Lisa 2

ELVKK Tagametsa, Rassi kula, Turi vald (kalapais).asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

MARGE KASENURM PNOEE-46910244924 2025-03-31 12:54:46

2025069_TP_AA-3-01_Seletuskiri.pdf

TÖÖ NR 2025-069

Juhataja: Erki kõnd

Vastutav spetsialist: Erki Kõnd

Projektijuht: Ervin R. Piirsalu

Projekteerija: Martin Võru

Kontrollija: Ervin R. Piirsalu

Objekti asukoht: Järva maakond, Türi vald, Rassi küla, Tagametsa

TAGAMETSA PAISU KALAPÄÄS

Märts 2025

Tellija: Riigimetsa Majandamise Keskus

Kobras OÜ Registrikood 10171636

[email protected]

Tagametsa paisu kalapääs. Tööprojekt v01 Töö nr 2025-069

ad

Koostaja: Kobras OÜ Vastutav spetsialist: Erki Kõnd 2 / 25

ÜLDINFO

TÖÖ NIMETUS: Tagametsa paisu kalapääs

OBJEKTI ASUKOHT: Järva maakond, Türi vald, Rassi küla, Tagametsa

TÖÖ LIIK: Tööprojekt

TÖÖ TELLIJA: RMK (Riigimetsa Majandamise Keskus)

Registrikood 70004459

Kontaktisik: Sander Sandberg

Tel +372 5399 9832

[email protected]

TÖÖ TÄITJA: Kobras OÜ

Registrikood 10171636

Riia 35, 50410 Tartu

Tel +372 5665 1909

http://www.kobras.ee

Projektijuht: Ervin R. Piirsalu - projektijuht, projekteerija

Tel +372 5665 1909, +372 5567 7754

[email protected]

Projekteerija: Martin Võru - projekteerija

Tel +372 5665 1909

[email protected]

Kontrollija: Ervin R. Piirsalu - projektijuht, projekteerija

Tagametsa paisu kalapääs. Tööprojekt v01 Töö nr 2025-069

ad

Koostaja: Kobras OÜ Vastutav spetsialist: Erki Kõnd 3 / 25

Kobras OÜ litsentsid / tegevusload:

1. Keskkonnamõju hindamise tegevuslitsentsid: KMH0046 Urmas Uri; KMH0159 Noeela Kulm.

2. Keskkonnamõju strateegilise hindamise juhteksperdid: Urmas Uri; Teele Nigola.

3. Hüdrogeoloogiliste tööde tegevusluba nr 379: Hüdrogeoloogilised uuringud; Hüdrogeoloogiline kaardistamine.

4. Maakorraldustööde tegevuslitsents nr 635 MA-k. 5. MTR-i majandustegevusteated:

 Ehitusuuringud EG10171636-0001;  Ehitusprojekti ekspertiis EK10171636-0002;  Omanikujärelevalve EO10171636-0001;  Projekteerimine EP10171636-0001;  Muinsuskaitse E 377/2008.

6. Maaparandusalal Tegutsevate Ettevõtjate Registri (MATER) registreeringud:  Maaparandussüsteemi omanikujärelevalve MO0010-00;  Maaparandussüsteemi projekteerimine MP0010-00;  Maaparanduse uurimistöö MU0010-00;  Maaparanduse ekspertiis MK0010-00.

7. Muinsuskaitseameti pädevustunnistus PT 606/2012: Mälestise liigid: ehitismälestis, ajaloomälestis, maailmapärandi objektil asuv ehitis. Tööde liik: konserveerimise ja restaureerimise projektide koostamine, konserveerimis- ja restaureerimistööde tegevuskavade koostamine maastikuarhitektuuri valdkonnas, muinsuskaitseline järelevalve, planeeringu muinsuskaitse eritingimuste koostamine, uuringud ja uuringu tegevuskavade koostamine.

8. Veeuuringut teostava proovivõtja atesteerimistunnistus (reoveesettest, pinnaveest, põhjaveest, heit- ja reoveest proovivõtmine) Noeela Kulm - Nr 2074/22, Tanel Mäger – Nr 2075/22.

9. Kutsetunnistused:  Diplomeeritud mäeinsener, tase 7, kutsetunnistus nr 176863 – Tanel Mäger;  Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 167534 – Erki Kõnd;  Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 131647 – Oleg Sosnovski;  Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 180897 – Martin Võru;  Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7, kutsetunnistus nr 167600 – Ervin R. Piirsalu;  Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7, kutsetunnistus nr E000482 – Ervin R.

Piirsalu;  Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 142815 – Teele Nigola;  Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 152113 – Kadri Kattai;  Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 155387 – Priit Paalo;  Ruumilise keskkonna planeerija, tase 7, kutsetunnistus 176300 – Teele Nigola;  Geodeesiainsener, tase 7, kutsetunnistus nr 194138 – Ivo Maasik;  Geodeesiainsener, tase 7, kutsetunnistus nr 194147– Marek Maaring;  Maakorraldaja, tase 6, kutsetunnistus nr 141508 – Ivo Maasik;  Markšeider, tase 6, kutsetunnistus nr 197275 – Ivo Maasik.  Puurija, tase 3, kutsetunnistus nr 114525 – Peeter Lillak  Puurmeister, tase 5, kutsetunnistus nr 150111 – Peeter Lillak

Tagametsa paisu kalapääs. Tööprojekt v01 Töö nr 2025-069

ad

Koostaja: Kobras OÜ Vastutav spetsialist: Erki Kõnd 4 / 25

SISUKORD ASUKOHA SKEEM ......................................................................................................................................................... 6

KOONANDMED ............................................................................................................................................................ 7

SISSEJUHATUS .............................................................................................................................................................. 8

1. PRAEGUSE OLUKORRA KIRJELDUS ...................................................................................................................... 9

2. UURINGUD ..............................................................................................................................................................14

2.1. VOOLUVEEKOGU VALGALA JA VEEVOOLUHULGA MÄÄRAMINE .................................................................................................. 14

2.2. TOPO-GEODEETILISED UURINGUD ................................................................................................................................................ 16

2.3. SETTEKIHI PAKSUSE MÄÄRAMINE .................................................................................................................................................. 16

2.1. GEOLOOGILINE EHITUS JA UURINGUD .......................................................................................................................................... 17

3. PROJEKTLAHENDUS .............................................................................................................................................. 17

3.1. PROJEKTEERITUD LAHENDUSE KIRJELDUS ..................................................................................................................... 17

3.2. TÖÖDEAEGNE TEHNIKA TRANSPORT JA LIIKLUSKORRALDUS ............................................................................... 18

3.3. EHITUSTÖÖDE JÄRJEKORD ................................................................................................................................................... 18

3.4. EELTÖÖD ...................................................................................................................................................................................... 18

3.5. MÖÖDAVIIK-KALAPÄÄSU RAJAMINE ............................................................................................................................... 19

3.6. LIIGVEELASKME REKONSTRUEERIMINE ........................................................................................................................... 20

3.7. ÜLEDNÕUDED BETOONITÖÖDEL....................................................................................................................................... 21

3.8. OLEMASOLEVA SILLA TAASTAMINE .................................................................................................................................. 22

3.9. PAISJÄRVE PUHASTAMINE .............................................................................................................................................................. 23

3.10. HEAKORRATÖÖD .......................................................................................................................................................................... 23

3.11. ÜLDNÕUDED EHITUSTÖÖDE TEOSTAMISEL ................................................................................................................................ 23

3.12. KATENDITE TAASTAMINE ............................................................................................................................................................. 24

3.13. LOODUSKESKKONNA KAITSE ....................................................................................................................................................... 25

Tagametsa paisu kalapääs. Tööprojekt v01 Töö nr 2025-069

ad

Koostaja: Kobras OÜ Vastutav spetsialist: Erki Kõnd 5 / 25

Joonised:

Joonis AA-4-01 Maa-ala plaan M 1:250

Joonis AA-4-02 Vertikaalplaneerimine 1:250

Joonis AA-6-01 Lõige A-A, B-B ja C-C M 1:100

Joonis AA-6-02 Lõige C-C ja E-E M 1:100

Joonis AA-6-03 Rekonstrueeritava liigveelasu gabariidid M 1:50

Joonis AA-6-04 Liigveelasu armeerimine M 1:25

Joonis AA-6-05 Varjade tüüpkonstruktsioon M 1:10

Joonis AA-6-06 Taastatava silla konstruktsioon M 1:50

Lisad:

Lisa 1. Keskkonnaagentuuri hüdroloogilised andmed (nr 2-5/24/39-2)

Lisa 2. Kobras OÜ töö nr 2024-351 „Tagametsa paisu geodeetiline mõõdistus“

Lisa 3. 2024. aasta „Maaparandusrajatiste tüüpjoonised“ puitpurre (pikkus 4-7 m) PP-4…PP-7

Lisa 4. 2024. aasta „Maaparandusrajatiste tüüpjoonised“ puitpurre (pikkus 10 m) – PP-10

Lisa 5. Koosolekuprotokollid

Tagametsa paisu kalapääs. Tööprojekt v01 Töö nr 2025-069

ad

Koostaja: Kobras OÜ Vastutav spetsialist: Erki Kõnd 6 / 25

ASUKOHA SKEEM

Kaart 1. Tagametsa paisu asukoht (allikas: Maa-ameti geoportaal)

Tagametsa paisu kalapääs. Tööprojekt v01 Töö nr 2025-069

ad

Koostaja: Kobras OÜ Vastutav spetsialist: Erki Kõnd 7 / 25

KOONANDMED

OBJEKTI ASUKOHA KOORDINAADID (L-Est ’97)

GEODEETILINE ALUS

X 6501250

Y 577725

Geodeetiline alusplaan on koostatud Kobras OÜ

poolt 2024. aastal. Koordinaadid L-Est'97 süsteemis,

kõrgused EH2000 süsteemis, töö nr 2024-351

„Tagametsa paisu geodeetiline mõõdistus“.

Tagametsa paisu kalapääs. Tööprojekt v01 Töö nr 2025-069

ad

Koostaja: Kobras OÜ Vastutav spetsialist: Erki Kõnd 8 / 25

SISSEJUHATUS

Tööprojekt on koostatud Riigimetsa Majandamise Keskuse tellimusel. Tööprojekti eesmärk on anda tehniline

lahendus Tagametsa paisu rekontsrueerimiseks. Töö objektiks on Tagametsa paisule (PAIS020290) kalapääsu

projekteerimine ning tööde üldine eesmärk on kalade rändetingimuste parandamine. Tagametsa pais asub

Saarejõe jõel (VEE1134700) Järva maakonnas Türi vallas Rassi külas Tagametsa katastriüksusel (kü

27101:001:0310). Varasemalt koostatud uuringuaruanne annab ülevaate läbiviidud uurimistöödest1.

Projekti koostamisel on juhindutud Eest Vabariigis kehtivatest seadustest, standarditest, normdokumentidest

ja juhenditest.

Projekti koostamisel on arvestatud ja kasutatud järgmisi materjale:

1. RMK lähteülesande tehniline kirjeldus „Tagametsa paisule kärestik-kalapääsu projekteerimistööd“;

2. Kobras OÜ töö nr 2024-351 „Tagametsa paisu geodeetiline mõõdistus“, mõõdistatud 20.11.-

13.12.2024. a, M 1:500, EH2000 kõrgussüsteemis, koordinaadid L-Est'97 süsteemis;

3. Kobras OÜ töö nr 2025-007 „Tagametsa paisu uuringuaruanne“;

4. Eesti Veeprojekt OÜ ja Inseneribüroo Urmas Nuhin, töö nr 2018011 „Pärnu jõestiku paisude avamine

kalade rändeks: eelprojektide ja keskkonnamõju eelhinnangute koostamine. Järva maakond, Türi vald,

Rassi küla. Tagametsa pais. Eelprojekt“.

1 Kobras OÜ töö nr 2025-007 „Tagametsa paisu uuringuaruanne“.

Tagametsa paisu kalapääs. Tööprojekt v01 Töö nr 2025-069

ad

Koostaja: Kobras OÜ Vastutav spetsialist: Erki Kõnd 9 / 25

1. PRAEGUSE OLUKORRA KIRJELDUS Kavandatav tegevus toimub Järva maakonnas Türi vallas Rassi külas Tagametsa kinnistul (kü tunnus

27101:001:0310) asuvas veekogus Saarjõgi (VEE1134700). Saarjõe paisutamisega Tagametsa paisuga tekkinud

paisjärvel pole ametlikku nimetust ja seetõttu kasutatakse tinglikult paisjärve kohta Tagametsa paisjärve

nimetust. Tagametsa paisjärv ja pais on kantud ehitisregistrisse nimega „Saarjõe veehoidla ja

reguleerimispais“ (registrikood 220646098). Paisjärv rajati 1980-ndate keskpaigas. Tagametsa paisjärv on

ca 200 m pikk, 30 m lai ja keskmine sügavus enne sette likvideerimist on 1,1 m. Paisjärve veepeegel koos L-

kujulise lisaharuga on 6150 m2. Käesoleval ajal kuulub pais koos paisjärve ja Tagametsa kinnistuga MTÜ-le Eesti

Skautide Ühing. Paisjärve kasutatakse puhkuse ja virgestuse eesmärgil supluskohana ning paisu lammutamine

ja paisjärve likvideerimine ei ole seetõttu reaalne. Tagametsa paisjärve paremkaldal paikneb kultuuripärandi

objektina märgitud Tagametsa jahiloss. Tagametsa jahiloss ehitati 1914. aastal Kabala mõisniku parun Victor

von Taube käsul Kabala ja Laupa mõisa linnujahilossiks. Pärast paruni surma 1914. aasta sügisel läksid mõisate

riigistamise tagajärel hooned üle Kabala metskonnale. Jahilossi kasutati teise maailmasõja ajal ka algkoolina,

metsatööliste majutuskohana ja ka Viljandi vangla üksusena. Nõukogude perioodil anti loss Tallinna Turgude

Pealvalitsuse puhkebaasiks, hiljem Võhma sovhoosile ning lõpuks kolhoosile Leninlik Tee. 1999. aastal ostis

kinnistu Eesti Skautide ühing. Jahiloss renoveeriti täielikult 2005. aastal. Eesti Skautide Ühingu Tagametsa

laagriala peahooneks on jahiloss, kus on saal, täisvarustuses köök, magamistoad ja seminariruumid. Lisaks on

metsa all suur telkimisala, kaks tare ning jõeäärne saun. Seda ala kasutatakse lisaks laagritele veel

kokkutulekute, seminaride ja pulmade korraldamiseks. Maakivist laotud ja mustast marmorist nimetahvliga

mälestusmärk Tagametsa skaudilaagri territooriumil põlistab mälestust Eestis II maailmasõjale järgnenud

metsavendade vabadusvõitlusest. Paisjärvest lõunasse jääb 16. -17. sajandist pärit kalmistu “Kalmetinõmm”,

mis omab arheoloogilist väärtust.

Tagametsa pais koosneb pinnaspaisust ja liigveelasust. Pinnaspaisu peal paikneb ~2 m laiune kruuskattega

sõidutee. Liigveelase on poolitatud sillasambaga kaheks lailäviülevooluks (sildregulaator), mille ette on

paigaldatud puidust varjad/puitkilbid. Ülaveetaseme reguleerimine toimub vastavalt veetaseme

tõusule/alanemisele käsitsi puitkilpide eemaldamisega/lisamisega. Sild toetub betoonist jõe- ja

kaldasammastele. Silla põhikonstruktsiooniks on metallist I-talad, mille peale on paigaldatud ülesõiduks

puidust prussid. Sild on suhteliselt heas seisukorras.

Alaveepoolselt on silla külge kinnitatud elektrikaabel ja veetoru. Alaveepoolsed jõe nõlvad on kindlustatud

betoonplaatidega.

Paisjärve ületab Elektrilevi OÜ elektriõhuliin (alla 1kV, AMKA.3x50+70). Kaldal paikneb puurkaev (PRK0015511).

Paisust allavoolu paremkaldal on filterpeenar.

Tagametsa katastriüksus jääb Saarjõe maastikukaitsealale (KLO1000254), Saarjõe piiranguvööndisse

(KLO1100897) ning piirneb Tagametsa sihtkaitsevööndiga (KLO1100898). Saarjõe maastikukaitsealal tuleb

Tagametsa paisu kalapääs. Tööprojekt v01 Töö nr 2025-069

ad

Koostaja: Kobras OÜ Vastutav spetsialist: Erki Kõnd 10 / 25

arvestada looduskaitseseaduses sätestatud piiranguid Vabariigi Valitsuse 17.08.2006 määruses nr 187

sätestatud erisustega.

Tööde ala jääb ühtlasi Natura 2000 kaitsealade võrku kuuluvale Saarjõe loodusalale (RAH0000278), kus tuleb

arvestada looduskaitseseaduses sätestatud nõuetega.

Lisaks asub Tagametsa katastriüksus osaliselt projekteeritaval metsaelupaikade looduskaitsealal (977800148).

Vastavalt keskkonnaministri 15.06.2004 määrusele nr 73 „Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja

elupaikade nimistu“ kuulub Saarjõgi Tagametsa paisust suubumiseni Navesti jõkke (KLO3002577) lõhe,

jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaigaks olevate veekogude või veekogu lõikude hulka, millel on

vastavalt looduskaitseseaduse § 51 lõikele 1 keelatud uute paisude rajamine ja olemasolevate paisude

rekonstrueerimine ulatuses, mis tõstab veetaset ning veekogu looduslikku sängi ja hüdroloogilise režiimi

muutmine.

Eesti Looduse infosüsteemi (edaspidi EELIS) alusel asub (seisuga 14.01.2025) Tagametsa kinnistul või selle

lähialal II kaitsekategooriasse kuuluva linnu metsis (Tetrao urogallus), III kaitsekategooriasse kuuluva seeneliigi

haavanääts (Junghuhnia pseudozilingiana) ja III kaitsekategooriasse kuuluva lehtsambla sulgjas õhik (Neckera

pennata) leiukoht. Tööde alast ca 1,6 km kaugusele jääb I kaitsekategooriasse kuuluva must-toonekure (Ciconia

nigra) leiukoht. Lisaks eelnevale on Tagametsa katastriüksusel inventeeritud Natura 2000 elupaigatüübid vanad

loodusmetsad (9010*) ja lamminiidud (6450).

Tagametsa paisu kalapääs. Tööprojekt v01 Töö nr 2025-069

ad

Koostaja: Kobras OÜ Vastutav spetsialist: Erki Kõnd 11 / 25

Kaart 2. Tagametsa paisu asukoht (allikas: Maa-ameti geoportaal)

Foto 1. Vaade Tagametsa paisule 07.11.2024

Objekti asukoht.

Tagametsa paisu kalapääs. Tööprojekt v01 Töö nr 2025-069

ad

Koostaja: Kobras OÜ Vastutav spetsialist: Erki Kõnd 12 / 25

Foto 2. Vaade Tagametsa paisjärvele 07.11.2024

Foto 3. Vaade Tagametsa paisu liigveelasule ja sõidutee sillale 07.11.2024

Tagametsa paisu kalapääs. Tööprojekt v01 Töö nr 2025-069

ad

Koostaja: Kobras OÜ Vastutav spetsialist: Erki Kõnd 13 / 25

Foto 4. Vaade Tagametsa paisu silla sambale 07.11.2024

Foto 5. Vaade paisust allavoolu 07.11.2024

Tagametsa paisu kalapääs. Tööprojekt v01 Töö nr 2025-069

ad

Koostaja: Kobras OÜ Vastutav spetsialist: Erki Kõnd 14 / 25

2. UURINGUD 2.1. VOOLUVEEKOGU VALGALA JA VEEVOOLUHULGA MÄÄRAMINE

Hüdroloogilised andmed (vt lisa 1) on tellitud Keskkonnaagentuuri hüdroloogiaosakonnast. Andmed on

saadud arvutuslikul teel. Valgala (F=75,2 km²) suuruste määramisel on Keskkonnaagentuur kasutanud „Eesti

jõgede valglate kataloogi“, 1986. Vooluhulga arvutused on teinud hüdroloog Anna Põrh. Vooluhulgad on

arvutatud Saarjõe Tagametsa paisu lõikes. Arvutuste teostamisel ei ole arvestatud majanduslikku tegevust

selles piirkonnas ja arvesse on võetud tegelikud mõõtmisandmed. Saarjõe jõe vooluhulgad on esitatud tabelis 1

ja aasta keskmise vooluhulga tõenäosuskõver graafikul 1 ning aasta maksimaalse vooluhulga tõenäosuskõver

graafikul 2.

Tabel 1. Saarjõe vooluhulgad

Tõenäosus Q (m3/s)

1% tõenäosusega aasta maksimaalne vooluhulk 13,4

5% tõenäosusega aasta maksimaalne vooluhulk 11,2

10% tõenäosusega aasta maksimaalne vooluhulk 10,1

50% aasta keskmine vooluhulk 0,82

90% kuu keskmine miinimumvooluhulk 0,021

95% kuu keskmine miinimumvooluhulk 0,016

10% suvine maksimaalne vooluhulk 0,95

Tagametsa paisu kalapääs. Tööprojekt v01 Töö nr 2025-069

ad

Koostaja: Kobras OÜ Vastutav spetsialist: Erki Kõnd 15 / 25

Graafik 1. Saarjõe aastakeskmise vooluhulga tõenäosuskõver

Graafik 2. Saarjõe aasta maksimaalse vooluhulga tõenäosuskõver

Tagametsa paisu kalapääs. Tööprojekt v01 Töö nr 2025-069

ad

Koostaja: Kobras OÜ Vastutav spetsialist: Erki Kõnd 16 / 25

2.2. TOPO-GEODEETILISED UURINGUD

Kobras OÜ poolt koostati geodeetiline alusplaan projekteerimiseks vajalikus mahus. Geodeetiliste mõõdistuste

käigus mõõdeti Tagametsa paisu ülaveepoolsed settekihi paksused. Geodeetiline alusplaan (vt lisa 2) on

koostatud Kobras OÜ poolt 2024. aastal , töö nr 2024-351 „Tagametsa paisu geodeetiline mõõdistus“.

Koordinaadid L Est'97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.

2.3. SETTEKIHI PAKSUSE MÄÄRAMINE

Tagametsa paisust ülesvoolu määrati paisjärve settekihi paksused. Vastavalt 08.11.2024 toimununud

töökoosolekule otsustati, et paisjärve vajalike tööde piir ulatub ligikaudu skautide peamajani ja paisjärve

ülaveepoolset vasakkalda soppi töös ei käsitleta. Seetõttu ei ole uuritud selle sopi settekihi paksuseid. Paisjärve

sissevoolus oli keskmine settekihi paksus 0,25 m (vanast puitsillast ca 20 m kauguseni). Keskmine settekihi

paksus kogu paisjärves on 0.50 m. Maksimaalne settekihi paksus on 1,25 m. Ligikaudne settekogus töömaa

ulatuses on ~1400 m3.

Tekstijoonis 1. Settekihi paksused Tagametsa paisjärves

Tagametsa paisu kalapääs. Tööprojekt v01 Töö nr 2025-069

ad

Koostaja: Kobras OÜ Vastutav spetsialist: Erki Kõnd 17 / 25

2.1. GEOLOOGILINE EHITUS JA UURINGUD Uuringuala asub Kõrvemaa maastikurajooni lõunaosas Saarjõe vasakkaldal. Lähima aluspõhja puuraugu,

uuringualast ca 50 m kaugusele jääva Tagametsa katastriüksusele Saarjõe paremkaldale rajatud puurkaevu

(VeKa tunnus PRK0015511) andmetel on pinnakattesetete (kasvukiht, saviliiv, saviliivmoreen) paksus alal

12,8 m, nende all lamavad Siluri Adavere (S1AD) lade dolomiidid. Maa- ja Ruumiandmete 1:10 000

mullastikukaardi andmetel asub uuringualal lammi-gleimuld (AG), mille mineraalosaderikas turbahorisont on

kuni 30 cm tüsedune ja mille all lamab tolmne saviliiv.

Välitööd kalapääsu alal geoloogilise ehituse väljaselgitamiseks toimusid 3. märtsil 2025. aastal. Uuringualale

tehti käsipuuriga kolm puurauku (PA-1…3) sügavusega 0,80 – 2,20 m. Uuringu eesmärk oli selgitada välja

täitepinnaste ja orgaaniliste setete paksus ning mineraalsete looduslike pinnaste esinemissügavus

projekteeritava möödaviik-kalapääsu asukohas.

Uuringuala pindmine osa on kujundatud erinevate tehis-täitepinnastega (Q2_t). PA-1 alal esines 0,10 m paksuse

peale kasvanud huumuskihi all 0,25 m paksune täite-keskliiva kiht. PA-2 ja PA-3 alal esines pindmise kihina

0,40 m paksune mullast, liivast ja prahist koosnev täitepinnas. Tehispinnaste all esines looduslik jõeline

mudakiht (möll kuni savimuda, (Q2_a), mille paksus on 0,25 – 1,40 m ja mille paksus suureneb jõe suunas. PA-1

alal oli geoloogilise uuringu käigus keeruline eristada looduslikku mudakihti ümbertõstetud mudakihist ning

neid kihte käsitletakse koos. Jõelise muda all lamab saviliiva (PA-2) või liivsavi (PA-1 ja PA-3) kiht, mis avati

uuringu käigus 0,15 – 0,45 m paksuselt. Saviliiva-liivsavi (Q1jrVr_lg) kompleks on konsistentsilt pehme kuni sitke

ja kihti ei läbitud. Kvaternaari vabapinnaline põhjavee tase puuraukudes oli 0,6 – 1,1 m, abs. kõrgustel 33,90-

34,07 m. Põhjavee tase langeb jõe suunas.

3. PROJEKTLAHENDUS

3.1. PROJEKTEERITUD LAHENDUSE KIRJELDUS Tagametsa pais on EHR-is arvel Saarjõe veehoidla ja reguleerimispaisuna (EHR kood 220646098). Tagametsa

paisu rekonstrueerimise vajadus tuleneb kohustusest rajada Tagametsa paisule kalapääs. Kalapääsu rajamisel

peab säilima paisust ülessvoolu paiknev ujumiskoht. Samuti peab säilima Kallissaare TP-37 maaparandusehitise

maa-alalt reguleerivast võrgust liigvee ärajuhtimiseks kasutatava kraavi 401 edasine toimimine. Pärast paisu

peal olevat silla rekonstrueerimist peab silla kandevõime olema vähemalt 4 tonni. Ujumiskoha säilitamiseks

tuleb paisjärve põhjast osaliselt sete likvideerida. Kalapääsu rajamisel tuleb tagada Saarjõe maksimaalse

vooluhulga äravool. Varasemate projektlahendustega, oli ettenähtud rajada kärestikkalapääs jõesängi ja

osaliselt paisjärve ning olemasolevat silda oluliselt laiendada. Varasemalt projekteeritud lahenduse

realiseerimisest on loobutud majandusliku maksumuse ning paisjärve visuaalse ilme kadumise tõttu. Projektiga

nähakse ette Tagametsa paisule möödaviik-kalapääsu rajamine (vt lisa 5). Kalapääs rajatakse 2% põhja languga

ning olemasolev veelase ehitatakse ümber kaevülevooluks. Kaevülevool on vajalik kevadise suurvee

läbilaskmiseks. Kaevülevoolu rajamiseks ei ole ole vaja oluliselt ümber ehitada olemasolevaid kalda- või

jõesambaid. Pärast ehitustöid tuleb taastada ülekäigusild sarnaselt olemasolevale sillale.

Tagametsa paisu kalapääs. Tööprojekt v01 Töö nr 2025-069

ad

Koostaja: Kobras OÜ Vastutav spetsialist: Erki Kõnd 18 / 25

3.2. TÖÖDEAEGNE TEHNIKA TRANSPORT JA LIIKLUSKORRALDUS

Ehitustehnika juurdepääs objektile on võimalik Valdmani teelt nr 2711014. Teede kasutamisel tuleb tagada

kogu tööperioodi vältel nende puhtus. Ehitustöödega kaasnevate veoste transpordil ja teiste sõidukitega

liiklemisel peab kindlustama, et ehitusobjektil tekkiv ehituspraht, pinnas, tolm ega vesi ei kanduks väljapoole

ehitusala. Vajadusel tuleb tööde ajal ja ehitustööde lõpetamisel ehitusobjektile või selle vahetusse lähedusse

rajada rehvide puhastamiseks hooldusala ning korraldada teehooldetööd (korraldab ehitaja). Töövõtja peab

arvestama, et rikutud teekatted tuleb taastada tööde eelsele seisukorrale samaväärselt. Enne tööde teostamist

tuleb tuvastada fotodega juurdepääsuteede tehniline seisukord.

3.3. EHITUSTÖÖDE JÄRJEKORD

Peatükis esitatakse ehitustööde põhilised etapid ning järjekord. Etappide sisu kirjeldus on esitatud järgnevates

peatükkides.

Järgnevalt on esitatud planeeritud tööde järjekord:

 eeltööd;

 puit- ja võsataimestiku likvideerimine;

 ajutise paisu I rajamine;

 möödaviik-kalapääsu rajamine;

 truup 1 ja truup 2 paigaldamine;

 kindlustuste rajamine kalapääsu;

 vee suunamine kalapääsu;

 ajutise paisu II rajamine;

 olemasoleva silla konstruktsiooni eemaldamine;

 kaevülevoolu rajamine;

 käigusilla rajamine;

 silla taastamine;

 ajutise pinnaspaisu eemaldamine;

 paisjärvest sette likvideerimine;

 varjade paigaldamine;

 heakorratööd.

3.4. EELTÖÖD

Piirnevate kinnistute omanikke (piirinaabreid) tuleb teavitada kõikidest töödest, mis puudutavad otseselt nende

huve (nt juurdepääsuteede kasutamine ja ehitus jms). Tööde teostamiseks on esmalt vajalik möödaviik

kalapääsu ümbruses võsa ja puude likvideerimine, sh tööde teostamiseks vajalikus mahus juurimine.

Veekaitsevööndis puu- ja põõsarinde raie nõusoleku saamiseks tuleb esitada taotlus Keskkonnaametile.

Tagametsa paisu kalapääs. Tööprojekt v01 Töö nr 2025-069

ad

Koostaja: Kobras OÜ Vastutav spetsialist: Erki Kõnd 19 / 25

Nõuded raietöödele:

 raietööde käigus ei tohi kahjustada säilitatavat ning tööde ala kõrval olevat puittaimestikku;

 võimalusel tuleb teostada raietöid külmunud või kuiva pinnase korral;

 töid tuleb teostada tehniliselt korrasolevate seadmetega. Vee- ja pinnasereostuse tekkimise vältimiseks

tuleb kütust tankida veekogudest eemal;

 haljastusjäätmed tuleb kokku koguda ning anda üle vastavate jäätmete käitljetale;

 tööde piirkond tuleb pärast raietööde lõppu korrastada.

Raie ja juurimise tehnoloogia valib töö teostaja. Ala pinnase iseloomu arvestades tuleks juurimisel eelistada

kändude freesimist.

Ehitustööde teostamise ajal tuleb vältida setete allavoolu kandumist. Vajadusel rajatakse paisust allavoolu sette

püüdmiseks geotekstiilist filterekraan või põhupallidest/puitlaastudega filterkottidest setteekraan.

Enne ehitustööde alustamist tuleb paisjärve veetaset alandada. Selleks eemaldatakse ükshaaval kõik varjad.

Veetaset võib alandada 30 cm ööpäevas.

Pärast veetaseme alandamist rajatakse ajutine pais I rajatava kalapääsu ette. Ajutise paisu ligikaudne asukoht

on näidatud joonisel AA-4-01. Ajutine pais rajatakse kohapealsest pinnasest/settest ja vajadusel kasutatakse

juurdetoodavat pinnast ning vajadusel kaetakse paisjärve poolne külg geomembraaniga. Ajutise paisu I abil

suunatakse voolav vesi läbi olemasoleva liigveelasu.

3.5. MÖÖDAVIIK-KALAPÄÄSU RAJAMINE

Möödaviik-kalapääs tuleb rajada joonisel nr AA-4-01 näidatud asukohta. Looduslähedase möödaviik-

kalapääsu pikkus on projekteeritud ~77 m, millest sissevoolus olevad 5 m on projekteeritud 0% languga ning

ülejäänud 71,8 m on projekteeritud languga 2%. Veekihi paksus kalapääsus on keskmise vooluhulga korral

31 cm ning 1% aasta maksimaalse vooluhulga korral 78 cm. Kalapääsu põhi tuleb rajada 1 m laiune ning

nõlvusega 1:2. Kivikindlustusega kalapääsu põhi tuleb rajada kõrgusele 34,15 m (abs). Kalapääsu põhi ja nõlvad

tuleb kindlustada maakividest kivisillutisega (fraktsiooniga 200...300 mm). Kivide alla paigaldatakse geotekstiil

NGS 3. Üksikute kivide üks mõõde võib olla kohati kuni 500 mm. Maakivide vahele tuleb paigaldada killustik

fraktsiooniga 16-64 mm. Maakivide paigaldamise ajal tuleb koheselt killustik kivide vahele kiiluda. Ei tohi

kasutada meetodit, kus maakividest kivide kiht ehitatakse valmis ning hiljem valatakse killustik kivide vahele.

Kivisillutise vahed peavad olema täidetud killustikuga kuni 2/3 ulatuses, et ka miinimumvooluhulkade korral

voolaks vesi kalapääsu põhjas olevate kivide peal, mitte kivide vahel. Kalapääsus kivikindlustuse pealiskihi

rajamisel tuleb tagada võimalikult suure karedusega ja ebakorrapärane jõe põhi. Samasugune kividest

kindlustus tuleb rajada ka kalapääsu sisse- ja väljavoolu ette/taha. Kivikindlustust ei pea rajama, kui on võimalik

säilitada olemasolevat betoonplaatidest kalda ja põhja kindlustust. Kindlustuse ulatust vt joonis AA-4-01.

Kalapääsus veevoolu rahustamiseks tuleb kalapääsu põhja paigutada voolurahustusrahnud (maakivid)

fraktsiooniga 300...500 mm. Maakivid tuleb paigaldada kalapääsu põhja maleruudustikuna, kivide vahe peab

Tagametsa paisu kalapääs. Tööprojekt v01 Töö nr 2025-069

ad

Koostaja: Kobras OÜ Vastutav spetsialist: Erki Kõnd 20 / 25

olema 2,0-2,5 m. Kivid tuleb paigutada vastavalt ihtüoloogi juhendamisele. Möödaviik-kalapääs ristub

Valdmani teega. Kalapääsu tee alt läbijuhtimiseks tuleb rajada eriprofiil terastruup HCPA 4S või samaväärne.

Truubi kaitseks paigaldatakse truubi ümber geotekstiil NGS 2. Truup tuleb paigaldada kalapääsu põhjast ca

150 mm madalamale, et truubi põhja oleks võimalik paigaldada maakividest kivisillutist (fraktsiooniga 200-

300 mm). Maakivide vahele tuleb paigaldada killustik fraktsiooniga 16-65 mm. Kivide ja truubi vahele tuleb

truubi kaitsmiseks paigaldada geotekstiil NGS4. Geotekstiil tuleb korrektselt kividega katta. Geotekstiil ei tohi

jääda kivide alt välja või „lehvima“. Truubi laius on 1,15 m, kõrgus 820 mm, ava pindala A=0,72 m² ja seina

paksus 2,5 mm. Metalltoru kaetakse täielikult seest ja väljast 70 µm paksuse Zn kihiga ja 100 µm paksuse

epoksiidkihiga (Teknos HS150, RAL 7035). Truup on projekteeritud 12 m pikkune ning rajatakse 2% pikilanguga

nagu kalapääsu põhi. Tagametsa paisust vahetult allavoolu Saarjõe vasakkaldalt suubub jõkke Kallissaare TP-

37 maaparandusehitise maa-alalt reguleerivast võrgust liigvee ärajuhtimiseks kasutatav kraav 401. Selle

edasiseks toimimiseks tuleb likvideerida olemasolev kraavikaev koos äravoolutorustikuga. Kraavist 401

juhitakse vesi truubiga 2 kalapääsu. Truup tuleb rajada Di 300 mm siseläbimõõduga. Kalapääsu ja truubi 2

sissevoolu vahel täidetakse vähemalt 2,5 m ulatuses pinnasega. Truubid paigaldatakse vastavalt

tootjapoolsetele nõuetele. Tööde teostamisel peab juhinduma RIL 77 – 2013 „Pinnasesse ja vette paigaldatavad

plasttorud. Paigaldusjuhend“ 2015. a ja EVS-EN 1610:2015 „Äravoolu- ja kanalisatsioonitorustike ehitamine ja

katsetamine“ juhistest ja nõuetest.

Kalapääsu sissevoolu ette paigaldatakse 7 m pikkune prahikogumise palk, mis kinnitatakse kettide ja vaiadega

kaldasse.

Kalapääsu sissevoolu puhastamiseks rajatakse 5 m pikkune puidust purre vastavalt 2024. aasta

„Maaparandusrajatiste tüüpjoonised“ 4.1-1…4.1-3 joonistele. Kalapääsu väljavoolu puhastamise

lihtsustamiseks on kalapääsu väljavoolu poole rajatud 10 m pikkune puidust purre. Purre tuleb rajada vastavalt

2024. aasta „Maaparandusrajatiste tüüpjoonised“ 4.2-1…4.2-4 joonistele.

Truubi II sissevoolu otsak kindlustatakse vastavalt 2024. aasta "Maaparandusrajatiste tüüpjoonised" 3.4-1 ja

3.4-2 joonistele.

3.6. LIIGVEELASKME REKONSTRUEERIMINE

Olemasolev liigveelase on poolitatud sillasambaga kaheks lailäviülevooluks (sildregulaator), mille ette on

paigaldatud puidust varjad/puitkilbid. Suurveeaegse vooluhulga läbilaskmise tagamiseks vähima

inimsekkumiseta tuleb olemasolev liigveelase ümberehitada kaevülevooluks, mille ees on veetaseme

alandamiseks puidust varjad. Selleks tuleb likvideerida ajutine pinnaspais I ning rajada ajutine pinnaspais II ning

juhtida vee vool läbi kalapääsu. Samuti tuleb likvideerida olemasoleva silla puidust osad, mis jäävad ette

liigveelasu rekonstrueerimisele.

Kaevülevool (nn regulaator) rajatakse olemasoleva liigveelasu ülaveepoolsele küljele. Selleks tuleb

olemasolevad tugiseinad ning sissevoolupõhi likvideerida. Tugisein lõigatakse ühe vertikaalse sirge joonega.

Tagametsa paisu kalapääs. Tööprojekt v01 Töö nr 2025-069

ad

Koostaja: Kobras OÜ Vastutav spetsialist: Erki Kõnd 21 / 25

Betooni äralõikejoon on näidatud joonisel AA-6-03. Rajatav kaevülevool ühendatakse olemasoleva

betoonseinaga ankrute abil. Ankrud tuleb paigaldada olemasoleva silla betoonosasse (16B500B, sammuga 400

mm). Ankrute paigaldamiseks tuleb ette puurida ankru läbimõõdust 2 mm suuremad avad ning ankrud tuleb

kinnitada keemilise ankurmassiga. Regulaatori alune pinnas tuleb tihendada tihendustegurini (Kt) 0,95 ning

selle peale tuleb rajada 200 mm paksune killustikust alus fraktsiooniga 16-32 mm. Killustikust aluse peale tuleb

rajada 500 mm paksune betoonalus (C16/20) mõõtmetega 6550x7956 mm. Betoonaluse peale tuleb rajada

projekteeritud veelasu põhjaplaat mõõtmetega 6550x7956x300 mm. Põhjaplaadi peale tuleb rajada

kaevülevool mõõtmetega 5956x5550 mm. Liigveelasu mõõte vt joonis AA-6-03 ja betoonelementide

armeerimist joonis AA-6-04. Liigveelasu rajamisel tuleb kasutada 8-16B500B armatuuri ning C30/37 betooni,

mille keskkonnaklass peab olema XC2, XF4 ning külmakindlusklass KK4. Paisu erosiooni vältimiseks tuleb

liigveelasu tagumine sein rajada teistest seintest 1020 mm kõrgem. Ülevoolu kõrguseks on projekteeritud

34,40 m (abs EH2000). Madalaim paisutustase tiikides on 34,15 m (abs EH2000), normaalpaisutustase on

34.40 m (abs EH2000) ja kõrgeim paisutustase on 34,93 m (abs EH2000). Paisjärve veetaseme alandamiseks

kuni kõrguseni 32,00 m (abs EH2000) tuleb betoonseinte sisse paigaldada kaks paari UPN80 varjabaase.

Puitžandoorvarjad (tugevusklass C24, immutusklass A) on mõõtmetega 50x1060x150 mm (16 tk). Nende külge

tuleb kinnitada varja äärest 200 mm kaugusele tõstekonksud.

Liigveelasu teenindamiseks tuleb rajada metallist käigutee mõõtmetega 6400x1250 mm. Käigutee tuleb rajada

tsingitud UNP 180 profiilist, 60x40x5 mm nurkterasest, 60x40x3 mm nelikanttorust, 60x60x3 mm nelikanttorust,

70x70x4 mm nelikanttorust ning Lavinton P38 lehtvõrgust või samaväärsest. Käigutee paisjärvepoolsesse otsa

tuleb paigaldada kolm 10 mm paksust tsingitud ketti, mida on võimalik posti küljest eemaldada mutriga

karabiini abil. Käigutee mõlemale poole tuleb paigaldada ~1 m kõrgused metallist käsipuud. Käigutee mõõdud

ja konstruktsioon on näidatud joonisel AA-6-05. Käigutee sillapoolne ots kinnitatakse olemasolevale

jõesambale, selleks tuleb jõesambast välja lõigata 1290x1229x503 mm suurune tükk, mille põhja kõrgus on

34.90 m abs (vt joonis AA-6-01). Samuti tuleb rajada kolme astmega metallist trepp silla peale astumiseks.

Metallist trepp keevitatakse käigutee külge. Korrosiooni tõkestamiseks tuleb element kuumtsinkida (tsingikihi

paksus peab olema vähemalt 55 µm).

Liigveelasu ümbruses tuleb kasutada tagasitäiteks rasket liivsavi. Liigveelasu ümbrus tuleb kindlustada

kivisillutisega 200-300 mm. Kivide vahed täidetakse killustikuga 16-64 mm. Kivikindlustuse asukohta vt

joonis AA-4-01.

3.7. ÜLEDNÕUDED BETOONITÖÖDEL

Kõik monoliitsed r/b-konstruktsioonid tuleb valmistada vastavalt tööjoonistele. Betooni tugevusklass,

külmakindluse ja veetiheduse mark peavad vastama EVS 1992-1-1/NA:2007 ja EVS-EN 206:2014+A2:2021

nõuetele. Töövõtja peab esitama insenerile iga betoonipartii kohta tootjapoolse sertifikaadi. Sarrus peab olema

valmistatud EN armatuurterasest B500B. Vardad peavad olema puhtad, sirged, veatud ja roostest puhtad.

Töövõtja peab esitama insenerile sertifikaadid sarruse materjali kohta. Sarrusvarraste lõikamisel, painutamisel

Tagametsa paisu kalapääs. Tööprojekt v01 Töö nr 2025-069

ad

Koostaja: Kobras OÜ Vastutav spetsialist: Erki Kõnd 22 / 25

ja keevitamisel tuleb juhinduda EVS-EN 13670:2010 nõuetest. Armatuuri lõikamine ja painutamine viiakse läbi

kuumutamata. Painutuse siseraadius peab olema suurem või võrdne armatuurvarda 4-kordse diameetriga, kui

armatuurterase valmistaja ei ole ette näinud suuremat painutusraadiust. Painutatud vardaid ei tohi sirgestada

või uuesti painutada. Armatuurvardad kinnitatakse üksteise külge ning varustatakse vastavate fiksaatoritega

armatuuri nihkumise vältimiseks betoneerimise ajal. Armatuurvardad tuleb omavahel ühendada

sidumistraadiga või keevitades. Nõutava kaitsekihi saamiseks tuleb kasutada plastist distantselemente.

Distantselementide maksimaalne vahekaugus on 600 mm. Distantselemente ei tohi naelutada raketise külge.

Raketised peavad kindlustama betoontöödel nõutud täpsuse ning olema niisuguse tugevuse ja

konstruktsiooniga, mis kannaks märja betooni koormust ning mistahes juhuslikke koormusi. Armatuuri ja

ankurdusdetailid peab töövõtja paigaldama vastavalt joonistele ja fikseerima nii, et oleks kindlustatud nende

paigal püsimine betoneerimise ajal ning tagatud betooni kaitsekiht täpsusega ± 5 mm. Betooni ei tohi

paigaldada enne, kui omanikujärelevalve on raketise ja sarruse üle vaadanud ning heaks kiitnud. Selle kohta

peab olema koostatud kaetud tööde akt. Betooni paigaldamisel ja tihendamisel tuleb arvestada EVS-EN

13670:2010 ja BLY 7 nõudeid. Betoonisegu ei tohi raketisse valada kõrgemalt kui 1 m. Betoon tuleb paigaldada

horisontaalsete kihtide kaupa ilma vaheaegadeta, tihendades iga kihi vibraatoriga. Betoonisegu tuleb

tihendada nii, et see täidaks kõik kohad raketises ja ümbritseks armatuuri. Töövõtja peab ehitustööde päevikus

fikseerima betoneerimise aja, õhu temperatuuri, betoonipartii ja võetud proovikuubikute numbrid. Töövõtja

peab tegema vähemalt kolm proovikuubikut iga betoonipartii kohta ja testima laboratooriumis nende tugevust

normatiivdokumentides nõutud korras. Betoonkonstruktsioonide lahtirakestamist võib teha pärast betooni

EVS-EN 13670:2010 nõuetekohase tugevuse saavutamist omanikujärelevalve nõusolekul. Vastutus raketise

ohutu eemaldamise eest lasub töövõtjal. Betooni tugevusnäitajad määratakse vastavalt proovikuubikute

laboratoorsete testimiste tulemusele. Ebarahuldavate tulemuste saamisel peab töövõtja esitama olukorra

lahendamiseks ettepanekud ja tööde teostamise projekti. Praaktöö parandamine, tugevdamine või asendamine

peab toimuma töövõtja kulul.

Tagasitäidet ei tohi asetada betoonist konstruktsiooni vastu, kuni betoon pole saavutanud 90% oma

projekteeritud tugevusest.

3.8. OLEMASOLEVA SILLA TAASTAMINE

Sild taastatakse sarnaselt olemasolevale konstruktsioonile. Joonisel AA-6-07 on näidatud põhimõtteline silla

taastamise konstruktsioon. Täpsed kõrgused ja mõõtmed selguvad pärast olemasoleva silla puidust

konstruktsiooni eemaldamist. Võimalusel tuleb olemasolev raudbetoontala, mille peale on paigaldatud puidust

pruss, eemaldada. Kalda- ja sillasammaste sisse jäänud raudbetoontala auk tuleb täita armeeritud betooniga

või kiudbetooniga, mis ankurdatakse olemasoleva betooni külge ankrutega. Ankrud tuleb paigaldada

olemasoleva silla betoonosasse (16B500B, 4 tk). Ankrute paigaldamiseks tuleb ette puurida 2 mm suuremad

avad ankru läbimõõdust ning ankrud tuleb kinnitada keemilise ankurmassiga. Betoonist ja puidust tala

asendatakse IPE 240 metalltalaga. Võimalusel valatakse kalda- ja jõesammaste peale IPE talade alla üks

Tagametsa paisu kalapääs. Tööprojekt v01 Töö nr 2025-069

ad

Koostaja: Kobras OÜ Vastutav spetsialist: Erki Kõnd 23 / 25

tasanduskiht või paigaldatakse IPE talade alla metallist plaate, et tagada kõigi kolme metallist tala ühesugune

kõrgus. Täpne tehnoloogia selgub pärast detailide avamist.

Metalltalade peale kinnitatakse 150x150x4800 mm puidust prussid. Prusside külge kinnitatakse puidust

käsipuud ja ülesõidu ühtlustamiseks rataste asukohta 800 mm laiune sillaga paralleelne 50x100 mm prussidest

laudis. Kõik kasutatav puitmaterjal peab olema süvaimmutatud (immutusklass A). Detailid ühendatakse

omavahel ilmastikukindlate poltide ja mutrite abil.

Liigveelasu käigutee laiuselt tehakse käsipuule katkestus, mis võimaldab inimesel liikuda mugavalt sillalt

käiguteele. Vajadusel võib selle ava sulgeda keti ja lukuga.

3.9. PAISJÄRVE PUHASTAMINE

Pärast silla taastamist likvideeritakse ajutine pinnaspais II ning alustatakse paisjärve osalist settest puhastamist.

Settest puhastamise ala suurus on näidatud joonisel AA-4-01 ja vertikaalplaneering AA-4-02. Võimalusel

juhitakse peale voolav vesi kaevealast eemale läbi rajatud veelaskme. Paisjärve kolm nõlvad rajatakse nõlvusega

1:2,5, sarnaselt olemasolevate nõlvustega. Põhjakülje nõlv tuleb rajada nõlvusega 1:5. Väljakaevatud sete tuleb

objektilt ära vedada ning viia pinnase vastuvõtukohta. Pärast paisjärve settest puhastamist tuleb liigveelasu

ette paigaldada puidust varjad. Puidust varjade mõõdud ja konstruktsioon on näidatud joonisel AA-6-06.

Veetaseme tõstmisel tuleb tagada ökoloogiline miinimumvooluhulk või looduslik vooluhulk, kui see on

ökoloogilisest miinimumvooluhulgast väiksem. Alavee pool paiknev ajutine sette püüdmise filterekraan tuleb

likvideerida.

3.10. HEAKORRATÖÖD

Ehituse käigus tuleb tagada kõigi olemasolevate piirimärkide säilimine. Kui see osutub võimatuks, tuleb

töövõtjal sellest teavitada maaomanikku ja pärast tööde lõpetamist taastada kõik tööde käigus hävinud

piirimärgid omal kulul. Ehituse käigus rikutud haljasalad tuleb taastada. Enne kaevetöid eemaldatud või juurde

hangitud kasvupinnas tuleb laotada haljastatavale alale ning külvata muruseeme (külvinorm 20...30 g/m2) või

paigaldada mätastus. Paigaldatava kasvupinnase minimaalne paksus on 10 cm, vajadusel tuleb kasvupinnast

juurde vedada. Kasvupinnas ei tohi sisaldada kive, juuri ja puuoksi suurusega üle 20 mm. Haljastustööd tuleb

teha hiljemalt august – september või jätta külv kevadeks. Tööde käigus rikutud teekatted tuleb taastada tööde

eelsele seisukorrale samaväärselt.

3.11. ÜLDNÕUDED EHITUSTÖÖDE TEOSTAMISEL

Kõik ehitustööd tuleb läbi viia vastavalt:

 Eesti Vabariigis kehtivatele seadustele, määrustele, valitsuse otsustele;

 kohaliku omavalitsuse ettekirjutustele;

 kontrollivate instantside määrustele ja instruktsioonidele;

 Eesti Vabariigis kehtivatele normidele ja standarditele;

Tagametsa paisu kalapääs. Tööprojekt v01 Töö nr 2025-069

ad

Koostaja: Kobras OÜ Vastutav spetsialist: Erki Kõnd 24 / 25

 üldkehtivatele normidele ja arusaamadele kvaliteetsest tööst;

 MAARYL 2000 p.11; 12; 15;

 RIL 181-1989 Ehitiste kaeviste rajamise juhised;

 RIL 126-1987 Ehituste ja ehitusplatsi aluste kuivendus;

 MAARYL 2000 Tabel 17:T1 Looduslik muru;

 RT 89-10620 Haljastatavate alade mullatööd;

 muru seemnesegud vastavalt RT 89-10639 Looduslik muru;

 RYL 2.3 Raivaus. Ehitusplatsi raadamine;

 tee taastamisel tuleb lähtuda majandus- ja taristuministri 3. august 2015. a määruses nr 101 „Tee

ehitamise kvaliteedi nõuded“ sätestatud nõuetest.

Ehitus- ja hooldustööde käigus tuleb kasutada mehhanisme ja tehnoloogiat, mis välistavad kütuse ja

määrdeainete sattumise pinnasesse ja veekogusse. Töövõtja vastutab kõikide ehitustegevuses tekitatud

kahjustuste, ka ehitusplatsist väljaspool olevate eest. Ehitustööde teostamisel tuleb töövõtjal järgida

ohutustehnilisi nõudeid. Töödel tuleb rakendada töökaitsemeetmeid, millega on tagatud inimeste turvalisus.

Töökaitses tuleb juhinduda Eesti Vabariigi töötervishoiu ja tööohutuse seadusest.

Kasutada tuleb veotehnikat, mille koormast veetava materjali pudenemine (mahavoolamine) on välistatud.

Kõik tööd peab ehitaja tegema vastavuses heade ehitustavadega ning viisil, mis ei kahjusta ümbritsevat

sotsiaal- ja looduskeskkonda. Kõik ehituse käigus rikutud alad tuleb taastada.

Raietöödel tuleb arvestada üldist lindude pesitsusperioodi, milleks on 15.03-31.07. Raietööd sellel ajavahemikul

ei ole lubatud, samuti tuleb vältida nimetatud ajavahemikul mürarikkaid töid.

3.12. KATENDITE TAASTAMINE

Ehitustööde käigus rikutud teede katendid tuleb taastada. Katendi taastamist käsitletakse pikemalt

tööprogrammis. Koos tee omanikuga fikseeritakse tee seisukord enne tööde alustamist. Katend taastatakse

ehituseelse kattega samatüübilisena, lähtudes seda tüüpi uue katte rajamise tingimustest ja kvaliteedinõuetest.

Tee taastamisel tuleb lähtuda majandus- ja taristuministri 3. august 2015. a määruses nr 101 „Tee ehitamise

kvaliteedi nõuded“ sätestatud nõuetest. Kui täpset tee konstruktsiooni ei ole võimalik määrata, siis kasutatakse

järgmist konstruktsiooni (ülevalt alla):

 purukruus (pos 5), h=120 mm;

 purukruus (pos 4), h=200 mm;

 drenaažikiht (kruusliiv, K≥0,5 m/ööp), h=200 mm.

Tagametsa paisu kalapääs. Tööprojekt v01 Töö nr 2025-069

ad

Koostaja: Kobras OÜ Vastutav spetsialist: Erki Kõnd 25 / 25

3.13. LOODUSKESKKONNA KAITSE

Ehitaja vastutab looduskeskkonna kaitse eest ehitusplatsil. Looduskeskkonna kaitseobjektiks on pinnas, põhja-

ja pinnavesi, õhk, taimestik ja loomastik.

Ehituse käigus tuleb ehitajal juhinduda kehtivatest jäätmekäitluseeskirjadest. Objektil peab olema

olmejäätmete kogumiskoht.

Masinate hooldustöid ja tankimist ei tohi teha ebatasasel pinnal ja veekogudele (kraavidele) lähemal kui 10 m.

Tankimisalal peab olema vähemalt 200 l absorbenti (nt saepuru). Kõiki töötajaid tuleb informeerida tegevuse

eesmärkidest ning vajadusest vältida reostuse sattumist pinnavette. Tulekahju ja keskkonnaohtliku reostuse

tekkimisel tuleb asuda neid koheselt likvideerima ja informeerida juhtunust Päästeametit.

2025069_TP_AA-4-01_Asend.pdf

Truup 2, Di 300 mm, SN8, PP L=10,0 m, i=1% sissevoolu põhi 34.15 m abs väljavoolu põhi 34.05 m abs

Truup 1, HCPA 4S, b=1150 mm, h=820 mm, A=0,72 m², paksus 2,5 mm, L=12,0 m, i=2% sissevoolu põhi 33.67 m abs väljavoolu põhi 33.43 m abs

B

A

D

E

C

C Ajutise filterekraani ligikaudne asukoht

Ajutise paisu I ligikaudne asukoht

Ajutise paisu II ligikaudne asukoht

Projekteeritud prahikogumise palk L= ~7 m, kinnitatakse kettide ja vaiadega kaldasse

ETTEVAATUST ÕHULIIN!

ET TE

VA AT

US T

Õ HU

LI IN

!

ET TE

VA AT

US T

M AA

KA AB

EL !

ETTEVAATUST MAAKAABEL

JA VEETORU!

ETT EVAATU

ST LA

SKUMIS TR

OSS!

MAA-ALA PLAAN

1:250Ervin R. Piirsalu

Martin Võru Erki Kõnd

TAGAMETSA PAISU KALAPÄÄS

TP2025-069

RIIGIMETSA MAJANDAMISE KESKUS

v01 14.03.2025AA-4-01

MÄRKUSED:

1. Geodeetiline alusplaan on koostatud Kobras OÜ poolt 2024. aastal, "Tagametsa paisu geodeetiline mõõdistus", töö nr 2024-351.

2. Koordinaadid L-Est'97 süsteemis. 3. Kõrgused EH2000 süsteemis. 4. Kõik jooned ja objektid hallis toonis tähistavad mõõdistamise aegset situatsiooni. 5. Joonised ja seletuskiri on projekti lahutamatud osad ning neid tuleb käsitleda koos.

LEPPEMÄRGID:

Täitepinnasest vall

Olemasolev katastriüksuse lähiaadress, piir ja tunnus

Projekteeritud kivisillutis fr. 200-300 (500) mm (kivide vahed on kiilutud killustikuga fr. 16-64 mm)

Likvideeritav puit- ja võsataimestik

Taastatav sõiduteekatend

Uude asukohta teisaldatud ujumissild

Rekonstrueeritud liigveelase

Taastatav puidust sild

Projekteeritud käigusild

Projekteeritud puidust purre L=5 m Projekteeritud puidust purre L=10 m

Projekteeritud voolurahustusrahnud fr. 300-500 mm

Projekteeritud möödaviik-kalapääs

Settest puhastatav paisjäve osa

Veepeegel (NPT)

Likvideeritav objekt

2025069_TP_AA-4-02_Vertikaal.pdf

32 .0

0 32

.2 5

32 .5

0 32

.7 5

33 .0

0 33

.2 5

33 .5

0 33

.7 5

34 .0

0

32 .0

0 32

.2 5

32 .5

0 32

.7 5

33 .0

0 33

.2 5

33 .5

0 33

.7 5

34 .0

0

32.00

32.25

32.50

32.75

33.00

33.25

32.0032.2532.5032.7533.0033.2533.5033.75

1:2.50

1: 2.

50

1: 5.

00

B

A

D

E

33.00

33.00 33.50

33.50

34.00

34.50

35.00

34.0034.0034.50

34.50

35.00

33.50

34.00

34.50

34.5035.00

C

Projekteeritud prahikogumise palk L= ~7 m, kinnitatakse kettide ja vaiadega kaldasse

PA-1 0-0,10 m: Huumus (liivane, pruun) 0,10-0,35 m: Keskliiv (täide, kollakaspruun, kohev, niiske) 0,35-0,50 m: Möllmuda (kohev, niiske, tumepruun, rohke orgaanilise ainega) 0,50-1,75 m: Savimuda (savi-, puidu-, ja liivapesad, ümberpööratud) 1,75-2,20+ m: Liivsavi (pruunikashall, ülaosas sisaldav vähest orgaanikat, väheplastne) Vesi 1,1 m

PA-2 0-0,40 m: Täitepinnas (muld, liiv, praht) 0,40-1,20 m: Möllmuda (kohev, niiske, tumepruun) 1,20-1,60+ m: Saviliiv (kollakaspruun, poolpehme, väheplastne, sisaldab jämepurdu kuni 5%) Vesi 0,6 m

PA-3 0-0,40 m: Täitepinnas (muld, liiv, praht) 0,40-0,65 m: Möllmuda (kohev, niiske, tumepruun) 0,65-0,80+ m: Liivsavi (kollakaspruun, sitke, väheplastne, liivapesadega) Vesi 0,7 m

34.15

33.82 33.58

32.71

L=5.0 m, i=0,0%, b=1,0 m, m=~1:2

L=16.3 m, i=2,0%, b=1,0 m, m=~1:2

L=43.5 m, i=2,0%, b=1,0 m, m=~1:2

1: 2.

00 1:

2. 00

1:2.00

1:2 .00

1: 2.

00

ETTEVAATUST ÕHULIIN!

ET TE

VA AT

US T

Õ HU

LI IN

!

ET TE

VA AT

US T

M AA

KA AB

EL !

ETTEVAATUST MAAKAABEL

JA VEETORU!

ETT EVAATU

ST LA

SKUMIS TR

OSS!

VERTIKAALPLANEERIMINE

1:250Ervin R. Piirsalu

Martin Võru Erki Kõnd

TAGAMETSA PAISU KALAPÄÄS

TP2025-069

RIIGIMETSA MAJANDAMISE KESKUS

v01 14.03.2025AA-4-01

MÄRKUSED:

1. Geodeetiline alusplaan on koostatud Kobras OÜ poolt 2024. aastal, "Tagametsa paisu geodeetiline mõõdistus", töö nr 2024-351.

2. Koordinaadid L-Est'97 süsteemis. 3. Kõrgused EH2000 süsteemis. 4. Kõik jooned ja objektid hallis toonis tähistavad mõõdistamise aegset situatsiooni. 5. Joonised ja seletuskiri on projekti lahutamatud osad ning neid tuleb käsitleda koos.

LEPPEMÄRGID:

Täitepinnasest vall

Olemasolev katastriüksuse lähi aadress, piir ja tunnus

Uude asukohta teisaldatud ujumissild

Rekontsrueeritud liigveelase

Taastatav puidust sild

Projekteeritud käigusild

Projekteeritud möödaviik-kalapääs

Projekteeritud samakõrgusjoon34.40

1:2.00 Projekteeritud nõlvus

PA-1 0-0,10 Huumus

Sondeerimise augu asukoht, number ja kirjeldus

33.82

L=43.5 m, i=2,0%, b=1,0 m, m=~1:2

Projekteeritud kalapääsu põhja kõrgus arv

Projekteeritud kalapääsu lõigu pikkus, lang, põhja laius ja nõlvus

2025069_TP_AA-6-01_LoigeABC.pdf

30.00

31.00

32.00

33.00

34.00

35.00

36.00

37.00

38.00

0.00 5.00 10.00 15.00 20.00 25.00 30.00 35.00 40.00 45.00 50.00 55.00 60.00 65.00 70.00 75.00 80.00 85.00 89.16

Olemasolev maapind Purukruus (pos 5), h=120 mm Purukruus (pos 4), h=200 mm

Drenaažikiht (kruusliiv, K≥0,5 m/ööp), h=200 mm Täitepinnas

Algtäide (saviliiv), h=300 mm Eriprofiil truup HCPA 4S, b=1150 mm, h=820 mm, A=0,72 m², paksus 2,5 mm

Kivisillutis fr. 200-500 mm, mille vahed on kiilutud killustikuga 16-64 mm, h=150 mm Geotekstiil NGS 4

Tasanduskiht (saviliiv), h=150 mm Olemasolev tihendatud pinnas

3,5

33.6733.43

33.82 33.58

Puidust purre, L=6 mKivisillutis fr. 200-300 (500) mm (kivide vahed on kiilutud killustikuga fr. 16-64 mm) Kasvupinnas, h=100 mm

34.93 34.46

34.15

Kalapääs L=~71,8 m, 2% languga Kalapääs L=~5,0 m, 0% languga

Kivisillutis fr. 200-500 mm (kivide vahed on kiilutud killustikuga fr. 16-64 mm)

Voolurahustusrahnud fr. 300-500 mm

1% aasta maksimaalne vooluhulk Q=13,4 m³/s 50% aasta keskmine vooluhulk Q=0.8 m³/s

Likvideeritav sete

Olemasolev maapind Pinnasvalliga olemasoleva kraavi täitmine

Kivide vaheline kaugus ~2-2,5 m Kivid paigutatakse "male ruudustikuna"

32.71

Puidust purre, L=10 mm

ETTEVAATUST OLEMASOLEV VEETORU JA MAAKAABEL

32.00

LÕIGE A-A

Geotekstiil NGS3

32.00

33.00

34.00

35.00

36.00

37.00

0.00 5.00 10.00

Kivisillutis fr. 200-300 (500) mm (kivide vahed on kiilutud killustikuga fr. 16-64 mm)

Voolurahustusrahnud fr. 300-500 mm

1

~1:2 ~1:2

LÕIGE B-B

Geotekstiil NGS3

Olemasolev maapind Likvideeritav pinnas

Olemasoleva jõesammas

Taastatav sild

Lisatav IPE 240 metalltala Likvideeritav raudbetoon paneel koos puidust talaga, süvend täidetakse armeeritud betooniga

Olemasoleva veelasu põhi

Olemasoleva liigveelasu tugiseinad Projekteeritud kaevülevool

Projekteeritud käigusild

~35.4034.9034.40

Olemasolevast jõesambast lõigatakse 1290x1229x503 mm tükk välja, mille põhja kõrgus on 34.90 m abs.

Likviteeritav liigveelasu tugiseinad

32.00

30.00

31.00

32.00

33.00

34.00

35.00

0.00 5.00 10.00 15.00 20.00 25.00 30.00 35.00 40.00 45.00

36.00

37.00

Likvideeritav sete Projekteeritud kalapääs Projekteeritud kalapääs

~1:2 ~1:2

34.15

Voolurahustusrahnud fr. 300-500 mm

Kivisillutis fr. 200-300 (500) mm (kivide vahed on kiilutud killustikuga fr. 16-64 mm)

Betoonalus (C16/20), h=500 mm Killustikust alus fr 16/32 mm, h=200 mm

Tihendatud savikas täitepinnas

LÕIGE C-C

Geotekstiil NGS3

Olemasolev maapind

LÕIGE A-A, B-B JA C-C

1:100Ervin R. Piirsalu

Martin Võru Erki Kõnd

TAGAMETSA PAISU KALAPÄÄS

TP2025-069

RIIGIMETSA MAJANDAMISE KESKUS

v01 14.03.2025AA-6-01

MÄRKUSED:

1. Lõigete asukohti vt joonis AA-4-01. 2. Kõrgused EH2000 süsteemis. 3. Kõik jooned ja objektid hallis toonis tähistavad mõõdistamise aegset situatsiooni. 4. Joonised ja seletuskiri on projekti lahutamatud osad ning neid tuleb käsitleda koos.

2025069_TP_AA-6-02_LoigeDE.pdf

30.00

31.00

32.00

33.00

34.00

35.00

36.00

37.00

0.00 5.00 10.00 15.00 20.00 25.00 30.00 35.00 40.00 45.00 50.00 55.00 60.00 65.00

Likvideeritav sete 32.00

34.93 34.46

1% aasta maksimaalne vooluhulk Q=13,4 m³/s 50% aasta keskmine vooluhulk Q=0.8 m³/s

Olemasolev maapind

Olemasolev sete (ei likvideerita)

~1:2.5 ~1:5

LÕIGE D-D

30.00

31.00

32.00

33.00

34.00

35.00

36.00

37.00

38.00

39.00

0.00 5.00 10.00 15.00 20.00 25.00 30.00 35.00 40.00 45.00 50.00

Likvideeritav sete 32.00

Olemasolev maapind

34.93 34.46

1% aasta maksimaalne vooluhulk Q=13,4 m³/s 50% aasta keskmine vooluhulk Q=0.8 m³/s

~1:2.5 ~1:2.5

LÕIGE E-E

LÕIGE D-D JA E-E

1:100Ervin R. Piirsalu

Martin Võru Erki Kõnd

TAGAMETSA PAISU KALAPÄÄS

TP2025-069

RIIGIMETSA MAJANDAMISE KESKUS

v01 14.03.2025AA-6-02

MÄRKUSED:

1. Lõigete asukohti vt joonis AA-4-01. 2. Kõrgused EH2000 süsteemis. 3. Kõik jooned ja objektid hallis toonis tähistavad mõõdistamise aegset situatsiooni. 4. Joonised ja seletuskiri on projekti lahutamatud osad ning neid tuleb käsitleda koos.

2025069_TP_AA-6-03_Liigveelask.pdf

M 1:50

GABARIIDID PEALTVAADE

Külgsein Külgsein

Tagumine sein

Põhjaplaat

35 0

10 00

42 00

10 00

52 00

10 00

35 0

10 00

1000 2178 2178 300 10001000

300

7956

65 50

2257 758 2342 300

5956

Varjabaasid

A

300

M 1:50

GABARIIDID EESTVAADE

1000 300 2178 1000 2178 300 1000 7956

30 0

40 0

24 00

10 20

28 00

30 0

41 20

300 2178 1000 2178 300 10001000 7956

Külgsein

Tagasein

Põhjaplaat

35.42 m

34.40 m

32.08 m

31.60

1000 350 4900 300

6550

30 0

28 00

10 20

41 20

Esisein

TagaseinPõhjaplaat

Külgsein

M 1:50

GABARIIDID LÕIGE A-A

Likvideeritav tugisein

Olemasoleva veelasu põhi

Olemasoleva silla konstruktsioon

100042003501000

Likvideeritav põhi

Betooni äralõikejoon

Betoonalus (C16/20), h=500 mm

REKONSTRUEERITAVA LIIGVEELASU GABARIIDID

1:50Ervin R. Piirsalu

Martin Võru Erki Kõnd

TAGAMETSA PAISU KALAPÄÄS

TP2025-069

RIIGIMETSA MAJANDAMISE KESKUS

v01 14.03.2025AA-6-03

MÄRKUSED:

1. Liigveelasu asukohta vt joonis AA-4-01. 2. Kõrgused EH2000 süsteemis. 3. Kõik jooned ja objektid hallis toonis tähistavad mõõdistamise aegset situatsiooni. 4. Joonised ja seletuskiri on projekti lahutamatud osad ning neid tuleb käsitleda koos. 5. Ühikutta mõõdud on millimeetrites.

2025069_TP_AA-6-04_Armeerimine.pdf

78 7800

78

Pos.4 12/12/200/200 -6470x7876 üla- ja alapinnas

17 5

62 00

17 5

Pos.6, s.200 8B500B L=800

Pos.5, s.200 8B500B L=785

PÕHJAPLAAT

ARMEERIMINE LÕIGE 1-1

Pos.7, s.400, 13 tk 16B500B L=1000

Pos.7, s.400, 12 tk 16B500B L=1000

Pos.6, s.200 8B500B L=800

Pos.5, s.200 8B500B L=785

Pos.7, s.800, 10 tk 16B500B L=1000

SEINAD

ARMEERIMINE LÕIGE 5-5

Pos.17, s.400, 28 tk 12B500B L=300

Pos.16, 2 tk UNP80 L=1100

Pos.15, 4 tk UNP80 L=2850

Pos.14, s.200 8B500B L=834

Pos.1 12/12/200/200 - 2778x5876

Pos. 2 12/12/200/200 - 2600x5548

Pos.8, s.200 12B500B L=950

Pos.7, s.400, 12 tk 16B500B L=1000

Pos.7, s.400, 13 tk 16B500B L=1000

Pos.3, s.200 8B500B L=827

Pos.7, s.400, 6 tk 16B500B L=1000

Pos.9 12/12/200/200 - 3740x5470

Pos.10 12/12/200/200 - 3740x5470

Pos.12 12/12/200/200 - 400x5227

Pos.11 12/12/200/200 - 400x5099

Pos.13, s.200 8B500B L=780

11

Pos.5, s.200 8B500B L=785

Pos.7, s.400, 13 tk 16B500B L=1000

Pos.4 12/12/200/200 -6470x7876 üla- ja alapinnas

Pos.6, s.200 8B500B L=800

Pos.5, s.200 8B500B L=785

Pos.3, s.200 8B500B L=827

ARMEERIMINE LÕIGE 6-6

55

Pos.9 12/12/200/200 - 3740x5470

Pos.10 12/12/200/200 - 3740x5470

Pos.3, s.200 8B500B L=827

Pos.6, s.200 8B500B L=800Pos.4

12/12/200/200 -6470x7876 üla- ja alapinnas

ARMEERIMINE LÕIGE 2-2

Pos.7, s.400, 13 tk 16B500B L=1000

Pos.6, s.200 8B500B L=800

6

7

3

Pos.1 12/12/200/200 - 2778x5876

Pos. 2 12/12/200/200 - 2600x5548

Pos.12 12/12/200/200 - 400x5227

Pos.11 12/12/200/200 - 400x5099

Pos.13, s.200 8B500B L=780

Pos.14, s.200 8B500B L=834

11

Pos.5, s.200 8B500B L=785

Pos.7, s.400, 13 tk 16B500B L=1000

Pos.4 12/12/200/200 -6470x7876 üla- ja alapinnas

Pos.6, s.200 8B500B L=800

Pos.5, s.200 8B500B L=785

Pos.8, s.200 12B500B L=950

ARMEERIMINE LÕIGE 7-7

Pos.9 12/12/200/200 - 3740x5470

Pos.10 12/12/200/200 - 3740x5470

Pos.12 12/12/200/200 - 400x5227

Pos.13, s.200 8B500B L=780

Pos.6, s.200 8B500B L=800

Pos.4 12/12/200/200 -6470x7876 üla- ja alapinnas

ARMEERIMINE LÕIGE 4-4

Pos.6, s.200 8B500B L=800

Pos.3, s.200 8B500B L=827

Pos.9 12/12/200/200 - 3740x5470

Pos.8, s.200 12B500B L=950

Pos.1 12/12/200/200 - 2778x5876

11

Pos.5, s.200 8B500B L=785

Pos.7, s.400, 13 tk 16B500B L=1000

Pos.4 12/12/200/200 -6470x7876 üla- ja alapinnas

Pos.6, s.200 8B500B L=800

Pos.5, s.200 8B500B L=785

Pos.8, s.200 12B500B L=950Pos.8, s.200

12B500B L=950

2

2 4

4

ARMEERIMINE LÕIGE 3-3

Pos.14, s.200 8B500B L=834

Pos.1 12/12/200/200 - 2778x5876

Pos.16, 2 tk UNP80 L=1100

Pos.15, 4 tk UNP80 L=2450

Pos.17, s.400, 30 tk 12B500B L=300

Pos.7, s.800, 10 tk 16B500B L=1000

BETOONALUS

LÕIGE 8-8

50 0

7956

65 50

8 8

Pos.7, s.800, 10 tk 16B500B L=1000

300

23 4

300

20 0 8B500B

L=800 8B500B L=834

Pos.5 Pos.6 70

30 0

8B500B L=827

Pos.3

50 0

500

16B500B L=1000

Pos.7 Pos.8

30 0

300

12B500B L=950

180

30 0

157

35 0

30 0

8B500B L=780

Pos.13

180

30 0

LIIGVEELASU ARMEERIMINE

1:25Ervin R. Piirsalu

Martin Võru Erki Kõnd

TAGAMETSA PAISU KALAPÄÄS

TP2025-069

RIIGIMETSA MAJANDAMISE KESKUS

v01 14.03.2025AA-6-04

MÄRKUSED:

1. Liigveelasu asukohta vt joonis AA-4-01. 2. Kõrgused EH2000 süsteemis. 3. Kõik jooned ja objektid hallis toonis tähistavad mõõdistamise aegset situatsiooni. 4. Joonised ja seletuskiri on projekti lahutamatud osad ning neid tuleb käsitleda koos. 5. Ühikuta mõõdud on millimeetrites.

2025069_TP_AA-6-05_Teenindussild.pdf

60 70

1110

70 60 1370

18 0

10 20

60

12 60

12 00

Nelikanttoru 60x60x3 mm, L=6000 mm

Nelikanttoru 60x40x3 mm, L=1200 mm

Nurkteras 60x40x5 mm

Lehtvõrk (Lavinton P38 või samaväärne)Profiilteras UNP 180

12 0

Nelikanttoru 60x40x3 mm, L=1100 mm

LÕIGE D-D

Nelikanttoru 70x70x4 mm

A A

6400

12 50

Lehtvõrk (Lavinton P38 või samaväärne)

Nelikanttoru 60x40x3 mm, L=1200 mm Nelikanttoru 60x60x3 mm, L=2500 mm

Nurkteras 60x40x5 mm

Sõlm 1 Sõlm 2

Profiilteras UNP 180, L=2800 mm PEALTVAADE

Lehtteras 150x150x6 mm Lehtteras 150x150x6 mm

40 300

12 50

70

6400

70 11

10 70

250

40

300

12 50

Nelikanttoru 60x40x3 mm, L=1200 mm Profiilteras UNP 180, L=6400 mm

Profiilteras UNP 180, L=1250 mm Nurkteras 60x40x5 mm

40

11001100

40 1100

4040 410460460460

40 1100

40

LÕIGE C-C

1100

40 1100

40

1100

40 1100

40

1100

40 1100

40

360

40 460460

40 460

40 430

40 420

40 300

70 510

70 420

40 220

40

410

70 250

40 1100

40 6100 300

Nelikanttoru 60x40x3 mm, L=1200 mm Nelikanttoru 60x60x3 mm, L=2500 mm

Profiilteras UNP 180, L=1250 mm Nurkteras 60x40x5 mm

6

60 10

20 18

0 50

0 6

40 1100

460

40

460

40

460

40

460

70

5590350 70 90

300

Nelikanttoru 60x40x3 mm, L=1

30 0

34 0

30 0

40

LÕIGE A-A

B B

C C

Nelikanttoru 70x70x4 mm

Lehtteras 150x150x6 mm

Lehtvõrk (Lavinton P38

või samaväärne)

Nelikanttoru 60x40x3 mm, L=1100 mm

6

460

40

460

40

430

40

420

40

220

40

300

70

510

70 40

420

18 0

40 1100

40 1100260

Nelikanttoru 70x70x4 mm

Profiilteras UNP 180, L=1250 mm Nurkteras 60x40x5 mm

150150

D D

60 70

1110

70 60 1370

18 0

10 20

60

12 60

12 00

Nelikanttoru 60x60x3 mm, L=6000 mm

Nelikanttoru 60x40x3 mm, L=1200 mm

Nurkteras 60x40x5 mm

Lehtvõrk (Lavinton P38 või samaväärne)

Profiilteras UNP 180

12 0

36 0

Kett 10 mm Zn

Rõngaspolt 12 mm

30 0

Nelikanttoru 60x40x3 mm, L=1100 mm

LÕIGE B-B

Nelikanttoru 70x70x4 mm

20001200

12 50

LEHTVÕRK (Lavinton P38

või samaväärne)

2000

70 11

10 70 300 900

11 10

300

11 10

300

11 10

300

20 110 20

20 11

0 20

Ava Ø11

Keevisühendus

Nelikanttoru 70x70x4 mm

Lehtteras 150x150x6 mm

SÕLM 2

110 40

40 70

40

Ava Ø11

Keevisühendus

Profiilteras UNP 180

Lehtteras 150x150x6 mm

SÕLM 1

TEENINDUSSILLA KONSTRUKTSIOON

1:25Ervin R. Piirsalu

Martin Võru Erki Kõnd

TAGAMETSA PAISU KALAPÄÄS

TP2025-069

RIIGIMETSA MAJANDAMISE KESKUS

v01 14.03.2025AA-6-05

MÄRKUSED:

1. Teenindussilla asukohta vt joonis AA-4-01. 2. Kõrgused EH2000 süsteemis. 3. Joonised ja seletuskiri on projekti lahutamatud osad ning neid tuleb käsitleda koos. 4. Ühikutta mõõdud on millimeetrites.

2025069_TP_AA-6-06_Varjad.pdf

Tõstekonks

15 0

160 80 580 80 160

1060

Tõstekonks

50

200 660 200

1060

PUITŽANDOOR M 1:10

Puidukruvi 5x50

45 20

8017.5 45

17.5

Lehtteras 130x80x4

Lehtteras Ø 10 mm, L=210

R2 0

Puitpruss 60x150

Puidukruvi 5x50

TÕSTEKONKS M 1:5

VARJADE TÜÜPKONSTRUKTSIOON

1:10Ervin R. Piirsalu

Martin Võru Erki Kõnd

TAGAMETSA PAISU KALAPÄÄS

TP2025-069

RIIGIMETSA MAJANDAMISE KESKUS

v01 14.03.2025AA-6-06

MÄRKUSED:

1. Liigveelasu asukohta vt joonis AA-4-01. 2. Kõik jooned ja objektid hallis toonis tähistavad mõõdistamise aegset situatsiooni. 3. Joonised ja seletuskiri on projekti lahutamatud osad ning neid tuleb käsitleda koos.

2025069_TP_AA-6-07_Sild.pdf

Pos.1 50x150x6650

Pos.1 50x150x2700 50x150x2900

Pos.2 50x100x6650 Pos.3 50x100x6650

Pos.4 50x100x972

Pos.5 100x100x1400

Pos.6 150x150x6070

Pos.7 50x100x6070

3800 3500

400 800 1100 800 400

Pos.8 150x150x4800 Olemasolevad IPE 240 metalltalad

Lisatav IPE 240 metalltala

Likvideeritav raudbetoon paneel koos puidust talaga, süvend täidetakse armeeritudbetooniga

Olemasolevate IPE 240 metalltalade alune valada loodi või kasutada metallist plaate vajaliku kõrguse saavutamiseks. Täpne lahendus selgub ehitustööde käigus

SILLA RISTLÕIGE B-B Pos.1 50x150x2700Pos.1

50x150x2900

Pos.1 50x150x6650

Pos.5 100x100x1400

Pos.6 150x150x6070

Pos.7 50x100x6070

Pos.8 150x150x3800

Pos.4 50x100x972

Projekteeritud kaevülevool

Projekteeritud käigusild

Pos.4 50x100x972

Olemasoleva liigveelasu tugiseinad

A

B

SILLA PEALTVAADE

Varjabaasid

Pos.8 150x150x4800 Pos.8

150x150x4300

Olemasoleva jõesammas

Projekteeritud sild

Olemasolevad IPE 240 metalltalad

Lisatav IPE 240 metalltala

Likvideeritav raudbetoon paneel koos puidust talaga, süvend täidetakse armeeritud betooniga

Olemasolevate IPE 240 metalltalade alune valada loodi või kasutada metallist plaate vajaliku kõrguse saavutamiseks. Täpne lahendus selgub ehitustööde käigus

Olemasoleva veelasu põhi

Olemasoleva liigveelasu tugiseinad Projekteeritud kaevülevool

Projekteeritud käigusild

~35.40

34.90 34.40

Olemasolevast jõesambast lõigatakse 1290x1229x503 mm tükk välja, mille põhja kõrgus on 34.90 m abs.

1290

50 3

Likviteeritav liigveelasu tugiseinad

SILLA RISTLÕIGE A-A

32.00

TAASTATAVA SILLA KONSTRUKTSIOON

1:50Ervin R. Piirsalu

Martin Võru Erki Kõnd

TAGAMETSA PAISU KALAPÄÄS

TP2025-069

RIIGIMETSA MAJANDAMISE KESKUS

v01 14.03.2025AA-6-07

MÄRKUSED:

1. Silla asukohta vt joonis AA-4-01. 2. Kõrgused EH2000 süsteemis. 3. Kõik jooned ja objektid hallis toonis tähistavad mõõdistamise aegset situatsiooni. 4. Joonised ja seletuskiri on projekti lahutamatud osad ning neid tuleb käsitleda koos.

2025069_TP_Joonised.dwg

ELVKK Tagametsa, Rassi kula, Turi vald (kalapais).pdf

ELEKTRILEVI OÜ Reg.kood 11050857 Veskiposti 2, 10138 Tallinn [email protected]

Eraklientide teenindus: 777 1545 [email protected] Äriklientide teenindus: 777 1747 www.elektrilevi.ee

Rikketelefon 1343

TEENUSE OSUTAMISE AKT NR 8088092622

TEENUSE TELLIJA NIMI / ÄRINIMI

KOBRAS OÜ ISIKU- VÕI REGISTRIKOOD

10171636 ESINDAJA NIMI

MARTIN VÕRU ESINDAJA TELEFON

5260335

OSUTATUD TEENUS NIMETUS

Projektide kooskõlastamine: väikeprojekt TEENUSE OSUTAMISE KOHT

Tagametsa, Rassi küla, Türi vald (kalapais) MAKSUMUS

20.00 TEENUSE OSUTAMISE KUUPÄEV

31.03.2025 TEENUSE TEOSTAJA EES- JA PEREKONNANIMI

Marge Kasenurm

Teenuse osutaja: Marge Kasenurm Elektrilevi OÜ

Teenuse tellija: MARTIN VÕRU

ELEKTRILEVI OÜ Reg.kood 11050857 Veskiposti 2, 10138 Tallinn [email protected]

Eraklientide teenindus: 777 1545 [email protected] Äriklientide teenindus: 777 1747 www.elektrilevi.ee

Rikketelefon 1343

PROJEKTI KOOSKÕLASTUS

Kooskõlastuse nr 8088092622

Kooskõlastuse kuupäev 31.03.2025

KOOSKÕLASTUSE TELLIJA

Registrikood 10171636

Ettevõtte nimi KOBRAS OÜ

Kontakisik MARTIN VÕRU

Objekti aadress Tagametsa, Rassi küla, Türi vald (kalapais)

Töö number 2025-069

Töö sisu Tagametsa paisu kalapääs

Etapp Tööprojekt

KOOSKÕLASTATUD TINGIMUSTEL

* Töökohal peab olema Elektrilevi OÜ poolt kooskõlastatud projekt.

* Kooskõlastus kehtib üks aasta.

* Projekteeritud tööd ei jää Elektrilevi OÜ liinide kaitsevööndisse.

KOOSKÕLASTUSE VÄLJASTAS

Marge Kasenurm

Elektrilevi OÜ

xref.dwg

Tagametsa_projekti_kooskolastuse_uuendamine.asice