Korralduse eelnõu (Hülge küttimismahu kehtestamine 2026/2027. jahiaastaks) saatmine tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks

From: "Andres Tammeveski" <[email protected]> Sent: 4/9/2026 7:09:04 AM +00:00 To: "Anu Laas" <[email protected]> Cc:

Subject: Ed: Korralduse eelnõu (Hülge küttimismahu kehtestamine 2026/2027. jahiaastaks) saatmine tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks

Saatja: Annabel Pindmaa <[email protected]> Saatmisaeg: 09 April 2026 08:53 Adressaat: [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected] Koopia: Andrus Kevvai <[email protected]>; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; Hannes <[email protected]>; Andres Tammeveski <[email protected]>; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; Margus Emberg <[email protected]>; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected] Teema: Korralduse eelnõu (Hülge küttimismahu kehtestamine 2026/2027. jahiaastaks) saatmine tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks Tere, Võttes aluseks haldusmenetluse seaduse § 40 lõike 1 edastame Teile tutvumiseks ja ettepanekute ning arvamuse avaldamiseks Keskkonnaameti koostatud korralduse „Hülge küttimismahu kehtestamine 2026/2027. jahiaastaks” eelnõu. Teie ettepanekud korralduse eelnõu muutmiseks ja täiendamiseks ning muud eelnõuga seotud seisukohad või arvamused palume saata hiljemalt 13.04.2026 õhtuks Keskkonnaametile e-posti aadressile [email protected]. Heade soovidega

Annabel Pindmaa

jahinduse spetsialist

jahinduse ja vee-elustiku osakond | Keskkonnaamet

Lahe 38, 90503 Haapsalu

+ 372 5453 0619

  www.keskkonnaamet.ee | www.kaitsealad.ee

Keskkonnaamet Facebookis

usaldusväärsus w hoolivus w koostöö  w tulemuslikkus

K O R R A L D U S

15. aprill 2026 nr 1-3/26/

Hülge küttimismahu kehtestamine 2026/2027. jahiaastaks.

1. OTSUS Arvestades punktides 2 ja 3 esitatud asjaolusid ja põhjendusi ning keskkonnaministri 30.09.2020 määrusega nr 47 kehtestatud „Keskkonnaameti põhimääruse“ § 7 lõike 2 punkti 6 ja § 9 lõike 2 punkti 3 alusel, OTSUSTAN: 1.1. Kehtestada 2026. aastal hallhülge (Halichoerus grypus) küttimismahuks Eesti Vabariigi

territooriumil kokku 176 isendit ning määrata järgmised ohjamisalad koos vastutavate kontaktisikutega:

1.1.1. Harju ja Lääne maakond. Ohjamisalasse kuuluvad Nõva, Padise, Paldiski, Keila, Vääna,

Lääne-Lahemaa ja Ida-Harju jahipiirkonnad ning nende jahipiirkondadega külgnev veekogu osa, mis jääb väljapoole jahipiirkonda. Ohjamisala kontaktisik Rein Sõitja, tel 5027 098.

1.1.2. Hiiu maakonna põhja- ja läänerannik. Ohjamisalasse kuuluvad Emmaste, Leluselja, Kõrgessaare, Tahkuna, Määvli ja Pühalepa jahipiirkonnad ning nende jahipiirkondadega külgnev veekogu osa, mis jääb väljapoole jahipiirkonda. Ohjamisala kontaktisik Anu Sarapuu, tel 5088 618.

1.1.3. Ida-Viru maakond. Ohjamisalasse kuuluvad Kiviõli, Kohtla-Nõmme, Ontika, Voka,

Vaivara, Sillamäe ja Narva jahipiirkonnad ning nende jahipiirkondadega külgnev veekogu osa, mis jääb väljapoole jahipiirkonda. Ohjamisala kontaktisik Liis Purgats, tel 5694 4902.

1.1.4. Lääne-Viru maakond. Ohjamisalasse kuuluvad Ida-Lahemaa, Ranna, Kunda ja Mahu

jahipiirkonnad ning nende jahipiirkondadega külgnev veekogu osa, mis jääb väljapoole jahipiirkonda. Ohjamisala kontaktisik Jaan Villak, tel 516 5612.

2 (8)

1.1.5. Pärnu maakond ja Saare maakonna lõunarannik (Liivi laht). Ohjamisalasse kuuluvad Orajõe, Tahkuranna, Audru, Kihlepa-Lindi, Seliste, Tõstamaa, Saulepi, Vana-Varbla ja Kihnu jahipiirkonnad Pärnumaal ning Liiva, Tornimäe, Laimjala, Kallemäe, Pihtla, Laugi, Kaavi ja Salme jahipiirkonnad Saaremaal ning nende jahipiirkondadega külgnev veekogu osa, mis jääb väljapoole jahipiirkonda. Ohjamisala kontaktisik Evald Lilles, tel 5665 4835.

1.1.6. Saare maakonna põhja ja läänerannik. Ohjamisalasse kuuluvad Salme, Lümanda, Kihelkonna, Mustjala, Kaavi, Kuumi, Võhma, Metsküla, Tamse ja Orissaare jahipiirkonnad ning nende jahipiirkondadega külgnev veekogu osa, mis jääb väljapoole jahipiirkonda. Ohjamisala kontaktisik Ive Kuningas, tel 523 3947.

1.1.7. Kui küttimismaht (176 isendit) ei ole täitunud, võib hallhülgeid küttida kõikides punktides 1.1.1–1.1.6 nimetatud ohjamisalades. Kontaktisikud peavad omavahel vahetama infot kütitud isendite arvu kohta, et vältida küttimismahu ületamist. Kui küttida on jäänud vähem kui 6 isendit, tuleb kütitud hüljestest teavitada võimalikult kiiresti tagamaks korralduse punkti 1.2.2 tingimuste täitmine.

1.1.8. Vastavalt hallhülge (Halichoerus grypus) kaitse tegevuskava punktile 5.3.2. on keelatud korralduse p-des 1.1.1-1.1.6 nimetatud ohjamisaladel hallhülgeid küttida kaitstavatel aladel (s.h hoiualadel), kus hallhülge kaitse on kaitse-eesmärgiks (lisa 1).

1.2. Tagamaks hallhülge küttimismahust kinnipidamine, kehtestan hülge küttimisest

teavitamise korra: 1.2.1. Hallhülge küttimisest tuleb teavitada viivitamatult ohjamisala kontaktisikut, saates tema

telefoninumbrile lühisõnumi ehk SMS-i (sõnumi sisu „hüljes kütitud”, küti nimi ja jahipiirkonna nimi, kus isend kütiti).

1.2.2. Ohjamisala kontaktisik peab arvestust tema vastutusalas kütitud hallhüljeste üle. Kui kogu küttimahust (176 isendit) on jäänud küttida 6 isendit, võib igas punktides 1.1.1–1.1.6 nimetatud ohjamisalal küttida ühe isendi. Sel hetkel peab kontaktisik teavitama kõiki ohjamisala jahipiirkondi SMS-i teel, et edasine küttimine (viimase isendi ulatuses) tuleb registreerida kontaktisiku juures. Teavitus saadetakse „JAHIS“ infosüsteemis olevale jahipiirkonna kontakttelefonile.

1.2.3. Küttimismahu täitumisel teavitab ohjamisala kontaktisik viivitamatult kõiki ohjamisalal olevaid jahipiirkonna kasutajaid SMS-i teel (sõnumi sisu: „hülgejaht lõppenud“). SMS saadetakse infosüsteemis „JAHIS“ olevale jahipiirkonna kontakttelefoninumbrile.

3 (8)

1.3. Jahipiirkonna kasutajad on kohustatud: 1.3.1. korraldama jahti viisil, mis tagaks kehtestatud küttimismahust kinnipidamise ja välistaks

küttimise kaitstavatel aladel, kus hallhülge jaht on keelatud; 1.3.2. edastama ohjamisala kontaktisiku poolt saadetud info viivitamatult jahipiirkonnas

hülgejahti pidavatele jahimeestele; 1.3.3. teavitama jahiloa saajat kütitud isendite andmete ning bioproovide kogumise ja esitamise

nõuetest; 1.3.4. saatma teavituse ühe ööpäeva jooksul kütitud hallhülgest Keskkonnaameti üldmeilile

[email protected].

1.3.5. sisetama infosüsteemi JAHIS esimesel võimalusel kütitud või hukkununa leitud hallhülge asukoha koordinaadid või esitama Keskkonnaametile hiljemalt kahe ööpäeva jooksul küttimisest alates kütitud või hukkununa leitud hallhülge andmed (jahipiirkond, küttimise kuupäev, küttimise asukoha koordinaadid XY formaadis, jahiloa number), saates teate elektronposti aadressil [email protected].

1.4. Kehtestan kõrvaltingimusena, et Keskkonnaametil on õigus vajadusel muuta hallhülge küttimismahtu ja ohjamisalade piire, samuti muuta või kehtetuks tunnistada käesolev korraldus või kehtestada uusi kõrvaltingimusi.

1.5. Teha korraldus teatavaks korralduse p-s 1.1.1-1.1.6 ära toodud jahipiirkondade

kasutajatele. 2. ASJAOLUD 2.1. Keskkonnaagentuuri aruandes „Ulukiasurkondade seisund ja küttimissoovitus 2025”1

(edaspidi Keskkonnaagentuuri ulukiseire aruanne) on toodud, et hallhülge arvukus on nii Eesti vetes kui ka kogu Läänemeres olnud pikemat aega stabiilses tõusutrendis. Hallhülge (Halichoerus grypus) kaitse tegevuskavas2 (edaspidi hallhülge kaitse tegevuskava) on kokku lepitud, et hülgejahi esimestel aastatel määratakse kvoot (küttimismaht) kuni 1% loendatud isenditest. Kuna hallhülge populatsioon on Eestis väga heas seisundis, siis talub hülgepopulatsioon selle seisundit halvendamata ka märksa suuremat küttimissurvet.

2.2. Keskkonnaagentuuri ulukiseire aruande hilisemas lisas „Ettepanek hallhülge küttimise

korraldamiseks 2026. aastal”3 (edaspidi ulukiseire aruande lisa) on toodud, et 2025. aasta jahihooajal kütiti kogu Eesti lubatud küttimismahust (157) kokku üle poole ehk 115 isendit. Kütitud hallhüljestest määrav osa, kokku 105 isendit, lasti Kihnu jahipiirkonnast.

1 Kättesaadav Keskkonnaagentuuri kodulehel aadressil: https://keskkonnaportaal.ee/et/ulukite-arvukus-ja- kuttimine 12.04.2026. 2 Kättesaadav Keskkonnaameti kodulehel aadressil: https://keskkonnaamet.ee/elusloodus- looduskaitse/looduskaitse/liigikaitse#imetajad 12.04.2026. 3 Kättesaadav Keskkonnaagentuuri kodulehel aadressil: https://keskkonnaportaal.ee/et/ulukite-arvukus-ja-kuttimine 12.04.2026.

4 (8)

2.3. Hallhülge kaitse- ja ohjamise tegevuskava järgides on soovituslik küttimiskvoot siiani olnud 1% loendatud hüljeste arvust. Aastatel 2015-2023 on kütitud isendite arv olnud tagasihoidlik, moodustades neljandiku kuni poole lubatud kvoodist. Kütitud isendite arv ja kvoodi täitmise osakaal on antud perioodi jooksul olnud siiski tagasihoidlikult positiivses trendis. Läbi aastate on valdav enamus hüljestest kütitud Kihnu saare ümbruses. Lisaks Eestile kütitakse Läänemere hallhülgeid ka Rootsis ja Soomes. Sarnaselt Eestile on Läänemeres tervikuna olnud küttimine positiivses trendis. Aastatel 2019-2021 kütiti Läänemeres aastas keskmiselt 4% loendatud hüljestest, kvoot oli umbes kaks korda suurem. Eesti 2025. aasta lennuloendusel loendati Eesti territooriumil kevadsuvel lesilates karvavahetusel olevaid hallhülgeid kokku 6895, mis on poole tuhande isendi võrra vähem, kui aasta varem (7393). 2024. aastal loendatud hallhüljeste arv oli siiani kõrgeim. Hallhülge arvukuse tõus lennuloendustes väljendub eeskätt Liivi ja Soome lahes. Hallhülge tegevuskava järgi on tema soodsa seisundi lävend Eestis 3500-4000 isendit. Viimase pisut enam kui 20 aastaga on loendatud hallhüljeste arv nii Eestis kui ka Läänemeres tervikuna kasvanud rohkem kui neli korda.

Kvoodi täitumine, hülge arvukuse jätkuv kasv ja sellega seoses toimunud majandusvaatest negatiivse mõju suurenemine rannakalandusele on tõstatanud küsimusi siiani toimunud ohjamise korraldamise edasisest otstarbekusest. Eelnevast lähtuvalt on Kliimaministeeriumile ja Keskkonnaametile, Regionaal- ja Põllumajandusministri, grupi kalapüügiorganisatsioonide ja Eesti Jahimeeste Seltsi poolt 2025. aasta algul esitatud kirjalikud ettepanekud hallhülge ohjamise senise korraldamise muutmiseks4. 14.02.2025 toimus erinevate huvirühmade osavõtul hallhülge koostöökogu koosolek, kus koos riigiasutuste esindajate ja teadlastega teemat põhjalikult arutati5.

2.4. Hallhülge koostöökogus arutati peaasjalikult kahte ettepanekut: määrata üleriiklik küttimiskvoot ilma selle piirkondliku jaotuseta ja suurendada küttimiskvoodi osakaalu loendatud isenditest seniselt ühelt protsendilt vähemalt kolme või vähemalt viie (erinevad ettepanekud) protsendini. Huvirühmade laialdasemat toetust leidis neist esimene ettepanek, küttimissurve suurendamise osas oli arvamusi märksa laiemas diapasoonis. Sarnaselt 2025. aastale toetati samadel põhimõtetel hallhülge küttimise jätkamist ka 02.04.2026 toimunud hallhülge koostöökogu koosolekul.

2.5. Võttes ühest küljest arvesse hallhülge soodsat looduskaitselist seisundit ja suurenevat

arvukust nii Eestis kui Läänemeres tervikuna ning teisest küljest tema järjest suurenevat mõju kalastikule ning selle kaudu rannakalanduse jätkusuutlikkusele6, arvestades ja kaaludes kõike eelpooltoodut, soovitab Keskkonnaagentuur oma 2025. ettepanekus: lubada eeloleval jahihooajal küttida jätkuvalt kuni 3% viimasel kolmel aastal loendatud hallhüljeste keskmisest väärtusest. Viimasel kolmel aastal loendati hallhülgeid nende lesilates kokku keskmiselt 6870 isendit, millest tulenev küttimiskvoot oleks 206 isendit. Antud kvoot peaks sisaldama nii jahipiirkondadele antavat küttimismahtu kui ka võimalikke erilube jahipiirkonna piiridest väljapoole jäävatel merealadel nuhtlusisendite küttimiseks kalapüüniste vahetus läheduses; anda küttimiskvoot riigiüleselt ilma selle piirkondliku jaotuseta. Kuna hallhülged ei ole paiksed ning kvoodi jaotus arvestab ka kohalikke huve on Keskkonnaametil õigus küttimismaht vajadusel ümber jagada.

4 Registreeritud Keskkonnaameti DHS-is 06.01.2025 nr 13-11/25/186 ja 13-11/25/186-2 ning 13.01.2025 nr 13- 11/25/592 all. 5 Registreeritud Keskkonnaameti DHS-is 14.04.2025 nr 13-11/25/7628 all. 6 Reassessing the management criteria of growing seal populations: The case of Baltic grey seal and coastal fishery Marine Policy 155 (2023) 105684, Petri Suuronen et al. (2023).

5 (8)

Eelmärgitud piirkonna (Eesti ranniku ja avaveealad) lõikes määrab Keskkonnaamet hallhülge kaitse tegevuskavast ja ulukiseire aruande lisast tulenevad küttimise keelualad7. Keelualade kaart lisatakse huvirühmade soovil ka korraldusele (lisa 1). Hallhülge 2025. aasta loendusandmete ja trendi võrdlus näitab Läänemere asurkonna jätkuvat kasvu nii Eestis kui ka terves Läänemeres. Hallhülge kaitse tegevuskava seadis eesmärgiks tagada arvukuseks 4000 isendit, kuid viimaste loenduste (2024, 2025) järgi on arvukus tõusnud Eesti aladel 7000 isendi lähedale. Sellest tulenevalt ei sea hallhüljeste küttimislimiidi tõstmine 3%-ni loendusandmetest ohtu asurkonna head seisundit, sest ka sellise küttimissurve korral jätkab hüljeste arvukus kasvu, sest juurdekasv ületab küttimismahtu.

3. KAALUTLUSED

3.1. Jahiseaduse (edaspidi JahiS) § 4 lg 2 p 8 kohaselt on hallhüljes suuruluk. Vastavalt

keskkonnaministri 28.05.2013 määruse nr 32 „Jahieeskiri” (edaspidi jahieeskiri) § 5 lg-le 8 võib hallhülgele pidada varitsus- või hiilimisjahti 15. aprillist kuni 31. detsembrini. Looduskaitseseaduse § 55 lg 9 alusel on Keskkonnaministri 28.05.2004 määrusega nr 56 kinnitatud III kaitsekategooria loomaliikide nimekiri, mille isendi surmamine on lubatud väljaspool liigi kaitseks piiritletud ala. Eelmainitud nimekirja on arvatud ka hallhüljes.

3.2. JahiS § 22 lg 2 alusel kehtestab hallhülge küttimismahu igal jahiaastal Keskkonnaamet, lähtudes JahiS § 21 lg 4 nimetatud aruandest ning jahindusnõukogu ettepanekust. JahiS § 21 lg 4 ja sama paragrahvi lg 3 alusel kehtestatud keskkonnaministri 23.05.2013 määruse nr 27 „Jahiulukite seireandmete loetelu ja kogumise kord ning seiret korraldama volitatud asutus” (edaspidi määrus nr 27) § 1 tulenevalt lähtub Keskkonnaamet hallhülge küttimismahu kehtestamisel lisaks jahindusnõukogu ettepanekule Keskkonnaagentuuri ulukite seire aruandest. Jahindusnõukogude protokollid koos hallhülge küttimise ettepanekutega on leitavad Keskkonnaameti kodulehelt8. Protokollides kajastatud küttimismahu ettepanekud on teada Keskkonnaagentuurile, kes on neid analüüsinud ja vajadusel arvestanud küttimismahu ettepaneku tegemisel (vastavalt määruse nr 27 § 1 lg 1 korraldab jahiulukite seiret ja analüüsib seireandmeid Keskkonnaagentuur).

3.3. Keskkonnaamet nõustub Keskkonnaagentuuri ettepanekuga kehtestada 2025. aasta

hallhülge küttimismaht vastavalt ulukiseire aruande lisas esitatule. Keskkonnaameti hinnangul on Keskkonnaagentuuri soovitused hallhülge küttimiseks asjakohased, arvestades varasemate aastate hallhülge küttimist Eestis. Küttimisettepaneku puhul on Keskkonnaagentuur arvestanud ka 02.04.2026 toimunud koostöökogu ning jahindusnõukogude ettepanekuid, mis osaliselt kattuvad Keskkonnaagentuuri soovitustega. Samuti on Keskkonnaamet hallhülge küttimismahu määramisel arvestanud huvirühmade ettepanekutega (selgitused p-s 3.13).

3.4. Võttes arvesse Keskkonnaagentuuri ettepanekuid ning arvestades vajadusega vältida

prognoositavate hülgekahjustuste suurenemist, samuti vajadusega suunata hallhüljeste küttimist eelkõige kahjustuskolletesse ja võimalikesse konfliktipiirkondadesse, on Keskkonnaamet seisukohal, et hallhülge küttimismaht on 2026/2027. jahiaastal mõistlik kehtestada mitmes osas, jättes osa küttimismahust (kuni 30 isendit) jahihooaja alguseks

7 Kättesaadav Eesti Jahimeeste Seltsi kodulehel aadressil: https://www.ejs.ee/wp- content/uploads/2017/04/Hallhylgejahi_keelualade_kaart_2016.pdf 12.04.2026. 8 Jahindusnõukogude protokollid on kättesaadavad Keskkonnaameti kodulehel aadressil: https://keskkonnaamet.ee/elusloodus-looduskaitse/jahipidamine/jahipiirkonnad-ja-jahindusnoukogud 12.04.2026.

6 (8)

kehtestamata (reservi). Küttimismahu esimese osana kehtestatakse esialgne hallhülge küttimismaht, ehk 176 isendit. Reservi jäetavate isendite küttimismahu (kokku kuni 30 isendit) kehtestab Keskkonnaamet küttimismahu teise osana jahihooajal vastavalt vajadusele.

3.5. Seetõttu kehtestab Keskkonnaamet hallhülge esialgseks küttimismahuks Eestis kokku 176

isendit. Küttimismahtu võib realiseerida kõikides korralduse p 1.1.1-1.1.6 ära toodud ohjamisaladel. Vajadusel ja küttimise suunamise eesmärgil (nt kahjustuste esinemisel) saab Keskkonnaamet eraldatava küttimismahu jahiajal ümber jagada (sh kehtestada vajadusel ohjamisaladele ohjamisala põhise küttimismahu).

3.6. Küttimise korraldamisega seotud kohustuste (nt hallhülgejahi registreerimine ja ohjamisala

kontaktisiku määramine) sätestamisel arvestab Keskkonnaamet jahindusnõukogude esitatud ettepanekutega. Ohjamisalade kontaktisikud vahendavad (sh omavahel) hallhülge küttimise ja küttimismahu täitumisega seotud informatsiooni. Jahindusnõukogudes kokkulepitud ja Keskkonnaameti poolt määratavad kontaktisikud on Keskkonnaametile varasemalt andnud kirjaliku nõusoleku kontaktisikuks olemise kohta ning isikuandmete (ees- ja perekonnanimi ning telefoninumber) avaldamiseks. Küttimismahust kinnipidamiseks on vajalik kehtestada küttimisandmete esitamise kohustuslikkus ja viimase isendi küttimisel ka jahi registreerimise kohustus ohjamisala kontaktisiku juures. Kui korraldusega kehtestatud küttimismahust (176 isendit) on jäänud küttida kuus isendit, siis võib igal korralduse p-1.1.1 kuni 1.1.6 ära toodud ohjamisalal küttida täiendavalt vaid ühe hallhülge isendi, et vältida kehtestatud küttimismahu ületamist. Võimaldamaks kiiret infovahetust, mis samas oleks taas esitatav ka hiljem, määrab Keskkonnaamet kütitud isendist teavitamise ja jahi registreerimise vormiks lühisõnumi (SMS). Kui korraldusega eraldatud küttimismaht on peaaegu ammendunud (küttida on jäänud 6 isendit), siis soovitame viimasele hülgele jahipidamise registreerida ohjamisala kontaktisiku juures ühekaupa – ühele jahimehele või äärmisel juhul jahipiirkonnale antakse viimase hülge küttimise loa realiseerimise õigus kuni üheks ööpäevaks. Kui jahimees või jahipiirkond ei küti selle päeva jooksul maakonna küttimismahu viimast realiseerimata hüljest, siis saab järgmisel päeval küttimise võimaluse järgmine soovija (konkreetne jahimees või äärmisel juhul jahipiirkond).

3.7. Jahipidamisel veekogu osas, mis jääb väljapoole jahipiirkonda, tuleb lähtuda

keskkonnaministri 28.05.2013 määruse nr 29 „Jahipidamise korraldamise alused kaitstaval loodusobjektil, mis ei ole liidetud jahipiirkonnaga, või kasutusse andmata jahipiirkonnas või jahimaal või riigi veekogu osas, mis jääb väljapoole jahipiirkonda“ § 3 lg 1 ja 2 ning § 4 lg 1, 3 ja 4 sätestatud nõuetest.

3.8. Punktis 3.7 viidatud hallhülge küttimise lubade eest makstav tasu tuleb kanda

Rahandusministeeriumi arveldusarvetele:

SEB Pank EE891010220034796011, Swedbank EE932200221023778606, LHV Pank EE777700771003813400, Luminor Bank EE701700017001577198. Viitenumbriks (konto) märkida: 2900081677 ja selgituseks „tasu hallhülge küttimise lubade eest“.

3.9 JahiS § 21 lg 2 tulenevalt on jahipiirkonna kasutaja oma jahipiirkonna piires kohustatud

teostama ulukite seiret. Vastavalt määruse nr 27 § 41 lg 1-4 hõlmab see kohustus kütitud hallhülge kohta andmete esitamise ja bioproovide kogumise kohustust.

3.10 Euroopa Liidu Läänemere-äärsete liikmesriikide (sealhulgas Eesti) jaoks on kõige tähtsam

hüljeste kaitset ja majandamist puudutav legaalselt siduv dokument EL Loodusdirektiiv (Habitats Directive). Hallhüljes on nimetatud direktiivi II ja V lisas, mis tähendab, et

7 (8)

tegemist on liigiga, mille kasutamine on lubatud tingimusel, et populatsiooni kaitsestaatus on soodne (Favorable conservation status). Nii Eesti punase nimestiku kui ka Rahvusvahelise Looduskaitseliidu IUCN punase nimekirja põhjal on hallhülge seisukorda hinnatud ohuväliseks ehk soodsaks. Direktiivi artikkel 14 sätestab sealjuures millised tingimused peavad olema täidetud. Nende hulka kuuluvad jahipidamise keeluajad ja täpsed nõuded jahipidamisviisidele, samuti jahi litsentseerimine või kvoteerimine. Nagu eelpool (p 2.1) on mainitud, on hallhülgele koostatud kaitse tegevuskava ning küttimine toimub ulukiseire aruande lisas ära toodud ettepaneku alusel. Hallhülge kaitse tegevuskavas on kokku lepitud, et hülgejahi esimestel aastatel määratakse kvoot (küttimismaht) kuni 1% loendatud isenditest. Kuna hallhülge populatsioon on Eestis väga heas seisundis ja selle aastane juurdekasv on olnud 2000-2025 aastal keskmisel koos küttimise mõjuga 7%, siis talub hülgepopulatsioon selle seisundit halvendamata ka märksa kõrgemat küttimissurvet (kuni 3% loendatud isenditest) ning see ei lähe ka vastuollu hallhülge kaitse tegevuskava eesmärkidega. Keskkonnaamet rõhutab, et tulenevalt eeltoodust ja hallhülge (Halichoerus grypus) kaitse tegevuskava punktist 5.3.2. ei või käesoleva korralduse alusel hallhülgeid küttida kaitstavatel aladel, kus hallhülge kaitse on kaitse-eesmärgiks (vt ka korralduse p 2.5).

3.11. Jahist § 21 lg-st 2 tulenevalt on jahipiirkonna kasutaja oma jahipiirkonna piires kohustatud teostama ulukite seiret. Vastavalt määruse nr 27 § 41 lg 1-3 ja § 7 lg 5 hõlmab see kohustus kütitud või hukkununa leitud hallhülge kohta andmete esitamise ja bioproovide kogumise kohustust. Kuna Keskkonnaametil on vaja kütitud hallhülge kohta koguda ka täiendavaid küttimisandmeid (sh jahipiirkond, kus isend kütiti; küttimise kuupäev; küttimise asukoha koordinaadid XY formaadis ja jahiloa number), kehtestab Keskkonnaamet korralduse punkti 1.3.5, mille kohaselt tuleb eelmainitud andmed esitada hallhülge küttinud jahipiirkonna kasutajal infosüsteem JAHIS kaudu esimesel võimalusel (selleks tuleks infosüsteemis väljastada vaid digitaalseks kasutamiseks mõeldud jahiluba) või Keskkonnaametile hiljemalt kahe ööpäeva jooksul küttimisest alates, saates teate elektronposti aadressil [email protected].

3.12. Kooskõlas haldusmenetluse seaduse (HMS) regulatsiooniga võib haldusakti anda

kõrvaltingimusega. HMS § 53 lg 1 p 4 kohaselt on haldusakti kõrvaltingimuseks muu hulgas haldusakti hilisema muutmise, kehtetuks tunnistamise või kõrvaltingimuse kehtestamise võimaluse jätmine. Vastavalt sama paragrahvi lg 2 p-le 3 võib haldusaktile kehtestada kõrvaltingimuse, kui haldusakti andmine tuleb otsustada halduse kaalutlusõiguse alusel. Vastavalt JahiS § 22 lg-s 2 sätestatule otsustab Keskkonnaamet hallhülge küttimismahu kehtestamise kaalutlusõiguse alusel. Tuginedes HMS § 53 lg 1 p 4 ja lg 2 p 3 jätab Keskkonnaamet endale õiguse ohjamisalade piiride ja küttimismahu muutmiseks ja/või kehtetuks tunnistamiseks ja/või kõrvaltingimuse kehtestamiseks.

3.13. HMS § 40 lg 1 sätestab, et enne haldusakti andmist peab haldusorgan andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. Keskkonnaamet saatis korralduse eelnõu tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks asjast huvitatud huvigruppidele ning valitsusvälistele keskkonnaorganisatsioonidele 08.04.2026 tähtajaga 13.04.2026. ….04.2026 edastasid Keskkonnaametile korralduse eelnõu kohta arvamuse …. Rohkem arvamusi Keskkonnaametile edastatud ei ole, samuti ei ole esitatud taotlusi arvamuste ja vastuväidete esitamiseks antud tähtaja pikendamiseks.

4. VAIDLUSTAMINE Korraldust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades vaide korralduse andjale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse Tallinna

8 (8)

Halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Lisa 1. Hallhülge keelualade kaart (allkirjastatud digitaalselt) [Allkirjastaja] Peadirektori asetäitja Saata: Eesti Jahimeeste Selts [email protected], Keskkonnaagentuur,

Kliimaministeerium, ohjamisalade kontaktisikud, hallhülge koostöökogu liikmed, korralduse punktis 1.1.1-1.1.6 ära toodud jahipiirkondade kasutajad

Margo Tannik jahinduse peaspetsialist jahinduse ja vee-elustiku büroo