Teade haldusmenetluse alustamisest

Roheline 64 / 80010 Pärnu linn/ Tel 662 5999 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee /

Registrikood 70008658

Arvo Lind

Riigimetsa Majandamise Keskus [email protected]

16.04.2026 nr 13-3/26/7335

Teade haldusmenetluse alustamisest

Austatud Arvo Lind

Keskkonnaamet on alustanud Riigimetsa Majandamise Keskuse (edaspidi RMK, registrikood

70004459) suhtes haldusmenetluse eesmärgiga tagada metsa uuenemine Jõgeva maakonnas

Põltsamaa vallas Luige külas Põltsamaa metskond 11 kinnistu (registriosa nr 14155750; katastritunnus 57301:003:0300, edaspidi metskonna kinnistu) kvartali PM159 eraldisel nr 7

RMK omandis oleva metskonna kinnistu kvartali PM159 eraldisele nr 7 on 31.12.2021 kinnitatud

metsateatis nr 50000529371 lageraie teostamiseks 2,12 ha suurusel alal. Lageraie teostati

ajavahemikul 01.01.2022 kuni 01.01.2023.

Vastavalt metsaseaduse (edaspidi MS) § 25 lg-le 1 on metsaomanik kohustatud rakendama metsa

uuendamise võtteid vähemalt 0,5 hektari suuruse pindalaga hukkunud metsaosades või raiesmikel kahe aasta jooksul hukkumisest või raiest arvates. MS § 24 lg 3 kohaselt on metsaomanik

kohustatud rakendama metsa uuendamise võtteid ulatuses, mis hiljemalt viis aastat ning loo,

siirdesoo, madalsoo, raba, osja, tarna ja lodu metsakasvukohatüüpides kümme aastat pärast raiet või metsa hukkumist tagab uuenenud metsa. Kuna metskonna kinnistu kvartali PM159 eraldis

nr 7 asub jänesekapsa-kõdusoo1 kasvukohatüübis, siis pidi metsaomanik rakendama

hiljemalt aastal 2024 metsa uuendamise võtteid ulatuses, mis tagavad sellel metsa uuenemise

hiljemalt aastal 2027.

MS § 24 lg 4 järgi loetakse mets uuenenuks, kui alal, kus mets hukkus või maha raiuti, kasvab

ülepinnaliselt paiknevaid metsakasvukohatüübile sobiva liigi puid, mille mõõtmed ja kogus tagavad

uue metsapõlve tekke. Puude olemasolu pole nõutav hukkunud metsaosas või raiesmikul paiknevates looduslikes sulglohkudes, oksavallidel ja raidmetega tugevdatud kokkuveoteedel.

Keskkonnaministri 27.12.2006 määruse nr 88 „Metsa majandamise eeskiri” (edaspidi eeskiri) § 15

lg 1 alusel võetakse uuendamisel kasutada lubatud ja metsa uuenenuks lugemisel arvesse eeskirja

lisas 2 loetletud puuliike, kõvalehtpuid ja harilikku pärna ning keskkonnaministri määrusega 2 kasvatada lubatud võõrpuuliike. Eeskirja § 16 lg 2 alusel peavad raiesmiku uuenenuks lugemisel

puud olema elujõulised ja paiknema ühtlaselt kogu uuendataval alal. Puude olemasolu pole nõutav

hukkunud metsaosas või raiesmikul paiknevates looduslikes sulglohkudes, oksavallidel ja raidmetega tugevdatud kokkuveoteedel. Eeskirja § 16 lg 1 alusel loetakse mets uuenenuks, kui

hektaril kasvab vähemalt 1500 0,5 m kõrgust ja kõrgemat harilikku mändi või vähemalt 1000 0,5

m kõrgust ja kõrgemat harilikku kuuske või vähemalt 1500 0,5 m kõrgust ja kõrgemat harilikku

1 Vastavalt 01.11.2024 registreeritud metsa inventeerimisandmetele. 2 Keskkonnaministri 04.12.2006 määrus nr 69 „Metsa uuendamisel kasutada lubatud võõrpuuliikide loetelu .

2 (2)

tamme või vähemalt 1500 1,0 m kõrgust ja kõrgemat muud metsa uuenenuks lugemisel arvesse

võetavat puuliiki. MS § 651 lg 1 kohaselt teeb riiklikku järelevalvet metsaseaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete täitmise üle Keskkonnaamet.

Keskkonnaameti metsahoiu vanemspetsialist Marek Paeküla tuvastas 01.04.2026 välitöö käigus (teostatud metsauuendusekspertiis nr 10000048779), et metskonna kinnistu kvartali PM157

eraldisel nr 7 ei ole pärast raiet rakendatud metsa uuendamise võtteid ulatuses, mis tagaks metsa

uuenemise hiljemalt aastal 2027. Välitööl tuvastati, et metskonna kinnistu kvartali PM157 eraldisel 7 kasvab hektaril keskmiselt 300 kase, 75 kuuse ja 175 saare nõuetekohast taime. Raiesmik ei ole

nõuetekohaselt uuenenud, alal puudub nõuetekohane uuendus, alal kasvab hulgaliselt sarapuud ja vaarikat. Keskkonnaameti hinnangul ilma täiendavaid metsa uuendamise võtteid rakendamata mets

metskonna kinnistu kvartali PM157 eraldisel 7 tähtaegselt ei uuene. Eraldiselt tuleks eemaldada

tihe vaarika ja sarapuu taimestik ja istutada juurde hariliku männi, hariliku kuuse, aru– ja sookase, sanglepa või hariliku haava taimi mahus, mis tagavad raiesmiku nõuetekohase uuenemise.

MS § 25 lg 8 kohaselt, kui metsa uuendamise võtete rakendamine on kohustuslik, kuid metsaomanik ei ole neid kahe aasta jooksul pärast metsaosa hukkumist või raiet rakendanud ning metsa

uuendamise võtete rakendamise tähtaega ei ole pikendatud, või kui hukkunud metsaosa või raiesmik ei ole metsakasvukohatüübile sobivate puuliikidega viie aasta või loo, siirdesoo, madalsoo, raba,

osja, tarna ja lodu metsakasvukohatüüpides kümne aasta jooksul uuenenud ning metsa uuenemise

tähtaega ei ole pikendatud, teeb Keskkonnaamet metsauuendusekspertiisi alusel metsaomanikule ettekirjutuse uuendamise võtete rakendamiseks. Kui ettekirjutus ei ole selles märgitud tähtajaks

täidetud, rakendab Keskkonnaamet sunnivahendit. Kui Keskkonnaamet rakendab sunnivahendina

sunniraha, on sunniraha ülemmäär 1300 eurot ühe hektari kohta.

Eelnevale tuginedes hindab Keskkonnaamet 2027. aasta lõpus uuesti metsa uuenemist

metskonna kinnistu kvartali PM159 eraldisel nr 7 . Juhul, kui mets ei ole selleks ajaks nõuetekohaselt uuenenud, teeb Keskkonnaamet sunniraha hoiatusega ettekirjutuse vajalike metsa

uuendamise võtete rakendamiseks. Käesolev haldusmenetlus puudutab RMK õigusi ja kohustusi, seega on RMK-l kui menetlusosalisel õigus saada teavet, õigus tutvuda toimikuga, õigus

ärakuulamisele ja õigus omada esindajat. Samas on RMK kohustus osaleda menetluses ja teada

anda menetluses tähtsust omavatest asjaoludest. MS § 25 lg 6 kohaselt RMK-l õigus taotleda metsa uuenemise tähtaja pikendamist, esitades Keskkonnaametile eeskirja lisas 3 esitatud vormi kohase

taotluse.

Kontrollimise kohta saate täiendavat infot küsida Keskkonnaameti metsahoiu vanemspetsialistilt

Marek Paekülalt telefonil 5460 0342 või e-kirja teel ([email protected]).

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt) Tiina Jüris

juhtivspetsialist

metsaosakond

Marek Paeküla +372 5460 0342 [email protected]