Täiendav pöördumine ja selgitustaotlus seoses Keskkonnaame􀆟 vastusega Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu menetluse ajal kavandatud metsaraiete küsimuses

Keskkonnaame�le Vitali Voinovski

09.04.2026

Täiendav pöördumine ja selgitustaotlus seoses Keskkonnaame� vastusega

Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu menetluse ajal kavandatud metsaraiete küsimuses

Austatud Keskkonnaamet

Palun käsitada käesolevat kirja täiendava pöördumise ja selgitustaotlusena seoses Keskkonnaame� vastusega minu 08.04.2026 pöördumisele Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu, keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande ning Narva-Jõesuu ja Narva aiandite vahelisel alal paiknevate vaidlusaluste metsade kohta.

Keskkonnaame� vastusest nähtub seisukoht, et metsatea�ste menetlemisel saab amet lähtuda keh�vatest planeeringutest, mite menetluses olevatest planeeringutest, ning et seadus ei näe ete metsatea�ste menetluse peatamist üksnes menetluses oleva üldplaneeringu tõtu.

Ma nõustun, et menetluses olev üldplaneering iseenesest ei pruugi automaatselt peatada kõiki metsatea�ste menetlusi. Samas ei saa sellest järeldada, et Keskkonnaamet võib piirduda üksnes formaalse kontrolliga, kas kavandatav raie on kooskõlas keh�va planeeringu sõnastusega.

Metsaseaduse § 41 lg 7 kohaselt peab Keskkonnaamet kontrollima kavandatava raie vastavust õigusak�de nõuetele. See kohustus ei piirdu ainult keh�va üldplaneeringu olemasolu või puudumisega, vaid hõlmab kõiki asjakohaseid keskkonna- ja haldusõiguslikke nõudeid.

Haldusmenetluse seaduse § 6 kohaselt on haldusorgan kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ning vajaduse korral koguma selleks tõendeid omal algatusel.

Seetõtu ei saa Keskkonnaamet jäta arvestamata asjaolusid, mis on juba ilmnenud üldplaneeringu menetluses, keskkonnamõju strateegilise hindamise materjalides, avalikes dokumen�des või pöördumises esitatud põhjendustes.

Keskkonnaseadus�ku üldosa seaduse §-dest 8, 10 ja 11 tulenevad keskkonna kõrgetasemelise ja tervikliku kaitse, keskkonnaohu väl�mise ning etevaatuspõhimõte nõuded. Kui metsaraietega võivad kaasneda riskid rohevõrgus�kule, linnametsa kaitsefunktsioonile, metsamullale, veerežiimile, üleujutusohule või kohaliku elukeskkonna kvaliteedile, tuleb neid riske sisuliselt hinnata, mite taandada küsimust üksnes sellele, kas uus üldplaneering on juba kehtestatud või veel menetluses.

Lisaks näeb Metsaseaduse § 42 lg 1 p 2 ete, et metsa majandamine ei tohi ohustada metsa kui ökosüsteemi ega kahjustada metsamulda ja veerežiimi. Samu� sätestab Metsaseaduse § 33, et raiete tegemisel tuleb järgida keskkonnakaitsenõudeid. Seega on küsimus mite ainult planeeringu staatuses, vaid ka selles, kas konkreetse raie lubamine võib olla vastuolus metsaseadusest tulenevate keskkonnakaitseliste piirangute ja eesmärkidega.

Arvestades eeltoodut palun Keskkonnaame�lt järgmisi selgitusi:

1. Milliseid konkreetseid õigusnorme peale keh�va planeeringu on Keskkonnaamet pidanud või kavatseb pidada asjakohaseks vaidlusalustes metsades uute metsatea�ste menetlemisel?

2. Kas ja kuidas arvestab Keskkonnaamet metsatea�ste menetlemisel üldplaneeringu menetluse ja KSH materjalides juba ilmnenud asjaolusid, sealhulgas rohevõrgus�ku, linnametsa kaitsefunktsiooni, üleujutusohu, metsamulla, veerežiimi ning kohaliku elukeskkonna kvaliteediga seotud riske?

3. Kas Keskkonnaamet on hinnanud, kas kavandatavad raied võivad olla vastuolus Metsaseaduse § 42 lg 1 p-ga 2 ja Metsaseaduse §-s 33 sätestatud keskkonnakaitsenõuetega? Kui jah, siis millisel viisil ja milliste andmete alusel?

4. Kui Keskkonnaamet leiab, et menetluses oleva üldplaneeringu ja KSH materjalidest ilmnevad asjaolud ei ole metsatea�ste menetlemisel õiguslikult asjakohased, palun seda seisukohta eraldi ja põhjendatult selgitada, viidates vastavatele õigusnormidele.

5. Palun selgitada, kas vaidlusaluste metsade puhul on kontrollitud ka muid võimalikke õiguslikke piiranguid, sealhulgas looduskaitselisi, rohevõrgus�kuga seotud või keh�vast planeeringust tulenevaid kitsendusi.

Juhin ühtlasi tähelepanu sellele, et juhul kui Keskkonnaamet jätab asjakohased keskkonnaalased asjaolud sisuliselt hindamata, piirdub põhjendamatult kitsalt üksnes keh�va planeeringu formaalse käsitlusega või teeb otsuseid ilma kõiki olulisi asjaolusid välja selgitamata, jätan endale ja teistele asjast puudutatud isikutele õiguse kasutada seaduses ete nähtud õiguskaitsevahendeid. See hõlmab muu hulgas vaide esitamist, halduskohtusse pöördumist konkreetsete haldusak�de, toimingute või tegevusetuse vaidlustamiseks ning vajaduse korral esialgse õiguskaitse taotlemist, kui raiete elluviimine võib muuta hilisema õiguskaitse oluliselt raskemaks või sisuliselt võimatuks.

Lugupidamisega

Vitali Voinovski

From: "Vitali" <[email protected]> Sent: 4/9/2026 10:38:58 AM +00:00 To: <[email protected]>

Cc: <[email protected]>, "RMK" <[email protected]>, <[email protected]>, <uldplaneering@narva- joesuu.ee>, <[email protected]>, <[email protected]>

Subject: Re: Vastus pöördumisele seoses metsaraiega Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu menetluse ajal

You don't often get email from [email protected]. Learn why this is important

Austatud Keskkonnaamet

Palun käsitada käesolevat kirja täiendava pöördumise ja selgitustaotlusena seoses Keskkonnaameti vastusega minu 08.04.2026 pöördumisele Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu, keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande ning Narva-Jõesuu ja Narva aiandite vahelisel alal paiknevate vaidlusaluste metsade kohta.

Keskkonnaameti vastusest nähtub seisukoht, et metsateatiste menetlemisel saab amet lähtuda kehtivatest planeeringutest, mitte menetluses olevatest planeeringutest, ning et seadus ei näe ette metsateatiste menetluse peatamist üksnes menetluses oleva üldplaneeringu tõttu.

Ma nõustun, et menetluses olev üldplaneering iseenesest ei pruugi automaatselt peatada kõiki metsateatiste menetlusi. Samas ei saa sellest järeldada, et Keskkonnaamet võib piirduda üksnes formaalse kontrolliga, kas kavandatav raie on kooskõlas kehtiva planeeringu sõnastusega.

Metsaseaduse § 41 lg 7 kohaselt peab Keskkonnaamet kontrollima kavandatava raie vastavust õigusaktide nõuetele. See kohustus ei piirdu ainult kehtiva üldplaneeringu olemasolu või puudumisega, vaid hõlmab kõiki asjakohaseid keskkonna- ja haldusõiguslikke nõudeid.

Haldusmenetluse seaduse § 6 kohaselt on haldusorgan kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ning vajaduse korral koguma selleks tõendeid omal algatusel. Seetõttu ei saa Keskkonnaamet jätta arvestamata asjaolusid, mis on juba ilmnenud üldplaneeringu menetluses, keskkonnamõju strateegilise hindamise materjalides, avalikes dokumentides või pöördumises esitatud põhjendustes.

Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse §-dest 8, 10 ja 11 tulenevad keskkonna kõrgetasemelise ja tervikliku kaitse, keskkonnaohu vältimise ning ettevaatuspõhimõtte nõuded. Kui metsaraietega võivad kaasneda riskid rohevõrgustikule, linnametsa kaitsefunktsioonile, metsamullale, veerežiimile, üleujutusohule või kohaliku elukeskkonna kvaliteedile, tuleb neid riske sisuliselt hinnata, mitte taandada küsimust üksnes sellele, kas uus üldplaneering on juba kehtestatud või veel menetluses.

Lisaks näeb Metsaseaduse § 42 lg 1 p 2 ette, et metsa majandamine ei tohi ohustada metsa kui ökosüsteemi ega kahjustada metsamulda ja veerežiimi. Samuti sätestab Metsaseaduse § 33, et raiete tegemisel tuleb järgida keskkonnakaitsenõudeid. Seega on küsimus mitte ainult planeeringu staatuses, vaid ka selles, kas konkreetse raie lubamine võib olla vastuolus metsaseadusest tulenevate keskkonnakaitseliste piirangute ja eesmärkidega.

Arvestades eeltoodut palun Keskkonnaametilt järgmisi selgitusi:

1. Milliseid konkreetseid õigusnorme peale kehtiva planeeringu on Keskkonnaamet pidanud või kavatseb pidada asjakohaseks vaidlusalustes metsades uute metsateatiste menetlemisel?

2. Kas ja kuidas arvestab Keskkonnaamet metsateatiste menetlemisel üldplaneeringu menetluse ja KSH materjalides juba ilmnenud asjaolusid, sealhulgas rohevõrgustiku, linnametsa kaitsefunktsiooni, üleujutusohu, metsamulla, veerežiimi ning kohaliku elukeskkonna kvaliteediga seotud riske?

3. Kas Keskkonnaamet on hinnanud, kas kavandatavad raied võivad olla vastuolus Metsaseaduse § 42 lg 1 p-ga 2 ja Metsaseaduse §-s 33 sätestatud keskkonnakaitsenõuetega? Kui jah, siis millisel viisil ja milliste andmete alusel?

4. Kui Keskkonnaamet leiab, et menetluses oleva üldplaneeringu ja KSH materjalidest ilmnevad asjaolud ei ole metsateatiste menetlemisel õiguslikult asjakohased, palun seda seisukohta eraldi ja põhjendatult selgitada, viidates vastavatele õigusnormidele.

5. Palun selgitada, kas vaidlusaluste metsade puhul on kontrollitud ka muid võimalikke õiguslikke piiranguid, sealhulgas looduskaitselisi, rohevõrgustikuga seotud või kehtivast planeeringust tulenevaid kitsendusi.

Juhin ühtlasi tähelepanu sellele, et juhul kui Keskkonnaamet jätab asjakohased keskkonnaalased asjaolud sisuliselt hindamata, piirdub põhjendamatult kitsalt üksnes kehtiva planeeringu formaalse käsitlusega või teeb otsuseid ilma kõiki olulisi asjaolusid välja selgitamata, jätan endale ja teistele asjast puudutatud isikutele õiguse kasutada seaduses ette nähtud õiguskaitsevahendeid. See hõlmab muu hulgas vaide esitamist, halduskohtusse pöördumist konkreetsete haldusaktide, toimingute või tegevusetuse vaidlustamiseks ning vajaduse korral esialgse õiguskaitse taotlemist, kui raiete elluviimine võib muuta hilisema õiguskaitse oluliselt raskemaks või sisuliselt võimatuks.

Lugupidamisega

Vitali Voinovski

чт, 9 апр. 2026  г. в 10:48, <[email protected]>:

Keskkonnaamet edastab Teile dokumendi "Vastus pöördumisele seoses metsaraiega Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu menetluse ajal", mis on registreeritud dokumendihaldussüsteemis 09.04.2026 10:13 numbriga 13- 2/26/6784-2.

Dokumendil on juurdepääsupiirang: Alus: AvTS § 35 lg 1 p 12 Algus: 09.04.2026 Lõpp: 08.04.2101

Lugupidamisega Keskkonnaamet www.keskkonnaamet.ee