| Dokumendiregister | Riigimetsa Majandamise Keskus |
| Viit | 3-1.1/7333 |
| Registreeritud | 15.04.2026 |
| Sünkroonitud | 17.05.2026 |
| Liik | Kiri |
| Funktsioon | 3-1.1 |
| Sari | Metsahalduse / Maakasutuse alane kirjavahetus |
| Toimik | |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | keskkonnaamet |
| Saabumis/saatmisviis | keskkonnaamet |
| Vastutaja | Heiki Ärm |
| Originaal | Ava uues aknas |
AS Tariston [email protected]
30.10.2025 nr DM-131250-14
Vangu II liivakarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa taotluse menetlusse võtmisest teavitamine
Austatud Kauri Kiiman ja menetlusosalised Keskkonnaamet teatab, et on võtnud menetlusse AS Tariston (registrikood 10887843, aadress Toompuiestee 35, Põhja-Tallinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond, Eesti) Vangu II liivakarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa (edaspidi ka kaevandamisluba) taotluse (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 17.02.2025 dokumendina nr DM- 131250-1). Muudetud taotlus esitati 04.09.2025 (DM-131250-11). Ettevõte taotleb keskkonnaluba Vangu II liivakarjääri mäeeraldisel lasuva maavara (täiteliiv) kaevadamiseks. Keskkonnaluba taotletakse 15 aastaks. Taotletav Vangu II liivakarjäär asub Pärnu maakonnas Saarde vallas Ristiküla külas riigiomandisse kuuluval Lodja metskond 1 (katastritunnus 71201:001:0450) maaüksusel, mille valitseja on Kliimaministeerium ja volitatud asutus Riigimetsa Majandamise Keskus. Taotletava mäeeraldise ja selle teenindusmaa pindala on 2,21 ha. Taotletav mäeeraldis hõlmab osaliselt Vangu maardla (maavarade registri registrikaart nr 750) täiteliiva aktiivse tarbevaru 10 ja 11 plokki. Kaevandamisloa taotluse kohaselt on mäeeraldise aktiivne tarbevaru seisuga 01.11.2024
täiteliival 65 tuh m³ ning kaevandatava varu koguseks 57 tuh m3. Maavara kaevandamise keskmiseks aastamääraks taotletakse 10 tuh m³. Katendi kogus 7 tuh m³, sh muld 7 tuh m³ . Maavara kasutusaladeks on ehitus ja teedeehitus. Korrastamise suunaks on maatulundusmaa (metsamaa ja rohumaa). Keskkonnaamet kontrollis maavara kaevandamise loa taotluse vastavust maapõuseaduses ja keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses sätestatud nõuetele. Taotlus vastas esitatud nõuetele. Vangu II liivakarjääri kaevandamisloa eelnõu valmimisest ja selle avalikustamisest teavitab Keskkonnaamet ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Samuti saadetakse eelnõud loa taotlejale tutvumiseks ja ettepanekute esitamiseks.
Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658
Käesoleva kirja olete saanud, sest olete kavandatava tegevuse asukoha kinnistuga piirneva kinnistu omanik või isik, kelle õigusi keskkonnaloa andmisega või selle andmisest keeldumisega võidakse rikkuda või kelle kohustusi puudutada. Kaevandamisloa taotlusega ja muude asjasse puutuvate dokumentidega saate tutvuda keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS (https://kotkas.envir.ee/), menetlus nr M-131250. Taotlus vaadatakse läbi avatud menetluse käigus. See tähendab, et enne otsuse tegemist anname huvitatud osapooltele ja isikutele, kelle õigusi võib kavandatav tegevus puudutada, võimaluse avaldada taotluse kohta arvamust ja esitada vastuväiteid. Sellega seoses avaldame teate taotluse menetlusse võtmise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Tulenevalt ettevõtte kavandatava tegevusega kaasneva keskkonnariski või keskkonnahäiringu eeldatavast vähesusest ja piisava avaliku huvi puudumisest, ei avaldata teadet kohalikus ega maakondlikus ajalehes. Kui soovite infot taotluse edasisest menetlusest, teavitame Teid kirja teel vaid juhul, kui olete selleks avaldanud selgelt soovi. Taotluse menetluse kohta ettepanekud või vastuväited palume esitada kirjalikult aadressile [email protected]. Avalduses palume viidata menetluse numbrile M-131250. Vajadusel korraldab Keskkonnaamet asja arutamiseks avaliku arutelu. Keskkonnaamet teeb ettepaneku asja arutamiseks ilma avaliku istungit läbi viimata. Loa andmise kohta teeb Keskkonnaamet otsuse 365 päeva jooksul pärast nõuetekohase taotluse saamist. Kui taotluse menetlemise käigus ilmneb lisateabe küsimise vajadus, võib pikeneda ka taotluse kohta otsuse tegemise aeg. Loa andmise või sellest keeldumise otsusest informeerime ka menetlusosalisi. Lisateave Keskkonnaloa taotlemine: keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 41 lg 1 p 4, maapõueseadus § 52 lg 2 Teavitamine edasisest menetlusest: KeÜS § 46 lg 2, § 47 lg 5 Arvamuse esitamine: KeÜS § 48 lg 4, haldusmenetluse seaduse (HMS) § 49 lg 1 ja lg 3 Taotluse avalikustamine: KeÜS § 47 lg 2, 2 ¹ ja lg 4, KeÜS § 46 lg 1, KeÜS § 46 lg 1 1 , KeÜS § 43 lg 1, THS § 60 lg 1 ja 4
Lugupidamisega
2(3)
(allkirjastatud digitaalselt) Aare Mark vanemspetsialist maapõuebüroo
Teadmiseks: Elektrilevi OÜ, KAIDO KUKK, Maa- ja Ruumiamet, OÜ TÕITOJA PUIT, Riigimetsa Majandamise Keskus, Transpordiamet, VALENTINA KANARBIK
Aare Mark 5064227 [email protected]
3(3)
Saarde Vallavalitsus [email protected]
15.04.2026 nr DM-131250-23
Vangu II liivakarjääri keskkonnaloa taotlusele koostatud keskkonnamõju eelhinnangu ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõule seisukoha küsimine
AS Tariston (registrikood 10887843, aadress Toompuiestee 35, Põhja-Tallinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond, Eesti) esitas 17.02.2025 Keskkonnaametile Vangu II liivakarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa (edaspidi ka kaevandamisluba) taotluse (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 17.02.2025 dokumendina nr DM-131250-1). Muudetud taotlus esitati 04.09.2025 (DM-131250-11). Eksperthinnang esitati 02.03.2026 (DM- 131250-22). Taotletav Vangu II liivakarjäär asub Pärnu maakonnas Saarde vallas Ristiküla külas riigiomandisse kuuluval Lodja metskond 1 (katastritunnus 71201:001:0450) maaüksusel, mille valitseja on Kliimaministeerium ja volitatud asutus Riigimetsa Majandamise Keskus. Taotletava mäeeraldise ja selle teenindusmaa pindala on 2,21 ha. Taotletav mäeeraldis hõlmab osaliselt Vangu maardla (maavarade registri registrikaart nr 750) täiteliiva aktiivse tarbevaru 10 ja 11 plokki. Keskkonnaamet edastab Teile tutvumiseks ja seisukoha andmiseks Vangu II liivakarjääri keskkonnaloa taotluse kohta koostatud eelhinnangu ja keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) algatamata jätmise otsuse eelnõu. Palume esitada seisukoht esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui 30 päeva jooksul, s.o hiljemalt 14.05.2026. Kui seisukohta ei ole ette antud tähtajaks antud ega tähtaega pikendatud, otsustatakse KMH algatamine või algatamata jätmine Teie seisukohata. Lisateave:
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus § 11 lg 2, 11 lg 2 1, 11 lg 22
Lugupidamisega
Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658
(allkirjastatud digitaalselt) Siret Punnisk juhataja maapõuebüroo
Lisa: VanguII_14.04.2026_KMHeelhinnangu_eelnõu.pdf
Teadmiseks: AS Tariston, Elektrilevi OÜ, Maa- ja Ruumiamet, Riigimetsa Majandamise Keskus, Transpordiamet
Aare Mark 5064227 [email protected]
2(2)
EELNÕU
14.04.2026
Vangu II liivakarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa taotlusele keskkonnamõju
hindamise algatamata jätmine
1. OTSUS
Lähtudes AS Tariston esitatud Vangu II liivakarjääri keskkonnaloa taotlusest (T-KL/1027738-
3), võttes aluseks keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 3 lõige 1
punkti 1, § 6 lõige 2 punkti 2 ja lõike 4, § 9 lõike 1, § 11 lõiked 2, 8 ja 81 , maapõueseaduse §
48 ning Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral
tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 1 lõike 1
ja § 3 punkti 4 otsustab Keskkonnaamet:
1.1. Jätta algatamata Vangu II liivakarjääri mäeeraldise keskkonnaloa taotlusele
keskkonnamõju hindamine;
1.2. Keskkonnauuringud ei ole vajalikud.
1.3. Vangu II liivakarjääri keskkonnakaitseloa taotluse menetlemisel arvestada järgmise
keskkonnameetmega:
1.3.1. Kaevandamisel ja kaevise transportimisel kasutatavate masinate ja mehhanismide
pidevaks tehniliseks kontrollimiseks, hooldamiseks ja tankimiseks tuleb rajada
mäeeraldise või selle teenindusmaa territooriumile teenindusplats, vältimaks kütuse ning
õlide leket pinnasesse ja põhjavette.
1.3.2. Vältimaks karjääris toimuvast tegevusest ja kaevise transpordist tulenevate
saasteaine peenosakeste levikut teenindusmaa piiridest väljapoole, tuleb kuival aastaajal
niisutada laadimisoperatsioonide- ja kaeveala ning seal paiknevaid teid. Lisaks tuleb
piirata liikumiskiirust.
1.3.3. Karjääri maa-ala ja ühendustee raadamise raietöid ja kattepinnase koorimist ei tohi
teha kevad-suvisel lindude pesitsusperioodil, vahemikus 15.03-15.07.
1.3.4. Materjali purustamist, sõelumist jt mürarikkaid tegevusi ei tohi teha karjääris
metsise mängu- ja pesitsusperioodil ning must-toonekure pesitsusperioodil 1.03-31.08.
Metsise elupaikadesse ja must-toonekurele olulistele toitumisaladele (Kivioja, Reiu jõgi 1
km lõuna pool) ei tohi sel perioodil jõuda suurem kui 45 dB müratase.
1.3.5. Ristiküla peakraavi veerežiimi või -kvaliteeti ei tohi karjääri rajamisel ja
kasutamisel mõjutada, nt ei tohi sinna juhtida hõljumirikast vett või mõjutada selle
veerežiimi. Juhul, kui pinnasevee ärajuhtimine on vajalik, siis on vaja see eelnevalt
juhtida settetiiki või lodusse, et hõljum ja toitained maksimaalselt setitada enne peakraavi
juhtimist. Hõljumi- või toitaineterikas vesi mõjutab negatiivselt vooluveekogude
seisundit, sh must-toonekure toitumisalasid.
Keskkonnaamet teavitab KeHJS § 12 lõike 1¹ punkti 2 kohaselt käesolevast KMH algatamata
jätmisest 14 päeva jooksul ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ning puudutatud
isikuid ja teisi menetlusosalisi eraldi kirjaga.
2. ASJAOLUD JA ÕIGUSLIKUD ALUSED
2.1. AS Tariston (registrikood 10887843, aadress Toompuiestee 35, Põhja-Tallinna linnaosa,
Tallinn, Harju maakond, Eesti) esitas 17.02.2025 Keskkonnaametile Vangu II liivakarjääri
maavara kaevandamise keskkonnaloa (edaspidi ka kaevandamisluba) taotluse (registreeritud
keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 17.02.2025 dokumendina nr DM-131250-1).
Muudetud taotlus esitati 04.09.2025 (DM-131250-11). Eksperthinnang esitati 02.03.2026
(DM-131250-22).
Taotletav Vangu II liivakarjäär asub Pärnu maakonnas Saarde vallas Ristiküla külas
riigiomandisse kuuluval Lodja metskond 1 (katastritunnus 71201:001:0450) maaüksusel, mille
valitseja on Kliimaministeerium ja volitatud asutus Riigimetsa Majandamise Keskus.
Taotletava mäeeraldise ja selle teenindusmaa pindala on 2,21 ha. Taotletav mäeeraldis hõlmab
osaliselt Vangu maardla (maavarade registri registrikaart nr 750) täiteliiva aktiivse tarbevaru
10 ja 11 plokki.
Kaevandamisloa taotluse kohaselt on mäeeraldise aktiivne tarbevaru seisuga 01.11.2024
täiteliival 65 tuh m³ ning kaevandatava varu koguseks 57 tuh m3. Maavara kaevandamise
keskmiseks aastamääraks taotletakse 10 tuh m³. Katendi kogus 7 tuh m³, sh muld 7 tuh m³.
Maavara kasutusaladeks on ehitus ja teedeehitus. Korrastamise suunaks on maatulundusmaa
(metsamaa ja rohumaa). Luba taotletakse 15 aastaks.
Keskkonnaamet kontrollis taotleja esitatud taotlusmaterjalide vastavust maapõueseadusele
(MaaPS), keskkonnaministri 23.10.2019 määrusele nr 56 „Keskkonnaloa taotlusele esitatavad
täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis“ ning
kas koos taotlusega oli esitatud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi
seaduse (KeHJS) § 6¹ lõike 1 kohane teave. Esitatud taotlus vastas nõuetele, sisaldades muu
hulgas KeHJS § 6¹ lõikes 1 nimetatud teavet.
2.2. Keskkonnaloa taotlus on 30.10.2025 avalikustatud ametlikus väljaandes Ametlikud
Teadaanded. Keskkonnaamet võttis 30.10.2025 kirjaga nr DM-131250-14 Vangu II
liivakarjääri kaevandamisloa taotluse menetlusse ja teavitas taotluse menetlusse võtmisest
keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 46 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud isikuid.
Avalikustamise käigus ettepanekuid ja vastuväiteid ei esitatud.
2.3. Kooskõlas MaaPS § 49 lõikega 6 edastas Keskkonnaamet Vangu II liivakarjääri
keskkonnaloa taotluse 30.10.2025 kirjaga nr DM-131250-15 Saarde Vallavalitsusele.
Saarde Vallavolikogu 15.01.2026 otsusega nr 1-3/18 nõustus AS-le Tariston (registrikood
10887843) kaevandamisloa andmisega Saarde vallas Ristikülas Vangu II liivakarjääris maavara
kaevandamiseks (DM-131250-21).
2.4. Keskkonnaamet 17.11.2025 kirjaga nr DM-131250-16 palus taotlejal koostada
eksperthinnang kuna taotletava Vangu II liivakarjääri teenindusmaast 10 km raadiusesse jääb
12 musttoonekure elupaika ja 1 km raadiusesse 2 metsise elupaika ning Vangu II liivakarjäär
piirneb lääne poolses küljest III kaitsekategooria liikidega.
AS Tariston esitas 02.03.2026 Keskkonnaametile eksperthinnangud (DM-131250-22).
2.5. KeHJS § 3 lõige 1 punkti 1 kohaselt hinnatakse keskkonnamõju, kui taotletakse
tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev
kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju.
KeHJS § 11 lõike 2 kohaselt vaatab otsustaja tegevusloa taotluse läbi ning teeb otsuse
keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) algatamise või algatamata jätmise kohta KeHJS §
6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse ja KeHJS § 6 lõikes 21 viidatud tegevuse korral
õigusaktis sätestatud tegevusloa taotluse menetlemise aja jooksul, kuid hiljemalt 90. päeval
pärast KeHJS § 61 lõikes 1 loetletud teabe saamist. KeHJS § 9 lõike 1 kohaselt on otsustaja
tegevusloa andja, maapõueseaduse § 48 kohaselt annab kaevandamiseks keskkonnaloa
Keskkonnaamet. Seega on Keskkonnaamet otsustajaks KeHJS tähenduses.
KeHJS § 6 lõige 2 punkti 2, § 61 lõike 3, § 11 lõigete 2 ja 4 ning KeHJS § 6 lõike 4 alusel
kehtestatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral
tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 1 lõike 1
ja § 3 punkti 4 kohaselt peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas
pealmaakaevandamine kuni 25 hektari suurusel alal on eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga
tegevus või mitte ning otsustama KMH algatamise või algatamata jätmise üle.
KeHJS § 11 lõike 23 järgi KMH vajalikkus otsustatakse, lähtudes eelhinnangust (vt ptk 3) ja
asjaomase asutuse seisukohast (seisukohad ning selgitused nendega arvestamise või
arvestamata jätmise kohta, vt ptk 4). KeHJS § 11 lõike 4 kohaselt, kui kavandatava tegevuse
KMH algatamise või algatamata jätmise otsus tehakse KeHJS § 6 lõike 2 või 21 alusel, lisatakse
otsusele eelhinnang.
3. EELHINNANG
KeHJS § 61 lg 3 järgi annab Keskkonnaamet eelhinnangu arendaja esitatud ja muu asjakohase
teabe alusel ning lähtudes kavandatavast tegevusest, selle asukohast ning eeldatavast
keskkonnamõjust. Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded on KeHJS § 61 lg 5 alusel kehtestatud
keskkonnaministri 16.08.2017 määrusega nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“
(edaspidi määrus nr 31).
Keskkonnaamet on eelhinnangu andmisel kasutanud järgmisi materjale:
1. Vangu II liivakarjääri keskkonnaloa taotlus, sh KeHJS § 6¹ lõike 1 kohane teave;
2. Maa- ja Ruumiameti geoportaali kaardirakendused;
3. Eesti Looduse Infosüsteem (EELIS; https://infoleht.keskkonnainfo.ee/);
4. Strateegilised dokumendid (Pärnu maakonnaplaneering, Surju valla kehtiv
üldplaneering, Saarde valla koostatav üldplaneering);
5. Vangu II liivakarjääri rajamise mõjude hinnang must toonekurele ja metsisele (Renno
Nellis, 2026);
6. Ekspertarvamus, kuidas Vangu II liivakarjääris kaevandamine võib mõjutada
kaitsealuseid taimeliike ja milliseid leevendusmeetmeid tuleb kasutusele võtta (Silvia
Pihu).
3.1 Kavandatav tegevus
AS Tariston taotleb keskkonnaluba Vangu II liivakarjääri mäeeraldisele. Taotletav Vangu II
liivakarjäär asub Pärnu maakonnas Saarde vallas Ristiküla külas riigiomandisse kuuluval Lodja
metskond 1 (katastritunnus 71201:001:0450) maaüksusel, mille valitseja on
Kliimaministeerium ja volitatud asutus Riigimetsa Majandamise Keskus. Taotletava
mäeeraldise ja selle teenindusmaa pindala on 2,21 ha. Taotletav mäeeraldis hõlmab osaliselt
Vangu maardla (maavarade registri registrikaart nr 750) täiteliiva aktiivse tarbevaru 10 ja 11
plokki.
Ettevõte taotleb keskkonnaluba Vangu II liivakarjääri mäeeraldisel lasuva maavara (täiteliiv)
kaevadamiseks. Keskkonnaluba taotletakse 15 aastaks.
Kaevandamisloa taotluse kohaselt on mäeeraldise aktiivne tarbevaru seisuga 01.11.2024
täiteliival 65 tuh m³ ning kaevandatava varu koguseks 57 tuh m3. Maavara kaevandamise
keskmiseks aastamääraks taotletakse 10 tuh m³. Katendi kogus 7 tuh m³, sh muld 7 tuh m³ .
Maavara kasutusaladeks on ehitus ja teedeehitus. Korrastamise suunaks on maatulundusmaa
(metsamaa ja rohumaa).
3.1.1 Tegevuse iseloom ja maht
Mäetehnilised tingimused Vangu II liivakarjääris asuva liiva kaevandamiseks ei ole väga
keerulised. Kattekihi (mulla) keskmine paksus on 0,3 m. Osa liivavarust asub põhjaveetasemest
madalamal. Materjali väljaveoks hakatakse kasutama Vangu II liivakarjäärist põhja pool asuvat
kruusakattega teed, mis viib riigi kõrvalmaanteele Tõitoja-Häädemeeste tee (nr 19330).
Arvestades geoloogilisi, keskkonnakaitselisi ja mäetehnilisi tingimusi, peaks kaevandamisel
järgima alljärgnevat tehnoloogilist skeemi. Esmalt tuleb karjääri alalt langetada mets ja võsa,
juurida kännud, siis kooritakse lähtuvalt prognoositavast kaevandamise mahust järk-järgult
karjääri mäeeraldise alalt katend (muld) ning mis ladustatakse ajutiselt mäeeraldise
teenindusmaale. Mulla maht mäeeraldise alal kokku on 7 tuh m3. Muld vallitatakse kuni 3 m
kõrgustesse aunadesse. Säilitamaks mulla bioloogilist aktiivsust, ei tohi aunasid tihendada.
Katendi koorimine ja vallitamine toimub kuival aastaajal pinnase loodusliku niiskuse juures.
Ladustatud mäeeraldise katendist saab kujundada tõhusa müratõkke karjääri välispiirile. Vastav
mäetööde korraldamine võimaldab kaevandamisega samaaegselt alustada ammendatud alade
korrastamistöid. Vangu II liivakarjäär korrastatakse metsamaaks ja elektriõhuliini kaitsevööndi
alal rohumaaks. Mäetööde arenedes kasutatakse kooritud katendit (mulda) vähemalt kolme
aasta jooksul selle ladustamisest kaevandatud ala bioloogiliseks korrastamiseks. Juhul kui kogu
katend ei osutu korrastamisel vajalikuks, siis see võõrandatakse vastavalt maapõueseaduse §
99. Seega on välistatud kattepinnase muutumine jäätmeteks jäätmeseaduse mõistes. Vajalik
katendi kogus karjääri ala korrastamiseks selgub korrastamisprojekti koostamise käigus.
Katendivallide asukohad ja parameetrid määratakse kaevandamisprojektis. Katendi
ladustamine mäeeraldise teenindusmaale ei nõua suletud jäätmehoidla järelhooldust ega
järelevalvet, õhu või vee kaudu eralduvate saasteainete teke ja levik on välistatud.
Maavara kaevandatakse kahe kaeveastmega – esmalt veepealne varu ja siis veealune varu.
Veetasemest kõrgemal asuva maavara kaevandamise tehnoloogiline skeem oleks järgmine.
Ekskavaatoriga kaevandamisel ja laadimisel seisab ekskavaator astangu peal ning
frontaallaaduriga kaevandamisel ja laadimisel liigub laadur astangu all, mõlemal juhul
ammutatakse kaevist alt üles. Pöördkoppekskavaator laadib kruusa ja liiva kaeve-eest või
puistangutest kalluritele või töötlemiseks (sõelumiseks) mobiilsesse sõelumissõlme.
Fraktsioneeritud (sõelutud) materjali veab puistangutesse (ladudesse) frontaallaadur, mis
vajadusel laadib sealt ka kallureid. Väljavedu karjäärist toimub autotranspordiga.
Veealuse varu kaevandamisel asub ekskavaator, mis tõstab vee alt materjali karjääri põhjale
nõrguma, ohutuse huvides ligikaudu 0,5 m veetasemest kõrgemal. Nõrgunud materjali
realiseeritakse looduslikuna (kalluritele laadib ekskavaator või frontaallaadur) või töödeldakse
jällegi mobiilse töötlemissõlme abil vajalikeks fraktsioonideks, mis esmalt ladustatakse
puistangutesse ja hiljem laaditakse kalluritele, mis viivad selle tarbijateni.
Vangu II liivakarjääri liiva kasutatakse nii looduslikul kujul kui ka töödeldud kujul. Vajadusel
materjali sõelutakse. Materjali töötlemiseks tuuakse karjääri aeg-ajalt mobiilne purustus-
sorteerimissõlm, mis tuleb karjääris paigutada kaugemale karjääri läheduses asuvatest
elamutest. Kaasaegsete purustus-sorteerimissõlmede jõudlus on suur, mis tähendab, et
mehhanism töötab aasta jooksul karjääris vaid mõne nädala, valmistades nädalas 5...10 tuhat
tonni purustatud kruusa. Peale purustus-sorteerimissõlme äraviimist töötab karjääris jällegi vaid
ekskavaator või frontaallaadur. Karjääris töötamisel summutavad müra karjääri seinad ja
katendist vallid.
3.1.2 Tegevuse seosed asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning
lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega
Maakonnaplaneering
Maakonnaplaneeringus toodud maavarade kaevandamise üldised põhimõtted, sh maardlate
ja maavaravaru kaevandamisest mõjutatud alade kasutustingimised on järgmised:
• maardlate kasutuselevõtul vältida alasid, mis asuvad väärtuslikel maastikel, rohelise
võrgustiku aladel ja väärtuslikel põllumajandusmaadel. Juhul, kui nimetatud aladel on
kaevandamine majanduslikult otstarbekas, rakendada meetmeid, et kaasnevad mõjud nendele
aladele oleksid leevendatud ja minimaalsed;
• kaevandamine kavandada ja korraldada selliselt, et tekiks võimalikult vähe mõju
rohelisele võrgustikule, maastiku ilmele ning puhkeotstarbelise, metsa- ja põllumajandusliku
kasutuse huvidele;
• asustatud alade piirkonnas on maavara kaevandamine problemaatiline tulenevalt
kaasnevatest häiringutest elanikele. Eelistada sama maavara kaevandamist eemal asustatud
aladest;
• turba kaevandamiseks eelistada juba kuivendusest rikutud alasid;
• kaevandamisel hinnata ja leevendada transpordiga kaasnevaid mõjusid;
• kasutuselevõetud maardlates varud ammendada maksimaalselt ning alad korrastada;
• arvelevõetud maavaravarud säilitada kasutamis- ja kaevandamisväärsena;
• turbamaardlate kasutuselevõtmisel arvestada Pärnumaa turbavarude arengukavaga
aastani 2030;
• maavara I kategooria ja II kategooria aladele või nende vahetusse lähedusse ei tohi
planeerida tegevusi, mis välistavad edaspidi seal kaevandamise (nt planeerida uusi
elamualasid);
• üldplaneeringu koostamisel arvestada maardlatega (sh aktiivses kasutuses olevatega);
• maardlate kasutuselevõtul või maardlas uute karjääride rajamisel tuleb enne maavara
kaevandamise lubamist selgitada välja keskkonnamõju võimalik ulatus (keskkonnamõju
hindamine; müra, tolmu ja vibratsiooni mõõtmine või modelleerimine, hüdrogeoloogilised
uuringud jne) ning rakendada asjakohased meetmed kaasnevate keskkonnamõjude
vältimiseks või leevendamiseks. Suur osa maavara kaevandamise negatiivsetest mõjudest on
seotud materjali väljaveoga.
Seega ei ole kavandatud tegevus vastuolus maakonnaplaneeringuga, kuid peab selles seatud
tingimustest lähtuma.
Surju valla üldplaneering
Surju valla üldplaneering on kehtestatud Surju vallavolikogu 30.01.2003 määrusega nr 1. Surju
valla üldplaneering rohevõrgustikku ega kaevandustegevust ei käsitle.
Saarde valla koostatav üldplaneering
Saarde valla üldplaneering on koostamisel. Selle kohaselt on kõnealune karjääri ala
rohevõrgustikku kuuluv maardla.
Üldplaneeringu seletuskirjas on kaevandamist puudutavalt kehtestatud järgmised
rohevõrgustiku säilimise ja toimimise kasutamistingimused (säilitatud on üldplaneeringu
seletuskirja numeratsioon):
• 1. Lubatud on kõik metsamajandamise viisid ja raieliigid vastavalt kehtivatele
õigusaktidele.
• 2. Säilitada rohelise võrgustiku terviklikkus, sidusus ja vältida looduslike alade
killustamist, metsade majandamisel arvestada metsa majandamise hea tava reegleid ja vajadust
säilitada rohelise võrgustiku sidusus.
• 3. Tagada, et looduslike alade (tehispindadega hõlmamata alad) osatähtsus tugialadel ei
langeks alla 90% pindalast ning koridorides alla 70% koridori keskmisest läbimõõdust.
• 4. Rohelise võrgustiku struktuuri olulist muutmist ettenägeva tegevuse kavandamisel
viia läbi keskkonnamõju hindamine. Kaevandamisloa taotluse menetlustes on õigus otsustada
keskkonnamõju hindamise ja täiendavate uuringute koostamise vajaduse üle loaandjal.
Rohelise võrgustiku toimimist ohustava tegevuse kavandamisel viia läbi keskkonnamõjude
hindamine.
• 12. Rohelises võrgustikus ei ole üldjuhul raadamine lubatud. Juhul, kui rohelises
võrgustikus asuval metsamaal on raadamine vajalik (nt tuulikute kavandamisel), siis tuleb
eelnevalt hinnata raadamise mõju rohelise võrgustiku toimimisele, kaasates elustiku eksperte
ning rakendades rohelise võrgustiku toimimiseks vajalikke leevendus- ja
kompensatsioonimeetmeid. Erandina on raadamine lubatud maardlate alal lähtudes punktis 13
seatud tingimustest; riiklikult oluliste joonobjektide rajamisel, hoonestuse kavandamisel
vastavalt rohelises võrgustikus seatud tingimustele ning olemasolevate taristuobjektide
hooldamiseks või rekonstrueerimiseks.
• 13. Rohelise võrgustiku ja maardlate kattumisel:
• 13.1.maardlate kasutuselevõtul vältida üldjuhul alasid, mis asuvad rohelises
võrgustikus. Juhul, kui nimetatud aladel on kaevandamine vajalik, tuleb eelnevalt kaaluda
kaasnevaid mõjusid rohelise võrgustiku komponentidele (kaasates selleks vajadusel elustiku
eksperte) ning vajadusel näha ette leevendusmeetmeid rohelise võrgustiku toimivuse
tagamiseks;
• 13.2. maardlate kasutuselevõtul ei tohi läbi lõigata rohevõrgustiku koridore. Nende
toimivuse tagamiseks peab looduslikuna säilima vähemalt 100 m laiune ala. Juhul, kui see ei
ole võimalik, tuleb vajadusel koostada detailplaneering ja leida vähemalt 100 m laiune
asenduskoridor;
• 13.3 rohelise võrgustiku toimimise tagamisega (nt metsamaa taastamisega) tuleb
arvestada kaevandamisloale tingimuste seadmisel, korrastamistingimuste andmisel ja nende
alusel korrastamisprojekti koostamisel. Vajadusel tuleb lisada kaevandamisloale tingimused
leevendavate meetmete rakendamiseks.
Seega ei ole kavandatud tegevus vastuolus maakonnaplaneeringuga, kuid peab selles seatud
tingimustest lähtuma.
Rohevõrgustiku sidusust käsitletakse eelhinnangu peatükis 3.3.1.
3.1.3 Ressursside, sealhulgas loodusvarade (nagu maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja
looduslik mitmekesisus, näiteks loomastik ja taimestik) kasutamine
Vangu liivamaardla Vangu II liivakarjääri mäeeraldis ja mäeeraldise teenindusmaa (pindala
2,21 ha) asuvad Pärnu maakonnas Saarde vallas Ristiküla külas riigiomandisse kuuluval Lodja
metskond 1 (katastritunnus 71201:001:0450) maaüksusel, mille valitseja on
Kliimaministeerium ja volitatud asutus Riigimetsa Majandamise Keskus. Mäeeraldise
teenindusmaal on tegemist metsamaaga.
Maastikuliselt paikneb Vangu II liivakarjäär Liivi lahe rannikumadalikul, kus maapinna
absoluutsed kõrgused ulatuvad 30...32 m. Vangu II liivakarjääri aluspõhja moodustab Devoni
ladestu Kesk-Devoni ladestiku Aruküla kihistu (D2ar) väga peeneteraline ja peeneteraline
liivakivi aleuroliidi, savi ja domeriidi vahekihtidega.
Vangu II liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaa piires ei asu Natura 2000 linnu- ega
loodusalasid, looduskaitsealasid, kaitstavaid looduse üksikobjekte ning kultuurimälestisi.
Vangu II liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaa piirneb lõuna poolt vääriselupaigaga nr
126227 (VEP126227) ja III kaitsekategooria kaitsealuse sambliku suur nööpsamblik
(Megalaria grossa, registrikood KLO9700923), III kaitsekategooria sammaltaime Wulfi
turbasammal (Sphagnum wulfianum, registrikood KLO9401122), III kaitsekategooria
sambliku harilik kopsusamblik (Lobaria pulmonaria, registrikood KLO9700542) ning III
kaitsekategooria sammaltaime sulgjas õhik (Neckera pennata, registrikood KLO9401116)
leiukohtadega (taotluse graafiline lisa 1).
Vangu II liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaa piirneb lääne ja edela poolt vääriselupaigaga
nr 208179 (VEP208179) ja III kaitsekategooria sammaltaime sulgjas õhik (Neckera pennata,
registrikood KLO9401116), III kaitsekategooria sammaltaime Wulfi turbasammal (Sphagnum
wulfianum, registrikood KLO9401122) ning III kaitsekategooria kaitsealuse sambliku suur
nööpsamblik (Megalaria grossa, registrikood KLO9700923) leiukohtadega (taotluse graafiline
lisa 1).
Mäeeraldisest lääne poole jääb metsise asendusala puhverala.
Vangu II liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaast loode, lääne, lõuna ja ida pool jätkub Lodja
metskond 1 (katastritunnus 71201:001:0450) maaüksus. Põhja poolt piirneb Vangu II
liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaa Kasepõllu (katastritunnus 71201:001:0085) ja Tõitoja
(katastritunnus 71201:001:0084) maaüksuste õuemaa ja haritava maaga (taotluse graafiline lisa
1).
Vangu II liivakarjääri mäeeraldisest ida poole jääb riigi kõrvalmaantee Tõitoja-Häädemeeste
tee (nr 19330) ja põhja poole kruusakattega tee. Vangu II liivakarjääri mäeeraldise
teenindusmaa ei ulatu riigimaantee kaitsevööndisse.
Vangu II liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaa kattub täielikult maaparandussüsteemidega
Tõitoja (kood maaparandussüsteemide registris 6114540010560001) ja Ristiküla(TTP-381)
(kood maaparandussüsteemide registris 6114810020110002). Karjääri mäeeraldisest loode
poole jääb Ristiküla peakraav (VEE1148300), mis on maaparandussüsteemi eesvool 10-25 km2
valgalaga Ristiküla(TTP-381) (kood maaparandussüsteemide registris
61148100201100021M). Vangu II liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaa külgneb vahetult
eesvoolu Ristiküla (TTP-381) kalda piiranguvööndiga, kattumist ei ole (graafiline lisa 1). Maaja
Ruumiamet on kooskõlastanud liiva kaevandamise Vangu II liivakarjääri mäeeraldisel,
maavara kaevandamisel tuleb tagada maaparandussüsteemi ja selle rajatiste toimimine (taotluse
lisa 3).
Vangu II liivakarjääri mäeeraldise loodeosas asub elektriõhuliin 1-20 kV SIP-3-20.1x35 (vid
tunnus 218906518). Vangu II liivakarjääri mäeeraldist läbib põhja-lõuna suunaliselt
elektriõhuliin 1-20 kV AS-35 (vid tunnus 49806093). Elektriõhuliinide kaitsevööndite laius on
10 m kummalegi poole telge (taotluse graafiline lisa 1). Aktiivse tarbevaru kinnitamine
elektriõhuliini kaitsevööndis on kooskõlastatud Elektrilevi OÜ-ga, kuid kaevetöödeks ning
töödeks liinide kaitsevööndis enam kui 4,5 m kõrguste mehhanismidega peab töö teostaja enne
tööde algust objektil taotlema kaitsevööndis tegutsemise loa (taotluse lisa 2. Elektrilevi OÜ
tehnilised tingimused).
Vangu II liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaast ligikaudu 125 m kaugusel loodes asub
puurkaev PRK0010942 (taotluse graafiline lisa 1).
Lähimad elamud jäävad Vangu II liivakarjääri mäeeraldisest kagu poole ligikaudu 105 m
kaugusele Sillaotsa (katastritunnus 75601:005:0235) ja ligikaudu 140 m kaugusele Kanarbiku
(katastritunnus 71102:001:0027) kinnistutele ning uuringuruumist põhja poole ligikaudu 300
m kaugusele Lepiku (katastritunnus 75601:005:0330) kinnistule.
Lähimaks vooluveekoguks on Vangu II liivakarjäärist ligikaudu 100...250 m kaugusele ida
poole jääv Reiu jõgi (VEE1145400).
3.1.4 Tegevuse energiakasutus
Peamised energiatarbijad mäeeraldisel on seal töötavad seadmed ja masinad.
Liivakarjäärist vett ära ei juhita ning seetõttu lisaenergiat ei kulutata.
3.1.5 Tegevusega kaasnevad tegurid, nagu heide vette, pinnasesse ja õhku ning müra,
vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn
Maavara kaevandamisega mõjutatakse alati suuremal või vähemal määral looduskeskkonda.
Vangu II mäeeraldisel liiva kaevandamisel on peamisteks keskkonda mõjutavates teguriteks
müra, tolm ja maastikupildi visuaalne muutumine.
Pinna- ja põhjavesi
Maavarauuringud OÜ viis läbi geoloogilise uuringu taotletava Vangu II liivakarjääri
mäeeraldise teenindusmaal ja koostas aruande „Vangu IV uuringuruumi liiva varu geoloogiline
uuring (varu seisuga 01.11.2024)“ (EGF 9944). Geoloogilise uuringu käigus puuriti 10
puurauku ja võeti 17 proovi kasulikust kihist.
Hüdrogeoloogilistest töödest tehti veetaseme mõõtmised puuraukudes. Geoloogiliste uuringute
käigus 10.09.2024 jäi veetase maapinnast 1,9...2,3 m sügavusele. Vangu II liivakarjääri
mäeeraldise põhjaveetase jääb puuraukude andmetel absoluutsele kõrgusele 28,6 m.
Samuti mõõdeti 10.09.2024 karjääri mäeeraldise keskosa läbiva kraavi veetase, mis on abs
kõrgusel 28,6 m ja karjääri mäeeraldisest põhja poole üle kruusakattega tee asuva kraavi veetase
on abs kõrgusel 28,3 m (taotluse graafiline lisa 1).
Lähimaks vooluveekoguks on Vangu II liivakarjäärist ligikaudu 100...250 m kaugusele ida
poole jääv Reiu jõgi (VEE1145400).
Vangu II liivakarjäär jääb maaparandussüsteemide alale, kus liiva kaevandamise on
kooskõlastanud Maa- ja Ruumiamet, maavara kaevandamisel tuleb tagada
maaparandussüsteemi ja selle rajatiste toimimine (taotluse lisa 3).
Vangu II liivakarjääris paikneb kaevandatav maavara osaliselt allpool põhjaveetaset, seega
suureneb võimalus lokaalse veereostuse tekitamiseks. Veealuse maavara kaevandamist
korraldatakse nii, et karjäärist vett välja ei pumbata ja veetaset ei alandata, siis on vähe
tõenäoline, et kavandatav tegevus tooks kaasa negatiivseid mõjusid vesivarustusele ja
põhjaveekvaliteedile. Põhjaveetasemest madalamal kaevandamine ei riku piirkonna veerežiimi
ega mõjuta piirkonna majapidamiste kaevude vee taset ega vee kvaliteeti.
Kuna kaevandamine toimub mehhaaniliselt, piirdub potentsiaalne mõju veekvaliteedile heljumi
tekke ja masinates kasutatud õlide ja kütuste võimaliku sattumisega põhjavette. Heljumi levik
põhjaveekihis on äärmiselt lokaalne, kuna madal veevoolukiirus settepoorides tagab suuremate
(aleuriidi ja liiva) osakeste kiire välja settimise.
Karjääris töötamisel, kaevandamisel, kaevise laadimisel või masinate hooldamisel ja tankimisel
tuleb rangelt jälgida, et pinnasesse ja põhjavette ei satuks naftasaaduseid (kütust ega õli).
Kasutada tohib vaid korrasolevat kaevandamistehnikat ning tehnika hooldamist ja remonti tuleb
teha selleks kohandatud alal. Võimaliku avariiolukorra likvideerimiseks peab karjääris
töötajatel olema teada kindel tegevusplaan ja tagatud töövahendid.
Heited õhku sh tolm
Vangu II liivakarjääris liiva kaevandamisel märkimisväärset õhusaastet ei kaasne. Vangu II
liivakarjääris kaevandatakse keskmiselt 10 tuh m3 liiva aastas ehk orienteeruvalt 16 tuhat tonni.
Tolm tekib laadimisprotsessi käigus materjali kukkumisel kallurisse, sõelumissõlme või
puistangusse ja karjäärisisesel transpordil kuival ajal. Transpordist tingitud tolmu leviku
piiramiseks tuleb karjääri siseteid kuival aastaajal vajadusel niisutada.
Tolmu võib vähesel määral eralduda maavara väljamisel, kuid enamjaolt on looduslikus olekus
liiv niiske ning ei tolma. Lisaks asub kaevandatav varu suuremas osas allpool keskmist
põhjaveetaset ehk tolmu eraldub vaid kuiva maavara laadimisel/ladustamisel. Kõikidel
laadimis- ehk kukkumisprotsessidel nagu maavara kaevandamisel lasumist (vee peal),
laadimisel kallurile või ladustamisel lattu on keskkonnaloa taotluse seletuskirjas tahkete
osakeste heitkoguste arvutamisel lähtutud US EPA AP-42, Fifth Edition Compilation of Air
Pollutant Emission Factors, Volume I: Stationary Point and Area Sources. 13.2.4 Aggregate
Handling and Storage Piles metoodikast. Metoodikast lähtuvalt kujuneb vee pealt
kaevandatava liiva ladustamisel puistangusse või kaevise laadimisel kallurisse eriheide
ligikaudu 0,0059kg/t. Maksimaalne kaevandatav maht määruses sätestatud künnist ületamata
on 1000 : 0,0059 = 169 tuhat tonni, mis kruusa ja liiva keskmise tiheduse juures (1,6 t/m3 ) teeb
106 tuh m3 aastas. Selle koguse ületamisel tuleb taotleda õhusaasteluba. Vangu II liivakarjääris
kaevandatakse keskmiselt vaid 10 tuh m3 liiva aastas.
Kaevandamisega kaasneb karjäärimasinate ja transpordivahendite sisepõlemismootorite tööst
lähtuvate heitgaaside (NOX, SO2 ja lenduvad orgaanilised ühendid) heide õhku. Taotletavas
Vangu II liivakarjääris on planeeritud vaid tehniliselt korras ja nõuetele vastavate
mehhanismide ja tehnika kasutamine, mis minimeerib seadmete heitgaasidest tulenevat
õhusaastet.
Müra
Vangu II liivakarjääris kaevandamisel tekib müra peamiselt kahest allikast: transpordimüra ja
kaevandamise käigus masinate poolt tekitatav müra. Transpordimüra ei ole pidev ja karjääri
pideva töötamise korral on määrav mäeeraldisel töötavate masinate poolt tekitatav
(kumuleeruv) müra. Müra tekitavad karjääris töötavad kaevandamismasinad – ekskavaator,
frontaallaadur, kallur.
2017. a jõustus keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 "Välisõhus leviva müra
normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid". Müra hindamise
alused on jõustunud määruses valdavas osas sarnased varasemas sotsiaalministri määruse nr 42
redaktsioonis tooduga. Keskkonnaministri määruse nr 71 müra regulatsioon kehtib välisõhus
leviva müra osas. Elamute ja ühiskasutusega hoonete sisese mürataseme normeerimine toimub
endiselt sotsiaalministri määruse nr 42 alusel. Mürataseme normeerimisel lähtutakse
ajavahemikust (päeva- ja ööaeg on vastavalt 07.00-23.00 ja 23.00-07.00), müraallikast, müra
iseloomust ja välismüra puhul hoonestatud või hoonestamata ala kategooriast.
Vangu II liivakarjääri lähiala käsitletakse vastavalt keskkonnaministri määrusele nr 71 kui II
kategooria ala, kus tööstusmürale kehtivad järgmised piirväärtused: päevasel ajal 60 dB ja öisel
ajal 45 dB. Liiklusmüra (nt maanteeliiklus) piirväärtused II kategooria alal on vastavalt:
päevasel ajal 60 dB (65 dB on lubatud müratundliku hoone teepoolsel küljel) ja öisel ajal 55 dB
(60 dB on lubatud müratundliku hoone teepoolsel küljel). Arvestades, et karjäär töötab päevasel
ajal tuleb tagada vastav päevase aja normtase elamumaa-alal.
Vangu II liivakarjääris kavandatakse mäetöid päevasel ajal. Maavara kaevandamise, töötlemise
ja transportimisega kaasneb müra, mida tekitavad karjääris töötavad kaevandamismasinad.
Ekskavaatori, kopplaaduri ja kallurite müratase jääb vahemikku 90...110 dB, sõelumissõlme
müratase kuni 110 dB piiresse. Tööpäeva keskmisena jääb müratase eelpool märgitud piiridest
väiksemaks, sest masinad ei tööta pidevalt täisvõimsusel. Ümbruskonnale tekitab müra katendi
koorimine karjääri avamisel, järgnevatel mäetöödel asuvad töötavad masinad katendivalli
varjus ja karjäärisüvendis, mis hinnanguliselt vähendab mürataset kuni 10 dB võrra. Lähim
elamu jääb Vangu II liivakarjääri mäeeraldisest ligikaudu 105 m kaugusele kagu poole Sillaotsa
(katastritunnus 75601:005:0235) kinnistule.
Müratase sõltub müraallika kaugusest ning helivõimsustasemest. Teades kaugust
punktallikalisest müratekitajast (r1) ning sellel kaugusel olevat mürataset (Lp2), saab arvutada
mürataseme (Lp1) suvalisel kaugusel (r2) müraallikast järgmise valemiga:
Lp1 = Lp2 + 20log10(r1) – 20log10(r2)
Lp2 – masina poolt tekitatav müratase mõõdetud kaugusel, dB;
r1 – mõõtmise kaugus müraallikast, m;
r2 – arvutatava mürataseme kaugus müra allikast.
Selle kohaselt on ekskavaatori põhjustatud maksimaalne müratase 105 m kaugusel: Lp1 = 80 +
20log10(10) – 20log10(105) = 59 dB, kus arvutuse aluseks on 10 m kaugusel mõõdetud
helirõhutase, väärtusega 80 dB.
Lähima elamu juures, mis asub Vangu II liivakarjääri mäeeraldisest kagu pool ligikaudu 105 m
kaugusel Sillaotsa (katastritunnus 75601:005:0235) kinnistul on müratase 59 dB.
Kui karjääris töötab samaaegselt nii ekskavaator ja frontaallaadur, mille helivõimsustase on
võrdne, siis lisandub suurimale müraallikale ca 3 dB, kolmanda müraallika olemasolul ca 2,5
dB. Reaalselt ei tööta müraallikad kõik ühes punktis.
Vangu II liivakarjääri mäeeraldise lähialal ei ületa müratase 100 m raadiuses (Lp1 = 80 +
20log10(10) – 20log10(100) = 60 dB) keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 toodud II
kategooria ala päevase aja piirväärtuseks olevat 60 dB.
Müra elamuteni levimise leevendamiseks oleks otstarbekas rajada mäeeraldise teenindusmaa
lõuna- ja kaguossa katendist vallid, mis on äärmiselt efektiivsed müra leviku tõkestajad
kaevealast väljapoole. Elamute kaugus on piisav, et välistada karjääri päevase aja tegevuse
igasugune negatiivne mõju nende juures inimeste elukeskkonnas.
Karjääri lubatud töö aeg ainult tööpäevadel päevasel ajal, rajada müra levikut tõkestavad
katendivallid elamute suunale, kuival ajal töötades kasta karjääri siseteid, kasutada korras
tehnikat, karjääris peavad olema vahendid võimalike õlilekete likvideerimiseks.
Valgus, soojus, kiirgus ja lõhn
Lõhnaaine häiringutaseme hindamisel lähtutakse saasteainete lõhnalävedest, kliimaministri
06.07.2023 määruse nr 37 “Lõhnaaine esinemise hindamise kord, hindamisele esitatavad
nõuded ja lõhnaaine esinemise häiringutasemed” (edaspidi määrus 37) nõuetest või kaebuste
esinemisest. Lõhnaainetele on kehtestatud häiringutase, mis on seotud lõhnaainete ajalise
esinemisprotsendiga aasta lõikes, milleks on 15% aasta lõhnatundidest. See tähendab, et
lõhnaainete kontsentratsiooni loetakse häirivaks, kui lõhnaaine kontsentratsioonil 0,25 OU/m3
ületatakse 15% aasta lõhnatundidest. Käitise töös ei kasutata kemikaale ega muid tugeva
lõhnaga aineid. Tulenevalt eelnevast ning arvestades mäeeraldise avatust tuultele ei põhjusta
käitis lõhnaainete esinemist ulatuses, mis võiks ületada lõhna piirnorme.
Valgus-, soojus- ega kiirgusreostust tegevusega ümbruskonnale eeldatavalt ei kaasne. Liiva
kaevandamisega selliseid mõjusid ei teki või on need ebaolulise suurusega.
Vibratsioon
Lähtuvalt töötervishoidu käsitlevatest õigusaktidest on karjääris töötavale tehnikale kehtestatud
vibratsiooni piirnormid juba valmistajatehases. Karjääris töötav tehnika peab vastama
kehtestatud normidele. Vangu II liivakarjääris ei viida läbi lõhkamisi, seega vibratsiooni
tekkimist kavandatava tegevuse elluviimisel ette näha ei ole.
3.1.6 Tekkivad jäätmed ning nende käitlemine
Vangu II liivakarjääris kaevandamisel jäätmeid ei teki – kogu kasulik materjal turustatakse ning
mäeeraldiselt eemaldatud katend ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal aunades ning
kasutatakse maksimaalses mahus kaevandatud maa korrastamiseks või võõrandatakse vastavalt
kehtivale seadusele. Kaevandaja on teadlik, et juhul, kui tegevuse käigus selgub, et
kaevandamisjäätmeid siiski tekib, on kohustus esitada ka kaevandamis-jäätmekava.
3.1.7 Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus, sealhulgas heite
suurus
Kaevandamisel ja masinate hooldamisel tuleb rangelt jälgida, et pinnasesse ei satuks kütust ega
õli. Masinate suuremahulisi hooldusi ja remonttöid ei plaanita karjäärialal teha, kuid vajadusel
teostatakse väiksemad remonttööd ja korralised hooldused selleks kohaldatud alal.
Kõige tõenäolisem pinnase kvaliteeti mõjutav avarii, mis kaevandamistööde käigus võib
juhtuda, on diiselkütuse või õli leke masinatest. Reostuse vältimiseks tuleb rangelt jälgida, et
kaevandamis- ja laadimiskohtades ei satuks diiselkütust ega määrdeõli karjääri põhja. Seadmete
tankimine ja hooldus peab toimuma väljaspool karjääri või selleks spetsiaalselt ettevalmistatud
plastil, mis on varustatud õlitõrje vahenditega. Õnnetuse kohas tuleb reostunud pinnas kiiresti
eemaldada ja anda üle vastavat litsentsi omavale jäätmekäitlusasutusele.
3.1.8 Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht, sealhulgas
kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide oht teaduslike andmete
alusel
Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide ohtu ei ole.
3.2 Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond
Vangu liivamaardla Vangu II liivakarjääri mäeeraldis ja mäeeraldise teenindusmaa (pindala
2,21 ha) asuvad Pärnu maakonnas Saarde vallas Ristiküla külas riigiomandisse kuuluval Lodja
metskond 1 (katastritunnus 71201:001:0450) maaüksusel, mille valitseja on
Kliimaministeerium ja volitatud asutus Riigimetsa Majandamise Keskus.
Mäeeraldise teenindusmaal on tegemist metsamaaga.
Lähimad elamud jäävad Vangu II liivakarjääri mäeeraldisest kagu poole ligikaudu 105 m
kaugusele Sillaotsa (katastritunnus 75601:005:0235) ja ligikaudu 140 m kaugusele Kanarbiku
(katastritunnus 71102:001:0027) kinnistutele ning uuringuruumist põhja poole ligikaudu 300
m kaugusele Lepiku (katastritunnus 75601:005:0330) kinnistule.
3.2.1 Olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuvad või planeeritavad
tegevused
Mäeeraldisele hõlmatavad maad on maatulundusmaad (peamiselt metsamaa).
Ülevaade planeeritavast maakasutusest ja kavandatud tegevusest on toodud ptk-s 3.1.1. Alale
on kavandatud liivakarjäär, mistõttu maakasutus muutub (metsamaa raadatakse) ja selle
asemele rajatakse liivakarjäär. Seda küll ajutiselt, sest pärast kaevandamist ala korrastatakse
rohu- ja metsamaaks.
3.2.2 Alal esinevad loodusvarad (sh maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik
mitmekesisus, nende kättesaadavus, kvaliteet ja taastumisvõime)
Vangu II liivakarjääri mäeeraldise ja selle teenindusmaa pindala on 2,21 ha. Taotletav
mäeeraldis hõlmab osaliselt Vangu maardla (maavarade registri registrikaart nr 750) täiteliiva
aktiivse tarbevaru 10 ja 11 plokki.
Kattekihi moodustab kasvukiht (muld) paksusega 0,3 m. Kasuliku kihi moodustab jääjärveline
(Q1jrVr_lg) eriteraline, valdavalt peeneteraline liiv, mis on savine ja vähese kruusa sisaldusega
(taotluse graafiline lisa 2). Kasuliku kihi keskmine paksus täiteliiva aktiivse tarbevaru 10. plokil
on 1,9 m ja täiteliiva aktiivse tarbevaru 11. plokil on 1,0 m. Plokk 11 aT asub põhjaveetasemest
madalamal plokk 10 aT lamamis. Kasuliku kihi lamami moodustab hall ja punakaspruun
saviliivmoreen (Q1jrVr_g). Kasuliku kihi lamam asub absoluutsel kõrgusel 27,3...27,7 m.
Liiv looduses ei taastu, mistõttu on tegemist taastumatu loodusvaraga ning puudub
looduskeskkonna vastupanuvõime. Kaevandamise käigus muutub kaevandatava ala maastik ja
looduslik mitmekesisus täielikult. Maakasutus taastatakse kaevandamise lõppemisel.
Looduslikult on ala metsamaa, millel on teatud määral väärtus piirkonna elustikule. Seetõttu
kaevandamise tulemusel elupaigad looma- ja taimeliikidele vähenevad. Toimub olemasoleva
metsa raadamine. Veetarbimist alal ei toimu.
Pärast varu ammendamist kaevandatud maa kaevandamise loa kehtivusaja jooksul korrastada.
Korrastamine toimub loa andja määratud tingimuste kohaselt selleks koostatud
korrastamisprojekti järgi. Kaevandatud maa korrastatakse rohu- ja metsamaaks.
3.2.3 Keskkonna vastupanuvõime, mille hindamisel lähtutakse märgalade, jõeäärsete
alade, jõesuudmete, randade ja kallaste, merekeskkonna, pinnavormide, maastike,
metsade, Natura 2000 võrgustiku alade, kaitstavate loodusobjektide, alade, kus
õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse ületada, tiheasutusega alade
ning kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alade vastupanuvõimest
Loa taotlemise eesmärk on alustada liiva kaevandamist Vangu II liivakarjääris, et tagada
ehitusobjektidele piisav toore.
Planeeritav tegevus sarnaneb oma olemuselt ehitustegevusega. Nagu iga ehitustegevusega võib
ka maavara kaevandamisega kaasneda keskkonnahäiringuid. Keskkonnaseadustiku üldosa
seaduse (edaspidi KeÜS) § 3 lg 1 kohaselt on keskkonnahäiring inimtegevusega kaasnev vahetu
või kaudne ebasoodne mõju keskkonnale. Keskkonnaloaga lubatud tegevusega kaasneda
võivateks olulisemateks keskkonnamõjudeks on kaevandamise tehnoloogilise protsessi ja
transpordiga kaasnev müra ja peenosakeste heide välisõhku ning mõju maastikule ja
maakasutusele.
Kavandatava tegevuse maa-ala piires puuduvad teadaolevalt sellised alad, kus õigusaktidega
kehtestatud nõudeid on ületatud.
Kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alasid kinnistutel ei ole ja mõju nendele puudub.
3.2.4 Inimese tervis ja heaolu ning elanikkond
KeÜS § 23 lg 1 sätestab, et igaühel on õigus tervise- ja heaoluvajadustele vastavale
keskkonnale, millega tal on oluline puutumus. Lõike 2 kohaselt on oluline puutumus isikul, kes
viibib tihti mõjutatud keskkonnas, kasutab sageli mõjutatud loodusvara või kellel on muul
põhjusel eriline seos mõjutatud keskkonnaga. KeÜS § 3 lg 1 kohaselt on keskkonnahäiring ka
selline ebasoodne mõju keskkonnale, mis ei ületa arvulist normi või mis on arvulise normiga
reguleerimata. Siiski tuleb võimaliku keskkonnahäiringu tekkimist võimalusel ennetada ning
kui see pole võimalik, võtta kasutusele leevendusmeetmed.
Tasakaalu hoidmine inimeste heaolu ja kaevandamistegevuse vahel on oluline. Mõistetavalt
võib maavarade kaevandamisel, tulenevalt iga indiviidi isiklikust tundlikkusest olla ebasoodne
mõju vaatamata võimaliku häiringu õigusaktides sätestatud normeeritud piiridesse jäämisele.
Kõrvaltingimuste seadmise eesmärk on leevendada kaevandamisest tulenevaid häiringuid
eluhoonete ümbruses ja õuealal ajal, mil väljakujunenud, valdavaks saanud tööaega silmas
pidades viibivad elanikud kõige tõenäolisemalt kodus. Kuivõrd keskkonnaloa andmisest
keeldumiseks pole alust, on otstarbekas seada keskkonnaloale kõrvaltingimused tekkida
võivate keskkonnahäiringute vähendamiseks.
3.3 Hinnang keskkonnamõju olulisusele
3.3.1 Mõju suurus, mõjuala ulatus, mõju ilmnemise tõenäosus ja aeg, mõju laad, tugevus,
kestus, sagedus ja pöörduvus
Keskkonnaamet käsitleb kavandatava tegevuse mõjualana Vangu II liivakarjääri mäeeraldist,
mäeeraldise teenindusmaad ning selle ümbrust kuni 500 m kaugusele, kuna selle kauguseni
võib mürahäiring ületada looduslikku fooni (norme ületav müra või tolmuhäiring võib
teoreetiliselt ulatuda ca 250-300 m ümber mäeeraldise ja selle teenindusmaa).
Kaevandamistegevusega kaasnevad mõjud on seotud kaevandamisega ning avalduvad
kaevandamise käigus. Perioodil, kui kaevandamist ei toimu, kavandataval tegevusel mõjusid ei
ole v.a. visuaalne häiring. Pärast kaevandamistegevuse lõppemist ning ala korrastamist lõpeb
ka kavandatava tegevuse mõju.
Vangu II liivakarjääri tegevuse keskkonnamõju on valdavalt väike ning lokaalse ulatusega.
Kaevandamise käigus vee ärajuhtimist ei toimu, mistõttu kaevandamisega ei mõjutata
äravoolava veega teisi veekogusid.
Tolmuhäiringud võivad avalduda eelkõige siis kui on ekstreemsed ilmastiku tingimused.
Tõenäosus nende avaldumiseks ei ole suur. Mürahäiringud ei ületa lähimate elamute õuealadel
kehtivaid norme.
Pinna- ja põhjavesi
Kuna karjäärist vett välja ei pumbata ja veetaset ei alandata, siis potentsiaalne mõju
veekvaliteedile on heljumi tekkes ning masinates kasutatud õlide ja kütuste võimalikus
sattumises põhjavette lekete ning avariide korral. Heljumi levik põhjaveekihis on lokaalne,
kuna madal veevoolukiirus settepoorides tagab suuremate (aleuriidi ja liiva) osakeste kiire välja
settimise. Lähimad elamud jäävad Vangu II liivakarjääri mäeeraldisest kagu poole ligikaudu
105 m kaugusele Sillaotsa (katastritunnus 75601:005:0235) ja ligikaudu 140 m kaugusele
Kanarbiku (katastritunnus 71102:001:0027) kinnistutele ning uuringuruumist põhja poole
ligikaudu 300 m kaugusele Lepiku (katastritunnus 75601:005:0330) kinnistule.
Ei ole põhjust eeldada, et kaevandamisel oleks mõju ümbruskonna veevarustusele ning
lähimate veekogude veetasemetele.
Heited õhku sh tolm
Tolmu võib vähesel määral eralduda maavara väljamisel, kuid enamjaolt on looduslikus olekus
liiv niiske ning ei tolma. Lisaks asub kaevandatav varu suuremas osas allpool keskmist
põhjaveetaset ehk tolmu eraldub vaid kuiva maavara laadimisel/ladustamisel. Arvutuslikult
keskkonnaministri 14.12.2016 määruses nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete
heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba” toodud
künniskoguseid ei ületata. Kokkuvõttes võib öelda, et maavara kaevandamisega materjali
loodusliku niiskuse tõttu märkimisväärselt tolmu ei eraldu ning see settib kiiresti maha masinate
töökoha läheduses.
Maavara laadimise ja transpordiga võib kuival aastaajal tekkida tolmu. Tolmu tekkimist tuleb
vältida ja levikut tõkestada mäeeraldise teede ja platside niisutamisega.
Kaevandamisega kaasneb karjäärimasinate ja transpordivahendite sisepõlemismootorite tööst
lähtuvate heitgaaside (NOX, SO2 ja lenduvad orgaanilised ühendid) heide õhku. Taotletavas
Vangu II liivakarjääris on planeeritud vaid tehniliselt korras ja nõuetele vastavate
mehhanismide ja tehnika kasutamine, mis minimeerib seadmete heitgaasidest tulenevat
õhusaastet.
Müra
Vangu II liivakarjääris kaevandamisel tekib müra peamiselt kahest allikast: transpordimüra ja
kaevandamise käigus masinate poolt tekitatav müra. Transpordimüra ei ole pidev ja karjääri
pideva töötamise korral on määrav mäeeraldisel töötavate masinate poolt tekitatav
(kumuleeruv) müra. Müra tekitavad karjääris töötavad kaevandamismasinad – ekskavaator,
frontaallaadur, kallur.
Lähima elamu juures, mis asub Vangu II liivakarjääri mäeeraldisest kagu pool ligikaudu 105 m
kaugusel Sillaotsa (katastritunnus 75601:005:0235) kinnistul on müratase 59 dB.
Müra elamuteni levimise leevendamiseks oleks otstarbekas rajada mäeeraldise teenindusmaa
lõuna- ja kaguossa katendist vallid, mis on äärmiselt efektiivsed müra leviku tõkestajad
kaevealast väljapoole. Elamute kaugus on piisav, et välistada karjääri päevase aja tegevuse
igasugune negatiivne mõju nende juures inimeste elukeskkonnas.
Looduskaitse
Looduskaitsealad ja kaitstavad looduse üksikobjektid
Lähim looduskaitseala (Kikepera looduskaitseala, EELIS kood KLO1000656) jääb
mäeeraldisest 1,7 km kaugusele itta. Müra ja tolmuhäiringut nii kaugele ei ole eeldada.
Põhjavee alandamist ei toimu, mistõttu pole oodata mõju ka veerežiimile.
Natura 2000 alad
Lähim Natura 2000 ala (Kikepera linnuala, EELIS kood RAH0000118) jääb mäeeraldisest 1,6
km kaugusele kirdesse. Müra ja tolmuhäiringut nii kaugele ei ole eeldada. Põhjavee alandamist
ei toimu, mistõttu pole oodata mõju ka veerežiimile.
Arvestades eeltoodut, ehk kaugust mäeeraldisest, on välistatud negatiivsed mõjud Natura 2000
aladele.
Natura eelhindamise teostamine ei ole vajalik.
Kaitsealused liigid
Karjääride rajamisel avalduvad I ja II kaitsekategooria liikidele mõjud kas pesitsuselupaikade
või toitumisalade kadumise või nende kvaliteedi vähenemise kaudu, sh mürahäiringute ja
maastikumuutuste tõttu. Vangu II karjääri ei rajata I kaitsekategooria elupaikadesse, mistõttu
on otsene pesitsuselupaikade kahjustamine välistatud. Tavapärasel karjääri kasutamisel tekib
müra peamiselt kahest allikast: transpordimüra ja kaevandamise käigus masinate poolt tekitatav
müra, sh kruusa sõelumine ja purustamine. Transpordimüra ei ole pidev ja karjäär piirneb
Tõitoja-Häädemeeste maanteega, kus toimub tavaline liiklus. Mürahäiringute mõjualaks võib
Vangu II liivakarjääri tavakasutuse korral hinnata must-toonekurele ja metsisele ligikaudu 0,5
km ümber karjääri, aga mürarikastel töödel (nt kruusa purustamine või sõelumine) on
mürahäiringute mõju vähemalt 1 km. Vangu II karjääris planeeritakse materjali sõelumist ja/või
purustamist. Karjäärist 1 km raadiusesse jäävad metsise elupaigad, lisaks must-toonekurele
sobivad toitumisalad.
Metsis
Metsise elupaikasid on planeeritavast karjäärist 1 km raadiuses kaks. Elupaik KLO9133469 on
planeeritavast karjäärist 540 meetrit ida pool. Selle elupaiga lähim mängukoht on karjäärist 2,5
km kaugusel (Lodja raba), kus loeti 2020. aastal 4 kukke (EELIS). Lisaks on planeeritavast
karjäärist 710 meetrit lõuna pool metsise elupaik KLO9133459, sealsed lähimad mängud
asuvad 1,8 ja 1,9 km kaugusel (Lodja 2 ja Põldmaa mängud), aga mõlemast mängust leiti 0
kukke 2025. aastal (EELIS).
Metsise elupaigad on minimaalselt 0,54 ja 0,71 km kaugusel. Metsise kehtiva kaitse
tegevuskava (Keskkonnaamet 20151) alusel on Eestis liigile kõige suuremad ohutegurid
elupaikade killustumine, kisklus ja kuivenduse mõjul toimuv elupaiga kvaliteedi vähenemine.
Keskmise tähtsusega ohuteguriks peetakse elupaikade kadu potentsiaalselt sobivates
elupaikades (lageraied) ja inimesepoolset häirimist.
Metsise elupaigale saavad Vangu II karjäärist lähtuvat mõju avaldada eelkõige mürahäiringud.
Tolmuhäiringu mõju ei ole oluline, sest väljaveotee asub elupaigast kaugel ja vedu toimub
asfaltkattega Tõitoja-Häädemeeste tee kaudu. Keskkonnaamet on Rail Baltica ja Via Baltica
arendustega seotud KMH koostamisega asunud seisukohale, et müral on tugev mõju metsise
1 https://loodusveeb.ee/sites/default/files/inline-files/Metsis%202015.pdf
mängualadel väärtusel >40 dB ja toitumisaladel >50 dB ning mõõdukas mõju vastavalt
väärtustel 35-40 dB ja 45-50 dB. Uuendatavas metsise kaitse tegevuskava eelnõus peetakse
oluliselt häirivaks müratasemeks 45 dB helifooni (Keskkonnaameti eelnõu 28.02.2025). Nii
madala helitugevuse mõju on metsisele oluline seetõttu, et metsise laul on väga vaikne, ainult
20-35 dB (Lieser jt 20052).
Metsisemängud asuvad planeeritavast karjäärist 1,8; 1,9 ja 2,5 km kaugusel – sellisele
kaugusele ei ulatu karjääri tavakasutusest lähtuv müra, mis ületab taset 45 dB. Karjääri
tavakasutuse korral on sealt lähtuv müra metsise elupaikade piiril, 0,54 ja 0,71 km kaugusel,
väike ja oluline negatiivne mõju puudub. Suuremat mürahäiringut põhjustab kruusa
purustamine või sõelumine, mistõttu ei tohi mürarikkaid töid teha karjääris perioodil 1.03-
31.07, mis on metsise mängu- ja pesitsusperiood.
Metsise kaitse tegevuskava eelnõu alusel on karjääride mõjualas asuvates mängudes kukkede
arvukus langenud üle 50 %, mis on 2-3 korda kiirem üldisest arvukuse langusest. Samuti on
toimunud mängude nihkumist karjääridest eemale (Keskkonnaameti eelnõu 28.02.2025). 2024.
aasta lõpul valmis SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) poolt rahastatud projekti
„Müra mõju metsise sigimiskäitumisele“ (Tilgar & Ojaste 202483). Uuringu tulemusel jõuti
järeldusele, kasutades nii metsisekukkede füsioloogilise seisundi hindamise meetodeid kui
mängude akustilist seiret, et aktiivse karjääri või maantee paiknemine metsisemängule lähemal
kui 2 km võib põhjustada mängu hääbumise. Selle põhjuseks võib olla muu hulgas kaasnev
müra, mis on üks kumulatiivsetest negatiivsetest mõjudest metsisemängule. Uuringus tuuakse
välja, et sellistes mängudes väheneb oluliselt metsise mängude kestus ning kirjeldatakse
võimalikku mehhanismi selliste mängude hääbumisele: emased ei tule mängu, sest isased
mängivad lühikest aega või üldse mitte (neid pole kuulda) ning see pärsib populatsiooni
taastootmist.
Vangu II karjäär asub lähimatest mängudest 1,8 ja 1,9 km kaugusel, aga need olid viimasel
seireloendusel 2025. aastal asustamata (0 kukke, EELIS). Suure kauguse tõttu saab eeldada, et
2,2 ha suuruse karjääri rajamisel ei ole pikaajalist mõju metsise arvukusele ja elupaikade
sidususele piirkonnas. Karjäär asub metsisele vähesobivas elupaigas, sest karjääri alal on hetkel
noorendikud, ning see piirneb maantee, tootmishoonete ja põlluga. Liikumishäiringute mõju
avalduks materjali väljaveol karjäärist, see on planeeritud karjääriga piirnevale Tõitoja-
Häädemeeste teele, kus toimub tavapärane liiklus ja täiendavat olulist negatiivset mõju ei teki.
Karjääriga piirneval alal on metsisele väga sobivad vanad männikud, mis asuvad karjäärist
lääne ja lõuna pool (RMK kvartal LD083 eraldised nr 4, 5, 9, 10, 13, 14, 23 ja 27 ning LD072
eraldis nr 10). Need metsad on osaliselt VEPd ja asuvad ühtlasi metsise Rail Balticu
hüvitusalade puhvertsoonis, kuhu ei planeerita karjääri rajamist, sest seal ei ole metsamaa
raadamine lubatud. Karjääri lähedalt on tulnud metsiste juhuvaatlusi (PlutoF andmebaas) ja
metsised kasutavad seda ala toitumiseks. Metsiste aastaringne kodupiirkond on tegevuskava
alusel vähemalt 3 km raadiusega ala mängu tsentritest – planeeritav karjäär asub kolmest
mängust 3 km raadiuses, millest üks mäng on hetkel asustatud.
2 https://www.researchgate.net/publication/226162031_Infrasound_in_the_capercaillie_Tetrao_urogallus 3 Tilgar, V. & Ojaste, I. 2024. Müra mõju metsise sigimiskäitumisele. SA KIK projekti RE.4.06.22-0068 aruanne.
Eesti Ornitoloogiaühing. https://lva.eelis.ee/GetFile.aspx?id=-2122747664
Must-Toonekurg
Must-toonekure elupaikasid on planeeritavast karjäärist 5 km raadiuses neli. Elupaik
KLO9124389 asub planeeritavast karjäärist 1,0 km loode pool, see oli viimati asustatud 2024.
aastal (EELIS). Elupaik KLO9128014 asub karjäärist 2,4 km edela pool, see oli viimati
asustatud samuti 2024. aastal (EELIS). Elupaik KLO9124396 asub karjäärist 4,2 km lõuna pool,
see oli viimati asustatud 2016. aastal (EELIS). Elupaik KLO9130539 asub karjäärist 4,4 km
kirde pool, sealses pesas oli 2025. aastal edukas pesitsus (3 poega).
Must-toonekure lähimad pesitsuselupaigad asuvad planeeritavast karjäärist 1,0 ja 2,4 km
kaugusel. Selline kaugus on karjääri tavakasutuse korral piisav, et sinna ei jõuaks >45 dB
müratase, mis on häiriva mõjuga kõikidele tundlikele linnuliikidele. Hetkel on lähimad must-
toonekure elupaigad asustamata, aga need olid viimati asustatud 2024. aastal ja nende
taasasustamine lähitulevikus on tõenäoline. Lisaks tuleb karjääri lühiümbruses säilitada
toitumisalade kvaliteet.
Must-toonekurg eelistab toituda tugevapõhjalistel ja madalaveelistel metsaojadel ja jõgedel,
samuti madalsoodel, kopra üleujutusaladel jt märgaladel (sööb pms kala, vähem konni,
veeputukaid jt). Vähem toitutakse kraavidel, sest need kuivavad sageli juba kevad-suvel ja
püsivat elustikku (toitu) seal seetõttu ei teki. Must-toonekure kaitse tegevuskava (Kotkaklubi
20184) alusel on liigile üheks peamiseks siseriiklikuks ohuteguriks toitumisalade kvaliteedi
vähenemine, sh metsakuivenduse ja paisude rajamise tõttu 20. sajandil. Must-toonekured
eelistavad toituda, eriti kesk-suvisel madalvee perioodil, looduslikel ja süvendatud ojadel-
jõgedel (Rosenvald 20115) – sellistest veekogudest on karjääri lähiümbruses Reiu oja, mis asub
minimaalselt 110 meetri kaugusel, ja Ristiküla peakraav, mis piirneb planeeritava karjääriga.
GPS saatjaga lindude alusel on selgunud, et must-toonekured käivad toitumas pesadest väga
kaugel, kuni 50 km kaugusel, aga ligikaudu 80% toitumisaladest asuvad pesast 20 km raadiuses
(Kotkaklubi). See viitab kaudselt samuti toidupuudusele veekogudes, sest 20. sajandi keskel
pesitsesid must-toonekured Eestis metsamaal keskmiselt 7-10 km vahedega ja leidsid sellise
suurusega alalt piisavalt toitu. Eestis on GPS saatjatega jälgitud üle 20 must-toonekure
vanalinnu, kes näitavad suurel maa-alal külastatud ja kvaliteetsemate toitumisalade paiknemist.
Vangu II karjääri piirkonnas on jälgitud ühe must-toonekure (Timmu) käitumist ja
toitumisalade kasutamist aastatel 2021-2024. Timmu on karjäärile kõige lähemal pesitsev must-
toonekurg, kelle pesad olid aastatel 2021-2024 karjäärist 2,1 ja 5,4 km kaugusel ehk selle
lähedal ja tegemist on piirkondlikult objektiivse andmestikuga must-toonekurele sobivate
toitumisalade kirjeldamiseks. Planeeritaval karjäärialal ja selle läheduses ei ole must-toonekurg
toitumas käinud, lähim toitumiskoht on 250 meetrit edela pool kraavis, kus ta käis toitumas
ainult ühel korral. Kaugemal on korduvalt külastatud toitumisalad Kivioja 0,6 km kaugusel
(väga palju külastusi) ja Reiu jõgi 1 km kaugusel. Ristiküla peakraavil käis ta karjäärile lähimas
kohas toitumas 1,7 km kaugusel lääne pool. Karjääri lähedal asuval Reiu jõe lõigul ei ole ta
toitumas käinud, sest see lõik on kurele liiga sügav (hinnatud MaRu kaldaerofotode alusel
4 https://keskkonnaamet.ee/sites/default/files/documents/2021-05/must_toonekure_kaitse_tegevuskava.pdf 5 https://www.kotkas.ee/files/RMK_Kuivendus_lopparuanne_2011netti.pdf
fotoladu.maaamet.ee, sest paikvaatluste jaoks olid olud talvised ja jõgi jäätunud jaanuaris-
veebruaris 2026).
Lisaks mõjutavad karjäärid lähedaste vooluveekogude seisundit, kui sinna juhitakse
hõljumirikast pinnasevett karjäärist. Vangu II karjääris planeeritakse kaevandamist pealpool
põhjavee piiri, mistõttu ei ole vee ärajuhtimine tõenäoliselt vajalik. Juhul, kui liigvee
ärajuhtimine on siiski vajalik, siis ei tohi mõjutada Ristiküla peakraavi veerežiimi või -
kvaliteeti, nt ei tohi sinna juhtida hõljumirikast vett või mõjutada selle veerežiimi.
Lisaks asuvad planeeritavast karjäärist 2,2 km loode pool väike-konnakotka elupaik
KLO9124410 ja 3,4 km kaugusel kagu pool väike-konnakotka elupaik KLO9129647, aga
nendele elupaikadele ei avaldu karjääri suure kauguse tõttu negatiivset mõju
pesitsuselupaikadele ja toitumisaladele. Väike-konnakotkad toituvad põhiliselt rohumaadel,
aga karjääri planeeritakse kuivale metsamaale, kus on langid ja noorendikud.
Leevendavad meetmed
Vangu II liivakarjääri rajamisel ja kasutamisel tuleb rakendada leevendavaid meetmeid, et
vähendada karjääri mõju must-toonekurele ja metsisele:
• Materjali purustamist, sõelumist jt mürarikkaid tegevusi ei tohi teha karjääris metsise mängu-
ja pesitsusperioodil ning must-toonekure pesitsusperioodil 1.03-31.08. Metsise elupaikadesse
ja must-toonekurele olulistele toitumisaladele (Kivioja, Reiu jõgi 1 km lõuna pool) ei tohi sel
perioodil jõuda suurem kui 45 dB müratase.
• Karjääri maa-ala ja ühendustee raadamise raietöid ja kattepinnase koorimist ei tohi teha
kevad-suvisel lindude pesitsusperioodil, vahemikus 15.03-15.07.
• Ristiküla peakraavi veerežiimi või -kvaliteeti ei tohi karjääri rajamisel ja kasutamisel
mõjutada, nt ei tohi sinna juhtida hõljumirikast vett või mõjutada selle veerežiimi. Juhul, kui
pinnasevee ärajuhtimine on vajalik, siis on vaja see eelnevalt juhtida settetiiki või lodusse, et
hõljum ja toitained maksimaalselt setitada enne peakraavi juhtimist. Hõljumi- või
toitaineterikas vesi mõjutab negatiivselt vooluveekogude seisundit, sh must-toonekure
toitumisalasid.
Kaitsealused taimeliigid
Vangu karjääri naabruses on Eesti looduse infosüsteemi (EELIS) andmetel leitud allnimetatud
kaitsealuseid sambla- ja samblikuliike.
Samblaliigid: Sulgjas õhik (Neckera pennata) on III kaitsekategooria samblaliik ja
vääriselupaikade indikaator, Eestis sage vanematel lehtpuudel. Ohustatud liikide hulka ei kuulu.
Teda võivad ohustada eelkõige raied ja sobivate puuliikide kadumine, seega kuna otseselt tema
kasvukohta karjääri ei rajata ega metsa ei raiuta, siis sellele liigi elupaikadele karjääri
rajamisega otsest ohtu ilmselt ei ole.
Wulffi turbasammal (Sphagnum wulfianum) on III kaitsekategooria samblaliik ja
vääriselupaikade indikaator, ohustatud liikide hulka ei kuulu. Kasvab soostunud metsades
maapinnal, Eestis levinud pillatult. Seda liiki võib ohustada eelkõige kuivendamine, aga ka
metsamajanduslikud tegevused. Seega tuleb karjääri rajamisel ja majandamisel võtta tarvitusele
abinõud, et ümbritsevatel aladel ei muutuks oluliselt veerežiim.
Samblikuliigid: Suur nööpsamblik (Megalaria grossa) on III kategooria samblikuliik ja Punase
nimestiku ohualdis liik, Eestis sage, kuid tema levila tulipunkt ongi Pärnumaal. Kasvab
peamiselt vanadel saartel ja haabadel. Ohuteguritena mainitakse eelkõige metsamajanduslikku
tegevust ja raieid, kuid liiki võib mõjutada ka niiskustingimuste muutus.
Haava-tardsamblik (Leptogium saturninum) on III kategooria samblikuliik ja Punase nimestiku
ohualdis liik, lisaks ka vääriselupaikade indikaator, Eestis suhteliselt sage. Peamiselt vanadel
haabadel. Teda ohustavad samad tegurid kui suurt nööpsamblikku.
Harilik kopsusamblik (Lobaria pulmonaria) on III kategooria samblikuliik ja Punase nimestiku
ohualdis liik, lisaks ka vääriselupaikade indikaator, kuid ka Eestis isegi väga sage, siiski on
populatsioonid väikesed ja killustunud. Ka kopsusamblik eelistab laialehiste puude koort ja
haaba ning teda ohustavad samuti metsamajanduslikud tegevused, aga selle liigi puhul
rõhutatakse ohuteguritena ka keskkonnamürke, õhusaastet ja hapestumist.
Samblikud on üldiselt tuntud oma tundlikkuse poolest õhusaastele, mis on seotud nende
toitumisega vihmaveest jm omadustega. Seejuures on väga paljud liigid tundlikud
tolmusaastele, kuid paljud ka näiteks sulfaatidele, nitraatidele ja muudele keskkonnamürkidele.
Seega sambla- ja samblaliike võivad karjääri naabruses ohustada peamiselt veereziimi
muutused ja õhusaaste.
Kaevandamisloa taotluse andmetel Vangu II liivakarjääris kavandatava tegevuse puhul
veealuse varu kaevandamiseks vett välja ei pumbata ega ära juhita, seega tegevuse käigus
piirkonna veerežiimi oluliselt ei muudeta. Taotlejalt saadud info põhjal on karjääri varu väike
ning kaevandamise aeg sellest tulenevalt suhteliselt lühike, seega on olulisim veerežiimi kohene
taastamine pärast kaevandamist, et ka elupaigad saaksid taastuda. Veealuse varu kaevandamise
järgselt täidetakse karjääriala tagasi ning metsastatakse, misjärel taastub kaevandamiseelsele
ligilähedane olukord ja veerežiimi mõjutamine lõpeb. Turbasamblad ja lehtpuud
sammalde/samblike kasvusubstraadina eeldatavasti lühiajalise veerežiimi väiksema muutuse
korral ei hävi ja veerežiimi taastamisel endine olukord loodetavasti taastub. Õhusaaste ja tolm
on peamine oht Vangu II liivakarjääri naabruses kasvavatele kaitsealustele samblikuliikidele.
Karjääriala ning veoteede regulaarne niisutamine/kastmine võiks olukorda oluliselt leevendada
ja aidata kaasa karjääri lähiümbruses kasvavate samblike populatsioonide säilimisele. Samblike
kasvukohad jäävad Vangu II liivakarjäärist lähimas punktis ca 70 m kaugusele. Lisaks
karjääriala niisutamisele takistab tolmu levikut ka karjääri ja samblike kasvukoha vahel kasvav
mets.
Metsa vääriselupaigad
Vangu II liivakarjäär piirneb riigimaal oleva vääriselupaigaga VEP126227 (rohkete
indikaatorliikidega), kus metsa raie on keelatud. Lisaks on öeldud, et mitte kuivendada ning
surnud ja lamapuitu mitte eemaldada. Seletuskirjas on öeldud, et Vangu II liivakarjääri
mäeeraldise teenindusmaa ei ulatu riigimaantee kaitsevööndisse. Sellega seoses
vääriselupaigale kahju ei tekitata ja see säilib.
Mõju rohevõrgustikule
Enamus Saarde valla põhjaosast kuulub rohevõrgustikku ning arvestades rohevõrgustiku alade
suurust Saarde vallas, on looduslike alade kadu Vangu II liivakarjääri vähene, ega mõjuta
oluliselt rohevõrgustiku toimivust. Vangu II liivakarjäär paikneb rohevõrgustiku servaalal.
Karjääri ala asub metsamaal, kus on 10-20 aasta vanused noorendikud. Vangu II liivakarjääri
korrastamise suunaks on metsamaa ja rohumaa. Metsamaa rajamisega taastub alal elurikkus.
Kokkuvõtvalt ei ole Vangu II liivakarjääri keskkonnaloa andmisega ette näha olulist negatiivset
mõju rohevõrgustikule ning see ei häiri rohevõrgustiku terviklikku sihipärast toimimist.
Mõju maastikule
Maastikupildi visuaalne muutumine on maavara kaevandamise juures paratamatu ning selle
mõju on leevendatav kaevandamisega rikutud maa kaevandamisjärgse korrastamisega, mis on
tulenevalt seadusandlikust korrast keskkonnakaitseloa omajale kohustuslik. Vangu II
mäeeraldis jääb kahest küljest metsamaaga ümbritsetuks, mistõttu ümbritsevalt maastikult
karjääriale vaated avanevad ainult ühelt poolt. Kuna kaevandamistegevuse lõppedes ala
korrastatakse metsamaaks, jääb mõju maastikule väheoluliseks.
3.3.2 Mõju piiriülesus
Kavandatava tegevusega ei kaasne piiriüleseid mõjusid.
3.3.3 Kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimuvate või mõjualas
planeeritavate tegevustega
Lähimad elamud jäävad Vangu II liivakarjääri mäeeraldisest kagu poole ligikaudu 105 m
kaugusele Sillaotsa (katastritunnus 75601:005:0235) ja ligikaudu 140 m kaugusele Kanarbiku
(katastritunnus 71102:001:0027) kinnistutele ning uuringuruumist põhja poole ligikaudu 300
m kaugusele Lepiku (katastritunnus 75601:005:0330) kinnistule.
Võib järeldada, et olulist koosmõju lähipiirkonna teiste tegevustega (valdavalt metsamajandus)
ei teki. Keskkonnaloa omanik peab siiski täitma kõiki asjakohaseid õigusaktides sätestatud
nõudeid ja loale kantavaid kõrvaltingimusi ning tegema omalt poolt kõik võimaliku,
vähendamaks tekkivate keskkonnahäiringute esinemist ning levimist.
3.3.4 Ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise
võimalused
Vangu II liivakarjääri kaevandamisega kaasneda võivaid keskkonnahäiringuid on eespool
pikemalt käsitletud. Eelhinnangus esitatud kaalutluste alusel kavandab Keskkonnaamet
keskkonnahäiringute leevendamiseks lisada antavale keskkonnaloale järgmised asjakohased
kõrvaltingimused:
1. Kaevandamisel ja kaevise transportimisel kasutatavate masinate ja mehhanismide
pidevaks tehniliseks kontrollimiseks, hooldamiseks ja tankimiseks tuleb rajada mäeeraldise
või selle teenindusmaa territooriumile teenindusplats, vältimaks kütuse ning õlide leket
pinnasesse ja põhjavette.
2. Vältimaks karjääris toimuvast tegevusest ja kaevise transpordist tulenevate saasteaine
peenosakeste levikut teenindusmaa piiridest väljapoole, tuleb kuival aastaajal niisutada
laadimisoperatsioonide- ja kaeveala ning seal paiknevaid teid. Lisaks tuleb piirata
liikumiskiirust.
3. Karjääri maa-ala ja ühendustee raadamise raietöid ja kattepinnase koorimist ei tohi teha
kevad-suvisel lindude pesitsusperioodil, vahemikus 15.03-15.07.
4. Materjali purustamist, sõelumist jt mürarikkaid tegevusi ei tohi teha karjääris metsise
mängu- ja pesitsusperioodil ning must-toonekure pesitsusperioodil 1.03-31.08. Metsise
elupaikadesse ja must-toonekurele olulistele toitumisaladele (Kivioja, Reiu jõgi 1 km lõuna
pool) ei tohi sel perioodil jõuda suurem kui 45 dB müratase.
5. Ristiküla peakraavi veerežiimi või -kvaliteeti ei tohi karjääri rajamisel ja kasutamisel
mõjutada, nt ei tohi sinna juhtida hõljumirikast vett või mõjutada selle veerežiimi. Juhul,
kui pinnasevee ärajuhtimine on vajalik, siis on vaja see eelnevalt juhtida settetiiki või
lodusse, et hõljum ja toitained maksimaalselt setitada enne peakraavi juhtimist. Hõljumi-
või toitaineterikas vesi mõjutab negatiivselt vooluveekogude seisundit, sh must-toonekure
toitumisalasid.
3.4 Eelhinnangu järeldus
Keskkonnaamet leiab, et arvestades käesolevas eelhinnangus toodut, on käsitletud kõik
võimalikud keskkonnamõjud ja keskkonnaloa andmiseks on piisavalt informatsiooni.
Keskkonnaameti hinnangul puudub kavandataval tegevusel oluline keskkonnamõju, mistõttu
KMH algatamine ei ole vajalik alljärgnevatel põhjustel:
1. On välistatud, et tegevus avaldab ebasoodsat mõju Natura 2000 võrgustikku aladele.
Kavandataval tegevusel puudub oluline negatiivne mõju kaitstavatele loodusobjektidele.
2. Kavandatava tegevusega ei kaasne olulist keskkonnamõju veele ega välisõhule. Olulist
mõju vibratsiooni osas ei kaasne. Tegevusega ei kaasne koosmõju teiste tegevustega.
3. Eelhindamise tulemusena selgus, et leevendusmeetmete kasutamisel eeldatavalt ei ületata
kaevandamisel piirmäärasid müra ja õhusaaste osas.
4. Kavandatava tegevusega ei kaasne mõju inimeste tervisele, heaolule ja varale, samuti
avariiolukordi või suurõnnetusi.
5. Tööde tegemisel keskkonnakaitsenõuetele vastavalt on avariiolukordade esinemine
vähetõenäoline.
6. Kavandataval tegevusel puudub oluline kumulatiivse ja piiriülene mõju.
KeHJS § 11 lg 81 kohaselt peab KMH algatamata jätmise otsus muu hulgas sisaldama
asjakohaseid KeHJS § 61 lg 1 p 6 alusel esitatud kavandatava tegevuse erisusi või
keskkonnameetmeid muidu ilmneda võiva olulise ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks või
ennetamiseks. Määruse nr 31 § 5 lg 2 järgi, kui eelhinnangu järelduseks on kavandatava
tegevuse KMH algatamata jätmine, esitatakse eelhinnangus põhjendatud juhul ettepanekud
vajalikeks keskkonnameetmeteks.
KeHJS § 33 lg 1 järgi keskkonnameetmed on kavandatava tegevuse elluviimisega kaasneva
ebasoodsa keskkonnamõju ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise ning
põhjendatud juhul heastamise meetmed. Keskkonnameetmete hulka arvatakse ka
keskkonnaseire. KeHJS § 33 lg 2 kohaselt peavad keskkonnameetmed, sealhulgas
keskkonnaseirega jälgitavate näitajate liik ja seire kestus, olema proportsionaalsed kavandatava
tegevuse iseloomu, asukoha ja mahuga ning eeldatavalt avalduva keskkonnamõjuga.
Keskkonnaseire määramisel ja tegemisel arvestatakse olemasoleva keskkonnaseirega.
Eelhinnangus analüüsitud info põhjal seab Keskkonnaamet Vangu III liivakarjääri
keskkonnaloa muutmistaotlusele järgnevad keskkonnameetmed:
1. Kaevandamisel ja kaevise transportimisel kasutatavate masinate ja mehhanismide
pidevaks tehniliseks kontrollimiseks, hooldamiseks ja tankimiseks tuleb rajada mäeeraldise või
selle teenindusmaa territooriumile teenindusplats, vältimaks kütuse ning õlide leket pinnasesse
ja põhjavette.
2. Vältimaks karjääris toimuvast tegevusest ja kaevise transpordist tulenevate saasteaine
peenosakeste levikut teenindusmaa piiridest väljapoole, tuleb kuival aastaajal niisutada
laadimisoperatsioonide- ja kaeveala ning seal paiknevaid teid. Lisaks tuleb piirata
liikumiskiirust.
3. Karjääri maa-ala ja ühendustee raadamise raietöid ja kattepinnase koorimist ei tohi
teha kevad-suvisel lindude pesitsusperioodil, vahemikus 15.03-15.07.
4. Materjali purustamist, sõelumist jt mürarikkaid tegevusi ei tohi teha karjääris metsise
mängu- ja pesitsusperioodil ning must-toonekure pesitsusperioodil 1.03-31.08. Metsise
elupaikadesse ja must-toonekurele olulistele toitumisaladele (Kivioja, Reiu jõgi 1 km lõuna
pool) ei tohi sel perioodil jõuda suurem kui 45 dB müratase.
5. Ristiküla peakraavi veerežiimi või -kvaliteeti ei tohi karjääri rajamisel ja kasutamisel
mõjutada, nt ei tohi sinna juhtida hõljumirikast vett või mõjutada selle veerežiimi. Juhul, kui
pinnasevee ärajuhtimine on vajalik, siis on vaja see eelnevalt juhtida settetiiki või lodusse, et
hõljum ja toitained maksimaalselt setitada enne peakraavi juhtimist. Hõljumi- või
toitaineterikas vesi mõjutab negatiivselt vooluveekogude seisundit, sh must-toonekure
toitumisalasid.
4. ÄRAKUULAMINE
Keskkonnaamet saatis KeHJS § 11 lõike 22 alusel XX.04.2026 kirjaga nr DM-131250-23
Vangu II liivakarjääri keskkonnaloa taotlusele koostatud keskkonnamõjude eelhinnangu ja
KMH algatamata jätmise otsuse eelnõu seisukoha võtmiseks Saarde Vallavalitsusele ja
teadmiseks taotlejale.
Saarde Vallavalitsus ...