Töö nr 26005385 |19.03.2026



Aidu tuulepargi ehituslubade taotluste keskkonnamõju hindamise eelhinnang







Tartu 2026


Kertu Savolainen | keskkonnaekspert
Anni Kurisman | keskkonnaekspert




Sisukord
1. Sissejuhatus 3
2. Kavandatav tegevus 4
2.1. Kavandatava tegevuse asukoht 4
2.2. Kavandatava tegevuse eesmärk ja lühikirjeldus 6
2.3. Ressursside kasutamine ja tegevuse energiakasutus 8
2.4. Tegevuse seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega 8
2.4.1. Lüganuse valla üldplaneering 8
2.4.2. Piirkonna detailplaneeringud 10
2.5. Tegevusega kaasnevad tegurid ja jäätmeteke 11
2.5.1. Heide pinnasesse, vette ja õhku 11
2.5.2. Müra ja vibratsioon 11
2.5.3. Jäätmeteke 13
2.6. Valgus, soojus, kiirgus ja lõhn 13
2.7. Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht, kliimamuutustega kohanemine 13
3. Mõjutatav keskkond ja olulise keskkonnamõju väljaselgitamine 15
3.1. Olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuvad või planeeritavad tegevused 15
3.2. Asustus 15
3.3. Pinnavormid ja pinnas 15
3.4. Maavarad ja maardlad 16
3.5. Põhjavesi 16
3.6. Pinnavesi 17
3.7. Natura 2000 võrgustiku alad 17
3.8. Kaitstavad loodusobjektid 27
3.8.1. Kaitsealad 27
3.8.2. Hoiualad 27
3.8.3. Püsielupaigad 28
3.8.4. Kaitsealused liigid 28
3.8.5. Kaitstavad looduse üksikobjektid, KOV kaitstavad loodusobjektid 29
3.9. Vääriselupaigad 30
3.10. Taimestik 30
3.11. Loomastik 31
3.12. Rohevõrgustik 31
3.13. Väärtuslik põllumajandusmaa 32
3.14. Väärtuslikud maastikud 32
3.15. Kultuuripärand 33
3.16. Võimalik oluline mõju inimese tervisele, heaolule ja varale 33
3.17. Riigikaitseliste objektidega arvestamise vajadus 34
3.18. Kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimuvate või mõjualas planeeritavate tegevustega 35
3.19. Piiriülese mõju võimalikkus 35
4. Kokkuvõte 36
5. Kasutatud materjalid 37


1. Sissejuhatus
Keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) eelhinnangu teabedokument on koostatud Ida-Viru maakonnas Lüganuse vallas Aidu-Nõmme külas Aidu tuulepargi 11 kavandatava tuuliku kohta, et taotleda ehituslube.
Aidu tuulepargi moodustavad 30 tuulikut, millest 17 on valmis ehitatud. Kavandatava 11 tuuliku jaoks taotletakse ehituslube, et ehitada need varem projekteeritust kõrgemad. Põhjus uute tuulikute rajamiseks on see, et algselt planeeritud spetsifikatsiooniga tuulikuid enam ei toodeta. Uue tuuliku masti kõrgus on 200 m, laba pikkus 110 m ning tuuliku maksimaalne tipukõrgus (mast koos labadega) 311 m.
Kavandatava tegevuse alal kehtivad Ida-Viru maakonnaplaneering 2030+ ja Lüganuse valla üldplaneering. Kavandatava tegevuse ala asub Lüganuse valla üldplaneeringuga määratud tuuleenergeetika arendamiseks potentsiaalselt sobival alal.
Teabedokumendi eesmärk on anda otsustajale (antud juhul ehituslubade andjale) KMH eelhinnangu koostamiseks vajalikku teavet kavandatavate suuremate tuulikute, kavandatava tegevuse asukoha ning eeldatavalt mõjutatava keskkonna kohta. Teabedokumendi koostamisel on lähtutud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest (KeHJS), KeHJSe alusel kehtestatud keskkonnaministri 16.08.2017 määrusest nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ ja KMH eelhindamise juhendist1 (edaspidi juhend). Eelhindamise eesmärk välistada põhjendamatut KMH-d. Juhendi kohaselt algatatakse KMH, kui kavandatava tegevuse elluviimine võib eeldatavalt kaasa tuua olulise keskkonnamõju.
Lähtuvalt KeHJS-e § 6 lg-st 2 on eelhinnangu andmine otsustaja (Lüganuse Vallavalitsuse) ülesanne. Tulenevalt määruse nr 31 § 5 lg-st 1 peab otsustaja poolt antav eelhinnang sisaldama määruse nr 31 §-de 2–4 alusel antud järeldust kavandatava tegevuse KMH algatamise või algatamata jätmise vajalikkuse kohta koos põhjenduste kokkuvõttega. Teabedokumendi eesmärk ja ülesanne ei ole teha järeldusi KMH algatamise või algatamata jätmise kohta.
Keskkonnaameti seisukohta KMH algatamise või algatamata jätmise kohta tuleb otsustajal küsida tulenevalt KeHJS-e § 11 lg-st 22. Kui kavandatav tegevus võib eeldatavalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala, kaitseala, hoiuala, püsielupaika või kaitstavat looduse üksikobjekti ning otsustaja jõuab järeldusele, et KMH-d ei ole vaja algatada, siis tuleb KMH algatamata jätmise otsuse eelnõu kooskõlastada kaitstava loodusobjekti valitsejaga (KeHJS § 11 lg 10).
KMH eelhindamise teabedokument on koostatud olemasoleva materjali põhjal ning täiendavate uuringute läbiviimine ei ole vajalik ega põhjendatud. Teabedokument on koostatud Eleon ASilt saadud materjalide ja avalikest andmeallikatest (vt ptk 5) saadud informatsiooni põhjal.
Tööseis. KMH eelhinnangu toorik koos senise infoga pärineb arendajalt (Eleon AS). KSH eelhinnangu koostaja alates 2.02.2026 on Hendrikson DGE. Täiendamine puudutab peatükke 3.7, 3.8.3 ja 3.8.4, mis käsitlevad tuulepargi mõju Natura aldele, püsielupaikadele ja kaitsealustele liikidele, ning põhineb 03.12.2025 koostatud arvamuskirjas2 toodud hinnangutel. Koostajad on seisukohal, et muus osas vastab varasemalt koostatud eelhinnang nõuetele.
Lisaks on eelhinnangut täiendatud 19.03.2026 tulenevalt Lüganuse valla tähelepanekutest.
2. Kavandatav tegevus
2.1. Kavandatava tegevuse asukoht
Kavandatava tegevuse ala asub Ida-Viru maakonnas Lüganuse vallas Aidu-Nõmme külas (Joonis 2-1), Lüganuse valla üldplaneeringuga määratud tuuleenergeetika arendamiseks potentsiaalselt sobival alal (Joonis 2-4).

Joonis 2‑1. Aidu tuulepargi asukoht. Kollasega on märgitud olemasolevate tuulikute asukohad, punasega kavandatava 11 suurema tuuliku asukohad. Aluskaart: Maa- ja Ruumiamet, 2025
Aidu tuulepargi moodustavad 30 tuulikut (Joonis 2-2), millest 17 on valmis ehitatud. Igale tuulikule on moodustatud eraldi katastriüksused. Kolme tuuliku katastriüksused on eraomandis (E) ja 27 riigiomandis (R; vt Tabel 1).

Joonis 2‑2. Kavandatava Aidu tuulepargi tuulikute asukohad. Punasega on märgitud kavandatava 11 uue tuuliku asukohad. Aluskaart: MaRu, 2025

Tabel 1. Aidu tuulepargi 30 tuuliku katastriüksused. Kavandatavad 11 tuulikut on märgitud paksema kirjastiiliga.
Aadress
Katastri nr
Asustusüksus
Sihtotstarve
Omandivorm
Ala pindala
Aidu tuulik 27
44901:002:0342
Aidu-Nõmme küla
T 100%
R
15607,0 m²
Aidu tuulik 28
44901:002:0344
Aidu-Nõmme küla
T 100%
R
15580,0 m²
Aidu tuulik 16
44901:002:0345
Aidu-Nõmme küla
T 100%
R
15601,0 m²
Aidu tuulik 22
44901:002:0346
Aidu-Nõmme küla
T 100%
R
15602,0 m²
Aidu tuulik 23
44901:002:0347
Aidu-Nõmme küla
T 100%
R
15588,0 m²
Aidu tuulik 13
44901:002:0351
Aidu küla
T 100%
R
15577,0 m²
Aidu tuulik 20
44901:002:0353
Aidu küla
T 100%
R
15590,0 m²
Aidu tuulik 21
44901:002:0354
Aidu-Nõmme küla
T 100%
R
15603,0 m²
Aidu tuulik 26
44901:002:0355
Aidu-Nõmme küla
T 100%
R
15610,0 m²
Aidu tuulik 8
44901:002:0356
Aidu-Nõmme küla
T 100%
R
15594,0 m²
Aidu tuulik 14
44901:002:0357
Aidu-Nõmme küla
T 100%
R
15589,0 m²
Aidu tuulik 15
44901:002:0358
Aidu-Nõmme küla
T 100%
R
15603,0 m²
Aidu tuulik 1
44901:002:0368
Aidu küla
T 100%
R
15614,0 m²
Aidu tuulik 2
44901:002:0369
Aidu küla
T 100%
R
15614,0 m²
Aidu tuulik 7
44901:002:0370
Aidu küla
T 100%
R
15613,0 m²
Aidu tuulik 3
44901:002:0377
Aidu-Nõmme küla
T 100%
R
15599,0 m²
Aidu tuulik 9
44901:002:0378
Aidu-Nõmme küla
T 100%
R
15606,0 m²
Aidu tuulik 17
44901:002:0383
Aidu-Nõmme küla
T 100%
E
15602,0 m²
Aidu tuulik 25
44901:002:0385
Aidu-Nõmme küla
T 100%
R
15583,0 m²
Aidu tuulik 4
44901:002:0386
Aidu-Nõmme küla
T 100%
R
15599,0 m²
Aidu tuulik 10
44901:002:0387
Aidu-Nõmme küla
T 100%
R
15594,0 m²
Aidu tuulik 5
44901:002:0392
Aidu-Nõmme küla
T 100%
R
15601,0 m²
Aidu tuulik 18
44901:002:0394
Aidu-Nõmme küla
T 100%
R
15590,0 m²
Aidu tuulik 24
44901:002:0395
Aidu-Nõmme küla
T 100%
R
15605,0 m²
Aidu tuulik 29
44901:002:0396
Aidu-Nõmme küla
T 100%
R
15606,0 m²
Aidu tuulik 12
44901:002:0397
Aidu-Nõmme küla
T 100%
R
15606,0 m²
Aidu tuulik 6
44901:002:0398
Aidu-Nõmme küla
T 100%
E
15598,0 m²
Aidu tuulik 11
44901:002:0399
Aidu-Nõmme küla
T 100%
E
15607,0 m²
Aidu tuulik 30
44901:002:0403
Aidu-Nõmme küla
T 100%
R
15606,0 m²
Aidu tuulik 19
44901:002:0404
Aidu-Nõmme küla
T 100%
R
15601,0 m²

2.2. Kavandatava tegevuse eesmärk ja lühikirjeldus
Kavandatava tegevuse eesmärk on endisele Aidu põlevkivikarjääri alale rajada Aidu tuulepark elektrienergia tootmiseks tuuleenergiast. 2024. a seisuga on alal 15 tuulikut ehitatud ja töötavad3. Nende 15 tuuliku (4,5 MW) masti kõrgus on 105 m, rootori diameeter 150 meetrit ja tipukõrgus 180,5 meetrit maapinnast. Lisaks plaanitakse rajada olemasolevatega analoogiliste parameetritega veel kaks ehituses olevat tuulikut, mille osas on tuuliku osad juba olemas.
Kavandatava 11 tuuliku jaoks taotletakse ehituslube, et ehitada need varasemalt projekteeritust kõrgemad (Tabel 2). Nimetatud tuulikute masti kõrgus on 200 m, laba pikkus 110 m ning maksimaalne tipukõrgus (mast koos labadega) 311 m (Joonis 2-3). Tuulikute 18, 23, 27, 28 ja 29 asukoha alusele on juba ette valmistatud pinnasest kõrgemad alad. Ülejäänud tuulikute 6, 12, 24, 19, 25 ja 30 alad jäävad maapinna kõrgusele.
Tabel 2. Maapinna ja tuuliku maksimaalsed abs. tipukõrgused kavandatava 11 tuuliku asukohas4
Tuuliku asukoht
Olemasolev maapinna abs. kõrgus (m)
Tipu kõrgus maapinnast (laba kõrgeim osa) (m)
Tuuliku tipu abs. kõrgus (m)
Aidu tuulik 23
68
311
379
Aidu tuulik 27
68

379
Aidu tuulik 6
58

369
Aidu tuulik 12
61

372
Aidu tuulik 28
68

379
Aidu tuulik 18
70

381
Aidu tuulik 24
62

373
Aidu tuulik 29
69

380
Aidu tuulik 19
58

369
Aidu tuulik 25
56

367
Aidu tuulik 30
55

366


Joonis 2‑3. Kavandatava tuuliku parameetrid, kõrgemad pinnasega täidetud alad ca 68-70 m abs5
2.3. Ressursside kasutamine ja tegevuse energiakasutus
Vajadus ressursside järele kaasneb ehitamise ja kasutamise etapis. Vajalikeks ressurssideks ehitusetapis on maa, pinnas, ehitusmaavarad ja nendest valmistatud tooted, kattematerjalid, kütused ja elektrienergia, kuid tõenäoliselt mitte mahus, mis põhjustaks olulist negatiivset keskkonnamõju. Ressursse tarnitakse autotranspordiga mööda olemasolevaid teid ja mööda tehnovõrkusid. Täpne vajalike ressursside maht on esitatud ehitusprojektides.
2.4. Tegevuse seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega
2.4.1. Lüganuse valla üldplaneering
Lüganuse valla üldplaneeringu6 kehtestamisega muutus kehtetuks Maidla valla üldplaneeringu teemaplaneering „Olulise ruumilise mõjuga Aidu tuulepargi, seda toetava infrastruktuuri ja rekreatsioonialade ning lasketiiru asukohavalik“.
Ida-Viru maakonnaplaneeringuga7 on määratud potentsiaalsed tuuleenergeetika alad. Üldplaneeringuga on maakonnaplaneeringuga määratud tuuleenergeetika alasid muudetud – maakonnaplaneeringu järgsed potentsiaalsed tuuleenergeetika alad on leitud varasemalt ning metodoloogiliselt erinevatel alustel kui Lüganuse valla üldplaneeringus. Seetõttu on maakonnaplaneeringu järgseid alasid muudetud vastavaks üldplaneeringus kasutatud lähenemisega. Sobivateks aladeks maakonnaplaneeringu järgsetest aladest jäid alad, millel on kehtestatud planeeringu järgi kehtiv ehitusõigus tuuliku rajamiseks, või alad, mis langesid kokku Lüganuse valla üldplaneeringu raames põhimõtteliselt sobivateks tuuleenergeetika arendamise aladeks jäävate aladega. Muudatuste tulemusena vähenes mh Aidu piirkonna maakonnaplaneeringu järgne tuuleenergeetika ala
Üldplaneeringus kajastuvad tuulikute asukohad, kuhu on varem kehtestatud teemaplaneeringute alusel väljastatud ehitus- ja/või kasutusload nende püstitamiseks (Joonis 2-4).
ÜP-s on kirjas, et keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhindamisel tuleb arvesse võtta kavandatava(te) tuuliku(te) parameetreid, kohapõhist hetkeolukorda (nt välistava kriteeriumi (elamu, kaitstav loodusobjekt) kadumine) ning asjakohaste ametkondade ja trassivaldajate seisukohti. Kuigi antud juhul ei ole tegemist KSH eelhindamise jaoks sisendi andmisega, on konsultant muuhulgas arvestanud ka eeltoodud põhimõtetega. Asjakohaste ametkondade ja trassivaldajate seisukohad kavandatava tegevuse kohta hangib otsustaja.

Joonis 2‑4. Väljavõte Lüganuse valla üldplaneeringu maakasutusplaanist8
Alljärgnevalt on toodud loetelu kriteeriumitest, millega on arvestatud ORME alade leidmisel ja mida tuleb aluseks võtta järgnevate planeeringutega ORME alasid täpsustades ja tuulikute asukohti määrates. Loetelus ei kajastu looduskaitselised kriteeriumid, need tuleb täpsustada koostöös Keskkonnaametiga.
Uue kõrgusega tuulikute lahendust on vaja täpsustada vastavate ametiasutustega:
• riigikaitselised objektid (puhvertsooni ulatust täpsustada Kaitseministeeriumiga koostöö käigus), Kaitseministeerium on uue lahenduse kooskõlastanud;
• riigimaanteed ja 300 m puhver (teemaa servast); puhvri ulatus vajab taristuobjekti valdajaga täpsustamist;
• elektriliinid – õhuliinidel nimipingega 110 kV ja enam on puhver 300 m, madalama nimipingega liinidel 40 m; puhvri ulatus vajab taristuobjekti valdajaga täpsustamist;
• kaitstavate loodusobjektide paiknemist ja puhvreid täpsustatakse koostöös Keskkonnaametiga;
• looduskaitseseadusega määratud veekogude ehituskeeluvööndiga tuleb arvestada tuulikute detailsemal kavandamisel. Veekogude ehituskeeluvööndit ei käsitleta üldplaneeringu tasandil välistava kriteeriumina. Ehituskeeluvööndiga ja looduskaitseseaduse kohaste erisustega (nt võimaldab looduskaitseseadus tuuliku laba ulatumist maaparandussüsteemi eesvoolu ehituskeeluvööndisse, mis ei kattu loodusliku veekoguga) tuleb arvestada kõrgemate tuulikute kavandamisel.
Kavandatav tegevus on kooskõlas Lüganuse valla üldplaneeringuga.
2.4.2. Piirkonna detailplaneeringud
Aheraine ladestusala ja Kaitseliidu lasketiiru detailplaneering
Detailplaneeringu9 koostamise eesmärk on planeeritavale maa-alale lasketiiru ja aheraine ladestusala planeerimine ning ladestatava aheraine ala puhke- ja virgestusalaks kavandamine.
DP on kehtestatud Lüganuse Vallavalitsuse poolt 23.08.2012.
Kavandatava tegevusega seoses tuleb arvestada Aidu lasketiiru tegevustega. Lasketiiru ja linnaku ohutsoonid on 2000 m, mis ulatuvad märkimisväärses osas Aidu tuulepargialale. Kaitseministeerium on projekteerimistingimused kooskõlastanud.
Uus-Kiviõli kaevanduse kaevise lintkonveieri ja teenindustee, kaevise veokonveieri ja abikallakšahti ja väljapumbatava vee settebasseini maa-ala DP
Detailplaneeringu10 koostamise eesmärk on planeeritava maa-ala kruntideks jagamine, krundi ehitusõiguse määramine kaevise lintkonveieri ja teenindustee rajamiseks, kaevise veokonveieri, abikallakšahti, väljapumbatava vee settebasseini, tehnorajatiste asukoha määramine jm. DP on kehtestatud 30.10.2014 Lüganuse Vallavalitsuse poolt.
Uus-Kiviõli kaevanduse kaevise lintkonveieri jaoks on tekitatud tootmismaa katastriüksus, mis kulgeb väljaspool Aidu tuulepargi läänenurka.
Aidu taastuvenergiapargi detailplaneering
Detailplaneeringu11 koostamise eesmärk on kombineeritud taastuvenergiapargi (tuule- ja päikeseenergia) rajamine. Detailplaneeringuga määratakse tuulikute ja päikesepaneelide võimalikud asukohad, elektrialajaama, kaabelliinide, ühendusteede soovitavad asukohad, ehituskruntide maksimaalsuurused ja maakasutussihtotstarbed, täpsustatakse servituutide seadmise vajadus, selgitatakse täiendavad ehituslikud tingimused tuulikute, päikesepaneelide ja kommunikatsioonide rajamiseks. Lisaks selgitatakse detailplaneeringu käigus välja võimalused kavandatava energiapargi ühendamiseks üldisesse energiavõrku.
DP on kehtestatud 30.11.2023 Lüganuse Vallavalitsuse poolt.
Kavandatav Aidu taastuvenergiapargi asukoht on Aidu tuulepargist lõunas. Aidu tuulepargi alale kõrgemate tuulikute kavandamisel tuleb Aidu taastuvenergiapargi rajamisega alustamisel arvestada Aidu tuulepargi koosmõjuga.
Aidu taastuvenergia detailplaneering
Detailplaneeringu12 koostamise eesmärk on kombineeritud taastuvenergiapargi (tuule- ja päikeseenergia) rajamine.
DP on kehtestatud 26.10.2023 Alutaguse Vallavalitsuse poolt.
Kavandatav Aidu taastuvenergiapargi asukoht on Aidu tuulepargist lõunas. Aidu tuulepargi alale kõrgemate tuulikute kavandamisel tuleb arvestada Aidu taastuvenergiapargi koosmõjuga.
Aidu Veespordikeskuse ala detailplaneering
Detailplaneeringu13 koostamise eesmärk on maa-ala kruntideks jaotamine, sihtotstarbe ja ehitusõiguse määramine ehitiste rajamiseks.
DP on kehtestatud 27.02.2014 Lüganuse Vallavalitsuse poolt.
Aidu Veespordikeskus asub Aidu tuulepargist edelas. Kavandatav tegevus ei ole vastuolus Aidu Veespordikeskuse ala detailplaneeringuga.
2.5. Tegevusega kaasnevad tegurid ja jäätmeteke
2.5.1. Heide pinnasesse, vette ja õhku
Heited pinnasesse ning sealtkaudu pinna- ja põhjavette ei ole välistatud lekete või avariide korral.
Mõju piirkonna välisõhu kvaliteedile on seotud ehitusetapiga. Ehitusaegne mõju on seotud eelkõige tolmu (tahkete osakeste) tekke ja levikuga ning on ajutine — esineb ehitustööde ajal ning lõpeb pärast tööde lõppu. Ehitusaegse tolmu teke ja levik piirdub üldjuhul ehitusobjekti lähialadele ning seda on võimalik vähendada töökorralduslike meetmetega (ilmastikuolude jälgimine tööde teostamisel, materjali niisutamine vms).
Välisõhu kvaliteeti mõjutavad paiksed heiteallikad ja liiklus. Välisõhu kvaliteedi mõjutajad on autotransport alal. Välisõhu kvaliteedi mõjutaja kavandatava tegevuse ala piirkonnas14 on 1,9 km kaugusel kagus asuv VKG Kaevandused OÜ diiselmootoriga mobiilne purusti, katlamaja ja purustuskompleksi korsten, kütusemahutid, tuulutusšurf. Ettevõte omab keskkonnaluba nr L.ÕV/32526315. Kavandatavast alast 1,8 km kaugusel lõunas asuvad Enefit Kaevandused AS (keskkonnaload L.ÕV/32569016, L.MK/33334317) tuulutusšurfid ja ca 4 km kaugusel loodes (L.ÕV/325690) asuvad põlevkiviõli mahutid, tankla ja katlamaja korsten.
Kavandatava tegevuse kasutusajal võetakse kasutusele meetmed olulise negatiivse mõju vältimiseks. Tuulikus mootori vooliku purunemisel ja õli lekkimisel jääb õli tuuliku sisse ning seda on võimalik ohutult eemaldada. Tuuliku põhjas on betoonpõrand, mis omakorda aitab vältida heidet pinnasesse.
Kavandatava tegevusega ei kaasne olulist negatiivset mõju välisõhu kvaliteedile, sh koosmõjus piirkonna teiste paiksete heiteallikatega.
2.5.2. Müra ja vibratsioon
Välisõhus levivat müra reguleerib atmosfääriõhu kaitse seadus (AÕKS), mille kohaselt eristatakse välisõhus leviva müra osas tööstusmüra ja liiklusmüra. Tööstusmüra on müra, mida põhjustavad paiksed müraallikad ning liiklusmüra on regulaarne auto-, raudtee-, lennu- ja veesõidukite liiklus. Välisõhus leviva müra hulka ei kuulu olmemüra, meelelahutusürituste müra, töökeskkonna müra ning riigikaitselise tegevusega tekitatud müra.
Müra normtasemed on kehtestatud keskkonnaministri 16.12.2016 määrusega nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“. Müra on normeeritud vastavalt mürakategooriatele, mis määratakse üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarbe alusel. Vastavalt määrus nr 71 lisas 1 toodule rakendatakse ehitusmüra piirväärtusena ajavahemikul 21.00–7.00 asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Impulssmüra põhjustavat tööd (nt vaiade rammimine) võib teha tööpäevadel ajavahemikul 7.00–19.00. Tööde tegemisel tuleb kasutada tehniliselt korras olevaid masinad, mis aitavad hoida kontrolli all müra tekkimist. Häiringute vältimiseks tehakse müratekitavaid töid päevasel ajal.
Ehitusaegne müra tekib seoses ehitusmasinate ja seadmete töö ning sõidukite liikumisega on ajutine ning töökorralduslike meetmetega on võimalik hoida seda normide piires. Lähimad elamud asuvad kavandatavatest tuulikutest ca 1 km kaugusel põhja suunas Aidu-Nõmme külas, üksikelamud asuvad vähemalt 1,5 km kaugusel lõunas Ojamaa külas, 1,8 km kaugusel kagus Võrnu külas, Toila vallas 2,2 km kaugusel asuvad Kohtla-Nõmme alevi ja Roodu küla elamute piirkonnad; üksikelamud 2,5 km kaugusel läänes Aidu-Sookülas ja Unikülas, Lähim puhke- ja virgestuse maa-ala asub Püssi linnas 5,5 km kaugusel. Ehitusetapis olulist mõju seoses müraga eeldada ei ole.
Tuulepargi kasutusetapis tekitavad müra peamiselt elektrituulikud ja nende töötamine (labade liikumine). Müra tekitavad ka tuuliku mootor, jahutuse ventilaatorid ning tuulepargi teenindamiseks rajatud taristu elemendid. Tuulikute töötamisega kaasnev müratase, müra leviku ulatus ja mõju olulisus sõltub nii tuulikute arvust, kõrgusest ja võimsusest kui ka tuuleparkideks sobivate alade paiknemisest, maastiku eripäradest ning muust maakasutusest piirkonnas.
Kavandatavate uute tuulikute müratase on võrreldav varasemate ehitusloaga tuulikute müratasemega. Kõrgema torni tõttu hajub heli maapinnani jõudes laiemalt ja intensiivsus väheneb. Tuulepargi kasutusetapis tekitavad müra peamiselt elektrituulikud ja nende labade liikumine, kuid olemasolevate Eleoni tuulikute puhul käigukasti ja suuremaid mehaanilisi müraallikaid ei esine, mistõttu on müra madalam. Varasemate modelleerimiste ja rahvusvaheliste kogemuste põhjal ei ole eeldada olulist täiendavat müra- ega madalsageduslikku mõju. Seetõttu piisab olemasolevate tuulikute müratulemuste alusel tehtud hinnangust, eraldi lisamodeleerimine ei ole tingimata vajalik. Tuulikute emiteeritav müra lahimatel elamualadel peab vastama seadusandlusest tulenevatele müranormidele.
Tuuleturbiinide töötamisega kaasneb teatud määral vibratsiooni, mis labadest ja rootorist kandub edasi torni. Vibratsioonitasemed hoones peavad vastama sotsiaalministri 17.05.2002 määrusele nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid”18. Tuuleparkides on teostatud vibratsiooni mõõtmisi, mis on üksikutel ajahetkedel suutnud mõõta inimese tundlikkust ületavaid vibratsioonitasemeid (maapinna vibratsiooni korral on tundlikumatel inimestel tajutavaks tasemeks 0,15 mm/s) tuulikute vahetus läheduses (tuuliku jalamil). Tuulikute vahetust läheduses kaugemal on vibratsiooni tasemed allapoole inimese tajuvusläve19. Olulist vibratsiooni tuulikutest neist vähemalt 750 m kaugusel eeldada ei ole20.
Lähimad elamud asuvad kavandatavatest tuulikutest ca 1 km kaugusel põhja suunas Aidu-Nõmme külas. Olulist negatiivset vibratsiooni mõju tuulikutest eeldada ei ole.
2.5.3. Jäätmeteke
Ehitusaegne jäätmeteke on sarnane tavapärase ehitustegevusega kaasneva jäätmetekkega. Tuuleparkide ehitamisel tekib peamiselt jäätmeid raadamisel, pinnasetöödel ning ehitusplatside ja teede rajamisel (oksad ja risu, väljakaevatud kivid ja pinnas, kruus vms). Ehitusaegsete jäätmete hulka tuleb lugeda ka erinevad pakkematerjalid (sh alused, sõrestikud jne) ning tuuliku komponentide pakendid.
Ehitusjäätmete liigiti kogumise ja utiliseerimise eest vastutab ehitusettevõtja. Arvestades tööde mahtu ja iseloomu on ehitusjäätmete kogus väike.
Tuulepargi kasutamisel tekib jäätmeid peamiselt tuulepargi hooldamisel, mille käigus tekib vanaõli (kui toimub tuulikutes sisalduva õli vahetamine) ning erinevaid kuluosasid. Tuulikute hooldamisel võib tekkida ka pühkematerjali (nt õliga saastunud pühkmed) ning pakendijäätmeid.
Kui tuulepargi jäätmekäitluse korraldamisel arvestatakse jäätmeseaduse ja KOV-i jäätmehoolduseeskirja nõuetega, siis olulist negatiivset keskkonnamõju ei põhjustata.
2.6. Valgus, soojus, kiirgus ja lõhn
Tuulikud kui kõrgkonstruktsioonid põhjustavad päikesepaistelise ilmaga paratamatult varjusid. Tuulikute liikuvaid varje põhjustavad tuuliku pöörlevad labad. Kuna tuuliku labad liiguvad, siis liigub pidevalt ka vari. Juhul, kui liikuv vari langeb tundlikule alale (nt elamu õuealale), siis põhjustab see häiringut.
Häirivat varjutust ei esine, kui puudub otsene päikesekiirgus (ilm on pilves) või kui tuulik ei tööta. Varjude ulatus on seda suurem, mida madalamalt päike paistab. Seega on varjutus kõige ulatuslikum hommiku- ja õhtutundidel ning talvisel perioodil. Samas suvel on varjude potentsiaalne kestvusaeg suurim (päev on pikem).
Eestis puuduvad praegu varjutuse esinemisele kehtestatud normid või üldtunnustatud juhend-dokumendid. Senini on tuulikuparkide varjutuse hinnangutes heaks tavaks saanud järgida Euroopas kehtivaid normatiive/juhendmaterjale. Sealjuures on ka Euroopas järgitavad soovituslikud varjutuse väärtused praeguseks erinevates maades mõnevõrra erinevad.
Kavandatava tegevusega seoses tuleb teostada varjutuse modelleerimine ehituse etapis lähtuvalt uute kõrgemate tuulikute parameetritest ja paigutusest ning hinnata selle mõju, sh koosmõjus olemasolevate tuulikutega ning probleemide ilmnemisel lähimatele elamutele, leida kõiki osapooli rahuldav lahendus enne kasutusloa väljastamist.
Kavandatava tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse ja lõhna teket.
2.7. Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht, kliimamuutustega kohanemine
Kavandatav tegevus ei põhjusta ehitus- ja kasutusperioodil suurõnnetuste või katastroofide ohtu.
MaRu kaardirakenduse andmetel21 ei asu kavandatava tegevuse alal suurõnnetuse ohuga ega ohtlikke ettevõtteid ja nende ohualasid . Lähim ohtliku ettevõtte ohuala asub enam kui 5 km kaugusel Kohtla-Järve linnas. Kliimamuutustega kohanemise arengukava ja selle juurde kuuluva rakendusplaani22 kohaselt toob äärmuslike ilmastikunähtuste sagenemine suure tõenäosusega kaasa raskemate ilmastikuoludega seotud loodusõnnetuste sagenemise. Võivad kaasneda veetaseme muutus, sademete hulga ja temperatuuri äärmuslikud muutused. Tuulikute projekteerimisel, ehitamisel ja käitamisel tuleb arvestada äärmuslike ilmastikuoludega (tormituuled, valingvihmad, jäide, äärmuslikud temperatuurid jms).
3. Mõjutatav keskkond ja olulise keskkonnamõju väljaselgitamine
3.1. Olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuvad või planeeritavad tegevused
Kavandatava tegevuse ala asub Ida-Viru maakonnas Lüganuse vallas Aidu-Nõmme külas (Joonis 2-1), Lüganuse valla üldplaneeringuga määratud tuuleenergeetika arendamiseks potentsiaalselt sobival alal. Kavandatavad 11 kõrgemat tuulikut asuvad tuulikute ehitamiseks kavandatud tootmismaa sihtotstarbega maaüksustel (vt Tabel 1).
Ülejäänud alal võib jätkuda olemasolevate katastriüksuste ja kinnistute sihtotstarbe kohane maakasutus.
Kavandatav tegevus on kooskõlas Lüganuse valla ÜP maakasutuse juhtotstarbega (vt ptk. 2.4.1)
Kavandatava tegevusega olulist mõju maakasutusele ei ole ette näha, sest tegevus on kooskõlas Lüganuse valla üldplaneeringuga määratud maakasutusega.
3.2. Asustus
Tegemist on endise mäetööstusalaga ning piirkonnas on valdavalt maatulundusmaad.
Lähim elamu asub kavandatava tegevuse alast ca 1 km kaugusel põhja suunas Aidu-Nõmme külas Nõmmemetsavahi kinnistul (KÜ 44901:002:0153)23. Toila vallas 2,2 km kaugusel asuvad Kohtla-Nõmme alevi ja Roodu küla elamute piirkonnad.
Üksikelamud asuvad vähemalt 1,5 km kaugusel lõunas Ojamaa külas, 1,8 km kaugusel kagus Võrnu külas ning 2,5 km kaugusel läänes Aidu-Sookülas ja Unikülas.
Lähim puhke- ja virgestuse maa-ala asub Püssi linnas 5,5 km kaugusel.
Olemasoleva info ning Lemma OÜ poolt koostatud müra- ja varjutuse uuringu põhjal ei ole kavandatava tegevuse puhul tuvastatud olulist negatiivset mõju inimese heaolule (sh müra ja varjutuse osas).
3.3. Pinnavormid ja pinnas
Pinnavormid
Aidu tuuleprgi ala asub Viru lavamaal, mille maastikku kujundab rõhtkihiline paene aluspõhi, ja kuna piirkonnas on toimunud valdavalt mandrijää kulutav tegevus, on pinnakatte paksus õhuke. Lisaks looduslikele mõjuritele on antud piirkonnas olulist rolli mänginud inimtegevusega kaasnenud põlevkivi kaevandamine. Põlevkivi kaevandamisega on oluliselt muudetud pinnamoodi ning põhja- ja pinnavee liikumist. Alal pole kaevandamistegevuse tõttu looduslikku mullapinnast säilinud.
Aluspõhjas on Kesk-Ordoviitsiumi ladestiku Kõrgekalda kihistu savikas lubjakivi ja mergel.24 Pinnakatte moodustavad põlevkivi kaevandamise tagajärjel järelejäänud aheraine – Viivikonna kihistu purustatud lubjakivid, merglid ja kukersiit, mis ei lasu enam oma looduslikult stabiilsete kihtidena. Kaevandamise käigus eemaldatud Ordoviitsiumi lubjakivi ning mergli kihid ja Kvaternaarsed setted on segatuna ja purustatult kasutatud kaevandatud ala täitmise juures.
Alal on mõjutatud ka põlevkivist sügavamad kivimid. Lõhkamiste tõttu on põlevkivikihtide aluseks olevate kivimite lõhelisus ja veejuhtivus suurenenud. Seoses sellega on võimalik peale kaevandamise lõppemist uue loodusliku veetaseme saavutamisel kohatine pinnase iseeneslik järelvajumine, mis toob endaga kaasa geotehnilisi piiranguid ehitistele.
Mõju pinnasele
Tuulikute ehitamisel peab arvestama asjaoluga, et pinnas, millele ehitatakse, ei ole enam monoliitne lubjakivi ja pinnaseomadused on nõrgenenud.
Kuna tegemist on tehnogeense pinnasega, siis mõju pinnasele kavandatava tegevuse alal jääb väheolulisele tasemele.
3.4. Maavarad ja maardlad
MaRu maardlate kaardirakenduse25 andmetel Aidu tuulepargi alal maardlaid ei asu. Aidu tuulepargi alale lähim arvele võetud maavaravaru on Eesti põlevkivimaardla Aidu kaevevälja (reg kaardi nr 3) põlevkivivaru, mis asub Aidu tuulepargi kavandatavatest tuulikutest lõunas vähemalt 650 m kaugusel (plokid 1 ja 3) ja läänes 4 km kaugusel (plokk 1) (Tabel 3).
Tabel 3. Aidu kaevevälja põlevkivivarud
Ploki nr
Ploki liik
Ploki pindala, ha
Keskmine paksus, m
Varu suurus, tuh t
12 plokk
aktiivne reservvaru
3,12
2,17
108
4 plokk
aktiivne reservvaru
23,42
2,17
126,4
9 plokk
aktiivne reservvaru
24,02
2,17
834
6 plokk
aktiivne tarbevaru
699,61
2,24
25387
1 plokk
aktiivne tarbevaru
276,67
2,24
608,7
10 plokk
passiivne reservvaru
158,73
2,17
5511
11 plokk
passiivne reservvaru
3,16
2,17
110
5 plokk
passiivne reservvaru
14,65
2,17
503,6
3 plokk
passiivne tarbevaru
3,53
2,24
128
7 plokk
passiivne tarbevaru
9,62
2,24
349
2 plokk
passiivne tarbevaru
5,93
2,24
215
8 plokk
passiivne tarbevaru
4,75
2,24
172

Hiiesoo turbamaardla (reg kaardi nr 149) asub Aidu tuulepargi kavandatavatest tuulikutest põhja suunas 700 m kaugusel.
Kavandatava tegevuse elluviimisega kaasneb vajadus ehitusmaavarade järele, mistõttu avaldub mõju maavaradele läbi nende kasutamise. Kasutatavate ehitusmaavarade kogused ei ole eelhinnangu koostamise hetkel teada, kuid eeldatavasti kasutatakse neid eesmärgipäraselt, vastavalt vajadusele. Ehitusmaavarad hangitakse üldjuhul karjääri(de)st, mille avamise ja kasutamisega seotud keskkonnamõju on hinnatud kaevandamisloa menetluse käigus. Olulist negatiivset mõju maavaradele kavandatava tegevusega eeldada ei ole.
3.5. Põhjavesi
Kavandatav ala kattub veemajanduskavas26 kinnitatud põhjaveekogumitega:
• Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogum (07§2019), 2020. a koondseisund halb,
• Ordoviitsiumi-Kambriumi Virumaa põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas (05a§2019), 2020. a koondseisund hea,
• Kambriumi-Vendi Voronka põhjaveekogum (02§2019), 2020. a koondseisund halb,
• Kambriumi-Vendi Gdovi põhjaveekogum (01§2019), 2020. a koondseisund hea, kuid ohustatud.
Ida-Viru maakonnas kasutatakse tsentraalseks veevarustuseks üldjuhul põhjavett, kus põhiline kogus saadakse Kambrium-Vendi põhjaveekihist (80%) ja kvaternaari põhjaveekihist (15%). Siluri-Ordoviitsiumi ja Ordoviitsiumi-Kambriumi veekiht annab kuni 5% maakonna joogiveest.
Põhjavesi on alal kaitsmata maapinnalt lähtuva reostuse suhtes27.
Olmevee puurkaeve alal ja selle lähipiirkonnas ei asu. Lähim registreeritud olmevee puurkaev (PRK0013547) asub ca 1 km kaugusel loodes Aidu linnakus. Ehitisregistri andmetel28 asub Nõmmemetsavahi (KÜ 44901:002:0153) kinnistul EELIS-es registreerimata kaev. Andmete puudumisel ei ole teada, kas tegemist on salv- või puurkaevuga.
Alal ei asu põhjavee ülevoolupiirkonda29, üleujutuspiirkonda ja üleujutusala riskipiirkonda.
Kui ehitamisel järgitakse õigusaktide ja standardite nõudeid, siis mõju põhjaveele ja joogivee kvaliteedile ei ole tõenäoline.
3.6. Pinnavesi
EELISe andmetel30 kavandatava tegevuse alal vooluveekogusid ei asu, kuid alaga kattuvad Ojamaa jõe (VEE1068700) ja Purtse jõe (VEE1068200) valgalad.
Tuulikute vahelisel alal asuvad põlevkivi kaevandamise tulemusena tekkinud veekogud (tehisjärved) Aidu järv (VEE2014500) ja teadmata nimega tehisjärv (VEE2014510) ning nende valgalad.
Veemajanduskavas määratud vooluvee- ja seisuveekogumeid alal ei asu.
Kui kavandatavate rajatiste projekteerimisel, ehitamisel ja käitamisel järgitakse õigusaktide ja standardite nõudeid, töökorralduslikke meetmeid ja ohutusnõudeid, siis mõju pinnaveele ette näha ei ole.
3.7. Natura 2000 võrgustiku alad
Natura 2000 võrgustiku alasid kavandatava tegevuse alal ja selle lähiümbruses ei ole.
Lähimad Natura 2000 alad on 5,6 km kaugusel lõunas asuvad Muraka linnuala (RAH0000075) ja Muraka loodusala (RAH0000158), 6,5 km kaugusel loodes asuv Uhaku loodusala (RAH0000683) ning 13 km kaugusel edelas asuvad Sirtsi linnuala (RAH0000077) ja Sirtsi loodusala (RAH0000540).
Arvestades kavandatava tegevuse iseloomu ja asukohta (ptk 2), sh kaugust eelnimetatud Natura aladest, ei avalda kavandatav tegevus mõju nimetatud loodus- ja linnualade terviklikkusele. Eelhinnang võimaliku kaudse mõju kohta Natura loodus- ja linnualade kaitse-eesmärkide seisundile on toodud järgnevas tabelis (Tabel 4).
Tabel 4. Eelhinnang võimaliku kaudse mõju kohta Natura loodus- ja linnualadele ning nende kaitse-eesmärkidele31
Natura ala ja kaitse-eesmärgid
Eeldatav mõju
Muraka loodusala
LoD I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on:
huumustoitelised järved ja järvikud (3160), jõed ja ojad (3260)
Kavandatava tegevusega ei muudeta piirkonna põhja- ja pinnaveerežiimi, koosluste tunnuseid vm näitajaid, mis võiksid veekogude elupaigatüüpe mõjutada. Seega võib mõju veekogude elupaigatüüpidele välistada.
liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270), lamminiidud (6450)
Kavandatava tegevusega ei muudeta piirkonna põhja- ja pinnaveerežiimi, niidukoosluste tunnuseid vm näitajaid, mis võiksid niitude elupaigatüüpe mõjutada. Seega võib mõju niitude elupaigatüüpidele välistada.
rabad (*7110), rikutud, kuid taastumisvõimelised rabad (7120), siirde- ja õõtsiksood (7140), nokkheinakooslused (7150)
Kavandatava tegevusega ei muudeta piirkonna põhja- ja pinnaveerežiimi, sookoosluste tunnuseid vm näitajaid, mis võiksid soode elupaigatüüpe mõjutada. Seega võib mõju soode elupaigatüüpidele välistada.
vanad loodusmetsad (*9010), vanad laialehised metsad (*9020), rohunditerikkad kuusikud (9050), soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080), siirdesoo- ja rabametsad (*91D0) ning lammi-lodumetsad (*91E0)
Kavandatava tegevusega ei muudeta piirkonna põhja- ja pinnaveerežiimi, metsade valgustingimusi, metsakoosluste tunnuseid vm näitajaid, mis võiksid metsade elupaigatüüpe mõjutada. Seega võib mõju metsade elupaigatüüpidele välistada.
LoD II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on:
harilik lendorav (Pteromys volans*)
Tuulepargialale on kujunenud metsakooslused, mis pole lendorava elupaigaks ja liikumisteedeks sobivad32. Tuuleparkide planeerimisel loetakse kaitseala või püsielupaiga puhul, mille kaitse-eesmärgiks on lendorav või registreeritud elupaik, vajaliku puhvri ulatuseks 600 m33. Antud juhul on kaugus loodusalast kordades suurem (5,6 km). Arvestades loodusala paiknemist ja kaugust kavandatavate tuulikute suhtes, ei ole tõenäoline, et kavandatav tegevus avaldaks negatiivset mõju lendorava seisundile ja liikumiskoridoridele.
männisinelane (Boros schneideri), väike-punalamesklane (Cucujus cinnaberinus)
Kavandatava tegevusega ei muudeta piirkonna taimekoosluste niiskus- ja valgustingimusi vm näitajaid, mis võiksid putukaliikide elupaigatingimusi loodusalal mõjutada. Seega võib mõju nimetatud putukaliikidele välistada.
kaunis kuldking (Cypripedium calceolus), juus-kiilsirbik (Dichelyma capillaceum), soohiilakas (Liparis loeselii)
Kavandatava tegevusega ei muudeta piirkonna põhja- ja pinnaveerežiimi, taimekoosluste valgustingimusi vm näitajaid, mis võiksid liikide kasvukohatingimusi loodusalal mõjutada. Seega võib mõju nimetatud taimeliikidele välistada.
Uhaku loodusala
LoD I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on:
karstijärved ja -järvikud (*3180), jõed ja ojad (3260)
Kavandatava tegevusega ei muudeta piirkonna põhja- ja pinnaveerežiimi, koosluste tunnuseid vm näitajaid, mis võiksid veekogude elupaigatüüpe mõjutada. Seega võib mõju veekogude elupaigatüüpidele välistada.
lood (alvarid - *6280)
Kavandatava tegevusega ei muudeta piirkonna põhja- ja pinnaveerežiimi, koosluste tunnuseid vm näitajaid, mis võiksid elupaigatüüpi mõjutada. Seega võib mõju elupaigatüübile välistada.
Sirtsi loodusala
LoD I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on:
huumustoitelised järved ja järvikud (3160), jõed ja ojad (3260)
Kavandatava tegevusega ei muudeta piirkonna põhja- ja pinnaveerežiimi, koosluste tunnuseid vm näitajaid, mis võiksid veekogude elupaigatüüpe mõjutada. Seega võib mõju veekogude elupaigatüüpidele välistada.
rabad (*7110), siirde- ja õõtsiksood (7140), nokkheinakooslused (7150), liigirikkad madalsood (7230)
Kavandatava tegevusega ei muudeta piirkonna põhja- ja pinnaveerežiimi, sookoosluste tunnuseid vm näitajaid, mis võiksid soode elupaigatüüpe mõjutada. Seega võib mõju soode elupaigatüüpidele välistada.
vanad loodusmetsad (*9010), rohunditerikkad kuusikud (9050), soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080) ning siirdesoo- ja rabametsad (*91D0)
Kavandatava tegevusega ei muudeta piirkonna põhja- ja pinnaveerežiimi, metsade valgustingimusi, koosluste tunnuseid vm näitajaid, mis võiksid neid elupaigatüüpe mõjutada. Seega võib mõju metsade elupaigatüüpidele välistada.
LoD II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on:
tiigilendlane (Myotis dasycneme)
Ei ole alust eeldamaks, et Sirtsi loodusalal elutsevale tiigilendlasele avaldab Aidu tuulepargi laiendamine ebasoodsat mõju.
a) Loodusala asub tuulepargialast piisavalt kaugel (ca 13 km), et saab välistada mõju loodusala territooriumil asuvatele tiigilendlase elupaikadele.
b) Tuuleala jääb pigem liigi kodupiirkonna servaalale või sellest välja (seda eeldusel, et varjepaigad paiknevad pigem Sirtsi loodusalal registreeritud toitumispaikade läheduses, täpseid kolooniakohti ei ole paraku teada, need asuvad tõenäoliselt hoonetes, eriti eramajade pööningutel, aga võivad mõnel juhul paikneda ka puuõõnsustes). Tuulepark on liigile vaid potentsiaalne toitumisala, kuna alal puuduvad liigile sobivad varjepaigad (metsad on alla 50 a vanused, st õõnsuseid pigem ei leidu, puuduvad ka inimtekkelised rajatised või looduslikud koopad). Tiigilendase kodupiirkond on varieeruv ning ei ületa 25 km (keskmine 8 km)34. Enamus aktiivsusperioodist veedavad tiigilendlased tõenäoliselt kolooniakohtade läheduses ning loodusala ja tuulepargi vahelise vahemaa tõttu (ca 13 km) pigem ei satu Sirtsi loodusalalt kavandatavale tuulepargi alale. Kevadel ja sügisel võivad mõned isendid sattuda toituma ka karjääri veekogudele, kuid kui võtta, et ümbruses on tiigilendlase sobivaid toitumispaiku rohkelt (loodusliku sängiga jõed, mitmed suured raba ja sooalad järvede ning laugastega), ei ole põhjust arvata, et karjääriala oleks sobivuse poolest kuidagi eriliselt silmatorkav. Lisaks eelnevale on uuringutes täheldatud, et metsamaastiku liigid (sh lendlased) võivad tuulikute ümbrust vältida (arvukus langeb olulisel määral mitmesaja meetri raadiuses)35. Seega võib eeldada, et ka tiigilendlase isendid, kes mingil perioodil muidu karjääriala toitumiseks kasutavad, hakkavad tulevikus seda vältima või väldivad seda juba praegu olemasolevate tuulikute tõttu (seega hukkumise tõenäosus langeb).
c) Tuulepargi laiendamisel ei ole oodata ka ebasoodsa mõju teket nahkhiirte elupaikade sidususele või rändekoridoridele. Keskmine Eesti maastik on üldjuhul nahkhiirte seisukohast sidus. Enamus nahkhiireliike (sh tiigilendlane ning va suurvidevlane) väldivad suurte avalade ületamist, peamiselt kasutatakse liikumiseks puistute, hekkide ja ka inimtekkeliste rajatiste servasid, mis pakuvad varju. Samas ei ole väiksemate katkestuste ületamine varjulistel liikumisteedel probleemiks36. Aidu ümbruse maastik on mitmekesine ja liigendatud, avatud alad vahelduvad puistutega ja nahkhiirte liikumiseks sobilikku maastikku leidub. Kaardi põhjal pole alust eeldada, et Aidu vana karjääriala oleks nahkhiirte sidususe poole pealt eriti oluline ala. Tuulepark ei jää ka olulisele nahkhiirte rändeteele. Nahkhiired rändavad vaid öösiti ning ei moodusta rännates parvesid. Ränne toimub maastikus tõenäoliselt hajusalt suures ulatuses, kuid nahkhiirte arvukust peetakse sel perioodil kõrgemaks rannikul, veekogude ümbruses ning sageli võivad nad rännata ka pikki jõgesid37. Joonobjektid, nagu rannik ja jõed, on rändel maastikus orienteerumiseks hea alus. Aidu ei paikne rannikul, alast lõunas paikneb Ojamaa jõgi, mis jääb tuulikutest piisavalt (ca 700 m) kaugele, läänes on Purtse jõgi alast ca 2,7 km kaugusel. EUROBATS38 soovitab nahkhiirtele oluliste alade ja tuulikute vahele jätta vähemalt 200 m puhver. Ranniku ja suuremate joonobjektide (jõed) puhul on see nõue täidetud.
harilik lendorav (Pteromys volans*)
Tuulepargialale on kujunenud metsakooslused, mis pole lendorava elupaigaks ja liikumisteedeks sobivad39. Tuuleparkide planeerimisel loetakse kaitseala või püsielupaiga puhul, mille kaitse-eesmärgiks on lendorav või registreeritud elupaik, vajaliku puhvri ulatuseks 600 m40. Antud juhul on kaugus loodusalast kordades suurem (13 km). Arvestades loodusala paiknemist ja kaugust kavandatavate tuulikute suhtes, ei ole tõenäoline, et kavandatav tegevus avaldaks negatiivset mõju lendorava seisundile ja liikumiskoridoridele.
harilik hink (Cobitis taenia), harilik võldas (Cottus gobio), jõesilm (Lampetra fluviatilis), lõhe (Salmo salar), paksukojaline jõekarp (Unio crassus)
Kalaliigid ja jõekarp on seotud piirkonna veekogudega. Kavandatava tegevusega ei muudeta piirkonna põhja- ja pinnaveerežiimi, veekogude keskkonnaseisundit vm näitajaid, mis võiksid neid liike mõjutada. Seega võib mõju nendele liikidele välistada.
väike-punalamesklane (Cucujus cinnaberinus), männisinelane (Boros schneideri)
Kavandatava tegevusega ei muudeta piirkonna taimekoosluste niiskus- ja valgustingimusi vm näitajaid, mis võiksid putukaliikide elupaigatingimusi loodusalal mõjutada. Seega võib mõju nimetatud putukaliikidele välistada.
Muraka linnuala
Liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on:
Kurglased: sookurg (Grus grus)
Linnuala asub tuulepargialast piisavalt kaugel (5,6 km), et saab välistada mõju linnualal asuvatele sookure elupaikadele. Sookurg elutseb valdavalt erinevat tüüpi märgaladel (madalsoodes, rabades ja siirdesoodes), samuti metsades ja erinevate veekogude (madalad merelahed, laguunid) ääres.41 Aidu tuulepargialal ei ole sookurele sobivaid elupaiku. Tuuleparke peetakse rändavatele sookurgedele potentsiaalseks ohuks, sest tegu on suure ja n-ö kohmaka lendajaga. Tuulikute kavandamise tuleb arvestada 8 km raadiusega puhvriga liigi ööbimispaikade ümber (tsoon 3), mis on tähelepanu vajav ala, kuhu tuulikute kavandamisel tuleb (eel)uuringuga selgitada sihtliigi esinemist alal või sihtliigi elupaigakasutust või hinnata hukkumisriski vms.42 Kavandatud tegevusele lähimad sookure leiukohad on Muraka linnualal Muraka raba ja Ratva raba piirkonnas (liigi leiukohad EELISes), mitte linnuala tuulepargi poolsetel lahustükkidel (nt Kaasiksoos). Seega jäävad registreeritud elupaigad lähimatest kavandatud tuulikutest rohkem kui 10 km kaugusele, mis on väljaspool tsooni 3. Seejuures sookurele ka potentsiaalselt sobiva Kaasiksoo serv jääb lähimast kavandatavast tuulikust 7,7 km kaugusele ehk vaid napilt tsooni 3. Seejuures juba olemasolevad tuulikud on alale lähemal kui kavandatavad ja seega pole ka Kaasiksoole uutest tuulikutest olulist mõju oodata (kui tuulikutel on negatiivne mõju, siis on see juba avaldunud).
Ruiklased: rukkirääk (Crex crex)
Rukkiräägu elupaigad, sh pesitsuskohad asuvad enamasti põllumajandus-maastikel (püsirohumaadel, heinamaadel ja niitudel). Aidu tuulepargialal ei ole rukkiräägule sobivaid elupaiku. Eeltoodust tulenevalt ja arvestades linnuala kaugust tuulepargialast (5,6 km), võib mõju rukkiräägu seisundile välistada.
Haugaslased: kaljukotkas (Aquila chrysaetos)
Kaljukotka kodupiirkonna (pesitsuselupaik ja peamine toitumisala) moodustavad pesast 5 km raadiusesse jäävad looduslikud ja poollooduslikud elupaigad.43 Tuulikute kavandamise tuleb arvestada 14 km raadiusega puhvriga kaljukotka pesapunkti ümber (tsoon 3, millest on lahutatud tsoon 1 raadiusega 2 km), mis on tähelepanu vajav ala. EELISe andmetel jääb lähim teadaolev kaljukotka pesakoht kavandatavast lähimast tuulikust 11,3 km kaugusele, kuid oluline on tähele panna, et kaljukotka poolt viimati kasutuses olnud pesapaik jääb pea 15 km kaugusel ning on seega juba väljaspool tsoon 3-e.
Kaljukotkale toitumisalana sobivad avatud loodusmaastikud jäävad tuulepargist pigem lõuna, kagu ja edela suunas. Tuulepargist põhja poole ei jää potentsiaalselt suure tähtsusega toitumisalasid, seega ei lõika ka tuulepargi edasi arendamine läbi olulisi liikumiskoridore toitumisala ja pesa vahel. Tuulepargist põhja jääb aktiivne mäeeraldis Hiiesoo turbatootmisala ja veel kaevandamata Hiiessoo turbamaardla (aktiivne reservvaru). Seejuures ca 1 km kaugusel olev Hiiessoo on küll teoreetiliselt kaljukotkale sobiv toitumisala, kuid on vähetõenäoline, et liik ala kasutab, kuna sinna ulatub juba olemasolevate tuulikute poolt põhjustatud häiring, mis kumuleerub turbakaevandamise poolt tekitatud häiringuga. Samuti on tegu aktiivse reservvaruga, mille osas pole välistatud, et see tulevikus käiku läheb – st elupaik tõenäoliselt ei säili.
Lisaks on pooled tuulikud tuulepargis juba välja ehitatud ja töös ning seega olemasolevat tuulepargiala kaljukotkas Maismaalinnustiku analüüsis väljatoodud teaduskirjanduse põhjal hetkel juba väldib. Tuulepargi laienemisel pole liigile lisanduvat negatiivset mõju oodata, kuna vahetu tuulepargi ala koos lähiümbrusega on juba liigile ebasobiv elupaik (seda oli vana karjääriala ka enne pargi rajamist, kuid nüüd liik väldib ala juba olemasoleva tuulepargi tõttu).
Seega võib järeldada, et tuulepargi laiendamine ei oma ebasoodsat mõju Muraka linnuala kaljukotkale.
Haugaslased: väike-konnakotkas (Aquila pomarina)44
Väike-konnakotka kodupiirkonnaks võib üldistatult pidada 2 km raadiusega ringikujulist ala ümber pesa, just selles raadiuses toimub suurem osa kotkaste igapäeva-tegevusest.45 Seoses tuuleparkide kavandamisega on väike-konnakotka puhul tsooni 3 (vt selgitus tabelis eespool) ulatus 2–3,5 km pesast.46 Eeltoodust tulenevalt ja arvestades linnuala kaugust kavandatavatest tuulikutest võib mõju väike-konnakotka seisundile linnualal välistada.
Haugaslased: roo-loorkull (Circus aeruginosus), välja-loorkull (Circus cyaneus)47, soo-loorkull (Circus pygargus),
Loorkulli liigid on tuulenergia arendamise suhtes tundlikud. Liikide kaitseks rakendatakse 1–2 (max 3) km puhvreid tuulepargialadest.48 Aidu tuulepargialal ei ole loorkulli liikidele sobivaid elutingimusi.49 Eeltoodust tulenevalt ja arvestades linnuala kaugust tuulepargialast (5,6 km), võib mõju loorkulli liikide seisundile välistada.
Pistriklased: rabapistrik (Falco peregrinus)50
Liigi kaitseks rakendatakse 1–2 (max 3) km puhvreid tuulepargialadest.51 Aidu tuulepargialal ei ole rabapistrikule sobivaid elutingimusi.52 Eeltoodust tulenevalt ja arvestades linnuala kaugust tuulepargialast (5,6 km), võib mõju rabapistriku seisundile välistada.
Kaklased: kassikakk (Bubo bubo)53, händkakk (Strix uralensis)
Kassikakk eelistab elupaigana okasmetsi, kõige enam rabamännikuid ja niiskeid kuuse-segametsi; harvem esineb puisniitudel ja raiesmikel.54 Kassikakku peetakse tuuleparkide suhtes tundlikuks liigiks. Tuuleparkide kavandamisel arvestatakse liigi tsooniks 1 (välistav) EELISe pesapunkte vähemalt 15 km2 hõlmavad ringraadiused (raadius 2,2 km), tsooniks 2 (vältimispuhver ümber tsooni 1) 500 m ning tsooniks 3 elupaigamudeli kohaselt sobilikud, kuid kontrollimata alad puhvriga 1 km.55 Aidu tuulepargialal ei ole kassikakule sobivaid elutingimusi.
Händkakk pesitseb mitmesugustes metsades, eelistades vanu kuuse ülekaaluga metsi.56 Tuulepargi arendamisel ei tohi händkaku pesitsuselupaika kahjustada.57 Kavandatavad tuulikud ei muuda händkaku elupaigakasutust linnualal.
Eeltoodust tulenevalt ja arvestades linnuala kaugust tuulepargialast (5,6 km), võib mõju kassikaku ja händkaku seisundile linnualal välistada.
Metsaliigid: öösorr (Caprimulgus europaeus), musträhn (Dryocopus martius), väike-kärbsenäpp (Ficedula parva), punaselg-õgija (Lanius collurio), hallõgija (Lanius excubitor), laanerähn e kolmvarvas-rähn (Picoides tridactylus)
Metsalindude kodupiirkond piirdub enamasti konkreetse metsa ja selle lähialaga. Tuuleparkide kavandamisel arvestatakse öösorri tsooniks 3 (vt selgitus tabelis eespool) 1–2,5 km puhvrit regulaarsest pesapaigast, teistele nimetatud liikidele ei ole puhvrit määratud58. Eeltoodust tulenevalt ja arvestades linnuala kaugust tuulepargialast (5,6 km), võib kavandatava tegevuse mõju linnualal kaitstavatele metsaliiikidele välistada.
Veelinnud: piilpart (Anas crecca), sinikael-part (Anas platyrhynchos), tuttvart (Aythya fuligula), sõtkas (Bucephala clangula), kalakajakas (Larus canus), tutkas (Philomachus pugnax)59, sarvikpütt (Podiceps auritus)
Veelindude kodupiirkond piirdub enamasti konkreetse veekogu ja selle lähiümbrusega. Eeltoodust tulenevalt ja arvestades linnuala kaugust tuulepargialast (5,6 km), võib kavandatava tegevuse mõju linnualal kaitstavatele veelindudele välistada.
rabahani (Anser fabalis)60
Olulised on rabahane ööbimiskogumid ja siirdekoridorid (lennukoridorid) toitumisaladele. Kuna kaitsekorraldus-kava järgi liik linnualal ei pesitse ning see ei ole ka oluline rändepeatuspaik, siis kavandatava tegevuse mõju liigi seisundile puudub.
laululuik (Cygnus cygnus)61
Tuulepargi kavandamisel arvestatakse tsooni 3 (vt selgitus tabelis eespool) 11 km raadiusega puhvriga liigi ööbimispaikade ümber (ööbimis- ja toitumisalade vahelise kauguse mediaan). Aidu tuulepargialal ei ole laululuigele sobivaid elupaiku.62 On vähetõenäoline, et linnualal pesitsev luigepaar suundub toiduotsingule Aidu tuulepargialale, kui ümberringi on selleks sobivamaid paiku. Eeltoodust lähtuvalt võib kavandatava tegevuse mõju laululuige seisundile linnualal välistada.
Kanalised: laanepüü (Bonasa bonasia), rabapüü (Lagopus lagopus), teder (Tetrao tetrix), metsis (Tetrao urogallus)
Linnuala asub tuulepargialast piisavalt kaugel, et saab välistada mõju linnualal asuvatele kanaliste elupaikadele (muuhulgas ei too kavandatav tegevus kaasa veerežiimi muutusid linnualal, mis elupaiku võiks mõjutada). Kanalised elutsevad peamiselt metsades ja soodes, eelistades lehtmetsi ja metsaservi. Aidu tuulepargialal ei ole kanalistele sobivaid elupaiku. Seetõttu ei ole tõenäoline, et tuulikute rajamine avaldaks mõju kanaliste elupaikade sidususele.
Kahlajad: mustsaba-vigle (Limosa limosa), mudanepp (Lymnocryptes minimus), suurkoovitaja (Numenius arquata), väikekoovitaja (Numenius phaeopus), rüüt (Pluvialis apricaria), mudatilder (Tringa glareola), heletilder (Tringa nebularia), punajalg-tilder (Tringa totanus) ja kiivitaja (Vanellus vanellus)
Linnuala asub tuulepargialast piisavalt kaugel, et saab välistada mõju linnualal asuvatele kahlajate elupaikadele. Aidu tuulepargialal ei ole kahlajatele sobivaid elupaiku (märgalad, rannikud ja madalate veekogude lauged kaldad). Seetõttu ei ole tõenäoline, et tuulikute rajamine avaldaks mõju kahlajate ja nende elupaikade seisundile linnualal.
Sirtsi linnuala
Liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on:
Kotkad: kaljukotkas (Aquila chrysaetos)
Kaljukotka kodupiirkonna (pesitsuselupaik ja peamine toitumisala) moodustavad pesast 5 km raadiusesse jäävad looduslikud ja poollooduslikud elupaigad.63 Tuulikute kavandamise tuleb arvestada 14 km raadiusega puhvriga kaljukotka pesapunkti ümber (tsoon 3, millest on lahutatud tsoon 1 raadiusega 2 km), mis on tähelepanu vajav ala Sirtsi linnuala jääb ca 1 km ulatuses nimetatud tsooni 3. Kaljukotka levik on otseselt seotud suurte loodusmassiividega, kus leidub piisavalt pesitsemiseks vajalikku puutumatut soo- ja metsamaastikku.64 Aidu tuulepargialal ei ole kahlajatele sobivaid elupaiku. Eeltoodust tulenevalt ja arvestades linnuala kaugust tuulepargialast (13 km), ei ole tõenäoline, et kavandatava tegevusega võib kaasneda mõju kaljukotka ja tema elupaiga seisundile.
Kahlajad/soolinnud: väikekoovitaja (Numenius phaeopus), rüüt (Pluvialis apricaria), mudatilder (Tringa glareola)
Tuuleparkide kavandamisel arvestatakse soolindude puhul tsooni 3 (vt selgitus tabelis eespool) puhvriks 800 m laiusega ala ümber pesitsuselupaikade (<20 ha). Linnuala asub tuulepargialast piisavalt kaugel, et saab välistada mõju linnualal asuvatele kahlajate elupaikadele. Aidu tuulepargialal ei ole kahlajatele sobivaid elupaiku (märgalad, rannikud ja madalate veekogude lauged kaldad). Seetõttu ei ole tõenäoline, et tuulikute rajamine avaldaks mõju kahlajate elupaikade sidususele.
Kanalised: teder (Tetrao tetrix)
Linnuala asub tuulepargialast piisavalt kaugel, et saab välistada mõju linnualal asuvatele tedre elupaikadele (muuhulgas ei too kavandatav tegevus kaasa veerežiimi muutusid linnualal, mis elupaiku võiks mõjutada). Teder elutseb metsades ja soodes, eelistab lehtmetsi ja metsaservi. Aidu tuulepargialal ei ole tedrele sobivaid elupaiku. Seetõttu ei ole tõenäoline, et tuulikute rajamine avaldaks mõju tedre elupaikade sidususele.
Kavandatava tegevuse alal ja selle 600 m kaugusel väljaspool loodusalasid Natura elupaigatüüpe registreeritud ei ole.
Kokkuvõttes võib kavandatava tegevusega seoses välistada mõju Muraka, Uhaku ja Sirtsi loodusaladel kaitstavatele elupaigatüüpide ja enamike liikide seisundile. Hendrikson & KO töö nr 25005334 alusel saab välistada mõju Sirtsi loodusalal kaitstava tiigilendlase seisundile. Välistada saab mõju enamikele Muraka linnualal ja kõigile Sirtsi linnualal kaitstavatele linnuliikidele. Välistada saab Hendrikson & KO töö nr 25005334 alusel mõju Muraka linnualal kaitstavate sookure ja kaljukotka seisundile.
3.8. Kaitstavad loodusobjektid
3.8.1. Kaitsealad
EELIS-e andmetel65 Aidu tuulepargi kavandatavate tuulikute alal kaitsealasid ei asu. Lähim looduskaitseala Maidla mõisa park (KLO1200447) asub enam kui 4 km kaugusel lääne suunas. Maidla mõisa park on kaitsealune park, mille kaitse-eesmärk66 on planeeringu, sealhulgas ajalooliselt kujunenud planeeringu, dendroloogiliselt, kultuurilooliselt, ökoloogiliselt ja esteetiliselt väärtusliku pargipuistu ja maastikuilme ning pargi- ja aiakunsti kujunduselementide säilitamine koos edasise kasutamise ja arendamise suunamisega ning kaitsealuste liikide ja kaitsealuste looduse üksikobjektide kaitse. Maidla mõisa park ei asu Natura alal.
Alutaguse rahvuspark (KLO1000669) kattub Natura 2000 võrgustiku Muraka linnuala ja Muraka loodusalaga. Alutaguse rahvuspargi kaitse-eesmärgiks olevale kaljukotka seisundile saab välistada tuulikute rajamise mõju.
Sirtsi looduskaitseala (KLO1000076) kattub Sirtsi linnuala ja Sirtsi loodusalaga. Võimaliku kaudse mõju kohta Natura loodus- ja linnualadele ning nende kaitse-eesmärkidele vt ptk 3.7.
Kavandataval tegevusel puudub piisava vahemaa tõttu oluline negatiivne mõju enamikele kaitsealadele ja nende kaitse-eesmärkidele, sest teadaolevalt ei ulatu ühegi kavandatava tegevusega kaasneva mõjuteguri mõjuala sellisele kaugusele. Alutaguse rahvuspargi kaitse-eesmärgiks olevale kaljukotka seisundile saab välistada tuulikute rajamise mõju.
3.8.2. Hoiualad
Kavandatava tegevuse alal ja selle lähiümbruses hoiualasid ei asu. Lähim, Arupealse hoiuala (KLO2000055), asub vähemalt 15 km kaugusel. Arupealse hoiuala kaitse-eesmärk on loodusdirektiivi I lisas nimetatud elupaigatüübi - puisniitude (6530*) kaitse. Kavandatava tegevuse mõju hoiualani ei ulatu ega kaitstavale puisniidu elupaigatüübile mõju ei avalda.
3.8.3. Püsielupaigad
Kavandatava tegevuse alal ja selle lähiümbruses püsielupaikasid ei asu. Lähim püsielupaik asub ca 1,5 km kaugusel kirdes Kohtla-Nõmme käpaliste püsielupaik (KLO3001225). Kuna kavandatava tegevusega piirkonna veerežiimi ei mõjutata, siis mõju püsielupaigas kaitstavatele käpalistele puudub.
Tuulepargialast ca 2,8 km kaugusel lõunas on Rääsa väike-konnakotka püsielupaik (KLO3002976) ning vähemalt 3,7 km kaugusel lõunas asuvad Kiikla metsise püsielupaik (KLO3000032), Arvila metsise püsielupaik (KLO3000027) ja Kaasiksoo metsise püsielupaik (KLO3000029).67
Kavandatav tegevus ei avalda olulist negatiivset mõju nimetatud püsielupaikadele ega nende sidususele:
Arvila metsise püsielupaik ja Kaasiksoo metsise püsielupaik kattuvad Natura 2000 võrgustiku Muraka linnualaga. Võimaliku kaudse mõju kohta Muraka linnualale ning selle kaitse-eesmärkidele vt täpsemalt ptk 3.7. Ebasoodsa mõju teke on välistatud.
Rääsa väike-konnakotka püsielupaik – väike-konnakotka pesa on kavandatavast lähimast tuulikust 3 km kaugusel, seega tsoonis 3 (tsoon 1 on pesapunktist 2 km puhver, tsoon 3 on pesapunktist 2-3,5 km). Samas on pesakohast 2,4 km kaugusel juba kaks olemasolevat tuulikut, mis ei tundu väike-konnakotkast häirivat (pesakoht on arvele võetud 2024. a kevadel, mil tuulikud olid juba töös). Väike-konnakotkas on Eesti arvukaim kotkaliik, kelle sigimisedukus on praegu piisav vähemalt stabiilse arvukuse säilitamiseks. Väike-konnakotkaste hukkumist elektriliinides, teedel ja tuuleparkides on hinnatud liigile väikeseks ohuteguriks. Samas on Maismaalinnustiku analüüsis toodud välja, et elupaikade sidususe võtmes peaksid väike-konnakotka peamised toitumisalad soovitavalt jääma tuulikutest vabaks, samuti ei tohiks tuulikuid ehitada pesa ja toitumisala vahele. Väike-Konnakotkas toitub kultuurmaastikel, Aidu tuuleala seda ei ole. Kaardi põhjal ei ole ka alust eeldada, et kotka toitumislennud tuuleparki ületaksid. Vana karjääri (tuulepargi ala) taha jääb turbavõtu maastik, väike soolapp ning metsamaa. Sobivad kultuurmaastikud paiknevad pigem pesast idas, läänes ja loodes.
Kiikla metsise püsielupaik – Maismaalinnustiku analüüsi põhjal ei jää kavandatavad tuulikud Kiikla metsise PEP-i ümbritsevasse metsise tsoneeringusse. Maismaalinnustiku analüüsis toodud raadiuste põhjal võib kaugust tuulepargist (3,7 km) lugeda piisavaks, et välistada elupaigakasutuse vähenemine tuulikutest põhjustatud häiringu tõttu. Tuulikute (kõrgusega 120-190 m) peletav mõju metsisele on minimaalselt 1000 m. Tänapäevaste ca 300 m kõrguste tuulikute kohta Maismaalinnustiku analüüsi põhjal küll uuringud puuduvad, kuid lähtuda tuleb parimast võimalikust teadmisest ning 3,7 km on oluliselt suurem puhver analüüsis soovitatust. Ka ettevaatusprintsiibi alusel ei ole alust nõuda puhvri suurendamist.
3.8.4. Kaitsealused liigid
Kavandatava tegevuse alal ja selle lähiümbruses ei ole registreeritud I kategooria kaitsealuseid liike. Lähim I kategooria kaitsealuse taimeliigi virgiinia võtmeheina (Botrychium virginianum) kasvukoht (KLO9335114) asub ca 1 km kaugusel ida suunas ja linnuliigi väike-konnakotka (Clanga pomarina) elupaik (KLO9133772) asub 2,6 km kaugusel lõuna suunas.
Kavandatava tegevuse lähima tuuliku ala läheduses 500 m kaugusel on registreeritud II kategooria kaitsealuse taimeliigi kauni kuldkinga (Cypripedium calceolus) kasvukohad (KLO9350509, KLO9337728) ja 350 m kaugusel II kategooria kaitsealuse linnuliigi sarvikpüti (Podiceps auritus) elupaik (KLO9127488) 68.
Lisaks asuvad kavandatava tegevuse lähima tuuliku alast lõunas 5 km kaugusel metsise (Tetrao urogallus) elupaigad (KLO9133448, KLO9102275), laanerähni (Picoides tridactylus) elupaigad (KLO9114290, KLO9114291, KLO9114293, KLO9130208), kauni kuldkinga (Cypripedium calceolus) kasvukoht (KLO9350544), nokktarna (Carex rhynchophysa) kasvukoht (KLO9353264) ja paksukojalise jõekarbi (Unio crassus) elupaik (KLO9201555).
Kirdes 2 km kaugusel asuvad põhja-nahkhiire (Eptesicus nilssonii) elupaik (KLO9114075), laanerähni (Picoides tridactylus) elupaik (KLO9114289) ning kauni kuldkinga (Cypripedium calceolus) kasvukohad (KLO9303689, KLO9302893, KLO9337727, KLO9302886 ja KLO9302887).
Kavandatava tegevuse lähima tuuliku alaga külgnevale alale on registreeritud III kategooria kaitsealuse taimeliigi lehtsambla sulgjas õhik (Neckera pennata) kasvukoht (KLO9402653). Lisaks asub kavandatava tegevuse lähima tuuliku alast 250 m kaugusel põhja suunas sama taimeliigi kasvukoht (KLO9405221).
Kavandatava tegevuse alal ja selle lähiümbruses ei ole registreeritud III kategooria kaitsealuseid loomaliike. Lähima III kategooria kaitsealuse linnuliigi väike-kirjurähni (Dryobates minor) elupaik (KLO9121635) asub 3,7 km kaugusel lõunas. Enam kui 4,7 km kaugusel lõuna suunas Oandu soos, Kaasiksoos, Linnassaare soos on registreeritud mitme III kategooria kaitsealuse linnuliigi elupaigad.
Kavandatava tegevuse lähima tuuliku alast 2,2 km kaugusel ida suunas asub III kategooria kaitsealuse seeneliigi hariliku poorsambliku (Menegazzia terebrata) kasvukoht (KLO9702518) ja 3,5 km kaugusel lõunas haavanäätsa (Junghuhnia pseudozilingiana) kasvukoht (KLO9601017).
Kavandatava tegevusega ei kaasne olulist negatiivset mõju kaitstavatele liikidele, kuna need jäävad suures osas tuulepargi alast piisavalt kaugele, et selle laiendamise otsene või kaudne mõju neid oluliselt või üldse mõjutaks. Enamik mõju lähikonnas esinevatele looma- ja linnuliikidele on välistatud eelnevates peatükkides (3.7, 3.8.3). Siinkohal käsitletakse seni hindamata mõju põhja-nahkhiirele ja sarvikpütile:
Põhja-nahkhiir elutseb Eestis aasta läbi, on siin elavatest nahkhiireliikidest kõige arvukam ja kõige laiemalt levinud. EELISes registreeritud leiukoht KLO9114075 on registreeritud 2003. aastal ja piiritletud ümber veekogu ning seega on tegu liigi toitumisalaga. Tegu on suhteliselt ammuse EELISe kirjega, mis oli olemas juba Aidu tuulepargi teemaplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamise teostamise ajal (kestus 2009-2011, koostaja Skepast & Puhkim). Nimetatud KSH käigus on kõikide otseselt tuuleparki jäävate väärtustega seonduvate oluliste mõjudega tegeletud ning selle põhjal tuulepargi planeering kehtestatud. Tuulikute kõrguse muutus põhja-nahkhiire osas hetke parima teadmise järgi olulist mõju ei oma.
Sarvikpüti leiukoht Aidu karjääris (KLO9127488) on registreeritud 2020. aastal, mil leiti 1 pesitsev paar ühelt karjääriveekogult. Samas 2024. a seire raames enam liigi pesitsemist alal ei tuvastatud69. Liigi leiukoht jääb olemasoleva tuulikute vahetusse lähedusse (lähim ca 80 m kaugusel). Liik on häirimise suhtes tundlik, kuid on tõsiasi, et veekogu asustati vaatamata lähedal asuvatele töötavatele tuulikutele. Kuna 2024. a seirel liigi esinemist ei tuvastatud, võib ka olla, et 2020. a oli tegu juhusliku pesitsusega. Kuna tuulepargi laiendamisel lisanduvad tuulikud paiknevad eelpool nimetatud olemasolevast tuulikust oluliselt kaugemal siis, ei ole olulise negatiivse mõju teket oodata.
3.8.5. Kaitstavad looduse üksikobjektid, KOV kaitstavad loodusobjektid
Alal ja selle lähiümbruses kaitstavaid looduse üksikobjekte ei asu. Lähim, Võrnu rändrahn (KLO4000938), asub 2,2 km kaugusel ida suunas. Kaitstava rändrahnu kaugus kavandatavast tegevusest on piisav, et välistada negatiivne mõju sellele.
Kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavaid loodusobjekte alal ja selle lähiümbruses ei asu.
3.9. Vääriselupaigad
Kavandatava tegevuse alaga külgnevad vääriselupaigad märgalade kuusikud ja kuusesegametsad (VEP207384, VEP207385,) ning märgalade männikud ja kaasikud (VEP157086).
Lisaks on kavandatava tegevuse ala läheduses 700 m kaugusel registreeritud elupaigatüübid märgalade männikud ja kaasikud (VEP103131), märgalade kuusikud ja kuusesegametsad (VEP205248) ning kuusikud ja kuusesegametsad (VEP204371).
Kõik nimetatud vääriselupaigad on riigiomandis.
Vääriselupaiku, nende määramist ja kaitset reguleeritakse metsaseadusega. Metsaseaduse § 23 lõike 3 kohaselt korraldab riigimetsas vääriselupaiga kaitset riigimetsa majandaja (RMK) vastavalt keskkonnaministri 04.01.2007 määrusele70, sh Eesti looduse infosüsteemis esitatud suuniste kohaselt. Nimetatud määrusega võib vääriselupaigas piirata või keelata majandustegevust vääriselupaiga kaitse-eesmärgi alusel. Riigimetsas asuvas Eesti looduse infosüsteemi kantud vääriselupaigas on keelatud raie, välja arvatud erandkorras tehtav raie ja kujundusraie Keskkonnaameti nõusolekul.
Kavandatava tegevuse elluviimisega ei ole eeldada olulist negatiivset mõju registreeritud vääriselupaikadele, kuna tuulikute alused alad on juba ette valmistatud ja taimestik eemaldatud.
3.10. Taimestik
Kavandatava tegevuse alal on pärast Aidu karjääri tegevuse lõppemist ala korrastatud ja tranšeede vahelisele alale istutatud mets, kus esineb peamiselt mänd, aga ka kask, kuusk, haab, remmelgas, hall lepp.71
Vanimad Aidu karjääri männid istutati 1980. aastal. Aidu karjääri on kultiveeritud ka hariliku kuuske, kuid kuuskede kasvama minek on olnud hea vaid mõnes üksikus kohas, kus puistangumuld on olnud puude kasvuks sobiv. 2006. aastal istutati arukaske Aidu karjääris 52,6 hektarile. 2008 aasta seisuga moodustasid Aidu karjääris kaasikud 13,8%, männikud 83% ja teised puuliigid 3,2%.72
Alal levivad mullastikukaardi73 andmetel puistangupinnas (Pu), puistangupinnase madalsoomuld (PuM), puistangumuld (Tu) ja puistangumulla madalsoomuld (TuM).
Tuulepargialal pole moodustatud kaitsealasid.
Kuna tuulepargialal on tegemist tehismaastiku ja korrastamise käigus metsastatud alaga, kus tuulikute alad on juba ette valmistatud, siis väärtusliku taimkatte kadu ei toimu ning taimestikule avalduv mõju on minimaalne.
3.11. Loomastik
Ammendunud ja korrastatud põlevkivikarjääride fauna kujuneb välja koos taimekoosluste arenguga. Soodsamad tingimused loomastikule on tekkinud Aidu karjääri põhjaosas, kus kaevandamisest on möödunud rohkem aega. Ala lõunaosa loomastik on vaesem, kuna mullastik ja taimkate on tekkinud hiljem ning loomadel puuduvad elupaigad ja toidubaas. Kasutades analoogiaprintsiipi (andmeid teiste korrastatud põlevkivikarjääride kohta) võib eeldada, et alal esinevad (elavad seal püsivalt või külastavad seda) järgmised imetajad: metskits, rebane, halljänes, valgejänes. Vanemate paremini väljakujunenud metsakooslustega põhjapoolsel alal on sobiv elupaik metsnugisele ja oravale. Võimalik on ka põdra esinemine alal. Samuti võib eeldada mitmete pisinäriliste esinemist.74
Eelnevat toetavad siinses eelhinnangus käsitletud tegevusalaga piirneva kavandatava Aidu taastuvenergiapargi aladel (Joonis 3-1) läbiviidud vaatlused75. Aidu taastuvenergiapargi detailplaneeringu (DP) alale soovitakse rajada päikesepaneelidest ja/või mikrotuulikutest koosnev taastuvenergia tootmispark. DP koostamise raames viidi läbi ka KSH, mille raames hinnati kavandatava tegevuse mõju ka ala loomastikule. Kuivõrd see ala piirneb põhjast vahetult Aidu tuulepargiga, siis on taastuvenergiapargi mõjuhindamises käsitletu asjakohane paralleelide tõmbamiseks ka siinses eelhindamises käsitletud kavandatud tegevusega kaasneda võiva mõju analüüsimisel.
Taastuvenergiapargi DP KSH aruandes viidati, et piirkond on elu- ja toitumispaigaks ning rändekoridoriks enamikele maismaaimetajatele. Välitööde käigus fikseeriti piirkonnas rohkelt põtrade, metskitsede, metssigade, rebaste, kährikute, hall- ja valgejäneste ning ilvese tegevusjäljed. Leiti, et olulist mõju neile liikidele ei kaasne – suurim häiring tuleneb tõenäoliselt taastuvenergiapargi rajamisega, kuid pargi töötamise ajal olulist mõju pole oodata. Pole põhjust eeldada, et olukord oleks siinses mõjuhindamises käsitletud tuulikute puhul erinev ega oluliseks mõjuks kumuleeruv.
Piirkonna linnustikust annab ülevaate juba mainitud taastuvenergiapargi KSH, mille raames koostati ka linnustiku eksperthinnang76, samuti LIFE IP CleanEST projekti raames tehtud inventuurid77.
Aidu taastuvenergiapargi KSH-s leiti, et kuigi alal esineb II ja III kaitsekategooria liike, siis on nendeks üldjoonest suhteliselt laia levikuga linnu- ja nahkhiire liigid. Aruandes rõhutatakse, et piirkonna linnustiku vaatlused ja maastiku analüüs kinnitavad, et olulist linnukaitselist väärtust planeeringualale ega ka selle lähialadele omistada ei saa. Küll aga on soovitatud täpsustada Aidu karjääri lõunaosas tetrede mängupaiku, et neisse taristut võimalusel mitte rajada.
Siinsesse hinnangusse hõlmatud tuulikud jäävad valdavalt Aidu karjääri kirdeossa. Veidi lõunapool (pigem karjääri kaguosas) on vaid 3 tuulikut. Seal piirkonnas on olemasolevate andmebaaside põhjal teada üksik tedrevaatlus, hulgaliselt rohkem on neid karjääri edela- ja lääneosas. See viitab, et olulist mõju tetredele kõnealuste tuulikute rajamisega oodata pole.

Joonis 3‑1 Väljavõte Aidu taastuvenergiapargi asukohast detailplaneeringu KSH-s
Piirkonna elustikku, sh kaitsealuseid liike on inventeeritud ka LIFE IP CleanEST projekti raames78. Aidu tuulepargi kontekstis on olulised eeskätt projekti raames inventeeritud linnustiku andmed ja järeldused.
Inventuuri tulemusena jõuti järeldusele, et Aidu karjääri metsastatud osa linnustiku liigiline ja arvuline koosseis sarnaneb üldiselt noore majandusmetsa omale. Hõreda ja noore metsaga puistealasid asustab üsna erandlik linnuliikide kooslus, milles esineb ka mitmeid kaitsealuseid liike (teder, nõmmelõoke, öösorr). Tõdeti, et üllatuslikult on alale asunud ka vääriselupaikadele omaseid liike (laanepüü, valgeselg-kirjurähn, musträhn, väike-kärbsenäpp) ja metsa vanuse lisandudes võib oodata ornitofauna liigilise mitmekesisuse suurenemist, ehkki põlismetsaga võrreldava liigirikkuse taastumiseks kulub veel kümneid aastaid.
Veelinnustiku liigiline koosseis on Aidu karjääris keskpärane, seda eriti veega täitunud tranšeedes, mille taimestumine on algusjärgus. Madalaveelised tehisveekogud võiksid veelindudele pakkuda häid toitumis- ja pesitsusvõimalusi, kuid neid esineb alal väga vähe. Põllumaaks rekultiveeritud karjääriosa linnustik on sarnane intensiivpõllundundusega kultuurmaastikule ja selle liigiline koosseis sõltub otseselt kasvatatavast kultuurist.
Uuringu aruandes on eraldi käsitletud ka antropoloogiliste tegurite mõju piirkonna linnustikule. Jättes kõrvale kaevandamisega seotud juba toimunud dramaatilised hüdrogeoloogilised keskkonnamuutused, tõstetakse esile järgmisi inimtegevusega kaasnevaid mõjusid Aidu karjääri linnustikule: puhkemajandusega kaasnev häiring, raskeveokite liiklus ja müra, vees leiduda võivad mürk- ja saasteained, barjääre tekitavad massiivsed teetammid ning aktiivne metsamajandus. Samas nimekirjas on väljatoodud ka tuulikud ja kõrgepingeliinid, mille kohta on märgitud, et tegemist on eeskätt laiatiivalistele liikidele (röövlinnud, sookurg, toonekured) ohtlike objektidega. Samas on märgitud, et see oht on väike, kuna tegemist pole rände olulise koondumiskohaga. Aruande koostamise hetkel oli küsimus, kas piirkond võiks olla väikeluikede ööbimiskoht, kuid andmebaasides (nii EELIS, PlutoF kui ka eElurikkus) selle kohta viited puuduvad. Seega ei tulene ka sellest inventuurist täiendavat infot, millest peaks Aidu tuulepargi alale kavandatavate tuulikute kõrguse muutusest tingituna eeldama olulist mõju.
Kokkuvõtvalt ei ilmne asjaolusid, mis viitaksid olulise keskkonnamõju tekkimise võimalikkusele loomastikule Aidu tuulepargis viidatud 11 uue tuuliku rajamisega. Erinevad uuringud viitavad, et tegemist on tugeva olemasoleva inimhäiringuga alaga ning pole põhjust eeldada, et ka erinevate arendustegevuste koosmõjus võiks elustikule pikaajalist olulist negatiivset mõju kaasneda.
Peamised kavandatud tegevusega kaasnevad tegurid, sh lindudele on ehitustöödest tulenevad häiringud, mis on ajutised ja väga piiratud ulatusega ning mida ei saa pidada oluliseks. Siinkohal tuleb ka märkida, et märkimisväärset häiringut kaasa toovaid tegevusi (eeskätt nt metsaraadamine) pole kavandatud.
3.12. Rohevõrgustik
Ida-Virumaa roheline võrgustik on esmalt määratud maakonna teemaplaneeringuga “Ida-Virumaa asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“79, rohelise võrgustiku piire on täpsustanud Ida-Viru maakonnaplaneering 2030+.
Lüganuse valla üldplaneeringuga täpsustatud rohevõrgustiku järgi (Joonis 2-4) asuvad kavandatava tegevuse ala idaosa kolm tuulikut (Aidu tuulik 19, 25 ja 30) rohevõrgustiku tugiala äärealal.
Kavandatava tegevuse mõju piirkonna rohevõrgustiku sidususele ja toimimisele on käsitletud Lüganuse Vallavolikogu 29.05.2025 otsusega nr 243 kehtestatud Lüganuse valla üldplaneeringus.
3.13. Väärtuslik põllumajandusmaa
Lüganuse valla üldplaneeringu järgi80 kavandatava tegevuse alal ja selle lähiümbruses väärtuslikku põllumajandusmaad ei asu. Lähim väärtuslik põllumajandusmaa Aidu-Sookülas asub kavandatavast alast ca 3 km ja 4,6 km kaugusel läänes.
Kavandatava tegevusega väärtuslikule põllumajandusmaale piisava vahemaa tõttu mõju eeldada ei ole.
3.14. Väärtuslikud maastikud
Lüganuse valla üldplaneeringu järgi külgneb kavandatava tegevuse ala kirdeosas maakondliku tähtsusega Kohtla-Nõmme väärtusliku maastikuga81. Kohaliku tähtsusega Kiikla-Võrnu-Ereda väärtuslik maastik (Alutaguse vallas) asub tuulepargialast ca 1,6 km kaugusel kagu suunas ja Oandu-Rääsa väärtuslik maastik 2,7 km kaugusel lõunas. Tuulepargialast läänes 4,7 km kaugusel asuvad Maidla väärtuslik maastik ja selle koosseisus Maidlamiljööväärtuslik ala .
Kohtla-Nõmme väärtuslik maastik on II väärtusklassi maastik, linna- või asulamaastik ja tööstusmaastik.
Ala hõlmab Kohtla-Nõmme alevi Kohtla jõest läänes, endise Kohtla kaevanduse keskuse ning selle lähedal asuvad Aidu karjääri rekultiveeritud metsaalad. Tegemist on omanäolise ja ainulaadse tööstus- ja rekreatsioonimaastiku seguga. Piirkonna teeb unikaalseks see, et Kohtla kaevanduse sulgemisega kaasnevad protsessid tekitavad olulisi muutusi maastikus. Seega on tegemist kiiresti teiseneva piirkonnaga, mille arenguprotsessid peaksid pakkuma ka teaduslikku huvi.
Ala lääneosa hõlmab endisi karjäärialasid (Aidu). Siin alustati esmakordselt kaevandatud alade rekultiveerimist, mille jäädvustamiseks on paigaldatud mälestuskivi. Rekultiveeritud metsad on oluliselt kõrgema boniteediga, kui varem samas kohas kasvanud looduslik mets. Vanas karjääris asuvad ka valgustatud suusa- ja jooksurajad, mis on maakonna üks olulisemaid sportimiskohti.
Väärtusliku maastiku alale jääb vähe olulisi ajaloolis-kultuurilisi objekte, piirkonnas on põlevkivitööstuse arengu jälgi. Olulisi esteetilisi väärtusi ei ole. Esimestel rekultiveeritud metsadel on mõningane looduslik väärtus. Väärtusliku maastiku arendamiseks on tehtud silmapaistvaid pingutusi.
Piirkond sobib puhkemaastikuks: Kohtla kaevandusmuuseum on kujunemas maakonna turismimagnetiks, siia rajatud jooksu- ja suusarajad on maakonna üheks olulisemaks sportimispiirkonnaks.
Piirkond omab väga suurt turismipotentsiaali. Arendada tuleks endistel karjääride aladel sportimise ja vaba aja veetmise võimalusi (jooksu- ja suusarajad, mägijalgrataste krossirajad jne).
Kiikla-Võrnu-Ereda väärtuslik maastik Alutaguse vallas on potentsiaalsesse väärtusklassi kuuluv maastik, põhiliselt põllumajandusmaastik/küla ja mõisakeskus või –park.
Ala hõlmab Kiikla mõisa, Võrnu küla ja selle lähedasi põllumaid. Peamiselt on tegemist põllumajandusliku maastikuga, kus allmaakaevandustest langatunud alad vahelduvad tervikuid tähistavate lavapeenardega. Võrnu küla on omanäoline tänavküla.
Kiikla mõis koos pargiga omab olulist ajaloolist väärtust, säilinud on külade ja põldude struktuur. Suured põldude alad pakuvad avaraid vaateid, kahjuks ähvardab põlde võsastumine. Võrnu rändrahn ja Kiikla park on looduskaitse all. Kiikla mõisahoone on halvas seisukorras. Muid olulisi looduslikke ja puhkemajanduslikke väärtusi pole. Piirkond on suure potentsiaaliga, kuid vajab hooldamist.
Oandu-Rääsa väärtuslik maastik hõlmab Oandu, Mehide, Rääsa ja Rebu külasid ning nende ümbruse metsi ja põlde. Tegemist on omapäraste, metsalt võidetud põllumaadega, mida ümbritsevad Alutaguse laaned. Säilinud on endine põldude- ja asustusmuster – hajakülad, milles iga talu seisab omaette, naabritest põldudega eraldatult. Arheoloogiliste objektidena on siin mõned kultusekivid, 13.–17. sajandist pärinevad maa-alused kalmistud ja iidne rauasulatuskoht. Kaitstavatest loodusobjektidest on siin Mehide neli mändi ning Rääsa kadakas.
Algselt maakonnaplaneeringuga määratud Maidla väärtuslik maastik on Lüganuse vallas võetud kohaliku kaitse alla. Kaitse alla võtmise eesmärgiks on kaitsta Maidla piirkonna ajaloo- ja kultuuriobjekte, miljööväärtuslikku hoonestusala, maastiku ja põllumajandusmaad ning üksikobjekte. Vastavalt kehtestatud kaitse-eeskirjale kehtivad antud väärtuslikul maastikul looduskaitseseaduse piiranguvööndi rangusastmes tingimused, mida on kaitse alla võtmise määrusega täpsustatud. Maidla väärtusliku maastiku puhul tuleb seega erandina jälgida mitte Lüganuse valla üldplaneeringuga seatud väärtuslike maastike kasutustingimusi, vaid kaitse-eeskirjas toodud tingimusi82.
Maidla miljööväärtuslik ala on võetud kohaliku kaitse alla Maidla väärtusliku maastiku koosseisus.
Tuulikute mõju naabruses paiknevatele väärtuslikele maastikele on eeskätt visuaalne ning selle ulatus sõltub vaatepunktidest, ilmastikuoludest ja maastikulisest kontekstist. Planeeringuala läänes piirneb Maidla väärtusliku maastikuga. Arvestades, et tegemist on valdavalt avamaastikuga, võib tuulikute visuaalne tajutavus avalduda laiemal alal.
Olemasoleva info põhjal ei ole tuvastatud sellist visuaalset mõju, mis seaks ohtu väärtuslike maastike säilimise või kasutuse eesmärgid..
3.15. Kultuuripärand
Kultuurimälestised
Kavandatava tegevuse alal ei asu kultuurimälestisi ja nende kaitsevööndeid83. Kavandatavate tuulikute piirkonnas on tegemist alaga, kus võimalik arheoloogilise väärtusega kultuurikiht on kaevandustegevuse tulemusena pöördumatult hävitatud. Lähimad kultuurimälestised asuvad 5 km kaugusel läänes: arheoloogiamälestis Kalmistu (reg nr 9104) ja kultusekivid.
Lähtudes eeltoodust ja kavandatava tegevuse iseloomust ei ole tõenäoline, et võiks avalduda negatiivne mõju mõnele kultuurimälestisele või teadmata arheoloogiaväärtusele.
Pärandkultuuriobjektid
Kavandatava tegevuse alal ja selle lähipiirkonnas pärandkultuuriobjekte ei asu.
3.16. Võimalik oluline mõju inimese tervisele, heaolule ja varale
Mõju tervisele
Olulisemad inimese tervist mõjutavad keskkonnategurid on välisõhu ja vee kvaliteet ning müra ja vibratsiooni tase. Elanike tervise kaitsmiseks on nende keskkonnateguritele kehtestatud normid, millega keskkonnamõju põhjustavate tegevuste kavandamisel tuleb arvestada.
Kavandatava tegevusega seotud ehitusaegne müra on ajutine ning müra normtasemetest kinnipidamisel olulist keskkonnamõju ei kaasne.
Kavandatav tegevus ei avalda eeldatavasti negatiivset mõju põhja- ja pinnaveele, seetõttu ei teki mõju joogivee varudele, kvaliteedile ja kättesaadavusele. Mõju välisõhu kvaliteedile avaldub ehitusperioodil seoses tolmu levikuga. See mõju on ajutine ning elamualadeni eeldatavalt ei ulatu. Kuna hooned asuvad tuulepargialast kaugel, on tõenäoline, et tuulikute poolt põhjustatud vibratsioonitasemed hoonetes jäävad normi piiresse.
Mõju heaolule
Kavandatava tegevusega kaasnev negatiivne mõju inimeste heaolule võib avalduda läbi häiringute. Häirivuse all mõeldakse tegurit, mida üksikisik või rühm tajub negatiivsena, ebameeldivana ja soovimatuna ning seda ei ole võimalik normtasemetega reguleerida.
Kavandatava tegevuse alal võib häirivust põhjustada peamiselt ehitustegevusest ja kasutusajal tuulikute tööst põhjustatud müra ka juhul, kui see vastab kehtivatele normidele. Häirivus on suurem ajutise kestvusega müra puhul.
Häirivust mõjutavad84:
1. müra akustilised omadused,
2. olukorra ja tingimustega seotud tegurid nagu mürakogeja elutingimused ja sotsiaalmajanduslikud tegurid;
3. isiku oma võimalus mõjutada müraallikat;
4. müraga seotud psühholoogilised tegurid, näiteks müraallika äratundmise võimalus ja suhtumine müraallikasse, ning nendega kaasnevad eelarvamused ja hirmud.
Heaolu võivad mõjutada varjutusest ja vaadete muutustest põhjustatud häiringud.
Kavandatava tegevusega kaasnevat mõju inimese heaolule ei saa välistada. Seda tuleb täpsemalt hinnata müra- ja varjutuse hinnanguga.
Mõju varale85
Negatiivne mõju piirkonna inimeste varale võib avalduda eelkõige olulise keskkonnamõjuga objektidest tulenevatest mõjudest hoonetele ja rajatistele (nt tugev vibratsioon, helirõhutase) või maakasutusele. Arvestades kavandatava objekti iseloomu, siis sellise tasemega mõjusid kavandatav tegevus eeldatavalt ei põhjusta.
3.17. Riigikaitseliste objektidega arvestamise vajadus
Kavandatava tegevusega seoses tuleb arvestada Aidu lasketiiru ja Aidu linnakuga. Aidu lasketiir asub Aidu-Nõmme külas Lasketiiru (44901:002:0409) maaüksusel, Aidu linnak Aidu-Liiva külas Lähte (44901:002:0084) maaüksusel. Lasketiiru ja linnaku ohutsoonid on 2000 m, mis ulatuvad märkimisväärses osas Aidu tuulepargialale.
3.18. Kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimuvate või mõjualas planeeritavate tegevustega
Koosmõju muude tegevustega võib avalduda koos teiste kavandatava tegevuse piirkonnas toimuvate või mõjualas planeeritavate tegevustega. Arvestada tuleb alast lõunas asuva Aidu lasketiiru tegevusega ning Aidu taastuvenergiapargi (tuule- ja päikeseenergia) rajamisega. Kavandatav tegevus võib mõjutada Aidu taastuvenergiapargi päikesepaneelide kasutegurit tuulikute tekitatud varjutusega, ohustada tuulikulabadelt eralduva jääga, mõjutada Aidu taastuvenergiapargi tuulikute tuuletingimusi.
Kavandatavate tuulikute ala asub riigikaitseliste ehitiste Aidu lasketiiru ja Aidu linnaku piiranguvööndis (vt ptk 3.17).
3.19. Piiriülese mõju võimalikkus
Arvestades kavandatava tegevuse asukohta, ulatust ja iseloomu ning eeldatavalt mõjutatavat keskkonda, siis ei ole tõenäoline, et kavandatava tegevusega võiks kaasneda piiriülene keskkonnamõju ehk mõju mõne naaberriigi keskkonnaseisundile.
4. Kokkuvõte
KMH eelhindamise teabedokumendi koostamisel on tuginetud Eleon AS-ilt ja avalikest andmeallikatest saadud informatsioonile. Aidu tuuleparki kavandatava 11 tuuliku jaoks taotletakse ehituslube, et ehitada need kavandatud asukohtadesse, kuid varasemalt projekteeritust kõrgemad. Uue tuuliku masti kõrgus on 200 m, laba pikkus 110 m ning tuuliku maksimaalne tipukõrgus (mast koos labadega) 311 m.
Kavandatava tegevuse ala asub Lüganuse valla üldplaneeringuga määratud tuuleenergeetika arendamiseks potentsiaalselt sobival alal. Kavandatava tegevusega olulist mõju maakasutusele ei ole ette näha, sest tegevus on kooskõlas Lüganuse valla üldplaneeringuga määratud maakasutusega.
Kui kavandatavate rajatiste projekteerimisel, ehitamisel ja käitamisel järgitakse õigusaktide ja standardite nõudeid, töökorralduslikke meetmeid ja ohutusnõudeid, siis puuduvad kavandataval tegevusel tegevuse iseloomu või piisava vahemaa tõttu olulised negatiivsed mõjud pinnasele, maardlatele, põhja- ja pinnaveele, taimestikule, hoiualadele, kaitstavatele looduse üksikobjektidele, kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavatele loodusobjektidele, vääriselupaikadele, väärtuslikule põllumajandusmaale, kultuurimälestistele ja pärandkultuurile.
Kavandatava tegevusega ei kaasne olulist negatiivset mõju välisõhu kvaliteedile, sh koosmõjus piirkonna teiste paiksete heiteallikatega. Olulist negatiivset vibratsiooni mõju tuulikutest eeldada ei ole. Kavandatava tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse ja lõhna teket.
Kui tuulepargi jäätmekäitluse korraldamisel arvestatakse jäätmeseaduse ja KOV-i jäätmehoolduseeskirja nõuetega, siis olulist negatiivset keskkonnamõju ei põhjustata.
Kavandatav tegevus ei põhjusta ehitus- ja kasutusperioodil suurõnnetuste või katastroofide ohtu.
Natura 2000 võrgustiku alasid kavandatava tegevuse alal ja selle lähiümbruses ei ole. Natura eelhinnangu tulemusena võimaliku kaudse mõju kohta Natura loodus- ja linnualade kaitse-eesmärkide seisundile võib kavandatava tegevusega seoses välistada mõju Muraka, Uhaku ja Sirtsi loodusaladel kaitstavatele elupaigatüüpide ja liikide seisundile. Välistada saab mõju Muraka linnualal ja Sirtsi linnualal kaitstavatele linnuliikidele.
Kavandataval tegevusel puudub piisava vahemaa tõttu oluline negatiivne mõju enamikele kaitsealadele ja nende kaitse-eesmärkidele, sest teadaolevalt ei ulatu ühegi kavandatava tegevusega kaasneva mõjuteguri mõjuala sellisele kaugusele.
Kavandatava tegevus ei avalda olulist negatiivset mõju kaitstavatele looma- ja linnuliikidele. Olemasolevate andmete põhjal on välistatud oluline negatiivne mõju kaitstavatele loodusväärtustele ja nende kaitse-eesmärkidele.
Kavandatava tegevusega seoses tuleb arvestada Aidu lasketiiru ja Aidu linnakuga. Kavandatavate tuulikute ala asub riigikaitseliste ehitiste Aidu lasketiiru ja Aidu linnaku piiranguvööndis.
Arvestades kavandatava tegevuse asukohta, ulatust ja iseloomu ning eeldatavalt mõjutatavat keskkonda, siis ei ole tõenäoline, et kavandatava tegevusega võiks kaasneda piiriülene keskkonnamõju.
Kokkuvõtvalt jõuti eelhinnangu koostamise käigus järeldusele, et kavandatava tegevuse realiseerumisel ei ole alust eeldada olulise ebasoodsa keskkonnamõju avaldumist ning KMH algatamine ei ole vajalik.
5. Kasutatud materjalid
• Tuuliku eest- ja külgvaade. Aidu tuulepark, T18, 23, 27, 28, 29. Eskiis 14.05.2025, Eleon Green OÜ
• Olulise ruumilise mõjuga Aidu tuulepargi, seda toetava infrastruktuuri ja rekreatsioonialade ning lasketiiru asukohavalku teemaplaneering. KSH aruanne. Ramboll Eesti AS, 2010
• Keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmise juhend. Keskkonnaministeerium, 2017
• Eleon AS koduleht, http://www.eleon.ee/et/projektid/aidu-tuulepark/
• ERR koduleht, https://www.err.ee/1609425949/aidu-tuulepargi-arendajad-saavad-toetust-varasema-soodsa-skeemi-alusel
• Lüganuse valla üldplaneering. Kehtestatud Lüganuse Vallavolikogu 29.05.2025 otsusega nr 243
• Lüganuse valla üldplaneeringu kaardirakendus, https://dge.ee/maps/L%c3%bcganuse-vald/
• Ida-Viru maakonnaplaneering 2030+, https://maakonnaplaneering.ee/maakonna-planeeringud/ida-virumaa/ida-viru-maakonnaplaneering-2030/
• “Ida-Virumaa asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused”, kehtestatud maavanema 11.07.03 korraldusega nr 130
• Aheraine ladestusala ja Kaitseliidu lasketiiru detailplaneering, https://planeeringud.ee/plank-web/#/planning/detail/30100574
• Uus-Kiviõli kaevanduse kaevise lintkonveieri ja teenindustee, kaevise veokonveieri ja abikallakšahti ja väljapumbatava vee settebasseini maa-ala DP, https://planeeringud.ee/plank-web/#/planning/detail/30102267
• Aidu taastuvenergiapargi detailplaneering, https://planeeringud.ee/plank-web/#/planning/detail/30102087
• Aidu taastuvenergia detailplaneering, https://planeeringud.ee/plank-web/#/planning/detail/30102121
• Aidu Veespordikeskuse ala detailplaneering, https://planeeringud.ee/plank-web/#/planning/detail/30100614
• Ojamaa kaevanduse keskkonnaluba L.ÕV/325263, VKG Kaevandused OÜ, https://kotkas.envir.ee/permits/public_view?permit_id=133156
• Uus-Kiviõli kaevandus keskkonnaluba L.ÕV/325690, Enefit Power AS, https://kotkas.envir.ee/permits/public_view?search=1&permit_nr=L.%C3%95V/325690&permit_status=ISSUED&permit_id=119407
• Eesti põlevkivimaardla Uus-Kiviõli II kaevanduse keskkonnaluba L.MK/333343, Osaühing VKG Kaevandused, https://kotkas.envir.ee/permits/public_view?permit_id=150035
• Meunier, M. 2013. Wind Farm - Long term noise and vibration measurements. The Journal of the Acoustical Society of America 133
• Põltsamaa valla tuuleparkide eriplaneeringu mõjude hindamine, sh KSH. Aruande eelnõu. Skepast&Puhkim OÜ, 2025
• Kliimamuutustega kohanemise arengukava ja selle juurde kuuluv rakendusplaan aastani 2030. Keskkonnaministeerium
• Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027. Kinnitatud 07.10.2022 käskkirjaga nr 357
• Maismaa tuuleparkide mõjust elustikule ja Keskkonnaameti soovitused nende planeerimise kohta kohaliku omavalitsuse üldplaneeringutes
• III kaitsekategooria liigi sookure (Grus grus) kaitse tegevuskava (jätkukava) aastateks 2009–2013. Eesti Maaülikool, Tartu-Tallinn 2008
• Üle-eestiline maismaalinnustiku analüüs. Aruanne. Eesti Ornitoloogiaühing, Kotkaklubi, Tartu 2022
• Kaljukotka (Aquila chrysaetos) kaitse tegevuskava. Keskkonnaamet, 2018
• Liigi pesitsemise kohta linnualal andmed puuduvad. Linnuala piires leidub liigile potentsiaalselt sobivaid pesitsuspaiku. Allikas: Muraka loodus- ja linnuala kaitsekorralduskava. Keskkonnaamet, 2024
• Väike-konnakotka (Aquila pomarina) kaitse tegevuskava. Keskkonnaamet, 2018
• Muraka loodus- ja linnuala kaitsekorralduskava. Keskkonnaamet, 2024
• https://bio.edu.ee/
• Mei, K. (2023). Puistute kasv ja areng taasmetsastatud endises Aidu põlevkivikarjääris. Bakalaureusetöö. Eesti Maaülikool
• Maidla Vallavolikogu määrus 21.10.2010 nr 10 „Maidla väärtusliku maastiku kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskirja kinnitamine“
• „Keskkonnamüra mõjud“, Tapani Jauhiainen, Heikki S. Vuorinen, Marja Heinonen-Guzejev, väljaandja MTÜ Ökokratt
• Eesti geoloogiline baaskaart, mõõtkavas 1 : 50 000. EGT 2025
• https://infoleht.keskkonnainfo.ee/artikkel/-551892899
• Kotkas, Keskkonnaamet
• MaRu kaardirakendus
• Ehitisregister
• Metsaregister
• Kultuurimälestiste register
• EELIS
• PlutoF
• eElurikkus
• Hendrikson & KO OÜ töö nr 25005334 „Eleon tuulikute arvamuskiri“
• Jaanus Paali OÜ. 2020. LIFE IP CleanEST projekti tegevus C.8. 2 Maismaa- ja märgalade elupaigad Narva karjääri 13. tranšee ja Aidu karjääri pilootaladel
• Keskkonnaagentuur Viridis OÜ. 2023. Aidu taastuvenergiapargi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine



Kiviõli 2026 nr EELNÕU

Aidu tuulikute nr 27, 28, 23, 25, 18, 24, 29, 12, 6, 30, 19 ehituslubade
keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine

Eleon AS esitas Lüganuse Vallavalitsusele 09.03.2026 ja 10.03.2026 ehituslubade taotlused 11 tuuliku püstitamiseks Lüganuse vallas Aidu-Nõmme külas. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 11 lõike 7 kohaselt võib otsustaja liita keskkonnamõju hindamise (KMH) menetlused, kui kavandatavaks tegevuseks esitatakse kaks või enam tegevusloa taotlust. Tulenevalt ehitusloa taotluste arvust liidetakse kõigi taotluste keskkonnamõju hindamise menetlused. Ehituslubasid taotletakse Aidu tuulik 27 (44901:002:0342), Aidu tuulik 28 (44901:002:0344), Aidu tuulik 23 (44901:002:0347), Aidu tuulik 25 (44901:002:0385), Aidu tuulik 18 (44901:002:0394), Aidu tuulik 24 (44901:002:0395), Aidu tuulik 29 (44901:002:0396), Aidu tuulik 12 (44901:002:0397), Aidu tuulik 6 (44901:002:0398), Aidu tuulik 30 (44901:002:0403) ja Aidu tuulik 19 (44901:002:0404) kinnistutele. Kõikide kinnistute sihtotstarve on 100 % tootmismaa. Lüganuse Vallavolikogu 07.06.2018 otsuse nr 78 “Ülesannete täitmise delegeerimine” punkti 5 kohaselt on Lüganuse Vallavalitsusele delegeeritud ehitusseadustikuga kohalikule omavalitsusele, kohaliku omavalitsuse üksusele ja vallale kui tee omanikule pandud ülesannete täitmine. Sellest tulenevalt on KMH algatamise üle otsustaja Lüganuse Vallavalitsus (Keskpuiestee 20, Kiviõli linn, [email protected]).

Käesoleval alal kehtis Maidla valla teemaplaneering „Olulise ruumilise mõjuga Aidu tuulepargi, seda toetava infrastruktuuri ja rekreatsioonialade ning lasketiiru asukohavalik“, mis muutus kehtetuks Lüganuse valla üldplaneeringu kehtestamisega (Lüganuse Vallavolikogu 29.05.2025 otsus nr 243). Teemaplaneeringus käsitleti väiksemate parameetritega tuulikuid ja nende mõju. Lüganuse valla üldplaneeringu alapeatükis 6.5.8.1 „Tuulepargid“ kohaselt määratakse tuulikute absoluutkõrgus igakordselt detailplaneeringutega ja/või projekteerimistingimustega, kui tuuleparki kavandatakse sobivatel üldplaneeringuga määratud ORME aladel.

Aidu tuulepargi moodustavad 30 tuulikut, millest 17 on püstitatud. Kavandatava 11 tuuliku jaoks taotleti uued projekteerimistingimused, et ehitada need varem projekteeritust kõrgemad. Põhjus uute tuulikute rajamiseks seisneb asjaolus, et algselt planeeritud spetsifikatsiooniga tuulikuid enam ei toodeta. Uue tuuliku masti kõrgus on 200 m, laba pikkus 110 m ning tuuliku maksimaalne tipukõrgus (mast koos labadega) 311 m. Püstitatud tuulikud on erinevate parameetritega: kahe kõrgema olemasoleva tuuliku masti kõrgus on 135 m, laba pikkus 56,8 m ja maksimaalne tipukõrgus 199 m ning ülejäänud tuulikutel masti kõrgus 105 m, laba pikkus 75 m ja maksimaalne tipukõrgus 180 m.

Ehitusseadustiku1 § 42 lõike 2 kohaselt otsustab pädev asutus keskkonnamõju hindamise algatamise vajaduse. KeHJS seaduse § 6 lõike 2 kohaselt peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas samas lõikes loetletud tegevuste elluviimise korral kaasneb oluline keskkonnamõju. Tuulikute püstitamine kategoriseerub energeetika alla, mis on välja toodud lõike 2 punkti 3 all. Sama seaduse § 11 lõike 62 kohaselt jätab otsustaja sama paragrahvi lõikes 6 sätestatud eelhinnangu andmata, kui kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise aruande heakskiitmisest või nõuetele vastavaks tunnistamisest või sellise strateegilise planeerimisdokumendi, millele on tehtud keskkonnamõju strateegiline hindamine, kehtestamisest ei ole möödunud rohkem kui neli aastat ning asjaolud ei ole olulisel määral muutunud ja otsustajal on tegevusloa andmiseks piisavalt teavet.

Tulenevalt kavandatavate tuulikute parameetrite ulatuslikust muutmisest koostas Hendrikson DGE Aidu tuulepargi ehituslubade taotluste KMH eelhinnangu (lisa). Eelhinnang jõudis järeldusele, et KMH algatamine ei ole vajalik, sest olulist negatiivset keskkonnamõju ei ole ette näha. Kavandatava tegevuse ala asub Lüganuse valla üldplaneeringuga määratud tuuleenergeetika arendamiseks potentsiaalselt sobival alal. Seega ei ole olulist mõju maakasutusele ette näha, sest kavandatav tegevus on kooskõlas üldplaneeringuga määratud maakasutusega. KMH eelhinnangu koostamisel on arvesse võetud ka sama piirkonna kohta koostatud uuringuid ja dokumente, mis võimaldasid jõuda järeldusele, et olulist mõju kaitsealustele loomadele, lindudele, taimestikule ja aladele ei avaldu.

Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 30 lõike 1 punkti 4, ehitusseadustiku § 42 lõike 2, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 11 lõike 2 ja lõike 10, Lüganuse Vallavolikogu 07.06.2018 otsuse nr 78 “Ülesannete täitmise delegeerimine” punkti 5, Hendrikson DGE koostatud KMH eelhinnangu, Lüganuse Vallavalitsus annab

k o r r a l d u s e:

1. Jätta algatamata Aidu tuulikute nr 27, 28, 23, 25, 18, 24, 29, 12, 6, 30, 19 ehituslubade keskkonnamõju hindamine.

2. Ehituslubade keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise korraldusega saab tutvuda tööpäevadel 9-15 Lüganuse Vallavalitsuses aadressil Keskpuiestee 20, Kiviõli linn ning valla veebilehel www.lyganuse.ee.

3. Teavitada KMH algatamata jätmisest vastavalt KeHJS § 12 toodule.

4. Korraldus jõustub teatavakstegemisest.




Ehituslubade KMH algatamata jätmine on menetlustoiming, millega ei teki huvitatud isikule õigustatud ootust, et Lüganuse Vallavalitsus ehitusload väljastab. Menetlustoimingud on vaidlustatavad koos haldusaktiga, milleks on Lüganuse Vallavalitsuse väljastatud ehitusload.


Lisa. Aidu tuulikute ehitusloa keskkonnamõju hindamise eelhinnang