Käskkirja lisa

Lisa 1

Keskkonnaministri 18.05.2015

käskkirjale nr 460

“Toetuse andmise tingimuste kehtestamine meetme tegevuste 8.1.1 “Kaitstavate elupaikade

taastamine”, 8.1.2 “Poollooduslike koosluste hooldamiseks vajaminevad investeeringud” ja 8.1.6

„Kaitstavate maastikeväärtuste taastamine“ elluviimiseks ja meetme tegevuste 2014-2021

tegevuskava ja eelarve kinnitamine”

Toetuse andmise tingimused ja kord

2

1. Reguleerimisala

Käskkirjaga reguleeritakse prioriteetse suuna 8 „Roheline infrastruktuur ja

hädaolukordadeks valmisoleku suurendamine“ meetme “Kaitsealuste elupaikade ja liikide

säilitamine ning taastamine” tegevuste 8.1.1 „Kaitstavate elupaikade taastamine“, 8.1.2

„Poollooduslike koosluste hooldamiseks vajaminevad investeeringud“ ja 8.1.6

„Kaitstavate maastikeväärtuste taastamine“ raames toetuse andmise ja kasutamise

tingimusi ja korda.

2. Toetuse andmise eesmärk

2.1 Toetust antakse ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020 prioriteetse

suuna 8 „Roheline infrastruktuur ja hädaolukordadeks valmisoleku suurendamine“

eesmärgi, milleks on „Paranenud seisundis kaitstavad liigid ja elupaigad“ ja

tulemusnäitajate, milleks on „Paranenud või samaks jäänud seisundiga liikide arv“ ja

„Paranenud või samaks jäänud seisundiga elupaigatüüpide arv“ saavutamiseks.

3. Toetatavad tegevused

3.1 Kaitstavate elupaikade taastamine. Tegevuse käigus toimub kaitstavate elupaigatüüpide ja

kaitstavate liikide elupaikade taastamine kaitsekorralduskavade ja tegevuskavade alusel.

Tegevuse tulemusena paraneb toetust saanud aladel elupaikade seisund või luuakse

tingimused seisundi paranemiseks. Tegevuse ulatus on üleriigiline ning on plaanis läbi

viia 2021. aastaks.

3.2 Poollooduslike koosluste hooldamiseks vajaminevad investeeringud. Tegevuse käigus

rajatakse või rekonstrueeritakse poollooduslike koosluste hooldamiseks vajalik

juurdepääsu taristu nagu teed, ülesõidud, sillad, truubid. Tegevuse tulemusena luuakse

võimalus hooldustehnika juurdepääsuks väärtuslikele poollooduslikele kooslustele, tänu

millele on neid võimalik iga-aastaselt hooldada, mis on eelduseks koosluste seisundi

säilimisele ja paranemisele. Tegevuse ulatus on üleriigiline ning on plaanis läbi viia

2020. aastaks.

3.3 Kaitstavate maastike väärtuste taastamine. Tegevuse käigus restaureeritakse ja

rekonstrueeritakse kaitstavaid parke ning taastatakse kaitstavate alade maastikulisi

väärtusi. Tegevuse tulemusena paraneb maastike esteetiline ja ökoloogiline seisund ning

luuakse eeldused elurikkuse suurenemisele. Tegevuse ulatus on üleriigiline ning on

plaanis läbi viia 2017. aastaks.

4. Tulemused

4.1 Punktis 3 nimetatud tegevuste tulemuseks on taastatud kaitstavad elupaigad, maastikud ja

pargid, poollooduslike koosluste hooldamiseks rajatud ja rekonstrueeritud taristu.

4.2 Punktis 3 nimetatud tegevuste väljundinäitajad, meetme tulemusnäitajad ning nende

sihttasemed on:

3

Näitaja

nimetus

Algtase

(2013. aasta)

Sihttase

(2021)

Kaitstavate elupaikade taastamine

Väljundinäitaja

Seisundi parandamiseks toetust saanud

elupaikade pindala

ha 0 5441

Tulemusnäitaja

Paranenud või samaks jäänud

seisundiga liikide arv

tk Soodsas seisundis

53, ebapiisavas

seisundis 27,

halvas seisundis

8, teadmata 11

liiki

12 liigi seisund on

paranenud, teiste liikide

seisund on jäänud samaks

Tulemusnäitaja

Paranenud või samaks jäänud

seisundiga elupaigatüüpide arv

tk Soodsas seisundis

31, ebapiisavas

seisundis 27,

halvas seisundis 3

elupaigatüüpi

7 elupaigatüübi seisund on

paranenud, teiste

elupaigatüüpide seisund on

jäänud samaks

Poollooduslike koosluste hooldamiseks vajaminevad investeeringud

Väljundinäitaja

Soetatud, rajatud ja rekonstrueeritud

objektide arv seoses kaitstavate liikide

või elupaikadega

tk 0 86

Tulemusnäitaja

Paranenud või samaks jäänud

seisundiga liikide arv

tk Soodsas seisundis

53, ebapiisavas

seisundis 27,

halvas seisundis

8, teadmata 11

liiki

12 liigi seisund on

paranenud, teiste liikide

seisund on jäänud samaks

Tulemusnäitaja

Paranenud või samaks jäänud

seisundiga elupaigatüüpide arv

tk Soodsas seisundis

31, ebapiisavas

seisundis 27,

halvas seisundis 3

elupaigatüüpi

7 elupaigatüübi seisund on

paranenud, teiste

elupaigatüüpide seisund on

jäänud samaks

Kaitstavate maastikeväärtuste taastamine

Väljundinäitaja

Soetatud, rajatud ja rekonstrueeritud

objektide arv seoses kaitstavate liikide

või elupaikadega

tk 0 6

4

Tulemusnäitaja

Paranenud või samaks jäänud

seisundiga liikide arv

tk Soodsas seisundis

53, ebapiisavas

seisundis 27,

halvas seisundis

8, teadmata 11

liiki

12 liigi seisund on

paranenud, teiste liikide

seisund on jäänud samaks

Tulemusnäitaja

Paranenud või samaks jäänud

seisundiga elupaigatüüpide arv

tk Soodsas seisundis

31, ebapiisavas

seisundis 27,

halvas seisundis 3

elupaigatüüpi

7 elupaigatüübi seisund on

paranenud, teiste

elupaigatüüpide seisund on

jäänud samaks

5. Projekti elluviimise korraldajad

5.1 Rakendusasutus on Keskkonnaministeerium;

5.2 Rakendusüksus on Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus;

5.3 Tegevuste elluviija on Riigimetsa Majandamise Keskuse looduskaitse osakond, kelle

tegevusala Riigimetsa Majandamise Keskuse põhimääruse järgi on praktiliste

looduskaitsetööde korraldamine riigimaal.

5.4 Projekti elluviimise koordineerimiseks moodustab elluviija projekti juhtrühma, mis

koosneb elluviija ja Keskkonnaministeeriumi esindajatest.

6. Tegevuste abikõlblikkuse periood

Tegevuste abikõlblikkuse periood algab 1. jaanuaril 2014 ning lõpeb hiljemalt

31. detsembril 2023. aastal.

7. Tegevuste eelarve ja ajakava

7.1 Toetust makstakse Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist.

7.2 Toetuse maksimaalne osakaal on 85% abikõlblikest kuludest ning projekti

omafinantseeringu minimaalne osakaal on 15% abikõlblikest kuludest.

7.3 Projekti kogueelarve on 13 390 730 eurot. Projekti tegevuste eelarve ja tegevuste ajakava

on lisas 2.

8. Kulude abikõlblikkus

8.1 Kulu on abikõlblik, kui see vastab Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse

nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks

lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“

(edaspidi ühendmäärus) §-le 2 ning käesolevas käskkirjas sätestatud tingimustele.

5

8.2 Abikõlblikud on:

8.2.1 kulud, mis on otseselt vajalikud projekti väljundite loomiseks punktis 3 nimetatud

tegevuste elluviimisel ja meetme tulemuste ning projekti eesmärkide ja tulemuste

saavutamiseks, sh;

8.2.2 keskkonnamõju eelhinnangu ja keskkonnamõju hindamise kulud;

8.2.3 projekteerimise ja ekspertiisi kulud;

8.2.4 elupaikade taastamiseks vajalikud kulud, sealhulgas puittaimestiku eemaldamise ja

kraavide sulgemise ning ümberjuhtimisega seotud kulud;

8.2.5 elupaikade taastamise tulemuslikkuse hindamisega seotud kulud, sealhulgas

seireseadmete soetamise ja haldamise kulud;

8.2.6 teede, sildade, ülesõitude, truupide ehitamise ja rekonstrueerimise kulud;

8.2.7 parkide puittaimestiku eemaldamise, puude hooldamise ning väljalangenud puude

asendamise kulud;

8.2.8 veetaseme reguleerimisega seotud kulud;

8.2.9 personalikulud, mis on nimetatud ühendmääruse § 3 lõikes 1;

8.2.10 kinnisasja ostmise kulud, kui need ei moodusta üle 10% projekti abikõlblikest

kogukuludest;

8.2.11 punktis 3 nimetatud tegevustega seotud avalikustamise kulud, riigilõivud, ekspertiisid

ja omanikujärelevalve kulud, kui need kokku ei moodustada üle 10% tegevuse

abikõlblikest kuludest.

8.3 Abikõlblikud ei ole:

8.3.1 ühendmääruse §-s 4 nimetatud kulud;

8.3.2 üldkulud.

9 Toetuse maksmise tingimused ja kord

9.1 Toetus makstakse välja vaid abikõlbliku kulu hüvitamiseks.

9.2 Toetust makstakse tegelike kulude alusel ühendmääruse § 14 lg 1 punktis 1 nimetatud korras.

9.3 Toetuse saaja esitab maksetaotluse rakendusüksuse kehtestatud vormil ja lisab sellele vähemalt

järgmised dokumendid:

9.2.1 hanke korraldamist tõendavad dokumendid, kui hange ei ole läbi viidud riigihangete

registris ja tehingu eeldatav hind ilma käibemaksuta on 5000 eurot või suurem ja

dokumente ei ole eelnevalt rakendusüksusele esitatud;

9.2.2 leping, mille alusel on kohustus võetud. Lepingut ei lisata juhul, kui leping on eelnevalt

rakendusüksusele esitatud ja lepingut ei ole muudetud ning juhul, kui hange on läbi viidud

riigihangete registris;

9.2.3 lepingu muudatused, lepingukohase reservi kasutamist õigustav dokument,

õiguskaitsevahendite kasutamise teavitused olemasolu korral;

9.2.4 arve või muu raamatupidamisdokument;

9.2.5 asjade, teenuste või ehitustööde üleandmist ja vastuvõtmist tõendava dokumendi koopia;

9.2.6 raamatupidamises projekti kulude kajastamist tõendav dokument;

9.2.7 makset tõendav dokument. 9.4 Rakendusüksus võib vajadusel küsida täiendavaid dokumente lisaks eelmises punktis toodud

loetelule. 9.5 Juhul, kui hange ei ole läbi viidud riigihangete registris, esitatakse rakendusüksusele hanke

korraldamist tõendavad dokumendid, kui tehingu eeldatav maksumus käibemaksuta on võrdne

6

5000 euroga või sellest suurem ning hankeleping viivitamata pärast hankelepingu sõlmimist, aga

mitte hiljem kui koos vastava hanke kulusid sisaldava esimese maksetaotlusega.

9.6 Maksetaotlus esitatakse struktuuritoetuse registri kaudu või registri väliselt elektrooniliselt

digitaalselt allkirjastatuna aadressile [email protected].

9.7 Maksetaotlus esitatakse vähemalt üks kord kuus, kui möödunud kuul on makstud abikõlblikke

kulusid vähemalt riigihangete piirmääraga võrdses või seda ületavas mahus.

9.8 Rakendusüksus kontrollib 30 kalendripäeva jooksul maksetaotluse ja sellele lisatud dokumentide

nõuetele vastavust, kulude abikõlblikkust ning vastavust käesolevas käskkirjas toodud

tingimustele. Puuduste korral määrab rakendusüksus elluviijale tähtaja nende kõrvaldamiseks.

Menetlusaeg pikeneb aja võrra, mis kulub elluviijal puuduste kõrvaldamiseks.

9.9 Rakendusüksus võib peatada maksetaotluse menetlemise osaliselt või täielikult struktuuritoetuse

seaduse § 30 lõikes 1 toodud juhul.

9.10 Viimane maksetaotlus esitatakse koos projekti lõpparuandega või pärast projekti lõpparuande

esitamist. Lõppmakse tehakse pärast seda, kui rakendusüksus on lugenud projekti tegevused

elluviiduks.

10 Elluviija kohustused

10.1 Elluviijale kohalduvad kõik struktuuritoetuse seaduse §-des 24 ja 26 ja selle alusel kehtestatud

õigusaktides ja käesolevas käskkirjas sätestatud toetuse saaja kohustused.

10.2 Elluviija esitab rakendusüksuse poolt nõutud vormikohase projekti hankeplaani (sh toetuse

väljamaksete prognoosi) hiljemalt ühe kuu jooksul käskkirja kinnitamisest ja ajakohastama seda

igal aastal hiljemalt 10. jaanuaril, 10. aprillil, 10. juulil ja 10. oktoobril.

10.3 Lihthange ja hankemenetlus viiakse läbi elektrooniliselt riigihangete registris.

11 Tegevuste elluviimise seire

11.1 Projekti elluviija esitab rakendusüksusele vahe- ja lõpparuande käesolevas käskkirja lisas

sätestatud tähtpäevadel rakendusüksuse kehtestatud vormil koos nõutud lisadega elektrooniliselt

digitaalselt allkirjastatuna aadressile [email protected].

11.2 Projekti vahearuanne sisaldab vähemalt projekti aruandlusperioodi tegevuste ülevaadet, teavet

edusammude kohta projekti eesmärgi, väljundite ja tulemuste saavutamisel ning hinnangut

projekti eesmärgi, väljundinäitajate ning tulemuste saavutamise võimalikkuse kohta projekti

lõpuks.

11.3 Projekti elluviija esitab projekti vahearuande projekti iga rakendamise aasta kohta hiljemalt

järgmise aasta 1. veebruaril. Esimene aruanne esitatakse hiljemalt 1. veebruaril 2016.

11.4 Projekti lõpparuanne sisaldab kogu projekti kõigi tegevuste ülevaadet, teavet projekti eesmärgi,

tulemuste ja väljundite saavutamise kohta.

11.5 Projekti elluviija esitab projekti lõpparuande kahe kuu jooksul pärast projekti abikõlblikkuse

perioodi lõppu. Rakendusüksus võib põhjendatud juhul tähtaega pikendada.

11.6 Rakendusüksusel on õigus toetuse sihipärase kasutamise hindamiseks nõuda elluviijalt aruannete

esitamist projekti abikõlblikkuse perioodile järgneva viie aasta jooksul.

12 Tegevuste ja nende elluviimise tingimuste muutmine

12.1 Projekti tegevuste eelarvet võib elluviija ilma muutmise taotlust esitamata muuta kuni 10%

ulatuses, kui seejuures ei muutu projekti kogueelarve. Seejuures peab elluviija rakendusüksust

eelnevalt muudatustest ja selle põhjustest teavitama.

7

12.2 Kui projekti elluviija soovib projekti muuta suuremas ulatuses kui punktis 12.1 nimetatud või teha

projektis sisulisi muudatusi, mis vähendavad oluliselt projekti tulemusi või väljundinäitajaid siis

esitakse rakendusasutusele põhjendatud taotlus. Projekti elluviija teavitab rakendusüksust projekti

muutmise taotluse esitamisest ning selle põhjustest. Rakendusasutus hindab muudatuse

põhjendatust ning teeb vajadusel projektis muudatused.

Lisa 1

Keskkonnaministri 18.05.2015

käskkirjale nr 460

“Toetuse andmise tingimuste kehtestamine meetme tegevuste 8.1.1 “Kaitstavate elupaikade

taastamine”, 8.1.2 “Poollooduslike koosluste hooldamiseks vajaminevad investeeringud” ja 8.1.6

„Kaitstavate maastikeväärtuste taastamine“ elluviimiseks ja meetme tegevuste 2014-2021

tegevuskava ja eelarve kinnitamine”

Toetuse andmise tingimused ja kord

2

1. Reguleerimisala

Käskkirjaga reguleeritakse prioriteetse suuna 8 „Roheline infrastruktuur ja

hädaolukordadeks valmisoleku suurendamine“ meetme “Kaitsealuste elupaikade ja liikide

säilitamine ning taastamine” tegevuste 8.1.1 „Kaitstavate elupaikade taastamine“, 8.1.2

„Poollooduslike koosluste hooldamiseks vajaminevad investeeringud“ ja 8.1.6

„Kaitstavate maastikeväärtuste taastamine“ raames toetuse andmise ja kasutamise

tingimusi ja korda.

2. Toetuse andmise eesmärk

2.1 Toetust antakse ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020 prioriteetse

suuna 8 „Roheline infrastruktuur ja hädaolukordadeks valmisoleku suurendamine“

eesmärgi, milleks on „Paranenud seisundis kaitstavad liigid ja elupaigad“ ja

tulemusnäitajate, milleks on „Paranenud või samaks jäänud seisundiga liikide arv“ ja

„Paranenud või samaks jäänud seisundiga elupaigatüüpide arv“ saavutamiseks.

3. Toetatavad tegevused

3.1 Kaitstavate elupaikade taastamine. Tegevuse käigus toimub kaitstavate elupaigatüüpide ja

kaitstavate liikide elupaikade taastamine kaitsekorralduskavade ja tegevuskavade alusel.

Tegevuse tulemusena paraneb toetust saanud aladel elupaikade seisund või luuakse

tingimused seisundi paranemiseks. Tegevuse ulatus on üleriigiline ning on plaanis läbi

viia 2021. aastaks.

3.2 Poollooduslike koosluste hooldamiseks vajaminevad investeeringud. Tegevuse käigus

rajatakse või rekonstrueeritakse poollooduslike koosluste hooldamiseks vajalik

juurdepääsu taristu nagu teed, ülesõidud, sillad, truubid. Tegevuse tulemusena luuakse

võimalus hooldustehnika juurdepääsuks väärtuslikele poollooduslikele kooslustele, tänu

millele on neid võimalik iga-aastaselt hooldada, mis on eelduseks koosluste seisundi

säilimisele ja paranemisele. Tegevuse ulatus on üleriigiline ning on plaanis läbi viia

2020. aastaks.

3.3 Kaitstavate maastike väärtuste taastamine. Tegevuse käigus restaureeritakse ja

rekonstrueeritakse kaitstavaid parke ning taastatakse kaitstavate alade maastikulisi

väärtusi. Tegevuse tulemusena paraneb maastike esteetiline ja ökoloogiline seisund ning

luuakse eeldused elurikkuse suurenemisele. Tegevuse ulatus on üleriigiline ning on

plaanis läbi viia 2017. aastaks.

4. Tulemused

4.1 Punktis 3 nimetatud tegevuste tulemuseks on taastatud kaitstavad elupaigad, maastikud ja

pargid, poollooduslike koosluste hooldamiseks rajatud ja rekonstrueeritud taristu.

4.2 Punktis 3 nimetatud tegevuste väljundinäitajad, meetme tulemusnäitajad ning nende

sihttasemed on:

3

Näitaja

nimetus

Algtase

(2013. aasta)

Sihttase

(2021)

Kaitstavate elupaikade taastamine

Väljundinäitaja

Seisundi parandamiseks toetust saanud

elupaikade pindala

ha 0 5441

Tulemusnäitaja

Paranenud või samaks jäänud

seisundiga liikide arv

tk Soodsas seisundis

53, ebapiisavas

seisundis 27,

halvas seisundis

8, teadmata 11

liiki

12 liigi seisund on

paranenud, teiste liikide

seisund on jäänud samaks

Tulemusnäitaja

Paranenud või samaks jäänud

seisundiga elupaigatüüpide arv

tk Soodsas seisundis

31, ebapiisavas

seisundis 27,

halvas seisundis 3

elupaigatüüpi

7 elupaigatüübi seisund on

paranenud, teiste

elupaigatüüpide seisund on

jäänud samaks

Poollooduslike koosluste hooldamiseks vajaminevad investeeringud

Väljundinäitaja

Soetatud, rajatud ja rekonstrueeritud

objektide arv seoses kaitstavate liikide

või elupaikadega

tk 0 86

Tulemusnäitaja

Paranenud või samaks jäänud

seisundiga liikide arv

tk Soodsas seisundis

53, ebapiisavas

seisundis 27,

halvas seisundis

8, teadmata 11

liiki

12 liigi seisund on

paranenud, teiste liikide

seisund on jäänud samaks

Tulemusnäitaja

Paranenud või samaks jäänud

seisundiga elupaigatüüpide arv

tk Soodsas seisundis

31, ebapiisavas

seisundis 27,

halvas seisundis 3

elupaigatüüpi

7 elupaigatüübi seisund on

paranenud, teiste

elupaigatüüpide seisund on

jäänud samaks

Kaitstavate maastikeväärtuste taastamine

Väljundinäitaja

Soetatud, rajatud ja rekonstrueeritud

objektide arv seoses kaitstavate liikide

või elupaikadega

tk 0 6

4

Tulemusnäitaja

Paranenud või samaks jäänud

seisundiga liikide arv

tk Soodsas seisundis

53, ebapiisavas

seisundis 27,

halvas seisundis

8, teadmata 11

liiki

12 liigi seisund on

paranenud, teiste liikide

seisund on jäänud samaks

Tulemusnäitaja

Paranenud või samaks jäänud

seisundiga elupaigatüüpide arv

tk Soodsas seisundis

31, ebapiisavas

seisundis 27,

halvas seisundis 3

elupaigatüüpi

7 elupaigatüübi seisund on

paranenud, teiste

elupaigatüüpide seisund on

jäänud samaks

5. Projekti elluviimise korraldajad

5.1 Rakendusasutus on Keskkonnaministeerium;

5.2 Rakendusüksus on Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus;

5.3 Tegevuste elluviija on Riigimetsa Majandamise Keskuse looduskaitse osakond, kelle

tegevusala Riigimetsa Majandamise Keskuse põhimääruse järgi on praktiliste

looduskaitsetööde korraldamine riigimaal.

5.4 Projekti elluviimise koordineerimiseks moodustab elluviija projekti juhtrühma, mis

koosneb elluviija ja Keskkonnaministeeriumi esindajatest.

6. Tegevuste abikõlblikkuse periood

Tegevuste abikõlblikkuse periood algab 1. jaanuaril 2014 ning lõpeb hiljemalt

31. detsembril 2023. aastal.

7. Tegevuste eelarve ja ajakava

7.1 Toetust makstakse Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist.

7.2 Toetuse maksimaalne osakaal on 85% abikõlblikest kuludest ning projekti

omafinantseeringu minimaalne osakaal on 15% abikõlblikest kuludest.

7.3 Projekti kogueelarve on 13 390 730 eurot. Projekti tegevuste eelarve ja tegevuste ajakava

on lisas 2.

8. Kulude abikõlblikkus

8.1 Kulu on abikõlblik, kui see vastab Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse

nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks

lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“

(edaspidi ühendmäärus) §-le 2 ning käesolevas käskkirjas sätestatud tingimustele.

5

8.2 Abikõlblikud on:

8.2.1 kulud, mis on otseselt vajalikud projekti väljundite loomiseks punktis 3 nimetatud

tegevuste elluviimisel ja meetme tulemuste ning projekti eesmärkide ja tulemuste

saavutamiseks, sh;

8.2.2 keskkonnamõju eelhinnangu ja keskkonnamõju hindamise kulud;

8.2.3 projekteerimise ja ekspertiisi kulud;

8.2.4 elupaikade taastamiseks vajalikud kulud, sealhulgas puittaimestiku eemaldamise ja

kraavide sulgemise ning ümberjuhtimisega seotud kulud;

8.2.5 elupaikade taastamise tulemuslikkuse hindamisega seotud kulud, sealhulgas

seireseadmete soetamise ja haldamise kulud;

8.2.6 teede, sildade, ülesõitude, truupide ehitamise ja rekonstrueerimise kulud;

8.2.7 parkide puittaimestiku eemaldamise, puude hooldamise ning väljalangenud puude

asendamise kulud;

8.2.8 veetaseme reguleerimisega seotud kulud;

8.2.9 personalikulud, mis on nimetatud ühendmääruse § 3 lõikes 1;

8.2.10 kinnisasja ostmise kulud, kui need ei moodusta üle 10% projekti abikõlblikest

kogukuludest;

8.2.11 punktis 3 nimetatud tegevustega seotud avalikustamise kulud, riigilõivud, ekspertiisid

ja omanikujärelevalve kulud, kui need kokku ei moodustada üle 10% tegevuse

abikõlblikest kuludest.

8.3 Abikõlblikud ei ole:

8.3.1 ühendmääruse §-s 4 nimetatud kulud;

8.3.2 üldkulud.

9 Toetuse maksmise tingimused ja kord

9.1 Toetus makstakse välja vaid abikõlbliku kulu hüvitamiseks.

9.2 Toetust makstakse tegelike kulude alusel ühendmääruse § 14 lg 1 punktis 1 nimetatud korras.

9.3 Toetuse saaja esitab maksetaotluse rakendusüksuse kehtestatud vormil ja lisab sellele vähemalt

järgmised dokumendid:

9.2.1 hanke korraldamist tõendavad dokumendid, kui hange ei ole läbi viidud riigihangete

registris ja tehingu eeldatav hind ilma käibemaksuta on 5000 eurot või suurem ja

dokumente ei ole eelnevalt rakendusüksusele esitatud;

9.2.2 leping, mille alusel on kohustus võetud. Lepingut ei lisata juhul, kui leping on eelnevalt

rakendusüksusele esitatud ja lepingut ei ole muudetud ning juhul, kui hange on läbi viidud

riigihangete registris;

9.2.3 lepingu muudatused, lepingukohase reservi kasutamist õigustav dokument,

õiguskaitsevahendite kasutamise teavitused olemasolu korral;

9.2.4 arve või muu raamatupidamisdokument;

9.2.5 asjade, teenuste või ehitustööde üleandmist ja vastuvõtmist tõendava dokumendi koopia;

9.2.6 raamatupidamises projekti kulude kajastamist tõendav dokument;

9.2.7 makset tõendav dokument. 9.4 Rakendusüksus võib vajadusel küsida täiendavaid dokumente lisaks eelmises punktis toodud

loetelule. 9.5 Juhul, kui hange ei ole läbi viidud riigihangete registris, esitatakse rakendusüksusele hanke

korraldamist tõendavad dokumendid, kui tehingu eeldatav maksumus käibemaksuta on võrdne

6

5000 euroga või sellest suurem ning hankeleping viivitamata pärast hankelepingu sõlmimist, aga

mitte hiljem kui koos vastava hanke kulusid sisaldava esimese maksetaotlusega.

9.6 Maksetaotlus esitatakse struktuuritoetuse registri kaudu või registri väliselt elektrooniliselt

digitaalselt allkirjastatuna aadressile [email protected].

9.7 Maksetaotlus esitatakse vähemalt üks kord kuus, kui möödunud kuul on makstud abikõlblikke

kulusid vähemalt riigihangete piirmääraga võrdses või seda ületavas mahus.

9.8 Rakendusüksus kontrollib 30 kalendripäeva jooksul maksetaotluse ja sellele lisatud dokumentide

nõuetele vastavust, kulude abikõlblikkust ning vastavust käesolevas käskkirjas toodud

tingimustele. Puuduste korral määrab rakendusüksus elluviijale tähtaja nende kõrvaldamiseks.

Menetlusaeg pikeneb aja võrra, mis kulub elluviijal puuduste kõrvaldamiseks.

9.9 Rakendusüksus võib peatada maksetaotluse menetlemise osaliselt või täielikult struktuuritoetuse

seaduse § 30 lõikes 1 toodud juhul.

9.10 Viimane maksetaotlus esitatakse koos projekti lõpparuandega või pärast projekti lõpparuande

esitamist. Lõppmakse tehakse pärast seda, kui rakendusüksus on lugenud projekti tegevused

elluviiduks.

10 Elluviija kohustused

10.1 Elluviijale kohalduvad kõik struktuuritoetuse seaduse §-des 24 ja 26 ja selle alusel kehtestatud

õigusaktides ja käesolevas käskkirjas sätestatud toetuse saaja kohustused.

10.2 Elluviija esitab rakendusüksuse poolt nõutud vormikohase projekti hankeplaani (sh toetuse

väljamaksete prognoosi) hiljemalt ühe kuu jooksul käskkirja kinnitamisest ja ajakohastama seda

igal aastal hiljemalt 10. jaanuaril, 10. aprillil, 10. juulil ja 10. oktoobril.

10.3 Lihthange ja hankemenetlus viiakse läbi elektrooniliselt riigihangete registris.

11 Tegevuste elluviimise seire

11.1 Projekti elluviija esitab rakendusüksusele vahe- ja lõpparuande käesolevas käskkirja lisas

sätestatud tähtpäevadel rakendusüksuse kehtestatud vormil koos nõutud lisadega elektrooniliselt

digitaalselt allkirjastatuna aadressile [email protected].

11.2 Projekti vahearuanne sisaldab vähemalt projekti aruandlusperioodi tegevuste ülevaadet, teavet

edusammude kohta projekti eesmärgi, väljundite ja tulemuste saavutamisel ning hinnangut

projekti eesmärgi, väljundinäitajate ning tulemuste saavutamise võimalikkuse kohta projekti

lõpuks.

11.3 Projekti elluviija esitab projekti vahearuande projekti iga rakendamise aasta kohta hiljemalt

järgmise aasta 1. veebruaril. Esimene aruanne esitatakse hiljemalt 1. veebruaril 2016.

11.4 Projekti lõpparuanne sisaldab kogu projekti kõigi tegevuste ülevaadet, teavet projekti eesmärgi,

tulemuste ja väljundite saavutamise kohta.

11.5 Projekti elluviija esitab projekti lõpparuande kahe kuu jooksul pärast projekti abikõlblikkuse

perioodi lõppu. Rakendusüksus võib põhjendatud juhul tähtaega pikendada.

11.6 Rakendusüksusel on õigus toetuse sihipärase kasutamise hindamiseks nõuda elluviijalt aruannete

esitamist projekti abikõlblikkuse perioodile järgneva viie aasta jooksul.

12 Tegevuste ja nende elluviimise tingimuste muutmine

12.1 Projekti tegevuste eelarvet võib elluviija ilma muutmise taotlust esitamata muuta kuni 10%

ulatuses, kui seejuures ei muutu projekti kogueelarve. Seejuures peab elluviija rakendusüksust

eelnevalt muudatustest ja selle põhjustest teavitama.

7

12.2 Kui projekti elluviija soovib projekti muuta suuremas ulatuses kui punktis 12.1 nimetatud või teha

projektis sisulisi muudatusi, mis vähendavad oluliselt projekti tulemusi või väljundinäitajaid siis

esitakse rakendusasutusele põhjendatud taotlus. Projekti elluviija teavitab rakendusüksust projekti

muutmise taotluse esitamisest ning selle põhjustest. Rakendusasutus hindab muudatuse

põhjendatust ning teeb vajadusel projektis muudatused.

Lisa 2

Keskkonnaministri 18.05.2015

käskkirja nr 460

“Toetuse andmise tingimuste kehtestamine meetme tegevuste 8.1.1 “Kaitstavate elupaikade

taastamine”, 8.1.2 “Poollooduslike koosluste hooldamiseks vajaminevad investeeringud” ja 8.1.6

„Kaitstavate maastikeväärtuste taastamine“ elluviimiseks ja meetme tegevuste 2014–2021

tegevuskava ja eelarve kinnitamine” juurde

Tegevuste loetelu, ajakava ja eelarve rahastamise allikate lõikes 2014–2021 Tegevused Ühik Tegevuse

algus

(kuu,aasta)

Tegevuse lõpp

(kuu,aasta)

(lõpparuande

kinnitamine)

Ühtekuuluvusfond

(eurot)

Omafinant-

seerimine

(eurot)

Kokku

(eurot)

Kaitstavate

elupaikade

taastamine

Seisundi

parandamiseks

toetust saanud

elupaikade

pindala (ha)

1. Soomaa

rahvuspargi soode

taastamine

1 275 mai 2014. a detsember

2020. a 726 368 128 183 854 551

2. Endla

looduskaitseala

soode taastamine

660 mai 2014. a detsember

2020. a 443 317 78 233 521 550

3. Poollooduslike

koosluste

taastamine

3 300 jaanuar

2015. a

detsember

2019. a 4 257 881 751 391 5 009 272

Soomaa

rahvuspargis ja

Kikepera hoiualal

Vanaveski ja Räksi

metsise elupaikades

veerežiimi

taastamine

206 mai 2014. a detsember

2016. a

90 446 15 962 106 408

Pool-looduslike

koosluste

hooldamiseks

vajaminevad

investeeringud

Soetatud,

rajatud ja

rekonstrueeritud

objektide arv

seoses

kaitstavate

liikide või

elupaikadega

(tk)

5. Alam-Pedja

looduskaitseala ja

Keeri-Karijärve

looduskaitseala

infrastruktuuri

rajamine

73 oktoober

2014. a

detsember

2021. a

2 923 347 515 885 3 439 232

6.Mullutu-Loode

loodusala

infrastruktuuri

rajamine

9 veebruar

2014. a

detsember

2021. a

1 159 099 204 547 1 363 646

7. Struuga

maastikukaitsealal 2 veebruar

2014. a

detsember

2018. a 808 911 142 750 951 661

Karoli luhale

ligipääsu rajamine

8. Silma

looduskaitsealal

Võnnussaare tee

rekonstrueerimine

2 veebruar

2014. a

detsember

2017. a

172 022 30 357 202 379

Kaitstavate maastikeväärtuste taastamine

9.Oru pargi,

Alatskivi pargi allee

ja Luunja pargi allee

rekonstrueerimine

3 jaanuar

2015. a

detsember

2016. a

255 985 45 174 301 159

10. Lahemaa

rahvuspargis Muike,

Oruveski ja

Ojaäärse II

paisjärvede seisundi

taastamine

3 jaanuar

2015. a

detsember

2016. a

298 649 52 703 351 352

Muud kulud

Personalikulu

jaanuar

2015. a

detsember

2021. a 246 092 43 428 289 520

KÕIK KOKKU

(allikate kaupa) 11 382 117 2 008 613 13 390 730

08.05.2015

SELETUSKIRI

keskkonnaministri käskkirja „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine meetme

tegevuste 8.1.1 “Kaitstavate elupaikade taastamine”, 8.1.2 “Poollooduslike koosluste

hooldamiseks vajaminevad investeeringud” ja 8.1.6 „Kaitstavate maastikeväärtuste

taastamine“ elluviimiseks ja meetme tegevuste 2014–2021 tegevuskava ja eelarve

kinnitamine““ juurde

1. Sissejuhatus

Käskkiri kehtestatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi

struktuuritoetuse seadus) § 16 lõike 1 alusel. Käesoleva käskkirjaga reguleeritakse toetuse

andmist meetme „Kaitsealuste liikide ja elupaikade säilitamine ning taastamine“ tegevuste

8.1.1 “Kaitstavate elupaikade taastamine”, 8.1.2 “Pool-looduslike koosluste hooldamiseks

vajaminevad investeeringud” ja 8.1.6 „Kaitstavate maastikeväärtuste taastamine”

elluviimiseks Riigimetsa Majandamise Keskuse (edaspidi RMK) looduskaitse osakonna

poolt.

Käskkirja ja selle seletuskirja koostasid Keskkonnaministeeriumi looduskaitse osakonna

nõunik Kadri Möller (e-post: [email protected], tel: 626 2876), välisfinantseerimise

osakonna rakenduskava büroo juhataja Külli Tammur (e-post: [email protected],

tel: 626 2955) ja välisfinantseerimise osakonna rakenduskava büroo jurist Rene Lauk (e-post:

[email protected], tel: 626 2965).

2. Käskkirja sisu ja võrdlev analüüs

Käskkiri koosneb kolmest punktist

2.1 Käskkirja punktiga 1 kehtestatakse toetuse andmise tingimused ja kord (lisa 1).

Käskkirja lisa punktiga 1 sätestatakse reguleeritav valdkond, mille raames toetust antakse.

Toetust antakse meetme „Kaitsealuste liikide ja elupaikade säilitamine ning taastamine“

tegevustele 8.1.1 kaitstavate elupaikade taastamine, 8.1.2 pool-looduslike koosluste

hooldamiseks vajaminevate investeeringute tegemine ja 8.1.6 kaitstavate maastikeväärtuste

taastamine.

Toetust antakse toetuse andmise tingimusi reguleeriva rakendusasutuse juhi käskkirja alusel

vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 16 lõikele 1, mis kohustab valima

rakendusskeemiks toetuse andmise rakendusasutuse juhi käskkirja alusel, kui tegevuste

elluviijaks on rakendusasutuseks olev ministeerium.

Käskkirja lisa punktiga 2 sätestatakse toetuse andmise eesmärk. Toetuse andmise eesmärk on

parandada kaitstavate liikide ja elupaikade seisundit ning selle seadmisel ning sõnastamisel on

järgitud rakenduskavas kokkulepitud eesmärgist ning selle kujunemise loogikast

(http://www.struktuurifondid.ee/public/Rakenduskava.pdf lk 134 jj). Euroopa nõukogu

direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitsest

(edaspidi loodusdirektiiv) eesmärk on üle-euroopaliselt ohustatud liikide ja elupaikade soodsa

seisundi saavutamine. Aastal 2013 Euroopa Komisjonile esitatud aruande järgi on Eestis

Euroopa Liidu ohustatud elupaigatüüpe 60 ja 99 liiki, millest soodsas seisundis on vaid 52%

elupaigatüüpidest ja 54% liikidest. Euroopa Liidu elurikkuse strateegia esimene eesmärk on

seotud liikide ja elupaikade seisundi parandamisega ja sätestatud on, et aastaks 2020 peavad

seisundi hinnangud paranema 100% elupaigatüüpidel ja 50% liikidel. Euroopa Liidu

elurikkuse strateegia teine eesmärk on seotud rohetaristu arendamise ja 15% kahjustatud

ökosüsteemide taastamisega. Riigisiseselt on looduskaitse arengusuunad kinnitatud Vabariigi

Valitsuse 26.07.2012. a korraldusega nr 332 Looduskaitse arengukava (edaspidi LAK) aastani

2020, mille teine põhieesmärk on tagada liikide ja elupaikade soodne seisund ning maastike

mitmekesisus, nii et elupaigad toimivad ühtse ökoloogilise võrgustikuna. Toetuse andmise

eesmärk on panustada nii loodusdirektiivi, Euroopa Liidu elurikkuse strateegia esimese ja

teise eesmärgi kui ka LAK-i teise põhieesmärgi täitmisesse.

Üldiste valikukriteeriumite analüüs

Analüüs on tehtud üldiste valikukriteeriumide lõikes.

Projekti mõju meetme eesmärkide saavutamisele

Kriteeriumi täitmiseks on meetmes toetatavad tegevused sätestatud selliselt, et need

panustavad otseselt meetme eesmärkide täitmisse ehk kui projekt on toetatava tegevuse

elluviimiseks, panustab ta juba meetme eesmärgi täitmisse. Abikõlblikud kulud on esmajärgus

piiratud nõudega, et juhul kui projekti raames tehakse kulusid, mis ei ole meetme eesmärgi

saavutamiseks vajalikud, ei loeta neid kulusid abikõlblikuks. Projekti tulemuste kestlikkuse

tagamise eest vastutab RMK. Projekti panustab otseselt meetme tulemusnäitajasse.

Projekti põhjendatus

Projekti põhjendatust kirjeldatakse eelnõu seletuskirja osas, kus kirjeldatakse toetuse andmise

eesmärki. Riigi looduskaitse poliitika elluviimise eest vastutab Keskkonnaministeerium. Nii

EL kui ka riigisiseste looduskaitse eesmärkide täitmiseks kasutatakse EL ühtekuuluvusfondi

vahendeid peamiselt toetuse andmine rakendusasutuse tegevustele ehk programmi kaudu.

Seda põhjusel, et looduskaitsepoliitika elluviimine on riigi ülesanne. Kõik projekti valitud

tegevused aitavad kaasa Looduskaitse arengukavas, vastavates tegevuskavades ja

kaitsekorralduskavades sätestatu elluviimisele. Lisaks toetuse andmine rakendusasutuse

tegevustele raames elluviidavatele tegevustele rakendatakse avatud taotlusvooru, mille

eesmärk on kaasata looduskaitse poliitika elluviimisesse looduskaitsega tegelevaid

valitsusväliseid organisatsioone ja mittetulundusühinguid, kohalike omavalitsusi ja

teadusasutusi. Avatud vooru raames on võimalik ellu viia projekte maadel, mis kuuluvad

taotlejale või mille osas on tal kasutusõigus.

Projekti kuluefektiivsus

Projekti koostamisel on tõendatud projekti kulude vajalikkust ja mõistlikkust ning seda on

analüüsitud projekti tegevuste lülitamisel eelarvesse. Viimase nõude täitmist hinnatakse

täiendavalt kulude abikõlblikkuse hindamisel. Projekti järgselt tagatakse toetuse abil

rajatud/soetatud vara sihtotstarbelise kasutamine, säilimine ja uuendamine vara omanike

poolt.

Tegevuste maksumuse hindamisel on arvestatud seniste analoogiliste projektide

maksumusega. Pool-looduslike koosluste hooldamiseks vajaminevate investeeringute

kavandatud tegevuste raames rajatud või rekonstrueeritud objekti maksumus erineb oluliselt

avatud voorus kavandatud objekti maksumusega. Siin rajatakse või rekonstrueeritakse teid,

truupe ja sildu, mis on vajalikud hooldustehnika pääsemiseks pool-looduslikule kooslusele.

Avatud vooru raames soetatakse kariloomi ja hoolduseks vajaminevat eritehnikat. Mõlemad

tegevused on vajalikud Looduskaitse arengukavas ja Pool-looduslike koosluste tegevuskavas

seatud eesmärkide täitmiseks. Kuid samas ei saagi rajatava või rekonstrueeritava tee

maksumus olla samasugune ühe karilooma maksumusega. Mõlemad lähevad arvesse ühe

objektina. Sama kehtib ka elupaikade taastamise kohta. Erinevate elupaikade taastamine on

erineva maksumusega.

Elluviija suutlikkus projekti ellu viia

Elluviijaks volitatakse RMK looduskaitse osakond, kelle tegevusala RMK põhimääruse järgi

on praktiliste looduskaitsetööde korraldamine riigimaal. Projekti sisulist poolt juhib RMK

looduskaitseosakonna projektijuht. Ehitustööd tellivad ja korraldavad koostöös RMK

looduskaitsetalitus ja metsaparandustalitus. Hangete korraldamisega tegeleb RMK hangete

osakond. Projektiga lisanduvate ülesannete efektiivseks elluviimiseks palgatakse projektijuht

või korraldatakse ja jagatakse olemasolevate spetsialistide töö ümber selliselt, et osaliselt

hakatakse põhitöö kõrvalt panustama ka projekti juhtimisse.

Projekti mõju läbivatele teemadele

Vastav analüüs sisaldub seletuskirjas eraldiseisvalt ning kajastab meetme mõju läbivatele

teemadele teemade puhul, millega on eelnevalt kaardistatud puutumus.

Käskkirja lisa punktiga 3 sätestatakse toetatavad tegevused. Siia kuuluvad

kaitsekorralduskavade ja tegevuskavade alusel kaitstavate elupaikade ja kaitstavate liikide

elupaikade taastamine, pool-looduslike koosluste hooldamiseks vajaminevad investeeringud

ja kaitstavate maastikeväärtuste taastamine.

Vastavalt LAK-le toimub elupaikade ja sealsete liikide soodsa seisundi ja maastike

mitmekesisuse saavutamine kahel viisil – kaitstakse seisundit või protsessi. Lihtsustatult

öeldes - protsessi kaitseks tuleb läbi viia taastamistöö ja siis lasta loodusel ise toimetada

(sood, metsad, nõmmed, jõed), seisundi kaitseks peab taastamisele järgnema hooldamine, et

hoida taastatud elupaika soovitud seisundis (pool-looduslikud kooslused).

Vanimad eluslooduskooslused meie kliimavöötmes on kõrgsood ehk rabad. Sood (madal- ja

siirdesood ning rabad) on lisaks elurikkuse säilitamisele olulised maakera süsinikuringe

reguleerijatena ja puhta vee säilitajatena. Turvast moodustavad sood on kõige olulisemaks

süsinikku siduvaks ökosüsteemiks maismaal. Kattes vaid 3-5% maakera maismaapindalast,

seovad nad kuni 40% pinnases olevast süsinikust, olles seega üliolulised kasvuhoonegaasi

CO2 sidujad ja kliimamuutuse puhverdajad. Kuigi varem kuivendamata soode ulatuslikku

kuivendamist täna ei toimu, mõjutavad ka olemasolevad piirdekraavid ja servakoosluste

kuivendamine sooelupaikade (mh kaitstavate soode) seisundit negatiivselt. Soode kaitse

seisneb nende loodusliku veerežiimi tagamises ning rikutud soode looduslikkuse taastamises.

Eelistatult on vaja taastada madal- ja siirdesoid ning rabade servamäresid. Aastaks 2020 peab

olema taastatud 10 000 ha madal- ja siirdesooelupaiku ning rabade servaalasid (servamäred,

siirdesoo- ja rabametsad, rikutud, kuid taastumisvõimelised rabad) kaitstavatel aladel. LAK-s

on ka sätestatud, et halvas või ebapiisavas seisundis olevate liikide elutingimuste parandamine

läbi elupaikade taastamise ja hoidmise on esmane prioriteet.

Pool-looduslike elupaikade (nt loopealsed, puisniidud) säilimine tagatakse nende

hooldamisega, looduslike elupaikade (sood, metsad, nõmmed, liivikud) kaitse aga nende

puutumatuse tagamisega. Seetõttu peab pool-looduslike koosluste taastamisele ehk endisele

lähedasse seisundisse viimisele järgnema nende hooldamine.

Pool-looduslike koosluste säilimiseks on vajalik nende iga-aastane hooldus niitmise või

karjatamise teel. Kui hooldustoetust makstakse Maaelu arengukava raames, siis nende

taastamist ja hooldamiseks vajaliku taristu rekonstrueerimist ja rajamist toetatakse nimetatud

projekti raames. Tänane hooldatavate pool-looduslike koosluste pindala ei taga neile omaste

liikide püsimajäämist. Seetõttu näebki LAK ette suurendada hooldatavate pool-looduslike

koosluste pindala aastaks 2020 täna hooldatavalt 25 000 hektarilt 45 000 hektarini. Selle

eesmärgi saavutamiseks on keskkonnaministri 13.09.2013 käskkirjaga nr 897 kinnitatud

„Pool-looduslike koosluste tegevuskava aastateks 2014–2020“. Hoolduse tagamiseks ja

hooldatava ala pindala suurendamiseks on vajalik tagada hooldustehnika juurdepääs

hooldatavatele aladele. Hooldustehnika alla kuuluvad nii ala niitmiseks vajaminev tehnika kui

ka heinapallide väljaveoks vajaminev tehnika. Seetõttu toetatakse projekti raames

hooldamiseks vajaliku taristu (sillad, truubid, teed) rekonstrueerimist ja rajamist.

LAK-i alusel „loodusliku mitmekesisuse elupaigaülene tasand on maastik. Tänased maastikud

on kujunenud looduse ja inimese ajalooliselt muutlikus koosmõjus, sõltudes seega tuntaval

määral sotsiaal-majanduslikest muutustest. Maastikul kui elukeskkonnal on nii ökoloogiline,

majanduslik kui ka kultuurilooline (sh teaduslik) väärtus, maastikukaitse on

valdkondadevaheline tegevus. Eestis leidub rohkelt mitmekesist ja rikkumata maastikku, mis

pakub eluruumi lisaks inimesele veel paljudele liikidele. Üldiseks probleemiks on maastike

mitmekesisuse vähenemine. Eesmärgiks on Eestile omaste maastike väärtustamine,

säilitamine ja nende ilme parandamine. Loodus- ja kultuurmaastike mitmekesisuse säilitamine

ja suurendamine ning toimivus traditsioonilise asustuse ja maakasutuse kaudu tagab

maapiirkondade kultuuripärandi säilimise ning loob eeldused maastikulise ja bioloogilise

mitmekesisuse säilimiseks. Kaitstavatel loodusobjektidel, eelkõige rahvusparkides ja

maastikukaitsealadel, asuvad Eesti esinduslikuimad maastikud. Sellistel aladel on maastike

kaitse eraldi kaitse-eesmärgina sõnastatud.“

LAK-s on märgitud, et pargid on „omalaadseks väravaks inimese ja looduse vahel. Pargid on

tänu oma maastikulisele mitmekesisusele (avatud ja suletud alad, suurte vanade puude ja

veekogude olemasolu jmt) elupaigaks paljudele erinevatele taime- ja loomaliikidele.“ Projekti

raames on toetatav kaitstavate parkide restaureerimine ja rekonstrueerimine.

Restaureerimiseks peetakse üldjuhul tegevust, mis on suunatud pigem olemasoleva olukorra

parandamisele kui millegi täiesti uue rajamisele ning püüab säilitada pargi kõigi olulisemate

arenguetappide jäljed. Siia alla kuuluvad näiteks pargi algse ilmega sobimatute elementide

likvideerimine nagu võsapuhastus, ebasobivate rajatiste ja istutuste eemaldamine aga ka

puuduvate elementide nagu põõsarinde või teedevõrgu taastamine ning aja jooksul välja

langenud puude asendamine. Rekonstrueerimise all aga peetakse silmas tegevust, mille puhul

ajalooline olukord taasluuakse täiesti uuel kujul, tehes valiku mingi konkreetse arenguetapi

kasuks.

a) Kaitstavate elupaikade taastamine.

Selle raames teostatakse järgmised tegevused:

- Soomaa rahvuspargi soode taastamine, mille raames taastatakse vähemalt 1275 ha

sooelupaiku Soomaa rahvuspargis asuvates Kuresoos, Riisa rabas, Kikepera rabas,

Öördi rabas ja Valgerabas. Tegevuse raames projekteeritakse ja viiakse ellu

järgmised veerežiimi taastamiseks vajaminevad tegevused: kraavide likvideerimine,

kraavide sulgemiseks vajalikud trassiraied, paisude rajamine. Tegevus toimub

vastavalt Soomaa rahvuspargi kaitsekorralduskavale 2011–2020.

- Endla looduskaitseala soode taastamine, mille raames taastatakse vähemalt 660 ha

sooelupaiku Endla looduskaitsealal asuvates Linnusaare rabas ja Kaasikjärve

rabas. Tegevuse raames projekteeritakse ja viiakse ellu järgmised veerežiimi

taastamiseks vajaminevad tegevused: kraavide likvideerimine, kraavide

sulgemiseks vajalikud trassiraied, paisude rajamine. Tegevus toimub vastavalt

Endla looduskaitseala kaitsekorralduskavale 2014–2023.

- Soomaa rahvuspargis ja Kikepera hoiualal Vanaveski ja Räksi metsise elupaikades

veerežiimi taastamine, mille raames taastatakse vähemalt 206 hektaril

eksperimentaalselt veerežiim Soomaa rahvuspargis ja Kikepera hoiualal asuvates

Vanaveski ja Räksi metsise elupaikades. Tegevuse raames projekteeritakse ja

taastatakse metsise elupaikades veerežiim kraavide likvideerimise ja paisude

rajamise teel. Tegevus toimub vastavalt metsise kaitse tegevuskavale.

- Pool-looduslike koosluste taastamine, mille raames taastatakse kaitsealadel ja

hoiualadel vähemalt 3300 ha pool-looduslikke kooslusi, mis on riigimaadel

hooldajatele välja renditud. Tegevuse raames teostatakse RMK poolt välja

renditud pool-looduslikel kooslustel erinevaid ühekordseid taastamistegevusi (raie,

freesimine, purustamine), mille järel on võimalik alustada pool-loodusliku

koosluse hooldamisega. Tegevus toimub vastavalt pool-looduslike koosluste

tegevuskavale.

b) Pool-looduslike koosluste hooldamiseks vajaminevad investeeringud. Selle raames

teostatakse järgmised tegevused:

- Alam-Pedja looduskaitseala ja Keeri-Karijärve looduskaitseala infrastruktuuri

rajamine, mille raames luuakse Alam-Pedja looduskaitsealal ja Keeri-Karijärve

looduskaitsealal ligipääsud 2291 hektari pool-looduslike koosluste hooldamiseks.

Selleks projekteeritakse ja rajatakse või rekonstrueeritakse Alam-Pedja

looduskaitsealal järgmine infrastruktuur: Reku tee, Verevi luha tee, Liiva tee,

Saareküla tee, Poriküla tee ja truubid, Taresaare tee ja truubid, Londoni tee,

Laashoone ülepääsud, Kirna tee ja ülepääsud, Altnurga truup, Mägramäe tee

pikendus ja truubid, Tallinn-Tartu vanalt maanteelt mahasõit ja Linnu tee koos

silla ja truupidega. Keeri-Karijärve looduskaitsealal projekteeritakse ja rajatakse

või rekonstrueeritakse Põllu tee, Mikumäe tee, Külaaseme-Luha tee

rekonstrueerimine. Kokku rajatakse või rekonstrueeritakse 73 objekti: 15 teed, üks

sild ja 57 eraldiseisvat truupi.

- Mullutu-Loode loodusala infrastruktuuri rajamine, mille raames rajatakse Mullutu-

Loode loodusalal ligipääsud 2450 hektari pool-looduslike koosluste hooldamiseks.

Selleks projekteeritakse ja rajatakse või rekonstrueeritakse Loode tammiku teed,

Kaalupi tee, Mullutu-Ranna tee, Pühajõe tee ja läbipääs, Kogula peakraavi truup,

Vennati tee, Mullutu-Saueaugu tee, Parila tee. Kokku rajatakse või

rekonstrueeritakse üheksa objekti: seitse teed ja kaks eraldiseisvat truupi.

- Struuga maastikukaitsealal Karoli luhale ligipääsu rajamine, mille raames rajatakse

Struuga maastikukaitsealal ligipääs 204 hektari poollooduslike koosluste

hooldamiseks. Selleks projekteeritakse ja rajatakse või rekonstrueeritakse tee ja

sild – kokku kaks objekti.

- Silma looduskaitsealal Võnnussaare tee rekonstrueerimine, mille raames rajatakse

Silma looduskaitsealal ligipääs 535 hektari poollooduslike koosluste

hooldamiseks. Selleks projekteeritakse ja rekonstrueeritakse Võnnussaare tee ja

ülepääs – kokku kaks objekti.

c) Kaitstavate maastikeväärtuste taastamine. Selle raames teostatakse järgmised

tegevused:

- Oru pargi, Alatskivi pargi allee ja Luunja pargi allee rekonstrueerimine, mille

raames rekonstrueeritakse Oru pargi alleed ja puistud ning Luunja ja Alatskivi

pargi alleed. Tegevuse raames teostatakse Oru pargi puistus pargi uuendamiseks ja

ohutuse tagamiseks vajalik sanitaarraie. Teostatakse puude ohutuse ja alleede

uuendamise eelduseks olev alleepuude lõikus ning vajadusel väljaraie.

- Lahemaa rahvuspargis Muike, Oruveski ja Ojaäärse II paisjärvede seisundi

taastamine, mille raames rekonstrueeritakse Lahemaa rahvuspargis kolme

maastikuliselt väärtusliku paisjärve veetaseme regulaatorid. Projekti tegevused

viiakse ellu hanke korras. Tegevused viiakse ellu riigimaal, mille haldaja on RMK.

Üksikutel juhtudel võib riigimaade sisse jääda eramaa kinnistu (näiteks

rekonstrueeritaval teel). Sellisel juhul sõlmib RMK eramaa omanikuga notariaalse

lepingu tee kasutamiseks. Projekti sisulist poolt juhib RMK looduskaitseosakonna

projektijuht. Ehitustööd tellivad ja korraldavad koostöös RMK looduskaitsetalitus

ja metsaparandustalitus. Hangete korraldamisega tegeleb RMK hangete osakond.

Tegevuste eeldatav mõju läbivatele teemadele

Võrdsed võimalused

Kuna meetme tulemusena loodavale või rekonstrueeritavale infrastruktuurile on vaba ja avalik

juurdepääs, arvestatakse sotsiaalsete rühmade vajadustega ning välditakse soolisi, vanuselisi

ja rahvuslikke stereotüüpe. Meede panustab elukeskkonna parandamisse läbi kaitstavate

liikide ja elupaikade säilitamise ja taastamise ning seeläbi mõjutab kaudselt ka naiste ja

meeste elukvaliteeti ning elu pikkust, samuti eeldatavalt tervena elatud eluaastate osakaalu.

Regionaalareng

Meede edendab piirkondade arengueelduste maksimaalset ärakasutamist taastades või

säilitades piirkondades kaitstavaid elupaikasid, rekonstrueerides ja rajades poollooduslike

koosluste hooldamiseks vajalikku taristut ning taastades maastikeväärtusi. Investeeringute

elluviimisel arvestatakse piirkondlike kaitsekorralduskavadega ja tegevuskavadega. Samuti

aitavad tegevused kaasa muuhulgas ökoturismi arengule ja töökohtade tagamisele

maapiirkondadedes, edendades piirkondade kestlikku ja ühtlasemat arengut. Tegevused

toimuvad üle-Eestiliselt asuvatel kaitstavatel loodusobjektidel. Kuna tegevused toimuvad

kinnitatud kavade alusel, mille regionaalne paiknemine sõltub elupaiga asukohast, siis ei ole

võimalik arvestada regionaalset mõõdet toetuste suunamisel või jaotamisel näiteks

maakondade lõikes.

Riigivalitsemine

Meede panustab eesmärki tagada kvaliteetsed ja hästi ette valmistatud eelnõud. Toetuse

andmise tingimuste väljatöötamisel on tuginetud valdkondlikele analüüsidele

investeeringuvajadustest, õigusaktidest tulenevatele prioriteetidele. Meetme väljatöötamisse

on kaasatud valdkondlikud eksperdid ning erinevaid huvigruppe esindavad

katusorganisatsioonid ning partnerid valitsusasutustest. Laiapõhjaline kaasamine tagab

huvigruppide seisukohti arvestava ning läbimõeldud eelnõu väljatöötamise.

Käskkirja lisa punktiga 4 sätestatakse toetatavate tegevuste elluviimisega saavutatav tulemus

ning selle saavutamist kirjeldavad tulemus- ja väljundinäitajad. Projekti näitajad on seostatud

tegevustega tabeli formaadis põhimõttel, et iga päises toodud tegevusele järgnevad just selle

tegevusega seostuvad näitajad, mida on võimalik mõõta kõikide toetatavate projektide juures,

mis eeldab mõnevõrra üldisemat sõnastust. Projekti tulemusena taastatakse kaitstavaid

elupaiku kokku 5441 hektaril, rekonstrueeritakse kolm parki, taastatakse kolm

maastikuelementi, rajatakse ja rekonstrueeritakse 73 objekti võimaldamaks niidutehnikaga

ligipääsu 5480 hektari pool-looduslike koosluste hooldamiseks. Rajatud ja rekonstrueeritud

objektide korral loetakse üheks objektiks omavahel seotud taristu. Kui truubid paigaldatakse

tee-ehituse käigus tee alla või juurde või sild või ülepääs moodustavad ühe terviku teega, siis

moodustavad need ühe tervikliku objekti. Kui aga rajatakse eraldi sild, ülepääs või truup, siis

need loetakse eraldi objektideks. Käskkirjaga reguleeritava projekti tulemused aitavad kaasa

kaitstavate liikide ja elupaikade seisundi parandamisele. Kaitstavate liikide ja elupaikade

seisundit hinnatakse vastavalt loodusdirektiivile järgmiselt. Seisund võib olla soodne või

ebasoodne. Ebasoodne seisund jaguneb omakorda ebapiisavaks ja halvaks. Ebapiisav ja halb

seisund jagunevad omakorda halvenevaks, stabiilseks ja paranevaks. Kokkuvõttes on seisundi

hindamise skaala liikudes paremuse suunas järgmine: halb ja halvenev; halb; halb ja paranev;

ebapiisav ja halvenev; ebapiisav; ebapiisav ja paranev; soodne. Seisund võib olla ka teadmata.

Seisundit hinnatakse üle-eestiliselt elupaikade levilale, pindalale, struktuurile ja

funktsioonidele ning tulevikule. Liikide puhul hinnatakse seisundit liikide levilale,

asurkonnale, elupaigale ja tulevikule. Selle projekti tulemused aitavad kaasa rabade ja kõikide

poollooduslike koosluste seisundi paranemisele, kusjuures rabade seisundi parandamisesse

panustab projekt 20% ulatuses ja poollooduslike koosluste seisundi parandamisesse 8%

ulatuses. Käesoleva käskkirja lisa alusel elluviidavate tegevuste tulemused panustavad

otseselt rakenduskava eesmärgi saavutamisse – toetuse andmise eesmärk ja rakenduskava

eesmärk on kattuvad. Programmi alusel taastatavad elupaigad, pargid, maastikuelemendid ja

täiendavalt tagatud ligipääs pool-looduslikele kooslustele kannavad endas eesmärki parandada

kaitstavate liikide ja elupaikade seisundit. Programmi tulemuste saavutamist hinnatakse

programmi elluviimise järel lähtudes selles sätestatud väljundi- ja tulemusnäitajatest ning

nende sihttasemete saavutusmääradest.

Käskkirja lisa punktiga 5 sätestatakse projekti elluviimise korraldajad. Rakendusasutus on

Keskkonnaministeerium ja rakendusüksus on Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Tegevuste elluviijaks volitatakse Riigimetsa Majandamise Keskuse looduskaitse osakond,

kelle tegevusala Riigimetsa Majandamise Keskuse põhimääruse järgi on praktiliste

looduskaitsetööde korraldamine riigimaal. Projekti elluviimise koordineerimiseks

moodustatakse projekti juhtrühm, kuhu kuuluvad elluviija ja Keskkonnaministeeriumi

esindajad. Juhtrühmas ei osale kontrolli funktsiooni täitvad ametnikud.

Keskkonnaministeeriumi osalus on vajalik toetuse andmise tingimuste tõlgendamiseks ning

vastava valdkonna ekspertide teadmiste kasutamiseks. Juhtrühma töö pole tasustatav.

Juhtrühm kiidab heaks vahearuanded ja lõpparuande.

Käskkirja lisa punktiga 6 sätestatakse abikõlblikkuse periood. Tegevuste abikõlblikkuse

periood algab 1. jaanuaril 2014 ning lõpeb hiljemalt 2023. aasta 31. detsembril.

Käskkirja lisa punktiga 7 sätestatakse tegevuste eelarve ja ajakava. Tegevuste loetelu ja

eelarve rahastamise allikate lõikes on toodud käskkirja lisas 2. Tegevuste projekti valimisel

lähtuti järgnevast. RMK esitas oma ettepanekud, milliseid tegevusi tuleks ellu viia.

Keskkonnaministeeriumi looduskaitse osakond prioriseeris esitatud tegevused ning valis välja

vaid eesmärki panustavad tegevused, mida on võimalik lähiaastatel ellu viia. Tegevuste

jätkusuutlikkuse tagab RMK. Tegevuste maksumuse hindamisel on arvestatud seniste

analoogiliste projektide maksumusega.

Käskkirja lisa punktiga 8 sätestatakse kulude abikõlblikkus. Abikõlblikud on projekti kulud,

mis tehakse toetatavate tegevuste elluviimisel ja meetme ning projekti eesmärkide

saavutamiseks. Tegevuste elluviimiseks on abikõlblikud elupaikade taastamiseks vajalikud

kulud, sealhulgas puittaimestiku eemaldamise, veerežiimi taastamise kulud, elupaikade

taastamise tulemuslikkuse hindamisega seotud kulud, sealhulgas seadmete soetamise kulud;

teede, sildade, ülesõitude, truupide ehitamiseks ja rekonstrueerimiseks vajalikud kulud;

parkide puittaimestiku eemaldamise, puude hooldamise ning välja langenud puude

asendamise kulud; veetaseme reguleerimisega seotud kulud. Abikõlblikud kulud hõlmavad

tegelike kulude alusel hüvitatavaid personalikulusid, sealhulgas projektijuhi kulusid,

päevarahasid ja lähetuse kulusid vastavalt ühendmääruse § 3 lõikes 1 sätestatule.

Abikõlblikud on kinnisasja ostmise kulu, tingimusel, et see ei ületa 10% projekti abikõlblike

kulude kogumaksumusest. Kinnisasja ostmine võib kõne alla tulla ainult erandjuhul, kus

rekonstrueeritav tee on muidu riigimaal, kuid läbib ühte eramaa kinnistut ja eramaa omanik ei

ole nõus RMK-ga tee rekonstrueerimiseks lepingut sõlmima. Abikõlblikud on ka

avalikustamise kulud, riigilõivud, ekspertiisid, omanikujärelevalve kulud ning need võivad

moodustada kokku kuni 10% tegevuse abikõlblikest kuludest ja olema projekti eesmärkide

saavutamiseks vajalikud ning mõistlikud. Lisaks on abikõlblikud keskkonnamõju

eelhindamise ja keskkonnamõju hindamise kulud. Rakendusüksus hindab iga kuludokumendi

puhul abikõlblikkust eraldi ning iga tekkinud kulu peab olema põhjendatud, mõistlik ja

vajalik just selle tegevuse raames, milleks toetust on saadud. Abikõlblikkuse aluseks ei ole

vaid õigusaktis kulu abikõlblikuna määratlemine.

Käskkirja lisa punktiga 9 sätestatakse toetuse maksmise tingimused ja kord.

Käskkirja lisa punktis 10 viidatakse struktuuritoetuse seaduse §-des 24 ja 26 nimetatud

toetuse saaja kohustustele, kuna toetatava tegevuste elluviijale kohalduvad toetuse saaja

kohustused. Lisaks tulenevad toetuse saajale kohustused struktuuritoetuse seaduse alusel

antud õigusaktidest ning käesoleva käskkirja lisast (näiteks aruannete esitamisega seonduv).

Käskkirja lisa punktiga 11 sätestatakse tegevuste elluviimise seire korraldus. Perioodi 2014–

2020 struktuuritoetuste seaduse § 14 punkt 15 sätestab vajaduse toetuse andmise tingimustes

määratleda toetuse kasutamisega seotud teabe, dokumentide ja aruannete esitamise kord.

Korra sätestamise eesmärk on anda tegevuse elluviijale ülevaade, millist informatsiooni ta

projekti elluviimisega seonduvalt peab koguma ning esitama. Käskkirjaga sätestatakse

tegevuse elluviijale kohustus esitada projekti vahearuanded ning lõpparuanne, fikseerides

aruandlusperioodi ning aruannetes sisalduv miinimuminformatsioon. Aruannete eesmärk on

regulaarselt seirata projekti edenemist, eesmärkide poole liikumist ning tulemuste

saavutamist, samuti avastada võimalikke probleeme elluviimisel. Projektide vahearuanded ja

lõpparuanne on sisendiks ka rakenduskava seirearuande koostamisel ning ülevaadete

esitamisel kogu rakenduskava tulemuste saavutamisest.

Käskkirja lisa punktiga 12 sätestatakse tegevuste ja nende elluviimise tingimuste muutmise

kord.

2.2 Käskkirja punktiga 2 kinnitatakse meetme tegevuste tegevuskava ja eelarve

aastateks 2014–2021 (lisa 2).

2.3 Käskkirja punktiga 3 volitatakse Riigimetsa Majandamise Keskust täitma tegevuste

elluviija ülesandeid

3. Käskkirja vastavus EL õigusele

Käskkirja koostamisel on järgitud järgmisi EL-i määruseid:

• Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse

ühissätted ühisesse strateegilisse raamistikku kuuluvate fondide – Euroopa

Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Maaelu Arengu

Euroopa Põllumajandusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi – kohta, nähakse

ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja

Ühtekuuluvusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1083/2006;

• Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1300/2013, mis käsitleb

Ühtekuuluvusfondi ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1084/2006.

4. Käskkirja mõju

Käskkirjaga reguleeritava projekti tulemused aitavad kaasa kaitstavate liikide ja elupaikade

seisundi parandamisele. Käesoleva käskkirja koostamise hetkel teadaoleva informatsiooni

põhjal hindame, et meetme eelarve vahenditega saavutatakse mõõdikutele seatud sihttasemed.

Alljärgnevalt on lisatud riigieelarve lisas 6 toodud tabelid punktis 3 nimetatud tegevuste

kaupa mõjude kohta valitsussektori eelarvepositsioonile, mida vajadusel täpsustatakse ja

kinnitatakse igal aastal koos riigieelarvega.

Kaitstavate

elupaikade

taastamine

2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025

EL toetuse maht

(€)

0 145 848 512 848 1 594

099

3 342

217

3 342

223

3 342

223

2 067

223

3 153

319

0 0 0

EL toetuse Eesti-

poolse

kaasrahastamise

maht, RE (€)

0 25 738 90 503 281 312 589 803 589 804 589 804 364 804 556 468 0 0 0

Rahastamisallikad

tegevuste

jätkamiseks:

Rahastamisallikas

EL, KIK või RE

(€)

2 500 000 2 500 000 2 500 000

Kokku maht (€)

0 171 586 603 351 1 875

410

3 932

020

3 932

027

3 932

027

2 432

027

3 709

787

2 500 000 2 500 000 2 500 000

Pool-looduslike

koosluste

hooldamiseks

vajaminevad

investeeringud

2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025

EL toetuse maht

(€)

0 85 000 425 000 637 500 1 275

000

1 275

000

1 275

000

2 125

000

2 401

406

1 095 0 0

EL toetuse Eesti-

poolse

kaasrahastamise

maht, RE (€)

0 15 000 75 000 112 500 225 000 225 000 225 000 375 000 423 777 193 0 0

Rahastamisallikad

tegevuste

jätkamiseks:

Rahastamisallikas

EL, KIK või RE

(€)

1 200 000 1 200 000

Kokku maht (€)

0 100 000 500 000 750 000 1 500

000

1 500

000

1 500

000

2 500

000

2 825

183

1 288 1 200 000 1 200 000

Kaitstavate

maastikeväärtuste

taastamine

2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025

EL toetuse maht

(€)

0 85 000 212 500 637 500 425 000 425 000 425 000 1 275

000

1 430

000

85 000 0 0

EL toetuse Eesti-

poolse

kaasrahastamise

maht, KOV, RE,

MTÜ (€)

0 15 000 37 500 112 500 75 000 75 000 75 000 225 000 252 353 15 000 0 0

Rahastamisallikad

tegevuste

jätkamiseks:

Rahastamisallikas

EL, KIK või RE

(€)

640 000 640 000

Kokku maht (€)

0 100 000 250 000 750 000 500 000 500 000 500 000 1 500

000

1 682

353

100 000 640 000 640 000

5. Käskkirja kooskõlastamine

Käskkiri kooskõlastati Rahandusministeeriumi, Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava

2014–2020 valdkondliku komisjoni, samuti läbivate teemade eest vastutavate

ministeeriumitega.

K Ä S K K I R I

Tallinn 25.03.2019 nr 1-2/19/257

Keskkonnaministri 18.05.2015 käskkirja nr 460

muutmine

Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 16 lõike 1 alusel:

Keskkonnaministri 18.05.2015 käskkirjas nr 460 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine

meetme tegevuste 8.1.1 „Kaitstavate elupaikade taastamine”, 8.1.2 “Poollooduslike koosluste

hooldamiseks vajaminevad investeeringud” ja 8.1.5 „Kaitstavate maastikeväärtuste

taastamine“ elluviimiseks ja meetme tegevuste 2014–2021 tegevuskava ja eelarve

kinnitamine“ tehakse järgnevad muudatused:

1. Keskkonnaministri 18.05.2015 käskkirja nr 460 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine

meetme tegevuste 8.1.1 „Kaitstavate elupaikade taastamine”, 8.1.2 “Poollooduslike koosluste

hooldamiseks vajaminevad investeeringud” ja 8.1.5 „Kaitstavate maastikeväärtuste

taastamine“ elluviimiseks ja meetme tegevuste 2014–2021 tegevuskava ja eelarve

kinnitamine“ lisa 1 asendatakse käesoleva määruse lisaga (lisa 1).

2. Keskkonnaministri 18.05.2015 käskkirja nr 460 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine

meetme tegevuste 8.1.1 „Kaitstavate elupaikade taastamine”, 8.1.2 “Poollooduslike koosluste

hooldamiseks vajaminevad investeeringud” ja 8.1.5 „Kaitstavate maastikeväärtuste

taastamine“ elluviimiseks ja meetme tegevuste 2014–2021 tegevuskava ja eelarve

kinnitamine“ lisa 2 asendatakse käesoleva määruse lisaga (lisa 2).

Käskkirja saab vaidlustada 30 päeva jooksul arvates selle teatavakstegemisest esitades vaide

Keskkonnaministeeriumile haldusmenetluse seaduses sätestatud korras, arvestades perioodi

2014-2020 struktuuritoetuste seaduse §-i 51.

(allkirjastatud digitaalselt)

Siim Kiisler

Minister

Saata: looduskaitse osakond, välisfinantseerimise osakond, Riigimetsa Majandamise Keskus,

SA Keskkonnainvesteeringute Keskus

Lisa 1

Keskkonnaministri 18.05.2015

käskkirjale nr 460

„Toetuse andmise tingimuste kehtestamine meetme tegevuste 8.1.1 „Kaitstavate elupaikade

taastamine”, 8.1.2 „Poollooduslike koosluste hooldamiseks vajaminevad investeeringud” ja 8.1.5

„Kaitstavate maastikeväärtuste taastamine“ elluviimiseks ja meetme tegevuste 2014-2021

tegevuskava ja eelarve kinnitamine”

Toetuse andmise tingimused ja kord

1. Reguleerimisala

Käskkirjaga reguleeritakse prioriteetse suuna 8 „Roheline infrastruktuur ja

hädaolukordadeks valmisoleku suurendamine“ meetme „Kaitsealuste elupaikade ja liikide

säilitamine ning taastamine” tegevuste 8.1.1 „Kaitstavate elupaikade taastamine“,

8.1.2 „Poollooduslike koosluste hooldamiseks vajaminevad investeeringud“ ja

8.1.5 „Kaitstavate maastikeväärtuste taastamine“ raames toetuse andmise ja kasutamise

tingimusi ja korda.

2. Toetuse andmise eesmärk 2.1Toetust antakse ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020 prioriteetse

suuna 8 „Roheline infrastruktuur ja hädaolukordadeks valmisoleku suurendamine“

eesmärgi, milleks on „Paranenud seisundis kaitstavad liigid ja elupaigad“ ja

tulemusnäitajate, milleks on „Paranenud või samaks jäänud seisundiga liikide arv“ ja

„Paranenud või samaks jäänud seisundiga elupaigatüüpide arv“ saavutamiseks.

3. Toetatavad tegevused 3.1Kaitstavate elupaikade taastamine. Tegevuse käigus toimub kaitstavate elupaigatüüpide ja

kaitstavate liikide elupaikade taastamine kaitsekorralduskavade ja tegevuskavade alusel.

Tegevuskava alusel võib kaitstavate liikide elupaikasid taastada ka väljaspool kaitstavaid

loodusobjekte, kuid vastava liigi esinemise ala peab olema Keskkonnaregistris

registreeritud vastava liigi elupaigana. Tegevuse tulemusena paraneb toetust saanud aladel

elupaikade seisund või luuakse tingimused seisundi paranemiseks. Tegevuse ulatus on

üleriigiline ning on plaanis läbi viia 2023. aastaks.

3.2Poollooduslike koosluste hooldamiseks vajaminevad investeeringud. Tegevuse käigus

rajatakse või rekonstrueeritakse poollooduslike koosluste hooldamiseks vajalik

juurdepääsu taristu nagu teed, ülesõidud, sillad, truubid. Tegevuse tulemusena luuakse

võimalus hooldustehnika juurdepääsuks väärtuslikele poollooduslikele kooslustele, tänu

millele on neid võimalik iga-aastaselt hooldada, mis on eelduseks koosluste seisundi

säilimisele ja paranemisele. Tegevuse ulatus on üleriigiline ning on plaanis läbi viia

2023. aastaks.

3.3Kaitstavate maastike väärtuste taastamine. Tegevuse käigus restaureeritakse ja

rekonstrueeritakse kaitstavaid parke ning taastatakse kaitstavate alade maastikuväärtusi.

Tegevuse tulemusena paraneb maastike esteetiline ja ökoloogiline seisund ning luuakse

eeldused elurikkuse suurenemisele. Tegevuse ulatus on üleriigiline ning on plaanis läbi viia

2023. aastaks.

4. Tulemused 4.1Punktis 3 nimetatud tegevuste tulemuseks on taastatud kaitstavad elupaigad, maastikud ja

pargid, poollooduslike koosluste hooldamiseks rajatud ja rekonstrueeritud taristu.

Lisa 1

Keskkonnaministri 25.03.2019

käskkirjale nr 1-2/19/257

„Keskkonnaministri 18.05.2015 käskkirja nr 460 muutmine“

4.2Punktis 3 nimetatud tegevuste väljundinäitajad, meetme tulemusnäitajad ning nende

sihttasemed on:

Näitaja nimetus Näitaja

ühik

Algtase (2013

aasta)

Sihttase (2023) kui ei

ole märgitud teisiti

Kaitstavate elupaikade taastamine

Väljundinäitaja

Seisundi parandamiseks toetust

saanud elupaikade pindala

ha 0 12 949

Meetme tulemusnäitaja Paranenud või samaks jäänud

seisundiga liikide arv

tk Soodsas seisundis

53, ebapiisavas

seisundis 27,

halvas seisundis 8,

teadmata 11 liiki

12 liigi seisund on

paranenud, teiste liikide

seisund on jäänud

samaks

Meetme tulemusnäitaja Paranenud või samaks jäänud

seisundiga elupaigatüüpide arv

tk Soodsas seisundis

31, ebapiisavas

seisundis 27,

halvas seisundis 3

elupaigatüüpi

7 elupaigatüübi seisund

on paranenud, teiste

elupaigatüüpide seisund

on jäänud samaks

Poollooduslike koosluste hooldamiseks vajaminevad investeeringud

Väljundinäitaja Soetatud, rajatud ja rekonstrueeritud

objektide arv seoses kaitstavate liikide

või elupaikadega

tk 0 100

Meetme tulemusnäitaja Paranenud või samaks jäänud

seisundiga liikide arv

tk Soodsas seisundis

53, ebapiisavas

seisundis 27,

halvas seisundis 8,

teadmata 11 liiki

12 liigi seisund on

paranenud, teiste liikide

seisund on jäänud

samaks

Meetme tulemusnäitaja Paranenud või samaks jäänud

seisundiga elupaigatüüpide arv

tk Soodsas seisundis

31, ebapiisavas

seisundis 27,

halvas seisundis 3

elupaigatüüpi

7 elupaigatüübi seisund

on paranenud, teiste

elupaigatüüpide seisund

on jäänud samaks

Kaitstavate maastikeväärtuste taastamine

Väljundinäitaja Soetatud, rajatud ja rekonstrueeritud

objektide arv seoses kaitstavate liikide

või elupaikadega

tk 0 8

Meetme tulemusnäitaja Paranenud või samaks jäänud

seisundiga liikide arv

tk Soodsas seisundis

53, ebapiisavas

seisundis 27,

halvas seisundis 8,

teadmata 11 liiki

12 liigi seisund on

paranenud, teiste liikide

seisund on jäänud

samaks

5. Projekti elluviimise korraldajad

5.1 Rakendusasutus on Keskkonnaministeerium.

5.2 Rakendusüksus on Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus.

5.3 Tegevuste elluviija on Riigimetsa Majandamise Keskuse looduskaitse osakond, kelle

tegevusala Riigimetsa Majandamise Keskuse põhimääruse järgi on praktiliste

looduskaitsetööde korraldamine riigimaal.

5.4 Projekti elluviimise koordineerimiseks moodustab elluviija projekti juhtrühma, mis

koosneb elluviija, Keskkonnaameti ja Keskkonnaministeeriumi esindajatest.

6. Tegevuste abikõlblikkuse periood

Tegevuste abikõlblikkuse periood algab 1. jaanuaril 2014 ning lõpeb hiljemalt 2023. aasta

31. detsembril.

7. Tegevuste eelarve ja ajakava

7.1 Toetust makstakse Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist.

7.2 Toetuse maksimaalne osakaal on 85% abikõlblikest kuludest ning projekti

omafinantseerimise minimaalne osakaal on 15% abikõlblikest kuludest.

7.3 Projekti kogueelarve on 20 305 590,48 eurot, millest EL toetus on 17 259 751,91 eurot

ning omafinantseering 3 045 838,57 eurot.

Meetme tegevuse 8.1.1 kogu eelarve kokku on 12 362 630,60 eurot, millest EL toetus on

10 508 236,01 eurot ning omafinantseering 1 854 394,59 eurot.

Meetme tegevuse 8.1.2 kogu eelarve kokku on 7 227 324,48 eurot, millest EL toetus on

6 143 225,81 eurot ning omafinantseering 1 084 098,67 eurot.

Meetme tegevuse 8.1.5 kogu eelarve kokku on 715 635,40 eurot, millest EL toetus on

608 290,09 eurot ning omafinantseering 107 345,31 eurot.

Projekti tegevuste eelarve ja ajakava on lisas 2.

7.4 Detailse aasta tegevuskava ja eelarve kinnitab projekti juhtrühm iga aasta 5. veebruariks.

8. Kulude abikõlblikkus 8.1 Kulu on abikõlblik, kui see vastab Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143

„Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise,

toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi

ühendmäärus) §-le 2 ning käesolevas käskkirjas sätestatud tingimustele.

8.2 Abikõlblikud on:

8.2.1 kulud, mis on otseselt vajalikud projekti väljundite loomiseks punktis 3 nimetatud

tegevuste elluviimisel ja meetme tulemuste ning projekti eesmärkide ja tulemuste

saavutamiseks, sh;

8.2.2 keskkonnamõju eelhinnangu ja keskkonnamõju hindamise kulud;

8.2.3 projekteerimise ja ekspertiisi kulud;

8.2.4 elupaikade taastamiseks vajalikud kulud, sealhulgas puittaimestiku eemaldamise ja

kraavide sulgemise ning ümberjuhtimisega seotud kulud;

8.2.5 seireseadmete soetamise ja haldamise kulud;

8.2.6 teede, sildade, ülesõitude, truupide ehitamise ja rekonstrueerimise kulud;

8.2.7 parkide puittaimestiku eemaldamise, puude hooldamise ning väljalangenud puude

asendamise kulud;

8.2.8 veetaseme reguleerimisega seotud kulud;

8.2.9 personalikulud, mis on nimetatud ühendmääruse § 3 lõikes 1, lähetuse või tööülesande

täitmisega seotud kulud ja koolituskulud;

8.2.10 kinnisasja ostmise kulud, kui need ei moodusta üle 10% projekti abikõlblikest

kogukuludest;

8.2.11 punktis 3 nimetatud tegevustega seotud avalikustamise kulud, riigilõivud, ekspertiisid,

omanikujärelevalve ja nõupidamiste kulud, kui need kokku ei moodusta üle 10% tegevuse

abikõlblikest kuludest.

8.2.12 ühendmääruse § 9 kohased projekti kaudsed kulud, § 3 lg 1 punktide 5, 6 ja 7 kohased

personalikulud ning transpordikulud kokku 15% ulatuses projekti otseste personalikulude

maksumusest.

8.3Abikõlblikud ei ole:

8.3.1 ühendmääruse §-s 4 nimetatud kulud;

8.3.2 üldkulud tegelike kulude alusel;

8.3.3 kasutatud seadme ostmise kulud.

9. Toetuse maksmise tingimused ja kord

9.1 Toetus makstakse välja vaid abikõlbliku kulu hüvitamiseks.

9.2 Toetust makstakse tegelike kulude alusel ühendmääruse § 14 lg 1 punktis 1 nimetatud

korras või ühtse määra alusel projekti kaudsete kulude katteks tegelike otseste

personalikulude alusel ühendmääruse § 15 lõikes 4 nimetatud korras.

9.3 Elluviija esitab maksetaotluse E-toetuse keskkonnas ja lisab sellele vähemalt järgmised

dokumendid:

9.3.1 lepingu muudatused, lepingukohase reservi kasutamist õigustav dokument,

õiguskaitsevahendite kasutamise teavitused olemasolu korral;

9.3.2 arve või muu raamatupidamisdokument;

9.3.3 asjade, teenuste või ehitustööde üleandmist ja vastuvõtmist tõendava dokumendi koopia;

9.3.4 raamatupidamises projekti kulude kajastamist tõendav dokument ja summade

finantsjaotuse (summade jagunemise põhivaraks või tegevuskulude katteks).

9.4 Elluviija esitab sõlmitud hankelepingu ja töölepingu E-toetuse keskkonnas.

9.4.1 Elluviija lisab E-toetuse keskkonda hanke korraldamist tõendavad dokumendid, kui hange

ei ole läbi viidud riigihangete registris ja tehingu eeldatav hind ilma käibemaksuta on

5000 eurot või sellest suurem kuid jääb alla lihthanke piirmäära rakendusüksuse

nõudmisel.

9.5 Maksetaotlus esitatakse E-toetuse keskkonnas.

9.6 Maksetaotlus esitatakse vähemalt üks kord kuus, kui möödunud kuul on makstud

abikõlblikke kulusid vähemalt riigihangete piirmääraga võrdses või seda ületavas mahus

9.7 Rakendusüksus kontrollib 30 kalendripäeva jooksul maksetaotluse ja sellele lisatud

dokumentide nõuetele vastavust, kulude abikõlblikkust ning vastavust käesolevas

käskkirjas toodud tingimustele. Puuduste korral määrab rakendusüksus elluviijale tähtaja

nende kõrvaldamiseks. Menetlusaeg pikeneb aja võrra, mis kulub elluviijal puuduste

kõrvaldamiseks.

9.8 Rakendusüksus võib peatada maksetaotluse menetlemise osaliselt või täielikult

struktuuritoetuse seaduse § 30 lõikes 1 toodud juhul.

9.9 Viimane maksetaotlus esitatakse koos projekti lõpparuandega või pärast projekti

lõpparuande esitamist. Lõppmakse tehakse pärast seda, kui rakendusüksus on lugenud

projekti tegevused elluviiduks ja lõpparuanne on eelnevalt juhtrühma poolt heaks kiidetud.

10. Elluviija kohustused 10.1 Elluviijale kohalduvad kõik struktuuritoetuse seaduse §-des 24 ja 26 ja selle alusel

kehtestatud õigusaktides ja käesolevas käskkirjas sätestatud toetuse saaja kohustused.

10.2 Elluviija esitab rakendusüksusele info projekti hangete ja maksete kohta igal aastal

1. märtsiks ja 1. septembriks.

10.3 Lihthankemenetlus ja hankemenetlus viiakse läbi elektrooniliselt riigihangete registris.

10.4 Elluviija tagab projekti väljundite ja tulemuse säilimise ning sihipärase kasutamise

vähemalt viie aasta jooksul projektile lõppmakse tegemisest.

11. Tegevuste elluviimise seire 11.1 Projekti elluviija esitab rakendusüksusele vahe- ja lõpparuande rakendusüksuse

kehtestatud vormil koos nõutud lisadega E-toetuse kaudu.

11.2 Projekti vahearuanne sisaldab vähemalt projekti aruandlusperioodi tegevuste ülevaadet,

teavet väljund- ja tulemusnäitajate saavutamisest ning väljund- ja tulemusnäitajate

saavutamise võimalikkuse hinnangut projekti lõpuks.

11.3 Projekti elluviija esitab projekti vahearuande projekti iga rakendamise aasta kohta hiljemalt

järgmise aasta 20. jaanuaril. Esimene aruanne esitatakse hiljemalt 1. veebruaril 2016.

11.4 Projekti lõpparuanne sisaldab vähemalt kogu projekti kõigi tegevuste ülevaadet ning

teavet projekti väljund- ja tulemusnäitajate saavutamise kohta.

11.5 Projekti elluviija esitab projekti lõpparuande kahe kuu jooksul pärast projekti

abikõlblikkuse perioodi lõppu. Rakendusüksus võib põhjendatud juhul tähtaega

pikendada.

11.6 Rakendusüksusel on õigus toetuse sihipärase kasutamise hindamiseks nõuda elluviijalt

aruannete esitamist projekti abikõlblikkuse perioodile järgneva viie aasta jooksul.

11.7 Projekti vahe- ja lõpparuandes kajastatakse lisaks käskkirja lisa punktis 4.2 toodud

väljundnäitajatele informatsiooni ka järgmiste lisanäitajate kohta:

11.7.1 meetme tegevuse 8.1.1 osas:

11.7.1.1 parandatud seisundiga soo elupaikade pindala (ha);

11.7.1.2 taastatud pool-looduslike koosluste pindala (ha);

11.7.1.3 parandatud seisundiga metsise elupaigad (ha);

11.7.1.4 soetatud seireseadmete arv (tk);

11.7.1.5 soode seisundi parandamine raiete abil (ha).

11.7.2 meetme tegevuse 8.1.2 osas:

11.7.2.1 rekonstrueeritud juurdepääsuteed pool-looduslikele kooslustele (ha).

11.7.3 meetme tegevuse 8.1.5 osas:

11.7.3.1 restaureeritud ja rekonstrueeritud kaitstavad pargid (tk);

11.7.3.2 soetatavate, rajatavate ja rekonstrueeritavate objektidega seotud pargid (ha);

11.7.3.4 taastatud seisundiga paisjärved (Muike, Oruveski ja Ojaäärse II paisjärved Lahemaa

rahvuspargis) (tk).

12. Tegevuste ja nende elluviimise tingimuste muutmine 12.1Projekti tegevuste eelarvet võib elluviija ilma muutmise taotlust esitamata muuta kuni

10% ulatuses, kui seejuures ei muutu projekti kogueelarve. Seejuures peab elluviija

rakendusüksust eelnevalt muudatustest ja selle põhjustest teavitama.

12.2Kui projekti elluviija soovib projekti muuta suuremas ulatuses kui punktis 12.1 nimetatud

või teha projektis sisulisi muudatusi, mis vähendavad oluliselt projekti tulemusi või

väljundnäitajaid, siis esitakse rakendusasutusele põhjendatud taotlus. Rakendusasutus

hindab muudatuse põhjendatust ning teeb vajadusel projektis muudatused lähtudes

struktuuritoetuse seaduses sätestatud korrast.

Lisa 2

Keskkonnaministri 18.05.2015

käskkirjale nr 460

„Toetuse andmise tingimuste kehtestamine meetme tegevuste 8.1.1 „Kaitstavate elupaikade taastamine”, 8.1.2 „Poollooduslike koosluste hooldamiseks

vajaminevad investeeringud” ja 8.1.5 „Kaitstavate maastikeväärtuste taastamine“ elluviimiseks ja meetme tegevuste 2014-2021 tegevuskava ja eelarve

kinnitamine”

Tegevuskava ja eelarve

Projekti maksumus

Kogumaksumus

(EUR

Abikõlblik

summa

(EUR)

Toetuse summa Omafinantseering

(EUR)

Omafinantseeringu

määr %

20 305 590,48 20 305 590,48 17 259 751,91 3 045 838,57 15

Eelarve jaotus rahastajate lõikes

Rahastaja Abikõlblik summa (EUR)

Riigimetsa majandamise Keskus 3 045 838,57

Omafinantseering kokku 3 045 838,57

Ühtekuuluvusfond 17 259 751,91

Toetus kokku 17 259 751,91

KOKKU 20 305 590,48

Lisa 2

Keskkonnaministri 25.03.2019

käskkirjale nr 1-2/19/257

„Keskkonnaministri 18.05.2015 käskkirja nr 460 muutmine“

Tegevuste loetelu ja eelarve rahastamise allikate lõikes 2014–2023

I. Kaitstavate elupaikade taastamine (meetme tegevus 8.1.1)

Tegevused meetme alamtegevuste

kaupa

Näitaja koos

sihttasemega:

seisundi

parandamiseks

toetust saanud

elupaikade

pindala (ha)

Abikõlblik summa (EUR)

01.01.2014-

05.03.2019

tegevused

06.03.2019-

31.12.2023

tegevused

01.01.2014-

31.12.2023

01.01.2014-

05.03.2019

tegevused

Ühtekuuluvus-

fondi toetus

(eurot)

Omafinantseering

(eurot)

06.03.2019-

31.12.2023

tegevused

Ühtekuuluvus-

fondi toetus

(eurot)

Oma-

finantseering

(eurot)

1. Soomaa

rahvuspargi soode

taastamine

1. Soode

seisundi

parandamine

8320

853 471,42 725 450,71 128 020,71 1079,58 917,64 161,94

2. Endla

looduskaitseala

soode taastamine

351 691,31 298 937,61 52 753,70 169858,69 144 379,89 25 478,80

3. Soode seisundi

parandamine 1 404 042,60 1 193 436,21 210 606,39 931711,4 791 954,69 139 756,71

3. Soode seisundi

parandamine,

lisaraha

0,00 0,00 0,00 816363,6 693 909,06 122 454,54

4. Poollooduslike

koosluste

taastamine

2.

Poollooduslike

koosluste

taastamine

2200 2102914,95 1 787 477,71 315 437,24 2906357,05 2 470 403,49 435 953,56

5. Soomaa

rahvuspargis ja

Kikepera hoiualal

Vanaveski ja

Räksi metsise

elupaikades

veerežiimi

taastamine

3. Metsise

elupaiga

seisundi

parandamine

1884

62 108,63 52 792,34 9 316,29 0,37 0,31 0,06

6. Metsise

elupaikade

seisundi

parandamine

Soomaa ja

Kikepera

piirkonnas

14 095,20 11 980,92 2 114,28 510904,8 434 269,08 76 635,72

7. Seireseadmete

soetamine

(horisontaalne

tegevus)

Kulud

hüvitatakse

alates

06.03.2019

ühtse määra

alusel kaudse

kuluna

20 297,09 17 252,53 3 044,56 0 0,00 0,00

8. Soode seisundi

parandamine

raiete abil

(Agusalu LKA,

Alam-Pedja LKA,

Lahemaa RP,

Ohepalu LKA,

Sirtsi LKA,

Tudusoo LKA)

4. Soode

seisundi

parandamine

raiete abil

(Agusalu LKA,

Alam-Pedja

LKA, Lahemaa

RP, Ohepalu

LKA, Sirtsi

LKA, Tudusoo

LKA)

545 268 408,52 228 147,24 40 261,28 961 478,48 817 256,71 144 221,77

8. Soode seisundi

parandamine

raiete abil

(Agusalu LKA,

Alam-Pedja LKA,

Lahemaa RP,

Ohepalu LKA,

Sirtsi LKA,

Tudusoo LKA)

lisaraha

0,00 0,00 0,00 270 113,00 229 596,05 40 516,95

Kokku 8.1.1

sisutegevus koos

lisarahaga:

5 077 029,72 4 315 475,26 761 554,46 6567866,97 9898162,18 1746734,51

Personalikulu Otsene

personalikulu 205 386,44 174 578,47 30 807,97 110 235,56 93 700,23 16 535,33

seireseadmete

kulust lisaraha

Otsene

personalikulu 29 702,91

Personalikulu,

lisaraha

Otsene

personalikulu 0,00 0,00 0,00 305 581,07 259 743,91 45 837,16

Ühtne määr,

lisaraha 0,00 0,00 66 827,93 56 803,74 10 024,19

Projekti

administreerimine

kokku:

205 386,44 174 578,47 30 807,97 512 347,47 435 495,35 76 852,12

Kokku 8.1.1

lisarahaga kokku:

12 362 630,60 10 508 236,01 1 854 394,59

II. Pool-looduslike koosluste hooldamiseks vajaminevad investeeringud (meetme tegevus 8.1.2)

Tegevused meetme alamtegevuste

kaupa

Näitaja koos

sihttasemega:

soetatud,

rajatud ja

rekonstrueeri-

tud objektide

arv seoses

kaitstavate

liikide või

elupaikadega

(tk)

Abikõlblik summa (EUR)

01.01.2014-

05.03.2019

tegevused

06.03.2019-

31.12.2023

tegevused

01.01.2014-

31.12.2023

01.01.2014-

05.03.2019

tegevused

Ühtekuuluvus-

fondi toetus

(eurot)

Omafinantseering

(eurot)

06.03.2019-

31.12.2023

tegevused

Ühtekuuluvus-

fondi toetus

(eurot)

Omafinantseering

(eurot)

1. Alam-Pedja

looduskaitseala ja

Keeri-Karijärve

looduskaitseala

infrastruktuuri

rajamine

1.

Poollooduslike

koosluste

majandamiseks

vajaliku

infrastruktuuri

rajamine

100

1188899,55 1 010 564,62 178 334,93 2 249 602,37 1 912 162,01 337 440,36

2.Mullutu-Loode

loodusala

infrastruktuuri

rajamine

1145483,9 973 661,32 171 822,59 216 963,42 184 418,91 32 544,51

3. Struuga

maastiku-

kaitsealal Karoli

luhale ligipääsu

rajamine

229 496,80 195 072,28 34 424,52 722 164,20 613 839,57 108 324,63

4. Silma

looduskaitsealal

Võnnussaare tee

rekonstrueerimine

2 001,24 1 701,05 300,19 200 215,40 170 183,09 30 032,31

5. Poollooduslike

koosluste

majandamiseks

vajaliku

infrastruktuuri

rajamine

15 891,22 13 507,54 2 383,68 4 108,78 3 492,46 616,32

5. Poollooduslike

koosluste

majandamiseks

vajaliku

infrastruktuuri

rajamine, lisanduv

summa:

0,00 0,00 0,00 1 000 000,00 850 000,00 150 000,00

Kogu tegevuskulu

8.1.2 kokku: 2 581 772,71 2 194 506,80 387 265,91 4 393 054,17 3 734 096,04 658 958,13

Personalikulu Otsene

personalikulu 41 375,39 35 169,08 6 206,31 183 584,53 156 046,85 27 537,68

Ühtne määr 0,00 0,00 27 537,68 23 407,03 4 130,65

Projekti

administreerimine

kokku:

41 375,39 35 169,08 6 206,31 211 122,21 179 453,88 31 668,33

Kogu 8.1.2

tegevuse kulu

kokku:

0 0,00 7 227 324,48 6 143 225,81 1 084 098,67

III. Kaitstavate maastikeväärtuste taastamine (meetme tegevus 8.1.5)

Tegevused meetme alamtegevuste

kaupa

Näitaja koos

sihttasemega:

soetatud,

rajatud ja

rekonstrueeri-

tud objektide

arv seoses

kaitstavate

liikide või

elupaikadega

(tk)

Abikõlblik summa (EUR)

01.01.2014-

05.03.2019

tegevused

06.03.2019-

31.12.2023

tegevused

01.01.2014-

31.12.2023

01.01.2014-

05.03.2019

tegevused

Ühtekuuluvus-

fondi toetus

(eurot)

Omafinantseering

(eurot)

06.03.2019-

31.12.2023

tegevused

Ühtekuuluvus-

fondi toetus

(eurot)

Omafinantseering

(eurot)

1.Oru pargi,

Alatskivi pargi

allee ja Luunja

pargi allee

rekonstrueerimine

1.

Restaureeritud

ja

rekonstrueeritud

kaitstavad

pargid

5

62001,07 52 700,91 9 300,16 150 781,91 128 164,62 22 617,29

2. Elistvere pargi

rekonstrueerimine 27067,8 23 007,63 4 060,17

3. Lahemaa

rahvuspargis

Muike, Oruveski

ja Ojaäärse II

paisjärvede

seisundi

taastamine

2. Lahemaa

rahvuspargis

Muike, Oruveski

ja Ojaäärse II

paisjärvede

seisundi

taastamine

3 412 660,22 350 761,19 61 899,03 0

Kogu tegevuskulu

8.1.5 kokku: 501 729,09 426 469,73 75 259,36 150 781,91 128 164,62 22 617,29

Personalikulu Otsene

personalikulu 14 585,63 12 397,79 2 187,84

42207,63 35 876,49 6 331,14

Ühtne määr

6331,14 5 381,47 949,67

Projekti

administreerimine

kokku:

14 585,63 12 397,79 2 187,84 48 538,77 41 257,95 7 280,82

Kogu 8.1.5

tegevuse kulu

kokku:

715 635,40 608 290,09 107 345,31

K Ä S K K I R I

Tallinn 15.08.2022 nr 1-2/22/257

Keskkonnaministri 18.05.2015 käskkirjade nr 460 ja

nr 461 muutmine

Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 16 lõike 1 alusel:

1. Keskkonnaministri 18.05.2015 käskkirjas nr 460 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine

meetme tegevuste 8.1.1 „Kaitstavate elupaikade taastamine”, 8.1.2 “Poollooduslike koosluste

hooldamiseks vajaminevad investeeringud” ja 8.1.5 „Kaitstavate maastike väärtuste taastamine“

elluviimiseks ja meetme tegevuste 2014–2021 tegevuskava ja eelarve kinnitamine“ tehakse

järgnevad muudatused:

1.1 Käskkirja lisa 1 asendatakse käesoleva käskkirja lisaga (Lisa 1);

1.2 Käskkirja lisa 2 asendatakse käesoleva käskkirja lisaga (Lisa 2).

2. Keskkonnaministri 18.05.2015 käskkirjas nr 461 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine

meetme tegevuse 8.1.4 „Kaitsealade külastuskorralduse infrastruktuuri rekonstrueerimine“

elluviimiseks ja meetme tegevuse 2015–2020 tegevuskava ja eelarve kinnitamine” tehakse

järgnevad muudatused:

2.1 käskkirja nr 461 lisa 1 punktis 7.2.1 asendatakse arv „5 777 910,18“ arvuga „6 222 563,84“;

2.2 käskkirja nr 461 lisa 2 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine meetme tegevuse 8.1.4

“Kaitsealade külastuskorralduse infrastruktuuri rekonstrueerimine“ elluviimiseks ja meetme

tegevuse 2015–2022 tegevuskava ja eelarve kinnitamine“ asendatakse käesoleva käskkirja lisaga

(Lisa 3).

Käskkirja saab vaidlustada 30 päeva jooksul arvates selle teatavakstegemisest esitades vaide

Keskkonnaministeeriumile haldusmenetluse seaduses sätestatud korras, arvestades perioodi 2014‒

2020 struktuuritoetuste seaduse §-i 51.

(allkirjastatud digitaalselt)

Madis Kallas

Minister

Saata: Rahandusministeerium; Riigimetsa Majandamise Keskus; SA Keskkonnainvesteeringute

Keskus; Riigi Tugiteenuste Keskus; looduskaitse osakond, õigusosakond, eelarve- ja

strateegiaosakond

Lisa 1

Keskkonnaministri 18.05.2015

käskkirjale nr 460

„Toetuse andmise tingimuste kehtestamine meetme tegevuste 8.1.1

„Kaitstavate elupaikade taastamine”, 8.1.2 “Poollooduslike koosluste

hooldamiseks vajaminevad investeeringud” ja 8.1.5 „Kaitstavate

maastike väärtuste taastamine“ elluviimiseks ja meetme tegevuste

2014–2021 tegevuskava ja eelarve kinnitamine“

Toetuse andmise tingimused ja kord

1. Reguleerimisala

Käskkirjaga reguleeritakse prioriteetse suuna 8 „Roheline infrastruktuur ja

hädaolukordadeks valmisoleku suurendamine“ meetme „Kaitsealuste elupaikade ja liikide

säilitamine ning taastamine” tegevuste 8.1.1 „Kaitstavate elupaikade taastamine“, 8.1.2

„Poollooduslike koosluste hooldamiseks vajaminevad investeeringud“ ja 8.1.5

„Kaitstavate maastikeväärtuste taastamine“ raames toetuse andmise ja kasutamise

tingimusi ja korda.

2. Toetuse andmise eesmärk

Toetust antakse ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020 prioriteetse

suuna 8 „Roheline infrastruktuur ja hädaolukordadeks valmisoleku suurendamine“

eesmärgi, milleks on „Paranenud seisundis kaitstavad liigid ja elupaigad“, ja

tulemusnäitajate, milleks on „Paranenud või samaks jäänud seisundiga liikide arv“, ning

„Paranenud või samaks jäänud seisundiga elupaigatüüpide arv“, saavutamiseks.

3. Toetatavad tegevused

3.1. Kaitstavate elupaikade taastamine. Tegevuse käigus taastatakse kaitstavaid elupaigatüüpe

ja kaitstavaid liikide elupaiku kaitsekorralduskavade ja tegevuskavade alusel.

Tegevuskava alusel võib kaitstavate liikide elupaikasid taastada ka väljaspool kaitstavaid

loodusobjekte, kuid vastava liigi esinemise ala peab olema keskkonnaregistris

registreeritud vastava liigi elupaigana. Tegevuse tulemusena paraneb toetust saanud aladel

elupaikade seisund või luuakse tingimused seisundi paranemiseks. Tegevuse ulatus on

üleriigiline ning on plaanis läbi viia 2023. aastaks.

3.2. Poollooduslike koosluste hooldamiseks vajaminevad investeeringud. Tegevuse käigus

rajatakse või rekonstrueeritakse poollooduslike koosluste hooldamiseks vajalik

juurdepääsu taristu nagu teed, ülesõidud, sillad, truubid. Tegevuse tulemusena luuakse

võimalus hooldustehnika juurdepääsuks väärtuslikele poollooduslikele kooslustele, tänu

millele on neid võimalik iga-aastaselt hooldada, mis on eelduseks koosluste seisundi

säilimisele ja paranemisele. Tegevuse ulatus on üleriigiline ning on plaanis läbi viia 2023.

aastaks.

3.3. Kaitstavate maastike väärtuste taastamine. Tegevuse käigus restaureeritakse ja

rekonstrueeritakse kaitstavaid parke ning taastatakse kaitstavate alade maastikuväärtusi.

Tegevuse tulemusena paraneb maastike esteetiline ja ökoloogiline seisund ning luuakse

eeldused elurikkuse suurenemisele. Tegevuse ulatus on üleriigiline ning on plaanis läbi

viia 2023. aastaks.

4. Tulemused

4.1. Punktis 3 nimetatud tegevuste tulemuseks on taastatud kaitstavad elupaigad, maastikud ja

pargid, poollooduslike koosluste hooldamiseks rajatud ja rekonstrueeritud taristu.

KINNITATUD

15.08.2022 käskkirjaga nr 1-2/22/257

Lisa nr 1

4.2. Punktis 3 nimetatud tegevuste väljundinäitajad, meetme tulemusnäitajad ning nende

sihttasemed on:

Näitaja nimetus Näitaja

ühik

Algtase

(2013 aasta)

Sihttase (2023), kui ei

ole märgitud teisiti

Kaitstavate elupaikade taastamine

Meetme väljundinäitaja (projekti

tulemusnäitaja) Seisundi parandamiseks toetust saanud

elupaikade pindala

ha 0 13 830

Meetme tulemusnäitaja

Paranenud või samaks jäänud seisundiga

liikide arv

tk

Soodsas seisundis

53, ebapiisavas

seisundis 27, halvas

seisundis 8,

teadmata 11 liiki

12 liigi seisund on

paranenud, teiste liikide

seisund on jäänud

samaks

Meetme tulemusnäitaja

Paranenud või samaks jäänud seisundiga

elupaigatüüpide arv

tk

Soodsas seisundis

31, ebapiisavas

seisundis 27, halvas

seisundis 3

elupaigatüüpi

7 elupaigatüübi seisund

on paranenud, teiste

elupaigatüüpide seisund

on jäänud samaks

Poollooduslike koosluste hooldamiseks vajaminevad investeeringud

Väljundinäitaja

Soetatud, rajatud ja rekonstrueeritud objektide arv seoses kaitstavate

liikide või elupaikadega

tk 0 100

Meetme tulemusnäitaja

Paranenud või samaks jäänud seisundiga

liikide arv

tk

Soodsas seisundis

53, ebapiisavas

seisundis 27, halvas

seisundis 8,

teadmata 11 liiki

12 liigi seisund on

paranenud, teiste liikide

seisund on jäänud

samaks

Meetme tulemusnäitaja

Paranenud või samaks jäänud seisundiga

elupaigatüüpide arv

tk

Soodsas seisundis

31, ebapiisavas

seisundis 27, halvas

seisundis 3

elupaigatüüpi

7 elupaigatüübi seisund

on paranenud, teiste

elupaigatüüpide seisund

on jäänud samaks

Kaitstavate maastikeväärtuste taastamine

Väljundinäitaja

Soetatud, rajatud ja rekonstrueeritud

objektide arv seoses kaitstavate

liikide või elupaikadega

tk 0 7

Meetme tulemusnäitaja

Paranenud või samaks jäänud seisundiga

liikide arv

tk

Soodsas seisundis

53, ebapiisavas

seisundis 27, halvas

seisundis 8,

teadmata 11 liiki

12 liigi seisund on

paranenud, teiste liikide

seisund on jäänud

samaks

5. Projekti elluviimise korraldajad

5.1. Rakendusasutus on Keskkonnaministeerium.

5.2. Rakendusüksus on Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus.

5.3. Tegevuste elluviija on Riigimetsa Majandamise Keskuse looduskaitseosakond.

5.4. Projekti elluviimise koordineerimiseks moodustab elluviija projekti juhtrühma, mis

koosneb elluviija, Keskkonnaameti ja Keskkonnaministeeriumi esindajatest.

6. Tegevuste abikõlblikkuse periood

Tegevuste abikõlblikkuse periood algab 1. jaanuaril 2014 ning lõpeb hiljemalt 2023.

aasta 31. detsembril.

7. Tegevuste eelarve ja ajakava

7.1. Toetust makstakse Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist.

7.2. Toetuse maksimaalne osakaal on 85% abikõlblikest kuludest ning projekti

omafinantseerimise minimaalne osakaal on 15% abikõlblikest kuludest.

7.3. Projekti kogueelarve on 19 467 333,59, millest EL toetus on 16 547 233,55eurot ning

omafinantseering 2 920 100,04eurot.

Meetme tegevuse 8.1.1 kogu eelarve kokku on 11 351 171,46 eurot, millest EL toetus on

9 648 495,74 eurot ning omafinantseering 1 702 675,72 eurot.

Meetme tegevuse 8.1.2 kogu eelarve kokku on 7 609 632,86 eurot, millest EL toetus on

6 468 187,93 eurot ning omafinantseering 1 141 444,93 eurot.

Meetme tegevuse 8.1.5 kogu eelarve kokku on 506 529,27 eurot, millest EL toetus on 430

549,88 eurot ning omafinantseering 75 979,39 eurot.

Projekti tegevuste eelarve ja ajakava on toodud lisas 2.

7.4. Detailse aasta tegevuskava ja eelarve kinnitab projekti juhtrühm iga aasta 5. veebruariks.

8. Kulude abikõlblikkus

8.1. Kulu on abikõlblik, kui see vastab Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr

143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks

lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“

(edaspidi ühendmäärus) §-le 2 ning käesolevas käskkirjas sätestatud tingimustele.

8.2. Abikõlblikud on:

8.2.1 kulud, mis on otseselt vajalikud projekti väljundite loomiseks punktis 3 nimetatud

tegevuste elluviimisel ja meetme tulemuste ning projekti eesmärkide ja tulemuste

saavutamiseks, sh:

8.2.1.1 keskkonnamõju eelhinnangu ja keskkonnamõju hindamise kulud;

8.2.1.2 projekteerimise ja ekspertiisi kulud;

8.2.1.3 elupaikade taastamiseks vajalikud kulud, sealhulgas puittaimestiku eemaldamise ja

kraavide sulgemise ning ümberjuhtimisega seotud kulud;

8.2.1.4 seireseadmete soetamise ja haldamise kulud;

8.2.1.5 teede, sildade, ülesõitude, truupide ehitamise ja rekonstrueerimise kulud;

8.2.1.6 parkide puittaimestiku eemaldamise, puude hooldamise ning väljalangenud puude

asendamise kulud;

8.2.1.7 veetaseme reguleerimisega seotud kulud;

8.2.1.8 personalikulud, mis on nimetatud ühendmääruse § 3 lõikes 1, lähetuse või tööülesande

täitmisega seotud kulud ja koolituskulud;

8.2.1.9 kinnisasja ostmise kulud, kui need ei moodusta üle 10% projekti abikõlblikest

kogukuludest;

8.2.1.10 punktis 3 nimetatud tegevustega seotud avalikustamise kulud, riigilõivud, ekspertiisid,

omanikujärelevalve ja nõupidamiste kulud, kui need kokku ei moodusta üle 10%

tegevuse abikõlblikest kuludest;

8.2.1.11 ühendmääruse § 9 kohased projekti kaudsed kulud, § 3 lõike 1 punktide 5, 6 ja 7 kohased

personalikulud ning transpordikulud kokku 15% ulatuses projekti otseste

personalikulude maksumusest.

8.3. Abikõlblikud ei ole:

8.3.1. ühendmääruse §-s 4 nimetatud kulud;

8.3.2. üldkulud egelike kulude alusel;

8.3.3. kasutatud seadme ostmise kulud.

9. Toetuse maksmise tingimused ja kord

9.1. Toetus makstakse välja vaid abikõlbliku kulu hüvitamiseks.

9.2. Toetust makstakse tegelike kulude alusel ühendmääruse § 14 lõike 1 punktis 1 nimetatud

korras või ühtse määra alusel projekti kaudsete kulude katteks tegelike otseste

personalikulude alusel ühendmääruse § 15 lõikes 4 nimetatud korras.

9.3. Elluviija esitab maksetaotluse E-toetuse keskkonnas ja lisab sellele vähemalt järgmised

dokumendid:

9.3.1. lepingu muudatused, lepingukohase reservi kasutamist õigustav

dokument, õiguskaitsevahendite kasutamise teavitused olemasolu korral;

9.3.2. arve või muu raamatupidamisdokument;

9.3.3. asjade, teenuste või ehitustööde üleandmist ja vastuvõtmist tõendava dokumendi koopia;

9.3.4. raamatupidamises projekti kulude kajastamist tõendav dokument ja summade

finantsjaotuse (summade jagunemise põhivaraks või tegevuskulude katteks).

9.4. Elluviija esitab sõlmitud hankelepingu ja töölepingu E-toetuse keskkonnas.

9.4.1. elluviija lisab E-toetuse keskkonda hanke korraldamist tõendavad dokumendid, kui

hange ei ole läbi viidud riigihangete registris ja tehingu eeldatav hind ilma käibemaksuta

on 20 000 eurot või sellest suurem, kuid jääb alla lihthanke piirmäära rakendusüksuse

nõudmisel.

9.5. Maksetaotlus esitatakse E-toetuse keskkonnas.

9.6. Maksetaotlus esitatakse vähemalt üks kord kuus, kui möödunud kuul on makstud

abikõlblikke kulusid vähemalt riigihangete piirmääraga võrdses või seda ületavas mahus.

9.7. Rakendusüksus kontrollib 30 kalendripäeva jooksul maksetaotluse ja sellele lisatud

dokumentide nõuetele vastavust, kulude abikõlblikkust ning vastavust käesolevas

käskkirjas toodud tingimustele. Puuduste korral määrab rakendusüksus elluviijale tähtaja

nende kõrvaldamiseks. Menetlusaeg pikeneb aja võrra, mis kulub elluviijal puuduste

kõrvaldamiseks.

9.8. Rakendusüksus võib peatada maksetaotluse menetlemise osaliselt või täielikult

struktuuritoetuse seaduse § 30 lõikes 1 toodud juhul.

9.9. Viimane maksetaotlus esitatakse koos projekti lõpparuandega või pärast projekti

lõpparuande esitamist. Lõppmakse tehakse pärast seda, kui rakendusüksus on lugenud

projekti tegevused elluviiduks ja lõpparuanne on eelnevalt juhtrühma poolt heaks

kiidetud.

10. Elluviija kohustused

10.1. Elluviijale kohalduvad kõik struktuuritoetuse seaduse §-des 24 ja 26 ja selle alusel

kehtestatud õigusaktides ja käesolevas käskkirjas sätestatud toetuse saaja kohustused.

10.2. Elluviija esitab rakendusüksusele info projekti hangete ja maksete kohta igal aastal 1.

märtsiks ja 1. septembriks.

10.3. Lihthankemenetlus ja hankemenetlus viiakse läbi elektrooniliselt riigihangete registris.

10.4. Elluviija tagab projekti väljundite ja tulemuse säilimise ning sihipärase kasutamise

vähemalt viie aasta jooksul projektile lõppmakse tegemisest.

11. Tegevuste elluviimise seire

11.1. Projekti elluviija esitab rakendusüksusele vahe- ja lõpparuande rakendusüksuse

kehtestatud vormil koos nõutud lisadega E-toetuse kaudu.

11.2. Projekti vahearuanne sisaldab vähemalt projekti aruandlusperioodi tegevuste ülevaadet,

teavet väljund- ja tulemusnäitajate saavutamisest ning väljund- ja tulemusnäitajate

saavutamise võimalikkuse hinnangut projekti lõpuks.

11.3. Projekti elluviija esitab projekti vahearuande projekti iga rakendamise aasta kohta

hiljemalt järgmise aasta 20. jaanuaril. Esimene aruanne esitatakse hiljemalt 1. veebruaril

2016.

11.4. Projekti lõpparuanne sisaldab vähemalt kogu projekti kõigi tegevuste ülevaadet ning

teavet projekti väljund- ja tulemusnäitajate saavutamise kohta.

11.5. Projekti elluviija esitab projekti lõpparuande kahe kuu jooksul pärast projekti

abikõlblikkuse perioodi lõppu. Rakendusüksus võib põhjendatud juhul tähtaega

pikendada.

11.6. Rakendusüksusel on õigus toetuse sihipärase kasutamise hindamiseks nõuda elluviijalt

aruannete esitamist projekti abikõlblikkuse perioodile järgneva viie aasta jooksul.

11.7. Projekti vahe- ja lõpparuandes kajastatakse lisaks käskkirja lisa punktis 4.2 toodud

väljundnäitajatele informatsiooni ka järgmiste lisanäitajate kohta:

11.7.1. meetme tegevuse 8.1.1 osas:

11.7.1.1. parandatud seisundiga soo elupaikade pindala (ha);

11.7.1.2. taastatud pool-looduslike koosluste pindala (ha);

11.7.1.3. parandatud seisundiga metsise elupaigad (ha);

11.7.1.4. soetatud seireseadmete arv (tk);

11.7.1.5. soode seisundi parandamine raiete abil (ha);

11.7.2. meetme tegevuse 8.1.2 osas:

11.7.2.1. rekonstrueeritud juurdepääsuteed pool-looduslikele kooslustele (ha);

11.7.3. meetme tegevuse 8.1.5 osas:

11.7.3.1. restaureeritud ja rekonstrueeritud kaitstavad pargid (tk);

11.7.3.2. soetatavate, rajatavate ja rekonstrueeritavate objektidega seotud pargid (ha);

11.7.3.3. taastatud seisundiga paisjärved (Muike, Oruveski ja Ojaäärse II paisjärved Lahemaa

rahvuspargis) (tk).

12. Tegevuste ja nende elluviimise tingimuste muutmine

12.1. Projekti tegevuste eelarvet võib elluviija ilma muutmise taotlust esitamata muuta kuni

10% ulatuses, kui seejuures ei muutu projekti kogueelarve. Seejuures peab elluviija

rakendusüksust eelnevalt muudatustest ja selle põhjustest teavitama.

12.2. Kui projekti elluviija soovib projekti muuta suuremas ulatuses kui punktis 12.1 nimetatud

või teha projektis sisulisi muudatusi, mis vähendavad oluliselt projekti tulemusi või

väljundnäitajaid, siis esitakse rakendusasutusele põhjendatud taotlus. Rakendusasutus

hindab muudatuse põhjendatust ning teeb vajadusel projektis muudatused lähtudes

struktuuritoetuse seaduses sätestatud korrast.

Lisa 2

Keskkonnaministri 18.05.2015

käskkirjale nr 460

„Toetuse andmise tingimuste kehtestamine meetme tegevuste 8.1.1

„Kaitstavate elupaikade taastamine”, 8.1.2 “Poollooduslike koosluste

hooldamiseks vajaminevad investeeringud” ja 8.1.5 „Kaitstavate

maastike väärtuste taastamine“ elluviimiseks ja meetme tegevuste

2014–2021 tegevuskava ja eelarve kinnitamine“

Projekti maksumus

Kogumaksumus

(EUR)

Abikõlblik summa

(EUR)

Toetuse summa

Omafinantseering

(EUR)

Omafinantseeringu

määr %

19 467 333,59 19 467 333,59 16 547 233,55 2 920 100,04 15

Eelarve jaotus rahastajate lõikes

Rahastaja Abikõlblik summa (EUR)

Riigimetsa Majandamise Keskuse omafinantseering 2 920 100,04

Ühtekuuluvusfondi toetus 16 547 233,55

KOKKU 19 467 333,59

KINNITATUD

15.08.2022 käskkirjaga nr 1-2/22/257

Lisa nr 2

Tegevused meetme

alamtegevuste kaupa

(meetme tegevus 8.1.1)

Näitaja koos

sihttasemega:

01.01.201431.12.2023

I Kaitstavate elupaikade

taastamine

Seisundi parandamiseks

toetust saanud elupaikade

pindala (ha)

Abikõlblik kogusumma

(EUR)

Ühtekuuluvusfondi toetus

(EUR)

Omafinantseering

(EUR)

1. Soode seisundi

parandamine 8820 5 129 616,42 4 360 173,96 769 442,46

2. Poollooduslike koosluste

taastamine 2600 4 201 379,85 3 571 172,87 630 206,98

3. Metsise elupaiga seisundi

parandamine 1884 233 357,11 198 353,54 35 003,57

4. Soode seisundi

parandamine raiete abil

(Agusalu LKA, Alam-Pedja

LKA, Lahemaa RP, Ohepalu

LKA, Sirtsi LKA, Tudusoo

LKA)

526 1 115 705,13 948 349,36 167 355,77

Seireseadmete soetamine 14 278,74 12 136,93 2141,81

Projekti administreerimine

(horisontaalsed kulud) 144 486,74 122 813,73 21 673,01

Otsene personalikulu 445 519,54378 691,61 66 827,93

Ühtne määr 66 827,93 56 803,74 10 024,19

Kokku 8.1.1 kokku: 11 351 171,46 9 648 495,74 1 702 675,72

Tegevused meetme

alamtegevuste kaupa

(meetme tegevus 8.1.2)

Näitaja koos

sihttasemega:

01.01.201431.12.2023

II Pool-looduslike koosluste

hooldamiseks vajaminevad

investeeringud

Soetatud, rajatud ja

rekonstrueeritud

objektide arv seoses

kaitstavate liikide või

elupaikadega (tk)

Abikõlblik kogusumma

(EUR)

Ühtekuuluvusfondi toetus

(EUR)

Omafinantseering

(EUR)

1. Poollooduslike koosluste

majandamiseks vajaliku

infrastruktuuri rajamine, kogu

tegevuskulu 8.1.2 kokku:

100 7 398 510,65 6 288 734,05 1 109 776,60

Projekti administreerimine

(horisontaalsed kulud) 40 894,56 34 760,38 6 134,18

Otsene personalikulu 148 024,04 125 820,43 22 203,61

Ühtne määr 22 203,61 18 873,07 3 330,54

Kogu 8.1.2 kogu kulu kokku: 7 609 632,86 6 468 187,93 1 141 444,93

Tegevused meetme

alamtegevuste kaupa (meetme

tegevus 8.1.5)

Näitaja koos

sihttasemega:

01.01.201431.12.2023

III Kaitstavate

maastikeväärtuste taastamine

Soetatud, rajatud ja

rekonstrueeritud

objektide arv seoses

kaitstavate liikide või

elupaikadega (tk)

Abikõlblik kogusumma

(EUR)

Ühtekuuluvusfondi toetus

(EUR)

Omafinantseering

(EUR)

1. Restaureeritud ja

rekonstrueeritud kaitstavad

pargid

4 85 975,74 73 079,38 12 896,36

2. Lahemaa rahvuspargis

Muike, Oruveski ja Ojaäärse II

paisjärvede seisundi taastamine 3 406 475,66 345 504,31 60 971,35

Kogu tegevuskulu 8.1.5 kokku: 492 451,40 418 583,69 73 867,71

Projekti administreerimine

kokku: 14 077,87 11 966,19 2111,68

Kogu 8.1.5 tegevuse kulu

kokku: 506 529,27 430 549,88 75 979,39

KINNITATUD

15.08.2022 käskkirjaga nr

1-2/22/257

Lisa nr 3

Lisa 2

Keskkonnaministri 18.05.2015

käskkirjas nr 461

„Toetuse andmise tingimuste kehtestamine meetme tegevuse 8.1.4 „Kaitsealade

külastuskorralduse infrastruktuuri rekonstrueerimine“ elluviimiseks ja meetme

tegevuse 2015–2020 tegevuskava ja eelarve kinnitamine”

Tegevuskava ja eelarve

Projekti maksumus

Kogumaksumus (EUR) Abikõlblik summa (EUR) Toetuse summa Omafinantseering (EUR) Omafinantseeringu määr %

6 222 563,84 6 222 563,84 5 289 179,26 933 384,58 15

Tegevuste loetelu ja eelarve rahastamise allikate lõikes 2015–2023

Tegevused meetme alamtegevuste kaupa Näitaja koos sihttasemega Abikõlblik summa (EUR)

01.01.2015-31.12.2023 tegevused Näitaja tegevused Näitaja

sihttase

01.01.2015-22.03.2019

tegevused

23.03.2019-31.12.2023

tegevused

Kaitsealade külastuskorralduse infrastruktuuri

rekonstrueerimine

Soetatud, rajatud ja

rekonstrueeritud

objektide arv seoses

kaitstavate liikide või

elupaikadega (tk)

80 1 743 836,80 4 411 785,86

Kogu tegevuskulu 8.1.4 kokku: 6 155 622,66

Personalikulu Otsene

personalikulu

0,00 58 209,72

Ühtne määr 0,00 8 731,46

Kogu 8.1.4 tegevuse kulu kokku:

6 222 563,84

Eelarve jaotus rahastajate lõikes

Rahastaja Abikõlblik summa (EUR)

Riigimetsa Majandamise Keskus

(omafinantseeringu kulu)

933 384,58

Ühtekuuluvusfond (toetus kokku) 5 289 179,26

KOKKU 6 222 563,84

Mario Talvist Teie 14.04.2026

Eesti Pärandniitude Hooldajad

[email protected] Meie (digitaalallkirja kuupäev) nr 3-

6.1/2026/2372

Vastus teabenõudele

Austatud Mario Talvist

Pärandniitude (PLK) taastamiseks on RMK kasutanud ja kasutamas Ühtekuuluvusfondi

vahendeid.

Üldised ühtekuuluvusfondi vahendite kasutamise alusdokumendid on leitavad:

1. Ühtekuuluvusfondi vahendite taotlemise, andmise ja kasutamisega seotud asutuste

pädevus ja ülesanded, vahendite andmise, kasutamise ja auditeerimise tingimused ja kord

ning toetuse kasutamise lõpetamise deklaratsiooni koostamise ja esitamise kord–Riigi

Teataja

2. Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide

rakendamise seadus–Riigi Teataja

3. Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide

rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused–Riigi Teataja

Projekt Looduskaitselised tegevused, mis sisaldas endas tegevusi 8.1.1 “Kaitstavate elupaikade

taastamine”, 8.1.2 “Poollooduslike koosluste hooldamiseks vajaminevad investeeringud” ja 8.1.6

„Kaitstavate maastike väärtuste taastamine“ elluviimiseks oli töös aastatel 2015-2023. Projekt on

praeguseks lõppenud. Manuses on projekti aluskäskkiri koos lisadega ja muudatustega.

Projekt Liikide ja elupaikade soodsa seisundi ning maastike mitmekesisuse tagamine (elupaikade

taastamine kliimamuutustega kohanemise valmisoleku suurendamiseks) algas aastal 2023 ja

kestab aastani 2029.

Projekti toetuse tingimused leiab https://adr.envir.ee/et/document.html?id=b5d00fa5-8306-415b-

92e6-fd26227e3b41

Viimased muudatused, millega lisati projekti osaks ka märgade pärandniitude taastamine, leiab

https://adr.envir.ee/et/document.html?id=88eb752e-ca6f-44e3-9fa9-ee8e4597a8e9

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaupo Kohv

juhataja

looduskaitseosakond

2 ${text.ak}

Lisad:

Käskkiri 460 seletuskiri, PLK_Kem_käskkirja460_seletuskiri2015.pdf

Käskkirja lisa, PLK_Kem_käskkirja460_lisa2015.pdf

Käskkirja lisa 2, PLK_Kem_käskkirja460_lisa_2_2015.pdf

Käskkirja 460 muutmine 2022, PLK_Kem_käskkirja_muutmine_lisaga2022.pdf

Käskkirja 460 muutmine 2019, PLK_Kem_käskkirja_muutmine_lisaga2019.pdf

Ahti Bleive

5011614 [email protected]