Taristuministri määruse „Majandus- ja taristuministri 4. septembri 2015. a määruse nr 114 „Eriveo tingimused ning eriveo teostamise ja erilubade väljaandmise kord ning tee omanikule tekitatud kulutuste hüvitamise, eriloa menetlustasu ja eritasu määrad“...

03.04.2025 EELNÕU

TARISTUMINISTER

MÄÄRUS

Majandus- ja taristuministri 4. septembri 2015. a

määruse nr 114 „Eriveo tingimused ning eriveo teostamise

ja erilubade väljaandmise kord ning tee omanikule

tekitatud kulutuste hüvitamise, eriloa menetlustasu

ja eritasu määrad“ muutmine

Määrus kehtestatakse liiklusseaduse § 341 lõike 7 ja § 73 lõike 11 alusel.

§ 1. Majandus- ja taristuministri 4. septembri 2015. a määruses nr 114 „Eriveo tingimused

ning eriveo teostamise ja erilubade väljaandmise kord ning tee omanikule tekitatud kulutuste hüvitamise, eriloa menetlustasu ja eritasu määrad“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2 punkt 11 tunnistatakse kehtetuks;

2) paragrahvi 2 täiendatakse punktiga 12 järgmises sõnastuses: „12) summaarne teljebaas on autorongi esimese ja viimase telje vahekaugus mõõdetuna telje keskpunktist.“;

3) paragrahvi 3 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

4) paragrahvi 3 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt: „(3) Kui veose paigutamisel sõidukile on võimalik valida suurveose mõõtmeid, tuleb vältida

lubatud laiuse ületamist või kui see ei ole võimalik, paigutatakse veos nii, et laiust ületatakse minimaalselt.“;

5) paragrahvi 4 pealkiri sõnastatakse järgmiselt: „§ 4. Jagatava veose eriveo tingimused“;

6) paragrahvi 4 lõike 2 sissejuhatav lause sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Jagatava veose vedu liiklusseaduse § 341 lõike 12 punkti 1 kohase raskeveosena eriloa alusel on lubatud, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:“;

7) paragrahvi 4 lõike 2 punktid 2 ja 6 tunnistatakse kehtetuks;

8) paragrahvi 4 lõike 2 punkt 5 sõnastatakse järgmiselt: „5) autorongi pikkus võib olla kuni 20,75 meetrit ja autorongi muud mõõtmed ei ületa liiklusseaduse § 80 lõike 3 alusel kehtestatud suurimaid lubatud suurusi;“;

9) paragrahvi 4 lõiget 2 täiendatakse punktidega 61–63 järgmises sõnastuses:

„61) erivedu teostatakse autorongiga, mille veduk kuulub EURO V või vähem saastavasse EURO-heitgaasiklassi; 62) autorongi koosseisus olevate sõidukite kõik teljed, välja arvatud veduki pööratavate

ratastega teljed, on varustatud paarisratastega; 63) autorongi tegelik mass on kuni 60 000 kilogrammi sõltuvalt autorongi koosseisu kuuluvate

sõidukite telgede arvust ja summaarsest teljebaasist käesoleva paragrahvi lõikes 21 sätestatud tingimuste kohaselt;“;

10) paragrahvi 4 täiendatakse lõigetega 21 ja 22 järgmises sõnastuses: „(21) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud raskeveose lubatud tegelik mass on:

1) 3-teljelisest vedukist ja 3-teljelisest haagisest koosneval autorongil 48 000 kilogrammi; 2) 3-teljelisest vedukist ja vähemalt 4-teljelisest haagisest või 4-teljelisest vedukist ja vähemalt

3-teljelisest haagisest koosneval autorongil 52 000 kilogrammi; 3) 4-teljelisest vedukist ja vähemalt 4-teljelisest haagisest koosneval autorongil 54 000 kilogrammi, kui autorongi summaarne teljebaas on 15,01–16,00 meetrit;

4) 4-teljelisest vedukist ja vähemalt 4-teljelisest haagisest koosneval autorongil 56 000 kilogrammi, kui autorongi summaarne teljebaas on 16,01–17,00 meetrit;

5) 4-teljelisest vedukist ja vähemalt 4-teljelisest haagisest koosneval autorongil 58 000 kilogrammi, kui autorongi summaarne teljebaas on 17,01–18,00 meetrit; 6) 4-teljelisest vedukist ja vähemalt 4-teljelisest haagisest koosneval autorongil

60 000 kilogrammi, kui autorongi summaarne teljebaas on üle 18 meetri.

(22) Liiklusseaduse § 341 lõike 12 punktis 2 nimetatud jagatava veose vedu eriveona Euroopa moodulikontseptsioonile vastavat autorongi kasutades on lubatud, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:

1) autorongi veduk kuulub EURO VI või vähem saastavasse heitgaasiklassi; 2) autorongi veduki erivõimsus on vähemalt 6 kW/t;

3) veoteena kasutatakse Transpordiameti veebilehel avaldatud lubatud teedevõrku või selle osa või kohaliku omavalitsuse üksuse poolt eriloale lisatud veoteed; 4) kui autorongi pikkus ületab 20,75 meetrit, kinnitatakse autorongi viimase haagise tagaosale

käesoleva määruse lisa 5 kohane tunnusmärk; 5) minimaalne rehvimustri sügavus on veotelgedel 5 millimeetrit ning 3 millimeetrit teistel

telgedel; 6) koormatud autorongi veoteljele või veotelgedele langeb vähemalt 20% autorongi täismassist ; 8) sõiduki registrimass ja registri teljekoormust ei ületata;

9) eriveo teostaja on eriloa taotluses kinnitanud, et ta täidab käesolevas lõikes sätestatud eriveo teostamise tingimusi.“;

11) paragrahvi 4 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „Lõikes 2“ tekstiosaga „Lõigetes 2 ja 22“;

13) paragrahvi 14 täiendatakse lõikega 63 järgmises sõnastuses: „(63) Paragrahvi 4 lõikes 22 nimetatud eriveo puhul on eriloa eriveo tasu vaatamata tegelikule

vedude arvule esitatud määruse lisa 4 tabelis 7.“; 14) paragrahvi 15 lõike 1 punkt 3 sõnastatakse järgmiselt:

„3) teehooldustöid teostava sõiduki puhul:“;

15) paragrahvi 15 täiendatakse lõikega 32 järgmises sõnastuses: „(32) Käesoleva määruse § 4 lõigete 2 ja 22 kohaste erivedude puhul ei kohaldada eritasu määramisel määruse lisa 4 tabelit 2.“;

16) paragrahvi 16 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:

„(6) Paragrahvi 14 lõikes 63 nimetatud juhul antakse eriluba kaheteistkümneks kuuks, seejuures tegelik vedude arv eriloa kehtivuse perioodil ei ole piiratud.“;

17) määruse lisa 4 täiendatakse tabeliga 7: „Tabel 7. Eriveo tasu määruse § 4 lõikes 22 nimetatud eriveol (eurodes)

Tasu, kui autorongil puudub automaatne

hädapidurdussüsteem

Tasu, kui autorongil on automaatne

hädapidurdussüsteem

96 eurot 48 eurot

“ ning lisa 4 kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud);

18) Määrust täiendatakse lisaga 5.

§ 2. Määruse jõustumine

(1) Määrus jõustub 1. juunil 2026. aastal.

(2) Määruse § 1 punkt 14 jõustub 1. jaanuaril 2027. aastal.

Kuldar Leis taristuminister Marten Kokk kantsler

Lisa 4. Eriveo tasumäärad suurveose eest Lisa 5. Euroopa moodulikontseptsioonile vastava autorongi tähis

03.04.2026

Taristuministri määruse „Majandus- ja taristuministri 4. septembri 2015. a

määruse nr 114 „Eriveo tingimused ning eriveo teostamise ja erilubade väljaandmise

kord ning tee omanikule tekitatud kulutuste hüvitamise, eriloa menetlustasu ja eritasu

määrad“ muutmine“ eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Kehtiva korra1 kohaselt on üldjuhul lubatud jagatavat veost vedada sõidukite ja autorongidega, mille puhul poolhaagisega autorongi maksimaalne lubatud pikkus on 16,5 meetrit ja täis-, kesk-

või tugihaagisega autorongi puhul 18,75 meetrit ning suurim lubatud tegelik mass kuni 44 tonni sõltuvalt autorongi koosseisus olevate sõidukite telgede arvust. Erandina2 võib jagatavat veost

vedada raskeveosena kuni 52-tonnise tegeliku massiga autorongiga. Eelnõukohase määruse eesmärk on suurendada vedude efektiivsust ja vähendada kaubaveo

keskkonnajalajälge. Riigikogu menetluses on liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu 798 SE3, mille kohaselt lubatakse alates 1. juunist 2026. a jagatava veose vedamiseks eriveona eriloa

alusel teeliiklusesse senisest pikemad (kuni 25,25 meetrit) ja raskemad (kuni 60 tonni) autorongid. Nii Euroopa moodulikontseptsioonile vastavate autorongide kasutuselevõtt kui ka raskeveostel suurema massi lubamine ja pikkuse suurendamine aitavad kaasa veo

efektiivsusele. Suurem efektiivsus toob omakorda kaasa konkurentsivõime kasvu. Lisaks väheneb vedude negatiivne keskkonnamõju, kuna sama koguse kauba vedamiseks tuleb läbida

vähem kilomeetreid. Seega väheneb heitmete hulk ning veokite hulk teedel, mis omakorda mõjutab ka liiklusohutust. Samuti aitab muudatus leevendada autojuhtide puudust veondussektoris.

Eesmärgi saavutamiseks suurendatakse raskeveol eriveona autorongi lubatud suurimat

tegelikku massi 60 tonnini ning lubatakse ka autorongi senise maksimaalse lubatud pikkuse 18,75 meetri asemel kasutada 20,75 meetri pikkuseid autoronge. Et eriveol lubatud suurem mass ja lisapikkus ei avaldaks suuremat negatiivset mõju teetaristule kui kehtiva korra kohaselt

lubatud 52-tonnised autorongid, kehtestatakse rakendusaktiga tehnilised lisanõuded autorongi telgede arvule (8 telge, mis kõik peale juhttelgede peavad olema paarisratastega) ning

teljebaasile ehk määratakse minimaalne kaugus esimese ja viimase telje vahel, et lisanduv mass hajuks teel piisaval määral ega kahjustaks teekatendit. Sellised koosseisud saavad liigelda samades teekoridorides kui tänased eriloaga 48- ja 52-tonnise tegeliku massiga autorongid.

Lisaks võetakse kasutusele Euroopa moodulikontseptsioonile vastav autorong (edaspidi EMSi

autorong), mida mitmes Euroopa riigis, eelkõige Skandinaavia riikides praegu juba kasutatakse. EMSi autorong tähendab autorongi, kus vedukiga on ühendatud mitu haagist, ning selle pikkus ja mass ületab liiklusseaduse (edaspidi LS) § 80 lõike 3 alusel kehtestatud suurimat

lubatud pikkust ja massi, kuid veduk ja haagised ise vastavad LSi § 80 lõike 3 alusel kehtestatud nõuetele. EMSi autorong koostatakse standardsetest sõidukitest ja haagistest, näiteks veok +

poolhaagis (eelikut kasutades), poolhaagisega autorong + haagis, ning selle koosseisu maksimaalne pikkus võib olla kuni 25,25 meetrit ja tegelik mass kuni 60 tonni. EMSi

1 Majandus- ja kommunikatsiooniministri 13.06.2011 määrus nr 42 „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded

ning nõuded varustusele“ – https://www.riigiteataja.ee/akt/105072023278. 2 Liiklusseaduse § 341 lõige 8 – https://www.riigiteataja.ee/akt/109012025008#para34b1. 3 https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/092974bb-bfc9-42ff-8d55-99b775f9e617/liiklusseaduse-

muutmise-seadus/.

autorongide liikumiseks on Transpordiamet (edaspidi TRAM) kaardistanud trassikoridorid, kus teetaristu võimaldab senisest pikemate autorongidega liiklemist. Peamiselt on tegemist riigi suuremate põhimaanteedega.

Samuti võimaldatakse diferentseerida eriveo eest võetavat eritasu määra lähtuvalt sõidukil

kasutatavatest lisaohutussüsteemidest. Ka nähakse ette rohkem aluseid eriloa andmisest keeldumiseks ja eriloa kehtetuks tunnistamiseks.

Mõju halduskoormusele on neutraalne, kuna senisest raskemate ja pikemate autorongide, sh EMSi autorongide kasutamise võimaldamine eriloa alusel on veoettevõtjale lisavõimalus oma

vedude efektiivsemaks muutmiseks. EMSi autorongiga liiklemiseks tuleb taotleda eriluba, mis ei ole väga ajamahukas protseduur, samas kehtiva korra kohaselt ei ole sellise autorongiga liiklemine üldse lubatud. Tavapärase autorongiga liiklemiseks muutusi ei ole. Samuti võib

eeldada, et veoettevõtjad, kes teostavad eriveona raskevedusid 52-tonnise tegeliku massiga autorongiga, taotlevad selle asemel edaspidi eriloa 60-tonnise tegeliku massiga autorongi jaoks,

mis neile halduskoormust ei suurenda. Eelnõuga kavandatud muudatused majandus- ja taristuministri 4 septembri 2015. a. määruses

nr 114 „Eriveo tingimused ning eriveo teostamise ja erilubade väljaandmise kord ning tee omanikule tekitatud kulutuste hüvitamise, eriloa menetlustasu ja eritasu määrad“ (edaspidi

määrus nr 114) täpsustavad eelviidatud seaduseelnõuga 798 SE kavandatud muudatusi ja loovad vajalikud rakendussätted.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja koostas Kliimaministeeriumi teede- ja raudteeosakonna veondus- ja liiklusvaldkonna juht Margus Tähepõld ([email protected], 625 6490). Eelnõu õigusliku ekspertiisi tegi õigusosakonna nõunik Mari-Liis Kupri (mari-

[email protected]). Keeletoimetuse tegi Justiits- ja Digiministeeriumi õigusloome korralduse talituse toimetaja Aili Sandre ([email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõukohase määrusega muudetakse määruse nr 114 redaktsiooni RT I, 21.10.2025, 13, mis jõustus 24. oktoobril 2025. a.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kahest paragrahvist, millest esimesega muudetakse määrust nr 114 ning teises paragrahvis sätestatakse määruse jõustumise aeg.

Eelnõu § 1 sätestab määruse nr 114 muudatused.

Paragrahvi 2 punkt 11 tunnistatakse kehtetuks. Säte sisaldas jagatava veose mõistet, mis jäetakse määrusest välja ja sisustatakse seaduse tasemel (798 SE) ning puudub vajadus seda

määruses korrata. Paragrahvi 2 täiendatakse punktiga 12, millega lisatakse määrusesse mõiste „summaarne

teljebaas“, mis on kaugus autorongi esimese ja viimase telje vahel. Teljebaasi kasutatakse raskeveostel, kus sellest sõltub autorongi suurim lubatud mass.

Paragrahvi 2 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks. Säte määras, millal võis sõidukist, autorongist või masinrongist tingitud erivedu teostada. Selline piirang sätestatakse LSis (798 SE) ning puudub vajadus seda määruses korrata.

Paragrahvi 3 lõige 3 muudetakse, et täpsustada, kuidas eriveol veost sõidukile paigutada.

Kõige olulisem on vältida laiuse ületamist, sest see mõjutab liiklust ja liiklemist enam kui pikkuse ületamine. Kui suurveose paigutamisel ei ole võimalik laiuse ületamist vältida, tuleb see paigutada nii, et laiust ületataks võimalikult vähesel määral ehk kui on tegemist veosega

mõõtudes 4x5 meetrit, siis tuleb see paigutada sõidukile nii, et veose laiuseks jääb 4 meetrit.

Paragrahvi 4 pealkiri muudetakse, et viia see täpsemalt vastavusse paragrahvi sisu ja lisandunud sätetega EMSi autorongi kohta ehk paragrahv tegelikult reguleeris ja reguleerib ka edaspidi jagatava veose eriveo tingimusi.

Paragrahvi 4 lõike 2 sissejuhatav lause muudetakse ja lisatakse viide LSi lisanduvale sättele

(§ 341 lg 12 p 1, 798 SE), mis käsitleb jagatava veose veost raskeveosena ning milles sätestatakse raskeveosel autorongi maksimaalne tegelik mass 60 tonni ja pikkus 20,75 meetrit. Lõikes sätestatakse, millistel tingimustel võib jagatava veose erivedu raskeveosena teostada.

Paragrahvi 4 lõike 2 punktid 2 ja 6 tunnistatakse kehtetuks, kuna nendel sätetel puudub

sisuline rakendus. Punktide 2 ja 6 kohaselt tuli seni jagatava veose eriveol varustada veduk GPS-seadmega, mis võimaldas määrata TRAMil autorongi asukohta veo ajal ning lisaks tuli esitada veose kaal koos asukoha andmetega TRAMile. Tegelikkuses TRAM neid andmeid ei

töötle ja nende kogumine on tarbetu ega oma seetõttu ka järelevalve jaoks sisulist tähtsust.

Paragrahvi 4 lõike 2 punkt 5 muudetakse LSi selle muudatuse (798 SE) alusel, mille kohaselt võib edaspidi raskeveos olla kuni 20,75 meetri pikkune ning asjakohane täiendus lisatakse ka lõikesse.

Paragrahvi 4 lõiget 2 täiendatakse puntidega 61–63, millega lisatakse määrusesse nõuded

eriveona raskeveosel kasutatava veoki heiteklassile ja autorongi telgedele. Tegemist ei ole uute nõuetega, vaid need tulenevad kuni 31.05.2026 kehtiva LSi § 341 lõike 8 punkidest 3–4. Erinevus on ainult selles, et lõikes 63 sätestatakse maksimaalseks tegelikuks massiks 60 tonni

LSi muudatuse järgi ning massipiirangud sõltuvalt autorongi telgede arvust viiakse eraldi lõikesse 21.

Paragrahvi 4 täiendatakse lõigetega 21 ja 22. Lõikega 21 lisatakse teljebaasi nõue autorongi lubatud suurima täismassi korral. Kui kehtiva LSi § 341 lõike 8 punktis 4 sätestati autorongi

suurim tegelik mass sõltuvalt autorongi veotelgede arvust, siis nüüd lisatakse juurde ka teljebaasi nõue üle 52-tonnise tegeliku massiga autorongidele (kuni 52-tonnistele autorongidele

nõuded ei muutu). Pikema teljebaasiga veokid jaotavad massi ühtlasemalt, vähendades sildadele, teekatendile ja aluspinnasele mõjuvaid tipukoormusi. See aitab vähendada teekatete deformatsioone ja pikendab nende eluiga ning seetõttu seatakse suurim lubatud tegelik mass

lisaks autorongi sildade arvule sõltuvusse ka teljebaasist. Teljebaasi reeglit kasutatakse raskeveoste puhul ka Soomes ja Rootsis. Lubatud suurima massiga 60 tonni on võimalik

kasutada autorongiga, mille koosseisus on vähemalt 8 telge ning summaarne teljebaas on üle 18 meetri. Teljebaasi väärtuste kehtestamisel on aluseks võetud 2024. a veebruaris TRAMi tellimusel valminud uuring „Raskemate ja pikemate veoste mõju arvutamine riigiteede

taristule“ (Ain Kendra, Juhan Idnurm, Jaanus Laanes, Arne Küüt, ja Simmo Talpas-Taltsepp).

Lõikes 22 sätestatakse tingimused, millele EMSi autorong vastama peab. Keskkonnahoiu ja ohutuse eesmärgil peab EMSi autorongi veduk kuuluma EURO VI või vähem saastavasse

heitgaasiklassi. Sätestatakse ka veduki mootori minimaalne erivõimsus 6 kW tonni kohta, et EMSi autorong ei hakkaks takistama liiklusvoogu kohalt võttes ja pöörde järel, vähendades teede läbilaskvust ja suurendades möödasõitude arvu. EMSi autorongid lubatakse liiklema

ainult TRAMi veebilehel avaldatud lubatud teedevõrgul või kohaliku omavalitsuse üksuse poolt eriloale lisatud veoteel. EMSi autorongide liikumiseks on TRAM kaardistanud

trassikoridorid, kus teetaristu võimaldab senisest pikemate autorongide liiklemist ning peamiselt on tegemist riigi suuremate põhimaanteedega. Sätestatakse ka kohustus kinnitada EMSi autorongi viimase haagise tagaosale vastav tunnusmärk, et liiklejad saaksid teavet ees

liikuvast tavapärasest pikemast autorongist ning teaksid seda vajaduse korral möödasõidu või muu manöövri planeerimisel arvestada. Vähendamaks riski, et EMSi autorongi veotelje

suhtelise koormuse vähenemise tõttu tõusu ületamine ja kohaltvõtt talvistes oludes on raskendatud, lisatakse nõue, et rehvide mustrisügavus veoteljel on minimaalselt 5 millimeetrit ja muudel telgedel 3 millimeetrit ning koormatud autorongi veoteljele peab langema vähemalt

20% autorongi täismassist. Lisaks sätestatakse nõue, et sõidukite registrimassi ja teljekoormust ei ületata ning eriloa taotluses kinnitatakse, et taotleja täidab kõiki eriveo teostamise tingimusi.

Paragrahvi 4 lõikesse 3 lisatakse viide ka lisandunud lõikele 22, milles sätestatakse, et TRAM avaldab oma veebilehel eriveoks lubatud veoteed nii raskeveosele kui EMSi autorongile.

Paragrahvi 14 täiendatakse lõikega 63, milles sätestatakse, et EMSi eriveo puhul on eriloa

eriveo tasu esitatud määruse lisa 4 tabelis 7. Tegemist on tasuga pikaajalise eriloa eest ning sel puhul ei peeta arvestust selle üle, mitu erivedu tegelikult loa kehtivusajal tehakse. Säte on analoogne § 14 lõikes 61 raskeveosele sätestatuga.

Paragrahvi 15 lõike 1 punkt 3 muudetakse ja täpsustatakse, et eriveotasu ei võeta

teehooldustöid teostava sõiduki puhul. Kehtiv sõnastus „teehoiutööde teostamisega seotud sõiduk“ oli liiga lai ja võimaldas tasu vabastamist taotleda ja kasutada mitte eesmärgipäraselt . Näiteks võeti eriluba teemasinate veoks (eesmärk teenindada mingit tee-ehitusobjekti), kuid

tegelikult kasutati sama luba ka muudeks vedudeks, mis ei ole eesmärgipärane ja tekitab ebaausat konkurentsi. Edaspidi vabastatakse eritasust teehooldustöid teostavad sõidukid, mis

on eelkõige talihooldust tegevad sahad, mis ületavad tavapärast lubatud laiust. Paragrahvi 15 täiendatakse lõikega 32, millega lisatakse täpsustus, et määruse § 4 lõigete 2

ja 22 kohaste erivedude puhul ei kohaldada eritasu määramisel määruse lisa 4 tabelit 2, mis sätestab eritasu autorongi pikkuse ületamise eest, kuna nende erivedude tasumäärad on eraldi

tabelites, vastavalt lisa 3 tabel 2 (raskeveos) ja lisa 6 tabel 7 (EMSi autorong). Paragrahvi 16 täiendatakse lõikega 6, milles sätestatakse, et EMSi autorongi kasutamiseks

antakse eriluba kaheteistkümneks kuuks ning analoogselt sama paragrahvi lõikega 5 sätestatakse, et vedude tegelik arv eriloa kehtivuse perioodil ei ole piiratud. Arvestades, et EMSi

autorongide kasutuselevõtmise eesmärk on veoefektiivsuse suurendamine ja keskkonnamõjude vähendamine ning et eriloa tasu on võrreldes muude erilubade tasuga väike, siis menetlusökonoomika mõttes ei ole otstarbekas anda luba lühemaks ajaks kui aasta ning

tõenäoliselt ei ole vedajatel ka huvi lühemaajalise eriloa vastu.

Määruse lisa 4 täiendatakse tabeliga 7, milles määratakse EMSi eriveo tasumäärad. Eelnõuga 708 SE LSi lisatava § 341 lõike 41 alusel sätestatakse, et eriveo eest võetava eritasu määra võib diferentseerida autorongil kasutatavate lisaohutussüsteemide järgi, ning kehtestatakse kaks

tasumäära. Kui EMSi autorongil ei kasutata automaatset hädapidurdussüsteemi (AEBS), kehtestatakse aastase eriloa tasumääraks 96 eurot ning kui EMSi autorong on varustatud

AEBSiga, siis on eritasu määr poole soodsam ehk 48 eurot. Tasumäära rakendamise aluseks on võetud määruse lisa 4 tabelis 2 sätestatud määr üle 22,01 meetri pikkuse autorongi eest üle 200-

kilomeetrisel marsruudil, milleks on 96 eurot. Soodustamaks ohutussüsteemide kasutamist, rakendatakse AEBS-süsteemiga autorongile soodusmäära. Lisa 4 kehtestatakse uues sõnastuses, muid muudatusi lisas ei tehta.

Määrust täiendatakse lisaga 5, milles sätestatakse EMSi autorongi tunnusmärk, mis tuleb

paigaldada autorongi viimase haagise tagaosale. Tunnusmärgi kaudu saab EMSi autorongi järel sõitva auto juht teavet, et ees liigub tavapärasest pikem koosseis ning juht saab arvestada, et möödasõit võib võtta tavapärasest mõnevõrra kauem aega.

Eelnõu § 2 sätestab määruse jõustumise. Määrus jõustub 1. juunil 2026. a koos liiklusseaduse

muudatustega, millest tulevad määruse muutmise alused. Üldisest erinevalt jõustub määruse nr 114 § 15 lõike 1 punkti 3 muudatus 1. jaanuaril 2027. a, kuna säte muudab erandit, mille kohaselt eritasu teatud töid teostatavatelt sõidukitelt ei võeta. Muudatuse kohaselt tehakse

täpsustus, et eritasust vabastatakse teehooldustöid teostav sõiduk, aga mitte enam teehoiutöödega seotud sõiduk, mis oli liiga lai määratlus ja on toonud kaasa eritasust vabastus

valel eesmärgil kasutamise. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu on kooskõlas nõukogu direktiivi 96/53/EÜ, millega kehtestatakse teatavatele ühenduses

liikuvatele maanteesõidukitele siseriiklikus ja rahvusvahelises liikluses lubatud maksimaalmõõtmed ning rahvusvahelises liikluses lubatud täismass, artikli 4 lõikega 4, mille kohaselt liikmesriik, kes lubab oma territooriumil teha vedusid sõidukitel ja liidendsõidukitel,

mille mõõtmed erinevad direktiivi 95/53/EÜ I lisas kehtestatud mõõtmetest, lubab kasutada ka I lisas kehtestatud mõõtmetele vastavaid mootorsõidukeid, haagiseid ja poolhaagiseid sellistes

kombinatsioonides, et saavutatakse vastavus vähemalt selles riigis lubatud maksimaalsele pikkusele, nii et vedajail on võrdsed konkurentsitingimused (moodulikontseptsioon).

4. Määruse mõjud

Määruse alusel lubatakse edaspidi eriloa alusel liiklusesse senisest pikemad ja raskemad autorongid, millega veetakse jagatavat veost. Ka praegu võivad teedel eriveosena liigelda autorongid, mis on 25,25 meetrit pikad ja (või) 60 tonni rasked, kuid kehtiva korra järgi on

selliste parameetritega autorongidega lubatud vedada ainult jagamatut veost.

4.1. Mõju majandusele Muudatus võimaldab ettevõtjatel vedada ühe reisi jooksul oluliselt suuremat kaubakogust. Võrreldes senise 48/52-tonnise piiranguga võimaldab 60-tonnine autorong vedada 15 kuni 25%

rohkem kaupa. See toob potentsiaalselt kaasa majandusliku mõju mitme teguri kaudu: 1) efektiivsuse kasv – sama kaubakoguse transportimiseks on vaja teha vähem sõite. See

vähendab proportsionaalselt ajakulu, kütusekulu, rehvide kulu, sõidukite amortisatsiooni- ja hoolduskulu ning tööjõukulu veetava kaubaühiku kohta. Samuti saavad ettevõtted sama veomahtu teenindada väiksema arvu autorongidega, st kapital on efektiivsemalt kasutatud ning

pikas vaates võib see vähendada vajadust uute vedukite ostmiseks või võimaldada olemasoleva pargiga teenindada suuremat hulka kliente;

2) konkurentsivõime suurenemine – muudatus viib Eesti veotingimuste poolest lähemale Skandinaaviale, kus kõnealused autorongid on juba kasutusel. See parandab Eesti ettevõtete konkurentsivõimet. Samuti võib kaasneda paindlikum hinnastamine – kulude vähenemine

annab veoettevõtjatele rohkem mänguruumi hindade määramisel – võimalik on kas hoida hindu ja suurendada oma kasumimarginaali või pakkuda klientidele soodsamaid veohindu, et säilitada

või võita turuosa. Sel on konkurentsi suurendav mõju ning omakorda selle kaudu potentsiaalne mõju veohindade langusele kogu turul;

3) investeerimisvajadus – 20,75 meetriste ja 60-tonnise autorongi kasutuselevõtt võib eeldada investeeringuid uutesse, pikematesse haagistesse, mis on spetsiaalselt disainitud suurema mahu ja massi jaoks (nt metsaveohaagised);

4) investeerimisvõimalused – 25,25 meetriste ja 60-tonniste EMSi autorongide lahenduse eelis on võimalus kombineerida olemasolevaid standardseid vedukeid ja haagiseid uuteks,

pikemateks koosseisudeks. See võib vähendada investeerimisbarjääri ja võimaldab ka väiksematel ettevõtetel oma veopargi efektiivsust parandada suuri kulutusi tegemata.

Tuginedes 2024. aastal T-Konsulti tehtud uuringule, kus olid välja toodud Soome kogemused 60-tonniste ja ka 76-tonniste täismassiga autorongidega, võiks EMSi veokitele eeldada ca 30%

veomahtu kümne aastaga ja ca 50% mahtu 20 aastaga. Eesti autovedajate enda tehtud prognoosid on samas väga laias vahemikus, varieerudes 5%-st kuni 65%-ni. Kombineerides seda Soome kogemusega ja võttes arvesse ka erivedudele lubatud teedevõrgu ulatust ja

piiranguid (EMSi autorongidel eelkõige n-ö põhitrassid sisevedudel), saab pigem siiski järeldada, et pikkade ja raskemate autorongide ulatuslikum kasutuselevõtt ei ole kiire.

Veoettevõtete tegevuskulude vähenemine ja efektiivsuse kasv võib konkurentsitingimustes edasi kanduda ka veoteenuse hindadesse. See tähendab, et tootjatele ja kaubasaatjatele võib

veosevedu muutuda soodsamaks, seda eriti vedajate suureneva konkurentsi tingimustes. Soodsam transport vähendab potentsiaalselt tootmise omahinda ja suurendab Eesti tootjate

konkurentsivõimet nii kodu- kui ka eksporditurgudel. Siiski on võimalikud mõjud kaudsed ja raskesti hinnatavad, sest sõltuvad sellest, kuidas veosektor raskemad ja pikemad autorongid kasutusele võtab.

4.2. Mõju keskkonnale

Pikemate ja raskemate autorongide kasutuselevõtt vähendab transpordisektori keskkonnakoormust. Kuna sama kaubakoguse vedamiseks on vaja teha vähem reise, väheneb läbisõit ja põletatud kütuse kogus. Tallinna Tehnikakõrgkooli uuring toob välja, et 600 m³

kauba vedamiseks on vaja kuue 16,5 m autorongi asemel vaid neli 25,25 m EMSi autorongi, mille tulemusel on CO₂ emissioon 15% väiksem.4 T-Konsult OÜ uuringu5 kohaselt tooks

ainuüksi metsandussektoris (ümarpuidu ja hakkepuidu vedu) üleminek 52-tonnisteltveostelt 60- tonnistele kaasa 13 730 tonni CO₂ säästu aastas.

Lisaks kaasneb potentsiaalne CO₂ vähenemine ka sellest, kui minnakse üle keskkonda säästvamale EURO VI saasteklassi sõidukitele. Kuigi raskemad veokid koormavad teid

rohkem, võib telgede arvu suurenemine, teljebaasi reegli kehtestamine ja eriti reiside arvu vähenemine summaarset koormust teekatenditele isegi kahandada.6 See võib tähendada pikemat teede remonditsüklit ja seega säästu teekattematerjalide (killustik, bituumen) arvelt,

mis omakorda tähendab CO₂ säästu.

4.3 Mõju elukeskkonnale ehk liiklusohutusele Senisest pikemate autorongide liiklusesse lubamise peamine lisanduv oht on seotud möödasõiduga 1 + 1 ristlõikega teedel. EMSi autorongist (pikkus kuni 25,25 m) möödasõit

nõuab mõnevõrra pikemat aega ja vahemaad võrreldes standardse poolhaagisega autorongiga (16,5 m). Näiteks 90 km/h alas pikeneb vajalik möödasõidunähtavus ligikaudu 100 meetri

4 2025. aasta Tallinna Tehnikakõrgkooli uuring „EMS autorongide Eesti teedele lubamise liiklusohutusalane

analüüs, lk 13; https://transpordiamet.ee/sites/default/files/documents/2025-06/EMS_liiklusohutus_aruanne%20-

11.06.2025.pdf. 5 2024. aasta T-Konsulti uuring „Raskemate ja pikemate veoste mõju arvutamine riigiteede taristule“, lk 87;

https://transpordiamet.ee/sites/default/files/documents/2025-

05/Raskemate_ja_pikemate_veoste_m%C3%B5ju_arvutamine_riigiteede_taristule_%28T-

Konsult_2024%29.pdf. 6 2024. aastal T-Konsulti uuring „Raskemate ja pikemate veoste mõju arvutamine riigiteede taristule“, lk 90 .

võrra. See võib suurendada riski, et juhid hindavad möödasõiduks vajalikku distantsi valesti ning ka senine õnnetuste analüüs näitab, et enamik raskeveokitega toimunud õnnetusi on põhjustatud teiste liiklejate, mitte veokijuhtide eksimustest.7

Võimalikke riske aitavad muu hulgas vähendada uuema tehnoloogiaga raskeveokite (EURO

VI) ja autorongide kasutuselevõtt, mis on varustatud uuemate ohutus- ja juhiabisüsteemidega, nt automaatne hädapidurdussüsteem AEBS ning lisanõuded rehvimustrile. Samuti tuleb EMSi autorong varustada eritähisega, mis hoiatab juhti, et eessõitev autorong on tavapärasest pikem

ning seetõttu ei tule pikem möödasõiduteekond juhile üllatusena.

Soome ja Rootsi senised õnnetuste andmed ja uuringud näitavad, et pikkade (25 m) ja veel pikemate (34 m) autorongide kasutuselevõtu tõttu ei ole õnnetuste arv ega kahjud kasvanud.8 Kuna sama kaubakoguse vedamiseks on vaja teha vähem reise ning väheneb raskeveokite

koguarv teedel, võib see liiklusohutusele ka positiivselt mõjuda.

4.4. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse üksuste korraldusele Muudatused puudutavad suures osas TRAMi, kes väljastab enamiku erilubadest, kuna suurem osa vedudest tehakse riigiteedel. Lisaks väljastavad süsteemselt 48/52 tonni erilube ka Tartu ja

Pärnu omavalitsused. EMSi autorongide erilubade andmise põhikoormus jääb eelkõige TRAMile, kuna praeguseks kaardistatud trassikoridorid on olulises osas riigiteedel. Samas, kui

on otstarbekas ja olemas eeldused riigitee trassikoridori marsruut ühendada kohaliku teega, võib ilmneda vajadus anda kohalikul omavalitsusel eriluba ka selle kohalikule teele.

Muudatuse tulemusel võib eriloa andja töökoormus suureneda, iseäranis EMSi autorongi erilubadega, kuna tegemist on uue eriveo liigiga. Võib eeldada, et osa senistest 52-tonnise

tegeliku massiga erivedudest asenduvad 60-tonnise tegeliku massiga veoga ja see töökoormust oluliselt ei muuda. Kuna ei ole teada, millises ulatuses hakatakse EMSi autoronge kasutama, ei ole praegu võimalik prognoosida ka mõju erilubade väljastamisest. Eelduslikult ei ole mõju

suur, kuna tavaliselt taotletakse jagatava veose eriveoks pikaajalised (kuni üheks aastaks) load ja arvestades, et osaliselt asenduvad senised 52-tonniste veoste eriload 60-tonniste veoste

erilubadega, ei ole näha olulist taotluste arvu kasvu. Seni on aastas antud 400–500 eriluba. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Määruse rakendamine ei too kaasa lisakulusid. TRAM peab veolubade infosüsteemis tegema ettevalmistavaid töid, et uut tüüpi erilube anda ja EMSi transpordikoridorid portaali TarkTee.ee sisestada. Arvestades, et eriveol lubatud suurima tegeliku massi suurendamine 60 tonnini lubatakse lisatelgede kasutamise korral, siis mõju teetaristule on olulises osas samaväärne (või

isegi väiksem), kui on kehtiva korra alusel lubatud 48- või 52-tonnise eriveose puhul. Kuna ei ole teada, millises mahus EMSi erilube taotlema hakatakse, ei ole võimalik tulusid täpselt

prognoosida.

6. Määruse jõustumine

7 2025. aasta Tallinna Tehnikakõrgkooli uuring „EMS autorongide Eesti teedele lubamise liiklusohutusalane

analüüs, lk 19; https://transpordiamet.ee/sites/default/files/documents/2025-06/EMS_liiklusohutus_aruanne%20-

11.06.2025.pdf. 8 2025. aasta Tallinna Tehnikakõrgkooli uuring „EMS autorongide Eesti teedele lubamise liiklusohutusalane

analüüs, lk 4, 20, 25 ja 26.

Määrus jõustub 1. juunil 2026, sest samal ajal jõustub ka 798 SE kohane LSi muudatus, mille sätete täpsustamiseks määrus antakse. Üldisest erinevalt jõustub määruse nr 114 § 15 lõike 1 punkti 3 muudatus 1. jaanuaril 2027. a., kuna säte muudab erandit, mille kohaselt eritasu teatud

töid teostatavatelt sõidukitelt ei võeta. Muudatuse kohaselt tehakse täpsustus, et eritasust vabastatakse teehooldustöid teostav sõiduk, aga mitte enam teehoiutöödega seotud sõiduk, mis

oli liiga lai määratlus ja on toonud kaasa eritasust vabastuse valel eesmärgil kasutamise. Kuna vedajad võivad olla oma tegevusi ja kulusid planeerinud kehtivast sõnastusest tulenevalt, on otstarbekas anda üleminekuaeg.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Siseministeeriumile ja arvamuse avaldamiseks

Transpordiametile, Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Liidule, Autoettevõtete Liidule, Eesti Logistika- ja Ekspedeerimise Assotsiatsioonile, Riigimetsa Majandamise Keskusele, Eesti

Metsa- ja Puidutööstuse Liidule ning Eesti Linnade ja Valdade Liidule infosüsteemi EIS kaudu.

Majandus- ja taristuministri

4. septembri 2015. a määrus nr 114 „Eriveo tingimused ning eriveo teostamise ja

erilubade väljaandmise kord ning tee omanikule tekitatud kulutuste hüvitamise,

eriloa menetlustasu ja eritasu määrad“

Lisa 5

Euroopa moodulikontseptsioonile vastava autorongi tähis

1

Majandus- ja taristuministri

04.09.2015. a määrus nr 114

„Eriveo tingimused ning eriveo teostamise ja erilubade väljaandmise kord ning

tee omanikule tekitatud kulutuste hüvitamise, eriloa menetlustasu ja eritasu määrad“

lisa 4

(muudetud sõnastuses)

ERIVEO TASUMÄÄRAD SUURVEOSE EEST

Tabel 1. Eriveo tasu ühe eriveo eest sõiduki pikkuse ületamisel (eurodes)

Marsruudi pikkus, km Sõiduk pikkusega, m

12,01–14,00 m 14,01–16,00 m 16,01 m ja enam

Kuni 50 3 16 22

51–100 6 19 26

101–200 10 22 29

Üle 200 13 26 32

Tabel 2. Eriveo tasu ühe eriveo eest autorongi pikkuse ületamisel (eurodes)

Marsruudi

pikkus, km

Veduk + poolhaagis, pikkusega

m

Veduk + täishaagis (pukseeritav seade),

pikkusega, m

16,51–18,00 18,01–20,00 20,01–22,00 22,01 ja

enam 18,76–20,00 20,01–22,00

22,01 ja

enam

Kuni 50 5 10 19 38 10 19 38

51–100 10 14 29 58 14 29 58

101–200 14 19 38 77 19 38 77

Üle 200 19 24 48 96 24 48 96

Tabel 3. Eriveo tasu ühe eriveo eest sõiduki või autorongi laiuse ületamisel (eurodes)

Marsruudi pikkus,

km

Laius, m

3,01–3,50 3,51–4,00 4,01 ja enam

Kuni 50 10 19 38

51–100 19 38 77

101–200 29 58 115

Üle 200 38 77 153

2

Tabel 6. Eriveo tasu suurveose eest määruse § 14 lõikes 62 nimetatud eriveol pikaajalise loaga (eurodes)

Periood Tasu loa eest riigiteel

Nädal 40

Üks kuu 150

3 kuud 400

6 kuud 600

12 kuud 1000

Tabel 7. Eriveo tasu määruse § 4 lõikes 22 nimetatud eriveol (eurodes)

Tasu, kui autorongil puudub automaatne

hädapidurdussüsteem

Tasu, kui autorongil on automaatne

hädapidurdussüsteem

96 eurot 48 eurot

Märkus: tabelites esitatud tasumäärad kehtivad ühe teeomaniku ja ühe sõiduki või autorongi kohta.

Tabel 4. Eriveo tasu ühe eriveo eest sõiduki või autorongi kõrguse ületamisel (eurodes)

Marsruudi pikkus,

km

Kõrgus, m

4,01–4,50 4,51–5,00 5,01–5,50 5,51 ja enam

Kuni 50 5 10 19 38

51–100 10 14 29 58

101–200 14 19 38 77

Üle 200 19 24 48 96

Tabel 5. Eriveo tasu ühe eriveo eest veose ulatumisel sõidukist või autorongist tahapoole (eurodes)

Marsruudi pikkus,

km

Ulatumine tahapoole, m

2,01–3,00 3,01–3,50 3,51–4,00 4,01 ja enam

Kuni 50 10 14 29 58

51–100 14 19 38 77

101–200 19 24 48 96

Üle 200 24 29 58 115

Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/

Registrikood 70001231

Siseministeerium

17.04.2026 nr 1-4/26/1543

Taristuministri määruse „Majandus- ja

taristuministri 4. septembri 2015. a määruse nr 114 „Eriveo tingimused ning eriveo teostamise ja erilubade väljaandmise kord ning tee omanikule

tekitatud kulutuste hüvitamise, eriloa menetlustasu ja eritasu määrad“ muutmine“ eelnõu

Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse esitamiseks taristuministri määruse „Majandus- ja

taristuministri 4. septembri 2015. a määruse nr 114 „Eriveo tingimused ning eriveo teostamise ja erilubade väljaandmise kord ning tee omanikule tekitatud kulutuste hüvitamise, eriloa

menetlustasu ja eritasu määrad“ muutmine“ eelnõu. Palume oma seisukoht esitada kümne tööpäeva jooksul.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt) Kuldar Leis

taristuminister

Lisad: 1. Määruse eelnõu 2. Eelnõu seletuskiri

3. Määruse lisa 4 4. Määruse lisa 5

Arvamuse avaldamiseks: Transpordiamet, Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Liit,

Autoettevõtete Liit, Eesti Logistika- ja Ekspedeerimise Assotsiatsioon, Riigimetsa Majandamise Keskus, Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit ning Eesti Linnade ja Valdade Liit

Margus Tähepõld, 625 6490 [email protected]