Ravikindlustuse seaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise (psühhiaatria saatekiri, e-konsultatsioon ja erialata arstid) seadus

Ravikindlustuse seaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse

muutmise seaduse (psühhiaatria saatekiri, e-konsultatsioon

ja erialata arstid) seletuskiri

Lisa 2

Kooskõlastustabel

Märkuse sisu Märkuse kommentaar

Eelnõu II kooskõlastusring

Justiits- ja Digiministeerium

Eelnõu § 1 p 2 on muudetud selliselt, et e-konsultatsioon toimub

kahe tervishoiutöötaja vahel ja saatekirja alusel. Varasemas eelnõu

versioonis oli sätestatud, et e-konsultatsioon toimub tervise

infosüsteemi vahendusel. Seletuskirjas on selgitatud, et e-

konsultatsiooni raames ei liigu füüsilist saatekirja, vaid pöördumise

teeb nõu küsiv arst tervise infosüsteemi vahendusel ning andmed

hinnangu andmiseks liiguvad infosüsteemi sees. Ka tagasiside saab

nii nõu küsinud arst kui ka patsient (v.a vastuvõtule kutsumisel)

tervise infosüsteemi vahendusel. Jääb arusaamatuks, kuidas

tegelikult teabevahetus toimub, kuna eelnõu ja seletuskiri on

vastuolulised. Lisaks ei ole võimalik aru saada, millised dokumendid

tervishoiuteenuse osutajad täidavad ja edastavad ning millised

dokumendid või teave jõuab tervise infosüsteemi. Seetõttu palume

eelnõu ja seletuskirja täiendada

Arvestatud

Sättesse on tagasi toodud viide, et e-kontsulatsioon toimub tervise

infosüsteemi vahendusel.

Palume arvestada ka käesoleva kirja lisas esitatud eelnõu failis

jäljega tehtud märkustega.

Osaliselt arvestatud

Märkustega on mõningate kohendustega arvestatud, seoses eelnõus

tehtud muudatustega mh kooskõlastuse esitaja enda märkustest

lähtuvalt.

Tartu Ülikool

1. Eelnõuga annab muudatus tervishoiuteenuse osutajale, kelleks

TTKS § 4 kohaselt on nii tervishoiutöötaja kui ka tervishoiuteenust

Arvestatud

Märkuse sisu Märkuse kommentaar

osutav juriidiline isik, õiguse määrata erialata arsti kui

tervishoiutöötaja tervishoiuteenuse osutamise ulatus sõltuvalt

teenuse sisust ning arsti pädevusest ja kogemusest.

Tervishoiuteenuse osutaja võib seega erinevate vajaduste tõttu anda

erialata arstile ülesandeid, mis ületavad tema ettevalmistuse,

pädevuse või kogemuse. Võlaõigusseaduse kohaselt vastutab

tervishoiuteenuse osutamise eest tervishoiuteenuse osutaja. Kui

tööandja määrab arsti tööülesanded subjektiivse hinnangu alusel,

võib ühtlasi tekkida olukord, kus eksimuse korral hakatakse

hindama, kas arst oleks pidanud talle antud ülesandest keelduma.

See loob olukorra, kus vastutus võib nihkuda ka arstile, kes ei ole

omandanud eriala ning kes ei olnud tegelikult pädev talle antud

ülesannet täitma. Praktikas võib väiksemates haiglates,

valveolukordades või ka perearstikeskustes tekkida olukordi, kus

tööandjal võib olla soov panna ilma erialata arst tegema otsuseid,

mis eeldavad erialast väljaõpet. Samas, eksimuse korral on keeruline

hinnata, kas ülesanne anti õiguspäraselt ja kas erialata arst oleks

pidanud sellest keelduma. Lisaks võib tööandjapõhine arsti

pädevuse määramine viia selleni, et eri asutustes kujuneb välja

erinev praktika, mis ei ole kooskõlas ühtse kvaliteedistandardi ega

patsiendiohutuse põhimõtetega.

Seletuskirjas pole piisavalt selgitatud selle väga põhimõttelise

muudatuse rakendamist ega mõju (sh seoses residentuuriõppesse

vastuvõtu ehk riikliku residentuuritellimuse täitmisega). Samuti pole

selgitatud muudatuse seost TTKS § 27 lg-tes 1 ja 2 sätestatud

registreerimise õigusliku tähendusega. On oluline, et seadus

sätestaks selge ja üheselt mõistetava raamistiku, mis tagab nii

patsiendiohutuse kui ka õiguskindluse arstile. Seetõttu toetame

lahendust, mille kohaselt võib erialata arst osutada

Eelnõu § 2 p 1 (TTKS § 3 lõike 2 täiendamine) on selguse huvides välja

jäetud.

Edaspidi reguleerivad erialata arstide tegevust TTKS-i üldised sätted §-

s 3.

TTKS § 3 lõike 1 kohaselt on tervishoiutöötaja arst, hambaarst, õde ja

ämmaemand, kui nad on registreeritud Terviseametis.

TTKS § 3 lõike 2 kohaselt võib tervishoiutöötaja osutada

tervishoiuteenuseid selle omandatud kutse või eriala piirides, mille

alusel ta on registreeritud tervishoiukorralduse infosüsteemis.

Seega kui erialata arst on tervishoiukorralduse infosüsteemis

registreeritud erialata arstina, siis ta ei või tegutseda ükskõik millise

eriarsti pädevuse piires, TTO-l puudub õigus määrata erialata arstile

eriarsti pädevusse jäävaid ülesandeid.

Märkuse sisu Märkuse kommentaar

tervishoiuteenuseid üksnes selle kutse piires, mille alusel ta on

registreeritud tervishoiukorralduse infosüsteemis, ilma, et oleks

lisatud volitus tervishoiuteenuse osutajale teenuse osutamise ulatuse

määramiseks. Täiendavalt võiks kaaluda pädevuse sidumist

õppekavast lähtuvate ning diplomiga tõendatud kompetentsidega

viisil, et ülesandeid antakse üksnes nende kompetentside piires,

tagades seeläbi arsti pädevuse hindamisel objektiivsema ja

ühtlasema aluse.

2. Lisaks juhin tähelepanu vajadusele tõsta tervishoiutöötajana

registreerimiseks nõutava ja Tartu Ülikooli korraldatava arsti,

hambaarsti, eriarsti ja erihambaarsti teooria- ja praktikaeksami ning

vastavuseksami tasu maksimaalmäära, mis TTKSi kohaselt on

hetkel 1000 eurot (§ 28 lg-d 9 ja 10 ning § 30 lg 3), ja nende eksamite

korraldamist puudutavates sotsiaalministri määrustes kehtestatud

eksamitasu suurust (siin ja siin), võttes arvesse eksami mahtu (sh

lõpueksami mahtu ainepunktides, mis on arsti- ja hambaarstiõppes 5

EAP), elukalliduse tõusu ja arstiõppe ainepunkti hinda (ingliskeelses

õppes 220 eurot; eestikeelses õppes maksimaalne võimalik määr al

26/27. õast 150 eurot). Samuti vajab ülevaatamist eksamite sisuline

korraldus.

Mitte arvestatud

Võtame teadmiseks. Tagasiside ei ole seotud antud eelnõus kavandatud

muudatustega.

Terviseamet

1. Eelnõu § 2 punktiga 1 täiendatakse TTKS § 3 lõiget 2 kahe

lausega, millega täpsustatakse erialata arstide ja hambaarstide

võimalust osutada tervishoiuteenuseid, millega eelnõu seletuskirja

põhjal lõpeb nende käsitamine tervishoiuteenuse osutamisel

osalejana. Muudatusega jääb seletuskirja põhjal kehtima praegune

olukord, kuid täpsustus peaks tagama õigusselguse ning toetama

paindlikku töökorraldust nii perearstiabis kui ka eriarstiabis.

Täiendavalt on märgitud, et TTKS-i muudatused puudutavad vaid

Selgitame

Eelnõu § 2 p 1 (TTKS § 3 lõike 2 täiendamine) on selguse huvides välja

jäetud. Edaspidi reguleerivad erialata arstide tegevust TTKS-i üldised

sätted §-s 3. TTKS § 3 lõike 1 kohaselt on tervishoiutöötaja arst,

hambaarst, õde ja ämmaemand, kui nad on registreeritud Terviseametis.

TTKS § 3 lõike 2 kohaselt võib tervishoiutöötaja osutada

tervishoiuteenuseid selle omandatud kutse või eriala piirides, mille

alusel ta on registreeritud tervishoiukorralduse infosüsteemis. Seega

Märkuse sisu Märkuse kommentaar

tervishoiutöötajate rollide täpsustamist, kuid seaduse rakendamine

loob eeldused Tervisekassa TTL-i täiendamiseks erialata arsti

teenustega. Terviseamet sellise hinnanguga ei nõustu. Mõistame

soovi residentuuri mitteläbinud arstide potentsiaali paindlikumalt ja

eesmärgipärasemalt rakendada ning vajadust selleks õigusruumis

selged normid tekitada, kuid ei pea eelnõus toodud lahendust heaks

ega eesmärgipäraseks variandiks.

Praktikas tekitab kehtiva TTKS § 43 lõike 2 teine lause

tervishoiuteenuse osutajates (TTO) juba käesoleval hetkel segadust.

TTO-d tõlgendavad sätet väga laialt ning leiavad, et lause annab

TTO-le erialata arstide rakendamisel piiramatu vabaduse ning juhul,

kui TTO hindab erialata arsti piisavalt kogenud ja pädeva olevat,

võib erialata arsti rakendada sisuliselt samas ulatuses, kui vastava

eriala omandanud eriarste ehk lubada erialata arstil töötada eriarsti

asemel. Eriarsti asemel soovitakse rakendada enamasti kolmandas

riigis eriala omandanud arste, kes ei ole Eestis kvalifikatsiooni

tunnustamise menetlust läbinud ja kellel puudub õigus Eestis

eriarstina töötada. Samuti tõlgendatakse sätet selliselt, et TTO-l on

õigus rakendada arsti, kes ei ole omandanud eriala, eriarstiabi

osutamisel suurema iseseisvusega kui sama eriala arst-residenti, kes

peab töötama juhendaja vastutusel. Plaanitav muudatus ei aita

Terviseameti hinnangul kaasa õigusselguse tekkimisele ega

tervishoiutöötajate rollide täpsustamisele, vaid võib segadust veelgi

suurendada ning anda võimalusi erinevateks tõlgendusteks ja

potentsiaalseteks vaidlusteks. Eelnõust ja seletuskirjast ei leia

vastust küsimusele, mis teenust hakkavad erialata arstid osutama, kui

neid enam eriarstiabi teenuse osutamisel osalejatena ei käsitata või

kuidas loob seaduse rakendamine eeldused Tervisekassa TTL-i

täiendamiseks erialata arsti teenustega. Eelnõust ei selgu, missugune

kui erialata arst on tervishoiukorralduse infosüsteemis registreeritud

erialata arstina, siis ta ei või tegutseda ükskõik millise eriarsti pädevuse

piires, TTO-l puudub õigus määrata erialata arstile eriarsti pädevusse

jäävaid ülesandeid.

Hambaarste puudutavat osa TTKS-is ei muudeta ja nende

tervishoiuteenusel osalemisele jääb kehtima senine kord.

Teenuse osutamisel on võimalik edaspidi lähtuda sellest, et

ambulatoorse tervishoiuteenuse puhul on võimalik tugineda TTL-le,

luues erialata arstile teenuskood ning loetleda vastuvõtu raames

tehtavad tegevused. Statsionaarse tervishoiuteenuse puhul on tegemist

meeskonnatööga, kus TTKS ei kirjelda ühegi konkreetse kutseala, sh

arsti, õe, hooldaja või kliinilise assistendi täpseid pädevusi, rollijaotust

ega tegevusi. Lisaks on Tartu Ülikoolil valmimas üldarstide pädevuste

kirjeldused, mida on samuti erialata arstide teenuse osutamise sisulisel

hindamisel võimalik kasutada.

Märkuse sisu Märkuse kommentaar

teenus on „erialata arsti teenus“ TTKS-i mõttes. Õigusselguse ja

patsiendiohutuse huvides oleks vajalik erialata arsti pädevuse piirid

õigusakti tasandil reguleerida ning selgelt sätestada, missuguse

teenuse osutamise õigus erialata arstil on.

2. Eelnõuga võetakse TTKS-is kasutusele termin „erihambaarst“

põhjusel, et sellele on vaja viidata eelnõu TTKS § 3 lõike 2

kolmandas lauses kui tervishoiuteenusele, mille osutamisel võib

rakendada ka hambaarsti, kes ei ole (erihambaarsti) eriala

omandanud ega õpi parajasti ka residentuuris. Terviseameti

hinnangul on plaanitav muudatus poolik ja segadust tekitav, sest

kuigi eelnõus viidatakse erihambaarsti teenusele kui teenusele, mille

osutamisel võib rakendada ka hambaarsti, ei ole eelnõus

erihambaarsti teenust defineeritud. Segadust suurendab seletuskirjas

toodu, mille põhjal sätte mõte on hambaarstide puhul nii kehtivas

TTKS § 43 lõike 2 II lauses kui ka eelnõukohases TTKS § 3 lõike 2

III lauses, et erialata ehk residentuuri mitteläbinud hambaarsti võib

rakendada erihambaarstiabi teenuste osutamisel, mitte igasuguse

eriarstiabi teenuste osutamisel. Samas sätestab kehtiva TTKS § 20

lg 1, mida eelnõuga muuta ei plaanita, et eriarstiabi on ambulatoorne

või statsionaarne tervishoiuteenus, mida osutavad eriarst või

hambaarst ja temaga koos töötavad tervishoiutöötajad. Seega osutab

TTKS § 20 lõike 1 kohaselt hambaarst eriarstiabi, kuid muudetud

TTKS § 3 lõike 2 III lause kohaselt võib hambaarsti rakendada

üksnes erihambaarsti teenuste osutamisel, mitte teiste eriarstiabi

teenuste osutamisel. Lisaks võimaldab eelnõu paragrahvi 3 lõike 2

kolmas lause tõlgendust, mille kohaselt võib tervishoiuteenuse

osutaja määrata, et hambaarst, kes ei ole erihambaarsti eriala

omandanud, võib erihambaarsti asemel teenust osutada, kui TTO

teda piisavalt pädevaks peab.

Selgitame

Eelnõu § 2 p 1 (TTKS § 3 lõike 2 täiendamine) on välja jäetud.

Hambaarste puudutavat osa TTKS-is ei muudeta ja nende

tervishoiuteenusel osalemisele jääb kehtima senine kord.

Edaspidi reguleerivad erialata arstide tegevust TTKS-i üldised sätted §-

s 3. TTKS § 3 lõike 1 kohaselt on tervishoiutöötaja arst, hambaarst, õde

ja ämmaemand, kui nad on registreeritud Terviseametis. TTKS § 3

lõike 2 kohaselt võib tervishoiutöötaja osutada tervishoiuteenuseid selle

omandatud kutse või eriala piirides, mille alusel ta on registreeritud

tervishoiukorralduse infosüsteemis.

Märkuses viidatud TOKVS § 20 p 15 kontekstis märgime, et TTKS § 3

lõike 2 kohaselt võib tervishoiutöötaja osutada teenuseid omandatud

kutse või eriala piirides, mille alusel ta on tervishoiukorralduse

infosüsteemis registreeritud. Hambaarstide osas jääb kehtima senine

alates 1.07.2024. a kehtiv regulatsioon.

Märkuse sisu Märkuse kommentaar

Eeltoodust tulenevalt ei saa Terviseamet nõustuda seletuskirjas

toodud järeldusega, et eelnõuga erialata arstide õiguslikus staatuses

tehtavad muudatused ei too patsientidele võrreldes kehtiva

regulatsiooniga kaasa muudatusi, mis piiraks isikute õigust tervise

kaitsele (PS § 28). Terviseameti hinnangul piiravad muudatused

selgelt isikute õigust kvaliteetsele tervishoiuteenusele. Lisaks

piiravad tehtavad muudatused patsientide õigust taotleda

tervishoiuteenuse osutamise käigus tekkinud kahju hüvitamist

tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse seaduse

(TOKVS) alusel, sest TOKVS § 20 p 15 kohaselt ei hüvita

kindlustusandja kindlustusjuhtumi toimumise korral kahju, mis

tuleneb tervishoiuteenuse osutamisest, mida tervishoiutöötaja osutas

väljaspool omandatud eriala piire.

Tervisekassa

Tervisekassa teeb ettepaneku täiendada eelnõu § 1 kahe uue

punktiga, millega muuta ravikindlustuse seaduse § 31 lõigete 1 1 ja

1 2 sõnastust järgmiselt: 1.1. “(11 ) Kompleks- ja korraldusliku

teenuse kandmisel tervishoiuteenuste loetellu ning käesoleva

seaduse § 30 lõike 2 punktides 4, 5, 6 ja 7 nimetatud andmete

muutmisel, samuti teenuse tervishoiuteenuste loetelust kustutamisel

arvestatakse vähemalt käesoleva seaduse § 31 lõike 1 punktides 3

ja 4 sätestatud kriteeriume.“ Selgitus: lisada RaKS § 30 lõike 2

punktiga 7 täiendamisest tulenevalt viide punktile 7 ka § 31 lõikesse

11 . Eelnõu seletuskirjas on viide, et tervishoiuteenuste loetelu

muutmine käib vastavalt RaKS § 31 lausel antud määrusele. Seega

tuleb ka e-konsultatsiooni tingimuste kehtestamisel järgida loetelu

muutmise nõudeid. RaKS § 31 reguleerib loetelu muutmise

tingimusi ja iga § 30 lõikes 2 toodud tervishoiuteenuste loetellu

kantava asjaolu kohta on sätestatud nõuded, mida selle loetellu

Arvestatud

RaKS § 31 lg 11 on sõnastatud järgmisel:

„(11)Kompleks- ja korraldusliku teenuse kandmisel tervishoiuteenuste

loetellu ning käesoleva seaduse § 30 lõike 2 punktides 4–7 nimetatud

andmete muutmisel, samuti teenuse tervishoiuteenuste loetelust

kustutamisel arvestatakse vähemalt käesoleva paragrahvi lõike 1

punktides 3 ja 4 sätestatud kriteeriume.“

Märkuse sisu Märkuse kommentaar

lisamisel või muutmisel hinnata tuleb. Tervisekassa hinnangul võiks

kohustusliku e-konsultatsiooni suunamise nõude kehtestamisel

hinnata selle nõude vastavust riigi tervishoiupoliitikaga ja

vajalikkust ühiskonnale ning vastavust ravikindlustuse eelarvele.

Lisaks teeme ettepaneku jätta välja sättest viide § 30 lõike 2 punktile

2, kuna tervishoiuteenuste loetelus teenuse koodi muutmiseks

puudub vajadus hinnata teenuse vajalikkust ühiskonnale ega

vastavust ravikindlustuse rahalistele võimalustele. Üksnes teenuse

koodi muutmise vajadus olukorras, kus muud teenust puudutavad

tingimused jäävad muutmata, on harv ja võib tekkida üksnes vastava

eriala teenuste tervikliku nüüdisajastamise käigus tekkivast

vajadusest korrastada teenustele antud koodide loogilist järjestust

Arvestatud

Vt eelmine kommentaar

Täiendavalt teeb Tervisekassa ettepaneku lisada sättesse viide

korralduslikele teenustele, mille tervishoiuteenuste loetellu lisamisel

hinnatakse nende vajalikkust ühiskonnale ja vastavust riigi

tervishoiupoliitikale ning ravikindlustuse eelarvele. Korralduslikeks

teenusteks saab pidada näiteks 2 juhtumikorraldaja teenust,

tervishoiuteenuse osutamiseks vajalikku transporditeenust, tervise

teejuhi teenust ja muid teenuseid, mis on vajalikud kindlustatud

isikule tervishoiuteenuse paremaks ja/või tulemuslikumaks

osutamiseks. Nimetatud teenuste puhul ei ole üldjuhul võimalik

hinnata nende meditsiinilist tõenduspõhisust ega kulutõhusust.

Arvestatud

Vt eelmine kommentaar

1.2. “ (12 ) Tervishoiuteenuse piirhinna muutmisel arvestatakse

vähemalt käesoleva seaduse § 31 lõike 1 punktis 4 sätestatud

kriteeriumit.“ Selgitus: teenuse piirhinna muutmisel arvestab

Tervisekassa üksnes eelarvemõju. Tervishoiuteenuse kulutõhusust

ja tervishoiuteenuse vajalikkust ühiskonnale ning kooskõla riigi

tervishoiupoliitikaga üksnes teenuse piirhinna muutmisel ei hinnata.

Nimetatud kriteeriumitele on antud hinnang teenuse lisamisel

Arvestatud

Muudatus on lisatud eelnõusse järgmiselt:

4) paragrahvi 31 lõikes 12 asendatakse tekstiosas „seaduse § 31 lõike 1

punktides 2, 3 ja 4“ tekstiosaga „paragrahvi lõike 1 punktis 4“;

Märkuse sisu Märkuse kommentaar

tervishoiuteenuste loetellu. Tervishoiuteenuste piirhinna kujunemise

metoodika on kehtestatud ravikindlustuse seaduse § 32 alusel antud

määruses. Muudatuste tegemine RaKS §-s 31 toob kaasa vajaduse

üle vaadata ka määruses „Tervisekassa tervishoiuteenuste loetelu

muutmise kriteeriumid ja tervishoiuteenuste loetelu komisjoni

töökord“ sätestatud tingimused.

Sotsiaalministri 19. jaanuari 2007. a määruse nr 9 „Tervisekassa poolt

tasu maksmise kohustuse ülevõtmise kord“ muudatus on toodud

rakendusakti kavandis.

Tervisekassa hinnangul on selguse huvides vaja täiendada

seletuskirja osa, mis käsitleb psühhiaatrilise abi teenusele

kohustusliku saatekirja kehtestamise nõude mõju, selgitusega, et

RaKS § 70 lõikes 3 tehtav muudatus ei too kaasa muudatusi

kindlustatud isikute õiguses saada Tervisekassa rahastusel vaimse

tervise õe teenust. Vaimse tervise õe kui eriõe vastuvõtu eest võtab

hetkel ja ka tulevikus Tervisekassa tasu maksmise kohustuse üle, kui

on järgitud Tervisekassa tervishoiuteenuste loetelus sätestatud

tingimused. Hetkel kehtib tervishoiuteenuste loetelu § 9 lõike 9

kohaselt nõue, et õe vastuvõtu teenuste eest tasub Tervisekassa

juhul, kui teenusele on suunanud saatekirja õigusega

tervishoiutöötaja ning suunamine ei ole vajalik erialadel, kus

saatekiri ei ole nõutav vastavalt RaKS § 70 lõikele 3. RaKS § 70

lõike 3 muutumisel on võimalik tervishoiuteenuste loetelus luua

psühhiaatrilise abi andmisel vaimse tervise õe vastuvõtu eest tasu

maksmise kohustuse ülevõtmise tingimustes erand. Seletuskirja

täiendus aitab luua selgust nii psühhiaatrilise abi teenuse osutajatele

kui ka patsientidele.

Arvestatud.

Seletuskirja on täiendatud

Seletuskirjast nähtub, et erialata arstide õiguslikku positsiooni

puudutavatel sätetel puudub vahetu mõju patsientidele, kuid

muutustega luuakse eeldused erialata arstide tõhusamaks

rakendamiseks tervishoius. Tervisekassa hinnangul võib erialata

arstide laialdasemal rakendamisel näiteks eriarstiabi teenuse raames

Selgitame

Eelnõu § 2 p 1 (TTKS § 3 lõike 2 täiendamine) on selguse huvides välja

jäetud. Kavandatavad sätted ei muuda kehtivat praktikat ega muuda

patsiendile osutatava teenuse olemust. Nii kehtiva kui ka eelnõukohase

Märkuse sisu Märkuse kommentaar

vastuvõttude osutamisel tuua kaasa ebaselguse patsientides, millise

pädevuse arst neile teenust osutab ja millist teenust nad saavad.

Seega võib suureneda patisentide teavitamise ja selgituste andmise

vajadus. Eriarstiabi on TTKS-i kohaselt ambulatoorne või

statsionaarne tervishoiuteenus, mida osutavad eriarst või hambaarst

ja temaga koos töötavad tervishoiutöötajad (§ 20 lõige 1). Patsiendi

võib läbi vaadata ja talle tervishoiuteenust osutada üksnes tema

nõusolekul (võlaõigusseadus § 766 lõige 3). Suundudes saatekirjaga

eriarsti vastuvõtule eesmärgiga saada eriarstiabi, tuleb patsienti

täiendavalt 3 teavitada, et temaga tegeleb erialata arst. Lisaks võib

tekkida vajadus selgitada millise eriarstiga koos erialata arst

eriarstiabi teenuseid osutab.

TTKSi kohaselt võib erialata arst osutada teenuseid omandatud kutse

piires.

Täiendavalt juhib Tervisekassa eeltoodud RaKS-i ja TTKS-i

muudatuste valguses tähelepanu RaKS-s kehtestatud visiiditasu

küsimise õiguse regulatsioonile ja vajadusele kaaluda selle üle

vaatamist.

.Järjest enam on patsiendi esmaseks kontaktiks tervishoiuteenuse

osutaja juures õde. Hetkel kehtivad normid õe vastuvõtu eest

visiiditasu küsida ei luba. Olukorras, kus psühhiaatri juurde saab

eelnõu kohaselt edaspidi vaid saatekirjaga, võivad psühhiaatrilise

abi saamiseks järjest rohkem inimesi pöörduda vaimse tervise õe

vastuvõtule. Sama tervishoiuteenuse osutaja sees patsiendi

suunamisel ühe tervishoiutöötaja juurest teise juurde on samuti

keelatud visiiditasu küsida (RaKS § 70 lõige 4).

Teadmiseks võetud.

Seoses erialata arsti pakutava tervishoiuteenusega, sealhulgas

ambulatoorse teenusega, võib tekkida arusaamatus, millist

tervishoiuteenust TTKS-i mõistes patsiendile osutatakse. RaKS § 70

lõike 1 kohaselt on eriarstiabi osutajal õigus nõuda kindlustatud

isikult visiiditasu maksmist, kui ambulatoorset eriarstiabi osutatakse

Selgitame

Eelnõu on muudetud, kuid märgime, et erialata arst osutab teenust

eriarstiabi tegevusloa all. Uut üldarstiabi liiki ei looda, mis tähendab, et

kehtima jääb praegune toimiv praktika. Erialata arst osutab nii

ambulatoorselt kui statsionaarselt teenuseid oma pädevuse piirides.

Märkuse sisu Märkuse kommentaar

perearstiabi osutaja, eriarstiabi või iseseisva õendusabi osutaja

saatekirja alusel või sama paragrahvi lõikes 3 sätestatud juhul ilma

saatekirjata. Seega on oluline selgelt aru saada, millist teenust

erialata arst kindlustatud isikule pakub ja kas selle teenuse eest on

õigus visiiditasu küsida või mitte.

Erialata arst saab eriarstiabi osutada TTKS § 20 lõiget 1 arvesse võttes

eriarstiga koos töötava tervishoiutöötajana. Kui visiiditasu võtmine ei

ole mõne RaKS sätte (nt RaKS § 70 lg 4, 4¹ või 5) kohaselt lubatud, siis

kohaldub see eriarstiabi osutamisel nii eriarstile kui ka temaga koos

töötavale erialata arstile.

Eesti Esmatasandi Tervisekeskuste Liit

Teeme ettepaneku, et juhul, kui patsient võetakse perearsti saatekirja

alusel eriarstiabisse üle, jagatakse e-konsultatsiooni teenuse tasu

mõlema selle nimel tegutsenud osapoole ehk eriarstiabi osutaja ja

perearstiabi osutaja vahel pooleks. Meie seisukoht tugineb eeldusele,

et patsient võetakse üle üksnes hästi põhjendatud juhul ja olukorras,

mil perearsti meeskond, kaasates vajadusel sotsiaal- ja

haridussüsteemi, on selle nimel kõik oma pädevuse piires teinud.

Tehtust sisuka kokkuvõtte tegemine ning saatekirjaks vormistamine

on esmatasandi arsti jaoks ressursimahukas tegevus nii aja- kui ka

tööjõukulu mõttes. Eelnevast lähtudes teeme ettepaneku kehtestada

e-konsultatsiooni rakendamisel perearstiabis eraldi teenuskood, mis

kajastab e-konsultatsiooni saatekirja koostamist ning võimaldab

katta selle tööga seotud lisakulud. Palume lisada kirjeldatud teenus

Tervisekassa tervishoiuteenuste loetellu eraldi koodina.

Selgitame

Eelnõu eesmärk on luua e-konsultatsioonile seaduse tasandil selge

õiguslik raamistik ning võimaldada selle laiemat ja ühtlasemat

rakendamist. Seaduse tasandil ei reguleerita tervishoiuteenuste

hinnastamist, teenuskoodide jaotust ega tasu jaotamist

tervishoiuteenuse osutajate vahel – need küsimused kuuluvad

Tervisekassa pädevusse tervishoiuteenuste loetelu (TTL) ja

rahastamismudelite kaudu.

Oleme teadlikud, et e-konsultatsiooni saatekirja koostamine on

perearstile ressursimahukas tegevus. Seetõttu on asjakohane, et

rahastamise ja teenuskoodide küsimused vaadatakse läbi

rakendusfaasis Tervisekassa ja esmatasandi esindajate koostöös.

Käesolev eelnõu ei välista täiendavate teenuskoodide või

rahastusmudelite väljatöötamist perearstiabis, kuid see saab olla

edasiste kokkulepete küsimus.

Psühhiaatria erialale saatekirja nõude lisamise põhimõtteline

eesmärk – suunata patsiendid esmalt esmatasandi hindamisele ning

võimaldada psühhiaatritel keskenduda keerukamatele juhtumitele –

on sisuliselt mõistetav ja õige tee, kuid sellise muudatuse

rakendamine eeldab esmatasandi tegeliku töökoormuse ja

ressursivajaduse realistlikku hindamist. Esmalt tuleb lisada puuduv

ressurss tervisekeskustele, sest vastasel korral kannatavad ooteaja

olulise pikenemise tõttu nii psühhiaatrilised kui ka kõik muud

Selgitame

Nõustume, et psühhiaatria saatekirja nõude rakendamine võib

suurendada esmatasandil vaimse tervisega seotud juhtumite käsitlemise

mahtu ning see eeldab perearstide ja tervisekeskuste head koostööd

vaimse tervise spetsialistidega. Täiendavad läbirääkimised ning

tööjaotuse korraldamine (k.a kogukonna- ja muud madalama taseme

vaimse tervise sekkumiste teenused) on Sotsiaalministeeriumil

Märkuse sisu Märkuse kommentaar

esmatasandile pöörduvad patsiendid ja muutub võimatuks mis tahes

esmase pöördumise kiire käsitlus.

paralleelselt käsil. Üleminekuaja jooksul on võimalik kokku leppida

täiendavad lahendused koos Tervisekassa ja ülejäänud vaimse tervise

tugisüsteemi spetsialistidega.

Eesti Puuetega Inimeste Koda

Toetame ka e-konsultatsiooni reguleerimist seaduse tasandil, kuid

leiame, et seaduste (ravikindlustuse seadus ja tervishoiuteenuste

korraldamise seadus) eesmärke arvestades peaks vastav regulatsioon

paiknema tervishoiuteenuste korraldamise seaduses kuna tegemist

on eelkõige tervishoiuteenuste osutamise korralduse küsimusega

Selgitame

E-konsultatsioon puudutab nii tervishoiuteenuse osutamise korraldust

kui ka rahastamispõhimõtteid. Käesolevas eelnõus on e-konsultatsioon

reguleeritud Ravikindlustuse seaduses, kuna muudatuse käigus

täpsustatakse tingimusi, millal ja mis alustel võtab Tervisekassa

tervishoiuteenuse eest tasu maksmise kohustuse üle.

Tervishoiuteenuste korraldamise seadus reguleerib teenuse osutamise

üldist raamistikku, kuid e-konsultatsiooni kasutamise kohustuslikkuse

või selle seostamise rahastamisega saab õigusselgelt ja

põhiseaduspäraselt siduda üksnes RaKS-i kaudu.

Kordame, et eriarsti, sh psühhiaatri juurde pääsemise puhul ei tohi

e-konsultatsioon olla kohustus, vaid võimalus. Seda eelkõige

põhjusel, et suunavale arstile peab jääma meditsiiniline

otsustuspädevus ning kohustuslik e-konsultatsioon võib takistada

keerulisemas seisus olevate patsientide eriarsti juurde pääsemist

kuna eelnevalt tuleb läbida kohustuslik e-konsultatsioon, mis

pikendab abi saamise aega ja ligipääsu ka neile, kes tuge enim

vajavad. Ka piirab kohustuslik e-konsultatsioon patsiendi valikut

valida soovitud teenuse osutajat kuna patsient peab minema selle

teenuse osutaja juurde, kellele e-konsultatsioon on tehtud.

Selgitame

Käesolev eelnõu ei kehtesta e-konsultatsiooni üldist ega universaalset

kohustust. Eelnõuga luuakse võimalus rakendada e-konsultatsiooni

kohustuslikkust, alustuseks konkreetsetel erialadel ja konkreetsete

tervishoiuteenuse osutajate puhul, lähtudes süsteemi valmisolekust ja

kokkulepetest rahastajaga.

Arsti meditsiiniline otsustuspädevus säilib – e-konsultatsioon ei asenda

kliinilist otsust, vaid on vahend selle toetamiseks. Muudatus ei tähenda,

et keerulises seisus patsientide eriarstiabi kättesaadavus halveneks;

vastupidi, eesmärk on vältida olukorda, kus suur osa piiratud eriarstiabi

Märkuse sisu Märkuse kommentaar

ressursist kulub patsientidele, kelle käsitlus oleks sobivam teisel

ravitasandil.

Meenutame samuti, et e-konsultatsioon tehakse alati koostöös ja

kokkuleppel patsiendiga ning patsiendil on alati õigus valida, millise

teenuse osutaja juurde ta soovib suunatud saada.

Toome välja ka Eesti Vähiliidu arvamuse, kelle sihtgrupi jaoks on

oluline tagada lihtsustatud ja kiire ligipääs psühhiaatrilisele abile

ning vältida tuleb olukordi, kus e-konsultatsioonist kujuneb täiendav

viivitus raviteekonnal. Eesti Vähiliidu hinnangul peab keerukate

haiguste, sh vähi diagnoosimine ja ravi jääma eriarstide pädevusse.

Lisaks märgitakse, et vähipatsientide kogemuslugude põhjal on

üheks oluliseks probleemiks olukorrad, kus perearsti tasandil ei

suunata patsienti piisavalt kiiresti eriarsti juurde või ei väljastata

vajalikku saatekirja. Samuti esineb juhtumeid, kus vähi varajased

sümptomid jäävad esialgu märkamata või tõlgendatakse. Sellised

viivitused võivad põhjustada olukorra, kus haigus avastatakse

hilisemas staadiumis. Tehakse ettepanek tugevdada perearstide

juhiseid ja koolitusi vähi varajaste sümptomite äratundmiseks,

hinnata võimalust lihtsustada või kiirendada eriarstile suunamist

vähi kahtluse korral ning analüüsida süsteemselt juhtumeid, kus

diagnoos on hilinenud perearstisüsteemi tõttu.

Mitte arvestatud

Võtame teadmiseks. Tagasiside ei ole seotud antud eelnõus kavandatud

muudatustega.

Eesti Perearstide Selts

Seletuskirjas - Eelnõuga kehtestatakse psühhiaatrilise abi saatekirja

nõue, mis tagab vaimse tervise probleemiga patsientidele parema ja

õigeaegsema abi perearsti või teiste vaimse tervisega tegelevate

tervishoiutöötajate esmase hindamise kaudu. See muudatus aitab

suunata patsiendid õigete spetsialistide juurde ja vähendab asjatuid

Selgitame Psühhiaatrilise abi saatekirja nõude eesmärk ei ole lisada perearstile

formaalset „vahepealset sammu“, vaid viia vaimse tervise patsiendi

esmane käsitlus süstemaatiliselt samale loogikale nagu teistel erialadel

– esmatasandi hindamine, vajaduspõhine selektsioon ja

edasisuunamine.

Märkuse sisu Märkuse kommentaar

ooteaegu psühhiaatri vastuvõtule. Palume selgitust, kuidas see tagab

parema ja õigeaegsema abi perearsti kaudu

Saatekirja või e-konsultatsiooni kaudu toimuv esmatasandi hinnang

võimaldab eristada juhud, mis vajavad viivitamatut psühhiaatrilist

eriarstiabi nendest, mida on võimalik käsitleda esmatasandil või vaimse

tervise meeskonnas. See vähendab olukordi, kus piiratud

psühhiaatrilise eriarstiabi ressursid kuluvad kergete või eelhindamata

juhtude käsitlemisele, ning parandab seeläbi raskemate patsientide

pääsu eriarstile.

Õigeaegsus ei parane mitte tänu täiendavale „dokumendinõudele“, vaid

tänu selgemale raviteekonnale ja selektsioonile, kus eriarsti

vastuvõtuaeg suunatakse nendele, kelle kliiniline vajadus seda

tegelikult eeldab.

Seletuskirjas - E-konsultatsioon vähendab nii perearstide kui ka

eriarstide halduskoormust, sest põhjalik saatekiri võimaldab

suunaval tervishoiutöötajal saada kiire tagasiside ilma patsienti

füüsiliselt vastuvõtule saatmata.

Palume selgitust, mismoodi see vähendab perearstide

halduskoormust, kui eelnevalt kehtis olukord, kus perearst andis

lihtsalt soovituse patsiendile, isegi ei vormistanud saatekirja,

pöörduda psühhiaatrile. Arvestades psühhiaatria e-konsultatsiooni

nõudeid, mis erinevad oma mahu poolest kõigi teiste erialade

omadega väidame vastupidist - põhjalikult vormistatud saatekirja

vormistamine perearsti poolt on väga suur täiendav ajakulu - ajaliselt

umbes 4 korda kauem võtab aega kui näiteks kirurgile e-

konsultatsiooni saatekirja vormistamine.

Selgitame Oleme teadlikud, et psühhiaatria e-konsultatsiooni saatekiri on sisult

mahukam kui mõnel teisel erialadel ning selle koostamine võib võtta

rohkem aega kui varasem praktika.

Seletuskirjas kirjeldatud halduskoormuse vähenemine ei tähenda, et

muutus oleks perearsti jaoks iga üksikjuhtumi vaates ajaliselt lühem,

vaid et kogu raviteekonna ülesehitus muutub süsteemsemaks: – väheneb vajadus korduvate juhuslike kontaktide ja mitteametlike

konsultatsioonide järele,

– väheneb patsientide „tagasi põrkumine“ esmatasandile ilma selge

raviplaanita, – paraneb eriarsti tagasiside kvaliteet ja vormistus.

Samas nõustume, et psühhiaatria erialal võib halduskoormus

esmatasandil üleminekuperioodil suureneda. Seda riski on eelnõu

koostamisel arvestatud.

Samuti on oodata, et psühhiaatrilise abi saatekirja nõue aitab suunata

psühhiaatri juurde vaid need eelhinnatud patsiendid, kes seda

vajavad, kusjuures ülejäänutele tagatakse abi madalamatel

Selgitame Seletuskirjas viidatud „madalamad tasandid“ ei tähenda uut või

eelnõuga loodavat teenust, vaid olemasolevate vaimse tervise abi

Märkuse sisu Märkuse kommentaar

tasanditel. Palume selgitust - mismoodi on ülejäänutele tagatud abi

madalamatel tasanditel alates 1.1.27 üle-Eestiliselt?

tasandite süstemaatilisemat kasutamist: esmatasandi perearst ja

pereõde, vaimse tervise õde, kogukonnapõhised teenused ning

vajadusel eriarstiabi.

On selge, et nende teenuste kättesaadavus ei ole täna üle-Eestiliselt

ühtlane. Eelnõu ei väida, et kõik vajalikud teenused oleksid 1.01.2027

hetkeks võrdselt kättesaadavad, kuid eelnõu loob õigusliku eelduse, et

piiratud psühhiaatrilise eriarstiabi ressurss oleks kasutatud eelkõige

nende patsientide jaoks, kes seda kõige enam vajavad.

Paralleelselt seaduse rakendamisega on töös eraldi tegevused vaimse

tervise teenuste arendamiseks ja paremaks sidumiseks esmatasandiga,

mis ei ole pelgalt seaduse, vaid ka rahastuse ja korralduslike otsuste

küsimus.

Patsiendi õigust tervise kaitsele ei mõjutata negatiivselt ka seetõttu,

et psühhiaatriline abi on osa laiemast vaimse tervise tugisüsteemist,

kus esmatasandil, kogukonnateenustel ja tugivõrgustikel on oluline

roll.

Palume selgitust: Kus meil on need kogukonnateenused ja

tugivõrgustikud kuhu perearst saab suunata? Kust inimene need ise

üles leiab?

Selgitame Viidatud kogukonnateenused ja tugivõrgustikud ei ole eelnõuga

loodavad uued teenused, vaid viide olemasolevale vaimse tervise

teenuste spektrile, kuhu kuuluvad muuhulgas vaimse tervise õed,

kogukonnapõhised teenused kohaliku omavalitsuse tasandil,

kompleksete patsientide sotsiaalse rehabilitatsiooni teenused ning

muud riigi või KOVi rahastatavad vaimse tervise tugiteenused.

Oleme teadlikud, et teenuste maastik on perearstile ja patsiendile

ebaühtlaselt nähtav ning kohati raskesti leitav. See on valdkondlik

kitsaskoht, millega tegeletakse eraldi nii Sotsiaalministeeriumi kui ka

Tervisekassa poolt, sealhulgasnii teenuste parema koondamise ja

avaliku info kättesaadavaks tegemise kaudu, kui ka täiendavate

reformide (sotsiaal-ja tervishoiu integratsioonireform, sotsiaalse

rehabilitatsiooni reform) kaudu.

Märkuse sisu Märkuse kommentaar

Eelnõu ei eelda, et perearst hakkaks ise „teenuseid otsima“, vaid et

edasised rakenduslikud sammud loovad parema ülevaate ja

tugisüsteemi esmatasandile.

Perearstidele tuleb pakkuda koolitusi ja tugimeetmeid muudatusega

kohanemiseks. Kooskõlastustabelist: Arstide Liidu kommentaarile

selgitusest: Perearstide koolitused tagatakse koostöös Eesti

Perearstide Seltsiga.

Palume selgitust, millal ja milliseid tugimeetmeid ja koolitusi

hakatakse pakkuma. Palume selgitust - kuidas neid plaanitakse

seltsiga koostöös tagada?

Selgitame Koolituste ja tugimeetmete pakkumine ei tulene üksnes seadusest, vaid

on osa eelnõu rakendamise ettevalmistusest ning toimub koostöös

Tervisekassa ja erialadega.

Eesti Perearstide Selts on kaasatud e-konsultatsiooni ja vaimse tervise

teemade aruteludesse ning täiendavate tugimeetmete sisu ja vorm

kujundatakse koostöös perearstidega, lähtudes praktilistest vajadustest.

Seadus ise ei reguleeri koolituste ajakava, kuid eelnõu jõustumiseni

jääv periood (kuni 1.01.2027) on mõeldud muuhulgas just nende

tegevuste ettevalmistamiseks.

Kooskõlastus tabelist Eesti Perearstide Seltsile vastuseks:

Kompromiss-sõnastusega võimaldatud järk-järguline rakendamine

(esialgu 2 kõrgema etapi haiglaga) vähendab mõju ulatust selle

esialgsel rakendamisel ning annab võimaluse paindlikumaks

üleminekuks. Palume selgitust. Meie hinnangul ei ole mõtet

etapiliselt minna psühhiaatrias üle e-konsultatsioonidele

asutusepõhiselt. Meie hinnangul peavad antud eelnõu jõustumisel

kõik Tervisekassa lepingupartneritest psühhiaatrilist abi osutajad

minema koheselt alates 1.1.2027 üle e-konsultatsioonidele

Arvestatud

Sõnastust korrigeeritud.

Psühhiaatria saatekirja nõue jõustub kõikidele teenuseosutajatele alates

01.01.2027 ilma eranditeta.

Eesti Eratervishoiuasutuste Liit

EETAL toetab põhimõtteliselt e-konsultatsiooni kasutamise

laiendamist tervishoiusüsteemis.

Näiteks võimaldab Ravikindlustuse seaduse § 30 lõiget 2 punkt 7

määrata eriala, millele suunamine toimub vaid e-konsultatsiooni

kaudu ning samal ajal teenuseosutajad, kes seda osutavad.

Selgitame

Eelnõu ei piira teiste teenuseosutajate võimalust sellel erialal

ravikindlustatuse alusel patsiente ravida, vaid loob võimaluse nendel

tervishoiuteenuse osutajatel ja nendel erialadel, kus on selleks

valmisolek, võtta kasutusele e-konsultatsiooni laiemas mahus. Eelnõu

ei piira patsiendi valikuvabadust tervishoiuteenuse osutaja valikul,

Märkuse sisu Märkuse kommentaar

Seletuskirjast nähtub, et kohustusliku e-konsultatsiooni süsteemi

rakendamine valitud erialadel on kavandatud esialgu kahe kõrgema

etapi haigla – Tartu Ülikooli Kliinikumi ja Põhja-Eesti

Regionaalhaigla – kaudu. Jääb ebaselgeks, kas antud kavatsus piirab

teiste teenuseosutajate võimalust sellel erialal ravikindlustatuse

alusel patsiente ravida. Seni kehtiva õigusruumi kohaselt reguleerib

teenuseosutaja õigust teenuseid osutada tegevusloa omamine erialal

ja ravirahastuse lepingu olemasolu Tervisekassaga.

EETAL on seisukohal, et planeeritav seadusemuudatuse sõnastus ei

tohi luua võimalust tervishoiuteenuse osutajate võrdse kohtlemise

põhimõtte (PS § 12) riiveks ning piirata patsiendi valikuvabadust

tervishoiuteenuse osutaja valikul (PS § 19 tulenevat

eneseteostusvabadust, mille üheks osaks on tervishoiuteenuse

osutaja valik)

Teeme ettepaneku jätta seadusest välja võimalus määrata e-

konsultatsiooni kaudu suunamisel konkreetsed tervishoiuteenuse

osutajad - kohustust võtta patsiente ravile ainult e-konsultatsiooni

kaudu suunamise teel saab Tervisekassa kehtestada ka ravi

rahastamise lepingu kaudu.

Teeme ettepaneku, et seaduse tasemel peab olema tagatud patsiendi

valikuvabadus tervishoiuteenuse osutaja osas ka e-konsultatsiooni

süsteemi rakendamisel.

patsiendil on ja jääb võimalus valida, kuhu asutusse ta soovib suunatud

saada.

Eelnõu muudab Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 3 lõiget

2 ning sätestab, et arst, kes ei ole omandanud eriala ega õpi

residentuuris, võib osutada tervishoiuteenuseid ulatuses, mille

määrab tervishoiuteenuse osutaja sõltuvalt arsti pädevusest ja

kogemusest.

Selgitame

Eelnõu § 2 p 1 (TTKS § 3 lõike 2 täiendamine) on selguse huvides välja

jäetud.

Edaspidi reguleerivad erialata arstide tegevust TTKS-i üldised sätted §-

s 3.

Märkuse sisu Märkuse kommentaar

Ebaselgeks jääb selgitus, millist probleemi seadusemuudatus

lahendab, samas tekitab selline regulatsioon mitmeid probleeme

juurde.

Pädevuse regulatsiooni nõrgenemine

Arsti erialane pädevus on seni olnud seotud:

• eriala kvalifikatsiooni omandamisega residentuuri läbimise

teel sh eksami sooritamisega,

• ning vastava pädevuse registreerimisega.

• lisapädevuste omandamisega erialal, millega kaasneb

üldjuhul vastav sertifikaat.

Eelnõu kohaselt võib arsti pädevuse ja tegevuse ulatuse määrata

tervishoiuteenuse osutaja ise.

See tähendab, et arsti erialase tegevuse piirid ei tulene enam

riiklikust kvalifikatsioonisüsteemist, vaid tööandja sisemisest

otsusest.

TTKS § 3 lõike 1 kohaselt on tervishoiutöötaja arst, hambaarst, õde ja

ämmaemand, kui nad on registreeritud Terviseametis.

TTKS § 3 lõike 2 kohaselt võib tervishoiutöötaja osutada

tervishoiuteenuseid selle omandatud kutse või eriala piirides, mille

alusel ta on registreeritud tervishoiukorralduse infosüsteemis.

Seega kui erialata arst on tervishoiukorralduse infosüsteemis

registreeritud erialata arstina, siis ta ei või tegutseda ükskõik millise

eriarsti pädevuse piires, TTO-l puudub õigus määrata erialata arstile

eriarsti pädevusse jäävaid ülesandeid.

Patsiendiohutuse ja kehtiva eriarstiabi regulatsiooni nõrgenemise

risk

Juhime tähelepanu, et Eestis ei ole õigusruumis väga selgelt erialade

pädevuste piirid ja teenuste ulatus reguleeritud. Praktiliselt ainuke

õigusakt selles osas on Valitsuse poolt kehtestatud

tervishoiuteenuste loend, mis jaotab teenused erialade lõikes.

Eelnõu ei täpsusta, ega piira mingilgi moel milliseid eriarstiabi

tegevusi võib erialata arst teha, millised tegevused peavad jääma

eriarsti pädevusse.Kuigi kehtima jääb nõue, et üldarstid saavad

eriarstiabi teenuseid osutada vaid § 20. lõige 1 alusel kui eriarstiga

koos töötav tervishoiutöötaja, siis on ebaselge kas üldarst võib uue

Selgitame

Arstiõpe on Euroopa Liidu tasandil reguleeritud vastava direktiiviga,

mis sätestab arstiõppe raamnõuded, sealhulgas nõuded õppekavade

ülesehitusele ning õppekava läbimise järel omandatavatele pädevustele.

TTKSi eesmärk ei ole määratleda, millised pädevused kuuluvad

konkreetse eriala või tegevusvaldkonna juurde. Seadus sätestab

tervishoiuteenuste osutamise korralduse ja nõuded. Väljaõppe

korraldamine ja arstiõppe raamnõuded on sätestatud

kõrgharidusseaduse § 7 alusel. Tartu Ülikooli ülesanne on oma

õppekavade kaudu tagada kvalifikatsiooninõuete täitmine. Juhul kui

tekib vajadus arstide või eriarstide pädevusi täiendavalt määratleda,

tuleb seda teha ülikooli kaudu, tuginedes akadeemilisele pädevusele ja

Märkuse sisu Märkuse kommentaar

regulatsiooni alusel töötada täiesti iseseisvalt kui tööandja on talle

andnud õiguse osutada kõiki eriarsti teenuseid mingil eriarsti erialal.

arstiõppe kvaliteedinõuetele. Tervishoiusüsteem, sh kutsealade piirid

arenevad kiiresti. Seetõttu võib õigusaktidesse fikseeritud pädevuste

loetelu või nende piiritlemine jääda ajale jalgu juba enne, kui

regulatsioon jõuab jõustuda.

Vastutuse ebaselgus

Kui arsti tegevuse ulatuse määrab tööandja, tekib küsimus vastutuse

jaotusest olukorras, kus erialata arst osutab teenust, milleks tal

puudub tegelik erialane pädevus.

Küsimus tekib ka vastutuse kindlustamise võimalikkuse osas.

Eelnõus ei ole vastutuse jaotust piisavalt selgelt reguleeritud.

Selgitame

Eelnõu on muudetud. Vt selgitusi eelmistes punktides.

EETAL-i ettepanek on täpsustada erialata arstide regulatsiooni ning

määratleda selgelt mis ulatuses, millises koostöövormis eriarstiga

ning millisel kujul vormistatuna võib erialata arst eriarstiabi

teenuseid iseseisvalt osutada nii, et oleks võimalik tagada ka

vastutuskindlustus.

Selgitame

Eelnõu on muudetud, kuid märgime, et TTKS eesmärk ei ole

määratleda, millised pädevused kuuluvad konkreetse eriala või

tegevusvaldkonna juurde. Seadus sätestab tervishoiuteenuste osutamise

korralduse ja nõuded.

TTKS-s on sätestatud, et arst võib tegutseda oma kutseala piirides.

Ambulatoorse tervishoiuteenuse puhul on võimalik tugineda

tervishoiuteenuste loetelule, luues erialata arstile teenuskoodi ning

loetleda vastuvõtu raames tehtavad tegevused.

Statsionaarse tervishoiuteenuse puhul on tegemist meeskonnatööga,

kus tervishoiuteenuste korraldamise seadus ei kirjelda ühegi konkreetse

kutseala, sh arsti, õe, hooldaja või kliinilise assistendi täpseid pädevusi,

rollijaotust ega tegevusi.

Sellest tulenevalt kehtib tervishoius üldine põhimõte, et iga spetsialist

tegutseb üksnes oma kutseala ja pädevuse piirides, sõltumata sellest,

Märkuse sisu Märkuse kommentaar

millises tervishoiuteenuse osutamise vormis või meeskonnakoosseisus

teenust osutatakse.

Tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse seadus §

20 p 15 kohaselt ei hüvita kindlustusandja kindlustusjuhtumi toimumise

korral kahju, mis tuleneb tervishoiuteenuse osutamisest, mida

tervishoiutöötaja osutas väljaspool omandatud eriala piire.

Eesti Arstide Liit

Oleme esitanud psühhiaatria saatekirja ja e-konsultatsiooni

puudutavate muudatuste kohta arvamused ja ettepanekud

31.10.2025 ja 28.01.2026 (lisatud). Leiame endiselt, et tegemist on

tervishoiukorralduse oluliste muudatustega, millele peaks kindlasti

eelnema põhjalik analüüs ja arutelu, millesse kaasatakse arstide ja

patsientide esindajad, keda need muudatused puudutavad. Jääme

oma endiste seisukohtade juurde: 1. E-konsultatsioon on kasulik ja

vajalik tööriist nii perearstile kui eriarstile, kuid selle kohustuslikuks

muutmist me ei toeta meie eelmistes arvamustes esitatud

probleemide tõttu. 2. Enne seaduse muutmist tuleb teha vajalikud

ettevalmistused ja luua tingimused (perearstide koolitus, e-

konsultatsiooni nõuete kaasajastamine, rahastamise kokkulepped jt),

et selle täitmisel arstiabi kvaliteet ja kättesaadavus tõepoolest

paranevad, mitte ei teki juurde uusi probleeme. Praegu puudub

kindlus, et seda tehakse. 3. Rõhutame e-konsultatsioonile suunamise

nõuete täitmise olulisust, et tagada arstiabi hea kvaliteet. 4. Patsiendi

õigus arsti valida ei tohiks sõltuda diagnoosist ja sellest, millise

eriala spetsialisti ravi vaja on. 5. Peame õigeks, et tervishoiuteenuse

osutajatele jääb võimalus otsustada, millisel viisil saab patsiente

neile ravile suunata.

Nõustume Eesti Arstide Liiduga, et e-konsultatsioon on väärtuslik

kliiniline tööriist ning selle kvaliteet ja mõju sõltuvad ettevalmistusest,

juhenditest ja osapoolte valmisolekust.

Seetõttu ei kehtesta käesolev eelnõu üldist ega kohest kohustuslikku

e-konsultatsiooni kõigile erialadele ega kõigile teenuseosutajatele.

Eelnõuga luuakse võimalus e-konsultatsiooni kohustuslikumaks

rakendamiseks piiratud ulatuses, erialade ja tervishoiuteenuse osutajate

kaupa ning kokkuleppel rahastaja ja teenuseosutajatega, lähtudes

tegelikust valmisolekust. Seega tagab eelnõu ka tervishoiuteenuse

osutaja valikuvabaduse patsientide vastuvõtmise osas.

Märkuse sisu Märkuse kommentaar

Eelnõu § 1 punktiga 1 lisatakse RaKS § 30 lõikesse 2 punkt 7, mille

kohaselt tervishoiuteenuste loetellu (TTL) kantakse "erialad, mille

puhul e-konsultatsioon on teenusele suunamisel kohustuslik, ning

tervishoiuteenuse osutajad, kuhu ja kelle poolt teenusele suunamisel

e-konsultatsiooni kohustus kehtib" See täiendus ei anna TTLi

kehtestajale õigust tervishoiuteenuse loeteluga laiendada täiendava

omaosaluse juhtumeid (§ 70 lg 2). Kokkuvõttes saab järeldada, et

eelnõus toodud RaKS § 30 ja § 70 lg 2 täiendused ei võta patsiendilt

võimalust pöörduda eriarsti vastuvõtule nn tavasaatekirja alusel

(ilma e-konsultatsioonita) ka nendel erialadel ja nende

tervishoiuteenuse osutajate poole, millele on kehtestatud kohustuslik

e-konsultatsioon. Sellistel juhtudel teki Tervisekassal õigust

keelduda tavasaatekirjaga pöördunud patsientidele

tervishoiuteenuse eest tasumisest. Samuti ei anna see

tervishoiuteenuse osutajale õigust nõuda tasu tervishoiuteenuse

osutamise eest või keelduda tervishoiuteenuse osutamisest. Seega

võib tekkida olukord, kus patsiendid saavad hakata esitama nõudeid

Tervisekassale ja raviasutustele, et neile osutataks nn tavasaatekirja

alusel tervishoiuteenust ja/või hüvitataks selle maksumus ka neil

erialadel ja raviasutustes, millele on TTLiga kehtestatud kohustuslik

e-konsultatsioon.

Selgitame Eelnõu eesmärk ei ole piirata patsiendi juurdepääsu eriarstiabile.

E-konsultatsiooni kohustuse rakendamine konkreetsetel erialadel ja

konkreetsetes raviasutustes tähendab eeskätt rahastamise ja

töökorralduse eelduste kehtestamist, mitte patsiendi õiguse

kitsendamist saada arstiabi.

Rakenduslikud riskid, sealhulgas võimalikud vaidlused raviasutuste ja

Tervisekassa vahel, on käsitletavad rahastamise ja lepinguliste suhete

raames ning neid arvestatakse TTL muudatuste ettevalmistamisel.

Eelnõu § 2 punktiga 1 täiendatakse TTKS § 3 lõiget 2 järgmises

sõnastuses: Arsti, kes ei ole omandanud eriala ega õpi residentuuris,

tervishoiuteenuse osutamise ulatuse määrab tervishoiuteenuse

osutaja sõltuvalt tervishoiuteenuse sisust ning arsti pädevusest ja

kogemusest. Hambaarsti, kes ei ole omandanud eriala ega õpi

residentuuris, võib rakendada eriarstiabi osutamisel käesoleva

seaduse § 20 lõike 2 alusel kehtestatud määruses nimetatud

erihambaarsti erialal ning tema tervishoiuteenuse osutamise ulatuse

Selgitame

Eelnõu § 2 p 1 (TTKS § 3 lõike 2 täiendamine) on selguse huvides välja

jäetud. Hambaarste puudutavat osa TTKS-is ei muudeta ja nende

tervishoiuteenusel osalemisele jääb kehtima senine kord.

Edaspidi reguleerivad erialata arstide tegevust TTKS-i üldised sätted §-

s 3.

TTKS § 3 lõike 1 kohaselt on tervishoiutöötaja arst, hambaarst, õde ja

ämmaemand, kui nad on registreeritud Terviseametis.

Märkuse sisu Märkuse kommentaar

määrab tervishoiuteenuse osutaja sõltuvalt tervishoiuteenuse sisust

ning hambaarsti pädevusest ja kogemusest. Seletuskirja järgi aitab

erialata arstide suurem kaasamine leevendada tööjõupuudust.

Leiame, et erialata arstidel (nn üldarstidel) peab olema võimalus

meie tervishoiusüsteemis töötada. Selline võimalus on neil ka

praegu, kuid nende töötamisel haiglates esineb probleeme. Kuna

eriarsti ja üldarsti pädevus ei ole täpselt määratletud, siis andes

tööandjale õiguse määrata nende tervishoiuteenuse osutamise ulatus,

võidakse üldarste kohustada täitma eriarsti ülesandeid, andes neile

selleks väljaõppe töökohal. See on ilmne ravikvaliteedi ja

patsiendiohutuse halvenemise risk. Üldarst ei saa eriarsti asendada

ega ka eriarsti valveringe täita. Lisaks võib seadusemuudatus

tekitada ebavõrdset kohtlemist, sest üldarstil on residendiga sama

pädevus, aga nende staatus muutub juriidiliselt erinevaks. Samas

resident omandab pidevalt uusi oskusi ja tema pädevus suureneb. Ka

tööandjatel on riskid seoses vastutuskindlustusega, mis hüvitab

kahju ainult siis, kui tervishoiutöötaja osutab teenust omandatud

kutse piirides. Kui ravivea puhul tuvastatakse, et erialata arst töötas

eriarstina, siis jääb kahju hüvitamine TTO kanda. Probleeme aitaks

vältida selgem määratlemine, millisteks tegevusteks on pädev

erialata arst ja mida võib teha ainult eriarst. Samuti peame vajalikuks

sätestada, et erialata arst võib eriarstiabis töötada ainult

ravimeeskonnas, mida juhib eriarst.

TTKS § 3 lõike 2 kohaselt võib tervishoiutöötaja osutada

tervishoiuteenuseid selle omandatud kutse või eriala piirides, mille

alusel ta on registreeritud tervishoiukorralduse infosüsteemis.

Seega kui erialata arst on tervishoiukorralduse infosüsteemis

registreeritud erialata arstina, siis ta ei või tegutseda ükskõik millise

eriarsti pädevuse piires, TTO-l puudub õigus määrata erialata arstile

eriarsti pädevusse jäävaid ülesandeid.

Eesti Psühhiaatrite Selts

Oleme nõus muudatusega, mis puudutab e-saatekirja nõude

kehtestamist psühhiaatrilises abis. Positiivne on, et seletuskirja p-s 3

(„Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs“) on selgelt märgitud võimalus

Täname

Märkuse sisu Märkuse kommentaar

saada psühhiaatrilist abi ka väljaspool saatekirjasüsteemi, sh vaimse

tervise õe vastuvõtul ja vältimatu psühhiaatrilise abi korral

Peame oluliseks täiendavalt rõhutada kooskõlastustabelis EPS

märkuse käsitlemisel toodut, mille kohaselt peab regulatsioon

tagama, et patsiendil säilib võimalus pöörduda ilma saatekirjata

psühhiaatrilises ravimeeskonnas töötava vaimse tervise õe

vastuvõtule ning et õel oleks võimalik vajadusel suunata patsient

sama ravimeeskonna spetsialistide, sh psühhiaatri, kliinilise

psühholoogi ja psühholoog-nõustaja vastuvõtule ilma täiendava e-

konsultatsioonita. Leiame, et see põhimõte võiks eelnõus olla

selgemalt esile toodud ja peab jääma kehtima seadusemuudatuse

jõustudes.

Arvestatud

Seletuskirja on täiendatud

Erialata arstide ja arst-residentide regulatsiooni osas on vastuolu

seoses TTKS § 3 ja § 43 muudatustega. Seletuskirjast tuleneb, et

erialata arst võib teatud juhtudel osutada tervishoiuteenust

iseseisvalt, samas kui arst-resident osaleb teenuse osutamisel alati

juhendatavana. Praktikas võib see viia olukorrani, kus psühhiaatria

residendi erialased teadmised on suuremad kui erialata või muu

eriala arstil, kuid residenti piiratakse enam. Näiteks võib üldarst

osutada psühhiaatrilist abi iseseisvalt, kuid residentuuri astudes peab

sama arst töötama juhendamisel. Palume seda vastuolu täiendavalt

analüüsida ja regulatsiooni eesmärki selgitada.

Selgitame

Eelnõu § 2 p 1 (TTKS § 3 lõike 2 täiendamine) on selguse huvides välja

jäetud.

Edaspidi reguleerivad erialata arstide tegevust TTKS-i üldised sätted §-

s 3.

TTKS § 3 lõike 1 kohaselt on tervishoiutöötaja arst, hambaarst, õde ja

ämmaemand, kui nad on registreeritud Terviseametis.

TTKS § 3 lõike 2 kohaselt võib tervishoiutöötaja osutada

tervishoiuteenuseid selle omandatud kutse või eriala piirides, mille

alusel ta on registreeritud tervishoiukorralduse infosüsteemis.

Seega kui erialata arst on tervishoiukorralduse infosüsteemis

registreeritud erialata arstina, siis ta ei või tegutseda ükskõik millise

eriarsti pädevuse piires, TTO-l puudub õigus määrata erialata arstile

eriarsti pädevusse jäävaid ülesandeid.

Eelnõu I kooskõlastusring

Eesti Patsientide Liit

Märkuse sisu Märkuse kommentaar

Olukorras, kus eriarst patsienti füüsiliselt ei näe ega ta endaga ka otse ei

suhtle, võib juhtuda, et mitme inimese vahelises nn telefonimängus jääb

osa kommunikatsioonist siiski saamata või segaseks ning

möödarääkimiste tulemusena hindab arst patsiendi seisundit valesti.

Selle tagajärjel kannatab patsiendi tervis - ta jääb õigeaegsest või ta

seisundile sobivast ravist ilma ning ka saatekirja saamine eriarstile on

muudatuse tulemusena oluliselt raskem. E-konsultatsiooni lahenduse

kõrval võiks olla patsiendil siiski võimalik soovi korral ka ise eriarstiga

suhelda ja oma tervisega seotud küsimustes kaasa rääkida. Lisaks peaks

olema patsiendil võimalik ka ise kaasa rääkida selles osas, milliselt

eriarstilt e-konsultatsiooni küsitakse.

Selgitame

E-konsultatsiooni kaudu suunamine ei tähenda, et

kontaktvastuvõtte edaspidi ei toimugi. Vajadusel kutsutakse

patsient vastuvõtule, lihtsalt selektsioon on põhjalikum ja aeg

leitakse konsulteeriva asutuse poolt.

E-saatekirja sisule on väga konkreetsed põhjalikud nõuded ning

juhised koostamiseks, mis muuhulgas sätestavad ka füüsilise

läbivaatuse tulemused (ehk et suunav arst peab olema patsiendi

eelnevalt läbi vaadanud, seega ka kohtunud). E-konsultatsioon

võimaldab eriarsti hinnangut ka siis, kui vastuvõtuaegu on piiratud

hulgal, ja aitab kiiremini otsustada, kas patsiendil on vaja eriarsti

kontaktvastuvõttu või on võimalik uuringuid ja ravi alustada

perearsti kaudu. Kui eriarsti sekkumine või protseduur on siiski

vältimatu või vajab kiiret sekkumist saab eriarstiabi osutaja kutsuda

patsiendi vastuvõtule esimesel võimalusel.

E-konsultatsioonid eeldavad ka teatud tasemel IT-võimekust, mis peab

sellises süsteemis igal perearstil ja vastaval eriarstil olema garanteeritult

olemas. Kas saab täie veendumusega kindel olla, et see nii ka on?

Selgitame

E-konsultatsiooni võimekus ja tehniline lahendus on juba olemas

ning Eesti Perearstide Selts on kinnitanud, et iga perearst on teinud

vähemalt ühe e-konsultatsiooni.

Oluline on hinnata, et uus korraldus ei hakkaks patsiendi arstini jõudmist

takistama ka sedakaudu, et patsient lihtsalt ei ole valmis oma teatavat

terviseinfot liiga laialt jagama (nt F-diagnoosid vms).

Selgitame

Abi saamise eeldusena peab patsient paraku arstile piisavat teavet

andma, see on arsti ja patsiendi suhte põhialuseid (vt VÕS).

Andmete jõudmine eriarstini leiab aset ka tavalise saatekirjaga

suunamise korral, lihtsalt tehniliselt liigub e-konsultatsiooni korral

see TIS vahendusel kiiremini ja andmekoosseis on saatekirjal

põhjalikum.

Patsiendil jääb alati õigus piirata oma terviseandmete

kättesaadavust sobivalt ja keelduda ka perearstile info andmisest või

läbivaatusest või e-konsultatsioonile suunamisest, kuid oluline on

Märkuse sisu Märkuse kommentaar

rõhutada, et e-konsultatsioon võimaldab abi meditsiinilisel

vajadusel kiiremini ja patsiendile lihtsamalt. Psühhiaatrilise abi

meeskondades jääb võimalus lisaks esmatasandile pöörduda ka

vaimse tervise õe poole, kõikide saatekirjade raames on alati

võimalik ka suunamine eriarstilt-eriarstile, kus perearst ei pea

tingimata olema raviteekonda alustav arst, kui patsiendi vajadust

täiendavaks eriarstiabiks märkab teine eriarst.

Eesti Patsientide Liidu soov on, et muudatuste mõjul ei tekiks

patsiendile tervishoiu kättesaadavuses uusi pudelikaelasid, muuhulgas

näiteks pidades silmas asjaolu, et perearstid on juba täna päris

koormatud, neid on raske tabada ning neid on puudu.

Selgitame

Perearstide koormuse vähendamiseks on aina enamates perearstide

meeskondades teised pereõed ning sageli algabki patsiendi jaoks

raviteekond hoopis pereõe vastuvõtult, kes teeb eelselektsiooni

perearsti jaoks.

Perearste on tõepoolest puudu, kuid kõikide nimistute teenindamine

on täna siiski tagatud (vajadusel asendusarsti poolt, kes on edasi

suunamise mõttes perearstiga samades õigustes).

E-konsultatsioonide laiendatud kasutuselevõtt aitab optimeerida

eriarsti vastuvõtte, seega ka osaliselt olemasolevaid kitsaskohti

likvideerida. Perearstide kättesaadavuse parandamiseks ning

võimestamiseks on Sotsiaalministeeriumil käsil sotsiaal- ja

tervishoiu integratsiooniprojekt, lisaks esmatasandi kvaliteedi- ja

rahastuse ülevaatamine ning üldarstide ressurssi parem kasutamine.

Kõikide saatekirjade raames on alati võimalik ka suunamine

eriarstilt-eriarstile, kus perearst ei pea tingimata olema raviteekonda

alustav arst, kui patsiendi vajadust täiendavaks eriarstiabiks märkab

teine eriarst.

Eesti Patsientide Liidu täiendavad märkused

Kinnitame, et oleme pakutava lahendusega nõus. Võtame teadmiseks, et eelnõu kompromiss-sõnastus on sobilik.

Eesti Psühhiaatrite Selts

Märkuse sisu Märkuse kommentaar

Peame oluliseks rõhutada, et kõige asjakohasema psühhiaatrilise abi

tagab psühhiaatrile tehtud e-konsultatsioon.

Arvestame

Peame vajalikuks, et RaKS ja § 30 viidatud määrus „Tervisekassa

tervishoiuteenuste loetelu“ oleksid sõnastatud sellisena, et Tervisekassa

võtaks tervishoiuteenuse eest tasumise kohustuse üle ilma saatekirjata

psühhiaatrilises ravimeeskonnas (psühhiaatrilises abis) töötava vaimse

tervise õe poolt osutatud teenuste eest ning psühhiaatrilises abis töötava

vaimse tervise õe poolt suunamisel sama St, et patsiendil oleks võimalik

pöörduda ilma saatekirjata psühhiaatrilises ravimeeskonnas töötava

vaimse tervise õe vastuvõtule. Ning kui patsient on pöördunud

saatekirjata psühhiaatrilises ravimeeskonnas töötav vaimse tervise õde

vastuvõtule, siis oleks õel võimalik vajadusel teha raviplaan koos

psühhiaatri ja teiste psühhiaatrilise ravimeeskonna spetsialistidega ning

vajadusel suunata patsient ilma e-konsultatsioonita sama meeskonna

psühhiaatri vastuvõtule ning kliinilise psühholoogi ja psühholoog –

nõustaja vastuvõtule.

Selgitame

Märkusega on võimalik arvestada määruse eelnõu koostamisel.

Eesti Hematoloogide Selts

Lahendamist vajab olukord, kus patsiendil on teises osakonnas/haiglas

tehtud uuringutel ilmnenud muutused, mis selgelt vajavad edasist

käsitlust hematoloogi juures. Nendel juhtudel ei ole mõistlik põrgatada

e-konsultatsiooni tegemine hematoloogile suunamiseks perearstile, vaid

see võimalus peaks olema ka statsionaarist haiget koju saates.

Selgitame

E-konsultatsiooni laiem kasutuselevõtt ja parem defineerimine

õigusruumis ei vähenda praeguseid kasutuses olevaid võimalusi.

Eriarstile suunamise õigus läbi e-konsultatsiooni on ka praegu

kehtiva tervishoiuteenuste loetelu alusel eriarstil samadel

tingimustel kui perearstil. Seega saab statsionaaris patsienti raviv

arst teha e-konsultatsiooni saatekirja hematoloogile edasise

käsitluse korraldamiseks, kuid kui saatekirjale vastav eriarst

soovitab täiendavaid uuringuid või jälgimist perearstil, tuleb

patsient suunata perearstile.

Eesti Arstide Liit

Märkuse sisu Märkuse kommentaar

Arutelu oleks võimaldanud seaduse muutmise eelnõule eelnev

väljatöötamiskavatsus, kuid kahjuks jättis Sotsiaalministeerium selle

tegemata. Seletuskirjas põhjendatakse, et tegemist on Vabariigi

Valitsuse tegevusprogrammi kuuluva tegevusega, mille tähtaeg on 2025.

a IV kvartal, mistõttu on tegemist põhjendatult kiireloomulise eelnõuga.

Valitsuse tegevusprogramm kinnitati 19. juunil 2025. Kuna eelnõu ei ole

väga mahukas, siis leiame, et väljatöötamiskavatsuse koostamiseks oli

piisavalt aega. Kui psühhiaatria saatekirja kehtestamist on pikalt

kaalutud ja see tõepoolest sisaldub koalitsioonilepingus ja valitsuse

tegevusprogrammis, siis kohustuslikku e-konsultatsiooni neis ei

mainita, räägitakse vaid e-konsultatsioonide kättesaadavuse

parandamisest ja nende osakaalu suurendamisest.

Selgitame

E-konsultatsiooni ja e-konsultatsiooni saatekirja kasutust

eriarstiabis laiemalt on pikalt kaalutud, käesolevale eelnõule on

eelnenud Tervisekassa Innosprindi raames kaardistatud valmisolek

ja soovitused Eesti Perearstide Seltsi esindajate ning piirkondlike

haiglate esindajate poolt.

Võttes arvesse eelnõu tagasisidet ning partnerite soovitusi loome

muudetud eelnõuga võimaluse minna e-konsultatsioonile üle

asutuse ja eriala põhiselt, mis võimaldab paindlikku ning

tervishoiuteenuse osutajale sobivas tempos liikumist ning tagab

rahulikuma üleminekuperioodi.

Seni on saatekirjanõude puudumine võimaldanud patsiendil pöörduda

otse psühhiaatriakliiniku valvetuppa (tulenevat PsAS § 10). Kui selleks

on vaja saatekirja, hakkavad patsiendid tõenäoliselt pöörduma

erakorralise meditsiini osakondadesse (vastavalt tervise- ja tööministri

määrusele „Tervishoiuteenuste kättesaadavuse ja ravijärjekorra

pidamise nõuded” § 4). Arvestades psühhiaatrilise abi spetsiifikat nõuab

läbi mõtlemist ja vajadusel täiendamist saatekirja roll tahtest olenematu

psühhiaatrilise abi osutamisel (s.h kinnises asutuses sotsiaalteenustel

viibivad kliendid).

Selgitame

Psüühikahäirega või selle kahtlusega nagu ka iga muu

tervisehäirega on esmaseks pöördumise kohaks perearstiabi

meeskond. Saatekirja nõude rakendamine psühhiaatrias tagab ka

sellel erialal edaspidi senisest parema selektsiooni ning psühhiaatrid

saavad keskenduda päriselt eriarsti vajavatele juhtudele.

Psühhiaatria muutmine saatekirjaga erialaks ei muuda vältimatu abi

korraldus, seega vältimatu abi (tulenevat PsAS § 10) pakkumise

põhimõtteid, valvetuppa on võimalus pöörduda erakorralisel

patsiendil ning talle abi pakkumine tuleneb eelpooltoodud

õigusnormist. Psühhiaatrilise abi meeskondades jääb võimalus

lisaks perearstile pöörduda ka vaimse tervise õe poole. Tahtest

olenematu psühhiaatrilise abi osutamine ei eelda saatekirja.

Muudatused koostoimes piiravad patsientide lepinguvabadust, s.o õigust

valida tervishoiuteenuse osutamise lepingu sõlmimisel talle sobivat

tervishoiuteenuse osutajat (kas ja kellega leping sõlmida), kuivõrd e-

konsultatsiooni mõistest nähtuvalt valib tervishoiutöötaja, kust või

Selgitame

E-konsultatsiooni saatekiri koostatakse patsiendi nõusolekul ning

patsiendiga kooskõlastatult, kusjuures patsiendil on õigus ka valida

võimaluste piires, millisele tervishoiuasutusele ta soovib, et e-

Märkuse sisu Märkuse kommentaar

kellelt e-konsultatsioon tellitakse, ning konsulteeriv tervishoiutöötaja

määrab kindlustatud isikule vastuvõtu aja (ja sellega ka konkreetse

eriarsti). Patsiendil on võimalik raviasutust ja eriarsti valida ainult

tasulisele vastuvõtule pöördudes, seega muutub see majanduslikult

paremini kindlustatud inimeste privileegiks. Lepinguvabadus on osa

Põhiseaduse paragrahvis 19 sätestatud igaühe õigusest vabale

eneseteostusele. On vaieldav, kas isikute põhiõiguse piirang käesoleval

juhul on sobiv, vajalik ja ka proportsionaalne kohustuslike e-

konsultatsioonidega taotletavate eesmärkide saavutamiseks.

konsultatsiooni saatekiri suunatakse. Saatekirjale on võimalik

lisada ka inimese põhjendatud soov konkreetse arsti valimiseks

visiidil, kuid sõltuvalt teenusepakkuja tööprotsessidest, sisemisest

töökorraldusest ning ka meditsiinilisest subspetsialiseerumisest ei

pruugi tõesti olla võimalik tagada alati patsiendi soovi arvestamine

arsti valiku osas.

Samas arsti valik on piiratud ka praegu ja seda eelkõige vabade

aegade olemasolu tõttu.

Leiame, et nõuded e-konsultatsioonile, s.h vastamiseks ettenähtud aeg

tuleks kokku leppida iga erialaga eraldi. Üksikutel erialadel

piloteerimise tulemused ei pruugi anda vajalikku infot kõigi erialade

kohta. Arstide liidule erialaseltsidelt antud esmase tagasiside järgi on

erialasid, kus saatekirja ei saa täielikult e-konsultatsiooniga asendada.

Arvestatud osaliselt

Oleme eelnõu muutnud selliselt, et eelnõuga luuakse võimalused e-

konsultatsiooni järk-järguliseks kasutuselevõtuks. Võttes arvesse

eelnõu tagasisidet ning partnerite soovitusi on eelnõu muudetud

selliselt, et võimaldatakse e-konsultatsioonile üle minna asutuse ja

eriala põhiselt, mis võimaldab paindlikku ning tervishoiuteenuse

osutajale sobivas tempos liikumist, mis tagab rahulikuma

üleminekuperioodi.

Üleminek e-konsultatsiooni teel suunamisele toimub läbi

Tervisekassa tervishoiuteenuste loetelu uuendamise ning

uuendusele eelnevad läbirääkimised erialaseltsiga, mistõttu ei ole

alust arvata, et üleminekud toimuksid ilma erialase

kooskõlastamiseta üldistatud alusel.

Seletuskirjas hinnatakse arstide töömahu kasvu ja töökorralduslikke

muudatusi vähesteks. Leiame, et mõju on alahinnatud. 2024. a väljastati

Tervisekassa aruande järgi kokku 117 794 ekonsultatsiooni saatekirja,

mis moodustas 11,5% eriarsti vastuvõtule suunavatest saatekirjadest.

Seadusemuudatusega on võimalik kõigil erialadel kehtestada

kohustuslik e-konsultatsioon. Ka siis, kui seda tehakse järk-järgult,

kasvab e-konsultatsioonide hulk oluliselt ja neile kulub senisest

Selgitame

Vt eelmine vastus.

Lisaks on arvestatud mõningane kontaktvastuvõttude mahu

vähenemine konsulteeritavate patsientide arvelt, kes eriarsti

vastuvõttu ja visiiti tegelikult ei vaja, ning saavad täiendavat abi või

ravi korrigeerimist esmatasandil. Järkjärguline üleminek tagab

sujuvama ülemineku ning võimaluse probleeme jooksvalt hallata.

Märkuse sisu Märkuse kommentaar

tunduvalt rohkem arstide tööaega. Arstide arvu märkimisväärset

suurenemist ei ole ette näha, seega on tõenäoline, et ambulatoorse

vastuvõtu järjekorra asemel tekivad e-konsultatsioonide järjekorrad,

kuna kõigile ei suudeta ettenähtud aja jooksul vastata. Suureneva

töökoormuse tõttu võib halveneda e-konsultatsioonide kvaliteet.

Erialade puhul, millele kehtestatakse kohustuslik e-konsultatsioon,

tekivad järgmised probleemid ja küsimused:

4.1.Täpsustamist vajab e-konsultatsiooni rahastamine Tervisekassa

lepingu alusel. E-konsultatsioonide hulka ei ole võimalik täpselt ette

planeerida.

4.2.Kuidas saavad eriarstiabi patsiendid, kes e-konsultatsiooni järgi

tuleks kutsuda eriarsti vastuvõtule, kuid TTO-l ei jätku selleks

ambulatoorse töö lepingumahtu, aga teise raviasutusse pöörduda ei saa?

4.3.Perearstide vastutus suureneb, kuna tema määrab, kellelt ta

konsultatsiooni küsib. Nii sotsiaalminister kui ka perearstide selts on

nentinud, et perearstide tase ja töö kvaliteet on ebaühtlane. Juhul, kui

perearst otsustab e-konsultatsiooni mitte teha või koostab selle

puudulike andmetega, siis on risk, et patsient jääb vajaliku eriarstiabita.

Kuidas tagatakse perearstidele vajalik koolitus?

4.4.Tervisekassa on tutvustanud kohustusliku e-konsultatsioonidega

erialade jaoks hinnamudelit, mille järgi ei maksta e-konsultatsiooni eest,

kui eriarst võtab ravi üle. Võib tekkida olukord, kus vastuvõtule kutsutud

patsient jätab tulemata, ja seega on arst teinud tasuta tööd. Leiame, et

arst ja raviasutus ei saa vastutada patsiendi käitumise eest ja kogu töö

peab olema tasustatud.

5. Seletuskirja järgi Tervisekassa kulud ei suurene, vaid pigem

vähenevad ebavajalike vastuvõttude vähenemise tõttu. Leiame, et see

hinnang ei ole realistlik, e-konsultatsioonide kulu kasv on alahinnatud ja

nn ebavajalike vastuvõttude hulk ülehinnatud. Kokkuvõttes leiame, et

Selgitame

E-konsultatsiooni rahastamise põhimõtted vaadatakse üle

Tervisekassas. E-konsultatsioonide hulka on võimalik prognoosida

teadaolevate andmete (saatekirjad + e-konsultatsioonid) pealt, mis

võimaldab mõnevõrra ekstrapoleerida oodatavat mahtu.

Võttes arvesse eelnõu tagasisidet ning partnerite soovitusi

muudetakse eelnõu selliselt, et võimaldatakse minna e-

konsultatsioonile üle asutuse ja eriala põhiselt, mis võimaldab

paindlikku ning tervishoiuteenuse osutajale sobivas tempos

liikumist ning tagab rahulikuma üleminekuperioodi.

Tervishoiuteenuse osutajaga läbirääkimistel on planeeritud ka

järgmise aasta lepingumahud.

Läbirääkimised Eesti Perearstide Seltsiga on aktiivselt toimumas

ning ka varasemate analüüside käigus on probleeme kaardistatud.

Samuti vaatab Tervisekassa erialade ülemineku käigus üle juhendid

e-konsultatsiooni koostamiseks, mis võivad osadel erialadel vajada

uuendamist või täiendamist. Perearstide koolitused tagatakse

koostöös Eesti Perearstide Seltsiga.

Täiendavad läbirääkimised tervishoiuteenuste osutajatega,

erialaseltsidega ja perearstide esindajatega on planeeritud enne

tervishoiuteenuste loetelu muudatusi.

Märkuse sisu Märkuse kommentaar

kohustuslikule e-konsultatsioonile üleminekut alustatakse kiirustades,

läbimõtlematult ja piisava aruteluta. Meie tervishoiusüsteem ei ole

niisuguseks muudatuseks valmis ja ohtu pannakse nii eriarstiabi

kättesaadavus kui ka kvaliteet.

Eesti Arstide Liidu täiendavad märkused

Oleme endiselt seisukohal, et e-konsultatsioon on kasulik ja vajalik

tööriist nii perearstile kui eriarstile, kuid selle kohustuslikuks muutmist

me ei toeta ülaltoodud ja meie eelmises arvamuses esitatud probleemide

tõttu.

Esitasite täiendava ettepaneku eelnõu muutmiseks, millega RaKS § 30

lõiget 2 täiendatakse punktiga 7 järgmises sõnastuses: “7) erialad, mille

puhul e-konsultatsioon on teenusele suunamisel kohustuslik ning

tervishoiuteenuse osutajad, kuhu ja kelle poolt teenusele suunamisel

ekonsultatsiooni kohustus kehtib.” Selle järgi kehtestatakse TTLiga

kohustusliku e-konsultatsiooniga erialad ja tervishoiuteenuse osutajad,

kellele see kohustus kehtib. Kuna eelnõust ei selgu, millistele erialadele

ja TTOdele kavatsetakse kohustus kehtestada, samuti on lahtine

kohustuse jõustumise aeg, siis ei ole võimalik eelnõu selle sättega

nõustuda.

Arvestame

Kuna erialade loetelu ei kehtestata seaduse tasemel, lisame

seletuskirja erialade ja raviasutuste loetelu, mille asjus on vajalik

eeltöö tehtud ja kokkulepe raviasutustega (TÜK ja PERH-ga)

olemas. Mõlemad haiglad on ravijuhtide tasemel kinnitanud

valmisolekut.

Leiame, et enne seaduse muutmist tuleb teha vajalikud ettevalmistud ja

luua tingimused (perearstide koolitus, e-konsultatsiooni nõuete

kaasajastamine, rahastamise kokkulepped jt), et selle täitmisel arstiabi

kvaliteet ja kättesaadavus tõepoolest paranevad, mitte ei teki juurde uusi

probleeme. Praegu puudub kindlus, et seda tehakse.

Arvestame

Täpsustame seletuskirja.

E-konsultatsioonide nõuete kaasajastamine ja rahastamise

küsimused on töös paralleelselt eelnõu ettevalmistamisega.

Rõhutame e-konsultatsioonile suunamise nõuete täitmise olulisust, et

tagada arstiabi hea kvaliteet.

Selgitame

Nõustume, saatekirjade kvaliteet vajab kontrollimist ja on rahastaja

poolt eraldi tähelepanu all.

Patsiendi õigus arsti valida ei tohiks sõltuda diagnoosist ja sellest,

millise eriala spetsialisti ravi vaja on.

Selgitame

Märkuse sisu Märkuse kommentaar

Paralleelselt e-konsultatsiooni nõude kehtestamisega teatud

raviasutustesse ja teatud erialadel säilivad võimalused suunamiseks

teistesse raviasutustesse ja muudel erialadel.

E-konsultatsiooni saatekiri koostatakse patsiendi nõusolekul ning

patsiendiga kooskõlastatult, kusjuures patsiendil on õigus ka valida

võimaluste piires, millisele tervishoiuasutusele ta soovib, et e-

konsultatsiooni saatekiri suunatakse. Saatekirjale on võimalik

lisada ka inimese põhjendatud soov konkreetse arsti valimiseks

visiidil, kuid sõltuvalt teenusepakkuja tööprotsessidest, sisemisest

töökorraldusest ning ka meditsiinilisest sub-spetsialiseerumisest ei

pruugi tõesti olla võimalik tagada alati patsiendi soovi arvestamine

arsti valimisel.

Ka tänases olukorras ei ole arsti valik alati võimalik

vastuvõtuaegade piiratuse tõttu.

Peame õigeks, et tervishoiuteenuse osutajatele jääb võimalus otsustada,

millisel viisil saab patsiente neile ravile suunata.

Teeme veelkord ettepaneku arutada kohustusliku e-konsultatsiooniga

seonduvaid küsimusi nii erialaseltside, raviasutuste kui ka patsientide

esindajatega.

Selgitame

Paralleelselt e-konsultatsiooni nõude kehtestamisega teatud

raviasutustesse ja teatud erialadel säilivad praegused võimalused

suunamiseks ka kõikidesse teistesse raviasutustesse ja muudel

erialadel tavalise saatekirjaga.

Eesti Esmatasandi Tervisekeskuste Liit

Kahjuks ei ole meil võimalik eelnõu meieni jõudnud kujul

kooskõlastada, kuna selle seletuskirja mõjude osas ei ole piisavalt

analüüsitud eelnõu ellurakendamise mõju tervisekeskustele ja laiemalt

kogu esmatasandi arstiabile. Samuti pole seletuskirjas analüüsitud

esmatasandil seaduse rakendamisel tekkivaid lisakulusid ega nende

katteallikaid.

Selgitame

E-konsultatsiooni ja e-konsultatsiooni saatekirja kasutust

eriarstiabis laiemalt on pikalt kaalutud, käesolevale eelnõule on

eelnenud Tervisekassa Innosprindi raames kaardistatud valmisolek

ja soovitused Eesti Perearstide Seltsi esindajate ning piirkondlike

haiglate esindajate poolt.

Võttes arvesse eelnõu tagasisidet ning partnerite soovitusi on eelnõu

muudetud selliselt, et võimaldatakse minna e-konsultatsioonile üle

asutuse ja eriala põhiselt ja seega esialgu väiksemas mahus

Märkuse sisu Märkuse kommentaar

(alustades kahe kõrgema etapi haiglaga), mis võimaldab paindlikku

ning tervishoiuteenuse osutajale sobivas tempos liikumist ning

tagab rahulikuma üleminekuperioodi. Paindlikuma üleminekuga on

võimalikud ka täiendavad analüüsid ja vajadusel rahastamise

korrigeerimine, kui selleks peaks olema vajadus.

Juhime tähelepanu, et sellise nõude kehtestamisel on vajalik üle vaadata

ja suurendada perearstiabi uuringufondi mahtu, et täita erialade vahel

kokkulepitud nõuded ning küsida nõu või suunata teise eriala spetsialisti

juurde põhjalikult uuritud patsient. Lisaks palume arvestada, et

psühhiaatria erialale saatekirja koostamiseks on vajalik tuua

meeskondadesse juurde vaimse tervise õe ressurssi, mida hetkel igas

tervisekeskuses ei ole. Kokkuvõttes rõhutame, et tervisekeskused

vajavad eelnõu rakendamiseks märkimisväärset võimestamist

lisapersonali (nt vaimse tervise õdede) palkamiseks ja uuringufondi

mahu suurendamist. Üksnes seletuskirjas mainitud koolitusvõimaluste

pakkumisest perearstidele meie hinnangul ei piisa. Kokkuvõtteks teeme

ettepaneku e-konsultatsiooni rakendamisel kehtestada perearstiabis

teenuskood, mis kajastaks e-konsultatsiooni saatekirja koostamist ning

lisaressursi kulude katmiseks, ja lisada see Tervisekassa

tervishoiuteenuste loetellu eraldi koodina. Samuti palume lisada

seletuskirja punkti 9 (Seaduse jõustumine) Tervisekassa kohustus

kaasata lisaks erialadele 01.04.2026 jõustuvate tervishoiuteenuste

loetelu muudatuste väljatöötamisse ka Eesti Esmatasandi

Tervisekeskuste Liidu esindaja.

Selgitame

Oleks väär ja perearsti rolli ning pädevust pisendav väita, et

perearstid täna vaimse tervise probleemidega üldse ei tegele ning et

neil puudub saatekirja koostamise pädevus. Praegustes Eestis

kasutatavates ravijuhendites, mis tegelevad vaimse tervise häiretega

(Nt generaliseerunud ärevushäire ja paanikahäire käsitlus

perearstiabis, alkoholitarvitamise häirega patsiendi käsitlus,

aktiivsus ja tähelepanuhäire diagnoosimise ja ravi põhimõtted jm)

algab esmane kontakt ja käsitlus perearstist.

Saatekirja rakendamine psühhiaatrias võimaldaks edaspidi

vabastada psühhiaatrid selliste juhtude käsitlemisest, millega on

võimalik tegeleda esmatasandil ning suurendada võimalusi

keskenduda keerukamatele juhtudele. See on saatekirjade eesmärk

kõikide erialade puhul.

Kaasamiseks soovitame Tervisekassal tuua tervishoiuteenuste

loetelu arutelude juurde Eesti Esmatasandi Tervisekeskuste Liidu

esindaja.

Vt lisaks eelmine vastus. Eeldame, et esialgne mõju on seoses

kompromiss-sõnastusega väiksem.

Eesti Esmatasandi Tervisekeskuste Liitu täiendavad märkused

Meil tekkis küsimus, miks on vajalik teha erand tervishoiuteenuse

osutaja vaates. Saame aru, et erialasid hakatakse lisama kohustuslike

nimekirja vastavalt kokkuleppele, aga meie arvates peaks siiski olema

kohustuslikuks lisatud erialal e-konsultatsioon võimalik kõigis TTOdes,

Selgitame

Kompromiss-sõnastus võimaldab alustada e-konsultatsiooni

rakendamist teenusele suunamiseks järk-järgult mitte ainult erialade

kaupa vaid ka eriarstiabi osutajate kaupa lähtuvalt sellest, millistel

Märkuse sisu Märkuse kommentaar

kus antud erialal teenust osutatakse. Vastasel juhul jäävad meie

hinnangul osad patsiendid halvemasse olukorda – peavad liikuma

kodust kaugemale teenusele, kui eriarst otsustab patsiendi üle võtta.

haiglatel on valmisolek selleks olemas nii tehniliselt kui sisulises

mõttes. Seega eelneb erialade loetelu ja raviasutuste sätestamisele

“Tervisekassa TTL”-s alati Tervisekassa kokkulepe osapooltega.

Paralleelselt e-konsultatsiooni nõude kehtestamisega teatud

raviasutustesse ja teatud erialadel säilivad teiste teenuse osutajate ja

erialade jaoks praegused võimalused suunamiseks tavalise

saatekirjaga.

Meie jaoks on need endiselt olulised ja jääme nende juurde – kui e-

konsultatsioon muutub kohustuslikuks, on vajalik perearstiabi

uuringufondi maht üle vaadata, et saaks vajalikud uuringud/analüüsid

enne tehtud; psühhiaatria erialale saatekirja koostamiseks on vajalik

vaimse tervise õe ressursi lisamine tervisekeskustesse ja teenuskoodi

lisamine e-konsultatsiooni saatekirja koostamiseks.

Selgitame

Rahastamisega seotud küsimused sh uuringufondi maht, ressursid

ja lisakoodid tervisekeskuste rahastusmudelis on paralleelselt töös

tavapäraste koostöömehhanismide raames Tervisekassa ja

perearstide koostöös.

Eesti Puuetega Inimeste Koda

Märgime esmalt, et selline põhimõtteline muudatus oleks eeldanud enne

eelnõud sisulisi arutelusid sihtgruppidega (teenuse osutajad, patsiendid),

mida kahetsusväärselt ei tehtud. 2. Lisaks on eelnõus kirjas, et

muudatused ei tekita täiendavat halduskoormust ning mõju Tervisekassa

eelarvele on neutraalne, mis ei kõla veenvalt kuna kohustuslik e-

konsultatsiooni nõue suurendab ilmselgelt eriarstide hinnangute mahtu

ning seda ka võrreldes tavavisiitide arvuga. Eelnev tekitab eeldatavalt

omakorda e-konsultatsioonide järjekordasid, mis tekitab lisakulu

Tervisekassa eelarvele ning halduskoormust, mida ei ole eelnõu raames

piisavalt analüüsitud. Lisaks tekib reaalne võimalus, et tekib suurem

koormus erakorralisele abile.

Selgitame

E-konsultatsiooni ja e-konsultatsiooni saatekirja kasutust

eriarstiabis laiemalt on pikalt kaalutud, käesolevale eelnõule on

eelnenud Tervisekassa Innosprindi raames kaardistatud valmisolek

ja soovitused Eesti Perearstide Seltsi esindajate ning piirkondlike

haiglate esindajate poolt. Nõustume, et patsientide esindajate

kaasamine võinuks olla suuremamahulisem ning arvestame sellega

edasiste sammude planeerimisel.

Võttes arvesse eelnõu tagasisidet ning partnerite soovitusi on eelnõu

muudetud selliselt, et võimaldatakse minna e-konsultatsioonile üle

asutuse ja eriala põhiselt, mis võimaldab paindlikku ning

tervishoiuteenuse osutajale sobivas tempos liikumist ning tagab

rahulikuma üleminekuperioodi. Lisaks on arvestatud mõningane

kontaktvastuvõttude mahu vähenemine konsulteeritavate

Märkuse sisu Märkuse kommentaar

patsientide arvelt, kes eriarsti vastuvõttu ja visiiti tegelikult ei vaja,

ning saavad täiendavat abi või ravi korrigeerimist esmatasandil.

Sisulises osas leiame, et eriarsti, sh psühhiaatri juurde pääsemise puhul

ei tohi e-konsultatsioon olla kohustus, vaid võimalus. Seda eelkõige

põhjusel, et suunavale arstile peab jääma meditsiiniline otsustuspädevus

ning kohustuslik e-konsultatsioon võib takistada keerulisemas seisus

olevate patsientide eriarsti juurde pääsemist kuna eelnevalt tuleb läbida

kohustuslik e-konsultatsioon, mis pikendab abi saamise aega ja ligipääsu

ka neile, kes tuge enim vajavad. Ka piirab kohustuslik e-konsultatsioon

patsiendi valikut valida soovitud teenuse osutajat kuna patsinet peab

minema selle teenuse osutaja juurde, kellele e-konsultatsioon on tehtud.

Selgitame

Ka praegune õigusruum ei võimalda patsiendil eriarstile otse

pöörduda, välja arvatud nendel erialadel, kus saatekiri ei ole

kohustuslik.

E-konsultatsiooni kaudu suunamine on tavalisest saatekirjast

kiirem. Kui tavalise saatekirja puhul hakkab patsient aega ise

otsima, siis e-konsultatsioon liigub otse valitud raviasutusse ning

see vaadatakse üle kokkulepitud aja jooksul. See ei tähenda ka, et

kontaktvastuvõtte edaspidi ei toimugi. Vajadusel kutsutakse

patsient vastuvõtule, lihtsalt selektsioon on põhjalikum ja aeg

leitakse konsulteeriva asutuse poolt esimesel võimalusel ja sõltuvalt

hinnangust.

E-konsultatsiooni saatekiri koostatakse patsiendi nõusolekul ning

patsiendiga kooskõlastatult, kusjuures patsiendil on õigus ka valida

võimaluste piires, millisele tervishoiuasutusele ta soovib, et e-

konsultatsiooni saatekiri suunatakse. Saatekirjale on võimalik

lisada ka inimese põhjendatud soov konkreetse arsti valimiseks

visiidil, kuid sõltuvalt teenusepakkuja tööprotsessidest, sisemisest

töökorraldusest ning ka meditsiinilisest sub-spetsialiseerumisest ei

pruugi tõesti olla võimalik tagada alati patsiendi soovi arvestamine

arsti valimise.

Samas arsti valik on piiratud ka praegu ja tavalise saatekirjaga ning

seda eelkõige vabade aegade piiratuse tõttu.

Võttes arvesse eelnõu tagasisidet ning partnerite soovitusi on eelnõu

muudetud selliselt, et võimaldatakse minna e-konsultatsioonile üle

asutuse ja eriala põhiselt, mis võimaldab paindlikku ning

Märkuse sisu Märkuse kommentaar

tervishoiuteenuse osutajale sobivas tempos liikumist ning tagab

rahulikuma üleminekuperioodi.

Eelnõust ei lähtu arvestamist arstide e-konsultatsioonide koostamise

oskustega/võimekusega ning kuidas vastavat oskust suurendatakse. E-

konsultatsioonid on kasutusel olnud juba aastaid ning ilmnenud on

süsteemne kitsaskoht, mille kohaselt on e-konsultatsioonide kvaliteet

ebaühtlane. Puudub teave, kuidas vastavat oskust suurendatakse. Lisaks

tekib küsimus infotehnoloogiliste süsteemide arendamises ja kasutamise

oskuse suurendamises kuna on perearste, kes digitaalseid lahendusi väga

kasutada ei oska ega soovi, eelnõus viidatud probleemi käsitletud ei ole.

Selgitame

E-konsultatsiooni võimekus ja tehniline lahendus on olemas ning

Eesti Perearstide Selts on kinnitanud, et iga perearst teinud

vähemalt ühe e-konsultatsiooni.

E-konsultatsioonide juhised vaadatakse üle koostöös erialadega

ning uuendatakse toetusmaterjalid ning -juhised, mis annavad ühtse

aluse e-konsultatsiooni saatekirja koostamiseks ja vastamiseks.

Eelnõust ei nähtu, kas e-konsultatsiooni nõue laieneb ka vaimse tervise

õdedele kui eriõdedele. Kui vastav nõue laieneb ka vaimse tervise

õdedele, siis ei saa sellega kindlasti nõustuda, kuna osa eriõdesid töötab

ka esmatasandil ning ligipääs õeteenusele peab elanikkonna habrast

vaimse tervise seisundit arvestades kindlasti säilima.

Selgitame

Antud eelnõu näeb ette võimaluse Tervisekassa TTL-is määrata

erialad, millisel juhul e-kontsulatsioon on kohustuslik. Käesolevaga

ei ole planeeritud laiendada saatekirja nõuet vaimse tervise

eriõdedele.

Eesti Puuetega Inimeste Koja täiendavad märkused

Sisendit küsitakse psühhiaatria valdkonnale, kuid sisuliselt soovitakse

ekonsultatsiooni kohustusega reguleerida eriarstiabi valdkonda

tervikuna või peaaegu tervikuna. EPIKojal puudub ülevaade osas,

millises mahus muudatusi planeeriakse ning mis on vastava muudatuse

selge ajend ja eesmärk.

Selgitame

Pakutud kompromiss-sõnastus võimaldab alustada e-

konsultatsiooni rakendamist teenusele suunamiseks järk-järgult

mitte ainult erialade kaupa vaid ka eriarstiabi osutajate kaupa

lähtuvalt sellest millistel haiglatel on valmisolek selleks olemas nii

tehniliselt kui sisulises mõttes. Seega eelneb erialade loetelu ja

raviasutuste sätestamisele Tervisekassa TTL-s alati Tervisekassa

kokkulepe osapooltega. Hetkel on Tervisekassal kokkulepe

üleminekuks 2 kõrgema etapi haiglaga - TÜK ja PERH - ning e-

konsultatsiooni teel teenusele suunamine puudutab esialgu teatud

erialasid (hematoloogia, endokrinoloogia, neuroloogia,

allergoloogia, neurokirurgia, kardioloogia, gastroenteroloogia ja

sisehaigused).

Märkuse sisu Märkuse kommentaar

Rõhutame, et paralleelselt e-konsultatsiooni nõude kehtestamisega

teatud raviasutustesse ja teatud erialadel säilivad kõik praegused

võimalused teistesse raviasutustesse ja muudel erialadel

suunamiseks tavalise saatekirjaga ja ka vabatahtliku teha e-

konsultatsioone teistel erialadel või teistesse raviasutustesse.

Leiame, et EPIKoja poolt 31.10.2025 seisukohas esitatud küsimusi ei

lahenda ka pakutud kompromissvariant. Kindlasti toetame e-

konsultatsioonide senisest suuremas mahus kasutamist eriarstiabis ja

leiame, et e-konsultatsioonide maht peaks olema oluliselt suurem.

Nõustume ka e-kirjas märgituga osas, et e-konsultatsioon võib

eriarstiabi kättesaadavust parandada, kuid leiame, et ekonsultatsioon

peab olema arsti kaalutlusotsus mitte formaliseeritud ja bürokraatlik

kohustus, mis võib patsiendi abini jõudmist kiirendamise asemel hoopis

takistada.

Vt eelnev selgitus

Lisame, et kompromissi korras oleks mõeldav e-konsultatsioonide

tegemist suurendada piloteerimise/testimise korras ning seda saakski

teha teatud erialade ja teenuse osutajate lõikes, kuid kahtleme, kas e-

konsultatsioonide määramine kohustusena ka pilootprojekti korras

täidab patsientide vajadusi ja ootusi. Kindlasti eeldab piloteerimine

pidevat monitoorimist ja pilootprojekti lõpus põhjaliku analüüsi

koostamist otsustamaks, kas e-konsultatsioonide senisest oluliselt

suuremas mahus teostamine on võimalik ja eesmärgipärane ning

milliseid täiendavaid tehnilisi ja sisulisi muudatusi tuleb sellisel juhul

teha.

Selgitame

Kuna jõustumisel alustatakse väga piiratud mahus - vaid 2 kõrgema

etapi raviasutuse ja 8 erialaga, siis sisuliselt saab seda lugeda

piloteerimiseks ning võtta edasisel muudatuste planeerimisel

arvesse saadud tagasisidet ja kogemusi.

EPIKoda ei hakka kordama 31.10.2025 seisukohas toodud põhjendusi,

kuid märgib, et ekonsultatsioonide kohustuslikkuse nõue muudab

olulisel määral senist tervishoiukorraldust, puudutades nii tervishoiu

töötajaid kui ka patsiente, mistõttu tuleb muudatust hoolikalt kaaluda, sh

teostada vajalikud mõjuanalüüsid (ka osas, kas muudatus omab mõju

Selgitame

Paralleelselt e-konsultatsiooni nõude kehtestamisega teatud

raviasutustesse (2 asutust) ja teatud erialadel (8 eriala) säilivad kõik

praegused võimalused kõikidesse teistesse raviasutustesse erialadel

Märkuse sisu Märkuse kommentaar

põhiseadusest tulenevale igaühe õigusele tervise kaitsele) ning

muudatused kõikide osapooltega detailselt ja põhjalikult läbi arutada.

Sisulise ja avatud arutelu eelduseks on tagasiside andmine

seisukohtadele ja vastamine küsimustele ning oluliste muudatuste puhul

ka väljatöötamiskavatsuse koostamine.

suunamiseks ka tavalise saatekirjaga või teha e-konsultatsioone

teistel erialadel või teistesse raviasutustesse.

Rõhutame ka, et patsiendi vaatest on tegemist tegelikult

kättesaadavust parandava muudatusega.

Eesti Haiglate Liit

E-konsultatsiooni edukas käivitamine eeldab esmatasandi võimekust

vaimse tervise probleemidega tegelemisel. Seda peaks toetama

koolitused, s.h. perearstikeskuste õdede koolitused.

Eelnõu seletuskiri viitab e-konsultatsiooni ja saatekirja osas

tervishoiutöötajale, mitte ainult arstile. Kas sellest võib järeldada, et

jätkuvalt on kavas arendada ka õdede e-saatekirja? Meie hinnangul

vajab õdede saatekirja roll patsiendi suunamisel veel täpsustamist – õde

ei saa muuta diagnoosi, väljastada töövõimetuslehte ega kirjutada

esmaseid retsepte. Meil on hea kogemus nii perearstikeskustes

vastuvõttu tegevate õdedega, kui ka võimalusega pöörduda otse vaimse

tervise õe vastuvõtule. Mõnel pool (nt sõltuvushäirete puhul) on õdede

roll esmases triaažis olulise kaaluga (üha rohkem ka lastepsühhiaatrias

jm). Võimalus pöörduda psühhiaatria vaimse tervise õe vastuvõtule ilma

saatekirjata võiks siiski säilida.

E-konsultatsiooni kaudu vastuvõtule pääsemine tähendab psühhiaatrias

kohati ka töömahu suurenemist (juba praegu on see tuntav

lastepsühhiaatrias).

Selgitame

Oleks väär ja perearsti rolli ning pädevust pisendav väita, et

perearstid täna vaimse tervise probleemidega üldse ei tegele .

Praegustes Eestis kasutatavates ravijuhendites, mis tegelevad

vaimse tervise häiretega (Nt generaliseerunud ärevushäire ja

paanikahäire käsitlus perearstiabis, alkoholitarvitamise häirega

patsiendi käsitlus, aktiivsus ja tähelepanuhäire diagnoosimise ja

ravi põhimõtted jm) algab esmane kontakt ja käsitlus perearstist.

Vt lisaks ravijuhend.ee

Samas koolitusvajadustele on muudatuse ettevalmistamisel

mõeldud.

Saatekirja rakendamine psühhiaatrias võimaldaks edaspidi

vabastada psühhiaatrid selliste juhtude käsitlemisest, millega on

võimalik tegeleda esmatasandil ning suurendada võimalusi

keskenduda keerukamatele juhtudele. See on saatekirjade eesmärk

kõikide erialade puhul.

Antud eelnõuga ei ole planeeritud laiendada saatekirja nõuet ka

vaimse tervise eriõdedele.

Koostöös esmatasandiga on käigus arutelud ning tegevused

esmatasandi võimestamiseks vaimse tervise abi andmisel.

Psühhiaatrilise abi saatekirja nõude sisse viimine tähendab

ümberkorraldusi ka mujal eriarstiabis. Arvestades psühhiaatrilise abi

spetsiifikat nõuab läbi mõtlemist ja vajadusel täiendamist saatekirja roll

Selgitame

Psühhiaatria muutmine saatekirjaga erialaks ei muuda vältimatu abi

korraldus, seega vältimatu abi (tulenevat PsAS § 10) pakkumise

Märkuse sisu Märkuse kommentaar

tahtest olenematu psühhiaatrilise abi osutamisel (s.h kinnises asutuses

sotsiaalteenustel viibivad isikud).

põhimõtted ei muutu, valvetuppa on võimalus pöörduda

erakorralisel patsiendil ning talle abi pakkumine tuleneb

eelpooltoodud õigusnormist. Samuti ei muutu tahtest olenematu

psühhiaatrilise abi osutamise nõuded.

E-konsultatsioonide puhul on oluline koos erialaseltsidega kaasajastada

nõuded e-konsultatsiooni saatekirjale. Paljudel erialadel on nõuded

kehtestatud e-konsultatsiooni teenuse algusaegadest, kuid

kaasajastamist toimunud ei ole.

Arvestame

Kaasajastamine koostöös erialaseltside ja Tervisekassaga on

planeeritud.

Eesti Haiglate Liitdu täiendavad märkused

EHL toetab psühhiaatrilise abi osutamisel e-konsultatsiooni nõude

rakendamist. Samuti toetame e-konsultatsiooni rakendamist teenusele

suunamiseks järk-järgult. Erialade kaupa teenuse laiendamine on

mõistlik ning toetame selle nõude sätestamist Tervisekassa

tervishoiuteenuste loetelus. Samas ei toeta me raviasutuste sätestamist

Tervisekassa tervishoiuteenuste loetelus, vaid leiame, et see otsus võiks

jääda eriarstiabiteenuse osutaja teha. Kompromissina võivad olla välja

toodud kohustuslikult teenust osutavad asutused, kuid ka teistel asutustel

peaks jääma võimalus oma teenuse osutamine sarnaselt ümber

korraldada.

Arvestame

Rõhutame ka, et paralleelselt e-konsultatsiooni nõude

kehtestamisega teatud raviasutustesse (2 asutust) ja teatud erialadel

(8 eriala) säilivad kõik praegused võimalused suunamiseks

kõikidesse teistesse raviasutustesse senise korralduse kohaselt st

tavalise saatekirjaga või teha e-konsultatsioone teistel erialadel või

teistesse raviasutustesse.

Lisaks teeme ettepaneku sätestada määruses, et psühhiaatrilises

ravimeeskonnas töötava vaimse tervise õe vastuvõtule on võimalik

pöörduda saatekirjata ning et sama vaimse tervise meeskonna õde saab

patsiendi vajaduse korral suunata sama ravimeeskonna psühhiaatri

vastuvõtule ilma e-konsultatsiooni nõudeta. See on oluline just selle

tõttu, et muidu ei saaks samas raviasutuses töötav õde patsienti

psühhiaatrile suunata.

Arvestame

Saame vastava ettepanekuga arvestada määruse eelnõu

koostamisel.

Eesti Perearstide Selts

Märkuse sisu Märkuse kommentaar

Eesti Perearstide Seltsi seisukohast on psühhiaatria eriala muutmine

saatekirjaga erialaks ainuõige otsus. Samuti on suunamisel e-

konsultatsiooni kasutuselevõtt õige valik.

Selleks, et perearstid saaksid pakkuda vaimse tervise muredega

pöördujatele esmast triaaži, nõustamist ning senisest suuremas mahus ka

ravisoovitusi, tuleb perearstide meeskondi võimestada ning luua selleks

vajalikud võimalused, eelkõige personali arvelt.

Enne eelnõu rakendamist tuleb leida vastused mitmele olulisele

küsimusele, ilma milleta ei ole eelnõu võimalik rakendada. Ainult

koolituste pakkumisest ei piisa, et tagada esmatasandi spetsialistide

suutlikkus käsitleda kergemaid juhte ja suunata rasked juhud viivitamata

psühhiaatrilisele eriarstiabile. Selleks, et koostada sisukas ja piisav e-

konsultatsiooni saatekiri, mis nagu ka seletuskirjas kirjutatud - on

põhjalikum kui tavasaatekiri ja vajab seetõttu rohkem aega. Lisaks

näeme, et senine praktika psühhiaatrite poolt hoida haiguslugusid pikalt

lahti ja neid mitte terviseinfosüsteemi jagada takistab meil omalt poolt

adekvaatseid saatekirju kirjutamast - meil puudub info - miks ja kelle

juures patsient päriselt varem käinud on, kui patsient ise seda täpselt ei

mäleta.

Selgitame

Koostöös esmatasandiga on käigus arutelud ning tegevused

esmatasandi võimestamisel vaimse tervise abi andmisel, jätkuvad

ka edaspidi.

Kompromiss-sõnastusega võimaldatud järk-järguline rakendamine

e-konsultatsioonile üleminevatel teistel erialadelel (esialgu 2

kõrgema etapi haiglaga, 8 eriala) vähendab mõju ulatust selle

esialgsel rakendamisel ning annab võimaluse paindlikumaks

üleminekuks. Psühhiaatria saatekirja nõue muutub seaduse

jõustumisest 01.01.2027 kohustuslikuks kõikidele

teenuseosutajatele. Täiendavad läbirääkimised kommentaaris

toodud erialase praktika osas on käigus Tervisekassa ja erialaseltsi

vahel.

Erinevate mõjude ja riskide hinnangud on antud ainult psühhiaatrilise

abi kontekstis. Need ei arvesta perearstidele kaasnevaid muudatusi,

nende mõjusid, rahalist kulu ega riske ning seetõttu ei saa neid pidada

täielikult tõeseks. Lisaks peame selle eelnõu tagasisidestamisel oluliseks

välja tuua, et meie hinnangul ei ole avaldanud mingit positiivset mõju

1.kliinilist psühholoogide/psühholoog nõustajate suurem töötasu ega ka

2. psühhiaatria e-konsultatsiooni suurem hind võrrelduna teiste

erialadega. Lisaks peame oluliseks, et psühhiaatria e-konsultatsiooni

vastamise aeg peaks olema sama, mis teistel erialadel.

Selgitame

Võttes arvesse eelnõu tagasisidet ning partnerite soovitusi on eelnõu

muudetud selliselt, et võimaldatakse minna e-konsultatsioonile üle

asutuse ja eriala põhiselt, mis võimaldab paindlikku ning

tervishoiuteenuse osutajale sobivas tempos liikumist ning tagab

rahulikuma üleminekuperioodi. Rahulikum üleminekutempo tagab

ka parema võimaluse täiendavateks aruteludeks e-konsultatsiooniga

seotud teemadel.

Märkuse sisu Märkuse kommentaar

E-konsultatsioonide hinnastamise puhul tuleks arvesse võtta ja eriti

erialal kus puuduvad alternatiivid, et ka perearstide täiendav töömaht

tuleb tasustada, sest keerulise patsiendi korraliku e-konsultatsiooni

saatekirja koostamine võtab aega. Eesti Perearstide Selts ei saa eelnõule

kooskõlastust anda enne, kui on selge, milliseid võimalusi perearstidele

luuakse, et tagada võetud kohustuste täitmine.

Eesti Perearstide Seltsi täiendavad märkused

Eesti Perearstide Selts on nõus esitatud muudatustega, on äärmiselt

vajalik liikuda edasi e-konsultatsiooni kui kõige patsiendi sõbralikuma

edasi suunamise variandiga.

Arvestame

Kompromiss-sõnastusega liigutakse edasi.

Psühhiaatria üleminek saatekirjaga erialaks on suur muutus võrreldes

senise praktikaga ja vajab ettevalmistust. Meie jaoks on kriitiline

eeltingimus kavandatava astmelise abi süsteemi väljaarendamine ja

kasutusele võtt nii täiskasvanute kui laste-noorukite teenindamiseks veel

sellel aastal. Ootus on, et aasta lõpuks on Sotsiaalministeeriumi poolt

astmeline vaimse tervise abi süsteem loodud ja rakendatav üle-

Eestiliselt – tagamaks kõigile perearstidele ja nende patsientidele

võrdselt head juurdepääsu kõigile vaimse tervise astmelise süsteemi

astmetele. Kui Sotsiaalministeerium hindab, et see ootus pole realistlik,

siis tuleb igal juhul enne määruse jõustumist saada valmis kokkulepped

kõikide vaimse tervise spetsialistide vahel koostööst ja tööjaotustest.

Perearstide vaatenurgast vajab ära kirjeldamist perearsti meeskonnale

esitatud ootused patsiendi käsitlemisel. See tähendab kokkuleppeid töö

sisu osas ja vajalike vahendite tagamist. Töövahendite all mõtleme

näiteks küsimustike, mis on kokkuleppeliselt ära kirjeldatud ja need

kasutamiseks võimaldatud nii laste kui täiskasvanute käsitlemiseks.

Arvestame

Astmelise abi süsteemi arendamise tegevused on SoM vaimse

tervise osakonna tööplaanis.

Perearstiabi meeskonna töö sisu ja abistavad küsimused jm

vajalikud tegevused olid arutelu all koos kokkulepetega edasiseks

6.02 ümarlaual.

Lisaks tunneme me muret selle osas, et mitte kõik meie vaimse tervise

probleemidega patsiendid ei vaja psühhiaatri ega psühholoogi

vastuvõttu vaid saaksid juba abi vaimse tervise õe teenusest ja selleks on

Selgitame

Vaimse tervise õe teenuse kättesaadavuse järk-järguline

parendamine on eraldi tähelepanu all nagu ka nende iga-aastane

Märkuse sisu Märkuse kommentaar

hädavajalik, et kõikjal Eestis oleks perearstidel võimalik suunata ka

nende spetsialistide juurde.

koolitamine tervishoiukõrgkoolides lähtuvalt õdede koolitamise

kokkuleppest.

Tänaseni puuduvad meil selged kokkulepped ja koostöö

haridussüsteemiga – ka nende kokkulepete sõnastamine aasta lõpuks on

hädavajalik.

Selgitame

Antud küsimus ei ole otseselt eelnõuga reguleeritav küsimus, kuid

antud teema on SoM vaimse tervise osakonna eraldi tegevusliin.

Lisaks on ülioluline, et enne määruse rakendumist on avalikkusele

kättesaadavad ja ära kirjeldatud kõik riigi rahastusega vaimse tervise

teenused ja need peavad olema leitavad ühes keskkonnas (näiteks

Tervisekassa kodulehel). Nende andmete ajakohastamine peab olema

tagatud.

Selgitame

Vajalikud tegevused selleks olid arutelu all koos kokkulepetega

edasiseks 6.02 ümarlaual.

Kommunikatsiooni eest niivõrd suure muudatuse eest vastutab riik. Arvestame

Sotsiaalministeerium on planeerimas täiendavat kommunikatsiooni

koostöös Tervisekassaga.

Justiits- ja Digiministeerium

Palume eelnõu seletuskirjas täpsemalt kirjeldada, mil viisil kavatsetakse

halduskoormust vähendada ning esitada vastav info lisaks

mõjuanalüüsile ka seletuskirja osas ,,Sisukokkuvõte’’.

Arvestatud

Seletuskirja on täpsustatud.

Kuivõrd seletuskirja kolmandas punktis ei ole eelnõu

põhiseaduspärasust analüüsitud, palume seda teha. Juhime ka

tähelepanu sellele, et eelnõu põhiseaduspärasuse küsimust tuleks alati

käsitleda. Juhul kui on ilmne, et mõju on väike, näiteks põhjusel, et

tegemist on tehnilise muudatusega, siis tuleks seda mainida.

Arvestatud

Seletuskirja täpsustatud.

Palume arvestada ka käesoleva kirja lisades esitatud eelnõu ja

seletuskirja failis jäljega tehtud märkustega. Vastavalt Vabariigi

Valitsuse reglemendi § 6 lõikele 5 palume eelnõu esitada Justiits- ja

Digiministeeriumile täiendavaks kooskõlastamiseks pärast saadud

arvamuste läbivaatamist ja eelnõu parandamist. Justiits- ja

Digiministeerium jätab kooskõlastamata eelnõu, milles ei ole

Arvestatud osaliselt

Eelnõus on arvestatud kõigi märkustega järgnevalt:

 RaKS § 70 lõikes 2 muudatust on täiendatud;

 eelnõu § 1 p-s 3 kavandatud muudatus seoses viitega TTL-

le (lg 31) on viidud RaKS § 30 lõige 2 täienduseks punktiga

7;

Märkuse sisu Märkuse kommentaar

analüüsitud eelnõu põhiseaduspärasust või ei ole rakendatud

halduskoormuse tasakaalustamise reeglit.

 eelnõu § 1 p-s 3 kavandatud muudatus lõikena 32 on ümber

paigutatud RaKS § 30 täienduseks lõikega 5.

Seletuskirja on täiendatud. Esitatud märkustega on arvestatud kõigi

puhul, välja arvatud VTK-d puudutava märkuse osas. Selgitame, et

praegu ei ole enam võimalik naasta faasi, kus koostataks VTK.

Eelnõu menetluse käigus on toimunud korduvad ja põhjalikud

kohtumised huvigruppidega, et leida parimad ja tõhusaimad

lahendused, mis aitaksid täita eelnõus seatud eesmärki ning oleksid

kooskõlas VVTP-s sätestatuga.

1

EELNÕU

04.05.2026

Ravikindlustuse seaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise

seaduse muutmise (psühhiaatria saatekiri, e-konsultatsioon ja

erialata arstid) seadus

§ 1. Ravikindlustuse seaduse muutmine

Ravikindlustuse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 30 lõiget 2 täiendatakse punktiga 7 järgmises sõnastuses:

„7) erialad ning tervishoiuteenuse osutajad, kellelt suunamise ja kelle teenuse saamiseks kehtib

e-konsultatsiooni kohustus kindlustatud isikult tasu maksmise kohustuse ülevõtmiseks.“;

2) paragrahvi 30 täiendatakse lõigetega 5 ja 6 järgmises sõnastuses:

„(5) E-konsultatsioon on tervise infosüsteemi vahendusel vastava saatekirja alusel toimuv kahe

tervishoiutöötaja vaheline nõustamine, mille eesmärk on täpsustada kindlustatud isiku haiguse

diagnoosi või määrata talle uuringud ja ravi ning mille tulemusel annab konsulteeriv

tervishoiutöötaja kirjaliku arvamuse või määratakse kindlustatud isikule aeg asjakohase

tervishoiuteenuse saamiseks.

(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud saatekirja ja selle vastuse dokumenteerimise

tingimused sätestatakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 42 lõike 3 alusel kehtestatud

määruses. Saatekirja ja selle vastuse erialase sisu töötavad välja vastava eriala ühendused ja

need kinnitab Tervisekassa ning avaldab oma kodulehel.“;

3) paragrahvi 31 lõige 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(11) Kompleks- ja korraldusliku teenuse kandmisel tervishoiuteenuste loetellu ning käesoleva

seaduse § 30 lõike 2 punktides 4–7 nimetatud andmete muutmisel, samuti teenuse

tervishoiuteenuste loetelust kustutamisel arvestatakse vähemalt käesoleva paragrahvi lõike 1

punktides 3 ja 4 sätestatud kriteeriume.“;

4) paragrahvi 31 lõikes 12 asendatakse tekstiosas „seaduse § 31 lõike 1 punktides 2, 3 ja 4“

tekstiosaga „paragrahvi lõike 1 punktis 4“;

5) paragrahvi 70 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna „juhtudel“ sõnadega „või kui eriarstiabi

osutamisele on eelnenud e-konsultatsioon“;

6) paragrahvi 70 lõikest 3 jäetakse välja sõnad „või psühhiaatrilist“;

7) paragrahvi 70 lõiget 5 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses:

„11) ambulatoorset eriarstiabi osutatakse kindlustatud isikule e-konsultatsioonina;“.

§ 2. Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmine

2

Tervishoiuteenuste korraldamise seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 43 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1) arst-resident;“;

2) paragrahvi 43 lõike 2 teisest lausest jäetakse välja tekstiosad „Arst või“ ja „arsti või“;

3) paragrahvi 22 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Käesoleva seaduse § 55 lõike 1 alusel kehtestatud haiglate loetellu kuuluva haigla pidaja

esitab Sotsiaalministeeriumile käesoleva seaduse § 56 lõike 1 punkti 3 alusel koostatud haigla

funktsionaalse arengukava juhul, kui kavandatakse haigla ümberprofileerimist, renoveerimist

või uusehitist.“.

§ 3. Seaduse jõustumine

(1) Käesolev seadus jõustub 2027. aasta 1. jaanuaril.

(2) Käesoleva seaduse § 2 jõustub üldises korras.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, 2026. a

Algatab Vabariigi Valitsus 2026. a

1

Ravikindlustuse seaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse

muutmise seaduse (psühhiaatria saatekiri, e-konsultatsioon ja

erialata arstid) eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Eelnõu eesmärk on parandada tervishoiuteenuste, sealhulgas eriarstiabi kättesaadavust ja

muuta teenuste kasutamine efektiivsemaks. Seadusega luuakse õiguslik alus e‑konsultatsiooni

selgemaks ja ühtlasemaks kasutamiseks, kehtestatakse psühhiaatria erialal saatekirja nõue ning

parandatakse seaduses erialata arstide tegutsemise aluseid. E-konsultatsiooni õiguslik

raamistik on olemas peamiselt dokumenteerimise korra ja määruste näol, kuid asjakohase

mõiste puudumine ravikindlustuse seaduses takistab selle ühtsete põhimõtete kohast

rakendamist. Eelnõuga kehtestatakse õiguslik alus, mis võimaldab tervishoiutöötajate vahel

toimuva e-konsultatsiooni senisest laiemat järkjärgulist rakendamist. Ravikindlustuse seaduse

(RaKS) muudatustega võimaldatakse vajaduspõhine abi kiiremini ja efektiivsemalt, tagades

põhimõtte „õigele patsiendile õige abi õigel ajal“.

Eelnõuga kehtestatakse psühhiaatrilise abi saatekirja nõue, mis tagab vaimse tervise

probleemiga patsientidele parema ja õigeaegsema abi perearsti või teiste vaimse tervisega

tegelevate tervishoiutöötajate esmase hindamise kaudu. See muudatus aitab suunata patsiendid

õigete spetsialistide juurde ja vähendab asjatuid ooteaegu psühhiaatri vastuvõtule.

Lisaks parandatakse seaduses erialata arstide tegutsemise aluseid, arvates nad

tervishoiuteenuse osutamisel osalejate hulgast välja. Muudatus loob senisest selgemad alused

erialata arstide rakendamiseks tervishoiusüsteemis.

Lisaks täpsustatakse eelnõuga haigla funktsionaalse arengukava koostamise ja eelarve

esitamise kohustust, mis vähendab halduskoormust mittevajalike eelarveandmete topelt

esitamise kohustuse lõpetamise näol ning parandab õigusselgust selles, kellele ja millisel

põhjusel funktsionaalse arengukava esitamise kohustus kohaldub.

Eelnõu mõjutab halduskoormust. Eelnõu rakendamine pikas ajaraamis vähendab

tervishoiusüsteemi üldist halduskoormust, lihtsustades perearstide ja eriarstide vahelist suhtlust

ning vähendades ebavajalikke eriarstivisiite ja pabersaatekirjade kasutamist. Registratuuride

koormus tasakaalustub – kuigi lisandub vastuvõtuaegade edastamist, väheneb isehelistajate

hulk. Perearstidele võib e‑konsultatsiooni saatekirjade vormistamine esialgu tuua väikese

ajakulu kasvu, kuid see kompenseerub eriarstiabis tekkiva selgema ja sujuvama töövooga. IT-

süsteemide kohandamine on valdavalt minimaalne ja ühekordne. Haiglate puhul väheneb

halduskoormus andmete topeltesitamise kadumise tõttu. Täpsem halduskoormuse muutuste

kirjeldus on esitatud seletuskirja punktis 6.2.2.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi tervishoiuteenuste osakonna

tervishoiuvõrgu ekspert Heli Paluste ([email protected]), tervishoiuteenuste osakonna

spetsialiseeritud abi poliitikajuht Mariken Ross ([email protected]) ja tervishoiukorralduse

osakonna nõunik Leena Kalle ([email protected]) (eelnõu § 2 punktid 1–2). Eelnõu

2

koostamisse olid kaasatud Tervisekassa tervishoiuteenuste arendamise portfellijuht Liis Kruus

([email protected]), Tervisekassa vaimse tervise teenusejuht Helis Ojala

([email protected]) ja Tervisekassa õigusteenuse jurist Katrina Koha

([email protected])

Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusloome- ja

isikuandmete kaitse nõunik Lily Mals ([email protected]) ja õigusnõunik Reet Kodu

([email protected]) (eelnõu § 2 punktid 1–2). Eelnõu § 1 mõjuanalüüs on koostatud

Tervisekassas ning selle on üle vaadanud Sotsiaalministeeriumi analüüsiosakond.

Tervishoiuteenuste korraldamise seaduses (TTKS) tehtavate muudatuste mõjuanalüüsi on

koostanud Sotsiaalministeeriumi analüüsiosakonna analüütik Vootele Veldre

([email protected]).

Eelnõu ja seletuskirja on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna

dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru ([email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga1, milles on ette nähtud luua

õiguslikud alused e-konsultatsiooni selgemaks kasutuseks, psühhiaatria erialal e-

konsultatsiooni nõude kehtestamiseks ja erialata arstide laiemaks kaasamiseks.

Eelnõuga muudetakse:

1) RaKS redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 14.04.2026, 2;

2) TTKS redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 17.03.2026, 2.

Seaduste muutmise seaduse eelnõu lähtub terviseministri 21. jaanuari 2025. a käskkirja nr 10

„ Tervise tulemusvaldkonna programmide 2025–2028 kinnitamine“ lisas 32 olevas programmis

„Inimkeskne tervishoid 2025–2028“ välja toodud eesmärkidest, mille kohaselt on perioodil

2025–2028 kavas kaasajastada tervisesüsteemi ning tervishoiuteenuste ja ravikindluse

korraldamise õigusakte, et soodustada inimkeskse tervishoiu ja selleks vajalike teenuste

arendamist (tegevus 1.1.1. Inimkeskse tervishoiu valdkonna arendamine). Samuti soodustab

eelnõu strateegia „Eesti 2035“3 täitmist, toetades tervishoiuteenuste õigeaegset ja asjakohast

kättesaadavust.

Valitsusliidu koalitsioonilepe4 seab üheks eesmärgiks bürokraatia ja halduskoormuse

vähendamise. Ka Riigikogu heaks kiidetud „Õigusloomepoliitika põhialused aastani 2030“5

seab eesmärgi piirata õigusloome regulatiivset koormust ja vähendada olemasolevat

halduskoormust. Eelnõu aitab kaasa halduskoormuse vähendamisele optimeeritud digitaalse

teenuskanali laiendatud kasutuselevõtu näol.

„Tervisekassa arengukava 2022–2025”6 kohaselt on üheks Tervisekassa strateegiliseks

eesmärgiks raviteekond – vajalik ravi on inimestele kättesaadav teenuste otstarbeka valiku

kaudu. Selle eesmärgi üks alameesmärk on tervishoiuteenuste ja ravimivaliku otstarbekas

1 Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm | Eesti Vabariigi Valitsus 2 Inimkeskne tervishoid 2025-2028 3 Eesti 2035_PUHTAND ÜLDOSA_210512_1.pdf 4 Eesti Reformierakonna ja Erakonna Eesti 200 valitsusliidu alusleping | Eesti Vabariigi Valitsus 5 Õigusloomepoliitika põhialuste aastani 2030 heakskiitmine–Riigi Teataja 6 Tervisekassa arengukava 2022-2025

3

laiendamine. Arengukavas on võetud eesmärk tagada, et kaasaegsed ravimeetodid, ravimid ja

meditsiiniseadmed oleksid patsientidele võimalikult kiiresti kättesaadavad, seda eriti katmata

ravivajadusega valdkondades. Eelnõu parandab psühhiaatrilise abi õigeaegset kättesaadavust

ning loob võimaluse tagada ka teistel erialadel õigeaegne ja kiireloomuline patsiendi käsitlus.

Eelnõu ei ole seotud teiste menetluses olevate eelnõudega ega otseselt ka Euroopa Liidu õiguse

rakendamisega.

Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälteenamus.

Eelnõu on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses ning

selle kohta on koostatud täpsem mõjuanalüüs käesoleva seletuskirja punktis 6.4.

2. Seaduse eesmärk

2.1. Seaduseelnõu algatamise vajalikkus ja eesmärk

Seaduseelnõu algatamise vajadus tuleneb puudujääkidest tervishoiuteenuste, sealhulgas

eriarstiabi kättesaadavuses ja tervishoiusüsteemi ressursside optimaalses kasutuses.

Patsientidel on sageli pikk ooteaeg eriarsti vastuvõtule pääsemiseks ning praegune süsteem ei

toeta piisavalt efektiivset koostööd erialade vahel. Seetõttu on eelnõu peamine eesmärk

parandada meditsiinilise näidustuse põhist eriarstiabi kättesaadavust ning kasutada piiratud

tervishoiuressursse optimaalsemalt. Muudatuse tulemusel on tervishoiuteenus kättesaadav

vastavalt erialasele hinnatud vajadusele, olles kiiremini olemas nende jaoks, kelle vajadus on

suurem.

Eesmärgi saavutamiseks nähakse ette neli peamist muudatust:

 E-konsultatsiooni õigusliku aluse loomine seaduse tasandil ja senisest laialdasem

järkjärguline rakendamine võimaldab patsientidel saada vajaduspõhist abi kiiremini ja

efektiivsemalt, vähendades ooteaegasid. E-konsultatsioon on patsiendi suunamine

põhjaliku saatekirjaga digitaalsele erialade vahelisele konsultatsioonile, kus saatekirja

andmete koosseis on iga eriala puhul eraldi kokku lepitud. Saatekiri liigub tervise

infosüsteemi vahendusel erialase abi osutajani, kelle määratud tervishoiutöötajad

annavad selle saatekirja põhjal õigusaktis (s.o RaKS § 30 lõike 1 alusel kehtestatud

määruses „Tervisekassa tervishoiuteenuste loetelu”) sätestatud tähtaja jooksul

suunanud tervishoiutöötajale tagasisidet. Määruse kohaselt tuleb nõuetekohane vastus

saata üldjuhul nelja tööpäeva jooksul, teatud erialade puhul (nt töötervishoid,

radioloogia, endoproteesimise, psühhiaatria, lastepsühhiaatria, ortodontia) 15 tööpäeva

jooksul, alates e-konsultatsiooni saatekirja jõudmisest tervise infosüsteemi. Tagasiside

võib sisaldada soovitusi diagnostikaks või raviks ilma patsienti füüsilisele vastuvõtule

kutsumata, kuid vajadusel antakse patsiendile aeg vastuvõtuks, st tervishoiuteenuse

osutaja registreerib ise patsiendi ravijärjekorda lähtudes meditsiinilisest vajadusest ning

patsiendi võimalustest. Meditsiinilist vajadust võimaldab hinnata e-konsultatsiooni

põhjalik saatekiri. Esimeses etapis peale eelnõu jõustumist rakendatakse suunamist

üksnes e-konsultatsiooni vahendusel vaid kaheksal erialal ning suunamisel kahte

kõrgeima etapi raviasutusse (Tartu Ülikooli Kliinikumi (edaspidi TÜK) ja Põhja-Eesti

Regionaalhaiglasse (edaspidi PERH).

 Psühhiaatrilise abi saatekirja nõude kehtestamine Tervisekassa poolt tasu maksmise

kohustuse ülevõtmise eeldusena loob süsteemi, kus esmalt hindab tervishoiutöötaja

patsiendi seisundit ning suunab ta sobivat teenust saama, tagades raskemate juhtude

4

kiirema jõudmise eriarsti vastuvõtule, samal ajal kui kergemate probleemidega

patsiendid saavad abi esmatasandil.

 TTKS-is tehtavad erialata arstide tervishoiuteenuse osutamisel osalevate isikute hulgast

väljaarvamist puudutavad muudatused on vajalikud, et tagada õigusselgus ning

ajakohastada erialata arstide rolli ja rakendamist käsitlevad sätted tänapäevasele

tervishoiu töökorraldusele ja süsteemsetele vajadustele vastavaks. Praegune

regulatsioon võimaldab erialata arsti rakendamise ulatuse tervishoiuteenuse osutamisel

määrata tervishoiuteenuse osutaja poolt sõltuvalt tervishoiuteenuse sisust ning arsti

pädevusest ja kogemusest. Selgem arusaam erialata arsti rollist tervishoiusüsteemis

toetab ka noorte arstide sujuvamat suundumist tööturule.

 Täpsustatakse haigla funktsionaalse arengukava koostamise ja eelarve esitamise

kohustuse regulatsiooni, et vähendada haiglate halduskoormust mittevajalike

eelarveandmete topelt esitamise kohustuse lõpetamise näol ning parandada

õigusselgust selles, kellele ja millisel põhjusel funktsionaalse arengukava esitamise

kohustus kohaldub.

2.2. Ülevaade senisest õiguslikust regulatsioonist ja praktikast

Tervisekassa on rahastanud e-konsultatsioone juba alates 2013. aastast, kuid RaKS-is ei ole

seda teenust seni seaduse tasandil määratletud ega reguleeritud. See on loonud õigusliku

ebaselguse ja takistanud e-konsultatsiooni kui ametliku teenuse laialdasemat kasutamist.

Senises praktikas on patsiendid sageli suunatud eriarsti vastuvõtule ilma piisava esmase

hinnanguta, mis on tekitanud eriarstidele täiendavat halduskoormust ja pikendanud

ravijärjekordi. Kuigi täpset statistikat selle kohta, kui palju erinevatel erialadel välditavaid

eriarstivisiite toimub, ei ole esitada, leidis näiteks Maailmapanga Grupp oma 2015. aastal

koostatud aruandes „Ravi terviklik käsitlus ja osapoolte koostöö Eesti tervishoiusüsteemis”, et

indikaatorhaiguste (diabeet, kõrgvererõhutõbi) puhul oleks 26–70% eriarstiabi visiitidest olnud

välditavad7. Põhjustena toodi välja nii ebapiisavat patsiendikäsitlust esmatasandil kui ka

patsientide eelistusi.

Erialata arstide regulatsioon sisaldub TTKS § 43 lõigetes 1 ja 2, mille kohaselt on nad

tervishoiuteenuse osutamisel osalejad. Samal ajal käsitab TTKS § 3 arsti tervishoiutöötajana.

Regulatsioon on soodustanud erinevaid tõlgendusi erialata arsti õigusliku staatuse osas.

TTKS § 22 lõige 5 senises sõnastuses sätestab kohustuse, et haigla pidaja esitab

Sotsiaalministeeriumile haigla funktsionaalse arengukava ja eelarve. Praegu puudub seaduse

tasemel selge regulatsioon selle kohta, millised haiglad ja mis eesmärgil vastavat kohustust

täitma. Väljakujunenud praktika ja muude õigusaktide koostoimest tulenevalt on nimetatud

arengukavasid seni esitanud vaid haiglavõrgu haiglad. Eelarve esitamine haiglate poolt on

muutunud mittevajalikuks, kuna riigil on need andmed jooksvalt olemas. Haiglate finantsseisu

on võimalik jälgida Rahandusministeeriumi saldoandmikest ning vajadus esitada riigile

täiendavalt eelarveid puudub. Vajaduse korral on riigil võimalik igakuise täpsusega tutvuda

detailsete tegevustulude ja bilansi andmetega. Äriregistris on nähtavad ka haiglate

majandusaasta aruanded.

2.3. Lahendused ja nende põhjendus

7 Ravi terviklik käsitlus ja osapoolte koostöö Eesti tervishoiusüsteemis

5

Seaduses seatud psühhiaatria saatekirja ja e-konsultatsioonide eesmärgi saavutamiseks on

kavandatud õiguslik lahendus, mis võimaldab ka majanduslikke ja halduslikke eeliseid:

 Õiguslik lahendus. Eelnõu kohaselt defineeritakse e-konsultatsioon RaKS-i §-s 30. See

loob õigusliku aluse, mis annab nii patsientidele kui ka tervishoiuteenuse osutajatele

selguse teenuse reguleerimise ja rahastamise kohta. E-konsultatsiooni süsteem koos

põhjaliku saatekirjaga edasi suunamisel võimaldab sarnase meditsiinilise vajadusega

patsientidele osutada tervishoiuteenust samasugustel tingimustel ehk tagada võrdset

kohtlemist sarnase vajaduse korral.

 Majanduslik lahendus. Ainult majanduslikke lahendusi, mis tagaksid patsientide

parema eelselektsiooni ja vähendaksid välditavaid eriarstivisiite ning parandaksid

seetõttu abi kättesaadavust, eelnõu koostajate hinnangul ei ole. E-konsultatsioon

vähendab asjatuid eriarstivisiite, mis omakorda optimeerib ravikindlustuse piiratud

eelarve kasutust. Lisaks ei rakendata e-konsultatsiooni puhul visiiditasu, mis vähendab

ka patsiendi rahalist koormust.

 Halduslik lahendus. Ainult halduslikke lahendusi, mis tagaksid patsientide parema

eelselektsiooni ja vähendaksid välditavaid eriarstivisiite ning parandaksid seetõttu abi

kättesaadavust, eelnõu koostajate hinnangul ei ole. E-konsultatsioon vähendab nii

perearstide kui ka eriarstide halduskoormust, sest põhjalik saatekiri võimaldab suunaval

tervishoiutöötajal saada kiire tagasiside ilma patsienti füüsiliselt vastuvõtule saatmata.

Nii on tagatud ka põhimõte meditsiinilise vajaduse hindamise kohta. Nn tavaline

saatekiri on enamasti liiga napp, et tegelikku meditsiinilist vajadust hinnata ning

otsustada, kui kiirelt tegelikult abi on vaja ning kas üldse on eriarsti füüsiline vastuvõtt

vajalik. Seega võimaldab taoline süsteem vähendada ebavajalikke vastuvõtte ja

eriarstide või teiste spetsialistide töökoormust, samas on see suurema abivajaduse

korral efektiivsemalt tagatud esmatasandil. Ka kaob patsientidel vajadus ise

ravijärjekorda registreerimisega tegeleda. E-konsultatsiooni oluliseks

funktsionaalsuseks on ka tagada võrdsus aja saamisel, kus aja registreerib patsiendiga

kooskõlastatult tervishoiuteenuse osutaja ise. See tagab ravi parema kättesaadavuse ka

väiksema digivõimekusega või meelepuudega inimestele, kuna puudub vajadus otsida

digiregistratuurist või helistada erinevate teenusepakkujate üldregistratuuridesse.

Samuti on oodata, et psühhiaatrilise abi saatekirja nõue aitab suunata psühhiaatri juurde

vaid need eelhinnatud patsiendid, kes seda vajavad, kusjuures ülejäänutele tagatakse

abi madalamatel tasanditel.

Erialata arstide puhul on seaduses seatud eesmärgi saavutamiseks kavandatud õiguslik

lahendus, millega lõpeb erialata arstide käsitamine tervishoiuteenuse osutamisel osalejana,

kusjuures tema rakendamise ulatuse tervishoiuteenuse osutamisel määras tervishoiuteenuse

osutaja sõltuvalt tervishoiuteenuse sisust ning arsti pädevusest ja kogemusest. Lahenduse puhul

võeti arvesse osapoolte tagasisidet kehtiva sõnastuse osas, mis tekitas liiga laia tõlgendamise

võimalusi.

Seaduses seatud eesmärgi – vähendada haiglate halduskoormust mittevajalike eelarveandmete

topelt esitamise kohustuse lõpetamiseks ning parandada õigusselgust selles, kellele ja

õigusselgus, millisel põhjusel funktsionaalse arengukava esitamise kohustus kohaldub –

saavutamiseks on kavandatud regulatiivne muudatus, millega nimetatud kohustust

täpsustatakse.

2.4. Väljatöötamiskavatsuse olemasolu

6

Eelnõu koostamisele ei eelnenud väljatöötamiskavatsust. Tegemist on Vabariigi Valitsuse

tegevusprogrammi kuuluvate tegevustega, milles on ette nähtud luua õiguslikud alused e-

konsultatsiooni selgemaks kasutuseks, psühhiaatria erialal e-konsultatsiooni nõude

kehtestamiseks ja erialata arstide laiemaks kaasamiseks. Seetõttu on poliitiline suund

nimetatud küsimustes juba määratud. E-konsultatsiooni ja e-konsultatsiooni saatekirja

kasutamist eriarstiabis laiemalt on pikalt kaalutud. Käesoleva eelnõu koostamisele on eelnenud

Tervisekassa Innosprindi raames kaardistatud valmisolek ning Eesti Perearstide Seltsi ja

piirkondlike haiglate esindajate esitatud soovitused. Seega on asjakohane analüüs sisuliselt

varem tehtud.

Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis on psühhiaatria saatekirja ja e-konsultatsioonide

muudatuse tähtajaks määratud 2025. aasta IV kvartal ja erialata arste puudutavate sätete

ajakohastamiseks 2026. aasta II kvartal, mistõttu on põhjendatult tegemist kiireloomulise

eelnõuga, mille kohta kooskõlas HÕNTE § 1 lõike 2 punktiga 1 väljatöötamiskavatsust ei

koostata.

Samuti ei koostatud kooskõlas HÕNTE § 1 lõike 2 punktiga 5 väljatöötamiskavatsust selle

muudatuse kohta, millega muudetakse TTKS § 22 lõikes 5 sätestatud kohustusti, kuivõrd

muudatusega ei kaasne olulist õiguslikku muudatust või muud olulist mõju.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kolmest paragrahvist, millest esimesed kaks kajastavad muudatusi seadustes

ja kolmas seaduse jõustumist.

Eelnõu §-ga 1 muudetakse RaKSi.

Eelnõu § 1 punktidega 1 ja 2 täiendatakse RaKS § 30 lõiget 2 punktiga 7 ja §-i 30 lõigetega

5 ja 6, mis reguleerivad e-konsultatsiooni administratiivseid aspekte ja defineerivad mõiste.

Lõike 2 punktiga 7 laiendatakse RaKS § 30 lõike 1 ja § 331 lõike 1 alusel kehtestatavas

Vabariigi Valitsuse määruses „Tervisekassa tervishoiuteenuste loetelu“ (edaspidi TTL)

sätestatud andmete koosseisu ning sätestatakse võimalus määrata kindlaks nii erialad, mille

puhul toimub teenusele suunamine e-konsultatsiooni teel, kui ka tervishoiuteenuse osutajad,

kelle suunamisel ja kelle teenuse saamiseks see Tervisekassa poolt tasu ülevõtmiseks kehtib.

See annab Tervisekassale ja tervishoiuteenuse osutajatele paindlikkuse kohandada võimekust

ning rakendada e-konsultatsiooni teenust vastavalt meditsiinilisele vajadusele ja erialade

eripäradele. TTL-is on e-konsultatsiooni erialad loetletud § 10 lõikes 2, mis on praegu käsitatav

loeteluna, kus e-konsultatsioon on kasutuses ja rahastatav. Edaspidi on võimalik võtta arvesse

reaalset sisulist ja tehnilist valmisolekut ning sätestada nende tervishoiuteenuse osutajate

loetelu, kelle nõustamisele suunamisel see kindlustuskaitse tagamiseks kohustuslik on, näiteks

teatud erialade puhul vaid kõrgemasse etappi suunamisel või teatud erialadel kehtestada ka

laiem partnerite loetelu. Võimalik on rakendada lahendust, et sel teel nõustamisele suunab

ainult perearst või tulevikus vajaduse korral ka laiemalt, näiteks eriõde.

Need muudatused on vajalikud, et tagada seaduse rakendamine praktikas ja luua alus edasiste

regulatsioonide väljatöötamisele, mis on kooskõlas seaduseelnõu eesmärgiga parandada

eriarstiabi kättesaadavust ja ressursside optimaalset kasutamist.

7

Eelnõu võimaldab rakendada muudatust etapiviisi ja paindlikult ning arvestada sealjuures

süsteemi valmisolekut, leppides nii erialad kui asutused kokku koostöös rakendamisega seotud

huvirühmadega. Seega eelneb TTL-is erialade ja raviasutuste sätestamisele alati Tervisekassa

kokkulepe osapooltega. Praegu on Tervisekassal kokkulepe üleminekuks kahe kõrgeima etapi

haiglaga – TÜK ja PERH – ning e-konsultatsiooni teel teenust saama suunamine puudutab

esialgu kaheksat eriala (hematoloogia, endokrinoloogia, neuroloogia, allergoloogia,

neurokirurgia, kardioloogia, gastroenteroloogia ja sisehaigused).

E-konsultatsiooni teel eriarstiabi saama suunamise eeldus hakkab toimuma erialade

valmisolekul ja astmeliselt. Ettepaneku erialale e-konsultatsioonile üleminekuks teeb

Tervisekassa või erialaühendus ja selle menetlemine toimub Vabariigi Valitsuse 12. juuli 2018.

a määruse nr 62 “Tervisekassa tervishoiuteenuste loetelu muutmise kriteeriumid ja

tervishoiuteenuste loetelu komisjoni töökord” alusel.

Lõikes 5 e-konsultatsioonile ametliku määratluse andmine on vajalik, sest e-konsultatsiooni

senine kasutamine on tuginenud suures osas Tervisekassa ja tervishoiuteenuse osutajate

vahelistele kokkulepetele. Seaduse tasandil mõiste avamine on oluline, et anda teenusele

juriidiline selgus ning tagada ühtne arusaam kõigile osapooltele – nii patsientidele, arstidele

kui ka Tervisekassale. Lõige defineerib e-konsultatsiooni kui kahe tervishoiutöötaja, (nt

perearsti ja eriarsti või kahe eriarsti) vahelise nõustamise, mis toimub patsiendi diagnoosi

täpsustamiseks või uuringute ja ravi määramiseks. Oluline on, et e-konsultatsioon võib toimuda

ja sageli toimubki ilma patsiendi füüsilise kohaloluta. Samas võidakse patsient kutsuda

füüsilisele vastuvõtule, kui konsulteeriv tervishoiutöötaja peab seda vajalikuks. Seega

vähendab e-konsultatsioonide laiem rakendamine patsientide jooksutamist ja kiirendab abi

saamist. E-konsultatsiooni teel suunamist või arvamuse saamist kasutatakse teatud erialadel ka

teisese arvamuse saamisel, mis on reguleeritud RaKS §-s 40.

E-konsultatsiooni raames ei liigu füüsilist saatekirja, vaid pöördumise teeb nõu küsiv arst

tervise infosüsteemi vahendusel ning andmed hinnangu andmiseks liiguvad infosüsteemi sees.

Ka tagasiside saab nii nõu küsinud arst kui ka patsient (v.a vastuvõtule kutsumisel) tervise

infosüsteemi vahendusel.

Lõikes 6 täpsustatakse e-konsultatsiooni saamiseks vajalike dokumentide – saatekirja ja selle

vastuse – õiguslikke aluseid ning võimaldatakse vastavatel erialaühendustel välja töötada

nende erialane detailsem sisu. Tervisekassa kinnitab erialaühenduste poolt välja töötatud sisu,

mis avaldatakse Tervisekassa kodulehel. Seni on saatekirjade vormid kehtestatud

sotsiaalministri 19. jaanuari 2007. a määruse nr 9 “Tervisekassa poolt tasu maksmise kohustuse

ülevõtmise kord” lisadena, samas puudub vajadus erialast sisu reguleerida õigusaktis.

Saatekirja ja selle vastuse andmekoosseisud on sättes TTKS § 42 lõike 3 alusel kehtestatud

määruses ning andmeväljade detailsem erialane sisu ei vaja õiguslikku reguleerimist. See

muudatus vähendab bürokraatiat ja võimaldab nimetatud täpsustusi ka paindlikumalt uuendada

ja ajakohasena hoida, kui selle järgi on praktiline vajadus.

Muudatus on kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseadusega. Eelnõuga tehtavad muudatused seoses

e-konsultatsiooni osaliselt kohustuslikuks muutmise võimaldamisega ei piira PS § 28 lõikest 1

tulenevat igaühe õigust tervise kaitsele ega kitsenda selle tuumikõigust – juurdepääsu

vältimatult vajalikule arstiabile. Vastupidi, muudatused on suunatud tervishoiusüsteemi

efektiivsemale toimimisele, erialaspetsialistide koormuse tasakaalustamisele ja patsiendi

raviteekonna lühendamisele, mis aitab tagada kiiremat ja sisuliselt paremat abi. Regulatsioon

ei võta patsiendilt võimalust pöörduda eriarsti poole, vaid kujundab esmase kontakti ja

8

suunamise protsessi sujuvamaks. E‑konsultatsioon ei asenda eriarstiabi, vaid loob lisavahendi,

mille kaudu saab raviarst kiiresti konsulteerida eriarstiga, täpsustada diagnoosi või uuringute

vajadust ning vältida olukordi, kus patsient peab asjatult ootama kontaktvastuvõttu. Seega ei

ole tegemist PS § 28 lõike 1 alusel kaitstud õiguse piiranguga, vaid tervise õiguse parema

tagamisega.

Lisaks on muudatus kooskõlas PS §‑st 14 tuleneva põhiõiguste ja vabaduste kaitse tagamise

kohustusega. Tervisekassa ja tervishoiuteenuse osutajate vaheliste kokkulepete üleviimine

seaduse tasandile loob õigusliku selguse ja prognoositavuse, mis tugevdab hea halduse

põhimõtte järgimist. Muudatus ei muuda senist teenuse saamise sisu patsiendi jaoks, vaid

reguleerib tehnilist korraldust ja rollijaotust teenuseosutajate vahel.

E‑konsultatsiooni toimimine tervise infosüsteemi kaudu toetab PS § 44 lõikes 3 tagatud õigust

saada riigiasutustelt teavet, kuna patsiendile jääb tagasiside kättesaadavaks digitaalselt ning

andmevahetus toimub turvaliselt. Andmete töötlemine e‑konsultatsiooni raames vastab

õiguslikele alustele ega too kaasa täiendavat sekkumist PS § 26 kaitsealasse, sest regulatsioon

ei muuda senist meditsiinilise teabe liikumise iseloomu ega ulatust, vaid kirjeldab juba

toimuvat praktikat seaduse tasandil.

Samuti täidetakse PS §‑dest 10 ja 11 tulenevat õiguskindluse ja proportsionaalsuse põhimõtet,

kuna:

 muudatusel on legitiimne eesmärk – tagada tervishoiusüsteemi sujuvam toimimine ja

parandada eriarstiabi kättesaadavust;

 meede on sobiv, sest e‑konsultatsioon vähendab mittevajalikke eriarsti vastuvõtte ja

võimaldab kiiremat ravisoovitust;

 meede on vajalik, sest olemasolev süsteem ei taga piisavalt kiiret juurdepääsu eriarsti

arvamusele ja nõuab patsientidelt tihti korduvat füüsilist kohalkäimist;

 meede on mõõdukas, sest patsient suunatakse kontaktvastuvõtule alati juhul, kui

konsulteeriv arst peab seda vajalikuks.

Kokkuvõtlikult toetavad eelnõus sätestatud muudatused terviseõiguse paremat tagamist, ei

kitsenda põhiõiguste olemust ega loo ebaproportsionaalseid piiranguid.

Eelnõu punktiga 3 muudetakse paragrahvi 31 lõiget 11 ja täpsustatakse, milliseid aspekte tuleb

hinnata kompleks- ja korraldusliku teenuse, mille viimase heaks näiteks e-konsultatsiooni

teenus on, kandmisel TTL-i ning teenuse andmete muutmisel või loetelust kustutamisel. TTL-

i muutmise protsess toimub RaKS § 31 alusel kehtestatud määruse alusel. Seega tuleb ka e-

konsultatsiooni tingimuste kehtestamisel järgida loetelu muutmise nõudeid. RaKS § 31

reguleerib loetelu muutmise tingimusi ja iga § 30 lõikes 2 toodud tervishoiuteenuste loetellu

kantava asjaolu kohta on sätestatud nõuded, mida selle loetellu lisamisel või muutmisel hinnata

tuleb. Kohustusliku e-konsultatsiooni suunamise nõude kehtestamisel tuleb seega hinnata selle

vastavust riigi tervishoiupoliitikaga, vajalikkust ühiskonnale ning vastavust ravikindlustuse

eelarvele.

Eelnõu punktiga 4 täpsustatakse eelneva muudatusega seotud viiteid ning jäetakse välja

sättest viide § 30 lõike 2 punktile 2, kuna TTL_is teenuse koodi muutmiseks puudub vajadus

hinnata teenuse vajalikkust ühiskonnale ega vastavust ravikindlustuse rahalistele võimalustele.

Üksnes teenuse koodi muutmise vajadus olukorras, kus muud teenust puudutavad tingimused

jäävad muutmata, on harv ja võib tekkida üksnes vastava eriala teenuste tervikliku

9

nüüdisajastamise käigus tekkivast vajadusest korrastada teenustele antud koodide loogilist

järjestust.

Eelnõu § 1 punktiga 5 täiendatakse RaKS § 70 lõiget 2 ning nähakse Tervisekassa-poolne

tervishoiuteenuse eest tasumise kohustuse ülevõtmine saatekirjata erialade kõrval ette ka e-

konsultatsiooni puhul. Kehtiva RaKS § 70 lõige 2 sätestab tasu maksmise ülevõtmise saatekirja

olemasolul või erandina, kui see on ette nähtud sama paragrahvi lõikes 3, s.o saatekirjata

erialadel. Muudatusega täpsustatakse e-konsultatsiooni sisulist kasutust RaKS alusel

tervishoiuteenuse eest tasumisel. See tagab, et teenus on Tervisekassa poolt rahastatud ja et

selle eest ei pea maksma patsient.

Eelnõu § 1 punktiga 6 jäetakse RaKS § 70 lõikest 3 saatekirjata osutatavate Tervisekassa poolt

rahastatavate erialade hulgast välja psühhiaatrilise abi osutamine.

RaKS § 70 lõige 3 sätestab juhud, mil Tervisekassa võtab üldarstiabi või eriarstiabi või

iseseisva õendusabi osutaja saatekirjata kindlustatud isikult üle tervishoiuteenuse eest tasumise

kohustuse ambulatoorse eriarstiabi osutamisel. Muudatuse tulemusena eeldab tasu maksmise

kohustuse ülevõtmine edaspidi ka psühhiaatrilise eriarstiabi puhul saatekirja olemasolu.

Muudatus on kooskõlas Haiglavõrgu arengusuundadega 2040 ja Eesti Psühhiaatrite Seltsi

eriala arengukavaga 2020–2023 ning parandab psühhiaatrilise eriarstiabi vajaduspõhist

kättesaadavust, tagades optimaalsema ressursside jaotuse.

Psühhiaatriline eriarstiabi on osa vaimse tervise abist, olles vaimse tervise abi püramiidi tipp

kõige spetsiifilisema ja kallima abi vormina. Vaimse tervise abi olulised põhialused enne

psühhiaatrilist eriarstiabi on esmatasandi tervishoiuteenused, kogukonnateenused, kogukonna

tugitegevused ja eneseabi. Praegune saatekirjata süsteem võimaldab põhjendamatult lihtsalt

eelhinnanguta ligipääsu ka kerge probleemiga patsientidel, kelle probleem võiks olla

lahendatav kogukonna- või esmatasandil, halvendades väga piiratud psühhiaatrilise eriarstiabi

kättesaadavuse tingimustes juurdepääsu nendel patsientidel, kelle mure vajab lahendamist

kõrgeimal ravitasandil. See omakorda toob kaasa raskemad ja keerulisemad haigusjuhud,

pikemad ravivajadused ning suurema tüsistuste arvu. Muudatus loob aluse, et tagada võrdne

vajaduspõhine ravi kättesaadavus.

RaKS § 70 lõikes 3 tehtav muudatus ei too kaasa muudatusi kindlustatud isikute õiguses saada

Tervisekassa rahastusel vaimse tervise õe teenust. Vaimse tervise õe kui eriõe vastuvõtu eest

võtab hetkel ja ka tulevikus Tervisekassa tasu maksmise kohustuse üle, kui on järgitud

Tervisekassa tervishoiuteenuste loetelus sätestatud tingimused. Hetkel kehtib

tervishoiuteenuste loetelu § 9 lõike 9 kohaselt nõue, et õe vastuvõtu teenuste eest tasub

Tervisekassa juhul, kui teenusele on suunanud saatekirja õigusega tervishoiutöötaja ning

suunamine ei ole vajalik erialadel, kus saatekiri ei ole nõutav vastavalt RaKS § 70 lõikele

3. RaKS § 70 lõike 3 muutumisel luuakse tervishoiuteenuste loetelus psühhiaatrilise abi

andmisel vaimse tervise õe vastuvõtu eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmise tingimustes

erand.

Muudatus on kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseadusega. Muudatus ei piira PS § 28 lõikest 1

tulenevat igaühe õigust tervise kaitsele ega vähenda juurdepääsu psühhiaatrilisele abile.

Saatekirja nõude eesmärk ei ole takistada abi saamist, vaid tagada ravi vajaduspõhisus ning

tõhustada tervishoiusüsteemi toimimist olukorras, kus psühhiaatrilise eriarstiabi maht on

piiratud ja nõudlus teenuse järele kasvab.

10

Saatekirja nõude kehtestamine täidab proportsionaalsuse põhimõtet (PS § 11), kuna:

 meede on sobiv, aidates suunata patsiendid esmatasandi või kogukonnateenuste juurde

juhul, kui eriarsti sekkumine ei ole vajalik, ja reserveerida psühhiaatrilise eriarstiabi

neile, kelle seisund seda tegelikult eeldab;

 meede on vajalik, sest praegune süsteem koormab psühhiaatria eriarstide vastuvõtuaegu

juhtudega, mille oleks saanud lahendada perearst või kogukonnateenused; muude

meetmetega ei ole võimalik vajaduspõhise eriarstiabi kättesaadavust tagada sama

tulemuslikult ;

 meede on mõõdukas, kuna perearstiga esmase kontakti nõue ei võta patsiendilt

võimalust psühhiaatri vastuvõtule pääseda; vajaduse korral väljastab perearst saatekirja

kiiresti ning säilib võimalus saada abi ka väljaspool saatekirjasüsteemi (sh vaimse

tervise õde, vältimatu psühhiaatriline abi).

Patsiendi õigust tervise kaitsele ei mõjutata negatiivselt ka seetõttu, et psühhiaatriline abi on

osa laiemast vaimse tervise tugisüsteemist, kus esmatasandil, kogukonnateenustel ja

tugivõrgustikel on oluline roll. Saatekirja nõue aitab tagada, et kliiniliselt kergemate

seisunditega inimesed saavad abi sobivalt tasandilt, samal ajal kui eriarstiabi jääb

kättesaadavaks nendele patsientidele, kelle seisund seda tõesti vajab. Seeläbi tugevdab

muudatus PS §‑st 14 tulenevat riigi kohustust tagada põhiõiguste parem ja tõhusam kaitse.

Muudatus vastab ka õiguskindluse põhimõttele (PS § 10), kuna loob selge ja üheselt mõistetava

raviteekonna psühhiaatrilise abi saamiseks. Saatekirja nõude kehtestamine ei tähenda patsiendi

jaoks uut sisulist piirangut, vaid korrastab senist praktikat ning vähendab raviteekonna

juhuslikkust. Lisaks toetab muudatus ressursi õiglast jaotamist ja võrdset kohtlemist (PS § 12),

tagades, et psühhiaatri vastuvõtule pääsemine sõltub tervisemure sisulisest raskusastmest, mitte

patsiendi võimest ise eriarsti juurde aega broneerida.

Kokkuvõttes tagab muudatus, et psühhiaatrilise eriarstiabi piiratud ressurss jõuab nendeni,

kellel on seda kõige enam vaja. Abi ei muututa vähem kättesaadavaks, vaid selle kättesaadavust

parandatakse – suunates patsiendid raviteekonna õigesse etappi ja vähendades eriarstiabi

ülemäärase koormuse tõttu tekkivaid viivitusi.

Eelnõu § 1 punktiga 7 täiendatakse RaKS § 70 lõiget 5 uue alusega punktis 11, millisel juhul

ei ole lubatud nõuda visiiditasu. Täiendus loob õigusselguse selles, et e-konsultatsiooni korral

puudub ambulatoorse eriarstiabi osutajal õigus nõuda kindlustatud isikult e-konsultatsiooni

käigus visiiditasu maksmist. Selline piirang tuleneb e-konsultatsiooni olemusest, mis erineb

traditsioonilisest vastuvõtust, kus patsient kohtub arstiga füüsiliselt, ega ole seotud reaalelulise

tervishoiuasutuse külastusega.

Visiiditasu on seaduses ette nähtud patsiendi panusena tervishoiuteenuse kulude katmisesse,

eelkõige ambulatoorse eriarstiabi puhul. See on osa solidaarsuspõhimõttest, mis aitab jagada

vastutust tervishoiusüsteemi jätkusuutlikkuse eest.

E-konsultatsiooni puhul ei ole põhjendatud seda tasu küsida, kuna patsient ei kasuta füüsilist

vastuvõtuaega. Visiiditasu nõudmine olukorras, kus visiiti patsiendi jaoks ei toimu, oleks

ebaõiglane. Visiiditasu puudumise sätestamine e-konsultatsiooni puhul on kooskõlas RaKSi

põhimõtetega, olles samas õiglane ja läbipaistev nii patsientide kui ka teenusepakkujate suhtes.

Kui e-konsultatsiooni raames selgub vajadus kutsuda patsient vastuvõtule, kohaldub

tavapärane visiiditasu.

11

Eelnõu §-ga 2 muudetakse TTKS-i.

Eelnõu § 2 punktiga 1 muudetakse TTKS § 43 lõike 1 punkti 1 sõnastust, millega jäetakse

erialata arst tervishoiuteenuse osutamisel osalejate loetelust välja ja punktist 2 jäetakse välja

viide arstile.Kehtiva TTKS § 43 lõike 1 punki 1 ja lõike 2 teise lause kohaselt võib erialata arst

osaleda eriarstiabi osutamisel ja tema rakendamise ulatuse määrab tervishoiuteenuse osutaja

sõltuvalt arsti pädevusest või kogemusest. TTKS § 43 lõike 1 punkti 1 ehk tervishoiuteenuse

osutamisel osalejate hulka jäetakse alles arst-resident, kes on eriarstiabi osutamisel alati

juhendatav ja kelle tegevuse eest vastutab teda juhendav eriarst. See tähendab, et arst-

residentide osas jääb kehtima TTKS § 43 lõike 2 esimene lause.

Selle muudatusega lõpeb erialata arstide käsitamine tervishoiuteenuse osutamisel osalejana.

Nende käsitus toimub edaspidi TTKS § 3 tähenduses. TTKS § 3 lõike 1 kohaselt on

tervishoiutöötajaks arst, hambaarst, õde ja ämmaemand, kui nad on registreeritud

Terviseametis. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib tervishoiutöötaja osutada

tervishoiuteenuseid üksnes selle kutse või eriala piirides, mille alusel ta on registreeritud

tervishoiukorralduse infosüsteemis. Erialata arstide puhul ei ole infosüsteemis lisatud arstlikku

eriala, vaid kutseala „arst“. Sellest tulenevalt kohaldub töötada soovivale erialata arstile

kohustus olla registreeritud tervishoiukorralduse infosüsteemis ning võimalus osutada

tervishoiuteenuseid vastavalt omandatud haridusele ja pädevusele.

Seni on praktikas tervishoiuteenusel osalemise sätteid tõlgendatud ekslikult ka nii, et

tervishoiuteenuse osutajal on õigus määrata erialata arstile eriarsti pädevusse kuuluvaid

tegevusi. See on vastuolus tervishoiuteenuse osutamise peamise põhimõttega, kus iga

spetsialist saab teha üksnes tema pädevusse kuuluvaid tegevusi ning antud juhul saab erialata

arst osutada teenuseid, milleks on temal olemas väljaõpe ja oskused ning mitte rohkem. Üksnes

selliselt on võimalik tagada tervishoius kvaliteetne teenus ja patsiendiohutus.

Eelnõuga erialata arstide õiguslikus staatuses tehtavad muudatused ei too patsientidele

võrreldes kehtiva regulatsiooniga kaasa muudatusi, mis piiraks isikute õigust tervise kaitsele

(PS § 28) või arstidele kaasa muudatusi, mis piiraks tegevusala, elukutse või töökoha valikut

(PS § 29). Erialata arstid võivad ka edaspidi osutada tervishoiuteenuseid omandatud kutse

piirides nagu seni. Eri- ja perearstiabi osutamisel on erialata arst arstiabi osutava meeskonna

liige, kuhu võivad kuuluda lisaks arstidele ka näiteks õed ja ämmaemandad. Tegemist on pigem

erialata arstide staatuse erinevate tõlgenduste küsimuse lahendamisega teenuse osutamisel.

Arstiõpe on Euroopa Liidu tasandil reguleeritud vastava direktiiviga, mis sätestab arstiõppe

raamnõuded, sealhulgas nõuded õppekavade ülesehitusele ning õppekava läbimise järel

omandatavatele pädevustele. TTKSi eesmärk ei ole määratleda, millised pädevused kuuluvad

konkreetse kutseala, eriala või tegevusvaldkonna juurde. Seadus sätestab tervishoiuteenuste

osutamise korralduse ja nõuded. Väljaõppe korraldamine ja arstiõppe raamnõuded on

sätestatud kõrgharidusseaduse § 7 alusel. Tartu Ülikooli ülesanne on oma õppekavade kaudu

tagada kvalifikatsiooninõuete täitmine. Juhul kui tekib vajadus arstide või eriarstide pädevusi

täiendavalt määratleda, tuleb seda teha ülikooli kaudu, tuginedes akadeemilisele pädevusele ja

arstiõppe sisule koos õpiväljunditega. Tervishoiusüsteem, sh kutsealade piirid arenevad

kiiresti. Seetõttu võib õigusaktidesse fikseeritud pädevuste loetelu või nende piiritlemine jääda

ajale jalgu juba enne, kui regulatsioon jõuab jõustuda.

Eriala mitte omandanud ja residentuuris mitte õppivate hambaarstide osas muudatusi ei tehta

ja kehtivat praktikat ei muudeta. Nende osas jääb kehtima praegune regulatsioon, mille

12

kohaselt hambaarst, kes ei ole omandanud eriala ja ei õpi residentuuris, võib osaleda eriarstiabi

osutamisel (hambaarsti puhul peetakse siinjuures silmas erihambaarsti erialade teenuste

osutamist) ning tema rakendamise ulatuse tervishoiuteenuse osutamisel määrab

tervishoiuteenuse osutaja sõltuvalt tervishoiuteenuse sisust ning hambaarsti pädevusest ja

kogemusest.

Erialata hambaarsti eriarstiabi osutamise osalemisel reguleerimise vajaduse tõi välja ja

sellekohase ettepaneku tegi Eesti Hambaarstide Liit 2024. aastal tervishoiuteenuste

korraldamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus 401 SE8 menetlemise käigus

Riigikogus. Siis põhjendati muudatuse vajadust järgmiselt: „Täiendus on vajalik, et

hambaarstid saaksid töötada oma pädevusele ja kogemusele vastavalt. Muudatuse kohaselt

saab hambaarst koos erihambaarstiga töötades osaleda vastava teenuse osutamisel.

Teenuseosutaja vastutab, et hambaarst ei ületaks oma pädevusi ja tegutseks vastavalt

kogemusele.“9.

Eelnõu § 2 punktiga 3 muudetakse TTKS § 22 lõiget 5, millega tunnistatakse kehtetuks

volitusnorm, mille alusel oli kehtestatud sotsiaalministri 3. detsembri 2004. a määrus nr 120

„Haigla arengukava, eelarve ja auditeeritud aastaaruande esitamise ja avalikustamise

tingimused ja kord“. See võimaldab tunnistada kehtetuks ka volitusnormi alusel kehtestatud

määruse.

Kuna haiglavõrgu haiglad on eraõiguslikud juriidilised isikud, on nende auditeeritud aruanded

kättesaadavad äriregistrist. Eelarvete ja üldiste arengukavade dubleeriv kogumine

Sotsiaalministeeriumisse on ebaotstarbekas ning tekitab haiglatele põhjendamatut

lisakoormust. Haiglate finantsseisu on muutunud oludes võimalik jälgida

Rahandusministeeriumi saldoandmikest ning vajadus esitada riigile täiendavalt eelarveid

puudub. Vajaduse korral on võimalik igakuise täpsusega saada detailsed tegevustulude ja

bilansi seisude väljavõtted. Poolaasta vaates tehakse saldoandmiku andmete alusel

finantsarvutused ja see võimaldab Sotsiaalministeeriumil jälgida jooksvalt, millised on

haiglavõrgu haiglate finantsseisud ja majandustulemused. Äriregistris on nähtavad kinnitatud

majandusaasta aruanded. Haiglad koostavad eelarve Tervisekassa lepingu pakkumuse põhjal,

vajaduse korral seda muudetakse ning see kinnitatakse aasta jooksul nõukogus.

Edaspidi jääb seaduse tasandil alles vaid sisuline kohustus esitada funktsionaalne arengukava.

Seejuures:

 piiritletakse kohustus selgelt vaid haiglavõrgu haiglatega (TTKS § 55 lg 1), kelle taristu

planeerimisel on riiklik mõõde;

 tuleb see esitada üksnes juhul, kui haigla planeerib olulisi muudatusi:

ümberprofileerimist, renoveerimist või uusehitust. See on oluline tagamaks, et haigla

taristuarendused on kooskõlas riiklike tervishoiupoliitiliste suundadega.

Muudatus muudab õiguspildi selgemaks – haigla tegeleb oma igapäevase majandustegevuse ja

juhtimisega iseseisvalt ning ministeeriumile esitatakse vaid strateegilised taristu arendamise

plaanid nende tekkimise hetkel.

Funktsionaalsete arengukavade avalikustamine lepitakse iga esitajaga eraldi kokku. Puudub

vajadus reguleerida seda eraldi määrusega.

8 Eelnõu - Riigikogu 9 Eelnõu - Riigikogu, vt muudatusettepanekute loetelu.

13

Eelnõu §-s 3 sätestatakse seaduse jõustumine. Eelnõu jõustub 01.01.2027, mis võimaldab

sujuva ülemineku muudetud teenusekorraldusele ning tagab teenuseosutajatele vajaduse korral

töökorralduslike protsesside kohaldamiseks lisaaja. Psühhiaatria eriala on vajalikud täiendavad

arutelud perearstide, vaimse tervise teekonna spetsialistide ja psühhiaatritega, et rakendada

lisameetmeid turvalise patsienditeekonna tagamiseks. Samuti on vaja kokku leppida vaimse

tervise meeskonna liikmete roll patsienditeekonnal, et vältida auke vastutusalades ja maandada

sel moel patsiendi raviteekonnalt väljakukkumise riski.

Eelnõu § 2 jõustub üldises korras, sest muudatused ei vaja jõustumiseks lisaaega.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõuga tuuakse selguse huvides seaduse tasemele termin e-konsultatsioon. E-konsultatsioon

on RaKS tähenduses kahe tervishoiutöötaja vaheline e-konsultatsiooni saatekirja alusel toimuv

nõustamine seoses kindlustatud isiku tervisega haiguse diagnoosi täpsustamiseks või uuringute

ja ravi määramiseks, mille tulemusena annab konsulteeriv tervishoiutöötaja juhtumit

puudutavates küsimustes kirjaliku arvamuse või määrab vajadusel kindlustatud isikule

vastuvõtu aja asjakohase tervishoiuteenuse osutamiseks.

Termin ei muuda rakendusaktides kasutusel olevat terminit ega selle tähendust.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega.

6. Seaduse mõjud

Eelnõu eesmärk on parandada tervishoiuteenuste, sealhulgas eriarstiabi vajaduspõhist

kättesaadavust ja ressursside kasutuse tõhusust, kehtestades e-konsultatsiooni ühtse

õigusraamistiku ja psühhiaatrilise abi saatekirja nõude ning parandades erialata arstide

tervishoius rakendamise õiguslikke aluseid.

Eelnõus esitatud muudatuste rakendamisel võib eeldada mõju järgmistes valdkondades:

sotsiaalne, majanduslik, regionaalne ja infotehnoloogiline mõju ning mõju riigivalitsemisele.

Mõjude olulisuse tuvastamiseks hinnati nimetatud valdkondi nelja kriteeriumi alusel: mõju

ulatus, mõju avaldumise sagedus, mõjutatud sihtrühma suurus ja ebasoovitavate mõjude

kaasnemise risk. Muid mõjuvaldkondi eelnõus esitatud muudatused ei puuduta.

6.1. Sihtrühm: patsiendid (kogu elanikkond)

Mõju elanikkonnale on eelkõige seotud tervishoiuteenuste ja nende osutajate parema

kättesaadavusega ning ravijärjekordade korrastamisega. Muudatused aitavad tagada, et

patsientidele osutatakse tervishoiuteenust meditsiinilisest vajadusest lähtudes ning võrdselt

sarnases olukorras olevate isikutega.

6.1.1. Sotsiaalne ja regionaalne mõju

E-konsultatsioon kujutab endast tavapärasest põhjalikumat e-saatekirja, mille alusel perearst

või muu tervishoiutöötaja suunab patsiendi tervishoiuteenuse osutaja digitaalsele

14

konsultatsioonile. Vajaduse korral registreerib tervishoiuteenuse osutaja patsiendi ise

ravijärjekorda, säästes patsienti lisatoimingutest. Süsteem vähendab ebavajalikke vastuvõtte ja

telefonikõnesid registratuuridesse ning aitab suurema abivajadusega patsientidel kiiremini

eriarstile pääseda. Muudatus parandab eriarstiabi kättesaadavust ja ravi kvaliteeti, suunates

patsiendid e-konsultatsiooni kaudu meditsiinilise vajaduse alusel õigel ajal õigele tasandile.

See vähendab ebavõrdsust teenuste kasutamisel ja toetab põhiseadusest (§ 28) tulenevat õigust

tervise kaitsele.

Patsientide jaoks võib kaudselt väheneda transpordi- ja ajakulu, kuna tarbetud visiidid jäävad

ära. Positiivne mõju on tugevam keskustest eemal asuvates piirkondades, kus e-konsultatsioon

vähendab ebavajalikke lisavisiite kõrgema etapi raviasutusse. Kaudselt võib lahendus

vähendada regionaalset ebavõrdsust eriarstiabi kättesaadavuses, kuna e-konsultatsioon tagab

eriarstliku nõustamise kättesaadavuse kõikides piirkondades sõltumata eriarsti olemasolust

kohapeal.

Psühhiaatria erialal võib muudatus tähendada teatud patsientide jaoks lisasammu perearsti või

vaimse tervise meeskonna juurde, kuid samas tagab see raskes seisundis eriarstiabi vajavatele

patsientidele kiirema ja sihipärasema abi. Riskide maandamiseks on kavas koolitada perearste,

õdesid ja vaimse tervise spetsialiste ning töötada välja patsiendijuhised, et tagada esmatasandi

spetsialistide suutlikkus käsitleda kergemaid juhte ning suunata rasked juhud viivitamata

psühhiaatrilisse eriarstiabisse.

Erialata arstide õiguslikku positsiooni puudutavatel sätetel puudub vahetu mõju patsientidele,

kuid muutustega luuakse eeldused erialata arstide õiguspäraseks rakendamiseks tervishoius.

TTKS § 43 lõike 2 teise lause kehtetuks tunnistamine võib samas lühiajaliselt suurendada

tervishoiuteenuse osutajate tajutavat õiguslikku ebakindlust erialata arstide rakendamisel

eriarstiabis ning nõuda täiendavat selgitust töökorralduslike praktikate ühtlustamiseks.

Tegemist ei ole sisulise piirangu kehtestamisega, vaid regulatsiooni lihtsustamisega, mille

pikaajaline mõju on pigem õigusselguse kasv ja rollide paremini üldnormidega kooskõla

viimine. Koos kaasnevate hilisemate muudatustega (nt Tervisekassa hinnakirja täiendamine

erialata arsti teenustega) on eelnõukohastel muudatustel potentsiaal kahandada

ravijärjekordasid konkreetsetel erialadel ning parandada tervishoiuteenuste kättesaadavust.

Mõju ulatus, avaldumise sagedus ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk

Mõjutatud sihtrühm on suur – kaudselt kõik eriarstiabi vajavad patsiendid. Tervisekassa

andmetel käis eriarsti esmasel või korduval vastuvõtul aastal 2025. aastal kokku 631 800 isikut.

Mõju ulatus on hinnanguliselt väike kuni keskmine, kuna patsiendi käitumises olulisi muutusi

ei teki – nii tavalise saatekirja kui ka e-konsultatsiooni puhul algab teekond perearsti juurest.

E-konsultatsioonide eest tasu ei võeta, mistõttu ei too nende kasutuselevõtt võrreldes tavalise

konsultatsiooniga patsiendile kaasa lisakulu. Mõju avaldumise sagedus on väike kuni keskmine

ning oleneb iga inimese terviseseisundist, mis määrab ära eriarstiabi vajaduse ja pöördumise

sageduse. Ebasoovitavate mõjude risk tervikuna on väike.

Kokkuvõttes parandavad muudatused patsientide võrdset kohtlemist ja eriarstiabi sihipärast

kättesaadavust, sest koormus eriarstidele ja registratuuridele väheneb ning eriarstiabi vajavate

patsientide jaoks ravijärjekorrad lühenevad. Demograafiliselt on mõju oluline eelkõige

maapiirkondade elanikele ja psühhiaatrilise abi vajajatele, kellele tagatakse e-konsultatsiooni

abil kiirem ja õigeaegsem abi.

15

6.2. Sihtrühm: tervishoiuteenuse osutajad ja tervishoiuasutuste töötajad (sh

tervishoiutöötajad, tugipersonal)

2024. aastal oli tervishoiuasutusi 1631, sealhulgas 407 pere- ja 345 eriarstiabiasutust10.

Aktiivselt tegutsevaid arste oli 2024. aastal 4911, sealhulgas 960 perearsti11 ning 516 erialase

spetsialiseerumiseta arsti. Mõjutatud sihtrühma kuulub ka tervishoiuteenuse osutajate

tugipersonal, peamiselt registratuuri töötajad, kelle arv ei ole teada.

6.2.1. Sotsiaalne mõju

Tervishoiuteenuse osutajad saavad planeerida ambulatoorse vastuvõtu mahte ja patsientide

liikumist sihipärasemalt, mis vähendab ebavajalikke eriarstivisiite, suurendab ravi

järjepidevust ja toetab ravijärjekordade lühenemist. Tervishoiuteenuse osutajate

registratuuridele lisandub koormus patsientidele vastuvõtuaegade edastamisel, kuid samas

väheneb ise helistajate koormus, mistõttu täiendavat töö- või halduskoormust ei teki.

Perearstidele võib muudatus tähendada vähest koormuse kasvu, sest e-konsultatsiooni

saatekirja vormistamine võib olla mahukam kui tavasaatekirja puhul. Perearstidele tuleb

pakkuda koolitusi ja tugimeetmeid muudatusega kohanemiseks.

Eelnõukohastel erialata arstidega seotud sätetel on positiivne sotsiaalne mõju tervishoius

töötavatele või tööle asuvatele erialata arstidele. Parandades õigusselgust, loob eelnõu senisest

paremad eeldused erialata arstide kutsealase pädevuse rakendamiseks. See võib noortele

arstidele olla motivaator kogemuse omandamiseks enne erialavalikut.

6.2.2. Majanduslik mõju (mõju halduskoormusele)

Eelnõuga kavandatavaid muudatusi on halduskoormuse aspektist hinnatud. Eelnõu

rakendamine vähendab halduskoormust, kuna see lihtsustab tervishoiutöötajate, eelkõige

perearsti ja eriarsti vahelist suhtlust, vähendades välditavaid eriarstiabivisiite, mille puhul on

kohane tagada abi esmatasandil perearsti poolt. Seega säästetakse muudatusega nii patsientide

kui ka arstide aega, vähendades samas eriarstiabi järjekordi. Positiivse mõjuna väheneb

halduskoormus ka pabersaatekirjade kasutamise etapiviisilise lõppemise tõttu ning seega kaob

ka andmete topelt sisestamise vajadus. Välditavate eriarstiabivisiitide vähenemine muudatuse

täielikul rakendumisel tasakaalustab e-konsultatsioonide läbi töötamisega ja vastamisega

seotud aja- ja inimressursi vajaduse.

Osade perearstide jaoks võib esialgu e-konsultatsiooni saatekirja (eriti kui seni on neid

kasutatud harvem ) vormistamine nõuda senisest enam aega ehk suurendada halduskoormust

võrreldes nn tavalise saatekirjaga. Samas peab ka tavalise saatekirja vormistamine sisaldama

piisavat teavet konsulteerivale eriarstile, mistõttu on vahe väiksem selliste perearstide jaoks,

kelle tavalised saatekirjad on juba praegu põhjalikud ja sisukad. Täiendava ajaressursi vajaduse

tasakaalustab muudatus selle täielikul rakendumisel perearstide jaoks senisest selgema ja

arusaadavama seostatusega eriarstiabisüsteemiga kiiremat abi vajavate patsientide puhul.

Väheneb vajadus otsida selliste olukordade lahendamiseks lahendusi isiklike kontaktide kaudu

vms mittesüsteemsel viisil.

10 TTO10: Iseseisvad tervishoiuasutused omaniku liigi ja maakonna järgi. PxWeb (30.09.2025) 11 THT001: Tervishoiutöötajad, täidetud ametikohad ja ületunnid ameti järgi. PxWeb (30.09.2025)

16

Saatekirja kohustuse laiendamine psühhiaatria erialale mõnevõrra suurendab perearstide töö-

ja halduskoormust. Osa lisanduvatest vaimse tervisega seotud juhtudest saab edaspidi abi

esmatasandilt nagu ka muude tervisehäirete puhul, raskemad juhtumid suunatakse vajadusel

edasi psühhiaatrile. Seejuures oleks väär ja perearsti rolli pisendav arvata, et perearstid praegu

vaimse tervise probleemidega üldse ei tegele. Perearstid on saanud väljaõppe psühhiaatrias

ning ka praegustes Eestis kasutatavates ravijuhendites, mis tegelevad vaimse tervise häiretega

(nt generaliseerunud ärevushäire ja paanikahäire käsitlus perearstiabis, alkoholitarvitamise

häirega patsiendi käsitlus, aktiivsus ja tähelepanuhäire diagnoosimise ja ravi põhimõtted jm, vt

lisaks ravijuhend.ee) algab esmane kontakt ja käsitlus perearstist.

Eelnõu jõustumisest tulenevad esmatasandi piisava ressursi tagamisega ja tervishoiu

rahastamisega seotud küsimused on paralleelselt töös tavapäraste koostöömehhanismide

raames Sotsiaalministeeriumi, Tervisekassa ja perearstide koostöös. Toimuvad regulaarsed

arutelud ja planeeritakse vajalikud muudatused, et rahastamine kataks vajalikud ressursid

teenuste osutamiseks esmatasandil, sealhulgas piisav uuringufondi suurus ja spetsialistide

tööaeg esmatasandi rahastusmudelis.

E-konsultatsiooni laiem rakendamine on planeeritud vähehaaval, algselt kaheksal erialal ja

suunamisel vaid kahte kõrgema etapi raviasutusse (TÜK ja PERH) suunamisel. Seega avaldub

mõju järk-järgult.

Erialata arstidega seotud sätetel puudub mõju halduskoormusele.

Haiglate funktsionaalsete arengukavade koostamise ja eelarve esitamise regulatsiooni

muudatusel on halduskoormust vähendav mõjuandmete topelt esitamise kohustuse lõpetamise

näol. Haiglate finantsseisu on muutunud oludes võimalik jälgida Rahandusministeeriumi

saldoandmikest ning eelarvete täiendavaks esitamiseks riigile puudub vajadus. Vajaduse korral

on riigil võimalik igakuise täpsusega saada detailsed tegevustulude ja bilansi seisude

väljavõtted. Poolaasta vaates tehakse saldoandmiku andmete alusel finantsarvutused ja see

võimaldab Sotsiaalministeeriumil jooksvalt jälgida, millised on haiglavõrgu haiglate

finantsseisud ja majandustulemused. Äriregistris on nähtavad ka kinnitatud majandusaasta

aruanded. Haiglad koostavad eelarve Tervisekassa lepingu pakkumuse põhjal, vajaduse korral

seda muudetakse ning see kinnitatakse aasta jooksul nõukogus.

Kokkuvõttes tasakaalustab halduskoormuse muutus eelnõu rakendumisel tervishoiusüsteemi

tervikvaates halduskoormuse vähenemine selle mõningase suurenemise.

6.2.3. Mõju infotehnoloogilisele arengule

Lahendus ei mõjuta riigi infosüsteemide üldist toimimist ega e-teenuste kättesaadavust, kuid

parandab terviseandmete kvaliteeti ja kasutatavust raviteekonna planeerimisel.

Muudatusel on minimaalne mõju tervishoiuteenuse osutajate infosüsteemidele. Kasutatakse

olemasolevat e-konsultatsiooni süsteemi, mis ei vaja lisaarendusi. Kõikides infosüsteemides

tuleb juurutada uue hinnaga teenused, mida teenuse osutamisel Tervisekassale raviarvele

märkida. Tegemist on tavapärase protsessiga igakordsel TTL-i muutmisel. Mõningast

keerukust lisab see, et teatud erialade puhul hakkab suunamisel kehtima uus ja kõrgem hind

ning teistel jääb kehtima senine hind. See eeldab infosüsteemide kohandamist ja asutuse

sisemiste tööprotsesside üle kontrollimist. Arenduste maht võib vastavalt infosüsteemile

17

erineda, kuid see ei ole suur. Riski aitab maandada muudatusi puudutav õigeaegne

kommunikatsioon, millega on paralleelselt eelnõu koostamisega ka alustatud.

Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike. Võimalikud viivitused infosüsteemide

uuendamisel on maandatavad varajase teavituse ja arenduste planeerimise kaudu.

Mõju ulatus, avaldumise sagedus ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk

Sihtrühmale avalduva mõju ulatus on väike kuni keskmine: kaasnevad vähesed

töökorralduslikud muudatused, kuid e-konsultatsioonide lahendus ei ole uudne, mistõttu

muudatusega kohanemise vajadus puudub. Tuntavaim on mõju perearstidele, kellele langeb

varasemast suurem koormus psühhiaatriliste patsientide esmasel nõustamisel ja e-

konsultatsiooni saatekirjade vormistamisel. Eriarstide koormus suureneb peamiselt e-

konsultatsioonidele vastamisel, samas aga väheneb ebavajalike visiitide vähenemise näol.

Psühhiaatritel jääb vähemaks tarbetuid vastuvõtte, mis lahendatakse esmatasandil, ning

vabanenud vastuvõtuaega saab pakkuda eriarstiabi vajavatele inimestele. Teiste erialade puhul

jääb mõju valdavalt protsessikeskseks ja väikeseks. Mõju avaldumise sagedus on keskmine

kuni suur: e-konsultatsioonid ja vastuvõtuaja broneerimised on igapäevases töös püsivalt

kasutusel, samas on IT-kohandused peamiselt ühekordsed. Ebasoovitavate mõjude avaldumise

risk on väike kuni keskmine, piirdudes üleminekuperioodi võimalike ajutiste tõrgete ja

ajakuluga. Riski vähendavad tervishoiutöötajate teadlikkuse suurendamine, perearstide

koolitamine psühhiaatriliste patsientidega tegelemisel ja varakult planeeritud infosüsteemi

arendused.

6.3. Sihtrühm: Tervisekassa

6.3.1. Mõju riigivalitsemisele

Planeeritud RaKS-i muudatustel on mõju Tervisekassa tegevusele. Tervisekassa ülesanne on

tagada, et rahastatavad teenused oleksid tõenduspõhised, kvaliteetsed ja kättesaadavad.

E- konsultatsiooni kasutamise laiendamine ja psühhiaatria erialale saatekirja kohustuse

loomine mõjutavad kaudselt nii teenuste kättesaadavust kui ka ostmispõhimõtteid, mis loob

Tervisekassale kohustuse oma ostmispõhimõtteid korrigeerida. Kuna lepingute ja ostmise

korrigeerimine on Tervisekassa igapäevane tegevus, ei lisandu täiendavat töökoormust, vaid

vajalik on teadlik lähenemine. E-konsultatsiooni rakendamine ei mõjuta oluliselt asutuse

töökorraldusest ega nõua lisapersonali, kuna süsteem tugineb olemasolevatele digilahendustele

ja töövoogudele. Kulud Tervisekassale võivad väheneda, kuna patsiendi liikumine muutub

optimaalsemaks ja ebavajalike vastuvõttude arv väheneb. Pikemas perspektiivis loob muudatus

paremad võimalused tervise infosüsteemi kaudu andmete kogumiseks ja analüüsimiseks, mis

võimaldab Tervisekassal ja tervishoiuasutustel teenuseid paremini kavandada ja sihitada.

Mõju ulatus, mõjutatav sihtrühm ja mõju avaldumise sagedus on väikesed ning ebasoovitavaid

mõjusid ei kaasne. Kokkuvõttes on mõju Tervisekassale väheoluline. TTKS-i muudatused

Tervisekassale otsest mõju ei avalda, kuid teisalt on ootus, et TTKS-i muudatuste valguses

täiendab Tervisekassa TTL-i erialata arsti teenustega. Konkreetset mõju on siin võimalik

hinnata üksnes konkreetsete TTL-i täienduste kontekstis.

6.2. Andmekaitsealane mõjuhinnang

Eelnõu on küll seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses,

kuid sisulisi muudatusi andmetöötluses ei toimu. Uusi aluseid andmetöötluseks ei looda. Ka

18

kehtiva regulatsiooni kohaselt suunatakse patsient tema nõusolekul eriarsti vastuvõtule, kuid

e-konsultatsiooni puhul ei toimu vastuvõttu, vaid inimese terviseseisundile antakse hinnang

esitatud saatekirjal kajastatud teabe ja tervise infosüsteemis olevate terviseandmete alusel.

Andmetöötluse aluseks on TTKS § 41 lõike 1 punkt 1, mille kohaselt on tervishoiuteenuse

osutajal, kellel on seadusest tulenev saladuse hoidmise kohustus, õigus andmesubjekti

nõusolekuta töödelda isikuandmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid tervishoiuteenuse

osutamiseks. E-konsultatsioonina osutatakse inimesele ambulatoorset eriarstiabi.

Seega on andmekaitsealane mõju vähene, kuna juba praegu töödeldakse tervise infosüsteemis

isiku isikuandmeid ning andmeesitajad rakendavad kõiki kehtivaid isikuandmetega seotud

nõudeid. Kogu protsessist jäävad maha logid. Kuna andmete töötlus ja andmete kättesaadavus

lähtub minimaalsuse põhimõttest – andmed on kättesaadavad vaid seaduses nimetatud isikutele

ja ulatuses ning tagatud on riiklike andmekogude turvasüsteemide nõuded, saab järeldada, et

muudatuste tulemusena ei lisandu negatiivset mõju andmesubjektidele.

Erialata arstide õigusliku rolli täpsustamine ei too kaasa muudatusi terviseandmete töötlemise

mahus ega alustes, kuna nad kasutavad samu andmeid ja sama juurdepääsukorda nagu teised

tervishoiutöötajad. Seadusemuudatus ei muuda tervishoiuteenuse osutajate andmetöötluse

õigust ega kohustusi.

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused,

eeldatavad kulud ja tulud

Kohaliku omavalitsuse tegevusi seaduse rakendamine ei eelda.

Riigiasutustest on RaKS-i muudatuste rakendamisega seotud Tervisekassa. Tervisekassa on

kujundanud uue hinnamudeli 1. jaanuaril 2027. a kohustuslikule e-konsultatsioonile

üleminevatele erialadele. TTL-i lisatakse kaks uut teenust – e-konsultatsioon nn

pilooterialadele ja eriarsti esmane vastuvõtt e-konsultatsiooniga erialadele. E-konsultatsiooni

hinda korrigeeritakse ülespoole, korrutades praeguse e-konsultatsiooni hinnakomponendi (arsti

tööaeg) kahega, eriarsti esmasele vastuvõtule lisatakse täiendav arsti tööaja komponent e-

konsultatsiooniga tutvumiseks. Muudatuse kogumõju on Tervisekassa eelarvele praeguse

suunamise korralduse (e-konsultatsioonid vs. saatekirjad) juures neutraalne. Muudatusega

liigutakse tõhusama suunamise korralduse suunas. Halduskoormuse kasvu või olulist

personalikulu lisandumist ei ole seaduse rakendamisega seotult ette näha.

TTKS-i jõustamine ei too riigile ega kohalikele omavalitsustele kaasa otseseid ega kaudseid

kulusid või tulusid. Muudatused puudutavad tervishoiutöötajate rollide täpsustamist ja need ei

nõua uusi struktuure, töökohti, investeeringuid ega haldustoiminguid riigi või kohaliku

omavalitsuse tasandil.

Tervisekassa TTL-i on võimalik täiendada teenustega, mida osutab erialata arst pädevuse

piires. Kui Tervisekassa otsustab lisada sellised teenused TTL-i ja need rakenduvad praktikas,

võib see pikemas vaates leevendada survet ravikindlustuse eelarvele tänu teenuste

kuluefektiivsemale ja pädevuspõhisele jaotusele. Tegemist on aga hilisema rakendusliku

otsustusega Tervisekassa tasandil, mitte seadusest tuleneva vältimatu kuluga.

8. Rakendusaktid

Seaduse vastuvõtmisel tuleb muuta järgmisi määrusi:

19

1) RaKS § 30 lõike 1 ja § 331 lõike 1 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrus

„Tervisekassa tervishoiuteenuste loetelu“ (muudetakse redaktsiooni, mis jõustub

jaanuaris 2027);

2) Vabariigi Valitsuse 12. juuli 2018. a määrus nr 62 „Tervisekassa tervishoiuteenuste

loetelu muutmise kriteeriumid ja tervishoiuteenuste loetelu komisjoni töökord“;

3) sotsiaalministri 19. jaanuari 2007 määrus nr 9 „Tervisekassa poolt tasu maksmise

kohustuse ülevõtmise kord“;

4) sotsiaalministri 17. septembri 2008. a määrus nr 53 „Tervise infosüsteemi

andmekoosseisud ja nende esitamise tingimused“;

5) sotsiaalministri 18. septembri 2008. a määrus nr 56 „Tervishoiuteenuse osutamise

dokumenteerimise tingimused ja kord“.

Punktides 2-5 toodud rakendusakti kavand on seletuskirjale lisatud (lisa 1).

TTKS § 22 lõike 5 muudatusega muutub kehtetuks sotsiaalministri 3. detsembri 2004. a määrus

nr 120 „Haigla arengukava, eelarve ja auditeeritud aastaaruande esitamise ja avalikustamise

tingimused ja kord“ kooskõlas haldusmenetluse seaduse § 93 lõikega 1, sest volitusnorm jääb

seadusest välja.

RaKS § 30 muutmisel on kavandatud viia vastavad täpsustused TTL-i kooskõlas eelnõu § 1

punkti 1 ja 2 selgitustega. Nimetatud määruse §-s 10 on juba täna sätestatud e-konsultatsiooni

piirhinnad ning erialad millisel juhul tasu maksmise kohustus üle võetakse. Seni on e-

konsultatsiooni rakendamine olnud vabatahtlik võimalus. Eelnõuga luuakse võimalus

kehtestada konkreetsed erialad, mille puhul on e-konsultatsioon kohustuslikuks

eeltingimuseks, et Tervisekassa võtaks vastava ambulatoorse eriarstiabi osutamise eest tasu

maksmise kohustuse üle. Rakendusakti eelnõu kavandi esitamine on vajalik selleks, et

veenduda volitusnormi sõnastuse täpsuses ja põhiseaduspärasuses. Planeeritud volitusnorm

võimaldab kehtestada üksnes tehnilise loetelu erialadest, mille puhul e-konsultatsioon on

teenusele suunamisel kohustuslik, ning tervishoiuteenuse osutajates, kuhu ja kelle poolt

teenusele suunamisel e-konsultatsiooni kohustus kehtib. Hetkel on Tervisekassal kokkulepe

üleminekuks kahe kõrgema etapi haiglaga – TÜK ja PERH – ning e-konsultatsiooni teel

teenusele suunamine puudutab esialgu kaheksat eriala – hematoloogia, endokrinoloogia,

neuroloogia, allergoloogia, neurokirurgia, kardioloogia, gastroenteroloogia ja sisehaigused.

HÕNTE käsiraamatu kohaselt puudub sellisel juhul ka vajadus rakendusakti eelnõu

formaalseks lisamiseks, mis üksnes suurendaks tarbetult ajakulu ja eelnõu materjalide mahtu.

9. Seaduse jõustumine

Eelnõu jõustub 01.01.2027, mis annab piisava üleminekuaja Tervisekassale koostöös

erialadega rakendusakti koostamiseks Tervisekassa TTL-i näol ja eelnõu rakendamiseks,

sealhulgas tervishoiuteenuse osutajatele vajalike sisemiste tööprotsesside planeerimiseks ja

elluviimiseks. Vajalik eeltöö raviasutuste ja erialadega on toimunud paralleelselt eelnõu

ettevalmistamisega.

Eelnõu § 2 jõustub üldises korras, sest üleminekuks lisaaja andmise vajadus puudub.

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitati kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi EIS kaudu Rahandusministeeriumile,

Justiits- ja Digiministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Tervisekassale, Eesti Patsientide

Liidule, Eesti Puuetega Inimeste Kojale, Eesti Haiglate Liidule, Eesti Eratervishoiuasutuste

20

Liidule, Eesti Arstide Liidule, Eesti Psühhiaatrite Seltsile, Eesti Hematoloogide Seltsile, Eesti

Perearstide Seltsile, Eesti Esmatasandi Tervisekeskuste Liidule, Ludvig Puusepa nimelisele

Neuroloogia ja Neurokirurgia Seltsile, Eesti Endokrinoloogia Seltsile ning Eesti

Immunoloogide ja Allergoloogide Seltsile.

Seoses eelnõus tehtud muudatustega esitati eelnõu infosüsteemi EIS kaudu teisel

kooskõlastamisringil kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks eelnimetatud osapooltele,

Eesti Kardioloogide Seltsile, Eesti Gastroenteroloogide Seltsile ja Eesti Sisearstide Seltsile

ning erialata arstidega ja hambaarstidega seotud sätete muudatustest tulenevalt ka Tartu

Ülikoolile, Eesti Nooremarstide Ühendusele, Terviseametile ja Eesti Hambaarstide Liidule.

Ettepanekud ja nendega arvestamine on lisatud seletuskirjale lisana 2.

Algatab Vabariigi Valitsus „…“ „…………………“ 2026. a.

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952

Riigikantselei

Meie 11.05.2026 nr 1.2-2/100-20

Eelnõu edastamine

Käesolevaga edastame menetlemiseks Vabariigi Valitsuse 14.05.2026 istungil ravikindlustuse seaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (psühhiaatria saatekiri, e-konsultatsioon ja erialata arstid) muutmise seaduse eelnõu koos seletuskirja ja selle lisadega. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Karmen Joller sotsiaalminister Lisa: 1. Eelnõu; 2. Seletuskiri; 3. Rakendusaktide kavand; 4. Kooskõlastustabel seletuskirja juurde. Mariken Ross [email protected]

Ravikindlustuse seaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse

muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 1

KAVAND

MINISTRI MÄÄRUS

Ministri määruste muutmine

Määrus kehtestatakse ravikindlustuse seaduse § 32 ning tervishoiuteenuste korraldamise

seaduse § 42 lõike 3 ja § 592 lõike 2 alusel.

§ 1. Sotsiaalministri 19. jaanuari 2007 määruse nr 9 „Tervisekassa poolt tasu maksmise

kohustuse ülevõtmise kord“ muutmine

Sotsiaalministri 19. jaanuari 2007 määruses nr 9 „Tervisekassa poolt tasu maksmise kohustuse

ülevõtmise kord“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 6 lõiget 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Tervisekassa tasub perearstile raviarvete esitamisel täiendavalt käesoleva paragrahvi lõikes 1

kehtestatud määrale perearsti poolt patsiendi suunamisel e-konsultatsioonile tervishoiuteenuste

loetelus sätestatud erialadel tervise infosüsteemi vahendusel edastatud e-konsultatsiooni

saatekirjaga või e-konsultatsioonile suunatud patsiendi ravi ülevõtmise eest tervishoiuteenuste

loetelus sätestatud tingimustel ning kui saatekiri vastab Tervisekassa kinnitatud erialasele

sisule.“;

2) paragrahvi 6 lõikes 43 asendatakse tekstiosa „, kui e-konsultatsiooni saatekiri ja eriõe vastus

sisaldavad käesoleva määruse lisas 69 sätestatud andmeid“ tekstiosaga „ning kui saatekiri

vastab Tervisekassa kinnitatud erialasele sisule“;

3) paragrahvi 8 lõike 101 tabelis asendatakse sõna „e-tervise“ sõnaga „tervise“;

4) paragrahvi 124 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „, kui e-konsultatsiooni saatekiri ja eriarsti

vastus sisaldavad käesoleva määruse lisades 19–23, 27–29, 31–38, 40, 42–45, 47, 50, 52–59,

61, 63 ja 65–68 sätestatud andmeid“ tekstiosaga „ning kui saatekiri vastab Tervisekassa

kinnitatud erialasele sisule“;

5) paragrahvi 124 lõiget 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Tervisekassa tasub tervishoiuteenuse osutajale raviarvete esitamisel hambaarsti poolt

patsiendi suunamisel e-konsultatsioonile tervishoiuteenuste loetelus sätestatud erialadel tervise

infosüsteemi vahendusel edastatud e-konsultatsiooni saatekirjaga või e-konsultatsioonile

suunatud patsiendi ravi ülevõtmise eest tervishoiuteenuste loetelus sätestatud tingimustel ning

kui saatekiri vastab Tervisekassa kinnitatud erialastele sisule.“;

6) määrusest jäetakse välja lisad 19–23, 27–29, 31–38, 40, 42–45, 50, 52–61 ja 63–69.

§ 2. Sotsiaalministri 17. septembri 2008. a määruse nr 53 „Tervise infosüsteemi

andmekoosseisud ja nende esitamise tingimused“ muutmine

Sotsiaalministri 17. septembri 2008. a määruses nr 53 „Tervise infosüsteemi andmekoosseisud

ja nende esitamise tingimused“ tehakse järgmised muudatused:

1) [vajadusel lisa 4 e-konsultatsiooni vastuse osa täiendada];

2) [vajadusel lisa 19 e-konsultatsiooni vaates täiendada].

§ 3. Sotsiaalministri 18. septembri 2008. a määruse nr 56 „Tervishoiuteenuse osutamise

dokumenteerimise tingimused ja kord“ muutmine

Sotsiaalministri 18. septembri 2008. a määruses nr 56 „Tervishoiuteenuse osutamise

dokumenteerimise tingimused ja kord“ tehakse järgmised muudatused:

1) [vajadusel täiendada §-i 30];

2) paragrahvi 32 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„E-konsultatsioonile, uuringule ja protseduurile suunamisel antava saatekirja vastuses

lähtutakse lõikes 1 ja 2 toodud andmekoosseisudes. Täpne andmekoosseis on sätestatud

tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 592 lõike 2 alusel kehtestatud määruses.“.

§ 4. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 01.01.2027.

(allkirjastatud digitaalselt)

Karmen Joller

sotsiaalminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Maarjo Mändmaa

kantsler

VABARIIGI VALITSUS

MÄÄRUS

Vabariigi Valitsuse 12. juuli 2018. a määruse nr 62 „Tervisekassa tervishoiuteenuste loetelu

muutmise kriteeriumid ja tervishoiuteenuste loetelu komisjoni töökord“ muutmine

Määrus kehtestatakse ravikindlustuse seaduse § 31 lõike 2 alusel.

§ 1. Vabariigi Valitsuse 12. juuli 2018. a määruse nr 62 „Tervisekassa tervishoiuteenuste

loetelu muutmise kriteeriumid ja tervishoiuteenuste loetelu komisjoni töökord“

muutmine

Vabariigi Valitsuse 12. juuli 2018. a määruses nr 62 „Tervisekassa tervishoiuteenuste loetelu

muutmise kriteeriumid ja tervishoiuteenuste loetelu komisjoni töökord“ tehakse järgmised

muudatused:

1) paragrahvi 3 lõike 2 punktis 1 asendatakse sõna „kompleksteenus“ sõnadega „kompleks-

või korralduslik teenus“;

2) paragrahvi 3 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „punktides 2–4“ tekstiosaga „punktis 4“.

§ 2. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 01.01.2027.

Kristen Michal

Peaminister

Karmen Joller

sotsiaalminister

Keit Kasemets

riigisekretär