| Dokumendiregister | Riigimetsa Majandamise Keskus |
| Viit | 3-1.1/2265 |
| Registreeritud | 09.04.2026 |
| Sünkroonitud | 17.05.2026 |
| Liik | Kiri |
| Funktsioon | 3-1.1 |
| Sari | Metsahalduse / Maakasutuse alane kirjavahetus |
| Toimik | |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | Narva-Jõesuu Linnavalitsus |
| Saabumis/saatmisviis | Narva-Jõesuu Linnavalitsus |
| Vastutaja | Jürgen Kusmin |
| Originaal | Ava uues aknas |
From: Üldplaneering <[email protected]>
Sent: Thu, 09 Apr 2026 12:35:26 +0000
To: [email protected]
Cc: "[email protected]" <[email protected]>; Jürgen Kusmin <[email protected]>; Alar Süda <[email protected]>; Anna-Maria Tael <[email protected]>; Liina Ordlik <[email protected]>; [email protected]; [email protected]; Raim Sarv <[email protected]>; Raivo Laidma <[email protected]>; Margit Lillema <[email protected]>; Anti Kallam <[email protected]>; Teele Nigola <[email protected]>
Subject: 26/7-1.1/11 kirja edastamine (NJ linna üldplaneering ning metsaraie sh KAH alad)
|
[email protected] ei saada teile sageli meilisõnumeid.
Lugege teavet selle kohta, miks see on oluline
|
Tere
Soovin tõhustada koostööd Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu koostamisel (https://narva-joesuu.ee/uus-uldplaneering).
08.04.2026 laekus Narva-Jõesuu Linnavalitsusele uue üldplaneeringu koostamise raames kirjalik ettepanek (saadetud ka Riigimetsa Majandamise Keskusele, Keskkonnaametile ja Kliimaministeeriumile). Avaldaja osales samuti 08.04.2026 toimunud üldplaneeringu avaliku väljapaneku arutelul ning väljendas muret ulatuslike metsaraietööde kohta.
Avaldaja hinnangul toimub Narva-Jõesuu linna territooriumil praegu ulatuslik raietegevus nii eramaadel (nt Kudruküla ja Arumäe külas), kui ka RMK omandis olevatel kinnistutel.
Arutelul osalejad kinnitasid samuti, et on metsa raie tõttu väga mures. Toodi näiteid, et raielangid täituvad veega, põhjustades muu hulgas üleujutusi. Samuti liiguvad loomad üha enam transpordimaal ja asulatesse.
Esialgse avalduse ja arutelu põhjal tekitavad suurimat muret KAH-alad ning avaldaja hinnangul ei ole üldplaneeringu punktis 2.9.5 seatud tingimused metsade kaitseks piisavad. Avaldaja kirja punktis 2 on toodud, et üldplaneeringu seletuskirja punkt 2.9.5 ei sisalda kogukonnaaladel sõnaselget lageraie keeldu. Ei ole piisavalt selge, mida tähendab kooskõlastamine, puuduvad konkreetsemad tingimused leevendavate meetmete, raie piirangute, tähtaegade jms osas.
Soovin tõhustada koostööd Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu koostamisel, mis on hetkel läbimas avalikustamise protseduuri lõppfaasi. Laekunud kirjale tuleb vastata 15 päeva jooksul ning äärmisel juhul on võimalik vastamistähtaega pikendada, seega loodame kiirele koostööle.
Teeme ettepaneku korraldada ühine koosolek näiteks MS Teamsis. Palun pakkuge sobivaid kuupäevi ja kellaaegu. Soovime läbirääkida, millised raied ja muud tingimused võimalikult suures ulatuses tagavad KAH-alana määratud alade toimimist. Palume vajadusel suunata kiri teie asutuse vastutavale spetsialistile ning võimalusel kommenteerige kirjas mainituid muid küsimusi.
Maa-ja Ruumiameti soovitus (09.04.2026) üldplaneeringu heakskiitjana leida tasakaal RMK põhitegevuse ning avalikkuse huviga KAH alade kaitseks.
Avaldus on lisatud. Samuti 09.04.2026 esitas avaldaja ka täiendava kirja Keskkonnaametile.
Lisan seletuskirja punkti 2.9.5. Samuti lisan infoks vastuse projekti mustandi.
-- Lugupidamisega Olga Rudomina planeeringuspetsialist Narva-Jõesuu Linnavalitsus [email protected]
NARVA-JÕESUU LINNAVALITSUSELE JA LINNAVOLIKOGULE
Kirjalik avaldus 08.04.2026 avalikuks aruteluks
Nimi: Vitali Voinovski
Karja 16-24, Narva-Joesuu / seos piirkonnaga elanik:
Kontakt: 53 77 6242
Mina, allakirjutanu, ei nõustu sellega, et Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu (ÜP) ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruande puuduste kõrvaldamine muudetakse lihtsalt järjekordseks venitamiseks, samal ajal kui vaidlusalustes metsades võib metsamajandamine jätkuda metsateatiste alusel.
Minu seisukoht põhineb avalikustatud materjalidel.
1. Üldplaneeringu (ÜP) ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) menetlus algatati 19.12.2018, kuid avalik väljapanek toimus alles 22.01.2026-22.02.2026 ning avalik arutelu toimub 08.04.2026. Menetlus on kestnud üle seitsme aasta.
2. Üldplaneeringu seletuskirja punkt 2.9.5 ei sisalda kogukonnaaladel sõnaselget lageraie keeldu. Samal ajal on avalikustatud kooskõlastuste ja arvamuste tabelites selgitatud, et üldplaneeringu tingimused ei keela metsa majandamist ning teise kooskõlastusringi materjalides on kirjas: "Metsandus on lubatud, lageraie asukohapõhiselt."
3. Avalikustatud materjalidest nähtub, et mitmel juhul lükatakse tegelik raiesurve hindamine ja võimalike piirangute täpsustamine hilisemasse metsateatise menetlusse. Teisisõnu ei anna üldplaneeringu kehtestamine praegusel kujul vaidlusalustele metsadele kohest ja siduvat kaitset.
4. Avalikustatud materjalidest nähtub, et Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) on teinud üldplaneeringule (ÜP) ettepanekuid oma põhitegevuse vajadustest lähtudes ning kogukonnaaladel on Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) peamine kohustus teavitada enne metsateatise esitamist. See ei ole piisav kaitse meede avaliku huvi jaoks.
5. Avalikustatud materjalidest nähtub, et A&P Mets ettepanekute tulemusel on kokku lepitud rohevõrgustiku vähendamised ja/või ärajätmised, mis viiakse üldplaneeringu (ÜP) kaartidele. Samuti nähtub kooskõlastuste ja arvamuste tabelist, et Tornator Eesti OÜ kaitses agressiivselt oma õigust majandada kogukonna jaoks olulisi metsi tulundusmetsana ning vaidles piirangutele vastu siis, kui need vähendasid lageraie võimalust.
6. Avalikustatud keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) tiitellehtedel on keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) koostajaks Kobras OÜ, juhtekspertidena on nimetatud Urmas Uri ja Teele Nigola ning Teele Nigola on nimetatud ka üldplaneeringu (ÜP) projektijuhina. Avalikustatud materjalides ei nähtu eraldi nimetatud sõltumatut metsaökoloogi või metsabioloogi. Eraldi nimetatud sõltumatu eksperthinnang on olemas üksnes suurulukite läbipääsude piiranguvööndite kohta.
7. Avalikustatud keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) järgi on Narva-Jõesuu üleujutuse riskipiirkond, kus tormiveest tingitud üleujutused võivad sageneda. Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) järgi aitab kõrghaljastus vähendada üleujutuse mõju. Materjalidest nähtub ka, et suvila- ja aianduspiirkondades võib kõvakattega pindade lisandumine suurendada sademevee äravoolu ja ajutiste üleujutuste riski.
8. Narva-Jõesuu Linnavalitsuse keskkonnaspetsialisti Tatjana Antonova ametliku ametijuhendi kohaselt on keskkonnaspetsialisti ülesanne korraldada linna keskkonnakaitselist tegevust, korraldada keskkonnamõju hindamise ja keskkonna auditeerimisega seotud tegevusi ning kontrollida keskkonnaalastest õigusaktidest kinnipidamist. Avalikustatud menetlusmaterjalidest ei nähtu, et keskkonnaspetsialist Tatjana Antonova oleks nõudnud sõltumatut metsaökoloogilist ekspertiisi või taotlenud vaidlusalustes metsades koheseid kaitsemeetmeid enne üldplaneeringu kehtestamist.
Planeerimisseaduse § 75 lg 1 p 10 kohaselt on üldplaneeringu ülesanne rohevõrgustiku toimimist tagavate tingimuste täpsustamine ja kitsenduste määramine. Planeerimisseaduse § 75 lg 1 p 21 kohaselt on üldplaneeringu ülesanne seada asula või ehitiste kaitseks lageraie tegemisel piiranguid. Metsaseaduse § 23¹ kohaselt võib planeeringuga asula või elamu kaitseks määratud metsa majandamisel seada piiranguid uuendusraie liigile ning lageraie tegemisel langi suurusele ja raievanusele.
Eeltoodust tulenevalt nõuan:
1. mitte kehtestada üldplaneeringut (ÜP) ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruannet praegusel kujul;
2. võtta Narva-Jõesuu Linnavalitsusel ja Linnavolikogul avalik ning kirjalik seisukoht, et kuni sõltumatu välise metsaökoloogilise hinnangu valmimiseni ja siduvate kaitsetingimuste sisseviimiseni ei toetata vaidlusalustes metsades uusi lageraieid ega muid puistu sidusust lõhkuvaid uuendusraieid;
3. saata viivitamata ametlikud kirjad Riigimetsa Majandamise Keskusele (RMK) ja Keskkonnaametile, milles nõutakse vaidlusalustel kogukonnaaladel, rohevõrgustiku võtmealadel ning Narva-Jõesuu ja Narva aiandite vahelises metsavööndis uute metsateatiste menetlemise peatamist ja raiete mitte tegemist kuni sõltumatu ekspertiisi ja planeeringu parandamiseni, ning avaldada need kirjad viivitamata linna veebilehel;
4. muuta üldplaneeringu seletuskirja punkti 2.9.5 selliselt, et kogukonnaaladel oleks lageraie üheselt keelatud või seotud konkreetsete, siduvate ja kontrollitavate piirangutega, mis jõustuvad enne järgmiste metsateatiste menetlemist;
5. avaldada kirjalikult, milliste põhjenduste alusel peeti lubatavaks rohevõrgustiku vähendamist või ärajätmist ettepanekute alusel, mille esitasid Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK), A&P Mets, Tornator Eesti OÜ või teised metsamajanduslike huvide kandjad;
6. algatada Narva-Jõesuu Linnavalitsuse keskkonnaspetsialisti Tatjana Antonova tegevuse suhtes teenistuslik kontroll ning hinnata tema ametialast sobivust ja erapooletust käesoleva
menetluse keskkonnakaitseliste ülesannete täitmisel; kuni kontrolli lõppemiseni mitte tugineda tema seisukohtadele lõpliku keskkonnakaitselise põhjendusena üldplaneeringu kehtestamisel;
7. tellida sõltumatu väline metsaökoloogiline ekspertiis vaidlusaluste metsade seisundi, raiesurve, kumulatiivse mõju, üleujutusriski, sademevee äravoolu ning linnametsa kaitsefunktsiooni kohta;
8. lisada käesolev kirjalik nõue avaliku arutelu materjalide hulka ja protokolli lisana ning anda sellele sisuline kirjalik vastus.
Juhul kui käesolevaid nõudeid ignoreeritakse, toetan üldplaneeringu kehtestamise otsuse vaidlustamist ning esialgse õiguskaitse taotlemist.
Kuupäev: 08.04.2026
Allkiri: /allkirjastatud digitaalselt/
Teema: Nõue peatada vaidlusalustes metsades uued raied kuni sõltumatu eksper isi ja üldplaneeringu parandamiseni Saatja: Vitali <[email protected]> Kuupäev: 08.04.2026, 13:18 Saaja: [email protected], [email protected], [email protected], [email protected], [email protected]
Saajad: [email protected], [email protected], [email protected], [email protected], [email protected]
Viited avalikustatud materjalidele:
• üldplaneeringu leht: https://narva-joesuu.ee/uus-uldplaneering
• avalikustatud failide arhiiv: https:// iles.teliahybridcloud.com/s/KjeSp4TCgtJZMpQ
Lugupeetud Narva-Jõesuu Linnavalitsus, Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK), Keskkonnaamet ja Kliimaministeerium
Esitan käesoleva pöördumise seoses Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu (ÜP), keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruande ja vaidlusaluste metsadega Narva-Jõesuu ning Narva aiandite vahelisel alal.
Avalikustatud materjalidest nähtub, et:
1. üldplaneeringu seletuskirja punkt 2.9.5 ei sisalda kogukonnaaladel sõnaselget lageraie keeldu;
2. avalikustatud menetlusmaterjalides on selgitatud, et metsandus on lubatud ja lageraie ei ole üheselt välistatud;
3. tegelike raiemahtude ja piirangute küsimus lükatakse mitmes kohas hilisemasse metsateatise menetlusse;
4. vaidlusalustes metsades on tõstatatud ulatusliku raiesurve küsimus;
5. sõltumatu väline metsaökoloogiline ekspertiis ei nähtu avalikustatud materjalidest.
Sellises olukorras ei ole vastuvõetav lahendus see, et üldplaneeringu puuduste kõrvaldamine venib edasi, kuid vaidlusalustes metsades jätkub või võib jätkuda metsamajandamine metsateatiste alusel.
Palun käsitleda käesolevat pöördumist oma pädevuse piires ning võtta järgmised sammud:
1. Narva-Jõesuu Linnavalitsusel avalikult ja kirjalikult teatada, et kuni sõltumatu välise metsaökoloogilise ekspertiisi valmimiseni ja siduvate kaitsetingimuste kehtestamiseni ei toetata vaidlusalustes metsades uusi lageraieid ega muid puistu sidusust lõhkuvaid uuendusraieid;
2. Riigimetsa Majandamise Keskusel (RMK) hoiduda vaidlusalustel aladel uute raiete algatamisest ja uute metsateatiste esitamisest kuni sõltumatu ekspertiisi ja vaidluse sisulise lahendamiseni;
3. Keskkonnaametil rakendada vaidlusalustes metsades uute metsateatiste menetlemisel kõrgendatud ettevaatust ning mitte lubada raiete elluviimist enne, kui riskid rohevõrgustikule, linnametsa kaitsefunktsioonile, üleujutusohule ja kohaliku elukeskkonna kvaliteedile on sõltumatult hinnatud;
4. Kliimaministeeriumil kontrollida, kas avalikustatud asjaolud annavad aluse hinnata Kobras OÜ ja avalikustatud KSH ekspertide vastavust pädevuse, objektiivsuse ja erapooletuse nõuetele,
Nõue peatada vaidlusalustes metsades uued raied kuni sõltumatu ekspertiisi ja üldplaneeringu parandamiseni
Lehekülg 1/2 08.04.2026, 14:24
ning anda ministeeriumi õiguslik seisukoht selle kohta, kas kirjeldatud olukord nõuab täiendavat järelevalvelist või menetluslikku reageerimist;
5. Narva-Jõesuu Linnavalitsusel algatada keskkonnaspetsialisti Tatjana Antonova tegevuse suhtes teenistuslik kontroll ning hinnata tema ametialast sobivust ja erapooletust käesoleva menetluse keskkonnakaitseliste ülesannete täitmisel;
6. lisada käesolev pöördumine menetlusmaterjalide hulka ja anda sellele kirjalik vastus.
Planeerimisseaduse § 75 lg 1 p 10 kohaselt on üldplaneeringu ülesanne rohevõrgustiku toimimist tagavate tingimuste täpsustamine ja kitsenduste määramine.
Planeerimisseaduse § 75 lg 1 p 21 kohaselt on üldplaneeringu ülesanne seada asula või ehitiste kaitseks lageraie tegemisel piiranguid.
Metsaseaduse § 23¹ kohaselt võib planeeringuga asula või elamu kaitseks määratud metsa majandamisel seada piiranguid uuendusraie liigile ning lageraie tegemisel langi suurusele ja raievanusele.
Käesolev pöördumine on esitatud eesmärgiga vältida olukorda, kus menetluslik venitamine muudab hilisema kaitse sisutühjaks.
Lugupidamisega
Manused:
01_Avaldus.asice 59,2 KiB
Nõue peatada vaidlusalustes metsades uued raied kuni sõltumatu ekspertiisi ja üldplaneeringu parandamiseni
Lehekülg 2/2 08.04.2026, 14:24
Keskkonnaame�le Vitali Voinovski
09.04.2026
Täiendav pöördumine ja selgitustaotlus seoses Keskkonnaame� vastusega
Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu menetluse ajal kavandatud metsaraiete küsimuses
Austatud Keskkonnaamet
Palun käsitada käesolevat kirja täiendava pöördumise ja selgitustaotlusena seoses Keskkonnaame� vastusega minu 08.04.2026 pöördumisele Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu, keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande ning Narva-Jõesuu ja Narva aiandite vahelisel alal paiknevate vaidlusaluste metsade kohta.
Keskkonnaame� vastusest nähtub seisukoht, et metsatea�ste menetlemisel saab amet lähtuda keh�vatest planeeringutest, mite menetluses olevatest planeeringutest, ning et seadus ei näe ete metsatea�ste menetluse peatamist üksnes menetluses oleva üldplaneeringu tõtu.
Ma nõustun, et menetluses olev üldplaneering iseenesest ei pruugi automaatselt peatada kõiki metsatea�ste menetlusi. Samas ei saa sellest järeldada, et Keskkonnaamet võib piirduda üksnes formaalse kontrolliga, kas kavandatav raie on kooskõlas keh�va planeeringu sõnastusega.
Metsaseaduse § 41 lg 7 kohaselt peab Keskkonnaamet kontrollima kavandatava raie vastavust õigusak�de nõuetele. See kohustus ei piirdu ainult keh�va üldplaneeringu olemasolu või puudumisega, vaid hõlmab kõiki asjakohaseid keskkonna- ja haldusõiguslikke nõudeid.
Haldusmenetluse seaduse § 6 kohaselt on haldusorgan kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ning vajaduse korral koguma selleks tõendeid omal algatusel.
Seetõtu ei saa Keskkonnaamet jäta arvestamata asjaolusid, mis on juba ilmnenud üldplaneeringu menetluses, keskkonnamõju strateegilise hindamise materjalides, avalikes dokumen�des või pöördumises esitatud põhjendustes.
Keskkonnaseadus�ku üldosa seaduse §-dest 8, 10 ja 11 tulenevad keskkonna kõrgetasemelise ja tervikliku kaitse, keskkonnaohu väl�mise ning etevaatuspõhimõte nõuded. Kui metsaraietega võivad kaasneda riskid rohevõrgus�kule, linnametsa kaitsefunktsioonile, metsamullale, veerežiimile, üleujutusohule või kohaliku elukeskkonna kvaliteedile, tuleb neid riske sisuliselt hinnata, mite taandada küsimust üksnes sellele, kas uus üldplaneering on juba kehtestatud või veel menetluses.
Lisaks näeb Metsaseaduse § 42 lg 1 p 2 ete, et metsa majandamine ei tohi ohustada metsa kui ökosüsteemi ega kahjustada metsamulda ja veerežiimi. Samu� sätestab Metsaseaduse § 33, et raiete tegemisel tuleb järgida keskkonnakaitsenõudeid. Seega on küsimus mite ainult planeeringu staatuses, vaid ka selles, kas konkreetse raie lubamine võib olla vastuolus metsaseadusest tulenevate keskkonnakaitseliste piirangute ja eesmärkidega.
Arvestades eeltoodut palun Keskkonnaame�lt järgmisi selgitusi:
1. Milliseid konkreetseid õigusnorme peale keh�va planeeringu on Keskkonnaamet pidanud või kavatseb pidada asjakohaseks vaidlusalustes metsades uute metsatea�ste menetlemisel?
2. Kas ja kuidas arvestab Keskkonnaamet metsatea�ste menetlemisel üldplaneeringu menetluse ja KSH materjalides juba ilmnenud asjaolusid, sealhulgas rohevõrgus�ku, linnametsa kaitsefunktsiooni, üleujutusohu, metsamulla, veerežiimi ning kohaliku elukeskkonna kvaliteediga seotud riske?
3. Kas Keskkonnaamet on hinnanud, kas kavandatavad raied võivad olla vastuolus Metsaseaduse § 42 lg 1 p-ga 2 ja Metsaseaduse §-s 33 sätestatud keskkonnakaitsenõuetega? Kui jah, siis millisel viisil ja milliste andmete alusel?
4. Kui Keskkonnaamet leiab, et menetluses oleva üldplaneeringu ja KSH materjalidest ilmnevad asjaolud ei ole metsatea�ste menetlemisel õiguslikult asjakohased, palun seda seisukohta eraldi ja põhjendatult selgitada, viidates vastavatele õigusnormidele.
5. Palun selgitada, kas vaidlusaluste metsade puhul on kontrollitud ka muid võimalikke õiguslikke piiranguid, sealhulgas looduskaitselisi, rohevõrgus�kuga seotud või keh�vast planeeringust tulenevaid kitsendusi.
Juhin ühtlasi tähelepanu sellele, et juhul kui Keskkonnaamet jätab asjakohased keskkonnaalased asjaolud sisuliselt hindamata, piirdub põhjendamatult kitsalt üksnes keh�va planeeringu formaalse käsitlusega või teeb otsuseid ilma kõiki olulisi asjaolusid välja selgitamata, jätan endale ja teistele asjast puudutatud isikutele õiguse kasutada seaduses ete nähtud õiguskaitsevahendeid. See hõlmab muu hulgas vaide esitamist, halduskohtusse pöördumist konkreetsete haldusak�de, toimingute või tegevusetuse vaidlustamiseks ning vajaduse korral esialgse õiguskaitse taotlemist, kui raiete elluviimine võib muuta hilisema õiguskaitse oluliselt raskemaks või sisuliselt võimatuks.
Lugupidamisega
Vitali Voinovski
Teema: Re: Vastus pöördumisele seoses metsaraiega Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu menetluse ajal Saatja: Vitali <[email protected]> Kuupäev: 09.04.2026, 13:38 Saaja: [email protected] Koopia: [email protected], [email protected], [email protected], uldplaneering@narva- joesuu.ee, [email protected], [email protected]
Austatud Keskkonnaamet
Palun käsitada käesolevat kirja täiendava pöördumise ja selgitustaotlusena seoses Keskkonnaameti vastusega minu 08.04.2026 pöördumisele Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu, keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande ning Narva-Jõesuu ja Narva aiandite vahelisel alal paiknevate vaidlusaluste metsade kohta.
Keskkonnaameti vastusest nähtub seisukoht, et metsateatiste menetlemisel saab amet lähtuda kehtivatest planeeringutest, mitte menetluses olevatest planeeringutest, ning et seadus ei näe ette metsateatiste menetluse peatamist üksnes menetluses oleva üldplaneeringu tõttu.
Ma nõustun, et menetluses olev üldplaneering iseenesest ei pruugi automaatselt peatada kõiki metsateatiste menetlusi. Samas ei saa sellest järeldada, et Keskkonnaamet võib piirduda üksnes formaalse kontrolliga, kas kavandatav raie on kooskõlas kehtiva planeeringu sõnastusega.
Metsaseaduse § 41 lg 7 kohaselt peab Keskkonnaamet kontrollima kavandatava raie vastavust õigusaktide nõuetele. See kohustus ei piirdu ainult kehtiva üldplaneeringu olemasolu või puudumisega, vaid hõlmab kõiki asjakohaseid keskkonna- ja haldusõiguslikke nõudeid.
Haldusmenetluse seaduse § 6 kohaselt on haldusorgan kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ning vajaduse korral koguma selleks tõendeid omal algatusel. Seetõttu ei saa Keskkonnaamet jätta arvestamata asjaolusid, mis on juba ilmnenud üldplaneeringu menetluses, keskkonnamõju strateegilise hindamise materjalides, avalikes dokumentides või pöördumises esitatud põhjendustes.
Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse §-dest 8, 10 ja 11 tulenevad keskkonna kõrgetasemelise ja tervikliku kaitse, keskkonnaohu vältimise ning ettevaatuspõhimõtte nõuded. Kui metsaraietega võivad kaasneda riskid rohevõrgustikule, linnametsa kaitsefunktsioonile, metsamullale, veerežiimile, üleujutusohule või kohaliku elukeskkonna kvaliteedile, tuleb neid riske sisuliselt hinnata, mitte taandada küsimust üksnes sellele, kas uus üldplaneering on juba kehtestatud või veel menetluses.
Lisaks näeb Metsaseaduse § 42 lg 1 p 2 ette, et metsa majandamine ei tohi ohustada metsa kui ökosüsteemi ega kahjustada metsamulda ja veerežiimi. Samuti sätestab Metsaseaduse § 33, et raiete tegemisel tuleb järgida keskkonnakaitsenõudeid. Seega on küsimus mitte ainult planeeringu staatuses,
Re: Vastus pöördumisele seoses metsaraiega Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu menetluse ajal
Lehekülg 1/3 09.04.2026, 14:59
vaid ka selles, kas konkreetse raie lubamine võib olla vastuolus metsaseadusest tulenevate keskkonnakaitseliste piirangute ja eesmärkidega.
Arvestades eeltoodut palun Keskkonnaametilt järgmisi selgitusi:
1. Milliseid konkreetseid õigusnorme peale kehtiva planeeringu on Keskkonnaamet pidanud või kavatseb pidada asjakohaseks vaidlusalustes metsades uute metsateatiste menetlemisel?
2. Kas ja kuidas arvestab Keskkonnaamet metsateatiste menetlemisel üldplaneeringu menetluse ja KSH materjalides juba ilmnenud asjaolusid, sealhulgas rohevõrgustiku, linnametsa kaitsefunktsiooni, üleujutusohu, metsamulla, veerežiimi ning kohaliku elukeskkonna kvaliteediga seotud riske?
3. Kas Keskkonnaamet on hinnanud, kas kavandatavad raied võivad olla vastuolus Metsaseaduse § 42 lg 1 p-ga 2 ja Metsaseaduse §-s 33 sätestatud keskkonnakaitsenõuetega? Kui jah, siis millisel viisil ja milliste andmete alusel?
4. Kui Keskkonnaamet leiab, et menetluses oleva üldplaneeringu ja KSH materjalidest ilmnevad asjaolud ei ole metsateatiste menetlemisel õiguslikult asjakohased, palun seda seisukohta eraldi ja põhjendatult selgitada, viidates vastavatele õigusnormidele.
5. Palun selgitada, kas vaidlusaluste metsade puhul on kontrollitud ka muid võimalikke õiguslikke piiranguid, sealhulgas looduskaitselisi, rohevõrgustikuga seotud või kehtivast planeeringust tulenevaid kitsendusi.
Juhin ühtlasi tähelepanu sellele, et juhul kui Keskkonnaamet jätab asjakohased keskkonnaalased asjaolud sisuliselt hindamata, piirdub põhjendamatult kitsalt üksnes kehtiva planeeringu formaalse käsitlusega või teeb otsuseid ilma kõiki olulisi asjaolusid välja selgitamata, jätan endale ja teistele asjast puudutatud isikutele õiguse kasutada seaduses ette nähtud õiguskaitsevahendeid. See hõlmab muu hulgas vaide esitamist, halduskohtusse pöördumist konkreetsete haldusaktide, toimingute või tegevusetuse vaidlustamiseks ning vajaduse korral esialgse õiguskaitse taotlemist, kui raiete elluviimine võib muuta hilisema õiguskaitse oluliselt raskemaks või sisuliselt võimatuks.
Lugupidamisega
Vitali Voinovski
чт, 9 апр. 2026 г. в 10:48, <[email protected]>:
Keskkonnaamet edastab Teile dokumendi "Vastus pöördumisele seoses metsaraiega Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu menetluse ajal", mis on registreeritud dokumendihaldussüsteemis 09.04.2026 10:13 numbriga 13-2/26/6784-2.
Re: Vastus pöördumisele seoses metsaraiega Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu menetluse ajal
Lehekülg 2/3 09.04.2026, 14:59
Dokumendil on juurdepääsupiirang: Alus: AvTS § 35 lg 1 p 12 Algus: 09.04.2026 Lõpp: 08.04.2101
Lugupidamisega Keskkonnaamet www.keskkonnaamet.ee
Manused:
Keskkonnaame le.asice 128 KiB
Re: Vastus pöördumisele seoses metsaraiega Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu menetluse ajal
Lehekülg 3/3 09.04.2026, 14:59