Vastus nõudekirjale

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST

Tatari 39, 10134 Tallinn Telefon 627 4135

Registrikood 70004235 E-post [email protected] www.aki.ee

Lp Ülle Kangur

Kaitseressursside Amet

[email protected]

Teie 04.03.2024 nr Meie 02.04.2024 nr 2.3-8/24/592

Vastus nõudekirjale

Andmekaitse Inspektsioon sai Teie pöördumise, milles kirjutate: Meil tekkis asutusesiseselt küsimus, et teenistujad annavad tööle vormistamisel meile oma isikliku

meiliaadressi, et saata tööle vormistamiseks vajalikke dokumente. Üldjuhul luuakse teenistujatele töökoha

meiliaadress, läbi mille hakkab toimuma suhtlus tööandja ja teenistuja vahel. Aga on üksusi, kus tööalast

meiliaadressi pole tarvis luua, sest üksused töötavad sellises asukohas kus meilisuhtlust ei toimu. Nüüd

aga soovib tööandaja saata kõigile teenistujatele tööga rahulolu küsitlusi. Kas tööandja võib kasutada

selleks värbamisel saadud isiklikku meiliaadressi? Kui ei tohi, siis mis on keeldumise alus ning kas

isiklikku meiliaadressi saaks kasutada sellisel juhul, kui juba värbamisel küsida selleks nõusolekut.

Andmekaitse Inspektsioon selgitab, et tööandja võib/saab ise kehtestada töötaja, ja seeläbi ka

enda, õiguste kaitseks e-postkasti (sh informatsiooni edastamise kohta e-kirja teel) kasutamise

reeglid (nii detailsed kui asutuse eripärast ja töötajatest tulenevalt on vajalik). Reeglid e-posti

kasutamise kohta oleks kasulik kehtestada kirjalikult (näiteks sisekorraeeskirjades või arvuti

kasutamise eeskirjades). Ehk siis asutused reguleerivad ise oma organisatsioonisiseselt

kirjade saatmise reeglid (arvestades oma asutuse tehnilist võimekust, turvalisust jne) ja

arvestades seejuures andmetöötluse üldiste reeglitega.

Isikuandmeteks on igasugune teave tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku kohta (sh ka

füüsilise isiku e-postkast). Isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) art 5 lg 1 p a sätestab, et

isikuandmete töötlemine peab olema seaduslik ja andmesubjektile läbipaistev; samuti tohib

isikuandmeid koguda üksnes kindlaksmääratud õiguspärastel eesmärkidel (art 5 lg 1 p b) ning

koguda tuleb eesmärgi seisukohalt võimalikult vähe andmeid (art 5 lg 1 p c). Isikuandmete

töötlemise alused on mitteammendavalt loetletud IKÜM artiklis 6. Seda, millisel õiguslikul

alusel ja eesmärgil andmetöötlust läbi viiakse, peab IKÜM art 5 lg 2 kohaselt selgitama ja

tõendama andmetöötleja ehk Teie ise, mitte Andmekaitse Inspektsioon või töötaja (sh

selgitama keeldumise alust). Ehk siis Teil peab olema e-posti aadressi kasutamiseks õiguslik

alus. Kui õiguslik alus puudub, siis andmeid töödelda ei tohi.

Kahtleme hetkese selgituse pinnalt, et nõusolek (IKÜM artikkel 6 lg 1 p a) saaks antud juhul olla

selle andmetöötluse õiguslikuks aluseks. Nõusolek ühe võimaliku õigusliku alusena saab

isikuandmete töötlemise aluseks olla vaid neil juhtudel, kus isikuandmete töötlemine (sh

kogumine) ei ole vältimatu ning inimesel on tõepoolest võimalik otsustada, kas ta soovib anda

nõusolekut või mitte. Muuhulgas ei tohi nõusoleku mitte andmisega kaasneda negatiivseid

tagajärgi. Seejuures peaks töösuhetes nõusoleku alust vältima, kuna lähtudes positsioonide

erinevusest ei saa töösuhetes tegelikult nõusolekut lugeda vabatahtlikuks.

2 (2)

Nõusoleku osas soovitame täiendavalt tutvuda isikuandmete kaitse üldmääruses sätestatud

nõusoleku andmise tingimustega (IKÜM artikkel 7) kui ka inspektsiooni koostatud isikuandmete

töötleja üldjuhendiga (9. peatükk. Nõusoleku küsimine; Lisa 2. Nõusoleku kontrollküsimustik).

Antud juhul ei ole Te ka välja toonud Kaitseressursside Ameti andmekaitsespetsialistina, millisel

õiguslikul alusel Te täpselt sooviksite seda andmetöötlust läbi viia (ja millisel õiguslikul alusel

on neid küsitlusi edastatud siiani), mistõttu tuleb Teil vaadata üle asutuse andmetöötlustoimingud

(sh andmekaitsetingimused) ning viia need kooskõlla isikuandmete töötlemise reeglitega.

Loodan, et minu selgitustest on abi.

Lugupidamisega

Liina Kroonberg

jurist-konsultant

peadirektori volitusel