Maarendileping Sagadi metskond 4, Sagadi metskond 211 - Käsmu Külaselts

MAARENDILEPING nr 3-1.21/2026/98

(hiliseima digitaalallkirja kuupäev)

Riigimetsa Majandamise Keskus (registrikood 70004459), edaspidi RMK või Rendileandja, keda

esindab juhatuse liikme 14.02.2025 käskkirja nr 1-5/19 alusel kinnisvaraosakonna maakasutuse

lepinguhaldur Ruth Rajaveer, ühelt poolt,

Käsmu Külaselts (registrikood 80228881), edaspidi Rentnik, keda esindab juhatuse liige Eduard

Vainu, teiselt poolt,

keda nimetatakse edaspidi pool või ühiselt pooled,

sõlmisid käesoleva lepingu, edaspidi leping, RMK kinnisvaraosakonna juhataja 16.04.2026 käskkirja

nr 9-49/77 ja 16.04.2026 läbirääkimiste protokolli nr 9-33/5 alusel ning kooskõlas metsaseaduse,

riigivaraseaduse, võlaõigusseaduse ja Vabariigi Valitsuse 09.01.2007 määrusega nr 4 „Riigimetsa

Majandamise Keskus põhimäärus“ alljärgnevas:

1. Lepingu lisad

1.1. Lepingule lisatakse järgmised lisad:

1.1.1. Lisa 1 – kasutusse antava maatüki asendiplaan/asukohaskeem;

1.1.2. Lisa 2 – maatüki valduse üleandmise-vastuvõtmise akt;

1.1.3. Lisa 3 – RMK kinnisasjade rendilepingu tüüptingimused.

2. Lepingu ese ja tähtaeg

2.1. Lepinguga annab Rendileandja Rentnikule tähtajaliseks kasutamiseks lepingu eseme - maatükk

puhkeala majandamiseks, eesmärgipäraste rajatiste paigaldamiseks ning ürituste

korraldamiseks, ligikaudse suurusega 4730 m², millest 3250 m² jääb Lääne-Viru maakonnas

Haljala vallas Käsmu külas asuvale Sagadi metskond 4 kinnisasjale (kinnistusregistriosa

number 4319450, katastritunnus 88701:001:1070, riigi kinnisvararegistri objekti kood KV4992)

ja 1480 m² Lääne-Viru maakonnas Haljala vallas Käsmu külas asuvale Sagadi metskond 211

kinnisasjale (kinnistusregistriosa number 9994850, katastritunnus 88701:001:0391, riigi

kinnisvararegistri objekti kood KV59565), edaspidi maatükk.

2.2. Leping jõustub selle allkirjastamisel ja kehtib kuni 31.12.2031 (kaasaarvatud).

3. Renditasu ja kõrvalkulud

3.1. Rentnik on kohustatud tasuma Rendileandjale renditasu 300 (kolmsada) eurot aastas (edaspidi

rent), rendile lisandub käibemaks õigusaktidega sätestatud määras. 3.2. Renditasu maksmine toimub kahes võrdses osas, vastavalt 30. aprilliks ja 31. oktoobriks.

Esimese aasta renditasu tuleb maksta pärast lepingu sõlmimist rendileandja arvel märgitud

kuupäevaks, esimese aasta renditasu suurus arvutatakse proportsionaalselt.

3.3. Kõrvalkulud (kasutusala maamaks) tasub Rentnik vastavalt Rendileandja poolt väljastatud

arvele.

4. Eritingimused maatüki kasutamisel

4.1. maatüki kasutamine on lubatud üksnes kooskõlas looduskaitseseaduse, Lahemaa rahvuspargi

kaitse-eeskirjaga ning kaitseala valitseja seatud tingimustega;

4.2. kasutusalale viival pinnastee lõigul on mootorsõidukiga liiklemine reeglina keelatud;

2

4.3. kasutusalale viivale pinnasteele paigaldatud teekatte osas tuleb teha parandustöid nii, et

looduslikule maastikule sobimatu tehismaterjal (geotekstiil) ei oleks visuaalselt nähtav. Rentnik

teeb nõutavad parandustööd teekatte osas hiljemalt 02.05.2026;

4.4. ürituste toimumise ajal ja järel tuleb kasutusala ümbritseval metsaalal (minimaalselt 50 meetri

ulatuses kasutusalast) tagada heakord ja hoida metsalaune olmeprügist puhas;

4.5. ürituste välisel ajal peab ala olema ilma takistusteta avalikult kasutatav;

4.6. rentnik kooskõlastab uute rajatiste paigaldamise eelnevalt RMK-ga;

4.7. rentnik hangib omal kulul kõik rajatiste ehitamiseks ja paigaldamiseks vajalikud load ja

kooskõlastused;

4.8. rentnik vastutab rajatiste ohutuse eest;

4.9. rentnik teeb õigeaegselt omal kulul kõik rajatiste korrasolekuks vajalikud hooldustööd;

4.10. RMK ei vastuta rentniku vara säilimise eest;

4.11. rentnik teavitab jooksvalt RMK-d kasvavate puude raie vajadusest kasutamisega seoses

(ohtlikud ja kahjustatud puud), kiiret reageerimist nõudvas ohuolukorras on rendileandja

igakordsel nõusolekul lubatud üksikute puude koristamine iseseisvalt (rentnikul ei ole

seejuures lubatud enda poolt koristatud metsamaterjali kinnistult ära viia ega võõrandada).

5. Poolte esindajad ja kontaktandmed

5.1. Rendileandja esindaja on Ruth Rajaveer

tel 5301 8730, e-post [email protected]

5.2. Rentniku esindaja on Eduard Vainu

tel 5552 5205, e-post [email protected]

6. Lõppsätted

6.1. Käesolev leping kehtib koos lepingu lisade ja lepingu lisas toodud tüüptingimustega, mis on

lepingu lahutamatuks osaks. Lepinguosalised kinnitavad, et on tutvunud kõigi Lepingu lisadega.

6.2. Leping on allkirjastatud digitaalselt.

Roheline 64 / 80010 Pärnu linn/ Tel 662 5999 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee /

Registrikood 70008658

Mattias Agabus Agabus arhitektid OÜ [email protected]

Teie 26.03.2026 Meie 15.04.2026 nr 7-9/26/5875-2

Seisukoht (Käsmu metsalava ehitus, ehitusluba nr

2512271)

Austatud Mattias Agabus Kirjutate seoses Käsmu metsalava ehitusega. Pinnasteest

Toote välja, et metsalava ehituse käigus ja juba enne seda muutus vihmade tõttu metsavaheline tee läbimatuks mudaks, mis suunas paljud külastajad valima uusi radu kõrval olevalt metsaalalt. Ehitusprotsessis raskete veokite ja mullatööde tõttu halvenes tee seisund veelgi. Tee tehti küll kiiresti taas läbitavaks, kuid seda tehti kiirustades ja ilma nõuetekohase teavituse ning ehitisteatise taotlemiseta. Tõite esile, et uuendatud tee aitab edaspidi vältida selle muutumist mudaseks ning kaitseb seeläbi ka ümbritsevat loodust, mis on kooskõlas kaitse-eesmärkidega. Käsmu küla lõpus asuvast Neeme tee 861 kinnistu parklast külaplatsini2 viiv looduslik pinnastee (RMK matkaraja lõik) on kaetud kruusakihiga. Keskkonnaamet ei loe alusehitiseta pinnasteed ehitiseks, mistõttu pinnasteele katte paigaldamist loetakse uue tee ehitamiseks. Antud pinnastee jääb valdavalt Lahemaa rahvuspargi piiranguvööndisse ning osaliselt Käsmu sihtkaitsevööndisse, kus kehtib looduskaitseseadusega (LKS) ja Lahemaa rahvuspargi kaitse eeskirjaga3 (kaitse-eeskiri) sätestatud kaitsekord. Ehitiste püstitamine (sh ka ehitised, mis ehitusseadustiku lisa 1 alusel ei ole ehitusteatise või ehitusloa kohustusega) Lahemaa piiranguvööndis on lubatud kaitseala valitseja4 nõusolekul5. Sihtkaitsevööndis on keelatud, kooskõlas kaitse-eeskirjaga sätestatud erisustega, uute ehitiste püstitamine, välja arvatud kaitseala valitseja nõusolekul tee- ja tehnovõrgurajatiste ning tootmisotstarbeta rajatiste püstitamine kaitsealal paikneva kinnistu tarbeks või rajatiste püstitamine kaitseala tarbeks6. Keskkonnaamet teostas alal 16.03.2026 Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) esindajatega ning 02.04.2026 külaesindajatega alal vaatluse. Ehitiste tagantjärele seadustamine on võimalik vaid juhul, kui ehitustegevust oleks peetud võimalikuks ja lubatavaks ka ehitustegevuse eelselt. Külaplatsini viiv pinnastee on kaetud loodusliku kruusaga, mille all kohati geotekstiil. Teetrassi pole laiendatud ning enne katte paigaldamist ei eemaldatud olemasolevat pinnast. Tööd teostati olemasoleva teetrassi piires,

1 Katastritunnus 92201:014:0078. 2 Katastritunnus 88701:001:1070. 3 Vabariigi Valitsuse 19.02.2015 määrus nr 18 „Lahemaa rahvuspargi kaitse-eeskiri“. 4 Kaitse-eeskirja § 4 alusel on kaitseala valitseja Keskkonnaamet. 5 Kaitse-eeskirja § 23 lg 2 p 2. 6 Kaitse-eeskirja § 16 lg 1 p 3.

2 (2)

mistõttu ei kaasnenud nendega puude raiet ega pinnase ulatuslikku eemaldamist ning seeläbi välditi puude juurestiku kahjustamist. Olemasolevale pinnasteele katte paigaldamisega ei ole kahjustatud kaitseala kaitse-eesmärke ega kaitseala seisundit. Kruuskattega teed Keskkonnaamet alal sobivaks ei pea, seega selle seadustamine ehitisena

(kruuskattega teena) ei ole võimalik ja ala tuleb ka edaspidi käsitleda kui pinnasteed. Arvestades, et olemasolevat pinnast kruuskatte paigaldamisel ei eemaldatud, võib ülesvõtmisega tekkida täiendavad pinnase- ja puujuurte kahjustused. Seega Keskkonnaamet on seisukohal, et paigaldatud teekate võib

alles jääda, ent sellel tuleb lasta taastuda looduslikkus niivõrd kui see võimalik on. Kohtades, kus on tükati nähtavad geotekstiili osad, tuleb siiski vähesel määral parandustöid teha, et geotekstiili visuaalselt näha ei oleks. Palume aidata kaasa järelevalvele, et sel teelõigul peetakse kinni

liikluskorralduse reeglitest, st mootorsõidukiga liiklemine antud lõigul on reeglina keelatud. Lava kaugus puudest

Toote välja, et metsalava mahamärkimisel edastasite ehitajale kõik ehitusloa saanud materjalid: geoalusele märgitud lava asukoha dwg faili koos ehitusloa nr.2512271/10984 märkustega, kus oli selgelt kirjas, et „Keskkonnaamet annab nõusoleku ehitusloa väljastamiseks tingimusel, et metsalava asukoht planeeritakse selliselt, et puude võra projektsoonist (minimaalne juurestiku kaitseala) jääb puhverala 4m.„ Praeguseks on selgunud, et lava on püstitatud kuuskede võrade projektsioonialale maapinnal, kuid mitte sellest nõutud täiendava 4 meetri kaugusele. Näib, et maha märkimisel arvestati küll võrade projektsiooniga, kuid puhverala ulatus hinnati ekslikult. Keskkonnaameti hinnangul võib tekitada ehitise püstitamine (kaevetööd, ehitusmasinate liikumine) puudele lähemale kui nõutav puhver (võraprojektioonist minimaalselt 4 m) puujuurte kahjustusi, halvendades sellega puude kasvutingimusi ja viies puude kahjustumise või hukuni. Paikvaatlusel oli ka tuvastatav alustaimestiku mõningane kahjustumine lavaga piirneval metsamaal. Kuna ehitis on

betoonalusel, pole võimalikke puujuurte kahjustusi võimalik konkreetses asukohas heastada.

Seega aktsepteerib Keskkonnaamet metsalava asukohta tingimusel, et ehitise mõjuala ei laiene

ehitise perimeetrist kaugemale ja kahjustunud alustaimestik metsamaal saaks taastuda. Lava kõrval kasvanud kuuse küsimus

Lisatud selgitustes on toodud, et konkreetse kuuse osas algatati raieloa menetlus külaelaniku ja metsaökoloogi Andres Koppeli initsiatiivil. Ta on põhjalikult tegelenud ökosüsteemide uurimisega seoses kliimamuutustega ning omab laiemat ülevaadet kuuskede kasvutingimuste muutustest ja nendega kaasnevatest mõjudest, sealhulgas seenhaiguste levikust. Oma erialase kogemuse põhjal tuvastas ta vaatlusalusel kuusel ulatusliku ja kaugele arenenud juuremädanikku põhjustava seenhaiguse – juurepessu kolde. Keskkonnaamet on alates külakiige menetlusest korduvalt oma kirjades välja toonud, et ehitiste planeerimisel tuleb arvestada piisava puhvriga, et puude raie põhjusel, et muutuvad ohtlikuks kavandatavale ehitistele, oleks ka tulevikus välistatud. Keskkonnaamet oli teadlik puu seisukorrast. Antud juhul on kuusk tehtud nn elustikupuuks, millega võib nõustuda. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Maret Vildak juhtivspetsialist looduskasutuse osakond Krista Pukk 5699 5021 [email protected]

Asendiplaan

Kasutusala Vara kasutamiseks andmine, Maa rentimine

Kasutusala pindala 3250 m²

Katastritunnus 88701:001:1070

Aadress Sagadi metskond 4, Käsmu küla, Haljala vald, Lääne-Viru maakond,

Katastriüksuse pindala 2744459 m²

Maa-amet 2026. Kõik õigused kaitstud

Asendiplaan

Kasutusala Vara kasutamiseks andmine, Maa rentimine

Kasutusala pindala 1480 m²

Katastritunnus 88701:001:0391

Aadress Sagadi metskond 211, Käsmu küla, Haljala vald, Lääne-Viru maakond,

Katastriüksuse pindala 4926 m²

Maa-amet 2026. Kõik õigused kaitstud

Lisa 2

RMK ja Käsmu Külaselts

vahelisele maarendilepingule

nr 3-1.21/2026/98

Maatüki üleandmine-vastuvõtmine

1. Riigimetsa Majandamise Keskus (registrikood 70004459) kui rendileandja, keda esindab

juhatuse liikme 14.02.2025 käskkirja nr 1-5/19 alusel RMK kinnisvaraosakonna maakasutuse

lepinguhaldur Ruth Rajaveer,

andis üle ja

Käsmu Külaselts (registrikood 80228881) kui rentnik, keda esindab juhatuse liige Eduard

Vainu, teiselt poolt,

võttis vastu

lepingu eseme - maatükk puhkeala majandamiseks, eesmärgipäraste rajatiste

paigaldamiseks ning ürituste korraldamiseks, ligikaudse suurusega 4730 m², millest 3250

m² jääb Lääne-Viru maakonnas Haljala vallas Käsmu külas asuvale Sagadi metskond 4

kinnisasjale (kinnistusregistriosa number 4319450, katastritunnus 88701:001:1070, riigi

kinnisvararegistri objekti kood KV4992) ja 1480 m² Lääne-Viru maakonnas Haljala vallas

Käsmu külas asuvale Sagadi metskond 211 kinnisasjale (kinnistusregistriosa number

9994850, katastritunnus 88701:001:0391, riigi kinnisvararegistri objekti kood KV59565),

edaspidi maatükk.

2. Maatükk on seisundis, mis võimaldab täita lepingus sätestatud kasutamise eesmärki, alal

paiknevad rentnikule kuuluvad, varasemalt paigaldatud rajatised.

3. Akt on allkirjastatud digitaalselt.

AKT

(hiliseima digitaalallkirja kuupäev)

RMK kinnisasjade rendilepingu tüüptingimused

Käesolevad tüüptingimused kehtivad alates 25.02.2026

1. MÕISTED

Käesolevas punktis loetletud mõisteid kasutatakse kinnisasja rendilepingu tüüptingimustes

alljärgnevas tähenduses:

Tüüptingimused Käesolevad kinnisasja rendilepingu tüüptingimused, mis on Lepingu lahutamatuks

osaks;

Rendileandja Eesti Vabariik Riigimetsa Majandamise Keskuse kaudu;

Rentnik Rendileandjaga rendilepingu sõlminud äriühing või muu isik;

Pooled ühiselt koos nimetatud Rentnik ja Rendileandja;

Leping Kinnisasja rendileping koos kõigi lisadega, käesolevate tüüptingimustega ja hilisemate

muudatustega, milles lepitakse kokku pärast kinnisasja rendilepingu allakirjutamist;

Lepingu ese renditav objekt/kinnisasi/kinnisasja osa, koos asjal lasuvate kitsendustega;

Pakkuja enampakkumise osavõtja või läbirääkimiste tulemusel võitja;

Otsene valdus õigus vallata ajutiselt Lepingu eset;

PLK Poolloodusliku kooslusega ala, sätestatud konkreetses rendilepingus;

Kaitseala valitseja kaitse-eeskirjas määratud valitseja;

Seadused mis tahes seaduse, määruse, rahvusvahelise lepingu või muu õigusakti mistahes säte, mida

kohaldatakse Lepingule.

2. ÜLDSÄTTED

2.1 Tüüptingimustega on kindlaks määratud Rendileandja ja Rentniku vahel sõlmitava

rendilepingu tingimused, mis ei ole eraldi läbi räägitavad.

2.2 Tüüptingimuste ja rendilepingu vastuolu korral lähtutakse rendilepinguga kokkulepitud

tingimustest.

2.3 Tüüptingimused on tehtud kõigile avalikult kättesaadavaks.

2.4 Lepingu eseme üleandmine ja vastuvõtmine vormistatakse kirjaliku üleandmise-vastuvõtmise

aktiga, millele kirjutavad alla mõlemad pooled. Lepingu eseme otsene valdus loetakse

üleantuks üleandmise-vastuvõtmisakti allkirjastamise hetkest poolte poolt.

2

2.5 Lepingu allakirjutamisega kinnitab Rentnik, et on vaadanud üle kasutusse antava Lepingu

eseme ning on teadlik Lepingu eseme seisukorrast, paiknemisest, ligipääsuvõimalustest,

suurusest, kitsendustest, piiridest ja muudest tähtsust omavatest asjaoludest ning nõustunud

Lepingu ja tingimustega.

3. RENDILEPINGUTE SÕLMIMINE

3.1 Rendileandja lähtub Lepingu sõlmimisel Riigimetsa Majandamise Keskuse põhimäärusest,

metsaseaduses ja riigivaraseaduses sätestatud alustest.

3.2 Rendileandja sõlmib Lepingu võitjaks tunnistatud Pakkujaga kinnisasjade kasutusse andmise

käskkirjas sätestatud tingimustel ja korras.

3.3 Lepingu aastaks loetakse 01. jaanuar – 31.detsember.

4. RENDITASU MAKSMISE TINGIMUSED

4.1 Renditasu suurus sätestatakse rendilepingus.

4.2 Rendileandjal on õigus ühepoolselt tõsta renditasu pärast 1 (ühe) aasta möödumist Lepingu

sõlmimisest või rendisumma viimasest muutmisest 3%.

4.3 Rentnik kohustub maksma ühe aasta eest tasumisele kuuluva rendisumma Rendileandja

arvelduskontole hiljemalt 31.oktoobriks ettemaksuna järgmise aasta eest.

4.4 Lisaks renditasule on Rentnik kohustatud tasuma proportsionaalselt kasutusõiguse ulatusega

Lepingu eseme eest maamaksu vastava teatise alusel, selles ettenähtud summas ja korras,

samuti katma kõik muud kõrvalkulud ning Lepingu esemega seotud maksud ja koormised, sh

maaparandusühistu liikmeks olemisega seotud kulud.

4.5 Rentnikul tekib rendi maksmise kohustus alates Lepingu jõustumise päevast Rendileandja

poolt esitatud arve alusel ja lõpeb Lepingu lõpptähtaja saabumise päeval.

4.6 Enampakkumisel osalemiseks tasutud tagatisraha tasaarveldatakse esimese perioodi

rendisummast.

5. POOLTE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED

5.1 Rendileandjal on õigus:

5.1.1 kontrollida, et Rentnik kasutab Lepingu eset üksnes Lepingus sätestatud eesmärgil

ning majandades Lepingu eset korrapäraselt ja heaperemehelikult;

5.1.2 pääseda Lepingu esemeks olevale kinnisasjale selle ülevaatamiseks, nõuetekohase

kasutamise kontrolliks või Lepingu eseme parendamisega seotud tegevuseks;

5.1.3 kui Lepingu lõppemisel või ennetähtaegsel lõpetamisel Rentnik Lepingu eset

vabatahtlikult ei tagasta, on Rendileandjal õigus teha toiminguid, et taastada otsene

valdus vara üle;

5.1.4 rikkumiste avastamise korral kohustada Rentnikku kõrvaldama tema poolt

põhjustatud puudused ja rikkumised.

5.2 Rendileandja on kohustatud:

5.2.1 andma Rentnikule üle Lepingu eseme otsese valduse;

5.2.2 mitte takistama Rentniku iseseisvat tegevust Lepingu esemel rendilepingust tuleneval

kasutusse andmise eesmärgil;

5.2.3 andma Rentnikule teavet otsustest, mis mõjutavad Lepingu täitmist.

5.3 Rentnikul on õigus:

5.3.1 iseseisvale tegevusele Lepingu esemel rendilepingus sätestatud eesmärgil;

5.3.2 saada Rendileandjalt teavet otsustest, mis mõjutavad Lepingu täitmist;

5.3.3 Lepingu eseme korrapärase majandamise tulemusena saadud viljadele.

5.4 Rentnik on kohustatud:

5.4.1 kasutama Lepingu eset Lepingus nimetatud eesmärgil kooskõlas kehtivate

õigusaktidega ning järgima kinnisasja kasutamisel kõiki õigusaktidest tulenevaid

kitsendusi;

5.4.2 tasuma tähtaegselt renti ja muid Lepingu järgselt tasumisele kuuluvaid tasusid;

3

5.4.3 lubama Rendileandja esindajaid takistamatult kinnisasjale Lepingus sätestatud

tingimuste täitmise kontrollimiseks ja ülevaatuseks;

5.4.4 mitte takistama RMK majandustegevust;

5.4.5 võimaldama RMK-l, tema töövõtjatel ja piirkonnas elavatel/kasutavatel isikutel

piiranguteta tee/raja kasutamist liiklemiseks, avalikule alale pääsemiseks ja

metsamajanduslikeks tegevusteks (sh metsamaterjali ladustamiseks tee kaitsevööndis,

metsamaterjali laadimistöödeks, raietöödeks jmt);

5.4.6 tagama teede, radade, kraavide, tammide, tarade, veejuhtmete ja muude Lepingu

eseme kasutamiseks ja teenindamiseks vajalike rajatiste ja seadmete korrashoiu;

5.4.7 jälgima Lepingu esemel kitsendusi põhjustavate objektide seadusega sätestatud

kaitsevööndeid, sh mitte takistama kinnisasjal paiknevate teede ja radade kasutamist

ning tehnovõrkude/tehnorajatiste hooldus- ja/või rekonstrueerimistöid;

5.4.8 andma Rendileandjale nõusoleku vähendada kasutusala juhul, kui Lepingu eset on

vaja koormata servituudiga juurdepääsu tagamiseks või tehnovõrkude rajamiseks;

5.4.9 lubama Lepingu kehtimise ajal kinnisasjal teostada geoloogilisi uuringuid ning üld- ja

ehitusgeoloogilisi uurimistöid;

5.4.10 teatama viivitamatult Rendileandjale looduskahjudest jm õnnetustest, mis toimusid

seoses kinnisasjaga või mis mõjutavad Lepingu kohast täitmist;

5.4.11 hüvitama Rendileandja nõudel kahjud, mis on tekkinud Rentniku või temaga seotud

isikute tegevuse tagajärjel Lepingu esemele;

5.4.12 tagama Lepingu esemel ja selle lähimas ümbruses heakorra ning vajadusel

jäätmekäitluse;

5.4.13 mitte kahjustama oma tegevusega Lepingu esemel asuvaid ja sellega piirnevaid

maaparandussüsteeme, tehnorajatisi, juurdepääsuteid ja piirimärke ning pidama kinni

õigusaktidega või Rendileandja kehtestatud tuleohutuse ja muudest asjakohastest

eeskirjadest Lepingu eseme kasutamisel;

5.4.14 taluma Rendileandja rakendatavaid abinõusid Lepingu eseme muutmiseks või

parendamiseks, puuduste kõrvaldamiseks, kahju ärahoidmiseks või selle tagajärgede

kõrvaldamiseks;

5.4.15 mitte andma Lepingu eset allrendile või muul viisil kasutusse kolmandatele isikutele

ilma Rendileandja kirjaliku nõusolekuta;

5.4.16 teavitama viivitamatult Rendileandjat Rentniku õiguste ja kohustuste õigusjärgluse

korras üleminekust, kusjuures õigusjärglane on kohustatud esitama oma andmed ning

kinnituse, et õigusjärglane kohustub täitma kõiki Lepingust tulenevaid kohustusi;

5.4.17 tagastama Lepingu eseme Rendileandjale Lepingu lõppemisel või ennetähtaegsel

lõpetamisel (erakorralisel ülesütlemisel) vastavalt Lepingu tingimustele, millega

Lepingu ese üle anti, sealhulgas eemaldama maatükilt Rentnikule kuuluvad rajatised

ja muu inventari;

5.4.18 teavitama Rendileandjale vähemalt üks (1) nädal ette Lepingu eseme ajutise sulgemise

või seal liikluse piiramise vajadusest;

5.4.19 hoiduma igasugusest tegevusest (sealhulgas tegevusetusest), mis rikub õigusaktidest

tulenevaid Rendileandja õigusi või kahjustab tema huve.

6. POOLTE VASTUTUS LEPINGUTINGIMUSTE RIKKUMISEL

6.1 Lepinguga võetud kohustuste täitmata jätmise eest kannavad Pooled Eesti Vabariigis

kehtivates õigusaktides ning Lepingus ettenähtud vastutust.

6.2 Pooled kannavad täielikku varalist vastutust Lepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmise

või mittekohase täitmisega teisele poolele tekitatud kahju eest.

6.3 Lepingu eseme Rendileandjale tagastamisega viivitamisel on Rendileandjal õigus rakendada

leppetrahvi 0,1% Lepingu aasta maksumusest iga viivitatud päeva eest. Leppetrahvi

rakendamine ei välista Rendileandja õigust valdus tagasi võtta.

6.4 Lisaks Lepingus ettenähtud viivise ja leppetrahvi tasumisele, on pooled kohustatud täielikult

hüvitama teineteisele Lepingu mittekohase täitmisega tekitatud kahju.  

4

6.5 Renditasu tasumisega viivitamisel on Rentnik kohustatud tasuma Rendileandjale viivist

0,05% tasumata summast iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest.

6.6 Kui Lepingu eseme tagastamisel on Lepingu ese halvenenud ja Rentnik oleks võinud

korrapärase majandamise korral Lepingu eseme halvenemise ära hoida, peab Rentnik

maksma Rendileandjale halvenemise eest hüvitise Lepingu eseme väärtuse vähenemise

ulatuses.

6.7 Pooled nõustuvad, et juhul, kui toimub võlgnevuse, viiviste, leppetrahvi või kahjuhüvitiste

tasumine, loeb Rendileandja kõigepealt tasutuks viivised, leppetrahvi ning kahjuhüvitised ja

alles seejärel võlgnevuse põhiosa.

7. VÄÄRAMATU JÕUD

7.1 Lepingu pool on vabastatud vastutusest oma kohustuste rikkumisega tekitatud kahju eest ja

viiviste ning trahvide tasumisest ning muudest sanktsioonidest, kui kohustuse rikkumine on

tingitud mõne vääramatu jõuna käsitletavate asjaolude esinemisest. Lepingu mõistes on

vääramatuks jõuks lisaks seaduses sätestatule sellised asjaolud nagu üleujutus, tulekahju,

maavärin või muu loodusõnnetus, sõda või sõjalised operatsioonid, Riigikogu poolt seaduste

vastuvõtmine ja jõustumine, Vabariigi Valitsuse ja/või ministrite ja/või valitsusasutuste ja/või

kohaliku omavalitsuse õigusaktide vastuvõtmine, mis muudavad Lepingu täitmise või kohase

täitmise võimatuks, samuti muud asjaolud, mida kohtupraktikas käsitletakse vääramatu jõuna

ning mida pool ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saa poolelt oodata,

et ta Lepingu sõlmimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu

või selle tagajärje ületaks.

7.2 Kui vääramatu jõud takistab Lepingust tulenevate kohustuste õigeaegset täitmist, siis vastava

kohustuse täitmise aeg pikeneb perioodi võrra, millal kohustuse täitmine oli takistatud

vääramatu jõu tõttu.

7.3 Pool, kelle tegevus Lepingu järgsete kohustuste täitmisel on takistatud vääramatu jõu tõttu,

on kohustatud sellest viivitamatult, ent mitte hiljem kui 7 (seitsme) päeva jooksul kirjalikult

teatama teisele poolele.

7.4 Vääramatu jõud ei vabasta poolt kohustusest võtta tarvitusele kõik võimalikud abinõud oma

kohustuse rikkumisega tekitatava kahju vältimiseks või vähendamiseks.

7.5 Kui vääramatu jõu asjaolud kestavad üle 30 (kolmekümne) päeva, on poolel, kelle kohustuste

täitmine on takistatud, õigus Leping ühepoolselt vääramatu jõu tõttu lõpetada.

8. POOLTEVAHELISED TEATED

8.1 Pooltevahelised Lepinguga seotud teated peavad olema esitatud teisele poolele kirjalikus

vormis, välja arvatud juhtudel, kui sellised teated on informatsioonilise iseloomuga, mille

edastamisel teisele poolele ei ole õiguslikke tagajärgi.

8.2 Teade loetakse kätte saaduks poolte edastatud kontaktandmetele edastamisele järgneval

kalendripäeval.

8.3 Pooltel on kohustus teatada teisele poolele viivitamatult oma Lepingus sätestatud

kontaktandmete muutumisest või asjaoludest, mis takistavad lepinguliste kohustuste täitmist.

9. LEPINGU MUUTMINE

9.1 Lepingut võib muuta ainult poolte kirjaliku kokkuleppega. Lepingu muutmise kokkulepe

jõustub ja on kehtiv poolte esindajate poolt allakirjutamise hetkest või kokkuleppes sätestatud

kuupäevast.

9.2 Rendileandjal on õigus tüüptingimusi ühepoolselt muuta või kehtestada uued tüüptingimused

juhul, kui seda tingivad:

9.2.1 muudatused kehtivates õigusaktides või muudatused kehtivates tavades;

9.2.2 vajadus täpsustada rendilepingutega seotud asjaolusid. Selleks saadab Rendileandja

Rentnikule muudetud tüüptingimused, mis hakkavad kehtima 30 (kolmekümne) päeva

möödumisel nende kättesaamisest. Kui Rentnik ei nõustu tüüptingimuste muutmisega,

on tal õigus 30 kalendripäeva jooksul Leping üles öelda. Kui Rentnik ei ole nimetatud

5

tähtaja jooksul Lepingut üles öelnud, loetakse et ta on muudetud tüüptingimustega

nõustunud.

9.2.3 Tüüptingimuste punktis 9.2.2 toodud etteteatamise tähtaega ei kohaldata juhul, kui

muudatusega muutuvad tüüptingimused Rentnikule soodsamaks.

10. LEPINGU LÕPPEMINE JA ÜLESÜTLEMINE

10.1 Leping jõustub ja on kehtiv poolte poolt allakirjutamise momendist või rendilepingus

sätestatud kuupäevast ja kehtib kuni rendilepingus märgitud kehtivuse tähtajani.

10.2 Lepingut võib lõpetada ennetähtaegselt poolte kirjaliku kokkuleppega, teavitades teist poolt

ette vähemalt 1 (üks) kuu.

10.3 Etteteatamistähtaega järgimata võib Rendileandja erakorraliselt Lepingu üles öelda, teatades

Rentnikule kirjalikult Lepingu lõppemise kuupäeva, kui Rentnik ei täida Lepingust

tulenevaid kohustusi või Rendileandjal on vajalik Lepingu eset kasutada avalikul otstarbel.

10.4 Rentniku või tema õigusjärglase lõpetamisel (sh pankroti või äriregistrist kustutamise

korral) lõpeb Leping seaduses sätestatud korras.

10.5 Kui õigusjärgluse korras Lepingu pooleks astunud isik ei ole võimeline Lepinguga võetud

kohustusi täitma, võib Rendileandja 30 päeva jooksul Lepingusse astumise teate

kättesaamisest Lepingu üles öelda.

10.6 Rendileandjal on õigus Leping üles öelda, kui Rentnik ei ole tasunud renditasu

tüüptingimuste punktis 4.3 sätestatud ajaks. Sellisel juhul lõpeb Leping 31. detsembri

seisuga.

10.7 Lepingu eseme valduse Rendileandjale tagasi andmisel koostatakse üleandmise-

vastuvõtmise akt, milles märgitakse Lepingu eseme, selle oluliste osade ja päraldiste

kirjeldus, Lepingu eseme seisund selle tagastamise hetkel, akti koostamise aeg ja muud asjas

tähtsust omavad asjaolud. Akti mõlemapoolsel allkirjastamisel loetakse otsene valdus

tagastatuks.

10.8 Kui Lepingu lõppemisel või ennetähtaegsel lõpetamisel Rentnik ei tagasta Rendileandjale

allkirjastatud üleandmise-vastuvõtmise akti, kuid otsese valduse lõppemine on tuvastatud

muul viisil, on Rendileandjal õigus asuda teostama tegelikku võimu Lepingu eseme üle.

10.9 Kui Leping lõpetatakse ennetähtaegselt või Rendileandja ütleb erakorraliselt Lepingu üles

Rentnikust sõltuvatest asjaoludest, ei kuulu tagastamisele makstud renditasu ega

kõrvalkulud.

11. LEPINGU KEHTIVUSE TAGATISED

11.1 Lepingu eseme omandi üleminekul Rendileandjalt teisele isikule või Lepingu eseme

valitsemise üleminekul teisele riigivara valitsejale lähevad Lepingust tulenevad

Rendileandja õigused ja kohustused üle Lepingu eseme omandajale.

11.2 Rendileandja reorganiseerimisel lähevad tema õigused ja kohustused üle tema

õigusjärglasele.

11.3 Juriidilisest isikust Rentniku reorganiseerimisel (s.h jagunemise, ühinemise või

ümberkujundamise teel) ning füüsilisest isikust Rentniku surma korral lähevad kõik

Lepingust tulenevad õigused ja kohustused üle Rentniku õigusjärglasele vastavalt

kehtivatele õigusaktidele.

11.4 Rendileandjal on Lepingust tulenevate nõuete tagamiseks pandiõigus Rentniku poolt

Lepingu esemele toodud asjadele ning viljadele. Pandiõigus ei taga tulevasi Hüvitisnõudeid.

12. LÕPPSÄTTED

12.1 Lepingust tulenevad vaidlused lahendatakse läbirääkimiste teel. Kui Lepingust tulenevat

vaidlust ei lahendata poolte kokkuleppega, on poolel õigus pöörduda vaidluse

lahendamiseks kohtusse. Lepingust tulenevad vaidlused alluvad Harju Maakohtule.

12.2 Leping ja selle lisad koos tüüptingimustega väljendavad lepingupoolte täielikku kokkulepet.

12.3 Lepingut täidetakse ja tõlgendatakse kooskõlas Eesti Vabariigi õigusaktidega.

6

12.4 Kui Lepingu mõni säte on kehtetu või kohaldamatu või muutub kehtetuks või

kohaldamatuks, siis ei mõjuta see teiste sätete kehtivust.

12.5 Leping on avalik ning kuulub registreerimisele riigi kinnisvararegistris. Lepingu riigi

kinnisvararegistris avaldamise korraldab Rendileandja.