Edela regioon - Isikliku kasutusõiguse seadmise leping, asjaõigusleping ja kinnistamisavaldus Keila metskond 338

TALLINNA NOTAR PRIIDU PÄRNA

NOTARI AMETITEGEVUSE RAAMATU

REGISTRI NUMBER

1237

ISIKLIKU KASUTUSÕIGUSE SEADMISE LEPING

ASJAÕIGUSLEPING JA KINNISTAMISAVALDUS

Käesoleva notariaalakti on koostanud ja tõestanud videosilla vahendusel kaugtõestamise teel Tallinna notar Priidu Pärna notaribüroos asukohaga Rävala pst 2 / Kivisilla tn 8, Tallinn kolmekümne esimesel märtsil kahe tuhande kahekümne kuuendal aastal (31.03.2026. a) ning selles notariaalaktis osalejad on Eesti Vabariik, tegutsedes Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK), kui riigivara valitsema volitatud asutuse kaudu, mis on registreeritud registrikoodiga 70004459, aadress Mõisa/3, Sagadi küla, Haljala vald, Lääne-Viru maakond, e-posti aadress [email protected], edaspidi nimetatud Omanik, mille esindajana tegutseb käesolevale notariaalaktile lisatud volikirja alusel Urve Jõgi, isikukood 46407210027, kes on tõestajale tuntud isik, kes oma kinnituste kohaselt asub tehingu tõestamise hetkel Pärnus, Lääne-Harju vald, Lääne-Harju Vallavalitsuse registrikood 77000200, vallavalitsuse aadress Rae tn 38, Paldiski linn, e-posti aadress [email protected], edaspidi nimetatud Kasutaja, mille esindajana tegutseb notariaalaktile lisatud volikirja alusel Eha Kõiv, isikukood 47401252773, kes on akti tõestajale tuntud isik, kes oma kinnituste kohaselt asub tehingu tõestamise hetkel Paldiskis, Omanik ja Kasutaja koos edaspidinimetatud Lepinguosalised, kes sõlmivad lepingu alljärgnevas: 1. KINNISTU JA LEPINGUOSALISTE KINNITUSED 1.1. Kinnistuks on Keila metskond 338, Kloogaranna küla, Lääne-Harju vald, Harju

maakond asuv kinnistu: katastritunnus 29501:001:0403, pindala 91309 m², aadress Keila metskond 338, Kloogaranna küla, Lääne-Harju vald, Harju maakond, maa sihtotstarve maatulundusmaa (100%), koos selle oluliste osadega ja päraldistega.

1.2. Kinnistu on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr 3643650. Teise jakku on omanikuna sisse kantud Eesti Vabariik. Kolmandas jaos kehtivaid kandeid ei ole. Neljandas jaos kehtivaid hüpoteegi kandeid ei ole.

Kinnistusraamatust ja äriregistrist nähtuvad andmed on notariaalakti tõestaja kontrollinud

kinnistusosakonnas käesoleva lepingu sõlmimise päeval.

2

1.3. Omaniku esindaja kinnitab, et: 1.3.1. Käesolev leping sõlmitakse kooskõlas RMK kinnisvara osakonna juhataja

24.03.2026. a käskkirjaga nr 9-49/48. 1.3.2. Kinnistu on Omaniku omand ning kinnistu ei ole arestitud, selle suhtes ei ole vaidlusi,

et seda ei ole koormatud käesolevas lepingus nimetamata kolmandate isikute õigustega, sealhulgas kinnistusraamatusse mittesissekandekohustuslike kolmandate isikute õigustega nagu näiteks üüri-, rendi- või muud kasutuslepingud.

1.3.3. Kinnistu suhtes ei ole käesoleva lepingu sõlmimise hetkel kinnistusosakonnale esitatud ega tehtud ühtegi kinnistamisavaldust.

1.3.4. Kinnistu koosseisu kuuluval maal ei paikne kolmandatele isikutele kuuluvaid käesolevas lepingus nimetamata maapealseid või maa-aluseid tehnovõrke ega - rajatisi.

1.3.5. Tema volitused on kehtivad, neid ei ole muudetud ega esindatava poolt tagasi võetud ja need ei ole lõppenud, tal on kõik õigused ja volitused sõlmida käesolev leping ning talle ei ole teada ühtegi asjaolu, mis piiraks või takistaks käesoleva tehingu tegemist.

1.4. Kasutaja esindaja kinnitab, et: 1.4.1. Käesolev leping sõlmitakse kooskõlas vastavalt Lääne-Harju Vallavalitsuse

24.03.2026. a korraldusele nr 158. Eelnimetatud haldusakt on kehtiv, seda ei ole muudetud, kehtetuks tunnistatud, ega vaidlustatud.

1.4.2. Kasutaja on kasutusõiguse ala üle vaadanud ning on teadlik kinnistu suurusest ja piiridest ning kasutusõiguse ala suurusest ja piiridest ega oma selles osas Omanikule mingeid pretensioone.

1.4.3. Tema volitused on kehtivad, neid ei ole muudetud ega esindatava poolt tagasi võetud ja need ei ole lõppenud, tal on kõik õigused ja volitused sõlmida käesolev leping ning talle ei ole teada ühtegi asjaolu, mis piiraks või takistaks käesoleva tehingu tegemist.

2. ISIKLIKU KASUTUSÕIGUSE SEADMINE JA MUUD KOKKULEPPED 2.1. Omanik ja Kasutaja lepivad kokku seada Kasutaja kasuks kinnistule esimesele

järjekohale tähtajatu isikliku kasutusõiguse kergliiklustee tänavavalgustuse (edaspidi nimetatud tehnorajatis) ehitamiseks ja avalikuks kasutamiseks ning kõikide tööde teostamiseks, mis on seotud tehnorajatise ehitamise, remontimise, korrashoiu ja hooldamisega. Kasutajal, Omanikul ja kõikidel kolmandatel isikutel on õigus kasutada kinnistut käesoleva lepingu alusel seatud isiklikust kasutusõigusest tulenevate õiguste teostamiseks kasutusõiguse alal, milline on käesoleva lepingu lahutamatuks lisaks oleval plaanil piiritletud punase joonega ja millise ala suurus on 61 m², ruumiandmete tunnus 1079438 (edaspidi nimetatud kasutusõiguse ala).

2.2. Tehnorajatis tuleb ehitada vastavalt RMK kooskõlastuses nimetatud tingimustele ja planeerimis- ja ehitusõiguses kehtivatele nõuetele. RMK ei vastuta tehnorajatise rajamiseks ja kasutamiseks vajalike lubade saamise eest ja tehtud kulutusi Kasutajale ei hüvita.

2.3. Omanik ja Kasutaja lepivad kokku, et maamaksu tasumise kohustuse tekkimisel on riigil õigus nõuda Kasutajalt maamaksu tasumist proportsionaalselt kasutusõiguse ulatusega.

2.4. Omanik ja Kasutaja lepivad kokku, et Omanikul on õigus lõpetada käesolev leping erakorraliselt olukorras, kus kasutamiseks antud riigivara on vajalik riigivõimu teostamiseks või muul avalikul eesmärgil. Lepingu lõpetamine toimub asjaõigusseaduses sätestatud korras.

2.5. Omanik ja Kasutaja on kokku leppinud, et Kasutajal on õigus: 2.5.1. kasutada kasutusõiguse ala sihipäraselt, teostada omal kulul kõiki töid, mis on

vajalikud tehnorajatise omamiseks ja hooldamiseks;

3

2.5.2. kasutusõiguse alale langenud puud koristada iseseisvalt, tagamaks tehnorajatise igapäevase ohutu kasutusvõimaluse. Kasutajal ei ole lubatud Kasutaja poolt raiutud metsamaterjali kinnisasjalt ära viia ja võõrandada;

2.5.3. teostada ise või tellida kolmandatelt isikutelt kasutusõiguse alalt puude ja põõsaste, mille rinnasdiameeter on alla 8 cm, raie teostamise oma kulul.

2.6. Omanik ja Kasutaja on kokku leppinud, et Kasutajal on kohustus: 2.6.1. täita kinnisasjal kõiki heakorra- ja keskkonnanõudeid, järgida kasutusõiguse alal

seadustest ja muudest õigusaktidest tulenevaid kitsendusi; 2.6.2. tasuda kasutusõiguse ala kasutamisega seotud maksud (maamaks), kõrvalkulud ning

koormised proportsionaalselt kasutusala ulatusele RMK vastava arve alusel, selles ettenähtud summas ja korras;

2.6.3. raadamise vajadusel pöörduda kirjalikult RMK Edela regiooni poole (e-posti aadress [email protected]) raieks vajaliku dokumentatsiooni vormistamiseks ja raietööde korraldamiseks vähemalt 60 päeva enne tööde alustamist kirjalikult või elektrooniliselt *.dwg formaadis failina (koordinaatide süsteem L-EST97). Raieks vajalike toimingute tegemiseks esitada kasutatava ala piiride asukohad digitaalsel kujul. Enne raietöödega alustamist peavad taotleja poolt olema tähistatud raieala piirid või märgitud raiutavad puud;

2.6.4. hüvitada RMK-le kasvava metsa raiega seonduvad kulud (raie, kokkuvedu, ladustamine) juhul kui töid teostab RMK.

2.7. Omanik ja Kasutaja on kokku leppinud, et Omanikul on kohustus: 2.7.1. hoiduda igasugusest tegevusest, mis takistab Kasutajal kasutusõiguse ala

eesmärgipärast kasutamist; 2.7.2. järgida kasutusõiguse alal seadustest ja muudest õigusaktidest tulenevaid kitsendusi. 2.8. Kasutaja annab tagasivõetamatu nõusoleku kinnistu jagamise korral isikliku

kasutusõiguse ülekandmiseks selliselt, et isiklik kasutusõigus jääb koormama vaid kinnistut, kus asub kasutusõiguse ala ja teistele kinnisasjadele isiklikku kasutusõigust üle ei kanta.

2.9. Kasutaja annab tagasivõetamatu nõusoleku Riigimetsa Majandamise Keskusele vajadusel koormata sama kasutusõiguse ala teiste piiratud asjaõigustega, kui see ei takista käesoleva isikliku kasutusõiguse teostamist.

2.10. Omanik ja Kasutaja avaldavad, et kasutusõiguse ala on vabastatud ja Kasutaja saab alates käesoleva lepingu sõlmimise hetkest teostada otsest valdust kasutusõiguse ala suhtes.

3. ASJAÕIGUSLEPING JA KINNISTAMISAVALDUS 3.1. Omanik ja Kasutaja on kinnistule isikliku kasutusõiguse seadmises kokku leppinud.

Omanik lubab ning Kasutaja avaldab soovi kanda kinnistusregistrisse registriosa nr 3643650 all kantud kinnistu kolmandasse jakku esimesele järjekohale tähtajatu isiklik kasutusõigus Lääne-Harju valla kasuks tehnorajatise (tänavavalgustuse) ehitamiseks ja avalikuks kasutamiseks ning kõikide tööde teostamiseks, mis on seotud tehnorajatise ehitamise, remontimise, korrashoiu ja hooldamisega, vastavalt 31.03.2026. a sõlmitud lepingu punktidele 2.1. kuni 2.7. (kasutusala ruumiandmete tunnus 1079438).

4. NOTARIAALAKTI TÕESTAJA POOLT OSALEJATELE ANTUD

SELGITUSED 4.1. Isiklik kasutusõigus tekib selle kandmisega kinnistusraamatusse, mitte käesoleva lepingu

sõlmimisega, ning lõpeb vastava kande kustutamisega kinnistusraamatust. 4.2. Asjaõigusseaduse §-de 225, 226 ja 228 sisu ja õiguslikku tähendust, sealhulgas seda, et

isiklik kasutusõigus, mille esemeks on tehnovõrk või -rajatis, on üleantav, ning et isikliku

4

kasutusõiguse üleandmiseks on vajalik kokkulepe isikliku kasutusõiguse üleandmise kohta (asjaõigusleping) vana ja uue õigustatud isiku vahel. Kui isikliku kasutusõiguse esemeks on tehnovõrk või –rajatis, ei ole isikliku kasutusõiguse üleandmiseks või koormamiseks kinnisasja omaniku nõusolek vajalik.

4.3. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 54 ei ole teisele isikule kuuluval kinnisasjal paiknev tehnovõrk või –rajatis kinnisasja oluline osa.

4.4. Hilisemate vaidluste ärahoidmiseks tuleb lepingusse märkida kõik asjasse puutuvad kokkulepped.

4.5. Notariaalaktis nimetatud riikliku ehitisregistri andmetel on vaid informatiivne ja statistiline tähendus ning selles sisalduvad andmed ei oma õiguslikku tähendust.

4.6. Vastavalt asjaõigusseaduse § 1581 on kinnisasja omanik kohustatud taluma oma kinnisasjal tehnovõrku või -rajatist ja lubama selle ehitamist kinnisasjale, kui tehnovõrk või -rajatis on vajalik avalikes huvides ja puudub muu tehniliselt ning majanduslikult otstarbekam võimalus tehnovõrguga või -rajatisega liituda sooviva isiku tarbimiskoha ühendamiseks tehnovõrguga või -rajatisega või tehnovõrgu või -rajatise arendamiseks. Tehnovõrk või -rajatis on ehitatud avalikes huvides, kui selle kaudu osutatakse avalikku teenust ja see kuulub isikule, kellele laieneb elektroonilise side seaduse § 72 lõikes 1, elektrituruseaduse § 65 lõikes 1 ja § 66 lõikes 1, ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse § 7 lõikes 1 ja maagaasiseaduse § 18 lõikes 2 sätestatud kohustus või kes on vastavas piirkonnas tegutsev võrguettevõtja kaugkütteseaduse tähenduses. Kui universaalteenuse osutamise leping lõpeb, siis ei lõpe talumiskohustus juhul, kui vastava tehnorajatise kaudu kõikidele isikutele pakutavat teenust üldistel alustel edasi osutatakse. Käesolevas lõikes sätestatud talumiskohustus tekib kinnisasja sundvõõrandamise seaduses sätestatud korras sundvalduse seadmisega.

4.7. Asjaõigusseaduse §-des 172 kohaselt reaalservituut koormab teenivat kinnisasja valitseva kinnisasja kasuks selliselt, et valitseva kinnisasja igakordne omanik on õigustatud teenivat kinnisasja teatud viisil kasutama või et teeniva kinnisasja igakordne omanik on kohustatud oma omandiõiguse teostamisest valitseva kinnisasja kasuks teatavas osas hoiduma. Reaalservituut ei või teeniva kinnisasja omanikku kohustada mingiteks tegudeks, välja arvatud teod, mis on reaalservituudi teostamisel abistava tähendusega.

4.8. Vastavalt asjaõigusseaduse §-le 176 kui reaalservituudi lõpetamise kokkulepet ei saavutata, on valitseva kinnisasja omanikul olulisel põhjusel õigus nõuda teeniva kinnisaja omanikult nõusolekut reaalservituudi lõpetamiseks tingimusel, et ta hüvitab teeniva kinnisasja omanikule servituudi lõpetamise tõttu tekkiva kahju. Valitseva kinnisasja omanik peab teeniva kinnisasja omanikule teatama tähtajatu reaalservituudi lõpetamisest või tähtajalise reaalservituudi ennetähtaegsest lõpetamisest kuus kuud ette.

4.9. Vastavalt asjaõigusseaduse §-le 177 kui reaalservituudist saadav kasu on teeniva kinnisasja koormatisega võrreldes ebamõistlikult väike, on teeniva kinnisasja omanikul õigus nõuda valitseva kinnisaja omanikult nõusolekut reaalservituudi lõpetamiseks tingimusel, et ta hüvitab valitseva kinnisasja omanikule servituudi lõpetamise tõttu tekkiva kahju. Kui valitseva kinnisasja omanik on kaotanud huvi reaalservituudist tulenevate õiguste teostamise vastu, on teeniva kinnisasja omanikul õigus nõuda valitseva kinnisasja omanikult nõusolekut reaalservituudi lõpetamiseks. Huvi kaotamist eeldatakse, kui valitseva kinnisasja omanik ei ole 10 aasta jooksul reaalservituuti kasutanud või kui ta on sama aja jooksul lubanud teeniva kinnisasja kasutamist viisil, mis on vastuolus reaalservituudiga.

4.10. Vastavalt asjaõigusseaduse §-le 178 annab reaalservituut õiguse teha üksnes neid tegusid, mis servituudi sisust tulenevalt on valitseva kinnisasja huvides vajalikud. Reaalservituudi sisu määratakse poolte kokkuleppega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Reaalservituuti tuleb teostada viisil, mis on teenivale kinnisasjale kõige vähem koormav. Valitseva kinnisasja vajaduste suurenemine ei suurenda iseenesest teenival kinnisasjal lasuvat koormatist.

5

4.11. Vastavalt asjaõigusseaduse §-le 180 on teeniva kinnisasja omanikul õigus nõuda enda kulul reaalservituudi teostamise viisi muutmist, kui reaalservituudi senist majanduslikku otstarvet võib saavutada ka teostamise viisi muutmise korral ja kui senine teostamise viis on teeniva kinnisasja omaniku huvidele uue viisiga võrreldes tunduvalt kahjulikum. Servituudi teostamise viisi muutmisega seotud kulud peab teeniva kinnisasja omanik ette tasuma.

4.12. Vastavalt asjaõigusseaduse §-le 181 kui reaalservituudi teostamine piirdub teeniva kinnisasja ühe osa kasutamisega ja mõni teine osa on selleks niisama sobiv ning reaalservituudi teostamine senisel osal on teeniva kinnisasja omanikule mõne teise osaga võrreldes tunduvalt kahjulikum, on tal õigus nõuda, et reaalservituuti teostataks kinnisasja teisel osal. Ümberpaigutamisega seotud kulud peab teeniva kinnisasja omanik ette tasuma.

4.13. Riigilõivuseaduse § 11 lg 3 kohaselt kui taotluse esitaja on jätnud taotletava kande eest seadusega ette nähtud riigilõivu tasumata, on riigilõivu võtjal õigus jätta taotlus läbi vaatamata.

4.14. Vastavalt notari tasu seaduse § 10 lg 3 kohaselt reaalservituudi minimaalne tehinguväärtus on 639 eurot.

5. ORIGINAAL JA ÄRAKIRJADE VÄLJASTAMINE 5.1. Käesolev leping on koostatud ühes digitaalses originaaleksemplaris. Kaugtõestamise

korral on elektroonilises käibes kasutusel digitaalne originaaldokument, mis on osalejatele tasuta kättesaadav Notarite Koja kodulehel www.notar.ee (Iseteenindus ›

Notariaalsed dokumendid) või riigiportaalis www.eesti.ee (Iseteenindus › E-teenused ›

Notariaalsed dokumendid). Lepinguosalistel on õigus nõuda paberil ärakirja väljastamist. 5.2. Kaugtõestamise korral teeb notar digitaalsest originaaldokumendist paberil kinnitatud

ärakirja, mis jääb notari kätte hoiule. 5.3. Osalejad paluvad notariaalakti tõestajal esitada lepingu ühe (1) kinnitatud ärakirja

kinnistusosakonnale.

6. LEPINGU SÕLMIMISEGA SEOTUD KULUD 6.1. Lepinguosalised ei avaldanud isikliku kasutusõiguse seadmisel tehinguväärtust, seega

notari tasu seaduse § 10 lg 3 kohaselt tehinguväärtuseks on 639 eurot. 6.2. Lepingu sõlmimisega seotud kulud tasub Kasutaja. 6.3. Kasutaja tasub notari tasu notaribüroos sularahas või maksekaardiga või kolme (3)

tööpäeva jooksul arvates lepingu sõlmimisest ülekandega notari arvelduskontole. Notaril on õigus notariaalakti ärakirju notari tasu tasumiseni kinni pidada. Vastavalt notari tasu seaduse §-le 38 on notari tasu maksmiseks kohustatud isikuteks isikud, kelle taotlusel või kelle huvides notar tegutses ning nimetatud isikud vastutavad sama notariaaltoimingu eest tasu maksmisel solidaarselt.

6.4. Kasutaja tasub riigilõivu kolme (3) tööpäeva jooksul Rahandusministeeriumi kontole. Riigilõivu tasumata jätmisel on riigilõivu võtjal õigus jätta taotlus läbi vaatamata. Kinnistusraamatuseaduse § 46 lg 2 kohaselt avaldus kinnistu võõrandamise, koormamise või märke tegemise kohta vaadatakse läbi hiljemalt ühe kuu jooksul alates avalduse laekumise päevast.

Käesolev notariaalakt on osalejatele notariaalakti tõestaja poolt videosilla vahendusel ette loetud, ekraanil tutvumiseks, läbivaatamiseks ja heakskiitmiseks esitatud ning seejärel osalejate poolt heaks kiidetud ja notariaalakti tõestaja ja osalejate poolt digitaalselt allkirjastatud. Osalejad on tutvunud isikliku kasutusõiguse ruumiandmetega piiratud asjaõiguste ruumiandmete infosüsteemis (PARI) ja käesoleva lepingu lahutamatuks lisaks

6

oleva ruumiandmete väljavõttega ning nõustuvad selle sisuga, kinnitavad väljavõtte oma allkirjadega ning loevad selle lepingu lahutamatuks lisaks.

Käesolevas dokumendis on koos lepingu lisaks oleva plaaniga 7 lehte. (8 Notari tasu isikliku kasutusõiguse seadmisel 38,30 eurot (tehinguväärtus 639,00 eurot: Notari tasu seaduse § 3, 10 lg 3, § 22, § 23 p 2). Notari tasu ametitoimingu tegemise eest kaugtõestamise teel 20,00 eurot (Notari tasu seadus § 2 lg 2 (1)). Notari tasu kokku 58,30 eurot. Käibemaks 13,99 eurot. Kokku 72,29 eurot. Riigilõiv isikliku kasutusõiguse seadmisel 4,00 eurot (tehinguväärtus 130,00 eurot: Riigilõivuseadus § 77 lg 1, § 354; § 356 lg 7). mpp

Eelnimetatutele lisandub ärakirjade valmistamise ja kinnitamise tasu.

Urve Jõgi Allkirjastatud digitaalselt

Eha Kõiv Allkirjastatud digitaalselt

Tallinna notar Priidu Pärna Allkirjastatud digitaalselt