Hülge küttimismahu kehtestamine 2026/2027. jahiaastaks

From: Sent: To: Cc: Subject: FW: Hülge küttimismahu kehtestamine 2026/2027. jahiaastaks

Saatja: Mihkel Pastik <[email protected]> Saadetud: kolmapäev, 15. aprill 2026 10:55 Adressaat: Heiki Ärm <[email protected]>; Kaarel Pikkmets <[email protected]>; Peep Saar <[email protected]>; Reevo Paas <[email protected]>; Tanel Türna <[email protected]>; Tarmo Lehiste <[email protected]>; Uno Kask <[email protected]>; Eero Nõmm <[email protected]>; Saulepi <[email protected]> Teema: Hülge küttimismahu kehtestamine 2026/2027. jahiaastaks Tere Edastan korralduse nr 1-3/26/93 „Hülge küttimismahu kehtestamine 2026/2027“. jahiaastaks. Lugupidamisega

Mihkel Pastik

jahinduse vanemspetsialist |

jahinduse ja vee-elustiku osakond | Keskkonnaamet

Paala  tee 4, 71014 Viljandi

+ 372 53044134

  www.keskkonnaamet.ee | www.kaitsealad.ee

Keskkonnaamet Facebookis 

Lisa KINNITATUD Keskkonnaameti peadirektori 15.04.2026 korraldusega nr 1-3/26/93

Keelualade kaart

Kaardile kantud keelualade näol on tegu kaitstavate aladega, kus hallhüljes on seatud ala kaitse-

eesmärgiks. Looduskaitseseaduse § 55 lõike 9 järgi on III kaitsekategooria loomaliikide

isendite surmamine lubatud vaid teatud liikide puhul ning vaid väljaspool nende kaitseks

piiritletud ala.

KOR R A L D U S

15. aprill 2026 nr 1-3/26/93

Hülge küttimismahu kehtestamine 2026/2027.

jahiaastaks

1. OTSUS

Arvestades punktides 2 ja 3 esitatud asjaolusid ja põhjendusi, jahieeskirja § 5 lg 8 ning keskkonnaministri 30.09.2020 määrusega nr 47 kehtestatud „Keskkonnaameti põhimääruse“ § 7 lõike 2 punkti 6 ja § 9 lõike 2 punkti 3 alusel,

OTSUSTAN:

1.1 Kehtestada 2026. aastal hallhülge (Halichoerus grypus) küttimismahuks Eesti Vabariigi territooriumil kokku 176 isendit ning määrata järgmised ohjamisalad koos vastutavate

kontaktisikutega:

1.1.1 Harju ja Lääne maakond. Ohjamisalasse kuuluvad Nõva, Padise, Paldiski, Keila, Vääna, Lääne-Lahemaa ja Ida-Harju jahipiirkonnad ning nende jahipiirkondadega külgnev veekogu osa, mis jääb väljapoole jahipiirkonda. Ohjamisala kontaktisik Rein Sõitja, tel

5027 098.

1.1.2 Hiiu maakonna põhja- ja läänerannik. Ohjamisalasse kuuluvad Emmaste, Leluselja, Kõrgessaare, Tahkuna, Määvli ja Pühalepa jahipiirkonnad ning nende jahipiirkondadega külgnev veekogu osa, mis jääb väljapoole jahipiirkonda. Ohjamisala kontaktisik Anu

Sarapuu, tel 5088 618.

1.1.3 Ida-Viru maakond. Ohjamisalasse kuuluvad Kiviõli, Kohtla-Nõmme, Ontika, Voka, Vaivara, Sillamäe ja Narva jahipiirkonnad ning nende jahipiirkondadega külgnev veekogu osa, mis jääb väljapoole jahipiirkonda. Ohjamisala kontaktisik Liis Purgats, tel 5694 4902.

1.1.4 Lääne-Viru maakond. Ohjamisalasse kuuluvad Ida-Lahemaa, Ranna, Kunda ja Mahu

jahipiirkonnad ning nende jahipiirkondadega külgnev veekogu osa, mis jääb väljapoole jahipiirkonda. Ohjamisala kontaktisik Jaan Villak, tel 516 5612.

1.1.5 Pärnu maakond ja Saare maakonna lõunarannik (Liivi laht). Ohjamisalasse kuuluvad Orajõe, Tahkuranna, Audru, Kihlepa-Lindi, Seliste, Tõstamaa, Saulepi, Vana-Varbla ja

Kihnu jahipiirkonnad Pärnumaal ning Liiva, Tornimäe, Laimjala, Kallemäe, Pihtla, Laugi, Kaavi ja Salme jahipiirkonnad Saaremaal ning nende jahipiirkondadega külgnev veekogu osa, mis jääb väljapoole jahipiirkonda. Ohjamisala kontaktisik Evald Lilles, tel 5665 4835.

2 (7)

1.1.6 Saare maakonna põhja ja läänerannik. Ohjamisalasse kuuluvad Salme, Lümanda,

Kihelkonna, Mustjala, Kaavi, Kuumi, Võhma, Metsküla, Tamse ja Orissaare jahipiirkonnad ning nende jahipiirkondadega külgnev veekogu osa, mis jääb väljapoole jahipiirkonda. Ohjamisala kontaktisik Ive Kuningas, tel 523 3947.

1.1.7 Kui küttimismaht (176 isendit) ei ole täitunud, võib hallhülgeid küttida kõikides punktides 1.1.1–1.1.6 nimetatud ohjamisalades. Kontaktisikud peavad omavahel

vahetama infot kütitud isendite arvu kohta, et vältida küttimismahu ületamist. Kui küttida on jäänud vähem kui 6 isendit, tuleb kütitud hüljestest teavitada võimalikult kiiresti tagamaks korralduse punkti 1.2.2 tingimuste täitmine.

1.1.8 Vastavalt hallhülge (Halichoerus grypus) kaitse tegevuskava punktile 5.3.2. on keelatud korralduse p-des 1.1.1-1.1.6 nimetatud ohjamisaladel hallhülgeid küttida kaitstavatel

aladel (s.h hoiualadel), kus hallhülge kaitse on kaitse-eesmärgiks (lisa 1). 1.2 Tagamaks hallhülge küttimismahust kinnipidamine, kehtestan hülge küttimisest

teavitamise korra:

1.2.1 Hallhülge küttimisest tuleb teavitada viivitamatult ohjamisala kontaktisikut, saates tema telefoninumbrile lühisõnumi ehk SMS-i (sõnumi sisu „hüljes kütitud”, küti nimi ja jahipiirkonna nimi, kus isend kütiti).

1.2.2 Ohjamisala kontaktisik peab arvestust tema vastutusalas kütitud hallhüljeste üle. Kui kogu

küttimahust (176 isendit) on jäänud küttida 6 isendit, võib igas punktides 1.1.1–1.1.6 nimetatud ohjamisalal küttida ühe isendi. Sel hetkel peab kontaktisik teavitama kõiki ohjamisala jahipiirkondi SMS-i teel, et edasine küttimine (viimase isendi ulatuses) tuleb

registreerida kontaktisiku juures. Teavitus saadetakse „JAHIS“ infosüsteemis olevale jahipiirkonna kontakttelefonile.

1.2.3 Küttimismahu täitumisel teavitab ohjamisala kontaktisik viivitamatult kõiki ohjamisalal

olevaid jahipiirkonna kasutajaid SMS-i teel (sõnumi sisu: „hülgejaht lõppenud“). SMS

saadetakse infosüsteemis „JAHIS“ olevale jahipiirkonna kontakttelefoninumbrile.

1.3 Jahipiirkonna kasutajad on kohustatud: 1.3.1 korraldama jahti viisil, mis tagaks kehtestatud küttimismahust kinnipidamise ja välistaks

küttimise kaitstavatel aladel, kus hallhülge jaht on keelatud;

1.3.2 edastama ohjamisala kontaktisiku poolt saadetud info viivitamatult jahipiirkonnas hülgejahti pidavatele jahimeestele;

1.3.3 teavitama jahiloa saajat kütitud isendite andmete ning bioproovide kogumise ja esitamise nõuetest;

1.3.4 saatma teavituse ühe ööpäeva jooksul kütitud hallhülgest Keskkonnaameti üldmeilile

[email protected]. 1.3.5 sisetama infosüsteemi JAHIS esimesel võimalusel kütitud või hukkununa leitud hallhülge

asukoha koordinaadid või esitama Keskkonnaametile hiljemalt kahe ööpäeva jooksul küttimisest alates kütitud või hukkununa leitud hallhülge andmed (jahipiirkond, küttimise kuupäev, küttimise asukoha koordinaadid XY formaadis, jahiloa number), saates teate

elektronposti aadressil [email protected].

1.4 Kehtestan kõrvaltingimusena, et Keskkonnaametil on õigus vajadusel muuta hallhülge küttimismahtu ja ohjamisalade piire, samuti muuta või kehtetuks tunnistada käesolev korraldus või kehtestada uusi kõrvaltingimusi.

3 (7)

1.5 Teha korraldus teatavaks korralduse p-s 1.1.1-1.1.6 ära toodud jahipiirkondade kasutajatele.

2. ASJAOLUD

2.1 Keskkonnaagentuuri aruandes „Ulukiasurkondade seisund ja küttimissoovitus 2025”1

(edaspidi Keskkonnaagentuuri ulukiseire aruanne) on toodud, et hallhülge arvukus on nii Eesti vetes kui ka kogu Läänemeres olnud pikemat aega stabiilses tõusutrendis. Hallhülge (Halichoerus grypus) kaitse tegevuskavas2 (edaspidi hallhülge kaitse tegevuskava) on kokku

lepitud, et hülgejahi esimestel aastatel määratakse kvoot (küttimismaht) kuni 1% loendatud isenditest. Kuna hallhülge populatsioon on Eestis väga heas seisundis, siis talub

hülgepopulatsioon selle seisundit halvendamata ka märksa suuremat küttimissurvet. 2.2 Keskkonnaagentuuri ulukiseire aruande hilisemas lisas „Ettepanek hallhülge küttimise

korraldamiseks 2026. aastal”3 (edaspidi ulukiseire aruande lisa) on toodud, et 2025. aasta jahihooajal kütiti kogu Eesti lubatud küttimismahust (157) kokku üle poole ehk 115 isendit. Kütitud hallhüljestest määrav osa, kokku 105 isendit, lasti Kihnu jahipiirkonnast.

2.3 Hallhülge kaitse- ja ohjamise tegevuskava järgides on soovituslik küttimiskvoot siiani olnud

1% loendatud hüljeste arvust. Aastatel 2015-2023 on kütitud isendite arv olnud tagasihoidlik, moodustades neljandiku kuni poole lubatud kvoodist. Kütitud isendite arv ja kvoodi täitmise osakaal on antud perioodi jooksul olnud siiski tõusvas trendis. Läbi aastate

on valdav enamus hüljestest kütitud Kihnu saare ümbruses. Lisaks Eestile kütitakse Läänemere hallhülgeid ka Rootsis ja Soomes. Sarnaselt Eestile on Läänemeres tervikuna

olnud küttimine tõusvas trendis. Aastatel 2019-2021 kütiti Läänemeres aastas keskmiselt 4% loendatud hüljestest, kvoot oli umbes kaks korda suurem.

Eesti 2025. aasta lennuloendusel loendati Eesti territooriumil kevadsuvel lesilates karvavahetusel olevaid hallhülgeid kokku 6895, mis on poole tuhande isendi võrra vähem,

kui aasta varem (7393). 2024. aastal loendatud hallhüljeste arv oli siiani kõrgeim. Hallhülge arvukuse tõus lennuloendustes väljendub eeskätt Liivi ja Soome lahes. Hallhülge tegevuskava järgi on tema soodsa seisundi lävend Eestis 3500-4000 isendit. Viimase pisut

enam kui 20 aastaga on loendatud hallhüljeste arv nii Eestis kui ka Läänemeres tervikuna kasvanud rohkem kui neli korda.

Kvoodi täitumine, hülge arvukuse jätkuv kasv ja sellega seoses toimunud majandusvaatest negatiivse mõju suurenemine rannakalandusele on tõstatanud küsimusi siiani toimunud

ohjamise korraldamise edasisest otstarbekusest. Eelnevast lähtuvalt on Kliimaministeeriumile ja Keskkonnaametile, Regionaal- ja Põllumajandusministri, grupi

kalapüügiorganisatsioonide ja Eesti Jahimeeste Seltsi poolt 2025. aasta algul esitatud kirjalikud ettepanekud hallhülge ohjamise senise korraldamise muutmiseks4. 14.02.2025 toimus erinevate huvirühmade osavõtul hallhülge koostöökogu koosolek, kus koos

riigiasutuste esindajate ja teadlastega teemat põhjalikult arutati5.

1 Kättesaadav Keskkonnaagentuuri kodulehel aadressil: https://keskkonnaportaal.ee/et/ulukite-arvukus-ja-

kuttimine 12.04.2026. 2 Kättesaadav Keskkonnaameti kodulehel aadressil: https://keskkonnaamet.ee/elusloodus-

looduskaitse/looduskaitse/liigikaitse#imetajad 12.04.2026. 3 Kättesaadav Keskkonnaagentuuri kodulehel aadressil:

https://keskkonnaportaal.ee/et/ulukite-arvukus-ja-kuttimine 12.04.2026. 4 Registreeritud Keskkonnaameti DHS-is 06.01.2025 nr 13-11/25/186 ja 13-11/25/186-2 ning 13.01.2025 nr 13-

11/25/592 all. 5 Registreeritud Keskkonnaameti DHS-is 14.04.2025 nr 13-11/25/7628 all.

4 (7)

2.4 Hallhülge koostöökogus arutati peaasjalikult kahte ettepanekut: määrata üleriiklik küttimiskvoot ilma selle piirkondliku jaotuseta ja suurendada küttimiskvoodi osakaalu

loendatud isenditest seniselt ühelt protsendilt vähemalt kolme või vähemalt viie (erinevad ettepanekud) protsendini. Huvirühmade laialdasemat toetust leidis neist esimene ettepanek, küttimissurve suurendamise osas oli arvamusi märksa laiemas diapasoonis. Sarnaselt 2025.

aastale toetati samadel põhimõtetel hallhülge küttimise jätkamist ka 02.04.2026 toimunud hallhülge koostöökogu koosolekul6.

2.5 Võttes ühest küljest arvesse hallhülge soodsat looduskaitselist seisundit ja suurenevat

arvukust nii Eestis kui Läänemeres tervikuna ning teisest küljest tema järjest suurenevat

mõju kalastikule ning selle kaudu rannakalanduse jätkusuutlikkusele7, arvestades ja kaaludes kõike eelpooltoodut, soovitab Keskkonnaagentuur oma 2026. ettepanekus: lubada eeloleval

jahihooajal küttida jätkuvalt kuni 3% viimasel kolmel aastal loendatud hallhüljeste keskmisest arvukusest. Viimasel kolmel aastal loendati hallhülgeid nende lesilates kokku keskmiselt 6870 isendit, millest tulenev küttimiskvoot oleks 206 isendit. Antud kvoot peaks

sisaldama nii jahipiirkondadele antavat küttimismahtu kui ka võimalikke erilube jahipiirkonna piiridest väljapoole jäävatel merealadel nuhtlusisendite küttimiseks

kalapüüniste vahetus läheduses; anda küttimiskvoot riigiüleselt ilma selle piirkondliku jaotuseta.

Kuna hallhülged ei ole paiksed ning kvoodi jaotus arvestab ka kohalikke huve on Keskkonnaametil õigus küttimismaht vajadusel ümber jagada.

Eelmärgitud piirkonna (Eesti ranniku ja avaveealad) lõikes määrab Keskkonnaamet hallhülge kaitse tegevuskavast ja ulukiseire aruande lisast tulenevad küttimise keelualad8.

Keelualade kaart lisatakse huvirühmade soovil ka korraldusele (lisa).

Hallhülge 2025. aasta loendusandmete ja trendi võrdlus näitab Läänemere asurkonna

jätkuvat kasvu nii Eestis kui ka terves Läänemeres. Hallhülge kaitse tegevuskava seadis eesmärgiks tagada arvukuseks 4000 isendit, kuid viimaste loenduste (2024, 2025) järgi on

arvukus tõusnud Eesti aladel 7000 isendi lähedale. Sellest tulenevalt ei sea hallhüljeste küttimislimiidi tõstmine 3%-ni loendusandmetest ohtu kavas sätestatud arvukuse eesmärki ja asurkonna head seisundit, sest ka sellise küttimissurve korral jätkab hüljeste arvukus

kasvu, sest juurdekasv ületab küttimismahtu.

3. KAALUTLUSED

3.1 Jahiseaduse (edaspidi JahiS) § 4 lg 2 p 8 kohaselt on hallhüljes suuruluk. Vastavalt keskkonnaministri 28.05.2013 määruse nr 32 „Jahieeskiri” (edaspidi jahieeskiri) § 5 lg-le

8 võib hallhülgele pidada varitsus- või hiilimisjahti 15. aprillist kuni 31. detsembrini. Looduskaitseseaduse § 55 lg 9 alusel on Keskkonnaministri 28.05.2004 määrusega nr 56 kinnitatud III kaitsekategooria loomaliikide nimekiri, mille isendi surmamine on lubatud

väljaspool liigi kaitseks piiritletud ala. Eelmainitud nimekirja on arvatud ka hallhüljes.

3.2 JahiS § 22 lg 2 alusel kehtestab hallhülge küttimismahu igal jahiaastal Keskkonnaamet, lähtudes JahiS § 21 lg 4 nimetatud aruandest ning jahindusnõukogu ettepanekust. JahiS § 21 lg 4 ja sama paragrahvi lg 3 alusel kehtestatud keskkonnaministri 23.05.2013 määruse

nr 27 „Jahiulukite seireandmete loetelu ja kogumise kord ning seiret korraldama volitatud

6 Registreeritud Keskkonnaameti DHS-is 14.04.2026 nr 13-11/26/7151 all. 7 Reassessing the management criteria of growing seal populations: The case of Baltic grey seal and co astal fishery

Marine Policy 155 (2023) 105684, Petri Suuronen et al. (2023). 8 Kättesaadav Eesti Jahimeeste Seltsi kodulehel aadressil: https://www.ejs.ee/wp-

content/uploads/2017/04/Hallhylgejahi_keelualade_kaart_2016.pdf 12.04.2026.

5 (7)

asutus” (edaspidi määrus nr 27) § 1 tulenevalt lähtub Keskkonnaamet hallhülge küttimismahu kehtestamisel lisaks jahindusnõukogu ettepanekule Keskkonnaagentuuri

ulukite seire aruandest. Jahindusnõukogude protokollid koos hallhülge küttimise ettepanekutega on leitavad Keskkonnaameti kodulehelt9. Protokollides kajastatud küttimismahu ettepanekud on teada Keskkonnaagentuurile, kes on neid analüüsinud ja

vajadusel arvestanud küttimismahu ettepaneku tegemisel (vastavalt määruse nr 27 § 1 lg 1 korraldab jahiulukite seiret ja analüüsib seireandmeid Keskkonnaagentuur).

3.3 Keskkonnaamet nõustub Keskkonnaagentuuri ettepanekuga kehtestada 2026. aasta

hallhülge küttimismaht vastavalt ulukiseire aruande lisas esitatule. Keskkonnaameti

hinnangul on Keskkonnaagentuuri soovitused hallhülge küttimiseks asjakohased, arvestades varasemate aastate hallhülge küttimist Eestis. Küttimisettepaneku puhul on

Keskkonnaagentuur arvestanud ka 02.04.2026 toimunud koostöökogu ning jahindusnõukogude ettepanekuid, mis osaliselt kattuvad Keskkonnaagentuuri soovitustega. Samuti on Keskkonnaamet hallhülge küttimismahu määramisel arvestanud huvirühmade

ettepanekutega (selgitused p-s 3.13).

3.4 Võttes arvesse Keskkonnaagentuuri ettepanekuid ning arvestades vajadusega vältida prognoositavate hülgekahjustuste suurenemist, samuti vajadusega suunata hallhüljeste küttimist eelkõige kahjustuskolletesse ja võimalikesse konfliktipiirkondadesse, on

Keskkonnaamet seisukohal, et hallhülge küttimismaht on 2026/2027. jahiaastal mõistlik kehtestada mitmes osas, jättes osa küttimismahust (kuni 30 isendit) jahihooaja alguseks kehtestamata (reservi). Küttimismahu esimese osana kehtestatakse esialgne hallhülge

küttimismaht, ehk 176 isendit. Reservi jäetavate isendite küttimismahu (kokku kuni 30 isendit) kehtestab Keskkonnaamet küttimismahu teise osana jahihooajal vastavalt

vajadusele. 3.5 Seetõttu kehtestab Keskkonnaamet hallhülge esialgseks küttimismahuks Eestis kokku 176

isendit. Küttimismahtu võib realiseerida kõikides korralduse p 1.1.1-1.1.6 ära toodud ohjamisaladel. Vajadusel ja küttimise suunamise eesmärgil (nt kahjustuste esinemisel) saab

Keskkonnaamet eraldatava küttimismahu jahiajal ümber jagada (sh kehtestada vajadusel ohjamisaladele ohjamisala põhise küttimismahu).

3.6 Küttimise korraldamisega seotud kohustuste (nt hallhülgejahi registreerimine ja ohjamisala kontaktisiku määramine) sätestamisel arvestab Keskkonnaamet jahindusnõukogude

esitatud ettepanekutega. Ohjamisalade kontaktisikud vahendavad (sh omavahel) hallhülge küttimise ja küttimismahu täitumisega seotud informatsiooni. Jahindusnõukogudes kokkulepitud ja Keskkonnaameti poolt määratavad kontaktisikud on Keskkonnaametile

varasemalt andnud kirjaliku nõusoleku kontaktisikuks olemise kohta ning isikuandmete (ees- ja perekonnanimi ning telefoninumber) avaldamiseks. Küttimismahust

kinnipidamiseks on vajalik kehtestada küttimisandmete esitamise kohustuslikkus ja viimase isendi küttimisel ka jahi registreerimise kohustus ohjamisala kontaktisiku juures. Kui korraldusega kehtestatud küttimismahust (176 isendit) on jäänud küttida kuus isendit,

siis võib igal korralduse p-1.1.1 kuni 1.1.6 ära toodud ohjamisalal küttida täiendavalt vaid ühe hallhülge isendi, et vältida kehtestatud küttimismahu ületamist. Võimaldamaks kiiret

infovahetust, mis samas oleks taas esitatav ka hiljem, määrab Keskkonnaamet kütitud isendist teavitamise ja jahi registreerimise vormiks lühisõnumi (SMS). Kui korraldusega eraldatud küttimismaht on peaaegu ammendunud (küttida on jäänud 6 isendit), siis

soovitame viimasele hülgele jahipidamise registreerida ohjamisala kontaktisiku juures ühekaupa – ühele jahimehele või äärmisel juhul jahipiirkonnale antakse viimase hülge

küttimise loa realiseerimise õigus kuni üheks ööpäevaks. Kui jahimees või jahipiirkond ei

9 Jahindusnõukogude protokollid on kättesaadavad Keskkonnaameti kodulehel aadressil:

https://keskkonnaamet.ee/elusloodus-looduskaitse/jahipidamine/jahipiirkonnad-ja-jahindusnoukogud 12.04.2026.

6 (7)

küti selle päeva jooksul maakonna küttimismahu viimast realiseerimata hüljest, siis saab järgmisel päeval küttimise võimaluse järgmine soovija (konkreetne jahimees või äärmisel

juhul jahipiirkond).

3.7 Jahipidamisel veekogu osas, mis jääb väljapoole jahipiirkonda, tuleb lähtuda

keskkonnaministri 28.05.2013 määruse nr 29 „Jahipidamise korraldamise alused kaitstaval loodusobjektil, mis ei ole liidetud jahipiirkonnaga, või kasutusse andmata jahipiirkonnas

või jahimaal või riigi veekogu osas, mis jääb väljapoole jahipiirkonda“ § 3 lg 1 ja 2 ning § 4 lg 1, 3 ja 4 sätestatud nõuetest.

3.8 Punktis 3.7 viidatud hallhülge küttimise lubade eest makstav tasu tuleb kanda Rahandusministeeriumi arveldusarvetele:

SEB Pank EE891010220034796011, Swedbank EE932200221023778606, LHV Pank EE777700771003813400, Luminor Bank EE701700017001577198. Viitenumbriks

(konto) märkida: 2900081677 ja selgituseks „tasu hallhülge küttimise lubade eest“.

3.9 JahiS § 21 lg 2 tulenevalt on jahipiirkonna kasutaja oma jahipiirkonna piires kohustatud teostama ulukite seiret. Vastavalt määruse nr 27 § 41 lg 1-4 hõlmab see kohustus kütitud hallhülge kohta andmete esitamise ja bioproovide kogumise kohustust.

3.10 Euroopa Liidu Läänemere-äärsete liikmesriikide (sealhulgas Eesti) jaoks on kõige tähtsam

hüljeste kaitset ja majandamist puudutav legaalselt siduv dokument EL Loodusdirektiiv

(Habitats Directive). Hallhüljes on nimetatud direktiivi II ja V lisas, mis tähendab, et tegemist on liigiga, mille kasutamine on lubatud tingimusel, et populatsiooni kaitsestaatus

on soodne (Favorable conservation status). Nii Eesti punase nimestiku kui ka Rahvusvahelise Looduskaitseliidu IUCN punase nimekirja põhjal on hallhülge seisukorda hinnatud ohuväliseks ehk soodsaks. Direktiivi artikkel 14 sätestab sealjuures millised

tingimused peavad olema täidetud. Nende hulka kuuluvad jahipidamise keeluajad ja täpsed nõuded jahipidamisviisidele, samuti jahi litsentseerimine või kvoteerimine. Nagu eelpool

(p 2.1) on mainitud, on hallhülgele koostatud kaitse tegevuskava ning küttimine toimub ulukiseire aruande lisas ära toodud ettepaneku alusel. Hallhülge kaitse tegevuskavas on kokku lepitud, et hülgejahi esimestel aastatel määratakse kvoot (küttimismaht) kuni 1%

loendatud isenditest. Kuna hallhülge populatsioon on Eestis väga heas seisundis ja selle aastane juurdekasv on olnud 2000-2025 aastal keskmisel koos küttimise mõjuga 7%, siis

talub hülgepopulatsioon selle seisundit halvendamata ka märksa kõrgemat küttimissurvet (kuni 3% loendatud isenditest) ning see ei lähe ka vastuollu hallhülge kaitse tegevuskava eesmärkidega. Keskkonnaamet rõhutab, et tulenevalt eeltoodust ja hallhülge (Halichoerus

grypus) kaitse tegevuskava punktist 5.3.2. ei või käesoleva korralduse alusel hallhülgeid küttida kaitstavatel aladel, kus hallhülge kaitse on kaitse-eesmärgiks (vt ka korralduse p

2.5). 3.11 JahiS § 21 lg-st 2 tulenevalt on jahipiirkonna kasutaja oma jahipiirkonna piires kohustatud

teostama ulukite seiret. Vastavalt määruse nr 27 § 41 lg 1-3 ja § 7 lg 5 hõlmab see kohustus kütitud või hukkununa leitud hallhülge kohta andmete esitamise ja bioproovide kogumise

kohustust. Kuna Keskkonnaametil on vaja kütitud hallhülge kohta koguda ka täiendavaid küttimisandmeid (sh jahipiirkond, kus isend kütiti; küttimise kuupäev; küttimise asukoha koordinaadid XY formaadis ja jahiloa number), kehtestab Keskkonnaamet korralduse

punkti 1.3.5, mille kohaselt tuleb eelmainitud andmed esitada hallhülge küttinud jahipiirkonna kasutajal infosüsteem JAHIS kaudu esimesel võimalusel (selleks tuleks

infosüsteemis väljastada vaid digitaalseks kasutamiseks mõeldud jahiluba) või Keskkonnaametile hiljemalt kahe ööpäeva jooksul küttimisest alates, saates teate elektronposti aadressil [email protected].

7 (7)

3.12 Kooskõlas haldusmenetluse seaduse (HMS) regulatsiooniga võib haldusakti anda kõrvaltingimusega. HMS § 53 lg 1 p 4 kohaselt on haldusakti kõrvaltingimuseks muu

hulgas haldusakti hilisema muutmise, kehtetuks tunnistamise või kõrvaltingimuse kehtestamise võimaluse jätmine. Vastavalt sama paragrahvi lg 2 p-le 3 võib haldusaktile kehtestada kõrvaltingimuse, kui haldusakti andmine tuleb otsustada halduse

kaalutlusõiguse alusel. Vastavalt JahiS § 22 lg-s 2 sätestatule otsustab Keskkonnaamet hallhülge küttimismahu kehtestamise kaalutlusõiguse alusel. Tuginedes HMS § 53 lg 1 p

4 ja lg 2 p 3 jätab Keskkonnaamet endale õiguse ohjamisalade piiride ja küttimismahu muutmiseks ja/või kehtetuks tunnistamiseks ja/või kõrvaltingimuse kehtestamiseks.

3.13 HMS § 40 lg 1 sätestab, et enne haldusakti andmist peab haldusorgan andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta

oma arvamus ja vastuväited. Keskkonnaamet saatis korralduse eelnõu tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks asjast huvitatud huvigruppidele ning valitsusvälistele keskkonnaorganisatsioonidele 08.04.2026 tähtajaga 13.04.2026. Eelmainitud tähtajaks

Keskkonnaametile täiendavaid kirjalikke arvamusi korralduse eelnõu kohta ei esitatud. Saarte Jahimeeste Selts esitas Keskkonnaametile suulise palve, milles palus kaasajastada

korralduse eelnõu lisa 1 (hallhülge keelualade kaardi). Keskkonnaamet arvestas ettepanekuga ning lisab korraldusele kaasajastatud hallhülge küttimise keelualade kaardi seisuga 13.04.2026. Rohkem arvamusi Keskkonnaametile edastatud ei ole, samuti ei ole

esitatud taotlusi arvamuste ja vastuväidete esitamiseks antud tähtaja pikendamiseks. 4. VAIDLUSTAMINE

Korraldust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades vaide

korralduse andjale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse Tallinna Halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.

(allkirjastatud digitaalselt) Leelo Kukk

peadirektori asetäitja

Lisa: Hallhülge keelualade kaart

Jaotuskava: Eesti Jahimeeste Selts [email protected], Keskkonnaagentuur, Kliimaministeerium,

ohjamisalade kontaktisikud, hallhülge koostöökogu liikmed, korralduse punktis 1.1.1-1.1.6 ära toodud jahipiirkondade kasutajad

Margo Tannik jahinduse peaspetsialist

Jahinduse ja vee-elustiku osakond