Kagu regioon - Isikliku kasutusõiguse seadmise leping ja asjaõigusleping Elva metskond 40

TARTU NOTAR KAIRI AARIK

NOTARI AMETITOIMINGU NUMBER

791

ISIKLIKU KASUTUSÕIGUSE SEADMISE LEPING JA

ASJAÕIGUSLEPING Käesoleva notariaalakti on koostanud ja tõestanud Tartu notar Kairi Aarik notaribüroos Tartus, Turu tn 2 teisel aprillil kahe tuhande kahekümne kuuendal aastal (02.04.2026. a) ning selles notariaalaktis osalejad on videosilla vahendusel Eesti Vabariik, edaspidi nimetatud ka Omanik, nimel Riigimetsa Majandamise Keskus, registrikood 70004459, aadress Mõisa, Sagadi küla, Haljala vald, Lääne-Viru maakond, e-post [email protected], mille esindajana tegutseb volikirja alusel Urve Jõgi, isikukood 46407210027, kes on tuvastatud PPA andmebaasi alusel, kelle viibimiskoht on kaugtõestamise hetkel tema enda ütluste kohaselt Pärnu linn, AS Emajõe Veevärk, registrikood 11044696, asukoha aadress Sõbra tn 56, Tartu linn, elektronposti aadress [email protected], edaspidi nimetatud Kasutaja, milleesindajana tegutseb volikirja alusel Olivia Ainso,isikukood 49604232784, kes on tõestajale tuntud isik, kelle viibimiskoht on kaugtõestamise hetkel tema enda ütluste kohaselt Tartu linn, kes sõlmivad lepingu alljärgnevas: 1. LEPINGU ESE 1.1. Lepingu esemeks on Elva metskond 40, Vissi küla, Nõo vald, Tartu maakond

asuv kinnistu koos selle oluliste osadega ja päraldistega. Nimetatud kinnistu on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa number 13382650, mille:

1.1.1. Esimesse jakku on kantud: katastritunnus 52801:001:1024, pindala 428277,0 m², aadress Elva metskond 40, Vissi küla, Nõo vald, Tartu maakond, maa sihtotstarve maatulundusmaa (100%).

1.1.2. Teise jakku on omanikuna sisse kantud Eesti Vabariik. 1.1.3. Kolmandasse jakku on kande nr. 1 all sisse kantud järgmine kanne: Isiklik

kasutusõigus AS Emajõe Veevärk (registrikood 11044696) kasuks. Avalikes huvides tähtajatu isiklik kasutusõigus tasu eest vastavalt seadusandluses

2

ettenähtud suurusele ja korrale vastavalt 20.02.2020 lepingu punktidele kolm (3), neli (4) ja viis üks üks (5.1.1) kuni viis üks kuus (5.1.6) ning lepingu lisaks olevale plaanile. 20.02.2020 kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 25.02.2020.

1.1.4. Neljandas jaos kehtivaid hüpoteegi kandeid ei ole. 1.2. Lepingu eseme suhtes ei ole registreeritud kinnistamisavaldusi. 1.3. Elektroonilise katastri andmetel kehtivad maaüksusel katastritunnusega

52801:001:1024 järgmised kitsendused: Avalikult kasutatava tee kaitsevöönd (ulatus: 27738,69 m²; nähtus: Maantee(Euroopa teedevõrgu maantee); seisund: kehtiv; ulatus: 5265,07 m²; nähtus: Maantee; seisund: kehtiv); Eesvoolu kaitsevöönd (ulatus: 803,55 m²; nähtus: Maaparandussüsteemi eesvool kuni 10km² (Vana-Kasemäe mets); seisund: kehtiv); Elektripaigaldise kaitsevöönd (ulatus: 5,99 m²; nähtus: Elektrimaakaabelliin (AXAL-TT PRO.3x25+25 24kV); seisund: kehtiv; ulatus: 14278,45 m²; nähtus: Elektriõhuliin 1-20 kV (Keskpingeliin) (AS-70); seisund: kehtiv; ulatus: 15,12 m²; nähtus: Elektriõhuliini mastitõmmits või tugi (Tõmmits); seisund: kehtiv; ulatus: 15,12 m²; nähtus: Elektriõhuliini mastitõmmits või tugi (Tõmmits); seisund: kehtiv; ulatus: 15,12 m²; nähtus: Elektriõhuliini mastitõmmits või tugi (Tõmmits); seisund: kehtiv; ulatus: 116,83 m²; nähtus: Elektriõhuliin 1-20 kV (Keskpingeliin) (AS-70); seisund: kehtiv; ulatus: 15,12 m²; nähtus: Elektriõhuliini mastitõmmits või tugi (Tõmmits); seisund: kehtiv); Geodeetilise märgi kaitsevöönd (ulatus: 5,93 m²; nähtus: Geodeetilised märgid (301); seisund: kehtiv); Maaparandushoiu-ala (ulatus: 19459,56 m²; nähtus: Maaparandussüsteemi maa-ala (Vana-Kasemäe mets); seisund: kehtiv); Maardla (ulatus: 41196,88 m²; nähtus: Maardla (Vissi); seisund: kehtiv); Planeeringu ala (ulatus: 20,07 m²; nähtus: Tiheasustusala; seisund: kehtiv; ulatus: 20,07 m²; nähtus: Tiheasustusala (Elva valla üldplaneering); seisund: kehtiv); Ranna või kalda veekaitsevöönd (ulatus: 71,65 m²; nähtus: Maaparandussüsteemi eesvool kuni 10km² (Vana-Kasemäe mets); seisund: kehtiv); Sideehitise kaitsevöönd (ulatus: 1,54 m²; nähtus: Sideehitis maismaal; seisund: kehtiv); Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vöönd (ulatus: 2,99 m²; nähtus: Maa-alune vee ja kanal.survetorustik alla 250mm; seisund: kehtiv; ulatus: 3449,39 m²; nähtus: Maa-alune vee ja kanal.survetorustik alla 250mm (Vissi KS); seisund: kehtiv; ulatus: 3444,79 m²; nähtus: Maa-alune vee ja kanal.survetorustik alla 250mm (Vissi V); seisund: kehtiv); Piiranguvöönd määratlemata (ulatus: 420,71 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Dactylorhiza baltica (balti sõrmkäpp)); seisund: kehtiv; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Dactylorhiza baltica (balti sõrmkäpp)); seisund: kehtiv).

1.4. Lepingu esemeks oleva kinnistu objekti kood riigi kinnisvararegistris on KV4086.

1.5. Eespool nimetatud asjaolud kinnistu kohta on notariaalakti tõestaja poolt kontrollitud notariaalakti tõestamise päeval. Kinnistusraamatust nähtuvad andmed on kontrollitud kinnistusraamatu elektroonilise registriosa alusel.

2. OSALEJATE KINNITUSED JA KONTROLLITUD ASJAOLUD 2.1. Omaniku esindaja kinnitab, et:

3

2.1.1. Lepingu ese on Omaniku omand ning see ei ole arestitud, selle suhtes ei ole vaidlusi, seda ei ole koormatud käesolevas lepingus nimetamata kolmandate isikute õigustega, sealhulgas kinnistusraamatusse mittesissekandekohustuslike kolmandate isikute õigustega nagu näiteks üüri-, rendi- või muud kasutuslepingud, mis takistaksid käesoleva lepingu alusel seatava servituudi teostamist.

2.1.2. Lepingu eseme suhtes ei ole kinnistusosakonnale esitatud kinnistamisavaldusi.

2.1.3. Lepingu eseme valdamise, kasutamise ega käsutamise suhtes ei kehti Omanikule teadaolevaid muinsuskaitsealaseid, käesolevas lepingus nimetamata looduskaitsealaseid ega muid piiranguid.

2.1.4. Kasutusõiguse alal ei ole mingeid varjatud puudusi ega vigasid, samuti ei paikne kasutusõiguse alal hooneid, rajatisi ega selliseid kolmandatele isikutele kuuluvaid tehnorajatisi, mis takistaksid käesoleva lepingu alusel seatava servituudi teostamist.

2.1.5. Kasutusõiguse ala on vabastatud ning Kasutaja saab alates käesoleva lepingu sõlmimise hetkest teostada otsest valdust kasutusõiguse ala suhtes.

2.1.6. Käesolev leping sõlmitakse vastavalt Riigimetsa Majandamise Keskuse kinnisvaraosakonna juhataja 24.03.2026. a käskkirjale nr 9-49/49 „Isikliku kasutusõiguse seadmine Elva metskond 40 kinnisasjale“. Nimetatud haldusakt on õigusjõus ja seda ei ole vaidlustatud.

2.1.7. Tema volitused on kehtivad ega ole Omaniku poolt tagasi võetud ega tühistatud ning ta omab kõiki õigusi käesoleva lepingu sõlmimiseks Omaniku nimel.

2.2. Kasutaja esindaja kinnitab, et: 2.2.1. Kasutaja on kasutusõiguse ala põhjalikult üle vaadanud ning on teadlik

kasutusõiguse ala suurusest, piiridest ja seisundist ning ei oma selles osas Omanikule mingeid pretensioone.

2.2.2. Kasutaja on muuhulgas teadlik lepingu eseme suhtes kehtivatest seadusjärgsetest kitsendustest ja lepingu eset koormavast isiklikust kasutusõigusest ning kinnitab, et need ei takista käesoleva lepingu alusel seatava servituudi teostamist.

2.2.3. Kasutaja suhtes ei ole välja kuulutatud pankrotti, samuti ei ole määratud ajutist pankrotihaldurit ega algatatud Kasutaja saneerimis- või likvideerimismenetlust.

2.2.4. Tema volitused on kehtivad ega ole Kasutaja poolt tagasi võetud ega tühistatud ning ta omab kõiki õigusi käesoleva lepingu sõlmimiseks Kasutaja nimel.

2.3. Lepinguosalised kinnitavad, et: 2.3.1. Nad on tutvunud käesoleva lepingu lahutamatuks lisaks oleva plaaniga,

millel on tähistatud vee- ja kanalisatsioonitorustike paiknemine ning nõustuvad selle sisuga, kinnitavad plaani oma allkirjadega ning loevad selle lepingu lahutamatuks lisaks.

2.3.2. Nad on tutvunud isiklike kasutusõiguste ruumiandmetega elektroonilise katastri piiratud asjaõiguste ruumiandmete infosüsteemis (PARI) ja lepingu

4

lisaks oleva ruumikuju väljatrükiga, millel on tähistatud isikliku kasutusõiguse ala paiknemine, ning nõustuvad selle sisuga, kinnitavad väljatrüki oma allkirjadega ning loevad selle lepingu lahutamatuks lisaks.

2.3.3. Lepinguosalised hindavad käesoleva lepingu alusel seatava isikliku kasutusõiguse tehinguväärtuse võrdseks seaduses sätestatud minimaalväärtusega.

2.3.4. Nad on tutvunud lepingu sõlmimise aluseks olevate dokumentidega, ei soovi täiendavate dokumentide muretsemist ega tehinguga seotud asjaolude täiendavat kontrollimist.

2.4. Notariaalakti tõestaja on lepingu tõestamisel muuhulgas kontrollinud: 2.4.1. Eesti Vabariigi esindaja Urve Jõgi esindusõigust notariaalakti tõestajale

esitatud volikirja alusel; 2.4.2. Riigivararegistri andmetel on lepingu eseme valitsejaks Kliimaministeerium ja

volitatud asutuseks Riigimetsa Majandamise Keskus; 2.4.3. AS Emajõe Veevärk õigusvõimet äriregistri elektroonilisest teabesüsteemist

notariaalakti tõestamise päeval tehtud registrikaardi väljatrüki alusel; 2.4.4. AS Emajõe Veevärk esindaja Olivia Ainso esindusõigust notariaalakti

tõestajale esitatud volikirja alusel. 3. ISIKLIKU KASUTUSÕIGUSE SEADMINE 3.1. Omanik seab lepingu esemele Kasutaja kasuks avalikes huvides tähtajatu

isikliku kasutusõiguse vee- ja kanalisatsioonitorustike (käesolevas lepingus nimetatud ka tehnorajatis) ehitamiseks, omamiseks, kasutamiseks ja korrashoiuks. Isiklik kasutusõigus kantakse lepingu eseme kohta avatud registriosa kolmandasse (III) jakku esimesele vabale järjekohale.

3.2. Kasutusõiguse ala lepingu esemel on tähistatud lepingu lisaks oleval ruumikuju väljatrükil (ruumiandmete tunnus 1081619), lepingus nimetatud kasutusõiguse ala.

3.3. Käesoleva lepinguga seatav isiklik kasutusõigus on tasuline ning kinnistu omanikul on õigus nõuda kasutusõiguse tasu õigusaktides sätestatud suuruses ning korras (vastavalt asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § § 15 5 ja § 15 6 ). Käesoleva lepingu sõlmimise ajal kehtiva seaduse kohaselt riigile kuuluvale maale ehitatud tehnorajatise talumise eest tasu ei maksta.

3.4. Lepinguosalised lepivad kokku, et kolmandate isikute poolt on võimalik kõigi kasutusõigusest Kasutajale tulenevate õiguste teostamine.

3.5. Käesoleva lepingu alusel lepingu esemele seatav isiklik kasutusõigus on üleantav.

4. LEPINGUPOOLTE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED 4.1. Kasutajal on õigus: 4.1.1. Omada kasutusõiguse alal tehnorajatist ning majandada seda, säilitades selle

majandusliku sihtotstarbe ning kasutades seda korrapäraselt ja heaperemehelikult.

4.1.2. Teha kasutusõiguse alal tehnorajatise ehitamiseks, majandamiseks,

5

rekonstrueerimiseks, remontimiseks, hooldamiseks ja teenindamiseks vajalikke töid. Nimetatud tegevustega seotud kõik kulud kannab Kasutaja.

4.2. Kasutaja on kohustatud: 4.2.1. Omanikule viivitamatult teatama, kui tehnorajatis hävib, seda rikutakse või

selle alalhoiuks on vaja teha parandusi või uuendusi, mis ületavad tavalise korrashoiu, või esinevad muud asjaolud, mis põhjustavad või võivad põhjustada tehnorajatise kahjustamist või Omaniku või kolmandate isikute vara või õiguste muul viisil kahjustamist.

4.2.2. Kasutaja kohustub teavitama Omanikku kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis tehnorajatise plaanilistest ehitus-, hooldus- ja remonttöödest vähemalt 3 tööpäeva enne tööde alustamist. Avariiremondi korral alustama vajaduse korral viivitamata vajalike töödega, teatades sellest Omanikule 1 päeva jooksul alates avariiremondi alustamisest.

4.2.3. Pärast teostatud ehitus-, hooldus-, remont- või likvideerimistööde lõpetamist on Kasutaja kohustatud taastama tööde alustamise hetke heakorra. Nimetatud seisundi taastamise võimatuse korral on Omanikul õigus nõuda Kasutajalt tekitatud kahju hüvitamist.

4.2.4. Kasutama kasutusõiguse ala sihipäraselt, säästlikult ja heaperemehelikult ning võtma tarvitusele kõik abinõud, vältimaks Omaniku või kolmandate isikute vara või õiguste kahjustamist mistahes viisil.

4.2.5. Kasutama oma tegevuses loodussäästlikku tehnoloogiat, vältima keskkonna reostamist.

4.2.6. Täitma lepingu esemel kõiki heakorra- ja keskkonnanõudeid, järgima isikliku kasutusõiguse alal seadustest ja muudest õigusaktidest tulenevaid kitsendusi;

4.2.7. Ehitama tehnorajatise vastavalt Riigimetsa Majandamise Keskuse kooskõlastuses nimetatud tingimustele ning planeerimis- ja ehitusõiguses kehtivatele nõuetele.

4.2.8. Hoidma tehnorajatist oma vahenditega ja omal kulul korras ning ehitus- ja remonttööde teostamisel hankima kõik selleks vajalikud projektid, ehitusload, kooskõlastused ja muud dokumendid. Omanikul ei ole õigust keelduda projektide, ehituslubade, kooskõlastuste ja muude dokumentide kooskõlastamisest, kui Kasutaja täidab käesoleva lepingu tingimusi, rajatavad tehnovõrgud ei kahjusta ebamõistlikult Omaniku kasutuses oleva lepingu eseme kasutamist ning remont- ja kaevetööd teostatakse vastavalt õigusaktidele. Muudel juhtudel on Omanikul õigus keelduda projektide, ehituslubade, ja vajalike remont- või kaevetööde kooskõlastamisest ning sellisel juhul ei kuulu Kasutaja poolt kantavad kahjud hüvitamisele.

4.2.9. Isikliku kasutusõiguse lõppemisel kasutusõiguse teostamiseks vajaliku maa- ala vabastama ning andma selle Omanikule üle vähemalt samas seisundis, kui see oli enne tehnorajatise rajamist. Kasutaja ei ole kohustatud isikliku kasutusõiguse lõppemisel tehnorajatist lepingu esemelt eemaldama.

4.2.10. Kasvava metsa raie vajadusel pöörduma kirjalikult Riigimetsa Majandamise Keskuse Kagu regiooni poole (e-posti aadress [email protected]) raieks vajaliku dokumentatsiooni vormistamiseks ja raietööde korraldamiseks vähemalt 60 päeva enne tööde alustamist kirjalikult või elektrooniliselt. Raieks vajalike toimingute tegemiseks esitada kasutatava ala piiride asukohad

6

digitaalsel kujul .dwg formaadis failina (koordinaatide süsteem L-EST97). Enne raietöödega alustamist peavad taotleja poolt olema tähistatud raieala piirid või märgitud raiutavad puud.

4.2.11. Hüvitama Omanikule kasutusõiguse alal kasvava metsa raiega seonduvad kulud (raie, kokkuvedu, ladustamine), juhul kui töid teostab Riigimetsa Majandamise Keskus.

4.3. Omanik on kohustatud: 4.3.1. Hoiduma tegevusest, mis isikliku kasutusõiguse teostamist takistaks,

halvendaks tehnorajatise korrashoiu võimalusi ja/või ohustaks selle toimimist, sealhulgas mitte rikkuma tehnorajatise hulka kuuluvate kaevude luuke.

4.3.2. Vältima tehnorajatise kaitsevööndis tehnorajatise kahjustamist või kahjustamise ohu tekkimist.

4.3.3. Informeerima Kasutajat kaevude luukide kadumisest või purunemisest. 4.3.4. Tagama Kasutaja töötajatele ja volitatud isikutele mehhanismide ja tehnikaga

tasuta juurdepääsu kasutusõiguse alale. Omanik on kohustatud tehnorajatise hooldus-, remondi- või rekonstrueerimistööde teostamise ajaks vabastama kasutusõiguse ala autodest ning muudest esemetest ning korraldama vastavalt ümber liikluse. Omanik võib lepingu eseme piirata piirdeaiaga üksnes selliselt, et piirdeaed ei segaks juurdepääsu kasutusõiguse alale tehnorajatise teenindamiseks, remondiks või rekonstrueerimiseks ning oleks vajadusel teisaldatav liigsete pingutusteta. Vajadusel korraldab piirdeaia teisaldamise tööde teostamise ajaks Kasutaja omal kulul.

4.3.5. Järgima isikliku kasutusõiguse alal seadustest ja muudest õigusaktidest tulenevaid kitsendusi. Pidama kinni tehnorajatise kaitsevööndis kehtivatest kitsendustest ning teavitama kasutusõiguse alal tema ülesandel või temaga sõlmitud lepingu alusel tegutsevaid isikuid tehnorajatise kaitsevööndi olemasolust ja selles kehtivatest kitsendustest ning nõudma nendelt isikutelt tehnorajatise kaitsevööndis kehtivatest kitsendustest kinnipidamist.

4.3.6. Eelnevalt kooskõlastama Kasutajaga kõik kaevetööd kasutusõiguse alal ning kõigi ehitiste ja rajatiste ehitamise kasutusõiguse alale. Nimetatud kooskõlastus peab olema vähemalt kirjalikus või elektroonilises vormis (digitaalallkirjastatud).

4.3.7. Lepingu eseme (või selle jagamisel moodustunud kinnistu) võõrandamisel informeerima Kasutajat lepingu eseme (või selle jagamisel moodustunud kinnistu) uuest omanikust (uue omaniku nimi ja Omanikule teadaolevad kontaktandmed).

5. KASUTUSÕIGUSE ALA VALDUSE ÜLEANDMINE JA MUUD

KOKKULEPPED 5.1. Omanik ja Kasutaja lepivad kokku, et: 5.1.1. Kasutusõiguse ala loetakse Kasutaja valdusse ja kasutusse antuks käesoleva

lepingu notariaalse tõestamise hetkest. 5.1.2. Omanikul on õigus rajada ja omada kasutusõiguse alal ka muid tehnorajatisi

(sealhulgas kütte- ja gaasitorustikke, elektri- ja sideliine) ning kasutada

7

kasutusõiguse ala teena (õigus rajada servituudi alale teid), samuti seada lepingu esemele servituute kolmandate isikute kasuks.

5.1.3. Kasutusõiguse lõpetamine toimub lepingu eseme Omaniku ja Kasutaja vahelise notariaalselt tõestatud kokkuleppega või seaduses sätestatud alustel. Riigil kinnisasja omanikuna on õigus isiklik kasutusõigus lõpetada erakorraliselt olukorras, kus kasutusõiguse ala on vajalik riigivõimu teostamiseks või muul avalikul eesmärgil.

5.1.4. Kui kasutusõiguse lõpetamise korral on vajalik tehnorajatise likvideerimine, on Kasutaja kohustatud tehnorajatise likvideerima ja maa korrastama 6 kuu jooksul arvates kasutusõiguse lõpetamisest.

5.1.5. Kõik lepingu esemega seotud maksud ja maksed tasub, lepingu esemel lasuvad koormised ja muud kulud kannab Omanik, välja arvatud tehnorajatisega seotud kulud, mille kannab Kasutaja.

5.2. Kasutaja annab tagasivõetamatu nõusoleku lepingu eseme jagamise korral isikliku kasutusõiguse ülekandmiseks selliselt, et isiklik kasutusõigus jääb koormama vaid kinnistut, kus asub käesoleva lepingu alusel rajatud tehnorajatis ja teistele kinnistutele isiklikku kasutusõigust üle ei kanta.

6. ASJAÕIGUSLEPING JA KINNISTAMISAVALDUS

6.1. Omanik ja Kasutaja on lepingu eseme isikliku kasutusõigusega

koormamises kokku leppinud. Eesti Vabariik lubab ja AS Emajõe Veevärk, registrikood 11044696, avaldab soovi kanda Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa number 13382650 kolmandasse jakku esimesele vabale järjekohale avalikes huvides tähtajatu isiklik kasutusõigus vee- ja kanalisatsioonitorustike ehitamiseks, omamiseks, kasutamiseks ja korrashoiuks AS Emajõe Veevärk, registrikood 11044696, kasuks tasu eest vastavalt seadusandluses ettenähtud suurusele ja korrale vastavalt 02.04.2026 lepingu punktidele kolm (3), neli (4) ja viis üks (5.1) ning ruumiandmetele tunnustega 1081619.

7. NOTARIAALAKTI TÕESTAJA POOLT ANTUD SELGITUSED 7.1. Isiklik kasutusõigus tekib selle kandmisega kinnistusraamatusse, mitte lepingu

sõlmimisega ja lõpeb kande kustutamisega kinnistusraamatust. 7.2. Käesolevasse lepingusse tuleb märkida kõik isikliku kasutusõiguse seadmist ja

teostamist puudutavad kokkulepped. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 11 lg 3 tuleb lepinguga samas notariaalselt tõestatud vormis sõlmida ka kokkulepped tagatiste ja teiste kõrvalkohustuste kohta. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 83 lg 1 kohaselt on seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise korral tehing tühine, kui seadusest või vormi nõudmise eesmärgist ei tulene teisiti.

7.3. Isiklik kasutusõigus koormab kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks see on seatud, on õigustatud kinnisasja teatud viisil kasutama või teostama kinnisasja suhtes teatud õigust, mis oma sisult vastav mõnele reaalservituudile.

7.4. Kui isikliku kasutusõiguse esemeks on tehnovõrk või –rajatis võib isikliku kasutusõiguse teisele isikule üle anda või koormata ilma kinnisasja omaniku nõusolekuta. Isikliku kasutusõiguse võib teisele isikule üle anda muutmata

8

seejuures isikliku kasutusõiguse kestust. Isikliku kasutusõiguse omandaja ja esialgne omaja vastutavad kinnisasja omaniku ees isiklikust kasutusõigusest tekkivate kohustuste täitmise eest solidaarselt. Isikliku kasutusõiguse üleandmiseks on vajalik kokkulepe isikliku kasutusõiguse üleandmise kohta (asjaõigusleping) vana ja uue õigustatud isiku vahel.

7.5. Kinnisasja koormavad kinnistusraamatusse kantud asjaõigused jäävad kinnisasja omandi ülekandmise korral seda kinnisasja edasi koormama. Isikliku kasutusõiguse lõppemisel kustutakse kanne kinnistusraamatust kas poolte kokkuleppel asjaõiguslepingu alusel või seaduses sätestatud korras ja tingimustel.

7.6. Vastavalt asjaõigusseaduse §-le 158 on kinnisasja omanik kohustatud taluma tema kinnisasjal maapinnal, maapõues ning õhuruumis ehitatavaid tehnovõrke ja -rajatisi (kütte-, veevarustus- või kanalisatsioonitorustikku, elektroonilise side või elektrivõrku, nõrkvoolu-, küttegaasi- või elektripaigaldist või surveseadmestikku ja nende teenindamiseks vajalikke ehitisi), kui need on teiste kinnisasjade eesmärgipäraseks kasutamiseks või majandamiseks vajalikud, nende ehitamine ei ole kinnisasja kasutamata võimalik või nende ehitamine teises kohas põhjustab ülemääraseid kulutusi. Servituudi seadmisel tuleb arvestada koormatava kinnisasja omaniku huve.

7.7. Kui tehnovõrgu või -rajatise ehitamise või hooldamisega kaasneb kahju tekkimine kinnisasjale, on tehnovõrgu või -rajatise omanik kohustatud kahju tagajärjed kõrvaldama või kinnisasja omanikule tekkinud kahju hüvitama. Kahjuks ei peeta talumiskohustuse tekkimisest tingitud kinnisasja väärtuse vähenemist.

7.8. Kinnisasja omanik võib nõuda tehnovõrgu või -rajatise omanikult tehnovõrgu või -rajatise ümberpaigutamist temale kuuluval kinnisasjal, kui see on tehniliselt võimalik ja kinnisasja omanik hüvitab tehnovõrgu või -rajatise ümberpaigutamisega seotud kulud.

7.9. Kinnisasja omanik on kohustatud taluma oma kinnisasjal tehnovõrku või -rajatist ja lubama selle ehitamist kinnisasjale, kui tehnovõrk või -rajatis on vajalik avalikes huvides ja puudub muu tehniliselt ning majanduslikult otstarbekam võimalus tehnovõrguga või -rajatisega liituda sooviva isiku tarbimiskoha ühendamiseks tehnovõrguga või -rajatisega või tehnovõrgu või -rajatise arendamiseks. Tehnovõrk või -rajatis on ehitatud avalikes huvides, kui selle kaudu osutatakse avalikku teenust ja see kuulub isikule, kellele laieneb muuhulgas elektroonilise side seaduse § 72 lõikes 1, elektrituruseaduse § 65 lõikes 1 ja § 66 lõikes 1 sätestatud kohustus. Kui universaalteenuse osutamise leping lõpeb, siis ei lõpe talumiskohustus juhul, kui vastava tehnorajatise kaudu kõikidele isikutele pakutavat teenust üldistel alustel edasi osutatakse. Käesolevas lõikes sätestatud talumiskohustus tekib kinnisasja sundvõõrandamise seaduses sätestatud korras sundvalduse seadmisega.

7.10. Kinnisasja omanikul on õigus nõuda tasu avalikes huvides vajaliku tehnovõrgu või -rajatise talumise eest asjaõigusseaduse rakendamise seaduse §-s 154 kehtestatud suuruses. Tehnovõrgu või -rajatise talumise eest tasu saamiseks esitab kinnisasja omanik taotluse tehnovõrgu või -rajatise omanikule.

7.11. Ehitusseadustiku § 74 kohaselt on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaitsevöönd ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitist ümbritsev maa-ala, kus kinnisasja

9

kasutamist on piiratud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitise ohutuse ja kaitse tagamiseks. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaitsevööndis on keelatud: 1) ladustada materjale ning teha lõhkamis-, puurimis-, kaevandamis-, vaia-, kaeve-, täite-, üleujutus- või kuivendustöid ja ehitiste juures ka tõstetöid; 2) veekogus asuva ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitiste juures teha süvendustöid, pinnase teisaldamistöid, uputada tahkeid aineid, ankurdada veesõidukit või vedada ankruid, kette, logisid, traale või võrke.

7.12. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaitsevööndi ulatuse määruse § 2 lg 1 kohaselt on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni maa-aluste survetorustike kaitsevööndi ulatus torustiku telgjoonest mõlemale poole: 1) alla 250 mm siseläbimõõduga torustikul 2 m; 2) 250 mm kuni alla 500 mm siseläbimõõduga torustikul 2,5 m; 3) 500 mm ja suurema siseläbimõõduga torustikul 3 m.

7.13. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaitsevööndi ulatuse määruse § 2 lg 2 kohaselt on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni maa-aluste vabavoolsete torustike kaitsevööndi ulatus torustiku telgjoonest mõlemale poole: 1) torustikul, mille siseläbimõõt on alla 250 mm ja mis on paigaldatud kuni 2 m sügavusele, – 2 m; 2) torustikul, mille siseläbimõõt on alla 250 mm ja mis on paigaldatud sügavamale kui 2 m, – 2,5 m; 3) torustikul, mille siseläbimõõt on 250 mm ja suurem ning mis on paigaldatud kuni 2 m sügavusele, – 2,5 m; 4) torustikul, mille siseläbimõõt on 250 kuni siseläbimõõduni, mis jääb alla 1000 mm, ning mis on paigaldatud sügavamale kui 2 m, – 3 m; 5) torustikul, mille siseläbimõõt on 1000 mm ja suurem ning mis on paigaldatud sügavamale kui 2 m või allmaakaeveõõnesse, – 5 m.

7.14. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaitsevööndi ulatuse määruse § 5 kohaselt ulatub ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni muude ehitiste ümber kaitsevöönd piirdeaiani, selle puudumise korral 2 m kaugusele ehitise välispiirist.

8. LÕPPSÄTTED 8.1. Osalejad volitavad notarit tegema notariaalaktis nende tahte elluviimiseks

vajalikke täiendusi ja parandusi. 8.2. Käesolev notariaalakt on koostatud ühes digitaalses originaaleksemplaris, mis

on kasutusel elektroonilises käibes ning osalejatele kättesaadav riigiportaalis eesti.ee ning e-notari iseteeninduses notar.ee. Notariaalakti tõestaja teeb digitaalsest originaaldokumendist paberil kinnitatud ärakirja, mis jääb notari kätte hoiule. Osalejate soovil väljastatakse osalejatele vajadusel paberkandjal ärakirjad, mis asendavad originaali.

8.3. Notariaalakti tõestaja esitab notariaalakti kinnistusosakonnale kolme (3) tööpäeva jooksul.

8.4. Lepingu sõlmimisega seotud kulud tasub Kasutaja. 8.5. Osalejad tasuvad notari tasu notaribüroos sularahas või maksekaardiga või

kolme (3) tööpäeva jooksul arvates lepingu sõlmimisest ülekandega notariaalakti tõestaja arvelduskontole. Notariaalakti tõestajal on õigus notariaalakti ärakirju notari tasu tasumiseni kinni pidada.

8.6. Osalejad tasuvad riigilõivu kolme (3) tööpäeva jooksul arvates lepingu sõlmimisest Rahandusministeeriumi kontole. Notariaalakti tõestaja on

10

osalejatele selgitanud, et riigilõivu tasumata jätmisel on riigilõivu võtjal õigus jätta kandeavaldus läbi vaatamata.

Käesolev notariaalakt on osalejatele notariaalakti tõestaja poolt videosilla vahendusel ette loetud, koos lisadega ekraanil tutvumiseks, läbivaatamiseks ja heakskiitmiseks esitatud ning seejärel osalejate poolt heaks kiidetud ning notariaalakti tõestaja ja osalejate poolt isiklikult digitaalselt allkirjastatud. Käesolevas dokumendis on 13 lehte. Notari tasu isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu tõestamisel 38,30 eurot (tehinguväärtus 639,00 eurot: notari tasu seaduse § 3, § 10, § 12, § 22, § 23 p 2). Notari tasu kaugtõestamise eest 20,00 eurot (notari tasu seaduse § 2 lg 2.1). Käibemaks 13,99 eurot. Kokku koos käibemaksuga 72,29 eurot. Riigilõiv isikliku kasutusõiguse kinnistamisel 4,00 eurot (tehinguväärtus 130,00 eurot: riigilõivuseaduse § 77 lg 1, § 354). /osalejate ja notari poolt digitaalselt allkirjastatud/

1

1

Projekteeritud tingmärgid

Projekteeritud kinnistuväline veetoru

Projekteeritud äärikutevaheline kummikiilsiiber (ÜVK-veetoru)

Olemasolevad tingmärgid

Olemasolev katastriüksuse piir (Elva metskond 40 kinnistu) Olemasolev katastriüksuse piir Olemasolev veetoru Olemasolev kanalisatsioonitoru Olemasolev kõrgepinge õhukaabelliin

ISIKLIKU KASUTUSÕIGUSE ALA PLAAN, M 1:500 (1 cm = 5 m)

Kavandatav isikliku kasutusõiguse ala pindala 79 m

Kavandatav isikliku kasutusõiguse ala AS Emajõe Veevärgi kasuks

Katastriüksus: 52801:001:1024

Elva metskond 40, Vissi küla, Nõo vald, Tartumaa

Olemasolev truup Olemasolev siekaabel

Projekteeritud kinnistuväline survekanalisatsioonitoru (ÜVK-veetoru)

2

31. märts 2026

Piirangu liik Isiklik kasutusõigus

Nimetus Elva metskond 40

Piiranguala kirjeldus Vee- ja survekanalisatsioonitoru sundvaldus

Ruumikuju loomise kuupäev 24. veebruar 2026

Õigusliku kehtivuse kuupäev 24. veebruar 2026

Pindala 79m²

Asukoht Maa-alune

Moodustusviis Digitud

Täpsusklass 1

Seisund Notaris

Ruumikuju piir Valitseja piir

Tartu maakond, Nõo vald, Vissi küla, Elva metskond 40 (52801:001:1024)

Juriidiline isik 11044696

Täisaadress Tartu maakond, Nõo vald, Vissi küla, Elva metskond 40

Kinnistu number 13382650

Kogupindala -

Omandivorm Riigiomand

Sihtotstarve 1 MAATULUNDUSMAA 100%

Ligikaudne suurus 79m²