Täiendav taotlus

[email protected] saada teile sageli meilisõnumeid. Lugege täpsemat teavet selle kohta, miks see on oluline

From: "RMK" <[email protected]> Sent: 12/15/2025 9:49:37 AM To: "Loki Reinart" <[email protected]> Cc: Subject: FW: Käsmu kiige ja külaplats RMKga

From: Maas Agabus <[email protected]> Sent: Monday, December 15, 2025 9:29 AM To: Karl Mänd | RMK <[email protected]> Subject: Re: Käsmu kiige ja külaplats RMKga

Tere, Karl. Saadan, nagu viimati lubatud, koordinaatidega skeemi, ettepanekuna metsalava kasutusala sõlmimiseks. - Kasutusala moodustamiseks ei ole mõistlik katastreid muuta, sõlmime skeemi koordinaatide alusel. - Lepingu vorm. Kas on mõeldav ettepanek, et RMK ja Käsmu Külaselts sõlmivad, sarnaselt Haljala vallaga kiriku mänguplatsi kinnistul, vara tasuta kasutusse andmise lepingu, nagu manuses? - Lepingu summa. Kui summa osas tasuta kindlasti ei saa, vaid siiski on vajalik midagi määrata, kas saab muu meerikuga kui ruutmeetriga siduda? Külaselts võib nõustuda alternatiivis kasutusala tükihinnaga 120eur aastas (skeemil kasutusala pind 11986.2m²). - Lepingu ala pinna olen valinud loogikaga, et koordinaatpunktid kattuksid maksimaalselt kinnistute ol.ol. koordinaat punktidega, vaid kaks uut koordinaat punkti tuli nii. - Lepingu sisu. Leping võiks kirjeldada ka luba kasutada ol.ol. alumiinium elektermaakaabelliini täies pikkuses. (sest ulatub kasutusalast välja) Jääme siis tagasisidet ja RMK poolset lepinguettepanekut ootama. Heade soovidega, Käsmu külaseltsi liige. ........................ Mattias Agabus Arhitekt-Ekspert, EAL

agabus arhitektid OÜ kõnel + 372 52 12091

On Tue, 11 Nov 2025 at 16:34, Mattias Agabus <[email protected]> wrote:

Tere, Karl. Kuulsin, et me küla rahvasaadik Tarmo Tamm oli reedel 7.11 olnud kohtumisel Teie majas. Rõõm on tõdeda, et koduvalla kogukondlike ettevõtmistega soovib RMK olla sümpaatsemalt kaasatud! Seoses räägitud Käsmu kiige- ja lõkkeplatsi lava/varjualusega võtan Külaseltsti poolt ühendust ja lisan lähiperspektiivi ja kaugema perspektiivi mõtteid, mida hakata ellu viima. Lisasin cc ka külavanema Eduard Vainu. Karl, andke palun teada, mis mõtetega saame Teil abiks olla ja mis mõtetega võiksime mõne teise spetsialistiga plaani pidada. Kiige-lõkkeplatsi lava-varjualuse ehitusloa kooskõlastamise asja ajasime metsaülema Andrus Kevvai'ga. Lähiperspektiiv: 1a. Ootus, et saaksite omalt poolt maakorralduslikult luua ühe kinnistu, et saaks RMK ja Käsmu Külaseltsi MTÜ vahel kasutuslepingu sellele sõlmida. Näiteks ol.ol. Sagadi metskond 210 kinnistu baasil, kus paikneb ka ol.ol. kemmerg (2). 1b. Palume luba kasutada ol.ol. nõuka-aegset al.maakaablit, mis külaplatsi kinnistul olemas on. Paigutaksime parkla juurde generaatori majakese, et aeg-ajalt kasutatav generaatori podisemine ei oleks külaplatsi juures, selleks on meil vallaga vaja omaette projekt ja kokkulepe koostada. Kaugem perspektiiv, kus avaldame soovid koostööks, näiteks Külaselts sooviks teostada ja RMK saaks olla Tellija. Külaseltsina saame olla abiks projekteerimisel, ehitamisel jm.

2. Ranna ja kiigeplatsi kemmerg Kui on maakorralduslikult Sagadi metskond 210 kinnistu uued piirid katastris, siis sooviksime ellu kutsuda ol.ol. kemmergu majakese rekonstruktsiooni. Ilmselt on Teil RMK sarnaste lahenduste osas omad head ettepanekud, kuidas fekaali lokaalne lahendus üldiselt saaks olla lahendatud. Meil oleks mõtteid, kuidas kemmergu katus disainida nahkhiirte pesitsusele ja räästaalune näiteks ka lindude pesakastidele sobivaks. 3. Tänavavalgustus, elektriühendus, (ideaalis koos wc rekonstruktsiooniga) Soov oleks kõnniteel tänavavalgustust pikendada parklast kiigeplatsile (s.o.300m), ideaalis kemmerguni (ca.470m). Jalutajaid on sellel lõigul aastaringi vahel enam kui Käsmu-Võsu kergliiklusteel. 4. Õpperada-laudistee. Laudis ilmselt osaliselt, wc pool metsa, kus on niiske maapind. Otse kemmergu ja külaplatsi vahel võiks olla õpperada. Siin metsas on mitu põnevat suurt rändrahnu ja üsnagi muutlik, mitmepalgeline metsakooslus, et laudisrajaga selle kogemist elustada. Selle koostöö osas soovitaksime näiteks nii, et RMK poolt materjal, ent töö-ehitus oleks noorte suvemaleva ülesanne Külaseltsi järelevalve all, näiteks 2027 suvi. x) väga kauges perspektiivis ja sobiva sponsori leidmisel võiks kaaluda ka linnuvaatlustorni (sarnaselt Vihasoo- Rooranna) rajamist neeme tippu, kus saartneemele viib ja pesitsusajal ei vii - saab ainult vaadelda, kõrgemalt. Manuses asendiplaan, kui vaja, saan saata ka dwg formaadis. Ja esialgne pöördumine.

Käsmu Külaseltsi liige, Heade soovidega, ........................ Mattias Agabus Arhitekt-Ekspert, EAL

agabus arhitektid OÜ kõnel + 372 52 12091

From: "Mattias Agabus" <[email protected]> Sent: 4/14/2026 8:49:00 AM +00:00

To: "Karl Mänd | RMK" <[email protected]>, "Timo Kangur" <[email protected]>, "Andrus Kevvai" <[email protected]>, "Ruth Rajaveer" <[email protected]>

Cc: <[email protected]>, "Krista Pukk" <[email protected]>, "Eduard Vainu" <[email protected]>

Subject: Käsmu Laululava RMK leping 18.04

[email protected] ei saada teile sageli meilisõnumeid. Lugege teavet selle kohta, miks see on oluline

Tere. Oleme Külaseltsiga jõudnud Keskkonnaametiga kõigis punktides laululava ja teekatte uuendamise osas kokkuleppele, kujunenud olukorras põhjendatult nõusolekule. Ühtlasi Külaseltsi toetuse taotlus KOP'is on oodanud lahendust ja selle järgset kasutuslepingut Külaseltsi ja RMK vahel. Selle nädala jaoks tekkis nüüd KOP'ist järsku üks tähtaeg, laupäevaks 18.04.2026 Keskkonnaameti ametik lubav kiri valmib saatmiseks sel nädalal, kuid kas on võimalik paluda, et sellegipoolest RMK asuks lepinguteksti ette valmistama? Et kui Keskkonna kiri laekub, siis saaksite lepingu Külaseltsile välja saata? Leppisime eilse telefonivestlusega Maret Vildakuga kokku, et kirjutan täna kõigile osapooltele, eesmärgiga tuua osapooled ühte inforuumi kokku ja püüda jõuda reedeks lepingu allkirjastamiseni.

Külaseltsile on seda toetuse summat kindasti vaja, et üle esialgse eelarve läinud ehituse ja ehituse aegse varguse juhtumi tõttu topelt tellimiste osas finantsiliselt paremasse olukorda jõuda.

KOP ´ist tuli selline nõue:

Saatsin projekti täiendamiseks - palun esitage see uuesti hiljemalt 18.04 kell 23.59. Viige sisse järgnevad muudatused:

1. Tegevuste vaheleht, lahter "avaliku kasutuse leping, rendileping" Lisage hoone avalikku kasutust tõendav dokument, nt leping (kehtivsuega vähemalt 02.04.2030-ni) või ruumide omandiõigust tõendav dokument (nt notari juures sõlmitud dokumendid või e- kinnistusraamatu väljavõte.)

Külaseltsi rekvisiidid: Käsmu Külaselts MTÜ reg.80228881 Nooruse tn 4, Käsmu küla, 45601 Haljala vald, Lääne-Viru maakond Lepinguline esindaja külavanem ja juhatuse liige Eduard Vainu Lugupidamisega, ........................ Mattias Agabus Arhitekt-Ekspert, EAL

agabus arhitektid OÜ kõnel + 372 52 12091

Roheline 64 / 80010 Pärnu linn/ Tel 662 5999 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee /

Registrikood 70008658

Mattias Agabus Agabus arhitektid OÜ [email protected]

Teie 26.03.2026 Meie 15.04.2026 nr 7-9/26/5875-2

Seisukoht (Käsmu metsalava ehitus, ehitusluba nr

2512271)

Austatud Mattias Agabus Kirjutate seoses Käsmu metsalava ehitusega. Pinnasteest

Toote välja, et metsalava ehituse käigus ja juba enne seda muutus vihmade tõttu metsavaheline tee läbimatuks mudaks, mis suunas paljud külastajad valima uusi radu kõrval olevalt metsaalalt. Ehitusprotsessis raskete veokite ja mullatööde tõttu halvenes tee seisund veelgi. Tee tehti küll kiiresti taas läbitavaks, kuid seda tehti kiirustades ja ilma nõuetekohase teavituse ning ehitisteatise taotlemiseta. Tõite esile, et uuendatud tee aitab edaspidi vältida selle muutumist mudaseks ning kaitseb seeläbi ka ümbritsevat loodust, mis on kooskõlas kaitse-eesmärkidega. Käsmu küla lõpus asuvast Neeme tee 861 kinnistu parklast külaplatsini2 viiv looduslik pinnastee (RMK matkaraja lõik) on kaetud kruusakihiga. Keskkonnaamet ei loe alusehitiseta pinnasteed ehitiseks, mistõttu pinnasteele katte paigaldamist loetakse uue tee ehitamiseks. Antud pinnastee jääb valdavalt Lahemaa rahvuspargi piiranguvööndisse ning osaliselt Käsmu sihtkaitsevööndisse, kus kehtib looduskaitseseadusega (LKS) ja Lahemaa rahvuspargi kaitse eeskirjaga3 (kaitse-eeskiri) sätestatud kaitsekord. Ehitiste püstitamine (sh ka ehitised, mis ehitusseadustiku lisa 1 alusel ei ole ehitusteatise või ehitusloa kohustusega) Lahemaa piiranguvööndis on lubatud kaitseala valitseja4 nõusolekul5. Sihtkaitsevööndis on keelatud, kooskõlas kaitse-eeskirjaga sätestatud erisustega, uute ehitiste püstitamine, välja arvatud kaitseala valitseja nõusolekul tee- ja tehnovõrgurajatiste ning tootmisotstarbeta rajatiste püstitamine kaitsealal paikneva kinnistu tarbeks või rajatiste püstitamine kaitseala tarbeks6. Keskkonnaamet teostas alal 16.03.2026 Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) esindajatega ning 02.04.2026 külaesindajatega alal vaatluse. Ehitiste tagantjärele seadustamine on võimalik vaid juhul, kui ehitustegevust oleks peetud võimalikuks ja lubatavaks ka ehitustegevuse eelselt. Külaplatsini viiv pinnastee on kaetud loodusliku kruusaga, mille all kohati geotekstiil. Teetrassi pole laiendatud ning enne katte paigaldamist ei eemaldatud olemasolevat pinnast. Tööd teostati olemasoleva teetrassi piires,

1 Katastritunnus 92201:014:0078. 2 Katastritunnus 88701:001:1070. 3 Vabariigi Valitsuse 19.02.2015 määrus nr 18 „Lahemaa rahvuspargi kaitse-eeskiri“. 4 Kaitse-eeskirja § 4 alusel on kaitseala valitseja Keskkonnaamet. 5 Kaitse-eeskirja § 23 lg 2 p 2. 6 Kaitse-eeskirja § 16 lg 1 p 3.

2 (2)

mistõttu ei kaasnenud nendega puude raiet ega pinnase ulatuslikku eemaldamist ning seeläbi välditi puude juurestiku kahjustamist. Olemasolevale pinnasteele katte paigaldamisega ei ole kahjustatud kaitseala kaitse-eesmärke ega kaitseala seisundit. Kruuskattega teed Keskkonnaamet alal sobivaks ei pea, seega selle seadustamine ehitisena

(kruuskattega teena) ei ole võimalik ja ala tuleb ka edaspidi käsitleda kui pinnasteed. Arvestades, et olemasolevat pinnast kruuskatte paigaldamisel ei eemaldatud, võib ülesvõtmisega tekkida täiendavad pinnase- ja puujuurte kahjustused. Seega Keskkonnaamet on seisukohal, et paigaldatud teekate võib

alles jääda, ent sellel tuleb lasta taastuda looduslikkus niivõrd kui see võimalik on. Kohtades, kus on tükati nähtavad geotekstiili osad, tuleb siiski vähesel määral parandustöid teha, et geotekstiili visuaalselt näha ei oleks. Palume aidata kaasa järelevalvele, et sel teelõigul peetakse kinni

liikluskorralduse reeglitest, st mootorsõidukiga liiklemine antud lõigul on reeglina keelatud. Lava kaugus puudest

Toote välja, et metsalava mahamärkimisel edastasite ehitajale kõik ehitusloa saanud materjalid: geoalusele märgitud lava asukoha dwg faili koos ehitusloa nr.2512271/10984 märkustega, kus oli selgelt kirjas, et „Keskkonnaamet annab nõusoleku ehitusloa väljastamiseks tingimusel, et metsalava asukoht planeeritakse selliselt, et puude võra projektsoonist (minimaalne juurestiku kaitseala) jääb puhverala 4m.„ Praeguseks on selgunud, et lava on püstitatud kuuskede võrade projektsioonialale maapinnal, kuid mitte sellest nõutud täiendava 4 meetri kaugusele. Näib, et maha märkimisel arvestati küll võrade projektsiooniga, kuid puhverala ulatus hinnati ekslikult. Keskkonnaameti hinnangul võib tekitada ehitise püstitamine (kaevetööd, ehitusmasinate liikumine) puudele lähemale kui nõutav puhver (võraprojektioonist minimaalselt 4 m) puujuurte kahjustusi, halvendades sellega puude kasvutingimusi ja viies puude kahjustumise või hukuni. Paikvaatlusel oli ka tuvastatav alustaimestiku mõningane kahjustumine lavaga piirneval metsamaal. Kuna ehitis on

betoonalusel, pole võimalikke puujuurte kahjustusi võimalik konkreetses asukohas heastada.

Seega aktsepteerib Keskkonnaamet metsalava asukohta tingimusel, et ehitise mõjuala ei laiene

ehitise perimeetrist kaugemale ja kahjustunud alustaimestik metsamaal saaks taastuda. Lava kõrval kasvanud kuuse küsimus

Lisatud selgitustes on toodud, et konkreetse kuuse osas algatati raieloa menetlus külaelaniku ja metsaökoloogi Andres Koppeli initsiatiivil. Ta on põhjalikult tegelenud ökosüsteemide uurimisega seoses kliimamuutustega ning omab laiemat ülevaadet kuuskede kasvutingimuste muutustest ja nendega kaasnevatest mõjudest, sealhulgas seenhaiguste levikust. Oma erialase kogemuse põhjal tuvastas ta vaatlusalusel kuusel ulatusliku ja kaugele arenenud juuremädanikku põhjustava seenhaiguse – juurepessu kolde. Keskkonnaamet on alates külakiige menetlusest korduvalt oma kirjades välja toonud, et ehitiste planeerimisel tuleb arvestada piisava puhvriga, et puude raie põhjusel, et muutuvad ohtlikuks kavandatavale ehitistele, oleks ka tulevikus välistatud. Keskkonnaamet oli teadlik puu seisukorrast. Antud juhul on kuusk tehtud nn elustikupuuks, millega võib nõustuda. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Maret Vildak juhtivspetsialist looduskasutuse osakond Krista Pukk 5699 5021 [email protected]