Tammistu II kruusakarjääri keskkonnaloa muutmistaotluse menetlusse võtmisest teavitamine

03.11.2025 nr DM-133130-5

Tammistu II kruusakarjääri keskkonnaloa muutmistaotluse menetlusse võtmisest teavitamine

Austatud menetlusosaline Keskkonnaamet teatab, et on menetlusse võtnud Dozerland OÜ (registrikood 14195154, aadress Aia tn 24-4, Pärnu linn, Pärnu linn, Pärnu maakond, Eesti) 15.10.2025 esitatud Tammistu II kruusakarjääri keskkonnaloa (nr KL-516142) muutmise taotluse. Taotletav karjäär asub Pärnu maakonnas Lääneranna vallas Koeri külas riigiomandisse kuuluvatel kinnistutel Tammistu kruusakarjäär 1 (katastritunnus: 43001:001:1369), Tammistu kruusakarjäär 2 (katastritunnus: 43001:001:1370), Varbla metskond 63 (katastritunnus: 43001:001:1373) ning eraomandisse kuuluval katastriüksusel Tammistu-Uuetoa (katastritunnus: 86302:003:0130). Esitatud taotluse kohaselt soovitakse keskkonnaluba mäeeraldisel ehituskruusa kaevandamiseks. Taotletav mäeeraldis hõlmab Tammistu kruusamaardla (registrikaart nr 941) ehituskruusa ja ehitusliiva aktiivse tarbevaru plokke 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 10, 11 ja 12 täielikult. Tegemist on olemasoleva mäeeraldise ja selle teenindusmaa laiendamisega. Taotletava mäeeraldise pindala on 21,37 ha ja mäeeraldise teenindusmaa pindala on 24,44 ha. Ehituskruusa ja ehitusliiva aktiivse tarbevaru kogus taotletaval mäeeraldisel kokku on 499,764 tuh m³. Maavara kasutusaladeks on üld- ja teedeehitus ning betooni- ja asfaltsegude valmistamine. Kaevandatud maa korrastatakse veekoguks ja metsamaaks. Keskkonnaloa (nr KL-516142 muutmise) taotlusega ja muude asjasse puutuvate dokumentidega saate tutvuda keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS (https://kotkas.envir.ee/), menetluse nr M-133130, dokument nr DM-133130-4.

Taotlus vaadatakse läbi avatud menetluse käigus. See tähendab, et enne otsuse tegemist anname huvitatud osapooltele ja isikutele, kelle õigusi võib kavandatav tegevus puudutada, võimaluse avaldada taotluse kohta arvamust ja esitada vastuväiteid. Sellega seoses avaldame teate taotluse menetlusse võtmise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Tulenevalt ettevõtte kavandatava tegevusega kaasneva keskkonnariski või keskkonnahäiringu eeldatavast vähesusest ja piisava avaliku huvi puudumisest, ei avaldata teadet kohalikus ega maakondlikus ajalehes. Taotlus ja sellega seotud materjalid edastatakse arvamuse saamiseks ka kohalikule omavalitsusele.

Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658

Käesoleva kirja olete saanud, sest olete kavandatava tegevuse asukoha kinnistuga piirneva kinnistu omanik või isik, kelle õigusi keskkonnaloa andmisega või selle andmisest keeldumisega võidakse rikkuda või kelle kohustusi puudutada. Kui soovite infot taotluse edasisest menetlusest, teavitame Teid kirja teel vaid juhul, kui olete selleks avaldanud selgelt soovi (e-posti või telefoni teel). Keskkonnaloa eelnõu valmimisest teavitame täiendavalt ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Huvitatud isikul ja isikul, kelle õigusi võib kavandatav tegevus puudutada, on õigus esitada ettepanekuid ja vastuväiteid keskkonnaloa taotluse kohta menetluse jooksul ja eelnõu kohta määratud tähtaja jooksul. Ettepanekud või vastuväited palume esitada kirjalikult aadressile [email protected]. Avalduses palume viidata menetluse numbrile M-133130. Vajadusel korraldab Keskkonnaamet asja arutamiseks avaliku arutelu. Keskkonnaamet teeb ettepaneku asja arutamiseks ilma avalikku istungit läbi viimata.

Loa muutmise kohta teeb Keskkonnaamet otsuse 365 päeva jooksul pärast nõuetekohase taotluse saamist. Kui taotluse menetlemise käigus ilmneb lisateabe küsimise vajadus, võib pikeneda ka taotluse kohta otsuse tegemise aeg. Loa muutmise või sellest keeldumise otsusest informeerime ka menetlusosalisi.

Lisateave

Keskkonnaloa taotlemine: keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 41 lg 1 p 4, maapõueseadus § 52 lg 2

Teavitamine edasisest menetlusest: KeÜS § 46 lg 2, § 47 lg 5

Arvamuse esitamine: KeÜS § 48 lg 4, haldusmenetluse seaduse (HMS) § 49 lg 1 ja lg 3

Taotluse avalikustamine: KeÜS § 47 lg 2, 2 1 ja lg 4, KeÜS § 46 lg 1, KeÜS § 46 lg 1 1, KeÜS § 43 lg 1

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt) Liisa Ikkonen spetsialist maapõuebüroo

Teadmiseks: OÜ Tambira, Riigimetsa Majandamise Keskus

Liisa Ikkonen 5307 0353 [email protected]

2(2)

Lugupeetud menetlusosaline

08.04.2026 nr DM-133130-9

Seisukoha küsimine Tammistu II kruusakarjääri keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõu kohta ja KMH otsuse tegemise tähtaja pikendamine

Dozerland OÜ (registrikood 14195154, aadress Aia tn 24-4, Pärnu linn, Pärnu linn, Pärnu maakond, Eesti) esitas Keskkonnaametile Tammistu II kruusakarjääri keskkonnaloa (nr KL- 516142) muutmise taotluse (esmane taotlus on registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis (KOTKAS) 11.08.2025 dokumendina nr DM-133130-1, uuendatud nõuetekohane taotlus KOTKAS 15.10.2025 dokumendina nr DM-133130-4). Mäeeraldis ja selle teenindusmaa pindalaga 24,44 ha asuvad Pärnu maakonnas, Lääneranna vallas, Koeri külas, riigile kuuluvatel maaüksustel Tammistu kruusakarjäär 1 (tunnus 43001:001:1369) ja Tammistu kruusakarjäär 2 (tunnus 43001:001:1370), mille omanik on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ja volitatud asutus Maa- ja Ruumiamet. Lisaks Varbla metskond 63 (tunnus 43001:001:1373), mille omanik on Kliimaministeerium ja volitatud asutus Riigimetsa Majandamise Keskus ning eraomandis oleval maaüksusel Tammistu-Uuetoa (tunnus 86302:003:0130). Dozerland OÜ omab Tammistu maardlal Tammistu II kruusakarjääri maavara kaevandamise keskkonnaluba nr KL-516142. Dozerland OÜ taotleb Tammistu II kruusakarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa KL-516142 muutmist, et laiendada olemasolevat mäeeraldist horisontaalselt ja vertikaalselt maardla plokkide 6 kuni 10 hõlmamiseks mäeeraldisega. Olemasoleva kaevandamisloa KL-516142 kehtivuse periood jääb samaks (26.01.2023 - 26.01.2038). Tuginedes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusele (KeHJS) § 11

lõikele 22 soovib Keskkonnaamet Teie arvamust Tammistu II kruusakarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnangu eelnõule. Keskkonnaamet palub esitada arvamus esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui 30 päeva jooksul. Kui arvamust ei ole ette antud tähtajaks antud ega tähtaega pikendatud, otsustatakse KMH algatamine või algatamata jätmine Teie arvamuseta. Tulenedes asjaolust, et eelnõu on avalikustamisel, pikendab Keskkonnaamet KMH algatamise või algatamata jätmise otsuse tegemise tähtaega kuni 08.06.2026. Võimalusel tehakse otsus varem.

Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658

Lisateave:

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus § 11 lg 2, 11 lg 2 1, 11 lg 22

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt) Siret Punnisk juhataja maapõuebüroo

Lisa: Tammistu II kruusakarjääri KMH eelhinnangu eelnõu 08042026.pdf

Teadmiseks: Maa- ja Ruumiamet, OÜ Tambira, Riigimetsa Majandamise Keskus

Liisa Ikkonen 5307 0353 (maapõu) [email protected]

Pauli Saag 3538356 (looduskasutus) [email protected]

Helerin Lilleleht 5680 2117 (looduskasutus) [email protected]

Ilona Lepik 5201 087 (loodushoiutööd) [email protected]

Karina Karpa 5199 3576 (vesi) [email protected]

2(2)

EELNÕU

08.04.2026

Tammistu kruusamaardla Tammistu II kruusakarjääri keskkonnaloa nr KL-516142

muutmise taotlusele keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine

1. OTSUS

Lähtudes Dozerland OÜ (taotleja) 15.10.2025 esitatud Tammistu II kruusakarjääri

keskkonnaloa taotlusest ning tuginedes keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 3 lõike 1 punktile 1, § 6 lõike 2 punktile 2 ja lõikele 4, §

6¹ lõigetele 3 ja 5, § 9 lõikele 1, § 11 lõigetele 2, 2², 2³, 4, 8 ja 8¹, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005

määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise

vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 1 lõikele 1, § 3 punktile 4 ja § 11 p 8,

keskkonnaministri 16.08.2017 määrusele nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“,

otsustab Keskkonnaamet:

1.1. Jätta algatamata keskkonnamõju hindamine Tammistu II kruusakarjääri

keskkonnaloa nr KL-516142 muutmise taotlusele.

1.2. Tammistu II kruusakarjääri keskkonnaloa muutmise taotluse menetlemisel

arvestada järgmiste keskkonnameetmetega:

1.2.1. Juhul kui loa omaniku tegevuse tõttu peaks hiljem piirkonna majapidamiste

veevarutuses ilmnema häiringuid, siis on loa omaniku kohustus häiringud koheselt

kõrvaldada.

1.2.2. Kui loa omaniku väitel ei ole veevarustuse häiringud seotud kaevandamisega, tuleb

kaevandajal tellida täiendav eksperthinnang, mille raames antakse hinnang, kas kaevude

veetaseme ja vee kvaliteedi muutused on tingitud kaevandamisest. Eksperthinnang tuleb

esitada Keskkonnaametile.

1.2.3. Kui eksperthinnanguga on tõendatud, et veetase karjääri mõjupiirkonnas olevates

kaevudes on langenud tarbimist mittevõimaldavale tasemele või vee kvaliteet on

halvenenud kaevandaja tegevuse tõttu, siis tuleb arendajal asendada need sügavamatest

veekihtidest toituvate kaevudega ja kanda kõik sellega kaasnevad kulud (s.h.

põhjendatult vanade kaevude tamponeerimine ja uute veetrasside toomine hooneteni).

Uued kaevud tuleb rajada nii ruttu kui võimalik, kuid mitte hiljem kui 1 kuu jooksul.

1.2.4. Tolmu leviku vähendamiseks tuleb kuival perioodil purustatavat tooret,

karjäärisiseseid teid ning platse niisutada ja vajadusel töödelda kloriididega.

1.2.5. Kaevandamisel, kaevise laadimisel või masinate hooldamisel ja tankimisel tuleb

naftasaaduste pinnasesse ja põhjavette sattumise võimalus minimeerida. Kaevandamisel

tuleb kasutada vaid korrasolevat kaevandamistehnikat ning tehnika hooldamist ja

remonti tuleb teha vaid selleks kohandatud alal. Võimaliku tekkinud reostuse

likvideerimiseks peab olema karjääris töötajatel teada kindel tegevusplaan ja tagatud

töövahendid.

1.3. Täiendavad keskkonnauuringud ei ole vajalikud.

Keskkonnaamet teavitab KeHJS § 12 lõike 1¹ punkti 2 kohaselt käesolevast KMH algatamata

jätmisest 14 päeva jooksul ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ning puudutatud

isikuid ja teisi menetlusosalisi eraldi kirjaga.

2. ASJAOLUD JA ÕIGUSLIKUD ALUSED

2.1. Dozerland OÜ (registrikood 14195154, aadress Aia tn 24-4, Pärnu linn, Pärnu linn, Pärnu

maakond, Eesti) esitas Keskkonnaametile Tammistu II kruusakarjääri keskkonnaloa (nr KL-

516142) muutmise taotluse (esmane taotlus on registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis

(KOTKAS) 11.08.2025 dokumendina nr DM-133130-1, uuendatud nõuetekohane taotlus

KOTKAS 15.10.2025 dokumendina nr DM-133130-4).

Keskkonnaamet kontrollis ettevõtte esitatud taotlusmaterjalide vastavust maapõueseadusele

(MaaPS), keskkonnaministri 23.10.2019 määrusele nr 56 „Keskkonnaloa taotlusele esitatavad

täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis“ ning

kas koos taotlusega oli esitatud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi

seaduse (KeHJS) § 6¹ lõike 1 kohane teave. Esitatud taotlus vastas nõuetele, sisaldades muu

hulgas KeHJS § 6¹ lõikes 1 nimetatud teavet.

2.2. Keskkonnaloa taotlus on 03.11.2025 avalikustatud ametlikus väljaandes Ametlikud

Teadaanded. Keskkonnaamet teavitas 03.11.2025 kirjaga nr DM-133130-5 keskkonnaloa

taotluse esitamisest ja avatud menetluse algatamisest keskkonnaseadustiku üldosa seaduse

(KeÜS) § 46 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud isikuid. Avalikustamise käigus ettepanekuid

ega seisukohti ei esitatud.

2.3. Kooskõlas MaaPS § 49 lõikega 6 edastas Keskkonnaamet Tammistu II kruusakarjääri

keskkonnaloa taotluse 03.11.2025 kirjaga nr DM-133130-6 Lääneranna Vallavalitsusele

arvamuse avaldamiseks. Keskkonnaamet tegi kohalikule omavalitsusele 16.01.2026 kirjaga nr

DM-133130-7 meeldetuletuse arvamuse avaldamiseks.

Lääneranna Vallavalitsus nõustus (KOTKAS 16.02.2026 nr DM-133130-8) Tammistu II

kruusakarjääri keskkonnaloa muutmistaotlusega ja olemasoleva mäeeraldise ja selle

teenindusmaa laiendamisega.

2.4. KeHJS § 3 lõike 1 punkti 1 kohaselt hinnatakse keskkonnamõju, kui taotletakse

tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev

kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju.

KeHJS § 11 lõike 2 kohaselt otsustaja vaatab tegevusloa taotluse läbi ning teeb otsuse

keskkonnamõju hindamise (KMH) algatamise või algatamata jätmise kohta KeHJS § 6 lõikes

2 nimetatud valdkondade tegevuse ja KeHJS § 6 lõikes 2¹ viidatud tegevuse korral õigusaktis

sätestatud tegevusloa taotluse menetlemise aja jooksul, kuid hiljemalt 90. päeval pärast KeHJS

§ 6¹ lõikes 1 loetletud teabe saamist. KeHJS § 9 lõike 1 kohaselt on otsustaja tegevusloa andja,

MaaPS § 48 kohaselt annab kaevandamisloa Keskkonnaamet. Seega on Keskkonnaamet

otsustajaks KeHJS tähenduses.

KeHJS § 6 lõike 2 punkti 2, § 6¹ lõike 3, § 11 lõigete 2 ja 4 ning KeHJS § 6 lõike 4 alusel

kehtestatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral

tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 1 lõike 1

ja § 3 punkti 4 kohaselt peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas

pealmaakaevandamine kuni 25 hektari suurusel alal on eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga

tegevus või mitte ning otsustama KMH algatamise või algatamata jätmise üle.

KeHJS § 11 lõike 2³ järgi KMH vajalikkus otsustatakse, lähtudes eelhinnangust (vt ptk 3) ja

asjaomase asutuse seisukohast (seisukohad ning selgitused nendega arvestamise või

arvestamata jätmise kohta, vt ptk 4). KeHJS § 11 lõike 4 kohaselt, kui kavandatava tegevuse

KMH algatamise või algatamata jätmise otsus tehakse KeHJS § 6 lõike 2 või 2¹ alusel, lisatakse

otsusele eelhinnang.

3. EELHINNANG

KeHJS § 61 lg 3 järgi annab Keskkonnaamet eelhinnangu arendaja esitatud ja muu asjakohase

teabe alusel ning lähtudes kavandatavast tegevusest, selle asukohast ning eeldatavast

keskkonnamõjust. Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded on KeHJS § 61 lg 5 alusel kehtestatud

keskkonnaministri 16.08.2017 määrusega nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“

(edaspidi määrus nr 31).

Keskkonnaamet on eelhinnangu andmisel kasutanud järgmisi materjale:

1. Tammistu II liivakarjääri keskkonnaloa taotlus, sh KeHJS § 6¹ lõike 1 kohane teave;

2. Maa- ja Ruumiameti geoportaali kaardirakendused;

3. Eesti Looduse Infosüsteem (EELIS; https://infoleht.keskkonnainfo.ee/);

4. Strateegilised dokumendid (Pärnumaa maakonnaplaneering, Varbla valla kehtiv

üldplaneering, Lääneranna valla koostatav üldplaneering).

5. Harju maakonna maavarade teemaplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

(Skepast&Puhkim OÜ, 2025, töö nr 2022-0051).

6. Tammistu II uuringuruumi kruusa varu geoloogiline uuring Pärnumaal (varu seisuga

01.11.2021. a). R. Sinisalu, M. Rammo, 2021, EGF 9571.

7. Seletuskiri Tammistu maardla täiendava varu arvele võtmise kohta (varu seisuga

30.03.2025. a), M. Kukk, V. Valling, EGF 47216.

3.1 Kavandatav tegevus

OÜ Dozerland taotleb maavara kaevandamise keskkonnaluba Tammistu kruusamaardla

Tammistu II kruusakarjääri mäeeraldisel täitekruusa kaevandamiseks. Mäeeraldis ja selle

teenindusmaa pindalaga 24,44 ha asuvad Pärnu maakonnas, Lääneranna vallas, Koeri külas,

riigile kuuluvatel maaüksustel Tammistu kruusakarjäär 1 (tunnus 43001:001:1369), Tammistu

kruusakarjäär 2 (tunnus 43001:001:1370), mille omanik on Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium ja volitatud asutus Maa- ja Ruumiamet. Lisaks Varbla

metskond 63 (tunnus 43001:001:1373) mille omanik on Kliimaministeerium ja volitatud asutus

Riigimetsa Majandamise Keskus ning eraomandis oleval maaüksusel Tammistu-Uuetoa

(tunnus 86302:003:0130).

Dozerland OÜ omab Tammistu maardlal Tammistu II kruusakarjääri maavara kaevandamise

keskkonnaluba nr KL-516142. Dozerland OÜ taotleb Tammistu II kruusakarjääri maavara

kaevandamise keskkonnaloa KL-516142 muutmist, et laiendada olemasolevat mäeeraldist

horisontaalselt ja vertikaalselt maardla plokkide 6 kuni 10 hõlmamiseks mäeeraldisega.

Olemasoleva kaevandamisloa KL-516142 kehtivuse periood jääb samaks.

Maavara kasutusaladeks on teede- ja üldehitus. Tammistu II kruusakarjääri korrastamise

suunaks on veekogu ja metsamaa.

3.1.1 Tegevuse iseloom ja maht

Mäenduslikud tingimused maavara kaevandamiseks taotletavas Tammistu II kruusakarjääris on

rahuldavad. Kattekihi paksus on väike, kasulik kiht on osaliselt põhjaveetasemest kõrgemal,

mäeeraldisele on tagatud juurdepääs Suurevälja - Kanamardi metsatee kaudu.

Olemasolevas Tammistu II kruusakarjääris on alustatud maavara kaevandamisega. Taotletava

laienduse varu kaevandamisega ei kaasne kehtiva loaga määratud kaevandamistehnoloogia

muutuseid ning ei lisandu täiendavaid masinaid.

Kaevandamise ettevalmistustöödeks on metsa raadamine, kändude juurimine ning kokkulüke

ja kattepinnase koorimine.

Tammistu II karjääri katendi moodustab kasvukiht. Katendi paksus varieerub vahemikus 0,3

kuni 1,0 m (keskmine 0,5 m). Katendi kogus on olemasoleval mäeeraldisel 63 tuh m³ ja

taotletaval laiendusel 38 tuh m³, kokku 101 tuh m³.

Korraga ladustamist vajava katendi koguse vähendamiseks eemaldatakse katend järgukaupa

lähtuvalt prognoositavast kaevandamise mahust. Katend on võimalik kaevandamise ajal

ajutiselt ladustada mäeeraldise ja teenindusmaa alale, kasutada vajadusel müra- ja

tolmutõkkevallide rajamisel või võõrandada vastavalt Maapõueseaduse § 99 kui see on

otstarbekas.

Kooritud ja ladustatud kattepinnas kasutatakse täielikult korrastamistöödel ammendatud

kaeveõõne põhja ja nõlvade katmiseks. Tammistu II mäeeraldise alal on allapoole põhjavee

taset jääva kasuliku kihi paksus osaliselt alla 2 meetri. Kooritud ja ladustatud kattepinnast saab

kasutada kaevandamisjärgselt kujuneva veekogu madalaveelise osa täitmiseks. Kattepinnase

lõplik kasutus ja korrastamistöödeks vajalikud kogused määratakse kaevandatud maa

korrastamise projektis.

Veepealse kasuliku kihi paksus on kuni 3,5 m ja veealuse kasuliku kihi paksus on kuni 2,6 m.

Kaevandamisel tuleb veepealsest kihist jätta ~0,7 m kaevandamata, et tagada veealuse varu

kaevandamisel karjääri põhja stabiilsus. Seega on veepealse kaeveastme kõrgus kuni ~2,8 m ja

veealuse kaeveastme sügavus kuni ~3,3 m.

Kattepinnas kooritakse ja kasulik kiht kaevandatakse pöördkoppekskavaatoriga. Esmalt

ammendatakse põhjaveetasemest kõrgemal olev maavaravaru ning seejärel põhjaveetasemest

allpool olev maavaravaru. Veepealse kasuliku kihi saab ammendada pöördkoppekskavaatoriga

ühe kaeveastmega. Veealuse kasuliku kihi saab ammendada pöördkoppekskavaatoriga ühe

kaeveastmega.

Vastavalt loodusliku materjali omadustele ja maavara nõudlusele on kavandatud vajadusel

ehituskruusa plokkide varu töötlemine purustamise ja sõelumisega. Ehituskruusa plokkide

kaevandatav varu kokku on 319,164 tuh m³, s.h allpool veetaset 149,100 tuh m³. Purustamise

ja sõelumise maht aastas on kuni 17 tuh m³ veepealset maavara ja kuni 15 tuh m³ veealust

maavara. Vastavad mahud tulenevad maavarade registris arvel olevate varuplokkide maavara

kasutusalast ehituskruus. Osaliselt on ehituskruusa plokkides maavara (peenkruus, liiv), mida

ei ole otstarbekas ja vajalik purustada ja sõeluda. Seega on tegelik purustamise ja sõelumise

maht tõenäoliselt väiksem arvutuslikust mahust.

Veepealse maavara kaevandamisel ammutab pöördkoppekskavaator maavara looduslikust

tervikust ja laeb tarbijate kalluritele või mobiilsesse purustus-sõelumis sõlme. Veealuse

maavara kaevandamisel tõstab pöördkoppekskavaator vee ja kruusa/liiva segu puistangusse

ning nõrgunud kaevis laaditakse tarbijate kalluritele või mobiilsesse purustus-sõelumis sõlme.

Töödeldud maavara tõstetakse lattu ning laost toimub laadimine tarbijate kalluritele.

Nii loodusliku kui töödeldud maavara väljavedu karjäärist toimub autotranspordiga Suurevälja

– Kanamardi metsatee kaudu.

3.1.2 Tegevuse seosed asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning

lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega

Pärnumaa maakonnaplaneering

Pärnumaa maakonnaplaneeringus toodud maavarade kaevandamise üldised põhimõtted, sh

maardlate ja maavaravaru kaevandamisest mõjutatud alade kasutustingimised on järgmised:

• maardlate kasutuselevõtul vältida alasid, mis asuvad väärtuslikel maastikel, rohelise

võrgustiku aladel ja väärtuslikel põllumajandusmaadel. Juhul, kui nimetatud aladel on

kaevandamine majanduslikult otstarbekas, rakendada meetmeid, et kaasnevad mõjud nendele

aladele oleksid leevendatud ja minimaalsed;

• kaevandamine kavandada ja korraldada selliselt, et tekiks võimalikult vähe mõju

rohelisele võrgustikule, maastiku ilmele ning puhkeotstarbelise, metsa- ja põllumajandusliku

kasutuse huvidele;

• asustatud alade piirkonnas on maavara kaevandamine problemaatiline tulenevalt

kaasnevatest häiringutest elanikele. Eelistada sama maavara kaevandamist eemal asustatud

aladest;

• turba kaevandamiseks eelistada juba kuivendusest rikutud alasid;

• kaevandamisel hinnata ja leevendada transpordiga kaasnevaid mõjusid;

• kasutuselevõetud maardlates varud ammendada maksimaalselt ning alad korrastada;

• arvelevõetud maavaravarud säilitada kasutamis- ja kaevandamisväärsena;

• turbamaardlate kasutuselevõtmisel arvestada Pärnumaa turbavarude arengukavaga

aastani 2030;

• maavara I kategooria ja II kategooria aladele või nende vahetusse lähedusse ei tohi

planeerida tegevusi, mis välistavad edaspidi seal kaevandamise (nt planeerida uusi

elamualasid);

• üldplaneeringu koostamisel arvestada maardlatega (sh aktiivses kasutuses olevatega);

• maardlate kasutuselevõtul või maardlas uute karjääride rajamisel tuleb enne maavara

kaevandamise lubamist selgitada välja keskkonnamõju võimalik ulatus (keskkonnamõju

hindamine; müra, tolmu ja vibratsiooni mõõtmine või modelleerimine, hüdrogeoloogilised

uuringud jne) ning rakendada asjakohased meetmed kaasnevate keskkonnamõjude

vältimiseks või leevendamiseks. Suur osa maavara kaevandamise negatiivsetest mõjudest on

seotud materjali väljaveoga.

Seega ei ole kavandatud tegevus vastuolus maakonnaplaneeringuga, kuid peab selles seatud

tingimustest lähtuma.

Varbla valla kehtiv üldplaneering

Kehtiv üldplaneering on kehtestatud Varbla Vallavolikogu 11.11.1999. a määrusega nr 1. Selle

kohaselt paikneb kõnealuse karjääri ala liiva ja kruusa maardla (üldplaneeringu sõnastuses

„leiukoht“) alal. Rohevõrgustikku Varbla valla üldplaneeringus käsitletud ei ole.

Seega ei ole kavandatud tegevus vastuolus üldplaneeringuga, kuid peab selles seatud

tingimustest lähtuma.

Lääneranna valla koostatav üldplaneering

Lääneranna valla üldplaneering on Länneranna valla vallavolikogu 09.10.2025. a otsusega nr

247 vastu võetud, kuid kehtestamata. Selle kohaselt paikneb kõnealuse karjääri ala

rohevõrgustiku tugialal asuval mäetööstuse alal.

Üldplaneeringu seletuskirjas on kaevandamist puudutavalt kehtestatud järgmised

rohevõrgustiku säilimise ja toimimise kasutamistingimused:

• Säilitada rohelise võrgustiku terviklikkus ja vältida terviklike loodusalade killustumist.

• Tagada, et looduslike või pool-looduslike alade osatähtsus tugialadel ei langeks alla

90% pindalast, erandina tugialadel nr 18 (Matsalu rahvuspargi tugiala) ja 20 (KukeEsivere-

Pivarootsi-Muriste tugiala) alla 80%. Rohelise võrgustiku koridorides peab säilima vähemalt

70 % koridori keskmisest läbimõõdust,

• Rohelises võrgustikus tuleb maksimaalselt säilitada olemasolevaid haljasalasid, kas

avalike puhke- ja haljasaladena või metsa, kõrghaljastuse ja üksikpuude säilitamise

kohustusega eramaal. Nii eraomandis olevate kui ka avalike haljasalade toimimine on rohelise

võrgustiku kui terviku jaoks vältimatult oluline.

• Planeeringute koostamisel ja ehitustegevuse kavandamisel arvestada rohelise

võrgustiku ja inimtegevuse konfliktikohtadega ja kavandada vajalikud abinõud loomade

liikumisvõimaluste säilimiseks.

• Karjääride puhul tuleb kaevandamise ajal rakendada asjakohaseid leevendusmeetmeid

rohelise võrgustiku sidususe säilimiseks ning peale kaevandamise lõpetamist tuleb toimiva

rohelise võrgustikuna (nt metsa- või rohumaana) taastada vähemalt 90% rohelisse võrgustikku

jäävast kaevandatud alast;

• Kaevandamine rohelise võrgustiku aladel on võimalik juhul, kui rakendatakse sobivaid

leevendusmeetmeid ning tagatakse ammendatud kaevandusalade korrastamine viisil, mis

toetab ala edasist toimimist rohelise võrgustiku osana. Karjääri sulgemisel on eelistatud

korrastamisviis, mis säilitab või taastab ökoloogilised ühendused ja maastikulise sidususe.

• Uute karjääride kavandamisel tuleb hinnata vajadust asenduskoridori määramiseks ja

leevendusmeetmete rakendamiseks. Vajadusel võib leevendusmeetmetena rakendada

etapiviisilist kaevandamist, tagasitäidet või asendusalade määratlemist, et säilitada rohelise

võrgustiku elementide funktsioneerimine. Kohalikul omavalitsusel on õigus esitada arvamus ja

rääkida kaasa rohelise võrgustiku eksperthinnangu koostamise nõudmisel, et tagada rohelise

võrgustiku sidusus ja toimivus.

Seega ei ole kavandatud tegevus vastuolus üldplaneeringuga, kuid peab selles seatud

tingimustest lähtuma.

Rohevõrgustiku sidusust käsitletakse eelhinnangu peatükis 3.3.1.

3.1.3 Ressursside, sealhulgas loodusvarade (nagu maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja

looduslik mitmekesisus, näiteks loomastik ja taimestik) kasutamine

Tammistu II kruusakarjääri mäeeraldis kattub kahe loode-kagusuunalise oosiahelikuga ja nende

vahelise alaga. Maapinna kõrgus oosiaheliku piires on vahemikus 36 kuni 43 m abs ja

oosiahelike vahel on maapinna kõrgus vahemikus 36 kuni 39 m abs. Mäeeraldise maa-ala on

metsamaa (osaliselt raiesmik).

Põhjavee tase on abs kõrguse 35,8−36,4 m (keskmine 36,0 m) vahemikus ja alaneb ida suunas.

Vettkandvaks on kruuspinnas ja vettpidavaks selle lamamiks olev saviliivmoreen. 2021. a

uuringu (Tammistu II uuringuruumi kruusa varu geoloogiline uuring Pärnumaal (varu seisuga

01.11.2021. a), R. Sinisalu, M. Rammo, EGF 9571 ja 2024. a geoloogilise uuringuga Seletuskiri

Tammistu maardla Tammistu II kruusakarjääri mäeeraldise varu osalise ümberhindamise kohta

(varu seisuga 30.06.2024. a), M. Kukk, V. Valling, EGF 9901) ajal rajati 27 kaevandit, neist

18-s fikseeriti veetase. Tammistu II karjääris esineb vabapinnaline põhjaveekompleks, mis

toitub sademetest ja mille tase on maapinnast 0,5−4,2 m sügavusel.

Tammistu II kruusakarjäär asub hajaasustusalal, lähim majapidamine on ~2,8 km kaugusel

edelas katastriüksusel Võibisauna (tunnus 86301:007:0084; sihtotstarve: maatulundusmaa

100%). Mäeeraldise teenindusmaa lähiümbruses on valdavalt riigiomandis olevad metsamaad.

Tammistu II kruusakarjääri mäeeraldise loodepiir külgneb Tammistu kruusakarjääri

mäeeraldisega (keskkonnaluba nr L.MK/328313, kaevandaja OÜ Tambira).

Taotletav Tammistu II kruusakarjäär kattub täielikult kraav-kuivendusega

maaparandussüsteemi TAMMISTE(TP 674) maa-alaga. Teenindusmaa idapiir külgneb kanal,

peakraav (valgala kuni 10km²) Nunnajõgi kalda veekaitsevööndiga.

Tammistu II karjäärist ~20 m ida- ja lõuna pool on Massumetsa looduskaitseala1.

Mäeeraldisest 360 m kaugusele edelasse jääb III kaitsekategooriasse kuuluva linnuliigi hallpea-

rähn (Picus canus) EELISesse kantud elupaik2, 380 m kaugusele kagusse nõmmelõokese

(Lullula arborea) elupaik3, 490 m kaugusele kagusse musträhni (Dryocopus martius) elupaik4

ja 630 m kaugusele lõunasse laanepüü (Tetrastes bonasia) elupaik5. 640 meetri kaugusele jääb

ka Ⅰ kaitsekategooriasse kuuluv roheline hiidkupar (Buxbaumia viridis)6. 2,38 km kaugusele

jääb Ⅰ kaitsekategooriasse kuuluv merikotka (Haliaeetus albicilla) elupaik. Kõik nimetatud

liikide elupaigad jäävad Massumetsa looduskaitsealale. Lisaks jääb mäeeraldisest 550 meetri

kaugusele Helleri ebatähtlehiku (Crossocalyx hellerianus) kasvukoht7.

Taotletava Tammistu II kruusakarjääri mäeeraldise ja teenindusmaa piires ja selle lähiümbruses

puuduvad kommunikatsioonid ja hoonestus, ei ole kultuurimälestisi, muinsuskaitse objekte ega

Natura 2000 alasid.

3.1.4 Tegevuse energiakasutus

Peamised energiatarbijad mäeeraldisel on seal töötavad seadmed ja masinad.

Liivakarjäärist vett ära ei juhita ning seetõttu lisaenergiat ei kulutata.

3.1.5 Tegevusega kaasnevad tegurid, nagu heide vette, pinnasesse ja õhku ning müra,

vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn

1 EELIS kood KLO1000732 2 EELIS kood KLO9113266 3 EELIS kood KLO9113258 4 EELIS kood KLO9113217 5 EELIS kood KLO9106524 6 EELIS kood KLO9404109 7 EELIS kood KLO9402316

Maavara kaevandamisega mõjutatakse alati suuremal või vähemal määral looduskeskkonda.

Tammistu II mäeeraldisel kruusa kaevandamisel on peamisteks keskkonda mõjutavateks

teguriteks müra, tolm, võimalik mõju põhjaveele ja maastikupildi visuaalne muutumine.

Pinna- ja põhjavesi

Kasuliku kihi vertikaalläbilõikes on vettkandvaks kruuspinnas ja vettpidavaks selle lamamiks

olev saviliivmoreen. Tammistu II uuringuruumis esineb vabapinnaline põhjaveekompleks, mis

toitub sademetest ja mille tase on maapinnast 0,5 kuni 4,2 m sügavusel (mai 2021. a).

Kruus levib mõlema vallseljaku piires, peal- ja allpool põhjavee taset. Kruusa lamam alaneb

ida suunas. Kruusasegune liiv levib idapoolse vallseljaku jalamil, allpool põhjavee taset.

Veetase on abs kõrguse 35,8−36,4 m (keskmine 36,0 m) vahemikus ja alaneb ida suunas.

Vettkandvaks on kruuspinnas ja vettpidavaks selle lamamiks olev saviliivmoreen. 2021. a

uuringu ajal rajati 27 kaevandit, neist 18-s fikseeriti veetase. Tammistu II karjääris esineb

vabapinnaline põhjaveekompleks, mis toitub sademetest ja mille tase on maapinnast 0,5−4,2 m

sügavusel (mai 2021). Mäeeraldise põhjapoolsele alale rajatud kõigis 15-s kaevandis (k-1…k-

15) fikseeriti veetase kõrgusvahemikus abs 35,9−36,4 m (keskmine 36,0 m). Mäeeraldise

lõunapoolsel alal mõõdeti veetase 12-st rajatud kaevandist neljas (k-16; k-18; k-23; k-25;

keskmine 36,0 m) kaevandis.

Tammistu II kruusakarjääris asub maavara põhjaveetasemest pealpool ja allpool. Veepealse

maavara kaevandamisel ammutab pöördkoppekskavaator maavara looduslikust tervikust ja

laeb tarbijate kalluritele või mobiilsesse purustus-sõelumis sõlme. Veealuse maavara

kaevandamisel tõstab pöördkoppekskavaator vee ja kruusa/liiva segu puistangusse ning

nõrgunud kaevis laaditakse tarbijate kalluritele või mobiilsesse purustus-sõelumis sõlme.

Tammistu II kruusakarjääris kaevandamisel ei pumbata vett välja ja seega ei ole oodata ka

põhjaveetaseme olulist alandamist. Põhjaveetasemest madalamal paikneva maavara

kaevandamine ei riku piirkonna veerežiimi. Kaevandamine taotletavas Tammistu II

kruusakarjääris ei mõju negatiivselt veekvaliteedile. Võimalik mõju veekvaliteedile on seotud

kaevandamiseks kasutatavate seadmete avariiolukordadega.

Kuna ala veerežiim on tugevalt mõjutatud kraavituse poolt, on põhjaveetaseme aastane

varieeruvus tõenäoliselt mõõdukas või vähene.

Tammistu II kruusakarjääri mäeeraldisele lähimad majapidamised jäävad ca 2,8 km edelasse -

Võibisauna (tunnus 86301:007:0084) ja Matu (katastritunnus 86301:007:0245) maaüksused.

Matu maaüksusel asub ehitisregistri andmetel puurkaev (EELIS kood PRK0065097). Puurkaev

6509 avab Siluri veekihi Siluri-Ordoviitsiumi Pärnu põhjaveekogumis. Võibisauna maaüksusel

asub ehitisregistri andmetel veekaev (EHR kood 220461139), kuid kaevu kohta tehnilised

andmed puuduvad, VEKA andmebaasis puurkaevu kohta andmeid ei ole.

Põhjavee voolusuund on läände. Võttes arvesse põhjaveevoolusuunda ning piirkonnas olevat

tihedat kraavitatust, siis ei ole läänepoolsete majapidamiste veevarustusele olulist mõju oodata.

Heited õhku sh tolm

Maavara kaevandamisel ja laadimisel loodusliku niiskuse juures ei eraldu märkimisväärselt

tolmu ning see langeb kiiresti maha masinate töötsooni läheduses. Kaevise langemisel

ekskavaatori kopast ja sõelast ning purustamisel ja sõelumisel eralduvad atmosfääri tahked

osakesed (PMsum). Tahkete osakeste emissioon on seotud tootmistehnoloogia (tekke kohtade

hulk) ja tootmismahuga. Kaevandamisega eralduvate tahkete osakeste koguste hindamiseks on

keskkonnaloa taotluse seletuskirjas kasutatud „EMEP/EEA air pollutant emission inventory

guidebook 2019“ ja „US EPA“ juhendmaterjalide andmeid ja metoodikat.

Arvestades teadaolevaid andmeid tööprotsesside ja kasutatavate tehnoloogiate kohta on

Tammistu II kruusakarjääris kaevandamisel, töötlemisel ja laadimisel aastas eralduvate tahkete

osakeste kogus ~0,49 tonni. Kaevandamisega Tammistu II kruusakarjääri mäeeraldisel ei ole

kavandatava tootmisprotsessi ja -tingimuste puhul oodata käitise saasteainete heidete

künniskoguste ületamist, mille korral oleks nõutav õhusaasteluba (Keskkonnaministri

14.12.2016. a määrus nr 67).

Tolmu võib tekkida mäeeraldise teenindusmaa piires kuival aastaajal katendita teedel maavara

transportivate veoautode liikumisest. Tolm koosneb erineva suurusega tahketest osakestest ning

jämedamad osakesed langevad maha kiiremini ja peenemad osakesed aeglasemalt. Tolmu

leviku ulatus ja hajumine sõltub peamiselt tuule suunast ja kiirusest ning õhu niiskusest.

Mäeeraldiselt tolmu levikut külgnevatele aladele vähendavad alal paiknevad puistangud ning

osaliselt ümbritsevad metsaalad. Maavara veol tekkida võivat tolmu on vajadusel võimalik

vähendada karjäärisiseste teede niisutamisega. Mürataseme ja tolmu tekke- ja leviku

vähendamiseks saab vajadusel karjäärisisestel teedel transpordivahendite liikumise kiirust

piirata. Transpordivahendite kiirust võib alandada mäeeraldisel 30 km/h ning vajadusel läbi viia

laadurijuhtide täiendav instruktaaž, mis tagab, et laadimisel satuks keskkonda vähem tolmu ja

müratase oleks minimaalne.

Taotletav Tammistu II karjäär asub hajaasustusalal ning mäeeraldisel kavandatava tegevuse

tulemusena ei ole oodata tolmust lähtuvat negatiivset mõju ümbritsevale elukeskkonnale ja

elukvaliteedile.

Müra

Müra tekitajateks Tammistu II karjääris on kaevandamisel kasutatavad masinad

(pöördkoppekskavaator, laadur, purustus-sõelumissõlm) – need on paiksed müraallikad ja

mõjutavad vahetult masina töötsooni ja selle lähiümbrust. Helivõimsustase ekskavaatoril ja

laaduril on kuni 105 dB ning töötlussõlmel kuni 115 dB.

Kaevetöödeks kasutatavate masinate töötamisel tekkiv müratase peab vastama majandus- ja

taristuministri 08.06.2015. a määrusele nr 59 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile

2000/14/EÜ, välitingimustes kasutatavate seadmete müra kohta käivate liikmesriikide seaduste

ühtlustamise kohta (EÜT L 162, 3.7.2000, lk 1–78). Mäeeraldise alalt mäeeraldisega

külgnevatele aladele kanduv müratase väheneb heli neeldumise tõttu. Avatud maastikul

punktmüraallika korral kauguse kahekordistumisel väheneb müratase 6 dB ning joonmüraallika

korral 3 dB. Olenevalt karjääris töötavate masinate konkreetsest asukohast jääb lisaks karjääri

nõlva müra ekraniseeriv mõju 5–10 dB vahemikku. Masinatest lähtuvat mürataset vähendavad

ka mäeeraldisel paiknevad katendi ja kaevise puistangud. Lisaks karjääris töötavatele

masinatele tekib müra karjääri teenindavate transpordivahendite liikumisel.

Lähim vastuvõtja on mäeeraldise piirist ~2,8 km kaugusel paiknev majapidamine

maatulundusmaa sihtotstarbega katastriüksusel Võibisauna. Mäeeraldise keskkonnaloa taotluse

seletuskirjas antud arvutuste kohaselt on mäeeraldise piiril vastuvõtjale lähimas punktis

maksimaalse helivõimsustasemega (115 dB) töötava seadme tekitatav müratase hoonete

asukohas 38 dB. Pöördkoppekskavaatori, laaduri ja töötlussõlme koos töötamisel (arvestamata

müratõketega) on ~2,8 km kaugusel paiknev katastriüksuse Võibisauna hoonete asukohas

müratase arvutuslikult ~39 dB.

Tammistu II kruusakarjääri mäeeraldise lähiala tuleb käsitleda kui II kategooria ala, kus

kehtivad tööstusmüra piirväärtused: päevasel ajal 60 dB ja öisel ajal 45 dB. Liiklusmüra (nt

maanteeliiklus) piirväärtused II kategooria alal on vastavalt: päevasel ajal 60 dB (65 dB on

lubatud müratundliku hoone teepoolsel küljel) ja öisel ajal 55 dB (60 dB on lubatud

müratundliku hoone teepoolsel küljel).

Arvutuste põhjal Tammistu II kruusakarjääris kaevandamisel lähima vastuvõtja hoonete

asukohas tunnetatava müra päevast ja öist piirväärtust ei ületata. Arvutus ei arvesta olukorda,

kus tehnika paikneb puistangute taga ning arvutus eeldab kõigi seadmete paiknemist üheaegselt

vastuvõtja asukohale mäeeraldisel lähimas punktis ning seadmete samaaegset töötamist

maksimaalsel müratasemel.

Valgus, soojus, kiirgus ja lõhn

Lõhnaaine häiringutaseme hindamisel lähtutakse saasteainete lõhnalävedest, kliimaministri

06.07.2023 määruse nr 37 “Lõhnaaine esinemise hindamise kord, hindamisele esitatavad

nõuded ja lõhnaaine esinemise häiringutasemed” (edaspidi määrus 37) nõuetest või kaebuste

esinemisest. Lõhnaainetele on kehtestatud häiringutase, mis on seotud lõhnaainete ajalise

esinemisprotsendiga aasta lõikes, milleks on 15% aasta lõhnatundidest. See tähendab, et

lõhnaainete kontsentratsiooni loetakse häirivaks, kui lõhnaaine kontsentratsioonil 0,25 OU/m3

ületatakse 15% aasta lõhnatundidest. Käitise töös ei kasutata kemikaale ega muid tugeva

lõhnaga aineid. Tulenevalt eelnevast ning arvestades mäeeraldise avatust tuultele ei põhjusta

käitis lõhnaainete esinemist ulatuses, mis võiks ületada lõhna piirnorme.

Valgus-, soojus- ega kiirgusreostust tegevusega ümbruskonnale eeldatavalt ei kaasne. Kruusa

kaevandamisega selliseid mõjusid ei teki või on need ebaolulise suurusega.

Vibratsioon

Lähtuvalt töötervishoidu käsitlevast seadusandlusest on karjääris töötavale tehnikale

kehtestatud vibratsiooni piirnormid juba valmistajatehases. Tammistu II kruusakarjääris töötav

tehnika peab vastama kehtestatud normidele, mistõttu kaevandamisel kasutatav tehnika ning

laadimistööd ei põhjusta vibratsiooni, mis võiks oluliselt negatiivselt mõjutada karjääris

töötavaid inimesi või ümbruskond. Tammistu II kruusakarjääris kaevandamisel vibratsiooni

põhjustavaid lõhkamistöid läbi ei viida. Ülenormatiivset ega hoonetele kahjustusi tekitavat

vibratsiooni ei teki ka karjääri vahetus läheduses.

Vibratsiooni piirmäärad vibratsioonist mõjutatud töökeskkonnale on kehtestatud Vabariigi

Valitsuse 12.04.2007 määrusega nr 109 „Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded vibratsioonist

mõjutatud töökeskkonnale, töökeskkonna vibratsiooni piirnormid ja vibratsiooni mõõtmise

kord“.

3.1.6 Tekkivad jäätmed ning nende käitlemine

Jäätmeseaduse § 7¹ lõike 1 kohaselt loetakse kaevandamisjäätmeteks jäätmed, mis on tekkinud

maavarade uuringute, maavarade kaevandamise, rikastamise ja ladustamise ning kaevandamise

töö tulemusena. Selle kohaselt võib mäeeraldisel kirjeldatud tegevuse tulemusel

kaevandamisjäätmeteks kvalifitseerida kooritud katendit. Tammistu II kruusakarjääris

kaevandamisel jäätmeid ega reovett ei teki – kogu kasulik materjal turustatakse ning

mäeeraldiselt eemaldatud katend ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal aunades ning

kasutatakse maksimaalses mahus kaevandatud maa korrastamiseks või võõrandatakse vastavalt

kehtivale seadusele. Kaevandaja on teadlik, et juhul, kui tegevuse käigus selgub, et

kaevandamisjäätmeid siiski tekib, on kohustus esitada ka kaevandamis-jäätmekava.

Taotluse kohaselt korrastatakse karjäär metsamaaks ja veekoguks. Mäeeraldiselt kooritud ja

kaevandamise jätkamisel kooritavat katendit saab kasutada karjääri korrastamisel. Eelnevale

tuginedes ei ole antavale keskkonnaloale jäätmete eriosa lisamine vajalik.

Karjäärialale on keelatud prügi ladustada. Keskkonnale ohtlikud jäätmed tuleb koguda teistest

jäätmetest eraldi (määrdeõlid, pliiakud, patareid, õlised kaltsud jms) ja käidelda nõuetekohaselt

(viia jäätmejaama vms).

3.1.7 Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus, sealhulgas heite

suurus

Kaevandamisel ja masinate hooldamisel tuleb rangelt jälgida, et pinnasesse ei satuks kütust ega

õli. Masinate suuremahulisi hooldusi ja remonttöid ei plaanita karjäärialal teha, kuid vajadusel

teostatakse väiksemad remonttööd ja korralised hooldused selleks kohaldatud alal.

Kõige tõenäolisem pinnase kvaliteeti mõjutav avarii, mis kaevandamistööde käigus võib

juhtuda, on diiselkütuse või õli leke masinatest. Reostuse vältimiseks tuleb rangelt jälgida, et

kaevandamis- ja laadimiskohtades ei satuks diiselkütust ega määrdeõli karjääri põhja. Seadmete

tankimine ja hooldus peab toimuma väljaspool karjääri või selleks spetsiaalselt ettevalmistatud

plastil, mis on varustatud õlitõrje vahenditega. Õnnetuse kohas tuleb reostunud pinnas kiiresti

eemaldada ja anda üle vastavat litsentsi omavale jäätmekäitlusasutusele.

3.1.8 Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht, sealhulgas

kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide oht teaduslike andmete

alusel

Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide ohtu ei ole.

3.2 Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond

Mäeeraldis ja selle teenindusmaa pindala 24,44 ha asuvad Pärnu maakonnas, Lääneranna vallas,

Koeri külas, riigile kuuluvatel maaüksustel ning eraomandis oleval maaüksusel.

Lähiala hõlmab enamuses metsamaad, aga on ka teisi karjääre ja teid. Lähim majapidamine on

~2,8 km kaugusel edelas.

3.2.1 Olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuvad või planeeritavad

tegevused

Mäeeraldisele hõlmatavad maad on maatulundusmaad (peamiselt metsamaa).

Ülevaade planeeritavast maakasutusest ja kavandatud tegevusest on toodud ptk-s 3.1.1. Alale

on kavandatud kruusakarjäär, mistõttu maakasutus muutub (metsamaa raadatakse) ja selle

asemele rajatakse karjäär. Seda küll ajutiselt, sest pärast kaevandamist ala korrastatakse

veekoguks ja metsamaaks.

3.2.2 Alal esinevad loodusvarad (sh maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik

mitmekesisus, nende kättesaadavus, kvaliteet ja taastumisvõime)

Taotletava Tammistu II kruusakarjääri mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa pindala on

24,44 ha.

Tammistu II kruusakarjääris levib kruus kahe vallseljaku piires, peal- ja allpool põhjavee taset.

Kruusa lamam alaneb ida suunas. Kruusasegune liiv levib idapoolse vallseljaku jalamil, allpool

põhjavee taset.

Veetase on abs kõrguse 35,8−36,4 m (keskmine 36,0 m) vahemikus ja alaneb ida suunas.

Vettkandvaks on kruuspinnas ja vettpidavaks selle lamamiks olev saviliivmoreen. Tammistu II

karjääris esineb vabapinnaline põhjaveekompleks, mis toitub sademetest ja mille tase on

maapinnast 0,5−4,2 m sügavusel (mai 2021).

Kruus looduses ei taastu, mistõttu on tegemist taastumatu loodusvaraga ning puudub

looduskeskkonna vastupanuvõime. Kaevandamise käigus muutub kaevandatava ala maastik ja

looduslik mitmekesisus täielikult. Maakasutus taastatakse kaevandamise lõppemisel.

Looduslikult on ala metsamaa, millel on teatud määral väärtus piirkonna elustikule. Seetõttu

kaevandamise tulemusel elupaigad looma- ja taimeliikidele vähenevad. Toimub olemasoleva

metsa raadamine. Veetarbimist alal ei toimu.

Pärast varu ammendamist tuleb kaevandatud maa kaevandamise loa kehtivusaja jooksul

korrastada. Korrastamine toimub loa andja määratud tingimuste kohaselt selleks koostatud

korrastamisprojekti järgi. Kaevandatud maa korrastatakse veekoguks ja metsamaaks.

3.2.3 Keskkonna vastupanuvõime, mille hindamisel lähtutakse märgalade, jõeäärsete

alade, jõesuudmete, randade ja kallaste, merekeskkonna, pinnavormide, maastike,

metsade, Natura 2000 võrgustiku alade, kaitstavate loodusobjektide, alade, kus

õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse ületada, tiheasutusega alade

ning kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alade vastupanuvõimest

Loa taotlemise eesmärk on laiendada kruusa kaevandamist Tammistu II kruusakarjääris, et

tagada ehitusobjektidele piisav toore.

Planeeritav tegevus sarnaneb oma olemuselt ehitustegevusega. Nagu iga ehitustegevusega võib

ka maavara kaevandamisega kaasneda keskkonnahäiringuid. Keskkonnaseadustiku üldosa

seaduse (edaspidi KeÜS) § 3 lg 1 kohaselt on keskkonnahäiring inimtegevusega kaasnev vahetu

või kaudne ebasoodne mõju keskkonnale. Keskkonnaloaga lubatud tegevusega kaasneda

võivateks olulisemateks keskkonnamõjudeks on kaevandamise tehnoloogilise protsessi ja

transpordiga kaasnev müra ja peenosakeste heide välisõhku ning mõju maastikule ja

maakasutusele.

Looduskaitse

Mõju analüüsitakse mäeeraldisel asuvatele väärtustele ja mõjualal asuvatele väärtustele.

Kruusakarjääride puhul eeldatakse mõjualana olevat 250 m mäeeraldise ja selle teenindusmaa

välispiirist. Mõjuala piir on tuletatud Keskkonnaameti juhisest "Maavara (pealmaa-)

kaevandamisega tekkida võiva mõju hindamise juhend kaitsealusele liigile või loodusdirektiivi

elupaigatüübile lähtuvalt antud väärtus(te)e üleriigilise sooda seisundi tagamise vajadusest".

Looduskaitsealad ja kaitstavad looduse üksikobjektid

Massumetsa looduskaitsela

Tegevuse võimalikus mõjualas asub Massumetsa looduskaitseala Massumetsa sihtkaitsevöönd,

mis jääb Tammistu II kruusakarjäärist 17-20 m kaugusele itta ja lõunasse.

Massumetsa looduskaitseala on kaitse alla võetud Vabariigi Valitsuse 26.02.2019 määrusega

nr 11 „Laane- ja salumetsade kaitseks looduskaitsealade moodustamine ja kaitse-eeskiri“.

Massumetsa looduskaitseala kaitse-eesmärk on kaitsta, säilitada ja taastada väärtuslikke

metsakooslusi ning kaitsta kaitsealust liiki merikotkast (Haliaeetus albicilla) ja tema elupaika.

Kaevandamine Tammistu II karjääris saab Massumetsa looduskaitseala mõjutada eelkõige

veerežiimi muutuste kaudu, kuid kaevandamise käigus põhjaveetaseme alandamist ei ole

kavandatud. Kuna kraavide rajamist, veetaseme alandamist ja vee juhtimist eesvooludesse ei

kavandata, toimub maapinnas veetaseme alanemine vaid väljatava maavara mahu arvel.

Ekskavaator seisab veetasemest kõrgemal ja kopaga tõstetakse veealune materjal valli

nõrguma. Kuna veealune pinnas on veeküllastunud siis väljatõstetud materjali asemele valgub

vesi (sh nõrguvast saadusest). Kuni veetaseme ennistumiseni (praktiliselt koheselt peale

materjali väljamist) on töötsooni lähialal olevas pinnases paikneva vee liikumine kaeveala

suunaline. Veetaseme alanemise mõju on kõige suurem karjääri vahetus läheduses ning hääbub

tõenäoliselt mõnesaja meetri kaugusel.

Laane- ja salumetsade kaitseks moodustatud kaitsealade kaitse-eeskirja seletuskirja8 kohaselt

on neil kaitsealadel kaitseala valitseja nõusolekul muuhulgas lubatud olemasolevate

maaparandussüsteemide hoiutööd ja loodusliku veerežiimi taastamine. Piirangu eesmärk on

anda kaalutlusotsuse tegemise võimalus maaparandussüsteemide hoiutöödele, kuna alati ei ole

tegevus kaitse-eesmärgile kahjulik. Veerežiimi taastamise võimalus on kaitse-eeskirja jäetud

juhuks, kui selleks peaks ilmnema kaitsealustest liikidest või kooslustest tulenev vajadus.

Samas leidub laane- ja salumetsakooslusi, mis on sekundaarse tekkega (tekkinud kraavide

rajamisega) ja mille loodusliku veerežiimi taastamisega satuvad ohtu kaitsealused liigid.

Veerežiimi taastamine sellistes kohtades mõjuks kaitseväärtustele negatiivselt ning nendel

aladel võib tekkida vajadus kraavide säilitamiseks ja korrashoidmiseks.

Massumetsa looduskaitseala on mõjutatud olemasolevast kuivendusvõrgust ning sealses metsas

valdavad naadi-, sinilille- ja angervaksa kasvukohatüübid. Veetaseme alanemine karjäärialal

paarikümne sentimeetri võrra ei mõjuta täiendavalt metsa kasvutingimusi Massumetsa

looduskaitsealal. Küpsetes metsades reguleerib puistu ise oluliselt mulla veetaset. Seal ei sõltu

mullavee tase enam nii väga kraavide olukorrast, vaid eelkõige puistu mahust (st koguaurumise

võimekusest) ja sademete hulgast. Samuti jäävad Massumetsa ja Tammistu II karjääri vahele

olemasolevad tee- ja kuivenduskraavid, sh Nunnajõgi9, mis on Tammiste (TP-674)

maaparandussüsteemi eesvooluks. Tammistu II karjääri kasutuselevõtuga kaasnev võimalik

veetaseme alanemine on võrreldav kuivendussüsteemi mõjuga puistule, mida aga ei ole laane-

8 Vabariigi Valitsuse määruse „Laane- ja salumetsade kaitseks looduskaitsealade moodustamine ja kaitse-eeskiri”

eelnõu seletuskiri,

https://pilv.envir.ee/index.php/s/LMmeWPj2FdZNS4g?dir=undefined&path=%2FKaitsealad&openfile=3463 9 VEE1119800, tüüp peakraav

ja salumetsade kaitseks moodustatud kaitsealade kaitse-eeskirja seletuskirja kohaselt peetud

oluliseks negatiivseks teguriks salu- ja laanemetsadele.

Tammistu II kruusakarjäär piirneb Tammistu kruusakarjääriga, millele on väljastatud maavara

kaevandamise luba nr L.MK/328313. Tammistu karjääris asuv kruusa aktiivne tarbevaru asub

ülalpool põhjaveetaset ning kaevandamisega ei kaasne veetaseme alanemist maapinnas.

Seetõttu ei teki Tammistu II karjääri kasutuselevõtuga veetaseme alanduslehtrite liitumist ning

ei esine kumuleerivaid mõjusid veetasemele.

Ei ole eeldada, et kaevandamine Tammistu II karjääris ja sellega kaasnev veetaseme muutus

maapinnas mõjutaks Massumetsa looduskaitseala kaitseväärtusi ning nende seisundit.

Tammistu II karjääri kasutuselevõtuks ei ole vajalik uute teede ehitamine Massumetsa

looduskaitsealale, kuna ligipääsuks ja materjali veoks saab kasutada olemasolevat kruuskattega

Suurevälja - Kanamardi teed10.

Jäärumetsa loodukaitseala

Tegevuse võimalikus mõjualas asuvad Jäärumetsa looduskaitseala Kilgi sihtkaitsevöönd ja

Ristikivi sihtkaitsevöönd, mis jäävad Tammistu II kruusakarjäärist vastavalt 770 m ja 890 m

kaugusele lõunasse ja kagusse.

Jäärumetsa looduskaitseala on kaitse alla võetud Vabariigi Valitsuse 16.02.2007 määrusega nr

48 „Jäärumetsa looduskaitseala kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri“. Jäärumetsa

looduskaitseala kaitse-eesmärk on tagada kaitse liigile, mida nõukogu direktiiv 79/409/EMÜ

loodusliku linnustiku kaitse kohta nimetab I lisas ning mis on ühtlasi I kaitsekategooria liik,

ning I lisas nimetatud III kategooria kaitsealuste linnuliikide – laanepüü (Bonasa bonasia),

händkaku (Strix uralensis) ja musträhni (Dryocopus martius) elupaikadele ning

elupaigatüüpidele, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku

loomastiku ja taimestiku kaitse kohta nimetab I lisas. Need elupaigatüübid on rohunditerikkad

kuusikud (9050) ning soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*).

Soostuvate ja soo-lehtmetsade elupaigatüüp hõlmab metsi, mis on kõrge põhjavee taseme mõju

all, tavaliselt igal aastal ajutiselt liigniisked. Need on soostuvad, vähemalt keskealised

järjepidevad madalsoo- ja lodulehtmetsad tasandikel, laugetes nõgudes või nõlvade jalamil, kus

põhjavesi on maapinna lähedal. Põhjavee tase on muutuv: kevaditi sageli maapinnal, suvel

sügavamal. Nendele metsadele on omane erineva veetasemega laikude esinemine ja sellest

tulenev taimkatte mosaiiksus. Puud on sageli mätastel. Selle elupaigatüübi tunnuseks on

aastaringselt või sesoonselt kõrge põhjaveetase, puuduv või väheoluline kuivendusmõju,

rindeline struktuur ja puistu koosseis, puistu erivanuselisus või ohtralt looduslikule häiringule

10 Teeregistri nr 8630507

viitavaid elemente koos enam-vähem samaealise puistuga (sh noore puistuga), rohke mitmes

jämedus- ja lagunemisastmes lamapuit, tüükad, mitmekesine mikroreljeef.

Rohundirikkad kuusikud esinevad peeneteralistel, hea veevarustusega, toiterikastel ning pehme

huumusega metsamuldadel, sageli reljeefi madalamates osades, jäärakutes ja nõlvade jalamil.

Puistu suktsessioonilise arengu käigus muutub valitsevaks kuusk, kuid laialehiste liikide

osatähtsus võib olla küllaltki suur. Rohurindes domineerivad kõrgekasvulised rohundid.

Tunnuselementideks on mitmekesine rindeline struktuur ja puistu koosseis (kuuse kõrval esineb

kas laialehiseid liike või teisi vanu lehtpuid – sanglepp, kask, haab), puistu häilulisus,

erivanuselisus või loodusliku häiringu järgne noorem ja ühevanuselisem mets koos häiringutele

viitavate tunnuselementidega, mitmekesine põõsarinne ja rohke mitmes kõdunemisstaadiumis

lamapuit.

Mõlemad Jäärumetsa looduskaitsealal kaitstava elupaigatüübi levikuala jääb kaugemale kui 1,5

km kaugusele taotletud mäeeraldisest.

Kuna kaevandamisel kraavide rajamist, veetaseme alandamist ja vee juhtimist eesvooludesse ei

kavandata, toimub maapinnas veetaseme alanemine vaid väljatava maavara mahu arvel.

Arvestades Jäärumetsa looduskaitsealal kaitstavate elupaigatüüpide paiknemist, kaugust

karjäärist ja asjaolu, et kogu Jäärumetsa looduskaitseala on juba mõjutatud sinna kunagi rajatud

kuivendusvõrgust, ei mõjuta kavandatav tegevus veerežiimi Jäärumetsa looduskaitsealal.

Seetõttu puudub kavandataval tegevusel negatiivne mõju kaitstavatele metsaelupaigatüüpidele.

Jäärumetsa looduskaitseala kaitse-eesmärgiks olevate liikide laanepüü, händkaku ja musträhni

kaitse on tagatud läbi seal kasvava metsa kaitse ning läbi pesitsusaegse rahu tagamise.

Arvestades Tammistu II karjääri kaugust Jäärumetsa looduskaitsealast, et kaasne

kaevandamisega tõenäoliselt olulist häiringut kaitsealustele liikidele ning ajaliste piirangute

seadmine liikide kaitseks ei ole vajalik.

Natura 2000 alad

Taotletud kaevandamise ala ei asu ühelgi Natura 2000 võrgustiku alal. Lähimad Natura 2000

võrgustiku alad on Nätsi-Võlla linnuala11 ja Tõhela-Ermistu loodusala12, mis jäävad

kaevandamisalast umbes 3,1 km kaugusele kagusse. Teised Natura 2000 võrgustiku alad jäävad

mäeeraldisest kaugemale kui 5 km. Tulenevalt kaugusest ja asukohast ei ole mõju ühelegi

Natura 2000 võrgustiku alale eeldada.

Natura eelhindamise teostamine ei ole vajalik.

11 EELIS kood RAH0000117 12 EELIS kood RAH0000552

Kaitsealused liigid

Mäeeraldisest 360 m kaugusele edelasse jääb III kaitsekategooriasse kuuluva linnuliigi hallpea-

rähn (Picus canus) EELISesse kantud elupaik13, 380 m kaugusele kagusse nõmmelõokese

(Lullula arborea) elupaik14, 490 m kaugusele kagusse musträhni (Dryocopus martius) elupaik15

ja 630 m kaugusele lõunasse laanepüü (Tetrastes bonasia) elupaik16. 640 meetri kaugusele jääb

ka Ⅰ kaitsekategooriasse kuuluv roheline hiidkupar (Buxbaumia viridis)17. 2,38 km kaugusele

jääb ka Ⅰ kaitsekategooriasse kuuluv merikotka (Haliaeetus albicilla) elupaik. Kõik nimetatud

liikide elupaigad jäävad Massumetsa looduskaitsealale. Lisaks jääb mäeeraldisest 550 meetri

kaugusele Helleri ebatähtlehiku (Crossocalyx hellerianus) kasvukoht18.

Kaitsealused taimed

Helleri ebatähtlehik kasvab kõdupuidul. Ta on levinud vähearvuliselt peaaegu üle Eesti. Liiki

ohustab metsamajanduslik tegevus, metsahooldustööd, lagunevate ja õõnsate ning kuivade

puude kadumine või hulga vähenemine, samuti puuliikide osakaalu muutmine metsades ja

metsade vanuse muutumine, lageraied. Liigi kaitseks on vajalik säilitada vanades metsades

metsa vanuseline ja liigiline struktuur, vältida metsade kuivendamist ning mitte eemaldada

mahakukkunud suuri lamatüvesid.

Roheline hiidkupar kasvab väga kõdunenud okaspuu lamatüvedel niisketes okas- ja

segametsades. Liik on tundlik metsamajanduse suhtes, kuna raied ja kuivendamine muudavad

kasvukoha niiskus- ja valgustingumused liigile ebasoodsateks. Tavaliselt on majandusmetsades

rohelise hiidkupra jaoks ebapiisavas koguses liigile sobivat lamapuitu või on selle esinemine

ajas ja ruumis liiga juhuslik. Peamisteks ohuteguriteks liigile ongi sobivas lagunemisastmes

okaspuu-kõdupuidu vähesus ja metsamajandus. Liigi kasvukohad püsivad soodsas seisundis,

kui seal ei toimu metsade majandamist ja kuivendamist ning metsa loodusliku arengu käigus

tekib ajas ühtlaselt liigile sobivat substraati – kõdunenud lamapuitu. Liigi soodsa seisundi tagab

õige kaitserežiim, mis välistab kasvualal majandustegevuse ja tagab metsa loodusliku arengu.

Looduskaitseseaduse kohaselt on keelatud III kaitsekategooria taimede, seente ja selgrootute

loomade hävitamine ja loodusest korjamine ulatuses, mis ohustab liigi säilimist selles

elupaigas19.

Kaevandamine Tammistu II kruusakarjääris ei mõjuta metsa vanuselist või liigilist struktuuri

Helleri tähtlehiku elupaigas ning lamapuidu esinemist rohelise hiidkupra kasvukohas. Rohelise

hiidkupra kaitse on tagatud läbi nende elupaiga ehk Massumetsa looduskaitsealal kasvava

metsa kaitse.

13 EELIS kood KLO9113266 14 EELIS kood KLO9113258 15 EELIS kood KLO9113217 16 EELIS kood KLO9106524 17 EELIS kood KLO9404109 18 EELIS kood KLO9402316 19 Looduskaitseseadus (edaspidi LKS) § 55 lg 8

Arvestades, et kaitsealuste taimeliikide elupaigad jäävad Tammistu II karjääri alal olevast

põhjavee tasemest madalamale (maapinna absoluutkõrgusele alla 35 m), kraavide rajamist,

veetaseme alandamist ja vee juhtimist eesvooludesse kaevandamise käigus ei kavandata, ei

mõjuta tegevus tõenäoliselt veerežiimi kaitsealuste taimeliikide elupaigas.

Kaitsealused linnuliigid

Kaitsealuse loomaliigi isendi püüdmine ja tahtlik häirimine paljunemise, poegade kasvatamise,

talvitumise ning rände ajal on keelatud20. Samuti on keelatud looduslikult esinevate lindude

pesade ja munade tahtlik hävitamine ja kahjustamine või pesade kõrvaldamine ja tahtlik

häirimine, eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal21.

Nimetatud kaitsealuste linnuliikide jaoks on oluline pesitsusaegsest raierahust kinnipidamine,

surnud puude koristamata jätmine ning piisava vanametsa osakaalu säilitamine. Nende

tingimuste täitmine on tagatud Massumetsa looduskaitseala kaitse-eeskirja ja selle alusel

kaitsealal teostatavatele töödele seatavate tingimustega.

800 m kaugusele kaevandamisalast, Jäärumetsa looduskaitsealale jäävad ka II kaitsekategooria

linnuliikide valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos leucotos) ja laanerähn (Picoides tridactylus)

elupaigad22.

Valgeselg-kirjurähn eelistab elupaigana niiskeid lehtmetsi, segametsi, salu-lehtmetsi, elab ka

puisniitudel ja suuremates parkides. Sobivaks elupaigaks on reeglina vähemalt 50-aastased

lehtmetsad, kus leidub rohkesti surnud puitu. Valgeselg-kirjurähni elupaikades on vajalik

metsade majandamine püsimetsana, säilitades raieringi järel arvestatava osa puistu I rindest

(täius peaks jääma vähemalt 30%). Laanerähn elab vanades looduslikes metsades, eelistades

kuusikuid. Laanerähni arvukus ja populatsiooni seisund sõltuvad vanade metsaelupaikade

olemasolust. Tegu on heas seisundis vana loodusmetsa iseloomuliku liigiga.

Valgeselg-kirjurähni ja laanerähni kaitse on tagatud läbi nende elupaiga ehk Jäärumetsa

looduskaitsealal kasvava metsa kaitse.

I kaitsekategooriasse kuuluva merikotka elupaiga kaitseks on moodustatud Massumetsa

looduskaitsealal Varbla sihtkaitsevöönd, mis jääb mäeeraldisest 2,38 km kaugusele loodesse.

Merikotka kaitse tegevuskava23 kohaselt on merikotkas väga tundlik pesitsusaegse häirimise

suhtes ja võib kurna hüljata ühekordse häirimise tulemusena. Merikotkast häirivad

pesitsusaegsed raie- ja istutustööd, puidu väljavedu, kuivenduskraavide ning väljaveoteede

rajamine ja hooldamine, inimeste juhuslik liikumine, sh pesa lähedal ATV vm

20 LKS § 55 lg 6 21 LKS § 55 lg 61 22 EELIS koodid KLO9113175 ja KLO9104132 23 Merikotka (Haliaeetus albicilla) kaitse tegevuskava, kinnitatud Keskkonnaameti peadirektori 11.09.2019

käskkirjaga nr 1-1/19/169

maastikusõidukiga sõitmine. Liigi tegevuskava kohaselt ei tohi pesitsusajal (15. veebruarist 31.

juulini) pesast 500 meetri raadiuses raietöid või teisi mürarikkaid tegevusi teha. Arvestades

taotletava mäeeraldise kaugust merikotka pesapuust (2,6 km), ei kaasne kavandatava

tegevusega häiringut kaitsealusele liigile ning tegevus ei mõjuta tema pesitsusedukust.

Metsa vääriselupaigad

Lähim metsa vääriselupaik jääb mäeeraldisest umbes 700 m kaugusele edelasse. Olulist

tolmuhäiringut nii kaugele ei ole oodata (pealegi jääb metsa vääriselupaik piirkonnas valdavaid

tuulte suundi arvestades vastutuult) ning kaevandamise käigus põhjavee alandamist ei toimu,

siis mõju metsa vääriselupaigale ei ole oodata.

Mõju rohevõrgustikule

Pärnu maakonnaplaneeringu ja Lääneranna valla koostatava üldplaneeringu kohaselt paikneb

kõnealuse Tammistu II taotletav mäeeraldis rohevõrgustiku tugialal.

Rohevõrgustiku tugiala, milles Tammistu II kruusakarjäär asub, on kitsamas kohas enam kui

6,5 km laiune. Mäeeraldisest lääne-edela suunal jääb tugiala servani umbes 2,4 km, teistes

suundades veelgi enam. Keskkonnaagentuuri poolt koostatud juhend24 soovitab riikliku

tähtsusega koridori laiuseks vähemalt 500 m. 500 m soovitus tuleneb sellest, et ka

inimpelglikud metsaelupaikadele spetsialiseerunud liigid oleksid võimelised ühest elupaigast

teise rändama ka avatud maastikus. Tammistu II mäeeraldis on igast küljest ümbritsetud

suurulukitele ja teistele metsaliikidele sobilike elupaikadega. Vaadates piirkonna maastikku ja

rohevõrgustiku paiknemist, ei ole kruusakarjääri rajamine oluliseks tugiala toimimist takistava

faktoriks - tugiala säilib piisavas laiuses, et tagada loomade elupaigad.

Tammistu II kruusakarjäär on plaanitud pärast kaevandustegevuse lõppu korrastada

metsamaaks ja veekoguks. Tulevased veekogud omandavad rohevõrgustiku koosseisus

ökoloogilist väärtust nn sinivõrgustikuna (veeökosüsteemid ja nende kaldaalad).

Kokkuvõtvalt ei ole Tammistu II kruusakarjääri keskkonnaloa andmisega ette näha olulist

negatiivset mõju rohevõrgustikule ning see ei häiri rohevõrgustiku terviklikku sihipärast

toimimist.

Kultuurimälestised ning -pärand

Lähim arheoloogiamälestis jääb taotletava karjääri teenindusmaast ca 5 km kaugusele

(Ohvriallikas, registrikoodiga 11854). Mälestis on taotleva karjääri teenindusmaast piisavalt

kaugel, seega liiva kaevandamine selle seisundit ei mõjuta.

24 Rohevõrgustiku planeerimise juhend 2023 - soovitused nii planeerijatele, kohalikele omavalitsustele kui ka

ministeeriumitele ja nende allasutustele. https://keskkonnaportaal.ee/et/node/5873

Maa-ameti pärandkultuuri kaardirakenduse kohaselt on lähim pärandkultuuri objekt

mäeeraldise teenindusmaa piirist ca 300 m kaugusel. Selleks on Talguliste istutuslank. Ca 430

m kaugusel asub Metsavahikoht.

Pärandkultuuri all mõistetakse Maa- ja Ruumiameti geoportaali pärandkultuuri andmebaasi

tähenduses eelmiste põlvkondade poolt pärandunud inimtekkelisi objekte maastikus, mis

omavad mingit pärimuslikku taustateavet ja kultuurilist väärtust eeskätt kohalikule

kogukonnale. Pärandkultuuri objektid ei ole riikliku kaitse all, nende säilimine on eeskätt

maaomanike endi kätes.

3.2.4 Inimese tervis ja heaolu ning elanikkond

KeÜS § 23 lõige 1 sätestab, et igaühel on õigus tervise- ja heaoluvajadustele vastavale

keskkonnale, millega tal on oluline puutumus. Lõike 2 kohaselt on oluline puutumus isikul, kes

viibib tihti mõjutatud keskkonnas, kasutab sageli mõjutatud loodusvara või kellel on muul

põhjusel eriline seos mõjutatud keskkonnaga. KeÜS § 3 lõike 1 kohaselt on keskkonnahäiring

ka selline ebasoodne mõju keskkonnale, mis ei ületa arvulist normi või mis on arvulise normiga

reguleerimata. Siiski tuleb võimaliku keskkonnahäiringu tekkimist võimalusel ennetada ning

kui see pole võimalik, võtta kasutusele leevendusmeetmed. Keskkonnaloa omanikul on

kohustus hüvitada kaevandamisega tekitatud kahju sõltumata oma süüst (MaaPS § 93 lõige 1).

Tammistu II kruusakarjäär asub hajaasustusalal, lähim majapidamine on ~2,8 km kaugusel

edelas katastriüksusel Võibisauna (tunnus 86301:007:0084; sihtotstarve: maatulundusmaa

100%).

Lähipiirkonnas suurtööstuseid teadaolevalt ei ole.

Tammistu II kruusakarjääris toimub nii veepealne kui ka veealune maavara kaevandamine.

Kaevandamise käigus ei hakata vett välja pumpama, küll aga toimub osaliselt kaevandamine

allpool põhjaveetaset.

Kaevanduste mõju põhjavee režiimile on hinnatud „Harju maakonna maavarade

teemaplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine“ aruandes25 (edaspidi KSH

aruanne). Aruande punktis 7.10.1 on antud hinnang, et põhjavee režiimi seisukohast on kõige

olulisem eelistada lahedusi, kus ei alandata veetaset aktiivselt (ehk pumbates), eriti just

võrdlemisi tiheda asustusega või looduskaitsealadega külgnevatel aladel, et vältida veetaseme

alanemist tarbekaevudes ja põhjaveest sõltuvate ökosüsteemide mõjutamist (KSH aruanne, lk

109).

25Riigi planeeringute koduleht: https://www.riigiplaneering.ee/sites/default/files/documents/2025-

09/Lisa_1_Harju_mv_TP_KSH_09_2025_0.pdf.

Liiva ja kruusa veealuse varu kaevandamisel kasutatakse tänapäeval enamasti koppasid või

pinnasepumpi, mis väljavad maavara vee alt ning jätavad nõrguma, lastes liigveel tagasi

karjäärisüvendisse valguda. Selline lahendus tagab põhjaveetaseme minimaalse mõjutamise

(KSH aruanne, lk 109).

Sealjuures ei saa siiski välistada piirkonna põhjaveetaseme teatud määral alanemist.

Põhjaveetase võib langeda lihtsalt reljeefi muutuse tagajärjel või rajatakse kraavid veetaseme

isevoolseks alandamiseks, et maavara väljamist lihtsustada. Tüüpiliselt piirneb taolisel kujul

tekitatud veetaseme alandus karjääris ühe või paari meetriga ning mõju väljaspoole karjääri on

tajutav vaid mõnede kümnete meetrite raadiuses(KSH aruanne, lk 109).

Lisaks eelnevatele faktoritele tuleb arvestada, et maavara vee alt väljamine on sisuliselt

ekvivalentne vee pumpamisega, kuna pinnase väljamisel tekkinud tühimikku hakkab täitma

külgnevast pinnasest nõrguv pinnasevesi. Seega võib teoreetiliselt vaid maavara väljamise tõttu

tekkida karjääri ümber põhjaveetaseme langus. Siiski on taolist tegevust kompenseeriva vee

maht arvutuslikult väga väike võrreldes olukordadega, kus veetaset alandatakse aktiivselt

(pumbates) ning tüüpiliselt ei levi sellise protsessi tulemusel tekkiv veetaseme alandus

karjäärist tajutaval määral väljapoole või kompenseerivad seda täielikult karjääri pinnale

langevad sademed (KSH aruanne, lk 109).

Lähtudes eelpool toodust ning ettevaatusprintsiibist seab Keskkonnaamet tingimuse, et juhul

kui loa omaniku tegevuse tõttu peaks hiljem piirkonna majapidamiste veevarutuses ilmnema

häiringuid, siis on loa omaniku kohustus häiringud koheselt kõrvaldada.

Kui loa omaniku väitel ei ole veevarustuse häiringud seotud kaevandamisega, tuleb kaevandajal

tellida täiendav eksperthinnang, mille raames antakse hinnang, kas kaevude veetaseme ja vee

kvaliteedi muutused on tingitud kaevandamisest. Eksperthinnang tuleb esitada

Keskkonnaametile.

Kui eksperthinnanguga on tõendatud, et veetase karjääri mõjupiirkonnas olevates kaevudes on

langenud tarbimist mittevõimaldavale tasemele või vee kvaliteet on halvenenud kaevandaja

tegevuse tõttu, siis tuleb arendajal asendada need sügavamatest veekihtidest toituvate

kaevudega ja kanda kõik sellega kaasnevad kulud (s.h. põhjendatult vanade kaevude

tamponeerimine ja uute veetrasside toomine hooneteni). Uued kaevud tuleb rajada nii ruttu kui

võimalik, kuid mitte hiljem kui 1 kuu jooksul.

3.3 Hinnang keskkonnamõju olulisusele

3.3.1 Mõju suurus, mõjuala ulatus, mõju ilmnemise tõenäosus ja aeg, mõju laad, tugevus,

kestus, sagedus ja pöörduvus

Keskkonnaamet käsitleb kavandatava tegevuse mõjualana Tammistu II kruusakarjääri

mäeeraldist, mäeeraldise teenindusmaad ning selle ümbrust kuni 250 m kaugusele, kuna selle

kauguseni võib ulatuda oluline mürahäiring (norme ületav müra või tolmuhäiring võib

teoreetiliselt ulatuda ca 250-300 m ümber mäeeraldise ja selle teenindusmaa, kuid jääb

Tammistu II kruusakarjääris arvutuslikult siiski oluliselt madalamaks).

Kaevandamistegevusega kaasnevad mõjud on seotud kaevandamisega ning avalduvad

kaevandamise käigus. Perioodil, kui kaevandamist ei toimu, kavandataval tegevusel mõjusid ei

ole v.a. visuaalne häiring. Pärast kaevandamistegevuse lõppemist ning ala korrastamist lõpeb

ka kavandatava tegevuse mõju.

Tammistu II kruusakarjääri tegevuse keskkonnamõju on valdavalt väike ning lokaalse

ulatusega. Kaevandamise käigus vee ärajuhtimist ei toimu, mistõttu kaevandamisega ei

mõjutata põhjavett ega äravoolava veega teisi veekogusid.

Tolmuhäiringud võivad avalduda eelkõige siis kui on ekstreemsed ilmastiku tingimused.

Tõenäosus nende avaldumiseks ei ole suur. Mürahäiringud lähimate elamute õuealadel

kehtivaid norme ei ületa, kuid keskkonnaloa taotleja on näidanud valmidust tarvitusele võtta

ennetavad leevendusmeetmed.

Tammistu II mäeeraldis paikneb metsamaal. Maavara kaevandamisega kaasneb mäeeraldise

piires mäetööde käigus maastiku muutus ja olemasoleva taimkatte hävinemine. Kuna

mäeeraldis on igast küljest ümbritsetud metsamaaga, siis suurematelt teedelt ja ümbritsevalt

maastikult karjääriale vaateid ei avane.

Kaevandamise lõpetamisel on kaevandatud maa kujundatav nõuetekohaseks metsamaaks ja

tehisveekoguks. Kaevandatud maa ja mäeeraldise teenindusmaa korrastamine toimub vastavalt

korrastamisprojektile. Maavara kaevandamise tulemusena maastikupilt küll muutub, kuid selle

kvalitatiivne muutus on taastatav hilisema karjääri maa-ala korrastamisega. Seega jääb mõju

maastikule väheoluliseks.

3.3.2 Mõju piiriülesus

Kavandatava tegevusega ei kaasne piiriüleseid mõjusid.

3.3.3 Kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimuvate või mõjualas

planeeritavate tegevustega

Lähiala hõlmab enamuses metsamaad, aga on ka teisi karjääre ja teid. Lähim majapidamine on

~2,8 km kaugusel edelas.

Kuna lähiala valdav maakasutusviis on metsamajandus ning läheduses ei viida läbi olulise

keskkonnamõjuga tegevusi, siis olulist koosmõju lähipiirkonna teiste tegevustega ei teki.

Keskkonnaloa omanik peab siiski täitma kõiki asjakohaseid õigusaktides sätestatud nõudeid ja

loale kantavaid kõrvaltingimusi ning tegema omalt poolt kõik võimaliku, vähendamaks

tekkivate keskkonnahäiringute esinemist ning levimist.

3.3.4 Ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise

võimalused

Tammistu II kruusakarjäärikaevandamisega kaasneda võivaid keskkonnahäiringuid on eespool

pikemalt käsitletud. Eelhinnangus esitatud kaalutluste alusel kavandab Keskkonnaamet

keskkonnahäiringute leevendamiseks lisada antavale keskkonnaloale järgmised asjakohased

kõrvaltingimused:

1. Juhul kui loa omaniku tegevuse tõttu peaks hiljem piirkonna majapidamiste veevarutuses

ilmnema häiringuid, siis on loa omaniku kohustus häiringud koheselt kõrvaldada.

2. Kui loa omaniku väitel ei ole veevarustuse häiringud seotud kaevandamisega, tuleb

kaevandajal tellida täiendav eksperthinnang, mille raames antakse hinnang, kas kaevude

veetaseme ja vee kvaliteedi muutused on tingitud kaevandamisest. Eksperthinnang tuleb

esitada Keskkonnaametile.

3. Kui eksperthinnanguga on tõendatud, et veetase karjääri mõjupiirkonnas olevates

kaevudes on langenud tarbimist mittevõimaldavale tasemele või vee kvaliteet on

halvenenud kaevandaja tegevuse tõttu, siis tuleb arendajal asendada need sügavamatest

veekihtidest toituvate kaevudega ja kanda kõik sellega kaasnevad kulud (s.h. põhjendatult

vanade kaevude tamponeerimine ja uute veetrasside toomine hooneteni). Uued kaevud

tuleb rajada nii ruttu kui võimalik, kuid mitte hiljem kui 1 kuu jooksul.

Lisaks kavandab Keskkonnaamet keskkonnahäiringute leevendamiseks jätta antavale

keskkonnaloale kehtival järgnevad loal olevad kõrvaltingimused:

4. Tolmu leviku vähendamiseks tuleb kuival perioodil purustatavat tooret, karjäärisiseseid

teid ning platse niisutada ja vajadusel töödelda kloriididega.

5. Kaevandamisel, kaevise laadimisel või masinate hooldamisel ja tankimisel tuleb

naftasaaduste pinnasesse ja põhjavette sattumise võimalus minimeerida. Kaevandamisel

tuleb kasutada vaid korrasolevat kaevandamistehnikat ning tehnika hooldamist ja remonti

tuleb teha vaid selleks kohandatud alal. Võimaliku tekkinud reostuse likvideerimiseks peab

olema karjääris töötajatel teada kindel tegevusplaan ja tagatud töövahendid.

3.4 Eelhinnangu järeldus

Keskkonnaamet leiab, et arvestades käesolevas eelhinnangus toodut, on käsitletud kõik

võimalikud keskkonnamõjud ja keskkonnaloa andmiseks on piisavalt informatsiooni.

Keskkonnaameti hinnangul puudub kavandataval tegevusel oluline keskkonnamõju, mistõttu

KMH algatamine ei ole vajalik alljärgnevatel põhjustel:

1. On välistatud, et tegevus avaldab ebasoodsat mõju Natura 2000 võrgustikku aladele.

Kavandataval tegevusel puudub oluline negatiivne mõju kaitstavatele loodusobjektidele.

2. Kavandatava tegevusega ei kaasne olulist keskkonnamõju veele ega välisõhule. Olulist

mõju vibratsiooni osas ei kaasne. Tegevusega ei kaasne koosmõju teiste tegevustega.

3. Eelhindamise tulemusena selgus, et leevendusmeetmete kasutamisel eeldatavalt ei ületata

kaevandamisel piirmäärasid müra ja õhusaaste osas.

4. Kavandatava tegevusega ei kaasne mõju inimeste tervisele, heaolule ja varale, samuti

avariiolukordi või suurõnnetusi.

5. Tööde tegemisel keskkonnakaitsenõuetele vastavalt on avariiolukordade esinemine

vähetõenäoline.

6. Kavandataval tegevusel puudub oluline kumulatiivse ja piiriülene mõju.

KeHJS § 11 lg 81 kohaselt peab KMH algatamata jätmise otsus muu hulgas sisaldama

asjakohaseid KeHJS § 61 lg 1 p 6 alusel esitatud kavandatava tegevuse erisusi või

keskkonnameetmeid muidu ilmneda võiva olulise ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks või

ennetamiseks. Määruse nr 31 § 5 lg 2 järgi, kui eelhinnangu järelduseks on kavandatava

tegevuse KMH algatamata jätmine, esitatakse eelhinnangus põhjendatud juhul ettepanekud

vajalikeks keskkonnameetmeteks.

KeHJS § 33 lg 1 järgi keskkonnameetmed on kavandatava tegevuse elluviimisega kaasneva

ebasoodsa keskkonnamõju ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise ning

põhjendatud juhul heastamise meetmed. Keskkonnameetmete hulka arvatakse ka

keskkonnaseire. KeHJS § 33 lg 2 kohaselt peavad keskkonnameetmed, sealhulgas

keskkonnaseirega jälgitavate näitajate liik ja seire kestus, olema proportsionaalsed kavandatava

tegevuse iseloomu, asukoha ja mahuga ning eeldatavalt avalduva keskkonnamõjuga.

Keskkonnaseire määramisel ja tegemisel arvestatakse olemasoleva keskkonnaseirega.

Loa taotleja ei ole KeHJS § 6¹ lõike 1 punkti 6 alusel esitanud Keskkonnaametile teavet

kavandatava tegevuse erisuste või võetavate keskkonnameetmete kohta, millega loa taotleja

kavandab vältida või ennetada muidu ilmneda võivat olulist ebasoodsat keskkonnamõju.

4. ÄRAKUULAMINE

Keskkonnaamet saatis KeHJS § 11 lõike 2² alusel xx kirjaga nr xx Tammistu II kruusakarjääri

keskkonnaloa nr KL-516142 taotlusele koostatud keskkonnamõjude eelhinnangu ja KMH

algatamata jätmise otsuse eelnõu seisukoha võtmiseks Lääneranna Vallavalitsusele ja

tutvumiseks taotlejale Dozerland OÜ, seisukoha esitamise tähtajaga xx.

Lääneranna Vallavalitsus xxx.

Dozerland OÜ xxx.