T00126EP_Lisa1_Eelhinnang (2).pdf

From: "Alar Vahtra" <[email protected]> Sent: 4/14/2026 7:44:58 AM +00:00 To: "RMK" <[email protected]>, "Jürgen Kusmin" <[email protected]> Cc: Subject: Kooskõlastuse küsimine, ehr menetlus nr 536466

Some people who received this message don't often get email from [email protected]. Learn why this is important

Tere,

Palun kooskõlastada Häädemeeste tervisraja püstitamine (ehitisregistris menetlus nr 536466) järgmiste dokumentide alusel:

- kirjavahetuse RMK-ga, - Keskkonnaameti kooskõlastus, - Terviseradade projekt, töö nr T00126, kooskõlastuse saamiseks, ehitisregistris menetlus nr 536466.

Lugupidamisega,

Alar Vahtra ehitusnõunik [email protected] tel. 444 8893, +372 5300 6898

Saatja: Külliki Kiiver <[email protected]> Saadetud: teisipäev, 31. märts 2026 16:21 Adressaat: Helene Klein <[email protected]>; Alar Vahtra <[email protected]> Teema: Kirjavahetus RMK-ga Tere, Helene ja Alar!

Saadan kirjavahetuse RMK-ga. Selle alusel saab Alar RMK-ga vestelda ja lisada need ka EHR-i, et RMK oleks nõus kooskõlastuse andma. Palun võimalusel kiiret tegutsemist, sest tahaks sellega nüüd edasi minna.

Tervitustega Külliki

1. ÜLEVAADE KAVANDATAVAST TEGEVUSEST

Häädemeeste Vallavalitsus soovib arendada Häädemeeste alevikus ja selle lähiümbruses

olemas olevaid terviseradasid. Olemasolevatele radadele märgitakse maha viis erineva

pikkusega (2 km, 3 km, 5 km, 7 km ja 9 km) terviserada liikumisharrastuse propageerimiseks.

Arendamise all mõeldakse radade tähistamist, radade äärde pinkide, viitade ja infotahvlite ja

üksikute statsionaarsete sportimisvahendite paigaldamist. Valgustust terviseradade äärde ei

kavandata, kuna tervisradade alguskohas asub Häädemeeste staadion, mille renoveerimisel

liikumisharrastuse keskuseks tekib sinna valgustatud ja erinevaid sportimisvõimalusi pakkuv

ala. Terviseraja tähistamisel ja inventari paigaldamisel on lähtutud põhimõttest, et vahendid

asuvad vahetult raja ääres viisil, et neid oleks võimalik hooldada ja rajal liikumine ei oleks

takistatud. Inventari alla paigaldatakse pinnase kaitseks kooremultš. Sel viisil säiliks ka

parimal võimalikul viisil ala taimestik ja loodusväärtused.

Viitadega varustatakse kõik terviserajad, viit juhendab sobiva pikkusega rajale, pingid ja

statsionaarsed sportimisvahendid pannakse 2km pikkuse terviseraja äärde.

Terviserada kulgeb Asuja tee 8 (21401:001:0403), Salu (21301:006:0182), Laiksaare

metskond 14 (821301:005:0267), Vaenuvälja (21301:006:0284), Jõe (21301:004:0062),

Asuja tee 7 (21401:001:0033), Orajõe metskond 36 (21303:001:0499), Luteri kalmistu

(21301:001:0294), Õigeusu kalmistu (21401:001:0066), Staadioni tn 9 // Staadioni

(21301:001:0187), Pärnu mnt 60c //Roosimetsa (21301:006:0175), Orajõe metskond 12

(21303:001:0501) ja Orajõe metskond 19 (21303:001:0502) maaüksustel.

2kilomeetrine rada kulgeb Asuja tee 8 (21401:001:0403), Salu (21301:006:0182), Laiksaare

metskond 14 (821301:005:0267) ja Staadioni tn 9 // Staadioni (21301:001:0187)

maaüksustel. Nimetatud rajale inventari paigaldamiseks on vajalik sõlmida kokkuleppeid

eraomandis olevate maade omanikega ja põhimõttelised nõusolekud on juba olemas.

2km terviseraja joonisele on märgitud ka punktid, millest igaüks tähistab ühe inventari

asukohta (pink, infotahvel või statsionaarne sportimisvahend). Kokku on rajale märgitud 10

punkti ja neist 7 on mõeldud statsionaarse sportimisvahendi jaoks.

KeHJS § 3 lõige 1 punkt 1 kohaselt hinnatakse keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba

või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav

tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju.

2. EELHINNANG

Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded on KeHJS § 6¹ lõike 5 alusel kehtestatud

keskkonnaministri 16.08.2017 määrusega nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“.

Lisaks eelhinnangule on kavandatava tegevuse puhul vajalik anda Natura eelhinnang, sest

kavandatav tegevus mõjutab Natura 2000 võrgustikku kuuluvat loodusala. Eelhinnangu

koostamise aluseks on võetud 2km pikkuse terviseraja skeem ja elemendid (Lisa 2)

2.1 Eksperthinnang

Kavandatava tegevuse kohta eksperthinnangut tellitud ei ole.

2.2. Kavandatav tegevus

Häädemeeste aleviku ümber jäävad ilusad luitemetsad, milles asuvaid jalgteid kasutatakse

terviseradadena. Häädemeeste Vallavalitsus soovib arendada Häädemeeste alevikus ja selle

lähiümbruses olemasolevaid terviseradasid. Olemasolevatele metsaradadele märgitakse maha

viis erineva pikkusega (2 km, 3 km, 5 km, 7 km ja 9 km) terviserada liikumisharrastuse

propageerimiseks. Arendamise all mõeldakse radade tähistamist, radade äärde pinkide,

viitade, infotahvlite ja üksikute statsionaarsete sportimisvahendite paigaldamist. Valgustust

terviseradade äärde ei kavandata, kuna tervisradade alguskohas asub Häädemeeste staadion,

mille renoveerimisel liikumiseharrastuse keskuseks tekib sinna valgustatud ja erinevaid

võimalusi sportimisvõimalusi pakkuv ala. Terviseraja tähistamisel ja inventari paigaldamisel

on lähtutud põhimõttest, et vahendid asuvad vahetult raja ääres viisil, et neid oleks võimalik

hooldada ja ei takistaks rajal liikumine ei oleks takistatud. viisil säiliks ka parimal võimalikul

viisil ala taimestik ja loodusväärtused.

Eelhinnangu koostamisel hetkel puudub täpne info, kuidas atraktsioonid raja äärde

transporditakse, kuid see peab toimuma mööda olemasolevaid teid ja väikeste masinatega

(näiteks ATV). Samas on teada, et inventar paigaldatakse etapiviisiliselt (vastavalt

eelarvelistele võimalustele) ja seetõttu ei lange inventari paigaldamise ajal alale suur

koormus.

Häädemeeste valla üldplaneeringus on arendatav ala (2km rada) loodusliku puhkehaljasmaa

sihtotstarbega. Looduslik puhkehaljasmaa hõlmab heakorrastatud haljasalasid ja parkmetsi,

mis sobivad peamiselt välisõhus puhkamiseks ja kultuuri- ja spordiürituste korraldamiseks.

Looduspäraseid alasid, kus inimtegevuse mõju on vähene, võib kasutada looduslähedaseks

maahoolduseks ja põllunduseks, karjatamiseks, samuti terviseedenduse ja puhkuse otstarbel.

Sinna kuuluvad kaitsemetsad, rannaniidud, looduslikud rohumaad, parkmetsad. Hoonestus on

lubatud juhtfunktsiooni teenindaval otstarbel. Ala kasutamine tervisespordi arendamiseks on

kooskõlas üldplaneeringuga.

2.2.1. ressursside kasutamine, tegevuse energiakasutus

Inventari paigaldamiseks on vajalikud masinad, inventar ja juurdepääs alale. Kohapealseid

ressursse (liiva, puitu) ei kasutata ja tegevuse energiakasutus piirdub transpordiks ja

paigaldamiseks vajaliku tehnika kasutamisega.

2.2.2. tegevusega kaasnevad tegurid

Eelhinnangu hetkel puudub teadmine, kuidas ja mis tehnikat inventari paigaldamiseks

kastutatakse. Samas võib eeldada, et paigaldamiseks on vajalik generaator, kuna alal elekter

puudub ja samuti toimub pinnase töötlemine, sest inventarile tuleb rajada vundament.

Seetõttu on valitud inventar (sh. statsionaarsed sportimisvahendid) sellised, mille

paigaldamine saab toimuda pinnast kõige vähem kahjustades (pinnasesse paigaldatakse

postid). Postide paigaldamisel saab vajalikud ettevalmistused teha käsitehnikaga (labidas,

puur), kuid aukude tegemiseks saab kasutada ka tehnikat. Eelistatud on tehnika, mis tekitab

vähem müra ja vibratsiooni, aga kuna ala asub Via Baltica vahetus läheduses ja seetõttu on

seal juba liiklusest tekkiv müra ja vibratsioon. Samas tuleb meeles pidada, et mis tahes

kütuste kasutamisel tuleb neid valada väljaspool looduskaitseala, et välistada vedelike

sattumine pinnasesse. Paigaldamisel tekkivad jäätmed tuleb alalt ära tuua ja käidelda

vastavalt Häädemeeste valla jäätmehoolduseeskirjale. Terviseraja kasutamisega kaasnevate

jäätmete kogumiseks tuleb paigaldada prügikastid ja prügikastide tühjendamiseks mahuti.

Prügikastid peavad olema pealt kaetud ja väikese avaga, et vältida prügi laialikandmist

lindude ja loomade poolt. Kui prügikastide tühjendamine saab toimuda väiketehnikat

kasutades, siis mahuti asukoht peab olema selline, kus on võimalik seda veokiga tühjendada.

Ilmselt on sobivaim paigaldada mahuti staadioni teenindamiseks vajalike mahutitega samasse

kohta.

2.3. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond

Kavandatud tegevuse asukoht on Häädemeeste vald, Häädemeeste alevik, Arumetsa küla ja

Krundiküla, kus asuvad Häädemeeste terviserajad ( joonis 1).

Joonis 1

Kitsamas plaanis arendatakse Häädemeeste alevikus Asuja tee 8 (21401:001:0403), Salu

(21301:006:0182), Laiksaare metskond 14 (821301:005:0267) ja Staadioni tn 9 // Staadioni

(21301:001:0187) maaüksustel olevat terviserada, kuhu paigaldatakse inventar (joonis 2)

Joonis 2

Metsarajad on Häädemeeste alevikus nimetatud alal juba eelmisest sajandist, praegusel kujul

kasutatavad rajad on kantud 2018. aasta Eesti põhikaardile.

Häädemeeste terviserajad on 2017. aastast osa rahvusvahelisest ranniku matkarajast (kaart:

https://baltictrails.eu/et/coastal/route/day/32/map?0).

Ranniku matkarada on Balti riikide pikim matkarada mööda Läänemere rannikut Leedu

piirist kuni Eesti põhjarannikuni, kogupikkusega ligikaudu 1100 km. Matkarada on osa

Euroopa kaugmatkarajast E9 (European Long Distance Path E9) ning hõlmab Eestist

Pärnumaad, Läänemaad, Saaremaad ja Hiiumaad.

Oma olemuselt on Häädemeeste terviseradade võrgustik sarnane Reiu-Raeküla terviserajaga

Pärnu maastikukaitsealal, Jõulumäe terviseradadega Uulu-Võiste maastikukaitsealal või

Rannametsa- Tolkuse matkarajaga Luitemaa looduskaitsealal. Erinevus Rannametsa-Tolkuse

matkarajaga on selles, et viimase näol on tegemist looduses liikumiseks ja vaatlemiseks

mõeldud matkarajaga.

Reiu-Raeküla terviserajal ja Jõulumäe terviseradadel on erineva pikkusega tähistatud

liikumisrajad, mis kulgevad olemasolevatel teedel. Lisaks on mõlemal terviserajal lühema

distantsiga seotud lisasportimise võimalused ja teatav inventar (pingid, jalgrattahoidja,

statsionaarsed sportimisvahendid), pikematel radadel on ainult juhendavad viidad.

2.3.1. Olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuv või planeeritav tegevus.

Olemasolevat maakasutust planeeritud tegevusega ei muudeta, kavandatud on ala

arendamine inventari paigaldamise näol.

2.3.2. Kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimuvate või mõjualas

planeeritavate tegevustega

Paralleelselt Häädemeeste terviseradade arendamisega planeeritakse ka Häädemeeste

Staadioni põhjalikku renoveerimist Staadioni tn 9 // Staadioni kinnistul. Selle tulemusel

tõuseb eeldatavalt piirkonna atraktiivsus ja kasutajate arv. Samas annab staadioni

rekonstrueerimine ja sinna kaasaegsete sportimisvõimaluste loomine koos korraliku

valgustusega võimaluse looduses olevad terviserajad säilitada võimalikult

looduslähedastena.

2.4. Natura eelhindamine

Kavandatav tegevus ei ole Natura ala kaitsekorraldusega otseselt seotud ega selleks vajalik.

2.4.1. Mõjuala ulatuse ja mõjutegurite määratlemine

Terviserajad kulgevad Häädemeeste alevikust lõunasse kulgevates luitemetsades. 2 km

pikkune terviserada kulgeb Luitemaa looduskaitsealal (KLO1000282) ja Natura 2000 alade

hulka kuuluvatel Luitemaa linnualal (RAH0000105), Luitemaa loodusalal (RAH0000615)

elupaigatüüp on vanad loodusmetsad (9010). 2 km, 7 km ning 9 km pikkused rajad kulgevad

osaliselt Jaagupi hoiualal (KLO2000243).

Arendatavad terviserajad asuvad Luitemaa looduskaitseala Luitemaa piiranguvööndis.

Luitemaa piiranguvööndi kaitse-eesmärk on seal esinevate loodusväärtuste ning maa

kasutamisel väljakujunenud traditsioonilise pärandkultuurmaastiku säilitamine.

Lycopodium clavatum (karukold) on sõnajalgtaimede rühma kuuluv III kaitsekategooria

taim. 2023. aastal leiti alalt 1 isend.

EELISe andmetel ohustavad karukolla kasvukohti peamiselt mitmesugused metsamaadel

tehtavad tööd, nagu ehitus-ja metsatööd ning pärast kasvukoha häiringut tõenäoliselt

kasvutingimuste muutus. Ohuks võib olla ka juhuslik tallamine.

2.4.2. Mõjualale jäävate Natura 2000 võrgustiku alade kirjeldus

Vanade loodusmetsade elupaigatüüp hõlmab looduslikke vanu metsi, aga ka endistel,

vähemalt osaliselt metsajäänud lamapuiduga looduslike häiringute aladel uuenevaid igas

vanuseastmes puistuid. Looduslikud vanad metsad esindavad vähese inimmõjuga või üldse

igasuguse inimmõjuta kliimakskoosluseid ehk siis suktsessioonirea hiliseid staadiume.

Paljudes Eesti piirkondades on need metsad säilinud üksnes fragmentidena. Iseloomulike

loodusmetsa tunnustega metsad on intensiivse metsamajanduse tõttu kadumas, neis pole

enam piisavalt surnud ja kõdunevat puitu, looduslikku varieeruvust, eelmistest

metsapõlvedest pärinevaid puid.

Lisaks kasvab alal III kategooria kaitsealune taim Lycopodium clavatum (karukold) ja elab II

kaitsekategooria loom Myotis dasycneme (tiigilendlane).

Luitemaa looduskaitseala kaitse-eesmärk on:

• nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja

taimestiku kaitse kohta I lisas nimetatud elupaigatüüpide – veealuste liivamadalate

(1110)3, liivaste ja mudaste pagurandade (1140), rannikulõugaste (1150*), laiade

madalate lahtede (1160), püsitaimestuga kivirandade (1220), väikesaarte ning laidude

(1620), rannaniitude (1630*), hallide luidete (2130*), metsastunud luidete (2180),

luidetevaheliste niiskete nõgude (2190), huumustoiteliste järvede ja järvikute (3160),

jõgede ja ojade (3260), sinihelmikakoosluste (6410), niiskuslembeste kõrgrohustute

(6430), puisniitude (6530*), looduslikus seisundis rabade (7110*), rikutud, kuid

taastumisvõimeliste rabade (7120), siirde- ja õõtsiksoode (7140), allikate ja

allikasoode (7160), liivakivipaljandite (8220), vanade loodusmetsade (9010*), vanade

laialehiste metsade (9020*), rohunditerikaste kuusikute (9050), soostuvate ja soo-

lehtmetsade (9080*), rusukallete ja jäärakute metsade (9180*), siirdesoo- ja

rabametsade (91D0*), lammi-lodumetsade (91E0*) ning laialehiste lammimetsade

(91F0) kaitse;

• nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ II lisas nimetatud liikide – saarma (Lutra lutra), hingi

(Cobitis taenia), emaputke (Angelica palustris) ja karvase maarjalepa (Agrimonia

pilosa), millised on kõik ühtlasi III kategooria kaitsealused liigid, ning jõesilmu

(Lampetra fluviatilis) ja lõhe (Salmo salar) elupaikade kaitse;

• nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ II lisas nimetatud liikide, millised on ühtlasi ka II

kategooria kaitsealused liigid, kaitse;

• nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta I lisas nimetatud

liikide, millised on ühtlasi I ja II kategooria kaitsealused liigid, kaitse; I lisas

nimetatud liikide – laanepüü (Bonasa bonasia), valgepõsk-lagle (Branta leucopsis),

öösorri (Caprimulgus europaeus), roo-loorkulli (Circus aeruginosus), rukkiräägu

(Crex crex), väike-kärbsenäpi (Ficedula parva), värbkaku (Glaucidium passerinum),

punaselg-õgija (Lanius collurio), vöötsaba-vigle (Limosa lapponica), nõmmelõokese

(Lullula arborea), rüüdi (Pluvialisapricaria), händkaku (Strix uralensis), tedre

(Tetrao tetrix), mudatildri (Tringa glareola), millised on III kategooria kaitsealused

liigid, elupaikade kaitse ning rändlinnuliikide kaitse;

• III kategooria kaitsealuste liikide – õõnetuvi (Columba oenas), hallõgija (Lanius

excubitor), tõmmuvaera (Melanitta fusca), suurkoovitaja (Numenius arquata),

väikekoovitaja (Numenius phaeopus) ning punajalg-tildri (Tringa totanus) kaitse.

Myotis dasycneme (tiigilendlane) on EELISe andmetel paiguti levinud ja suhteliselt

vähearvukas nahkhiireliik. Euroopas loetakse teda üheks ohustatumaks nahkhiireliigiks. Eesti

asurkonna suuruseks hinnatakse 5000‒10 000 isendit. Tiigilendlane elab Eestis oma levila

servaalal, kus elutingimused on raskemad, sobivaid elupaiku suhteliselt vähe ja ohutegurite

toime tugev. Tiigilendlase elupaigad on puude ja lagendikega vahelduvad veekogudeäärsed

alad. Loom on öise eluviisiga ja elab tihti kolooniatena. Päevasteks varjepaikadeks on

vanemate majade katusealused ja seinapraod, ka puuõõnsused. Öösel otsib toitu lennates

aeglase vooluga või seisva veega veekogude kohal. Talve veedab peamiselt suuremates

tehiskoobastes. Peamised ohutegurid on talvituspaikade hävimine, häirimine varjepaikades

lagunevate ja õõnsate ning kuivade puude kadumine/hulga vähenemine, ehitustegevus,

mürgiste puidukaitsevahendite kasutamine hoonetes, kaevandamine. Tiigilendlane on Eesti

punase nimestiku järgi ohulähedases seisus ning on arvatud looduskaitseseaduse alusel

vähearvuka ja ohustatud liigina II kategooria kaitsealuste liikide hulka. Häädemeeste

terviseradadel on esimese vaatluse kuupäev on EELIS andmetel 07.08.1986 (Natura

inventuur 2001). Ligikaudne asukoht on linnupesakastis, arv 5 (tegemist on suvise

varjepaigaga). Viimati on elupaik üle kontrollitud 2008. aastal.

Jaagupi hoiuala kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud

elupaigatüüpide - metsastunud luidete (2180) ja vanade loodusmetsade (9010*) kaitse.

2.4.3. Hinnang Natura 2000 alale avalduva keskkonnamõju olulisusele

Häädemeeste terviseradade arendamisel paigaldatakse inventar juba käidavatesse kohtadesse

ja uusi alasid kasutusele ei võeta. Seega kavandatava tegevusega kaitsealuse taime

kasvukohta ei häirita.

Metsarajad on Häädemeeste alevikus nimetatud alal juba eelmisest sajandist, praegusel kujul

kasutatavad rajad on kantud 2018 aasta Eesti põhikaardile.

Häädemeeste terviserajad on 2017 aastast osa rahvusvahelisest ranniku matkarajast (kaart:

https://baltictrails.eu/et/coastal/route/day/32/map?0).

Ranniku matkarada on Balti riikide pikim matkarada mööda Läänemere rannikut Leedu

piirist kuni Eesti põhjarannikuni, kogupikkusega ligikaudu 1100 km. Matkarada on osa

Euroopa kaugmatkarajast E9 (European Long Distance Path E9) ning hõlmab Eestist

Pärnumaad, Läänemaad, Saaremaad ja Hiiumaad.

Oma olemuselt on Häädemeeste terviseradade võrgustik sarnane Reiu-Raeküla terviserajaga

Pärnu maastikukaitsealal, Jõulumäe terviseradadega Uulu-Võiste maastikukaitsealal või

Rannametsa- Tolkuse matkarajaga Luitemaa looduskaitsealal. Erinevus Rannametsa-Tolkuse

matkarajaga on selles, et viimase näol on tegemist looduses liikumiseks ja vaatlemiseks

mõeldud matkarajaga.

Reiu-Raeküla terviserajal ja Jõulumäe terviseradadel on erineva pikkusega tähistatud

liikumisrajad, mis kulgevad olemasolevatel teedel. Lisaks on mõlemal terviserajal lühema

distantsiga seotud lisasportimise võimalused ja teatav inventar (pingid, jalgrattahoidja,

statsionaarsed sportimisvahendid), pikematel radadel on ainult juhendavad viidad.

3 km, 7 km ning 9 km pikkused rajad kulgevad osaliselt Jaagupi hoiualal (KLO2000243).

2.4.4. Natura eelhindamise järeldus

Natura eelhindamisel jõuti järelduseni, et terviseradade arendamine Natura 2000 alasid ei

mõjuta. on Seega objektiivsete asjaolude põhjal välistatud, et tegevus üksi või koosmõjus

teiste tegevustega avaldaks ebasoodsat mõju Natura 2000 võrgustiku alale.

2.5. Eelhinnangu järeldus

Häädemeeste Vallavalitsuse hinnangul ei ole Häädemeeste terviseradade arendamisel, sh

2km pikkusel rajale inventari paigaldamisel eeldatavalt oluline keskkonnamõju.

1. Ala on juba praegu rajad, mis on aktiivselt liikumiseks kasutatavad.

2. Inventar paigutatakse terviseraja äärde nii, et see suunaks kasutama põhiradasid, ehk

neid mis on tugevasti sisse tallatud ja aastaringselt kasutatavad.

3. Arendusega ei looda terviseradadele sellist juurdepääsu, mis võimaldaks ala

kasutamist masinatega (mootorrattad, ATVd jms).

4. 2km pikkune terviserada asub põhimaantee nr 4 Pärnu-Ikla mõjualas.