Pöördumise edastamine selgituste saamiseks

Pöördumise edastamine selgituste saamiseks.asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

KRISTI PARRO PNOEE-48607240210 2026-04-15 18:07:02

Pöördumise edastamine selgituste saamiseks.pdf

Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/

Registrikood 70001231

Riigimetsa Majandamise Keskus [email protected]

15.04.2026 nr 15-3/26/1200-2

Pöördumise edastamine selgituste saamiseks

Rahandusministeeriumi poole pöördus Sõrve Jahimehed MTÜ teabenõude ja järelevalve

algatamise taotlusega, milles palutakse hinnata riigivara kasutusse andmise praktika vastavust riigivaraseaduse nõuetele.

Pöördumises tuuakse esile kahtlused, et riigimaa kasutusse andmisel ei ole järgitud läbipaistvuse, kontrollitavuse ja otstarbeka kasutamise põhimõtteid ning on võidud jätta arvestamata

majanduslikult soodsamad pakkumised. Samuti palutakse Rahandusministeeriumil anda seisukoht riigivara kasutusse andmise tingimuste ja menetluse kohta ning kaaluda järelevalvemenetluse

algatamist RMK tegevuse suhtes. Rahandusministeerium leidis, et konkreetses juhtumis ei ole võimalik anda hinnangut üksnes

riigivaraseaduse alusel, vaid vajalik on arvestada ka metsaseaduse ja jahiseaduse regulatsiooni koostoimet. Seetõttu edastati pöördumine Kliimaministeeriumile kui valdkonna eest vastutavale

ministeeriumile. Käesolevaga palub Kliimaministeerium RMK-lt selgitusi Salme jahipiirkonna kasutusõiguse loa

taotlemise menetluse kohta, eeskätt pöördumises esitatud etteheidete valguses. Täiendavalt palume teavet selle kohta, kas taotluse esitamise ajal oli RMK-l mõne taotlejaga kehtiv leping või

kokkulepe jahiseaduse § 14 lõigete 5 ja 6 või § 25 lõike 1 tähenduses. Kui jah, siis palume selgitada, miks ei sõlmitud samasuguseid kokkuleppeid teiste taotlejatega, seades nad selliselt ebavõrdsesse olukorda.

Lisaks palume selgitada RMK üldist praktikat seoses jahipiirkonna kasutusõiguse loa taotlejatega

jahiseaduse § 14 lõigete 5 ja 6 tähenduses nõusolekute andmisel ning põhjuseid, miks on otsustatud selliste eellepingute sõlmimisest loobuda. RMK on varasemalt selgitanud (Andres Tammeveski e- kiri 21.04.2025), et on oma senise praktika üle vaadanud ning otsustanud mitte sõlmida

jahipiirkonna kasutusloa taotlejatega eellepinguid riigimaa jahinduslikuks kasutamiseks.

Palume täiendavalt selgitada, kuidas toimib RMK praktikas olukord, kus jahipiirkonna kasutusõiguse luba lõpeb või tunnistatakse kehtetuks jahiseaduse § 20 tähenduses. Arvestades, et jahiseaduse § 25 lõike 1 alusel sõlmitud leping on üldjuhul seotud jahipiirkonna kasutusõiguse loa

kehtivusega, palume selgitada, kas ja kuidas käsitletakse olukordi, kus lepingu kehtivuse lõpp

vaidlustatakse ning lepingu kehtivus ennistatakse ning Keskkonnaamet aktsepteerib seda kehtiva

lepinguna. Kas sellisel juhul on RMK valmis võrdse kohtlemise tagamiseks sõlmima jahiseaduse § 14 lõigete 5 ja 6 tähenduses nõusolekuid ka teiste taotlejatega.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt) Kristi Parro

metsaosakonna juhataja

Lisa: Rahandusministeeriumi pöördumine

Aimar Rakko, 626 9104

[email protected]

Rahandusministeeriumi pöördumine.asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

KAUR KAJAK PNOEE-37411040284 2026-03-24 07:41:52

Poordumine_Rahandusministeeriumile.asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

ANDRUS LEHESOO PNOEE-36803195227 2026-03-17 01:58:30

1. Kohustamiskaebus RMK,Saaremaa Vald.asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

ANDRUS LEHESOO PNOEE-36803195227 2025-07-08 14:15:11

Gmail - lisa10. Täiendav vastuskiri Saaremaa Vald.pdf

sorve sorts <[email protected]>

Täiendav vastuskiri 1 sõnum

[email protected] <[email protected]> 29. aprill 2025, kell 13:32 Saaja: Sõrve Jahimehed MTÜ <[email protected]>

Tere!

Teile on saadetud Saaremaa Vallavalitsuse dokumendihaldussüsteemi Delta kaudu dokument Täiendav vastuskiri, mis on registreeritud 29.04.2025, numbriga 6-2/2314-4.

Kontaktinfo

Saaremaa Vallavalitsus Tallinna 10, Kuressaare, Saaremaa vald

Tel 452 5000 e-post: [email protected]

6-22314-4 29.04.2025 Väljaminev kiri.asice 350K

Gmail -lisa9 Vastuskiri Saaremaa Vald.pdf

sorve sorts <[email protected]>

Vastuskiri 7 kirja

[email protected] <[email protected]> 22. aprill 2025, kell 07:50 Saaja: Sõrve Jahimehed MTÜ <[email protected]>

Tere!

Teile on saadetud Saaremaa Vallavalitsuse dokumendihaldussüsteemi Delta kaudu dokument Vastuskiri, mis on registreeritud 21.04.2025, numbriga 6-2/2314-2.

Kontaktinfo

Saaremaa Vallavalitsus Tallinna 10, Kuressaare, Saaremaa vald

Tel 452 5000 e-post: [email protected]

6-22314-2 21.04.2025 Väljaminev kiri.asice 351K

sorve sorts <[email protected]> 22. aprill 2025, kell 08:07 Saaja: [email protected]

Tere Teil on vale informatsioon. Salme JS ei ole kehtivat kasutusõiguse luba see on tühistatud juba 1.aprilli seisuga ja on välja kuulutatud kasutusõiguse taotluste Keskkonnaametile esitamiseks aeg 03.05.2025. Seega paluks vastata võimalikult kiiresti meie pakkumisele. Loodan, et vald ei jaga valla maa kasutust tasuta kui on rahalisi pakkumisi. [Osundatud tekst on peidetud]

teadaanne_2438835.pdf 17K

sorve sorts <[email protected]> 22. aprill 2025, kell 08:12 Saaja: [email protected], Raivo Kahm <[email protected]>

[Osundatud tekst on peidetud]

teadaanne_2438835.pdf 17K

Raivo Kahm <[email protected]> 22. aprill 2025, kell 08:39 Saaja: sorve sorts <[email protected]>, Kaarel Tang <[email protected]>

Tere

Tänan info eest. Keskkonnaameti lehel ei olnud infot uuendatud. Vald annab jahipidamisalal oma nõusoleku seltsidele, kellel on alal kehtiv jahipidamisõigus. Sega jääb kehtima meie vastuskirjas väljatoodu:

Saaremaa Vallavalitsus ei sekku eelmainitud Salme jahipiirkonna kasutusõiguse vaidlustamisprotsessi. Jahipiirkonna kasutusõiguse loa väljastamise ja loa kehtetuks tunnistamise pädevus on Keskkonnaametil. Vallavalitsus saab kaaluda loa väljastamist Teile, kui olete saanud Salme jahipiirkonna (JAH1000159) kasutusõiguse Keskkonnaametilt.

Tervitades

Raivo Kahm

Kinnisvarateenistuse juhataja

Saaremaa Vallavalitsus | Marientali tee 27, Kuressaare 93820

+372 5228547 | www.saaremaavald.ee

From: sorve sorts <[email protected]> Sent: Tuesday, April 22, 2025 8:12 AM To: Kaarel Tang <[email protected]>; Raivo Kahm <[email protected]> Subject: Fwd: Vastuskiri

TÄHELEPANU: Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada.

[Osundatud tekst on peidetud]

image001.png 2K

sorve sorts <[email protected]> 22. aprill 2025, kell 09:03 Saaja: Raivo Kahm <[email protected]>

Tere Saatke palun see informatsioon ka Salme JS, kuna nemad võivad esitada need maad kasutusõiguse loa taotlemisel. Sarnane juhus oli Sõrve Sääre JS kasutusõiguse loa taotlemisel, kus tingimuslik leping esitati kehtiva lepinguna. Teie

sõlmitud leping Saarte Jahimeeste Seltsiga MTÜ ei ole sellist tingimust, et vald annab jahipidamise õiguse seltsidele kellel on alal kehtiv jahipidamise õigus. Vastasel juhul tekib olukord ,et Salme JS esitab valla maad kehtivate lepingute nimekirjas ja Sõrve Jahimehed MTÜ peab esitama selle kohta vaide. Hetkel olete te juba sekkunud kasutusõiguse loa taotlemise protsessi andes Salme JS õigused maakasutuseks esitamata selleks tingimust, et Salme JS peab omama kehtivat kasutusõiguse luba ja seda tal hetkel ei ole. Saatsin selle kohta teile ka KEA käskkirja.

Lugupidamisega Sõrve Jahimehed MTÜ Andrus Lehesoo [Osundatud tekst on peidetud]

Raivo Kahm <[email protected]> 22. aprill 2025, kell 09:21 Saaja: sorve sorts <[email protected]>

Tere

Lepingut, kui sellist ei ole vald sõlminud ühegi jahiseltsiga.

[Osundatud tekst on peidetud]

image001.png 2K

sorve sorts <[email protected]> 22. aprill 2025, kell 09:45 Saaja: Raivo Kahm <[email protected]>

saadan teile tutvumiseks. [Osundatud tekst on peidetud]

Lisa 23 - Saaremaa_vald_2_31523_05.10.2021_Korraldus.asice 407K

Kohustamiskaebus RMK,Saaremaa Vald.pdf

Tallinna Halduskohus 08.07.2025 e-post: [email protected]

Kaebaja: Sõrve Jahimehed MTÜ (reg.kood 80635043) e-post: [email protected]

Vastustaja I : Riigimetsa Majandamise Keskus ( reg.kood 70004459) e-post: [email protected]

Vastustaja II : Saaremaa Vallavalitsus (reg.kood 77000306) e-post: [email protected]

Kolmas isik: Keskkonnaamet (rg.kood 70008658) e-post: [email protected]

KOHUSTAMISKAEBUS

Kaebaja palub: 1.Kohustada Riigimetsa Majandamise Keskus-st ja Saaremaa Vallavalitsus-t andma riigimaad kasutusse Sõrve Jahimehed MTÜ-le kui ainsale rahalise pakkumise teinud mittetulundusühingule või alternatiivselt kohustada panna riigimaad enampakkumisele Riigile ja Saaremaa Valla-le kasulikel tingimustel lähtudes RVS §8 (4). 2. Kaasata kolmanda isikuna Keskkonnaamet. 3.Esmaseõiguskaitse korras peatada Salme JAH1000159 jahipiirkonna kasutusõiguse loa menetlus.

Kaebuse asjaolud: 1. Hetkel toimub Salme JAH1000159 jahipiirkonna kasutusõiguse loa menetlus mida korraldab Keskkonnaamet. Sõrve Jahimehed MTÜ kandideerib kasutusõiguse loale. Kasutusõiguse loa konkursil on Saaremaa Vallavalitsus loonud konkurentsi eelise Salme Jahimeeste Selts MTÜ-le ja sellega kahjustanud Sõrve Jahimehed MTÜ huve. On kahtlus ,et RMK eelistab jahiseltsi kes on Eesti Jahimeeste Selts MTÜ liige ja sellel põhjusel ei sõlmi lepingut jahiseltsiga kes on nõus riigi maa kasutamise eest maksma tasu. Mikk Marran on RMK juhatuse esimees ja samal ajal Eesti Jahimeeste Selts MTÜ esindaja ja tegelik kasusaaja.

2. Sõrve Jahimehed MTÜ saatis Riigimetsa Majandamise Keskus-ele (edaspidi RMK) 10.aprill 2025 rahalise pakkumise riigimaade kasutamiseks Salme JAH1000159 jahipiirkonnas jahinduslikuks otstarbeks.(lisa 1 Avaldus Sõrve Jahimehed MTÜ) 21.aprill 2025 saatis Sõrve Jahimehed MTÜ korduva taotluse kokkuleppe sõlmimiseks. 21.aprill 2025 vastas RMK ja teavitas ,et selle pakkumisega tegeleb osakonna peaspetsialist Olavi Andres.

21.aprill 2025 vastas taotlusele RMK metsaülem Andres Tammeveski ja teavitas ,et eellepinguid ei sõlmita. (lisa 2 meilisuhtlus RMK) 19.juuni 2025 saatis Sõrve Jahimehed MTÜ järjekordse hinnapakkumise riigimaade kasutamiseks jahipidamiseks Salme JAH1000159 jahipiirkonnas.(lisa 11. hinnapakkumine) 26.juuni 2025 vastas RMK ja keeldus rahalise kokkuleppe sõlmimisest.(lisa 12. RMK vastus) *Vastus jääb arusaamatuks ,kuna taotlus oli tasulise lepingu sõlmimiseks mitte tasuta eellepingu sõlmimiseks.

3. Sõrve Jahimehed MTÜ saatis Saaremaa Vallallale rahalise pakkumise (lisa 3. Avaldus) 10 aprill 2025. 21.aprill 2025 saatis Sõrve Jahimehed MTÜ korduva pakkumise.(lisa 4. meilisuhtlus) 22. aprill 2025 vastas Saaremaa Vald kirjale.(lisa 5. Väljaminev kiri) *Vallavalitsus on andnud varasemalt loa Saaremaa vallale kuuluvatel kinnistutel jahipidamiseks 22 jahiseltsile. Salme jahipiirkonnas on andnud vallavalitsus nõusoleku 5.oktoobril 2021.a oma korralduse nr 3-3/1523 „Nõusoleku andmine Saaremaa vallale kuuluvatel kinnistutel jahipidamiseks „ punktis 1.16 Salme jahipiirkonnas Salme Jahimeeste Seltsile (registrikood 80034450). Keskonnaameti keskonnalubade registri andmetel on hetkel kehtiv jahipiirkonna kasutusõiguse luba Salme (JAH1000159) jahipiirkonnas Salme Jahimeeste Seltsil (registrikood 80034450).

22.aprill 2025 saatis Sõrve Jahimehed MTÜ Saaremaa Vallale vastuse ja lisana teadaande (lisa 6. teadanne) selle kohta ,et Salme Jahimeeste Selts MTÜ kasutusõiguse luba on lõppenud. 22.aprill 2025 vastas Saaremaa Vald. „Tänan info eest. Keskkonnaameti lehel ei ole olnud infot uuendatud. Vald annab jahipidamisalal oma nõusoleku seltsidele,kellel on kehtiv jahipidamisõigus. Seega jääb kehtima meie vastuskirjas väljatoodu: Saaremaa Vallavalitsus ei sekku eelmainitud Salme jahipiirkonna kasutusõiguse vaidlustamisprotsessi. Jahipiirkonna kasutusõiguse loa väljastamise ja kehtetuks tunnistamise pädevus on Keskonnaametil. Vallavalitsus saab kaaluda loa väljastamist Teile,kui olete saanud Salme jahipiirkonna (JAH1000159) kasutusõiguse Keskkonnaametilt”

22.aprill 2025 vastas kirjale Sõrve Jahimehed MTÜ „Saatke palun see informatsioon ka Salme JS,kuna nemad võivad esitada need maad kasutusõiguse loa taotlemisel. Sarnane juhus oli Sõrve Sääre JS kasutusõiguse loa taotlemisel,kus tingimuslik leping esitati kehtiva lepinguna. Teie sõlmitud lepingus Saarte Jahimeeste Selts MTÜ-ga ei ole sellist tingimust,et vald annab jahipidamise õiguse seltsidele kellel on ala kehtiv jahipidamise õigus. Hetkel tekib olukord,et Salme JS esitab valla maad kehtivate lepingute nimekirjas ja Sõrve Jahimehed MTÜ peab esitama selle kohta vaide. Olete juba sekkunud kasutusõiguse loa taotlemise protsessi andes Salme JS õigused maakasutuseks esitamata selleks tingimust,et Salme JS peab omama kehtivat kasutusõiguse luba ja seda tal hetkel ei ole. Saatsin selle kohta teile ka KEA käskkirja.(lisa 6. teadanne)”

22.aprill 2025 vastas Saaremaa Vald . „Lepingut kui sellist ei ole vald sõlminud ühegi jahiseltsiga”

22.aprill 2025 saatis Sõrve Jahimehed MTÜ Saaremaa Vallala poolt sõlmitud lepingu Saarte Jahimeeste Selts MTÜ-ga.(Lisa 7. Leping Saaremaa Vald)

24.aprill 2025 saatis Keskkonnaamet Saaremaa vallale kirja ja palus Sõrve Jahimehed MTÜ 10.04.2025 esitatud avalduse nr 6-2/2341-1 uuesti läbi vaadata ning kaaluda kokkuleppe sõlmimist või kõikide kehtivate kokkulepete tühistamist.(lisa 13. KEA kiri Saaremaa vallale). *Kirjas ei ole põhjendatud miks oli Salme JAH1000159 jahipiirkonna kasutusõiguse loa konkursi ajal 22.aprill 2025 üleval KOTKA lehel vale informatsioon. Kirjas pöörati Saaremaa valla

tähelepanu sellele ,et konkurss lõppeb 03.05.2025. Seega 10 päeva enne konkursi lõppu oli KOTKA lehel üleval vale informatsioon kasutusõiguse loa kehtivuse kohta.

29.aprill 2025. Saatis Saaremaa vald vastuse 22.aprill 2025 kirjale lepingu (lisa 7) kohta. „Olete esitanud Saaremaa Vallavalitsusele (edaspidi vallavalitsus) avalduse (registreeritud vallavalitsuse dokumendiregitris 10.04.2025 nr 6-2/2314-1) seoses sooviga sõlmida munitsipaalomandis maadele Salme jahipiirkonnas (JAH1000159) jahipidamise kokkulepe. Vallavalitsus arutas Teie avaldust täiendavalt oma nõupidamisel 29.aprillil ja otsustas,et vallavalitsus on nõus andma Sõrve Jahimehed MTÜ-le nõusoleku Salme jahipiirkonnas munitsipaalmaadel jahipidamiseks, kui olete saanud Salme jahipiirkonna (JAH1000159) kasutusõiguse Keskkonnnaametilt. Teil on võimalik käesolevat kirja käsitleda munitsipaalmaade osas eelkokkuleppena jahipiirkonna kasutusõiguse taotlemisel.”(lisa 8. väljaminev kiri.) (lisa 9. meilisuhtlus) ,(lisa 10. meilisuhtlus)

19.juuni 2025 saatis Sõrve Jahimehed MTÜ järjekordse rahalise pakkumise Saaremaa Vallalale kuuluvate munitsipaalmaadele jahipidamiseks.(lisa 14. hinnapakkumine 19.06.2025)

*Saaremaa vald ei ole tühistanud lepingut mille ta on sõlminud valla maa kasutamiseks Salme Jahimeeste Selts MTÜ-ga. Saaremaa vald on küll saatnud vastuskirja, et sõlmib lepingu kasutusõiguse loa saajaga, aga see ei tühista sõlmitud lepingut ja lepingu põhjal on Salme Jahimeeste Selts MTÜ-l õigus lugeda neid maid oma lepinguliste maade hulka. Selline olukord on teiste taotlejate suhtes ebaõiglane kuna tegu on valla maadega ja ei saa eelistada kedagi valla maade kasutamisel ametnike oma äranägemise järgi vaid tuleb lähtuda Riigivaraseadusest. Kuna Saaremaa valla korraldus (lisa7) on tühistamata siis on Salme Jahimeeste Selts MTÜ-l õigus neid maid kasutada vaatamata sellele kas nad omavad kasutusõiguse luba või mitte. *Sõrve Jahimehed MTÜ on teinud riigimaa (riigivara) kasutamiseks jahipidamise otstarbel rahalise pakkumise. RMK ja Saaremaa Vald ei ole põhjendanud oma vastustes millistel põhjustel antakse riigimaad (riigivara) ja munitsipaalmaa Salme JAH1000159 jahipiirkonnas kasutusse tasuta, kuigi nendele maadele on tehtud rahaline pakkumine.

Põhjendused: 1. Riigile kuuluva jahimaa puhul on tegemist riigivaraga riigivaraseaduse (RVS) tähenduses. Nii Maa-ameti kui ka RMK valduses olevate riigimaade valitseja on Keskkonnaministeerium (RVS § 4 lg 2 p 7). Maa-amet ja RMK on nende valdusesse antud riigimaa volitatud asutused (RVS § 3 lg 1 p 11). Riigivara valitsemise põhimõtetest tuleb kinni pidada riigivara valitsejal ja ka volitatud asutustel, kelle valdusesse on riigimaa antud. Kehtib põhimõte, et riigivara ehk ka riigile kuuluva jahimaaga tuleb teha tehinguid kooskõlas õigusaktidega, läbipaistvalt ja kontrollitavalt (RVS § 8 lg 7). Keskkonnaminister on andnud 16.06.2021 käskkirja, millega ta volitas nii Maa- ametit kui ka RMK-d teostama jahiseadusest tulenevaid riigivara valitseja õigusi ja kohustusi (edasivolitamise õigusega), sh sõlmima kokkuleppeid jahindustegevuse korraldamiseks, seadma jahipidamise tingimusi ja keelama jahipidamist.

2. Maaomaniku õigused jahinduses on välja toodud JahiS §-s 6 ja 25 lg 1. Maaomanikul on õigus seada oma maal jahipidamiseks tingimusi või jahipidamine ära keelata,sõlmida kokkulepe maa kasutamiseks jahinduslikul eesmärgil , algatada jahipiirkonna kasutaja väljavahetamine ning teha ettepanekuid jahipiirkonna piiride muutmiseks.

3. Jahinduses ei ole kehtestatud riigile kui jahimaa omanikule teistsuguseid norme kui eraomanikele, mis välistaksid riigile kuuluva jahimaa puhul riigivaraseaduse (teatud juhtudel tulu saamise eesmärgil RMK puhul ka metsaseaduse) kohaldamise. Piirangud, mis muudavad riigi ressursi (riigile kuuluv jahimaa) abil konkurentsiolukorda, ei saaks põhineda muul kui selgel seaduslikul alusel ja sel juhul peavad seadusandjal olema kaalukad põhjused. Riigile kuuluv maa,

sealhulgas jahindustegevuseks sobiv maa,on riigivaraseaduse (RVS) tähenduses riigivara(vt RVS §1 lg 3). Riigivara valitsemise põhimõtetest tuleb kinni pidada nii riigivara valitsejal kui ka volitatud asutustel,kelle valdusse riigimaa on antud. Kehtib põhimõte, et riigivara ehk riigile kuuluva jahimaaga tuleb teha tehinguid kooskõlas õigusaktidega,läbipaistvalt ja kontrollitavalt (RVS §8 lg5) Kui maaomanik on riik,tuleb riigi jahinduslikud huvid sätestada kas haldusakti kõrvaltingimustena (vt haldusmenetluse seaduse § 53 lg 2 ) või tuleb riigimaa valdajal riigile kuuluv maa anda jahinduslikku kasutusse muudel läbipaistvatel ja objektiivsetel tingimustel. Sellest võib järeldada,et riigimaa tasuta kasutusse andmine ei ole põhjendatud kui selle maa kasutuse eest on keegi nõus tasuma raha.

4. Jahiseadus ei tee vahet eramaaomaniku ega riigimaaomaniku õigustel ja kohustustel. Seega saab riik nagu ka eraomanik enda huvides oma kinnisasjadel jahi ära keelata, jahti lubada ja/või seada jahipidamiseks endale sobivaid tingimusi. Sarnaselt eraomanikuga ei pea riik olema automaatselt nõus, et tema kinnisasjadel peab jahti jahipiirkonna kasutaja. Nii nagu eraomanik peab ka riik oma kinnisasjade jahinduslikku otstarbekust hindama ja kaaluma. Muu hulgas tuleb ka riigil kaaluda jahindusliku kasutuse kvaliteeti, erinevate kasutajate pakutavaid tingimusi jms. Riigile kuuluvate jahimaade puhul tuleb vastavad otsused teha avalikult ja läbipaistvalt ning otsuste õiguspärasus peab olema kohtulikult (halduskohtus) kontrollitav. Sellele on pööranud ka tähelepanu Õiguskantsler oma kirjas 11.03.2022 Keskkonnaametile ja Keskkonnaametile.

Esmaseõiguskaitse taotluse põhjendused: 1. Kui Salme JAH1000159 kasutusõiguse loa menetlus peatatakse esitatud kaebuse kohtumenetluse ajaks siis haldab jahipiirkonda Keskkonnaameti käskkirja alusel RMK (lisa 15. KEA käskkiri) Jahiseadusega seotud tegevusi jätkaks RMK käskkirja alusel. Sellega ei kaasneks kellelegi kahju, vaid Riik saaks kasu kuna kõik riigilõivud suuruluki küttimise eest tasutakse riigile. Kui kasutusõiguse luba väljastatakse siis riigilõivu ulukite küttimise eest enam Riigile ei tasuta. Hetkel väljastab Salme JAH1000159 jahilube RMK ja jahipidamine toimub. Suurulukite arvukuse reguleerimisel lähtutakse Saare maakonna jahindusnõukogus kokku lepitud küttimise mahtudest või KEA poolt määratud suurulukite küttimise mahtudest. Samuti ei jää täitmata SAK käskkiri mis kohustab metssigade arvukuse vähendamist. Sõrve Jahimehed MTÜ on oma lepingulistel maadel , RMK väljastatud metssea küttimise lubade alusel küttinud 8 metssiga alates 15.aprillist kuni 8.juulini ja Riigile on makstud riigilõivu 10 metssea küttimise loa eest 130 eurot. *RMK halduses olevad maad omavad Salme JAH1000159 menetluses olulist tähtsust. Salme JAH1000159 jahipiirkonna jahialast on RMK haldatavad alad 30% ja jahipiirkonna kasutuse õiguse loa konkursil omavad määravat tähtsust. *Esmane õiguskaitse hoiaks ära edaspidi jahipiirkonna kasutusõiguse menetlusega tekkivaid kohtuvaidluseid kuna hetkel puudub selgus kuidas seaduse päraselt anda kasutada riigimaid mis jäävad jahipiirkonna piiridesse. 2.Keskkonnaamet on rikkunud Salme JAH1000159 kasutusõiguse loa menetluses ausa konkurentsi reegleid. KEA lõi konkurentsieelise ühele konkursis osalejale, avaldades valeinformatsiooni keskkonnakaitselubade registris ja selle tulemusel rikuti teiste taotlejate õiguseid. Seoses pikaajalise vale informatsiooni levitamisega on KEA tekitanud maaomanikes segaduse ja teadmatuse milline informatsioon on tõepärane ja milline mitte. 03.04.2025 tühistati Salme Jahimeeste Selts MTÜ kasutuseõiguse luba aga keskkonnakaitselubade registris oli 22.04.2025 kasutusõiguse luba veel kehtiv kuigi käis juba uue kasutuseõiguse loa menetlus. KEA on tunnistanud oma kirjas Saaremaa Vallale konkurentsi eelise tekitamisest Salme JAH1000159 kasutuseõiguse loa menetluses t.(lisa 13). „Juhime tähelepanu ,et olete oma 05.10.2021 korraldusega nr 2-3/1523 andnud Salme Jahimeeste Seltsile jahipidamiseks tähtajatu nõusoleku ning sellega loonud käimasoleval konkursil eelnimetatud jahiseltsile konkurentsieelise. Jahipiirkondade kasutusõiguse puhul on avalik-

õiguslikud juriidilised isikud võrdse kohtlemise tagamiseks sõlminud samadel alustel lepingud või eellepingud kõikide soovijatega või keeldunud lepingute sõlmimisest.” *KEA on kirjas unustanud mainimata ,et tema haldataval KOTKA kodulehel oli vale informatsioon veel üleval 22.04.2025 mille põhjal oli Salme Jahimeeste Selts MTÜ-l kehtiv jahipiirkonna kasutusõiguse luba. Sarnane olukord oli Salme JAH1000159 kasutusõiguse loa pikendamise menetluses kus Salme Jahimeeste Selts MTÜ omas 2 aastat ja 3 kuud jahipiirkonna kasutuse õiguse luba milleks tal puudus seaduslik õigus nagu hiljem selgus kohtumenetluses haldusasjas nr 3-23-599. (lisa 16 ). Kohtuotsus on jõustunud. KEA on oma tegevuse ja tegevusetusega kaasa aidanud jahipiirkonna kasutusõiguse lubade menetlustes ebavõrdse konkurentsi tekkele. *Esmaseõiguskaitse rakendamine menetluse ajaks ei võimaldaks tulevikus KEA-l kasutada hetkel praktiseeritud tegevust ,kus tehakse tahtlikult vale otsus arvestusega ,et kohtuvaidlused kestavad pikka aega ja nagu praktika näitab 3-5 aastat.

Lugupidamisega Sõrve Jahimehed MTÜ Andrus Lehesoo

Lisad: 1. Avaldus Sõrve Jahimehed MTÜ 2. Meilisuhtlus RMK 3. Avaldus 4. Meilisuhtlus 5. Väljaminev kiri 6. Teadaanne 7. Leping Saaremaa Vald 8. Väljaminev kiri 9. Meilisuhtlus 10. Meilisuhtlus 11. Hinnapakkumime Sõrve Jahimehed MTÜ 12. Vastus RMK hinnapakkumisele 13. Keskkonnaameti kiri Saaremaa vallale. 14. Hinnapakkumine Saaremaa Vallale 19.06.2025 15. KEA käskkiri. 16. Haldusasi nr.3-23-599 17. Riigilõiv kohustamiskaebuse esitamisel. 18. Riigilõiv esmaseõigusekaitse avaldusele.

Lisa 7 - Saaremaa_vald_2_31523_05.10.2021_Korraldus.asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

LIIS JUULIK PNOEE-48808194238 2021-10-07 12:13:43

MIKK TUISK 38408300012 2021-10-08 05:13:28

Nousoleku andmine Saaremaa vallale kuuluva....pdf

Kuressaare 05.10.2021 nr 2-3/1523

Nõusoleku andmine Saaremaa vallale kuuluvatel kinnistutel jahipidamiseks

MTÜ Saarte Jahimeeste Selts (registrikood 80042656, aadress Laheküla küla, Saaremaa vald,

Saare maakond, 93873) esitas Saaremaa Vallavalitsusele (edaspidi vallavalitsus) avalduse

(registreeritud vallavalitsuse dokumendiregistris 13.09.2021 nr 6-2/4891-1) palvega

kooskõlastada ööpäevaringne jahipidamine Saaremaa valla omandisse kuuluvatel kinnistutel

jahipiirkondade kaupa.

Saare maakond on jaotatud 27 jahipiirkonnaks, mida kasutab 25 jahiseltsi, kellest 20 seltsi on

ühistegevuseks liitunud katusorganisatsiooniga MTÜ Saarte Jahimeeste Selts (edaspidi SJS).

SJS-iga liitunud jahiseltsidesse kuulub 1038 jahimeest.

Jahiseaduse alusel on jahipiirkond jahipidamiseks moodustatud ala, mille jahimaa pindala ühes

ringpiiris on vähemalt 5000 hektarit ja antakse jahiseltsi kasutusse 10 aastaks. Hetkel on Saare

maakonnas aktuaalne lubade pikendamise protsess, kus iga jahipiirkonna kasutaja esitab

avalduse Keskkonnaametile. Keskkonnaamet pikendab jahipiirkonna kasutusõiguse loa, kui on

olemas maakonna jahindusnõukogu pikendamist toetav kokkulepe. Jahindusnõukogu

maaomanike ja jahimeeste katuseorganisatsioonide poolt allkirjastatud kokkuleppe punkt 6 ütleb,

et jahindusnõukogud toetavad jahipiirkonna kasutusõiguse loa pikendamist juhul, kui

maaomanikega sõlmitud jahinduslike lepingute maht jahipiirkonna kohta ületab 50%, sealhulgas

peab eramaade lepingutega kaetuse püüdlus olema see, et pindala peaks tulevikus ületama 50%

määra.

Lähtudes eeltoodust , jahiseaduse §-st 5, §-st 6 ja § 15 lõikest 2 ning võttes aluseks kohaliku

omavalitsuse korralduse seaduse § 30 lõike 1 punkti 3, Saaremaa Vallavalitsus

annab k o r r a l d u s e:

1. Anda nõusolek Saaremaa vallale kuuluvatel kinnistutel jahipidamiseks tähtajatult järgmistele

jahiseltsidele:

1.1. Aste jahipiirkond, Aste Jahiseltsile kinnistutel pindalaga kokku 58,5 ha;

1.2. Eikla jahipiirkond, Eikla Jahiseltsile kinnistutel pindalaga kokku 20,5 ha;

1.3. Kaali jahipiirkond, Kaali Jahiseltsile kinnistutel pindalaga kokku 21,6 ha;

1.4. Kaavi jahipiirkond, Mõntu Jahimeeste Seltsile kinnistutel pindalaga kokku 16,6 ha;

1.5. Kallemäe jahipiirkond, Valjala Jahimeeste Seltsile kinnistutel pindalaga kokku 49,5 ha;

1.6. Karja jahipiirkond, Karja Jahiseltsile kinnistutel pindalaga kokku 42,5 ha;

Vallavalitsuse hinnangul on põhjendatud Saaremaa valla kinnistutel jahipidamise lubamine, kuna

on tegemist mittetulundusühingutega ning jahipidamise eesmärkideks on hoida ulukite arvukust

mõistlikes piirides ja vähendades sellega ulukikahjustuste tekkeid metsa- ja põllumaadele, mis

on nii iga konkreetse jahimaa omaniku kui ka avalikes huvides. Samuti on nii tagatud Saaremaa

valla kinnistutelt ohtlike, haigete ja surnud loomade eemaldamine ning edasine käitlemine

jahiseltside poolt.

2

1.7. Kärla jahipiirkond, Kärla Jahimeeste Seltsile kinnistutel pindalaga kokku 89,7 ha;

1.8. Laimjala jahipiirkond, Laimjala Jahiseltsile kinnistutel pindalaga kokku 123,6 ha;

1.9. Laugi jahipiirkond, Laugi Jahiseltsile kinnistutel pindalaga kokku 623,8 ha;

1.10. Leisi jahipiirkond, Leisi Jahiseltsile kinnistutel pindalaga kokku 86,8 ha;

1.11. Lümanda jahipiirkond, Lümanda Jahimeeste Seltsile kinnistutel pindalaga kokku 80,4 ha;

1.12. Metsküla jahipiirkond, Metsküla Jahimeeste Seltsile kinnistutel pindalaga kokku 33,6 ha;

1.13. Orissaare jahipiirkond, Orissaare Jahimeeste Seltsile kinnistutel pindalaga kokku 95,7 ha;

1.14. Pihtla jahipiirkond, Pihtla Jahiseltsile kinnistutel pindalaga kokku 82,8 ha;

1.15. Pärsama jahipiirkond, Pärsama Jahiseltsile kinnistutel pindalaga kokku 66,4 ha;

1.16. Salme jahipiirkond, Salme Jahimeeste Seltsile kinnistutel pindalaga kokku 94,7 ha;

1.17. Torgu jahipiirkond, Sõrve Sääre Jahiseltsile kinnistutel pindalaga kokku 79,2 ha;

1.18. Tornimäe jahipiirkond, Tornimäe Jahimeeste Seltsile kinnistutel pindalaga kokku 90,4 ha;

1.19. Valjala jahipiirkond, Valjala Jahimeeste Seltsile kinnistutel pindalaga kokku 75,8 ha;

1.20. Võhma jahipiirkond, Võhma Jahiseltsile kinnistutel pindalaga kokku 24,3 ha.

2. Jahiseltsid on kohustatud Saaremaa valla omandis olevatel kinnistututel jahipidamisel ja

sellega seonduvatel tegevustel järgima jahiseadust ja kõiki teisi sellekohaseid kehtivaid

õigusakte.

3. Käesolev korraldus ei anna õigust püstitada Saarema valla omandis olevatele kinnistutele

jahirajatisi (soolakud, ulukite söötmiskohad, maapinnaga püsivalt ühendatud jahikantslid ja

kõrgistmed). Jahirajatiste püstitamine lepitakse kokku vajadusel eraldi kokkulepetega.

4. Jahipidamise käigus ei jäeta kinnistutele endast sobimatuid jälgi, võttes kaasa enda tekitatud

olmeprügi ja muud looduses mittelagunevad jäätmed.

5. Korraldus jõustub teatavakstegemisest.

6. Korraldust on võimalik vaidlustada haldusmenetluse seaduses sätestatud korras esitades

vaide Saaremaa Vallavalitsusele või halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras

esitades kaebuse Tallinna Halduskohtule 30 päeva jooksul arvates korralduse teadasaamise

päevast.

(allkirjastatud digitaalselt)

Mikk Tuisk (allkirjastatud digitaalselt)

vallavanem Liis Juulik

vallasekretär

Lisa12 .26.06.2025 RMK vastus.asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

RISTO RIST PNOEE-39204130019 2025-06-26 09:13:01

kiri_Poordumise_vastus_3562.pdf

Andrus Lehesoo Teie 19.06.2025

Sõrve Jahimehed MTÜ

[email protected] Meie (digitaalallkirja kuupäev) nr 3-

1.65/2025/3562

Pöördumise vastus

Austatud Andrus Lehesoo

Jahipiirkonna kasutusse andmine või väljavahetamine on Keskkonnaameti pädevuses.

RMK on oma senised protsessid üle vaadanud ja otsustanud, et ei sõlmi enam jahindustegevuse

korraldamiseks taotlejatega eellepinguid. Praktikas on selgunud, et sarnane kokkulepe ei oma

õiguslikke tagajärgi, kuivõrd RMK ei otsusta jahipiirkonna kasutusse andmise üle. Selguse

huvides selgitame, et eellepingu sõlmimine võib tekitada taotlejatele õigustatud ootusi

jahipiirkonna kasutusse andmise osas, mida RMK ei saa anda. Seetõttu oleme otsustanud

eellepingute sõlmimisest loobuda.

Kui aga KeA on väljastanud uue kasutusõiguse loa, on RMK valmis sõlmima jahimaa kasutamise

lepingu vastavalt kehtivale korrale.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Risto Rist

jahindusspetsialist

metsamajandusosakond

[email protected]

Lisa13 Jahipiirkonna kasutusõiguse loa taotlemisest.asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

TANEL TÜRNA PNOEE-37608292753 2025-04-24 04:54:06

Jahipiirkonna kasutusõiguse loa taotlemisest.pdf

Roheline 64 / 80010 Pärnu linn/ Tel 662 5999 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee /

Registrikood 70008658

Saaremaa Vallavalitsus

[email protected]

24.04.2025 nr 13-11/25/8365

Jahipiirkonna kasutusõiguse loa taotlemisest

Keskkonnaametini on jõudnud Saaremaa Vallavalitsuse 21.04.2025 kiri nr 6-2/2314-2.

Soovime täpsustada, et Salme Jahimeeste Seltsile väljastatud Salme jahipiirkonna

kasutusõiguse luba nr 22 tühistati kohtuotsusega haldusasjas nr 3-23-599 ning alates 01.04.2025

on Salme jahipiirkond kasutajata. Muudatused seoses kasutusõiguse lubadega oleme nüüdseks

ka keskkonnalubade registris sisse viinud.

Alustasime 03.04.2025 Salme jahipiirkonna kasutusõiguse loa taotluste vastuvõtmist, taotlusi

saab esitada 30 päeva jooksul. Jahiseaduse § 14 lg6 ütleb, et kui ühe ja sama jahipiirkonna

kasutusõiguse saamiseks on esitatud kaks või enam taotlust ja kõik taotlejad ei nõustu nendele

ühise kasutusõiguse andmisega, eelistatakse taotlejat, kellel on jahipiirkonna piires suurema

pindala ulatuses kokkulepe maaomanikega jahipidamise korraldamiseks nende kinnisasjadel.

Juhime tähelepanu, et olete oma 05.10.2021 korraldusega nr 2-3/1523 andnud Salme

Jahimeeste Seltsile jahipidamiseks tähtajatu nõusoleku ning sellega loonud käimasoleval

konkursil eelnimetatud jahiseltsile konkurentsieelise. Jahipiirkondade kasutusõiguse puhul on

avalik-õiguslikud juriidilised isikud võrdse kohtlemise tagamiseks sõlminud samadel alustel

lepingud või eellepingud kõikide soovijatega või keeldunud lepingute sõlmimisest.

Palume Teil 10.04.2025 Sõrve Jahimehed MTÜ poolt esitatud avaldus nr 6-2/2314-1 uuesti läbi

vaadata ning kaaluda kokkuleppe sõlmimist või kõikide kehtivate kokkulepete tühistamist.

Palume otsusest teada anda esimesel võimalusel, kuna konkurss kestab kuni 03.05.2025.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Tanel Türna

juhataja

jahinduse ja vee-elustiku büroo

Annabel Pindmaa 5453 0619

[email protected]

Lisa14 Avaldus Sõrve Jahimehed MTÜ Saaremaa Vald.asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

ANDRUS LEHESOO PNOEE-36803195227 2025-06-19 06:47:34

Avaldus Sõrve Jahimehed MTÜ Saaremaa Vald.pdf

Saaremaa vald [email protected]

AVALDUS

Meie Sõrve Jahimehed MTÜ (registrikoodiga 80635043 ) soovime sõlmida Saaremaa Vallale kuuluvatele kinnistutele Salme JAH1000159 jahipiirkonnas jahipidamiseks ja jahipidamise korraldamiseks kokkuleppet. Oleme nõus maksma kinnistute kasutamise eest renti 2 eurot ha aastas.

Lugupidamisega Sõrve Jahimehed MTÜ Juhatuse liige: Andrus Lehesoo telefon:+3725045184 e-post: [email protected]

Lisa15 Loa andmine suurulukite arvukuse reguleerimiseks Salme jahipiirkonnas.asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

TANEL TÜRNA PNOEE-37608292753 2025-04-01 11:38:01

Loa andmine suurulukite arvukuse reguleerimiseks Salme jahipiirkonnas.pdf

K O R R A L D U S

01. aprill 2025 nr 1-3/25/76

Loa andmine suurulukite arvukuse

reguleerimiseks Salme jahipiirkonnas

1. OTSUSTUS

Arvestades korralduse punktis 2 toodud asjaolusid ja põhjendusi ning võttes aluseks

Keskkonnaameti peadirektori 29.06.2023 käskkirja nr 1-1/23/97 lisaga 4 kinnitatud

Keskkonnaameti looduskaitse korraldamise osakonna põhimääruse punktid 2.3.2 ja 3.5 ja

keskkonnaministri 28.05.2013 määruse nr 29 § 2 lõike 2 otsustan:

1.1. anda RTA-le Riigimetsa Majandamise Keskus (registrikood 70004459) luba

suurulukite arvukuse reguleerimiseks Salme jahipiirkonnas.

1.2. suurulukite (sh metskitse, metssea ja punahirve) arvukuse reguleerimisel Salme

jahipiirkonnas lähtuda Saare maakonna jahindusnõukogus kokku lepitud või

Keskkonnaameti poolt määratud suurulukite küttimismahtudest.

1.3. korralduse punktis 1.1. ja 1.2. toodud tingimustel Salme jahipiirkonnas jahti

pidavatel jahimeestel tuleb jahipidamise korraldamine ja sellega seonduv infovahetus

omavahel kokku leppida;

1.4. punktis 1.2. viidatud suurulukite jahilubade eest makstav tasu kanda

Rahandusministeeriumi arveldusarvetele:

SEB Pank EE571010220229377229, Swedbank EE062200221059223099, LHV Pank

EE567700771003819792, Luminor Bank EE221700017003510302. Viitenumbriks

märkida: 2900081677 ja selgituseks „tasu …/suuruluki liik nt metssea/ küttimise loa

eest“

1.5. suurulukite (sh metskitse, metssiga ja punahirve) jahiloale märgitav loa kehtivusaeg

ei või olla pikem, kui käesoleva korralduse kehtivuse aeg.

1.6. Korraldus kehtib allkirjastamisest kuni Salme jahipiirkonna kasutusse andmiseni.

2 (3)

2. ASJAOLUD JA KAALUTLUSED

2.1. Keskkonnaministri 28.05.2013 määruse nr 13 „Jahieeskiri“ (edaspidi jahieeskiri) § 5

sätestab tingimused jahipidamiseks suurulukitele1.

2.2. Alates 01.04.2025 lõppes Salme jahipiirkonna kasutusõiguse loa nr 22 kehtivus ja samast

kuupäevast jäi jahipiirkond kasutuseta.

2.3. Tulenevalt JahiS § 23 lg 4 p 6 korraldab Keskkonnaamet jahipidamist kasutusse andmata

jahipiirkonnas või jahimaal või avaliku veekogu osas, mis jääb väljapoole jahipiirkonda.

2.4. Jahilubade väljastaminekasutamiseks välja andmata Salme jahipiirkonnas toimub

Keskkonnaministri 28.05.2013 määruses nr 29 „Jahipidamise korraldamise alused

kaitstaval loodusobjektil, mis ei ole liidetud jahipiirkonnaga, või kasutusse andmata

jahipiirkonnas või jahimaal või riigi veekogu osas, mis jääb väljapoole jahipiirkonda“

(edaspidi määrus nr 29) sätestatud korra kohaselt.

2.5. Määruse nr 29 § 2 lg 2 sätestab, et suurulukite arvukust reguleerib kasutamiseks välja

andmata jahipiirkonnas sellega külgneva jahipiirkonna kasutaja või Riigimetsa

Majandamise Keskus, kui külgneva jahipiirkonna kasutaja keeldub.

2.6. Salme jahipiirkond külgneb Lümanda, Kuressaare, Laugi ja Kaavi jahipiirkonnaga, mille

kasutajateks on Lümanda Jahimeeste Selts, Riigimetsa Majandamise Keskus (edaspidi

RMK), Laugi Jahiselts ja Mõntu Jahimeeste Selts. Eelmainitud jahindusnorganisatsioonide

esindajatega toimus 21.01.2025 veebikoosolek leidmaks ajutist suurulukite reguleerijat

kohtu poolt Salme jahipiirkonna kasutusõiguseloa tühistamise tõttu, kuid külgnevate

jahipiirkondade seas ajutist suurulukite reguleerijat leida ei õnnestunud. Tulenevalt

määruse nr 29 § 2 lg 2 liigub suurulukite arvukuse reguleerimise õigus RMK-le.

2.7. Suurulukite arvukuse reguleerimisel Salme jahipiirkonnas tuleb lähtuda Saare maakonna

jahindusnõukogus kokku lepitud või Keskkonnaameti määratud suurulukite (sh metskitse,

metssea ja punahirve) küttimismahtudest tulenevalt JahiS § 22 lg 1 ja 2.

2.8. RMK korraldab, kes, millal ja kus jahti jahipiirkonnas peavad ning võimalusel teavitavad

jahipidamisest ka teisi jahis olijaid, et vältida võimalikke tekkida võivaid arusaamatusi (sh

seoses võimaliku salaküttimise kahtluse ära hoidmiseks).

2.9. MTÜ Salme Jahimeeste Seltsi poolt enne käesoleva korralduse jõustumist antud jahiload

on kehtivad. Vajadusel saab Riigimetsa Majandamise Keskus eelneva kasutaja poolt

väljastatud load kehtetuks tunnistada lähtudes Haldusmenetluse seaduses toodud

põhimõtetest.

2.10. Väikeuluki lubade andmine Salme jahipiirkonnas on alates 01.04.2025 Keskkonnaameti

pädevuses. Eelneva kasutaja poolt väljastatud väikeuluki jahiload jäävad kehtima.

2.11. HMS § 40 lg 3 p 1-3 kohaselt võib haldusmenetluse läbi viia menetlusosalise arvamust ja

vastuväiteid ära kuulamata, kui: 1) viivitusest tuleneva kahju ärahoidmiseks või avalike

huvide kaitseks on vaja viivitamatult tegutseda; 2) menetlusosalise poolt taotluses või

seletuses esitatud andmetest ei kalduta kõrvale ning puudub vajadus lisaandmete

saamiseks; 3) asja ei otsustata selle menetlusosalise kahjuks.

1 https://www.riigiteataja.ee/akt/120122019030

3 (3)

Kuna suurulukite arvukuse reguleerimise jätkamiseks on vaja viivitamatult tegutseda ning

RMK-l puudub õigus keelduda suurulukite arvukuse reguleerimisest kasutusse andmata

jahipiirkonnas, kui sellega ei ole nõustunud külgnevad jahipiirkonnad ning lisaks puudub

vajadus lisaandmete saamiseks, siis eelpool toodut arvestades puudub ka vajadus

menetlusosaliste arvamuse ja vastuväidete ära kuulamiseks.

3. VAIDLUSTAMINE

Korraldust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades vaide

korralduse andjale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtusse

halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.

(allkirjastatud digitaalselt)

Tanel Türna

juhataja

Jahinduseja vee-elustiku büroo

Saata: Riigimetsa Majandamise Keskus, [email protected]; Eesti Jahimeeste Selts, [email protected]; Salme

Jahimeeste Selts, [email protected]; Saaremaa jahindusnõukogu

liikmed

Annabel Pindmaa

jahinduse spetsialist

jahinduse ja vee-elustiku büroo

Lisa16 3-23-599 otsus.asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

JANEK LAIDVEE PNOEE-37806030299 2025-02-27 07:05:08

3-23-599 o.docx

Kohus
Tallinna Halduskohus
Kohtunik
Janek Laidvee
Otsuse tegemise aeg ja koht
27.02.2025, Tallinn
Haldusasja number
3-23-599
Haldusasi
Anseküla Jahiselts MTÜ kaebus tühistada Keskkonnaameti 29.11.2022 korralduse nr 1-3/22/584 „Aste, Eikla, Kärla, Kihelkonna, Lümanda, Mustjala, Salme ning Torgu jahipiirkonna kasutusõiguse loa pikendamine“ p 1.7
Menetlusosalised
Kaebaja – Anseküla Jahiselts MTÜ, lepinguline esindaja Ants Kuningas
Vastustaja – Keskkonnaamet, volitatud esindaja Signe Lehtme
Kolmas isik ‒ Salme Jahimeeste Selts, seaduslik esindaja Raino Pagil
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON
1. Rahuldada kaebus ja tühistada Keskkonnaameti 29.11.2022 korralduse nr 1-3/22/584 „Aste, Eikla, Kärla, Kihelkonna, Lümanda, Mustjala, Salme ning Torgu jahipiirkonna kasutusõiguse loa pikendamine“ p 1.7.
2. Mõista Keskkonnaametilt Anseküla Jahiselts MTÜ kasuks välja menetluskulud summas 644 eurot. Menetluskulud tuleb kanda kaebaja lepingulise esindaja Juulius OÜ kontole EE031010220196892222 SEB Pank AS-is.

EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 31.03.2025 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).
Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184).
Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Anseküla Jahiselts MTÜ (edaspidi ka kaebaja) näol on tegemist juriidilise isikuga, kellel on sõlmitud jahipidamislepingud Salme jahipiirkonnas mitmel kinnisasjal.
2. Ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmus 05.12.2022 teade, mille kohaselt otsustas Keskkonnaamet (edaspidi ka: KeA või vastustaja) pikendada Salme Jahimeeste Seltsile (edaspidi ka: kolmas isik) väljastatud jahipiirkonna kasutusõiguse loa nr 22 kehtivust kuni 29.11.2032. Teates viidati KeA 29.11.2022 korraldusele nr 1-3/22/584 „Aste, Eikla, Kärla, Kihelkonna, Lümanda, Mustjala, Salme ning Torgu jahipiirkonna kasutusõiguse loa pikendamine“, mille p 1.7 kohaselt otsustati kolmandale isikule väljastatud jahipiirkonna kasutusõiguse loa kehtivust pikendada.
3. 17.02.2023 vaideotsusega nr 1-7/23/1-4 jättis KeA Anseküla Jahiselts MTÜ vaide rahuldamata.
4. Tallinna Halduskohtusse saabus 16.03.2023 Anseküla Jahiselts MTÜ kaebus tühistada Keskkonnaameti 29.11.2022 korralduse nr 1-3/22/584 „Aste, Eikla, Kärla, Kihelkonna, Lümanda, Mustjala, Salme ning Torgu jahipiirkonna kasutusõiguse loa pikendamine“ p 1.7.
5. Tallinna Halduskohus peatas 19.10.2023 määrusega haldusasja nr 3-23-599 menetluse kuni menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni haldusasjas nr 3-22-2730. Haldusasja nr 3-22-2730 raames menetles Tallinna Halduskohus Silvester Mets OÜ kaebust nõudes tühistada osaliselt KeA 29.11.2022 korraldus nr 1-3/22/584 (Salme jahipiirkonna kasutusõiguse loa pikendamise osas). Vaidluse eseme poolest olid haldusasjad nr 3-22-2730 ja 3-23-599 suures osas kattuvad. Kaebuse nõue oli sama, ka kaebuse alus, st põhiliste asjaolude kogum, millega seoses nõue esitati, oli sarnane. Tallinna Halduskohtu 13.10.2023 otsusega haldusasjas nr 3-22-2730 tühistati KeA 29.11.2022 korralduse nr 1-3/22/584 „Aste, Eikla, Kärla, Kihelkonna, Lümanda, Mustjala, Salme ning Torgu jahipiirkonna kasutusõiguse loa pikendamine“ p 1.7, st käesolevas asjas vaidlustatud haldusakt.
6. Tallinna Halduskohus uuendas 05.12.2024 määrusega haldusasja 3-23-599 menetluse, kuna Tallinna Ringkonnakohus tühistas Tallinna Halduskohtu 13.10.2023 otsuse haldusasjas nr 3-22-2730 ja lõpetas haldusasja nr 3-22-2730 menetluse, misläbi oli KeA 29.11.2022 korralduse nr 1-3/22/584 p 1.7 Tallinna Ringkonnakohtu 17.10.2024 määruse jõustumise järel 07.11.2024 jälle kehtiv ning vaidlus selle punkti õiguspärasuse üle oli haldusasjas 3-22-2730 lõppenud. Kohus määras, et menetlusosalistel on õigus esitada täiendavaid tõendeid kuni 10.02.2025 ning esitada vastuväiteid ning menetluskulusid puudutavad dokumendid hiljemalt 17.02.2025. Kohus määras, et kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 27.02.2025 Tallinna Halduskohtu kohtukantselei kaudu.
7. Keskkonnaamet võttis 06.02.2025 avaldusega kaebuse õigeks, tuues välja, et Tallinna Ringkonnakohus on kohtuasjas 3-22-2414 asunud seisukohale, et jahiseaduse (JahiS) § 67 lg 2 kui üleminekusätte alusel antud jahipiirkonna kasutusõiguse lubade kehtivusaja lõppemisel ei saa neid pikendada JahiS § 18 alusel, vaid kõik jahipiirkonna kasutusõiguse load tuleb anda välja. Tegemist on jõustunud kohtulahendiga (jõustus 17.12.2024).
8. Anseküla Jahiselts MTÜ kaebuse põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised.
1) Jahipiirkonna kasutusõiguse loa (JKL) pikendamise menetlus on toimunud seadusega sätestatud nõudeid eirates ja avalikkust (sh kaebajat) teavitamata. Kaebajal puudus mõistlik võimalus leida teadet Ametlike Teadaannete vahendusel, sest KeA on teinud AT-st otsingute tegemise jahipiirkonna nimetuse alusel võimatuks. Nimelt ei sisalda KeA poolt AT-s avaldatud teated jahipiirkonna nimetust ja seetõttu ei ole võimalik jahipiirkondade lubade menetlusest teada saada jahipiirkonna nime otsingutes kasutades. AT-s avaldatud teade Salme jahipiirkonna kasutusõiguse loa pikendamise kohta ei vasta JahiS § 16 lg 2 p 1 sätestatud nõuetele, sest AT-s ei olnud avaldatud jahipiirkonna nimetust Salme, JAH1000159, nagu näeb ette kehtiv JahiS § 16 lg 2 p 1. Kohus peab andma selge ja ühemõttelise hinnangu KeA praktikale, mis seisneb AT-s puuduliku ja JahiS § 16 nõuetele mittevastava teabe avaldamises ja JahiS §-st 16 tuleneva teabe avaldamise kohustuse täitmata jätmises – nimelt ei ole avaldatud JKL taotlust, ei ole avaldatud jahipiirkonna nimetust, ei ole avaldatud taotlusega tutvumise võimaluse aega ja kohta ning puudub ka viide ettepanekute ja vastuväidete esitamise võimalusele. KeA on rikkunud kaebaja JahiS-st tulenevat õigust osaleda JKL menetluses ja taotleda kasutusõiguse luba ning loa saamise järgselt korraldada jahipiirkonnas jahti, teha jahiulukite seiret ja täita muid JahiS-st tulenevaid kohustusi ning realiseerida vastavaid JahiS tulenevaid õiguseid.
2) JahiS võimaldab jahipiirkonna luba pikendada, kui jahipiirkonna senine kasutaja on 6 kuud enne loa kehtivuse lõppemist esitanud loa andjale taotluse koos jahindusnõukogu seisukohaga (JahiS § 18 lg 1). Viidatud paragrahv ega ka ükski muu JahiS säte ei anna aga õigust luba pikendada ennetähtaegselt, s.o enne loa 10 aastase tähtaja saabumist ja ilma avaliku menetluseta (HMS § 7 lg 1). JKL puhul on tegemist tähtajalise (10 aastase) halduslepinguga, mis lõppeb tähtajal. JKL-i saab pikendada ainult tähtaja saabumisel, seejuures avaliku menetluse teel. Seaduse ei võimalda jahipiirkonna kasutusõigust, kui avaliku ressursi kasutamise õigust pikendada ennetähtaegselt ja salaja, nagu on seda KeA on teinud. Kehtiv JahiS ei võimalda ennetähtaegset ja avalikkuse eest suletud JKL-i pikendamise menetlust. JKL-i pikendamise menetlusele ei ole ette nähtud erikorda ja seetõttu tuli KeA-l lähtuda ka loa pikendamise menetluses samast protseduurist, nagu on JahiS-ga kehtestatud loa väljastamise menetlusele.
3) Salme Jahimeeste Selts on jätnud jahipiirkonna kasutusõiguse ajal pidevalt jahiulukite seireandmeid esitamata Salme jahipiirkonna kohta. Hirve andmed puuduvad 2019-2020; metssea andmed puuduvad 2019, metskitse vaatlusandmed puuduvad 2019, põdra vaatlusandmed puuduvad 2018 ja 2019 aastate kohta. KeA ei ole nendele rikkumistele reageerinud ja ei ole neid olulisi rikkumisi arvesse võtnud. KaA on jätnud JKL-i pikendamise, kui halduse üksikakti andmisel hindama, kas akt kaitseb vaid avalikke huve või ka üksikisiku huve. JahiS sätestatud jahipidamisõiguse loa andmise menetlus ja selles sätestatud jahiloa andmise menetlemise ja avaldamise kord (JahiS § 16, 17 ja § 18) teenib vahetult ka üksikisiku (sh kaebaja kui juriidilise isiku) huve, kes soovib kandideerida jahipiirkonna kasutusõiguse loa menetluses jahipiirkonna kasutaja loale. Seega on kaebajal õigus eeldada, et vastav menetlus peab olema avalik, peab võimaldama kaebajal menetlusest mõistlikul teada saada, peab võimaldama esitada seisukohti ja vastuväiteid ning peab võimaldama ka kaebajal endal kandideerida jahipiirkonna kasutusõigusele (avalikule ressursile). Halduskohus peab võtma käesoleva haldusasja otsuses selge seisukoha, kas JKL-i omaja (käesoleval juhul Salme Jahimeeste Selts) oli kohustatud täitma jahiseadusega sätestatud kohustusi (sh ulukite seireandmete korrektse esitamise kohustust) ja kas KeA oli kohustatud selle kohustuse täitmist kontrollima. KeA ei oleks tohtinud JKL-i pikendada Salme Jahimeeste Seltsile ka ainuüksi ulukite seireandmete esitamise kohustuse täitmata jätmise, kui jahiseadusest otseselt tuleneva jahipiirkonna kasutusõiguse loaga kaasneva kohustuse olulise rikkumise tõttu.
4) Jahipiirkonna kasutusõiguse andmise ja pikendamise põhimõtteid on nii Keskkonnaministeeriumile kui ka KeA-le selgitanud Eesti Vabariigi Õiguskantsler. Kuigi Eesti Vabariigi Õiguskantsler on viidanud oma seisukohas ka põhiseaduse rikkumisele, on Keskkonnaministeeriumi ja KeA ametnikud lausa avalikult Õiguskantslerile vastu astunud, mitte tunnistades põhiseadusliku institutsiooni seisukohta. Jahipidamise korraldamine ja JKL-st tulenevate õiguste (ning ka kohustuste) realiseerimine jahipiirkonnas on avalik ressurss, sest sellega kaasneb ka õigus jahilubade müügiks, samuti jahipidamiseks kasutusõiguse alal. Seega saab jahipiirkonna kasutusõiguse omaja jahilubade kaudu enda valdusse avaliku ressursi koosseisus ka olulise rahalise ressurssi – jahilubade müügi ja ka jahipidamisõigusega kaasneva ulukiliha müügiõiguse näol. Isegi juhul, kui Salme Jahimeeste selts liikmed tarvitaksid vahetult ise ja omatarbeks aasta jooksul ära kogu kütitud metsloomade liha, moodustab kütitava ulukiliha harilik väärtus (TsMS § 65 tähenduses) olulise summa, mis ületab 50 000 eurot aastas.
5) KeA on jaotanud JKL-d vähemalt Saaremaal reeglina suletud liikmeskonnaga hõimlusel põhinevatele jahiseltsidele. KeA ametnik Olev Etverk, kes juhtis pikka aega jahindusnõukogu, on olnud Saaremaa jahipiirkonna kasutajate pikaaegne jahikaaslane ning on Salme Jahiseltsi juhatuse liikme hõimlane. Seejuures on ametnik Olav Etverk osalenud hõimlase poolt juhitud jahiseltsile kasuliku otsuse vastuvõtmisel ja ei taandanud ennast otsuse vastuvõtmisel. Salme Jahimeeste selts on lisaks eelnevale jätnud täitmata ka Keskkonnaministri määruse alusel jahindusnõukogu poolt Salme jahipiirkonnale määratud kohustusliku metssigade küttimise mahu 2020-2021 aastaks. Eeltoodud küttimismaht oli vahetult ette nähtud sigade Aafrika katku tõrjemeetmena. Jahindusnõukogu määras Salme jahipiirkonnas metssigade küttimismahuks 74 isendit, kuid kütiti ainult 54. Seega jättis kolmas isik ka tauditõrjeks ette nähtud küttimisnormi täitmata.
6) JahiS § 18 lg 1, mis võimaldab aastakümneid pikendada ilma avaliku konkursita jahipiirkonna kasutusõigust senisele jahipiirkonna kasutaja kasuks, on vastuolus põhiseadusega (võrdse kohtlemise põhimõte ja aus konkurents ‒ PS § 12 ja seadusega tagatud õiguse teostusele ‒ PS § 10). Eeltoodu tõttu on JahiS § 18 lg 1 olulises vastuolus ka põhiseaduse §-ga 3 ja seega on kaebajal õigus taotleda nii JahiS § 18 lg 1 kui ka vastustaja toimingu põhiseadusevastaseks tunnistamist (PS § 15). Kaebaja taotleb, et kohus algataks põhiseadusliku järelevalvemenetluse ja tunnistaks JahiS § 18 lg 1 tühiseks vastuolu tõttu põhiseadusega, sest lisaks avaliku menetluse eiramise võimalusele soodustab selline säte korruptiivsust.
7) Salme Jahimeeste Selts MTÜ kasuks (mille juhatuse liige on Raino Pagil) tehtud jahindusnõukogu protokollilise otsuse tegemisest on koosoleku juhatajana osa võtnud ja viidatud protokolli allkirjastaja Raino Pagil lähikondne Olav Etverk. Seega on otsus tehtud lähikondseks oleva isiku kaasabil, kes ei ole ennast menetlusest taandanud ja lähikondseks oleva isiku kasuks. Saare Maakonna Jahindusnõukogu koosoleku protokolli 16.02.22 puhul on tegemist dokumendiga, millega kaasnes oluline toimingupiirangu rikkumine ja millega peaks kaasnema kriminaalvastutus. Kui ka kohus leiab, et Saare Maakonna jahindusnõukogu koosoleku 16.02.2022 protokolliga (otsusega) on toime pandud toimingupiirangu rikkumine, palub kaebaja kohtul edastada vastav teade Riigiprokuratuurile menetluse algatamiseks.
8) Jahipiirkonna loa pikendamisel ei ole toetutud tegelikele andmetele maaomanikega sõlmitud lepingute osas, vaid Salme Jahimeeste Selts MTÜ kasuks on tehtud suure tõenäosusega meelevaldne ja tõendamata otsus. Kaebaja on saanud Saare Maakonna Jahindusnõukogu koosoleku protokolli 16.02.22, milles on väidetud, nagu oleks Salme Jahimeeste Selts MTÜ-l eramaade lepingutega kaetus 56,8%. Põhjusel, et Saare Maakonna Jahindusnõukogu koosoleku protokollis 16.02.22 ei ole kajastatud ega lisatud JahiS § 15 lg 2 märgitud andmeid maaomaniku nime ja isikukoodi või registrikoodi, e-posti aadressi ja telefoninumbrit, katastriüksuse numbrit ja pindala ning maaomaniku nõusoleku andmise kuupäeva ja maaomaniku allkirja, ei ole protokollis kajastatud väide ka ühelgi viisil tõendatud. Kaebajal on põhjendatud kahtlus, et Salme Jahimeeste Selts MTÜ ei esitanud Saare Maakonna Jahindusnõukogu koosolekule JahiS § 15 lg 2 punktides 3 kuni 5 nimetatud andmeid ja nende andmete tegelikkust ei ole kontrollitud, sest vastava väite esitas koosolekule protokollist nähtuvalt koosoleku juhataja Olav Etverk. Protokoll ei kajasta, et koosolekul oleks üle vaadatud või kontrollitud Salme Jahimeeste Selts MTÜ kasuks Olav Etverk poolt väidetud 56,8% eramaade osas kirjalike kokkulepete olemasolu tegelikkusele vastavust.
9. Keskkonnaamet leidis 06.06.2023 vastuses kaebusele, et kaebus tuleb rahuldamata jätta, kuid oma 06.02.2025 avalduses võttis KeA kaebuse õigeks.
1) Olukorras, kus JKL-i pikendtati JahiS § 18 alusel, saab kaebaja õiguste riivet pidada üksnes väga kaudseks ja seega ei pruugi olla täidetud HKMS § 44 lg 1 sätestatud eeldus kaebuse esitamiseks. Vaatamata sellele, et KeA pidas vaidemenetluses vaide läbivaatamist võimalikuks, palub KeA halduskohtul kaebaja kaebeõigust täiendavalt analüüsida ja kontrollida seda kohtuotsuse tegemisel.
2) Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 7 lg 1 sätestatud üldreegli kohaselt on haldusmenetlus avalik. Kuid see ei tähenda seda, et JKL pikendamine tuleb viia läbi avatud menetluses. JahiS § 2 lg 2 kohaselt kohaldatakse JKL pikendamise menetluses HMS sätteid arvestades JahiS erisusi. KeA poolt läbi viidud haldusmenetlus oli avalik, kuigi avatud menetlust läbi ei viidud. JahiS § 18 lg 1 on seadusandja loonud teadlikult avaliku ressursi kasutamisel eelisõiguse jahipiirkonna kasutajale, kes on täitnud nõuete kohaselt talle seadustest ja jahipiirkonna kasutusõiguse loast tulenevaid kohustusi. JKL pikendamisel tuleb vastavalt JahiS § 18 lg-le 5 avaldada AT-s JKL-i kehtivuse pikendamise otsus. KeA poolt Salme JKL pikendamise kohta avaldatud teade vastab JahiS § 18 lg 5 nõuetele. JKL andmise ja JKL pikendamise menetlused on erinevad menetlused, mida reguleerivad ka erinevad menetlusnormid. JKL pikendammise menetluses otsustab KeA olemasoleva loa pikendamise, mitte aga JKL andmise üle. JahiS sätestab selgelt ja ühemõtteliselt, et JKL luba ei anta jahipiirkonda, mis on juba kasutusel. Salme jahipiirkond on juba kasutusel, järelikult ei saa sinna esitada taotlust JKL andmiseks. JKL andmise menetlus toimub erinevalt JKL pikendamise menetlusest avatud menetluses. JahiS-ss on selgelt toodud, millal tuleb kohaldada avatud menetluse sätteid (vt näiteks JahiS § 11 lg 5, § 16). JKL pikendamise menetluses ei otsustada JKL andmise üle, vaid olemasoleva JKL pikendamise üle. JKL pikendamine ei riivanud kaebaja seadusega kaitstavaid õigusi, järelikult ei tulnud KeA-l kaebajat JKL pikendamise menetlusse kaasata. Käesolevalt on ilmne, et kaebaja osalemine haldusmenetluses ei oleks mitte mingil viisil mõjutanud asja otsustamist (vt HMS § 58).
2) JahiS § 16 reguleerib JKL taotlemist, mitte aga juba olemasoleva loa pikendamist. JKL pikendamise menetluses ei kohaldu JKL andmise kohta käivad sätted. JahiS näeb ette eraldi menetlusnormid jahipiirkonna kasutusõiguse loa andmiseks ja juba olemasoleva JKL-i pikendamiseks. Tulenevalt põhimõttest lex specialis derogat legi generali, tuleb kohaldada regulatsiooni, mis on mõeldud konkreetsele tegevusele. Olemasoleva JKL-i pikendamise või pikendamata jätmiseks sätestab diskretsiooni piirid JahiS § 18. Järelikult on JahiS § 18 erinorm JahiS §-de 14 – 17 suhtes ja JKL-i pikendamisele ei saa kohaldada JahiS-s JKL andmise kohta käivaid (sh avatud menetlust puudutavaid) sätteid. Tegemist on kahe erineva haldusmenetlusega millel on ka erinevad eesmärgid. KeA-l on õigus jätta JKL pikendamata juhul, kui 1) loa taotleja on teadlikult esitanud valeandmeid, 2) jahindusnõukogu ei ole loa kehtivuse pikendamist toetanud, 3) jahipiirkonna kasutaja ei ole täitnud jahipiirkonna kasutusõiguse loas sätestatud kohustusi. Nimetatud aluste puudumisel puudub KeA-l kaalutlusruum ning kehtiv jahipiirkonna kasutusõiguse luba tuleb pikendada järgmiseks 10 aastaks.
JahiS § 67 lg-st 2 ei ole võimalik välja lugeda, et oleks soovitud välistada kehtivatele lubadele teiste JahiS sätete kohaldamine ning § 14 lg 4 ja § 18 kohaldamine 10 aasta möödumisel. JahiS-s nähakse ette lubade ühekordne automaatpikendamine, edaspidi toimub pikendamine üldreeglite alusel. Vastav selgitus, mille kohaselt ei kohaldu 2013. aastal automaatselt 10 aastaks pikendatud lubadele JahiS § 18 ja nende puhul tuleb soovijatel taotleda uut luba, puudub ka seaduse seletuskirjas.
3) Kaebuse p 11 esitatud kaebaja väited, mille kohaselt kolmas isik ei ole esitanud KeA-le JKL pikendamise taotlust, on kummastavad ning teadlikult kohut eksitavad. Kaebuse lisana esitatud AT teates on selgelt kirjas, et kõigil huvilistel on võimalik tutvuda haldusakti ja muude asjasse puutuvate dokumentidega. Seega oli see võimalus ka kaebajal. Samuti on KeA vaideotsuses välja toonud, millal kolmas isik JKL pikendamise taotluse KeA-le esitas. Salme Jahiselts esitas KeA-le JKL pikendamise taotluse 08.03.2022 ning see on registreeritud KeA dokumendihaldussüsteemis 09.03.2022 kirjana 13-11/22/4580. Dokument on avalikult kätte saadav KeA dokumendiregisris
4) JahiS § 18 lg-st 1 tulenevalt tuleb taotlus esitada 6 kuud enne seda, kui olemasoleva loa kehtivus lõppeb, mitte aga 6 kuu jooksul enne olemasoleva loa kehtivuse lõppemist.
5) JahiS § 18 lg 2 p 3 kohaselt tuleb jätta JKL pikendamata juhul, kui jahipiirkonna kasutaja ei ole täitnud jahipiirkonna kasutusõiguse loas sätestatud kohustusi. Jahiulukite seirearuannete esitamise kohutus on seadusest tulenev kohustus (JahiS § 21). Seega, ei ole jahiulukite seirearuannete esitamise kohustus jahipiirkonna kasutusõiguse loas sätestatud kohustus. KeA seisukohta toetab ka JahiS seletuskiri, kus on märgitud, et „jahipiirkonna kasutusõiguse loaga kaasnevad kohustused on jahiulukite seireandmete kogumine ja jahiulukite tekitatud kahju hüvitamise kohustus seadusega kehtestatud korras. Kokkuvõtvalt seirearuannete esitamise kohustus JKL kaasnev kohustus, mille eest näeb vastutuse ette JahiS § 62, mitte aga JKL sätestatud kohustus, mille täitamata jätmisel tuleb jätta taotlus JKL pikendamiseks rahuldamata. Ka juhul, kui kohus leiab, et seirearuannete esitamise kohustus on siiski JKL loas sätestatud kohustus ning kohtumenetluses peaks selguma, et Salme Jahiselts on tahtlikult jätnud üksikud seirearuanded KAUR-le esitamata, tuleb lähtuda HMS § 3 lg 2 sätestatud proportsionaalsuse põhimõttest. Olukorras, kus Salme Jahiselts on järjepidevalt alates 2003. aastast jahimaad kasutanud heaperemehelikult ning ei jahindusnõukogu ega ka maaomanikud ei ole avaldanud soovi JKL kehtetuks tunnistamiseks, oleks selgelt ebaproportsionaalne meede tema JKL pikendamata jätta üksikute seirearuannete esitamata jätmise tõttu (HMS 54). Seirearuandeid kogub Keskkonnaagentuur (KAUR), mitte Keskkonnaamet. KAUR ei ole Keskkonnaametit teavitanud Salme Jahiseltsi poolt seirearuannete esitamata jätmisest. Järelikult, ei olnud Keskkonnaametil põhjust JKL pikendamise menetluses asuda seisukohale, et taotleja on jätnud seirearuanded esitamata. Ka ei ole Salme Jahiseltsi suhtes ei läbiviidud rikkumismenetlust jahipiirkonna kasutusõiguse loas sätestatud kohustuste täitmata jätmise tõttu.
6) JahiS § 20 lg 2 kohaselt saavad maaomanikud, kellele kuulub vähemalt 51% jahipiirkonna jahimaa kinnisasjadest ning vähemalt 51% jahimaa pindalast, algatada kehtiva JKL-i kehtetuks tunnistamise ja olemasoleva jahipiirkonna kasutaja välja vahetamise. Kui maaomanikud on sellise avalduse esitanud, puudub KeA-l kaalutlusruum ning senine luba tunnistatakse kehtetuks. JahiS § 20 lg 2 sätestatud õigust saavad maaomanikud realiseerida igal ajal, st olenemata olemasoleva jahipiirkonna kasutusõiguse loa kehtivuse ajast. KeA hinnangul on see piisav meede, mille abil maaomanikud oma õigusi konkreetses jahipiirkonnas realiseerida saavad. JKL kehtetuks tunnistamisel saavad kõik soovijad, sh ka kaebaja esitada taotluse JKL-i taotlemiseks. Taotlus peab vastama JahiS §-le 15. Oluline on märkida, et ka JKL taotlemisel ei näe seadus ette mingi kindla maaomanikega sõlmitud lepingute arvu olemasolu ning kaebaja ei omaks tingimata eelisõigust teiste taotlejate ees. JahiS § 14 lg 6 kohaselt eelistatakse taotlejat, kellel on loa andmisel jahipiirkonna piires suurema pindala ulatuses kokkulepe maaomanikega jahipidamise korraldamiseks nende kinnisasjadel ja on selge, et olemasolevate kokkulepete (sh nii suuliste kui kirjalike lepingute) hulk ja konkreetse maaomaniku toetus võib olla ajas kiirelt muutuv. Nõustuda tuleb kaebajaga selles, et jahipiirkonna kasutusõigus on avalik ressurss, kuid see ei tähenda, et KeA ei oleks võinud JahiS § 18 tulenevalt Salme jahipiirkonna kasutusõiguse loa kehtivust pikendada, vastupidi seadus näeb ette võimalused JKL pikendamiseks, st avalikku ressurssi jätkuvaks kasutamiseks jahipiirkonna kasutaja poolt, kes on oma ülesandeid hästi ja heaperemehelikult täitnud.
7) 06.02.2025 avalduses tõi KeA välja, et Tallinna Ringkonnakohus on kohtuasjas 3-22-2414 asunud seisukohale, et JahiS § 67 lg 2 kui üleminekusätte alusel antud JKL-de kehtivusaja lõppemisel ei saa neid pikendada JahiS § 18 alusel, vaid kõik JKL-d tuleb anda välja. Tegemist on jõustunud kohtulahendiga ja KeA jaoks selles küsimuses enam vaidlust ei ole. Arvestades ringkonnakohtu seisukohta ning seda, et Salme jahipiirkonna kasutusõiguse luba anti Salme Jahimeeste Selts MTÜ-le 20.06.2003, tuleb kaebuse õigeks võtta.
10. Salme Jahimeeste Selts vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.
1) Toetada tuleb KeA seisukohta, et Anseküla Jahiselts MTÜ kaebus tuleb jätta rahuldamata ja kõik menetluskulud kaebaja kanda. KeA vastuse lisas 3 on kohtule edastatud ka kolmanda poolt vaidemenetluses esitatud 08.02.2023 seisukoht. Kolmas isik ei hakka 08.02.2023 seisukohas avaldatud üle kordama ja jääb 08.02.2023 seisukohas toodu juurde ja palub kohtul seisukohas esitatud argumentidega käesolevas menetluses arvestada. KeA ei ole Salme jahipiirkonna kasutusõiguse loa pikendamise korralduse andmisel rikkunud JahiS-st ega HMS-i. KeA lähtus korralduse andmisel JahiS § 18 kehtivast sõnastusest ja Anseküla Jahiselts MTÜ õigusi Salme jahipiirkonna kasutusõiguse loa pikendamise käigus ei rikutud. Asjakohane ja õige on KeA vastuse lk 2-5 antud selgitused, et eristada tuleb JahiS §-s 14-17 reguleeritud JKL-i andmist ja §-s 18 sätestatud JKL-i pikendamist.
2) Kolmas isik on sõlminud enamike Salme jahpiirkonnas asuvate maaomanikega jahipidamislepingud. Kehtivate jahipidamiselepingutega on hõlmatud rohkem kui 50% Salme jahipiirkonnas asuvatest jahimaadest. Seega soovib maaomanike enamus, et Salme jahipiirkonnas korraldaks jahti just kolmas isik, mitte mõni muu jahiselts. Kui Anseküla Jahiselts MTÜ ja selle taga ainuisikuliselt olev Andrus Lehesoo soovib algatada jahipiirkonna kasutaja väljavahetamise, siis on tal selleks JahiS § 20 lg 2 kohaselt olemas kõik õigused ka praegu (sama ka KeA vastuse p 15). Anseküla Jahiselts MTÜ-l ja Andrus Lehesool faktiliselt selline võimalus siiski puudub, sest maaomanike enamus ei soovi Andrus Lehesooga asju ajada.
KOHTU PÕHJENDUSED
11. Kohus leidis 09.05.2023 määruses, et kaebaja kaebeõigust ei saa välistada, kuna kaebaja väitel on tal sõlmitud jahipidamislepingud Salme jahipiirkonnas mitmel kinnisasjal ning sellega on Anseküla Jahiselts MTÜ piisavalt tõendanud enda puutumust HKMS § 44 lg 1 mõttes vaidlustada KeA 29.11.2022 korraldust nr 1-3/22/584. Kohus jääb selle seisukoha juurde ega pea vajalikuks asuda kaebajalt välja nõudma konkreetseid sõlmitud lepinguid kinnistute omanikega, kuna JKL-i pikendamise tõttu kaebajal neid võimalik esitada ei olnud ning vastustaja ega kolmas isik ei ole ka kahtluse alla seadnud kaebaja tegelikku huvi JKL-i sõlmimise vastu, kui selline võimalus oleks kaebajale antud.
12. Asjas on vaidluse all, kas vastustaja on õiguspäraselt pikendanud kolmanda isiku JKL-i. Kaebaja hinnangul tulnuks peale JahiS § 67 lg-s 2 nimetatud perioodi lõppemist taotleda uus JKL JahiS § 14‒17 alusel ning kohaldada ei oleks tohtinud JahiS § 18 JKL-i pikendamise regulatsiooni. JahiS § 67 lg 2 sätestab, et JahiS jõustumisel kehtiv JKL kehtib kümme aastat pärast JahiS jõustumist ulatuses, milles see ei ole vastuolus JahiS-s sätestatuga. Haldusasjas 3-22-2414 oli vaidluse all, kuidas viidatud sätet tuleks tõlgendada. Selles asjas asus halduskohus seisukohale, et seadusandja mõtteks oli kohaldada automaatset pikendamist neile JKL-i omajatele, kellel oli see õigus uue JahiS kehtima hakkamise ajal, st neile oli tagatud õigus JKL-i pikendada veel üheks perioodiks. Tallinna Ringkonnakohus sellise tõlgendusega ei nõustunud ning tühistas halduskohtu otsuse. Ringkonnakohus leidis, et KeA-l tuleb korraldada uus JKL andmise konkurss vastavalt JahiS §-dele 14‒17. Kuna Riigikohus 17.12.2024 KeA kassatsioonkaebust menetlusse ei võtnud, jõustus Tallinna Ringkonnakohtu 28.03.2024 otsus. Seeläbi on kohtupraktikas antud JKL pikendamisele JahiS alusel tõlgendus, mida tuleb ka käesolevas asjas järgida. Seega isegi, kui vaatamata kaebuse õigeksvõtule kaebus sisuliselt läbi vaadata, tuleb see ikkagi rahuldada. Sest käesoleva haldusasja tuumaks on sama õiguslik vaidlus kui haldusasjas 3-22-2414.
13. HKMS § 159 lg 1 kohaselt, kui vastustaja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud kirjalikus avalduses kaebuse õigeks, rahuldab kohus kaebuse. Õigeksvõtu sisuks on nõustumine kaebuse nõudega. Õigeksvõtu järel ei saa kohus enam vaidlustatud haldusakti õiguspärasust kontrollida, vaid peab kaebuse rahuldama. Kohus peab enne kaebuse rahuldamist veenduma, et seaduses sätestatud kaebuse õigeksvõtu eeldused on täidetud. Kohus sedastab, et vastustaja on järginud HKMS § 159 lg-s 1 õigeksvõtule sätestatud kirjaliku vormi nõuet, samuti ei ole kohtul kahtlust vastustaja tahteavalduse tõlgendamise osas. HKMS § 159 lg 4 kohaselt ei võta kohus õigeksvõttu vastu, kui kolmas isik ei nõustu õigeksvõetud kaebuse rahuldamisega. Kolmas isik ei ole kohtu määratud tähtajaks (17.02.2024) vastuväiteid vastustaja 06.02.2024 esitatud kaebuse õigeksvõtu avaldusele esitanud. Eelnevat arvestades on kaebuse õigeksvõtu eeldused täidetud ja kohus rahuldab HKMS § 159 lg 1 alusel kaebuse. Kaebuse rahuldamise tagajärjel tuleb rahuldada kaebuse nõue. Kaebaja on taotlenud KeA 29.11.2022 korralduse nr 1-3/22/584 „Aste, Eikla, Kärla, Kihelkonna, Lümanda, Mustjala, Salme ning Torgu jahipiirkonna kasutusõiguse loa pikendamine“ p 1.7 tühistamist. Kaebuse nõue tuleb rahuldada. Kohus tühistab HKMS § 159 lg 1 alusel KeA 29.11.2022 korralduse nr 1-3/22/584 „Aste, Eikla, Kärla, Kihelkonna, Lümanda, Mustjala, Salme ning Torgu jahipiirkonna kasutusõiguse loa pikendamine“ p 1.7.
14. Kuna kohus rahuldas kaebuse nõude, ei pea kohus vajalikuks analüüsida kaebaja teisi väiteid, st kas JKL-i pikendamisel rikuti menetlusnorme, kas JKL oleks tulnud jätta väljastamata seireandmete esitamise või huvide konflikti tõttu, kas JahiS regulatsioon on PS-ga kooskõlas ning kas KeA ikka kontrollis kolmanda isiku puhul maaomanikega sõlmitavate lepingute olemasolu. Kuna vaidlustatud haldusakt kuulub tühistamisele, tuleb KeA-l teha uus otsus, ning kellele ning millistest kaalutlustest lähtudes JKL väljastatakse, pole teada. Varasema menetluse läbiviimise detailid pole seega uue menetluse õiguspärasuse hindamisel relevantsed. Nt küsimus, kas JKL tulnuks jätta väljastamata seireandmete esitamata jätmise tõttu, on õiguslikult keeruline ning eeldaks ka täiendavate tõendite kogumist ‒ arvestades JKL pikka kehtivusaega ei pruugi mõningane lünklikkus andmetes olla piisavaks põhjuseks JKL-i väljastamisest keeldumisel (see poleks proportsionaalne), isegi kui nõustuda kaebaja käsitlusega, et JahiS § 20 lg 2 p 6 alust (jahipiirkonna kasutaja ei täida jahipiirkonna kasutusõiguse loas sätestatud kohustusi) tulnuks käesoleval juhul kohaldada. Kohus pigem nõustub vastustajaga, et see norm puudutab kehtiva JKL-i kehtetuks tunnistamist ning on mõeldud tagama avalikku huvi, mitte kaitsma konkreetse jahiseltsi subjektiivseid õigusi JKL konkursi läbiviimisel.
15. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Praegu tehti otsus vastustaja kahjuks. HKMS § 108 lg-s 5 sätestatakse, kui vastustaja võtab kaebuse õigeks, ei kanna ta pärast õigeksvõttu tekkinud menetluskulusid.
Menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid (HKMS § 109 lg 1). Kaebaja esitas kohtule 17.02.2025 taotluse menetluskulude väljamõistmiseks ja kuludokumendid. Menetluskulud koosnevad riigilõivust summas 20 eurot ja õigusabikuludest summas 624 eurot (käibemaksuga), kokku summas 20+624=644 eurot. Kaebaja palub, et välja mõistetud kaebaja menetluskulud kantakse kaebaja lepingulise esindaja Juulius OÜ kontole EE031010220196892222 SEB Pank AS-is.
HKMS § 109 lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Kohtu hinnangul on kaebaja menetluskulud põhjendatud suuruses ja mõistliku maksumusega. Seega tuleb Keskkonnaametilt Anseküla Jahiselts MTÜ kasuks välja mõista menetluskulud summas 644 eurot. Menetluskulud tuleb tasuda kaebaja lepingulise esindaja Juulius OÜ kontole
EE031010220196892222 SEB Pank AS-is.

(allkirjastatud digitaalselt)
Janek Laidvee

Lisa18 riigilõiv esmaseõiguskaitse avaldusele.pdf

Maksekorraldus Nr 22

Maksja Nimi Sõrve Jahimehed MTÜ

Kontonumber EE674204278633410206 EUR

Isikukood/registrikood 80635043

Maksja pank Coop Pank AS

BIC/SWIFT EKRDEE22

Saaja Nimi Rahandusministeerium

Kontonumber EE571010220229377229

Saaja panga riik Eesti

Saaja pank AS SEB PANK

BIC/SWIFT EEUHEE2XXXX

Makse andmed Makse kuupäev 08.07.2025

Panga viide 158C856D

Summa 20.00 EUR

Selgitus Riigilõiv esmaseõiguskaitse avaldusele. Sõrve Jahimehed MTÜ

08.07.2025 17:12 1/1

Coop Pank AS Maakri 30, 15014 Tallinn, Eesti Registrikood 10237832 BIC/SWIFT EKRDEE22 www.cooppank.ee [email protected] +372 669 0966

Lisa2 Suhtlus RMK.pdf

sorve sorts <[email protected]>

Avaldus 4 kirja

sorve sorts <[email protected]> 10. aprill 2025, kell 07:47 Saaja: [email protected], [email protected], [email protected]

Tere

Saadan teile avalduse.

Lugupidamisega Sõrve Jahimehed MTÜ

Avaldus Sõrve Jahimehed MTÜ 1.asice 22K

sorve sorts <[email protected]> 21. aprill 2025, kell 10:59 Saaja: [email protected], [email protected]

Tere ei ole siiani teilt vastust saanud avaldusele teiega jahipidamise kokkuleppe sõlmimiseks Salme JAH1000159 jahipiirkonnas asuvatele maaüksustele. Taotlused jahipiirkonna kasutusõiguse loa saamiseks tuleb esitada juba 3 mai 2025 seega oleks oluline saada võimalikult kiiresti vastus avaldusele.

Lugupidamisega Sõrve Jahimehed MTÜ [Osundatud tekst on peidetud]

Avaldus Sõrve Jahimehed MTÜ 1.asice 22K

Mikk Marran | RMK <[email protected]> 21. aprill 2025, kell 12:07 Saaja: sorve sorts <[email protected]>, RMK <[email protected]> Koopia: Olavi Andres | RMK <[email protected]>

Tere

Saime teie avalduse kätte ja sellega tegeleb meie metsamajanduse osakonna peaspetsialist Olavi Andres, kelle valdkonda ka jahindusteemad kuuluvad.

Tervitan

Mikk Marran

Some people who received this message don't often get email from [email protected]. Learn why this is important

From: sorve sorts <[email protected]> Sent: esmaspäev, 21. aprill 2025 11:00 To: RMK <[email protected]>; Mikk Marran | RMK <[email protected]> Subject: Fwd: Avaldus

[Osundatud tekst on peidetud]

Andres Tammeveski <[email protected]> 21. aprill 2025, kell 16:47 Saaja: sorve sorts <[email protected]> Koopia: Loki Reinart <[email protected]>

Tere!

RMK on oma senise praktika üle vaadanud ja otsustanud, et ei sõlmi jahipiirkonna kasutusloa taotlejatega eellepinguid riigimaa jahinduslikuks kasutamiseks. Sõlmitud eelleping võib tekitada taotlejale õigustatud ootusi kasutusloa saamiseks jahipiirkonnas, kuid RMK ei saa selliseid lubadusi anda ning oleme otsustanud eellepingu sõlmimisest loobuda.

Lugupidamisega,

Andres Tammeveski

metsaülem

RMK Edela regioon

Saatja: sorve sorts <[email protected]> Saatmisaeg: 21 April 2025 11:00 Adressaat: RMK <[email protected]>; Mikk Marran | RMK <[email protected]> Teema: Fwd: Avaldus

Tere

[Osundatud tekst on peidetud]

Lisa3. Avaldus Sõrve Jahimehed MTÜ 1.asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

ANDRUS LEHESOO PNOEE-36803195227 2025-04-10 05:01:53

Avaldus Sõrve Jahimehed MTÜ 1.pdf

Saaremaa vald [email protected]

AVALDUS

Meie Sõrve Jahimehed MTÜ(registrikoodiga 80635043 ) otsustasime kanditeerida Salme JAH1000159 jahipiirkonnale, kuna ei ole hetkel piirkonna jahindust korraldava MTÜ tegevusega rahul. Soovime sõlmida maaomanikega jahipidamiseks kokkuleppeid.

Meie Sõrve Jahimehed MTÜ nägemus sellest kuidas meie korraldaks jahipidamist:

1.Maaomanikelt tulnud informatsiooni põhjal, viiks ulukite arvu miinimumini kohtades kus on tekkinud ulukikahju.

2.Korraldaks kinnistutel kus on uuendus mida peab ulukite eest kaitsma ajujahte ,suunates sellega ulukid teistesse piirkondadesse kus kahjustuse oht puudub.(hetkel toimivad jahiseltsid vastupidi, ajujahti peetakse uuenduste läheduses ja sellega suunatakse ulukid metsauuendustele)

3.Tegeleks korrapärase lisasöötmisega sellistes kohtades kus ulukikahju ei teki ,sellega õnnestuks ulukid suunata kaugemale kohtadest kus on kahjustuse oht.

4.Võtaks tööle jäägri kes tegeleb igapäevaselt konkreetselt jahindusega ja lahendab maaomanike probleeme. Samuti aitab korraldada ühisjahte maaomanike soovil.

6.Kui saame jahipiirkonna kasutusõiguse loa, oleme nõus maksma kinnistute kasutamise eest jahipidamiseks renti 1-5 eur ha ,sõltuvalt kinnistu sobivusest jahipidamise otstarbel.

Lugupidamisega Sõrve Jahimehed MTÜ Juhatuse liige: Andrus Lehesoo telefon:+3725045184 e-post: [email protected]

Lisa4 Avaldus Saaremaa Vald.pdf

sorve sorts <[email protected]>

Avaldus 2 kirja

sorve sorts <[email protected]> 10. aprill 2025, kell 08:04 Saaja: [email protected], [email protected], Raivo Kahm <[email protected]>

Tere

Saadan teile avalduse.

Lugupidamisega Sõrve Jahimehed MTÜ

Avaldus Sõrve Jahimehed MTÜ 1.asice 22K

sorve sorts <[email protected]> 21. aprill 2025, kell 12:37 Saaja: [email protected]

Tere saadan teile korduva avalduse kuna eelnevale avaldusele pole vastust saanud.

Lugupidamisega Sõrve Jahimehed MTÜ [Osundatud tekst on peidetud]

Avaldus Sõrve Jahimehed MTÜ 1.asice 22K

Lisa5 6-22314-2 21.04.2025 Väljaminev kiri.asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

KAAREL TANG PNOEE-38705310057 2025-04-21 15:18:11

Vastuskiri.pdf

Tallinna 10, Kuressaare, Saaremaa vald, 93819 Saare maakond / registrikood 77000306 /

452 5000 / [email protected] / www.saaremaavald.ee

Andrus Lehesoo

Sõrve Jahimehed MTÜ

[email protected]

Teie 10.04.2025 nr

Meie 21.04.2025 nr 6-2/2314-2

Vastuskiri

Lugupeetud härra Andrus Lehesoo

Olete esitanud Saaremaa Vallavalitsusele (edaspidi vallavalitsus) avalduse (registreeritud

vallavalitsuse dokumendiregistris 10.04.2025 nr 6-2/2314-1) seoses sooviga sõlmida

munitsipaalomandis maadele Salme jahipiirkonnas (JAH1000159) jahipidamise kokkulepe.

Vastuseks Teie avaldusele selgitame järgmist.

Vallavalitsuse hinnangul on põhjendatud Saaremaa valla kinnistutel jahipidamise lubamine, kuna

tegemist on mittetulundusühingutega ning jahipidamise eesmärkideks on hoida ulukite arvukust

mõistlikes piirides, vähendades sellega ulukikahjustuste tekkeid metsa- ja põllumaadele, mis on

nii iga konkreetse jahimaa omaniku kui ka avalikes huvides. Samuti on nii tagatud Saaremaa

valla kinnistutelt ohtlike, haigete ja surnud loomade eemaldamine ning edasine käitlemine

jahiseltside poolt.

Vallavalitus on andnud varasemalt loa Saaremaa vallale kuuluvatel kinnistutel jahipidamiseks 22

jahiseltsile. Salme jahipiirkonnas on andnud vallavalitus nõusoleku 5.ktoobri 2021. a oma

korralduse nr 2-3/1523 „Nõusoleku andmine Saaremaa vallale kuuluvatel kinnistutel

jahipidamiseks“ punktis 1.16 Salme jahipiirkonnas Salme Jahimeeste Seltsile (registrikood

80034450).

Keskkonnaameti keskkonnakaitselubade registri andmetel on hetkel kehtiv jahipiirkonna

kasutusõiguse luba Salme (JAH1000159) jahipiirkonnas Salme Jahimeeste Seltsil (registrikood

80034450).

Saaremaa Vallavalitsus ei sekku eelmainitud Salme jahipiirkonna kasutusõiguse

vaidlustamisprotsessi. Jahipiirkonna kasutusõiguse loa väljastamise ja loa kehtetuks tunnistamise

pädevus on Keskkonnaametil. Vallavalitsus saab kaaluda loa väljastamist Teile, kui olete saanud

Salme jahipiirkonna (JAH1000159) kasutusõiguse Keskkonnaametilt.

Lugupidamisega

2

(digitaalselt allkirjastatud)

Kaarel Tang

abivallavanem

Raivo Kahm, 452 5114

[email protected]

Lisa6 teadaanne_2438835.pdf

Jahipiirkonna kasutusõiguse loa kehtivuse lõppemise teade

Avaldamise algus: 03.04.2025 Avaldamise lõpp: tähtajatu

Keskkonnaamet avaldab teadaande jahiseaduse (JahiS) § 20 lõike 4 alusel.

Keskkonnaamet teatab, et Salme Jahimeeste Selts (registrikood: 80009593) (aadress Saare maakond, Saaremaa vald, Suurna küla, Jahimaja, 93221) väljastatud jahipiirkonna kasutusõiguse loa nr 22 kehtivus on lõppenud 01.04.2025.

Jahipiirkonna asukohaks on Saare maakond, Saaremaa vald ja nimetuseks Salme. Jahipiirkonna piiridega on võimalik tutvuda Keskkonnaregistri avalikus teenuses aadressil https://register.keskkonnaportaal.ee/register/hunting-area/321892167 või Metsaregistri avaliku teenuse kaudu aadressil http://register.metsad.ee/avalik/.

Keskkonnaamet teatab, et alustab Salme jahipiirkonna kasutusõiguse loa taotluste vastuvõtmist.

JahiS § 15 kohaselt esitatakse loa andjale jahipiirkonna kasutusõiguse loa saamiseks kirjalik taotlus, mis peab sisaldama:

1) taotleja nime, registrikoodi, asukoha- ja kontaktandmeid; 2) taotletava jahipiirkonna nimetust; 3) jahipiirkonna kasutusõiguse loa kättetoimetamise soovitud viisi ning kättetoimetamiseks vajalikke kontaktandmeid; 4) taotluse esitamise kuupäeva ja taotleja esindaja allkirja.

Taotlusele lisatakse taotleja selles jahipiirkonnas asuva kinnisasja andmed või JahiS § 14 lg 5 nimetatud kirjalik kokkulepe, sealhulgas kokkulepete nimekiri, mis peab sisaldama:

1) taotleja nime, registrikoodi, asukoha- ja kontaktandmeid; 2) maaomaniku nime, isiku- või registrikoodi, kontaktandmeid, katastriüksuse numbrit ja pindala; 3) maaomaniku nõusoleku andmise kuupäeva ja maaomaniku allkirja.

Jahipiirkonna kasutusõiguse loa taotlusi saab Keskkonnaametile esitada 30 päeva jooksul kuni 03.05.2025. Taotlused tuleb saata aadressil: https://kotkas.envir.ee/.

Keskkonnaamet Pärnu linn, Pärnu linn, Pärnu maakond, Roheline tn 64 Telefon: +372 6625999 E-post: [email protected]

Teadaande avaldaja kontaktandmed: jahinduse spetsialist ANNABEL PINDMAA Telefon: +37254530619 E-post: [email protected]

Teadaande number 2438835

Lisa8 6-22314-4 29.04.2025 Väljaminev kiri.asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

KAAREL TANG PNOEE-38705310057 2025-04-29 09:58:52

Täiendav vastuskiri.pdf

Tallinna 10, Kuressaare, Saaremaa vald, 93819 Saare maakond / registrikood 77000306 /

452 5000 / [email protected] / www.saaremaavald.ee

Andrus Lehesoo

Sõrve Jahimehed MTÜ

[email protected]

Teie nr

Meie 29.04.2025 nr 6-2/2314-4

Täiendav vastuskiri

Lugupeetud härra Andrus Lehesoo

Olete esitanud Saaremaa Vallavalitsusele (edaspidi vallavalitsus) avalduse (registreeritud

vallavalitsuse dokumendiregistris 10.04.2025 nr 6-2/2314-1) seoses sooviga sõlmida

munitsipaalomandis maadele Salme jahipiirkonnas (JAH1000159) jahipidamise kokkulepe.

Vallavalitsus arutas Teie avaldust täiendavalt oma nõupidamisel 29. aprillil ja otsustas, et

vallavalitsus on nõus andma Sõrve Jahimehed MTÜ-le nõusoleku Salme jahipiirkonnas

munitsipaalmaadel jahipidamiseks, kui olete saanud Salme jahipiirkonna (JAH1000159)

kasutusõiguse Keskkonnaametilt. Teil on võimalik käesolevat kirja käsitleda munitsipaalmaade

osas eelkokkuleppena jahipiirkonna kasutusõiguse taotlemisel.

Lugupidamisega

(digitaalselt allkirjastatud)

Kaarel Tang

abivallavanem

Raivo Kahm, 452 5114

[email protected]

lisa 11. 19.06.2025 avaldus RMK.asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

ANDRUS LEHESOO PNOEE-36803195227 2025-06-19 06:45:58

Avaldus Sõrve Jahimehed MTÜ RMK.pdf

Riigimetsa Majandamise Keskus [email protected]

AVALDUS

Meie Sõrve Jahimehed MTÜ (registrikoodiga 80635043 ) soovime sõlmida teiega Salme JAH1000159 jahipiirkonnas asuvatele maaüksutele jahipidamiseks ja jahipidamise korraldamiseks kokkuleppet. Oleme nõus maksma kinnistute kasutamise eest renti 5 eurot ha aastas.

Lugupidamisega Sõrve Jahimehed MTÜ Juhatuse liige: Andrus Lehesoo telefon:+3725045184 e-post: [email protected]

lisa1. Avaldus Sõrve Jahimehed MTÜ 1.asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

ANDRUS LEHESOO PNOEE-36803195227 2025-04-10 04:42:37