Kooskõlastus riigimaal kormorani pesades munade õlitamiseks

Roheline 64 / 80010 Pärnu linn/ Tel 662 5999 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee /

Registrikood 70008658

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS

Märge tehtud: 03.03.2026

Juurdepääsupiirang kehtib kuni: 02.03.2101

Alus: AvTS § 35 lg 1 p 8; AvTS § 35 lg 1 p 12 Teabevaldaja: Keskkonnaamet

Üllar Meriste Eesti Vee-elustikuSelts MTÜ [email protected]

03.03.2026 nr 13-11/26/4139

Eelnõu "Liivi lahe Pärnumaa osas kormoranide

munade õlitamise lubamine 2026. aastal ja selle tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamata

jätmine"

Võttes aluseks haldusmenetluse seaduse § 40 lõike 1 edastame teile tutvumiseks ja ettepanekute ning arvamuse avaldamiseks Keskkonnaameti koostatud „Liivi lahe Pärnumaa osas kormoranide munade õlitamise lubamine 2026. aastal ja selle tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine” koos lisadega. Kokkuvõtvalt anname MTÜ-le Eesti Vee-elustiku Selts kormoranide arvukuse kasvu pidurdamiseks ja seeläbi kalavarudele tekitatud kahjude vähendamiseks luba kormoranimunade õlitamiseks ja laidudel viibimiseks päikesetõusust päikeseloojanguni ning sihipäraste droonilendude tegemiseks Liivi lahes paiknevatel Anilaiul, Kuralaiul, Kiveslaiul ja Sangelaiul (Sangõ); Teie ettepanekud korralduse eelnõu muutmiseks ja täiendamiseks ning muud eelnõuga seotud seisukohad või arvamused palume saata hiljemalt 18.03.2026 (k.a) kirja kättesaamisest Keskkonnaametile e-posti aadressile [email protected]. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Türna juhataja jahinduse ja vee-elustiku osakond Lisad: 1 Kormonipesade õlitamise metoodika 2025.pdf; 2 õlitamine.xlsx; 3 Eelhinnang Liivi laht Pärnumaa 2026.pdf; 4 Eelnõu korraldusele Liivi laht VeSe Pärnumaa 2026.pdf Sama: Kliimaministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Keskkonnaagentuur, Eesti Ornitoloogiaühing Elo Raspel 5341 9205 [email protected]

K O R R A L D U S E E E L N Õ U

[Registreerimise kuupäev] nr

[Registreerimisnumber]

KeA_eelnõu

korraldusele_Liivilaht_VeSe_Pärnumaa_2026

1. OTSUS

Arvestades korralduse punktis 2 toodud asjaolusid ning lähtudes MTÜ Eesti Vee-elustiku

Selts 07.01.2026 esitatud kormoranimunade õlitamise taotlusest, punktis 3 esitatud

põhjendustest ning keskkonnaministri 30.09.2020 määrusega nr 47 kehtestatud

“Keskkonnaameti põhimääruse” § 7 lõike 2 punkti 6 ja § 12 lõike 10 punkti 8 alusel,

keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 3 lg

1 p 2, § 6 lg 2 p 22 ja lg 4, § 9 lg 1, § 11 lg 2 ja 81, looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) § 58

lg 8 p 3 ja 4, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille

korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“

§ 1 lg 1 ja § 15 p 8 ning keskkonnaministri 16.08.2017 määruse nr 31 „Eelhinnangu sisu

täpsustatud nõuded“ ning haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 53 lg 1 p 4, § 53 lg 2

p 2, § 61 lg 1 Keskkonnaamet otsustab:

1.1.Jätta algatamata keskkonnamõju hindamine (KMH) MTÜ Eesti Vee-elustiku Selts

(registrikood 80637094, aadress Pärnu maakond, Pärnu linn, Suur-Veski tn 16, 80020) taotluse menetluse raames;

1.2. Anda MTÜ Eesti Vee-elustiku Selts kormoranide arvukuse kasvu pidurdamiseks ja

seeläbi kalavarudele tekitatud kahjude vähendamiseks luba kormoranimunade

õlitamiseks ja laidudel viibimiseks päikesetõusust päikeseloojanguni ning sihipäraste droonilendude tegemiseks Liivi lahes paiknevatel Anilaiul, Kuralaiul, Kiveslaiul ja

Sangelaiul (Sangõ);

1.3.Kokku on lubatud õlitada kuni 93% kormorani pesadest, kuid mitte rohkem kui vastavalt

Anilaiul 2174, Kuralaiul 4586, Kiveslaiul 3011 ja Sangelaiul (Sangõ) 1740 kormoranipesa. Maksimummäärad on seatud tuginedes 2025. aasta linnuseire andmetele;

1.4.Sorgul, Heinlaiul, Raugilaiul ja Selglaid-Pöörilaiul kormorani munade õlitamist ei luba;

1.5.Lubada Manija maastikukaitsealal Anilaiu, Varbla laidude looduskaitsealal Kuralaiu,

Tõstamaa maastikukaitsealal Kiveslaiu ja Kihnu laidude looduskaitsealal Sangelaiu kohal kasutada enne õlitamist droonivaatlus, eesmärgiga hinnata kormoranide pesituse algust;

1.5.1. Droonivaatlusel peab mehitamata õhusõiduk püsima vähemalt 50 m kõrgusel maapinnast, laiule lähenedes ei või olla drooni kiirus suurem kui 10 km/h ning vältima peab lindude parvesid

2 (18)

1.5.2. Droonivaatlusi võib läbi viia kuni 7 päeva tagant; 1.5.3. Drooni võib lennutada vaid vastava pädevustunnistusega isik;

1.5.4. Enne mehitamata õhusõiduki ehk droonide lennutamist tutvuda Transpordiameti kodulehel https://transpordiamet.ee/lennundus-ja-lennuohutus/droonidmehitamata- ohusoidukid/droonide-lennutamise-reeglid oleva informatsiooniga ning vajadusel saada

Transpordiametilt kooskõlastus; 1.5.5. Keskkonnaametit tuleb teavitada vaatlustulemustest (kormoranide pesade arv,

pildid ja/või video, mis annab ülevaate laiul pesitsevatest kormoranides) esimesel võimalusel Keskkonnaameti infomeilile [email protected].

1.6.Kormoranimunade õlitamisel tuleb järgida korraldusele lisatud munade õlitamise metoodikat (Lisa 1);

1.7. Kavandatud munade õlitamisel arvestada järgmiste keskkonnameetmetega:

1.7.1. Keskkonnaamet annab kormoranide munade õlitamise load vaid nendele laidudele, kus on seireandmete järgi pesitseb valdavalt kormoran ning mõju ohustatud teistele liikidele puudub;

1.7.2. Õlitamine toimub tegevuskavaga kinnitatud metoodika kohaselt, õlitamisel osalevaid isikud on eelnevalt instrueeritud, et tagada laiul pesitsevate lidude võimalikult

vähene häirimine; 1.7.3. Keskkonnaamet korraldab enne 2026. aasta munade õlitamist loa saajatele

õppepäeva;

1.7.4. Teisi pesitsevate haudelindude pesasid ei tohi kahjustada; 1.7.5. Ülemäärase ja eesmärgipäratu häirimise vältimiseks tuleb viibida laiul vaid

lühiajaliselt munade õlitamise ajal;

1.8. Kormoranimunade õlitamisega seoses ei ole keskkonnauuringud vajalikud;

1.9. Loa saaja on kohustatud esitama Keskkonnaametile munade õlitamist teostavate isikute

nimed ja isikukoodid ning telefoninumbrid vähemalt 3 tööpäeva enne õlitamisega

alustamist;

1.10. Kõigist õlitamistest tuleb teavitada Keskkonnaametit ette vähemalt 1 tööpäev;

1.11. Keskkonnaametile tuleb 12. juuniks 2026. a esitada aruanne (Lisa 2), mis sisaldab

infot kormoranide õlitamisalade ning õlitatud ja õlitamata munadega pesade ja õlitatud munade arvu kohta. Lisaks tuleb esitada vähemalt 2-3 pilti, kus õlitamas käidi ning mis

on seotud asukohaga (geolokatsioon);

1.12. Linnugripi kahtluse (massiliselt surnud lindude leidmisel) korral tuleb sellest

teavitada viivitamata Põllumajandus- ja Toiduametit telefonil +372 605 4767 või linnugripp.ee/teata ning munade õlitamine laiul tuleb koheselt peatada. Laidudele minnes

tuleb õlitajatel tagada bioturvalisus, st enne laiule minekut teostatakse jalatsitele ja õlitamisvahenditele desinfitseerimine, et viia miinimumini linnugripi levitamise oht;

1.13. Luba on kehtiv allkirjastamisest kuni 31. maini 2026. a;

1.14. Kehtestada korraldusele kõrvaltingimusena korralduse hilisema muutmise ja/või kehtetuks tunnistamise ja/või kõrval tingimuse kehtestamise võimaluse jätmise selliselt, et Keskkonnaametil on õigus korraldusega kehtestatud õlitamise aega, õlitusviise ja

õlitamise piirkonna piire muuta.

3 (18)

Korraldust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades vaide korralduse andjale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse Tallinna

Halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.

2. ASJAOLUD

2.1.MTÜ Eesti Vee-elustiku Selts esitas Keskkonnaametile (edaspidi KeA) taotluse1 ja

teadusliku põhjenduse kormoranide munade õlitamiseks ja seda toetavate droonilendude tegemiseks järgmistel Liivi lahe Pärnumaa osa laidudel: Sangelaid (Sangõ), Anilaid, Heinlaid, Kuralaid, Kiveslaid, Sorgu, Raugilaid ja Selglaid-Pöörilaid.

2.2.Sangelaid (Sangõ) asub Kihnu laidude looduskaitseala Kihnu linnulaidude

sihtkaitsevööndis, kus kehtib Vabariigi Valitsuse 04.03.2014 määrusega nr 31 „Kihnu laidude looduskaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri“. Kihnu laidude looduskaitseala kaitse korraldamise aluseks on „Kihnu loodusala, Kihnu laidude looduskaitseala, Kihnu

hoiuala ja Linaküla meri-pungsambla püsielupaiga kaitsekorralduskava 2018-20272“. 2.3.Anilaid asub Manija maastikukaitseala Anilaiu sihtkaitsevööndis, kus kehtib Vabariigi

Valitsuse 29.05.2006 määrusega nr 127 kehtestatud „Manija maastikukaitseala kaitse- eeskiri“3. Kaitse korraldamise aluseks on „Manija maastikukaitseala kaitsekorralduskava“.

2.4.Kiveslaid ja Heinlaid asuvad Tõstamaa maastikukaitseala Tõstamaa laidude sihtkaitsevööndis, kus kehtib Vabariigi Valitsuse 30.03.2007 määrusega nr 88 „Tõstamaa maastikukaitseala kaitseeeskiri“4.

2.5. Kuralaid, Selglaid-Pöörilaid ja Raugilaid asuvad Varbla laidude looduskaitseala Laidude sihtkaitsevööndis, kus kehtib Vabariigi Valitsuse 15.09.2016 määrus nr 99

„Varbla laidude looduskaitseala kaitse-eeskiri“. 2.6.Sorgu saar asub Sorgu looduskaitseala Sorkholmi sihtkaitsevööndis, kus kehtib

Vabariigi Valitsuse 07.03.2014 a määrus nr 35 „Sorgu looduskaitseala moodustamine ja

kaitse-eeskiri“.

2.7.10.04.2025 korraldusega nr 1-3/25/90 „Kormorani kaitse ja ohjamise tegevuskava korraldus“ kinnitas Keskkonnaaamet „Kormorani (Phalacrocorax carbo sinensis) kaitse ja ohjamise tegevuskava 2024-2033“5 (edaspidi ka tegevuskava).

2.8.Kormoranide ohjamise- ja kaitse tegevuskava alusel on teada, et kormoranide toitumise

aladel võib tekkida oluline kahju kalade kudealadele (vt lk 35). Seetõttu on põhjendatud juhul õigustatud ning õiguslikult võimalik kormorane ohjata, et piirata nende arvukust, vältimaks uute kolooniate tekkimist, kahju tekkimist kalapüügile ja kalade paljunemisele.

Kormorani kaitse ja ohjamiskavas on eesmärgiks uute kolooniate tekke vältimine ja seda eriti siseveekogudel. Kormorani kaitse ja ohjamise tegevuskavas nähakse ühe arvukuse

vähendamise meetodina lindude küttimise kõrval ette munade piserdamine õliga (lk 61 p 14.8). Õliga määrdunud munakoor ei lase enam hingamiseks vajalikku õhku läbi ja looted hukkuvad. Munade õlitamisel ei jätaks vanalinnud pesa kohe maha ega muneks ka uusi

mune.

2.8. Keskkonnaagentuuri 2025. aasta seireandmete järgi pesitseb meil kormorane 47 670

1 Registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 11.02.2025 nr 13-11/25/2739 all. 2 https://infoleht.keskkonnainfo.ee/ala/722169506 3 Leitav veebis: Manija maastikukaitseala kaitse-eeskiri–Riigi Teataja 4 Leitav veebist https://www.riigiteataja.ee/akt/105072023195 5 Keskkonnaameti 10.04.2025 korraldusega nr 1-3/25/90 „Kormorani (Phalacrocorax carbo sinensis) kaitse ja

ohjamise tegevuskava 2024-2033“

4 (18)

paari. Loendustulemuste järgi asustab suurem osa pesitsevatest kormoranidest

Liivi lahe Pärnumaa piirkonna (40,1%), Väinamere (23,3%) ja Soome lahe (16,2%)

laidusid, sisemaal pesitseb 12,1% paaridest. Suurimad kolooniad asuvad Liivi lahe Pärnumaa osas Varbla seirealal Kuralaiul (4932 pesitsuspaari) ning Väinameres Käina lahe seierealal Kadaklaiul (4457 pesitsuspaari). Vähemalt 2000 paarised kolooniad leiti

ka Lämmijärvel Salusaarel (3500), Liivi lahe Pärnumaa osas Kiveslaiul (3238), Suur- Kõbaja laiul (2997) ja Anilaiul (2338) ning Sutlepa seirealal (2280). Viimase 12

aastasel (2013–2025) perioodil on liigi arvukus kasvanud keskmiselt 7,8% aastas, mis on trendiklassina tugev kasv.

2.9.Kihnu laidude looduskaitseala katse-eeskirja § 11 p 3 kohaselt on Kihnu linnulaidude sihtkaitsevööndis, seega Sangelaid (Sangõ), inimeste viibimine keelatud 15. aprillist 15.

juulini, välja arvatud järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala kaitse korraldamise ja valitsemisega seotud töödel ning kaitseala valitseja nõusolekul teostatavatel teadustöödel. Looduskaitseseaduse (LKS) §30 lg 3 kohaselt ei laiene keeld loodusobjekti kaitse

korraldamise ja valitsemisega seotud tegevusele. Kormorani munade õlitamine on kormorani ja kaitse- ja ohjamise tegevuskavast tulenevalt kaitse korraldamisega seotud

tegevus.

2.10. Manija maastikukaitseala kaitse-eeskirja § 4 lg 1 on inimestel lubatud viibida,

korjata marju, seeni ja muid metsa kõrvalsaadusi kogu kaitsealal, välja arvatud Anilaiu sihtkaitsevööndis 1. aprillist 31. juulini. Looduskaitseseaduse (LKS) § 30 lg 3 kohaselt ei laiene keeld loodusobjekti kaitse korraldamise ja valitsemisega seotud tegevusele.

Kormorani munade õlitamine on kormorani ja kaitse- ja ohjamise tegevuskavast tulenevalt kaitse korraldamisega seotud tegevus.

2.11. Varbla laidude looduskaitseala kaitse-eeskirja § 12 lg 3 on inimeste viibimine

keelatud 1. aprillist 15. juulini Laidude sihtkaitsevööndis (sh Kuralaiul), välja arvatud

järelevalve- ja päästetöödel, käesoleva kaitse-eeskirjaga lubatud töödel, kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud töödel ning kaitseala valitseja nõusolekul

teostataval teadustegevusel; Laidude sihtkaitsevööndus. Looduskaitseseaduse (LKS) § 30 lg 3 kohaselt ei laiene keeld loodusobjekti kaitse korraldamise ja valitsemisega seotud tegevusele. Kormorani munade õlitamine on kormorani ja kaitse- ja ohjamise

tegevuskavast tulenevalt kaitse korraldamisega seotud tegevus.

2.12. Tõstamaa maastikukaitseala kaitse-eeskirja § 10 p 4 kohaselt on Tõstamaa laidude sihtkaitsevööndis (sh Kiveslaiul) keelatud inimeste viibimine laidudel 15. aprillist 15. juulini, välja arvatud järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitsemisega

seotud töödel ja kaitseala valitseja nõusolekul poollooduslike koosluste hooldamistöödel ning kaitseala valitseja nõusolekul teostatavas teadustegevuses.

Looduskaitseseaduse (LKS) § 30 lg 3 kohaselt ei laiene keeld loodusobjekti kaitse korraldamise ja valitsemisega seotud tegevusele. Kormorani munade õlitamine on kormorani ja kaitse- ja ohjamise tegevuskavast tulenevalt kaitse korraldamisega seotud

tegevus.

3. KAALUTLUSED

3.1.Keskkonnamõju hinnatakse, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning

tegevusloa taotlemise või andmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju (keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS § 3 lg 1 p 1). Keskkonnamõju hinnatakse samuti kui kavandatakse tegevust, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline

5 (18)

ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile, ja mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik (KeHJS § 3 lg 1 p 2).

Kavandatav tegevus ei ole olulise keskkonnamõjuga tegevus KeHJS mõistes (KeHJS § 6 lg 1, § 11 lg 3).

Kavandatud tegevus teostatakse Natura 2000 alal, mistõttu Keskkonnaamet peab andma eelhinnangu, kas kavandatud tegevusega võib kaasneda eeldatavalt oluline ebasoodne

mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile (KeHJS § 3 lg 1 p 2) ja kaaluma keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) vajalikkust.

KeHJS § 11 lg 4 kohaselt tuleb KeHJS § 6 lg 2 nimetatud tegevuste korral kaaluda KMH algatamist või algatamata jätmist lisades otsusele KeHJS § 61 kohase eelhindamise

tulemused. Keskkonnaamet on andnud eelhinnangu (LISA EELHINNANG), milles leiab, et kavandataval tegevusel puudub oluline keskkonnamõju ning on välistatud, et sellega võib

kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitseeesmärgile, mistõttu KMH algatamine ei ole vajalik järgmistel

põhjustel:

1) Kavandatav tegevus ei mõjuta kaitsealasid, kaitstavate liikide elupaikasid ega

Natura 2000 võrgustiku alasid. Seega on välistatud, et kavandatav tegevus võiks kas üksi või koosmõjus teiste tegevustega avaldada ebasoodsat mõju Natura 2000 võrgustiku alade kaitse‐eesmärgiks olevatele liikidele ja elupaikadele.

2) Kavandatava tegevusega ei kaasne olulist keskkonnamõju veele ega välisõhule,

samuti ei ületata piirmäärasid müra, õhusaastatuse ja vibratsiooni osas. Tegevusega ei kaasne koosmõju teiste tegevustega.

3) Kavandatava tegevusega ei kaasne mõju inimeste tervisele, heaolule ja varale, samuti avariiolukordi või suurõnnetusi.

Lähtudes KeHJS § 11 lg 81 ning eelhinnangu tulemustest (EELHINNANG), tuleb kavandatava tegevuse teostamisel arvestada järgmiste keskkonnameetmetega:

1) Keskkonnaamet annab kormoranide munade õlitamise load vaid nendele

laidudele, kus on seireandmete järgi pesitsev valdavalt kormoran ning mõju ohustatud teistele liikidele puudub;

2) Õlitamine toimub tegevuskavaga kinnitatud metoodika kohaselt, õlitamisel osalevaid isikud on eelnevalt instrueeritud, et tagada laiul pesitsevate lindude

võimalikult vähene häirimine;

3) Keskkonnaamet korraldab enne 2026. aasta munade õlitamist loa saajatele

õppepäeva;

4) Laidudel pesitsevate haudelindude pesasid ei tohi kahjustada;

5) Ülemäärase ja eesmärgipäratu häirimise vältimiseks tuleb viibida laiul vaid

lühiajaliselt munade õlitamise ajal.

3.2.Kormoran (Phalacrocorax carbo) on Eesti punase nimestiku alusel soodsas seisundis olev liik . Kormoranide kaitse ja ohjamise tegevuskava eesmärgiks on asurkonna kasv pidurdumine, arvukuse langus ja pesitsuskolooniate arvu vähenemine; selgitatud on

6 (18)

täpsem mõju kalavarudele. Tänaseks on kormorani ohjamise vajadus ilmnenud ja seetõttu ohjamise kogemusi mitmetel riikidel: lisaks peletamisele antakse erilube küttimiseks

kalakasvandustes ja kalapüüniste juures, takistatakse uute kolooniate teket ja pärsitakse sigivust. Viimast peetakse kõige humaansemaks lähenemiseks (nt munade õlitamine). Ühe tegevusena on tegevuskavas kormoranide arvukuse vähendamiseks ette nähtud

munade õlitamine, mida varasemalt on Eestis rakendatud 2011-2014 ning 2023, 2024 ja 2025 aastal. Takistades uute kolooniate teket ja/või tõrjudes väiksemaid kolooniaid,

sunnitakse kormorane koonduma vanematesse suurtesse kolooniatesse, kus asustustiheduse kasvades sigimise edukus langeks ning kormoranide üldine arvukus jääks teatud tasemel püsima või hakkaks langema. Senistest letaalsetest meetoditest on munade

õlitamise näol tegu parima pikaajalise lahendusega (Russell et al. 2012), sest keskendub juurdekasvu pärssimisele. Õli pärsib muna gaasivahetust, loode hukkub, õlitamise

negatiivne mõju koorumisele on üldteada (Blokpoel & Hamilton 1989, Christens et al. 1995, Blackwell et al. 2000, Shonk et al. 2004, Fernandez-Duque et al. 2019). On märkimisväärne, et teaduskirjandusest kormorani (P. carbo sinensis) munade õlitamise

kohta uuemat teavet ei leia (pigem on õlitamine kasutusel USAs ja Kanadas sealse kormorani ohjamisel). Põhjus võib olla selles, et tegevust ei monitoorita piisavalt (ei

kogune teaduslikult adekvaatset teavet), kolooniaid ei ohjata õlitades, või ei avaldata andmeid, sest teadusajakirjade eetikanõuded on ranged – pelgalt ohjamiseks letaalsete meetmete kasutamisse suhtutakse kriitiliselt ja vähimagi kahtluse korral andmeid

avaldada ei riskita. Silmas peab pidama ka võimalikku mõju teistele linnuliikidele, sest inimhäiringu tõttu võib suureneda pesade hülgamine või rüüstamine (nt kajaka poolt) ning liikumispiiranguid või muid kaitsekorrast tulenevaid piiranguid.

Munade õlitamise lubamisel tuleb eelnevalt hinnata tegevuse mõju kaitsealale, Natura

2000 linnuala eesmärkidele ning teistele linnuliikidele, kes piirkonnas pesitsevad. Laiud, kus kormoran pesitseb, kuuluvad valdavalt kaitsealade ja Natura 2000 linnualade võrgustikku. Nendel aladel on oluline eelnevalt hinnata tegevuse mõju kaitsealale, kaitse-

eesmärgiks seatud liikidele ning olemasolul järgida kaitsekorralduskavadest tulenevaid kormoranidega seotud tegevusi. Kormoranimune on lubatud õlitada laidudel, kus

pesitsevatest linnustikust moodustab valdav enamus kormoranide paaridest ning ohustatud linnuliikide osakaal on soovituslikult alla 10-15%. Ohjamise kavandamisel kasutatakse kõige uuemaid seireandmeid ning arvestatakse seireandmete metoodikaga.

Oluline on jälgida, kas seirel loendati kõik laidudel pesitsevad linnuliigid või keskenduti ühe liigi loendamisele.

Lisaks seatakse laidudel õlitatavatele kormoranipesadele maksimaalne piirarv, mis on tuletatud kormorani munade õlitamise metoodikast (Lisa 1), mille kohaselt võib

konkreetsel laiul pesitsevatest kormoranide pesadest õlitada 74-93%. Russell et al. 2012 on soovitanud töös „The INTERCAFE Cormorant Management Toolbox Methods for

reducing Cormorant problems at European fisheries”, et ohjamistulemuste saamiseks tuleb õlitada vähemalt 74%. Eelnimetatud töö on koostanud 17 riigi teadlaste poolt, kaasatud teadlased olid nii ornitoloogid kui ka kalateadlased. Tegemist on

juhendmaterjaliga, mis põhineb teaduspõhistel ning parimal teadaoleval teadmisel. Samast juhendmaterjalis on esitatud Taanis läbiviidud kormoranide munade õlitamine,

mille kohaselt on lubatud kormoranide pesade õlitamise 80-93% vahemikus. Arvestades Russell et al. 2012 on soovitanud töös „The INTERCAFE Cormorant Management Toolbox Methods for reducing Cormorant problems at European fisheries” tuleb

ohjamistulemuste saamiseks õlitada vähemalt 74%, kuid oluline on ülempiiri määramine, et ei toimuks kolooniate hajumist ega probleemi ümberpaiknemist, seda aitab vähendada

mõnede pesade puutumata jätmine. Sellest tulenevalt on oluline määrata kormoranid pesade õlitamise ülempiir, milleks on seatud 93%.

7 (18)

Laidude valikul, kus munade õlitamine on lubatud, tuleb eelnevalt hinnata teiste pesitsevate linnuliikide seisundit ning dünaamikat, st millised liigid lisaks laiul

pesitsevad, mis on nende ohustatuse hinnang, nende pesitusaegsasid, häiringu taluvust, pesitsejate arvu ning nende paiknemist kormorani koloonia suhtes. Sellise analüüsi käigus on lisaks kormoranide osakaalule laiul võimalik täpsemalt hinnata võimalikku

mõju teistele linnuliikidele, sh kaitsealustele. Erilist tähelepanu tuleb pöörata merikotkale, kuna merikotkaste poegade eest hoolitsemise aeg langeb kokku kormorani

munade õlitamise ajaga, põhjustades liigile tugevat häiringut. Kuna merikotkas on kormorani looduslik vaenlane, pole merikotka pesitsuskohtades vajalik lisaks teostada kormorani ohjamist munade õlitamise kaudu. Hinnangus tuleb lisaks võrrelda ning

analüüsida seire andmeid nendel laidudel, kus on eelmistel aastatel toimunud munade õlitamine. Oluline on hinnata, kas teiste haudelindude, sh kaitsealuste liikide pesitsemine

on aktiivse häiringuga aladel vähenenud, ei ole muutunud või on suurenenud. Analüüs annab pesitsevate linnukoosluste ajalise dünaamika häiringuga laidudel ning võimaluse kiirelt reageerida negatiivse mõju avaldumisel teistele haudelindudele.

3.3. Vabariigi Valitsuse 25.08.2022 korralduse nr 229 „Lennupiirangud õhusõidukitele ja

geograafilised alad mehitamata õhusõiduki lendamise piiramiseks“ (korraldus) punkti 2.1 alapunkti 25 kohaselt on keskkonnakaitse eesmärgil kehtestatud lennupiiranguga alad: Sangelaid: 581200N 235154E – 581222N 235356E – 581222N 235439E – 581111N

235439E –581042N 235208E – 581113N 235136E, ala ülapiiriks on 1500 jalga (450 m) vastavalt maa- või veepinnast, ala ülapiiriks on 1000 jalga (300 m) vastavalt maa- või veepinnast. Korralduse punkti 2.3. kohaselt võib nimetatud alal 1. aprillist kuni 30.

novembrini lend toimuda vaid Keskkonnaameti loa alusel.

Täpsema informatsiooni saamiseks, kui palju ja kus asuvad kormoranipesad, on oluline laidul teostada pesitsuseelne vaatlus. Oluline on tagada, et droonivaatlustega ei häirita linnuliike. Arvestades teadusuuringut , mille kohaselt ei põgene suured linnud (üle 1,2

kg, sh kormoran) pesalt, kui droon on kõrgemal kui 30 m, keskmise suurusega linnud (0,4–1,2 kg) ei page pesalt, kui droon on kaugemal kui 50 m ja väikesed linnud, kui droon

on kaugema kui 70 m. Lisaks on oluline, et laiule lähenedes ei või olla drooni kiirus kiirem kui 10 km/h. Lubatud on teostatada vaatlusi 50 m kõrguselt maapinnast ning drooni lennukiirus ei või laiule lähenedes olla suurem kui 10 km/h. Drooni lennutamisel

vältida lindude parvesid ning lendude teostamisel hoida 7-päevast vahet.

3.4.Kormoranide arvukus on pidevalt suurenenud, mida on kinnitanud Keskkonnaagentuuri seireandmed. Seireandmete kohaselt on kormorani pesitsusasurkonna arvukuse trend viimasel 12 aastal (2013-2025) tugevalt kasvanud, keskmiselt 7,9% aastas.

Keskkonnaagentuuri 2025. aasta seireandmete järgi on kormorani arvukus hinnanguliselt 47 670 pesitsevat paari.

3.5. Timo Arula koostatud eksperthinnangust6 lähtudes on Läänemeres märkimisväärselt

suurenenud hüljeste ja kalatoiduliste lindude arv (Hansson jt. 2018). Kuna nad toituvad

aktiivselt kalast ja kalavaru seisund meres on valdavalt halb, on loogiline, et nii hülged kui ka kalatoidulised linnud konkureerivad piiratud ressursi tingimustes inimesega.

Kalavaru vähenemise peamisteks põhjusteks on peetud varasemalt ülepüüki ja kliimamuutuseid, kuid olukorras, kus liigintensiivse püügisurve all kannatav kalavaru on viidud ajaloolisse madalaseisu, hakkavad järjest rohkem esile kerkima sekundaarsed

mõjutegurid. Töönduskaladele kehtestatakse igal aastal täiendavaid püügipiiranguid: suurendatakse kalade alammõõtu, suurendatakse püügivahendite selektiivsust,

kehtestatakse kudeaegseid või rändega seotud püügikeelde, kasvatatakse ette ja

6 Timo Arula 2024, „Kormorani toitumise mõjud rannikumere kalavarudele“, kättesaadav Reginonaal- ja

Põllumajandusministeeriumist

8 (18)

asustatakse veekogudesse vääriskalade noorjärke, viiakse veekogudesse kunstkoelmuid, korrastatake looduslikke kudealasid jne. Kokkuvõtvalt, situatsioonis, kus kalapüügile on

seatud juba palju piiranguid ning varu ei ole ikkagi heas seisus, on selge, et kalapopulatsioonide taastumist takistavad lisaks veel muud tegurid, milleks tuleb lugeda ka hüljeste ja kormoranide mõju. Kormoranide mõju on eriti tuntav seetõttu, et lindude

saagis on palju noorkalu (Säterberg jt. 2023), kes on just jõudmas kiire kasvu faasi. Nende saagiks langemisel aga jääb võimalik kalade biomass kalanduses ja ka osa kudekarja

täiendist realiseerumata. Veelgi enam, vääriskalu kasvatatakse ette ja asustatakse piirkondadesse, kus varakevadel toimub aktiivne kisklus kormoranide poolt.

3.6. Eksperthinnangus7 on välja toodud ka R. Eschbaumi 2023. a Keskkonnaametile kirjutatud põhjendus „Palume luba kormoranide ohjamiseks, vältimaks tõsist kahju

kalastuspiirkondadele ja vetele ning loodusliku loomastiku kaitseks.“ Euroopa angerja järelkasv Euroopa vetes on viimase kolmekümne aasta jooksul vähenenud 95–99% ning Rahvusvahelise Looduskaitseliidu (IUCN) hinnangul on liik kriitiliselt ohustatud (Jacoby

ja Gollock, 2014). Taanis läbiviidud uuring näitas, et kuigi angerja osakaal kormoranide toidus oli võrreldes teiste liikidega madal (otoliitide sagedus kormoranide räppetompudes

moodustas vaid 0,12%; (Sonnesen, 2007), siis hinnati kormoranide söödud angerjate arvuks Ringkøbing fjordis 2004. aastal 38 000 isendit, mis ületas kalandussuremust. Märgistamiseksperiment 20 000 angerjaga näitas, et 40% märgistatud kaladest söödi

kormoranide poolt ära juba esimese aasta jooksul peale märgistamist (Jepsen jt. 2010). Sellest tulenevalt järeldatakse, et kormoranide kisklus on väga oluline faktor, mis mõjutab angerja arvukust Taani rannikualadel tänapäevase kormoranide kõrge arvukuse

korral (ICES, 2021). Käimasolevad uuringud näitavad ka seda, et angerjas on üks neist liikidest, keda on oht kiskjate toiduanalüüsides alahinnata, kuna angerja otoliidid on

kiiresti erodeeruvad (ICES, 2021). Kokkuvõttes on Läänemeres hinnatud angerja suremust kormoranide tõttu samasse suurusjärku angerja tööndusliku püügiga juba eelmisel kümnendil (Hansson jt. 2018), pärast mida on angerja püük vähenenud ja

kormoranide arvukus tõusnud. Lisainformatsiooni samal teemal on ka teistel autoritel vt. näiteks Östman jt. (2013). Eesti rannikualadel läbiviidud toitumisuuringud on näidanud

angerja osakaaluks kormoranide toidus 0,7%, mis moodustas 72% kalurite angerjasaagist (Eschbaum jt. 2003). Et vahepealsel perioodil on kormoranide arvukus suurenenud rohkem kui 500 % ning angerja kaitseks on seatud olulisi püügipiiranguid, nagu püügile

lubatud angerjarüsade arvu vähendamine 50% võrra ja seitsme kuu pikkune püügikeeld angerja rändeperioodil, siis ei ole kahtlust, et kormoranide negatiivne mõju sellele

kriitiliselt ohustatud loomaliigile on kalandusega võrreldes oluliselt kasvanud ning ilmselt ületab kalanduse mõju juba märkimisväärselt. Kuigi rannakalanduse saagist moodustab põhiosa räim, teenitakse ahvena kõrge hinna tõttu suurimat tulu

ahvenapüügist. Kokkuvõtvas analüüsis (Hansson jt. 2018) on leitud, et ICES alarajoonis SD 29, kuhu kuulub ka Väinamere piirkond koos Hiiumaa ranniku ja Saaremaa

põhjarannikuga, on kormoranide tarbitud ahvenakogus 2,7 korda kõrgem kalurite poolt püütust. ICES alarajoonis 28, kuhu kuulub Liivi laht ning Saaremaa läänerannik ja Soome lahes (ICES alarajoon 32) moodustab kormoranide poolt söödud kogus vastavalt 80 ja 94

protsenti kalurite poolt püütust (vt. ka Heikinheimo jt. 2021). Seega Läänemere ahvenapopulatsioonid on tõenäoliselt kalapüügi ja kormoranide koostoimes lokaalselt

negatiivselt mõjutatud (Hansson jt. 2017). Teaduspublikatsioone, mis näitavad kormoranide negatiivset mõju Läänemere ahvenapopulatsioonidele ja kalasaagile on mitmeid (Östman jt. 2012, Östman jt. 2013, Salmi jt. 2015, Veneranta jt. 2020).

Teaduspublikatsioone kormoranide mõjust kohalikele kalapopulatsioonidele, sealhulgas ahvenale, on avaldatud ka Eesti rannikualade kohta (Vetemaa jt. 2010). Viidatud artiklist

selgub, et kalapüügiks suletud Käina lahes oli ahvena saagikus 10 aasta jooksul (1995-

7 Timo Arula 2024, „Kormorani toitumise mõjud rannikumere kalavarudele“, kättesaadav Reginonaal- ja

Põllumajandusministeeriumist

9 (18)

2005) langenud 10 korda, särje saagikus koguni üle saja korra. Kuna Käina lahes ei ole kalapüük lubatud, siis on selge, et kormoranikoloonia tekkimine Käina laidudele

kahjustas tõsiselt selle ajalooliselt väga oluliste kudealade normaalset toimimist ning mõjutas kalade taastootmist piirkonnas laiemalt. Samas ei langenud mujal Väinameres ahvena ja särje arvukus isegi ligilähedaselt sel määral, mis annab selge signaali, et

arvukuse langus lokaalselt sai olla põhjustatud vaid kormoranide mõjust. Tasub lisada, et säina ja kiisa arvukus Käina lahes ei langenud pärast kolooniate tekkimist, millele on ka

selge põhjus: kudev säinas on kormorani jaoks liiga suur saak ning kiisk on öise eluviisiga väike kala, kes jääb päeval kormoranidele ilmselt tabamata. Väärtuslikematest kalaliikidest on Pärnu lahe ja Väinamere kohavaru jätkuvalt madalseisus, mida

peegeldavad madal saak ja arvukus seirepüükides (Eschbaum jt. 2022). Seda hoolimata täiendavatest ulatuslikest püügipiirangutest kohavarude kaitseks, nagu kevadine pikk

püügikeeluperiood kutselistele ja harrastuskaluritele, alammõõdu tõstmine ja kohapüügiks lubatud nakkevõrkude silmasuuruse tõstmine. Eesti rannikumeres läbiviidud toitumisuuringute põhjal oli koha osakaal kormoranide toidus 2,8 protsenti

(Eschbaum jt. 2003). Võttes arvesse tarbitud liikide osakaalu ja kormoranide arvukust, oli kormoranide poolt Väinameres 2002. aastal söödud koha kogus 41 korda suurem kui

kalurite kohasaak samal aastal (Eschbaum ja Vetemaa, 2004). Keskmise koha kaal Väinamere kormoranide toidus oli toitumisproovide alusel 102 grammi. Kalurite jaoks oli koha alammõõduks meres sel ajal 44 cm, millisele pikkusele vastav kaal on keskmiselt

865 grammi. Kormoranide söödud rohkem kui 39 tonni koha koosnes seega ligikaudu 385 000-st noorest kohast. Arvestades, et kõik kalurite poolt püütud kalad olid 44 cm pikkused (minimaalne legaalne pikkus), siis mahtus kalurite poolt püütud 0,9 tonni sisse

ikkagi vaid 1040 isendit. Kalapüügi ja kormoranide põhjustatud koha suremuse vahe oli seega vähemalt 370-kordne (Eschbaum ja Vetemaa 2004). Võttes arvesse, et kormoranide

arvukus on vahepealsetel aastatel oluliselt kasvanud, tuleb eeldada kohavarudele vahepeal veel oluliselt kasvanud kisklussurvet. Olukoda analüüsides võib seega nentida, et kaluritele ei ole mingit mõtet täiendavaid püügikitsendusi seada ning varu saab taastuda

vaid kormoranide arvukuse ja seega ka nende mõju languse korral.

3.7. Arula eksperthinnangus8 on antud hinnang kormorani toitumisega kaasneva mõju suuruse (numbriline) kohta olulisemate töönduskalade varudele. Arvutuste aluseks on võetud Hansson jt. (2018) avaldatud kormoranide poolt söödud kalakogused ja toidu

liigiline koosseis merealade kaupa, toidu liigilise koosseisu andmed ICES ruutude kaupa ning ornitoloog Leivitsa (2023) tehtud kormorani pesitsuspaaride loendus Eestis. Lindude

poolt päevas söödavaks kalakoguseks on võetud 0,5 kg (Hansson jt. 2018) ja toitumise perioodiks 1. aprill – 31. oktoober ehk 210 päeva. Eksperthinnangus ei arvestata sügiseks iseseisvunud linnupoegade ega noorte, mittepesitsevate lindude toitumist. Samuti ei

arvesta kalkulatsioonid läbirändavate isenditega.

2022. a oli Soome lahe piirkonnas pesitsevate kormoranide arvukus 15 744 isendit (Leivits 2023), kes tarbivad kokku 1653 tonni kala. 2022. aastal hinnatud kormoranide arvukuse juures Soome lahes hukkuks kiskluse läbi 331 t ahvenat, 496 t särge, 33,1 t

koha, 16,5 t haugi ja 66,1 t räime.

Arvestades 2023 a seire alusel kormoranide arvukuse kasvuks viimased kaksteist aastat 8,9% aastas, lisanduks igal aastal 1401–3286 isendit ning see teeks sellise populatsiooni kasvutempo juures kümne aasta pärast kokku 36931 lisanduvat isendit. See tähendaks

ühtlasi, et kormoranid tarbivad siis 3878 tonni kala. Kuna ainuüksi ahven moodustab söödavast kalast 20%, siis ahvena hukkumine kiskluse läbi suureneks 2032. aastaks 776

tonnini. Seevastu kormorani arvukuse vähenemine sarnases tempos (8,9% aastas), tooks

8 Timo Arula 2024, „Kormorani toitumise mõjud rannikumere kalavarudele“, kättesaadav Reginonaal- ja

Põllumajandusministeeriumist.

10 (18)

kaasa arvukuse languse Soome lahes 3135 isendini aastaks 2032. Selline arvukus vähendaks oluliselt koormust halvas seisus olevatele kalavarudele ja tooks kaasa varu

kasvu, kuna sellisel juhul langeks kormorani poolt tarbitav kala kogus 329 tonnini. Väinameres ja Läänemere avaosas on pesitsevate lindude arvukuseks pakutud 20 066

isendit ning lindude poolt tarbitav kala kogus oli arvutuslikult 2107 tonni. Haugi, koha ja särge esineb kormorani toidus protsentuaalselt vastavalt 1, 6 ja 15%. See tähendab, et

2022. a loendatud arvukuse põhjal oli kormorani poolt ärasöödud koguseks 21 tonni haugi, 126 tonni koha, 317 tonni särge ja 695 tonni ahvenat.

Kui kormorani arvukus kasvaks aastatel 2022–2032 sarnases tempos varasemaga, oleks kormoranide arvukus 2032. aastal 51 534 isendit, mis tähendab, et kormoranide poolt

tarbitava kala kogus suureneks 5411 tonnini. Hansson jt. (2018) järgi oli selles piirkonnas kormorani toidus 33% ahvenat, mis teeks kormoranide poolt tarbitavaks ahvena koguseks 2032 aastal 1786 tonni. Seevastu sarnases tempos kormoranide arvukuse languse juures

väheneks kormoranide poolt tarbitava kala üldkogus selles merepiirkonnas aastaks 2032 ligikaudu 2,5 korda, seda võrreldes 2022. aastaga, ehk siis 836 tonnini.

Liivi lahes oli 2022. a loenduse andmeil 25 882 pesitsevat isendit (Leivits 2023), mis teeb tarbitava kala koguseks 2718 tonni aastas. Kuna Liivi lahest ei ole kormorani

toitumisuuringuid avaldatud, siis kasutati lähimate merealade - Soome lahe ja Väinamere uuringute tulemusi, laiendades neid Liivi lahe aladele (Hansson jt. 2018). 2022. a kormorani arvukuse juures hukkuks kiskluse läbi 54–163 t koha, 27 t haugi ja 544–897 t

ahvenat. Kormorani poolt tarbitava särje kogus oleks sellisel juhul 408–815 t.

Kui aastatel 2022–2032 peaks kormoranide arvukus jätkuvalt kasvama 8,9% aastas, siis 2032. a oleks Liivi lahes kormorani arvukuseks 55 750 isendit. Sellisel juhul kasvaks kormoranide poolt tarbitava kala kogus 5584 tonnini aastas. Kui sellest oleks sarnaselt

teiste merepiirkondaga ahvena protsent toidus 20–33%, moodustaks ahven toidus koguseliselt 1171–1931 tonni, mis on ligemale suurusjärgu võrra enam kui kutselise

kalapüügiga saak. Seevastu arvukuse kahanemisel sarnases tempos (8,9% aastas), oleks kormoranide arvukus 2032. a 10 190 isendit ja tarbitava kala kogus Liivi lahes 353 tonni. Võttes aluseks teiste merepiirkondade ahvena protsenti kormorani toidus, siis 20–33%

ahvenat oleks sellise stsenaariumi juures 71–117 tonni aastas.

3.8. Nimetatud eksperthinnangus kasutati arvutuste tegemisel kormorani üldloendus 2022. a ning asurkonna seisundi seireandmeid, mille kohaselt kormoranide arvukus on viimased kaksteist aastat kasvanud 8,9% aastas. Keskkonnaagentuuri seire9 andmete järgi on

viimase 12 aastase perioodi (2013-2025) arvukuse trendiks on hinnatud arvukusmudeli põhjal 7,9 % aastas (tugev kasv). Täpset prognoosi ei ole võimalik anda, kas arvukus

langeb, stabiliseerub või tõuseb, kuid Timo Arula ning Tartu Ülikooli Mereinstituudi hinnangus10 on juba eelmise aasta kormoranide arvukus suurususes osas hinnatud, et kormoranid põhjustavad kalavarudele tõsist kahju. Isegi kui arvukus ei tõuse

eksperthinnangus toodud tasemele ning jääb samale tasemele või langeb mõnevõrra, on tõsine kahju kalavarudele olemas, kuna kormoran saagiks on ka noorkalad, kes on just

jõudmas kiire kasvu faasi. Nende saagiks langemisel aga jääb võimalik kalade biomass kalanduses ja ka osa kudekarja täiendist realiseerumata.

3.9. Pärnu jõe äärde koguneb kormoran toituma massiliselt märtsi viimastel nädalatel, kui jää

9 Keskkonnaanegtuur „Väikeste meresaarte haudelinnustik 2023. a.“ ja „Väikeste meresaarte haudelinnustik 2024.

a . 10 Timo Arula 2024, „Kormorani toitumise mõjud rannikumere kalavarudele“, kättesaadav Reginonaal- ja

Põllumajandusministeeriumist.

11 (18)

on sulanud ja toitumine seal kestab kuni pesitsusaja alguseni. Pärnu jõe kaladest toituvaid kormorane on hinnatud olevat ca 5000 lindu (M. Mägi, suulised andmed). Võttes aluseks,

et toitumise periood kestab viiskümmend päeva, on viietuhande kormorani poolt tarbitava kala kogus hinnanguliselt 125 tonni. Arvestades, et lindude väga arvukas viibimine Pärnu jõe piirkonnas kattub ajaliselt meritindi ja vimma rändega Pärnu jõe koelmutele, on

põhjust arvata, et nimetatud liigid on domineerivad saakloomad. Samuti on jões hulgaliselt ahvenat ja koha, lisaks ka merre laskuvaid smolte ja mõningal määral siiga,

kes kormoranide saagiks langevad. Samas on võimalik, et kormoranide poolt söödavate liikide isendite osakaalu arvestades tekitatakse suurim kahju hoopis lõhi ja merisiia (merisiia noorjärkude puhul on tegu ettekasvatatud ja siia asustatud isenditega, lõhi puhul

nii looduslike kui ka asustatud isenditega) noorjärkudele (tuginedes näiteks Taanist pärit infole, et seal sõid kormoranid ära vähemalt 27 % laskuvatest smoltidest). Võttes aluseks,

et lõhi smolt kaalub keskmiselt 40 grammi ja oletades, et ta moodustab Pärnu jões toituva kormorani toidust kõigest 0,1% (125st tonnist) siis hukkub kiskluse läbi 3125 smolti. Kui smoldid peaks moodustama 1 % kormorani poolt söödavast kalast (vt. nt. tabel 1), siis

hukkub igal kevadel 31 250 smolti. Arvestades, et iga smolt on suguküpseks saades ca 5 kg (Saat, 2022), oleks 1% kalade hukkumisel kahju kalandusele 156.3 tonni lõhi ehk 1

779 688 eurot, kui võtta aluseks 2022. a esmakokkuostu hinda. Loomulikult tuleb lisaks sellele arvestada ka smoltide suure suremusega (Timo Arula 2024)11.

3.10. Samas eksperthinnangus on käsitetud ka kormoranide toitumist ümarmudilast. Kormoranide saakloomad on tunduvalt suuremad kui teiste kalasööjate lindude saakloomad. Mõned uuringud on näidanud regulaarset toitumist üle 30 cm pikkustest

kaladest (Pūtys, 2012; Östman jt. 2013; Salmi jt. 2015) ning on teatatud ka üle 25 cm pikkuste kalade eelistamisest (Skov jt. 2014). Viimastel aastatel, peale ümarmudila

invasiooni Liivi lahte, on spekuleeritud, et kormoran eelistab toituda ümarmudilast ja seeläbi kontrollib ümarmudila negatiivset mõju kohalikele kalaliikidele ja ökosüsteemile tervikuna. Samuti on oletatud, et kuna kormoran tarbib valdavalt ümarmudilat, siis

paraneb vee kvaliteet, kuna ümarmudil toitub merepõhjas olevatest karpidest, kes merevett filtreerivad. Selline on oletus, kuivõrd paralleelselt kormorani arvukuse kiire

tõusuga on Pärnu lahe vee kvaliteet (mõõdetuna Secchi kettaga) järjepidevalt halvenenud (Arula 2024).

Pärnu lahe töönduskalade toitumisuuring tehti enne ja peale ümarmudila invasiooni Pärnu lahest katsetraalimistel püütud kaladega. Koha ning ahvena magudest uuriti toidu

koosseisu ja selle muutust ajas (Arula, 2021). Pärnu lahe koha magusid analüüsiti 2009- 2021. a. ja ahvena toidu koosseisu 2017-2021 a. Küsimusele, kuidas mõjutab kormorani toitumine ümarmudilast, ogalikust ja emakalast toituvate teiste rannikumere

töönduskalade varusid, saab tehtud uuringu põhjal vastata, et kummagi töönduskala, nii ahvena kui ka koha magudes oli nimetatud liikide osakaal marginaalne. Seega erilist mõju

neile ei ole. Ümarmudila invasiooni järgselt küll korraks kasvas liigi osakaal koha ja ahvena toidus, kuid vähenes seejärel, lubades järeldada, et kohanemist suurel määral uuest liigist toitumisele ei ole toimunud. Seevastu seostus Pärnu lahe koha

toitumisaktiivsus tihedusest sõltuvate faktoritega ja räime olemasolust/puudumisest kevadel.

TÜ EMI on analüüsinud katsepüükidest saadud ümarmudila arvukust võrköö kohta (CPUE) seostatuna kormorani pesitsuspaaride arvukusega samas püügiruudus 2007-

2023. a. Andmete analüüsimisest selgub, et mitte üheski Eesti rannikumere piirkonnas ei vasta suuremale kormorani pesitsuspaaride arvule väiksemat ümarmudila CPUE-d.

Pigem võib järeldada, et ümarmudila invasioon soodustab kormoranide kolooniate

11 Timo Arula 2024, „Kormorani toitumise mõjud rannikumere kalavarudele“, kättesaadav Reginonaal- ja

Põllumajandusministeeriumist

12 (18)

jätkuvat suurenemist, pakkudes lindudele uut soodsat saaklooma alternatiivi pesitsuspaikade vahetus läheduses, kus on samuti kohalike kalaliikide elupaigad nagu

ahven, koha, vimb ja merisiig. Kohalike kalaliikide madalseisu üheks põhjuseks võib olla ka kormorani arvukuse kasv. Oportunistliku toitujana toitub ta enda jaoks parimast saakloomast, mis talle ette jääb. See toetab ornitoloogide teooriat, et kormorani arvukuse

pikaajalise ja kiire kasvu põhjus on ümarmudila arvukas levik. Seega, saab käsitleda ümarmudilat, kui üht kormorani pesitsuspaaride arvukust suurendavat tegurit

keskkonnas. Kormorani arvukus ainuüksi ei ohja ega vähenda ümarmudila arvukust üheski Eesti rannikumere piirkonnas.

Ümarmudila olulisust kormorani toiduobjektina kinnitab TÜ EMI uuring, milles analüüsiti Kihnu laidude juures 2024 a sügisel kütitud kormoranide magusid. Uuring

põhines suhteliselt lühiajalisel ja väikesel valimil (123 lindu). Kokku leiti kormoranide magudest kuute erinevat kalaliiki. Ülekaalukalt domineeris toidus arvuliselt ümarmudil. Samuti oli arvukalt ogalikku, kes järgnes arvukuselt ümarmudilale. Küll-laiult kütitud

kormorani magudes esines veel arvukalt hõbekokre12. Teiste liikide (räim, tobias ja emakala) arvukused toidus olid märkimisväärselt väiksemad. Tähtsamatest

töönduskaladest on tavapäraselt sel perioodil ja kõnealuses merepiirkonnas kõige arvukam ahven, kelle saagikus oli 2024. aastal Tartu Ülikooli Eesti mereinstituudi läbiviidud seirepüükide alusel viimase kahekümne aasta madalaim. Ka ahvena ja koha

tööndussaagid Liivi lahes on ajaloolises madalseisus, mis selgitab nimetatud liikide puudumist kormoranide suve lõpu menüüs. Seega kinnitasid uuringu tulemused muuhulgas senist arusaamist: kormoranid toituvad peamiselt kõige levinumatest liikidest.

Kuigi ümarmudil on meie vetes invasiivne võõrliik, kelle väljapüük kormorani kui loodusliku kiskja poolt on teretulnud, oli aastatel 2022 ja 2023 ümarmudil

rannakalanduses tulususe poolest juba neljas kalaliik räime, ahvena ja meritindi järel. Ümarmudila väljapüük suurenes oluliselt ka 2024. aastal. Niisiis on ümarmudilast tänaseks saanud oluline töönduskala, kellele sihitud püük on aidanud kompenseerida

peamiste töönduspüügiliikide madalaid saake. 2025 a kutseliste kalurite püügistatistikast13 ilmneb, et rannapüükide saagis on ümarmudil on räime järel teisel

kohal (võrdluseks räime osakaal saakides 70,58%, ümarmudilal 8,04%, meritindil 5,86% ja ahvenal 4,55%). Seega on kormoranide arvukuse kasv kalanduse peamise konkurendi kasv. Samas tuuakse TÜ EMI uuringus välja, et ümarmudil ise on üks ahvena kõige

olulisemaid toiduobjekte.

3.11. Eksperthinnangus14 on antud hinnang kormorani toitumisel tekkiva kalavaru vähenemisest tingitud majanduslikust kahjust kalapüügisektorile. Võimaliku sotsiaalmajandusliku mõju hindamine (nt kui palju väheneb kalurite arv või nende

rahaline sissetulek kaluri kohta konkreetsel veealal kalavarude vähenemise tõttu) on keeruline, sest sageli orienteerub kalur ühe liigi drastilise vähenemise järgselt ennast

ümber arvukamaks muutunud liigi realiseerimisele ja seeläbi säilitab ajutiselt oma tulu. Täiesti mõistetavalt on allpool tabelis toodud summad olulised rannikumere kalapüügis teenitavat arvestades. Seega on kormorani kiskluse hind ja selle sotsiaal-majanduslik

mõju sektori tööhõivele ulatuslik.

Tabel 1. Keskmised kala kokkuostuhinnad kutselistelt rannakaluritelt ostetud kalal 2022. aastal (Põllumajandus- ja toiduamet, 2023) ja kormorani poolt tarbitava kalakoguste summaarne

12

https://www.kalateave.ee/images/2024/uuringud/Kormorani%20toitumine%20Kihnu%20laidudel_lopparuanne.pd

f 13 PTA kodulehel 2025 a kalapüügistatistika 14 Timo Arula 2024, „Kormorani toitumise mõjud rannikumere kalavarudele“, kättesaadav Reginonaal- ja

Põllumajandusministeeriumist

13 (18)

väärtus merealade kaupa.

KALALIIK KOKKU

EUR/KG

SAAMATA

JÄÄNUD

TULU, EUR

SD 28-1

SAAMATA

JÄÄNUD

TULU, EUR

SD 29

SAAMATA

JÄÄNUD TULU,

EUR

SD 32

AHVEN 2.61 863910- 1814759

1814759 863910

HAUG 2.04 34680-42840 42840 34680

KOHA 5.05 83476-638421 638421 83476.5

SÄRG 0.66 208593-327294 208593 327294

KOKKU 1309361-

2704613

2704613 1309361

3.12. Looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) § 55 lõige 61 punkt 1 alusel on keelatud

pesade ja munade tahtlik hävitamine ja kahjustamine või pesade kõrvaldamine, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 2–5 sätestatud juhtudel Keskkonnaameti loa alusel; LKS § 55 lõige 61 punkt 2 alusel on keelatud looduslikult esinevate linnuliikide

tahtlik häirimine, eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal, välja arvatud sama paragrahvi lõige 3 punktides 2–5 sätestatud juhul Keskkonnaameti loa alusel. LKS § 55

lõige 3 punktides 2-5 sätestatud juhud on: 2) elanikkonna ohutuse huvides; 3) lennuohutuse huvides; 4) kui see on vajalik oluliste põllumajanduskultuuride või põllumajandusloomade, kalakasvatuse või muu olulise vara kahjustamise vältimiseks; 5)

õppe- või teadusotstarbel.

LKS § 55 lg 6 alusel on kaitsealuse loomaliigi isendi püüdmine ja tahtlik häirimine paljunemise, poegade kasvatamise, talvitumise ning rände ajal keelatud, välja arvatud sama seaduse § 58 lõigetes 4 ja 5 ning §-s 582 sätestatud juhul. LKS § 58 lg 8 p 3 ja 4

alusel võib liigi arvukuse reguleerimise eesmärgil Keskkonnaamet lubada linnumunade, välja arvatud kaitsealuste lindude munad, korjamist ja kahjustamist või jahiulukite

nimekirja kuuluvate lindude aastaringset laskmist või püüdmist, kui see on vajalik põllukultuuride, põllumajandusloomade ja kalakasvatuste kahjustamise või muu olulise varalise kahju vältimiseks ja/või loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitse ning

looduslike elupaikade säilitamise huvides.

3.13. Loodusdirektiivi15 43/92 artikkel 6 sätestab muuhulgas, et liikmesriigid võtavad vajalikke meetmeid, et vältida erikaitsealadel looduslike elupaikade ja liikide elupaikade halvenemist ning selliste liikide häirimist, mille kaitseks alad on määratud, kuivõrd

selline häirimine võib oluliselt mõjutada käesoleva direktiivi eesmärkide täitmist. Iga kava või projekti, mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks

otseselt vajalik, kuid mis tõenäoliselt avaldab alale olulist mõju eraldi või koos muude kavade või projektidega, tuleb asjakohaselt hinnata seoses tagajärgedega, mida see ala kaitseeesmärkidele avaldab. Pädevad siseriiklikud asutused annavad kavale või projektile

kava või projekti tagajärgede hindamise järelduste alusel ning lõike 4 sätete kohaselt nõusoleku alles pärast seda, kui nad on kindlaks teinud, et see ei avalda asjaomase ala

15Loodusdirektiiv on leitav veebilehelt: https://eur-

lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=CONSLEG:1992L0043:20070101:ET:PDF

14 (18)

terviklikkusele negatiivset mõju, ja teevad seda vajaduse korral pärast avaliku arvamuse saamist. Artikkel 7 viitab, et direktiivi 43/92 artikli 6 lõigetest 2, 3 ja 4 tulenevad

kohustused asendavad kõik direktiivi 79/409/EMÜ artikli 4 lõike 4 esimesest lausest tulenevad kohustused artikli 4 lõike 1 kohaselt klassifitseeritud alade või artikli 4 lõike 2 kohaselt tunnustatud alade osas. Direktiiv 79/409 on asendatud direktiiviga 147/2009.

(dir 147/2009 art 4.4). Liikmesriigid võtavad lõigetes 1 ja 2 osutatud kaitsealade (NATURA alad) suhtes vajalikke meetmeid, et vältida elupaikade saastamist või

kahjustamist või lindude mis tahes häirimist, niivõrd kui see on käesoleva artikli eesmärkide seisukohast oluline.

3.14. Kormorani on käsitletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivil 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.01.2010, lk 7–25)16 (edaspidi direktiiv)

põhinevas jahipidamist käsitlevas juhenddokumendis17. Juhenddokumendis on ära toodud, et liike, mille puhul rakendatakse artikli 9 lõike 1 punkti a, kutsutakse vahel kahjurliikideks. Nende liikide kontrolli all hoidmist põhjendatakse järgmiselt: „vältimaks

tõsist kahju viljasaagile, kariloomadele, metsadele, kalastuspiirkondadele ja vetele” ning „taimestiku ja loomastiku kaitseks”. Eelkõige esimene põhjendus on seotud mitmete

liikidega, sealhulgas sugukondadesse Corvidae, Columbidae, Sturnidae, Laridae ja Anseridae kuuluvate liikidega (sh kormoraniga). Mitmed asjaomased liigid on laialt levinud ja neid on suhteliselt arvukalt ning nende kaitsestaatust peetakse soodsaks.

Kormoranide arvukuse vähendamiseks rakendatud meetmed ja soovitused (sh juhised munade õlitamiseks) on ära toodud ka Euroopa Komisjoni (EK) kormoranide ohjamise juhenddokumendis18, et ennetada tõsist kahjulikku mõju kalavarude seisundile. Munade

õlitamist rakendatud aktiivselt ühe meetmena kormoranide arvukuse vähendamiseks lisaks ka Rootsis ja Taanis, rakendadades direktiivi 9. artikli 1. punktis lubatud erisusi (vt

allpool).

3.15. Direktiivi 9. artikli 1. punkti kohaselt võivad Euroopa Liidu liikmesriigid teiste

rahuldavate lahenduste puudumisel teha erandeid artiklite 5–8 sätetest järgmistel põhjustel: vältimaks tõsist kahju viljasaagile, kariloomadele, metsadele,

kalastuspiirkondadele (i.k. versioonis – fisheries, kalandus) ja vetele või taimestiku ja loomastiku kaitseks. Eelpool toodud säte annab võimaluse kormoranide munade õlitamiseks ja heidutamiseks Euroopa riikides (sh Eestis), kus nende mõju kalavarude

vähenemisele ja kahjustamisele on aasta-aastalt järjest suurenenud.

3.16. Direktiivi 9. artikli 2. punktis on ära toodud, et artikli esimeses lõikes osutatud erandite puhul peab olema täpsustatud: a) milliste liikide suhtes erandeid kohaldatakse; b) püüdmiseks või tapmiseks lubatud vahendid, seadised või viisid; c) millise riski

tingimustel ja millisel ajal ning kus selliseid erandeid võib lubada; d) asutus, kes on volitatud kinnitama, et nõutud tingimused on täidetud, ning otsustama, milliseid

vahendeid, seadiseid või viise võib kasutada, millises ulatuses ja kellel see on lubatud; e) milliseid kontrollimeetmeid rakendatakse. Munade õlitamisele ja heidutamisele rakendatakse korralduses ning LKS-s sätestatud piiranguid ning nende täitmist ja

jahipidamise nõuetest kinni pidamist kontrollib Keskkonnaameti järelevalveosakond.

16 Euroopa Liidu Linnudirektiiv on leitav internetiaadressilt: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv

2009/147/EÜ, 30. november 2009, loodusliku linnustiku kaitse kohta https://eur-lex.europa.eu/legal-

content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32009L0147&from=HU 17 Juhendmaterjal on leitav internetiaadressilt: https://unece.org/DAM/env/pp/compliance/C2007-

18/Communication/SupportingDocumentation2006.12.04/EUKommissionenGuidance_birdsdirect_en.pdf

18 Euroopa Liidu kormoranide ohjamise juhend on leitav internetiaadressilt: https://op.europa.eu/en/publication-

detail/-/publication/eb3840b0-937d-4f0b-b616-107fe9825801

15 (18)

Lisaks seatakse laidudel õlitatavatele kormoranipesadele maksimaalne piirarv, mis on tuletatud kormorani munade õlitamise metoodikast (Lisa 1), mille kohaselt võib

konkreetsel laiul õlitada 74 kuni 93% pesadest. Teadaolevatel andmetel pesitses 2025. aastal vastavalt Sangelaiul (Sangõ) 1872, Anilaiul

2338, Kuralaiul 4932 ja Kiveslaiul 3238 paari kormorane. Eelmainitud andmete läbi korrutamisel maksimumääraga on laidudel õlitada lubatud piirarvuks saadud vastavalt

Sangelaiul (Sangõ) 1740, Anilaiul 2174, Kuralaiul 4586, Kiveslaiul 3011

kormoranipesa.

3.17. Kihnu loodusala, Kihnu laidude looduskaitseala, Kihnu hoiuala ja Linaküla meripungsambla püsielupaiga kaitsekorralduskava 2018-2027 ei ole kormoranide

ohjamist käsiteltud. Kormoran on kaudselt maastikukaitseala kaitse-eesmärgiks, sest kaitseala asub Natura 2000 võrgustikku kuuluval Pärnu lahe linnualal, mille üheks kaitse- eesmärgiks ka kormoran19. Kihnu laidude looduskaitseala moodustamine ja kaitse-

eeskirja20 kohaselt jääb Sangelaid (Sangõ) Kihnu linnulaidude sihtkaitsevööndisse, kus inimesel on keelatud viibida 5. aprillist 15. juulini. Viibimise keeld ei laiene kaitseala

valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud tegevustel. Kormorani munade õlitamine on kormorani ja kaitse- ja ohjamise tegevuskavast tulenevalt kaitse korraldamisega seotud tegevus. Kihnu laidude sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärgiks on mere- ja rannikuelustiku

jaoks sobivate elupaikade ja kasvukohtade säilitamine. Kaitstav elupaigatüüp on

väikesaared ning laiud.

3.18. Manija maastikukaitseala kaitsekorralduskavas 2020-2029, ei ole otseselt kormoranide ohjamist käsitletud. Kormoran ei ole siseriiklikult maastikukaitsealal kaitse-

eesmärk, kuid kavandatud tegevus paikneb Natura 2000 võrgustiku kuuluval Pärnu lahe linnualal, mille üheks kaitse-eesmärgiks on ka kormoran. Manija maastikukaitseala kaitse-eeskiri kohaselt jääb Anõlaid (Anilaid) sihtkaitsevööndisse, kus inimestel on

lubatud viibida, korjata marju, seeni ja muid metsa kõrvalsaadusi kogu kaitsealal, välja arvatud Anilaiu sihtkaitsevööndis 1. aprillist 31. juulini. Viibimise keeld ei laiene

kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud tegevustel. Kormorani munade õlitamine on kormorani ja kaitse- ja ohjamise tegevuskavast tulenevalt kaitse korraldamisega seotud tegevus. Anilaiu sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärgiks on laiu

maastikukompleksi ja haruldaste liikide kaitse. LKS § 22 p 1 kohaselt otsustab KeA keskkonnakasutusloa andmist. LKS § 30 lõike 3 kohaselt ei laiene inimeste viibimise

keeld järelevalve- ja päästetöödele, kaitseala kaitse korraldamise ja valitsemisega seotud tegevusele ning kaitseala valitseja nõusolekul teostatavale teadustegevusele. Eelpool toodud põhjustel on põhjendatud ning proportsionaalne meede erandi tegemiseks

inimeste ajutiseks viibimiseks eelmainitud laidudel kormoranimunade õlitamise eesmärgil, kuna munade õlitamise ainuõige aeg kattub liikumiskeeluajaga.

3.19. Varbla laidude maastikukaitseala kaitsekorralduskavas ei ole otseselt

kormoranide ohjamist käsitletud. Kormoran ei ole siseriiklikult maastikukaitsealal kaitse-

eesmärk, kuid kavandatud tegevus paikneb Natura 2000 võrgustiku kuuluval Väinamere linnualal, mille üheks kaitse-eesmärgiks on ka kormoran . Kava on koostatud ajal, kui

Varbla laidude maastikukaisealal ei pesitsenud kormoran ning kormorani pesitsuspaaride arvikus oli Eestis 3 korda väiksem kui täna. Kavas on toodud välja, et pikaajaline kaitse eesmärk on säilitada laidudele ja niitudele tüüpiline taimestik. Varbla laidude

maastikukaitseala kaitse-eeskiri kohaselt jäävad Kuralaid ja Selglaid Laidude sihtkaitsevööndi, mille kaitse-eesmärk on vee- ja rannikulinnustiku ning nende

19 Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri on leitab Riigi Teatajast:

https://www.riigiteataja.ee/akt/328122010002?leiaKehtiv 20

16 (18)

elupaikade kaitse ja säilitamine. Kaitstavad elupaigatüübid on veealused liivamadalad, karid, väikesaared ning laiud ja rannaniidud. Laidude sihtkaitsevööndis on inimeste

viibimine 1. aprillist 15. juulini Laidude keelatud, välja arvatud järelevalve- ja päästetöödel, käesoleva kaitse-eeskirjaga lubatud töödel, kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud töödel ning kaitseala valitseja nõusolekul teostataval

teadustegevusel.

3.20. Tõstamaa maastikukaitseala kaitsekorralduskavas (2013-2022) ei ole otseselt kormoranide ohjamist käsitletud. Kormoran ei ole siseriiklikult maastikukaitsealal kaitse-eesmärk, kuid kavandatud tegevus paikneb Natura 2000 võrgustiku kuuluval

Pärnu lahe linnualal, mille üheks kaitse-eesmärgiks on ka kormoran . Kaitsekorralduskavast ptk 2.1.1.2 märgitakse, et looduskaitseala võtmeliikideks on

niidurüdi ja tiirud. Olulised liigid on ka hiljuti pesitsejana kadunud mustsaba-vigle ja potentsiaalselt tutkas ning kaitse-eesmärgiks seatakse, et tagada järgmiste liikide pesitsemine vähemalt järgmise haudepaaride arvuga: jõgitiir 50, randtiir 50, räusk 2,

väiketiir 4. Arvestades 2025. a seireandmeid, ei pesitsenud laiul tiire ning teisi haudelinde pesitseb laiul 3470 paarist vaid 232 paari.

Tõstamaa maastikukaitseala kaitse-eeskiri kohaselt on inimeste viibimine keelatud laidudel 15. aprillist 15. juulini, välja arvatud järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala

valitsemisega seotud töödel ja kaitseala valitseja nõusolekul poollooduslike koosluste hooldamistöödel ning kaitseala valitseja nõusolekul teostatavas teadustegevuses.

LKS § 22 p 1 kohaselt otsustab KeA keskkonnakasutusloa andmist. LKS § 30 lõike 3 kohaselt ei laiene inimeste viibimise keeld järelevalve- ja päästetöödele, kaitseala kaitse

korraldamise ja valitsemisega seotud tegevusele ning kaitseala valitseja nõusolekul teostatavale teadustegevusele. Eelpool toodud põhjustel on põhjendatud ning proportsionaalne meede erandi tegemiseks inimeste ajutiseks viibimiseks

eelmainitud laidudel kormoranimunade õlitamise eesmärgil, kuna munade õlitamise ainuõige aeg kattub liikumiskeeluajaga.

3.21. Kormoran on jahiseaduse järgi väikeuluk, keda on lubatud küttida tulenevalt

jahieeskirja § 3 lg 5 järgi 1. augustist kuni 30. novembrini. Küttimise üheks eesmärgiks

on liigi arvukuse ohjamine. 2025. aastal kütiti kokku 1609 kormorani. Kormorani ohjamiseks tema küttimise suurendamine oleks rannikumerega piirnevatel aladel küll

tõhus meede arvukuse vähendamiseks, kuid see eeldaks küttimismahu suurendamist võrreldes senisega mitukümmend korda, mis on ebareaalne. Selleks, et hoida kormoranide arvukus stabiilsel tasemel, tuleks küttida ca 1 500 linnu asemel edaspidi ca

10 000 - 11 000 lindu ehk teisisõnu eeldaks see küttimismahu suurendamist kuni 10 korda). Võttes arvesse kormoranide juurdekasvu peaks loas välja toodud mahus

õlitamisega olema saavutatav kormoranide juurdekasvu piiramine ning edasine arvukuse langustrend. Ühtlasi tuleb ka arvestada sellega, et aktiivse heidutamise ja jahiga kaasneva häiringu tõttu toimub lindude laiali levimine tunduvalt suuremale alale kui õlitamisega

(küttimisega seotud levila laienemise ohtudele on varasemalt viidanud ka EOÜ). Samuti on küttimine teisi laidudel peatuvaid linde oluliselt enam häirivam tegevus kui 2 korda

laiul toimuv munade õlitamine. Lisaks ressursikulukusele on kormoranide küttimine eelmainitud laidudel takistatud mitmete looduskaitseliste piirangute tõttu, sest paljudel kormorani toitumisaladel Liivi lahes, Väinameres ja Soome lahes on jahipidamine

lindudele piiratud või üleüldse keelatud (sh Matsalu, Lahemaa ja Vilsandi rahvuspargid, Kihnu laidude ja Puhtu-Laelatu looduskaitsealad, Hiiumaa laidude, Kolga lahe, Käina

lahe-Kassari, Manija ja Pakri maastikukaitsealad).

3.22. Keskkonnaamet on kaalunud taotluses toodud eesmärke ning leiab, et nimetatud

17 (18)

eesmärkidel kormoranide munade õlitamist saab käsitleda LKS § 55 lõige 3 p-s 4 ja linnudirektiivi artikli 9 p-s 1.a nimetatud eraditena tahtliku häirimisena kalavarude,

kalakasvatuse ja koelmute kahjustamise vältimiseks. Keskkonnaameti hinnangul on loa andmine häirimiseks põhjendatud, sest selle abil kaitstakse kalavarusid ja kudekarjasid Liivi lahes. Kuna tegu ei ole jahipidamise vaid munade õlitamisega, siis võib see

tõenäoliselt kaasa tuua kormoranidele vaid lühiajalist häirimist, minemata ka vastuollu Pärnu lahe linnuala kaitse-eesmärkidega. Arvestades kormoranide tehtava kahju

ennetamise ja juurdekasvu piiramise vajadust piirkonnas, on põhjendatud muude, linnuliikide samaaegse minimaalse häirimise lubamine, kuna see on ajutine ja eeldatavasti ei põhjusta pesitsuse ebaõnnestumist. Õlitamisel tuleb arvestada teiste

linnuliikide pesitsemisega ja neid võimalikult vähe häirida. Kui sellest põhimõttest kinni peetakse, on teiste linnuliikude puhul häiring ajutine ega põhjusta väga suure

tõenäosusega pesitsuse ebaõnnestumist. Eeltoodut arvesse võttes lubab Keskkonnaamet kormoranimune õlitada vaid laidudel, kus pesitsevatest linnupaaridest moodustab kormoran valdava enamuse (viimaste aastate seireandmete alusel). Keskkonnaamet juhib

tähelepanu, et õlitamise läbiviimisel tuleb vajadusel kooskõlastada tegevused maaomanikega. Korraldusele on lisatud juhendmaterjalina kormoranimunade õlitamise

metoodika (Lisa 1), mida tuleb munade õlitamisel järgida.

3.23. Munade õlitamiseks nõuetest kinni pidamist kontrollib Keskkonnaamet, mistõttu

on otsuse punktides 1.7.-1.8. esitatud nõuded teavitada loa andjat munade õlitamist teostavate isikute nimed ja isikukoodid ning telefoninumbrid, tegevuse alustamisega. Loa saajal tuleb esitada aruanne (Lisa 2) munade õlitamise kohta ning vähemalt 2-3 pilti, kus

õlitamas käidi, mis on seotud asukohaga (geolokatsioon).

3.24. Juhul kui KeA-le saabub loas esitatud laidudel pesitsevate haudelindude kohta täiendavat informatsiooni, mis võib seada ohtu nende seisundi või laidude haudelindude koosluste drastilise muutuse arvestades 2025. aasta seire andmeid vms, kehtestab KeA

korraldusele kõrvaltingimusena hilisema muutmise ja/või kehtetuks tunnistamise ja/või kõrval tingimuse kehtestamise võimaluse jätmise selliselt, et KeA on õigus korraldusega

kehtestatud õlitamise aega, õlitusviise ja õlitamise piirkonna piire muuta.

3.25. Linnugripi ohu korral, kui laiult leitakse arvukalt surnud linde, tuleb sellest

viivitamata teavitada Põllumajandus- ja Toiduametit ning käituda sealt saadud juhiste kohaselt (desinfitseerimine, kontaktide vältimine jne). Oluline on, et sama paadi,

jalanõude, riietuse või õlitamisvahenditega ei viidaks haigust laiali teistele laidudele ega kodulinnufarmidesse. Linnugripi kahtluse korral tuleb haiguse leviku edasiseks ära hoidmiseks konkreetsel laiul munade õlitamine koheselt peatada.

3.26. Kooskõlas haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) regulatsiooniga võib

haldusakti anda kõrvaltingimusega. HMS § 53 lg 1 p 4 kohaselt on haldusakti kõrvaltingimuseks muu hulgas haldusakti hilisema muutmise, kehtetuks tunnistamise või kõrvaltingimuse 7 kehtestamise võimaluse jätmine. Vastavalt sama paragrahvi lg 2 p-le

3 võib haldusaktile kehtestada kõrvaltingimuse, kui haldusakti andmine tuleb otsustada halduse kaalutlusõiguse alusel. Vastavalt LKS regulatsioonile on kormoranide munade

õlitamise luba haldusaktiks, mille andmise või mitteandmise otsustab loa andja kaalutlusõiguse alusel. Keskkonnaamet seab lubatud tegevusele kõrvaltingimuse, milleks on aruandlusega seotud lisakohustus (p 1.9) ning kõrvaltingimusena haldusakti muutmise

võimaluse (p 1.12.).

3.27. HMS § 40 lg 1 sätestab, et enne haldusakti andmist peab haldusorgan andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. Eeltoodud põhjustel on korralduse eelnõu edastatud

18 (18)

menetlusosalistele arvamuse esitamiseks tähtajaga 18.03.2026.

(allkirjastatud digitaalselt)

Tanel Türna juhataja jahinduse ja vee-elustiku osakond

Saata: MTÜ Eesti Vee-elustiku Selts, Keskkonnaagentuur, Kliimaministeerium, Eesti Ornitoloogiaühing, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

Elo Raspel vee-elustiku spetsialist

jahinduse ja vee-elustiku osakond

1

Metoodika kormorani munade õlitamiseks ohjamaks

nende arvukust

2

Sisukord

Sissejuhatus .............................................................................................................. 3 Kormorani asurkonna ohjamine ............................................................................... 4

Õlitamise aeg ja kohad ............................................................................................. 6 Õlitamise sagedus ..................................................................................................... 6 Pesade tähistamine .................................................................................................... 6 Kasutatavad materjalid ............................................................................................. 7 Aruandlus ja pesade loendus .................................................................................. 10

Järelevalve .............................................................................................................. 11 Kirjandus ................................................................................................................ 11

3

Sissejuhatus

18. sajandi lõpus oli kormoran (Phalacrocorax carbo) Läänemerel harv juhukülaline.

Esmakordselt kohati teda pesitsemas 1775. aasta paiku Taanis (Herrmann 2011), kuid

samast perioodist on pesitsusteateid ka tolleaegse Liivimaa rannikualadelt (Hupel 1777).

Esimesed suuremad kolooniad tekkisid 19. sajandi alguses Saksamaal Rügeni saare

lõunarannikule ning 19. sajandi keskel Usedomi ja Wollini saartele (Herrmann 2011). P.

Wasmuth (1909) ja O. Koch (1911) on kinnitanud, et 19. sajandi teisel poolel võis metsas

asuvaid kormoranikolooniaid leida ka mõningates Eestimaa paikades. Samast perioodist

pärinevad kirjalikud teated kormorani pesitsemise kohta ka Leedus Nemunase jõe

alamjooksul ja Kura säärel (Jusys 1997) ning Poolas (Tomialojc 1976). Pideva

tagakiusamise tõttu kadus kormoran Läänemere pesitsus-aladelt 19. sajandi lõpuks peaaegu

täielikult, säilides vähearvukana vaid mõnes Preisi-maa provintsis. 1938. aastal taasasustas

kormoran Taani ning 1948. aastal Rootsi. 1960ndatest kuni 1970ndate keskpaigani hinnati

Läänemerel pesitseva kontinentaalse alamliigi (Phalacrocorax carbo sinensis) asurkonna

suuruseks 2 500 kuni 3 500 pesitsuspaari (Herrmann 2011), samas kui terves Euroopas

hinnati 1960ndate alguses selle alamliigi koguarvukuseks umbes 4 000 paari (Herrmann et

al. 2012). Alates 1965. aastast hakkas asurkond Läänemere lääneosas tasapisi kosuma ning

umbes 1980. aastast algas kormorani arvukuse kiire tõus ja levila laienemine itta

(Bregnballe 1996). Kui 1980. aastal pesitses Läänemere piirkonnas 4 900 ja 1991. aastal

51 000 paari kormorane, siis üle-euroopalise loenduse ajal 2006. aastal saadi tulemuseks

juba 157 000 ning 2009. aastal 166 000 paari (Herrmann et al. 2012).

Eestisse jõudis kormoran pesitsejana 1983. aastal Lõuna-Malusi saarele Soome lahes, kust

leiti üks pesa (Lilleleht & Leibak 1991). Järgmisel, 1984. aastal, leiti koloonia Matsalu

rahvuspargist Sipelgarahult (Paakspuu & Mägi 1988). Eestis püsis kormorani pesitsevate

paaride arv esimesel seitsmel aastal (1983–1989) alla saja, kuid järgmise viie aastaga

(1990–1994) tõusis kormoranide pesitsuspaaride arv üle 1 400 (joonis 1). 1999. aastaks

saavutas arvukus 5 000 pesitsuspaari piiri ning 2005. aastal oli pesitsejaid juba enam kui

10 000 paari. Eesti asurkond saavutas oma maksimumi 2008. aastal, kui loendati ligi 14 000

pesa. Pesitsevate kormoranide arvukuse kiirele tõusule järgnes selle märgatav kahanemine,

eriti just külma 2009/2010 talve järel. 2012. aastal hinnati Eesti asurkonna suuruseks 13 000

paari. 2023. ja 2024. aastaks on pesitseva asurkonna suuruseks Eestis hinnatud 40000-

41100 ja 43200-44000 pesitsevat paari.

Selline kogu sigiva asurkonna kasv saab toimuda ainult tingimusel, et suguküpsuse

saavutanud ja pesitsema asunud isendite arv on suurem kui surnud pesitsejate arv, s.t.

toimub üleproduktsioon. Seega aitasid kormorani arvukuse tõusule kaasa kõik muutused,

mis suurendasid pesitsejate ja järglaskonna ellujäämust. Üheks oluliseks kormorani

arvukuse tõusu põhjuseks peetaksegi oluliselt tõhustunud liigikaitset Euroopa Liidu

maades (Van Eerden & Gregersen 1995). Esimese Euroopa riigina võttis 1965. aastal

kormorani täieliku kaitse alla Holland. 1979. aastal vastu võetud Euroopa Liidu

Linnudirektiiv (79/409/EEC) paigutas kormorani kõige rangemalt kaitstavate liikide

nimekirja (lisa I). 1997. aastal ei olnud asurkonna seisund enam kriitiline ja kormoran arvati

sellest nimekirjast välja. Teiseks oluliseks arvukuse kasvu põhjuseks loetakse

keskkonnamürkide madalamast tasemest tingitud paremat sigimisedukust alates

1980ndatest aastatest (Hermann et al. 2012). Läänemere seisundi uuringud näitavadki, et

viimastel aastakümnetel on oluliselt langenud PCB ja mitmete pestitsiidide (DDT ning selle

laguproduktid DDE ja DDD) tase Läänemeres (HELCOM 2010). Samuti arvatakse, et

inimtegevusest (eutrofeerumine, ülepüük) tingitud muutused Läänemere ökosüsteemides

4

(Ådjers et al. 2006) on muutnud siinse kalastiku kormorani kui kalatoidulise linnu jaoks

soodsaks (palju väikesemõõdulisi kalu).

Joonis 1. Arvukusmudeli (1983-2023) ning loendustulemuse erinevus Eestis.

Arvukusmudel (sinine) ja loendus (must). (Keskkonnaagentuur).

Kormorani asurkonna ohjamine

Kormorani asurkonna ohjamisel on kaks peamist taktikat:

1. piiratakse uute pesitsusalade hõivamist (noorte kolooniate arengut);

2. pärsitakse sigimise edukust olemasolevates (vanades) kolooniates.

Ohjamiseks kasutatakse mitmeid meetodeid, millest kõige enam kasutatav on munade

õlitamine. Nii näiteks moodustasid 2012. aastal kõigist Taanis ohjatud kormoranipesadest

89% õlitatud pesad (Thomas Bregnballe, suul.). Õlitamise kõrval kasutatakse ka näiteks

lindude peletamist pesapaikadelt, eriti just uutes kolooniates. Nende kahe ohjamisvõtte

kombinatsioon annab sageli häid tulemusi. Nii näiteks püsis ohjatud noortes Taani

kormoranikolooniates arvukus madalana, samas kui ohjamata kolooniates hakkas arvukus

kiiresti kasvama (joonis 2; Bregnballe 2010).

Vanades kolooniates on peamiseks ohjamisvõtteks kõige paremas seisundis olevate (kõige

varem pesitsemist alustavate) isendite sigimise edukuse pärssimine munade õlitamise teel.

Just need linnud annavad enamuse järgmise põlvkonna esinda-jatest. Õlitatud munadest

jäävad pojad koorumata, kuna gaasivahetus muna ja välis-keskkonna vahel on munakoores

olevate pooride ummistumise tõttu katkenud. Selle ohjamisvõtte üheks printsiibiks on, et

ei õlitata mitte kõiki pesi koloonias, vaid vähemalt 74% pesadest. Arvestades taanlase

kogemusi ja Russel jt 2012 juhendmaterjali on enim praktiseeritud kormoranide munade

õlitamist vahemikus 80-93%. Kõikide pesade õlitamise järel siirduvad linnud uutesse

5

pesitsus-paikadesse ning sageli asukohta vahetavate kolooniate jälgimine ja ohjamine on

märksa keerulisem.

Joonis 2. Uute kormoranikolooniate areng Taanis sõltuvalt sellest, kas kolooniat ohjati

(ruudud) või mitte (ringid). [Bregnballe 2010].

Munade õlitamisel eristatakse nii lühiajalist kui ka pikaajalist mõju. Lühiajalise mõjuna

langeb õlitamise aastal koloonia poolt tarbitava kala kogus, sest järglaskond on tunduvalt

väiksem. Pikaajalise mõjuna väheneb 3–5 aasta möödudes (siis saavutavad kormoranid

suguküpsuse) esimest korda pesitsema asuvate lindude hulk ning pesitsejate arv hakkab

kahanema.

Taanis on alates 2003. aastast ohjatud igal aastal 10-20% kõigist kormorani-pesadest

(Thomas Bregnballe, suul.) ning kormoranide arvukus on 2006. aasta 38 000 pesitsuspaarilt

langenud 25 200 paarile 2011. aastal (Hermann et al. 2012). Siiski näitavad Taanis tehtud

uuringud, et sellise arvukuse languse kõige peamisem põhjus ei ole asurkonna ohjamine

inimeste poolt (pesade õlitamine), vaid pigem muutused toidubaasis ning karmide talvede

mõju.

0

6000

12000

18000

24000

0 1st year 2nd year 3rd year 4th year

Year after colonisation attempt

N u

m b

e rs

o f

n e

s ts

( s u

m m

e d

)

No management (30<n<41)

Exposed to management

(28<n<40)

6

Õlitamise aeg ja kohad

Lubatud on õlitada 74-93% koloonia kõigi pesade (sh tühjade) arvust.

Õlitamise sagedus

Kormoranipesi õlitatakse kahel korral. Esimese õlitamiskorra ajal on paljudel paaridel

munemine alles pooleli või nad ei olegi veel munemisega alustanud, sest oluline on õlitada

just kõige varajasemate (heas seisundis) pesitsejate kurnad. Hilisel õlitamisel, kui kõigil

pesitsejatel on munetud juba täiskurnad, ei saa me eristada varajaste pesitsejate pesi hiliste

pesitsejate pesadest. Teine õlitamiskord toimub 7 – 10 päeva pärast esimest õlitamist.

Selleks ajaks on esimese õlituskäigu ajal pooliku kurna omanikud jõudnud muneda

täiskurna. Õlitatakse ainult juba esimese õlituskäigu ajal õlitatud pesi. Uusi pesi ei tohi

õlitada. Õlitatakse nii esimese käigu ajal õlitatud munad kui ka vahepeal samasse pessa

juurde munetud munad. Munad õlitatakse teistkordselt ka nendes pesades, kuhu uusi mune

juurde munetud ei ole.

Kormoranipesade õlitajad peavad oma töö organiseerima nii, et suurkajakad ei saaks

inimeste saarel viibimise ajal kormoranipesi rüüstata. Selleks on kasulik töötada mitmes

grupis, kusjuures eelnevalt lepitakse kokku, mitu pesa iga grupp õlitab. Kui pesa

rüüstatakse, siis munevad linnud selle asemele järelkurna ning kuna teise õlitamiskäigu ajal

enam uusi pesi õlitada ei tohi, siis on õlitajate töö olnud asjatu. Ka esimesel õlitamiskäigul

inimeste saarel viibimise ajal suurkajakate poolt rüüstatud juba õlitatud kurna asemel ei

tohi õlitada uut pesa. Näiteks kui paatide juurde tagasi minnes avastatakse, et 3 pesa on

vahepeal kajakate poolt rüüstatud, siis pannakse see loenduslehele kirja, kuid uusi pesi

nende asemel ei õlitata.

Pesade tähistamine

Õlitatud pesade eristamiseks lisatakse õlile sinist pigmenti. Kuna kormorani munad ise on

helesinised, peab pigmenti olema nii palju, et õlitatud munad oleksid selgelt eristatavad

(oleksid selgelt intensiivsemat sinist värvi). Teise õlitamiskorra ajal tohib kordusõlitada

vaid neid pesi, mida suudetakse õlitamata pesadest kindlalt eristada. Kui teise

õlitamiskorra ajal ei suudeta varem õlitatud pesi ülejäänutest eristada, ei tohi pesi

õlitada.

Kuna õlitamisega kaasneb ka kormoranipesade loendamise kohustus, on otstarbekas

tähistada ka mitteõlitatavad pesad, et eristada juba loendatud pesi veel loendamata pesadest.

Selline tähistamine hõlbustab loendamist just eriti tihedates kolooniates. Sellised tähised ei

pea püsima kaua. Ornitoloogid panevad tavaliselt loendatud pessa munade kõrvale mõned

rohulibled. Kuna kormoranikoloonias reeglina rohelist taimestikku napib, siis võetakse

tavaliselt mandrilt kaasa 1-2 kilekotitäit rohtu (võilillelehed, soolikarohi või midagi muud).

Sellised “kaunistused” ei häiri linde ning kuivavad hiljem ära.

7

Kasutatavad materjalid

Õli

Taanlaste kogemuste põhjal on jahedates ilmastikuoludes kõige parem kasutada rapsiõli,

sest see ei kisu nii kergesti klimpi. Tuhande pesa ühekordseks õlitamiseks kulub umbes 15

liitrit rapsiõli (Thomas Bregnballe, suul.)

Pigment õli värvimiseks

Õli värvimiseks sobib firma CAPAROLI poolt toodetud sinine pigment CAPALAC

PASTA nr. 55, mida Decora kaupluses kasutatakse värvide toonimiseks ning mis ideaalselt

lahustub rapsiõlis. Sinist pigmenti kasutatakse seetõttu, et kormorani munad ise on

helesinist värvi. Rapsiõli tuleb toonida tumesiniseks. Kuigi katsetuseks kasutatud toonitud

rapsiõli tundus esialgu küllaltki tume (joonis 3), jäid sellega värvitud valged kanamunad

suhteliselt heledaks (joonis 4) võrreldes taanlaste värvitud kormoranimunadega (joonis 5).

Siiski tuleks silmas pidada, et ühe ja sama toonitud rapsiõli kasutamine võib anda valge

kanamuna ja helesinise kormoranimuna puhul erineva tulemuse. Liiga heleda värvuse

puhul võib munade eristamine õlitamata munadest osutuda raskeks. Seega tuleb rapsiõli

toonida üsna tumedaks. Lisaks liigutavad linnud haudumise ajal mune ja selle käigus

nühitakse ilmselt osa pigmendist maha ning munad muutuvad veelgi heledamaks. Seetõttu

püütaksegi munad värvida suhteliselt tumedaks. Ilmselt on otstarbekas võtta pigmenti

saarele kaasa, et vajaduse korral seda õlile juurde lisada. Kanamunadega tehtud katses hoiti

mune aknalaual päikese käes ning 12 päeva hiljem olid rapsiõliga töödeldud munad

töötlemata kanamunast endiselt selgelt eristatavad (joonis 6). Enne õlitama asumist on

kasulik toonitud õli veelkord korralikult läbi segada.

8

Joonis 3. Kanamunade värvimiseks kasutatud toonitud rapsiõli. Vasakpoolses purgis on

veidi rohkem pigmenti.

Joonis 4. Toonitud rapsiõliga värvitud kanamunad. Ilma parafiinita katses on kasutatud

veidi suurema pigmendisisaldusega rapsiõli.

9

Joonis 5. Võrreldes kanamunadega tehtud katsega on taanlaste värvitud kormoranimunad

märksa tumedamad.

Joonis 6. Toonitud rapsiõliga värvitud kanamunad 12 päeva pärast töötlemist.

Parafiin

Rapsiõli muna pinnal püsimise suurendamiseks võib katsete põhjal kasutada nii apteekides

müüdavat vedelat parafiini (Parafiiniöljy/Paraffinolja Paraffin. liq. ph. eur,)kui ka Kaasani

farmaatsitehases toodetavat vaseliinõli (Oleum vaselini). Taanlased lisavad 100–150 ml

parafiini 10 liitrile õlile (1- 1.5% lahus). Kanamunadega katse jaoks tehti nii 1% kui ka 2%

lahus. Parafiiniga rapsiõli hoiti terve öö külmkapis + 5° C juures ja õli ei tõmbunud klimpi.

Ilmselt võib vajaduse korral rapsiõlile lisada rohkem parafiini. Siiski tuleb arvestada, et

kuna õli- ja parafiinikogused olid väga väikesed, oli nende korralik doseerimine ja

segamine keeruline ja seetõttu võisid saadud segud olla ebaühtlase parafiinisisaldusega. Ei

saa välistada võimalust, et munad jäid suhteliselt heledaks ka seetõttu, et rapsiõli ei püsinud

hästi munadel.

Kerosiin

Taanis Rønland Sandø koloonias on taanlased alternatiivse võimalusena kasutanud ka

järgmist segu: 2 osa rapsiõli + 1 osa kerosiini (lõhnatu petrooleum) + pigment (Henning

Akstrup, suul.).

10

Aruandlus ja pesade loendus

Mõlema õlitusretke ajal tuleb teha ka kormoranipesade loendus, mille käigus pannakse

kirja munade arv pesas. Loendatakse ka tühjad pesad. Kõige parem on seda teha nii, et

õlitaja ütleb kõva häälega, mitu muna on õlitatavas/mitte-õlitatavas pesas ning teine

meeskonnaliige paneb selle tabelisse kirja. Mõlema retke jaoks on omaette Exceli tabel

(Lisa A). Nende pesade jaoks, mida ei õlitata, on tabelites eraldi lahtrid.

Näide:

on lubatud õlitada 173 kormoranipesa. Õlitajad külastavad saart esimesel korral 30.aprillil

2023. Munad õlitatakse ühes 6-munalises kurnas, kahekümne viies 5-munalises kurnas,

neljakümne üheksas 4-munalisas kurnas, viiekümne seitses 3-munalises kurnas,

kahekümne seitsmes 2-munalises kurnas ja neljateistkümnes 1-munalises kurnas. Kuna töö

käigus selgub, et munadega pesi on ilmselt rohkem kui lubatud 173, õlitatakse eelistatult

suurema munade arvuga pesi (varem pesitsemist alustanud heas seisundis lindude pesi).

Suur osa ühe ja kahe munaga pesi jäetakse õlitamata. Kokku loendatakse saarel 439

munadega pesa, millest õlitatakse 173 ning jäetakse õlitamata 226. Tühjade pesade

olemasolul loendatakse ka tühjad pesad ning märgitakse need aruandesse, 103 tühja pesa.

Joonis 7. Esimese õlituskäigu loendustabel. Näide.

Koht: Kasispea Suurlood

Kuupäev ja kellaaeg: 30.04.2023 9.30-11.25

Osalejad:

Munade arv Õlitatud pesad Õlitamata pesad Õlitatud munad

0 0 103 0

1 14 52 14

2 27 49 54

3 57 45 171

4 49 15 196

5 25 2 125

6 1 0 6

Kokku: 173 266 566

Pesi kokku:

% pesadest:

439

39%

11

Teine õlituskäik tehakse kümme päeva hiljem, 10. mail 2023. Kordusõlitatakse 172 pesa.

Üks eelmisel korral õlitatud pesa on vahepeal kas rüüstatud või uppunud. Paljudesse

pesadesse on munetud juurde uusi mune. Nii näiteks neljakümne üheksaseelmisel korral

õlitatud 4-munalisest kurnast on nüüd kolmekümne üheksas endiselt 4 muna, kolmekümne

kuues on juurde munetud üks muna (nüüd siis kokku 5 muna).Kokku on nelja varem

õlitatud munaga pesi 49, ühtegi pesa ei ole vahepeal rüüstatud ega uppunud. . Õlitamata

munadega pesi on kokku 322 ehk 106 pesa rohkem kui eelmisel korral. Tühje pesi on nüüd

56.

Joonis 8. Teise õlituskäigu loendustabel. Näide.

Järelevalve

Kormoranipesade õlitamiskäikudel võivad lisaks kalurite esindajatele osaleda ka

Keskkonnaameti töötajad, kes jälgivad õlitamise reeglitest kinnipidamist.

Kirjandus

Ådjers, K., Appelberg, M., Eschbaum, R., Lappalainen, A., Atis, M., Repečka, R.,

Thoresson, G. 2006. Trends in coastal fish stocks of Baltic Sea. Boreal Environment

Research 11: 13–25.

Bregnballe, T. 1996. Udviklingen I bestanden af Mellanskarv i Nord- og Mellaneuropa

1960–1995. Dansk Orn. Foren. Tidsskr. 90: 15–20.

Bregnballe, T. 2010. Experiences with actions in breeding colonies. Presentation on Baltic

Sea Cormorant Symposium, Helsinki, January 26–28th 2010. Online. [21.09.2012]

http://www.ymparisto.fi/download.asp?contentid=116318&lan=en

HELCOM. 2010. Hazardous substances in the Baltic Sea. An integrated thematic

assessment of hazard-ous substances in the Baltic Sea. Baltic Sea Environment

Proceedings No. 120B.

Herrmann, C. 2011. Der Kormoran Phalacrocorax carbo sinensis in Mecklenburg und

Pommern vom ausgehenden 18. bis zur Mitte des 20. Jahrhunderts. Vogelwelt 132: 1–

16.

Herrmann, C., Bregnballe, T., Larsson, K., Ojaste, I., Rattiste, K. 2012. Population

development of Baltic bird species: Great Cormorant (Phalacrocorax carbo sinensis).

Munade arv 1 2 3 4 5 6

Õlitatud pesad

0 0 0 0 0 0 0 56

1 0 0 0 0 0 0 113

2 1 2 0 0 0 0 49

3 10 12 18 0 0 0 38

4 0 3 12 39 13 0 45

5 0 0 0 36 24 0 19

6 0 0 0 0 0 0

7 0 0 0 0 1 1 2

Kokku pesi: 11 17 30 75 38 1 322

Kokku õlitatud pesi:

Varem õlitatud munade arv

Õlitamata pesad

172

12

HELCOM Indicator Fact Sheets 2011. Online. [21.09.2012]

http://www.helcom.fi/BSAP_assessment/ifs/ifs2011/en_GB/Cormorant/

Hupel, A.W. 1777. Topographische Nachrichten von Lief- und Estland. Bd. 2. Die Vögel.

Riga, S. 440–458.

Jusys, V. 1997. The cormorant Phalacrocorax carbo in western Lithuania. Ekologia polska

45: 69–70.

Koch O. 1911. Übersicht über die Vögel Estlands. Reval, Leipzig. 89 S.

Lilleleht, V., Leibak, E. 1991. Linnuharuldused Eestis kuni aastani 1989. Eesti

linnuharulduste komisjoni aruanne. Hirundo 7/8: 12–18.

Paakspuu, V., Mägi, E. 1988. The breeding of the Barnacle Goose and the Cormorant on

marine islands of the Matsalu State Nature Reserve. Loodusevaatlusi 1986 I: 71–77.

Russell I, Broughton B, Keller T, Carss DN (2012). The INTERCAFE Cormorant

Management Toolbox — Methods for reducing Cormorant problems at European

fisheries. COST Action 635 Final Report III, ISBN 978-1-906698-09-6.

https://ec.europa.eu/environment/nature/cormorants/files/Cormorant_Toolbox_INTER

CAFE.pdf

Tomialojc, L. 1976. Birds of Poland. A List of Species and Their Distribution. Warsaw, 1976.

256 p

Van Eerden, M.R., Gregersen, J. 1995. Long-term changes in te northwest European

population of Cormorants Phalacrocorax carbo sinensis. Ardea 83: 61–79

Wasmuth, P. 1909. Aufzählung aller bisher für Estland festgestellten Vogelarten.

Korrespondenzblatt des Naturforscher-Vereins zu Riga (Riga, 1846–1942) 52: 29–72.

Lisa 3

EELHINNANG

Keskkonnaamet annab KMH eelhinnangu arendaja esitatud ja muu asjakohase teabe alusel ning

lähtudes kavandatavast tegevusest, selle asukohast ning eeldatavast keskkonnamõjust (KeHJSi

§ 61 lõige 3). Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded on KeHJS § 61 lg 5 alusel kehtestatud

keskkonnaministri 16.08.2017 määrusega nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded”.

1. Kavandatav tegevus

1.1. Tegevuse iseloom ja maht

Taotlus on esitatud kormoranimunade õlitamiseks Liivi lahes paiknevatel Sangelaiul (Sangõ), Anilaiul, Kuralaiul, Kiveslaiul, Sorgul, Heinlaiul, Raugilaiul ja Selglaid-Pöörilaiul eesmärgiga

pidurdada kormoranide arvukuse kasvu ja seeläbi vähendada kalavarudele tekitatava kahju. Kokku on lubatud õlitada kuni 93% kormorani pesadest, kuid mitte rohkem kui vastavalt

Anilaiul 2174, Kuralaiul 4586, Kiveslaiul 3011 ja Sangelaiul (Sangõ) 1740 kormoranipesa. Õlitamise paremaks ajastuseks on soovitatav hinnata kormoranide kohalolekut ja pesistuse algust droonivaatlusega. Maksimummäärad ja kaalutused tuginevad 2025. aasta linnuseire

andmetele. Sorgul, Heinlaiul, Raugilaiul ja Selglaid-Pöörilaiul kormorani munade õlitamist ei luba, otsustamisel on arvestatud viimaste linnuseire tulemustega.

Sangelaid (Sangõ) (5 ha) asub Kihnu laidude looduskaitseala Kihnu linnulaidude

sihtkaitsevööndis, kus kehtib Vabariigi Valitsuse 04.03.2014 määrusega nr 31 „Kihnu laidude

looduskaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri“. Kihnu laidude looduskaitseala kaitse

korraldamise aluseks on „Kihnu loodusala, Kihnu laidude looduskaitseala, Kihnu hoiuala ja

Linaküla meri-pungsambla püsielupaiga kaitsekorralduskava 2018-2027“.

Anilaid (1,2 ha) asub Manija maastikukaitseala Anilaiu sihtkaitsevööndis, kus kehtib Vabariigi

Valitsuse 29.05.2006 määrusega nr 127 kehtestatud „Manija maastikukaitseala kaitse-eeskiri“ .

Kaitse korraldamise aluseks on „Manija maastikukaitseala kaitsekorralduskava“.

Kiveslaid (2,2 ha) asub Tõstamaa maastikukaitseala Tõstamaa laidude sihtkaitsevööndis, kus

kehtib Vabariigi Valitsuse 30.03.2007 määrusega nr 88 „Tõstamaa maastikukaitseala

kaitseeeskiri“ .

Kuralaid (4,4 ha) asub Varbla laidude looduskaitseala Laidude sihtkaitsevööndis, kus kehtib

Vabariigi Valitsuse 15.09.2016 määrus nr 99 „Varbla laidude looduskaitseala kaitse-eeskiri“.

10.04.2025 korraldusega nr 1-3/25/90 „Kormorani kaitse ja ohjamise tegevuskava korraldus“

kinnitas Keskkonnaamet „Kormorani (Phalacrocorax carbo sinensis) kaitse ja ohjamise

tegevuskava 2024-2033“ (edaspidi ka tegevuskava).

Kormoranide ohjamise- ja kaitse tegevuskavas viidatud allikatest on teada, et kormoranide

toitumise aladel võib tekkida oluline kahju kalade kudealadele (vt lk 35). Seetõttu on

põhjendatud juhul õigustatud ning õiguslikult võimalik kormorane ohjata, et piirata nende

arvukust, vältimaks uute kolooniate tekkimist, kahju tekkimist kalapüügile ja kalade

paljunemisele. Kormorani kaitse ja ohjamiskavas on eesmärgiks uute kolooniate tekke

vältimine ja seda eriti siseveekogudel. Kormorani kaitse ja ohjamise tegevuskavas nähakse ühe

arvukuse vähendamise meetodina lindude küttimise kõrval ette munade piserdamine õliga (lk

61 p 14.8). Õliga määrdunud munakoor ei lase enam hingamiseks vajalikku õhku läbi ja looted

hukkuvad. Munade õlitamisel ei jätaks vanalinnud pesa kohe maha ega muneks ka uusi mune.

1.2. Tegevuse seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning lähipiirkonna

praeguste ja planeeritavate tegevustega.

Kõik nimetatud laiud asuvad Pärnu maakonnas vastavalt: Sangelaid (Sangõ) Kihnu vallas,

Linakülas; Anilaid Pärnu linnas, Manija külas; Kuralaid Lääneranna vallas, Kadaka külas;

Kiveslaid Pärnu linnas Värati külas. Tegevused jäävad alale, kus kehtib 2018 aastal kehtestatud

Pärnu maakonna üldplaneering.

Kavandatav tegevus ei ole seotud planeeringus kavandatud tegevustega. Kormoranide ohjamis-

ja kaitse tegevuskava kohaselt on eesmärgiks uute kolooniate tekke vältimine ja seda eriti

siseveekogudel. Kormorani kaitse ja ohjamise tegevuskavas nähakse ühe arvukuse

vähendamise meetodina lindude küttimise kõrval ette munade piserdamine õliga (lk 61 p 14.8).

Õliga määrdunud munakoor ei lase enam hingamiseks vajalikku õhku läbi ja looted hukkuvad.

Munade õlitamisel ei jätaks vanalinnud pesa kohe maha ega muneks ka uusi mune. Munade

õlitamise lubamisel tuleb eelnevalt hinnata tegevuse mõju kaitsealale, Natura 2000 linnuala

eesmärkidele ning teistele linnuliikidele, kes piirkonnas pesitsevad. Laiud, kus kormoran

pesitseb, kuuluvad valdavalt kaitsealade ja Natura 2000 linnualade võrgustikku. Nendel aladel

on oluline eelnevalt hinnata tegevuse mõju kaitsealale, kaitse-eesmärgiks seatud liikidele ning

olemasolul järgida kaitsekorralduskavadest tulenevaid kormoranidega seotud tegevusi (lk 52, p

12.2.).

1.3. Ressursside, sealhulgas loodusvarade, nagu maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja

looduslik mitmekesisus, näiteks loomastik ja taimestik, kasutamine

Kavandatava tegevuse eesmärk on kormoranide munade õlitamine, mille eesmärgiks on

stabiliseerida liigi arvukust ning vähendada survet kalavarudele ja -koelmualadele.

Kormoranide arvukus on Eestis alates 2008. aastast kolmekordistunud ning kasvanud 2025.

aastaks Keskkonnaagentuuri andmete järgi 47 670 pesitseva paarini. Kavandatud

kormoranimunade õlitamise käigus taastumatuid loodusressursse kasutusse ei võeta.

1.4. Tegevuse energiakasutus

Energiakasutus kormoranimunade õlitamisel on laidudele jõudmiseks kasutatavate paatide

kütuse tarbimine ning vajadusel järelevalve teostamise kasutatavate droonide eelnev akude

laadimine elektriga.

1.5. Tegevusega kaasnevad tegurid, nagu heide vette, pinnasesse ja õhku ning müra,

vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn

Kuna munade õlitamiseks kasutatakse rapsiõli ning kasutatava õli kogus on väike, siis selle

tegevusega ei kaasne saasteainete heidet pinnasesse, vette või välisõhku. Valguse, kiirguse ja

lõhnareostust tegevusega ei kaasne. Kui õlitamisele eelneb drooniseire, võib see kaasa tuua

lühiajalist vibratsiooni ja müra. Drooniseire tegemisel on seatud piirangud nii kordade arvu,

sageduse kui lennukõrguse osas, arvestusega et kaasnev häiring oleks võimalikult vähene.

1.6. Tekkivad jäätmed ning nende käitlemine

Tegevuse ettevalmistamisel tekkinud jäätmed (nt rapsiõlipudel, värvipudel jne) tuleb

korrektselt sorteerida ning anda nõuetekohaseks käitlemiseks üle keskkonnakaitseluba omavale

jäätmekäitlejale. Kasutatavad õlikogused on väikesed, munadele piserdatud õli laguneb

looduslikult ning ei põhjusta lokaalset reostust ega mõjuta kohalikku keskkonda. Selliselt

käitudes jäätmete tekkest või nende käitlemisest tulenevat olulist mõju looduskeskkonnale ei

kaasne.

1.7. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus, sealhulgas heite

suurus

Kormoranimunade õlitamisel on keskkonnamõju põhjustavate avariide esinemine

ebatõenäoline, mune õlitatakse loodusliku õliga ning laidudele jõudmiseks kasutatakse

tehnilistele nõuetele vastavaid masinaid/paate.

1.8. Tegevuse seisukoht asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide ohust, sealhulgas

kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide ohust teaduslike andmete alusel

Kormoranimunade õlitamisega ei kaasne suurõnnetuste või katastroofide tekke ohtu.

2. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond

2.1. Olemasolevad ja planeeritavad maakasutused ning seal toimuvad või planeeritavad

tegevused

Kõik nimetatud laiud asuvad Pärnu maakonnas vastavalt: Sangelaid (Sangõ) Kihnu vallas

Linakülas; Anilaid Pärnu linnas Manija külas; Kuralaid Lääneranna vallas Kadaka külas;

Kiveslaid Pärnu linnas Värati külas. Tegemist on 100% kaitsealune maaga, mis on nii

eraomanduses kui riigiomandis. Kavandatava tegevusega ei kaasne maakasutuse muutust,

samuti ei ole tegevuse tulemusena ette näha otsest või kaudset mõju seal toimuvatele või

planeeritavatele tegevustele.

2.2. Alal esinevad loodusvarad, sealhulgas maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik

mitmekesisus, nende kättesaadavus, kvaliteet ja taastumisvõime

Kihnu laidude looduskaitseala kaitse-eesmärk on kaitsta ja säilitada mere- ja rannikuelustiku

elu- ja sigimispaiku, laidude maastikuilmet, liike, mida Euroopa Parlamendi ja nõukogu

direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.01.2010, lk 7–25)

nimetab I lisas. Need liigid on hallhani (Anser anser), ristpart (Tadorna tadorna), rääkspart

(Anas strepera), luitsnokk-part (Anas clypeata), tuttvart (Aythya fuligula), merivart (Aythya

marila), hahk (Somateria mollissima), aul (Clangula hyemalis), mustvaeras (Melanitta nigra),

tõmmuvaeras (Melanitta fusca), sõtkas (Bucephala clangula), rohukoskel (Mergus serrator),

jääkoskel (Mergus merganser), väikekoskel (Mergus albellus), merikotkas (Haliaeetus

albicilla), merisk (Haematopus ostralegus), liivatüll (Charadrius hiaticula), punajalg-tilder

(Tringa totanus), naerukajakas (Larus ridibundus), kalakajakas (Larus canus), tõmmukajakas

(Larus fuscus), jõgitiir (Sterna hirundo), randtiir (Sterna paradisaea), väiketiir (Sterna

albifrons), tutt-tiir (Sterna sandvicensis), alk (Alca torda), sooräts (Asio flammeus),

vöötpõõsalind (Sylvia nisoria). Elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike

elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk

7–50) nimetab I lisas. Need elupaigatüübid on veealused liivamadalad (1110)3 ja väikesaared

ning laiud (1620). Liiki, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ nimetab II lisas – see on

viigerhüljes (Phoca hispida).

Manija maastikukaitseala kaitse-eesmärk on: väikesaare ja laiu maastikuilme säilitamine;

pärandkultuurmaastike säilitamine; kaitsealuse looduse üksikobjekti Kokakivi (Kotkakivi) ja

kaitsealuste liikide kaitse; nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta I

ja II lisas nimetatud linnuliikide, kes on ühtlasi kas I või II kategooria kaitsealused liigid, ning

järgmiste ühtlasi III kategooria kaitsealuste liikide - tõmmuvaerase (Melanitta fusca), väiketiiru

(Sterna albifrons), randtiiru (Sterna paradisaea), punajalg-tildri (Tringa totanus), jõgitiiru

(Sterna hirundo), roo-loorkulli (Circus aeroginosus) ja punaselg-õgija (Lanius collurio) kaitse;

nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku

kaitse kohta I lisas nimetatud elupaigatüüpide - rannikulõugaste (1150*), väikesaarte ning

laidude (1620), rannaniitude (1630*) ja puisniitude (6530*) kaitse; nõukogu direktiivi

92/43/EMÜ II lisas nimetatud liikide, mis on ühtlasi kas I või II kategooria kaitsealused liigid,

elupaikade kaitse.

Tõstamaa maastikukaitseala kaitse-eesmärk on kaitsta: rannamaastikku ning sealset elustikku;

elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku

loomastiku ja taimestiku kaitse kohta nimetab I lisas. Need elupaigatüübid on: rannaniidud

(1630*), veealused liivamadalad (1110), karid (1170), väikesaared ning laiud (1620) ja kuivad

niidud lubjarikkal mullal (6210); liiki, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike

elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta nimetab II lisas ning mis on

ühtlasi III kaitsekategooria liik. Selleks liigiks on emaputk (Angelica palustris); liike, mida

nõukogu direktiiv 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta nimetab I lisas ja mis on

ühtlasi II ja III kategooria kaitsealused liigid, nagu III kategooria kaitsealused liigid valgepõsk-

lagle (Branta leucopsis), roo-loorkull (Circus aeruginosus), mudatilder (Tringa glareola),

jõgitiir (Sterna hirundo), randtiir (Sterna paradisaea), vööt-põõsalind (Sylvia nisoria),

punaselg-õgija (Lanius collurio), väiketiir (Sterna albifrons); liike, mida nõukogu direktiiv

79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta nimetab II lisas ja mis on ühtlasi II ja III

kategooria kaitsealused liigid, nagu III kategooria kaitsealused liigid punajalg-tilder (Tringa

totanus) ja tõmmuvaeras (Melanitta fusca); liike, mida nõukogu direktiiv 79/409/EMÜ

loodusliku linnustiku kaitse kohta nimetab II lisas ja mis ei kuulu kaitsekategooriatesse, nagu

kühmnokk-luik (Gygnus olor), rabahani (Anser fabalis), rääkspart (Anas strepera), rägapart

(Anas querquedula), sõtkas (Bucephala clangula), rohukoskel (Mergus serrator), jääkoskel

(Mergus merganser), kiivitaja (Vanellus vanellus), tumetilder (Tringa erythropus), suur-

laukhani (Anser albifrons), hallhani (Anser Anser), viupart (Anas penelope), piilpart (Anas

crecca), sinikael-part (Anas plathyrhynchos), luitsnokk-part (Anas clypeata), tuttvart (Aythya

fuligula).

Varbla laidude maastikukaitseala kaitse-eesmärk on kaitsta ja säilitada: mere- ja rannikuelustiku

elu- ja sigimispaiku; laidude maastikuilmet; liike, mida nõukogu direktiiv 79/409/EMÜ

loodusliku linnustiku kaitse kohta nimetab I lisas ning kes on ühtlasi II ja III kaitsekategooria

liigid. Kaitstavateks III kategooria liikideks on tõmmuvaeras (Melanitta fusca), väiketiir

(Sterna albifrons), punaselg-õgija (Lanius collurio), suurkoovitaja (Numenius arquata), jõgitiir

(Sterna hirundo), randtiir (Sterna paradisaea) ja punajalg-tilder (Tringa totanus); liike, keda

nõukogu direktiiv 79/409/EMÜ nimetab II ja III lisas. Nendeks liikideks on luitsnokk-part

(Anas clypeata), rääkspart (Anas strepera), hallhani ehk roohani (Anser anser), tuttvart (Aythya

fuligula), kühmnokk-luik (Cygnus olor), kalakajakas (Larus canus), jääkoskel (Mergus

merganser), hahk (Somateria mollissima) ja kiivitaja (Vanellus vanellus); elupaigatüüpi, mida

nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku

kaitse kohta nimetab I lisas. See elupaigatüüp on väikesaared ning laiud (1620); nõukogu

direktiivi 92/43/EMÜ II lisas nimetatud liigi - emaputke (Angelica palustris), mis on ühtlasi III

kaitsekategooria liik, kasvukohti; III kaitsekategooria liiki - liivatülli (Charadrius hiaticula) ja

selle elupaiku.

2.3. Keskkonna vastupanuvõime, mille hindamisel lähtutakse märgalade, jõeäärsete alade,

jõesuudmete, randade ja kallaste, merekeskkonna, pinnavormide, maastike, metsade,

Natura 2000 võrgustiku alade, kaitstavate loodusobjektide, alade, kus õigusaktidega

kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse ületada, tiheasutusega alade ning

kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alade vastupanuvõimest

Kavandatud tegevusest otseselt mõjutatud piirkond on ala, kus kormoranimune õlitatakse.

Drooni lennutamise ja munade õlitamise ajal võib esineda ajutisi häiringuid teistele

linnuliikidele, kuid kaasneda võiv mõju on lühiajaline ning ei mõjuta populatsioonide

vastupanuvõimet. Tegevus ei mõjuta keskkonna nagu märgalade, jõeäärsete alade,

jõesuudmete, randade ja kallaste, merekeskkonna, pinnavormide, maastike, metsade,

kaitstavate loodusobjektide vastupanuvõimet. Kultuuri- või arheoloogilisi väärtusi tegevus

laidudel ei kahjusta.

Vastavate kaitsealade kaitsealade kaitse eesmärgid on välja toodud eelmise punktis (2.3). Kihnu

laidude LKA kuulub Natura võrgustikku kuuluvasse Pärnu lahe linnuala ning Kihnu loodusala

koosseisu. Manija MKA kuulub Pärnu lahe linnuala ja Manilaiu-Hanilaiu loodusala koosseisu.

Tõstamaa MKA kuulub Pärnu lahe linnuala ja Tõstamaa loodusala koosseisu. Varbla laidude

MKA kuulub Natura võrgustiku Väinamere linnuala ja loodusala koosseisu.

2.4. Inimese tervis ja heaolu ning elanikkond

Laiud on asustamata. Tervisemõjud saavad tekkida lähtuvalt mõjuallikast järgmistes

valdkondades: müra, vibratsiooni ja välisõhu saastega kaasnevad tervisemõjud, joogivee

kvaliteet ja kättesaadavus. Kavandatud tegevusega selliseid mõjusid ei kaasne.

3. Hinnang keskkonnamõju olulisusele (mõju suurus, ulatus ja tõenäoliselt mõjutatava

elanikkonna suurus, mõju avaldumise tõenäosus ja aeg, mõju tugevus, laad, kestus,

sagedus, pöörduvus ja piiriülesus)

Alljärgnevalt on toodud kavandatava kormoranimunade õlitamise keskkonnamõju olulisuse

hinnang koos põhjenduste ja selgitustega. Õlitamise mõju teistele linnuliikidele on laiul

lühiajaline (võimalik häiring tuleneb laiul viibimisest) ning lokaalne, st teisi laide ei mõjuta,

elanikkonda ei mõjuta.

Kavandatud munade õlitamise mõju erinevatele keskkonnaelementidele:

Vesi – kormoranide munade õlitamine toimub kindla metoodika (tegevuskava lisa 1) järgi, mille

aluse kasutatakse pigmentõli, mis on segatud taimse õliga (nt rapsiõli) vajadusel parafiiniga, et

värv püsiks paremini munadel. Munad pritsitakse õliga kokku vaid pesades, seega veekogu

veekvaliteeti ei mõjutata.

Välisõhk ja kliima - kavandataval kormoranide munade õlitamisel ei kaasne heidet õhku ning

seetõttu ei ole eeldada olulist mõju välisõhule ja kliimale, munade õlitamine ei takista seetõttu

kliimaeesmärkide saavutamist.

Maastik ja looduslik mitmekesisus – kormoranide munade õlitamine on kavandatud vastavalt

kehtivatele õigusaktidele.

Elanikkonnale, inimese tervisele, heaolule ja varale, kultuuripärandile ja kaitstavatele

loodusobjektidele ning nende omavahelistele seostele - laidudel ei ole neid elemente ja

kavandatud munade õlitamine ei mõjuta. Kaudselt on tegevusel positiivne mõju elanikkonna

heaolule, kuna tegevuse eesmärgiks on kormoranide asurkonna ohjamine ning kalavarude

kaitse.

3.1. Mõju Natura 2000 võrgustiku alale

3.1.1. Natura 2000 ala kaitse-eesmärgid ja nende kirjeldused

Kavandatud tegevus paikneb Natura 2000 võrgustiku kuuluval Pärnu linnualal (EE0040346)

ning lisaks linnualale ka Kihnu loodusalal (EE0040313). Alade kaitse-eesmärgid on loetletud

Vabariigi Valitsuse 05.08.2004 korraldus nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000

võrgustiku alade nimekiri“. Linnuala maismaa pindala on 3884,6 ha ja siseveekogude pindala

37 ha, kaitse-eesmärgiks on rästas-roolind (Acrocephalus arundinaceus), soopart e pahlsaba-

part (Anas acuta), luitsnokk-part (Anas clypeata), piilpart (Anas crecca), viupart (Anas

penelope), sinikael-part (Anas platyrhynchos), rägapart (Anas querquedula), rääkspart (Anas

strepera), suur-laukhani (Anser albifrons), hallhani e roohani (Anser anser), rabahani (Anser

fabalis), kivirullija (Arenaria interpres), sooräts (Asio flammeus), tuttvart (Aythya fuligula),

merivart (Aythya marila), valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), sõtkas (Bucephala clangula),

niidurisla e rüdi niidurüdi (Calidris alpina schinzii), liivatüll (Charadrius hiaticula), roo-

loorkull (Circus aeruginosus), aul (Clangula hyemalis), väikeluik (Cygnus columbianus

bewickii), laululuik (Cygnus cygnus), kühmnokk-luik (Cygnus olor), kalakajakas (Larus

canus), tõmmukajakas (Larus fuscus), naerukajakas (Larus ridibundus), mustsaba-vigle

(Limosa limosa), tõmmuvaeras (Melanitta fusca), mustvaeras (Melanitta nigra), jääkoskel

(Mergus merganser), rohukoskel (Mergus serrator), kormoran e karbas (Phalacrocorax carbo),

tutkas (Philomachus pugnax), tuttpütt (Podiceps cristatus), hahk (Somateria mollissima),

väiketiir (Sterna albifrons), jõgitiir (Sterna hirundo), randtiir (Sterna paradisaea), tutt-tiir

(Sterna sandvicensis), tumetilder (Tringa erythropus), punajalgtilder (Tringa totanus) ja

kiivitaja (Vanellus vanellus). Pärnu lahe linnuala eesmärgiks on ka kormoran (Phalacrocorax

carbo), kuid kormoran ei ole kaitse-eesmärgiks siseriiklikult Pärnu maakonnas.

Kihnu loodusala maismaa pindala on 1084,2 ha ja siseveekogude pindala 8,4 ha, kaitse-

eesmärgiks veealused liivamadalad (1110), rannikulõukad (*1150), esmased rannavallid

(1210), väikesaared ning laiud (1620), rannaniidud (*1630), püsitaimestuga liivarannad (1640),

valged luited (liikuvad rannikuluited – 2120), hallid luited (kinnistunud rannikuluited – *2130),

metsastunud luited (2180), kadastikud (5130), kuivad niidud lubjarikkal mullal (*olulised

orhideede kasvualad – 6210), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270), lood (alvarid –

*6280), sinihelmikakooslused (6410), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), puisniidud

(*6530), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (*9010), puiskarjamaad (9070)

ning soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080); II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku

kaitstakse, on hallhüljes (Halichoerus grypus), viigerhüljes (Phoca hispida bottnica), emaputk

(Angelica palustris) ja soohiilakas (Liparis loeselii).

Manilaiu-Hanilaiu loodusala (EE0040328) pindala on 204,61 ha, millest maismaa osa on

197,51 ha, mereosa 6,28 ja siseveekogud 0,28 ha. Manilaiu- Hanilaiu loodusalal kaitstavad

elupaigatüübid on väikesaared ning laiud (1620), rannaniidud (*1630), hallid luited

(kinnistunud rannikuluited – *2130) ja kuivad niidud lubjarikkal mullal (*olulised orhideede

kasvualad – 6210) Loodusala suurim väärtus on hooldatavad rannikumaastikud.

Elupaigatüüpide looduskaitseline seisund on enamasti hea või väga hea.

Tõstamaa loodusala (EE0040363) pindala on 1288,26, sellest maismaa osa 518,73 ha, mereosa

765,96 ha, siseveekogud 3,57 ha. Tõstamaa loodusalal kaitstavad elupaigatüübid on veealused

liivamadalad (1110), rannikulõukad (*1150), karid (1170), esmased rannavallid (1210),

püsitaimestuga kivirannad (1220), väikesaared ning laiud (1620), rannaniidud (*1630), kuivad

niidud lubjarikkal mullal (*olulised orhideede kasvualad – 6210) ning liigirikkad niidud

lubjavaesel mullal (*6270). Kõigi elupaikade pindala on loodusalal ca 400 ha. Esinduslikumad

on veealused liivamadalad, karid ja väikesaared ning laiud. Varieeruva esinduslikkusega

poollooduslikud kooslused on heaks elupaigaks harilikule emaputkele, mida leidub kõigi

rannikul olevatel niitude märjemates osades.

Kavandatud tegevus paikneb ka Natura 2000 võrgustiku kuuluval Väinamere linnualal

(EE0040001) ja loodusalal (EE0040002). Alade kaitse-eesmärgid on loetletud Vabariigi

Valitsuse 05.08.2004 korraldus nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku

alade nimekiri“. Linnuala maismaa pindala on 46 799,3 ha ja siseveekogude pindala 920,4 ha,

kaitse-eesmärgiks 76 linnuliiki, sh kormoran (Phalacrocorax carbo), kormoran ei ole kaitse-

eesmärgiks Varbla laidude MKA-l. Loodusala maismaa pindala on 42 442,2 ha ja

siseveekogude pindala 870 ha, kaitse-eesmärgiks on 23 liiki, sh harilik hink (Cobitis taenia),

harilik võldas (Cottus gobio), jõesilm (Lampetra fluviatilis), harilik vingerjas (Misgurnus

fossilis). Loodusala eesmärkideks on 39 kaitstavad elupaigatüübid, sh karid (1170), esmased

rannavallid (1210), väikesaared ning laiud (1620).

Eelhinnangu tulemusel selgub, kas tegevusega võib kaasneda eraldi või koos muude

tegevustega eeldatavalt oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-

eesmärkidele. Käesoleval juhul ei ole tegevus otseselt vajalik Kihnu laidude LKA, Manija

MKA, Tõstamaa MKA, Varbla laidude LKA ega eelpool nimetatud linnualade ja loodusalade

kaitse-eesmärkide saavutamiseks.

3.1.2. Kavandatava tegevuse kirjeldus ja kaasnevate mõjude tuvastamine

Kavandatava tegevuse kirjeldus ja sellega kaasnevad mõjud on esitatud eelhinnangu punktis 1.

Käesoleval juhul ei ole tegevus otseselt vajalikud looduskaitsealade ega Natura linnu- ja

loodusalade kaitse-eesmärkide saavutamiseks.

3.1.3. Kavandatava tegevuse mõjualasse jäävate Natura 2000 võrgustiku alade

iseloomustus

Kormoran ei ole ohustatud ei globaalselt1, Euroopas (hinnang 926 000 isendit)2 ega ka Eestis3.

Punase nimestiku ohustatuse hinnangu alusel on kormoran Eestis soodsas seisundis olev liik4.

Kormoran kuulub nii Pärnu lahe linnuala kui Väinamere linnuala kaitstavate liikide hulka,

lisaks tuleb hinnata tegevuse mõju Natura 2000 võrgustiku alade eesmärgiks seatud liikidele ja

elupaigatüüpidele. Tabelis 1 on Pärnu lahe ja Väinamere linnualade kaitse eesmärgiks olevate

liikide esinemine 2025 a vastaval laiul – juhul, kui neid liike leiti.

Liik/saarel

pesitsevate

linnupaaride arv

Pärnu lahe linnuala Väinamere linnuala

Sangelaid Anilaid Kiveslaid Kuralaid

luitsnokk-part 1

sinikael-part 2 1 3

rääkspart 1 1 5

tuttvart 8

kühmnokk-luik 72 62 112 8

kalakajakas 9 2 2

naerukajakas 178 2 40

tõmmuvaeras 1 4

rohukoskel 4

jääkoskel 4 1

hahk 5 11 4 2

jõgitiir 267 1 194

randtiir 2 49

tutt-tiir 365

punajalg-tilder 2 1

liivatüll 2

kiivitaja 2 2

kormoran 1872 2338 3238 4932

Tabel 1. Keskkonnaagentuuri 2025 a seiretulemustes esinenud pesitsuspaarid, kes on Pärnu

lahe linnuala ja Väinamere linnuala kaitse-eesmärgiks.

Pärnu lahe linnualal on Keskkonnaagentuuri 2025. aasta seire andmetel Anilaiul loendatud

kormoranid osakaal kogu laiul pesitsevatest haudelindudest 89%. Teisi pesitsejaid oli 266 paari;

ohustatud linnuliigid moodustasid 7% kogu laiul olevatest haudelindude paaridest. Lisaks

Tabelis 1 välja toodud liikidele pesitses Anilaiul veel 1 paar meriskeid, 187 paari hõbekajakaid

ja 1 paar räuske.

Sangelaiul oli kormoranide osakaal kõigi pesitsejate hulgas 65%, ohustatud linnuliike oli 8%.

Laid on pindalalt üle 5 ha suur ja seiretulemustel on kormoranide arv seal 2023 ja 2025 a

munade õlitamisele järgselt endiselt suurenenud. Teiste, tabelis mainimata liikidena pesitses

Sangelaiul 1 paar meriskeid, 25 paari hõbekajakaid ja 32 paari räuske.

Kiveslaiul oli kormoranide osakaal 93%, samas ohustatud liikidel vaid 3%. Lisaks tabelis 1

toodule pesitses veel 108 paari hõbekajakaid, 1 paar meriskeid ja 1 paar linavästrikke.

1 BirdLife International (2019). Phalacrocorax carbo (amended version of 2018 assessment). The IUCN Red List

of Threatened Species 2019: e.T22696792A155523636, https://dx.doi.org/10.2305/IUCN.UK.2018 -

2.RLTS.T22696792A155523636.en. 2 BirdLife International (2021). European Red List of Birds. Luxembourg: Publications Office of the European

Union. https://www.birdlife.org/wpcontent/uploads/2022/05/BirdLife-European-RedList-of-Birds-2021.pdf 3 Eesti liikide punane nimestik. Liikide ohustatuse hindamised. Eesti Looduse Infosüsteem (EELIS)

Keskkonnaagentuur 4 Eesti liikide punane nimestik. Liikide ohustatuse hindamised. Eesti Looduse Infosüsteem (EELIS)

Keskkonnaagentuur

Väinamere linnualal on Keskkonnaagentuuri 2025. aasta seire andmetel Kuralaiul pesitsenud

kormoranide osakaal 92% ja ohustatud liikidel 0,2% kõigi pesitsejate arvus. Lisaks Tabelis 1

toodud liikidele pesitses veel 5 paari meriskeid, 97 paari hõbekajakaid, 1 paar merikajakaid.

Linnuala eesmärgiks olid ka räusk, kelle pesitsemist 2025 ei leitud.

Tegevuse mõju linnualade liikidele on alljärneva ülevaatena.

Hahk asustab põhiliselt laide ja muid väikesi meresaari, vahel ka suurte saarte pikalt merre

ulatuvaid neemi ning hiljaaegu maaga ühinenud endiseid kiviseid saari. Hahka ohustavad kõige

enam pärast jäälagunemist saartele jäävad rebased ja kährikud. Arvukuse languse peapõhjuseks

peetakse üleasustust. Munad pesades on aprilli kolmanda dekaadi algusest ning järelkurnad

kuni juuni kolmanda dekaadi lõpuni5. Eesti lindude pesitsuskalendri6 järgi algab haha pesitsus

aprilli kolmandast dekaadist ning pesitsemise kõrgaeg on juuni esimeses dekaadis. Poegadega

pesad on alates juuni algusest kuni augusti keskpaigani7. Hahk on hinnatud kriitilises seisus

olevaks liigiks. EL Linnudirektiivi art 12 viimases aruandes (2013-2018)8 on Eestis

haudepaaride arv 1500-2500. Keskkonnaamet on kahel aastal toimunud munade õlitamisel

kaasas käies tuvastatanud, et kui hahkade pesitus on alanud, siis kormoranid pesitsevad eemal

kolooniates nii, et teisi haudelinde vahetus läheduses ei ole. Lisaks on KeA nõuded ning

infopäeva juhised piisavad, et õlitamisel ei tekiks inimhäiringust põhjustatud teiste lindude

poolset haha pesade rüüstamist.

Seireandmetest lähtuvalt pesitses 2025 a haha paare Anilaiul 11, Sangelaiul 5, Kiveslaiul 4,

Kuralaiul 2. Arvestades eeltoodut puudub häiringu oluline negatiivne mõju haha pesitsemisele

ning asurkonnale. Võrreldes 2024 a seire andmetega on haha pesitsuses nendel laidudel väike

langus, kuid tervikuna ei ole õlitamisaegne häiring haha asurkonna seisundile Pärnu lahe ja

Väinamere linnualadel negatiivse mõjuga.

Tõmmuvaeras Eestis põhiliselt laidude ja väikeste meresaarte asukas. Ohuteguritena tuleb tõmmuvaera puhul käsitleda nii kliimamuutusi (Eesti liigi levila lõunapiiril) kui ka elupaikade

kvaliteedi halvenemist (kadakate vohamine hooldamata niitudel ja väikesaartel, saarte kaldavööndi pilliroogu kasvamine). Üha suurenevat rolli mängib inimeste järjest elavam liikumine väikesaartel ja rannavetel, mis omakorda soosib röövlust suurkajakate poolt.

Ohutegurina tuleb arvestada ka salaküttimist merereostust. Tõmmuvaeres on hiline pesitseja ning munad on pesades mai lõpus, pojad pesades juuni lõpust septembri alguseni9. Selleks ajaks

on kormoranide munade õlitamine teostatud ning mõju tõmmuvaerale puudub. EL Linnudirektiivi art 12 viimases aruandes (2013-2018)10 on Eestis haudepaaride arv 50-100. Tõmmuvaeraid pesitses 2025 a Sangelaiul 1 ja Kuralaiul 4 paari, 2024 a ei olnud neid ühelgi

nimetatud laiul. Arvestades hilist pesitsusaega on vaera munemisajaks õlitamine juba lõppenud, seega on mõju pesitsemisele ning asurkonna seisundile marginaalne. Eeldavasti ei mõjuta

tegevus liigi seisundit kõnealustel kaitsealadel, Pärnu lahe ja Väinamere linnualadel ning Eestis tervikuna negatiivselt.

Kühmnokk-luik eelistab pesitseda rannalõugaste ja merelahtede roostikes ning merelaidudel. Sisemaal on pesitsusaladeks eutroofsed järved (nt Vooremaa järved), karjäärid (nt Tori-Selja)

5 Eesti linnustik Linnuatlas. Eesti haudelindude levik ja arvukus.2018 6 J. Elts. EESTI LINDUDE PESITSUSKALENDER 7 Eesti linnustik Linnuatlas. Eesti haudelindude levik ja arvukus.2018 8 Leitav nature-art12.eionet.europa.eu/article12/report?period=3&country=EE 9 Eesti linnustik Linnuatlas. Eesti haudelindude levik ja arvukus.2018. 10 Leitav nature-art12.eionet.europa.eu/article12/report?period=3&country=EE

suurjärvede-äärsed roostikud (nt Peipsi) ning jõesoodid (nt Alam-Pedja kaitsealal). Liik puudub

rabajärvedelt jm düstroofsetelt veekogudelt. Kuna kühmnokk-luik ei ole inimpelglik liik, siis peetakse teda mitmel pool ka pargilinnuna. Kühmnokk-luik võib pesitseda nii üksikult

(väikesaartel), hajutatult (suured pilliroolaamades) kui ka suurte seltsingutena11. Ohuteguriteks on kokkupõrked tehiskonstruktsioonidega (nt elektriliinid, tuugenid), häirimine, pliihaavlite jätkuv kasutamine ning röövlus12. Munad pesades on mai keskpaigast ning järelkurnad kuni

juuli lõpuni. Poegadega pesad on alates juuni algusest kuni augusti keskpaigani. EL Linnudirektiivi art 12 viimases aruandes (2013-2018)13 on Eestis haudepaaride arv 4000-5000.

2025. aasta andmete järgi pesitses Sangelaiul 72, Anilaiul 62, Kiveslaiul 112 ja Kuralaiul 8 paari kühmnokk-luiki. 2024 a seirega võrreldes on kõigil nimetatud laidudel arvukus tõusnud. Arvestades kühmnokk-luige seisundit ning seda, et liik ei ole inimpelglik ja on varajane

pesitseja, puudub häiringu oluline negatiivne mõju kühmnokk-luige asurkonnale kõnealustel kaitsealaldel, Pärnu lahe ja Väinamere linnualadel ning Eestis tervikuna.

Rääkspart14 asustab väikesaarte rohust osas, kiviseid-klibused taimestumata rahud talle ei sobi.

Pesitseb ka rannaniitudel, rannikulõugastel ja eutroofsetel taimestikurikastel sisemaajärvedel, Ida-Saaremaal isegi rabajärvedel. Rääkspardile on ohuks eelkõige röövlus - alates varestest,

ronkadest ja suurtest kajakatest ning lõpetades rebaste ja kährikutega. Ka merikotkas võtab emaslinde otse pesalt. Liigi seisundit võivad veel ohustada jaht ning rannikureostus. Munad pesades on aprilli keskpaigast ning järelkurnad kuni juuni esimese pooleni. Poegadega pesad

on alates juuni algusest kuni augusti keskpaigani. EL Linnudirektiivi art 12 viimases aruandes (2013-2018)15 on Eestis haudepaaride arv 2000– 3000. Liik tervikuna on soodsas seisundis.

2025 a seire andmetel pesitses Sangelaiul 1, Kiveslaiul 1 ja Kuralaiul 6 paari rääksparte. 2024 oli Kuralaiul sama palju, aga Anilaiul 6, Sangel 3 pesitsuspaari ning Kiveslaiul ei pesitsetud. Asjaolu, et kormoranid pesitsevad eraldiseisvas koloonias, vähendab õlitamisaegse häiringu

mõju rääkspardi pesitsemisele ja asurkonnale. Arvestades rääkspardi soodsat seisundit, ei mõjuta tegevus negatiivselt liigi seisundile kõnealustel kaitsealadel, Pärnu lahe ja Väinamere linnualadel ning Eestis tervikuna.

Sinikael-pardi16 umbes veerand kuni kolmandik Eesti populatsioonist on seotud mereranniku ja saartega, ülejäänud sisemaakooslustega. Elupaigavalikul on liik täielik generalist. Tema arvukust võib meie oludes ohustada eelkõige röövlus, jahisurve mõju liigi seisundile on senini

ebaselge. Munad pesades on aprilli algusest ning järelkurnad kuni juuli alguseni. Poegadega pesad on alates mai algusest kuni augusti lõpuni17. EL Linnudirektiivi art 12 viimases aruandes

(2013-2018)18 järgi on Eestis haudepaaride arv 40 000-60 000. Pesitsuspaare oli 2025. aasta andmete järgi Anilaiul 1, Sangelaiul 2 ja Kuralaiul 3. Arvukus on võrreldes 2024 a tõusnud vaid Kuralaiu, mujal on vähenenud. Võttes arvesse liigi soodsat seisundit, laia lervikut ja vähest

inimpelglikust, ei mõjuta tegevus eeldavasti liigi seisundit kõnealustel kaitsealadel, Pärnu lahe ja Väinamere linnualadel ning Eestis tervikuna negatiivselt.

11 Eesti linnustik Linnuatlas. Eesti haudelindude levik ja arvukus.2018 12 Eesti liikide punane nimestik. Liikide ohustatuse hindamised. Eesti Looduse Infosüsteem (EELIS)

Keskkonnaagentuur 13 Leitav nature-art12.eionet.europa.eu/article12/report?period=3&country=EE 14 Eesti liikide punane nimestik. Liikide ohustatuse hindamised. Eesti Looduse Infosüsteem (EELIS)

Keskkonnaagentuur 15 Leitav nature-art12.eionet.europa.eu/article12/report?period=3&country=EE 16 Eesti liikide punane nimestik. Liikide ohustatuse hindamised. Eesti Looduse Infosüsteem (EELIS)

Keskkonnaagentuur 17 Eesti linnustik Linnuatlas. Eesti haudelindude levik ja arvukus.2018. 18 Leitav nature-art12.eionet.europa.eu/article12/report?period=3&country=EE

Luitsnokk-part eelistab pesitsemiseks väikesi rannalähedasi saari, rannaniite ja rannalõukaid.

Sisemaal on liik arvukam poldritel, rohketoitelistel järvedel ja ka lamminiitudel. Liik on Euroopas taandunud eelkõige elupaikade kadumise või kvaliteedi languse tagajärjel.

Baltimaade haudeasurkonna kahanemist on soodustanud ka kasvav kisklus märgaladel. Kogu levila ulatuses ohustab liiki ülemäärane jaht19. Munad pesades on aprilli lõpust ning järelkurnad kuni juuli esimese pooleni. Poegadega pesad on alates mai lõpust kuni augusti keskpaigani.

Jaanus Eltsi 2011. a „EESTI LINDUDE PESITSUSKALENDER“ pesakaardi alusel algab pesitsusaeg mai esimesest dekaadist, kuid põhiline pesitsusaeg juuni esimene dekaad, millal

munad on pesades. EL Linnudirektiivi art 12 viimases aruandes (2013-2018)20 on Eestis haudepaaride arv 1000 - 1500. Luitsnokk-parte pesitses 2025 a Sangelaiul 1 paar, mis oli 1 paar vähem kui varasemal aastal. Eeldavasti ei mõjuta tegevus liigi seisundit kõnealustel

kaitsealadel, Pärnu lahe ja Väinamere linnualadel ning Eestis tervikuna negatiivselt.

Tuttvart21 pesitseb Eestis valdavalt väikestel rannalähedastel meresaartel ja rannikuelupaikades

(taimestikurohked lahed ja rannikulõukad). Sisemaal pesitseb järvedel ja karjääride

veesilmadel, vähem jõesootidel, kalatiikidel ja rabalaugastel. Ohutegureid ei ole teada. Munad

pesades on mai algusest ning järelkurnad kuni juuli alguseni. Poegadega pesad on alates juuni

algusest kuni augusti esimese pooleni22. Jaanus Eltsi 2011. a „EESTI LINDUDE

PESITSUSKALENDER“ pesakaardi alusel on põhiline pesitsusaeg mai esimene dekaad

(hinnanguliselt 90%), millal munad on pesades. EL Linnudirektiivi art 12 viimases aruandes

(2013-2018)23 on Eestis haudepaaride arv 3000-5000. Tuttvarte pesitses 2025 a 8 paari

Kuralaiul, sellest eelneval aastal oli varte 1 paar enam, lisaks 2 paari ka Sangelaiul. Arvestades

põhilist pesitsusaega, liigi soodsat seisundit ning kumulatiivset mõju linnualade asurkonnale,

puudub häiringul oluline mõju tuttvardi asurkonnale.

Naerukajakas on Eestis peamiselt koloniaalselt pesitsev liik. Meeliselupaikadeks on ranna- ja

järveroostikud, meresaared ja siseveekogude-äärsed tarnastikuga kõrgrohustud, aga ka

rabalaukad ning karjääriveekogud ja kasutusest välja jäetud poldrialadel. Arvukuse tõusu

tagamaadeks peetakse toidubaasi muutust mis laiendas leviala tänu siseveekogude

eutorfeerumise, jäätmemajanduse muutuste, teravilja laiapinnalisema kasvatuse ja looduslike

vaenlaste vähesusega. Viimase kümnendite arvukuse langust võib aga seostada hõbe- ja

merikajaka arvukuse plahvatusliku suurenemise ja sellest tuleneva röövlussurvega, mingi

arvukuse kasvuga, prügimajanduse korrastamisega ning teraviljakasvatuse asendamise rapsi,

herne, maisi jms kultuuridega, mis naerukajakale toitumisvõimalust ei paku24. Nii kala- kui ka

naerukajaka pikk trend25 (1980-2017) on langev, kuid lühike trend (2006-2017) on kalakajakal

stabiilne ja naerukajakal tõusev. Eestis on mõlemad liigid piirkondlikult ohustatud tulenevalt

nende pikast elueast ehk p3 põlvkonna pikkusest. Munad on pesades mai esimesel poolel ning

järelkurnad kuni juuni lõpuni. Poegadega pesad on alates mai lõpust kuni juuli lõpuni. Jaanus

Eltsi 2011. a „EESTI LINDUDE PESITSUSKALENDER“ alusel on juuni esimene dekaad

naerukajaka pesakaartide alusel põhiline (u 90%) pesitsusaeg, millal munad on pesades. EL

19 Eesti liikide punane nimestik. Liikide ohustatuse hindamised. Eesti Looduse Infosüsteem (EELIS)

Keskkonnaagentuur 20 Leitav nature-art12.eionet.europa.eu/article12/report?period=3&country=EE 21 Eesti liikide punane nimestik. Liikide ohustatuse hindamised. Eesti Looduse Infosüsteem (EELIS)

Keskkonnaagentuur 22 Eesti linnustik Linnuatlas. Eesti haudelindude levik ja arvukus.2018. 23 Leitav nature-art12.eionet.europa.eu/article12/report?period=3&country=EE 24 Eesti linnustik Linnuatlas. Eesti haudelindude levik ja arvukus.2018. 25 nature-art12.eionet.europa.eu/article12/report?period=3&country=EE

Linnudirektiivi art 12 viimases aruandes (2013-2018)26 on Eestis haudepaaride arv 25 000- 35

000. Seireandmetest lähtuvalt pesitseb 2025 a Sangelaiul 178, Kiveslaiul 2 ja Kuralaiul 40 paari.

2024 a oli 73 paari naerukajakaid vaid Sangelaiul, seega on arvukus oluliselt tõusnud.

Naerukajakas pesitsevad kolooniatena kormoranides eemal ja ei ole väga häirimistundlikud, st

häiringuga lendu tõusnud linnud ei hülga pesasid. Eelnevat arvestades ei mõjuta häiring

negatiivselt liigi seisundit nii kaitsealadel, linnualadel ega Eestis asurkonnas tervikuna.

Kalakajakas asustab Eestis rannaniite ja -lõukaid ning merelaide, sisemaal järvesaari,

laukarabasid. Mõned linnud aga valivad pesakohaks hoopis elamu või tööstushoone katuse või teevad pesa lausa puu otsa mõnele tugevamale oksaharule. Laidudel pesitsetakse üpris tihedate kolooniatena, mujal üksikpaaride või väikeste seltsingutena. Kalakajaka arvukust mõjutavad

peamiselt sobiva pesitsusala seisukord ja toitumisolud. Nagu teistegi avamaapesitsejate puhul on kalakajaka pesitsemist pärssinud rannaniitude, laidude ja lõugaste kulustumine ning

kinnikasvamine (roostumine, kadastumine). Laidude kitsastes oludes on suur mõju veel pesakonkurentsil ja röövlusel, eelkõige on hõbe- ja merikajaka arvukuse tõus. Nii kala- kui ka naerukajaka pikk trend27 (1980-2017) on langev, kuid lühike trend (2006-2017) kalakajakal

stabiilne ja naerukajakal tõusev. Eestis on mõlemad liigid piirkondlikult ohustatud tulenevalt nende pikast elueast ehk p3 põlvkonna pikkusest28. Munad on pesades aprilli keskpaigast ning

järelkurnad kuni juuni lõpuni. Poegadega pesad on alates mai keskpaigast kuni juuli lõpuni. EL Linnudirektiivi art 12 viimases aruandes (2013-2018)29 on Eestis haudepaaride arv 7000-10 000. Eelmise aasta seireandmetest lähtuvalt pesitses Sangelaiul 9, Anilaiul 2 ja Kiveslaiul 2

paari kalakajakaid. Võrreldes 2024 a seire tulemustega on kalakajaka pesitsemine vähenenud. Kuna tegemist pole väga häirimistundliku liigiga, st häiringuga lendu tõusnud linnud ei hülga

pesasid, ei mõjuta tegevus eeldavasti liigi seisundit kõnealustel kaitsealadel, Pärnu lahe ja Väinamere linnualadel ning Eestis tervikuna negatiivselt.

Hõbekajakad30 on enamasti väikesaarte asukad, kes pesakohaks valivad enamasti laiu rohtu

kasvanud kõrgema keskosa. Kõrgete liiva- või klibuvallidega saartel tehakse pesi tihti ka paljale

pinnasele. Rannikul elavad linnud valivad pesakohaks sageli mõne rannalähedase suure kivi.

Pesi võib leida ka järve- ja laukasaartelt ning viimasel ajal üha arvukamalt linnadest

majakatustelt. Hõbekajaka pesitsusedukusele avaldavad negatiivset mõju mitmesugused

rüüstajad, eelkõige varesed, rongad, merikajakad ja ka liigikaaslased. Viimased koos

merikotkaga teevad halba põhiliselt lennuvõimetutele poegadele. Arvukust on kahandanud ka

üha sagedamini saartele jäävad rebased, eelkõige aga üleasustusest tingitud toidupuudus ja

haiguste levimine. Mõju võib avaldada veel toidubaasi vähenemine jäätmekäitluse paranemise

ja karusloomakasvanduste osalise sulgemise tõttu. Tegelikult peaks hõbekajaka arvukus

kõigepealt oludele vastavale stabiilsele tasemele langema. Hõbekajakas on varajane pesitseja

ning mai alguses on suurem osa poegadest juba koorunud. On võimalik, hõbekajakas pesitseb

kormoranide kolooniate juures põhjusel, et kormorani munad ja pojad on neile toiduks, eelkõige

kui toimub häiring ning kormoranid pesalt lendu lähevad. Hõbekajaka ohustatus on eelkõige

põhjusel, et meresaartel on selge negatiivne trend, kuid ilmselt ei ole arvesse võetud linnadesse

katustele kolinud osapopulasiooniga, mille kohta 2019. aastal uuendatud Punase nimestiku

26 Leitav nature-art12.eionet.europa.eu/article12/report?period=3&country=EE 27 nature-art12.eionet.europa.eu/article12/report?period=3&country=EE 28 Eesti liikide punane nimestik. Liikide ohustatuse hindamised. Eesti Looduse Infosüsteem (EELIS)

Keskkonnaagentuur 29 Leitav nature-art12.eionet.europa.eu/article12/report?period=3&country=EE 30 Eesti liikide punane nimestik. Liikide ohustatuse hindamised. Eesti Looduse Infosüsteem (EELIS)

Keskkonnaagentuur

hindamisel oli andmeid liiga vähe. Munad pesades on aprilli keskpaigast ning järelkurnad kuni

juuni keskpaigani. Poegadega pesad on alates mai keskpaigast kuni juuli keskpaigani. EL

Linnudirektiivi art 12 viimases aruandes (2013- 2018)31 on Eestis haudepaaride arv 10 000 –

15 000. Pärnu lahe ja Väinamere linnualadel hõbekajakas kaitse-eesmärgiks ei ole. 2025 a seire

alusel pesitses Anilaiul 187, Sangelaiul 25, Kiveslaiul 108 ja Kuralaiul 97 paari hõbekajakaid.

Kuna tegemist pole väga häirimistundliku liigiga, st häiringuga lendu tõusnud linnud ei hülga

pesasid, ei mõjuta tegevus eeldavasti liigi seisundit kõnealustel kaitsealadel, Pärnu lahe ja

Väinamere linnualadel ning Eestis tervikuna negatiivselt.

Merikajakas32 on üldlevinud haudelind Lääne- ja Põhja-Eesti laidudel ja väikesaartel ning

kohati mandri ja suursaarte rannikul. On varajane pesitseja, alustades pesitsemist juba aprillis.

Liigi ohuteguriteks oli varasemalt munade korjamine jm vaenamine inimese poolt, praegusajal

on liigile suurimaks ohuks pesade uppumine üha sagedamaks muutuvates tormides. Oma osa

arvukuse languses on toiduressurssi kahanemine. Kalureid on merel üha vähem ja nende saagid

langevad, suletud on ka mitu kalatööstust, kust merikajakad rappeid söömas käisid.

Merikajakas on varajane pesitseja. Munad pesades on aprilli keskpaigast ning järelkurnad kuni

juuni esimese pooleni. Poegadega pesad on alates mai algusest kuni juuli esimese pooleni33. EL

Linnudirektiivi art 12 viimases aruandes (2013-2018)34 järgi on Eestis haudepaaride arv 1000–

1500. Seireandmete järgi pesitses 2025 a Kuralaiul 1 paarina. Pärnu lahe ja Väinamere

linnualadel merikajakas kaitse-eesmärgiks ei ole. Eeldatavasti puudub häiringul oluline mõju

merikajaka pesitsemisele ning asurkonnale Eestis.

Punajalg-tilder asustab peamiselt avatud märgasid rohumaid, laide ning soostikke, kuid olles elupaiga suletuse suhtes pigem salliv, pesitseb ka väiksematel märgaladel järvede ja jõgede

kallastel ning karjäärides. Eestis on peamiseks ohuks elupaikade kuivendamine. Samuti on oluline märgalade majandamise lakkamine ning majandamisvõtete või maakasutuse muutumine. Rannaniidu elupaigas on näidatud ka suurt kisklussurvet liigi pesadele35. Munad

pesades on mai algusest ning järelkurnad kuni juuli keskpaigani. Poegadega pesad on alates mai lõpust kuni juuli keskpaigani. Jaanus Eltsi 2011. a „EESTI LINDUDE

PESITSUSKALENDER“ pesakaardist lähtudes on põhiline pesitsusaeg juuni esimene dekaad, millal munad on pesades. Selleks ajal enam kormoranimunade õlitamist ei toimu ning häiring puudub. EL Linnudirektiivi art 12 viimases aruandes (2013-2018)36 on Eestis haudepaaride arv

2500-3500. 2025 seire andmetel pesitses Sangel 1 ja Kuralaiul 1 paar. Arvestades hilisemat pesitsusaega ei mõjuta tegevus eeldavasti liigi seisundit kõnealustel kaitsealadel, Pärnu lahe ja

Väinamere linnualadel ning Eestis tervikuna negatiivselt.

Jõgitiir37 pesitseb peamiselt väikesaartel ja laidudel, kus moodustab ka segakolooniaid

randtiiruga. Sisemaal asustab liik mitmesuguseid suuremaid järvi, sealjuures tehisjärvi ja

karjääre. Viimaseil kümnendeil on jõgitiir pesitsema hakanud ka linnades hoonekatustel ning

31 Leitav nature-art12.eionet.europa.eu/article12/report?period=3&country=EE 32 Eesti liikide punane nimestik. Liikide ohustatuse hindamised. Eesti Looduse Infosüsteem (EELIS)

Keskkonnaagentuur 33 Eesti linnustik Linnuatlas. Eesti haudelindude levik ja arvukus.2018 34 Leitav nature-art12.eionet.europa.eu/article12/report?period=3&country=EE

35 Eesti liikide punane nimestik. Liikide ohustatuse hindamised. Eesti Looduse Infosüsteem (EELIS)

Keskkonnaagentuur 36 Leitav nature-art12.eionet.europa.eu/article12/report?period=3&country=EE 37 Eesti liikide punane nimestik. Liikide ohustatuse hindamised. Eesti Looduse Infosüsteem (EELIS)

Keskkonnaagentuur

Kirde-Eestis laukarabades. Jõgitiiru ohustavad rebaste ja kährikute jäämine saartele peale

jäälagunemist, pesaröövlus vareste ja kajakate poolt, sisemaal mink. Samuti jääb sobivaid

pesitsusalasid vähemaks paljude saarte jm pesapaikade kulustumise, roostumise ja/või

võsastumise tõttu. Linnuatlase38 järgi on munad pesades mai teisest dekaadist kuni juuli teise

dekaadini (k.a). Poegadega pesad on alates juuni algusest kuni augusti keskpaigani. Jaanus Eltsi

2011. a „EESTI LINDUDE PESITSUSKALENDER“ pesakaardi alusel on põhiline pesitsusaeg

mai esimesest dekaad, millal munad on pesades. EL Linnudirektiivi art 12 viimases aruandes

(2013-2018)39 on Eestis haudepaaride arv 5000 - 7000. Liik on soodsas seisundis. 2025 a seire

järgi pesitses Anilaiul 1, Sangelaiul 267 ja Kuralaiul 194 paari. Kui Anilaiul on arvukus

varasema aastaga võrreldes sama, siis Sange koloonia on kasvanud seitsekordselt, samas

Kuralaiul 50 paari võrra vähenenud. Arvestades, et tiirud pesitsevad eraldiseisvates kolooniates

kormorani kolooniatest eemal, ei ole eeldatav mõju liigi seisundile nii kõnealustel kaitsealadel,

linnualadel kui Eestis tervikuna negatiivne.

Randtiir40 pesitseb põhiliselt seltsinguliselt laidudel ja väikesaartel, kuid asustab ka suuremate

saarte ja mandri rannavalle ning rannaniitude sobilikke klibuseid alasid ja veesilmadega

merelähedasi madalamuruseid niiduservi. Randtiiru ohustavad rebaste ja kährikute jäämine

saartele peale jäälagunemist, pesaröövlus vareste ja kajakate poolt, sisemaal mink. Samuti jääb

sobivaid pesitsusalasid vähemaks paljude saarte jm pesapaikade kulustumise, roostumise ja/või

võsastumise tõttu. Munad pesades on mai algusest ning järelkurnad kuni juuli keskpaigani.

Poegadega pesad on alates mai lõpust kuni augusti alguseni41. Jaanus Eltsi 2011. a „EESTI

LINDUDE PESITSUSKALENDER“ pesakaardi alusel on põhiline pesitsusaeg juuni esimene

dekaad, millal munad on pesades. EL Linnudirektiivi art 12 viimases aruandes (2013-2018)42

on Eestis haudepaaride arv 9300 – 12 000. 2025 a seire järgi pesitses Sangelaiul 2 ja Kuralaiul

49 paari. Sangel on pesitsemine jäänud 2024 a võrreldes samaks, Kuralaiul 2 korda vähenenud.

Randtiiru seisund on hinnatud Punase nimestiku ohustatuse hinnangu alusel soodsaks. Tiirude

pesitsemise ajaks on õlitamine juba lõpetatud, liik on soodsas seisundis ja laiududel pesitseb

kogu Eesti randtiiru asurkonnast marginaalne osa, seega puudub häiringul oluline mõju

randtiiru seisundile kõnealustel kaitsealadel, linnualadel ja Eestis tervikuna.

Tutt-tiir pesitseb Eestis eranditult väikestel merelaidudel, Väinamere, Saaremaa ja Kihnu

laidude ümbruses. Eelistab taimestumata pinnasega kohti, sageli on tutt-tiirude kolooniad

naerukajaka või teiste tiirude naabruses. Tema arvukust ohustavad inimese häiriv tegevus

pesapaikades, kisklus ning pesitsuslaidude roostumine. Liigile on ebasoodsad kalade töönduslik

ülepüük ja merereostus. Munad pesades aprilli keskpaigast juuni lõpuni, poegadega pesad mai

keskpaigast juuli lõpuni. Liik on soodsas seisundis. EL Linnudirektiivi art 12 viimases aruandes

(2006-2017)43 on Eestis haudepaaride arv 800- 1000. 2025 a seire järgi pesitses Sangelaiul 365

paari, kusjuures 2024 a ei pesitsenud tutt-tiirud ühelgi neist laidudest. Arvestades, et liik on

soodsas seisundis ja tutt-tiirud pesitsevad suhteliselt suurel Kuralaiul, puudub häiringul oluline

mõju tutt-tiiru seisundile kõnealustel kaitsealadel, linnualadel ja Eestis tervikuna.

38 Eesti linnustik Linnuatlas. Eesti haudelindude levik ja arvukus.2018. 39 Leitav nature-art12.eionet.europa.eu/article12/report?period=3&country=EE 40 Eesti liikide punane nimestik. Liikide ohustatuse hindamised. Eesti Looduse Infosüsteem (EELIS)

Keskkonnaagentuur 41 Eesti linnustik Linnuatlas. Eesti haudelindude levik ja arvukus.2018. 42 Leitav nature-art12.eionet.europa.eu/article12/report?period=3&country=EE 43 Leitav nature-art12.eionet.europa.eu/article12/report?period=3&country=EE

Jääkoskel44 asustab selgeveelisi kalarikkaid järvi ja jõgesid, kuid eelistab mererannikut ja

väikesaari. Jääkosklale avaldab suurt mõju kiskjate eest suhteliselt kaitstud pesakohtaade

vähenemine ning munade korjamine. Linnuatlase järgi munad pesades on aprilli algusest

keskpaigast ning järelkurnad kuni juuni keskpaigani. Poegadega pesad on alates mai

keskpaigast kuni augusti keskpaigani. Jaanus Eltsi 2011. a „EESTI LINDUDE

PESITSUSKALENDER“ pesakaardi alusel on algab ning on ka põhiline pesitsusaeg aprilli

viimane dekaad, mai teine ja kolmas dekaad, millal munad on pesades. EL Linnudirektiivi art

12 viimases aruandes (2013-2018)45 on Eestis haudepaaride arv 2000 - 3000. Liik on soodsas

seisundis. Pesitsuspaare oli 2025 a seire järgi Sangel 4 ja Kiveslaiul, sellest eelneval aastal

pesitses jääkosklaid vaid Sangel (2 paari). Arvestades liigi soodsat seisundit, marginaalset mõju

linnualadele, puudub tegevusel mõju jääkoskla seisundile kaitsealadel, linnualadel ja Eestis

tervikuna.

Rohukoskel46 Eestis on enamasti väikeste meresaarte asunik. Vaid vähesel määral pesitseb liik

mandri rannikul neemedel ja lõugaste ääres, eelistades sügavama veega avatud kiviseid

rannaosi ja kadakasi rannaniite. Rohukosklat ohustavad ennekõike saartele jäänud rebased ja

kährikud. Suurt mõju arvukusele avaldab pesitsussaarte liigne kinnikasvamine (kadakastumine

ja metsastumine) ning pesitsusaegne inimhäiring laidudel. Rohukoskel on väga hiline pesitseja,

alustab pesitsemist mitte enne juunit47. Linnuatlase järgi munad pesades on mai keskpaigast

ning järelkurnad kuni juuli alguseni. Poegadega pesad on alates juuni algusest kuni augusti

keskpaigani. EL Linnudirektiivi art 12 viimases aruandes (2013-2018)48 on Eestis haudepaaride

arv 2000 - 3000. 2025 a ja 2024 seire järgi oli mõlemal aastal Kuralaiul 4 pesitsuspaari.

Sangelaiul ja Kiveslaiul 2025 pesitsust ei toimunud. Rohukoskla munade haudumise ajaks on

kormoranide munade õlitamised juba lõppenud. Seega puudub häiringu mõju rohukoskla

pesitsemisele ning kõnealuste kaitsealade, linnualade ja Eesti asurkonnale.

Liivatüll49 asustab klibuseid või liivaseid rannikuid ja laide ning rannakarjamaade

madalmuruseid osasid ning soolakuid. Vähesel määral pesitseb ka karjäärides. Peamiseks

ohuteguriks rannakarjamaade kinnikasvamine ja ranniku roostumine traditsioonilise

majandamise lakkamise ning Läänemere toitainete tõusu tõttu. Munad on pesades mai

kolmandast dekaadist kuni juuli teise dekaadi lõpuni. Pojad pesades on alates juuni teist

dekaadist kuni augusti esimese dekaadi lõpuni50. EL Linnudirektiivi art 12 viimases aruandes

(2013-2018)51 on Eestis haudepaaride arv 1000-2000. Liik on soodsas seisus. Seireandmetest

lähtuvalt pesitses nii 2024 kui 2025 a Kuralaiul 2 paari liivatülle; 2024 a oli 1 paar ka

Sangelaiul. Arvestades, et kormoranide munade õlitamine toimub aprilli viimasest dekaadist

kuni mai esimese dekaadi lõpuni, on liivatülli haudeajaks kormoranide munade õlitamine

lõppenud. Kuna peamised ohutegurid seotud pigem elupaikade kadumisega ning kormoranide

44 Eesti liikide punane nimestik. Liikide ohustatuse hindamised. Eesti Looduse Infosüsteem (EELIS)

Keskkonnaagentuur 45 Leitav nature-art12.eionet.europa.eu/article12/report?period=3&country=EE 46 Eesti liikide punane nimestik. Liikide ohustatuse hindamised. Eesti Looduse Infosüsteem (EELIS)

Keskkonnaagentuur 47 Lars Jonnson. Euroopa linnud: Euroopa, Põhja-Aafrika ja Lähis-Ida lindude välimääraja. 2000 48 Leitav nature-art12.eionet.europa.eu/article12/report?period=3&country=EE 49 Eesti liikide punane nimestik. Liikide ohustatuse hindamised. Eesti Looduse Infosüsteem (EELIS)

Keskkonnaagentuur 50 Eesti linnustik Linnuatlas. Eesti haudelindude levik ja arvukus.2018 51 Leitav nature-art12.eionet.europa.eu/article12/report?period=3&country=EE

munade õlitamine ja liivatülli munade haudumise aeg ei kattu, puudub negatiivne mõju liivatülli

asurkonnale kaitsealadel ja linnualadel.

Merisk52 pesitseb kiviklibustel või madala taimestikuga laidudel, neemedel ning rannikul. Liigi

elupaiganõudluse tõttu on peamiseks ohuks pesitsusalade ebasobivaks muutumine

traditsioonilise majandamise lakkamise tõttu - nii laiud kui mererand on varasemaga võrreldes

rohkem kinni kasvanud. Liiki ohustab ka kõrge röövluskoormus. Sagenenud ekstreemsed

ilmastikunähtused võivad põhjustada kurnade hukkumist üleujutuste läbi. Munad on pesades

mai algusest ning järelkurnad mai lõpuni. Poegadega pesad on alates mai lõpust kuni juuni

keskpaigani. EL Linnudirektiivi art 12 viimases aruandes (2013-2018)53 on Eestis haudepaaride

arv 2000–3000. Merisk ei ole kõnealuste linnualade kaitse-eesmärgiks. Meriskeid pesitses 2025

a seire andmetel Anilaiul 1, Sangelaiul 1, Kiveslaiul 1 ja Kuralaiul 5 paari. Arvukus on sarnane

2024 a seire tulemustega. Kuna peamised ohutegurid seotud pigem elupaikade kadumisega ning

kormoranide munade õlitamine ja meriski munade haudumise aeg ei kattu ja et liik on soodsas

seisundis, puudub negatiivne mõju meriski asurkonnale kaitsealadel ja asurkonnale tervikuna.

Kiivitaja elutseb põldudel ja rohumaadel, eriti madalmurustel niisketel niitudel, ka soodes jm

märgaladel. Liiki ohustab peamiselt põllumajanduslik reostus, nt taimekaitsevahendid ja

väetised, põllumajadustegevus ja kliimamuutustest tingitud ebasoodsad ilmaolud kevadrändel.

Kiivitaja on Eesti ohustatud liikide punase nimestiku (2008) andmetel ohuvälises seisus ning

kaitsekategooria liikide hulka ei kuulu. Munad pesades aprilli lõpust juuni lõpuni. Poegadega

pesad mai keskpaigast juuli lõpuni. EL Linnudirektiivi art 12 viimases aruandes (2007-2018)54

järgi on Eestis haudepaaride arv 40 000- 50 000. Kiivitajaid oli 2025 a seire andmetel 2 paari

Sangelaiul, mis on 2024 a võrreldes 1 paar enam. Arvestades liigi arvukust tervikuna, puudub

tegevusel negatiivne mõju kiivitajate asurkonnale kõnealustel kaitsealadel ja linnualadel.

Munade õlitamisega ei kahjustata loodusala eesmärgiks olevaid loodusdirektiivi elupaigatüüpe,

seega ebasoodne mõju neile puudub. Munade õlitamine ei kahjusta Natura 2000 Pärnu lahe ja

Väinamere linnualade eesmärkideks olevaid linnuliikide seisundeid. Võttes arvesse

eelnimetatud aastate seireandmed kõikide alade kohta ning ka pesitsusfenoloogiat nendel maa-

aladel, kus kormorani mune on varasemalt õlitatud (näiteks Kingisseppalaid, Suur-Kõbaja,

Valgesääre (Pihlalaid) Kadaklaid, Kappa, Suur-Pihlakare, Väike-Pihlakare, Imutlaid, Küll-laid,

Sorgu, Anõlaid (Anilaid), Eedikrava (Iedikrava), Kasispea Suurlood, Kasispea Keskmine lood,

Kasispea Väikelood, Kuralaid, Lõuna-Uhtju (Sala saar), Sangelaid (Sangõ), Selglaid-Pöörilaid

(Pöörilaid), Eedikrava (Iedikrava), Langekare ja Vesitükimaa), on tegevuse mõju pesitsevatele

linnuliikide asurkondadele marginaalne.

3.1.4. Tõenäoliselt ebasoodsate mõjude prognoosimine

Tegevus on lühiajaline ega põhjusta ebasoodsat mõju teistele laidudel pesitsevatele lindudele.

Kormoran on soodsas seisus ning liigi arvukus kasvav, seega ei ole tegevusel kormoranile

ebasoodsat mõju. Pärnu lahe linnuala eesmärkidest kaitse-eesmärgiks olevatest lindudest hahk

ja tõmmuvaeras, kelle seisund on kriitiline ning rohukoskel, kelle seisund on väljasuremisohus.

52 Eesti liikide punane nimestik. Liikide ohustatuse hindamised. Eesti Looduse Infosüsteem (EELIS)

Keskkonnaagentuur 53 Leitav nature-art12.eionet.europa.eu/article12/report?period=3&country=EE 54 Leitav nature-art12.eionet.europa.eu/article12/report?period=3&country=EE

Arvestades nii 2024 kui 2025 a haudelindude seireandeid, teiste haudelindude

pesitsusfenoloogiat, 2025. a kormoranide munade õlitamise praktikat, sh Keskkonnaameti poolt

teostatud järelevalve tähelepanekuid, võib kokkuvõtvalt öelda, et tegevus on lühiajaline ega

põhjusta olulist ebasoodsat mõju laidudel pesitsevatele lindudele. Kormoran on soodsas

seisundis, ning liigi arvukus siiani kasvav, seega ei ole tegevusel kormoranile ebasoodsat mõju.

3.1.5. Kokkuvõte: Natura eelhindamise tulemused ja järeldus

Arvestatud eeltoodut leiab Keskkonnaamet, et ebasoodsat mõju Natura 2000 võrgustiku alade

kaitse-eesmärkidele ei esine ja täismahulist ehk asjakohast hindamist (seega ka KMH-d) pole

vaja läbi viia.

3.2. Mõju kaitstavale loodusobjektile

Kihnu laidude looduskaitseala kaitse-eesmärk on kaitsta ja säilitada 1) mere- ja

rannikuelustiku elu- ja sigimispaiku; 2) laidude maastikuilmet; 3) liike, mida Euroopa

Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20,

26.01.2010, lk 7–25) nimetab I lisas. Need liigid on hallhani (Anser anser), ristpart (Tadorna

tadorna), rääkspart (Anas strepera), luitsnokk-part (Anas clypeata), tuttvart (Aythya fuligula),

merivart (Aythya marila), hahk (Somateria mollissima), aul (Clangula hyemalis), mustvaeras

(Melanitta nigra), tõmmuvaeras (Melanitta fusca), sõtkas (Bucephala clangula), rohukoskel

(Mergus serrator), jääkoskel (Mergus merganser), väikekoskel (Mergus albellus), merikotkas

(Haliaeetus albicilla), merisk (Haematopus ostralegus), liivatüll (Charadrius hiaticula),

punajalg-tilder (Tringa totanus), naerukajakas (Larus ridibundus), kalakajakas (Larus canus),

tõmmukajakas (Larus fuscus), jõgitiir (Sterna hirundo), randtiir (Sterna paradisaea), väiketiir

(Sterna albifrons), tutt-tiir (Sterna sandvicensis), alk (Alca torda), sooräts (Asio flammeus),

vöötpõõsalind (Sylvia nisoria). Elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike

elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk

7–50) nimetab I lisas. Need elupaigatüübid on veealused liivamadalad (1110)3 ja väikesaared

ning laiud (1620). Liiki, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ nimetab II lisas – see on

viigerhüljes (Phoca hispida).

Kihnu laidude looduskaitseala kaitse-eeskirja § 11 p 3 kohaselt on Kihnu linnulaidude

sihtkaitsevööndis, sh Sangelaiul, inimeste viibimine keelatud 15.04- 15.07, välja arvatud

järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala kaitse korraldamise ja valitsemisega seotud töödel ning

kaitseala valitseja nõusolekul teostatavatel teadustöödel.

Manija maastikukaitseala kaitse-eesmärk on: 1) väikesaare ja laiu maastikuilme säilitamine;

2) pärandkultuurmaastike säilitamine; 3) kaitsealuse looduse üksikobjekti Kokakivi

(Kotkakivi); 4) kaitsealuste liikide kaitse; nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ loodusliku

linnustiku kaitse kohta I ja II lisas nimetatud linnuliikide, kes on ühtlasi kas I või II kategooria

kaitsealused liigid, ning järgmiste ühtlasi III kategooria kaitsealuste liikide - tõmmuvaerase

(Melanitta fusca), väiketiiru (Sterna albifrons), randtiiru (Sterna paradisaea), punajalg-tildri

(Tringa totanus), jõgitiiru (Sterna hirundo), roo-loorkulli (Circus aeroginosus) ja punaselg-

õgija (Lanius collurio) kaitse; nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning

loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta I lisas nimetatud elupaigatüüpide -

rannikulõugaste (1150*), väikesaarte ning laidude (1620), rannaniitude (1630*) ja puisniitude

(6530*) kaitse; nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ II lisas nimetatud liikide, mis on ühtlasi kas I

või II kategooria kaitsealused liigid, elupaikade kaitse.

Manija MKA kaitse-eeskirja § 4 punkt 1 järgi on Anilaiu sihtkaitsevööndis inimeste viibimine

keelatud 1.04 -31.07.

Tõstamaa maastikukaitseala kaitse-eesmärk on kaitsta 1) rannamaastikku ning sealset

elustikku; 2) elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning

loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta nimetab I lisas. Need elupaigatüübid on:

rannaniidud (1630*), veealused liivamadalad (1110), karid (1170), väikesaared ning laiud

(1620) ja kuivad niidud lubjarikkal mullal (6210); 3) liiki, mida nõukogu direktiiv

92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta

nimetab II lisas ning mis on ühtlasi III kaitsekategooria liik. Selleks liigiks on emaputk

(Angelica palustris); liike, mida nõukogu direktiiv 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse

kohta nimetab I lisas ja mis on ühtlasi II ja III kategooria kaitsealused liigid, nagu III kategooria

kaitsealused liigid valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), roo-loorkull (Circus aeruginosus),

mudatilder (Tringa glareola), jõgitiir (Sterna hirundo), randtiir (Sterna paradisaea), vööt-

põõsalind (Sylvia nisoria), punaselg-õgija (Lanius collurio), väiketiir (Sterna albifrons); liike,

mida nõukogu direktiiv 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta nimetab II lisas ja mis

on ühtlasi II ja III kategooria kaitsealused liigid, nagu III kategooria kaitsealused liigid

punajalg-tilder (Tringa totanus) ja tõmmuvaeras (Melanitta fusca); liike, mida nõukogu

direktiiv 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta nimetab II lisas ja mis ei kuulu

kaitsekategooriatesse, nagu kühmnokk-luik (Gygnus olor), rabahani (Anser fabalis), rääkspart

(Anas strepera), rägapart (Anas querquedula), sõtkas (Bucephala clangula), rohukoskel

(Mergus serrator), jääkoskel (Mergus merganser), kiivitaja (Vanellus vanellus), tumetilder

(Tringa erythropus), suur-laukhani (Anser albifrons), hallhani (Anser Anser), viupart (Anas

penelope), piilpart (Anas crecca), sinikael-part (Anas plathyrhynchos), luitsnokk-part (Anas

clypeata), tuttvart (Aythya fuligula).

Tõstamaa MKA kaitse-eeskirja § 10 punkt 4 järgi on Tõstamaa laidude sihtkaitsevööndis

keelatud inimeste viibimine laidudel 15.04 - 15.07, välja arvatud järelevalve- ja päästetöödel,

kaitseala valitsemisega seotud töödel ja kaitseala valitseja nõusolekul poollooduslike koosluste

hooldamistöödel ning kaitseala valitseja nõusolekul teostatavas teadustegevuses.

Varbla laidude looduskaitseala kaitse-eesmärk on kaitsta ja säilitada: 1) mere- ja

rannikuelustiku elu- ja sigimispaiku; 2) laidude maastikuilmet; 3) liike, mida nõukogu

direktiiv 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta nimetab I lisas ning kes on ühtlasi II

ja III kaitsekategooria liigid. Kaitstavateks III kategooria liikideks on tõmmuvaeras (Melanitta

fusca), väiketiir (Sterna albifrons), punaselg-õgija (Lanius collurio), suurkoovitaja (Numenius

arquata), jõgitiir (Sterna hirundo), randtiir (Sterna paradisaea) ja punajalg-tilder (Tringa

totanus); liike, keda nõukogu direktiiv 79/409/EMÜ nimetab II ja III lisas. Nendeks liikideks

on luitsnokk-part (Anas clypeata), rääkspart (Anas strepera), hallhani ehk roohani (Anser

anser), tuttvart (Aythya fuligula), kühmnokk-luik (Cygnus olor), kalakajakas (Larus canus),

jääkoskel (Mergus merganser), hahk (Somateria mollissima) ja kiivitaja (Vanellus vanellus); 4)

elupaigatüüpi, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku

loomastiku ja taimestiku kaitse kohta nimetab I lisas. See elupaigatüüp on väikesaared ning

laiud (1620); nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ II lisas nimetatud liigi - emaputke (Angelica

palustris), mis on ühtlasi III kaitsekategooria liik, kasvukohti; III kaitsekategooria liiki -

liivatülli (Charadrius hiaticula) ja selle elupaiku.

Varbla laidude LKA kaitse-eeskirja § 12 punkt 3 järgi on keelatud inimeste viibimine 1.04 -

15.07 Laidude sihtkaitsevööndis, välja arvatud järelevalve- ja päästetöödel, käesoleva kaitse-

eeskirjaga lubatud töödel, kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud töödel ning

kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel.

Ühelgi laiul ei muudeta tegevusega maastikku ega kooslusi. Võimalik mõju kaitse-

eesmärkidena toodud linnuliikidele on lahti kirjutatud punktis 3.1.3. Kormorani munade

õlitamine on kormorani ja kaitse- ja ohjamise tegevuskavast tulenevalt kaitse

korraldamisega seotud tegevus. Looduskaitseseaduse (LKS) §30 lg 3 kohaselt ei laiene

liikumiskeeld loodusobjekti kaitse korraldamise ja valitsemisega seotud tegevusele.

3.3. Kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimuvate või mõjualas

planeeritavate tegevustega

Tegevus toimub laidudel, kus valdavalt pesitseb 2025. aasta seireandmete järgi kormoran

(Anilaiul 89%, Kiveslaiul 93%, Kuralaiul 92% ja Sangelaid (Sangõ) 65%) ning teiste, sh

ohustatud linnuliikide pesitsejate arvukus on madal, jäädes vahemikku 0,2- 8%. Häiring teistele

pesitsejatele on lühiajaline, mistõttu nende haudelindude populatsioonide seisundi hinnang ei

muutu.

3.4. Ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise

võimalused

Keskkonnaamet annab kormoranide munade õlitamise load vaid nendele laidudele, kus on

seireandmete järgi valdav enamus kormorane, teiste ohustatud liikide osakaal jääb vahemikku

10-15%, sh on arvestatud teiste pesitsevate haudelindude pesitusfenoloogiat, häiringutalvust

ning laidude suurust ning pikaajalist seireaegrida liikide arvukuste kohta. Õlitamine toimub

tegevuskavaga kinnitatud metoodika kohaselt, õlitamisel osalevaid kalureid on eelnevalt

instrueeritud, et tagada laiul pesitsevate lidude võimalikult vähene häirimine. Enne munade

õlitamist korraldab Keskkonnaamet loa saajatele uue õppepäeva. Teisi pesitsevate haudelindude

pesasid tegevuse käigus ei kahjustata. Ülemäärase ja eesmärgipäratu häirimise vältimiseks

viibitakse laiul vaid lühiajaliselt munade õlitamise ajal. Õlitamisele võib eelneda drooniseire,

selle teostamise reeglid sageduse, lennukõrguse, -kiiruse osas on seatud arvestades võimalikult

väikest häiringut kohalolevetele lindudele.

4. Eelhinnangu järeldus

Keskkonnaamet on kaalunud kormorani munade õlitamise eesmärke ning leiab, et nimetatud

eesmärkidel kormoranide munade õlitamist saab käsitleda LKS § 55 lõige 3 p-s 4 ja

linnudirektiivi artikli 9 p-s 1.a nimetatud eranditena tahtliku häirimisena kalavarude,

kalakasvatuse ja koelmute kahjustamise vältimiseks. Keskkonnaameti hinnangul on loa

andmine häirimiseks põhjendatud, sest selle abil kaitstakse kalavarusid ja kudekarjasid

Liivilahes, sh Pärnu lahes ja Kihnu väinas. Kuna tegu ei ole jahipidamise vaid munade

õlitamisega, siis võib see tõenäoliselt kaasa tuua kormoranidele vaid lühiajalist häirimist,

minemata ka vastuollu Pärnu lahe linnuala ja Väinamere linnuala kaitse-eesmärkidega.

Arvestades kormoranide tehtava kahju ennetamise ja juurdekasvu piiramise vajadust

piirkonnas, on põhjendatud muude linnuliikide samaaegse minimaalse häirimise lubamine.

Õlitamisel arvestatakse teiste linnuliikide pesitsemisega ja nende häirimine on võimalikult

vähene ja ajutine ega põhjusta väga suure tõenäosusega pesitsuse ebaõnnestumist. Eeltoodut

arvesse võttes lubab Keskkonnaamet kormoranimune õlitada vaid laidudel, kus pesitsevatest

linnupaaridest moodustab kormoranide osakaal valdava enamuse ning ohustatud teisi

haudelinde on 10-15%, sh on arvestatud teiste pesitsevate haudelindude pesitusfenoloogiat,

häiringutalvust ning laidude suurust ning pikaajalist seireaegrida liikide arvukuste kohta.

Keskkonnaamet juhib tähelepanu, et õlitamise läbiviimisel tuleb vajadusel kooskõlastada

tegevused maaomanikega. Korraldusele on lisatud juhendmaterjalina kormoranimunade

õlitamise metoodika (Lisa 1), mida tuleb munade õlitamisel järgida.

Kavandatava tegevusega ei kaasne olulist keskkonnamõju veele ega välisõhule, samuti ei

ületata piirmäärasid müra ja õhu saastatuse osas, vibratsioon eeldatavalt puudub. Tegevusega

ei kaasne koosmõju teiste tegevustega.

Kavandatava tegevusega ei kaasne mõju inimeste tervisele, heaolule ja varale, samuti

avariiolukordi või suurõnnetusi.

Tööde tegemisel keskkonnakaitsenõuetele vastavalt on avariiolukordade esinemine

vähetõenäoline.

From: "Ellar Ves" <[email protected]> Sent: 4/24/2026 11:09:27 AM +00:00 To: "RMK" <[email protected]>, "Ellar Ves" <[email protected]> Cc: Subject: Fwd: Kooskõlastus riigimaal kormorani pesades munade õlitamiseks

You don't often get email from [email protected]. Learn why this is important

Tere, Vastatalt telefoni jutuajamisele Hr. Kaupo Kohv-ga tuletame end meelde ja palume uuesti (algne kooskõlastuse palve allpool) RMK-lt kooskõlastust kormorani ohjamiskava täitmiseks vajaminevat maaomaniku kooskõlastust RMK-lt.

Lisame manuses Keskkonnaameti vastavasisulise korralduse nr 1-3/26/108, milles on toodud, et kokku on lubatud õlitada kuni 93% kormorani pesadest, kuid mitte rohkem kui vastavalt Sorgul 720, Anilaiul 2174, Kuralaiul 4586, Raugilaiul 317, Kiveslaiul 3011 ja Sangelaiul (Sangõ) 1740 kormoranipesa.

Et vältida tibude koorumist munadest, tuleks alustada õlitamisega Liivi lahe laidudel 18ndal nädalal.

Lp. Timo Arula Eesti Vee-elustiku Selts MTÜ tel. 56 665311

---------- Forwarded message --------- Saatja: Ellar Ves <[email protected]> Date: T, 17. märts 2026 kell 11:40 Subject: Kooskõlastus riigimaal kormorani pesades munade õlitamiseks To: <[email protected]>

Tere, Vastavalt lisas olevale Keskkonnaameti eelnõule, palume MTÜ Eesti Vee-elustiku Seltsile kooskõlastust eelnõus toodud riigimaadel (laidudel ja saartel) kormorani ohjamiskava raames kormorani pesades munade õlitamiseks. Kooskõlastust palume Liivi lahes paiknevatel Anilaiul, Sorgul, Kiveslaiul ja Sangelaiul (Sangõ).

Lp. Üllar Meriste tel.56 956776 MTÜ Eesti Vee-elustiku Selts

From: "Heiki Ärm" <[email protected]> Sent: 4/29/2026 11:33:38 AM +00:00 To: <[email protected]> Cc: "Anu Laas" <[email protected]> Subject: Kooskõlastuse andmine Teie 24.04.2026

Meie 29.04.2026 nr 3-1.1/2026/1012

Timo Arula Eesti Vee-elustiku Selts MTÜ

Kooskõlastuse andmine

Austatud Timo Arula

Riigimetsa Majandamise Keskus kooskõlastab taotluses toodud tegevuse.

Lugupidamisega

Heiki Ärm regiooni metsaülem Edela regioon Riigimetsa Majandamise Keskus 5031423 [email protected]

Saatja: Heiki Ärm <[email protected]> Saatmisaeg: 29.04.2026 14:33:37 Adressaat: [email protected] Koopia: [email protected] Teema: Kooskõlastuse andmine Manused:

Teie 24.04.2026

Meie 29.04.2026 nr 3-1.1/2026/1012

Timo Arula Eesti Vee-elustiku Selts MTÜ

Kooskõlastuse andmine

Austatud Timo Arula

Riigimetsa Majandamise Keskus kooskõlastab taotluses toodud tegevuse.

Lugupidamisega

Heiki Ärm regiooni metsaülem Edela regioon Riigimetsa Majandamise Keskus 5031423 [email protected]