline lahendus, mis võimaldab anda ühiskonnale selge põhjenduse

rakendatud meetmete asjakohasuse kohta ning seostab õhusaasteainetega kokkupuutumist

inimeste terviseriskidega.

4.2. Punktis 3 nimetatud tegevuste seireks ja hindamiseks kasutatavad näitajad on järgmised:

Näitaja kood,

nimetus ja

mõõtühik Algtase Aasta

2024

vahe

sihttase

2029

sihttase Selgitav teave

Rahastamiskava

väljundnäitaja

PSO06 Õhukvaliteedi

hindamiseks

kasutatavad

hindamis- ja

seiresüsteemid (arv)

0 Ei

kohaldu 4 16

Uuendatud

õhukvaliteedi

hindamis- ja

seiresüsteemide arv. Andmeallikas on

SFOS, projekti

aruanded

5. Rakendusasutus, rakendusüksus ja elluviija

5.1. Rakendusasutus on Kliimaministeerium.

5.2. Rakendusüksus on Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus.

5.3. Tegevuste elluviija on OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus.

6. Projekti juhtrühm

6.1. Elluviija moodustab 60 päeva jooksul käesoleva käskkirja jõustumisest projekti juhtrühma,

mis koosneb elluviija, Keskkonnaameti ja Kliimaministeeriumi esindajatest.

6.2. Projekti juhtrühma kaasatakse vaatlejana rakendusüksuse esindaja.

6.3. Projekti juhtrühm koordineerib projekti rakendamist, hindab projekti rakendamise edukust

ning kinnitab projekti detailse tegevuskava, hankeplaanid, aastaeelarve ja edenemise

aruanded.

6.4. Projekti elluviija ei osale projekti rakendamise edukuse hindamisel.

6.5. Projekti juhtrühma tööd korraldab elluviija.

6.6. Projekti juhtrühmal on õigus eelarve piires eelarveridasid muuta, objekte juurde võtta ja

ära jätta.

6.7. Juhtrühm otsustab konsensuslikult, millised tegevused projektis ära tehakse, arvestades

ühendmääruse §-s 7 nimetatud valikukriteeriume, samuti projekti eesmärke,

kuluefektiivsust ja kulude abikõlblikkust.

6.8. Kui juhtrühm ei jõua konsensusele, langetab otsuse arvestades ühendmääruse §-s 7

nimetatud valikukriteeriume Kliimaministeerium.

7. Tegevuste abikõlblikkuse periood

Tegevuste abikõlblikkuse periood algab 1. jaanuaril 2022. a ning lõpeb 2029. aasta 31. detsembril.

8. Tegevuste eelarve

8.1. Toetust makstakse Euroopa Regionaalarengu Fondist.

8.2. Toetuse maksimaalne osakaal on 70 protsenti abikõlblikest kuludest ning projekti riikliku

kaasfinantseerimise minimaalne osakaal on 30 protsenti abikõlblikest kuludest.

8.3. Projekti kogueelarve on 14 285 714,29 eurot, millest toetus on 10 000 000,00 eurot ning

riiklik kaasfinantseering 4 285 714,29 eurot. Projekti tegevuste eelarve ja ajakava on

lisas 2.

8.4. Detailse iga-aastase eelarve lisas 2 toodud eelarve piires kinnitab projekti juhtrühm eelneva

aasta 15. detsembriks. Käskkirja kehtestamisel 90 kalendripäeva jooksul.

9. Kulude abikõlblikkus

9.1. Kulu on abikõlblik, kui see vastab Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55

„Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika ja siseturvalisuspoliitika fondide

rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi

ühendmäärus) §-dele 15, 16 ja 21 ning käesolevas käskkirjas sätestatud tingimustele.

9.2. Abikõlblikud on järgmised projekti kulud, mis on otseselt vajalikud projekti punktis 3

nimetatud tegevuste elluviimiseks ja meetme tulemuste ning projekti eesmärkide ja

tulemuste saavutamiseks:

9.2.1 keskkonnamõju eelhinnangu ja keskkonnamõju hindamise kulud;

9.2.2 projekteerimise ja ekspertiisi kulud;

9.2.3 seireseadmete soetamise, paigalduse, kasutajakoolituse, metoodikate valideerimise kulud;

9.2.4 seireseadmete interkalibreerimistel osalemise ja meetodite akrediteerimise kulud;

9.2.5 asukohapõhise terviseriski hinnangute süsteemi loomise kulud;

9.2.6 punktis 3 nimetatud tegevustega seotud toetuse kasutamisest teavitamise kulud, kui need

ei moodusta üle 5 protsendi projekti käskkirja kehtestamisel toodud abikõlblikest

kogukuludest;

9.2.7 otsesed personalikulud, mis on nimetatud ühendmääruses § 21 lõikes 3;

9.2.8 punktis 3 nimetatud tegevustega seotud riigilõivud, ekspertiisid ja omanikujärelevalve

kulud;

9.3. Projekti kaudsed kulud, mis on nimetatud ühendmääruse § 21 lõikes 4 kokku 15 protsendi

ulatuses projekti otseste personalikulude maksumusest.

9.4. Abikõlblikud ei ole:

9.4.1 ühendmääruse §-s 17 nimetatud kulud;

9.4.2 üldkulud tegelike kulude alusel;

9.4.3 kasutatud seadme ostmise kulud.

10. Toetuse maksmise tingimused ja kord

10.1. Toetust makstakse abikõlbliku kulu hüvitamiseks ühendmääruse 6. peatükis sätestatud

tingimustel ja korras.

10.2. Toetust makstakse tegelike kulude alusel ühendmääruse § 27 lõikes 1 ja § 28 lõikes 3

nimetatud tingimustel.

10.3. Toetuse ettemakse võib teha kuni 40 protsendi ulatuses määratud maksmata toetuse

summast.

10.4. Elluviija esitab rakendusüksusele e-toetuse keskkonnas ettemakse taotluse koos

hankeplaani ja maksete prognoosiga.

10.5. Ettemakse kasutamise eeldatav periood on kuni üks aasta, mille kestel esitatakse

rakendusüksusele punktis 10.6 nimetatud dokumendid.

10.6. Elluviija esitab maksetaotluse e-toetuse keskkonnas ja lisab sellele järgmised dokumendid:

10.6.1 leping, kui see ei ole rakendusüksusele teatavaks tehtud;

10.6.2 lepingu muudatused, lepingukohase reservi kasutamist õigustav dokument ja

õiguskaitsevahendite kasutamise teavitused, kui lepingut on täidetud algselt kokkulepitust

erinevalt;

10.6.3 arve või muu raamatupidamisdokument;

10.6.4 kulu tasumist tõendav dokument, kui makset ei taotleta otse arve väljastajale;

10.6.5 asjade, teenuste või ehitustööde üleandmist ja vastuvõtmist tõendava dokumendi koopia;

10.6.6 garantii, kindlustuse või täitmistagatise dokument, kui neid nõutakse lepingus.

10.7. Elluviija esitab riigihanke korraldamist tõendavad dokumendid, kui riigihange ei ole läbi

viidud riigihangete registris ja hankelepingu abikõlblike kulude summa ilma käibemaksuta

on võrdne 20 000 euroga või sellest suurem.

10.8. Maksetaotlus esitatakse kord kuus kulude kohta, mille maksumus ületab 60 000 eurot, ja

muudel juhtudel vähemalt kord kvartalis.

10.9. Rakendusüksus kontrollib 30 päeva jooksul maksetaotluse ja sellele lisatud dokumentide

nõuetele vastavust, kulude abikõlblikkust ning vastavust käesolevas käskkirjas toodud

tingimustele. Puuduste korral määrab rakendusüksus elluviijale tähtaja nende

kõrvaldamiseks. Menetlusaeg pikeneb aja võrra, mis kulub elluviijal puuduste

kõrvaldamiseks. Ettemakse taotlust menetletakse kuni 15 päeva.

10.10. Viimane maksetaotlus esitatakse peale toetuse saamisega seotud tingimuste ja kohustuste

täitmist koos projekti lõpparuandega või pärast projekti lõpparuande esitamist kuid mitte

hiljem kui 31. detsembril 2029. Lõppmakse tehakse pärast seda, kui rakendusüksus on

lõpparuande kinnitanud. Ühendmääruse § 26 lg 1 kohaselt makstakse toetust kuni

31.märtsini 2030.a.

11. Elluviija kohustused

11.1. Elluviijale kohaldatakse toetuse saaja kohta ühendmääruses sätestatut.

11.2. Tulenevalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021 määruse (EL) 2021/1060

artiklist 73 lõikest 2 punktist j tuleb taristule, mille eluiga on vähemalt viis aastat, tagada

kliimakindlus.

11.3. Elluviija esitab rakendusüksusele info projekti riigihangete ja maksete kohta igal aastal 15.

jaanuariks ja 1. juuliks.

11.4. Elluviija tagab projekti väljundite ja tulemuse säilimise ning sihipärase kasutamise pärast

projekti lõppmakse tegemist viie aasta jooksul.

11.5. Veebilehe ja mobiilirakenduse täiustamisel tuleb tagada, et need oleksid kasutatavad

inimeste erivajadustest lähtuvalt ning ka väiksemate internetikiiruste juures.

11.6. Elluviija peab korraldama teavitusürituse eesmärgiga informeerida avalikkust toetuse

saamisest, kaasates ürituse läbiviimisse korraldusasutuse, kes kaasab Euroopa Komisjoni.

Teavitusüritus peab vastama vähemalt järgmistele nõuetele:

1) see peab toimuma pressikonverentsi, seminari, konverentsi, avamisürituse või näitusena;

2) selle kohta avaldatakse pressiteade või artikkel üleriigilises online- või trükimeedias; 3)

sellest valmib vähemalt 20 trükikvaliteediga fotot ja kokkuvõttev kuni kolmeminutiline

video.

12. Riigihangete läbiviimise nõustamine ja kontrollimine

12.1. Elluviijal on õigus saada rakendusüksuselt riigihangete korraldamisel nõustamist.

12.2. Elluviija lisab riigihangete registris rakendusüksuse töötaja riigihanke juurde vaatlejaks.

12.3. Elluviija teavitab rakendusüksust viivitamata hankelepingu sõlmimisest ja teeb

rakendusüksusele sõlmitud hankelepingu kättesaadavaks.

12.4. Elluviija esitab rakendusüksusele teabe hankelepingu muudatuste ja selle põhjenduste

kohta.

13. Tegevuste elluviimise seire

13.1. Projekti elluviija esitab rakendusüksusele vahe- ja lõpparuande E-toetuse keskkonna

kaudu.

13.2. Projekti vahearuanne sisaldab vähemalt projekti aruandlusperioodi tegevuste ülevaadet,

teavet väljundnäitaja saavutamise kohta ning hinnangut väljundnäitaja 2024. ja 2029. a

sihttasemete saavutamise võimalikkuse kohta.

13.3. Projekti elluviija esitab projekti vahearuande projekti iga rakendamise aasta kohta hiljemalt

sama aasta 31.detsembriks. Rakendusüksuse nõudmisel tihemini.

13.4. Projekti lõpparuanne sisaldab vähemalt kogu projekti kõigi tegevuste ülevaadet ja teavet

projekti väljundnäitaja saavutamise kohta, sh info tegevuste panuse kohta horisontaalsete

põhimõtete edendamisse.

13.5. Vahe- ja lõpparuandes tuuakse välja Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 määruses nr 54

„Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest

avalikkuse teavitamine“ toodud info teavitusnõude täitmiseks tehtud tegevuste kohta ning

Eesti 2035 näitajatesse panustamise kohta.

13.6. Projekti elluviija esitab projekti lõpparuande vastavalt punktis 10.10 kirjeldatule.

13.7. Rakendusüksusel on õigus toetuse sihipärase kasutamise hindamiseks nõuda elluviijalt

aruannete esitamist projekti viimase makse tegemisele järgneva viie aasta jooksul.

14. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord

Finantskorrektsioon tehakse ühendmääruse 7. peatüki kohaselt.

15. Vaide esitamine

Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale esitatakse enne halduskohtusse kaebuse esitamist vaie

rakendusüksusele vastavalt perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse §-le 31. Vaie vaadatakse läbi haldusmenetluse

seaduses sätestatud korras.

KINNITATUD

16.12.2022 käskkirjaga nr 1-2/22/436

Lisa 2: Toetuse 2022–2029 tegevuskava ja eelarve

Projekti maksumus

Tegevuse nimetus

Kogumaksumus/

Abikõlblik summa

(EUR)

Toetuse summa

kokku (EUR)

Euroopa Regionaalarengu

Fondi toetuse määr 70%

Riikliku

kaasfinantseeringu määr

30%

Õhukvaliteedi seirevõrgustiku

arendamine ja täiendamine 11 514 190,00 11 514 190,00 8 059 933,00 3 454 257,00

Asukohapõhise terviseriski

hinnangute süsteemi loomine 1 910 000,00 1 910 000,00 1 337 000,00 573 000,00

Projektis tehtavatest töödest

avalikkuse teavitamine 56 624,68 56 624,68 39 637,28 16 987,40

Otsene personalikulu

(projektijuhtimine koos

teavitustegevuse

koordineerimisega) 699 912,70 699 912,70 489 938,89 209 973,81

Ühtne määr (15% otsesest

personalikulust) 104 986,91 104 986,91 73 490,83 31 496,07

KOKKU: 14 285 714,29 14 285 714,29 10 000 000,00 4 285 714,29

Eelarve jaotus rahastajate lõikes

Rahastaja Abikõlblik summa (EUR)

Riiklik kaasfinantseering 4 285 714,29

Euroopa Regionaalarengu Fond 10 000 000,00

KOKKU: 14 285 714,29

1

Keskkonnaministri käskkirja 16.12.2022 nr 436 muutmise eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

Eelnõukohase käskkirjaga muudetakse toetuse andmise tingimusi Keskkonnaministri 16.12.2022 käskkirjas nr 436 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine ning 2022-2029 tegevuskava ja eelarve kinnitamine õhukvaliteedi parendamiseks“.

Toetust antakse „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027“ poliitikaeesmärgi

nr 2 „Rohelisem Eesti“ erieesmärgi nr 1 „Energiatõhususe edendamine ja kasvuhoonegaaside

heitkoguste vähendamine“ alusel õhukvaliteedi seirevõrgustiku arendamiseks ja

täiendamiseks ning asukohapõhise terviseriski hinnangute süsteemi loomiseks.

Toetus kajastatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide meetme nimekirjas meetmes „Kliima-eesmärkide elluviimine,

välisõhu kaitse ja kiirgusohutus”, number 21.2.1.5, sekkumine „Õhukvaliteedi

seirevõrgustiku arendamine ja täiendamine; asukohapõhise terviseriski hinnangute süsteemi

loomine“. Sekkumise number on 21.2.1.51.

Muudatusega täpsustatakse toetuse eesmärgi saavutamiseks tehtavate abikõlblike kulude nimekirja. Käskkirja sisu ei muutu.

Eelnõu ja seletuskirja koostasid Kliimaministeeriumi välisõhu osakonna juhataja Heidi Koger

(e-post [email protected], tel 626 2976) ja finantsosakonna struktuuritoetuste nõunik Eerika Purgel (e-post [email protected], tel 626 0709). Määruse eelnõu õigusekspertiisi on teinud Kliimaministeeriumi õigusosakonna jurist

Rene Lauk (tel 626 2948, [email protected]).

2. Eelnõu sisu

Eelnõu koosneb ühest punktist, millega täpsustatakse abikõlbliku kulu välja toomist.

Kogu projekti toetuse andmise eesmärk on ajakohastada ja laiendada riiklikku

seirevõrgustikku, et katta mõõtmistega suuremat osa riigi territooriumist ja seeläbi pakkuda

elanikkonnale asukohapõhisemat seireinfot, täita kliimaneutraalsuse saavutamise eesmärke ja

kontrollida rakendatavate poliitikate ja meetmete tõhusust ning suurendada elanikkonna

teadlikkust. Elanikkonna teadlikkuse tõstmise eesmärk on inimeste käitumise mõjutamine läbi arusaadava

seose loomise terviseriskide ja õhukvaliteedi näitajate vahel.

Projektis on toetavateks tegevusteks:

1. õhukvaliteedi seirevõrgustiku arendamine ja täiendamine;

2. asukohapõhise terviseriski hinnangute süsteemi loomine;

3. toetuse kasutamisega seotud teavitustegevus.

Projekti eespool viidatud eesmärgist tulenevalt on vajalik projekti elluviijal teha erinevaid

tegevusi. Selguse huvides täpsustame käskkirja punkti 9.2.5. sõnastust, selle sisu muutmata.

Projektis toetakse asukohapõhise terviseriski hinnangute süsteemi loomist. Selle raames

toetatakse andmete valideerimise, IT-lahenduste loomise, modelleerimissüsteemi toimimise ja

mudelite sisendandmete saamisega seotud tegevusi, õhusaasteainete terviseriskide

hindamisega seotud tegevusi, mõõtekampaaniate ja elanikkonna teadlikkuse tõstmise kulusid.

Modelleerimissüsteemi sisendiks olevate heiteandmete kättesaadavuse parandamine ning

2

modelleeritud ja mõõdetud õhukvaliteedi näitajate sidumine läbi õhusaasteainete riskitegurite

asukohapõhiste tervisemõjudega on oluline osa toimiva terviksüsteemi loomiseks.

Käesolev käskkirja muudatus täpsustab käskkirja 16.12.2022 nr 436 selle kehtima hakkamise ajast. See on vajalik, sest projekti elluviimisega seotud osapooled, mh rakendusüksus, peavad olema teadlikud, milliste tegevuste osas on käskkirjas erinevate eesmärkide täitmiseks

tehtavad tegevused toetatavad.

3. Käskkirja eelnõu vastavus ELi õigusele

Käskkirja eelnõu aluseks on perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seadus ja selle alusel antud õigusaktid, mis omakorda on kooskõlas vastava ELi õigusega.

Käskkirja eelnõu on muuhulgas kooskõlas järgmiste ELi määrustega: • Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, 24. juuni 2021, millega

kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja

Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ühissätete määrus);

• Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1058, 24. juuni 2021, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi. Euroopa Liidu määrused on Eestile

otsekohalduvad, mistõttu eelnõus nimetatud ülesannete täitjal tuleb juhinduda neist otse, arvestades eelnõus ja selle alusel antavates Vabariigi Valitsuse määrustes sätestatut. Eelnõus on ühissätete määruse sättele viidatud, kui ülesande sisu on ühissätete määrusega reguleeritud, mis

teeb hõlpsamaks asjakohase regulatsiooni leidmise.

4. Käskkirja mõju

Käskkirjas toodud muudatusega seoses hindame, et meetme eelarve vahenditega saavutatakse

käskkirjas toodud mõõdikutele seatud sihttasemed ning toetust antakse vastavalt rakenduskavas planeeritule. Käskkirjaga reguleeritava meetme tulemused aitavad edendada

energiatõhusust ja vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid ning asukohapõhise terviseriski hinnangute andmist. Käskkirja alusel antav toetus toetab valitsussektori eelarvepositsiooni. Uuendatud investeeringute edasine ülalpidamine, hooldus ja uuendamine

kaetakse riigieelarve vahenditest, millega tagatakse ka elutähtsa teenuse toimepidevus. Käskkirjal on positiivne mõju rakenduskavas seatud eesmärkide saavutamiseks.

5. Eelnõu kooskõlastamine

Eelnõu kooskõlastatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu Rahandusministeeriumi, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja

Riigikantselei, Euroopa Komisjoni ja perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitikate rakendamise seirekomisjoni liikmetega ning OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskuse, SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse ja Riigi Tugiteenuste

Keskusega.