Metsatööde plaan Kaerepere kogukonnaalal aastatel 2026-2035

Riigimetsa tervikkava kinnitamine Kehtna vallas

Vabariigi Valitsuse 09.01.2007. a määruse nr 4 „Riigimetsa Majandamise Keskuse

põhimäärus“ § 15 lõike 2 punkti 9 ning § 19 lõike 1 alusel

1. K i n n i t a d a „Riigimetsa tervikkava Kehtna vallas“ (lisatud,

juhatuse_otsuse_lisa_riigimetsa_tervikkava_Kehtna_vallas.pdf), „Metsatööde

plaan Kaerepere kogukonnaalal aastatel 2026-2035“ (lisatud,

juhatuse_otsuse_lisa_metsatööde_plaan_Kaerepere_kogukonnaalal_aastatel_2026

-2035), „Metsatööde plaan Eidapere kogukonnaalal aastatel 2026-2035“ (lisatud,

juhatuse_otsuse_lisa_metsatööde_plaan_Eidapere_kogukonnaalal_aastatel_2026-

2035), „Metsatööde plaan Järvakandi kogukonnaalal aastatel 2026-2035“ (lisatud,

juhatuse_otsuse_lisa_metsatööde_plaan_Järvakandi_kogukonnaalal_aastatel_202

6-2035) ja "Metsatööde plaan Lelle kogukonnaalal aastatel 2026-2035" (lisatud,

juhatuse_otsuse_lisa_metsatööde_plaan_Lelle_kogukonnaalal_aastatel_2026-

2035).

(allkirjastatud digitaalselt)

Mikk Marran

Juhatuse esimees

Jaotuskava: regiooni juht, kaasamisspetsialist

JUHATUS

OTSUS

21. aprill 2026 nr 1-32/50

Metsatööde plaan Kaerepere

kogukonnaalal aastatel

2026 - 2035

Kaerepere alevikuga piirnev riigimets kuulub Kehtna valla üldplaneeringus kogukonnaalade

hulka. Kogukonnaaladeks nimetab Riigimetsa Majandamise Keskus metsi, mis asuvad asulate

lähedal ja mida kohalikud aktiivselt kasutavad.

Kehtna valla üldplaneeringus on kogukonnaalad kirjeldatud puhkemetsa maa-alana

riigimetsas, millele Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) koostab koostöös kohaliku

omavalitsuse ja kohaliku kogukonnaga pikaajalised (10 aasta perspektiiviga) metsade

majandamise plaanid.

Metsas töid plaanides arvestab RMK metsa praegust seisukorda, sh kahjustusi, vanust,

puuliiki, kasvutingimusi ning kogukonnapoolseid ettepanekuid. Meie jaoks on oluline, et Eesti

metsad oleksid elujõulised, eri vanuses, mitmekesised ja terved. Vaid nii tagame, et mets ja

sellega seotud hüved oleksid kättesaadavad ka järgmistele põlvkondadele.

Kogukonnaala kirjeldus

Kaerepere kogukonnaala piirneb Kaerepere alevikuga. Alal asub arvukalt metsaradasid, mida

kogukonna poolt aktiivselt kasutatakse. Kogukonnaala suurus on 55 hektarit ning tegemist on

majandusmetsaga.

Joonis 1. Kaerepere kogukonnaala

Tabel 1. Kaerepere kogukonnaala andmed

Kogukonnaala Pindala 55 hektarit

Kogukond Kaerepere elanikud

RMK taristu Preivälja tee, Valtu metsatee, Männisalu tee

Pärandkultuur Sinilille mets

Valdav peapuuliik Kuusk

Joonis 2. Metsamaa jagunemine (%)

98%

2%

Majandatav mets

Mittemetsamaa

Joonis 3. Puuliigiline koosseis (%)

Joonis 4. Vanuseline jaotus (%)

Kaerepere kogukonnaalal on pindalast 40% vana metsa, mille

moodustavad suures osas kuusikud. Kuna tegemist on valdavalt väga

viljaka kasvukohatüübiga, siis kuusikud lähenevad oma eluea piirile. Vanad

kuusikud on aga vastuvõtlikud metsakahjuritele. Seda on näha ka

Kaerepere vanades kuusikutes, kus on kohati juba oluline üraskikahjustus.

Kuivanud puud ohustavad ka metsaradadel liikujaid, mistõttu tuleks seal

15%

65%

18%

2% Puuliigid

Kaasikud

Kuusikud

Männikud

Teised puuliigid

42%

18%

40% Keskealine mets Noor mets

Vana mets

rajal liikujate ohutuse tagamiseks kiiresti sekkuda. Kohalike elanike poolt

on ka aktiivselt kasutatud võimalust sanitaarraie korras endale

kogukonnaalalt küttepuitu varuda.

Kaerepere kogukonnaalal asuva metsa vanuseline jaotus

Joonis 5. Kaerepere kogukonnaala metsade vanuseline jaotus

Plaanitavad tööd

RMK on koostanud Kaerepere kogukonnaalale metsatööde plaani, arvestades majandatava

metsa vanuselist ja puuliigilist koosseisu, sanitaarset seisundit, kasvutingimusi ning laekunud

kogukonnapoolseid ettepanekuid. Plaani koostamiseks ja ala tutvustamiseks kohtusid RMK,

Kehtna vallavalitsuse esindajad ning kohaliku kogukonna liikmed 13. novembril 2025

Kaerepere lasteaia saalis ning 23. jaanuaril 2026 aastal Kaereperes Preivälja teel.

RMK plaanib Kaerepere kogukonnaala riigimetsa uuendamiseks lähema 10 aasta jooksul teha

lageraiet 4,1 hektaril (tabel 2 ja joonis 6). Teeme lageraie ajavahemikus aastatel 2026 kuni

2027 raieküpsetes metsades, mis on üraskirüüste tagajärjel juba oluliselt kahjustunud ning

kuused kuivanud. Raie käigus jätame kasvama säilikpuude grupid.

Lageraie on valitud seetõttu, et need metsaalad asuvad viljakas kasvukohas ning lagedale

alale istutades hakkab uus mets kõige kiiremini ja kindlamini kasvama. Me ei valinud

aegjärkset raiet, mille käigus mets raiutakse aegamööda hõredamaks, sest viljakas

kasvukohas hakkavad vana metsa alla kasvama erinevad põõsad nagu sarapuu jt, mis

takistavad uute puude kasvu, samuti muutub hõre kuusik tormihellaks. RMK eesmärk

metsatöid tehes on aga tagada alati ka metsa võimalikult kiire uuenemine.

Planeerime kvartalitel KE028 eraldisel 15 ja KE029 eraldistel 26 ning 27 istutada

männitaimed. Kvartalil KE030 eraldisele 3 on planeeritud istutada kuusetaimed. Kindlasti

arvestame kohaliku kogukonna soovi osaleda kevadisel istutustalgul.

Raiete läbiviimisel arvestame ilmastikuga ning sobimatute ilmastikutingimuste tõttu võib

planeeritav raieaasta muutuda. Seetõttu oleme metsatööde plaanis kirjeldanud, et töid

tehakse vahemikus 2026–2027. Enne kokkulepitud raiet annab RMK olemasolevatele

kontaktidele teada tööde alustamisest. Sanitaarraiet kuivanud ja haigete puude

eemaldamiseks kogukonnaalal teeme operatiivselt vastavalt vajadusele, kuid koos lageraiega

teeme esmalt ära ka vajalikud sanitaarraied, et vältida mitmekordset häiringut. Edaspidi

jälgime metsa tervislikku seisundit ning sekkume vajadusel. Väiksemate kollete ja kahjustatud

üksikpuude raiet pakume jätkuvalt kohalikele elanikele endale küttepuude varumiseks.

Metsamaterjali väljaveoks kasutame olemasolevaid metsateid – Preivälja teed, Valtu

metsateed, Männisalu teed. Jälgime seejuures teede seisukorda ning vajadusel remondime.

Privälja tee RMK poolse osa remondime enne raietööde algust ning rajame ka

tagasipööramise koha. Eelnevalt tuleb tee äärest raiuda trassiraie käigus teed ohustavad puud

kuni 4 meetri ulatuses.

Noortes metsades teeme hooldusraiet vastavalt metsade vajadustele.

Eriolukordade – tormi- ja muude oluliste metsakahjustuste, ohtlike puude raie – tõttu

tekkivatest töödest teavitab RMK kohalikku omavalitsust ja vajadusel kogukonda eraldi ning

need võivad tuua kavandatud töödesse muudatusi.

Tabel 2. Raiete nimekiri koos uuendatava puuliigiga Kaerepere kogukonnaala riigimetsas

Kvartal Eraldis Puistu Raieliik Raieaasta Pindala,

ha

Uuendatav

puuliik

KE028 15 Kuusik Lageraie 2026-2027 1,3 Mänd

KE029 26 Kaasik Lageraie 2026-2027 1,0 Mänd

KE029 27 Kuusik Lageraie 2026-2027 1,1 Mänd

KE030 3 Kuusik Lageraie 2026-2027 0,7 Kuusk

KE028 18 Kuusik Sanitaarrai

e 2026-2027 4,8

KE028 19 Männik Sanitaarrai

e 2026-2027 4,1

KE029 2 Männik Sanitaarrai

e 2026-2027 1,4

KE029 20 Kuusik Sanitaarrai

e 2026-2027 5,0

Planeeritavate raiealade skeem

Joonis 6. Kaerepere kogukonnaalal plaanitavad raied

Üldised mõisted

Uuendusraiet tehakse puidu saamiseks ja uue metsa kasvatamiseks. RMK soovib säilitada

meie metsade liigirikkust ja kasvatada erineva puuliigi puistuid seal, kus nad kasvavad kõige

paremini.

Uuendusraie liigid on lageraie ja turberaie

• Lageraie (LR) korral raiutakse langilt ühe aasta jooksul kõik puud, välja arvatud

säilikpuud, mis toetavad elurikkust ja ka looduslikku uuenemist kohapealse seemnega.

• Turberaie korral raiutakse mets hajali paiknevate üksikpuude või häiludena pikema aja

jooksul. Turberaiete liigid on aegjärkne raie (AR), häilraie (HL) ja veerraie (VE).

Kujundusraiet tehakse kaitstaval loodusobjektil kaitse-eesmärgi saavutamiseks vastavalt

kaitsekorralduskavale, liigi kaitse ja ohjamise tegevuskavale või kaitstava looduse üksikobjekti

või vääriselupaiga seisundi säilitamiseks ja parandamiseks.

Raadamine on raie, mida tehakse, et võimaldada maa kasutamist muul otstarbel kui metsa

majandamiseks

Valikraiet (VR) tehakse erandjuhtudel, kui seda toetavad looduslikud tingimused ja metsa on

võimalik kasvatada ja kasutada püsimetsana. Mets raiutakse üksikute puude ja väikeste

häiludena.

Hooldusraiet kasutatakse elujõulise metsa kasvatamiseks.

Hooldusraie liigid on valgustusraie (VA), harvendusraie (HR) ja sanitaarraie (SR).

• Nooremates metsades tehakse valgustusraiet, mille käigus raiutakse kõik tulevasse

suurde metsa mittesobivad puud ja tehakse kasvuruumi eelistatud peapuuliigile.

• Vanemates metsades tehakse harvendusraiet, mille käigus tõstetakse metsa väärtust

tiheduse reguleerimise teel. Harvendusraiega raiutakse enamuspuuliigi kasvu segavad

puud.

• Metsa halvenenud tervisliku seisundi parandamiseks tehakse sanitaarraiet.

Erakorralised ja ettenägematud tööd – metsatööde plaanis kokku leppimata raietööd, millega

kõrvaldatakse oht inimese tervisele, varale; millega hoitakse ära metsakahjustuse levik või

likvideeritakse tekkinud metsakahjustuse tagajärjed.

Vajaduspõhine töö – juba alustatud tööde (ennekõike valik- või turberaie) lõpuleviimiseks,

kehtestatud ehitusloast, planeeringust või seadusest tuleneva kohustuse täitmiseks vajalik töö

(raadamine).

Metsatööde plaan Eidapere

kogukonnaala l aastatel

2026 - 2035

Eidapere alevikus asuv riigimets kuulub Kehtna valla üldplaneeringus kogukonnaalade hulka.

Kogukonnaaladeks nimetab Riigimetsa Majandamise Keskus metsi, mis asuvad asulate

lähedal ja mida kohalikud aktiivselt kasutavad.

Kehtna valla üldplaneeringus on kogukonnaalad kirjeldatud puhkemetsa maa-alana

riigimetsas, millele Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) koostab koostöös kohaliku

omavalitsuse ja kohaliku kogukonnaga pikaajalised (10 aasta perspektiiviga) metsade

majandamise plaanid.

Metsas töid plaanides arvestab RMK metsa praegust seisukorda, sh kahjustusi, vanust,

puuliiki, kasvutingimusi ning kogukonnapoolseid ettepanekuid. Meie jaoks on oluline, et Eesti

metsad oleksid elujõulised, eri vanuses, mitmekesised ja terved. Vaid nii tagame, et mets ja

sellega seotud hüved oleksid kättesaadavad ka järgmistele põlvkondadele.

Kogukonnaala kirjeldus

Eidapere kogukonnaala asub Eidapere alevikus. Kogukonnaala suurus on 5,2 hektarit, millest

kogu metsaala moodustab majandusmets. Kitsendustest on alal Tuule pumpla kaitsevöönd

ca 0,2 ha ning elektriliini kaitsevöönd. Lisaks läbib RMK kinnistu serva Eidapere aleviku Männi

tänav.

Joonis 1. Eidapere kogukonnaala (rohelisega).

Tabel 1. Eidapere kogukonnaala andmed

Kogukonnaala Pindala 5,2 hektarit

Kogukond Eidapere elanikud

RMK taristu Männi tänav osaliselt (84 m)

Piirangud Tehnorajatiste kaitsevöönd (elekter, veevarustus)

Valdav peapuuliik Lepp, kask

Kogu kogukonnaala metsaala on majandusmets.

Joonis 2. Metsamaa jagunemine (%).

Metsast üle poole on kaasikud (2,8 ha), alla poole on lepikud (2,1 ha).

Joonis 3. Puuliigiline koosseis (%)

Metsast 42,9% ja 2,1 ha on vana mets, valdavalt lepik, kus on võimalik teha

uuendusraiet. Noores metsas tehakse hooldustöid ja reeglina puitu sealt ei varuta.

57%

43%

Puuliigid

Kaasikud

Teised puuliigid

57,1%

42,9%

Noor mets

Küps mets

Joonis 4. Vanuseline jaotus (%)

Eidapere kogukonnaala metsamaa vanuseline jaotus skemaatiliselt

Joonis 5. Eidapere kogukonnaala metsade vanuseline jaotus.

Plaanitavad tööd

RMK on koostanud Eidapere kogukonnaalale metsatööde esialgse plaani, arvestades

majandatava metsa vanuselist ja puuliigilist koosseisu, sanitaarset seisundit, kasvutingimusi

ning laekunud kogukonnapoolseid ettepanekuid. Plaani koostamiseks ja ala tutvustamiseks

kohtusid RMK, Kehtna vallavalitsuse esindajad ning kohaliku kogukonna liikmed 4. detsembril

2025 Eidapere kultuurikeskuses.

RMK plaanib Eidapere kogukonnaala riigimetsa uuendamiseks lähema 10 aasta jooksul teha

lageraiet 1,9 hektaril (tabel 2 ja joonis 6). Teeme lageraie ajavahemikus aastatel 2026 kuni

2027 raieküpsetes lepa enamusega puistutes. Raie käigus jätame kasvama säilikpuude

grupid. Samuti arvestame piirangutega puurkaevu sanitaarkaitsealal, kus lageraie ei ole

lubatud (joonisel 6 eraldis 8). See osa on raiealast välja eraldatud. Metsamaterjali kokku-ja

väljaveoks ei kasutata ala läbivat Männi tänavat.

Lageraie on valitud seetõttu, et tegemist on lepa enamusega puistutega, mis on saavutanud

juba oma eluea piiri ning puud hakkavad kuivama ja murduma. See ohustab aga ala läbivaid

elektriliine ning tänaval liiklejaid. Et võimalikult kiiresti saada kogukonnaalale uus mets,

planeerime pärast raiet istutada lankidele kuused ja kased, arvestades, et tuleviku metsaks

kujuneks segamets. RMK eesmärk metsatöid tehes on tagada alati ka metsa võimalikult kiire

uuenemine.

Kuna alal on pinnas niiske ja pehme, siis raiete läbiviimisel arvestame ilmastikuga ning

sobimatute ilmastikutingimuste tõttu võib planeeritav raieaasta muutuda. Eesmärk on vältida

pinnasekahjustusi. Pärast raiet likvideerime võimalikud kahjustused ning puhastame alal

asuvad kraavid. Enne kokkulepitud raiet annab RMK olemasolevatele kontaktidele teada tööde

alustamisest.

Noortes metsades teeme hooldusraiet vastavalt metsade vajadustele.

Eriolukordade – tormi- ja muude oluliste metsakahjustuste, ohtlike puude raie – tõttu

tekkivatest töödest teavitab RMK kohalikku omavalitsust ja vajadusel kogukonda eraldi ning

need võivad tuua kavandatud töödesse muudatusi.

Planeeritavate raiealade skeem Eidapere kogukonnaalal.

Joonis 6. Eidapere kogukonnaala metsades planeeritavate raiealade skeem.

Tabel 2. Raiete nimekiri koos uuendatava puuliigiga Eidapere kogukonnaala riigimetsas

Kvartal Eraldis Puistu Raieliik Planeeritud

raieaasta Pindala, ha

Uuendatav

puuliik

CN271 5 Sanglepp Lageraie 2026-2027 1,7 Kuusk

CN271 6 Valgelepp Lageraie 2026-2027 0,2 Kask

Metsatööde plaan Järvakandi

kogukonnaalal aastatel 2026 - 2035

Järvakandi ümbruse riigimets kuulub Kehtna valla üldplaneeringus määratud

kogukonnaalade hulka. Kogukonnaaladeks nimetab Riigimetsa Majandamise Keskus metsi,

mis asuvad asulate lähedal ja mida kohalikud aktiivselt kasutavad.

Kehtna valla üldplaneeringus on kogukonnaalad kirjeldatud puhkemetsa maa-alana

riigimetsas, millele Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) koostab koostöös kohaliku

omavalitsuse ja kohaliku kogukonnaga pikaajalised (10 aasta perspektiiviga) metsade

majandamise plaanid.

Metsas töid plaanides arvestab RMK metsa praegust seisukorda, sh kahjustusi, vanust,

puuliiki, kasvutingimusi ning kogukonnapoolseid ettepanekuid. Meie jaoks on oluline, et Eesti

metsad oleksid elujõulised, eri vanuses, mitmekesised ja terved. Vaid nii tagame, et mets ja

sellega seotud hüved oleksid kättesaadavad ka järgmistele põlvkondadele.

Kogukonnaala kirjeldus

Järvakandi kogukonnaala ümbritseb Järvakandi alevit. Alal asuvad avalikult kasutatavad

terviserajad, mille hooldamisega tegeleb MTÜ Järvakandi Terviserajad. Kogukonnaala suurus

on 94 hektarit, millest suurem osa on majandatav mets (95%).

Joonis 1. Järvakandi kogukonnaala (tumedama rohelisega).

Tabel 1. Järvakandi kogukonnaala andmed

Kogukonnaala Pindala 94 hektarit

Kogukond Järvakandi elanikud

Maakasutus Rendileping terviseradade kasutamiseks Kehtna

vallavalitsusega

Looduskaitse

Vääriselupaik (1,2 ha)

Valdav peapuuliik Kuusk, kask

Joonis 2. Metsamaa jagunemine (%).

Joonis 3. Puuliigiline koosseis (%).

94,9%

3,7%

Majandatav mets

Mittemetsamaa

1%

37%

39%

22%

1% Puuliigid

Haavikud

Kaasikud

Kuusikud

Männikud

Teised puuliigid

Joonis 4. Vanuseline jaotus (%).

Järvakandi kogukonnaala pindalast ligi kolmandik (25,7 ha) on vana mets, mille moodustavad

suures osas kuusikud. Kuna tegemist on valdavalt väga viljaka kasvukohatüübiga, siis

kuusikud lähenevad oma eluea piirile. Vanad kuusikud on aga vastuvõtlikud metsakahjuritele.

Seda on näha ka Järvakandi vanades kuusikutes, kus on kohati juba oluline üraskikahjustus.

Kuivanud puud ohustavad terviserajal liikujaid, mistõttu tuleks seal rajal liikujate ohutuse

tagamiseks kiiresti sekkuda.

25%

45%

30%

Keskealine mets

Noor mets

Vana mets

Joonis 5. Järvakandi kogukonnaala metsade vanuseline jaotus.

Plaanitavad tööd

RMK on koostanud Järvakandi kogukonnaalale metsatööde esialgse plaani, arvestades

majandatava metsa vanuselist ja puuliigilist koosseisu, sanitaarset seisundit, kasvutingimusi

ning laekunud kogukonnapoolseid ettepanekuid. Plaani koostamiseks ja ala tutvustamiseks

kohtusid RMK, Kehtna vallavalitsuse esindajad ning kohaliku kogukonna liikmed 5. detsembril

2025 Järvakandi terviserajal.

RMK plaanib Järvakandi kogukonnaala riigimetsa uuendamiseks lähema 10 aasta jooksul

teha lageraiet 9,4 hektaril, aegjärkset raiet 1,9 hektaril ja harvendusraiet 1,8 hektaril. Lisaks

teeme kahjustatud metsaosades vastavalt vajadusele sanitaarraiet, sealjuures on 6,2 hektaril

tööd juba vajaduspõhiselt planeeritud (tabel 2 ja joonis 6). Teeme lageraiet ajavahemikus

aastatel 2026 kuni 2027 valdavalt raieküpsetes kuusikutes, kus kuused on üraskirüüste

tagajärjel juba oluliselt kahjustunud ning kuivanud. Raie käigus jätame kasvama säilikpuude

grupid.

Selgituseks – aegjärkse raie puhul raiutakse mets hõredamaks aegamööda (enamasti kahes

etapis) ning uus metsapõlv hakkab kasvama kõrgete puude all. Kui uus metsapõlv on nõutava

kõrguse saavutanud, tehakse aegjärkse raie järgmine etapp ja raiutakse kõrged puud, et anda

sirguvatele puudele rohkem valgust ja kasvuruumi. Kasvama jäävad säilikpuud.

Harvendusraiega raiutakse metsa hõredamaks, et anda kõrvalolevatele puudele rohkem

valgust ja kasvuruumi.

Terviseraja ääres kvartalil CN039 eraldisel 8 ja 17 jätame lageraie käigus säilikpuudena

kasvama kõik terved puud. Kuna nendel eraldistel on suur osa kuuskedest üraskite poolt

kahjustatud, siis on lageraie parim viis kahjustuse likvideerimiseks. Samuti säilitame

võimalikult palju kuuse järelkasvu. Enne raietegevuse planeerimist vaatame veelkord koos raja

hooldajaga metsaosa üle, milliseid puid säilitada ning millal raiet planeerida.

Lageraie on vanades kuusikutes valitud seetõttu, et need metsaalad asuvad viljakas

kasvukohas ning lagedale alale istutades hakkab uus mets kõige kiiremini ja kindlamini

kasvama. Me ei valinud aegjärkset raiet, mille käigus mets raiutakse aegamööda hõredamaks,

sest viljakas kasvukohas hakkavad vana metsa alla kasvama erinevad põõsad nagu sarapuu

jt, mis takistavad uute puude kasvu, samuti muutub hõre kuusik tormihellaks. Aegjärkset raiet

on efektiivsem planeerida männi enamusega puistutes.

RMK eesmärk metsatöid tehes on aga tagada alati ka metsa võimalikult kiire uuenemine.

Raiete läbiviimisel arvestame ilmastikuga ning sobimatute ilmastikutingimuste tõttu võib

planeeritav raieaasta muutuda. Seetõttu oleme metsatööde plaanis kirjeldanud, et töid

tehakse vahemikus 2026–2027. Enne kokkulepitud raiet annab RMK olemasolevatele

kontaktidele teada töödega alustamisest. Sanitaarraiet kuivanud ja haigete puude

eemaldamiseks kogukonnaalal teeme operatiivselt vastavalt vajadusele, kuid koos lageraiega

teeme esmalt ära ka hetkel vajalikud sanitaarraied, et vältida mitmekordset häiringut.

Edaspidi jälgime metsa tervislikku seisundit ning sekkume vajadusel.

Järvakandi kogukonnaalal toimuvad ka metsakuivenduse rekonstrueerimistööd. Nende käigus

puhastatakse olemasolevad kraavid, sh koosolekul teemaks olnud kvartalil CN039 er 11 tiigi

juures olev kraav ning vahetatakse välja vanad truubid. Koosolekul tehtud ettepanek kvartalil

CN039 er 18 asuva truubi vahetamiseks on projektis juba planeeritud ning tehakse ära. Kaeve

käigus tekkinud kraavimulded tasandatakse.

Noortes metsades teeme hooldusraiet vastavalt vajadustele.

Eriolukordade – tormi- ja muude oluliste metsakahjustuste, ohtlike puude raie – tõttu

tekkivatest töödest teavitab RMK kohalikku omavalitsust ja vajadusel kogukonda eraldi ning

need võivad tuua kavandatud töödesse muudatusi.

Tabel 2. Raiete nimekiri koos uuendatava puuliigiga Järvakandi kogukonnaala riigimetsas

Kvartal Eraldis Puistu Raieliik Planeeritud

raieaasta Pindala, ha

Uuendatav

puuliik

CN038 5 Männik Sanitaarraie 2026-2027 1,5

CN038 9 Kaasik Sanitaarraie 2026-2027 1,1

CN039 8 Kuusik Lageraie 2026-2027 1,4 Kuusk

CN039 12 Männik Sanitaarraie 2026-2027 3,6

CN039 17 Kuusik Lageraie 2026-2027 1,7 Kuusk

CN052 10 Männik Aegjärkne

raie 2026-2027 1,9

CN053 11 Kuusik Lageraie 2026-2027 0,5 Kuusk

CN063 8 Kuusik Lageraie 2026-2027 2,2 Kuusk

CN063 14 Kuusik Lageraie 2026-2027 1,9 Mänd

CN064 1 Männik Harvendus-

raie 2026-2027 1,3

CN064 5 Männik Harvendus-

raie 2026-2027 0,5

CN477 1 Kaasik Lageraie 2026-2027 1,5 Mänd

CN477 7 Kaasik Lageraie 2026-2027 0,2 Mänd

Planeeritavad raiealad Järvakandi kogukonnaalal

Joonis 6. Järvakandi kogukonnaala metsades planeeritavate raiealade skeem.

Metsatööde plaan Lelle

kogukonnaal al aastatel

2026 - 2035

Lelle alevikuga piirnev riigimets kuulub Kehtna valla üldplaneeringus kogukonnaalade hulka.

Kogukonnaaladeks nimetab Riigimetsa Majandamise Keskus metsi, mis asuvad asulate

lähedal ja mida kohalikud aktiivselt kasutavad.

Kehtna valla üldplaneeringus on kogukonnaalad kirjeldatud puhkemetsa maa-alana

riigimetsas, millele Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) koostab koostöös kohaliku

omavalitsuse ja kohaliku kogukonnaga pikaajalised (10 aasta perspektiiviga) metsade

majandamise plaanid.

Metsas töid plaanides arvestab RMK metsa praegust seisukorda, sh kahjustusi, vanust,

puuliiki, kasvutingimusi ning kogukonnapoolseid ettepanekuid. Meie jaoks on oluline, et Eesti

metsad oleksid elujõulised, eri vanuses, mitmekesised ja terved. Vaid nii tagame, et mets ja

sellega seotud hüved oleksid kättesaadavad ka järgmistele põlvkondadele.

Kogukonnaala kirjeldus

Lelle kogukonnaala piirneb Lelle alevikuga. Kogukonnaala suurus on 2,9 hektarit, millest kogu

metsaala moodustab majandusmets. Kitsendustest on alal tehnorajatiste kaitsevöönd

(raudtee).

Joonis 1. Lelle kogukonnaala

Tabel 1. Lelle kogukonnaala andmed

Kogukonnaala Pindala 2,9 hektarit

Kogukond Lelle elanikud

Piirangud Tehnorajatiste kaitsevöönd (raudtee)

Valdav peapuuliik Mänd

Joonis 2. Metsamaa jagunemine (%).

Kaasikud 21,3% 0,6 ha

Männikud 78,7% 2,2 ha

Joonis 3. Puuliigiline koosseis (%).

Joonis 4. Vanuseline jaotus (%)

21%

79%

Puuliigid

Kaasikud

Männikud

78,7%

21,3%

Keskealine mets

Küps mets

Lelle kogukonnaala metsamaa vanuseline jaotus skemaatiliselt

Joonis 5. Lelle kogukonnaala metsade vanuseline jaotus.

Plaanitavad tööd

RMK on koostanud Lelle kogukonnaalale metsatööde esialgse plaani, arvestades majandatava

metsa vanuselist ja puuliigilist koosseisu, sanitaarset seisundit, kasvutingimusi ning laekunud

kogukonnapoolseid ettepanekuid. Plaani koostamiseks ja ala tutvustamiseks kohtusid RMK,

Kehtna vallavalitsuse esindajad ning kohaliku kogukonna liikmed 12. jaanuaril 2026 Lelle

rahvamajas.

RMK plaanib Lelle kogukonnaala riigimetsa uuendamiseks lähema 10 aasta jooksul teha

lageraiet 0,6 hektaril (tabel 2 ja joonis 6). Teeme lageraie ajavahemikus aastatel 2026 kuni

2027 raieküpses metsas, kus toimub juba puude loomulik väljalangemine. Kuna tegemist on

liigniiske alaga, siis raiet on võimalik teha ainult külmunud pinnasega või väga kuival ajal.

Tegemist on enamuses kase ja halli lepa segapuistuga. Raie käigus jätame kasvama

säilikpuude grupid. Metsamaterjali saame kokku vedada Hobuheiniku tee äärde.

Lageraie on valitud seetõttu, et need metsaalad asuvad viljakas kasvukohas ning lagedale

alale istutades hakkab uus mets kõige kiiremini ja kindlamini kasvama. Me ei valinud

aegjärkset raiet, mille käigus mets raiutakse aegamööda hõredamaks, sest viljakas

kasvukohas hakkavad vana metsa alla kasvama erinevad põõsad, nt sarapuu jt, mis takistavad

uute puude kasvu. RMK eesmärk metsatöid tehes on aga tagada alati ka metsa võimalikult

kiire uuenemine. Pärast raiet istutame alale kased.

Raiete läbiviimisel arvestame ilmastikuga ning sobimatute ilmastikutingimuste tõttu võib

planeeritav raieaasta muutuda. Enne kokkulepitud raiet annab RMK olemasolevatele

kontaktidele teada töödega alustamisest.

Sanitaarraiet kuivanud ja haigete puude eemaldamiseks kogukonnaalal teeme operatiivselt

vastavalt vajadusele.

Noortes metsades teeme hooldusraiet vastavalt metsade vajadustele.

Eriolukordade – tormi- ja muude oluliste metsakahjustuste, ohtlike puude raie – tõttu

tekkivatest töödest teavitab RMK kohalikku omavalitsust ja vajadusel kogukonda eraldi ning

need võivad tuua kavandatud töödesse muudatusi.

Tabel 2. Raiete nimekiri koos uuendatava puuliigiga Lelle kogukonnaala riigimetsas

Kvartal Eraldis Puistu Raieliik Raieaasta Pindala, ha Uuendatav

puuliik

CN360 28 Kask Lageraie 2026-2027 0,6 Kask

Planeeritavate raiealade skeem Lelle kogukonnaalal

Joonis 6. Lelle kogukonnaalal plaanitavad raied

Metsatööde plaan Kaerepere

kogukonnaalal aastatel

2026 - 2035

Kaerepere alevikuga piirnev riigimets kuulub Kehtna valla üldplaneeringus kogukonnaalade

hulka. Kogukonnaaladeks nimetab Riigimetsa Majandamise Keskus metsi, mis asuvad asulate

lähedal ja mida kohalikud aktiivselt kasutavad.

Kehtna valla üldplaneeringus on kogukonnaalad kirjeldatud puhkemetsa maa-alana

riigimetsas, millele Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) koostab koostöös kohaliku

omavalitsuse ja kohaliku kogukonnaga pikaajalised (10 aasta perspektiiviga) metsade

majandamise plaanid.

Metsas töid plaanides arvestab RMK metsa praegust seisukorda, sh kahjustusi, vanust,

puuliiki, kasvutingimusi ning kogukonnapoolseid ettepanekuid. Meie jaoks on oluline, et Eesti

metsad oleksid elujõulised, eri vanuses, mitmekesised ja terved. Vaid nii tagame, et mets ja

sellega seotud hüved oleksid kättesaadavad ka järgmistele põlvkondadele.

Kogukonnaala kirjeldus

Kaerepere kogukonnaala piirneb Kaerepere alevikuga. Alal asub arvukalt metsaradasid, mida

kogukonna poolt aktiivselt kasutatakse. Kogukonnaala suurus on 55 hektarit ning tegemist on

majandusmetsaga.

Joonis 1. Kaerepere kogukonnaala

Tabel 1. Kaerepere kogukonnaala andmed

Kogukonnaala Pindala 55 hektarit

Kogukond Kaerepere elanikud

RMK taristu Preivälja tee, Valtu metsatee, Männisalu tee

Pärandkultuur Sinilille mets

Valdav peapuuliik Kuusk

Joonis 2. Metsamaa jagunemine (%)

98%

2%

Majandatav mets

Mittemetsamaa

Joonis 3. Puuliigiline koosseis (%)

Joonis 4. Vanuseline jaotus (%)

Kaerepere kogukonnaalal on pindalast 40% vana metsa, mille

moodustavad suures osas kuusikud. Kuna tegemist on valdavalt väga

viljaka kasvukohatüübiga, siis kuusikud lähenevad oma eluea piirile. Vanad

kuusikud on aga vastuvõtlikud metsakahjuritele. Seda on näha ka

Kaerepere vanades kuusikutes, kus on kohati juba oluline üraskikahjustus.

Kuivanud puud ohustavad ka metsaradadel liikujaid, mistõttu tuleks seal

15%

65%

18%

2% Puuliigid

Kaasikud

Kuusikud

Männikud

Teised puuliigid

42%

18%

40% Keskealine mets Noor mets

Vana mets

rajal liikujate ohutuse tagamiseks kiiresti sekkuda. Kohalike elanike poolt

on ka aktiivselt kasutatud võimalust sanitaarraie korras endale

kogukonnaalalt küttepuitu varuda.

Kaerepere kogukonnaalal asuva metsa vanuseline jaotus

Joonis 5. Kaerepere kogukonnaala metsade vanuseline jaotus

Plaanitavad tööd

RMK on koostanud Kaerepere kogukonnaalale metsatööde plaani, arvestades majandatava

metsa vanuselist ja puuliigilist koosseisu, sanitaarset seisundit, kasvutingimusi ning laekunud

kogukonnapoolseid ettepanekuid. Plaani koostamiseks ja ala tutvustamiseks kohtusid RMK,

Kehtna vallavalitsuse esindajad ning kohaliku kogukonna liikmed 13. novembril 2025

Kaerepere lasteaia saalis ning 23. jaanuaril 2026 aastal Kaereperes Preivälja teel.

RMK plaanib Kaerepere kogukonnaala riigimetsa uuendamiseks lähema 10 aasta jooksul teha

lageraiet 4,1 hektaril (tabel 2 ja joonis 6). Teeme lageraie ajavahemikus aastatel 2026 kuni

2027 raieküpsetes metsades, mis on üraskirüüste tagajärjel juba oluliselt kahjustunud ning

kuused kuivanud. Raie käigus jätame kasvama säilikpuude grupid.

Lageraie on valitud seetõttu, et need metsaalad asuvad viljakas kasvukohas ning lagedale

alale istutades hakkab uus mets kõige kiiremini ja kindlamini kasvama. Me ei valinud

aegjärkset raiet, mille käigus mets raiutakse aegamööda hõredamaks, sest viljakas

kasvukohas hakkavad vana metsa alla kasvama erinevad põõsad nagu sarapuu jt, mis

takistavad uute puude kasvu, samuti muutub hõre kuusik tormihellaks. RMK eesmärk

metsatöid tehes on aga tagada alati ka metsa võimalikult kiire uuenemine.

Planeerime kvartalitel KE028 eraldisel 15 ja KE029 eraldistel 26 ning 27 istutada

männitaimed. Kvartalil KE030 eraldisele 3 on planeeritud istutada kuusetaimed. Kindlasti

arvestame kohaliku kogukonna soovi osaleda kevadisel istutustalgul.

Raiete läbiviimisel arvestame ilmastikuga ning sobimatute ilmastikutingimuste tõttu võib

planeeritav raieaasta muutuda. Seetõttu oleme metsatööde plaanis kirjeldanud, et töid

tehakse vahemikus 2026–2027. Enne kokkulepitud raiet annab RMK olemasolevatele

kontaktidele teada tööde alustamisest. Sanitaarraiet kuivanud ja haigete puude

eemaldamiseks kogukonnaalal teeme operatiivselt vastavalt vajadusele, kuid koos lageraiega

teeme esmalt ära ka vajalikud sanitaarraied, et vältida mitmekordset häiringut. Edaspidi

jälgime metsa tervislikku seisundit ning sekkume vajadusel. Väiksemate kollete ja kahjustatud

üksikpuude raiet pakume jätkuvalt kohalikele elanikele endale küttepuude varumiseks.

Metsamaterjali väljaveoks kasutame olemasolevaid metsateid – Preivälja teed, Valtu

metsateed, Männisalu teed. Jälgime seejuures teede seisukorda ning vajadusel remondime.

Privälja tee RMK poolse osa remondime enne raietööde algust ning rajame ka

tagasipööramise koha. Eelnevalt tuleb tee äärest raiuda trassiraie käigus teed ohustavad puud

kuni 4 meetri ulatuses.

Noortes metsades teeme hooldusraiet vastavalt metsade vajadustele.

Eriolukordade – tormi- ja muude oluliste metsakahjustuste, ohtlike puude raie – tõttu

tekkivatest töödest teavitab RMK kohalikku omavalitsust ja vajadusel kogukonda eraldi ning

need võivad tuua kavandatud töödesse muudatusi.

Tabel 2. Raiete nimekiri koos uuendatava puuliigiga Kaerepere kogukonnaala riigimetsas

Kvartal Eraldis Puistu Raieliik Raieaasta Pindala,

ha

Uuendatav

puuliik

KE028 15 Kuusik Lageraie 2026-2027 1,3 Mänd

KE029 26 Kaasik Lageraie 2026-2027 1,0 Mänd

KE029 27 Kuusik Lageraie 2026-2027 1,1 Mänd

KE030 3 Kuusik Lageraie 2026-2027 0,7 Kuusk

KE028 18 Kuusik Sanitaarrai

e 2026-2027 4,8

KE028 19 Männik Sanitaarrai

e 2026-2027 4,1

KE029 2 Männik Sanitaarrai

e 2026-2027 1,4

KE029 20 Kuusik Sanitaarrai

e 2026-2027 5,0

Planeeritavate raiealade skeem

Joonis 6. Kaerepere kogukonnaalal plaanitavad raied

Üldised mõisted

Uuendusraiet tehakse puidu saamiseks ja uue metsa kasvatamiseks. RMK soovib säilitada

meie metsade liigirikkust ja kasvatada erineva puuliigi puistuid seal, kus nad kasvavad kõige

paremini.

Uuendusraie liigid on lageraie ja turberaie

• Lageraie (LR) korral raiutakse langilt ühe aasta jooksul kõik puud, välja arvatud

säilikpuud, mis toetavad elurikkust ja ka looduslikku uuenemist kohapealse seemnega.

• Turberaie korral raiutakse mets hajali paiknevate üksikpuude või häiludena pikema aja

jooksul. Turberaiete liigid on aegjärkne raie (AR), häilraie (HL) ja veerraie (VE).

Kujundusraiet tehakse kaitstaval loodusobjektil kaitse-eesmärgi saavutamiseks vastavalt

kaitsekorralduskavale, liigi kaitse ja ohjamise tegevuskavale või kaitstava looduse üksikobjekti

või vääriselupaiga seisundi säilitamiseks ja parandamiseks.

Raadamine on raie, mida tehakse, et võimaldada maa kasutamist muul otstarbel kui metsa

majandamiseks

Valikraiet (VR) tehakse erandjuhtudel, kui seda toetavad looduslikud tingimused ja metsa on

võimalik kasvatada ja kasutada püsimetsana. Mets raiutakse üksikute puude ja väikeste

häiludena.

Hooldusraiet kasutatakse elujõulise metsa kasvatamiseks.

Hooldusraie liigid on valgustusraie (VA), harvendusraie (HR) ja sanitaarraie (SR).

• Nooremates metsades tehakse valgustusraiet, mille käigus raiutakse kõik tulevasse

suurde metsa mittesobivad puud ja tehakse kasvuruumi eelistatud peapuuliigile.

• Vanemates metsades tehakse harvendusraiet, mille käigus tõstetakse metsa väärtust

tiheduse reguleerimise teel. Harvendusraiega raiutakse enamuspuuliigi kasvu segavad

puud.

• Metsa halvenenud tervisliku seisundi parandamiseks tehakse sanitaarraiet.

Erakorralised ja ettenägematud tööd – metsatööde plaanis kokku leppimata raietööd, millega

kõrvaldatakse oht inimese tervisele, varale; millega hoitakse ära metsakahjustuse levik või

likvideeritakse tekkinud metsakahjustuse tagajärjed.

Vajaduspõhine töö – juba alustatud tööde (ennekõike valik- või turberaie) lõpuleviimiseks,

kehtestatud ehitusloast, planeeringust või seadusest tuleneva kohustuse täitmiseks vajalik töö

(raadamine).