Lepplaane liivakarjääri korrastamistingimuste muutmise täiendatud eelnõu edastamine tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks.

Maa- ja Ruumiamet [email protected] Riigimetsa Majandamise Keskus [email protected] Tori Vallavalitsus [email protected]

13.04.2026 nr DM-130248-10

Lepplaane liivakarjääri korrastamistingimuste muutmise täiendatud eelnõu edastamine tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks

Sokkel Karjäärid OÜ esitas 21.11.2024 Lepplaane liivakarjääri korrastamistingimuste muutmise soovi (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 22.11.2024 dokumendina nr DM-130248-1).

Keskkonnaamet esitas 25.03.2026 kirjaga nr DM-130248-7 Lepplaane liivakarjääri korrastamistingimuste muutmise eelnõu tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks.

Maa- ja Ruumiamet esitas 08.04.2026 kirjaga nr 7-1/26/4273-2 (registreeritud KOTKAS-s 09.04.2026 nr DM-130248-8) arvamuse, paludes korrastamistingimusi täiendada.

Keskkonnaamet viis sisse täiendused. Lisaks korrigeeris Keskkonnaamet kõrvaltingmust 1.1.7.2.6.1 Kuna korrastamistingimuste muutmise eelnõu vajas veelkord täiendamist siis eeltoodust lähtuvalt saadab Keskkonnaamet uuesti Lepplaane liivakarjääri korrastamistingimuste muutmise otsuse eelnõu tutvumiseks ja arvamuse andmiseks loa omanikule, maaomanikule ja kohalikule omavalitsusele, lisaks piirinaabrile (RMK). Arvamust ootame hiljemalt 21.04.2026.

Juhul, kui Te määratud tähtajaks arvamusi/vastuväiteid ei esita või ei teavita vajadusest ettepanekute/vastuväidete esitamise aega pikendada, loeme, et Teil puuduvad arvamused/vastuväited eelnõudele.

Lisateave

Maapõueseadus § 81 lõiked 1, 2 ja 3, § 81 lõige 5

Lugupidamisega

Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658

(allkirjastatud digitaalselt) Siret Punnisk juhataja maapõuebüroo

Lisa: Lisa 1_Lepplaane liivakarjääri korrastamistingimuste muutmine_täiendatud_eelnõu.pdf

Teadmiseks: Sokkel Karjäärid OÜ

Maigi Säinas 5918 4357 [email protected]

2(2)

EELNÕU

(täiendatud)

13.04.2026

KORRALDUS

Lepplaane liivakarjääri korrastamistingimuste muutmine

1. OTSUS

Arvestades alljärgnevat, võttes aluseks maapõueseaduse § 81 lõike 3 ning tuginedes Maa- ja

Ruumiameti arvamusele 08.04.2026 nr 7-1/26/4273-2, Sokkel Karjäärid OÜ 21.11.2024 esitatud

taotlusele, otsustab Keskkonnaamet:

1.1. Muuta Sokkel Karjäärid OÜ (registrikood 16392048) kuuluva Lepplaane liivakarjääri

maavara kaevandamise keskkonnaloa nr KL-515751 kaevandatud maa korrastamisprojekti

koostamiseks korrastamistingimusi järgmiselt:

1.1.1. Korrastatud maa sihtotstarve:

1.1.1.1. Korrastatud maa sihtotstarve määratakse vastavalt maakatastriseaduses sätestatule.

1.1.1.2. Kaevandatud maa korrastada eelistatult metsamaaks ja vajadusel veekoguks.

1.1.2. Uute pinnavormide nõlvade ja kaevandatud maa kujundamise nõuded:

1.1.2.1. Korrastatud ala reljeef ja pinnavormid peavad olema võimalikult looduslähedased.

Karjääri külgede nõlvus tuleb korrastamisel valida selline, et oleks välditud varingud, lihked ja

erosioon. Nõlvad ei tohi olla järsumad kui nõlva moodustava materjali looduslik varisemisnurk.

Karjääri nõlvad tuleb katta taimestikule sobiva pinnasega.

1.1.2.2. Karjääri servade nõlvus tuleb korrastamisel kujundada nõlvusega 1:4 või laugem (nõlva

nurk vastavalt kuni 14°).

1.1.2.3. Enne haljastuse rajamist korrastatav maa siluda.

1.1.2.4. Tagada, et korrastatud ala ei kujutaks oma iseärasustest tulenevalt ohtu seal liikuvatele

inimestele või loomadele ning maastiku üldilme oleks esteetiliselt vastuvõetav.

1.1.3. Mulla kasutamise ja käitluse nõuded:

1.1.3.1. Selgitada välja tasandatud mäeeraldise ja selle teenindusmaa, sh nõlvade, kasvukihiga

ja/või mullaga katmise vajadus. Kasvukihi ja/või mullaga katmise vajaduse korral fikseerida

mäeeraldise teenindusmaa piires korrastamiseks vajaliku kasvukihi ja/või mulla kogus ja lisada

kasvukihi ja/või mulla kvaliteedi nõuded.

1.1.4. Bioloogilise korrastamise nõuded:

1.1.4.1. Korrastamisprojektis anda bioloogilise korrastamise lahendus ja hooldusvõtted, sealhulgas

määrata kasutatavad puu- ja taimeliigid ja vajalik istikute arv.

1.1.4.2. Metsa istutamine teostada selliselt, et alal oleks hiljem võimalik hooldetöid teha

mehhaniseeritult.

1.1.5. Veerežiimi kujundamise nõuded:

1.1.5.1. Karjäärialal kujunev põhjaveetase peab vastama maa kasutamise sihtotstarbele.

1.1.5.2. Projektlahend peab tagama Taali metskond 43 katastriüksuselt ja Kõigutse-Oti tee

teekraavidest vee äravoolu.

Juhul, kui karjääris ei saa kasutada Rail Baltica kaevist on veekogu rajamise tingimused

järgmised:

1.1.6. Veekogu rajamise nõuded:

1.1.6.1. Korrastamistöödel tuleb veekogu rajada lähtuvalt kahepaiksete elupaiga vajadustest.

Projektis kirjeldada tööde mahtu ning väljakaevatava materjali kogust ning vajadusel kaasata

kahepaiksete ekspert.

1.1.6.2. Rajatava veekogu sügavus minimaalselt kuni 2 m.

1.1.6.3. Korrastamise käigus rajatava veekogu veealune osa 2 m ulatuses kaldaalal kujundada

lauge ja ühtlane. Rajatava veekogu ümbrus tuleb tasandada, et see ei oleks inimestele ega

loomadele ohtlik. Loomade mugava ning ohutu liikumise tagamiseks peavad karjääri nõlvad

olema lauged kuni väheselt kaldsed.

1.1.6.4. Veekogu nõlvad/kaldad tuleb kujundada nii, et oleks välditud varingud, lihked ja erosioon.

1.1.6.5. Veekogude kallaste rajamisel peab kalda nõlvus olema materjali püsinõlvusest laugem,

kuid mitte suurem kui 1:5 (<11,3°).

1.1.6.6. Kaldajoone kujundamisel vältida sirgjoonelisust ja teravnurki.

1.1.6.7. Kui projektiga planeeritakse veekogule supluskoht, siis peavad veealused nõlva kalded

olema supluskohas vähemalt suhtega 1:8. Supluskoha rajamine on võimalik ainult juhul, kui

kohalik omavalitsus on valmis korraldama kaevandatud maa korrastamise käigus loodava rannaala

avaliku kasutuse ning heakorra ja supluskoht vastab kahepaiksete elupaiga vajadustele.

1.1.7. Lisatingimused:

1.1.7.1. Vastavalt keskkonnaloale kantud kõrvaltingimusele tuleb I etapi ala korrastada

metsamaaks enne Rail Baltica põhitrassi ehituse algust lõigul Are-Suigu maanteeviadukt kuni

Kivisilla maanteeviadukt.

1.1.7.1.1. Soovitav on, et metsastamisel oleks kasvukiht mullaviljakuse suhtes vähenõudlike

puuliikide kasutamisel vähemalt 20 cm paksune ja mullaviljakuse suhtes nõudlikumate liikide

kasutamisel vähemalt 30 cm paksune. Metsastumise kiirendamiseks võiks kasvukiht ideaalis

lisanduda 0,5 m paksusele muu kattepinnase kihi paksusele. Sel juhul oleks tagatud (Mölder, 2012)

töös soovitatud kõrgekasvuliste puude kasvupinnase ligikaudne paksus 80 cm. I etapi ala

metsastumise kiirendamiseks on kasulik tõsta väljatud maavara arvelt madalamaks muutunud

reljeef tagasi vähemalt 0,8 m paksuse kattepinnase kihi loomise näol.

1.1.7.1.2. Vastavalt keskkonnaministri 07.04.2017 määruse nr 12 §-ile 15 ei tohi põhjaveetase

tõusta korrastatud metsamaal kõrgemale kui 0,7 m sügavuseni korrastatud maapinnast.

1.1.7.2. Mäeeraldise korrastamisel on lubatud kasutada Rail Balticust üle jäävat kasvupinnast

järgmistel tingimustel:

1.1.7.2.1. Luua uus korrastamisprojekt muudetud korrastamistingimuste alusel.

1.1.7.2.2. Korrastamisprojektis tuleb välja tuua sisseveetava materjali (jäätmete) nimetus,

jäätmekood, täpne maht ning vajalikkuse põhjendus.

1.1.7.2.3. Korrastamisprojekt peab selgitama, miks on jäätmete taaskasutamine Lepplaane

liivakarjääris vajalik ja milliseid looduslikke materjale jäätmetega asendatakse ning nende

jäätmete kasutamine ei avalda keskkonnale negatiivset mõju. Kaevis, mis vastab MaaPS § 6 lg 2

nõuetele, kasutatakse väljaspool jäätmeseaduse regulatsiooni.

1.1.7.2.4. Karjääri vastu võtta looduslikku kaevist (RB objektidelt), et tõsta kasvupinnase paksust

ning seeläbi suurendada pinnase viljakust ja kiirendada ala metsastumist, mida on kirjeldatud

Lepplaane liivakarjääri eksperthinnangus (Kavandatava Lepplaane liivakarjääri keskkonnaalane

ekspertarvamus. Alar Noorvee. 2021).

1.1.7.2.5. Vastu võtta Lepplaane liivakarjääri võõrliiki Sosnovski karuputk (Heracleum

sosnowskyi) sisaldavat looduslikku kaevist. Järgnevatel tingimustel:

- Lepplaane liivakarjääris on olemas tehnoloogiline võimalus (sisaldava pinnase paigutamine

vähemalt 1 m sügavusele).

- Kirjaliku kokkuleppe alusel ehitaja ja materjali müüja (Sokkel Karjäärid OÜ) vahel.

- Kui karjääris puudub tehnoloogiline võimalus või võimekus võõrliiki (Sosnovski karuputk)

sisaldava pinnase vastuvõtmiseks või puudub ehitaja ja materjali müüja vahel eelnev kirjalik

kokkulepe, on Sokkel Karjäärid OÜ-l õigus keelduda eelkirjeldatud pinnase vastuvõtmisest.

1.1.7.2.6. Loa omanik peab esitama Lepplaane liivakarjääri I ja II etapi ala kohta eraldi

korrastamise projektid, sealjuures:

1.1.7.2.6.1. I etapi ala peab olema korrastatud enne RB põhitrassi ehituse algust lõigul Are-

Suigu maanteeviadukt kuni Kivisilla maanteeviadukt. I etapi ala korrastamisprojekti esitamise

tähtaeg on 2026 aasta mais-juunis, esimesel võimalusel;

1.1.7.2.6.2. II etapi ala korrastamisprojekti esitamise tähtaeg on 30.06.2027.

1.1.7.3. Kaevandatud maa korrastamisprojekt koostada vastavalt keskkonnaministri 07.04.2017

määruses nr 12 „Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord,

kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded ning maa korrastamise akti

sisu ja vorm“ esitatud nõuetele.

1.1.7.4. Mäeeraldise ja selle teenindusmaa piiridesse kuuluvalt alalt tuleb likvideerida kõik

keskkonnaohtu ja ala hilisematele kasutajatele ohtu kujutada võivad seadmed ja ehitised.

2. ASJAOLUD

Sokkel Karjäärid OÜ-le kuulub maavara kaevandamise keskkonnaluba (edaspidi keskkonnaluba)

nr KL-515751 (kehtivusajaga kuni 06.05.2037), mille alusel kaevandatakse Lepplaane

liivamaardla (registrikaardi nr 980) Lepplaane liivakarjääri mäeeraldisel täiteliiva.

Mäeeraldis asub Pärnu maakonnas Tori vallas Võlla külas riigile kuuluval kinnistul Lepplaane

liivakarjäär (katastritunnus 80901:001:1023). Kinnistu valitsejaks on Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium ning volitatud asutuseks Maa- ja Ruumiamet. Mäeeraldise

pindala on 17,35 ha ja mäeeraldise teenindusmaa pindala on 20,56 ha. Keskkonnaloale kantud

kaevandatud maa kasutamise otstarbeks on metsamaa ja veekogu.

Sokkel Karjäärid OÜ esitas Keskkonnaametile taotluse Lepplaane liivakarjääri keskkonnaloale

KL-515751 korrastamistingimuste esitamiseks (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis

KOTKAS 09.11.2022 numbriga DM-122139-1). Keskkonnaamet väljastas korrastamistingimused

21.12.2022 kirjaga nr DM-122139-4, sealjuures olid korrastamistingimused järgmised:

1.1.1. Korrastatud maa sihtotstarve:

1.1.1.1. Korrastatud maa sihtotstarve määratakse vastavalt maakatastriseaduses sätestatule.

1.1.1.2. Kaevandatud maa korrastada maatulundusmaaks (metsamaaks) ja tehisveekoguks.

1.1.2. Uute pinnavormide nõlvade ja kaevandatud maa kujundamise nõuded:

1.1.2.1. Korrastatud ala reljeef ja pinnavormid peavad olema võimalikult looduslähedased.

Karjääri külgede nõlvus tuleb korrastamisel valida selline, et oleks välditud varingud, lihked ja

erosioon. Nõlvad ei tohi olla järsumad kui nõlva moodustava materjali looduslik varisemisnurk.

1.1.2.2. Enne haljastuse rajamist korrastatav maa siluda.

1.1.3. Mulla kasutamise ja käitluse nõuded:

1.1.3.1. Selgitada välja tasandatud mäeeraldise ja selle teenindusmaa, sh nõlvade, kasvukihiga

ja/või mullaga katmise vajadus. Kasvukihi ja/või mullaga katmise vajaduse korral fikseerida

mäeeraldise teenindusmaa piires korrastamiseks vajaliku kasvukihi ja/või mulla kogus ja lisada

kasvukihi ja/või mulla kvaliteedi nõuded.

1.1.4. Veerežiimi kujundamise nõuded:

1.1.4.1. Karjäärialal kujunev põhjaveetase peab vastama maa kasutamise sihtotstarbele.

1.1.5. Veekogu rajamise nõuded:

1.1.5.1. Korrastamise käigus rajatava veekogu sügavus kujundada valdavalt üle 2 m.

1.1.5.2. Korrastamise käigus rajatava veekogu põhi kujundada lauge ja ühtlane.

1.1.5.3. Korrastamise käigus rajatava veekogu ümbrus tuleb tasandada, et see ei oleks inimestele

ega loomadele ohtlik.

1.1.5.4. Veekogu nõlvad/kaldad tuleb kujundada nii, et oleks välditud varingud, lihked ja erosioon.

1.1.5.5. Veekogu nõlvad ei tohi olla järsumad kui looduslik varisemisnurk.

1.1.5.6. Kaldaperv peab olema vähemalt 2 m lai ja kuni 1 m kõrgemal veetaseme oodatavast

maksimaalsest seisust.

1.1.6. Bioloogilise korrastamise nõuded:

1.1.6.1. Korrastamisprojektis anda bioloogilise korrastamise lahendus.

1.1.7. Lisatingimused:

1.1.7.1. Vastavalt keskkonnaloale kantud kõrvaltingimusele tuleb I etapi ala korrastada

metsamaaks enne Rail Baltica põhitrassi ehituse algust lõigul Are-Suigu maanteeviadukt kuni

Kivisilla maanteeviadukt.

OÜ Sokkel Karjäärid esitas Keskkonnaametile 21.11.2024 kirja (registreeritud KOTKAS-s

22.11.2024 nr DM-130248-1), soovides muuta 21.12.2022 kehtestatud korrastamistingimusi

järgnevalt:

Soovime Lepplaane liivakarjääri korrastamistingimustesse lisada võimaluse (mitte kohustuse)

kasutada mäeeraldise korrastamisel RB-st (Rail Baltic) üle jäävat kasvupinnast. Kasutatava

kasvupinnase võimalikud mahud näidatakse ära korrastamisprojektis.

Keskkonnaamet edastas ettevõttele kirja 21.05.2025 (registreeritud KOTKAS-s DM-130248-

2), märkides järgmist:

Keskkonnaamet toob välja, et RB ehitusel ülejääva kasvupinnase edaspidisel kasutamisel on

oluline arvestada, et teatud piirkondades levib võõrliik karuputk. Leviku piirkonna muld sisaldab

taime seemneid, mistõttu on selle kasutamiseks ette nähtud tingimused, mis takistavad taimede

levikut. Edasiseks menetlemiseks palume ettevõttel selgitada konkreetsed piirkonnad mida

kasutaksite kasvupinnase võtmiseks mäeeraldise korrastamisel.

Sokkel Karjäärid OÜ vastas 02.06.2025 kirjaga (registreeritud KOTKAS-s DM-130248-3), milles

märkis järgmist:

Käesolevaga vastame, et tänaseni puudub teave, millistest piirkondadest, millises mahus ja kas

üldse RB ehitusest ülejäävat kasvupinnast karjääri tuuakse. Nagu 15.11.2024 KeA vastuses seisab:

„RBE sõnul tekib 2026 aasta jooksul kindlasti selgem arusaam RB ehitusgraafikust, eelduslikest

ehitusmahtudest ning sellest, kus antud karjäärimaterjali kasutada saab ning kuidas korrastamisel

RB-st ülejäävat kasvupinnast taaskasutada annab“, siis jääb ka meil loota, et lähiaastatel

informatsioon täieneb.

Nagu eeltoodust selgub, siis puudub meil teadmine, milliste piirkondade kasvupinnast soovivad

RB ehitajad karjääri tuua. Meie eesmärk on korrastamise eesmärgil vastu võtta ainult puhast

(reostumata ja võõrliikideta) looduslikku pinnast, eeldades, et KeA on RB-d (ehk tellijat) ja

ehitajat teavitanud võõrliikide levikus/ohust. Vastutus ja kohustus, milliste piirkondade väljakaeve

on sobiv või mitte, lasub ehitajal, kes korraldab vajaliku dokumentatsiooni, väljakaeve ja

transpordi.

Keskkonnaamet on suhelnud Rail Baltic Estonia OÜ-ga ning märgib, et Rail Balticu Tootsi-Pärnu

lõigu alusehituse rajamine (sh ettevalmistavad pinnasetööd, muldkeha tegemine, trassile jäävad

sillad-viaduktid jms) algab 2026 suve alguses (mai-juuni) ja lõppeb 2028 suvel. Seega, 2026 aasta

mais-juunis peaksid kõik dokumendid kaevise vastuvõtuks kogu karjäärialal korras olema. RB

näeb, et lähtudes asukohast vahetult trassi kõrval on Lepplaane karjäär sobilik materjali

ammutamiseks ja kaevise vastuvõtuks.

Siinkohal rõhutab Keskkonnaamet seda, et Lepplaane mäeeraldise lähedusse jääb võõrliigi

Sosnovski karuputk (Heracleum sosnowskyi) leiukohti. Keskkonnaamet nõustub ettevõttega selle

koha pealt, et ehitajal lasub vastutus selle ees, kust muld pärineb. Samuti rõhutab Keskkonnaamet,

et kaevandajal lasub kohustus nõuda sellist dokumentatsiooni enne kasvupinnase vastuvõtmist, et

tagada kindlus selle päritolu kohta.

Eeltoodule tuginedes seab Keskkonnaamet järgmise lisatingimuse:

Võimalusel vastu võtta Lepplaane liivakarjääri võõrliiki Sosnovski karuputk (Heracleum

sosnowskyi) sisaldavat looduslikku kaevist. Järgnevatel tingimustel:

- Lepplaane liivakarjääris on olemas tehnoloogiline võimalus (sisaldava pinnase paigutamine

vähemalt 1 m sügavusele).

- Kirjaliku kokkuleppe alusel ehitaja ja materjali müüja (Sokkel Karjäärid OÜ) vahel.

- Kui karjääris puudub tehnoloogiline võimalus või võimekus võõrliiki (Sosnovski karuputk)

sisaldava pinnase vastuvõtmiseks või puudub ehitaja ja materjali müüja vahel eelnev kirjalik

kokkulepe, on Sokkel Karjäärid OÜ-l õigus keelduda eelkirjeldatud pinnase vastuvõtmisest.

Lisaks eeltoodule avaldas Sokkel karjäärid OÜ Keskkonnaametile 16.10.2024 kirjaga

(registreeritud KOTKAS-s 17.10.2024 nr DM-129925-1) ning 02.06.2025 kirjaga (registreeritud

KOTKAS-s DM-130248-3) soovi pikendada Lepplaane liivakarjääri korrastamisprojekti esitamise

tähtaega kuni 31.12.2028. Ettevõte soovib oodata lõplikku teavet Rail Baltica põhitrassi ja

ökoduktide ehituse kohta, et lisaks väljastatud korrastamistingimustele oleks olemas reaalsed

lähtetingimused korrastamisprojekti koostamiseks.

Sokkel Karjäärid OÜ 17.10.2024 esitatud kirjas (registreeritud KOTKAS-s DM-129925-1) märkis

ettevõte järgmist:

Vajame korrastamisprojekti koostamiseks pikendust, sest karjääri materjali müük on seotud Rail

Baltica põhitrassi ja piirkonna ökoduktide ehitamisega. Eelnimetatud projektid on edasi lükkunud

võrreldes kaevandamise loa taotlemise ajal teadaoleva informatsiooniga. Kuna tänaseni puudub

lõplik teadmine, kas karjääri on võimalik tuua juurde tagasitäidet (loodulikku kaevist

põhitrassi/ökoduktide ehitusest) või mitte, siis puuduvad lõplikud algandmed, mille järgi

korrastamisprojekt koostada ja karjääriala korrastada. Lisaks ei ole karjäärist väljatud sellises

mahus kaevist (k.a võimalikelt tagasitäidetavatelt aladelt), mis annaks ülevaate

korrastamisprojekti koostamise algandmeteks. Et koostada ja esitada tegelikkusele vastav

korrastamise projekt, on vajalik karjääri 1/2 kuni 2/3 suuruselt alalt kaevis väljata ning saada

lõplik selgus võimaliku tagasitäite osas. Kokkuvõtvalt on meil täna sama palju teadmisi, kui oli

geoloogilise uuringu alusel kaevandamise loa taotlemise hetkel.

Lepplaane liivakarjääri keskkonnaloa nr KL-515751 kõrvaltingimuste p-d 1-5 sätestavad järgmist:

1. Kaevandamisega tuleb alustada karjääri kagunurgast (I etapi ala).

2. I etapi ala tuleb korrastada metsamaaks enne Rail Baltica põhitrassi ehituse algust lõigul

Are- Suigu maanteeviadukt kuni Kivisilla maanteeviadukt.

3. Korrastamistingimusi tuleb Keskkonnaametilt küsida 6 kuu jooksul keskkonnaloa

saamisest. Korrastamisprojekt tuleb esitada 1 aasta jooksul alates Keskkonnaameti

korrastamistingimuste väljastamisest.

4. Pinnasevallid (3-5m kõrgused) tuleb rajada teenindusmaale väljapoole mäeeraldise piiri

ida- ja lõuna- ja läänesuunale selleks ettenähtud teenindusmaa aladele. II etapi ala

kaevandamisel tuleb rajada pinnasevall I etapi ala põhjasuunale.

5. Kaevandamine tuleb lõpetada II etapi alal hiljemalt Rail Baltica põhitrassi lõpliku

tarastamise valmimisega lõigul Are-Suigu maanteeviadukt kuni Kivisilla maanteeviadukt.

Keskkonnaamet märgib, et on suhelnud Rail Baltic Estonia OÜ-(RBE)-ga ning märgib, et Rail

Balticu Tootsi-Pärnu lõigu alusehituse rajamine algab 2026 suve alguses (mai-juuni) ja lõppeb

2028 suvel. Lisaks annab käesolevas dokumendis Keskkonnaamet tingliku nõusoleku RB-st üle

jääva kasvupinnase kasutamiseks korrastamise protsessis.

Võttes arvesse eeltoodut, leiab Keskkonnaamet, et on mõistlik koostada Lepplaane liivakarjääri I

ja II etapi ala kohta eraldi korrastamise projektid, sealjuures:

I etapi ala peab olema korrastatud enne RB põhitrassi ehituse algust lõigul Are-Suigu

maanteeviadukt kuni Kivisilla maanteeviadukt.

Eelnevale tuginedes ei ole II etapi ala korrastamise projekti esitamise tähtaja pikendamine kuni

31.12.2028 põhjendatud. Võttes arvesse ettevõtte soovi lisaajale ning seda, et 2026 aasta juunis

peaksid kõik dokumendid kaevise vastuvõtuks kogu karjäärialal korras olema ning võttes arvesse

korrastamisprojekti tegemiseks kuluvat aega määrab Keskkonnaamet korrastamisprojekti

esitamise tähtajaks 30.06.2027.

Tuginedes eelnevale seab Keskkonnaamet lisatingimuseks järgmise:

Loa omanik peab esitama Lepplaane liivakarjääri I ja II etapi ala kohta eraldi korrastamise

projektid, sealjuures:

- I etapi ala peab olema korrastatud enne RB põhitrassi ehituse algust lõigul Are-Suigu

maanteeviadukt kuni Kivisilla maanteeviadukt;

- II etapi ala korrastamisprojekti esitamise tähtaeg on 30.06.2027.

Keskkonnaamet korrigeerib eeltoodud lisatingimust järgnevevalt:

Loa omanik peab esitama Lepplaane liivakarjääri I ja II etapi ala kohta eraldi korrastamise

projektid, sealjuures:

- I etapi ala peab olema korrastatud enne RB põhitrassi ehituse algust lõigul Are-Suigu

maanteeviadukt kuni Kivisilla maanteeviadukt. I etapi ala korrastamisprojekti esitamise

tähtaeg on 2026 aasta mais-juunis, esimesel võimalusel.

- II etapi ala korrastamisprojekti esitamise tähtaeg on 30.06.2027.

Põhjendus: Rail Balticu Tootsi-Pärnu lõigu alusehituse rajamine (sh ettevalmistavad pinnasetööd,

muldkeha tegemine, trassile jäävad sillad-viaduktid jms) algab 2026 suve alguses (mai-juuni) ja

lõppeb 2028 suvel. Seega, 2026 aasta mais-juunis peaksid kõik dokumendid kaevise vastuvõtuks

kogu karjäärialal korras olema. RB näeb, et lähtudes asukohast vahetult trassi kõrval on Lepplaane

karjäär sobilik materjali ammutamiseks ja kaevise vastuvõtuks.

3. KAALUTLUSED

3.1. Õiguslik alus

MaaPS § 80 lg 1 alusel peab kaevandamisloa omaja kaevandatud maa korrastama tehnoloogia

seisukohalt otstarbekal ajal. MaaPS § 81 lg 1 sätestab, et kaevandatud maa korrastatakse

kaevandatud maa korrastamise projekti (edaspidi korrastamisprojekt) kohaselt.

Korrastamisprojekti koostamise korraldab kaevandamisloa omaja korrastamistingimustest

lähtuvalt (MaaPS § 81 lg 2). Korrastamistingimused esitab kaevandamisloa omajale

Keskkonnaamet (MaaPS § 81 lg 3).

MaaPS § 81 lg 4 kohaselt peab Keskkonnaamet korrastamistingimusi esitades lähtuma

keskkonnamõju hindamise soovitustest, kui keskkonnamõju on hinnatud, ja kaevandamisloale

kantud korrastamise suunast. Põhjendatud juhul võib lähtuda korrastamistingimusi esitades ka

muust korrastamise suunast, kui selle mõju on keskkonnamõju hindamise või keskkonnamõju

strateegilise hindamise raames hinnatud.

MaaPS § 84 lg 2 kohaselt tuleb kaevandatud maa korrastada enne kaevandamisloa kehtivuse

lõppemist. Kaevandamisluba nr KL-515751 kehtib kuni 06.05.2037.

MaaPS § 81 lg 5 kohaselt küsib Keskkonnaamet korrastamistingimuste kohta maaomaniku ja

kohaliku omavalitsuse üksuse arvamust.

Keskkonnaamet küsis MaaPS § 81 lg 5 alusel 11.07.2025 kirjaga nr DM-130248-4 Lepplaane

liivakarjääri korrastamistingimuste eelnõu arvamuse avaldamiseks, kuid kirja saajate hulgast oli

välja jäänud Tori Vallavalitus ning Maa- ja Ruumiamet.

Sokkel Karjäärid OÜ esitas 23.03.2026 kirjaga täpsustava lisainformatsiooni Lepplaane

liivakarjääri korrastamistingimuste muutmiseks (registreeritud KOTKAS-s dokumendina nr DM-

130248-6).

Eeltoodust lähtuvalt saadab Keskkonnaamet uuesti Lepplaane liivakarjääri korrastamistingimuste

muutmise otsuse eelnõu (täiendatud) tutvumiseks ja arvamuse andmiseks maaomanikule ja

kohalikule omavalitsusele, lisaks piirinaabrile (RMK).

Täiendatud eelnõule esitati üks arvamus.

Maa- ja Ruumiamet esitas 08.04.2026 kirjaga nr 7-1/26/4273-2 (registreeritud KOTKAS-s

09.04.2026 nr DM-130248-8) arvamuse.

Oleme esitatud eelnõuga tutvunud ning palume korrastamistingimusi täiendada järgmiselt:

1) täiendada punkti 1.1.2.1. järgmise lausega: „Karjääri nõlvad tuleb katta taimestikule sobiva

pinnasega.“;

2) lisada tingimustele punkt 1.1.2.4. järgmises sõnastuses: „Tagada, et korrastatud ala ei kujutaks

oma iseärasustest tulenevalt ohtu seal liikuvatele inimestele või loomadele ning maastiku üldilme

oleks esteetiliselt vastuvõetav.“;

3) muuta punkti 1.1.4.1. järgmises sõnastuses: „Korrastamisprojektis anda bioloogilise

korrastamise lahendus ja hooldusvõtted, sealhulgas määrata kasutatavad puu- ja taimeliigid ja

vajalik istikute arv.“;

4) lisada tingimustele punkt 1.1.4.2. järgmises sõnastuses: „Metsa istutamine teostada selliselt, et

alal oleks hiljem võimalik hooldetöid teha mehhaniseeritult.“;

5) lisada tingimustele punkt 1.1.5.2. järgmises sõnastuses: „Projektlahend peab tagama Taali

metskond 43 katastriüksuselt ja Kõigutse-Oti tee teekraavidest vee äravoolu.“;

6) lisada tingimustele punkt 1.1.6.6. järgmises sõnastuses: „Kaldajoone kujundamisel vältida

sirgjoonelisust ja teravnurki.“;

7) lisada tingimustele punkt 1.1.6.7. järgmises sõnastuses: „Kui projektiga planeeritakse

veekogule supluskoht, siis peavad veealused nõlva kalded olema supluskohas vähemalt suhtega

1:8. Supluskoha rajamine on võimalik ainult juhul, kui kohalik omavalitsus on valmis korraldama

kaevandatud maa korrastamise käigus loodava rannaala avaliku kasutuse ning heakorra ja

supluskoht vastab kahepaiksete elupaiga vajadustele.“;

8) lisada tingimustele punkt 1.1.7.3. järgmises sõnastuses: „Kaevandatud maa korrastamisprojekt

koostada vastavalt keskkonnaministri 07.04.2017 määruses nr 12 „Uuritud ning kaevandatud maa

korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta

esitatavad nõuded ning maa korrastamise akti sisu ja vorm“ esitatud nõuetele.“;

9) lisada tingimustele punkt 1.1.7.4. järgmises sõnastuses: „Mäeeraldise ja selle teenindusmaa

piiridesse kuuluvalt alalt tuleb likvideerida kõik keskkonnaohtu ja ala hilisematele kasutajatele

ohtu kujutada võivad seadmed ja ehitised.“.

Keskkonnaamet viis sisse eeltoodust lähtuvalt täiendused.

Vastavalt haldusmenetluse seaduse § 40 lg-le 1 peab haldusorgan enne haldusakti andmist andma

menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma

arvamus ja vastuväited. Seega edastas Keskkonnaamet eelnõu ka loa omanikule.

Ette antud aja jooksul loa omanik arvamust korrastamistingimuste eelnõule esitas.

Sokkel Karjäärid OÜ esitas 09.04.2026 (registreeritud KOTKAS-s dokumendina nr DM-130248-

9) arvamuse.

Oleme tutvunud dokumendiga nr DM-130248-7 ja käesolevaga anname teada, et Sokkel Karjäärid

OÜ nõustub Lepplaane liivakarjäärile esitatud korrastamistingimustega.

Kuna korrastamistingimuste muutmise eelnõu vajas veelkord täiendamist siis eeltoodust lähtuvalt

saadab Keskkonnaamet uuesti Lepplaane liivakarjääri korrastamistingimuste muutmise otsuse

eelnõu tutvumiseks ja arvamuse andmiseks loa omanikule, maaomanikule ja kohalikule

omavalitsusele, lisaks piirinaabrile (RMK). Arvamusi esitati/ei esitatud.

Lisaks Keskkonnaameti poolt esitatud korrastamistingimustele tuleb korrastamisprojekti

koostamisel lähtuda MaaPS § 81 lg-s 9 sätestatud nõuetest.

3.2. Keskkonnamõju hindamine

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 lg 2 p 2

ja § 27 lg 1 kohaselt annab Keskkonnaamet eelhinnangu selle kohta, kas kaevandatud maa

korrastamisel on oluline keskkonnamõju. KeHJS § 2² sätestab, et keskkonnamõju on oluline, kui

see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid

muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. KeHJS § 6 lg 2 loetelu

on § 6 lg 4 alusel täpsustatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrusega nr 224

„Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang,

täpsustatud loetelu“ (edaspidi määrus). Kavandatav tegevus (Lepplaane liivakarjääri

korrastamine) ei kuulu KeHJS § 6 lg 1 loendisse ega ka määruse loendisse, mistõttu KeHJS § 3, §

6, § 11 lg-te 3 ja 4 ning määruse alusel ei ole antud juhul keskkonnamõju hindamise algatamine

kohustuslik, samuti ei ole vajalik eelhindamine ning keskkonnamõju hindamise vajalikkuse

kaalumine.

Tulenevalt eelnevast ei ole vajalik koostada keskkonnamõju hindamise eelhinnangut Lepplaane

liivakarjääri korrastamistingimuste andmisel.

VAIDLUSTAMINE

Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades vaide haldusakti

andjale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtule

halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.

Maigi Säinas 5918 4357

Maigi.Sä[email protected]

Toomas Kalda 5107 975

[email protected]

Monika Laurits- Arro 5302 0849

[email protected]

Maa- ja Ruumiamet [email protected] Riigimetsa Majandamise Keskus [email protected] Tori Vallavalitsus [email protected]

25.03.2026 nr DM-130248-7

Lepplaane liivakarjääri korrastamistingimuste muutmise eelnõu edastamine tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks

Sokkel Karjäärid OÜ esitas 21.11.2024 Lepplaane liivakarjääri korrastamistingimuste muutmise soovi (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 22.11.2024 dokumendina nr DM-130248-1).

Keskkonnaamet edastas 11.07.2025 kirjaga nr DM-130248-4 Lepplaane liivakarjääri korrastamistingimuste eelnõu arvamuse avaldamiseks, kuid kirja saajate hulgast oli välja jäänud Tori Vallavalitus ning Maa- ja Ruumiamet.

Sokkel Karjäärid OÜ esitas 23.03.2026 kirjaga täpsustava lisainformatsiooni Lepplaane liivakarjääri korrastamistingimuste muutmiseks (registreeritud KOTKAS-s dokumendina nr DM-130248-6).

Eeltoodust lähtuvalt saadab Keskkonnaamet uuesti Lepplaane liivakarjääri korrastamistingimuste muutmise otsuse eelnõu (täiendatud) tutvumiseks ja arvamuse andmiseks maaomanikule ja kohalikule omavalitsusele, lisaks ka piirinaabrile (RMK). Arvamust ootame hiljemalt 10.04.2026.

Juhul, kui Te määratud tähtajaks arvamusi/vastuväiteid ei esita või ei teavita vajadusest ettepanekute/vastuväidete esitamise aega pikendada, loeme, et Teil puuduvad arvamused/vastuväited eelnõudele.

Lisateave Maapõueseadus § 81 lõiked 1, 2 ja 3, § 81 lõige 5

Lugupidamisega

Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658

(allkirjastatud digitaalselt) Siret Punnisk juhataja maapõuebüroo

Lisa: Lisa 1_Lepplaane liivakarjääri korrastamistingimuste muutmine_täiendatud_eelnõu.pdf

Teadmiseks: Sokkel Karjäärid OÜ

Maigi Säinas 5918 4357 [email protected]

2(2)

EELNÕU

25.03.2026

KORRALDUS

Lepplaane liivakarjääri korrastamistingimuste muutmine

1. OTSUS

Arvestades alljärgnevat, võttes aluseks maapõueseaduse § 81 lõike 3 ning tuginedes Maa- ja

Ruumiameti arvamusele x, Riigimetsa Majandamise Keskuse arvamusele x, Tori

vallavalitsuse/vallavolikogu otsusele x ja Sokkel Karjäärid OÜ 21.11.2024 esitatud taotlusele,

otsustab Keskkonnaamet:

1.1. Muuta Sokkel Karjäärid OÜ (registrikood 16392048) kuuluva Lepplaane liivakarjääri

maavara kaevandamise keskkonnaloa nr KL-515751 kaevandatud maa korrastamisprojekti

koostamiseks korrastamistingimusi järgmiselt:

1.1.1. Korrastatud maa sihtotstarve:

1.1.1.1. Korrastatud maa sihtotstarve määratakse vastavalt maakatastriseaduses sätestatule.

1.1.1.2. Kaevandatud maa korrastada eelistatult metsamaaks ja vajadusel veekoguks.

1.1.2. Uute pinnavormide nõlvade ja kaevandatud maa kujundamise nõuded:

1.1.2.1. Korrastatud ala reljeef ja pinnavormid peavad olema võimalikult looduslähedased.

Karjääri külgede nõlvus tuleb korrastamisel valida selline, et oleks välditud varingud, lihked ja

erosioon. Nõlvad ei tohi olla järsumad kui nõlva moodustava materjali looduslik varisemisnurk.

1.1.2.2. Karjääri servade nõlvus tuleb korrastamisel kujundada nõlvusega 1:4 või laugem (nõlva

nurk vastavalt kuni 14°).

1.1.2.3. Enne haljastuse rajamist korrastatav maa siluda.

1.1.3. Mulla kasutamise ja käitluse nõuded:

1.1.3.1. Selgitada välja tasandatud mäeeraldise ja selle teenindusmaa, sh nõlvade, kasvukihiga

ja/või mullaga katmise vajadus. Kasvukihi ja/või mullaga katmise vajaduse korral fikseerida

mäeeraldise teenindusmaa piires korrastamiseks vajaliku kasvukihi ja/või mulla kogus ja lisada

kasvukihi ja/või mulla kvaliteedi nõuded.

1.1.4. Bioloogilise korrastamise nõuded:

1.1.4.1. Korrastamisprojektis anda bioloogilise korrastamise lahendus ja hooldusvõtted.

1.1.5. Veerežiimi kujundamise nõuded:

1.1.5.1. Karjäärialal kujunev põhjaveetase peab vastama maa kasutamise sihtotstarbele.

Juhul, kui karjääris ei saa kasutada Rail Baltica kaevist on veekogu rajamise tingimused

järgmised:

1.1.6. Veekogu rajamise nõuded:

1.1.6.1. Korrastamistöödel tuleb veekogu rajada lähtuvalt kahepaiksete elupaiga vajadustest.

Projektis kirjeldada tööde mahtu ning väljakaevatava materjali kogust ning vajadusel kaasata

kahepaiksete ekspert.

1.1.6.2. Rajatava veekogu sügavus minimaalselt kuni 2 m.

1.1.6.3. Korrastamise käigus rajatava veekogu veealune osa 2 m ulatuses kaldaalal kujundada

lauge ja ühtlane. Rajatava veekogu ümbrus tuleb tasandada, et see ei oleks inimestele ega

loomadele ohtlik. Loomade mugava ning ohutu liikumise tagamiseks peavad karjääri nõlvad

olema lauged kuni väheselt kaldsed.

1.1.6.4. Veekogu nõlvad/kaldad tuleb kujundada nii, et oleks välditud varingud, lihked ja erosioon.

1.1.6.5. Veekogude kallaste rajamisel peab kalda nõlvus olema materjali püsinõlvusest laugem,

kuid mitte suurem kui 1:5 (<11,3°).

1.1.7. Lisatingimused:

1.1.7.1. Vastavalt keskkonnaloale kantud kõrvaltingimusele tuleb I etapi ala korrastada

metsamaaks enne Rail Baltica põhitrassi ehituse algust lõigul Are-Suigu maanteeviadukt kuni

Kivisilla maanteeviadukt.

1.1.7.1.1. Soovitav on, et metsastamisel oleks kasvukiht mullaviljakuse suhtes vähenõudlike

puuliikide kasutamisel vähemalt 20 cm paksune ja mullaviljakuse suhtes nõudlikumate liikide

kasutamisel vähemalt 30 cm paksune. Metsastumise kiirendamiseks võiks kasvukiht ideaalis

lisanduda 0,5 m paksusele muu kattepinnase kihi paksusele. Sel juhul oleks tagatud (Mölder, 2012)

töös soovitatud kõrgekasvuliste puude kasvupinnase ligikaudne paksus 80 cm. I etapi ala

metsastumise kiirendamiseks on kasulik tõsta väljatud maavara arvelt madalamaks muutunud

reljeef tagasi vähemalt 0,8 m paksuse kattepinnase kihi loomise näol.

1.1.7.1.2. Vastavalt keskkonnaministri 07.04.2017 määruse nr 12 §-ile 15 ei tohi põhjaveetase

tõusta korrastatud metsamaal kõrgemale kui 0,7 m sügavuseni korrastatud maapinnast.

1.1.7.2. Mäeeraldise korrastamisel on lubatud kasutada Rail Balticust üle jäävat kasvupinnast

järgmistel tingimustel:

1.1.7.2.1. Luua uus korrastamisprojekt muudetud korrastamistingimuste alusel.

1.1.7.2.2. Korrastamisprojektis tuleb välja tuua sisseveetava materjali (jäätmete) nimetus,

jäätmekood, täpne maht ning vajalikkuse põhjendus.

1.1.7.2.3. Korrastamisprojekt peab selgitama, miks on jäätmete taaskasutamine Lepplaane

liivakarjääris vajalik ja milliseid looduslikke materjale jäätmetega asendatakse ning nende

jäätmete kasutamine ei avalda keskkonnale negatiivset mõju. Kaevis, mis vastab MaaPS § 6 lg 2

nõuetele, kasutatakse väljaspool jäätmeseaduse regulatsiooni.

1.1.7.2.4. Karjääri vastu võtta looduslikku kaevist (RB objektidelt), et tõsta kasvupinnase paksust

ning seeläbi suurendada pinnase viljakust ja kiirendada ala metsastumist, mida on kirjeldatud

Lepplaane liivakarjääri eksperthinnangus (Kavandatava Lepplaane liivakarjääri keskkonnaalane

ekspertarvamus. Alar Noorvee. 2021).

1.1.7.2.5. Vastu võtta Lepplaane liivakarjääri võõrliiki Sosnovski karuputk (Heracleum

sosnowskyi) sisaldavat looduslikku kaevist. Järgnevatel tingimustel:

- Lepplaane liivakarjääris on olemas tehnoloogiline võimalus (sisaldava pinnase paigutamine

vähemalt 1 m sügavusele).

- Kirjaliku kokkuleppe alusel ehitaja ja materjali müüja (Sokkel Karjäärid OÜ) vahel.

- Kui karjääris puudub tehnoloogiline võimalus või võimekus võõrliiki (Sosnovski karuputk)

sisaldava pinnase vastuvõtmiseks või puudub ehitaja ja materjali müüja vahel eelnev kirjalik

kokkulepe, on Sokkel Karjäärid OÜ-l õigus keelduda eelkirjeldatud pinnase vastuvõtmisest.

1.1.7.2.6. Loa omanik peab esitama Lepplaane liivakarjääri I ja II etapi ala kohta eraldi

korrastamise projektid, sealjuures:

1.1.7.2.6.1. I etapi ala peab olema korrastatud enne RB põhitrassi ehituse algust lõigul Are-

Suigu maanteeviadukt kuni Kivisilla maanteeviadukt;

1.1.7.2.6.2. II etapi ala korrastamisprojekti esitamise tähtaeg on 30.06.2027.

2. ASJAOLUD

Sokkel Karjäärid OÜ-le kuulub maavara kaevandamise keskkonnaluba (edaspidi keskkonnaluba)

nr KL-515751 (kehtivusajaga kuni 06.05.2037), mille alusel kaevandatakse Lepplaane

liivamaardla (registrikaardi nr 980) Lepplaane liivakarjääri mäeeraldisel täiteliiva.

Mäeeraldis asub Pärnu maakonnas Tori vallas Võlla külas riigile kuuluval kinnistul Lepplaane

liivakarjäär (katastritunnus 80901:001:1023). Kinnistu valitsejaks on Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium ning volitatud asutuseks Maa- ja Ruumiamet. Mäeeraldise

pindala on 17,35 ha ja mäeeraldise teenindusmaa pindala on 20,56 ha. Keskkonnaloale kantud

kaevandatud maa kasutamise otstarbeks on metsamaa ja veekogu.

Sokkel Karjäärid OÜ esitas Keskkonnaametile taotluse Lepplaane liivakarjääri keskkonnaloale

KL-515751 korrastamistingimuste esitamiseks (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis

KOTKAS 09.11.2022 numbriga DM-122139-1). Keskkonnaamet väljastas korrastamistingimused

21.12.2022 kirjaga nr DM-122139-4, sealjuures olid korrastamistingimused järgmised:

1.1.1. Korrastatud maa sihtotstarve:

1.1.1.1. Korrastatud maa sihtotstarve määratakse vastavalt maakatastriseaduses sätestatule.

1.1.1.2. Kaevandatud maa korrastada maatulundusmaaks (metsamaaks) ja tehisveekoguks.

1.1.2. Uute pinnavormide nõlvade ja kaevandatud maa kujundamise nõuded:

1.1.2.1. Korrastatud ala reljeef ja pinnavormid peavad olema võimalikult looduslähedased.

Karjääri külgede nõlvus tuleb korrastamisel valida selline, et oleks välditud varingud, lihked ja

erosioon. Nõlvad ei tohi olla järsumad kui nõlva moodustava materjali looduslik varisemisnurk.

1.1.2.2. Enne haljastuse rajamist korrastatav maa siluda.

1.1.3. Mulla kasutamise ja käitluse nõuded:

1.1.3.1. Selgitada välja tasandatud mäeeraldise ja selle teenindusmaa, sh nõlvade, kasvukihiga

ja/või mullaga katmise vajadus. Kasvukihi ja/või mullaga katmise vajaduse korral fikseerida

mäeeraldise teenindusmaa piires korrastamiseks vajaliku kasvukihi ja/või mulla kogus ja lisada

kasvukihi ja/või mulla kvaliteedi nõuded.

1.1.4. Veerežiimi kujundamise nõuded:

1.1.4.1. Karjäärialal kujunev põhjaveetase peab vastama maa kasutamise sihtotstarbele.

1.1.5. Veekogu rajamise nõuded:

1.1.5.1. Korrastamise käigus rajatava veekogu sügavus kujundada valdavalt üle 2 m.

1.1.5.2. Korrastamise käigus rajatava veekogu põhi kujundada lauge ja ühtlane.

1.1.5.3. Korrastamise käigus rajatava veekogu ümbrus tuleb tasandada, et see ei oleks inimestele

ega loomadele ohtlik.

1.1.5.4. Veekogu nõlvad/kaldad tuleb kujundada nii, et oleks välditud varingud, lihked ja erosioon.

1.1.5.5. Veekogu nõlvad ei tohi olla järsumad kui looduslik varisemisnurk.

1.1.5.6. Kaldaperv peab olema vähemalt 2 m lai ja kuni 1 m kõrgemal veetaseme oodatavast

maksimaalsest seisust.

1.1.6. Bioloogilise korrastamise nõuded:

1.1.6.1. Korrastamisprojektis anda bioloogilise korrastamise lahendus.

1.1.7. Lisatingimused:

1.1.7.1. Vastavalt keskkonnaloale kantud kõrvaltingimusele tuleb I etapi ala korrastada

metsamaaks enne Rail Baltica põhitrassi ehituse algust lõigul Are-Suigu maanteeviadukt kuni

Kivisilla maanteeviadukt.

OÜ Sokkel Karjäärid esitas Keskkonnaametile 21.11.2024 kirja (registreeritud KOTKAS-s

22.11.2024 nr DM-130248-1), soovides muuta 21.12.2022 kehtestatud korrastamistingimusi

järgnevalt:

Soovime Lepplaane liivakarjääri korrastamistingimustesse lisada võimaluse (mitte kohustuse)

kasutada mäeeraldise korrastamisel RB-st (Rail Baltic) üle jäävat kasvupinnast. Kasutatava

kasvupinnase võimalikud mahud näidatakse ära korrastamisprojektis.

Keskkonnaamet edastas ettevõttele kirja 21.05.2025 (registreeritud KOTKAS-s DM-130248-

2), märkides järgmist:

Keskkonnaamet toob välja, et RB ehitusel ülejääva kasvupinnase edaspidisel kasutamisel on

oluline arvestada, et teatud piirkondades levib võõrliik karuputk. Leviku piirkonna muld sisaldab

taime seemneid, mistõttu on selle kasutamiseks ette nähtud tingimused, mis takistavad taimede

levikut. Edasiseks menetlemiseks palume ettevõttel selgitada konkreetsed piirkonnad mida

kasutaksite kasvupinnase võtmiseks mäeeraldise korrastamisel.

Sokkel Karjäärid OÜ vastas 02.06.2025 kirjaga (registreeritud KOTKAS-s DM-130248-3), milles

märkis järgmist:

Käesolevaga vastame, et tänaseni puudub teave, millistest piirkondadest, millises mahus ja kas

üldse RB ehitusest ülejäävat kasvupinnast karjääri tuuakse. Nagu 15.11.2024 KeA vastuses seisab:

„RBE sõnul tekib 2026 aasta jooksul kindlasti selgem arusaam RB ehitusgraafikust, eelduslikest

ehitusmahtudest ning sellest, kus antud karjäärimaterjali kasutada saab ning kuidas korrastamisel

RB-st ülejäävat kasvupinnast taaskasutada annab“, siis jääb ka meil loota, et lähiaastatel

informatsioon täieneb.

Nagu eeltoodust selgub, siis puudub meil teadmine, milliste piirkondade kasvupinnast soovivad

RB ehitajad karjääri tuua. Meie eesmärk on korrastamise eesmärgil vastu võtta ainult puhast

(reostumata ja võõrliikideta) looduslikku pinnast, eeldades, et KeA on RB-d (ehk tellijat) ja

ehitajat teavitanud võõrliikide levikus/ohust. Vastutus ja kohustus, milliste piirkondade väljakaeve

on sobiv või mitte, lasub ehitajal, kes korraldab vajaliku dokumentatsiooni, väljakaeve ja

transpordi.

Keskkonnaamet on suhelnud Rail Baltic Estonia OÜ-ga ning märgib, et Rail Balticu Tootsi-Pärnu

lõigu alusehituse rajamine (sh ettevalmistavad pinnasetööd, muldkeha tegemine, trassile jäävad

sillad-viaduktid jms) algab 2026 suve alguses (mai-juuni) ja lõppeb 2028 suvel. Seega, 2026 aasta

mais-juunis peaksid kõik dokumendid kaevise vastuvõtuks kogu karjäärialal korras olema. RB

näeb, et lähtudes asukohast vahetult trassi kõrval on Lepplaane karjäär sobilik materjali

ammutamiseks ja kaevise vastuvõtuks.

Siinkohal rõhutab Keskkonnaamet seda, et Lepplaane mäeeraldise lähedusse jääb võõrliigi

Sosnovski karuputk (Heracleum sosnowskyi) leiukohti. Keskkonnaamet nõustub ettevõttega selle

koha pealt, et ehitajal lasub vastutus selle ees, kust muld pärineb. Samuti rõhutab Keskkonnaamet,

et kaevandajal lasub kohustus nõuda sellist dokumentatsiooni enne kasvupinnase vastuvõtmist, et

tagada kindlus selle päritolu kohta.

Eeltoodule tuginedes seab Keskkonnaamet järgmise lisatingimuse:

Võimalusel vastu võtta Lepplaane liivakarjääri võõrliiki Sosnovski karuputk (Heracleum

sosnowskyi) sisaldavat looduslikku kaevist. Järgnevatel tingimustel:

- Lepplaane liivakarjääris on olemas tehnoloogiline võimalus (sisaldava pinnase paigutamine

vähemalt 1 m sügavusele).

- Kirjaliku kokkuleppe alusel ehitaja ja materjali müüja (Sokkel Karjäärid OÜ) vahel.

- Kui karjääris puudub tehnoloogiline võimalus või võimekus võõrliiki (Sosnovski karuputk)

sisaldava pinnase vastuvõtmiseks või puudub ehitaja ja materjali müüja vahel eelnev kirjalik

kokkulepe, on Sokkel Karjäärid OÜ-l õigus keelduda eelkirjeldatud pinnase vastuvõtmisest.

Lisaks eeltoodule avaldas Sokkel karjäärid OÜ Keskkonnaametile 16.10.2024 kirjaga

(registreeritud KOTKAS-s 17.10.2024 nr DM-129925-1) ning 02.06.2025 kirjaga (registreeritud

KOTKAS-s DM-130248-3) soovi pikendada Lepplaane liivakarjääri korrastamisprojekti esitamise

tähtaega kuni 31.12.2028. Ettevõte soovib oodata lõplikku teavet Rail Baltica põhitrassi ja

ökoduktide ehituse kohta, et lisaks väljastatud korrastamistingimustele oleks olemas reaalsed

lähtetingimused korrastamisprojekti koostamiseks.

Sokkel Karjäärid OÜ 17.10.2024 esitatud kirjas (registreeritud KOTKAS-s DM-129925-1) märkis

ettevõte järgmist:

Vajame korrastamisprojekti koostamiseks pikendust, sest karjääri materjali müük on seotud Rail

Baltica põhitrassi ja piirkonna ökoduktide ehitamisega. Eelnimetatud projektid on edasi lükkunud

võrreldes kaevandamise loa taotlemise ajal teadaoleva informatsiooniga. Kuna tänaseni puudub

lõplik teadmine, kas karjääri on võimalik tuua juurde tagasitäidet (loodulikku kaevist

põhitrassi/ökoduktide ehitusest) või mitte, siis puuduvad lõplikud algandmed, mille järgi

korrastamisprojekt koostada ja karjääriala korrastada. Lisaks ei ole karjäärist väljatud sellises

mahus kaevist (k.a võimalikelt tagasitäidetavatelt aladelt), mis annaks ülevaate

korrastamisprojekti koostamise algandmeteks. Et koostada ja esitada tegelikkusele vastav

korrastamise projekt, on vajalik karjääri 1/2 kuni 2/3 suuruselt alalt kaevis väljata ning saada

lõplik selgus võimaliku tagasitäite osas. Kokkuvõtvalt on meil täna sama palju teadmisi, kui oli

geoloogilise uuringu alusel kaevandamise loa taotlemise hetkel.

Lepplaane liivakarjääri keskkonnaloa nr KL-515751 kõrvaltingimuste p-d 1-5 sätestavad järgmist:

1. Kaevandamisega tuleb alustada karjääri kagunurgast (I etapi ala).

2. I etapi ala tuleb korrastada metsamaaks enne Rail Baltica põhitrassi ehituse algust lõigul

Are- Suigu maanteeviadukt kuni Kivisilla maanteeviadukt.

3. Korrastamistingimusi tuleb Keskkonnaametilt küsida 6 kuu jooksul keskkonnaloa

saamisest. Korrastamisprojekt tuleb esitada 1 aasta jooksul alates Keskkonnaameti

korrastamistingimuste väljastamisest.

4. Pinnasevallid (3-5m kõrgused) tuleb rajada teenindusmaale väljapoole mäeeraldise piiri

ida- ja lõuna- ja läänesuunale selleks ettenähtud teenindusmaa aladele. II etapi ala

kaevandamisel tuleb rajada pinnasevall I etapi ala põhjasuunale.

5. Kaevandamine tuleb lõpetada II etapi alal hiljemalt Rail Baltica põhitrassi lõpliku

tarastamise valmimisega lõigul Are-Suigu maanteeviadukt kuni Kivisilla maanteeviadukt.

Keskkonnaamet märgib, et on suhelnud Rail Baltic Estonia OÜ-(RBE)-ga ning märgib, et Rail

Balticu Tootsi-Pärnu lõigu alusehituse rajamine algab 2026 suve alguses (mai-juuni) ja lõppeb

2028 suvel. Lisaks annab käesolevas dokumendis Keskkonnaamet tingliku nõusoleku RB-st üle

jääva kasvupinnase kasutamiseks korrastamise protsessis.

Võttes arvesse eeltoodut, leiab Keskkonnaamet, et on mõistlik koostada Lepplaane liivakarjääri I

ja II etapi ala kohta eraldi korrastamise projektid, sealjuures:

I etapi ala peab olema korrastatud enne RB põhitrassi ehituse algust lõigul Are-Suigu

maanteeviadukt kuni Kivisilla maanteeviadukt.

Eelnevale tuginedes ei ole II etapi ala korrastamise projekti esitamise tähtaja pikendamine kuni

31.12.2028 põhjendatud. Võttes arvesse ettevõtte soovi lisaajale ning seda, et 2026 aasta juunis

peaksid kõik dokumendid kaevise vastuvõtuks kogu karjäärialal korras olema ning võttes arvesse

korrastamisprojekti tegemiseks kuluvat aega määrab Keskkonnaamet korrastamisprojekti

esitamise tähtajaks 30.06.2027.

Tuginedes eelnevale seab Keskkonnaamet lisatingimuseks järgmise:

Loa omanik peab esitama Lepplaane liivakarjääri I ja II etapi ala kohta eraldi korrastamise

projektid, sealjuures:

- I etapi ala peab olema korrastatud enne RB põhitrassi ehituse algust lõigul Are-Suigu

maanteeviadukt kuni Kivisilla maanteeviadukt;

- II etapi ala korrastamisprojekti esitamise tähtaeg on 30.06.2027.

3. KAALUTLUSED

3.1. Õiguslik alus

MaaPS § 80 lg 1 alusel peab kaevandamisloa omaja kaevandatud maa korrastama tehnoloogia

seisukohalt otstarbekal ajal. MaaPS § 81 lg 1 sätestab, et kaevandatud maa korrastatakse

kaevandatud maa korrastamise projekti (edaspidi korrastamisprojekt) kohaselt.

Korrastamisprojekti koostamise korraldab kaevandamisloa omaja korrastamistingimustest

lähtuvalt (MaaPS § 81 lg 2). Korrastamistingimused esitab kaevandamisloa omajale

Keskkonnaamet (MaaPS § 81 lg 3).

MaaPS § 81 lg 4 kohaselt peab Keskkonnaamet korrastamistingimusi esitades lähtuma

keskkonnamõju hindamise soovitustest, kui keskkonnamõju on hinnatud, ja kaevandamisloale

kantud korrastamise suunast. Põhjendatud juhul võib lähtuda korrastamistingimusi esitades ka

muust korrastamise suunast, kui selle mõju on keskkonnamõju hindamise või keskkonnamõju

strateegilise hindamise raames hinnatud.

MaaPS § 84 lg 2 kohaselt tuleb kaevandatud maa korrastada enne kaevandamisloa kehtivuse

lõppemist. Kaevandamisluba nr KL-515751 kehtib kuni 06.05.2037.

MaaPS § 81 lg 5 kohaselt küsib Keskkonnaamet korrastamistingimuste kohta maaomaniku ja

kohaliku omavalitsuse üksuse arvamust.

Keskkonnaamet küsis MaaPS § 81 lg 5 alusel 11.07.2025 kirjaga nr DM-130248-4 Lepplaane

liivakarjääri korrastamistingimuste eelnõu arvamuse avaldamiseks, kuid kirja saajate hulgast oli

välja jäänud Tori Vallavalitus ning Maa- ja Ruumiamet.

Sokkel Karjäärid OÜ esitas 23.03.2026 kirjaga täpsustava lisainformatsiooni Lepplaane

liivakarjääri korrastamistingimuste muutmiseks (registreeritud KOTKAS-s dokumendina nr DM-

130248-6).

Eeltoodust lähtuvalt saadab Keskkonnaamet uuesti Lepplaane liivakarjääri korrastamistingimuste

muutmise otsuse eelnõu (täiendatud) tutvumiseks ja arvamuse andmiseks maaomanikule ja

kohalikule omavalitsusele, lisaks piirinaabrile (RMK).

Vastavalt haldusmenetluse seaduse § 40 lg-le 1 peab haldusorgan enne haldusakti andmist andma

menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma

arvamus ja vastuväited. Seega edastas Keskkonnaamet eelnõu ka loa omanikule.

Ette antud aja jooksul loa omanik arvamust korrastamistingimuste eelnõule ei esitanud/esitas.

Lisaks Keskkonnaameti poolt esitatud korrastamistingimustele tuleb korrastamisprojekti

koostamisel lähtuda MaaPS § 81 lg-s 9 sätestatud nõuetest.

3.2. Keskkonnamõju hindamine

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 lg 2 p 2

ja § 27 lg 1 kohaselt annab Keskkonnaamet eelhinnangu selle kohta, kas kaevandatud maa

korrastamisel on oluline keskkonnamõju. KeHJS § 2² sätestab, et keskkonnamõju on oluline, kui

see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid

muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. KeHJS § 6 lg 2 loetelu

on § 6 lg 4 alusel täpsustatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrusega nr 224

„Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang,

täpsustatud loetelu“ (edaspidi määrus). Kavandatav tegevus (Lepplaane liivakarjääri

korrastamine) ei kuulu KeHJS § 6 lg 1 loendisse ega ka määruse loendisse, mistõttu KeHJS § 3, §

6, § 11 lg-te 3 ja 4 ning määruse alusel ei ole antud juhul keskkonnamõju hindamise algatamine

kohustuslik, samuti ei ole vajalik eelhindamine ning keskkonnamõju hindamise vajalikkuse

kaalumine.

Tulenevalt eelnevast ei ole vajalik koostada keskkonnamõju hindamise eelhinnangut Lepplaane

liivakarjääri korrastamistingimuste andmisel.

VAIDLUSTAMINE

Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades vaide haldusakti

andjale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtule

halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.

Maigi Säinas 5918 4357

Maigi.Sä[email protected]

Toomas Kalda 5107 975

[email protected]

Monika Laurits- Arro 5302 0849

[email protected]